Tervist! 02.2014

Doktor Tiiu Härm: osal lastel on eelsoodumus hakata suitsetama lk 2–3

Haavaravis on oluline patsiendi usaldus spetsialisti vastu arsti nõu lk 14–15

Pereõde: istuv eluviis suurendab vähiohtu ja magusaisu lk 9

PantherMedia/Scanpix

Tervist!

TERVISEST. TASUTA. tiraaž 50 000 | veebruar 2014

UUS ISEMÕTLEV GLÜKOMEETER aitab korrigeerida insuliinravi.

What if you had an extra tool to help you manage your insulin therapy ?

Hinnanguline glükohemoglobiin (A1c) Paastuveresuhkru suundumusnool Simple and intuitive, MyStar Extra ™ delivers regular progress updates thanks to its unique* A1C feature. It enables you to take an active 3 päevase paastuveresuhkru role managing your insulin therapy. keskmine väärtus New intuitive blood glucose meter For more information on MyStar Extra ™ or other MyStar ® products and services, visit www.MyStarSanofi.com or call

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ of 1 May 2013, to beTallinn validatedTelefon at local level at the time of use. GBL.BGM.13.04.02 Pärnu mnt.*As 139E/2, 11317 627 3488 MyStar Extra® on meditsiiniseade. Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega.

S.EE.DEV.14.01.07

Rohkem infot MyStar Extra glükomeetri kohta saate helistades 6 273 487.

2

Tervist!

veebruar 2014

Tervist!

Doktor Tiiu Härm: tubaka tugevus on võrdne heroiini „Kui küsida 15aastase noore käest, kui vanalt ta alustas suitsetamist, siis Eesti on varajase alustamise osas teiste riikide seas esimesel kohal. Eestis vastas 63 protsenti poistest ja 48 protsenti tüdrukutest, et nad alustasid suitsetamist varem kui 13aastaselt,” ütleb doktor Tiiu Härm.

Eeva- Liisa Piibeman

tervist@celsius.ee

Kuigi sigarettide suitsetamise populaarsus on langenud, on murettekitav nii suitsuvabade tubakatoodete kui ka tubakatoodetega sarnaselt kasutatavate toodete tarvitamise kasv, räägib Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna ekspert ja tubakast loobumise nõustaja, doktor Tiiu Härm. “Sigaretti proovides võib tekkida lapsel selle vastu huvi. Tubakatööstus oskab noortega väga hästi manipuleerida, pakkudes pidevalt uusi ning noortele huvipakkuvaid tooteid. Tubakatoodetele lisatakse teadlikult maitse- või lõhnaaineid. Lisandid võimaldavad peita tubakasuitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna, muuta sissehingatava õhu mahedamaks, parandada tubakatoodete väljanägemist. Samuti muudetakse tubakatoote vormi: saadaval on peenikesed ja pikad sigaretid jms.”

Tervist!

nr 8

VÄLJAANDJA Tervist! on meditsiinikirjastuse OÜ Celsius Healthcare ja ASi SL Õhtuleht koostööprojekt.

TOIMETUS JA REKLAAMIINFO Telefon 6 314 111 e-post: tervist@celsius.ee Toimetaja: Katrin Roht Keeletoimetaja: Mari Kõverik Kujundaja: Risto Mandre TRÜKK SIA „Poligrāfijas grupa Mūkusala”, Mūkusalas iela 15a, LV-1004 Riia, Läti Vabariik © Kõik ajalehes Tervist! avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine on ilma OÜ Celsius Healthcare ja ASi SL Õhtuleht kirjaliku nõusolekuta keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Toimetus aktseptib vaid isiklikult kohale toodud või tähitud postiga toimetusele saadetud õiendusi ja vastulauseid.

Millal tubakatarvitamisega alustatakse?

Suitsetamist alustavad noored juba üsna varakult. Üks olulisi mõjutegureid on siin kodune keskkond ja lapsevanemate käitumine. Osal lastel on eelsoodumus hakata suitsetama: näiteks lastel, kelle ema on rasedana olnud suitsetaja või kui kodus on suitsetajaid ning laps elab tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Samuti on tihti suitsetaja kodus sigaretid laokil ning laps saab neid võtta ja proovida, ilma et vanemad märkaksid, kuna nad ei tunne tubakasuitsulõhna ega oska seetõttu oma last kahtlustadagi.

Noort inimest mõjutab ka ümbruskond. Nii kooli- kui ka töökeskkonnas võib tekkida kokkupuude nendega, kes tubakatooteid tarvitavad, ning nii tekib sotsiaalne sõltuvusvõrgustik, kuhu ta soovib mingite tunnuste põhjal kuuluda.

Viimase rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu põhjal selgus, et kui küsida 15aastase käest, kui vanalt ta alustas suitseta-

mist, siis Eesti on varajase alustamise osas teiste riikide seas esimesel kohal. Eestis vastas 63 protsenti poistest ja 48 protsenti tüdrukutest, et nad alustasid suitsetamist varem kui 13aastaselt.

Kust võiks probleemi lahendamine noore jaoks alata?

Rohkem võimalusi muutusteks on muidugi koduses keskkonnas. Kui laps julgeb kodus oma probleemist rääkida, siis peaksid vanemad sellele mõistvalt ning tänapäeva ühiskonna seisukohast lähenema: ka väga korralike perede lapsed ning tublid õpilased võivad hakata tubakat tarvitama. See ei ole üksnes lapse probleem.

Mida nooremalt suitsetamisega alustada, seda kiiremini nikotiinisõltuvus tekib.

11-12aastastel kooliõpilastel võib olla juba tekkinud nikotiinisõltuvus, aga nad ei mõista, mida see tähendab.

Neil on terviseprobleeme, nad on füüsiliselt nõrgad ja tunnevad ennast halvasti, neil on halb keskendumisvõime, nad on rahutud või depressiivsed. Kahjuks puudub neil lastel tihti inimene, kellele oma murest rääkida ning kellega koos lahendusi arutada. Minu meelest võiks koolis olla tugiisik – kas siis koolipsühholoog, klassijuhataja, huvialajuht, kooliõde –, kes arutaks probleemi lapsega läbi ning kelle juurde laps julgeks minna, et leida lahendusi, kartmata hukkamõistvat suhtumist.

Mida nikotiinisõltuvus endast kujutab ja miks on tubakatarvitamisest nii raske loobuda?

Tubakal on kolm sõltuvust: üks on sõltuvustegevus ehk rituaal, teine on nikotiinisõltuvus ja kolmas sotsiaalne sõltuvus. Tubakas sisalduv nikotiin on närvimürk. Nikotiini sõltuvustugevus on võrdväärne heroiini või kokaiiniga. Nikotiini sõltuvuslik olemus on tingitud nikotiini neurobioloogilisest toimest kesknärvisüsteemile.

Tubakasuitsu sisse tõmmates

Mida nooremalt suitsetamisega alustada, seda kiiremini nikotiinisõltuvus tekib.

Tiiu Härm

satub nikotiin läbi arteriaalse vereringe seitsme sekundiga ajju, vallandades sõltuvust tekitava reaktsiooni.

Praktika näitab, et on olemas ka niinimetatud seltskonnasuitsetajaid, kellel võib nikotiinisõltuvus välja kujuneda aeglasemalt. Tegelikult selline inimene suudab mõne aja küll ebaregulaarselt suitsetada, kuid varem või hiljem saab temast püsisuitsetaja.

Mida varem tubakatarvitamisega alustada, seda raskem on loobuda. On teada, et näiteks raseduse ajal suitsetanud ema laps sünnib juba nikotiinisõltlasena, kuna ta on saanud nikotiini läbi platsen-

taarvereringe. Samuti võib loote areng olla aeglustunud, sest loodet toidab vingugaasiga rikastunud veri. Olulised on ka niinimetatud sotsiaalsed normid: kas suitsetamine on populaarne või mitte.

Kui sigarettide suitsetamine on paremini nähtav, siis huuletubaka tarvitamine ei ole nii hästi nähtav, kuna padjake peidetakse ülahuule ja igeme vahele. Palju on eksiarvamusi vesipiibu kohta.

Arvatakse, et kuna vesipiibu tubakat suitsetatakse läbi vee, on see ohutum. Tegelikult sisaldab ka vesipiibu tubakas keemiliselt kahjulikke aineid, eraldub ohtralt vingu-

Tervist!

veebruar 2014

ja nikotiini sõltuvus­või kokaiini omaga Alamy/AOP

suitsetamisega alustamise vanus juba enne 12. sünnipäeva (keskmiselt 11,9aastaselt). Meie eesmärk on vähendada tubakatoodete kasutamisega alustamist või siis seda võimalikult kauaks edasi lükata. Sellel eesmärgil on rakendatud koolides Tervise Arengu Instituudi poolt Soomest alguse saanud ennetusprogramm „Suitsuprii klass“. Selles suitsetamisevastases ennetusprogrammis ei kasutata hirmu tekitamise metoodikat, vaid hoopiski soovitatavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. Aasta-aastalt on aina rohkem liitujaid.

2013. aasta tulemused näitavad, et võistluse edukalt lõpetanute ehk nende klasside protsent, kus kõik õpilased jäid kuue kuu jooksul suitsupriiks, oli 82.

gaasi ning seda on samuti kahjulik suitsetada.

Peale sigarettide on saadaval veel hulk alternatiivseid tubakatooteid.

Kuivõrd levinud need on?

Viimastel aastatel ei ole sigarettide suitsetamine enam nii populaarne. See on hakanud ka noorte hulgas langema. Populaarsemaks on aga muutunud suitsuvabad tubakatooted, nagu näiteks huuletubakas ja tubakatootega sarnaselt kasutatav e-sigaret.

Huuletubakas on olnud populaarne juba mitu aastat, esigaret on laiemalt levima hakanud just eelmisel aastal.

Huuletubakat kasutades tekib suurem süljeeritus ning n-ö tubakamahl, mis sülitatakse välja või neelatakse alla. Kokkupuude huuletubakas olevate ainetega on kõril, neelul, söögitorul, pankreasel – seega ei ole see ohutum, nagu kiputakse arvama.

E-sigareti puhul on peamiseks ohuks sünteetiline vedel nikotiin, mis pihustatult ja aurustatult satub kopsu.

Peale selle veel mitu keemilist ühendit, mis tegelikult ärritavad hingamisteid, aga on e-sigaretis selleks, et tekitada valge suitsupilv.

Lühiajaline mõju huuletubaka ja e-sigareti puhul väl-

jendub selles, et need panevad silmad punetama, nina kipitama, aevastama, köhima ehk võivad tekitada allergianähte. Kahjuks aga e-sigareti kaugmõjude kohta puuduvad veel tõenduspõhised uuringud. Kui tavalise sigareti puhul saab ligikaudu arvestada, kui palju nikotiini sellega organismi satub, siis e-sigaretti saab igal pool ja igal ajal suitsetada ning tekkida võib ka nikotiini üledoos.

Noored hakkavad aina varem suitsetama. Kuidas seda piirata?

Eestis on lastel keskmine suitsetamise proovimise ja

Kuidas jõutakse teadvustamiseni, et tubakatarvitamisest tuleks loobuda?

Tavaliselt on nõustaja poole pöördunud tubakatarvitaja juba mingil määral motiveeritud loobuma.

16–18aastastel noortel on piisavalt tarkust, et teha tervislikumaid valikuid.

Kui tahtmine maha jätta on, eriti meestel, kellel rohkem iseloomu kas või kohe ise oma jõududega maha jätta, on tulemuslikkus küll väike, aga siiski olemas: 4–6 protsenti suudavad nii teha. Naistel on see protsent väiksem.

Kui aga loobuda koos tubakast loobumise nõustajaga, võib loobumis­efektiivsus olla 20 protsenti ja enam.

Meestel on tubakatarvitamisest lihtsam loobuda, kuna neil on seda soodustavad bioloogilised iseärasused. Naised on nikotiinisõltuvusele vastuvõtlikumad, neil on vähem tahtejõudu, neil on sõltuvus tugevam, neil ei ole nikotiinasendusravi preparaadid nii efektiivsed ning ärajäämanähud on samuti tugevamad.

Mida hiljem suitsu proovida ja suitsetamisega alustada, seda paremini oskab inimene hinnata oma tervist ning teha tervemaid valikuid.

Mida nooremas eas aga suitsetamisega alustada, seda tõenäolisemalt paneb inimene oma kasvu ja aju arengu seisma, samuti jäävad lihased kõhnaks, kuna ei saa hapnikurikast verd jne.

3

Suitsetamisest/tubakast loobumise nõustamine Kui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest ja saab püsi-mittesuitsetajaks ainult 3–6% nikotiinisõltlastest, siis nõustamise korral 20% ja enam.

Tubakast loobumise nõustamisteenuse osutamise sihtgrupiks on kõik tubakatarvitajad hoolimata vanusest, sh noored inimesed, kroonilisi haigusi põdejad (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, südame-veresoonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad jm), rasedad naised ja imetavad emad jt.

Teenust pakub vastava ettevalmistuse saanud tervishoiutöötaja (üldjuhul arst ja/või õde) tõenduspõhise metoodika alusel selleks ettenähtud kabinetis. Teenus on tubakatarvitajatele tasuta.

