KÄPA ALL VARJUPAIKADE MTÜ TÄITSA OMA AJAKIRI
SELLES NUMBRIS: test s e im in a g e m a d ü s re • suu est • uskumatutest lugud ele ik n a m o ra e o k t s te e id ä • näpun at! v e n õ p d u u m u lj a p ja •
KEVAD 2015 (nr 12)
Toimetajalt
4
Tee kingitus - aita loom koju
5
Uskumatu lugu ehk kuidas omanik kohtus koeraga
6
Saame tuttavaks. Lõhemürgistushaigus
9
5 moodust oma koeras stressi tekitada 10 Kuidas peatada koera üle aia hüppamast? 12 Ära hüppa! 14
Käpa All on Varjupaikade MTÜ elektrooniline häälekandja, mis ilmub neli korda aastas, vahel rohkemgi. Soovid värskeid teateid otse e-postkasti? Saada enda nimi info@varjupaik.ee Varjupaikade MTÜ annetuskonto SEB pangas EE561010220068203017 Kui soovid aidata konkreetset varjupaika, lisa selgitusse märksõna: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Valga või Võru. Lisainfo: üldjuht Triinu Priks, tel 504 6102
gu
erako
ANU KUURA Käpa All peatoimetaja
Suure südamega inimesed
Viis näpunäidet koerale lähenemisel 8
Foto:
Kätte on jõudnud aasta kauneim aeg – kõik ärkab ja tärkab, on värskust ja uudsust. Ihud ja hinged on ärevad, akende alt kostub mitmehäälset kassipulmaga kaasnevat kisa, mis ei anna rahu ei päeval ega öösel. Kevadrõõmud... Paraku leidub inimesi, kes peavad oma kasse vabapidamisel, ei ussikuurita, vaktsineeri, kiibi ega steriliseeri/ kastreeri neid. Ja kassid pulmitsevad ja paljunevad, elavad tänavatel ja keldrites, toituvad, millest õnnestub, jäävad hoole ja ravita, levitavad haigusi ja paljunevad. Võtsin suve lõpus omale esimese kassi. Emase. Arvasin, et tean loomapidamisest ja kassidest, aga need kuud koos loomakesega on tõestanud, et eksisin. Mul polnud seni aimugi, et kass võib olla nii omaniku küljes kinni, selline kaisuloom ja käia kui nabanööriga kõikjal sabas, otsida lähedust ja olla niivõrd sotsiaalne! Aga ühel päeval sain teada seda, et ma ei teadnud ka kasside jooksuajast kõigevähematki. Ka emane kass võib olla nii pöördes, et on vaid üks roomav ja tagaotsa urvitav ning mäurav vaevatud isend, kes on iseendaga nii hädas, et on ööseks surmväsinud. Ja nii päevast päeva! Teadsin, et kassil on aastas kolm-neli jooksuaega, mitte kolmekuni viiepäevased jooksuajad iga mõne päeva tagant! Hakkasin aru saama, miks on nii palju hüljatud kasse - need nunnud kassipojad olid muutunud krooniliselt kräunuvateks elukateks, kes polnud enam armsad ja meelepärased! Küllap on palju vastutustundetuid ja mõtlematuid loomavõtjaid, kes pole nõus oma looma peale tegema muid kulutusi kui ninaesise soetamise jagu. Kui mu pisikesel sai esimene jooksukas läbi, ei mõelnud ma hetkegi – mul oli niikuinii juba kassi võttes plaanis lasta ta ära steriliseerida, nüüd aga, olles läbi elanud ühe jooksuaja, ei kavatsenud ma uut ootama jääda. Operatsioon läks viperusteta, tüsistusi polnud. Operatsioonipäeva õhtul oli ta veel uimasevõitu, komberdas ja näugus haledalt, kui teda sülle võtsin, aga teisel päeval püüdis juba hüpata voodisse, kappidele, laudadele. Kui teda paitasin, lõi nurru. Aga mul oli tagasi minu pisikene pai maha rahunenud nurrmootor ja ma teadsin, et enam tal neid jooksuaja hullusehoogusid ei tule ja ma ei pea muretsema ka selle pärast, et ta järeltulijaid peaks saama. Meie kevad on nüüd ilus ja kena – naudime päikesepaistet ja vaatame koos Pörruga aknast puudel keksivaid linnukesi, kes panevad mu kiisul lõua värisema ja kidisevat-kägisevat häält tegema, nii et olen oma kassiga rääkides hakanud linnukesi „kidi-kidideks” kutsuma. Ma olen õnnelik ja tänulik, et mu ellu on tulnud intelligentne, imeline ja mulle rohkelt õppetunde andev kiisu! Teen kõik, et ta elu oleks maksimaalselt hea ja õnnelik. Soovin, et iga aastaga oleks meil rohkem vastutustundlikke inimesi, läbimõeldud loomavõtmisi ja loomaomanikel kindlameelsust ja rahulikku närvi probleemidega tegelemisel ja nendega hakkama saamisel. Kaunist kevadet teile kõigile! Kidi-kidi! :)
