Eak 2012 majandusaasta aruanne

Page 1

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta l천pp: 31.12.2012

nimi: Mittetulundus체hing Eesti Arhitektuurikeskus

registrikood: 80273798

t채nava nimi: Lai 29 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10123

telefon: +372 6117430 faks: +372 6117431 e-posti aadress: raul@arhitektuurikeskus.ee


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Sisukord Tegevusaruanne

3

Raamatupidamise aastaaruanne

7

Bilanss

7

Tulemiaruanne

8

Rahavoogude aruanne

9

Netovara muutuste aruanne

10

Raamatupidamise aastaaruande lisad

11

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

11

Lisa 2 Raha

13

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed

13

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

14

Lisa 5 Materiaalne põhivara

14

Lisa 6 Immateriaalne põhivara

15

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed

15

Lisa 8 Võlad töövõtjatele

16

Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

16

Lisa 10 Annetused ja toetused

17

Lisa 11 Muud tulud

17

Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

17

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud

17

Lisa 14 Tööjõukulud

18

Lisa 15 Finantstulud ja -kulud

18

Lisa 16 Seotud osapooled

18

2


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Tegevusaruanne MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus on asutatud 8. oktoobril 2008 aastal. MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse asutaja- ja üldkoosoleku liikmeteks on: Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia (arhitektuuriteaduskond). MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse eesmärgid ja tegevussuunad on:

1. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine arhitektuuri ja arhitektuurivaldkonnas toimuva osas: •

Arhitektuurialase teadlikkuse tõstmine Eestis;

Arhitektuurialase teadlikkuse tõstmine rahvusvaheliselt;

Arhitektuurivaldkonna ja avalikkuse vahelise diskussiooni arendamine.

1. Arhitektuurivaldkonna ettevõtete ettevõtlusvõimekuse ja tööviljakuse parandamine: •

Eesti arhitektuuribüroode teadlikkuse tõstmine, ettevõtlus- ja tehnoloogilise võimekuse arendamine;

Arhitektuurivaldkonna ettevõtlus- ja ekspordiperspektiivide selgitamine.

2012 aastal toimusid MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse juhtimisel ja koostööprojektidena järgmised tegevused: Tegevussuund: Avalikkuse teadlikkuse tõstmine fooni loomine Eesti avalikkusele korraldatud arhitektuurisündmused Välkloengud •

XXVIII välkloeng „Võlts arhitektuur“. Toimumisaeg 1. märts 2012. Toimumiskoht: Nooruse galerii Tartus. Moderaator linnaarhitekt Tõnis Arjus.

XXIX välkloeng „Linn_inspiratsioon“ Toimumisaeg 3. mai 2012. Toimumiskoht: Vaal Galerii. Moderaator (auto)disainer Björn Koop.

XXX välkloeng „Arhitektuur ja muusika“. Toimumisaeg: 23. august 2012. Toimumiskoht: Hoov. Moderaator: arhitekt Urmo Mets.

XXXI välkloeng „Kui pikk on ühe maja elu?“ Toimumisaeg: 20. september 2012. Toimumiskoht: Kino Kosmos. Moderaator: sisearhitekt, Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni loomingulise tiimi juht Urmo Vaikla.

XXXII välkloeng „Puhtad pinnad ja eneseimetlus“. Toimumisaeg: 15. novembril 2012. Toimumiskoht: Tallinnas Lindakivi Kultuurikeskuses. Moderaator: arhitekt Reedik Poopuu.