Allikas: terviseinfo.ee

Eestis suitsetab veerandik ■■Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu

(TAI, 2012) andmetel on igapäevasuitsetajad 26% elanikkonnast − 36,2% meestest ja 18,3% naistest.

■■Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Eesti HBSC uuring 2009/2010) andmetel on igapäevasuitsetajaid 11–15aastaste vanusegrupis poiste seas 7% ja tüdrukute seas 4%.

■■Kuigi igapäevasuitsetajate osa 11–15-aastaste õpilaste hulgas langeb, on populaarsust võitmas vesipiibu suitsetamine ja huuletubaka ehk snusi tarvitamine. Vesipiipu suitsetab 25% poistest ja 26% tüdrukutest regulaarsusega harvem kui 1 kord nädalas.

■■14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema rasedusaegse suitsetamise tulemus.

Allikas: terviseinfo.ee

Millised on tüüpilised vead, mida inimesed suitsetamisest loobumisel teevad? Üsna levinud on arvamus, et alternatiivsed tubakatooted ja e-sigaret on vähem ohtlikumad. Ei ole ohtlikumat ja ohutumat, nikotiin on ikkagi kõikide tubakatoodete ühine nimetaja. Sellest ei ole loobumisel kasu, kui asendada tavalised sigaretid alternatiivsete tubakatoodetega, sest nikotiinisõltuvus on see, millest tuleb vabaneda. Vastasel juhul minnakse sigarettide suitsetamiseni tagasi.

Ei ole ohtlikumat ja ohutumat, nikotiin on ikkagi kõikide tubakatoodete ühine nimetaja.

Tiiu Härm

Teine levinud eksimus on, et inimene ei soovi kohe suitsetamisest loobuda, vaid järkjärgult vähendada sigarettide arvu ning lõpuks loobuda.

Mina nõustajana ei ole seda takistanud, kui on tõesti eelmised katsed päevapealt lõpetada luhtunud, aga liialt venitamine ei ole enamasti tulemuslik.

Leidub ka neid, kes loobuvad, elavad ilusti üle kõik kaheksa võõrutusnädalat või isegi 12 kuud ning saavad mittesuitsetajaks. Aga mingi aja pärast tekib soov korraks proovida, ja pärast proovimist on ta kohe jälle tagasi samal tasemel, kust alustas. Tuba-

katarvitamisest loobumiseks oleks soovitatav valida rahulikum periood, kus ei toimu pidusid ning seltskondlikke olenguid, mis teeksid loobumise raskemaks. Samuti oleks hea, kui inimene veedaks rohkem aega tubakat mitte tarvitavate sõpradega ning otsiks asendustegevusi. Väga hästi mõjub loobumisele ka see, kui loobujal on algusest peale tugiisik: sõber või tuttav, kes on edukalt loobunud ning tubakatarvitamisest loobumise nõustaja.

Tubakast loobumise nõustajana kardan väga seda, et inimesed, kes suitsetamisest loobunud, hakkavad näiteks seltskonnas suitsetama e-sigaretti. Ta võib mängida mõttega, et see ei tee talle midagi, aga kui ta seda proovib, on nikotiinisõltuvus jälle tagasi.

Kui suure tõenäosusega hakkavad suitsetamisest loobunud uuesti suitsetama?

Kui inimene on juba kuus kuud suutnud püsida tubakavabana, on juba päris suur tõenäosus, et ta jätkab tubakavabana ning 12 kuu möödumisel loobumise esimesest päevast saab temast tubaka mittetarvitaja. Kui inimene on olnud kunagi suitsetaja ning tal tekib tahtmine seda uuesti kas või korraks proovida, siis tuleb ennast kindlasti distsiplineerida. Esimesed võõrutuspäevad ja -nädalad on tagasilöökideks kõige ohtlikumad. Mõni saab kohe esimese korraga loobuda, mõnel on 3–4 tagasilööki. Loobuda ei ole kunagi hilja.

4

Tervist!

veebruar 2014

Tasuta meditsiiniseadmete valik diab Madis Filippov

tervist@celsius.ee

Haigekassa kinnimakstavate meditsiiniseadmete loetellu on tänavu lisandunud 46 uut meditsiiniseadet, millest suurem osa puudutab diabeetikuid, ütles Eesti Haigekassa ravimiosakonna spetsialist Ivika Leik.

Kuidas muutus tänavu haigekassa kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetelu?

Hüvitame selliseid inimesele vajalikke meditsiiniseadmeid, millega saab ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Eelduseks on, et inimene saab seadet kasutada iseseisvalt. Seega ei kuulu loetellu haiglaravis kasutatavad või spetsiifilisi meditsiiniteadmisi nõudvad seadmed.

2013. aastal hüvitas haigekassa meditsiiniseadmeid üle 55 200 kindlustatule 8,3 miljoni euro eest. Sellest summast üle poole moodustas glükomeetri testribade hüvitamine eri tüüpi diabeeti põdevatele isikutele (38 500 diabeedihaiget said glükomeetri testribasid 4,2 miljoni euro ulatuses).

Möödunud aastal esitati loetelu täiendamiseks või muutmiseks 57 ettepanekut, neist positiivse lahenduse sai 46. Kokku lisati loetellu ligi 160 uut meditsiiniseadme pakendit.

Mida peate olulisimateks täiendusteks?

Oluliselt laiendati näiteks haavasidemete ja -plaastrite ning ortooside ja stoomihool-

rraga

Ostes ko

3 karpi asid testrib saate

suta!

ta 1 karbi

dusvahendite valikut.

Kõige enam uuendusi on aga meditsiiniseadmetes, mida suhkruhaigusega patsiendid kasutavad. Näiteks lisanduvad veresuhkru mõõtmiseks vajalikud ühekordsed torkevahendid, lantsetid, mille eest pidid patsiendid seni ise tasuma.

Laiendatakse ka hüvitamistingimusi. Nüüdsest hüvitame glükomeetri testribasid ja insuliininõelu lisaks I ja II tüüpi diabeeti põdevatele inimestele ka muud tüüpi diabeedi ja raskekujulise hüpoglükeemia diagnoosiga isikutele.

Glükomeetri testribade rühma lisandus kuus uut pakendit kasutamiseks neljal erineval glükomeetril. Valdavalt on tegemist juba kasutusel olevate glükomeetrite uute ja edasiarendatud mudelitega, mis on muudetud patsiendi jaoks mugavamaks. Seejuures kasutavad uued glükomeetrid testribasid, mis on hinnalt oluliselt soodsamad seni enim kasutusel olnud testribadest.

Suureneb ka insuliini süstimiseks nõelte valik: loetellu lisati 14 uut ja eri suurusega nõelapakendit. Patsient saab valida nüüd just temale sobivaima suurusega nõelad.

Uued nõelad on ka soodsamad seni loetelus olnutest.

See kõik kokku peaks andma patsiendile võimaluse kasutada edaspidi insuliininõelu nii, nagu on ette nähtud ehk ühekordsena.

Millest loetelu muutmisel lähtuti?

Loetelu laiendamise eesmärk on parandada kompenseeritavate meditsiini­seadmete kätte­saadavust patsientidele.

Eesti Haigekassa ravimiosakonna spetsialist Ivika Leik

Lähtume meditsiiniseadmete tootjate esindajate, erialaühenduste ning haigekassa ettepanekutest. Loetelu laiendamise eesmärgiks on parandada kompenseeritavate meditsiiniseadmete kättesaadavust patsientidele. Uute ja kaasaegsete meditsiiniseadmete lisamine annab patsiendile parema võimaluse leida just tema vajadustele sobilik toode.

Mis ulatuses haigekassa meditsiiniseadmeid kompenseerib?

Hüvitame 90 protsendi või 50 protsendi ulatuses meditsiiniseadme pakendi hinnast või piirhinnast.

Millest see protsent sõltub?

50protsendine soodusmäär kehtib juhul, kui kompenseeritavale meditsiiniseadmele on olemas alternatiivne odavam raviviis või meditsiiniseade. Sel põhjusel hüvitatakse 50protsendise soodusmääraga näiteks haavasidemeid.

Tervist!

veebruar 2014

eetikutele laieneb PantherMedia/Scanpix

Glükomeetrite hind läheb odavamaks Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes ütles, et piirhindade kehtestamise tulemust on raske hinnata, sest praegu ei ole veel teada, millised glükomeetrite firmad langetavad hindu piirhinna tasemele ja millised mitte. Selgus peaks saabuma pärast 1. aprilli, kui uued hinnakokkulepped on sõlmitud.

Eesti Diabeediliidule on teatanud mitu glükomeetreid müüvat firmat, et nad langetavad testribade hinda piirhinna tasemele, seega on teatud juhtudel võimalik ka hoopis hinnalangus. Probleemina näeme olukorda, kui haigekassal teatud testribade osas uut piirhinnaga hinnakokkulepet saavutada ei õnnestu.

Sellisel juhul on diabeetikud sundseisus, kas hakata rohkem maksma või vahetada oma senine glükomeeter odavamate testribadega mudeli vastu.

Glükomeetri testribadele hakkavad 1. juulil kehtima piirhinnad. Miks selline muudatus sisse viidi?

Ravimitega sarnast piirhinnasüsteemi kasutatakse ka meditsiiniseadmete kompenseerimiseks. Selle eesmärgiks on vähendada kindlustatute kulutusi meditsiiniseadmete, sealhulgas glükomeetri testribadele, kuid samas ka tagada ravikindlustuse eelarve optimaalne kasutus.

Tänu piirhindadele tekkiv lisaressurss annab võimaluse kompenseeritavate meditsiiniseadmete valikut edaspidi veelgi laiendada ning suurendada hüvitatavaid koguseid.

Piirhindade eesmärk on ka motiveerida tootjaid senisest enam langetama loetellu kantud seadmete hindu.

Piirhinnasüsteemiga ei halvene kindlustatutele kättesaadavate meditsiiniseadmete valik, kuna lisanduvate hinnalt soodsamate meditsii-

niseadmete puhul on tegu kasutusomadustelt võrdväärsete meditsiiniseadmetega.

Kuidas on korraldatud glükomeetri vahetus?

Piirhinnasüsteemile üleminekul glükomeetri testribade rühmas kehtestati pooleaastane üleminekuaeg. 1. aprillil lõpevad paljude praegu meditsiiniseadmete loetellu kantud ja diabeetikute enim kasutatud glükomeetri testribade pakendite peale sõlmitud hinnakokkulepped. Oleme teinud kõigile tootjatele ettepaneku hinda langetada. Osa tootjaid on juba ka teada andnud oma valmisolekust langetada testribade hindasid soodustuse arvutamise aluseks oleva piirhinnani või isegi alla selle. Osaliselt on läbirääkimised veel käimas.

Sellest, millised muudatused 1. juulil glükomeetri testribadega täpselt toimuvad, teavitame patsiente, arste ja apteeke enne piirhinnasüsteemi rakendamist.

Kes peab tegema koolitusi uue aparaadi kasutamiseks?

Kui patsient soovib senise glükomeetri välja vahetada, soovitame konsulteerida apteekriga või meditsiiniseadmemüüjaga ning paluda tutvustada alternatiivseid ja odavamaid võimalusi.

Reeglina peaks glükomeetri vahetus toimuma tasuta ehk ostes teatud hulga vastava glükomeetri testribasid, antakse glükomeeter tasuta kaasa. Kõigilt testribade müügiettevõtetelt saab kindlasti õpetust ka uue glükomeetri kasutamise kohta.

5

Omakontroll on oluline võti haiguse juhtimiseks „Kuna diabeet haigestumise algul erilisi muutusi enesetundes kaasa ei too, siis on paljudel raske uskuda, et suhkruhaigusega kaasnevad tervist ning elu mõjutavad tüsistused. Palju on räägitud diabeedi ennetamisest ja sellega kaasnevast elustiili jälgimisest, kuid alati sellest ei piisa,” ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi diabeediõde Agnes Anton ja selgitab, milline on diabeedihaigete teadlikkus ja motivatsioon veresuhkru mõõtmiseks. „Põhiliselt tuntakse kahte tüüpi suhkruhaigust: insuliinsõltuvat ehk I tüüpi diabeeti ja insuliinsõltumatut ehk II tüüpi diabeeti. I tüübi diabeedi (insuliinisõltuv) diagnoosimisel alustatakse kohe insuliini asendusravi, mis nõuab haiguse algul sagedast veresuhkru mõõtmist.

Edaspidine mõõtmine sõltub määratud raviviisist ja veresuhkru tulemustest.

Kurb on see, et paljudel juhtudel on pikaajalise kõrgenenud veresuhkru taseme taga patsiendi ükskõiksus, harvemini infopuudus või teadmatus haiguse juhtimisest. Sageli põhjendavad haiged puudulikku omakontrolli tunnetusega ehk teisisõnu, süstivad insuliini fikseeritud doosis – seda hoolimata halvast enesetundest.

