http://www.tourism.tallinn.ee/static/files/012/tallinna_turism_2009_i-iii_kv

Page 1

Tallinna turism I-III kvartal 2009 2009. aasta esimese üheksas kuu jooksul ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 1 682 000 turisti, nendest pooled (51%) peatusid Tallinnas. Turistide arv Tallinnas: 861 800 (-7%) 1 Turistide ööd Tallinnas: 1 482 100 (-10%) Välisturistide arv: 762 400 (-5%) Välisturistide ööd: 1 322 300 (-8%) Siseturistide arv: 99 400 (-21%) Siseturistide ööd: 159 800 (-27%)

Venemaa ja Soome turistide ööbimiste arv suurenes Soome: 557 800 ööd (+1%) Venemaa: 109 100 ööd (+12%) Saksamaa: 92 400 ööd (-21%) Rootsi: 75 300 ööd (-14%) Norra: 64 900 ööd (-12%) Suurbritannia: 52 900 ööd (-37%) Läti: 39 200 ööd (-6%) Itaalia: 34 700 ööd (-22%) USA: 28 800 ööd (-19%) Hispaania: 24 900 ööd (-20%) Prantsusmaa: 24 200 ööd (-8%) Belgia: 9 400 ööd (+4%) Jaapan: 9 600 ööd (+8%) Hiina: 2 700 ööd (+4%)

Turistide Tallinnas viibimise kestvus lühenes Turistide keskmine Tallinnas viibimise pikkus oli 1,72 ööd (-4%). Välisturistide reisid: 1,73 ööd (-3%) Siseturistide reisid: 1,61 ööd (-10%). Kõige pikemalt viibisid Tallinnas norralased (2,51 ööd), kõige lühemalt aga soomlased (1,43 ööd).

1

Puhkusereiside osakaal jäi eelmise aasta tasemele Välisturistide linnakülastustest olid 76% puhkusereisid, 18% tööreisid, 5% konverentsikülastused ja 1% muudel eesmärkidel reisid. Siseturistide reisid jagunesid eesmärkide lõikes:60% puhkus, 28% töö, 9% konverentsi külastus või koolitusel osalemine ning 3% muu põhjus.

Majutusettevõtetes tubade täitumus ja ööpäeva keskmine maksumus vähenes Septembrikuu seisuga oli Tallinnas registreeritud 417 majutusettevõtet (sh 56 hotelli), milles oli kokku 7 507 tuba ja 15 152 voodikohta. Keskmine tubade täitumus oli 45% ning jäi 7% võrra väiksemaks kui eelmise aasta samal perioodil. Tallinna majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist oli 791 miljonit krooni (-21%). Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 538 krooni, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli see 64 krooni odavam.

Vähenes lennureisijate arv, laevareisijate arv jäi möödunud aasta tasemele Tallinna lennujaama läbis 1 036 000 reisijat (-27%), millest välislendudel reisijate osakaal moodustas 98%. Tallinna Vanasadamat läbis 5 652 400 (0%) reisijat. 81% reisijad moodustasid reisijad Tallinn-Helsingi liinilt, kelle arv võrreldes eelnenud aastaga veidi vähenes. Kruiisireisijate arv suurenes 11% ja TallinnStockholm liinil reisijate arv 10%.

Tallinna turismiinfokeskuste külastatavus kasvas Tallinna kahte turismiinfokeskust külastas kokku 159 500 külastajat (+8%).