Põgus sissevaade
Kaanefoto: Haide Rannakivi Toimetaja: Anu Kuura Kujundus: Printec
VARJUPAIKADES TOIMUB
Ülemaailme opipäev. Mis see on? Foto: Varjupaikade MTÜ
5000+ looma on Varjupaikade MTÜ aidanud uude koju kaheksa tegutsemisaasta jooksul
Tarkus tuleb! Veebruari viimast teisipäeva tähistatakse arenenud maades ülemaailmse opipäevana. Sel päeval räägivad varjupaigad ja loomade kaitsega tegelevad organisatsioonid eriti väljul häälel steriliseerimise/kastreerimise vajalikkusest ning kutsuvad inimesi kaasa mõtlema. Varjupaikade MTÜ osaleb sel aastal esimest korda. Kodutuid kasse ja koeri leidub igal pool- igas ühiskonnas, igas riigis. Kodutuid loomi on nii palju, et varjupaigad ning loomakaitseorganisatsioonid ei suuda kõikidele abi pakkuda ning uusi kodusid leida. Nii pannaksegi igal aastal magama tohu-
tul hulgal täiesti sotsiaalseid loomi, kellest oleks võinud saada perelemmik. Steriliseerimine/kastreerimine on inimlik viis päästa elusid. Suurem osa inimesi mõistab seda, kuid operatsioonide hinnad jätavad selle paljude loomaomanike jaoks kättesaamatusse kaugusse. Kui soovid päästa elusid, steriliseeri/kastreeri enda lemmik. Üks kass toob 10 aasta jooksul tagasihoidlike arvestuste kohaselt ilmale 300 poega, kes omakorda hakkavad reprodutseeruma. Arvuta ja mõtle, kas Sul on 300 tuttavat, kes kassipoega sooviks?
Lause-paariga
Läksime Euroopasse! Uhkusega teatame, et 10. märtsil sai Varjupaikade MTÜ-st EU Dog and Cat Alliance’i liige, mis võimaldab senisest laiemalt seista koerte ja kasside heaolu eest, täiendada loomakaitseseadusi Euroopa Liidu tasandil ning kiirendada seeläbi loomakaitse valdkonna arengut ka Eestis. EU Dog and Cat Alliance loodi 2014. aastal ühendamaks koeri ja kasse kaitsvaid organisatsioone üle Euroopa, et ühise lobitöö tulemusena seista koerte ja kasside heaolu parandamise eest, sealhulgas parandada koeri ja kasse kaitsvaid seadusi ning loomade pidamise nõudeid. Esimese viie aasta ees-
Meie tublid Virumaa ja Võru varjupaikade juhatajad osalesid märtsi teisel nädalal Inglismaal Dogs Trust korraldatud rahvusvahelises koolitusprogrammis. Oleme nüüd targemad ja kogenumad - ikka selleks, et üha enam loomi jõuaks tagasi oma või uude koju.
Taaskasutuskeskus Sahtel avas Viljandis uue hiigelsuure taaskasutuskaubamaja, kust saab osta kausse-rihmu-kotte-kruuse ning ka meile annetatud raamatuid, DVD plaate ja VHS kassette. Hinnad soodsad, valik täieneb pidevalt!
märgiks on liit võtnud lahendada probleemid kolmes valdkonnas: 1) lemmikloomade aretus kommertseesmärkidel, kus loomade heaolu on jäetud tahaplaanile; 2) lemmikloomade transport kolmandatesse riikidesse, kus puuduvad ühtsed nõuded; 3) veterinaarravimid ja sööt, eesmärgiga parandada kvaliteetsete ja ohutute ravimite ning sööda kättesaadavust.
3
12.veebruaril käis Pärnu varjupaik külas Kodila põhikoolil. Kaasas oli meil varjupaigast pärit pisike Bibi, kes lastel kohe tuju lõbusamaks tegi. 15. jaanuaril opereeris EMÜ 6. kursuse tudeng Asti Kuuse ühisprojekti raames Viljandi varjupaiga koeri.
