MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta l천pp: 31.12.2012
nimi: Mittetulundus체hing Eesti Arhitektuurikeskus
registrikood: 80273798
t채nava nimi: Lai 29 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10123
telefon: +372 6117430 faks: +372 6117431 e-posti aadress: raul@arhitektuurikeskus.ee
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Sisukord Tegevusaruanne
3
Raamatupidamise aastaaruanne
7
Bilanss
7
Tulemiaruanne
8
Rahavoogude aruanne
9
Netovara muutuste aruanne
10
Raamatupidamise aastaaruande lisad
11
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
11
Lisa 2 Raha
13
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
13
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
14
Lisa 5 Materiaalne põhivara
14
Lisa 6 Immateriaalne põhivara
15
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
15
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
16
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
16
Lisa 10 Annetused ja toetused
17
Lisa 11 Muud tulud
17
Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
17
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
17
Lisa 14 Tööjõukulud
18
Lisa 15 Finantstulud ja -kulud
18
Lisa 16 Seotud osapooled
18
2
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus on asutatud 8. oktoobril 2008 aastal. MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse asutaja- ja üldkoosoleku liikmeteks on: Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia (arhitektuuriteaduskond). MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse eesmärgid ja tegevussuunad on:
1. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine arhitektuuri ja arhitektuurivaldkonnas toimuva osas: •
Arhitektuurialase teadlikkuse tõstmine Eestis;
•
Arhitektuurialase teadlikkuse tõstmine rahvusvaheliselt;
•
Arhitektuurivaldkonna ja avalikkuse vahelise diskussiooni arendamine.
1. Arhitektuurivaldkonna ettevõtete ettevõtlusvõimekuse ja tööviljakuse parandamine: •
Eesti arhitektuuribüroode teadlikkuse tõstmine, ettevõtlus- ja tehnoloogilise võimekuse arendamine;
•
Arhitektuurivaldkonna ettevõtlus- ja ekspordiperspektiivide selgitamine.
2012 aastal toimusid MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse juhtimisel ja koostööprojektidena järgmised tegevused: Tegevussuund: Avalikkuse teadlikkuse tõstmine fooni loomine Eesti avalikkusele korraldatud arhitektuurisündmused Välkloengud •
XXVIII välkloeng „Võlts arhitektuur“. Toimumisaeg 1. märts 2012. Toimumiskoht: Nooruse galerii Tartus. Moderaator linnaarhitekt Tõnis Arjus.
•
XXIX välkloeng „Linn_inspiratsioon“ Toimumisaeg 3. mai 2012. Toimumiskoht: Vaal Galerii. Moderaator (auto)disainer Björn Koop.
•
XXX välkloeng „Arhitektuur ja muusika“. Toimumisaeg: 23. august 2012. Toimumiskoht: Hoov. Moderaator: arhitekt Urmo Mets.
•
XXXI välkloeng „Kui pikk on ühe maja elu?“ Toimumisaeg: 20. september 2012. Toimumiskoht: Kino Kosmos. Moderaator: sisearhitekt, Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni loomingulise tiimi juht Urmo Vaikla.
•
XXXII välkloeng „Puhtad pinnad ja eneseimetlus“. Toimumisaeg: 15. novembril 2012. Toimumiskoht: Tallinnas Lindakivi Kultuurikeskuses. Moderaator: arhitekt Reedik Poopuu.
Arhitektuurifestival „Nordic Look“ ehk „Loome Põhjala“ Toimumisaeg: 15 - 30 mai 2012 aasta. Toimumiskoht: KUMU. Korraldajad: Eesti Arhitektuurikeskus (edaspidi: Arhitektuurikeskus), Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, Loov Eesti. Nordic Look 2012 veeb: http://www.nordiclook.ee/ Festivali raames aset leidnud sündmused: Konverents "Elav linn. Unistuste linn" Toimumisaeg: 15. mai 2012 aasta. Konverentsil heideti pilk lähitulevikku ning visandati võimalikke linnakeskkondi. Küsiti, millises linnas me soovime elada ning kuidas soovitut kõigi linnaelanike huvidest lähtuvalt ellu viia. Erialaseminar "Arhitektuur ja võistlus" Toimumisaeg: 16. mai 2012 aasta. Seminari moderaatoriteks olid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke. Seminari eesmärgiks oli arutleda kui palju on mõistlik konkursil sätestada piiranguid ja kui suures osas jätta arhitektidele vabad käed? Kas on võimalik kaasata rohkem avalikkust kuivõrd ruumilise