Kuigi arst ja diabeediõde õpetavad patsiendile esimesel ja ka järgnevatel visiitidel abivahendite kasutamist ning annavad soovitusi mõõtmissageduse ja tulemuste tõlgendamise kohta, siis kahjuks ei mõista kõik dia­ beetikud regulaarse omakontrolli vajalikkust, veelgi enam – ei osta täies ulatuses abivahendeid välja. Sageli jäetakse isegi sümptomite ilmnemisel veresuhkur mõõtmata. Leidub ka neid, kes ütlevad, et nad kardavad veresuhkru mõõtmise tulemust, kuid tegelikult peaksid nad kartma hoopis kõrge veresuhkru kahjulikku mõju organismile. Ikka ja jälle peab staažikatele diabeetikutele meelde tuletama, et omakontroll on oluline võti haigu-

se juhtimiseks – enesetunnet võib mõnikord usaldada, aga ei tohi unustada, et omakontroll on vajalik tüsistuste ennetamiseks.

Miks leidub ikka neid, kes ei ole omakontrolli vajalikkust piisavalt teadvustanud?

Kõige enam tuuakse põhjuseks testribade vähesust poolaastas, kuid tihti selgub vestluse käigus, et tegelikult ei ole inimene ettenähtud koguses testribasid välja ostnud.

Sama lugu on pensüstli nõelte vahetamisega, rääkimata torkelantsettidest – põhjendatakse, et kasutatakse ju ainult enda peal ning miks peaks siis seda pärast iga kasutuskorda vahetama.

Kui haige jälgib kõiki ravi ettekirjutusi ning on omandanud oskused ravi juhtimiseks vastavalt veresuhkru tulemustele, siis ei ole põhjust karta haiguse laastavat mõju. Muidugi on edukaks raviks vajalik ka koostöö perearsti, endokrinoloogi ja diabeediõega.

Diabeedi diagnoosi saanud inimene peab üle saama esimesest ehmatusest ning alles siis on ta võimeline leppima haigusega, kohanema uue olukorraga ning võtma vastutuse.

Haiguse eest vastutuse võtnud inimene on keskmisest motiveeritum, ja seda saab ainult toetada, kuna tegemist on kogu elu kestva kroonilise haigusega. Tänapäevane ravi ja selle korraldus on tehtud haigele võimalikult lihtsaks. Samuti on olemas kõik võimalused korduvaks nõustamiseks ja abivahendite kasutamiseks. Õnneks on ka patsientide enda veendumused muutumas positiivsemaks.

Arvestades hetkel kehtivat soodustuse määra ja võrreldes seda mõne aasta taguse ajaga, siis julgen öelda, et eraldatud kogus on täiesti piisav nii meditsiiniseadme testribadele, pensüstli nõeltele kui ka käesolevast aastast torkelantsettidele. Muidugi võiks nii mõnegi patsiendi sõnul abivahendite limiit suurem olla, kuid tuleb tunda rahulolu asjadest, mis on saavutatud, ja tunnustada inimesi, kes läbirääkimistega sellele tasandile jõudnud.”

6

Tervist!

veebruar 2014

Eesti noored teavad hästi, mis on HIV-nakkus Eeva- Liisa Piibeman

tervist@celsius.ee

HIV on paljukardetud nakkus, millest ilmselt kõik midagi teavad. Eestlaste teadlikkusest HIVst räägib Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse analüütik Liilia Lõhmus.

Liilia Lõhmuse sõnul hindavad Eesti noored oma teadmisi HIVist kõrgeks: „Praktiliselt kõik koolinoored on enda hinnangul kursis sellega, mis on HIV. Vaid 1–2 protsenti 14–18aastastest ei tea, mis haigusega on tegemist.”

Kui uurida lähemalt teadmisi HIV-nakkuse levikuteedest, siis Lõhmuse sõnul ollakse enim kursis sellega, et HIV levib kasutades süstalt, millega keegi on juba varem süstinud – seda teavad üle 90 protsendi 14–18aastastest ning praktiliselt kõik 19–29aastased. Täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel hakkab vanemates vanuserühmades teadlikkuse osa vähenema.

Tolerants on tõusujoones Samuti ollakse kursis sellega, et HIV levib ilma kondoomita seksuaalvahekorras: 14–18aastaste hulgas on teadlikke üle 90 protsendi, 19–29aastaste hulgas on see näitaja ligi 100 protsenti. Vanemate inimeste hulgas on aga teadlikke juba oluliselt vähem: umbes kolmveerand 45–54aastastest ning 60 protsenti 55–64aastastest teavad, et HIV levib kaitsmata seksuaalkontaktiga.

Väärarusaamadest rääkides ütleb Lõhmus, et kõige enam on levinud ekslik arvamus, et HIVsse võib nakatuda viirusekandjaga samadest nõudest süües või sama tualetti kasutades. Kõige vähem aga peetakse võimalikuks viiruse edasikandumist kallistades.

Lõhmuse sõnul võib kokkuvõttes Eesti inimeste teadmisi HIV-nakkuse levikuteedest pidada heaks. „Kahjuks ei kajastu head teadmised käitumises ja jätkuvalt võib kondoomi kasutamist juhusuhetes pidada

madalaks. Aga teadmiste muutumine hoiakuteks ning sealt edasi käitumist mõjutavateks ongi pikk protsess,” nendib ta. „Küsimusele, kui valmis on Eesti ühiskond HIVsse nakatunutega koos eksisteerima, on keeruline vastata,” ütleb Lõhmus ning lisab, et siin ei ole küsimus ühiskonna valmiduses, vaid fakt on see, et elame Eestis nende inimestega koos juba viisteist aastat.

Et Eestis on HIV peaasjalikult levinud inimeste hulgas, kes süstivad narkootikume, siis seostatakse seda eelkõige narkomaaniaga. Ning pigem on HIVsse nakatunutesse sallimatu suhtumine seotud negatiivse hoiaku tõttu narkomaanidesse. „Tihtipeale aga unustatakse, et HIV levib ka seksuaalsel teel ning kaitsmata juhuvahekordade praktiseerimine paneb meid täpselt samale pulgale uimasteid süstivate inimestega,” tuletab Lõhmus meelde.

Kas HIV on Eesti ühiskonnas tabuteema? „Ma ei usu, et tegemist on tabuga. Kui see nii oleks, siis ei saaks neid teemasid päevalehtedes käsitleda. Uuringud on näidanud, et HIVsse nakatunutesse ei suhtuta just tolerantsiga, kuid see on tõusutrendis.

Näiteks 2003. aastal suhtus HIVsse nakatunutesse sallivalt 33 protsenti 25–29aastastest noortest, 2010. aastal oli neid juba 41 protsenti.”

Liilia Lõhmus rõhutab, et nagu iga haiguse puhul, on iga inimese enda otsustada, kas, kuidas ja kellele ta räägib oma nakatumisest HIVsse.

Sama on näiteks reuma, psoriaasi, herpese või ükskõik mis muu haigusega – tööle või õppima asudes ei kuuluta me sellest ju kogu kollektiivile. Samas lisab ta siinkohal meeldetuletuseks, et HIV ei levi igapäevaste olmekontaktide ja õhu kaudu.

Kus saab HIV-testi teha? „HIV-nakkuse uurimiseks saab teha vereproovi perearsti juures, HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ning noorte nõustamiskeskustes, mis asuvad Eesti suuremates linnades,” ütleb Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera-Vahter. „Need aadressid ja lahtiolekuajad on toodud veebilehel hiv.ee. Aeg-ajalt tehakse ka HIV kiirtestimisüritusi, kus saab oma testi tulemuse kohe teada.“ Kas ja kui palju HIV-testi tegemine maksab? „HIV nõustamis- ja testimiskabinettides on teenus anonüümne ja tasuta. Noorte nõustamiskeskustes on HIV-test tasuta, kuid seal peab ütlema oma nime. Pereja eriarstide juures on test tasuta neile, kellel on kehtiv ravikindlustus. Ravikindlustuse puudumisel saab teha HIV-testi kehtiva haigekassa hinnakirja alusel pere- ja eriarsti juures või HIV nõustamis- ja testimiskabinetis tasuta.”

Uuring k aasta ta ahe gant E

estis ela n teadlikk ikkonna us on kõig t HIV kohta e põhja likumalt uuritud 10–29a astaste noorte hulgas.

Alates 2003. a astast o n Tervise Aren gu Insti tuut noorte hulgas läbi viinud ne li HIV ja aid maatika ga seotu si ted uuringut.

Ins ka üle k tituut uurib ahe aas ta täiskasvan ud tervisek elanikkonna äitumis t.

PantherMedia/Scanpix

Kes kindlasti testida võiksid?

Kindlasti peaksid end testima inimesed, kes:

■■on kaitsmata vahekorras (anaalses, vaginaalses või oraalses) inimesega,

kelle HIV-staatuses ta kindel pole;

■■on olnud vahekorras mitme seksuaalpartneriga või kes on olnud vahe-

korras inimesega, kellel on olnud mitu seksuaalpartnerit;

■■on jaganud nõelu, süstlaid või muid vahen-

deid, mida kasutatakse narkootikumide, hormoonide, vitamiinide, insuliini või muude ainete süstimiseks; ■■on põdenud mõnda sugulisel teel levivat haigust (klamüüdia, süüfilis, gonorröa, herpes, kondüloomid); ■■on saanud doonoriverd riigis, kus veri ei läbi korralikku sõeluuringut; ■■töötavad tervishoiusüsteemis või muul erialal, kus on oht otseselt verega kokku puutuda; ■■on langenud seksuaalse kuritarvitamise ohvriks; ■■on lapseootel.

Uuringud on näidanud, et HIVsse nakatunutesse ei suhtuta küll tolerantselt, kuid see on tõusutrendis.

Tervise Arengu Instituudi analüütik Liilia Lõhmus

Kuidas HIV-testi tehakse? „HI-viirust organismis saab kindlaks teha inimese verd uurides. Tavaliselt võetakse verd veenist. Iga esmane positiivne tulemus kontrollitakse täpsema meetodiga üle HIV-nakkuse referentslaboris. Tavaliselt saab testi vastuse teada kolme tööpäeva jooksul.

Peale selle saab teha kiirtesti sõrmeotsast verd võttes. Kuna kiirtest tunneb veres ära vaid HIV-vastaseid antikehi, mitte viirust ennast, siis peab nakatumisest olema möödas vähemalt 10–12 nädalat, et testi vastus oleks usaldusväärne. HIV-kiirtesti saab teha iga päev Tallinna, Rakvere, Narva ja Pärnu HIV nõustamis- ja testimiskabinetis ning seksuaaltervise kliinikus, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tartu seksuaaltervise kliinikus, Ida-Virumaa, Narva ja Kuressaare noortenõustamiskeskuses.”

Milline on tänapäevaste ravivõimaluste juures HIV-positiivse elu? „HIVsse nakatunu jälgimine toimub raviasutuses. Kui seda korrapäraselt külastada, saadakse HIV-nakkuse tõttu tekkivatesse terviseprobleemidesse kiiresti sekkuda. Patsiendilt võetakse vereanalüüse, tehakse röntgenuuringuid ning muid protseduure. Kui HIV-positiivse enesetunne on hea ja viiruse hulk veres kontrolli all, peab arsti juures käima umbes iga 4–6 kuu järel. Kui HIV-positiivsele määratakse antiretroviirusravi, peab ta alguses arsti juures käima tihedamini.

HIV-nakkuse ravimid on patsiendile tasuta. Ravi alustamise aeg sõltub enesetundest ja analüüside tulemustest. Antiretroviirusravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega tervete rakkude nakatumist. Korrapäraselt sissevõetud ravimite abil saab organismi nõrgenenud vastupanuvõime muutuda tugevamaks.

Nii suudetakse haiguse progresseerumine peatada. Tänapäeval kasutusel olevate ravimitega ei suudeta viirust siiski organismis lõplikult hävitada.”

Tervist!

veebruar 2014

7

Väsimus kallal − mida teha? Maga, liigu, söö tervislikult!

Eeva- Liisa Piibeman

tervist@celsius.ee

Väsimus on organismi normaalne seisund pärast füüsilist või vaimset pingutust. Inimene tunneb ennast väsinuna, kui ööuni pole olnud piisav, samuti on täiesti normaalne, et ollakse väsinud haiguse ajal ja pärast põdemist.

Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on unevajadus inimeseti väga erinev: „Mõnele piisab 5-6tunnisest ööunest, teine tunneb ennast väsinuna, kui ööuni jääb alla 8 tunni. Väga sageli reageerib organism väsimusega ka pikemale psüühilisele pingele – pikka aega kestnud mured ja näiteks tööstress võivad olla selle põhjuseks.” Perearsti sõnul võib ka füüsiline passiivsus (istuv töö ja autoga sõitmine) paradoksaalsel moel väsimust süvendada: „Organism kohaneb kiiresti „laisa eluga” ja kui siis mitme kuu pärast eeldada, et ollakse samasuguses vormis nagu varem, võib keha reageerida isegi väiksele kõrvalekaldele väsimusega.”