Võrdlus 2008. aasta 9 kuu tulemustega

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

1


Tallinna majutusettevõtetes ööbinud külastajad Tallinna turismi iseloomustavateks märksõnadeks on sellel aastal olnud kruiisireisijate arvu kasv, majutusettevõtetes peatunud külastajate arvu vähenemine ja reiside lühenemine. Selle aasta turisminumbreid on kõige enam mõjutatud üldine majanduslangus (sh Eesti majanduskriis), vähenenud lennuühenduste arv ja naaberriikide elanike huvi suurenemine Tallinna lühipuhkuse vastu. Tallinna külastas 2009. aasta jaanuarist septembrini 861 800 turisti, mida on 7% vähem kui aasta varem samal perioodil. Võrreldes 2008. aasta esimese üheksa kuuga vähenes majutatute arv (nii välis- kui siseturistid) kokku 64 300 turisti võrra. Väliskülastajaid ööbis Tallinna majutusettevõtetes kokku 762 400 (-5%) ning eestimaalasi 99 400 (-21%). Tallinna turistide arvu langusprotsendid olid kõige suuremad aasta esimesel kolmel kuul ning tingitud eelkõige siseturismi märkimisväärsest vähenemisest. Võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga vähenes turistide arv 13%; sh välisturistide arv vähenes 9% ja siseturistide arv 28%. Teise kvartali langusprotsendid olid väiksemad kui I kvartalis. Perioodil aprill-juuni saabus kümnendiku võrra vähem turiste (-11%); välisturistide arv vähenes 9% ja siseturistide arv 23%. III kvartali tulemused olid võrreldavad eelnenud aastaga (-1%) – välisturistide arv jäi eelmise aasta tasemele (0%), siseturistide arv vähenes (-12%). III kvartali head tulemused tagasid suvised kultuurisündmused. Samuti aitas välisturistide huvi suurenemisele kaasa majutusettevõtete ja laevafirmade soodsad pakkumised. Tallinna majutusettevõtetes veedeti kokku 1 482 100 ööd (-10%). Väliskülastajate ööbimiste arv vähenes 8% (olles kokku 1 322 300 ööd) ja Eesti elanike ööbimised 27% võrra (olles kokku 159 800). Väliskülastajate ööbimiste arv kasvas ainult jaanuaris (+8%) ning jäi eelmise aastaga võrreldavale tasemele aprillis (-1%) ja juulis (-1%). Teistel kuudel turistide arv vähenes, kõige suurem oli langus märtsis (-26%). Jaanuarikuu kasvunumbrid on seotud venelaste pika talvepuhkusega. Aprilli ja juulikuu suhteliselt head tulemused on seletatavad puhkuste (lihavõttepühade, suvepuhkused) ja kultuuriüritustega, mis huvitasid ka naaberriikide elanikke (Patricia Kaas, Enrique Iglesias, laulu- ja tantsupidu, Õllesummer, Keskaja päevad, Merepäevad jm). Ka enamikes teistes Läänemere regiooni pealinnades on viimase üheksa kuu jooksul olnud vähem turiste. Kõige enam on vähenenud ööbimised Riias (-24%), kusjuures seal on siseturismi langusprotsendid olnud veelgi suuremad kui Tallinnas (-38%, kokku 244 700 ööd). Ka Vilniuses 2 on turistid sellel aastal veetnud kuuendiku võrra vähem öid (-17%) ning siseturistide ööbimised vähenesid rohkem kui välisturistide omad. Nii Helsingis kui ka Kopenhaagenis vähenes ööbimiste arv 7% ja Oslos 1% võrra. Ainuke kasvunumbritega pealinn piirkonnas oli suurima turumahuga Stockholm, kus ööbimiste arv suurenes eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes 3%. Balti riikides oli turistide arvu vähenemine suurem kui Põhjamaades, seda eelkõige siseturismi märkimisväärsele vähenemise tõttu. Põhjamaades vähenesid välisturistide reisid rohkem kui siseturistide reisid. Analüüsides Tallinna selle aasta turismi arenguid ning jälgides Euroopa üldisi trende, võib oletada, et turistide ja ööbimiste arvu vähenemine aasta viimastel kuudel pidurdub, kuid ilmselt jäävad Tallinnas mõlemad näitajad kümnendiku võrra väiksemaks kui eelnenud aastal.

2 Vilniuses 6 kuu andmed, teistes linnades 9 kuu andmed

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

2


Turistide ööbimised Tallinnas, I-III kvartal 2002-2009 1800000 1600000 124340

1400000

800000

220312 159815

90934

84278

600000 400000

239741

119663

1200000 1000000

213119

1171073 835661

888649

2002

2003

1395368

1425545

1394120

1435624

2005

2006

2007

2008

1322327

200000 0 2004

välisturistid

2009

siseturistid

Allikas: Statistikaamet

Turistide poolt veedetud ööd I-III kvartal 2008-2009 6000000 +3%

5000000

4 786 000

4000000 -7%

3000000

-1% -7%

2000000 1000000

-24%

1 265 00

-10%

2 232 000

3 140 00

2 371 00

1 482 00

0 Riia

Tallinn

Helsingi

2008

Oslo

Kopenhaagen

Stockholm

2009

Allikas: riikide statistikaametid

Tallinna peamistelt sihtturgudelt saabuvad turistid (Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Norra, Venemaa ja Läti) moodustasid 2009. aasta esimese üheksa kuu jooksul saabunud väliskülastajatest 79%-lise osakaalu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid Venemaa, Soome ja Läti turgude osakaalud, kuid vähenesid Norra, Suurbritannia ja Saksamaa turuosad. Rootsist pärit turistide arvuline osakaal jäi aga samaks mis 2008. aasta esimese üheksa kuu lõpuks.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