Arhitektuurifestival „Nordic Look“ ehk „Loome Põhjala“ Toimumisaeg: 15 - 30 mai 2012 aasta. Toimumiskoht: KUMU. Korraldajad: Eesti Arhitektuurikeskus (edaspidi: Arhitektuurikeskus), Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, Loov Eesti. Nordic Look 2012 veeb: http://www.nordiclook.ee/ Festivali raames aset leidnud sündmused: Konverents "Elav linn. Unistuste linn" Toimumisaeg: 15. mai 2012 aasta. Konverentsil heideti pilk lähitulevikku ning visandati võimalikke linnakeskkondi. Küsiti, millises linnas me soovime elada ning kuidas soovitut kõigi linnaelanike huvidest lähtuvalt ellu viia. Erialaseminar "Arhitektuur ja võistlus" Toimumisaeg: 16. mai 2012 aasta. Seminari moderaatoriteks olid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke. Seminari eesmärgiks oli arutleda kui palju on mõistlik konkursil sätestada piiranguid ja kui suures osas jätta arhitektidele vabad käed? Kas on võimalik kaasata rohkem avalikkust kuivõrd ruumilise keskkonna areng on avaliku huvi objekt? Millistest õnnestumistest võtta eeskuju ja millistest vigadest hoiduda? Erialaseminar "Arhitekti intellektuaalne omand" Toimumisaeg: 23. mai 2012 aasta. Seminari moderaatoriks oli Silja Elunurm, Teenusmajanduse Koja juhatuse liige ning advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat. Seminari eesmärgiks oli tõsta nii spetsialistide kui ka tellijate teadlikkust arhitektuurivaldkonna intellektuaalomandi kasutamise nüanssidest. Erialaseminar "Ühisturundusega välisturgudele" Toimumisaeg: 30. mai 2012 aasta. Seminari moderaatoriks oli Imre Mürk Eesti Arengufondist. Seminaril arutleti Eesti ja Põhjamaade ühisturunduse võimaluste ning täpsustati Eesti arhitektuuribüroode ekspordialaseid võimalusi ja eesmärke. Arhitektuurinäitus "Newly Drawn“ Toimumisaeg: 15 - 30 mai 2012 aasta; toimumiskoht: KUMU. Näitus "Newly Drawn“ – Soome arhitektide uus põlvkond" ("Newly Drawn“ – Emerging Finnish Architects“) tutvustas kõige huvitavamaid Soome noorarhitekte, nende uusimaid projekte, nägemusi ja töövõtteid. Arhitektuurikeskuste ümarlaud „Architecture centers’ roles in contemporary society: bridging the interest of culture and economy“. Toimumisaeg: 21 - 22 mai 2012 aasta. Rahvusvahelise arhitektuurikeskuste ümarlaua eesmärgiks oli analüüsida arhitektuurikeskuste rolli tänapäeva ühiskonnas ning otsida võimalusi regionaalse koostöö tihendamiseks. Filmiprogramm Kumus. Kogu Nordic Looki festivali perioodil oli kõigil huvitatutel võimalik igal kolmapäeval vaadata Kumu dokumentaali raames erinevate põhjamaade arhitektuuriteemalisi filme. „The Desert Castle“ 16. mai. „Bruno is Back“ 23. mai. „Ruusujen aika“ 28. mai. „My Playground“ 30. mai. Filmi ideekonkurss. Nordic Look festivali raames kuulutati 30 mail 2012 aasta välja esmakordselt Eestis arhitektuuri lühifilmide ideekonkurss eesmärgiga koguda uudseid ideid ja lahendusi Eesti arhitektuuri, maastikuarhitektuuri- ja sisearhitektuurilahenduste käsitlemiseks ja jäädvustamiseks. 2012 aasta augustis kuulutati ideevõistluse võitjaks ideekavand „Tantsivate Varjude Majad“. Lühifilmi keskmes on lagunev ja varjusurmas olev nõukogudeaegne tipparhitektuur, mille lugu jutustatakse nüüdistantsu kaudu. Võidutöö alusel valmiv lühifilm linastub eelduste kohaselt 2013. aastal. Rahvusvahelisel tasandil korraldatud sündmused: Veneetsia 13. Arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon „How long is the life of a building? / Kui pikk on hoone eluiga?“ Toimumisaeg: 3