Väsimus on väga sage kaebus: perearsti vastuvõtul kurdab seda keskmiselt iga kol-

mas inimene. „Enamasti on tegu nii-öelda normaalse väsimusega teatud ajal. Üsna tihti on väsimuse põhjustajaks stress, liigsed pinged tööl või eraelus, mis pikemal püsimisel võivad viia depressiooni ja ärevushäireni,” räägib Ots ning lisab, et haigus leitakse siiski vaid umbes 5–10 protsendil väsimust kurtvatest inimestest. Näiteks on noortel naistel üheks väsimuse levinumaks põhjustajaks aneemia ehk kehvveresus.

Aneemiat esineb sageli ka alatoitumise ja ühekülgse toitumise korral. Aneemiaga väheneb koormuse taluvus, füüsilisel pingutusel tekib kergesti südamekloppimine ja väsimus on peamine kaebus.

Abiks on tervislik eluviis „Peale ägeda viirushaiguse, mille korral me enamasti oskame seostada väsimust konkreetse haigusega, võivad ka vinduvad ja kroonilised infektsioonid anda väsimust.

Kilpnäärme alatalitluse üks iseloomulikumaid tunnuseid on väsimus. Kasvajalised haigused võivad samuti põhjustada väsimust. Meditsiinis on kasutusel mõiste „kroonilise väsimuse sündroom”, mida

Mis aitab väsimuse vastu?

Väsimus võib rohkem ohustada neid, kes käivad vahetustega tööl, kelle öö­ päevane rütm saab sageli rikutud ning kellel on öö­ vahetustega töö.

Piisav ööuni.

Tervislik ja mitmekesine toitumine: toitumises on oluline vältida ülesöömist ja alatoitumist ning toit peab sisaldama vajalikke mikroelemente ja vitamiine.

Füüsiline aktiivsus: liikumine peab olema regulaarne ning vähemalt 30 minutit päevas.

D-vitamiin: talvisel ajal tuleks võtta D-vitamiini lisaks.

Kas vähe puhkust või haige?

Kuidas vahet teha, kas väsimus on põhjustatud välistest teguritest või hoopis näiteks haigusest? Haiguse põhjustatud väsimus on tavaliselt süvenev ning väsimustunne ei kao pärast piisavat puhkust. Kui peale väsimuse esineb ka muid kaebusi, on tõenäolisemalt tegu tõsisema põhjusega.

Perearst Triinu-Mari Ots

kasutatakse üle kuus kuud kestnud väsimuse korral, millele ei ole leitud haiguslikku põhjust,” selgitab arst.

Arsti juurde soovitab ta pöörduda siis, kui väsimus süveneb hoolimata piisavast puhkeajast ning regulaarsest unerežiimist ja kui väsimusega kaasneb mingi muu sümptom: näiteks valu, südamekloppimine, isutus, kaalulangus vms.

Perearsti sõnul võib meie kliimas päikesevaestel aastatel D-vitamiini puudus tekkida ja see võib organismi kevadeks kurnata, kuid pigem

on klassikaline kevadväsimus psühholoogilist laadi: pikka aega pimedusega leppinuna oodatakse kevadelt uut ja suurt energiapuhangut, mida paraku ei pruugi tulla, ja siis tuntakse end väsinuna.

Väsimus võib rohkem ohustada neid, kes käivad vahetustega tööl, kelle ööpäevane rütm saab sageli rikutud ning kellel on öövahetustega töö.

Positiivne on see, et väsimuse vastu saab võidelda eluviisidega. Võtmesõnadeks on piisav ööuni, tervislik, eelkõige mitmekesine toit ja füüsi-

line aktiivsus. „Inimese organism on loodud pidevalt liikuma. Juba ööpäevase lamamise järgselt väheneb näiteks jalalihaste jõud 1–1,5 protsenti, nädalase liikumatuse korral on see juba 10 protsenti. Kui pärast pikka passiivsust eeldada eelnevat lihasjõudu, on selge, et tunneme väsimust,” räägib Ots. Spordiala eelistus ei ole üldse oluline. Igasugune liikumine on hea. Tervise seisukohalt on peamine, et liikumine oleks regulaarne: vähemalt 30 minutit päevas.

„Toitumises on oluline vältida ülesöömist ja alatoitumist,” hoiatab arst, kelle sõnul tuleb jälgida, et toit oleks mitmekesine ning sisaldaks vajalikke mikroelemente ja vitamiine. Samuti rõhutab ta seda, et taimetoitlaste toidus oleks piisavalt rauda ning et kõik inimesed sööksid sageli rasvast kala, muna ja maksa, mis on D-vitamiinirikkad.

Lisaks vaid D-vitamiini Triinu-Mari Ots ütleb, et regulaarse ja mitmekülgse tervisliku toitumise korral ei ole enamasti lisavitamiine vaja, kuid erandiks võib olla D-vitamiin, mida päikesevaeses kliimas ei pruugi toiduga piisavalt saada – eriti kui kiputakse liiga „tervislikult” sööma ning rasva toidus vältima. D-vitamiin vajab imendumiseks rasva ja sellepärast võib talvisel ajal olla vajalik D-vitamiini juurdevõtmine.

Perearsti sõnul ei aita väsimuse vastu kindlasti lõputu energiajookide ja kohviga turgutamine – see annab pigem vastupidise efekti. „Oma keha tasub kuulata. Kui on väsimus, piisabki mõnikord lihtsalt väikesest puhkusest,” soovitab Ots.

8

Tervist!

veebruar 2014 PantherMedia/Scanpix

Eeva- Liisa Piibeman

liigselt sportima hakata, mõnikord kuni kurnatuseni ning lisab, et samas tuleb arvestada, et mõõdukast füüsilisest aktiivsusest võiks kasu olla, sest organism toodab siis rohkem endorfiine. „Mõõduka ja raske depressiooni puhul käivad nii meestel kui ka naistel ikkagi ravimid ja psühhoteraapia käsikäes,” lisab ta.

tervist@celsius.ee

Naiste ja meeste depressioonis on erinevusi, mida mõjutavad mitmed tegurid, ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku vanemarst-psühhiaater Ülle Võhma. „Juba siin on erinevus, et naistel diagnoositakse depressiooni kaks korda sagedamini kui meestel – seda nii eri rahvustel, piirkondades kui ka eri vanuses ja majandusseisus.” Psühhiaater sõnab, et põhjuseid on mitu: „Kui rääkida bioloogilistest teguritest, siis üheks depressiooni mõjutavaks teguriks naistel on hormonaalsed muutused. Vahel on terve elu depressiooni ja ärevushäireid mittepõdenud naisel pre- ja postmenopausis depressiooni episoodid, mis on ilmselt osaliselt seotud östrogeenide taseme langusega, aga osaliselt ka mitme seda eluperioodi mõjutava psühholoogilise teguriga.”

Ka premenstruaalne sündroom pahuruse, ärrituvuse ja väsimusega on seotud menstruaaltsükli hormonaalsete kõikumistega. „Mõnikord on see sündroom sedavõrd intensiivne, et vajab eraldi ravi,” ütleb arst.

Naistel võib esineda depressiooni sünnitusjärgsel ajal, sest siis toimuvad organismis suured hormonaalsed muutused. Võhma sõnul tekib paljudel naistel pärast sünnitust seisund („ema-masendus“), mida inglise keeles nimetatakse baby blues: „Sellele on iseloomulikud meeleolu kõikumised, ärrituvus, söögiisu muutused ja uneprobleemid.

Nende sümptomite pikemaajalisel püsimisel võib areneda sünnitusjärgne depressioon. Samuti on leitud, et naistel vabaneb stressihormoone organismis rohkem kui meestel ja näiteks naiste suguhormoon progesteroon takistab stressi puhul vallanduvate hormoonide väljalülitumist. Ka kilpnäärmehaigused, näiteks kilpnäärme alatalitlus, võivad põhjustada depressiivset seisundit,” selgitab arst.

Mõjutavad ka käitumuslikud eripärad Psühhiaater mainib, et kindlasti on erinevusi meeste ja naiste käitumises. „Naised on verbaalsemad ja pöörduvad depressiooni puhul oma murega kergemini arsti poole. Naised on pigem ärevad, murelikud ning konflikte vältivamad. Mehed, vastupidi, valvsad, vihased, ärrituvamad ning seetõttu ka konfliktialtimad. Ärrituvuse tõttu võib olla ka agressiivset käitumist lähikondlaste, iseenda ja maailma vastu.

Kui naised on valmis oma muresid rohkem jagama ning otsivad esialgu abi sõbranna-

Antidepressante kardetakse Psühhiaater ütleb ravimitest rääkides, et antidepressantide puhul, eriti ärevushäiretega patsientidel, on kartus kõrvaltoimete ees suur. Samas on teada, et pikaajaliselt ravimata depressiooni tagajärjel on täheldatud ajustruktuurides muutusi. „Kui arsti poolt on antidepressandid ravikuurina määratud, siis ei ole lühiaegne ravimite tarvitamine lõpliku ravitulemuse saamisel tõhus. Psühhiaatrias on ravikuurid suhteliselt pikad,” rõhutab arst olulist ravis.

Tema sõnul lähevad inimestel, kellel pole kokkupuudet psühhofarmakonidega, antidepressandid ja trankvilisaatorid ehk rahustid sageli segamini. „Kardetakse sõltuvust antidepressantidest ja selle kohta küsitakse sageli. Erinevalt rahustitest aga antidepressantidel füüsilist sõltuvust täheldatud ei ole.”

Lõõgastus­tegevused aitavad paraneda

Depressioonis mees hakkab liigselt sportima, naine aga räägib murest Kui naised on valmis oma muresid rohkem jagama ning otsivad esialgu abi sõbrannadelt ja ka näiteks söögist, siis mehed kalduvad rohkem oma pingeid maandama alkoholiga.

Psühhiaater Ülle Võhma

delt ja ka näiteks söögist, siis mehed kalduvad rohkem pingeid maandama alkoholiga.

Naine on ennast süüdistavam, mees sageli pigem väljapoole süüdistavam. See muidugi ei välista, et raske depressiooni puhul on nii meestel kui ka naistel ühesuguseid mõtteid, tundeid: enesesüüdistusmõtted, meeleolu langus ja energiapuudus,” sel­gitab ta ja lisab, et meestel on raske depressiooni puhul suitsiide rohkem.

Naistel on leitud rohkem hooajalist depressiooni, samuti esineb neil enam atüüpilist depressiooni. Psühhiaa-

ter selgitab, et kui raske depressiooni puhul kaob tavaliselt söögiisu, läheb kehvaks uni, esineb sagedasi öiseid ärkamisi ning hommikul kaob uni varakult ära, siis atüüpilise depressiooni puhul ollakse kogu aeg väsinud, tahetakse magada pigem kauem kui tavaliselt, süüakse rohkem.

Psühho­teraapiale on naised avatumad Ülle Võhma sõnul ei ole kerge depressiooni puhul ravimid otseselt näidustatud, vaid pigem on abi psühhoteraapiast, oma elukorralduse

läbivaatamisest, töörütmi sättimisest ning probleem­ olukordade lahendamisest. „Kuna naised on verbaalsemad ja rohkem avatumad, on nad tänu sellele psühhoteraapiale avatumad. Samuti otsivad nad ise aktiivsemalt abi ning alustavad raviga varem. Naiste puhul, kui rääkida sügis- ja talvekuudel läbi aastate korduvast kergest hooajalisest depressioonist, mille puhul ei ole ravimeid vaja, on oma efektiivsust tõestanud ka näiteks valgusteraapia.”

Arst ütleb, et meestele on omane kerge depressiooniga

Mida saab inimene ise teha, et depressiooni kulgu leevendada? „Kui veel ei ole haigust, siis võiksid neurootilisemad inimesed, kes, mõistes, et nad kalduvadki olema suuremad muretsejad, näiteks suuremate otsuste tegemisel või kriitilisemates olukordades lähedastega nõu pidada, et mitte üle muretseda,” soovitab Ülle Võhma. Samuti aitab tema sõnul kerges stressiolukorras sportimine ning töö- ja puhkerežiimi muutmine, eriti tööprobleemide puhul. „Lõõgastus peab kindlasti olema nii haarav tegevus, et muremõtted peast välja saaks,” ütleb arst ning rõhutab, et kui häire on diagnoositud, siis tuleb täita võimalikult täpselt ravisoovitusi.

Arsti sõnul on kõige keerukam iseenda juures tajuda muutusi, mis süvenevad järkjärgult. Ta julgustab kindlasti perearstiga nõu pidama, kui emotsionaalne seisund on muutunud ega ole enam tavapärast elurõõmu ja energiat. „Alati ei ole vajalik ravim, psühhoteraapiast võib samuti palju abi olla,” lisab ta. Samuti paneb psühhiaater lähedastele südamele, et oluline on märgata lähedase seisundis muutusi ja julgustada teda arstiga nõu pidama.

Tervist!

veebruar 2014

Istuv eluviis suurendab vähi­ ohtu ja tõstab magusaisu Lilli Gross

Linnamõisa Perearstikeskuse pereõde

Kuna suurem osa tööst eri elualadel on kolinud arvutisse, siis on mõistetav, et muutused töökeskkonnas ja -viisis peegelduvad ka inimeste tervises. Milliseid ohte peidab endas pikalt istuma sundiv töörežiim, on uurinud mitmed teadlased. Neist paljudest riskidest toon järgnevalt välja kolm enim kajastust leidnud.