keskkonna areng on avaliku huvi objekt? Millistest õnnestumistest võtta eeskuju ja millistest vigadest hoiduda? Erialaseminar "Arhitekti intellektuaalne omand" Toimumisaeg: 23. mai 2012 aasta. Seminari moderaatoriks oli Silja Elunurm, Teenusmajanduse Koja juhatuse liige ning advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat. Seminari eesmärgiks oli tõsta nii spetsialistide kui ka tellijate teadlikkust arhitektuurivaldkonna intellektuaalomandi kasutamise nüanssidest. Erialaseminar "Ühisturundusega välisturgudele" Toimumisaeg: 30. mai 2012 aasta. Seminari moderaatoriks oli Imre Mürk Eesti Arengufondist. Seminaril arutleti Eesti ja Põhjamaade ühisturunduse võimaluste ning täpsustati Eesti arhitektuuribüroode ekspordialaseid võimalusi ja eesmärke. Arhitektuurinäitus "Newly Drawn“ Toimumisaeg: 15 - 30 mai 2012 aasta; toimumiskoht: KUMU. Näitus "Newly Drawn“ – Soome arhitektide uus põlvkond" ("Newly Drawn“ – Emerging Finnish Architects“) tutvustas kõige huvitavamaid Soome noorarhitekte, nende uusimaid projekte, nägemusi ja töövõtteid. Arhitektuurikeskuste ümarlaud „Architecture centers’ roles in contemporary society: bridging the interest of culture and economy“. Toimumisaeg: 21 - 22 mai 2012 aasta. Rahvusvahelise arhitektuurikeskuste ümarlaua eesmärgiks oli analüüsida arhitektuurikeskuste rolli tänapäeva ühiskonnas ning otsida võimalusi regionaalse koostöö tihendamiseks. Filmiprogramm Kumus. Kogu Nordic Looki festivali perioodil oli kõigil huvitatutel võimalik igal kolmapäeval vaadata Kumu dokumentaali raames erinevate põhjamaade arhitektuuriteemalisi filme. „The Desert Castle“ 16. mai. „Bruno is Back“ 23. mai. „Ruusujen aika“ 28. mai. „My Playground“ 30. mai. Filmi ideekonkurss. Nordic Look festivali raames kuulutati 30 mail 2012 aasta välja esmakordselt Eestis arhitektuuri lühifilmide ideekonkurss eesmärgiga koguda uudseid ideid ja lahendusi Eesti arhitektuuri, maastikuarhitektuuri- ja sisearhitektuurilahenduste käsitlemiseks ja jäädvustamiseks. 2012 aasta augustis kuulutati ideevõistluse võitjaks ideekavand „Tantsivate Varjude Majad“. Lühifilmi keskmes on lagunev ja varjusurmas olev nõukogudeaegne tipparhitektuur, mille lugu jutustatakse nüüdistantsu kaudu. Võidutöö alusel valmiv lühifilm linastub eelduste kohaselt 2013. aastal. Rahvusvahelisel tasandil korraldatud sündmused: Veneetsia 13. Arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon „How long is the life of a building? / Kui pikk on hoone eluiga?“ Toimumisaeg: 3
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
29.08 - 25.11.2012 aasta. Veneetsia Arhitektuuribiennaal eesmärk on arhitektuuri kui loomevaldkonna teadvustamine rahvusvahelise avalikkuse hulgas, kvaliteetse ehitatava keskkonna propageerimine ning kontaktide loomise soodustamine. Eesti ekspositsioon Veneetsia XIII arhitektuuribiennaalil tõstatas küsimuse „kui pikk on hoone eluiga?“, kasutades näitena väärika modernismipärandi – Tallinna Linnahalli – hääbumist. Eesti näituse autorid on: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Ingel Vaikla, Veronika Valk, Maria Pukk ja Ivar Lubjak. Arhitektuurikeskuse roll Eesti ekspositsiooni viimisel Veneetsia Arhitektuuribiennaalile oli: peapartneriks olemine Veneetsia poolsete korraldajatele ja Eesti kuraatorite tiimile; komissari rolli täitmine; projektijuhtimise teenuse pakkumine sh administratiivse ja tehnilise korralduse osas; kommunikatsiooni ja meediakajastuse tagamine; rahastuse taotlemine ja sponsoritega läbirääkimine; koosolekute korraldamine; trükiste levitamine, juriidiline nõustamine. Näitus „50 Maja“ ja seminar Strasbourgis Caue Bas-Rhin Galeriis ja Euroopa Nõukogu Palees Toimumisaeg: 1.01 - 31.05.2012 aasta. Näitust „50 MAJA/MAISONS“ eksponeeriti esmakordselt Eesti kultuurifestivali „Estonie Tonique“ raames Prantsusmaal Pariisis Belleville’i arhitektuurikõrgkoolis 2011. aasta sügiskuudel. 28.03 - 4.05.2012 sai näitusega tutvuda Strasbourgis CAUE Bas-Rhin’i galeriis. Peale seda eksponeeriti näitust 13. - 26.06.2012 Strasbourgis paiknevas Euroopa Nõukogu peahoones – Euroopa Palees. Näitus „50 MAJA“ on koostatud Eestit 2010. