Ärituristid Tallinnas
2006. aastal tehti Euroopast 389 miljonit reisi, kestvusega vähemalt 1 ööpäev. Nendest 69% olid puhkusreisid, 15% ärireisid, sõprade ja sugulaste külastused ning muul eesmärgil reisiti ligi 17%. Ärireiside osakaal suurenes 4% võrreldes 2004. aasta langusperioodiga, mil osakaal oli 11%. Tallinna tehti 2006. aastal kokku 1 161 113 ööbimisega reisi, millest 73% moodustasid puhkusreisid, 24% ärireisid sh. konverentside külastamine 4% ning 3% reisijatest külastas Tallinna mõnel muul reisieesmärgil.
puhkusereis tööreis sh. konverentsi külastamine muu KOKKU
2000 432438 244077
2001 463808 264695
2002 478562 265176
2003 506900 279871
2004 743141 286078
2005 793361 296410
2006 843771 283669
0 20250 696765
0 29907 758410
21493 20308 764046
42723 26048 812819
56970 34330 1063549
50652 41441 1131212
48158 33673 1161113
Võrreldes eelmiste aastatega on ärireiside ja konverentsi külastamise osakaal langenud. Ärireisid on kokku langenud 12 741 reisija võrra (-4%) ning nendest konverentsi külastajaid oli eelmisel aastal vähem 2494 turisti võrra (-5%). Langus on tingitud välisturistidest ärireisijate arvu vähenemisest, mis hakkas langema peale pikka kasvuperioodi 2006. aastal.
Tallinna majutusettevõtetes majutatud välisturistidest ärireisijad, 2002-2007 35000 30000 2002
25000
2003
20000
2004
15000
2005
10000
2006
5000
2007 ju ul i au g se us pt t em be ok r to ob no er ve m b de t s er em be r
un i ju
ai m
ja an u ve ar eb ru ar m är ts ap ri l l
0
Kuude lõikes analüüsides on näha, ärireiside kõrghooaeg algab maist ning kestab oktoobrini. Kõige enam tehakse Tallinna ärireise maikuus ning kõige vähem jaanuaris. 2006. aastal langes ärireisijate arv kõigil kuudel peale jaanuari ja märtsi. 2007. aasta alguses on aga esimesel kolmel kuul turistide arv veelgi vähenenud. Ainsana näitasid kasvutendentsi aprill ja mai, kus ärireisijate arv on taas kasvas.
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
23.07.2007
Välisturistide tööreisidest 6% moodustuvad konverentside külastused hakkasid langema juba 2005. aastal. Kui siis oli see langus 11%, siis 2006. aastal oli protsendiline langus 5%. Välismaiste konverentsituristide arvu langus on mõneti seletatav reaktsiooniga äkilisele konverentsireisijate arvu kasvule 2004. aastal ehk Euroopa Liiduga liitumise aastal. Nii nagu ka puhkusreisijate puhul, vallandus ka konverentsireisijate puhul huvi näha uut ja senitundmatut sihtkohta.
Tallinna majutusettevõtetes majutatud välisturistidest konverentsikülastajad, 2002-2007 2002 2003 2004 2005 2006
ju ul i au se gu st pt em be ok r to ob no er ve m b de t s er em be r
un i ju
ai
2007
m
ja an u ve ar eb ru ar m är ts ap ri l l
10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0
Kuude lõikes on konverentsi külastused väga erinevad, eelkõige külastatakse sel eesmärgil Tallinna sügisperioodil. Külastavaimad kuud on mai ja september ning kõige madala külastuste arvuga on enamasti aastate lõikes olnud juulikuu. 2006. aastal kasvasid just nimelt nii-öelda madalhooaega kuuluvate kuude külastused, ehk siis jaanuari, veebruari, juuli ja detsembri külastused. Kõikidel teistel kuudel välisturistidest konverentsikülastajate arv langes. 2007. aasta esimene kvartal ning ka maikuu olid viimase nelja aasta madalaimad. Ainsana kasvas aprillikuu külastuste arv ning seda võrreldes vaid eelmise aastaga. Järjest olulisemaks on Tallinna turismi- ja konverentsitööstuse jaoks muutunud Eesti elanikud. Eesti elanikest ärireisijate arv Tallinna majutusettevõtetes on hakanud alates 2004. aastast kasvama ning teinud 2006. aastal suure hüppe sarnaselt Eesti elanikest puhkusereisijate arvule. Kui 2005. aastal oli ärireisijaid kokku 40 251, siis 2006. aastal oli see arv kasvanud 65% ehk 26 211 reisija võrra. Ka 2007. aasta algus on olnud edukas, ainsa kuuna on langustendentsi näidanud maikuu. Ärireiside hulka kuuluvate konverentside külastused on teinud samuti hüppelise kasvu. Kui 2005. aastal ööbis Tallinna majutusettevõtetes 4917 konverentsireisijat, siis 2006. aastal oli see arv 10 460 (+112%). Taoline kiire kasv on seostatav koolituste arvu kasvuga. Eesti firmad investeerivad järjest enam oma töötajate koolitustesse.