VARJUPAIKADES TOIMUB
Suure südamega inimesed Fotod: Battersea Dogs & Cats Home
Mis on ühist kuninganna Elisabeth II, Riina Solmanil, Liina Randperel, Kati Tootsil ja Uku Suvistel? Lisaks sellele, et nad kõik on ilusad naised (nagu Uku saates SNKT tõestas), on nad suure südamega inimesed, kellele läheb korda ka loomade heaolu. Märtsikuu keskpaigas külastas Elisabeth II koos prints Philiphi, Edinburghi hertsogiga, Londonis asuvat Battersea varjupaika, tutvus sealsete asukate, personali ja vabatahtlikega. Meil Eestis sellist kroonitud peade tungi varjupaikadele ei ole, seda enam on aga heameel, et tuntud ja tunnustatud inimesed on leidnud
aega ja tahtmist tähelepanu omanikuta loomadele tõmmata. Tallinnas asuv Bliss restoran tegi kena algatuse, kus tuntud inimeste retseptide alusel valmistatud tavamenüüst erinevate toitudega teenitud tulu läks kodututele loomadele. Kati Tootsi salatiga ning Uku Suviste smuutiga kogutud raha läks Võru kodutute loomade varjupaigale, Liina Randpere toetas oma salatiga Virumaa varjupaika. Liina leidis võimaluse hakata kaitseingliks ka Virumaa varjupaika sattunud kassikesele, kelle heaks ta tegi Ma Armastan Aidata keskkonnas annetusalgatuse, Riina Solman aga võttis samas keskkonnas enda hooleks koer Kirsika saatuse muutmise. Aitäh teile!
4
VARJUPAIKADES TOIMUB
Tee kingitus aita loom koju
Me kõik oleme olnud situatsioonis, kus sünnipäevalaps reipalt teatab, et kingitust pole vaja. See võibki ju tõsi olla, et sõber tunneb kõige suuremat rõõmu küllatulekust, aga kuidagi veider on ainult veini ja lilledega ilmuda.
Kui Sa soovid, et Sinu sõbrad ei peaks pead murda kingituse üle, lase neil kinkida heategu! Ma Armastan Aidata on portaal, mis koondab usaldusväärseid Eesti heategevusorganisatsioone ning suure südamega inimesi. Nad on loonud spetsiaalse keskkonna, kuhu igaüks võib teha algatuse- olgu see siis sünnipäeva puhul või lihtsalt niisama- selleks, et kedagi aidata.
Varjupaikade MTÜ osaleb nimetatud keskkonnas sloganiga “Aita loom koju”. Kui leiad, et Sinu sünnipäev võiks olla uueks stardiks ka mõnele varjupaigas kodu ootavale loomale, vaata lähemalt https:// www.armastanaidata.ee/annetan/ loomad-ja-loodushoid/varjupaikade-mtu-aita-loom-koju ja kui hätta jääd, küsi meilt abi!
Foto: rgbstock.com / gesinek
5
PÄEVAKAJALINE
Foto: erakogu
Uskumatu lugu
ehk kuidas omanik kohtus koeraga pärast viit aastat teadmatust 6
PÄEVAKAJALINE
2010. aastal läks noor naine Lagedil oma koeraga jalutama. Majade vahelt välja jõudes lasi naine koera rihmast lahti nagu tavaliselt. See oli viimane kord, kui ta oma lemmikut nägi. Reku haihtus müstilisel viisil. Ei leitud laipa, mida maha matta, ka kahe pika aasta vältel tehtud päringud kõikvõimalikesse varjupaikadesse ei andnud tulemusi. Ainika oli lootuse kaotanud ning aastaid hiljem otsustati uus koer võtta. Kuid saatusel olid omad plaanid- iga kord tuli midagi vahele, kas oli kutsikas juba kellelegi teisele lubatud või ilmnesid muud takistused. 2014. aasta augustis sai Pärnu kodutute loomade varjupaik kõne Viluverest, kus politseikonstaabel oli leidnud metsast viletsas seisus koera. Tubli naine ootas varjupaiga töötajad ära, et kätte näidata koht, kus koer täpselt asub. Kõrges rohus olid sisse tallatud koera lamamisasemed, näha oli, et koer on seal veetnud mitmed päevi ja öid. Koera pikakarvaline kasukas oli kohutavas seisukorras, tagumisel jalal hiiglaslik kasvaja, nälg, vedelikupuudus. Esimene sõit viiski koera Pärnu väikeloomakliinikusse, kus arst ta üle vaatas. Vaatamata sellele, et elu polnud seda koera hellitanud, hämmastas meid tema jäägitu usk inimestesse. Näha oli, et kliinikuruumid tekitavad temas segadust ja hirmu, kuid selle asemel, et üritada põgeneda, asetas koer oma käpa varjupaigatöötaja käele, justkui kinnitades, et kõik on korras ja ta saab aru, et tema