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud projekti „100 MAJA/HOUSES“ põhjal. Näitus teeb sissevaate eesti eramuarhitektuuri, mida on korduvalt kutsutud ka eesti arhitektuuri kvaliteedimärgiks. Kõik näitusel eksponeeritavad eramud on valminud unikaalprojekti alusel viimase kahekümne aasta jooksul. „50 MAJA“ näituse ning sellega kaasnevate lisasündmuste üldeesmärkideks on: a) eesti nüüdisarhitektuuri tutvustamine ja populariseerimine prantsuskeelses kultuuriruumis; b) kontaktide loomise ja ideedevahetuse kaudu eesti ja välisarhitektuuri sünergia soodustamine. Arhitektuuriteadlikkuse tõstmiseks Arhitektuurikeskuse poolt pakutavad koolitused ja teenused: Laste Arhitektuurihuvikooli. Laste Arhitektuurihuvikool on arhitektuuriteemasid õpetav huvikool, mis on loodud ruumist ja linnast huvitatud lastele ja noortele. Töötoad on suunatud ruumilise mõtlemise arendamisele ehk teemale, mida tänased üldhariduskoolide õppekavad vaid väga põgusalt puudutavad. Kolmandat õppeaastat tegutsev Arhitektuurikeskuse Laste Arhitektuurihuvikool ja selle õppekava on alates 2012 aastast ka ametlikult registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikool töötab kolmes vanusegrupis: huvikursus algkooli astmele (9-11a); huvikursus põhikooli astmele (12-15a); huvikursus gümnaasiumiastmele (16-19a). Arhitektuurihuvikoolis viidi 2012 aastal lisaks regulaarõppele läbi järgmised lisategevused: Huvikooli näitus ja töötuba Tallinnas: 2012/2013 õppeaastat sügisel koostati koos laste ja noortega arhitektuurinäitus, mida eksponeeriti Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. Toimusid ka Huvikooli töötoad väljaspool Tallinna eesmärgiga viia huvikooli näitus ka teistesse Eestimaa koolidesse, kus näituse lõppedes toimus arhitektuurist huvitatutele töötuba. Arhitektuuri Huvikooli näitus koos töötubadega toimus nii Hiiumaal Kärdla gümnaasiumis kui Rakveres Reaalgümnaasiumis. Arhitektuuritrükiste levitamine. Arhitektuurikeskuse tegeleb aktiivselt arhitektuurialase kirjanduse levitamisega. Eesmärgiks on trükiste abil tutvustada Eesti väärtarhitektuuri nii Eesti siseselt kui ka teistes riikides. Arhitektuurikeskuse kõigist trükistest on ülevaade ja sisututvustused olemas Arhitektuurikeskuse kodulehel seda nii eesti kui inglise keeles. 2012 aastast on Arhitektuurikeskuse trükised müügil kõigis Eestis suuremates raamatupoodides ning turistide poolt külastatavatel objektidel. Koostatud on andmebaas teiste riikide võimalikest levitusallikatest ning võimaluste kohaselt on trükiseid ka nende vahendusel levitatud. 2012 aastal levitati Arhitektuurikeskuse poolt kokku ~1 900 trükist. Trükistega on võimalik tutvuda: http://www.arhitektuurikeskus.ee/meedia/trukised/ Arhitektuuriekskursioonide korraldamine. Arhitektuurikeskuse poolt korraldatavate ekskursioonide eesmärgiks on tutvustada Eesti (eelkõige Tallinna) arhitektuuri rahvusvahelisel tasandil läbi Eestit külastavate turistide ja huviliste sh tellijate ning levitada teavet Eesti arhitektuuri kohta nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Selle eesmärgi saavutamiseks püüab Arhitektuurikeskus korraldada võimalikult erinevaid objekte tutvustavaid ja erinevaid temaatikaid käsitlevaid arhitektuuriekskursioone. Arhitektuurikeskus pakub aastast 2012 kokku 7 arhitektuuriekskursioonide paketti: „Tallinna arhitektuur – Maja kui märk“; „Arhitektuur Tallinnas“; „Tallinna elamuarhitektuur“; „Nõukogude arhitektuuri tippteosed“; „Haridusasutused“; „Moodsad kortermajad“; pakett lastele „Mis on Arhitektuur ja kuidas seda tehakse Tallinnas?“ Pakettidega on võimalik tutvuda nii eesti kui inglise keeles Arhitektuurikeskuse kodulehele: www.arhitektuurikeskus.ee/ekskursioonid/arhitektuurituurid Tallinna arhitektuurikaart. Tallinna arhitektuurikaart on Tallinna kesklinna kaasaegse arhitektuuri kaart, mille eesmärk on pakkuda Tallinna külastavatele välisturistidele täiendavat kultuurielamust, esitledes ja kirjeldades seitsmel teekonnal Tallinna kaasaegset arhitektuuri või turistile huvitavamat asumit. Iga teekonna alguses on antud teekonnakaart, millele järgneb marsruudi üldine tutvustus ja arhitektuuriobjektide kirjeldused koos piltidega. Tallinna Arhitektuurikaart on müügil kõigis Arhitektuurikeskuse trükiste üldistes müügiallikates ning info on üleval ka www.visitestonia.com ja www.puhkaeestis.ee Tallinna Arhitektuurikaart on elektrooniliselt sirvitav ja allalaetav Arhitektuurikeskuse kodulehel: http://www.arhitektuurikeskus.ee/meedia/trukised/ Arhitektuurifilm „Maja 2011“. Tootmisperiood: 1. juuni - 30. nov 2012 aasta. Arhitektuurifilmi „Maja“ tootmise eesmärk on arhiveerida Eesti arhitektuuri õnnestunumaid teoseid. Samuti on eesmärgiks läbi audiovisuaalse lahenduse propageerida Eesti arhitektuuri laiemale avalikkusele nii kodu- kui välismaal. 