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
23.07.2007
Eesti elanikest ärireisijad Tallinna majutusettevõtetes, 2002-2007 8000 7000
2002
6000
2003
5000
2004
4000
2005
3000
2006
2000
2007
1000
ju un i ju ul i au g us se t pt em be ok r to o no be r ve m be de r ts em be r
ai m
ap ril l
ja an u ve ar eb ru ar m är ts
0
Ärituristid on nn. kvaliteetturistid, kes jätavad linna tavaturistist tunduvalt rohkem raha, tarbides kallimaid teenuseid. 2006. aastal veetsid ärituristid Tallinna majutusettevõtetes kokku 424 681 ööd, mis eelmise aastaga võrreldes kahanes 40 400 öö võrra ehk 9%. Võrreldes aga sellest eelmiste aastatega on 2006. aasta tulemus parem. Konverentsituristide ööbimised on aga hakanud taas kasvama. 2006. aastal oli välismaiste konverentsituristide keskmiseks reisi pikkuseks 1,93 mis viimase viie aasta jooksul on pikim külastus. 2005. aastal oli see 1,57 ööd, ehk reisi keskmine pikkus on kasvanud 23%. Välisriikide ärituristide keskmine reisi kestvus oli 2006. aastal 1,95 ööd, mis on samuti viimase viie aasta parim tulemus. 2005. aastal oli keskmiseks reisi kestvuseks ärireisidel 1,81 ööd.
Ärituristide profiilid (Tallinna väliskülastajate uuring, 2005) Et pakkuda oma klientidele kvaliteetset toodet, tuleb tunda klienti ja tema vajadusi. Tallinna väliskülastajate uuringuga uuriti ka ärireisijate reisikäitumist ning nende hinnanguid Tallinnale. Järgnevalt on välja toodud kuuelt peamiselt sihtturult saabuvate ärireisijate iseloomustused. Soomest saabuvate ärituristide seas on ülekaalus keskealised mehed, kes töötavad juhi, ettevõtja või kontoritöötajana. Soome äriturist on Tallinnas väga sagedane külaline, olles käinud siin reeglina üle kümne, ent sageli isegi üle 30 korra. Sagedase külastajana ei tunne ta vajadust ka info järele Tallinna kohta. Naaberriikidest tulijad reisi pikalt ette ei planeeri. Soomlased broneerivad hotelli ja sõidu reeglina reisibüroo kaudu nädal enne tulekut, kõrghooajal ka kuni kuu varem. Soome ja Tallinna lähedusest tingituna tulevad Soome ärireisijad siia väga eesmärgipäraselt: külastavad ainult Tallinna, viibivad siin tavaliselt 1 öö ning tööasjadest vabal ajal teevad mõned sisseostud ja einestavad õhtuti restoranis. Mitte küll väga sageli, kuid teistest ärireisijatest sagedamini külastavad nad ka ööklubisid. Hotellidest eelistavad soomlased võrdselt keskklassi ja kõrgema klassi hotelle. Kümnendik ärireisijatest ööbib laevas. Tallinnas olles liigub Soome ärireisija peamiselt jalgsi või taksoga, ent mujalt pärit ärituristidega võrreldes ei pelga ta ka ühistransporti kasutada. Pikaajalise korduvkülastajana
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
23.07.2007
usaldab ta Tallinna piisavalt, et mõnikord ka lapsed oma tööreisile kaasa võtta. Soome äriturist hindab oma reisi Tallinna 10-pallisüsteemis hindega 8,3. Rootsist pärit äriturist on teistest Tallinna külastavatest ärituristidest vanem mees. Ta on kas kontoritöötaja, juht või ettevõtja, harvem ka tööline. Meie lähiriigist pärineva ning Eesti majandusega tihedalt seotuna on ta korduvkülastaja, kes on siin käinud enamasti 1-3 korda, sageli ka 10 või rohkem kordi. Ka rootslane tuleb reisile ainult Tallinna, jäädes siia 1-2 päevaks. Hotellidest eelistab ta kõrgema klassi hotelle. Reisi planeerib ta ette 1 nädal kuni 1 kuu, kasutades broneerimisel kas oma firma abi või pöördudes reisibüroo poole. Kuna ta on siin soomlastest harvem külaline, siis