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

29.08 - 25.11.2012 aasta. Veneetsia Arhitektuuribiennaal eesmärk on arhitektuuri kui loomevaldkonna teadvustamine rahvusvahelise avalikkuse hulgas, kvaliteetse ehitatava keskkonna propageerimine ning kontaktide loomise soodustamine. Eesti ekspositsioon Veneetsia XIII arhitektuuribiennaalil tõstatas küsimuse „kui pikk on hoone eluiga?“, kasutades näitena väärika modernismipärandi – Tallinna Linnahalli – hääbumist. Eesti näituse autorid on: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Ingel Vaikla, Veronika Valk, Maria Pukk ja Ivar Lubjak. Arhitektuurikeskuse roll Eesti ekspositsiooni viimisel Veneetsia Arhitektuuribiennaalile oli: peapartneriks olemine Veneetsia poolsete korraldajatele ja Eesti kuraatorite tiimile; komissari rolli täitmine; projektijuhtimise teenuse pakkumine sh administratiivse ja tehnilise korralduse osas; kommunikatsiooni ja meediakajastuse tagamine; rahastuse taotlemine ja sponsoritega läbirääkimine; koosolekute korraldamine; trükiste levitamine, juriidiline nõustamine. Näitus „50 Maja“ ja seminar Strasbourgis Caue Bas-Rhin Galeriis ja Euroopa Nõukogu Palees Toimumisaeg: 1.01 - 31.05.2012 aasta. Näitust „50 MAJA/MAISONS“ eksponeeriti esmakordselt Eesti kultuurifestivali „Estonie Tonique“ raames Prantsusmaal Pariisis Belleville’i arhitektuurikõrgkoolis 2011. aasta sügiskuudel. 28.03 - 4.05.2012 sai näitusega tutvuda Strasbourgis CAUE Bas-Rhin’i galeriis. Peale seda eksponeeriti näitust 13. - 26.06.2012 Strasbourgis paiknevas Euroopa Nõukogu peahoones – Euroopa Palees. Näitus „50 MAJA“ on koostatud Eestit 2010. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud projekti „100 MAJA/HOUSES“ põhjal. Näitus teeb sissevaate eesti eramuarhitektuuri, mida on korduvalt kutsutud ka eesti arhitektuuri kvaliteedimärgiks. Kõik näitusel eksponeeritavad eramud on valminud unikaalprojekti alusel viimase kahekümne aasta jooksul. „50 MAJA“ näituse ning sellega kaasnevate lisasündmuste üldeesmärkideks on: a) eesti nüüdisarhitektuuri tutvustamine ja populariseerimine prantsuskeelses kultuuriruumis; b) kontaktide loomise ja ideedevahetuse kaudu eesti ja välisarhitektuuri sünergia soodustamine. Arhitektuuriteadlikkuse tõstmiseks Arhitektuurikeskuse poolt pakutavad koolitused ja teenused: Laste Arhitektuurihuvikooli. Laste Arhitektuurihuvikool on arhitektuuriteemasid õpetav huvikool, mis on loodud ruumist ja linnast huvitatud lastele ja noortele. Töötoad on suunatud ruumilise mõtlemise arendamisele ehk teemale, mida tänased üldhariduskoolide õppekavad vaid väga põgusalt puudutavad. Kolmandat õppeaastat tegutsev Arhitektuurikeskuse Laste Arhitektuurihuvikool ja selle õppekava on alates 2012 aastast ka ametlikult registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikool töötab kolmes vanusegrupis: huvikursus algkooli astmele (9-11a); huvikursus põhikooli astmele (12-15a); huvikursus gümnaasiumiastmele (16-19a). Arhitektuurihuvikoolis viidi 2012 aastal lisaks regulaarõppele läbi järgmised lisategevused: Huvikooli näitus ja töötuba Tallinnas: 2012/2013 õppeaastat sügisel koostati koos laste ja noortega arhitektuurinäitus, mida eksponeeriti Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. Toimusid ka Huvikooli töötoad väljaspool Tallinna eesmärgiga viia huvikooli näitus ka teistesse Eestimaa koolidesse, kus näituse lõppedes toimus arhitektuurist huvitatutele töötuba. Arhitektuuri Huvikooli näitus koos töötubadega toimus nii Hiiumaal Kärdla gümnaasiumis kui Rakveres Reaalgümnaasiumis. Arhitektuuritrükiste levitamine. Arhitektuurikeskuse tegeleb aktiivselt arhitektuurialase kirjanduse levitamisega. Eesmärgiks on trükiste abil tutvustada Eesti väärtarhitektuuri nii Eesti siseselt kui ka teistes riikides. Arhitektuurikeskuse kõigist trükistest on ülevaade ja sisututvustused olemas Arhitektuurikeskuse kodulehel seda nii eesti kui inglise keeles. 2012 aastast on Arhitektuurikeskuse trükised müügil kõigis Eestis suuremates raamatupoodides ning turistide poolt külastatavatel objektidel. Koostatud on andmebaas teiste riikide võimalikest levitusallikatest ning võimaluste kohaselt on trükiseid ka nende vahendusel levitatud. 2012 aastal levitati Arhitektuurikeskuse poolt kokku ~1 900 trükist. Trükistega on võimalik tutvuda: http://www.arhitektuurikeskus.ee/meedia/trukised/ Arhitektuuriekskursioonide korraldamine. Arhitektuurikeskuse poolt korraldatavate ekskursioonide eesmärgiks on tutvustada Eesti (eelkõige Tallinna) arhitektuuri rahvusvahelisel tasandil läbi Eestit külastavate turistide ja huviliste sh tellijate ning levitada teavet Eesti arhitektuuri kohta nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Selle eesmärgi saavutamiseks püüab Arhitektuurikeskus korraldada võimalikult erinevaid objekte tutvustavaid ja erinevaid temaatikaid käsitlevaid arhitektuuriekskursioone. Arhitektuurikeskus pakub aastast 2012 kokku 7 arhitektuuriekskursioonide paketti: „Tallinna arhitektuur – Maja kui märk“; „Arhitektuur Tallinnas“; „Tallinna elamuarhitektuur“; „Nõukogude arhitektuuri tippteosed“; „Haridusasutused“; „Moodsad kortermajad“; pakett lastele „Mis on Arhitektuur ja kuidas seda tehakse Tallinnas?“ Pakettidega on võimalik tutvuda nii eesti kui inglise keeles Arhitektuurikeskuse kodulehele: www.arhitektuurikeskus.ee/ekskursioonid/arhitektuurituurid Tallinna arhitektuurikaart. Tallinna arhitektuurikaart on Tallinna kesklinna kaasaegse arhitektuuri kaart, mille eesmärk on pakkuda Tallinna külastavatele välisturistidele täiendavat kultuurielamust, esitledes ja kirjeldades seitsmel teekonnal Tallinna kaasaegset arhitektuuri või turistile huvitavamat asumit. Iga teekonna alguses on antud teekonnakaart, millele järgneb marsruudi üldine tutvustus ja arhitektuuriobjektide kirjeldused koos piltidega. Tallinna Arhitektuurikaart on müügil kõigis Arhitektuurikeskuse trükiste üldistes müügiallikates ning info on üleval ka www.visitestonia.com ja www.puhkaeestis.ee Tallinna Arhitektuurikaart on elektrooniliselt sirvitav ja allalaetav Arhitektuurikeskuse kodulehel: http://www.arhitektuurikeskus.ee/meedia/trukised/ Arhitektuurifilm „Maja 2011“. Tootmisperiood: 1. juuni - 30. nov 2012 aasta. Arhitektuurifilmi „Maja“ tootmise eesmärk on arhiveerida Eesti arhitektuuri õnnestunumaid teoseid. Samuti on eesmärgiks läbi audiovisuaalse lahenduse propageerida Eesti arhitektuuri laiemale avalikkusele nii kodu- kui välismaal. 30 - 45 minutilisi „Maja“ filme on Eesti Kultuurkapitali toel üheksa aastat toodetud ning seda Eesti parimatest valminud arhitektuuriobjektidest. Valik tehakse Kultuurkapitali arhitektuurisihtkapitali nominentide hulgast. Filmis räägivad oma teostest nii arhitektid kui sisearhitektid ning objekte kommenteerib ka Kultuurkapitali žürii liige. Filme eelnevalt näidatud ETV-s, mitmetel rahvusvahelistel sündmustel ning levitatud arhitektuurivaldkonna partneritele, huvitatuile ja potentsiaalsetele tellijatele nii Eesti siseselt kui rahvusvahelisel tasandil. Arhitektuurifilm „Maja 2011“ on sarja kümnes film. Tegevussuund: Arhitektuurivaldkonna ettevõtete ettevõtlusvõimekuse parandamine 4