30 - 45 minutilisi „Maja“ filme on Eesti Kultuurkapitali toel üheksa aastat toodetud ning seda Eesti parimatest valminud arhitektuuriobjektidest. Valik tehakse Kultuurkapitali arhitektuurisihtkapitali nominentide hulgast. Filmis räägivad oma teostest nii arhitektid kui sisearhitektid ning objekte kommenteerib ka Kultuurkapitali žürii liige. Filme eelnevalt näidatud ETV-s, mitmetel rahvusvahelistel sündmustel ning levitatud arhitektuurivaldkonna partneritele, huvitatuile ja potentsiaalsetele tellijatele nii Eesti siseselt kui rahvusvahelisel tasandil. Arhitektuurifilm „Maja 2011“ on sarja kümnes film. Tegevussuund: Arhitektuurivaldkonna ettevõtete ettevõtlusvõimekuse parandamine 4
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Ekspordiklubi „AKU“ klubiline tegevus. AKU on Arhitektuurkeskuse juurde loodud koostöövõrgustik, mis koondab ekspordialase ambitsiooniga Eesti arhitektuuribüroosid. Arhitektuurikeskuse sooviks on AKU-st kujundada pikaajalisele koostööle tuginev võrgustik, mille kaudu abistada Eesti arhitektuuribüroosid ettevõtlusalase kompetentsi kasvatamisel ning välisturgudele suunatud turundustegevustes. AKU liikmestaatus otsustatakse arhitekti/arhitektide loominguliste saavutuste ning kvaliteedi põhjal. Klubilise tegevuse arendamise eesmärk on: a) liikmete huvide kaardistamine ja vastavalt sellele teenuste pakkumine ning ekspordieesmärkide saavutamisele kaasa aitamine; b) liikmete koostöö tõhustamine; c) tegevuse laiendamine ja uute liikmete värbamine; d) pakutavatele teenustele liikmemaksu näol kaasrahastuse tagamine. AKU klubia liitus 2012 aastal 3 uut bürood. 2012 aasta lõppedes oli ekspordiklubis kokku 15 liiget. Koolitusprogramm: „Arhitektuuri Trampliin“. 2012 aastal alustati koolitusprogrammi: „Arhitektuuri Trampliin“ väljatöötamist, mille eesmärgiks on: aidata Eesti arhitektuuribüroodel oma teenuseid paremini müüa; anda Eestis tegutsevatele arhitektuuri valdkonna ettevõtetele eksporditegevuseks vajalikke teadmisi ning aidata kaasa püüdlustele välisturgudel läbi lüüa; innustada osalejaid läbi lihtsate ja arusaadavate tegevuste määratlemise ning anda praktilisi tööriistu ja infot ekspordivõimekuse tõstmiseks. Projekti elluviimise aeg: 1.05.2012-1.06.2013 Toimumisaeg: avaüritus 18.02.2013; koolituspäevad ja mentorlus 1.03-1.06.2013. Teine õppegrupp alustab tegevust 2013 aasta septembrist. Arhitektuuri Trampliini programmi pilootprojekti valitud ettevõtete jaoks töötati välja mitmekülgne täiendkoolituste pakett. Programmi keskseks osaks oli tihe koostöö mentoritega, kes auditeerisid arhitektuuribüroo hetkeseisu ja nõustasid programmis osalejaid erinevate arengu- ja ärimudelite osas. Programmis osalenud ettevõtetel on võimalik oma mentoriga koostööd jätkata ka peale programmi lõppu. Kokkuvõttes annab Arhitektuuri Trampliin „tööriistad“ ja võimaluse õppida, kuidas oma bürood arendada ja kasvatada ning viia seda ellu kogenenud mentori käe all. Koolitusprogramm: „Arhitektide täiendõpe kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks“. 