huvitab teda rohkem ka info Tallinna kohta, mida ta otsib üsna sageli Tallinna ametlikult turismiveebilt. Linnas ringiliikumiseks kasutab ta taksot või autot. Lisaks tööasjadele teeb Rootsi äriturist sisseoste ning käib õhtuti väljas söömas, viimast küll harvem, kui teised ärireisijad. Ta hindab oma reisi ärireisijate seas madalaimalt – 7,3 palliga. Venemaalt tulev ärireisija on teiste maade ärireisijatega võrreldes tunduvalt noorem mees. Kui teiste riikide ärituristide seas on suur osa spetsialistidel ja kontoritöötajatel, siis Venemaalt pärit ärituristid on valvas enamuses ka juhid või ettevõtjad. Naabrina on nende sidemed siin tihedamad ja tugevamad ning seepärast on enamus neist korduvkülastajad, kes on siin käinud 1-3 korda. Kui enamus ärireisijatest piirdub Eestis ainult Tallinna külastamisega, siis Vene ärituristid käivad Eestis rohkem ringi. Lähiriigist pärinevana ta reisi pikalt ette ei planeeri. Reisi broneerib ta reeglina ise ja seda enamasti reisibüroo kaudu. Ta eelistab ööbida keskklassi hotellis, veetes seal 1-2 ööd. Eraldi grupi Vene ärituristide seas moodustavad siin pikalt ehk 10 ja enam ööd viibivad ärireisijad. Infot saavad venemased peamiselt sõpradelt ja tuttavatelt, usaldades sarnaselt Vene puhketuristidega isiklikke infokanaleid tunduvalt rohkem, kui ametlikke. Tallinnas liiguvad nad ringi jalgsi või autoga, veetes vaba aega vaatamisväärsustega tutvudes, õhtuti väljas einestades ja sisseoste tehes. Reisi Tallinna hindab ta teistest Tallinna naabritest tunduvalt kõrgemalt – 8,8 palliga. Norra äriturist on sarnaselt teiste skandinaavlastega keskealine juhist või ettevõtjast mees. Ka tema on reeglina korduvkülastaja, olles siin käinud siiski naabritest vähem, 1-3 korda. Ka suur enamus Norra ärituriste tuleb ainult Tallinna, kuid osa seob oma reisi ka Rootsi, Soome või Läti külastamisega. Norralased, asudes meist nii geograafiliselt kui logistiliselt (transpordiühenduse tiheduse ja mitmekesisuse poolest) kaugemal kui teised skandinaavlased, planeerivad reisi ka mõnevõrra varem ehk 1 kuu enne sõitu. Broneeringu teeb Norra ärireisija eest reeglina tema firma ning äri ja puhkusereisid hoiab norralane reeglina lahus, s.t. lapsi reisile kaasa ei võta. Tallinnas viibib ta kaugemalt tulijana veidi kauem, 1-3 ööd, eelistades keskklassi ja kõrgema klassi hotelle. Linnas liigub ringi taksoga ja jalgsi. Tööväliselt veedab aega sisseoste tehes ja einestades, ent tutvub võimalusel ka Tallinna vaatamisväärsustega. Reisi Tallinna hindab ta 7,4 palliga. Saksamaalt saabuvad ärireisijad on vanemad mehed, kes on kas juhid, ettevõtjad või kontoritöötajad. Sakslastel pole Tallinnaga väga palju majandussidemeid, samuti ei käida kaugematest riikidest kohal nii tihti kui naaberriikidest ning asju aetakse pigem elektrooniliste kanalite kaudu. Enamus Saksamaalt pärit ärituristidest on Tallinnas esmakordselt, korduvkülastajad reeglina teist korda. Reisi broneerib ta ette kuni kuu aega varem ja kasutab selleks reeglina reisibüroo teenuseid. Suurem osa Saksa ärituristidest seob oma reisi ka teiste Eesti paikade või Läti ja Leedu külastamisega. Saksa äriturist eelistab ööbida kõrgema klassi hotellis, jäädes siia siiski ainult 1-2 ööks. Tallinnas liigub ta ringi jalgsi ja taksoga, kasutades vaba aega sisseoste tehes ja õhtuti väljas einestades. Kui vaatamisväärsustega tutvumiseks ja
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
23.07.2007
