Tallinna turism I poolaastal 2009
Puhkusereiside arv kahanes vähem kui äri- ja muude reiside arv
2009. aasta esimesel poolaastal ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 922 000 turisti, nendest pisut rohkem kui pooled (52%) peatusid Tallinnas.
Välisturistide linnakülastustest olid 74% puhkusereisid, 19% tööreisid, 6% konverentsikülastused ja 1% muudel eesmärkidel reisid.
Turistide arv Tallinnas: 477 000 (-12%) 1 Turistide ööd Tallinnas: 818 800 (-15%)
Siseturistide reisid jagunesid eesmärkide lõikes: 56% puhkus, 31% töö, 10% konverentsi külastus või koolitusel osalemine ning 3% muu põhjus.
Välisturistide arv: 414 500 (-9%) Välisturistide ööd: 721 100 (-12%)
Majutusettevõtetes tubade täitumus ja ööpäeva keskmine maksumus vähenes
Siseturistide arv: 62 500 (-25%) Siseturistide ööd: 97 700 (-33%)
Esmastest sihtturgudest kasvas ainult Venemaa Soome: 314 700 ööd (-5%) Venemaa: 73 700 ööd (+11%) Rootsi: 40 900 ööd (-18%) Norra: 39 800 ööd (-11%) Saksamaa: 38 600 ööd (-28%) Suurbritannia: 31 300 ööd (-40%) Läti: 22 400 ööd (-19%) Itaalia: 12 400 ööd (-20%) USA: 14 1200 ööd (-15%) Prantsusmaa: 12 100 ööd (-9%) Hispaania: 7 900 ööd (-11%) Belgia: 5 400 ööd (+3%) Jaapan: 3 000 ööd (-28%) Hiina: 1 800 ööd (+27%)
Turistide Tallinnas viibimise kestvus lühenes Turistide keskmine Tallinnas viibimise pikkus oli 1,72 ööd (-4%). Välisturistide reisid: 1,74 ööd (-3%) Siseturistide reisid: 1,56 ööd (-10%). Kõige pikemalt viibisid Tallinnas norralased (2,51 ööd), kõige lühemalt aga soomlased (1,43 ööd).
1
Võrdlus 2008. aasta I poolaastaga
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
Juunikuu seisuga oli Tallinnas registreeritud 416 majutusettevõtet, milles oli kokku 7 466 tuba ja 15 054 voodikohta. Keskmine tubade täitumus oli 40% ning jäi 7% võrra väiksemaks kui eelmise aasta samal perioodil. Tallinna majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist oli 448 miljonit krooni (-24%). Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 547 krooni, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli see 58 krooni odavam.
Vähenes lennureisijate arv, suurenes laevareisijate arv Tallinna lennujaama läbis 658 400 reisijat (-27%), millest välislendudel reisijate osakaal moodustas 98%. Tallinna Vanasadamat läbis 3 340 000 (+1%) reisijat, kellest 82% moodustasid reisijad Tallinn-Helsingi liinilt. Kõige rohkem suurenes kruiisireisijate (+15%) ja TallinnStockholm liinil reisijate arv (+13%).
Tallinna turismiinfokeskuste külastatavus kasvas Tallinna kahes turismiinfokeskuses jagati infot kokku 76 100 külastajale (+11%). Päritoluriikidelõikes kasvas väliskülastajate arv võrreldes eelmise aastaga keskmisest rohkem Venemaalt (+29%), Soomest (+25%), Hispaaniast (+18%) ja Prantsusmaalt (+18%).
