2013
ESIMENE AASTA
TEGEVUSED TULEMUSED ÕPPETUNNID
TARTU
TUTVUSTUS
2013. AASTAL SAI TARTUST ESIMENE EESTI OMAVALITSUS, MIS ALUSTAS KAASAVA EELARVEGA – ÜHE VÄIKSE OSA ÜLE LINNAEELARVEST SAID OTSUSTADA LINLASED.
Kaasavat eelarvet on maailmas palju katsetatud – alates Porto Alegrest Brasiilias kuni hiljutiste „klubiga“ liitujateni nagu San Fransisco, New York ja Reikjavik. Nüüd siis ka Tartus. Nii nagu ikka millegi uuega alustades, ei kulgenud kõik sugugi tõrgeteta. Järgnevatel lehekülgedel antakse kiire ülevaade Tartu kogemusest: sellest, kuidas kaasavat eelarvet ette valmistati, ellu viidi, millega asi lõppes ja mida selle käigus õpiti.
(MÄRTSIS 2013)
TÖÖGRUPI KOOSOLEKUD
KOLM LÕPLIK STSENAARIUMI STSENAARIUM
VOLIKOGU OTSUS (JUUNI 2013)
Märtsis 2013 lõi linn töörühma, kuhu kuulusid linnapea, linnasekretär,
Märtsist juunini töötas
abilinnapead, avalike töörühm eGA nõustamisel suhete osakonna
arutelukoosolekutel välja
3 stsenaariumit erinesid
töötajad, juristid, kõigi
3 erinevat stsenaariumi
üksteisest nii eesmärgi,
volikogu fraktsioonide
kaasava eelarve
ülesehituse kui
Volikogu kinnitas
esindajad ja e-Riigi
läbiviimiseks.
aruteludemokraatia
stsenaariumi (joonis 2) ja
Akadeemia (eGA) ekspert.
osakaalu poolest.
Valmis lõplik stsenaarium.
kaasavaks eelarveks eraldatava osa eelarvest – 1% investeeringute eelarvest: 140 000 eurot (vt. joonis 3).
PLANEERIMINE
TÖÖRÜHM
STSENAARIUM (joonis 2)
ÜLESKUTSE
1
AUGUST
Protsessi tutvustamine Veebikeskkond
ETTEPANEKUD
2
SEPTEMBER 10th
Ettepanekute koondamine Veebivorm Traditsioonilised kanalid
EKSPERT HINNANG
SEPTEMBER NOVEMBER
Süstematiseerimine Eksperthinnangud Ideede valik
IDEEDE TUTVUSTAMINE
NOVEMBER
Ideede tutvustusüritus Veebiülekanne
HÄÄLETAMINE
NOVEMBER
Hääletamine (veeb, hääletuskast) Häälte menetlemine Võitnud idee(d)
OTSUSTE ELLUVIIMINE
ALATES DETSEMBER
Volikogu otsuse KEM otsuse elluviimine
151 785 712 €
INVESTEERINGUTE EELARVE [9,5%
14 483 667 €
KOGUEELARVEST ]
KAASAV EELARVE
140 000 € Seega pidi esitatav idee: • olema objekt (hoone, ese vms) avalikus linnaruumis, millest võimalikult suur hulk linlasi osa saab • olema teostatav 140 000 euro eest • olema teostatav 1 aasta jooksul
•Mõistetakse paremini eelarveloogikat ja väheneb kriitika. •Saadakse paremini aru, kuidas linnas otsuseid tehakse ja suureneb usaldus tehtud otsuste vastu •Suureneb koostöö kogukonna sees ja kogukondade vahel •Protsessi kavandamine ja elluviimine paneb kõiki osapooli rohkem linna valupunktidele ja lahendustele mõtlema.