eest hoolitsetakse. se pühapäeval, kuid ootus ja lootus Selle tagasihoidliku žestiga, saolid nii suured, et reede õhtupoolikul muti oma üliarmsa ja sõbraliku oleleidis Pärnu varjupaigas aset see ookuga uuristas ta end sügavale varjudatud kohtumine. Kas jah või ei? paiga töötajate südameisse. Koer sai Facebooki koerainimeste komnimeks Zeus ning talle tehti vajalikud muun ummistus postitustest, võhiprotseduurid - varjupaiga arst eemalvõõrad inimesed ootasid häid uudidas kasvaja, ta kiibiti, vaktsineeriti seid. Ja need uudised tulid! Ainiki ning esilagu oli ta eridieedil, et seetundis Zeusis ära oma ammukaotatud dimist korda saada. sõbra! Vaatamata kõrgele vanusele oli Kas teate, kuidas reageeris koer? Zeus krutskeid täis ja elavaloomuMe olime valmis nägema koera üleline koer. Nii sõbralikule, kenale ja voolavaid emotsioone taaskohtumiarmsale loomale uue kodu leidmine sel, me olime valmis kõigeks, kuid ei ole teab kui keeruline. Kuid saatumitte selleks, mis tegelikult toimus. sel olid omad plaanid. Hämmastaval Zeus, ehk siis pärisnimega Reku, kombel ei tundnud kes on loomult elav Zeusi vastu keegi ja kohati käitub erilist huvi, ehkki Näha oli, et varjupaiga nagu puberteedieajutte sellest koerast keskkond Zeusile ei sobi line, muutus hetsai postitatud mitkega täiesti rahulimetesse kanalitesse kuks, kirjeldamatult ja kõik varjupaiga töötajad andsid rahulikuks ning pani pea Ainiki sülle! oma parima, et see fantastilise iseReku sai aru, et kõik halb on selloomuga koer saaks jõulud vastu võtjataga ja ees ootab ilus vanaduspõlv ta oma kodus. armastava pererahva juures! Näha oli, et varjupaiga keskkond Seda hetke on võimatu kirjeldaZeusile ei sobi, ta muutus närviliseks da, sõnu ei jätku ja emotsioonid lööja üritas enda aedikust korduvalt välvad üle pea kokku. Polnud vist palju ja kaevata. inimesi, kelle silmad märjaks ei läiLõpuks õnnestus talle leida hoiunud. Just niisugused hetked annavad kodu. Kuni...üks telefonikõne tekitas jõudu, lootust ja tahtmist edasi ning täieliku emotsionaalse kaose! paremini tegutseda ka varjupaiga Helistas Ainiki, kes juhuslikult intöötajaile. ternetist Zeusi pilti oli näinud ning Me täname kõiki kaasaelajaid, me kahtlustas, et tegu võib olla tema usume jätkuvalt imedesse ja usume, 2010. aastal kaotsiläinud Rekuga. et kõik läheb nii, nagu kõige parem Koos Ainiki ning varjupaiga töötajaon. KUI Ainiki oleks saanud uue kutsitega pidasid kümned ja kümned inika, KUI Zeus oleks varem leidnud uue mesed FB koerainimeste foorumist kodu, KUI..... hinge kinni ja pöidlaid pihus, et sünTäna ei ole kuisid, agasid, on vaid niks ime. kirjeldamatult suur rõõm! Esialgu pidi naine tulema Pärnus-
Pärnu varjupaigas saab soodsalt kasse kastreerida ja steriliseerida Varjupaikade MTÜ üheks eesmärgiks on võimalikult väheste kodutute loomade olemasolu. Suurim probleem Eestis on kasside ohjeldamatu paljunemine. Siiani oleme tegelenud tulekahju kustutamisega, võttes vastu ja püüdes tänavatelt kasse ning kassipoegi. Suures plaanis ei paranda ainult selline tegevus olukorda. Pigem
tuleb tegeleda ennetustööga. Pärnu varjupaik võimaldab Pärnumaa eraisikutel soodsalt oma kasse steriliseerida ja kastreerida varjupaigas kohepeal. Operatsioone teostab veterinaar Aivi Org. Emase kassi sterilisatsiooni hind on 25 eurot, isase kassi kastratsiooni hind on 15 eurot. 7 Alates 16. märtsist opereerime
vaid kasse, kes on kas juba kiibistatud või kelle omanik nõustub kiibi paigaldamisega oma loomale. Kiibi paigaldamine koos lemmikloomaregistrisse kandmise ja lemmikloomapassi väljastamisega maksab 10 eurot. Operatsioonidele saab registreeruda numbril 52 46 705, E-R 09.00-17.00.
KASULIKKU
Viis näpunäidet
koerale lähenemisel ja temaga liikumisel Väga oluline on meeles pidada, et pelglikule koerale ei maksa läheneda kummargil, sirutades oma käsi välja ja suruda oma nägu koera näo ligi, et anda talle „sõbralik” musi. Arvesta, et võõra koera jaoks on sinu käsi ja nägu sama teretulnud kui sinu jaoks oleks kallistus kollilt. Nii et selle asemel et trügida koera isiklikku ruumi, lähenedes talle hirmutaval moel, keera koerale külg või suisa selg ja oota mil koer ise tuleb sind tervitama. Oluline on meeles pidada ka seda, et pelglikust koerast eemaldudes hoia tal silm peal, samas hoides pilku kõrvale pööratuna – pelglikel koertel on komme tagaotsast hammustada.