1
Tallinna majutusettevõtetes ööbinud külastajad Viimase kuue kuu jooksul on enamikes Läänemere regiooni linnades saabunud külastajate arv vähenenud ja nende reisid lühenenud. Ööbimistega reiside arvu kahanemine on peamiselt tingitud ülemaailmsest majanduslangusest, kuid Tallinna turisminumbreid on mõjutanud lisaks veel siseturismi märkimisväärne langus ja lennuühenduste vähenemine. Tallinna külastas 2009. aasta I poolaastal 477 000 turisti, mida on 12% vähem kui aasta varem. Võrreldes 2008. aasta esimese kuue kuuga vähenes majutatute arv (nii välis- kui siseturistid) kokku 64 000 turisti võrra. Väliskülastajaid ööbis Tallinna majutusettevõtetes I poolaastal kokku 414 500 (-9%) ning eestimaalasi 62 500 (-25%). Kui aasta algas 10% välisturistide arvu kasvuga, siis veebruaris (-14%) ja märtsis (19%) kahanes turistide arv märkimisväärselt. Teise kvartali tulemused olid positiivsemad; majutatud väliskülastajate arv vähenes aprillis 1%, mais 14% ning juunis 11%. Siseturistide arv on võrreldes eelmise aasta esimese poolega märgatavalt vähenenud ning seda kõikidel kuudel. Tallinna majutusettevõtetes veedeti kokku 818 800 ööd (-15%). Väliskülastajate ööbimiste arv vähenes 12% (olles kokku 721 100 ööd) ja Eesti elanike ööbimised 33% võrra (olles kokku 97 700). Väliskülastajate ööbimiste arv kasvas jaanuaris (+8%) ning jäi eelmise aastaga võrreldavale tasemele aprillis (-1%), teistel kuudel turistide arv vähenes, kõige enam märtsis (-26%). Jaanuarikuu kasvunumbrid on seotud venelaste pika talvepuhkusega ja aprilli suhteliselt häid tulemusi saab põhjendada lihavõttepühade ja kontsertidega Saku suurhallis (Patricia Kaas, Enrique Iglesias), mis tõid lähiriikide elanikke lühikesele linnapuhkusele. Siseturistide ööbimised vähenesid kõikidel kuudel; kõige enam veebruaris ja mais (-38%) ning kõige vähem aprillis (-24%). Analüüsides Tallinna esimese poolaasta arenguid ning jälgides Euroopa üldisi trende, võib oletada, et turistide arvu ja ööbimiste vähenemine II poolaastal pidurdub, kuid ilmselt kahanevad mõlemad näitajad aasta lõpuks siiski üle 10%. UNWTO hinnangul väheneb sellel aastal Euroopas turism 5-8%, kusjuures turistide arv kahaneb vähem kui ööbimised ning üldise majandusolukorra paranedes hakkab nõudlus tasapisi taastuma alates järgmisest aastast.
Turistide ööbimised Tallinnas I poolaastal, 2002-2009 1200000
1000000
76434
800000
150348
145389 97746
75095
600000
54720
55428
400000
200000
121919
467419
483695
2002
2003
778289
790635
788147
818073
2005
2006
2007
2008
721083
615712
0 2004
välisturistid
2009
siseturistid
Allikas: Statistikaamet Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
2
Tallinna peamistelt sihtturgudelt saabuvad turistid (Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Norra, Venemaa ja Läti) moodustasid 2009. aasta I poolaasta väliskülastajate arvust 87%-lise osakaalu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid Venemaa ja Soome turgude osakaalud, kuid vähenesid Suurbritannia ja Saksamaa turuosad. Rootsist, Norrast ja Lätist pärit turistide arvuline osakaal jäi aga samaks mis 2008. aasta l poolaastal. Välisturistide jagunemine sihtturgude lõikes, I poolaasta 2009
Suurbritannia 3%
Venemaa 8%
muud turud 18%
Turistide arvu muutus 2008/2009 jaanuar- juuni
Venemaa +11% Läti 4% Norra 4%
Soome -5% Rootsi -11% Norra -11%
Rootsi 6%
Soome 53%
Saksamaa 4%
Läti -14% Saksamaa -23% Suurbritannia -37%
Allikas: Statistikaamet Esimesel kuuel kuul saabus kõige rohkem välisturiste Soomest (53%), kuid võrreldes eelmise aasta esimese poolega langes majutatute arv 5% ehk 11 900 turisti võrra, olles kokku 220 300. Majutatud soomlaste arv kasvas jaanuaris (+13%) ja aprillis (+7%), kuid vähenes veebruaris (-12%), märtsis (-18%), mais (-11%) ja juunis (-3%). Ka soomlaste ööbimiste arv vähenes kahe esimese kvartali kokkuvõttes 5% ehk 17 100 öö võrra, olles kokku 314 700 ööd. Väike langus Soomest saabunud majutatute ja nende ööbimiste arvus oli oodatav, sest eelnenud aastal kasvas Soome turg 10%. Siiski oleks mais ja juunis võinud langusnumbrid olla väiksemad, sest laevafirmad tegid mitmeid eripakkumisi (Viking Line juubeliaasta) ning mais-juunis korraldas Tallinn aktiivset reklaamikampaaniat „Tallinnassa tapahtuu“. Soome statistikaameti andmetel mõjutas üldine majanduslangus selle aasta esimese poole soomlaste ööbimistega reiside arvu suhteliselt vähe. Soome elanike ööbimised vähenesid küll Helsingis 3% (kokku 576 300 ööd), kuid seda eelkõige ärireiside vähenemise tõttu. Soomlaste Stockholmis veedetud ööde arv suurenes 18% (kokku 61 900 ööd). Tulenevalt euro ja Rootsi krooni kursist, on Stockholm soomlastele soodne lühipuhkuse sihtkoht. I poolaastal suurenes Vene turistide osakaal välisturistidest 2% võrra ning Venemaa tõusis suuruselt teiseks sihtturuks. See oli ka ainuke turg, kust saabunud turistide ja nende poolt veedetud ööde arv kasvas. Tallinnas majutati 32 200 venelast, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11% rohkem (+3 100 turisti). Aasta algas märkimisväärse turistide arvu kasvuga (jaanuar, +44%), kuid veebruaris ja märtsis vähenes turistide arv kümnendiku võrra. Aprillis (+7%), mais (+7%) ja juunis (+1%) saabus Venemaalt jälle rohkem turiste. Ka Venemaa elanike ööbimised Tallinnas näitasid tõusutrendi ning muutusid kuude lõikes olid sarnased turistide arvu muutustele. Kokku veetsid Vene turistid I poolaastal 73 700 ööd, (+11% ehk 7 000 ööd).