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Ekspordiklubi „AKU“ klubiline tegevus. AKU on Arhitektuurkeskuse juurde loodud koostöövõrgustik, mis koondab ekspordialase ambitsiooniga Eesti arhitektuuribüroosid. Arhitektuurikeskuse sooviks on AKU-st kujundada pikaajalisele koostööle tuginev võrgustik, mille kaudu abistada Eesti arhitektuuribüroosid ettevõtlusalase kompetentsi kasvatamisel ning välisturgudele suunatud turundustegevustes. AKU liikmestaatus otsustatakse arhitekti/arhitektide loominguliste saavutuste ning kvaliteedi põhjal. Klubilise tegevuse arendamise eesmärk on: a) liikmete huvide kaardistamine ja vastavalt sellele teenuste pakkumine ning ekspordieesmärkide saavutamisele kaasa aitamine; b) liikmete koostöö tõhustamine; c) tegevuse laiendamine ja uute liikmete värbamine; d) pakutavatele teenustele liikmemaksu näol kaasrahastuse tagamine. AKU klubia liitus 2012 aastal 3 uut bürood. 2012 aasta lõppedes oli ekspordiklubis kokku 15 liiget. Koolitusprogramm: „Arhitektuuri Trampliin“. 2012 aastal alustati koolitusprogrammi: „Arhitektuuri Trampliin“ väljatöötamist, mille eesmärgiks on: aidata Eesti arhitektuuribüroodel oma teenuseid paremini müüa; anda Eestis tegutsevatele arhitektuuri valdkonna ettevõtetele eksporditegevuseks vajalikke teadmisi ning aidata kaasa püüdlustele välisturgudel läbi lüüa; innustada osalejaid läbi lihtsate ja arusaadavate tegevuste määratlemise ning anda praktilisi tööriistu ja infot ekspordivõimekuse tõstmiseks. Projekti elluviimise aeg: 1.05.2012-1.06.2013 Toimumisaeg: avaüritus 18.02.2013; koolituspäevad ja mentorlus 1.03-1.06.2013. Teine õppegrupp alustab tegevust 2013 aasta septembrist. Arhitektuuri Trampliini programmi pilootprojekti valitud ettevõtete jaoks töötati välja mitmekülgne täiendkoolituste pakett. Programmi keskseks osaks oli tihe koostöö mentoritega, kes auditeerisid arhitektuuribüroo hetkeseisu ja nõustasid programmis osalejaid erinevate arengu- ja ärimudelite osas. Programmis osalenud ettevõtetel on võimalik oma mentoriga koostööd jätkata ka peale programmi lõppu. Kokkuvõttes annab Arhitektuuri Trampliin „tööriistad“ ja võimaluse õppida, kuidas oma bürood arendada ja kasvatada ning viia seda ellu kogenenud mentori käe all. Koolitusprogramm: „Arhitektide täiendõpe kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks“. 2012 aastal alustati koolitusprogrammi: „Arhitektide täiendõpe kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks“ väljatöötamist, mille eesmärgiks on: pakkuda arhitektidele täiendkoolitust kutsekvalifikatsiooni omandamisel, tõstes spetsialistide kompetentsust ja võimekust edukaks tegutsemiseks valdkonnas; selleks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute arendamise läbi. Koolitusprogrammi väljatöötamise tingis vajadus: tagada tellijatele usaldusväärse kvaliteediga spetsialistide olemasolu; tagada valdkonnas tegutsejate teadmiste, oskuste ja kogemuste, aga ka hoiakute ning väärtushinnangute vastavus ühiskonna ootustele ja tööturu vajadustele; ning määrata valdkonnas tegutsejate vastutuse ulatus. Projekti elluviimise aeg: 1.05.2012-31.12.2013 Kontaktsündmus ja seminar: "Koostöös arhitektidega välisturgudele – kas Eesti ehitusturu edu valem?". Sündmuse toimumisaeg: 2. oktoober 2012 aasta. Eestis on arvukalt ettevõtteid, kes osalevad elukeskkonna loomisel, nii arhitektid, projekteerijad, ehitajad, materjalide tootjad jne. Erinevatel põhjustel ekspordivad neist vähesed. Aitamaks kaasa elukeskkonna loomise ja selleks erinevaid teenuseid pakkuvate Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele, pidas Arhitektuurikeskus vajalikuks korraldada Tallinna Ettevõtluspäeva raames seminari. Seminari käigus püüti välja selgitada peamised takistused uutele ekspordi sihtturgude laienemisel ning avardada ettevõtete koostöövõimalusi. Seminari sihtgrupiks oli avalik sektor, ehitusettevõtjad, ehitusmaterjalide tootmisega tegelevad