Palju on toonitatud suurenenud vähiohtu. Näiteks on Ameerika vähiuuringute instituudi teadlased avastanud seose istudes veedetud tundide ja suurenenud vähiriski vahel. Kui sportlik eluviis pigem vähendab vähi riski, siis uuringust selgub, et ka vastupidine seos peab paika.

Istuv töö ohustab ka muidu sportlike inimeste tervist. Seda eelkõige riskiga muutuda ülekaaluliseks, mis omakorda on südame-veresoonkonna haiguste riskitegur.

Neil, kes veedavad oma vaba aega istudes, on mitu korda suurem enneaegse surma risk kui rohket liikumist nõudvat tööd tegijatel. Istudes süüakse suure tõenäosusega kaloririkkaid vahepalu ning tarbitud kalorikogus on suurem, kui päeva jooksul kulutatakse. Tundidepikkuse istumise järel hakkab keha ajule saatma ebaadekvaatseid signaale ning glükoosi ja

rasva tasakaalu reguleerivate hormoonide talitlus kehas aeglustub.

Arvutiga töötajate magusaisu kasvu uurinud teadlane Jean-Philippe Chaput Kopenhaageni ülikoolist ütleb, et kontoritöötajad peaksid vormis püsimiseks töös korrapäraseid pause tegema ja nende ajal võimalikult aktiivselt liikuma. Uurijate arvates muudab arvutiga töötamisega kaasnev vaimne pingutus veresuhkru taset ja keha hormonaalset tasakaalu. See saadab aga ajule signaali, et organism on palju kaloreid kulutanud ja energiavarud tuleks ruttu taastada – tulemuseks kontrollimatu magusaisu.

Neil, kes veedavad oma vaba aega istudes, on mitu korda suurem enneaegse surma risk kui rohket liikumist nõudvat tööd tegevatel inimestel.

Vale ja õige istumisasend

Liigu ja toitu tervislikult

Tervisele on kasulik liikuda vähemalt 30 minutit järjest ning vähemalt kolm korda nädalas, veelgi parem aga 1–2 tundi päevas. Selleks ei ole ilmtingimata vajalik minna spordisaali või staadionile, võib ka lihtsalt metsas või pargis kõndida.

Oluline on toituda tervislikult. Kõige lihtsam reegel selleks on taldrikureegel.

Kõigepealt jaota taldrik mõttes pooleks. Täida üks pool köögiviljadega. Hommikul pudru, müsli või helveste kõrvale ei pea tingimata juurvilju sööma, sobib mõni puuvili. Ülejäänud pool taldrikust jaga omakorda pooleks. Sellest poolest pool ehk veerand taldrikut on põhitoidu jaoks: kas liha, kala või kana. Liha asemel sobivad ka väga hästi näiteks muna, juust või kohupiim. Hommikul täidab seda osa toidust kõige paremini piim, mida saab kas pudru kõrvale juua või müsli või helvestega segada. Viimane neljandik taldrikust on teravilja või kartuli jaoks. Teraviljatoodete hulka peetakse ka igat liiki pastatooteid makaronidest spagettide ning kuskussini, samuti leiba ja saia.

Istuv töö võib tuua rühihäired Üks hea vahend ülekaalulisuse kontrollimiseks on mõõdulint. Eesti Tervise Arengu Instituudi soovitused on, et meie naistel peaks vööümbermõõt jääma alla 88 cm, meestel alla 102 cm.

Pikalt istuv töö mõjutab inimese rühti, olles võimalikuks rühihäirete põhjustajaks.

Rüht on inimese har-

jumuslik kehahoiak mis tahes tegevuse juures. Kui õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud, siis istumisasendis nihkub keha mõtteliselt gravitatsioonijoonelt eemale, mistõttu on kerelihased sunnitud aktiivsemalt töötama ning väsivad kiiremini.

Igasuguseid kõrvalekaldeid õige rühi tunnustest nimetatakse rühihäireteks.

Nende põhjuseks võivad olla ebaõiged harjumused, nagu näiteks lamaskleda toolil, istuda jalg üle põlve, aga ka passiivne rüht, nõrk või tasakaalustamata lihaskond, kauakestev ühes asendis viibimine, ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, valesti paigutatud töövahendid, ebamugav riietus või jalatsid.

Istuvast tööviisist tulenevad muutused avalduvad selja väsimises. Hiljem tekivad aga seljavalud, mis on enamasti põhjustatud seljalihaste valest asendist tulenevast ülepingest.

Kuidas oma selga hoida?

Kõige olulisem on pidada töötamise vahel regulaarseid pause, et end liigutada ning seljale kogupikkuses venitusharjutusi teha. Oluline on töölaua ja -tooli õige kõrgus.

Toolil peaks olema ergonoomiline selja füsioloogilisi kõverusi jälgiv seljatugi. Kasutada võib ka selga (just nimmeosa) toestavat patja/rulli.

See surub alaselja ettepoole, lülisamba nimmeosa sirutub ette ja üles, õlad liiguvad taha. Sellega on selg omandanud tervisliku asendi ja kahjulik selja pikilihaste ülevenitus on välistatud. Arvuti kuvar olgu õigel kõrgusel ning õige nurga all.

Tasub meeles pidada, et korras tervis ja hea kehaline vorm on ka hea töise vormi alus.

Soovitused istuva eluviisiga inimesele ■■Liigu regulaarselt iga päev vähemalt

30 minutit.

■■Toitu tervislikult. Abiks võta taldriku-

reegel.

■■Mõõda aeg-ajalt oma vööümbermõõ-

tu: naistel peaks vööümbermõõt jääma alla 88 cm, meestel alla 102 cm.

■■Tee töötamise vahel regulaarseid pause, et end liigutada ja selga venitada.

■■Toolil peaks olema ergonoomiline seljatugi.

■■Arvutikuvar olgu õigel kõrgusel ja õige nurga all.

9

Otsid efektiivset lahendust lihasprobleemidele?

LASERTERAAPIA LAserTerAAPIA aitab oluliselt vähendada luu-lihaskonna valu ja põletikke ning edendada kiiremat paranemist.

Näidustused: - Seljaprobleemid - Kaela- ja turjapinged - Ülekoormusvigastused - Karpaalkanali sündroom - Kukekannus - Epikondüliit - Lihtsamad lihas- ja liigesprobleemid - Nahaprobleemid (näit. akne)

Kiire ja tõhus abi!

Laserteraapia Füsioteraapia Kinesioteipimine Ravimassaaž Laserteraapia OÜ Telefon: 56 111 466 Aadress: Paldiski mnt. 68A, IV korrus, Tallinn www.laserteraapia.ee

10

Tervist!

veebruar 2014

Miks juuksed välja langevad?

PantherMedia/Scanpix

Ene Pärna

Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst

Juuksed torkavad oma asukoha tõttu kergesti silma ning seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides ka erilist tähelepanu: neid lõigatakse, eemaldatakse, värvitakse ja seatakse erilistesse soengutesse.

Ilusate juustega on iga inimene rahul ja õnnelik. Kui aga juuksed langevad välja, ollakse ahastuses. Paratamatult tulevad pähe küsimused: miks just mina ja mida teha?

Juuksed on inimese üheks väga oluliseks välimuse karakteristikuks. See, kuidas välja näeme, mõjutab meie suhtlemist, emotsionaalset enesetunnet, elukvaliteeti.

Juuste värv, maksimaalne tihedus, juuksekarva läbimõõt ja juuste maksimaalne võimalik pikkus on iga inimese puhul geneetiliselt kindlaks määratud. Juuste tihedus ja pikkus sõltuvad ka juuste kasvufaasi pikkusest. Juuste tiheduse ühe ruutsentimeetri kohta peanahal määravad pärilikud eeldused.

Juuksekarv koosneb juuksesibulast ja surnud keratiniseerunud rakkudest moodustunud juuksekarvast. Juuksed kasvavad umbes üks sentimeeter kuus. Füsioloogiline ehk normaalne juuste vahetumine on 60–150 juuksekarva päevas ja 300 karva ühel pesemisel.

Karvanääpsu elutsükkel Kasvufaas, mis kestab 3–6 (10) aastat ja selles faasis toimub karva kasv. Keskmiselt 80–90 protsenti karvafolliikulitest on kasvufaasis.

Lühiajaline üleminekufaas, mis kujutab endast taandarengufaasi ja kestab 1–2 nädalat. Selles faasis on 1–3 protsenti karvafolliikulitest. Karv kaotab oma pigmendi, karvaroog keratiniseerub.

Puhkefaas, mis kestab 2–4 kuud ja karva allosas ainevahetust pole. Selles faasis on umbes 15 protsenti karvafolliikulitest.

Karva eraldumise faas, mis kestab 4–6 nädalat.

Selles faasis hakkab samast juuksejuurest kasvama uus karv ning vana lükatakse karvafolliikulist välja.

Juustekadu meestel ja naistel eri staadiumites.

Karvanääpsul on elutsüklid Peanahal on ligikaudu 100 000–150 000 juuksekarva, millest igaüks on parasjagu oma elutsüklis. Juuksejuure karvatsüklite arv on geneetiliselt kindlaks määratud: üks juuksejuur läbib keskmiselt 25 tsüklit. Optimaalse kasvufaasi puhul on piisav juuksetihedus tagatud elu lõpuni. Kuid leidub hulk faktoreid, mis elutsükleid mõjutavad: juuksejuurte verevarustuse häire, haiguslikud muutused ainevahetuses, toitumisest tingitud ainevahetushäire, ravimid ja hormonaalsed muutused lühendavad kasvuperioodi ja see omakorda toob varasemaks ka järgnevad arengutsüklid. Nii saavutab juuksejuur oma maksimumeluea varem.

Järgnevalt on kirjeldatud kahte tüüpi juuste väljalangemist: androgeenne ehk meestüüpi juustekadu ning puhkefaasi väljalangemine.

Androgeenne alopeetsia ehk meestüüpi juustekadu on päriliku eelsoodumusega, androgeensõltuv ja progresseeruv juuste kadu. Põhjuseks

Normaalne juuste vahetumine on 60– 150 juuksekarva päevas ja 300 karva ühel pesemisel.

Nahaarst Ene Pärna

on suurenenud tundlikkus ühe meessuguhormooni vormi, dihüdrotestosterooni, suhtes, mida leidub erinevates keha kudedes, sealhulgas ka peanahas. Arvatakse, et nimetatud hormoon põhjustab kasvufaasi lühenemist ja selle tulemusena järk-järgult karvad õhenevad.

Meestüüpi juuksekadu progresseerub järk-järgult.

Alguses karvad õhenevad, kuid hiljem võib märgata suurenevat väljalangemist ja juusteta laikude teket. Meestel algab juuste väljalangemine enamasti pärast puberteeti. Juba varases staadiumis on

märgata järk-järgulist juuksejoone taandumist otsmiku piikrkonnas ja oimu piirkonnas. Edasi ka hõrenemine pealael.

Naistel hakkavad probleemid juustega tekkima või oluliselt halvenema menopausis, kuid sageli ka 20.–40. eluaasta vahel. Enamikul juhtudel tekib ühtlane juuste hõrenemine pealae piirkonnas, pealae külgmised ja eesmised osad ei ole haaratud. Androgeenset juustekadu tuleb eristada puhkefaasi juustekaost.

Puhkefaasi juuste väljalangemine Puhkefaasi juuste väljalangemine on seisund, kus mingi aja vältel langeb normist enam juukseid välja ning peanahale tekib nähtav juuste hõrenemine, kuid juusteta laike ei teki. Niisuguse juuste väljalangemise korral on suurenenud puhkefaasis olevate karvafolliikulite arv ja karvatsükli faaside suhted on muutunud.

Kulu järgi saab eristada ägedat ja kroonilist väljalan-

gemist. Äge puhkefaasi väljalangemine tekib ootamatult – 2-3 kuud pärast toimivat tegurit. Põhjustajaks võivad olla kirurgiline trauma või lõikus, sünnitus, tugev verejooks, nälgimine, palavikuline seisund, ravimite kasutamine jne. Tähelepanuta ei maksa jätta fakti, et umbes 33 protsendil juhtudest jääb põhjus selgusetuks. Karvade kasv taastub iseenesest 3–6 kuu jooksul.

Krooniline ulatuslik puhkefaasi väljalangemine tähendab kauem kui kuue kuu vältel juuste väljalangemist.

Täpsed tekkepõhjused ei ole selged. Põhjused võivad olla mitmesugused: kilpnäärmehaigused, rauavaegusaneemia, tugev valguvaegus, rasked maksa- ja neeruhaigused, ülemäärane dieet, krooniline nälgimine, liigne A-vitamiini tarbimine. Ka võivad puhkefaasi väljalangemisi põhjustada sidekoehaigused ja ravimite tarvitamine, mille kõrvaltoimeks on juuste väljalangemine. Viimasel juhul ravimi võtmise lõpetamisel väljalangemine lõpeb ja juustekasv taastub.

30–50aastastel naistel võib esineda kroonilist puhkefaasi väljalangemist kestusega kuid ja aastaid. Vahepeal probleem laheneb ja siis süveneb taas. Protsess on seotud kasvufaasi lühenemisega teadmata põhjustel.