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
3
Venemaa turu kasvunumbreid mõjutasid Tallinna reklaamikampaania „Весна начинается в Таллинне“ ja lisandunud lennuühendused Moskvaga. Tõenäoliselt ka aasta teises pooles on Venemaa turg positiivsete arengutega, sest lennuühendused Peterburi ja Moskvaga paranevad veelgi ning Tallinn viib läbi talvise turunduskampaania Moskvas ja Peterburis. Vene turu arengud naaberlinnades olid tagasihoidlikumad. Esimese kuue kuu kokkuvõttes jäid Venemaa elanike ööbimised eelmise aastaga samale tasemele Helsingis (0%, kokku 123 600 ööd), kuid Stockholmis vähenesid kümnendiku võrra (-11%, kokku 34 300). Suuruselt kolmandaks turuks jäi Rootsi turg. Rootslaste arv Tallinna majutusettevõtetes vähenes jaanuaris (-4%), märtsis (-22%), aprillis (-30%) ja juunis (-19%), kuid suurenes veebruaris (+13%) ja mais (+7%). Kokku majutati esimesel kuuel kuul kümnendiku võrra vähem (-11%) Rootsi turiste kui 2008. aasta samal perioodil. Samuti langes rootslaste ööbimiste arv (-18%). Uus reisilaev „Baltic Queen“ ei ole suurendanud ööbivate Rootsi külastajate arvu. Kuna reisijate arv on kasvanud Tallinn-Stockholm liinil keskmisest enam, siis võib oletada, et Rootsist saabunud ühepäevakülastajate arv on suurenenud. Majutatuid Rootsi elanikke oli I poolaastal kokku 25 000 ning nad ööbisid 40 900 ööd. Rootslaste ööbimised Stockholmis kasvasid aasta esimese pooles 2% (kokku 1 663 500 ööd), kuid Helsingis vähenesid 20% võrra (kokku ööd 51 200). Eelnenud aastate esimesel poolel on oluliselt suurenenud Läti elanike reisid. Selle aasta esimeses pooles vähenesid nii Läti turistide kui ka nende ööbimiste arvud; turistide arv langes 14% (kokku 14 900 turisti) ja ööbimised 19% (kokku 22 400 ööd). Läti turistide arv kasvas ainult aprillis, kui Tallinna külastas Läti presidendipaar ja toimusid Patricia Kaasi ja Enrique Iglesiase kontserdid. Lätlaste ööbimised vähenesid esimese kuue kuu jooksul ka Helsingis ja Stockholmis, vastavalt 39% ja 5%. Läti turu vähenemine on seotud eelkõige Läti majanduse olukorraga; viimase kuue kuu jooksul on olulisel määral vähenenud Läti elanike majanduslik kindlustunne, vähenenud on sissetulekud ja kasvanud tööpuudus. Kuna majandusprognoosid on Läti arengute suhteliselt negatiivsed, siis tõenäoliselt ka II poolaastal jätkub Läti turul langus. Kuude lõikes võivad arenguid mõjutada suured kultuurisündmused. Kuigi Norra turuosa moodustas ka sellel aastal 4% osakaalu, vähenesid norralaste reisid. Nii majutatute kui ka ööbimiste arvud vähenesid kümnendiku võrra 11%. Selle aasta esimesel kuuel kuul viibis Tallinnas norralasi kokku 15 800 ning nad ööbisid siin kokku 39 800 ööd. Norralased veetsid vähem öid ka Helsingis (-26%, kokku 15 800 ööd), kuid Stockholmis norralaste ööbimised suurenesid. Kokku veetsid Stockholmis aasta esimeses pooles Norra turistid 76 100 ööd (+4%). Langustrend jätkus Saksa turul. Nii majutatud sakslaste arv (-23%) kui ka nende ööbimised(-29%) vähenesid. Tallinna külastas kokku 18 500 sakslast ning nad ööbisid siin kokku 38 600 ööd. Saksa turu langusele on avaldanud tõenäoliselt mõju lennuühenduste vähenemine. Sakslaste välisreisid Euroopa riikidesse vähenesid esimesel kuuel kuul 6%, kuid sihtriigiti olid muutused erinevad. Sakslaste ööbimised Helsingis vähenesid 6% (kokku 76 300 ööd), kuid Stockholmis kasvasid 9% võrra (kokku 129 200 ööd). Suurbritannia turg on 2008. aastas jaanuarist on pidevalt vähenenud ning selle aasta esimene poolaasta muutusi ei toonud. Britte majutati eelmise aasta I poolaastal 20 800, kuid sellel aastal vaid 13 200 (-37%). Ööbimisi tehti kokku 31 300 ehk 20 500 ööd vähem. Brittide reisid vähenesid ka Helsingis (-11%) ja Stockholmis (-13%). Ka Euroopa Turismikomisjoni tellitud prognoosid on brittide ööbimistega välisreiside kasvu osas suhteliselt negatiivsed. Brittide ööbimistega välisreisid vähenevad sellel aastal kuni 13%, sest lisaks üldisele majanduslangusele, on praegune naela-euro kurss brittidele ebasoodne.