ettevõtjad, arhitektid, kinnisvara arendamisega tegelevad ettevõtjad, valdkondlikud erialaliidud, ettevõtjate katusorganisatsiooni. Seminaril esinesid Ralf Zabel (saksa arhitekt Lõuna-Koreas) ja majandusteadlane Heido Vitsur. Töötubasid juhtisid arhitekt Indrek Tiigi ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Ardi Roosimaa. Kontaktsündmus „AKU ekspordiklubi liikmete kohtumine Ralf Zabeliga“. Sündmuse toimumisaeg: 3. oktoober 2012 aasta. Ralf Zabel on Saksamaa arhitekt, kes tegutseb Lõuna-Koreas ning on ühtlasi Saksamaa arhitektuurieksporti arendava organisatsiooni NAX esindaja Aasia turgudel. Kontaktsündmuse eesmärgiks oli: 1) luua võimalus AKU ekspordiklubisse kuuluvatele arhitektuuribüroodele kohtuda vahetult peale kontaktsündmust "Koostöös arhitektidega välisturgudele – kas Eesti ehitusturu edu valem?" peaesinejaga ning a) esitada talle küsimusi arhitektuuriekspordiga seoses b) kuulda tema tegutsemise kogemusest Lõuna-Korea turul põhjalikumalt ning saada näpunäiteid turule sisenemiseks c) saada ülevaade Lõuna-Korea arhitektuuri- ja ehitusturu spetsiifikast. 2) Samuti luua võimalus Saksa - Eesti koostööks arhitektuuriekspordi osas – büroode vaheline otsekontakt ning Saksa arhitektuuriekspordi klubi NAX teenused Euroopast Aasiasse. 3) Tutvustada rahvusvahelisi arhitektuuriteenuste ekspordivõimalusi Eesti laiemale avalikkusele läbi Ralf Zabeli intervjuu, mis ilmus kultuuriajalehes „Sirp“. Ekspordiklubi „AKU“ ärikataloog 2012. Ärikataloogi koostamise eesmärgiks on ühtse esmase turundusallika loomine arhitektuurivaldkonna ekspordiklubisse kuuluvatele ettevõtjatele. Turule sisenemiseks on oluline läbi viia eelnevaid turundustegevusi, milleks ärikataloogi koostamine ja levitamine on üheks esmaseks võimaluseks. Kataloogi koostamise tulemusel on valminud atraktiivne kogumik, mis võimaldab selle edukat levimist nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Kataloogi sihtgrupiks on potentsiaalsed tellijad nii era- kui avalikust sektorist: eelkõige ettevõtjad, investorid, kohalikud omavalitsused, riigiasutused ning samuti ühistud ja eratellijad. Kataloogi sihtturgudeks on lisaks Eesti siseturule ka esmaste turgudena Soome ja Läti ning teisese turuna Venemaa ning Põhjamaad. Seega on kataloog koostatud 4 keeles: eesti, inglise, vene ja soome. 2012 aastal levitati kataloogi: kõigile koostööpartneritele; avaliku sektori tellijatele: ministeeriumid, ametid; Eesti kõigile kohalikele omavalitsustele; Eesti saatkondadele väljaspool Eestit; teiste riikide saatkondadele Eestis; peamistele raamatukogudele ja ülikoolidele. Samuti kõigile arhitektuuri huvilistele ja soovijaile. 2012 aasta lõpuks oli Arhitektuurikeskuse poolt kokku levitatud AKU katalooge EST/RU ~750 tk ja FI/ENG ~400 tk. Turundus- ja meediakommunikatsioonialane tugiteenus. Heade müügitulemuste saavutamiseks on turustamine ja info levitamine ülimalt olulised tegevused. Tänases Eesti arhitektuurivaldkonnas on ettevõtjate turundustegevused erineval tasemel arenenud. Üldjuhul ei pöörata vajalikele turundus- ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimisele eriti tähelepanu ja ei investeerita selleks vajalikul määral ressursse. Tulemuseks on see, et Eesti arhitektuuriteenuseid pakkuvad ettevõtjad ei ole siseriiklikult ja rahvusvaheliselt piisavalt tuntud. Selleks, et aidata turundus- ja kommunikatsioonitegevusi arhitektuurivaldkonna ettevõtjate tutvustamiseks ja arhitektuuriteenuse müümiseks senisest tõhusamalt läbi viia, pakutakse neid Arhitektuurikeskuse poolt. Tugiteenused sisaldavad järgmisi tegevusi: a) Arhitektuurikeskuse kodulehel AKU klubi liikmeid puudutava informatsiooni koondamine ja kajastamine. Näiteks Arhitektuurikeskuse kodulehel on loodud AKU klubi liikmeid ja nende kontakte sisaldav alamleht, millel kajastuvat teavet on hoitud värskena. b) AKU klubi liikmeid puudutavate pressiteadete ja artiklite koostamine ning nende 5