3


Turistide arvu muutus 2008/2009 jaanuar- september

Välisturistide jagunemine sihtturgude lõikes, I-III kv 2009

Suurbritannia 3%

Venemaa 6%

Venemaa +14%

muud turud 21%

Soome +2% Läti 4% Norra 3% Rootsi 6%

Soome 51%

Saksamaa 6%

Läti 0% Rootsi -8% Norra -13% Saksamaa -16% Suurbritannia -35%

Allikas: Statistikaamet Esimesel üheksal kuul saabusid pooled välisturistid Soomest (51%). Võrreldes eelmise aastaga kasvas Soome majutatute arv 2% ehk 6 900 turisti võrra, olles kokku 391 100. Majutatud soomlaste arv kasvas jaanuaris (+13%), aprillis (+7%), juulis (+11%) ning augustis (+21%), kuid vähenes veebruaris (-12%), märtsis (-18%), mais (-11%) ja juunis (-3%). Eelnenud aastaga samale tasemele jäi majutatute arv septembris. Sarnaselt üldisele trendile olid reisid eelnenud aastast lühemad. Kuigi soomlaste ööbimiste arv vähenes aasta esimese poole kokkuvõttes 5%, kolmanda kvartali head tulemused tagasid (kasv +11%) esimese üheksa kuu tulemuseks 1% kasvu. Üheltpoolt mõjutasid soomlaste huvi Tallinna reiside vastu kultuuriüritused ning reisifirmade soodsad pakkumised, teisalt aga ka majanduslangus Soomes, mis pani paljusid soomlasi kaugemate puhkusesihtkohtade asemel eelistama lähiriike. Soome elanike ööbimised jäid Helsingis eelmise aasta tasemele 0% (kokku 947 600 ööd) ning seda eelkõige siseturistide puhkusereiside suurenemise tõttu. Soomlaste Stockholmis veedetud ööde arv kasvas 18% (kokku 116 800 ööd). Tulenevalt euro ja Rootsi krooni kursist, on Stockholm soomlastele hetkel soodne lühipuhkuse sihtkoht. Ka Vene turu osakaal suurenes võrreldes eelnenud aastaga ning see oli ainus turg, kust saabunud turistide ja nende poolt veedetud ööde arv kasvas kõigis kolmes kvartalis. Tallinnas majutati esimese üheksa kuu kokkuvõttes 49 300 venelast, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14% rohkem (+6 000 turisti). Aasta algas märkimisväärse turistide arvu kasvuga (jaanuar, +44%), kuid veebruaris ja märtsis vähenes turistide arv kümnendiku võrra. Alates aprillist saabus Venemaalt jälle rohkem turiste kui eelnenud aastal: aprillis (+7%), mais (+7%), juunis (+1%), juulis (+9%), augustis (+16%) ja septembris (+31%). Ka Venemaa elanike ööbimised Tallinnas näitasid tõusutrendi ning muutused kuude lõikes olid sarnased turistide arvu muutustele. Kokku veetsid Vene turistid üheksa kuu jooksul 109 200 ööd, (+12% ehk 11 500 ööd). Venemaa turu kasvunumbreid mõjutasid eelmise aasta talvekampaania, kevadine reklaamikampaania „Весна начинается в Таллинне“ ja lisandunud lennuühendused. Tõenäoliselt ka aasta viimasel kolmel kuul on Venemaa turg positiivsete arengutega, kuid kasvuprotsendid on tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal. Paranenud ühendused (eelkõige lennuliin Peterburiga) ning Tallinna talvekampaaniad Moskvas ja Peterburis tõenäoliselt mõjutavad positiivselt turu käitumist. Samas on üldine majanduskriis pannud inimesi rohkem reisidest loobuma ning Tallinna tulemustele võib mõju avaldada ka konkurentlinna Riia suuremahuline talvine reklaamikampaania Peterburis ja Moskvas.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

4


Naaberpealinnade Vene turu arengud olid tagasihoidlikumad. Võrreldes eelmise aasta esimese üheksa kuuga vähenesid Venemaa elanike ööbimised Helsingis 3% (kokku 179 900 ööd) ja Stockholmis 11% (kokku 54 300) võrra. Kuigi Saksamaa turuosa oli sama suur kui eelnenud aastal, vähenesid Tallinnas nii Saksa turistide kui ka ööbimiste arvud. Majutatud sakslaste arv vähenes kuuendiku (-16%) ja ööbimised viiendiku (-21%) võrra. Tallinna külastas kokku 44 900 sakslast ning nad ööbisid siin kokku 92 400 ööd. Saksa turu vähenemisele on avaldanud mõju lennuühenduste vähenemine. Sakslaste välisreisid Euroopa riikidesse on sellel aastal vähenenud 5%, kuid sihtriigiti olid muutused erinevad, nt reiside arv on suurenenud märkimisväärselt Rootsi, kuid vähenenud Maltasse. Sakslaste ööbimised Helsingis vähenesid 8% (kokku 134 500 ööd), kuid Stockholmis kasvasid 7% võrra (kokku 255 900 ööd). Suuruselt neljas turg oli Rootsi. Rootslaste arv Tallinna majutusettevõtetes vähenes enamike kuudel (jaanuaris -4%, märtsis -22%) aprillis -30%, juunis -19%, juulis -7%, augustis -3% ja septembris -10%), kuid suurenes veebruaris (+13%) ning mais (+7%). Seega kasvuprotsendid olid just nendel kuudel, mis eelmisel aastal märkimisväärselt vähenesid. Kokku majutati esimesel üheksal kuul ligi kümnendiku võrra vähem (-8%) Rootsi turiste kui 2008. aasta samal perioodil. Samuti langes rootslaste ööbimiste arv (14%). Uus reisilaev „Baltic Queen“ ei ole suurendanud ööbivate Rootsi külastajate arvu, kuid analüüsides reisijate arvu kasvu Tallinn-Stockholm liinil, võib oletada, et Rootsist saabunud ühepäevakülastajate arv kasvas, seda eriti mais ja juunis. Majutatuid Rootsi elanikke oli kokku 45 200 ning nad ööbisid siin kokku 75 300 ööd. Rootslaste ööbimised Stockholmis kasvasid esimese kolme kvartali kokkuvõttes 4% (kokku 2 740 700 ööd), kuid Helsingis vähenesid 18% võrra (kokku ööd 83 600). Norra turuosa moodustas sellel aastal 3% osakaalu, mis on protsendi võrra väiksem kui aasta tagasi. Nii majutatute kui ka ööbimiste arvud vähenesid ning seda enam kui kümnendiku võrra (turistid -13%, ööbimised -12%). Selle aasta esimesel üheksal kuul viibis Tallinnas norralasi kokku 25 800 ning nad ööbisid siin kokku 64 900 ööd. Ka Norraga on võrreldes eelmise aastaga vähem otselende. Ka Helsingis oli vähem Norra turistide poolt veedetud öid (-21%, kokku 28 600 ööd). Stockholmis norralaste ööbimised aga suurenesid ning kasv oli just suvekuudel. Kokku veetsid Stockholmis Norra turistid 140 600 ööd (+12%). Eelmise aasta teisest poolest on Läti elanike reisid vähenenud, seda eelkõige ärireiside vähenemise tõttu. Selle aasta esimeses pooles vähenesid nii Läti turistide kui ka nende ööbimiste arvud, kuid kolmanda kvartali märkimisväärsed kasvuprotsendid tagasid üheksa kuu kokkuvõttes keskmisest parema tulemuse. Lätlaste ööbimiste arv vähenes küll 6% võrra, kuid turistide arv jäi eelmise aasta tasemele (0%). Kokku majutati Tallinnas 26 800 turisti, kes veetsid 39 200 ööd. Läti turistide arv kasvas aprillis, juulis ja augustis, kui Tallinnas toimusid suured kultuuriüritused (Patricia Kaasi, Enrique Iglesiase ja Madonna kontserdid, laulu- ja tantsupidu). Lätlaste ööbimised vähenesid esimese üheksa kuu jooksul Helsingis (-27%), kuid Stockholmis jäi ööbimiste arv eelnenud aasta tasemele. Stockholmi positiivseid arenguid saab seletada Riia-Stockholm laevaliiniga, millel alates kevadest sõidab kruiisilaev Romantika, mis on eelmisest lavast suurem. Kokku veetsid lätlased Helsingis 5 800 ööd ja Stockholmis 4 400 ööd. Suurbritannia turg on 2008. aasta jaanuarist pidevalt vähenenud ning ka see aasta ei ole muutusi toonud. Britte majutati eelmise aasta esimesel üheksal kuul kokku 34 300, kuid sellel aastal vaid 22 300 (-35%). Ööbimisi tehti kokku 52 900 ehk 31 400 ööd vähem. Britte ööbis vähem ka Helsingis (-8%) ja Stockholmis (-15%). Suurbritannias