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
4
I poolaasta kokkuvõttes olid Tallinna turismiturunduse seisukohast teisese tähtsusega sihtturgude (Belgia, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, USA) tulemused langusprotsentidega, kuid uued, Aasia, turud jäid eelmise aasta tasemele. Enamike Euroopa riikidest pärit majutatud külastajate arv ja nende ööbimised näitasid I poolaasta kokkuvõttes vähenemist. Belgia turistide arv Tallinna majutusettevõtetes vähenes 14% , kuid nende ööbimised kasvasid (+3%). Kokku majutati Tallinnas 2 200 Belgiast pärit külastajat, kes viibisid siin kokku 5 400 ööd. Itaalia turiste oli 24% võrra vähem ja nende poolt veedetud ööde arv langes 20% võrra. Hispaania majutatute ja nende ööbimiste arvud näitasid langusprotsente (vastavalt -5%, kokku 3 900 turisti ja 11%, 7 900 ööd). Prantslaste arv kahanes (-17%) ja ööbimised (-8%). USAst saabunud turistide arv vähenes 18% (ehk -1 200 turisti) ja nende poolt veedetud ööde arv 15% (ehk -2 500 ööd) võrra. Seega esimese kuue kuu jooksul viibis Tallinnas ameeriklasi kokku 5 500 ning nad veetsid 14 200 ööd. Aasiast saabus sama palju turiste kui 2008. aasta l poolaastal, kuid võrreldes eelnenud aastaga olid nende reisid pikemad. Kõige rohkem kasvas 2009. aasta I poole jooksul Lõuna-Koreast saabunud turistide arv (+45%, kokku 132) ja nende ööbimiste arv suurenes ainult 42% võrra (kokku 676 ööd). Jaapanist saabus vähem turiste. Majutatute arv vähenes 29% võrra (kokku 1827) ning nende poolt veedetud ööde arv neljandiku võrra (-28%, kokku 3307). Hiina turistide arv suurenes 1% (kokku 686 turisti) ja nende ööbimised 27% (kokku 1814 ööd). 1800000
1663541
1636064
1500000 1101165
1200000
842897
900000 600000 300000
1102010
592016
818073
733347 721083
576297
145389
97746
0 ööbimised 2008
ööbimised 2009
ööbimised 2008
siseturistid Stockholm
ööbimised 2009 välisturistid
Helsingi
Tallinn
Allikas: tourmis.wu-wien.ac.at Tallinna reiside pikkus näitas jätkuvalt langustendentsi. Turistide keskmine Tallinnas viibimise kestvus oli I poolaastal 1,72 ööd (-4%). 3% võrra lühenes väliskülastajate keskmine reisi pikkus, 1,79 öölt 1,74 ööni. Esmastelt turgudelt pärit turistidest peatusid pikemalt Norra turistid (2,51 ööd) ja lühemalt Soomest saabunud majutatud külastajad (1,43 ööd). Kõige enam vähenesid rootslaste reisid (1,78 öölt 1,63 ööni), venelaste ja soomlaste reisid jäid sama pikaks kui eelnenud aastal ning norralaste reisid olid isegi veidi pikemad. Teisese tähtsusega ja uutelt turgudel saab positiivse suundumusena välja tuua reiside pikenemise (v.a Hispaania). Kõige enam pikenesid hiinlaste, belglaste ja prantslaste reisid. Siseturistide keskmine reiside kestvus vähenes märkimisväärsemalt, seda 1,74 öölt 1,56 ööni ehk 10%.