Nõuanne 3
Jalutades lase rihm olla pingevabalt teie vahel. Tõmba rihm pingule vaid siis, kui muudad suunda või kiirust ja koer ei järgne sulle, või kui aeglustad ja koer läheb sinust mööda. Kui koer peatub või kaldub rajalt kõrvale, pead veidi tempot tõstma ja liikuma plaanitud suunas, et ta saaks asjale pihta. Nii, kui koer tuleb kaasa, võib rihma taas lõdvaks lasta. Kuna liikumine on selge, järgneb koer meelsasti. Sobilikku käitumist ei premeerita toidu, vaid patsutusega.
Nõuanne 4
Inimestel on kombeks jalutusrihma hoida kogu jalutuskäigu ajal pingul, eriti kui tegemist on sikutava koeraga. Kui koera jalutada pidevalt pingul rihmaga, siis õpib koer, et vahet pole, kuidas ta ka ei jalutaks, ikkagi ei lasta teda lõdva rihmaga jalutada, nii et ta siis juba parem sikutab. Kui su koer kipub teeveeres nuuskima või rihma sikutama, ei ole sinu tempo või võime enda liikumissuuna koerale arusaadavaks tegemine ja rihma lõdvendamine piisav.
Nõuanne 5
Kui soovid peatuda, siis kuidas anda sellest teada koerale? Aeglusta enne peatumist sammu, lühenda rihma. Enne koera peal harjutamist harjuta oma liikumist mõne sõbraga, kellele seo rihm vöö ümber. Ta peab sinu liikumissoovidest – kiirusest, pööretest, seisma jäämisest – aru saama sinu kehakeelest. Kaaslast jälgides saad aru, kui oluline on kehakeel koera liikumise juhendamisel.
Nõuanne 1
Oluline on koeraga liikudes liikuda kindlal sammul parajas tempos, nii et teie liikumisest on aru saada, et te teate, kuhu te lähete, mitte ei veni arusaamatult või söösta äkki justkui millegi põnevama suunas.
Allikas: Dr. Sophia Yin´i järgi
Nõuanne 2
Foto: rgbstock.om / jazza
Kasuta oma keha liikumist, et anda koerale mõista, kuhu lähed, mitte ära lihtsalt sikuta teda rihmast. Plaaniga pöörata, tee seda kogu oma kehaga kaasa. Ära seisa kui post ja sikuta koera pöörama – see tekitab koeras segadust ja isegi hirmutab teda.
8
KASULIKKU
Saame tuttavaks.
Lõhemürgistushaigus Lõhemürgistushaigus võib osutuda saatuslikuks eriti teatud toorkala söönud koertele. Lõhe on üks kaladest, mis võib nakatuda parasiidiga Nanophyetus salmincola. Iseenesest on see parasiit suht ohutu. Ohtlikuks muutub ta siis, kui ta on nakatunud riketsiaga Neorickettsia helminthoeca, mis põhjustabki lõhemürgistushaigust. Koerlased on ainus liik, kes on lõhemürgistushaigusele vastuvõtlikud. Seetõttu võivad kassid, pesukarud ja karud südamerahus toorest kala süüa ja nendega ei juhtu midagi.
Tavaliselt löövad haigusnähud leid väljaheites kinnitab nakkust. Samuti on riketsia tuvastatav turses välja 6 päeva peale toore kala söölümfisõlme proovist. Haigustunnumist. sed + riketsiamuRavi mittesaanade olemasolu on misel saabub surm 14 päeva jooksul Levinumad haigusnähud: piisav diagnoosi ja • oksendamine ravi määramiseks. toore kala söömi• isupuudus Raviks on antibioosest. 90% nähtude• palavik tikum ja ussirohi. ga koertest, kes ei • kõhulahtisus Antibiootikum saa ravi, sureb. • nõrkus tapab riketsia, mis Õnneks on hai• turses lümfisõlmed põhjustab haigust gus ravitav, kui • veetustumine ja ussirohi hävituvastatakse õigetab parasiidi. Peaaegselt. Oluline on le ravi määramist öelda oma koera paranevad koerad tavaliselt paari arstile, et koer sõi toorest kala. Haigust saab diagnoosida väljaheipäeva jooksul. test või turses lümfisõlmest nõelaga võetud proovist. Parasiidi munade
Foto: NOAA Photo Library
9
KASULIKKU
5 moodust oma koeras stressi tekitada 10
KASULIKKU
Foto: rgbstock.om / jmjvicente
Kui väga me ka ei armasta oma koeri, on neil ometigi käitumisviise, mis meile närvidele käivad. Hea koeraomanik annab oma parima, et halbu kombeid kõrvaldada, kuid sama võimalik on see, et omanik hoopis soodustab oma käitumisega koera halbu kombeid.
ma seda moraalikoodi oma käitumise reguleerimisel. Koerad nii ei mõtle – neid motiveerib tulemus, mitte moraal. Ah see süüdlaslik ilme, kui nad on pahandust teinud? See on vaid reaktsioon omaniku käitumisele ja püüe rahustada õnnetut omanikku, mitte süütunne.
