Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised nr. 27
Kokkuvõte Vaatamata sellele, et leelise-räni reaktsiooni (alkali-silica reaction ehk ASR) tuntakse juba suhteliselt pikka aega, ei ole sellele paljudes riikides veel tõsist tähelepanu pööratud. Reaktsiooni käigus reageerib amorfne ränidioksiid tsemendileelistega, mille käigus tekib vett siduv ja betoonis sisepingeid tekitav geel. Reaktsioonist tingitud kahjustused on regiooniti väga erinevad, sest palju sõltub kasutatud betooni täitematerjali eripärast. Kahjuks ei kirjelda betooni spetsifitseerimist, toimivust, tootmist ja vastavust käsitlev Euroopa standard EN 206:2013+A2:2021 põhjalikumalt leelise-räni reaktsioonist tingitud ohte. Seetõttu on osad Euroopa riigid hakanud vastavaid nõudeid kajastama siseriiklikes standardites, kuid Eesti nende hulka ei kuulu. Võimalus selleks oleks, sest aluseks võetavaid juhendmaterjale on viimasel kümnendil ilmunud mitmeid. Enne ASRiga seotud meetmete rakendamist oleks vaja katseliselt uurida selle ulatust Eestis ehitatud betoonkonstruktsioonides. Erilise tähelepanu alla tuleks võtta ehitised, mille puhul on oodatav kasutusiga 100 aastat ja rohkem. Vastavad katsemetoodikad on juba välja töötatud ja võimaldavad ka ulatuslikku masstestimist. Katsetamine eeldab süsteemset lähenemist, mille õigetel alustel rakendamine võimaldaks saada tervikpildi ASRi kahjustuste ulatusest Eestis.
35
Summary Concrete Damages Caused by the Alkali-Silica Reaction Although the alkali-silica reaction (ASR) has been known for a rather long time, it has not been given due consideration in many countries. In the reaction process, amorphous silica reacts with cement alkali and the result is a gel that binds water and causes internal stress in the concrete. The damages caused by the reaction are very different depending on the region because it is largely dependent on the specificity of the aggregate. Unfortunately, the European standard EN 206:2013+A2:2021 that deals with the specification, performance, production, and conformity of concrete, does not deal in more detail with the risks caused by the alkali-silica reaction. For this reason, some European countries have started to indicate corresponding requirements in national standards, but Estonia is not one of them. However, there is a possibility to do so, because over the last decade there is enough guidance material to base this on. Before implementing any measures regarding ASR, it would be necessary to experimentally study its extent in concrete structures built in Estonia. Special attention should be paid to structures with an expected service life of 100 years or more. The appropriate test methodologies have already been developed and allow extensive mass testing. This testing requires a systematic approach and, when applied on a correct basis, would give a possibility to get a complete picture of the extent of ASR damages in Estonia.