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
võrreldes
välisturistidega
5
Turistide poolt Tallinna majutusettevõtetes viibitud keskmine aeg kuude lõikes, 2008-2009 2,5 2,06 1,70
2 1,5
1,70
1,73
1,65
1,55
1,51
1,50
1,72 1,44
1,71 1,71
1 0,5
välisturistid 2008
be r em
r de ts
ve m be
er
välisturistid 2009
no
ok to ob
em
be r
t gu s au
siseturistid 2008
se pt
ul i ju
un i ju
ai m
ril l ap
är ts m
r ru a ve eb
ja an ua
r
0
siseturistid 2009
Esmastelt turgudelt saabunud turistide keskmine reisi pikkus I poolaastal, 2005-2009 3,00 2,51
2,50
2,38 2,29 2,08 1,63 1,51 1,43
2,00 ööd
1,50 1,00 0,50 0,00 2005
Läti
2006
Norra
Rootsi
2007
Saksamaa
2008
Soome
Suurbritannia
2009
Venemaa
Allikas: Statistikaamet
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
6
Reisi eesmärk 2009. aasta l poolaastal Tallinna majutusettevõtetes majutatud 477 000 turisti jagunesid reisi eesmärkide lõikes järgnevalt: puhkusreisijaid 71% (339 000), tööreisijaid 21% (99 300), 7% konverentsireisijad (31 300) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis, sõprade-tuttavate külastamine) linnakülastajad 1% (7 400). Võrreldes eelmise aasta esimese poolega vähenes keskmisest rohkem tööreisijate ja muudel eesmärkidel reisijate arv. Jaanuarist juunini majutusettevõtetes viibinud turistide poolt veedetud ööd (818 800) jagunesid järgnevalt: puhkusereisid 69%, tööreisid 22%, konverentsireisid 6% ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis, sõprade-tuttavate külastamine) reisid 3%. Ööbimiste vähenemine oli sarnane turistide arvu vähenemisele, keskmisest enam lühenesid tööreisidel ja muudel põhjustel linnakülastused. Need trendid on vastavuses varasematele prognoosidele, mille järgi majanduskriis mõjutab keskmisest enam ärireise – reise tehakse vähem ja need on lühemad. Väiksem muutus on puhkusereisides, mis on seotud mõne huvi või harrastusega. Paljud Tallinna puhkusereisidest on just sellised. Näiteks Tallinna väliskülastajate uuringu järgi oli eelmisel aastal saabunud väliskülastajatest 19% ajaloo- ning 21% kultuurihuvilised linnakülastajad.
Turistide jagunemine reisi eesmärkide lõikes, I p-a 2009 osavõtt konverentsist 7%
muu reis 2%
Muutus turistide arvus 2008/2009
Puhkusereisijad: -32 900 (-9%)
tööreis 21%
Tööreisijad: -17 300 (-15%) Konverentsikülastajad: -3 200 (-9%) Muud reisijad:-10 600 (-59%) puhkusereis 70%
KOKKU: - 64 000 turisti
Turistide ööbimiste jagunemine reisi eesmärkide lõikes, I-p-a 2009
osavõtt konverentsist 6%
Muutus turistide ööbimiste arvus 2008/2009 Puhkusereisid: -70 800 (-11%)
muu reis 3%
Tööreisid: -43 500 (-20%)
tööreis 22%
Konverentsireisid: -4 200 (-8%) Muud reisid:-26 100 (-54%) KOKKU: -144 600 ööd puhkusereis 69%
Enamik (74%) välituristide külastas aasta esimeses pooles Tallinna puhkuse eesmärgil. Neljandik (25%) majutatud väliskülastajaid saabus siia ärilisel eesmärgil,
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
7
millest omakorda 6% külastas konverentse ja koolitusi. Muudel põhjustel reisid moodustasid majutatud välisriikide elanike reisidest vaid 1%. Võrreldes eelmise aastaga on väliskülastajate hulgas keskmisest väiksem langus olnud puhke- ja konverentsituristide arvus (vastavalt -7% ja -5%). Viimase viie aasta jooksul suuri muutusi välisturistide Tallinna külastuse eesmärkides toimunud ei ole, siiski on aasta-aastalt vähenenud muudel eesmärkidel linnakülastused. Viimase põhjuseks on tõenäoliselt ravireisijate arvu vähenemine.
303817
327218
307932
317659
400000
319019
V älistu ristid e jag u n emin e reisi eesmärkid e lõ ikes I p o o laastal, 2005-2009
300000
5806
79813 11716
26432
25047
91962 14447
14025
87206 20581
12490
25146
15725
100000
80968
92946
200000
0 2005
2006
2007
p u h ku s re is
tö ö re is
2008
2009
ko n ve re n ts ire is
mu u
I poolaastal olid siseturistidest pooled (56%) puhketuristid. Ärireisidel käis 41% eestimaalastest, millest konverentsireisijad moodustasid 10%-lise osakaalu. Muudel põhjustel veetsid eestimaalased Tallinnas 3% kogu reiside arvust. Kuigi turistide arv on vähenenud kõikide reisiliikide lõikes, siis võrreldes 2008. aasta I poolaastaga on Eesti elanike reisides suhteliselt väiksem langus olnud puhkusereisides (-20%). Ärireisid (nii tööreisid kui ka konverentsikülastused) on vähenenud 22% ja muud reisid 74%. Analüüsides viimase viie aasta arenguid, saab tõdeda, et Eesti elanikud peatuvad ka aasta esimeses pooles üha rohkem Tallinna majutusettevõtetes puhkuse eesmärgil; kasvanud on nii nende reiside arv kui ka osakaal. Kuigi ärireise tehakse rohkem, ei ole nende osakaal siseturistide reisides muutunud. Muudel eesmärkidel linnakülastuste osakaal on aga pidevalt vähenenud.