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

levitamine Arhitektuurikeskuse infoallikate (koduleht ja FB) vahendusel. Näiteks 2012 aastal koostati ja avaldati AKU klubi liikmeid kajastavaid artikleid kokku üle 30 korral. Pressiteateid AKU klubi liikmete tegevuste osas koostas ja edastas Arhitektuurikeskus 17 korral, neist 2 inglise keelset. c) Meediaallikate leidmine rahvusvahelisel tasandil ning AKU liikmeid puudutava informatsiooni edastamine nende vahendusel. d) AKU klubi liikmetele võimaluste loomine oma tegevuste ja loomingu tutvustamiseks Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud siseriiklikel ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel näitustel ja sündmustel. e) AKU klubi liikmete soovitamine potentsiaalsetele tellijatele ja nende esindusliitudele nii sündmustel oma loomingu tutvustamise kui konkreetsete koostöösoovide eesmärgil. f) Arhitektuurikeskuse poolt AKU liikmete tegevuse tutvustamine erinevatel kahepoolsetel kohtumistel infopäevadel, seminaridel jms sündmustel. g) Võimaluste loomine rahvusvahelistel festivalidel ja messidel osalemiseks. Arhitektuuriekspordialane nõustamisteenus. Arhitektuurivaldkonna ettevõtjad sh AKU klubi liikmed vajavad teenuste pakkumiseks informatsiooni nii õigusliku raamistiku kui ka konkreetseid sihtturge puudutava osas. Arhitektuurikeskuse poolt püütakse tagada ettevõtjatele järgmised tegevused: a) büroode poolt esitatud ettevõtluse ja ekspordiga seonduvatele küsimustele ja teabenõuetele vastuste koondamine ja edastamine; b) ekspordisihtturge puudutava informatsiooni koondamine ja edastamine kõigile AKU klubi liikmetele; c) tellijate esindusorganisatsioonide ja ettevõtluse arendamisega tegevate organisatsioonide poolse info ja koolituspakkumiste edastamine AKU klubi liikmetele. MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse juhatus hindab, et MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus on jätkusuutlik, mistõttu jätkatakse aastal 2013 järgmiste arhitektuurivaldkonda arendavate tegevuste elluviimisega: Sündmuste korraldamine •

Välkloengud (6 loengut)

Tallinna Arhitektuuribiennaal 2013

Veneetsia arhitektuuribiennaali 2014 ettevalmistamine

Arhitektuuriteater: esimene etendus "BIG - Bjarke Ingles Group ettekanne"

„50 maja“ näitus Carcassonis

„100 Maja“ näitus Brüsselis

Arhitektuurivaldkonna koolituste ja teenuste arendamine: •

Koolituskeskusena tegevuste jätkamine: erinevatele sihtgruppidele koolitusprogrammide pakkumine

Laste arhitektuuri huvikooli tegevuse jätkamine

Trükiste levitamine

Arhitektuuriekskursioonide korraldamine

Arhitektuurivaldkonna ettevõtluse ja ekspordivõimekuse arendamine: •

Kontaktürituste korraldamine ekspordisihtriikides Soomes ja Lätis.

Ekspordivõrgustiku ärikataloogi 2012 levitamine ja 2013 koostamine.

Rahvusvahelistest arhitektuurivõistlustest osavõtu toetamine.

Arhitektuurivaldkonna ettevõtjate ekspordiklubi AKU tegevuse koordineerimise jätkamine: kontaktandmebaaside loomine, hoidmine ja arendamine; tellijatele: era- ja avalik sektor: arhitektuurivaldkonnast ülevaadete koostamine ja kättesaadavaks tegemine; tegevusprogrammi: tutvustamaks Eestit kui kaasaegse arhitektuuriturismi riiki - väljatöötamine ja rakendamine; ekspordialase nõustamisteenuse pakkumine; arhitektuurivaldkonna ettevõtetele ekspordiks vajalike juhendmaterjalide ja tööriistade väljatöötamine.