läbiviidud

välisreiside

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

uuringu

andmetel

vähenes

välisreiside

arv

5


keskmiselt 16%, sh Euroopa reisid vähenesid 15% Põhja-Ameerika reisid 28% võrra. Enamik ärajäetud reisidest on nn lühikesed lisapuhkusereisid. Ka Euroopa Turismikomisjoni tellitud prognoosid on brittide ööbimistega välisreiside kasvu osas suhteliselt negatiivsed. Brittide ööbimistega välisreisid vähenevad sellel aastal kuni 13%, sest lisaks üldisele majanduslangusele, on praegune naela-euro kurss brittidele ebasoodne. Esimese üheksa kuu kokkuvõttes olid Tallinna turismiturunduse seisukohast teisese tähtsusega sihtturgude (Belgia, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, USA) tulemused langusprotsentidega, kuid uued, Aasia, turud näitasid kasvunumbreid. Enamike Euroopa riikidest pärit majutatud külastajate arv ja nende ööbimised on näidanud sellel aastal vähenemist. Belgia turistide arv Tallinna majutusettevõtetes vähenes 10% , kuid nende ööbimised kasvasid (+4%). Kokku majutati Tallinnas 3 900 Belgiast pärit külastajat, kes viibisid siin 9 400 ööd. Itaalia turiste oli 23% võrra vähem ja nende poolt veedetud ööde arv langes 22% võrra. Hispaaniast saabunud majutatute ja nende ööbimiste arvud olid samuti väiksemad kui eelnenud aastal (vastavalt kokku 12 500 ,-12% turisti ja 24 900,-20% ööd). Prantslaste arv kahanes (-12%) ja ööbimised (-8%). USAst saabunud turistide arv vähenes 21% (ehk -3 000 turisti) ja nende poolt veedetud ööde arv 19% (ehk -6 300 ööd) võrra. Seega esimese üheksa kuu jooksul viibis Tallinnas ameeriklasi kokku 11 300 ning nad veetsid 27 800 ööd. Sarnaselt muutusid need turud ka Helisingis, kuid langusprotsendid olid väiksemad kui Tallinnas. Stockholmis näitas enamik neist turgudest kasvuprotsente. Helsingis veetsid belglased 1%, itaallased 6%, hispaanlased 14%, prantslased 6% ja ameeriklased 23% vähem öid kui 2008. aasta samal perioodil. Stockholmis olid ööbimiste kasvuprotsendid vastavalt: Belgia 3%, Itaalia 26% ja Prantsusmaa 8%. Ka seal vähenes Hispaania (–1%) ja USA turistide poolt veedetud ööde arv (-11%). Aasiast saabus Tallinnasse kuuendiku võrra rohkem turiste kui 2008. aasta esimesel üheksal kuul, kuid võrreldes eelnenud aastaga olid nende reisid lühemad. Kõige rohkem on sellel aastal kasvanud Lõuna-Koreast saabunud turistide arv (+90%, kokku 1 100 turisti) ja ööbimiste arv (59% kokku 1 500 ööd). Ka Jaapanist saabus rohkem turiste. Majutatute arv kasvas 4% (kokku 5 184 turisti) ning nende poolt veedetud ööde arv 8% võrra (kokku 9 610 ööd). Hiina turistide arv suurenes 3% (kokku 1 277 turisti) ja nende ööbimised 4% (kokku 2 735 ööd). Tallinna reiside pikkus näitas jätkuvalt langustendentsi. Turistide keskmine Tallinnas viibimise kestvus oli selle aasta jaanuarist-septembrini 1,72 ööd (-4%). 3% võrra lühenes väliskülastajate keskmine reisi pikkus, 1,79 öölt 1,73 ööni. Esmastelt turgudelt pärit turistidest veetsid kõige kauem aega Norra turistid (2,51 ööd) ja lühemalt Soomest saabunud majutatud külastajad (1,43 ööd). Kõige enam vähenesid rootslaste reisid (1,77 öölt 1,67 ööni) ja lätlaste reisid (1,56 öölt 1,46 ööni). Soomlaste reisid jäid sama pikaks kui eelnenud aastal ning norralaste reisid olid isegi veidi pikemad. Siseturistide keskmine reiside kestvus vähenes märkimisväärsemalt, seda 1,75 öölt 1,61 ööni ehk 10%.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

võrreldes

välisturistidega

6


Turistide poolt Tallinna majutusettevõtetes viibitud keskmine aeg kuude lõikes, 2008-2009 2,5 2,06 1,70