35224
1636
19445 6216
6354
8021
3357
5418
3116
4990
24895
30047
38095 24454 2474
2359
10000
17428
20000
25934
40000
30000
40782
50000
44281
Siseturistide jagunemine reisi eesmärkide lõikes I poolaastal, 2005-2009
0 2005
2006
puhkus
2007
t öö
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
konverents
2008
2009
muu
8
Tallinna majutusettevõtted Juunikuu seisuga oli Tallinnas registreeritud 416 majutusettevõtet, milles oli kokku 7 466 tuba ja 15 054 voodikohta. Aasta jooksul suurene majutusettevõtete arv 4 võrra. I poolaastal oli Tallinna majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist 448 miljonit krooni ning võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid sissetulekud ligi neljandiku (-24%) võrra. Ühelt poolt oli nii suure sissetuleku languse mõjutajaks vähenenud turistide arv ning nende lühemad reisid, teisalt aga lisandunud majutusettevõtted. Kuna võrreldes 2008. aasta I poolaastaga vähenes turistide ööbimiste arv 15% võrra, aga majutusettevõtete (sh ka tubade) arv suurenes, siis vähenes tubade täitumus olulisel määral. Kõige enam mõjutas majutusettevõtete tubade täitumuse numbreid aprilli alguses avatud Meriton Conference & SPA Hotel, kus on 301 hotellituba. Tugevnenud konkurents mõjutas ka majutusettevõtetes tubade ööpäeva keskmist maksumust, mis alates II kvartalist näitas märgatavat langustrendi. Sarnaselt eelmise aasta jaanuarile kasutati aasta alguses majutusteenuseid suhteliselt vähe (keskmine tubade täitumus 33%) ning see oli sarnane 2008. aasta jaanuarile. Erinevalt eelnenud aastatest ei suurenenud selle aasta veebruaris ja märtsis tubade täitumus, vaid võrreldes jaanuarikuuga hoopis vähenes (täituvus 31%, vähenemine vastavalt -8% ja -12%). II kvartalis oli märgata küll tõusutrendi, kuid täitumus jäi aprillis 3% ning mais ja juunis kümnendiku võrra väiksemaks kui möödunud aastal. Aasta esimese kuue kuu Tallinna majutusettevõtete keskmine tubade täituvus oli 40%. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) statistika järgi oli I poolaastal Tallinna hotellide tubade täitumus ja selle muutused kuude lõikes sarnased teistele majutusettevõtetele (41%). Kuigi ka hotellide sissetulekute ja tubade täituvuse näitajad on oluliselt väiksemad kui eelmise aasta esimeses pooles, on teises kvartali tulemused positiivsemad kui aasta esimesel kolmel kuul.
800
80
700
kroon
600
553
534
536
500 400
49
44
300
33
200
70
591
60
542
523
50
50
40 30
31
31
%
20
100
10
0
Ööpäeva keskmine maksumus (2007) Ööpäeva keskmine maksumus (2009) Tubade täitumus (2008), %
No ve m be r D et se m be r
kt oo be r O
m be r Se pt e
Au gu st
Ju ul i
Ju un i
M ai
Ap ril l
ts M är
r Ve eb ru a
Ja an ua
r
0
Ööpäeva keskmine maksumus (2008) Tubade täitumus (2007), % Tubade täitumus (2009), %
Allikas: Statistikaamet Ööpäev Tallinna majutusettevõttes maksis keskmiselt 547 krooni, mis oli eelmise aastaga võrreldes 58 krooni odavam (-10%). EHRL liikmete Tallinna hotellides oli ööpäeva keskmine maksumus kõrgem (728 krooni), kuid võrreldes eelnenud aastaga vähenes toa maksumus teistest majutusettevõtetest rohkem (-17%).