Kommunikatsioon ja teabe edastamine •

Keskuse kommunikatsiooniallikate arendamine

Sündmuste meediakajastuse organiseerimine

Uudiste ja informatsiooni levitamine

Arhitektuurivaldkonna sündmuste salvestamine

MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse arendamine •

Organisatsiooni strateegiline arendamine

Organisatsiooni personali arendamine

Organisatsiooni töökeskkonna arendamine: Kultuurikatla arendusprojektis osalemine

Organisatsiooni finantsvõimekuse tõstmine

Arhitektuuripoliitika välja töötamises osalemine

Siseriikliku- ja väliskoostöövõrgustiku laiendamine

6


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes)

31.12.2012

31.12.2011

Lisa nr

6 115

7 955

2

Nõuded ja ettemaksed

44 692

75 668

3

Kokku käibevara

50 807

83 623

10 674

22 907

5

3 821

0

6

Varad Käibevara Raha

Põhivara Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Kokku põhivara

14 495

22 907

65 302

106 530

Võlad ja ettemaksed

42 576

37 548

7

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused

12 558

23 850

9

Kokku lühiajalised kohustused

55 134

61 398

55 134

61 398

45 132

22 211

-34 964

22 921

10 168

45 132

65 302

106 530

Kokku varad Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused

Kokku kohustused Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustused ja netovara

7


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2012

2011

Lisa nr

7 500

3 600

315 597

386 425

10

14 236

8 490

11

337 333

398 515

-160 884

-164 147

12

-46 170

-86 421

13

-149 480

-112 530

14

-15 752

-9 431

Tulud Liikmetelt saadud tasud Annetused ja toetused Muud tulud Kokku tulud Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud kulud

-20

-3 091

-372 306

-375 620

Põhitegevuse tulem

-34 973

22 895

Finantstulud ja -kulud

9

26

Aruandeaasta tulem

-34 964

22 921

Kokku kulud

15

8


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2012

2011

-34 973

22 895

15 752

9 431

Muud korrigeerimised

-331 412

-372 712

Kokku korrigeerimised

-315 660

-363 281

-2 243

9 414

5 028

-35 760

26

20

-347 822

-366 712

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel

-972

-8 500

Kokku rahavood investeerimistegevusest

-972

-8 500

348 954

382 500

-2 000

0

346 954

382 500

-1 840

7 288

7 955

667

-1 840

7 288

6 115

7 955

Lisa nr

Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid Kokku rahavood põhitegevusest

5

7

Rahavood investeerimistegevusest 5

Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest Muud väljamaksed finantseerimistegevusest Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

2

9


Mittetulundus端hing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2010

22 211

22 211

Aruandeaasta tulem

22 921

22 921

31.12.2011

45 132

45 132

-34 964

-34 964

10 168

10 168

Aruandeaasta tulem 31.12.2012

10


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus 2012. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused

Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud) ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud 11


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse vara eemaldamisel kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”.

Põhivara arvelevõtmise alampiir

639

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi

Kasulik eluiga

Muu inventar ja IT seadmed

3 aastat

Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.

Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.

Annetused ja toetused Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustustena. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi

Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.

Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudmeetodil - äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused.

Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva, 31. 12


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

detsembri 2012 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematelperioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2012

31.12.2011

211

1 384

Arvelduskontod

5 904

6 571

Kokku raha

6 115

7 955

Sularaha kassas

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2012

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu

1 - 5 aasta jooksul

5 494

5 494

5 494

5 494

62

62

9

9

9

9

412

412

Tulevaste perioodide kulud

220

220

Muud makstud ettemaksed

192

192

985

985

Sihtfinantseerimise nõue

37 730

37 730

Kokku nõuded ja ettemaksed

44 692

44 692

Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed

Muud nõuded

31.12.2011

Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed

4 246

4 246

4 246

4 246

122

122

26

26

26

26

328

328

Tulevaste perioodide kulud

136

136

Muud makstud ettemaksed

192

192

14

14

Sihtfinantseerimise nõue

70 932

70 932

Kokku nõuded ja ettemaksed

75 668

75 668

Muud nõuded

üle 5 aasta

4

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu

Lisa nr

1 - 5 aasta jooksul

Lisa nr üle 5 aasta

4

13


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2012 Ettemaks Üksikisiku tulumaks

31.12.2011

Maksuvõlg

Ettemaks

Maksuvõlg

0

2 629

0

2 387

62

0

122

0

Sotsiaalmaks

0

4 461

0

4 169

Kohustuslik kogumispension

0

187

0

85

Töötuskindlustusmaksed

0

416

0

443

Intress

0

20

0

0

62

7 713

122

7 084

Erisoodustuse tulumaks

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

Lisa 5 Materiaalne põhivara (eurodes)

Kokku Muu materiaalne põhivara 31.12.2010 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu

34 113

34 113

-10 274

-10 274

23 839

23 839

8 499

8 499

-9 431

-9 431

42 612

42 612

-19 705

-19 705

22 907

22 907

31.12.2011 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu

972

972

-13 205

-13 205

43 584

43 584

-32 910

-32 910

10 674

10 674

31.12.2012 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

14


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Immateriaalne põhivara (eurodes)