2 1,5

1,72 1,44

1,70

1,73

1,65

1,55

1,51

1,50

1,71

1,64

1,87

1,71

1,74

1,71

1,73 1,46

1 0,5

be r em

r de ts

ve m be

er

välisturistid 2009

no

ok to ob

em

be r

t gu s au

siseturistid 2008

se pt

ul i ju

un i

ai m

ril l

välisturistid 2008

ju

m

ap

är ts

r ru a ve eb

ja an ua

r

0

siseturistid 2009

Esmastelt turgudelt saabunud turistide keskmine reisi pikkus I-III kvartal, 2005-2009 3,00 2,80 2,60

2,51

2,40

2,37

ööd 2,20

2,22

2,00

2,06

1,80

1,67

1,60

1,46 1,43

1,40 1,20 1,00 2005 Läti

2006 Norra

Rootsi

2007 Saksamaa

2008 Soome

Suurbritannia

2009 Venemaa

Allikas: Statistikaamet

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

7


Reisi eesmärk 2009. aasta esimese üheksa kuu jooksul Tallinna majutusettevõtetes majutatud 861 800 turisti jagunesid reisi eesmärkide lõikes järgnevalt: puhkusreisijaid 75% (639 000), tööreisijaid 19% (166 800), 5% konverentsireisijad (43 800) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis, sõprade-tuttavate külastamine) linnakülastajad 1% (12 200). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes keskmisest rohkem konverentsireisijate ja muudel eesmärkidel reisijate arv. Jaanuarist septembrini Tallinna majutusettevõtetes viibinud turistide poolt veedetud ööd (1 482 100) jagunesid järgnevalt: puhkusereisid 73%, tööreisid 20%, konverentsireisid 5% ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis, sõpradetuttavate külastamine) reisid 2%. Ööbimiste vähenemine oli üldiselt sarnane turistide arvu vähenemisele, keskmisest enam lühenesid tööreisidel ja muudel põhjustel linnakülastused. Need trendid on vastavuses varasematele prognoosidele, mille järgi majanduskriis mõjutab keskmisest enam ärireise – reise tehakse vähem ja need on lühemad. Turistide jagunemine reisi eesmärkide lõikes, I-III kv 2009

tööreis 19%

osavõtt konverentsist 5%

Muutus turistide arvus 2008/2009 Puhkusereisijad: -42 300 (-6%)

muu reis 1%

Tööreisijad: -4 900 (-3%) Konverentsikülastajad: -5 000 (-10%) Muud reisijad:-12 100 (-50%) puhkusereis 75%

Turistide ööbimised reisi eesmärgi lõikes, I-III kvartal 2009

KOKKU: - 64 300 turisti

Muutus turistide ööbimiste arvus 2008/2009 Puhkusereisid: -102 400 (-9%)

tööreis 20%

osavõtt konverentsist 5%

muu reis 2%

Tööreisid: -34 700 (-10%) Konverentsireisid: -5 200 (-7%) Muud reisid:-31 500 (-54%) puhkusereis 73%

KOKKU: -173 800 ööd

Enamik (76%) välituristide on sellel aastal Tallinna külastanud puhkuse eesmärgil. Neljandik (23%) majutatud väliskülastajaid saabus siia ärilisel eesmärgil, kellest omakorda 5% külastas konverentse ja koolitusi. Muudel põhjustel reisid moodustasid majutatud välisriikide elanike reisidest vaid 1%.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

8


Võrreldes eelmise aastaga on väliskülastajate hulgas keskmisest väiksem langus olnud puhketuristide ja tööreisijate arvus (vastavalt -6% ja -3%). Viimase viie aasta jooksul suuri muutusi välisturistide Tallinna külastuse eesmärkides toimunud ei ole, siiski on aasta-aastalt vähenenud muudel eesmärkidel linnakülastused. Viimase põhjuseks on tõenäoliselt ravireisijate arvu vähenemine. Välisturistide jagunemine reisi eesmärkide lõikes, I-III kvartal 2005-2009

579476

600000

610138

557635

598531

700000

595351

800000

500000

9487

34804

138636 15971

37049

137227

24880

23708

142600 20352

35133

100000

24269

200000

132534

156816

300000

28785

400000

0 2005

2006

2007

puhkus

töö

2008

konverents

2009

muu

Jaanuarist septembrini olid siseturistidest 60% puhketuristid. Ärireisidel käis 37% eestimaalastest, kellest konverentsireisijad moodustasid 9%-lise osakaalu. Muudel põhjustel veetsid eestimaalased Tallinnas 3% kogu reiside arvust. Kuigi turistide arv on vähenenud kõikide reisiliikide lõikes, siis võrreldes 2008. aasta sama perioodiga on Eesti elanike reisides suhteliselt väiksem langus olnud puhkusereisides (-16%). Tööreisid on vähenenud 20% ja konverentsikülastused 24% võrra. Muid reise tehti koguni 67% kui eelnenud aasta samal perioodil. Analüüsides viimase viie aasta arenguid, saab tõdeda, et puhkusereiside osakaal on kasvanud ja vähenenud muude reiside osakaal. Kuigi ärireise tehakse rohkem, ei ole nende osakaal siseturistide reisides muutunud, kasvanud on vaid konverentsi- ja koolitusreiside tähtsus. Nii muudel eesmärkidel linnakülastuste osakaal kui ka arv on vähenenud.