kultuuriliseks meelelahutuseks ta eriti aega ei leia, siis osaliselt tutvutakse linnaga ekskursioonil. Saksa äriturist hindab Tallinna reisi 7,5 palliga. Briti ärireisija on samuti enamasti keskealine juhist või ettevõtjast mees. Ta on käinud Tallinnas varem paar korda või on siin esmakordselt. Reisi broneerib ta kuni 2 kuud enne tulekut, tehes seda oma firma või reisibüroo kaudu. 13% briti ärireisijatest broneerib majutuse interneti teel. Peamiselt internetist otsib ta ka infot Tallinna kohta, teistest sagedamini pöördub aga ka turismiinfokeskuse poole. Pooled Briti ärituristidest külastavad ainult Tallinna, teised käivad ka mujal Eestis või naaberriikides Soomes ja Lätis. Britid eelistavad ööbida Tallinnas kõrgema klassi hotellides. Teiste ärituristide seas torkavad nad silma oma üsna sagedase ööbimisega külaliskorterites – seda teeb 7% Briti ärituristidest. Oma ettevõtmiste poolest Tallinnas on Briti äriturist sarnaselt puhketuristile üks aktiivsemaid: tutvub vaatamisväärsustega, käib muuseumides ja näitustel. Õhtud veedab ta sarnaselt teistega restoranis või pubis. Oma Tallinna-reisi hindab ta kõrgelt, 8 palliga.
Konverentsidelegaatide profiil (Tallinna konverentsidelegaatide uuring, 2006) Kõnealuse uuringu tulemusel on tüüpiline Tallinna saabuv konverentsidelegaat 35-64 aastane, üksi saabuv kõrgema ametipositsiooniga või akadeemilise taustaga mees. Konverentsituristi reisikäitumist analüüsides selgus, et suur enamus saabub Tallinna lennukiga (83%). Laevaga saabutakse eelkõige Soomest, rongi ja/või bussiga Venemaalt ning autoga Lätist ja Leedust. Enamus Tallinna saabunud rahvusvaheliste konverentside välisdelegaatidest külastavad lisaks konverentsil osalemisele ka vaatamisväärsusi (80%) ja restorane-baare (71%), osalevad konverentsiprogrammis olevatel ekskursioonidel (59%) ning teevad sisseoste (58%). Keskmiselt kulutab välisdelegaat Tallinnas kokku ca 7000 krooni (mis ei sisalda osalustasu, majutust ega transporti Tallinna). Majutuskohana eelistavad välisdelegaadid samu hotelle, kus toimub ka konverents. Keskmiselt ööbivad välisdelegaadid Tallinnas 4 ööd, pikemalt kui konverentsi kestvus jäävad Tallinna eelkõige akadeemilistel konverentsidel osalejad. Külastajate keskmised hinnangud majutuskohale on 10-pallisel skaalal vahemikus 7-8 palli ning konverentsi toimumispaigale keskmiselt 8 palli. Eelkõige ollakse enim rahul suurhotellidega võrreldes teiste konverentsikohtade või väiksemate hotellidega. Kõige madalam rahulolu konverentsituristide seas on hotellide olmega (toad, interjöör jms) ning kõige kõrgem on rahulolu konverentsiteenindusega. Tallinna kui konverentsiturismi sihtkohta hindavad välisdelegaadid teiste Euroopa linnadega võrreldes kas pisut paremaks või vähemalt samaväärseks konverentsiturismi sihtkohaks. 48% välisdelegaatidest hindab Tallinna paremaks kuna siinne kena vanalinn, puhtus ja sõbralikud inimesed jätavad meeldiva mulje. 38% konverentsi külastajate hinnangul ei eristu Tallinn konverentsiturismi sihtkohana teistest Euroopa linnadest. Tähelepanu tuleks pöörata enam erilisusele ja eristatavusele teistest konverentsilinnadest. Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha puuduseks hindavad 9% välisdelegaatidest linna väiksust ning sellega kaasnevat tegevuste ja vaatamisväärsuste vähesust, samuti otselendude vähesust ning probleeme taksonduses.
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
23.07.2007