2012 aastal alustati koolitusprogrammi: „Arhitektide täiendõpe kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks“ väljatöötamist, mille eesmärgiks on: pakkuda arhitektidele täiendkoolitust kutsekvalifikatsiooni omandamisel, tõstes spetsialistide kompetentsust ja võimekust edukaks tegutsemiseks valdkonnas; selleks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute arendamise läbi. Koolitusprogrammi väljatöötamise tingis vajadus: tagada tellijatele usaldusväärse kvaliteediga spetsialistide olemasolu; tagada valdkonnas tegutsejate teadmiste, oskuste ja kogemuste, aga ka hoiakute ning väärtushinnangute vastavus ühiskonna ootustele ja tööturu vajadustele; ning määrata valdkonnas tegutsejate vastutuse ulatus. Projekti elluviimise aeg: 1.05.2012-31.12.2013 Kontaktsündmus ja seminar: "Koostöös arhitektidega välisturgudele – kas Eesti ehitusturu edu valem?". Sündmuse toimumisaeg: 2. oktoober 2012 aasta. Eestis on arvukalt ettevõtteid, kes osalevad elukeskkonna loomisel, nii arhitektid, projekteerijad, ehitajad, materjalide tootjad jne. Erinevatel põhjustel ekspordivad neist vähesed. Aitamaks kaasa elukeskkonna loomise ja selleks erinevaid teenuseid pakkuvate Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele, pidas Arhitektuurikeskus vajalikuks korraldada Tallinna Ettevõtluspäeva raames seminari. Seminari käigus püüti välja selgitada peamised takistused uutele ekspordi sihtturgude laienemisel ning avardada ettevõtete koostöövõimalusi. Seminari sihtgrupiks oli avalik sektor, ehitusettevõtjad, ehitusmaterjalide tootmisega tegelevad ettevõtjad, arhitektid, kinnisvara arendamisega tegelevad ettevõtjad, valdkondlikud erialaliidud, ettevõtjate katusorganisatsiooni. Seminaril esinesid Ralf Zabel (saksa arhitekt Lõuna-Koreas) ja majandusteadlane Heido Vitsur. Töötubasid juhtisid arhitekt Indrek Tiigi ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Ardi Roosimaa. Kontaktsündmus „AKU ekspordiklubi liikmete kohtumine Ralf Zabeliga“. Sündmuse toimumisaeg: 3. oktoober 2012 aasta. Ralf Zabel on Saksamaa arhitekt, kes tegutseb Lõuna-Koreas ning on ühtlasi Saksamaa arhitektuurieksporti arendava organisatsiooni NAX esindaja Aasia turgudel. Kontaktsündmuse eesmärgiks oli: 1) luua võimalus AKU ekspordiklubisse kuuluvatele arhitektuuribüroodele kohtuda vahetult peale kontaktsündmust "Koostöös arhitektidega välisturgudele – kas Eesti ehitusturu edu valem?" peaesinejaga ning a) esitada talle küsimusi arhitektuuriekspordiga seoses b) kuulda tema tegutsemise kogemusest Lõuna-Korea turul põhjalikumalt ning saada näpunäiteid turule sisenemiseks c) saada ülevaade Lõuna-Korea arhitektuuri- ja ehitusturu spetsiifikast. 2) Samuti luua võimalus Saksa - Eesti koostööks arhitektuuriekspordi osas – büroode vaheline otsekontakt ning Saksa arhitektuuriekspordi klubi NAX teenused Euroopast Aasiasse. 3) Tutvustada rahvusvahelisi arhitektuuriteenuste ekspordivõimalusi Eesti laiemale avalikkusele läbi Ralf Zabeli intervjuu, mis ilmus kultuuriajalehes „Sirp“. Ekspordiklubi „AKU“ ärikataloog 2012. Ärikataloogi koostamise eesmärgiks on ühtse esmase turundusallika loomine arhitektuurivaldkonna ekspordiklubisse kuuluvatele ettevõtjatele. Turule sisenemiseks on oluline läbi viia eelnevaid turundustegevusi, milleks ärikataloogi koostamine ja levitamine on üheks esmaseks võimaluseks. Kataloogi koostamise tulemusel on valminud atraktiivne kogumik, mis võimaldab selle edukat levimist nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Kataloogi sihtgrupiks on potentsiaalsed tellijad nii era- kui avalikust sektorist: eelkõige ettevõtjad, investorid, kohalikud omavalitsused, riigiasutused ning samuti ühistud ja eratellijad. Kataloogi sihtturgudeks on lisaks Eesti siseturule ka esmaste turgudena Soome ja Läti ning teisese turuna Venemaa ning Põhjamaad. Seega on kataloog koostatud 4 keeles: eesti, inglise, vene ja soome. 2012 aastal levitati kataloogi: kõigile koostööpartneritele; avaliku sektori tellijatele: ministeeriumid, ametid; Eesti kõigile kohalikele omavalitsustele; Eesti saatkondadele väljaspool Eestit; teiste riikide saatkondadele Eestis; peamistele raamatukogudele ja ülikoolidele. Samuti kõigile arhitektuuri huvilistele ja soovijaile. 