Nii nagu koerad võivad oma käitumisega meid närvi ajada, võime meie oma käitumisega neis stressi tekitada. Isegi parimate kavatsuste ja treeningvõtetega käivad paljud koeraomanikud oma koertega ümber viisil, mis tekitab neis segadust ja rikub head käitumist. See aga võib viia stressis ja halvastikäituva koerani. Järgnevalt on välja toodud viis enamlevinud viga, mida koeraomanikud teevad oma koertega ümber käies.
Närimine, kaevamine, haukumine ja tagaajamine on koera jaoks normaalne käitumine. Selle asemel, et koera nende tegevuste eest karistada ja tekitada sellega talle stressi, paku talle sobilikku asendustegevust. Näiteks, selle asemel et koera karistada närimise eest, paku talle asju, mida ta võib närida, näiteks täidetud Kong. Tee lõpp pöörasele haukumisele, õpetades koer käsu peale haukuma ja tasa olema.
Sildista koer dominantseks
Dominantsus ei ole iseloomuomadus, see on situatsioonispetsiifiline käitumine. Tõelised dominantsuse juhtumid on väga haruldased. Enamjaolt on dominantseteks peetud koerad ebakindlad ja hirmul – ehk risti vastupidised dominantsele. Käitumised, mida omistatakse dominantsele käitumisele nagu näiteks kargutamine, on põhjustatud hoopis ebakindlusest või üleerutatusest. Sellele lisaks peavad koeraomanikud, kelle meelest nende koer on dominantne, õigustatuks karmide treeningmeetodite kasutamist nagu alfaroll ja range rihm. Pikas perspektiivis on nendest vähe kasu, küll aga kasvatavad koera hirmu omaniku suhtes.
Eelda, et koer käitub valikuliselt halvasti
Teie koer ei käitu halvasti mitte vastavalt tujule, vaid seetõttu, et selline käitumine on talle omane või on see käitumine võimendatud teie käitumise poolt. Kuigi koertel on tunded ja keerulised mõtlemisprotsessid, on koerte arutlusprotsess inimeste omast erinev. Et kiusu ajada, peaks koer jagama teie arusaama sellest mis on õige ja vale ja kasuta-
11
Karista koera koer olemise eest
Liiga leebe olemine
Korraldamata tegevused koeraga on ukseks käitumisprobleemide tekkel. Ilma selgete piirideta võib käitumine minna kiirelt kontrolli alt välja; see viib omakorda segaduse ja stressi tekkeni, kui koera karistatakse käitumise eest, mis vahetevahel on lubatud. Paraku on palju olukordi, mil koera käitumine pole vastuvõetav – nagu näiteks üles hüppamine tervituseks, või siis käe suhu haaramine tähelepanu saamiseks. Selgelt väljendatud ootused annavad tulemuseks püsivalt hea käitumise.
Looda, et koer kuulab sõna lihtsalt su rõõmustamiseks
Lihtsalt „Tubli koer!” ja patsutus turjale mõjub paljudele koertele, kuid kui tegemist on käitumisega, mis nõuab koeralt erilist pingutust, ei ole kiitus ja patsutus piisav. Tulemuseks on see, et koer ei püüa enam nii väga, või ei tee soovitut kogu ulatuses. Kui sa käsid koeral teha midagi väga häiritud oludes, peab olema preemia kohene ja märkimisväärne. Vali preemia, mida su koer hindab – sa ju tead, mida su koer enim armastab.
Allikas: Mikkel Becker, vetstreet.com
KASULIKKU
Kuidas peatada koera üle aia hüppamast ja minema jooksmast?
Väga oluline on teha kindlaks põhjus, miks koer üle aia hüppab. Tee kindlaks, et kõik su koera füüsilised, sotsiaalsed ja käitumuslikud vajadused on rahuldatud. Kas su koer saab küllaldaselt füüsilist koormust päeva jooksul? Oluline on käia koeraga jalutamas – selle käigus saab koer tutvuda ka uute huvitavate lõhnade ja asajdega, millega tutvuda ja mida uurida. Kas koeral on küllaldaselt seltsi ja tähelepanu päeva jooksul?