Siseturistid e jag unemine reisi eesmärkid e lõ ikes I -III kvartal, 20052009

59554

2722

8984

8330

11774

8543

7264

5728

28158

46247

45640 3533

10000

3149

20000

5219

30000

28123

40000

41564

60000 50000

69911

70000

53088

66341

80000

71155

90000

0 2005

2006

puhkus

2007

t öö

konv erent s

2008

2009

muu

Allikas: Statistikaamet

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

9


Tallinna majutusettevõtted Septembrikuu seisuga oli Tallinnas registreeritud 417 majutusettevõtet, milles oli kokku 7 507 tuba ja 15 152 voodikohta. Aasta jooksul on majutusettevõtete arv suurenenud 31 võrra, kusjuures juurde on tulnud 3 hotelli. Võrreldes eelmise aastaga on praegu Tallinna majutusettevõtetes pakkuda külastajatele 320 tuba rohkem. Esimese üheksa kuu jooksul kokku oli Tallinna majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist 791 miljonit krooni ning võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid sissetulekud viiendiku (-21%) võrra. Ühelt poolt oli nii suure sissetuleku languse mõjutajaks vähenenud turistide arv ning nende lühemad reisid, teisalt aga lisandunud majutusettevõtted. Kuna võrreldes 2008. aasta sama perioodi tulemustega vähenes turistide ööbimiste arv 10% võrra, aga majutusettevõtete (sh ka tubade) arv suurenes, siis vähenes tubade täitumus olulisel määral. Kõige enam mõjutas majutusettevõtete tubade täitumuse numbreid aprilli alguses avatud Meriton Conference & SPA Hotel, millega lisandus turile juurde 301 hotellituba. Sarnaselt eelmise aasta jaanuarile kasutati aasta alguses majutusteenuseid suhteliselt vähe (keskmine tubade täitumus 33%) ning see oli sarnane 2008. aasta jaanuarile. Erinevalt eelnenud aastatest ei suurenenud selle aasta veebruaris ja märtsis tubade täitumus, vaid võrreldes jaanuarikuuga hoopis vähenes (täituvus 31%, vähenemine vastavalt -8% ja -12%). II kvartalis oli märgata küll tõusutrendi, kuid täitumus jäi aprillis 3% ning mais ja juunis kümnendiku võrra väiksemaks kui möödunud aastal. Kolmandas kvartalis tulemused majutusettevõtete tulemused paranesid veelgi; parima täituvusega kuu oli juulikuu kui kuu keskmine tubade täituvus oli 65%, see jäi vaid kahe protsendipunkti võrra väiksemaks kui eelnenud aastal. Kuigi augustis täitis Madonna kontsert üheks ööks kõik Tallinna majutusettevõtted, jäi kuu keskmine tubade täituvus siiski 7% maldamaks kui eelnenud aastal. Selle aasta esimese üheksa kuu Tallinna majutusettevõtete keskmine tubade täituvus oli 45%. Tugevnenud konkurents mõjutas ka majutusettevõtetes tubade ööpäeva keskmist maksumust, mis alates II kvartalist näitas märgatavat langustrendi. Jaanuaristseptembrini maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 538 krooni ja see oli kümnendiku odavam kui eelnenud aastal (-11%). Tallinna majutusettevõtete tubade täituvus ja ööpäeva keskmine maksumus, 2007-2009 80

800

70

krooni

700 600

534

589

553

536

65 500

542

523

500 400 33

300

60

503 58

49

48

44

565

50 44

40

31

31

%

30

200

20

100

10 0

Ööpäeva keskmine maksumus, krooni (2007) Ööpäeva keskmine maksumus, krooni (2009) Tubade täitumus, % (2008)

D et se m be r

m be r ov e N

O kt oo be r

em be r Se pt

Au gu st

li Ju u

Ju u

ni

ai M

Ap ril l

s M är t

Ve eb ru ar

Ja an ua r

0

Ööpäeva keskmine maksumus, krooni (2008) Tubade täitumus, % (2007) Tubade täitumus, % (2009)