2012 aasta lõpuks oli Arhitektuurikeskuse poolt kokku levitatud AKU katalooge EST/RU ~750 tk ja FI/ENG ~400 tk. Turundus- ja meediakommunikatsioonialane tugiteenus. Heade müügitulemuste saavutamiseks on turustamine ja info levitamine ülimalt olulised tegevused. Tänases Eesti arhitektuurivaldkonnas on ettevõtjate turundustegevused erineval tasemel arenenud. Üldjuhul ei pöörata vajalikele turundus- ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimisele eriti tähelepanu ja ei investeerita selleks vajalikul määral ressursse. Tulemuseks on see, et Eesti arhitektuuriteenuseid pakkuvad ettevõtjad ei ole siseriiklikult ja rahvusvaheliselt piisavalt tuntud. Selleks, et aidata turundus- ja kommunikatsioonitegevusi arhitektuurivaldkonna ettevõtjate tutvustamiseks ja arhitektuuriteenuse müümiseks senisest tõhusamalt läbi viia, pakutakse neid Arhitektuurikeskuse poolt. Tugiteenused sisaldavad järgmisi tegevusi: a) Arhitektuurikeskuse kodulehel AKU klubi liikmeid puudutava informatsiooni koondamine ja kajastamine. Näiteks Arhitektuurikeskuse kodulehel on loodud AKU klubi liikmeid ja nende kontakte sisaldav alamleht, millel kajastuvat teavet on hoitud värskena. b) AKU klubi liikmeid puudutavate pressiteadete ja artiklite koostamine ning nende 5
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
levitamine Arhitektuurikeskuse infoallikate (koduleht ja FB) vahendusel. Näiteks 2012 aastal koostati ja avaldati AKU klubi liikmeid kajastavaid artikleid kokku üle 30 korral. Pressiteateid AKU klubi liikmete tegevuste osas koostas ja edastas Arhitektuurikeskus 17 korral, neist 2 inglise keelset. c) Meediaallikate leidmine rahvusvahelisel tasandil ning AKU liikmeid puudutava informatsiooni edastamine nende vahendusel. d) AKU klubi liikmetele võimaluste loomine oma tegevuste ja loomingu tutvustamiseks Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud siseriiklikel ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel näitustel ja sündmustel. e) AKU klubi liikmete soovitamine potentsiaalsetele tellijatele ja nende esindusliitudele nii sündmustel oma loomingu tutvustamise kui konkreetsete koostöösoovide eesmärgil. f) Arhitektuurikeskuse poolt AKU liikmete tegevuse tutvustamine erinevatel kahepoolsetel kohtumistel infopäevadel, seminaridel jms sündmustel. g) Võimaluste loomine rahvusvahelistel festivalidel ja messidel osalemiseks. Arhitektuuriekspordialane nõustamisteenus. Arhitektuurivaldkonna ettevõtjad sh AKU klubi liikmed vajavad teenuste pakkumiseks informatsiooni nii õigusliku raamistiku kui ka konkreetseid sihtturge puudutava osas. Arhitektuurikeskuse poolt püütakse tagada ettevõtjatele järgmised tegevused: a) büroode poolt esitatud ettevõtluse ja ekspordiga seonduvatele küsimustele ja teabenõuetele vastuste koondamine ja edastamine; b) ekspordisihtturge puudutava informatsiooni koondamine ja edastamine kõigile AKU klubi liikmetele; c) tellijate esindusorganisatsioonide ja ettevõtluse arendamisega tegevate organisatsioonide poolse info ja koolituspakkumiste edastamine AKU klubi liikmetele. MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse juhatus hindab, et MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus on jätkusuutlik, mistõttu jätkatakse aastal 2013 järgmiste arhitektuurivaldkonda arendavate tegevuste elluviimisega: Sündmuste korraldamine •
Välkloengud (6 loengut)
•
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2013
•
Veneetsia arhitektuuribiennaali 2014 ettevalmistamine
•
Arhitektuuriteater: esimene etendus "BIG - Bjarke Ingles Group ettekanne"
•
„50 maja“ näitus Carcassonis
•
„100 Maja“ näitus Brüsselis
Arhitektuurivaldkonna koolituste ja teenuste arendamine: •
Koolituskeskusena tegevuste jätkamine: erinevatele sihtgruppidele koolitusprogrammide pakkumine
•
Laste arhitektuuri huvikooli tegevuse jätkamine
•
Trükiste levitamine
•
Arhitektuuriekskursioonide korraldamine
Arhitektuurivaldkonna ettevõtluse ja ekspordivõimekuse arendamine: •
Kontaktürituste korraldamine ekspordisihtriikides Soomes ja Lätis.
•
Ekspordivõrgustiku ärikataloogi 2012 levitamine ja 2013 koostamine.
•
Rahvusvahelistest arhitektuurivõistlustest osavõtu toetamine.
•
Arhitektuurivaldkonna ettevõtjate ekspordiklubi AKU tegevuse koordineerimise jätkamine: kontaktandmebaaside loomine, hoidmine ja arendamine; tellijatele: era- ja avalik sektor: arhitektuurivaldkonnast ülevaadete koostamine ja kättesaadavaks tegemine; tegevusprogrammi: tutvustamaks Eestit kui kaasaegse arhitektuuriturismi riiki - väljatöötamine ja rakendamine; ekspordialase nõustamisteenuse pakkumine; arhitektuurivaldkonna ettevõtetele ekspordiks vajalike juhendmaterjalide ja tööriistade väljatöötamine.