Kokku Muu immateriaalne põhivara 31.12.2011 Soetusmaksumus

0

0

Akumuleeritud kulum

0

0

Jääkmaksumus

0

0

-2 547

-2 547

6 368

6 368

6 368

6 368

-2 547

-2 547

3 821

3 821

Amortisatsioonikulu Ümberklassifitseerimised

31.12.2012 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2012

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul

1 - 5 aasta jooksul

Lisa nr

üle 5 aasta

Võlad tarnijatele

22 636

22 636

Võlad töövõtjatele

10 438

10 438

7

Maksuvõlad

7 713

7 713

4

Muud võlad

1 789

1 789

42 576

42 576

Kokku võlad ja ettemaksed

31.12.2011

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul

Võlad tarnijatele

1 - 5 aasta jooksul

Lisa nr

üle 5 aasta

24 225

24 225

Võlad töövõtjatele

5 708

5 708

7

Maksuvõlad

7 084

7 084

4

Muud võlad

531

531

37 548

37 548

Kokku võlad ja ettemaksed

15


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2012

31.12.2011

Töötasude kohustus

3 985

1 324

Puhkusetasude kohustus

6 453

4 384

10 438

5 708

Kokku võlad töövõtjatele

Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Brutomeetod

31.12.2010

Saadud

Tulu/

Tagastatud

31.12.2011

amortisatsioon

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Laekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt

16 758

0

0

-4 408

12 350

Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

16 758

0

0

-4 408

12 350

-73 628

199 315

0

-181 488

-55 801

Muud annetused ja toetused

0

171 685

0

-186 816

-15 131

Tulevaste perioodide kulude katteks laekunud toetused

0

11 500

0

0

11 500

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

-73 628

382 500

0

-368 304

-59 432

Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

-56 870

382 500

0

-372 712

-47 082

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Laekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt, Norra EMP

31.12.2011

Saadud

Tulu/ amortisatsioon

Tagastatud

31.12.2012

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks aekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt

12 350

6 368

0

-10 477

8 241

Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

12 350

6 368

0

-10 477

8 241

Laekumised Euroopa Liidu toetusfondidelt,

-55 801

149 255

-2 000

-127 925

-36 471

Muud annetused ja toetused

-15 131

195 383

0

-181 511

-1 259

11 500

4 316

0

-11 500

4 316

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

-59 432

348 954

-2 000

-320 936

-33 414

Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

-47 082

355 322

-2 000

-331 413

-25 173

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Tulevaste perioodide kulude katteks laekunud toetused

16


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes)

2012

2011

305 120

368 304

10 477

4 408

0

13 713

315 597

386 425

2012

2011

Loengute, seminaride ja arhitektuuriõppe korraldamine

5 170

1 491

Muud tulud

2 970

6 999

Trükiste müük

6 096

0

14 236

8 490

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimise amortisatsioon Muud toetused Kokku annetused ja toetused

Lisa 11 Muud tulud (eurodes)

Kokku muud tulud

Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)

2012

2011

Esinejate osalemistasud

5 027

10 659

Ruumide rent

3 980

14 643

22 691

35 194

0

18 771

Transpordikulud

8 738

2 640

Tehnika ja invertari rent

5 181

6 737

Muud kulud

115 267

75 503

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

160 884

164 147

Projektidega seotud materjalid Reklaam

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2012

2011

Telefon, andmeside

5 074

3 369

Reisikulud

4 676

16 070

Ruumide rent ja kommunaalid

9 422

6 873

Juhtimis- ja konsultatsiooniteenused

9 016

34 123

Muud kulud

17 982

25 986

Kokku mitmesugused tegevuskulud

46 170

86 421

17


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes)

Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale

2012

2011

114 020

84 883

35 460

27 647

149 480

112 530

6

4

2012

2011

9

26

9

26

9

26

31.12.2012

31.12.2011

2

2

2012

2011

21 050

10 712

Lisa 15 Finantstulud ja -kulud (eurodes)

Intressitulud Intressitulu hoiustelt Kokku finantstulud ja -kulud

Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes)

Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga

Juriidilisest isikust liikmete arv Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 2012

Ostud

Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad

2011

6 843

Ostud

Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad

19 110

3 835

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

Arvestatud tasu

18


Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus

2012. a. majandusaasta aruanne

MTÜ Eesti Arhitekruurikeskus aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a. asutajaliikmeid; b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool toodud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.

19


Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 01.07.2013 Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus (registrikood: 80273798) 01.01.2012 - 31.12.2012 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi

Allkirjastaja roll

Allkirja andmise aeg

RAUL JÄRG

Juhatuse liige

01.07.2013

Resolutsioon:

Kinnitatud MTÜ Arhitektuurikeskuse üldkoosoleku poolt 28.06.2013


Tegevusalad Tegevusala

EMTAK kood

P천hitegevusala

Arhitektitegevused

71111

Jah

Sidevahendid Liik

Sisu

Telefon

+372 6117430

Faks

+372 6117431

E-posti aadress

raul@arhitektuurikeskus.ee


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.