Niisuguse probleemiga kimpus olevad naised kirjeldavad, et nooruses olid juuksed nii tihedad ja juuksekasv kiire, kuid nüüd on juukseid poole vähem, patsgi poole õhem.

Kas väljalangemist saab takistada?

Kas kuidagi on võimalik juuste väljalangemist takistada? Intensiivse väljalangemise faasis ei ole võimalik n-ö programmeeritud juuksejuurte väljalangemist peatada. Alles umbes kolm kuud pärast tekkepõhjuse (kui see leitakse) kõrvaldamist ja sobiva ravi alustamist võib protsess peatuda.

Sel ajal ei aita pesemisest ja kammimisest või harjamisest loobumine. „Kahjustatud“ juuksed langevad ikkagi välja. Juuksekosmeetilised

abinõud, nagu värvimine, lokid või juukselõikus ei ole vastunäidustatud, kui seda tehakse korrektselt. Sobilik soeng aitab probleemi varjata.

Ravi eesmärgiks andro­ geense juuksekao puhul on peatada haiguse progresseerumine ja stimuleerida terminaalsete karvade kasvu. Üks võimalikest vahenditest on 2%line minoksidiili lahus, mis parandab peanaha verevarustust ja pikendab kasvufaasi. Ravi on väga pikaajaline, sageli eluaegne. Võimalik on ka juuste siirdamine või hea enesetunde säilitamiseks paruka kandmine.

Puhkefaasis juuste väljalanguse korral tekkepõhjuslikku ravi ei ole. Kasutatakse samuti 2%list või 5%list minoksidiili lahust kasvufaasi pikendamiseks. Apteegis pakutavatest šampoonidest ja vedelikest on lisaabi, sest need annavad juustele tervema välimuse. Alati on soovitatav probleemi tekkimisel käia nahaarsti juures, kes annab juuste olukorrale hinnangu, vajadusel teeb lisauuringuid ja määrab ravi.

Tervist!

veebruar 2014

Triinu EntsikGrünberg

Südameapteekide peaproviisor

Terve ja tervislike eluviisidega inimese organism saab vajalikud vitamiinid ja mineraalained kätte toiduga, kuid mõnikord vajab organism lisaturgutust vitamiinipurgist.

Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mis võitleb organismi sattunud haigustekitajate ja võõrvalkude vastu. Terve ja puhanud inimese organism on kaitstud haiguste eest või põeb ta neid kergemalt. Stressi ja väsimuse korral on aga immuunsüsteem nõrk ega hakka õigel ajal tööle. Teadlased põhjendavad seda asjaoluga, et kui kehas on kõrge stressihormooni tase, siis lülitab keha end säästurežiimile ning esimese asjaga hakkab tagasi hoidma immuunsüsteemi pealt.

Toidulisandid annavad organismile vitamiine ja mineraalained, mida igapäevase toiduga kätte saada ei õnnestu. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, rasvhapped, mikroorganismid ja taimsed tooted.

Vitamiinivaegus võib olla eluohtlik Eluks hädavajalikud vitamiinid toetavad organismi funktsioone ning nende kestev vaegus võib olla isegi eluohtlik. Inimese organism on võimeline ise sünteesima vaid mõnda üksikut vitamiini, seetõttu on põhiallikateks toit, seedekulgla mikroobide elutegevus ja apteegipreparaadid.

Täiesti tervel tervislike eluviisidega ja mitmekesiselt toituval inimesel vitamiinide vaegust ei teki. Osas olukordades tuleks aga vitamiine ja mineraalaineid juurde võtta: näiteks stressirohke elulaad, suurenenud füüsiline koormus, mõned vanuselised iseärasused ja füsioloogilised seisundid, nagu näiteks rasedus. Paljud haigused, nagu diabeet, kilpnäärmehaigused, mao-, peensoole-, jämesoole-, mak-

Vitamiinid purgist – mõnikord vajalikud

Üksteist täiendavad toidulisandid ■■Magneesium ja B6-vitamiin – magneesiumi imendumist

seedetraktis kiirendab vitamiin B6 ning magneesium omakorda aktiveerib vitamiini B6 mõju. B6 aitab magneesiumil paremini toimida näiteks lihaspingete leevendamisel.

■■Kaltsium ja D-vitamiin – D-vitamiin aitab kaltsiumil seedetraktis imenduda ja hoiab organismis kaltsiumi tasakaalu.

■■Raud ja C-vitamiin – raua imendumisel on vajalik happeline keskkond.

■■A-vitamiin ja raud – A-vitamiin soodustab maksas deponeeritud raua kasutamist.

■■B2-vitamiin ja tsink – vitamiin B2 suurendab tsingi biosaadavust.

■■C-vitamiin, kroom ja raud – C-vitamiin parandab kroomi omastamist ning tõstab raua biosaadavust.

Vitamiinide liigne tarbimine võib olla sama ohtlik kui nende defitsiit.

Proviisor Triinu Entsik-Grünberg

sa-, kõhunäärme- ja sapiteede kroonilised haigused, ja mitme ravimi kasutamine, näiteks kortikosteroidid, suukaudsed rasestumisvastased tabletid, antibiootikumid, võivad samuti põhjustada vitamiinivaegust.

Vitamiinivaegust võivad tekitada ka liigne kohvi, tee, alkoholi ja suhkru tarbimine, suitsetamine ning loomulikult ühekülgne toitumine.

Kuna toidulisanditel võib esineda koostoimeid osa ravimitega, siis peaks olema nende tarvitamisel ettevaatlik. Toidulisandite sagedasemate kõrvaltoimetena võib

PantherMedia/Scanpix

Millal toidulisandeid on soovitatav kasutada ■■Nõrgenenud immuunsus (tsink, seleen, A-, E-, D- ja C-

vitamiin).

■■Taimetoitlus (raud ja B12-vitamiin).

■■Stress (C-, P-vitamiin, B-grupi vitamiinid, foolhape).

■■Tervist kahjustavad harjumused: suitsetamine, alko-

hol (B-grupi vitamiinid, C-vitamiin, foolhape, kaltsium, magneesium).

■■Rasedad ja rinnaga toitvad emad (foolhape, kaltsium).

■■Haigustest paranemise periood ja pikemate antibiootikumikuuride järgselt (probiootikumid, B-grupi vitamiinid).

nimetada allergiat, seede­ probleeme, iiveldustunnet ning kõhulahtisust.

Meeles tuleks pidada seda, et vitamiinid ei asenda toitaineid ja nende tarvitamisel ei kehti reegel, et mida rohkem, seda parem. Vitamiinide liigne tarbimine võib olla sama ohtlik kui nende defitsiit.

Immuunsüsteemi tugevdajad Punane päevakübar – kasutatakse külmetuse vältimiseks ja toetava vahendina haigustest paranemisel. Raseda-

tel ja imetavatel emadel ei soovitata kasutada. Soovitatav kasutada 3–4 nädalat järjest.

Greibiseemne ekstrakt – greipfruudi koores ja seemnetes leidub tugevatoimelisi antimikroobseid aineid, mis on oma efektiivsuselt võrreldavad isegi sünteetiliste antibiootikumidega ning nende märkimisväärseks omaduseks on võime üliväikestes kogustes hävitada haigustekitajaid.

Ettevaatust, greibiseemne ekstrakt võib mõjutada mõne retseptiravimi toimet – konsulteerige apteekriga! Külmetuse korral võtta 15 tilka kolm

11

korda päevas, mis lahjendada vees või apelsinimahlas.

C-vitamiin, tuntud ka kui askorbiinhape, on antioksüdant, mis aitab ennetada vabade radikaalide poolt tehtavaid rakukahjustusi. Arvatakse, et inimesed, kes söövad rohkem C-vitamiini, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. C-vitamiini päevanorm on 60–200 mg.

Probiootikumid on kasutusel organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse lõpp-produktideks on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Piimhappebakterite kuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele.

Tsink on vajalik ligi saja ensüümi aktiveerimiseks.

Tsink reguleerib immuunsust, osaledes organismi hormoonide sünteesimises. Esimene tundemärk tsingipuudusest organismis on kriimustuste ning haavade aeglane paranemine. Tsingi päevanorm täiskasvanutele on 11–16 mg.

Seleen kaitseb organismi oksüdatiivset stressi põhjustavate osakeste eest ehk teisisõnu vabade radikaalide tekitatavate kahjustuste eest. Vabade radikaalide rohkus nõrgendab immuunsüsteemi ning põhjustab enneaegset vananemist. Seleeni kogusest organismis sõltub, kas viirushaiguste perioodil üldse haigestute ning kui raskelt haigust põete. Kaitseb raskmetallide toksilisuse eest. Seleeni päevanorm täiskasvanutele on 50–150 μg.

D-vitamiin – novembrist märtsini soovitatakse meie päikesevaeses kliimas kasutada D-vitamiini annuses 30 mikrogrammi ehk 1200 toimeühikut päevas.

Multivitamiinid on saadaval erineva koostisega. Nad sisaldavad omavahel hästi tasakaalustatud vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente, mis abistavad meid igapäevase soovitusliku vitamiinide ja mineraalide vajaduse rahuldamises.

12

Tervist!

veebruar 2014

Külmetushaigusi põhjustavad Reet Laidoja

Linnamõisa perearstikeskuse perearst

Külmetushaigused ei teki tegelikult külmetamisest, vaid neid põhjustavad erinevad viirused. Viiruste hooajal tiirleb meie ümber üle kahesaja viiruse, mis põhjustavad nohu, köha, kurguvalu, silmapõletikku ja palavikku.

Tegemist on piisknakkustega, mis nina, neelu ning silmade limaskestadele sattudes põletikku tekitavad. Köhides ja aevastades levivad piisad nakatavad siis, kui vahemaa haigestunuga on alla meetri.

Enamasti levib aga nakkus pindade kaudu ning seda kantakse edasi kätega: inimene köhib või aevastab, kaitstes suud kätega, või pühib nina ning samas puudutab ümbritsevaid esemeid. Pindadel võivad nakkustekitajad elusana püsida tunde või isegi päevi.

Terve inimene kannab samu esemeid ja pindu puudutades nakkuse oma limaskestadele ja haigestub.

Nakatumisel on aga alati kaks poolt: ühel pool on limaskestadesse tungiv viirus, teisal viirust vastuvõttev organism ja tema kaitsevõime.

Vastuvõtlikum viirustele on ületöötanud ja üleväsinud organism. Haigestumist soodustavad vähene uni, ühekülgne toitumine, kehaline ja vaimne kurnatus, liigne muretsemine ja suitsetamine.

Vanemate suitsetamine kodus mõjutab ka laste hingamisteid ja loob soodsa pinna haigustekitajate sissetungiks.

Kuidas eristada viirushaigusi?

Laste immuunsüsteem on alles ebaküps ning välismõjuritele vastuvõtlikum. Seetõttu põevadki lapsed viirusnakkusi sagedamini. Väikelapseeas on keskmine haigestumussagedus 6–8 korda aastas. On lapsi, kes põevad vähem, aga on ka lapsi, kes põevad aastas üle kümne korra nohu-köhahaigusi, ilma et neil oleks tõsiseid immuunsüsteemi häireid. Sagedasemad põdejad on väikelapseeas lastekollektiivi lapsed.

Organismi kaitsevõimet tagavat immuunsüsteemi aitavad tugevdada mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, rohke värskes õhus viibimine, karastamine, mõõdukas sportimine, piisav unerežiim ja stressi vältimine.

Viirushaiguste sümptomid on üsna sarnased, kuid on ka tekitajast sõltuvaid erinevusi. Näiteks rinoviiruste ja koronaviiruste puhul on peami-

seks sümptomiks nohu ja kerge kurguvalu; adenoviiruse korral esineb peale nohu, köha ja palaviku ka silmapõletik, vahel kõhulahtisus; paragripp annab sarnaselt gripiga kõrgemat palavikku, haukuvat köha ja lihasvalu.

Raskema haiguspildiga kulgeb gripiviirus, põhjustades 5–7 päeva kestvat kõrget palavikku, köha, lihasvalulikkust, peavalu ja üldist halba enesetunnet.

Viirushaigusest tingitud nohu ja kurguvalu taanduvad üldjuhul nädala kuni poolteisega. Köha võib tihti kesta pikemalt, 2–8 nädalat.

Antibiootikumidest abi ei ole Enamasti on külmetushaigused siiski iseparanevad haigused ja nende ravi on eelkõige sümptomaatiline. Antibiootikumidest pole viirushaiguste puhul abi. Antibiootikumide vajadust hindab arst külmetushaiguse tüsistumise kahtlusel. Vaid gripi korral on kasu viirusevastastest ravimitest, mida kirjutab arst retseptiga: need lühendavad haiguse kestust ja vähendavad komplikatsioonide tekkeohtu. Need on aga tõhusad vaid manustatuna kohe haigestudes, hiljemalt 48 tunni jooksul alates sümptomite tekkest. Seega, gripihooajal gripi kahtluse korral võiks oma perearstiga ühendust võtta kohe haiguse algstaadiumis.