Kommunikatsioon ja teabe edastamine •
Keskuse kommunikatsiooniallikate arendamine
•
Sündmuste meediakajastuse organiseerimine
•
Uudiste ja informatsiooni levitamine
•
Arhitektuurivaldkonna sündmuste salvestamine
MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse arendamine •
Organisatsiooni strateegiline arendamine
•
Organisatsiooni personali arendamine
•
Organisatsiooni töökeskkonna arendamine: Kultuurikatla arendusprojektis osalemine
•
Organisatsiooni finantsvõimekuse tõstmine
•
Arhitektuuripoliitika välja töötamises osalemine
•
Siseriikliku- ja väliskoostöövõrgustiku laiendamine
6
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes)
31.12.2012
31.12.2011
Lisa nr
6 115
7 955
2
Nõuded ja ettemaksed
44 692
75 668
3
Kokku käibevara
50 807
83 623
10 674
22 907
5
3 821
0
6
Varad Käibevara Raha
Põhivara Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Kokku põhivara
14 495
22 907
65 302
106 530
Võlad ja ettemaksed
42 576
37 548
7
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused
12 558
23 850
9
Kokku lühiajalised kohustused
55 134
61 398
55 134
61 398
45 132
22 211
-34 964
22 921
10 168
45 132
65 302
106 530
Kokku varad Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused
Kokku kohustused Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustused ja netovara
7
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne (eurodes)
2012
2011
Lisa nr
7 500
3 600
315 597
386 425
10
14 236
8 490
11
337 333
398 515
-160 884
-164 147
12
-46 170
-86 421
13
-149 480
-112 530
14
-15 752
-9 431
Tulud Liikmetelt saadud tasud Annetused ja toetused Muud tulud Kokku tulud Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud kulud
-20
-3 091
-372 306
-375 620
Põhitegevuse tulem
-34 973
22 895
Finantstulud ja -kulud
9
26
Aruandeaasta tulem
-34 964
22 921
Kokku kulud
15
8
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne (eurodes)
2012
2011
-34 973
22 895
15 752
9 431
Muud korrigeerimised
-331 412
-372 712
Kokku korrigeerimised
-315 660
-363 281
-2 243
9 414
5 028
-35 760
26
20
-347 822
-366 712
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel
-972
-8 500
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-972
-8 500
348 954
382 500
-2 000
0
346 954
382 500
-1 840
7 288
7 955
667
-1 840
7 288
6 115
7 955
Lisa nr
Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid Kokku rahavood põhitegevusest
5
7
Rahavood investeerimistegevusest 5
Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest Muud väljamaksed finantseerimistegevusest Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
2
9
Mittetulundus端hing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne (eurodes)
Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2010
22 211
22 211
Aruandeaasta tulem
22 921
22 921
31.12.2011
45 132
45 132
-34 964
-34 964
10 168
10 168
Aruandeaasta tulem 31.12.2012
10
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus 2012. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused
Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud) ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud 11
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse vara eemaldamisel kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”.
Põhivara arvelevõtmise alampiir
639
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi
Kasulik eluiga
Muu inventar ja IT seadmed
3 aastat
Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.
Annetused ja toetused Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustustena. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi
Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.
Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudmeetodil - äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused.
Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva, 31. 12
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
detsembri 2012 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematelperioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.
Lisa 2 Raha (eurodes)
31.12.2012
31.12.2011
211
1 384
Arvelduskontod
5 904
6 571
Kokku raha
6 115
7 955
Sularaha kassas
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2012
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu
1 - 5 aasta jooksul
5 494
5 494
5 494
5 494
62
62
9
9
9
9
412
412
Tulevaste perioodide kulud
220
220
Muud makstud ettemaksed
192
192
985
985
Sihtfinantseerimise nõue
37 730
37 730
Kokku nõuded ja ettemaksed
44 692
44 692
Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed
Muud nõuded
31.12.2011
Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed
4 246
4 246
4 246
4 246
122
122
26
26
26
26
328
328
Tulevaste perioodide kulud
136
136
Muud makstud ettemaksed
192
192
14
14
Sihtfinantseerimise nõue
70 932
70 932
Kokku nõuded ja ettemaksed
75 668
75 668
Muud nõuded
üle 5 aasta
4
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu
Lisa nr
1 - 5 aasta jooksul
Lisa nr üle 5 aasta
4
13
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)
31.12.2012 Ettemaks Üksikisiku tulumaks
31.12.2011
Maksuvõlg
Ettemaks
Maksuvõlg
0
2 629
0
2 387
62
0
122
0
Sotsiaalmaks
0
4 461
0
4 169
Kohustuslik kogumispension
0
187
0
85
Töötuskindlustusmaksed
0
416
0
443
Intress
0
20
0
0
62
7 713
122
7 084
Erisoodustuse tulumaks
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad
Lisa 5 Materiaalne põhivara (eurodes)
Kokku Muu materiaalne põhivara 31.12.2010 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus
Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu
34 113
34 113
-10 274
-10 274
23 839
23 839
8 499
8 499
-9 431
-9 431
42 612
42 612
-19 705