Kas koeral on piisavalt koeramänguasju, millega mängida? Kui su koer armastab kaevata, on tal aias olemas ala, kus ta võib kaevata, palju süda lustib? Kas su koeral on söök, jook, soojustatud kuut olemas? Kas tal on ligipääs alale, kus loomulikke vajadusi rahuldada? Kas su koer kannatab üksindusahistuse all? Kui jah, peaksid loomaarstiga sel teemal rääkima või ise internetist nõuandeid otsima. Kauaks su koer üksi jäetakse? Kui
12
koer jääb üksi liiga pikaks ajaks, võib tal tekkida tüdimus ja frustratsioon, mis võib viia üle aia hüppamiste ja hulkumisteni. Oluline on viia miinimumini aeg, mil koer üksinda aias on. Püüa koeraga jalutada keset päeva, et teha paus koera üksinda aias olemisele. On su koer steriliseeritud/kastreeritud? Lõikamata koertel on kalduvus hulkuda, et paaritumiseks partnerit leida. Kui oled ise koos koeraga aias, siis on vähetõenäoline, et su koer püüab üle aia hüpata, kuna reeglina
KASULIKKU
eelistab koer jääda oma pererahvaga. Kui koer siiski tunneb huvi üle aia hüppamise vastu, püüa tema tähelepanu, hüüdes teda, haarates tema lemmikmänguasja või pakkudes lemmikmaiust. Kui su koer reageerib sulle ja tuleb su poole, premeeri teda alati. Premeeri teda, nii kui ta eemaldub aiast ja tuleb sinu poole. Lisaks oma koera kõigi vajaduste rahuldamisele, on veel paar nõuannet, hoidmaks ära koerte üle aia hüppamist. Näiteks võid kasuta da PVC plastiktoru, vähemalt 5 cm diameetriga. Nõnda tekib aia ülaäärele libe kumer pind, millele ei saa toetuda ega millest kinni haarata, et üle aia hüpata. Alternatiivina võib samuti kasutada PVC torusid. Pane väiksema diameetriga toru suurema sisse ja kinnita need kaabliga aiale, tekitades rulluva pinna aia ülaäärele, nii et koeral pole millestki kinni haarata ega millelegi toetuda, et aiast üle hüpata. Samuti võtab hoovõtu võimaluse ära see, kui istutate aeda sissepoole aiast nii meeter eemale põõsad.
Koerad hüppavad üle aia erinevatel põhjustel: • nad näevad mõnda looma või muud, mida taga ajada • nad näevad mõnda tuttavat inimest ja soovivad teda tervitama tormata • kui koeral on igav ja ta tahab sind otsima tulla. Osa koeri kannatab ka üksinduseahistuse all • koerale on hirmutav jääda üksinda aeda • koeral võib olla tekkinud seos aia ja ängistuse, hirmu või üksindusega • koeral võib olla kihk paarituma minna • koer võib kuulda teiselt poolt aeda mingit häält, mille tekitajat lähemalt uurima minna
Foto: rgbstock.om / TACLUDA
13
Foto: rgbstock.om / TACLUDA
Ära hüppa!
ehk kuidas võõrutada koera üleshüppamisest
KASULIKKU
Üleshüppamisest võõrutamine on kaheetapiline protsess. Soovimatu tegevus ei tohi koeral ära tasuda ja tuleb olla kindel, et premeeritud saaks vastupidine käitumine ebasoovitavale. Tuleb meeles pidada ka seda, et sinu arusaam mingi tegevuse äratasumisest pole see mis koeral. Üleshüppamise eesmärk on pälvida sinu tähelepanu, seega ka üles kargleva koera vaatamine on koera jaoks juba preemia. Ka koera peale kärkimine ja ta minema ajamine on tähelepanu ja nagu teame, on halb tähelepanu parem, kui üldse mitte tähelepanu. Mida rohkem sa erutud, seda rohkem erutub ka koer. Üleshüppavat koera tuleks ignoreerida. Paljud inimesed õpetavad koerale „maha!” käitumist. Kui koer hüppab üles, antakse talle käsklus „Maha!”, mille peale kutsikas maha laskub ja siis premeeritakse koera selle eest, et ta maha laskus. Missioon täidetud – koer sai üles hüppamise eest soovitud tähelepanu! Peagi on sul koer, kes hüppab üles, nii et sa pead teda pidevalt maha kamandama ja premeerima selle eest et ta maha tuli. Kokkuvõttes omad sa ikkagi üles hüppavat koera. Kõigepealt tuleb lõpetada koera premeerimine hüppamise eest. Koera tuleb ignoreerida iga kord, kui ta hüppab. Ei mingit tõukamist, karjumist, kärkimist või koera poole vaatamist – null tähelepanu koerale. Pööra nägu mujale ja ignoreeri oma kängurut.
Proovi hoopis...