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
9
Reisijad Tallinna lennujaamas Tallinna lennujaama läbis 2009. aasta I poolaastal kokku 658 400 reisijat. Kogu reisijate arvust moodustasid rahvusvahelised lennud 98%-se ning siselennud 2% reisijate osakaalu. Võrreldes 2008. aasta I poolaastaga vähenes reisijate arv Tallinna lennujaamas 27% ehk 241 800 reisija võrra, kusjuures rahvusvahelistel lendudel vähenes reisijate arv 27% (ehk 242 500 reisijat ) ning siselendudel kasvas 7% (ehk 672 reisijat) võrra. Eelnenud aastatel on aasta esimeses pooles lennureisijate arv järkjärgult suurenenud. Kuude lõikes reisijate arvu muutusi analüüsides näeme, et reisijate arv vähenes kõige vähem jaanuaris (-19%) ja kõige rohkem mais (-31%). Nii suurt langust saab põhjendada vaid osaliselt elanike väiksema reisimisaktiivsusega, ent olulisem põhjus on väiksem regulaarlendude ja sihtkohtade arv. Vaatamata majanduslangusele Lätis, kasvas Riia lennujaamas esimesel poolaastal reisijate arv 10% võrra (kokku 1 819 847 reisijat). Kokku tehti Riiast I poolaastal otselende 66 linna. Samal ajal oli Tallinnast võimalik lennata 25 ning Vilniusest 16 sihtkohta. Vilniuses lennujaamas oli esimesel kuuel kuul kokku 599 342 (-40%).
Reisijad Tallinna lennujaamas kuude lõikes, 2005-2009 200000
150000
100000
50000
2005
2006
2007
se pt em be r ok to ob er no ve m be r de ts em be r
au gu st
ju ul i
ju un i
m ai
ap ril l
m är ts
ja an ua r ve eb ru ar
0
2008
2009
Allikas: Tallinna Lennujaam
Reisijad Tallinna Vanasadamas 2009. aasta l poolaastal läbis Tallinna Vanasadamat 3 340 000 reisijat, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli laevareisijaid 41 700 võrra rohkem (+1%). Kõige suurema osa Tallinna Vanasadama reisijatest moodustasid Tallinn-Helsingi liinil reisijad, omades I poolaastal 82% osakaalu kogu reisijate arvust (2 760 000 reisijat). Kuna laevareisijate arv Tallinn-Helsingi liinil suurenes ja majutatud soomlaste arv vähenes, võib oletada, et võrreldes eelmise aastaga viibis Tallinnas rohkem ühepäevakülastajaid. Tallinn-Stockholm liinil oli 427 700 reisijat ning võrreldes aasta varasemaga ka sellel liinil reisijate arv suurenes (+12%), seda osaliselt ka tänu Tallinki uuele laevale Baltic Queen ja sooduskampaaniale. Kõigist reisijatest väikese osakaalu moodustasid kruiisireisijaid (5%kokku 158 100) ning muud reisijaid (kokku 4 000). Võrreldes eelmise aastaga on kruiisireisijate arv kõige rohkem suurenenud (+15%). Laevafirmadest teenindas esimesel kuuel kuul kõige enam reisijaid Tallink (61% kõigist reisijates) järgnesid Viking Line (22%) ja EckeröLine (12%).
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
10
Reisijate arv Tallinna Vanasadamas kuude lõikes 1 200 000 1 000 000 800 000 600 000 400 000 200 000
2005
2006
2007
be r em
r de ts
ve m be
er
2008
no
ok to ob
em
be r
t se pt
au gu s
ul i ju
i ju
un
ai m
ril l ap
är ts m
r ru a ve eb
ja an
ua
r
0
2009
Allikas: Tallinna Sadam
Tallinna Turismiinfokeskuste külastatavus 2009. aasta l poolaastal külastas Tallinna kahte (Vanalinna ja Viru keskuse) turismiinfokeskust kokku 76 100 külastajat, kellest 89% ehk 67 600 olid pärit välisriikidest ning 11% ehk 8 500 Eestist. Võrreldes aasta 2008 sama perioodiga on külastajate arv kasvanud kümnendiku võrra (+11%). Esimese kuue kuu jooksul tehti Turismiinfokeskustes päringuid 69 800, võrreldes eelneva aastaga suurenes pärinute arv 10 000 võrra. Kõige enam huvitas külastajad linnaplaan, transpordiühendused ja teenindus- ja kaubandusinfo. Eelmise aastaga võrreldes esitati rohkem küsimusi sündmuste ja ekskursioonide kohta.