Muu ravi osas on oluline nii gripi kui ka teiste külmetushaiguste puhul puhkerežiim, et organism saaks oma jõuvarud koondada haiguse vastu võitlemiseks. Palavikuravimite abil tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab organismi ning haiguse vastu võitlemiseks jääb vähem energiat ja haigus võib kauem kesta.

Palaviku puhul jälgi haige üldseisundit Palavik on organismi kaitsemehhanism ja aitab võidelda haiguse vastu. Oluline on üldseisundi jälgimine.

Hea üldseisundi korral ei ole vaja alandada ka kõrgemat palavikku. Kui siiski vaevab peavalu, kõrvavalu või on üldine halb enesetunne või laps on loid ega joo vedelikku, tuleb palavikku alandada.

Palaviku alandamiseks sobivad esmavalikuna paratsetamool või ibuprofeen. Aspiriin ei ole soovitatav rohkete kõrvaltoimete tõttu. Kindlasti ei tohi aspiriini anda alla 16aastastele lastele. See võib põhjustada harva, kuid väga

Vastuvõtlikum viirustele on ületöötanud ja üleväsinud organism.

Perearst Reet Laidoja

raske tüsistuse − Reye sündroomi, mille korral tekib maksa- ja ajukahjustus.

Rutiinselt ei soovita kasutada nn gripiteesid, mis sisaldavad kombinatsioonis paratsetamooliga mitmeid lisaravimeid ka nohu ja köha leevendamiseks. Need muudavad lühikeseks ajaks enesetunde üsna heaks ning tekitavad illusiooni paranemisest. Samas on oht hea enesetunde usus end üle pingutada, mis aga kurnab organismi ja paranemine pikeneb. Lisaks võib kahelda kombinatsioonpreparaadi kõigi komponentide vajalikkuse osas ühe haigusperioodi jooksul ning tekib oht ravimite üleannustamiseks või kõrvaltoimete tekkeks.

Lisaks ravimitele on oluline piisavalt vedelikku tarbida, kuna palavikus organism kaotab higistades vedelikku ja tekib dehüdratatsiooni oht.

Köha iseloom määrab õige ravimi Köha leevendamiseks on kahte liiki ravimeid: köha pärssijad ja röga lahtistajad.

Pärssida võiks tõeliselt kuiva ja ilma rögata köha. Rögaeritusega köha ei ole hea pärssida, röga peab just välja köhima. Sobiva köharohu aitab valida apteeker vastavalt köha iseloomule ja köhija vanusele. Mõningast leevendust võivad mõlema köhatüübi puhul pakkuda ka kurgupastillid.

Alla 2aastastele lastele pole rögalahtistavad preparaadid soovitatavad, kuna võivad põhjustada lima kogunemist hingamisteedesse, mida laps ei suuda välja köhida. Lastele soovitaksin pigem pehmetoimelisemaid taimseid preparaate, näiteks luuderohu ekstrakti sisaldavaid tooteid.

Nohu ja kurguvalu ravi Nohu korral on oluline turse alandamine ninas ja nina loputamine. Selleks sobivad apteegis saadavad isotoonilised soolalahused ehk kehavedelikega sama soolased lahused. Lühikest aega võivad täiskasvanud kasutada ka hüpertoonilist soolalahust ehk kehavedelikest soolasemat lahust, mis langetab turset tõhusamalt, kuid ka ärritab nina limaskesta enam. Seetõttu ei tohi hüpertoonilist lahust pikka aega kasutada. Nina limaskesta turse alandamiseks on üsna tõhusad ksülometa­ soliini sisaldavad pihustid, kuid neid ei tohi kasutada üle 3–5 päeva järjest, kuna põhjustavad limaskesta harjumist sellega. Kasutada tohib neid alates 2. eluaastast.

Saadaval on ka pseudo­ efedriini sisaldavad nohusiirupid ja tabletid, mida tohib

Tervist!

veebruar 2014

d erinevad viirused PantherMedia/Scanpix

Hoidu nakkusest!

■■Kollektiivides ja kodus on viiruste leviku piiramiseks

oluline sage kätepesu.

■■Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta kas

salvrätiku ja varrukaga. Peopesaga suu katmisel satuvad pisikud kätele ja sealt kantakse need ümbritsevatele esemetele.

■■Gripiviiruse vastu saab vaktsineerida. Teiste viiruste vastu vaktsiini pole. Igal hooajal töötatakse välja uus gripivaktsiin vastavalt ringlevatele gripitüvedele. Seega, eelmisel hooajal tehtud vaktsiin ei kindlusta kaitset praegusel hooajal.

■■Gripi vastu võiksid ennast vaktsineerida eelkõige krooniliste haigustega inimesed, kellel on astma, dia­ beet, immuunpuudulikkus, ja eakamad inimesed.

Aga ka kõigile teistele on vaktsineerimine gripi vastu soovitatav. Lapsi saab vaktsineerida alates 6. elukuust. Enamikus perearstikeskustes tehakse gripivastast vaktsineerimist.

Viirushaiguste tüsistused Viirushaiguste raviga saab inimene enamasti ise koduste vahendite ja apteekri abiga hakkama. Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda viiruse tüsistuste kahtlusel: ■■Kui üle 38kraadine palavik kestab üle kolme päeva või allub halvasti adekvaatses annuses palavikualandajate toimele – see võib olla lisandunud bakteriaalse infektsiooni väljenduseks (kopsupõletik).

■■Kui mõnda aega palavikuta kestnud haigus ägeneb ja lisandub palavik.

■■Kui koos köhaga tekib hingamisraskus või kiirenenud hingamine – sageli just lastel võib tüsistuseks olla olulise hingamisraskusega bronhiit või bronhioliit.

■■Kui tekib kõrvavalu – kõrvapõletik on sage nohu tüsistus just väikelastel.

■■Kui nohu korral tekib valu põskkoobaste piirkonnas – põskkoopa põletik võib olla nohu tüsistuseks suurematel lastel ja täiskasvanutel.

■■Kui koos palavikuga esineb tugev, valuvaigistitele allumatu peavalu, sageli koos oksendamise ja valguskartusega – võib olla meningiidi tunnuseks.

■■Kui väikelapsel tekib järsu algusega haukuv köha ja hingamistakistus – tegemist võib olla viirusliku kõritursega.

Enamasti on külmetushaigused siiski iseparanevad haigused ja nende ravi on eelkõige sümptomaatiline.

Perearst Reet Laidoja

kasutada alates 6. eluaastast.

Nende juures on oluline kõrvaltoimete profiil: pseudo­ efedriin aktiveerib kardiovaskulaarsüsteemi ja võib põhjustada tahhükardiat, rütmihäireid ning vererõhutõusu.

Seetõttu ei sobi need preparaadid hüpertoonikutele ja südamehaigetele. Lisaks võib pseudoefedriin põhjustada ärevust, erutust ja unetust.

Väikelastel, kes ei nuuska, tuleb aidata liigset sekreeti ninast eemaldada. Selleks on saadaval erinevat tüüpi ninapumbad.

Kurguvalu leevendamiseks on apteegis olemas erinevad eeterlikke õlisid sisaldavad

kurgupastillid ja pihustid. Tugeva kurguvalu leevendamiseks võib võtta ka valuvaigistit, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli.

Külmetushaiguste raviks ja paranemise kiirendamiseks on soovitatud ka punase päevakübara preparaate ja citrosepti. Veenvaid uuringuid nende kasulikkuses siiski pole. Samas võivad need tekitada allergilisi reaktsioone või ärritada suu ja söögitoru limaskesta.

Koduste nippidega külmetuse vastu Soovitatud on ka C-vitamiini suuri koguseid: 200– 4000 mg/päevas. Tavatingimustes see märkimisväärselt haiguse kulgu ei mõjuta. Kasu võib C-vitamiinist olla haigestumisel suure füüsilise pingutuse ja raskete kliimaolude tingimustes.

Tihti aitavad sümptomeid leevendada ka vanad head kodused nipid: mesi, küüslauk, sibul. Küüslauku ei tohi panna aga ninasõõrmetesse ja kõrva. Röga lahtistamiseks sobib suurepäraselt ingverisidruni tee. Mesi ei sobi aga alla üheaastastele lastele. Samuti ei tohi mett ja sidrunit kasutada allergia korral nendele ainetele. Rindkerele võib määrida hanerasva.

Põletikulisi hingamisteid aitavad rahustada ja köhaärritust leevendada veeaurud.

Tulise auru tegemise juures on kuuma veega põletuse risk, eriti laste puhul. Seetõttu on parem teha jahedat auru nebulisaatoriga.

Oluline on raviga ja ravimitega sümptomeid leevendada, kuid vältida liigse ravimisega organismi kahjustamist. Eelkõige on haigele vaja anda aega haiguse vastu võitlemiseks.

Toob naeratuse kuningriiki Kaasas mugav dosaator!

Kiire leevendus palavikule ja valule  Pikaajaline toime: kuni 8 tundi  Ei sisalda tervisele kahjulikke värvega magusaineid

MÜÜGILOA HOIDJA: Berlin-Chemie AG; Glienicker Weg 125; D-12489 Berlin, Saksamaa. Täiendav teave on saadaval müügiloa hoidja Eesti esindusest: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 27/29 Tallinn 10612.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

13

14

Tervist!

veebruar 2014

Haavandi ravi vajab ars Katrin Lätt

tervist@celsius.ee

Haavandi ravi ja hooldus on kulukas ning keeruline, kuid õiged ravivõtted ja -vahendid annavad häid tulemusi. Põhja-Eesti regionaalhaigla ortopeed ja põletusravi üksuse vanemarst ning Eesti Haavaravi Liidu esimees Tiiu Kaha ütleb, et haavaravis on oluline patsiendi usaldus spetsialisti vastu.

Inimeste oodatav eluiga pikeneb ja seoses sellega suureneb ka krooniliste haigete osa. Kahjuks on paljudel krooniliste haigustega inimestel suurem risk haavandite tekkeks.

Milliste haigustega inimesed peavad selles osas eriti valvsad olema?

Suurim osa haavanditest on seotud veresoonte haigustega, neist omakorda enamiku põhjustajaks on krooniline veenide puudulikkus.

Veenide puudulikkus võib tekkida veenilaiendite tõttu või pärast veenipõletikke. Kui terves veenis surutakse veeniseintes olevate klappide tõttu veri südame suunas, siis laienenud või kahjustunud klappidega veenidest tuleb osa verd tagasi ning sääre alaosas tekkib turse. Läbi kahjustunud sooneseina väljub kudedesse nii plasmat kui ka erütrotsüüte ning kudedes tekib ainevahetushäire. See võib olla haavandi tekke alus.

Seega peaksid kõige enam olema valvel inimesed, kellel on veenilaiendid või kes on läbi põdenud veenipõletiku. Õigeaegse raviga – kas kompressioonsukad, skleroseeriv ravi või operatsioon – saab enamasti haavandi teket ennetada. Paljud inimesed arvavad, et veenihaigus võib viia gangreeni tekkimiseni.

Tegelikult on gangreeni teke seotud hoopis arterite haigusega, mille prognoos on tunduvalt tõsisem. Vaid väga üksikutel juhtudel on kombineeritud nii veenide kui ka arterite puudulikkus.

Teine suurem haavandite rühm on suhkruhaigusest põhjustatud diabeetiline haavand. Diabeet on kasvava trendiga haigus. Kui 2011. aastal oli maailmas ligikaudu 336 miljonit suhkruhaiget (7 protsenti elanikkonnast), siis 2030. aastaks prognoositakse juba 552 miljonit haiget (8,3 protsenti elanikkonnast).

Haiguse sagenedes sagenevad kahjuks ka tüsistused.

Haavandi tekke põhjuseks võib olla haiguslik närvide või veresoonte kahjustus.

Peab kohe ütlema, et diabeetiline haavand on halva paranemistendentsiga ja see lõpeb sageli jäseme kas osalise või täieliku amputeerimisega ning viib invaliidistumiseni. Diabeetikutele soovitan hoolitseda jalgade eest eriti tähelepanelikult.

Iga väiksem vigastus, näiteks pediküüri tehes, võib anda aluse haavandi tekkele. Sageli kaasuvad diabeediga ka närvide kahjustus ning tundehäired ning haige ei märka haavandit enne, kui asi on päris hull. Haiglate juures on olemas jalaravi kabinetid, kus väljaõppinud õed õpetavad haigeid oma jalgade eest hoolitsema ja haavandite teket vältima.

Kindlasti soovitaks suhkruhaigel käia ära jalalaba diagnostikas, kus tehakse kindlaks, millistes kohtades on suurim oht haavandite tekkeks ning ortopeedi konsultatsiooni alusel määratakse vajadusel abivahendid haavandite vältimiseks.

Kolmas suur haavandite rühm on survehaavandid ehk lamatised, mida saab õige hooldusega vältida.

Peale eeltoodu võivad haavandid tekkida väga erinevate haiguste korral, sagedamini neist süsteemsed sidekoe haigused, verehaigused, ainevahetushaigused. Haavanduv võib olla pahaloomuline nahakasvaja.

Millistesse kohtadesse tekivad haavandid kõige sagedamini?