Allikas: Statistikaamet

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

10


Reisijad Tallinna lennujaamas Esimese üheksa kuu kokkuvõttes läbis Tallinna Lennujaama 1 036 000 reisijat, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on reisijate arv vähenenud 27% võrra. Kogu reisijate arvust moodustasid rahvusvahelised lennud 98%-se ning siselennud 2%. Kuude lõikes reisijate arvu muutusi analüüsides näeme, et reisijate arv vähenes kõige vähem jaanuaris (-19%) ja kõige rohkem mais (-31%). Viimastel kuudel on reisijate arvu vähenemine stabiliseerunud (keskmine langus ca -26%) ning tõenäoliselt aasta kokkuvõttes väheneb sellel aastal lennureisijate arv võrreldes eelmise aastaga neljandiku võrra (ca -25%). Nii suuri langusprotsente saab põhjendada vaid osaliselt elanike väiksema reisimisaktiivsusega, olulisem põhjus on väiksem regulaarlendude ja sihtkohtade arv. Eelmise aastal sai Tallinnast lennata 27 sihtkohta, sellel aastal vaid 21. Paljud lennuliinid suleti eelmise aasta oktoobris talvehooajaks, kuid kevadel uuesti lende ei alustatutki või tehti seda väiksemas mahus. Võrreldes eelmise aastaga on vähem otselende Saksamaale, Suurbritanniasse, Rootsi ja Norrasse. Eelmise aasta lõpus suleti lennuliin Poolaga (Varssavi) ja selle aasta mais Hollandiga (Amsterdamiga). Ainult Venemaa suunal on võrreldes eelmise aastaga rohkem sihtkohti ja lende. Juuli lõpus lisandus Tallinn-Moskva liinile veel Peterburi liin.

Reisijad Tallinna lennujaamas kuude lõikes, 2005-2009 200000

150000

100000

50000

2005

2006

2007

2008

ok to ob er no ve m be r de ts em be r

be r

se pt em

au gu st

ju ul i

ju un i

ai m

ap ril l

är ts m

ja an ua r ve eb ru ar

0

2009

Allikas: Tallinna Lennujaam

Reisijad Tallinna Vanasadamas Jaanuarist-septembrini läbis Tallinna Vanasadamat 5 652 400 reisijat, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga reisijate arv ei muutunud. Kõige suurema osa Tallinna Vanasadama reisijatest moodustasid Tallinn-Helsingi liinil reisijad, omades 81% osakaalu kogu reisijate arvust (4 575 000 reisijat). Kuna laevareisijate arv Tallinn-Helsingi liinil vähenes ja majutatud soomlaste arv kasvas, võib oletada, et soodsad majutuspakkumised meelitasid soomlasi Tallinnasse jääma pikemaks ajaks. Tallinn-Stockholm liinil oli 672 000 reisijat ning võrreldes aasta varasemaga ka sellel liinil reisijate arv suurenes (+12%), seda osaliselt ka tänu Tallinki uuele laevale Baltic

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

11


Queen ja sooduskampaaniale. Kõigist reisijatest väikese osakaalu moodustasid kruiisireisijaid (7%, kokku 415 500) ning muud reisijaid (kokku 6 000). Siiski kasvas võrreldes eelmise aastaga kruiisireisijate arv kõige rohkem (+11%). Laevafirmadest teenindas esimesel üheksal kuul kõige enam reisijaid Tallink (59% kõigist reisijates) järgnesid Viking Line (22%) ja EckeröLine (12%).

Reisijate arv Tallinna Vanasadamas kuude lõikes 1 200 000 1 000 000 800 000 600 000 400 000 200 000

2005

2006

2007

2008

be r em

r de ts

ve m be

er

no

ok to ob

em

be r

t se pt

au gu s

ul i ju

i un ju

ai m

ril l ap

är ts m

r ru a ve eb

ja an

ua

r

0

2009

Allikas: Tallinna Sadam Kruiisireisijad moodustasid Tallinna Vanasadama esimese üheksa kuu reisijatest 7%. Kokku külastas sellel aastal Tallinna 415 500 kruiisireisijat (+11%). Jaanuarist septembrini tehti kruiisilaevade külastusi Tallinna Vanasadamas kokku 305, mis aasta varasemaga võrreldes suurenes 7 sadamakülastuse võrra. Kõige rohkem kruiisilaevade külastusi ja reisijaid oli juulikuus (80 külastust, 114 500). Tallinna külastanud kruiisireisijatest olid 21% pärit Ameerika Ühendriikidest, 19% Suurbritanniast, 19% Saksamaalt, 11% Hispaaniast, 6% Itaaliast, 5% Rootsist ja 4% Kanadast. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kruiisireisijate arv Saksamaalt ja Suurbritanniast, vähem oli reisijaid USAst ja Kanadast. Tallinna Sadama kruiisireisijate uuringu tulemusest ilmnes, et reisijad jäid Tallinna reisil kogetuga rahule (keskmine hinnang 5-pallisel skaalal 4,6 palli) ning suur osa plaanib ka Tallinna edaspidi külastada. Tallinna meeldejäävamateks kohtadeks olid nende hinnangul vanalinn, kirikud, Kadrioru loss, KUMU ja vabaõhumuuseum. Keskmiselt kulutas iga kruiisiturist Tallinnas viibitud aja jooksul ostudele 254 EEKi, mis on varasema aastaga võrreldes 12 krooni rohkem. Tallinna Sadam hindas kruiisituristide ostudest majandusliku kasu ligikaudu 105 miljonile kroonile.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

12


Kruiisilaevade külastused ja reisijate arv Tallinnas 500 450

415

400 324

350 300 250 200

187

173 175

165

150 100 50

92

110

106

134

305

375 294

204

298 268

232

236 186

299

311 292

205

127

0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 reisijate arv (tuhandetes)

sadamakülastused

Allikas: Tallinna Sadam

Tallinna Turismiinfokeskuste külastatavus 2009. aasta esimese üheksa kuu jooksul külastas Tallinna kahte (Vanalinna ja Viru keskuse) turismiinfokeskust kokku 159 500 külastajat, kellest 91% ehk 145 400 olid pärit välisriikidest ning 9% ehk 14 100 Eestist. Esimese üheksa kuu jooksul tehti Turismiinfokeskustes päringuid 144 400, võrreldes eelneva aastaga suurenes päringute arv 16 000 võrra. Kõige enam huvitas külastajad linnaplaan, transpordiühendused ja teenindus- ja kaubandusinfo. Eelmise aastaga võrreldes esitati rohkem küsimusi sündmuste ja ekskursioonide kohta. Tallinna turismiinfokeskuste külastajad 2007-2009 50000 45000

