Linnaelu paneb naha taluvuspiirid tugevalt proovile

NAHK JA LINN

Linnaelu paneb naha taluvuspiirid tugevalt proovile ega jäta võimaluse avanedes ka tagajärgi toomata. Õhk, mida sa teed?

TEKST: Evelin Kivilo-Paas

Õhusaaste lisab näole aastaid – seda kinnitavad mitu uuringut. Nii on näiteks leitud, et naistel, kes elavad kõrge tahma- ja liiklussaastega suurlinnades, esineb nahal kuni 20 protsenti enam enneaegse vananemise märke ning nende nahk vananeb 10 protsenti kiiremini kui puhta õhuga maapiirkonna naistel.

Tõsi, need tulemused pärinevad maailma metropolidest Pekingist ja Londonist. Maailma saastatuima õhuga linnad asuvad aga Ida- ja Lõuna-Aasias, ent õhusaaste ei tunne riigipiire ning ka meile tunduvalt lähemal on uuritud ja analüüsitud õhusaaste ja naha tervise seoseid. Näiteks võrreldi ühes Saksa uuringus linnas ja linnalähipiirkondades elavate naiste nahka ning selgus, et suurema saastatusega piirkonnas elavatel naistel esines rohkem hüperpigmentatsiooni ja vananemise märke, nagu peeneid kurde ja kortsukesi.

Uuringutest on ilmnenud ka see, et kehv õhukvaliteet võib soodustada nahahaiguste teket, teiste hulgas urtikaariat ehk nõgestõbe ja dermatiiti, ning süvendada ekseemi ja allergiate raskusastet.

MIS NAHKA HÄIRIB? Varem arvati, et linnaõhus levivad saasteained on liiga suured, et meie naha kaitsebarjäärist läbi murda. Viimase rohkem kui poolesaja aasta jooksul õhus tekkinud muutused – õhku paisatud toksiinid ja kemikaalid – on aga nii võimsad ja kiire levikuga, et meie nahk pole suutnud nendega kohaneda. Linnaõhu muudavad tervisele ohtlikuks suuresti liiklusest ja tööstusest õhku paiskuvad tahked osakesed, mida leidub tahmas, suitsus ja tolmus. Neid nimetatakse PM 2,5-ks. Needsamad osakesed põhjustavad linnas sudu ja on nii imepisikesed, et suudavad läbi pooride nahka tungida. Isegi vihm võib nahka ärritada, sest saastunud suurlinnas või tööstuspiikonnas alla sadav happeline vihm rikub naha tasakaalu.

SAASTE MÕJU NAHALE Mis seejärel juhtub? Kõrge õhusaaste tase rikub naha välist kaitsebarjääri, mis ongi kiireneva vananemise põhjus.

Salamisi nahka imbudes tekitavad mikroskoopilised reostusosakesed liigseid vabu radikaale, mis häirivad nahas oluliste

KINDEL KILP SAASTE VASTU

1 - Niisutus – hästi niisutatud nahk suudab välisteguritele paremini vastu panna.

2 - Puhastus – naha kaitsmiseks mõeldud toimeained ei pääse mõjule, kui nahk on korralikult puhastamata. Alusta puhastusõlist, -vahust või -piimast ja anna lõplik lihv näoveega.

3 - Antioksüdandid – aitavad neutraliseerida vabade radikaalide tekitatud kahjusid ja tõkestada edasisi vananemise märke.

4 - BB-, CC-, DD-, EE- ja PP-kreemid – topelttähtedega kreemid on linnaelanikule ideaalsed abilised.

5 - Päikesekaitse – see pole enam soovituslik, vaid hädavajalik noorusliku naha säilitamise relv.

KÕIGE SAASTATUMA ÕHUGA PAIGAD MAAILMAS

◊ Tervisele kõige ohtlikumad linnad maailmas asuvad Indias ja Pakistanis.

◊ 20-st maailma kõige saastatuma õhuga linnast tervelt 13 asub Indias (nende hulgas New Delhi, Patna, Gwalior ja Raipur). Neis kõigis kasutatakse põlevkivienergial põhinevat tööstust ja tohutul hulgal mootorsõidukeid.

◊ Näiteks New Delhi õhu PM 2,5 on võrreldud 20 sigareti suitsetamisega päevas.

◊ Euroopa kõige saastunum piirkond on Kagu- ja Lõuna-Euroopa. Kõige mustema õhuga linnad asuvad Bosnia ja Hertsegoviinas, Makedoonias, Türgis, Poolas, Tšehhis ja Itaalias. Kõige puhtama õhuga on Põhjamaad.

◊ Eestis on saastunuima õhuga piirkondadeks Tartu ja Tallinna kesklinn ning Kohtla-Järve.

valkude elastiini ja kollageeni tootmist. See omakorda kahjustab naha võimet säilitada niiskust, mistõttu nahk vananeb kiiremini. Nahk muutub altimaks põletike ja pigmendilaikude, peente joonekeste ja kortsukeste tekkele.

Õhusaastet on nimetatud isegi uueks UV-ks, mis viitab ultraviolettkiirguse ja naha kahjustuste vahelisele seosele.

Noor nahk on vastupidav ja suudab end üsna hästi ise kaitsta. Nahk toodab ensüüme, mis suudavad rakutasandil keskkonna tekitatud kahjustusi parandada. Vanuse lisandudes ensüümide tootmine nahas aeglustub, mistõttu ei ole naha iseeneslik kaitse enam sama tõhus. Seega kui passis on vanust üle 35, oleks mõistlik otsida lisakaitset.

MIS ON LAHENDUS? Eelneva jutu peale võib tekkida tunne, et lahendus oleks öelda nägemist linnaelule ja kolida maale, mis võib-olla polegi halb idee, ent oleks suure osa inimeste jaoks kahtlemata üsna radikaalne käik.

Probleemi lahendamise esimese sammuna tuleb asuda parandama naha kaitsebarjääri. Nahaspetsialistid teavad, et peame tänapäeval naha eest hoolitsema hoolikamalt kui kunagi varem.

Mõte on sama nagu majakatusel: terve katus hoiab eemale soovimatud elemendid, nagu saasteained, UV-kiirguse ja muud ärritajad.

Niisutus tugevdab naha kaitsebarjääri ja aitab pidurdada saasteainete nahka tungimist. Kohustuslik on välja juurida laiskuse uss enne magamaminekut (kui sa pole seda veel teinud) ja harjutada end õhtuse põhjaliku nahapuhastusega. Pelgalt niiskest meigieemaldusrätikust ei piisa!

Harju mitmeetapilise näopuhastusega. Igapäevaseks hoolduseks vali sügavniisutav kreem ja lisa naha kaitsesalka tooted, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante (seerumid, õlid, maskid). Hoia käekotis pudelikest pihustatava niisutajaga, millega aeg-ajalt nahka turgutada ja tõkestada kahjulike bakterite nahka tungimist. Ära unusta nahka niisutamast ka seespidiselt – joo palju puhast vett. TH