Vene turistid tulevad ikka ja jälle Tallinna tagasi 15.03.2005 2004. aastal kasvas venelaste ööbimisega reiside arv Tallinna veerandi võrra, kokku tegid venelased Tallinna üle 63 000 reisi. Viimase paari aastaga on vene turistide arv Tallinnas kasvanud 40%, samas on nende aastate jooksul kiiresti suurenenud korduvkülastajate osa. Seega võidab Tallinn Venemaa elanike seas järjest rohkem n.ö püsikliente. Vene turistide saabumiste traditsiooniline tippkuu on detsember, siis tehakse 1/5 kõikidest aasta jooksul tehtavatest Tallinna-reisidest. Aastalõpu veetmine Tallinnas on venelaste seas üha populaarsem – viie aastaga on detsembris tehtud reiside arv kasvanud 4 korda. Populaarsuselt järgmised kuud on jaanuar ja mai, need olid ka 2004. aastal kuud, mil Tallinna külastavate vene turistide arv kasvas eelneva aastaga võrreldes enim. Protsentuaalselt aga oli vene turistide juurdekasv suurim 2004. aasta suvekuudel. Kui 2003. aasta suvekuudel venelaste reiside arv Tallinna langes, siis 2004. aasta suvel kasvas see taas tunduvalt ja ületas ka languse-eelse taseme. Vene turistide arv on kasvanud eelkõige tänu puhkuse- ja konverentsireisijate lisandumisele, ärireisijaid lisandub aeglasemalt. Järjest vähem puhkusereisijaid nimetab oma puhkusereisi eesmärgiks sõprade ja sugulaste külastamist, samas on sõprade-sugulaste külastamine muul eesmärgil (tähtpäevad, võistlused jm) kasvanud samas tempos venelaste reiside arvu üldise kasvuga. Aasta-aastalt on kasvanud korduvkülastajate osakaal, olles 2004. aastal ligi 90%. Eelkõige on kasvanud nende korduvkülastajate hulk, kes on Tallinnas varem käinud 1-3 korda. Kui sõprade ja sugulaste külastajate ning ärireisijate seas on korduvkülastajate osa muutumatu, siis puhkusereisijate seas on see tunduvalt kasvanud. Kui reeglina tehakse Eesti naaberriikidest Tallinna lühikesi linnareise, siis venelased eelistavad Tallinnas veeta oma põhipuhkust (60% kõigist vene puhkusereisijaist). Teistest veidi enam on põhipuhkuse veetjaid sõprade ja sugulaste külastajate seas, kes viibivad Tallinnas ka kõige pikemalt – ligi 10 ööd. Samuti eristab venelasi Eesti teistest naabritest see, et suur osa vene turistidest (35%) seob Tallinna reisiga ka teiste Eesti paikade külastamise. Jälle tõusevad siin esile sõprade ja sugulaste külastajad, kelle seas Eestis ringi reisimine on paari viimase aastaga väga kiiresti kasvanud – peaaegu pooled neist (43%) ööbivad oma reisi jooksul ka mujal Eestis. Puhkusereisijate seas on teiste Eesti paikade külastajate osa veidi väiksem (26%). Teistest Eesti naaberriikidest pärit turistidega sarnaselt seovad venelased oma Tallinna külastuse väga harva (4%) teiste riikide külastamisega. Sagedamini teevad seda puhkusereisijad, külastades lisaks Tallinnale enamasti kas Helsingit või Stockholmi, harvem käiakse ka Lätis ja Leedus. Võrreldes varasemaga planeerivad venelased oma reisi pikemalt ette ning tunduvalt on vähenenud viimasel hetkel majutuse broneerijate osa. Endiselt on nii reisi kui ka majutuse broneerimisel olulisimal kohal reisibürood ja -korraldajad. Viimaste osa on kasvanud ka mõjutusallikana, aidates kaasa otsusele külastada just Tallinna. Sarnaselt varasematele aastatele ööbivad pooled vene turistid Tallinnas tasulistes majutusettevõtetes ning pooled kasutavad tasuta majutust, peatudes sõprade või sugulaste juures. Majutusettevõtete valikus suuri muutusi pole, endiselt eelistab 25%
venelastest ööbida keskklassihotellides ning 18% kõrgema klassi hotellides. Aastate lõikes on aga vähenenud budget-hotellides ja külalistemajades ööbijate osa ning kasvanud kodumajutuse kasutamine. Iga aastaga on vene turistide ettevõtmised Tallinnas muutunud mitmekesisemaks. Neist kõige aktiivsemate - puhkusereisijate - reisikäitumine on küll paljuski endine. Neile meeldib jalutada linnas ja tutvuda vaatamisväärsustega, külastada muuseume ja näitusi, teha sisseoste ning veeta õhtu pubis või restoranis, senisest enam aga on nad hakanud teatrietendustel käima. Tunduvalt aktiivsemaks on muutunud sõpradesugulaste külastajad ning viimasel aastal ka ärireisijad, kes oma tööülesannete kõrvalt leiavad aega Tallinna vaatamisväärsustega tutvumiseks, shoppingu-retkedeks ja õhtu veetmiseks restoranis, pubis või ööklubis. Samas langes eelmisel aastal tunduvalt nii Tallinnas kui ka Tallinnast väljapoole tehtavatel ekskursioonidel osalejate arv. Vastupidiselt teistele Eesti naabritele pole vene turistid veel avastanud Tallinna spaja iluteenuseid. Võrreldes varasemaga on venelaste kulutused Tallinnas mõnevõrra vähenenud, seda nii puhkuse-, ärireisijate kui ka sõprade-sugulaste külastajate seas. Keskmiselt kulutasid venelased 2004. aastal ööpäevas ühe inimese kohta 1065 krooni, s.h tasulises majutuses ööbijad 1600 ning tasuta majutuses ööbijad 530 krooni. Enim kuluski majutusele, seejärel võrdselt nii söögile-joogile kui ka sisseostudele ning kõige vähem meelelahutusele. Linnas liiklemisel eelistavad venelased endiselt autot või ühistransporti, takso kasutajate arv on aastatega pigem langenud. Võrreldes teiste Tallinna külastajatega hindavad venelased oma reisi Tallinna positiivseimalt ning valdav enamus neist (92%) plaanib siia järgmise viie aasta jooksul uuesti tulla. Lisainfo: Kersti Uus, analüütik Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond kersti.uus@tallinnlv.ee, telefon 640 4413