+20%

40000 35000 30000

+22%

25000 20000 15000

+23% +24%

-14%

8333

7028

7850

37263 30539

24636

-3%

16629

-2%

10000 5000

+2%

-2%

15603

11606

0 Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

2007

Mai 2008

Juuni

Juuli

August

September

2009

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

13


Tallinnas majutatud turistid, nende poolt veedetud ööde arv ja reisi pikkus (jaanuar- september 2009) Päritoluriik

Albaania

Majutatud

Muutus 2008/2009 Arv %

Ööbimised

Muutus 2008/2009 Arv %

Reisi kestvus

34

-48

-59

89

-152

-63

2,62

Austria

4 390

-1 447

-25

9 438

-3 957

-30

2,15

Belgia

3 913

-435

-10

9 426

352

4

2,41

Bulgaaria

556

-1

0

1 504

219

17

2,71

Hispaania

12 460

-1 708

-12

24 911

-6 111

-20

2,00

6 809

-538

-7

15 370

-2 092

-12

2,26

372

-83

-18

1 110

34

3

2,98

1 588

-580

-27

3 931

-1 629

-29

2,48

Island

308

-267

-46

658

-739

-53

2,14

Itaalia

14 695

-4 417

-23

34 711

-9 978

-22

2,36

Kreeka

1 666

-368

-18

3 810

-1 064

-22

2,29

Küpros

243

-267

-52

588

-702

-54

2,42

17 893

-3 320

-16

29 303

-7 035

-19

1,64

455

-18

-4

999

-149

-13

2,20

26 789

105

0

39 192

-2 551

-6

1,46

Malta

178

11

7

482

-38

-7

2,71

Norra

25 823

-3 762

-13

64 901

-9 021

-12

2,51

Poola

11 892

-1 840

-13

21 837

-2 711

-11

1,84

2074

-95

-4

5036

279

6

2,43

Prantsusmaa

10 774

-1 520

-12

24 225

-2 234

-8

2,25

Rootsi

45 192

-4 080

-8

75 346

-11 810

-14

1,67

Rumeenia

844

106

14

1 803

4

0

2,14

Saksamaa

44 913

-8 842

-16

92 435

-23 972

-21

2,06

3614

-827

-19

7 519

-1 134

-13

2,08

Slovakkia

626

-152

-20

1 578

-80

-5

2,52

Sloveenia

553

-224

-29

1 567

-18

-1

2,83

391 131

6875

2

557 817

7 851

1

1,43

22 292

-11 981

-35

52 910

-31 432

-37

2,37

Holland Horvaatia Iirimaa

Leedu Luksemburg Läti

Portugal

Šveits

Soome Suurbritannia

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

14


Päritoluriik

Majutatud

Muutus 2008/2009 Arv %

Ööbimised

Muutus 2008/2009 Arv %

Reisi kestvus

Taani

7 536

-1 866

-20

16 111

-4 529

-22

2,14

Tšehhi

3 380

106

3

6 404

-1 037

-14

1,89

Türgi

2 211

843

62

4 569

1 733

61

2,07

Ukraina

2 429

-608

-20

5 861

-1 878

-24

2,41

Ungari

1 575

-967

-38

3 792

-2 517

-40

2,41

Venemaa

49 258

6021

14

109 154

11 495

12

2,22

Muud Euroopa riigid

11 507

-1922

-14

22 120

-6 528

-23

1,92

Aafrika riigid

664

-175

-21

1 378

-542

-28

2,08

sh Lõuna Aafrika Vabariik

179

-22

-11

412

15

4

2,30

10 669

1594

18

20 160

2 924

17

1,89

sh Hiina

1 277

41

3

2 735

101

4

2,14

sh Jaapan

5 184

199

4

9 610

743

8

1,85

sh Lõuna-Korea

1 099

522

90

1 537

570

59

1,40

11 252

-2999

-21

27 812

-6 326

-19

2,47

Kanada

2 836

817

40

7 922

2 985

60

2,79

Lõuna- ja KeskAmeerika riigid

1 656

-333

-17

3 461

-708

-17

2,09

sh Brasiilia

896

188

27

1 868

364

24

2,08

Austraalia, Okeaania

3 486

-259

-7

7 871

-751

-9

2,26

sh Austraalia

2 960

-125

-4

6 668

-577

-8

2,25

Muud riigid

1 867

1489

394

3 216

2 252

234

1,72

762 403

-37 982

-5

1 322 327

-113 297

-8

1,73

99 418

-26 314

-21

159 815

-60 497

-27

1,61

861 821

-64 296

-7

1 482 142

-173 794

-10

1,72

Aasia riigid

Ameerika Ühendriigid

Välisturistid kokku Eesti elanikud kokku Kõik kokku

Allikas: Statistikaamet *Seoses Statistikaameti igakuise andmete korrigeerimisega võivad eelpool esitatud arvulised näitajad aja jooksul muutuda.

Koostanud: Karen Alamets, Ettevõtlusameti turismiosakonna analüütik

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.11.2009

15


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.