-19 705
22 907
22 907
31.12.2011 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus
Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu
972
972
-13 205
-13 205
43 584
43 584
-32 910
-32 910
10 674
10 674
31.12.2012 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus
14
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Immateriaalne põhivara (eurodes)
Kokku Muu immateriaalne põhivara 31.12.2011 Soetusmaksumus
0
0
Akumuleeritud kulum
0
0
Jääkmaksumus
0
0
-2 547
-2 547
6 368
6 368
6 368
6 368
-2 547
-2 547
3 821
3 821
Amortisatsioonikulu Ümberklassifitseerimised
31.12.2012 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2012
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
1 - 5 aasta jooksul
Lisa nr
üle 5 aasta
Võlad tarnijatele
22 636
22 636
Võlad töövõtjatele
10 438
10 438
7
Maksuvõlad
7 713
7 713
4
Muud võlad
1 789
1 789
42 576
42 576
Kokku võlad ja ettemaksed
31.12.2011
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele
1 - 5 aasta jooksul
Lisa nr
üle 5 aasta
24 225
24 225
Võlad töövõtjatele
5 708
5 708
7
Maksuvõlad
7 084
7 084
4
Muud võlad
531
531
37 548
37 548
Kokku võlad ja ettemaksed
15
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes)
31.12.2012
31.12.2011
Töötasude kohustus
3 985
1 324
Puhkusetasude kohustus
6 453
4 384
10 438
5 708
Kokku võlad töövõtjatele
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Brutomeetod
31.12.2010
Saadud
Tulu/
Tagastatud
31.12.2011
amortisatsioon
Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Laekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt
16 758
0
0
-4 408
12 350
Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
16 758
0
0
-4 408
12 350
-73 628
199 315
0
-181 488
-55 801
Muud annetused ja toetused
0
171 685
0
-186 816
-15 131
Tulevaste perioodide kulude katteks laekunud toetused
0
11 500
0
0
11 500
Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
-73 628
382 500
0
-368 304
-59 432
Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
-56 870
382 500
0
-372 712
-47 082
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Laekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt, Norra EMP
31.12.2011
Saadud
Tulu/ amortisatsioon
Tagastatud
31.12.2012
Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks aekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt
12 350
6 368
0
-10 477
8 241
Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
12 350
6 368
0
-10 477
8 241
Laekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt,
-55 801
149 255
-2 000
-127 925
-36 471
Muud annetused ja toetused
-15 131
195 383
0
-181 511
-1 259
11 500
4 316
0
-11 500
4 316
Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
-59 432
348 954
-2 000
-320 936
-33 414
Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
-47 082
355 322
-2 000
-331 413
-25 173
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Tulevaste perioodide kulude katteks laekunud toetused
16
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes)
2012
2011
305 120
368 304
10 477
4 408
0
13 713
315 597
386 425
2012
2011
Loengute, seminaride ja arhitektuuriõppe korraldamine
5 170
1 491
Muud tulud
2 970
6 999
Trükiste müük
6 096
0
14 236
8 490
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimise amortisatsioon Muud toetused Kokku annetused ja toetused
Lisa 11 Muud tulud (eurodes)
Kokku muud tulud
Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)
2012
2011
Esinejate osalemistasud
5 027
10 659
Ruumide rent
3 980
14 643
22 691
35 194
0
18 771
Transpordikulud
8 738
2 640
Tehnika ja invertari rent
5 181
6 737
Muud kulud
115 267
75 503
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
160 884
164 147
Projektidega seotud materjalid Reklaam
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)
2012
2011
Telefon, andmeside
5 074
3 369
Reisikulud
4 676
16 070
Ruumide rent ja kommunaalid
9 422
6 873
Juhtimis- ja konsultatsiooniteenused
9 016
34 123
Muud kulud
17 982
25 986
Kokku mitmesugused tegevuskulud
46 170
86 421
17
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes)
Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale
2012
2011
114 020
84 883
35 460
27 647
149 480
112 530
6
4
2012
2011
9
26
9
26
9
26
31.12.2012
31.12.2011
2
2
2012
2011
21 050
10 712
Lisa 15 Finantstulud ja -kulud (eurodes)
Intressitulud Intressitulu hoiustelt Kokku finantstulud ja -kulud
Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
Juriidilisest isikust liikmete arv Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 2012
Ostud
Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad
2011
6 843
Ostud
Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad
19 110
3 835
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
Arvestatud tasu
18
Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus
2012. a. majandusaasta aruanne
MTÜ Eesti Arhitekruurikeskus aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a. asutajaliikmeid; b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool toodud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
19
Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 01.07.2013 Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus (registrikood: 80273798) 01.01.2012 - 31.12.2012 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi
Allkirjastaja roll
Allkirja andmise aeg
RAUL JÄRG
Juhatuse liige
01.07.2013
Resolutsioon:
Kinnitatud MTÜ Arhitektuurikeskuse üldkoosoleku poolt 28.06.2013
Tegevusalad Tegevusala
EMTAK kood
P천hitegevusala
Arhitektitegevused
71111
Jah
Sidevahendid Liik
Sisu
Telefon
+372 6117430
Faks
+372 6117431
E-posti aadress
raul@arhitektuurikeskus.ee