Enamuse kutskate jaoks ainult karglemisest ei piisa. Kuna me kipume suunama oma tähelepanu sellele mida kutsikas teeb valesti, unustame koera tähelepanu pöörata sellele, mis on õigesti. Koerad peavad tegema midagi muud üleshüppamise asemel, midagi mis annab neile seda nii soovitud tähelepanu. Neil on vaja lisainfot, et saada üle kojusaabuva inimese metsiku tervitamise soovist.
Neli käppa maas on risti vastupidine käitumine üles hüppamisele – nii et miks mitte premeerida seda? Mõnikord õnnestub õpetada koer istuma, et ta saaks tähelepanu – kuid seda on väga palju tahetud rõõmupallist, kes ei püsi pudeliski! Konks on selles, et koera tuleks premeerida kõigi nelja käpa maas hoidmise eest enne, kui üles hüppamine üldse toimuda jõuab. Kui kutsikas on juba üles hüpanud, on ta katsetanud soovimatut käitumist (harjutamine teeb meistriks!) ja sa pole eesmärgile lähemal. Harjutamise alguses jaga koerale ohtralt maiuseid, kuid kui koer suudab juba veidigi rahulikumalt püsida, vähenda maiuste hulka.
Järgmiseks: ajastamistäpsus, suurenda keerukust
Oluline on alustada premeerimist enne, kui lähenev inimene jõuab koerale liiga ligi, muidu jõuab koer enne üles hüpata, kui sa jõuad teda premeerida. Palu külalisel põlvitada koera juurde ja suhelda temaga vaikselt. Kui inimene põlvitab, on võimalik jätkata koera premeerimist, kuni koer on rahulik, mis sest, et maas olev inimene on koerale palju lähemal kui püsti seisev. Peale mõningast harjutamist oled suuteline ära tundma hetke, mil koer valmistub üles hüppama. Premeeri koera enne, kui see hetk kätte jõuab ja koer üles hüppab! Maiused pane alati põrandale/ maha. Sedasi õpib koer ära selle, et hea tuleb madalalt maast. Harjutades muuda ülesanne järk-järgult keerulisemaks, muutes olukorda aina erutavamaks. Lõpuks saavutad selle, et tahes kui erutatud külaline ka koerale ei lähene, on koeral ikka kõik neli käppa ilusti maas. Kui koer peaks vahel ka eksima ja siiski hüppama üles, lihtsalt ignoreeri seda ja alusta kõike otsast, kõige lihtsamast harjutusest, kuni kõige keerulisemani välja.
Meeskonnatreening
Probleem, millega paljud kokku puutuvad, on olukord, kui tänaval jalutades astub ligi võõras inimene, kellele meeldib, kui nunnu kutsa
15
tema peale üles hüppab. Tavaliselt lisandub sinna teade: ”Las hüppab! Ma armastan koeri!”. Palu sel inimesel hoopis aidata sul oma koera treenida. Lihtsam, kui ligi tikkuvale inimesele selgeks teha, et ta su koera rahule jätaks, on tema kaasamine koera treenimisse. Kui ta saab oma ülesandega hakkama, võib ta veidi su koeraga mängida. Positiivsuse rõhutamine mõjub ka inimesetele!
Teretulemast koju
Ära unusta koera premeerimast, et ta üles ei hüppa, mitte ainult enda, vaid ka teiste inimeste puhul. Järjepidevus on edu võti. Veendu, et iga tervitus oleks õppetunni eest. Mis iganes ruumi sa ka ei siseneks, kus koer ootab sind ja on valmis sind rõõmuga tervitama, ole valmis teda premeerima enne kui ta üles hüppab. Praktiseeri ruumist väljumist ja sisenemist ja koera premeerimist, kui tal kõik käpad maas on. Korda seda ikka ja jälle, kuni koer hakkab eelistama käppade maas hoidmist üles hüppamisele.
Harjutamine teeb meistriks
On veel üks harjutus, mida koeraga teha, et ta õpiks rahulikuks jääma ka erutavas olukorras ja hoiak käpad maas. Käi ruumis kiirel sammul ringi, nii et koer erutuks piisavalt, et üles hüpata. Just enne seda, kui ta üles hüppama hakkab, peatu ja premeeeri teda kiirelt enne, kui ta hüpata jõuab. Alusta edasi liikumist aeglaselt ja tasahaaval kiirenda liikumist, kuni võid ruumis ringi joosta, ilma et koer üles hüppaks, kui sa seisma jääd. Käppade maas hoidmise eest ei saa koer mitte ainult maiuseid, vaid ka seda nii väga soovitud tähelepanu. Peagi saab käpad maas olemine tema loomulikuks olekuks. Ajapikku ei lähe maiuseid enam vajagi, kui su koer on külalisi tervitamas. Käppade maas hoidmine saab tema esmaseks valikuks.
Allikas: http://www.clickertraining.com/ how-to-teach-your-puppy-not-to-jump
16