Tallinna turismiinfo keksuste külastajad kuude lõikes 2006-2009 80000 70000 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 2006
2007
Jaanuar
Veebruar
2008
Märts
Aprill
2009
Mai
Juuni
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
11
Tallinnas majutatud turistid, nende poolt veedetud ööde arv ja reisi pikkus (jaanuar- juuni) Päritoluriik
Albaania
Majutatud
Muutus 2008/2009 Arv %
Ööbimised
Muutus 2008/2009 Arv %
Reisi kestvus
23
-52
-69,3
66
-160
-70,8
2,87
Austria
1 869
-620
-24,9
4 244
-1 762
-29,3
2,27
Belgia
2 198
-371
-14,4
5 434
165
3,1
2,47
Bulgaaria
329
8
2,5
983
195
24,7
2,99
Hispaania
3 950
-215
-5,2
7 896
-1 003
-11,3
2,00
Holland
3 644
-269
-6,9
8 493
-1 161
-12,0
2,33
Horvaatia
196
-51
-20,6
661
-20
-2,9
3,37
Iirimaa
815
-376
-31,6
1 941
-1 085
-35,9
2,38
Island
204
-202
-49,8
424
-635
-60,0
2,08
Itaalia
4 951
-1 595
-24,4
12 391
-3 181
-20,4
2,50
Kreeka
662
-216
-24,6
1 562
-734
-32,0
2,36
Küpros
104
-81
-43,8
283
-170
-37,5
2,72
10 003
-2 497
-20,0
16 915
-4 211
-19,9
1,69
249
-67
-21,2
432
-407
-48,5
1,73
14 892
-2 402
-13,9
22 417
-5 245
-19,0
1,51
Malta
128
42
48,8
324
116
55,8
2,53
Norra
15 841
-1 945
-10,9
39 810
-4 646
-10,5
2,51
Poola
6 649
-1 614
-19,5
11 917
-2 969
-19,9
1,79
794
-217
-21,5
2 332
-80
-3,3
2,94
5 208
-1 070
-17,0
12 121
-1172
-8,8
2,33
25 044
-3 114
-11,1
40 882
-9 194
-18,4
1,63
Rumeenia
440
54
14,0
1 058
4
0,4
2,40
Saksamaa
18 533
-5 555
-23,1
38 550
-15 193
-28,3
2,08
1 789
-225
-11,2
3 623
-387
-9,7
2,03
Slovakkia
300
-249
-45,4
637
-498
-43,9
2,12
Sloveenia
237
-131
-35,6
714
-91
-11,3
3,01
220 345
-11 872
-5,1
314 731
-17 086
-5,1
1,43
13 152
-7 621
-36,7
31 265
-20 533
-39,6
2,38
Leedu Luksemburg Läti
Portugal Prantsusmaa Rootsi
Šveits
Soome Suurbritannia
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
12
Päritoluriik
Majutatud
Muutus 2008/2009 Arv %
Ööbimised
Muutus 2008/2009 Arv %
Reisi kestvus
Taani
4 291
-1 620
-27,4
9 270
-3 844
-29,3
2,16
Tšehhi
1 498
-71
-4,5
3 310
-893
-21,2
2,21
834
81
10,8
1 774
82
4,8
2,13
1 480
-441
-23,0
3 567
-1 447
-28,9
2,41
663
-294
-30,7
1 595
-1 142
-41,7
2,41
32 225
3 074
10,5
73 731
6 979
10,5
2,29
5 803
-388
-6,3
11 316
-3 671
-24,5
1,95
Aafrika riigid
305
-175
-36,5
732
-422
-36,6
2,40
sh Lõuna Aafrika Vabariik
119
14
13,3
260
29
12,6
2,18
4 760
16
0,3
9 519
346
3,8
2,00
686
7
1,0
1 814
388
27,2
2,64
1 827
-749
-29,1
3 307
-1 299
-28,2
1,81
424
132
45,2
676
200
42,0
1,59
Ameerika Ühendriigid
5 553
-1176
-17,5
14 244
-2 546
-15,2
2,57
Kanada
1 320
242
22,4
3 152
519
19,7
2,39
Lõuna- ja KeskAmeerika riigid
657
-203
-23,6
1 418
-511
-26,5
2,16
sh Brasiilia
303
-40
-11,7
584
-272
-31,8
1,93
Austraalia, Okeaania
1 632
-43
-2,6
3 671
-107
-2,8
2,25
sh Austraalia
1 346
-58
-4,1
2 996
-311
-9,4
2,23
913
567
163,9
1 678
810
93,3
1,84
414 483
-42 954
-9,4
721 083
-96 990
-11,9
1,74
62 521
-21 030
-25,2
97 746
-47 643
-32,8
1,56
477 004
-63 984
-11,8
818 829
-144 633
-15,0
1,72
Türgi Ukraina Ungari Venemaa Muud Euroopa riigid
Aasia riigid sh Hiina sh Jaapan sh Lõuna-Korea
Muud riigid Välisturistid kokku Eesti elanikud kokku Kõik kokku
Allikas: Statistikaamet *Seoses Statistikaameti igakuise andmete korrigeerimisega võivad eelpool esitatud arvulised näitajad aja jooksul muutuda.
Koostanud: Karen Alamets, Ettevõtlusameti turismiosakonna analüütik
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond 26.08.2009
13