Enamasti säärtele ja labajalgadele. Juba ainuüksi haavandi paiknemise järgi saab oletada, milline on tekkepõhjus. Nii paiknevad veenipuudulikkusest põhjustatud haavandid enamasti sääre alumises kolmandikus, kas sise- või välisküljel. Arteriaalse verevarustuse halvenemisest põhjustatud (gangreen) nahakahjustus ning suhkruhaigusest põhjustatud (diabeetiline) jalahaavand paikneb tavaliselt labajalal.

Lamatishaavandid tekivad enamasti luulistele väljavõlvuvustele, kus nahaalune rasvkude on õhuke ja nahk allub pikemat aega survele. Sagedamini tekivad lamatised lamaval haigel ristluule, puusadele, kandadele, kuklale ja küünarnukkidele, ratastoolis oleva patsiendi puhul istmikule ja jalalabadele.

Kui haavand on juba tekkinud, kuidas käib kodus õige haavatöötlus? Kuidas puhastada, mida teha koorikutega, mida peale panna?

Peeter Langovits (Postimees)

Kuna haavandite ravi on enamasti põhjuslik, tuleb kõigepealt ravida põhjust.

Ortopeed Tiiu Kaha

Ära pane teelehte haavale!

Enamik inimesi peab end haavaravi eksperdiks ja püüab seda omamoodi ravida.

Haavand on infektsiooni väravaks organismi, mistõttu ei tohiks haavandile asetada selleks mitte ette nähtud vahendeid, nagu kapsa- või teeleht, küpsetatud sibul ja muud sarnased kodused vahendid.

Levinud on valearusaam, et haavandit ei tohi pesta. Voolava vee all pesemine puhastab haavandit elututest kudedest ja vähendab infektsiooni, parandab verevarustust ning hoiab tervena haavandi ümbruse kudesid. Pärast pesemist saab haavandi puhastada antiseptikumi lahusega ning siduda.

Väärarusaam on ka see, nagu paraneks haavand paremini õhu käes.

Kahjuks propageerivad haava hingamist ka mõned perearstid ja -õed.

Haavand kuivab õhu käes ning sellele tekib koorik. Koorik aga takistab haavandi paranemist, viib haavandi süvenemisele ja keskkonnast võivad sattuda haavandile mikroobid. Tänapäevaseks peetakse niisket haavaravi salvide, geelide või plaastritega seotuna.

Haavaravis tasuks usaldada spetsialiste ja kasutada tõenduspõhiseid ravimeetodeid.

Kõigepealt tuleks pöörduda perearsti poole, kes teeb kindlaks haavandi põhjuse ja määrab lisauuringud või suunab konsultatsioonile eriarsti juurde. Kuna haavandite ravi on enamasti põhjuslik, tuleb kõigepealt ravida põhjust.

Koorik on elutu kude, mis takistab haavandi paranemist. Vaid päris väikese kooriku all võib pindmise haava korral toimuda paranemine.

Suuremad koorikud tuleb ee-

maldada sidumisega, koorikuid pehmendades ning järkjärgult eemaldades. Selleks sobivad geelid ja niisutavad haavaplaastrid. Sidumisaegseks haavandi puhastamiseks sobivad antiseptikumide vesilahused. Oluline on kasutada sooje antiseptikumide lahuseid. Haavanditele ei sobi alkoholi sisaldavad antiseptikumid ega vesinik. Viimasel pole bakteritevastast toimet ja see mõjub naharakkudele toksiliselt.

Millega siduda, kinnitada ja kui tihti seda on vaja teha?

Haava paranemine on protsess ning kahjuks pole universaalset vahendit, millega haavandit algusest lõpuni siduda. Sidemevahetus ja sideme valik sõltub haavandi faasist, eritise hulgast ja iseloomust ning sellest, kas haavandil on põletik või mitte.

Haavandi sidumisel kehtib üks lihtne põhimõte: nii sageli kui vajalik, nii harva kui

võimalik. Muidugi sõltub palju ka kasutatavast ravimist – uued haavaraviplaastrid võivad haavandile jääda kuni nädalaks. Kui aga haavast tuleb rohkelt eritist, on sidemevahetus vajalik sagedamini.

Millest sõltub haavandi paranemine?

Väga paljudest teguritest.

Eelkõige ikkagi haavandi põhjusest ja selle ravimise võimalustest. Teine väga oluline faktor on see, kas tegemist on pindmise või sügava haavandiga. Pindmine haavand paraneb tavaliselt õige ravi korral. Sügav haavand võib küll kootumise arvel väheneda ja isegi paraneda, kuid sageli tekib see taas. Kui haavand ei ole paranenud 4–6 kuu jooksul, tuleks nahaplastika asjus konsulteerida plastikakirurgiga.

Palju oleneb õigest sidumistehnikast, kasutatavatest vahenditest, aga ka patsiendi toitumisest, kaasuvate haiguste ravist ning isegi pat-

Tervist!

veebruar 2014

sti abi

Raskesti paranevate haavandite ja põletus­ haavade sidemete riiklik hinnasoodustus

PantherMedia/Scanpix

siendi positiivsest hoiakust paranemisse. Mõni haavand ei paranegi, kuid siduda tuleb ikka, vältimaks infektsiooni ja haavandi laienemist.

Kuidas vältida lamatise teket nii ratastoolis oleval inimesel kui ka lamaval haigel?

Lamatise põhjuseks on pidev surve kindlale kehaosale. Kõige lihtsam on lamatist ära hoida survet aeg-ajalt jagades ja tervet nahka hooldades. Kõige lihtsam viis on lamavat patsienti pöörata iga paari tunni tagant. Kandade lamatiste vältimiseks võib kasutada säärte alla asetatud patjasid või kandade alla asetatud silikoon- või lambanahkseid patju. Samasuguseid silikoonpatju ja lambanahku võib kasutada ka nendes piirkondades, kuhu lamatised sagedamini tekivad (ristluu, puusad, kukal). Kui tegemist on pikka aega lamava haigega, soovitan osta mootoriga rõhku

vahetava madratsi, mis on saadaval tervisepoodides. Üks investeering aitab ära hoida lamatise, mille ravi võib olla vägagi komplitseeritud.

Abivahendeid istmikulamatiste ärahoidmiseks on ka ratastoolis haigele, neidki tuleb küsida tervisekaupade kauplustest. Tänapäeval saab mõõta ratastoolis oleval haigel keha pindrõhku ja selle järgi disainida padi, mis lamatise teket väldiks.

Millised on ohumärgid, mis vajaksid seoses haavandiga kindlasti arsti või õe poole pöördumist?

Kindlasti on selleks haavandi kiire suurenemine, väga tugev valu ja infektsioon.

Viimasele viitab haavandi ümbruse punetus, turse ja vinav mädane eritis haavandist, palavik ja üldseisundi halvenemine.

Mida teha siis, kui kodune haavandite kontrolli all

15

hoidmine on läinud keeruliseks?

Kõige lähemat abi saab ikkagi perearsti juures, kes suunab patsiendile appi koduõe.

Koduõde on väljaõppinud spetsialist, kes oskab haavandit hinnata ja ravida, vajadusel konsulteerib perearsti või eriarstiga. Haigekassa tasustab koduõe visiidi arsti suunamiskirja alusel, vaid vajalikud ravivahendid tuleb haigel muretseda. Tänapäeval ei ole enam mõeldav, et kroonilise haavandiga haige viibib kuude kaupa haiglas, nagu seda juhtus varem. Ravi peaks toimuma siiski kodus või toimekama patsiendi puhul haigla või polikliiniku haavaõe juures.

Apteegis ringi käies võtab silme eest kirjuks tohutu valik erinevaid plaastreid, desinfitseerimisvahendeid. Kuidas soovitate sellises külluses orienteeruda?

Ega väga lihtsat spikrit anda saa. Eesti Haavaravi Liit püüab propageerida tänapäevase haavaravi põhimõtteid nii arstide, õdede kui ka apteekrite seas. Pidevalt tuleb turule uusi tooteid, millega end kursis hoiame. Patsient peaks aga usaldama spetsialisti, sest ka näiteks kõrget vererõhku ei hakka keegi omapead ravima, vaid otsib abi arstilt. Haavaravi on sama keerukas valdkond, kuid miskipärast peavad paljud end ekspertideks ja ravivad end ise. Tulemused ei pruugi olla kahjuks ootuspärased ning sageli peab patsient lõpuks ikkagi abi otsima, kuid siis võib ravi kujuneda hoopis pikemaks.

Haavandite ravi ja hooldamine on üsna kulukas.

Paljud krooniliste haiguste raviks ettenähtud ravimid ja muud vahendid kompenseerib Eesti Haigekassa. Kas ka neile vahenditele saab taotleda soodustust?

Iga haiguse ravi on kulukas, ennetamine hoopis odavam. Õnneks kompenseerib haigekassa praegu küllalt suure osa üsnagi kallitest haavaravitoodetest 50 protsendi ulatuses. Retsepti meditsiinilise abivahendi soetamiseks võib kirjutada iga arst digiretseptina. Kogu info kompenseeritavate toodete, piirhindade ning haavadehaavandite kohta, mille puhul kompensatsioon kehtib, on olemas haigekassa koduleheküljel. Kindlasti tasub küsida pere- või eriarstilt toodete kompensatsiooni kohta.

Eesti Haigekassa kompenseerib alates 2012. aastast teatud näidustuste korral patsiendile paljude haavasidemete ning ka sidemetega samasse gruppi kuuluva antimikroobset hõbedat sisaldava pasta ostukulusid 50protsendilise soodusmäära alusel. Igal aastal lisandub soodusnimekirja uusi haavaravitooteid.

Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule kulutused vajalike haavasidemete eest 50 protsendi ulatuses kehtestatud piirhinnast ning kuue kuu jooksul pärast diagnoosi saamist järgmistel juhtudel ja mahus: ■■ühe venoosse jalahaavandi kohta kuni 24 haavasideme eest, ■■ühe diabeetilise jalahaavandi kohta kuni 28 haavasideme eest, ■■ühe lamatishaavandi kohta kuni 20 haavasideme eest, ■■ühe põletushaava (sh kiiritushaava) kohta kuni 8 haavasideme eest.

Kui patsiendil on mitu haava või haavandit, siis korrutatakse märgitud kogus haavandite arvuga. Samuti saab määrata uue kompensatsiooni, kui ravi ajal lisandub uusi haavandeid.

Haigekassa soodustusega meditsiiniseadmete loetellu kuuluvate haavatoodete väljakirjutamise õigus on kõikidel arstidel. Konkreetse haavasideme nimetuse, mida patsient antud ravifaasis vajab, määrab arst või haavaraviõde ja kirjutab selle apteekri jaoks eraldi paberile. Raviprotsessi edenedes muudetakse reeglina sidet. Patsient ei osta väljakir-

jutatud sidemeid apteegist korraga, vaid vastavalt vajadusele ühe- või mitmekaupa. Kui haav paraneb enne, kui on ära kasutatud ettenähtud sidemed, ei pea patsient neid välja ostma.

Mida peab patsient soodustuse saamiseks tegema?

1. Pöörduge oma perearsti või haavandit raviva eriarsti poole, kes täidab arvutis digitaalse meditsiinilise abivahendi kaardi haavasidemetele.

2. Seejärel määrab arst või haavandit siduv õde juba konkreetse toote nimetuse, kirjutades selle eraldi sedelile, millega patsient pöördub apteeki.

3. Apteekide sortiment võib sidemete osas erineda, mistõttu võiks võimalusel kontrollida telefoni teel või internetist (www.raviminfo.ee), kas teile määratud haavaside on lähimas apteegis olemas.

4. Apteeker ei tohiks arsti või õe määratud sideme nimetust omatahtsi asendada mõne teise sidemega, kuna ta ei näe haava seisundit ega paranemisfaasi.

5. Kui arsti/õe määratud side apteegis puudub, saab apteeker teid teavitada, millises teises apteegis on soovitud toode olemas.

Kui teine apteek ei sobi, paluge apteekril teie jaoks sobiv haavaside järgmiseks päevaks tellida. Kõik kompenseeritavad tooted peaksid olema igas apteegis patsientidele kättesaadavad.

Askina® Calgitrol® pasta Hõbealginaatpasta - uudne lahendus haavaravis!

Kaitseb haava välise bakteriaalse saastuse eest.

a: a soodustuseg ss a ek ig a h l va e, Saada listele haavadel

diabeeti itushaavad) venoossetele ja vadele (sh. kiir aa sh tu le põ ja lamatistele

Näidustus: pindmised ja sügavad haavad, infitseeritud haavad meditsiinilise järelevalve all.

• 100% iooniline hõbe • lai antimikroobne toimespekter • kasutusvalmis pasta

Haavaravist loe: www.haav24.ee Küsi lisainfot apteekidest või telefonil 677 1200 B. Braun Medical OÜ

16

Tervist!

veebruar 2014

ambroksoolvesinikkloriid

… spetsialist köha ravis!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Käsimüügiravim.

Näidustus: Röga lahtistamine produktiivse köhaga kulgevate ägedate ja krooniliste bronhopulmonaalsete haiguste korral.