KAASAVA EELARVEGA SEATUD EESMÄRGID
•Suureneb linlaste soov ka teistes linna ettevõtmistes osaleda
EESMÄRGID EELARVE
TARTU KOGUEELARVE [2013]
(joonis 3)
S SU OT US T LE Ä Ä H
S U DE ST EE VU ID UT T
ID D ER SP EK D EE ID
ELLUVIIMINE
IDEEDE HÄÄLETAMINE Tartlased esitasid 158 ideed (vaid 1 paberil, teised elektroonselt)
Hääletusele jõudis 74 ideed Loomemajanduskeskuses toimus ideede tutvstusüritus, kus 15 inimest tutvustas oma ideed
(Raekoja infokeskuses) iga vähemalt 16 aastane tartlane
PARGID
7
5
HOONED, RAJATISED JM.
PINGID
4
7
JALGRATTATEEMAD
VÄLJAKUD, PLATSID, TREPID
5
7
KÕNNI- JA KERGLIIKLUSTEED
8
EMAJÕGI,ANNE KANAL
9
KUNST LINNARUUMIS
MÄNGUVÄLJAKUD
4
IDEED SPORT 12 KULTUUR, KOMMUNIKATSIOON
6
TULEMUSED
Hääletada võis elektroonselt või paberil
HÄÄLETUSE STATISTIKA
2645 275
36%
PABERSEDELIT
2370
11%
20%
22%
ELEKTROONILIST HÄÄLT
+ 80
9 -7 70
9 -6 60 9 -5 50
9 -4 40 9 -3 30
9 -2 20
-19 16
HÄÄLETUSE STATISTIKA
40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5%
Hääletamisel anti 2645 häält: 2370 elektroonilist ja 275 pabersedelil.
Võitis idee "Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse" 773 häält Hääletamas käis 3,3% Tartu hääleõiguslikest kodanikest. Kõige vanem hääletaja oli 92aastane, kes andis oma hääle elektrooniliselt. Hääletajate keskmine vanus oli 38 eluaastat. Mehi osales hääletusel 1106 ja naisi 1539.
Projekti jooksul ja lõppedes viidi läbi mitmed uuringud (ürituste vaatlus, fookusgrupi intervjuud ideede autorite ja ekspertidega, küsitlused), et hinnata protsessi ja selle kommunikatsiooni. Protsess pälvis väga suure meediakajastuse:
PILOOTPROJEKTI ÕPPETUNNID
* rohkem ja nutikamalt eksponeeritud reklaami avalikus linnaruumis * rohkem rahvakoosolekuid (ideede esitamise etapis) * moodsat ja hästitoimivat veebi- ja hääletuskeskkonda * rohkem hääletamiskohti ja -võimalusi * rohkem selgust ja läbipaistvust linna kogueelarve koostamisest
Mida linnavalitsus saab teisiti teha? * muuta stsenaariumi (korraldada arutelukoosolekuid protsessi alguses, mitte keskel nagu nüüd; kaasata protsessi kavandamisesse rohkem vabaühendusi) * muuta hääletussüsteemi, et ka nö väikestel ideedel oleks suurem võimalus * mõelda rohkem noorte huvi äratamisele
SUURIMAD VÄLJAKUTSED JÄRGMISEKS KORRAKS: Kuidas väikese inim- ja raharessursiga protsessi paremini selgitada ja võimsamalt reklaamida? Kuidas motiveerida kodanikeühendusi ja kogukonnaliidreid ise aktiivselt kogukonda mobiliseerima ja sarnaste ideede taha koonduma?
PEAMINE EESMÄRK JÄRGMISEKS AASTAKS VÕIKS OLLA: Hääletamisele jõuab 10-15 ideed, mis on sisult uudsed ning mille eesmärk ja teostus on kogukonna sees ja ka linna esindajate vahel ühiselt läbi arutatud. Igal ideel on oma tugev toetajaskond, kes oma ideed aktiivselt tutvustab. Vähemalt 10% hääleõiguslikest linlastest osaleb hääletusel ja teeb teadliku sisulise valiku.
ÕPPETUNNID
Mida linlased ootavad?
LISAINFO:
www.tartu.ee/kaasaveelarve
SISU: Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi direktor, kaasava eelarve ekspert Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond
KUJUNDUS: Mikser Creative Studio www.mikser.ee Ahto Sooru ahto@mikser.ee