Koolileht-TSIRGUKE-2 by Tsirguliina Keskkool

TSIRGULIINA KESKKOOLI AJALEHT

NOVEMBER 2009

NR 2

Gripp võib rünnata meid kõiki

JUHTKIRI

www.gripivastu.ee

Foto: Timo Arbeiter

Kallis lugeja! Hoiad hetkel käes värsket novembrikuu kooliajalehte Tsirguke! Meie ilm on muutunud kenasti sombuseks, seda näitab ka vaade aknast välja. Kuid on mõned rõõmusõnumid: varsti algab esimene advent ja loodetavasti sajab lumigi maha, saame varsti-varsti minna kauaoodatud vaheajale! Üsna pea hakkavad mõtted keerlema jõulude ümber ja ma soovitan soojalt teha andmispühal üks heategu. Väga paljud klassid teevad aastate vältel loosipakke - miks mitte teha üks lisakotike, lastekodulaste rõõmuks? Hea tunde tõi teadmine, et esimese veerandi ajaleht tekitas palju kõneainet – oli nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet, viimast vähem. Olen Timoga koos viinud Tsirgukese ka teistesse koolidesse ning tagasiside pole olnud sugugi halb! Just see andiski suurt motivatsiooni edasi tegutseda. Novembrikuu lehes võid märgata nii mõndagi uut: lisatud on fotolavastused ja toimetusveerg. Kõige vahvam on see, et laekus palju kirjutisi väljaspoolt meeskonda. Nüüd paneb koolileht välja ka auhindu! Näiteks viimasel lehel oleva tähtede kombinatsiooni juures on punktiirjoon, mida mööda peaksite lõikama tükikese lehest välja koos õige lahendusega ning panema meie postkasti! Õigesti vastanute vahel loosime välja palju auhindu! Koolilehe meeskond ootab jõululehte kõikidelt uskumatuid lugusid, järjejutte, luuletusi, lühikirjandeid, koomikseid, huvitavaid ütlusi koolielust, meie kooli ajaloost, õpetajatest, õpilastest jne. Kindlasti ootame osavõttu ka õpetajatelt! Loodan, et novembri-Tsirguke pakub palju põnevust, detsembris ilmub juba jõulu-Tsirguke! Edu õpinguis, ärgu tulgu kellelgi tunnistusele kaksi! Et õnn koputaks alati Teie uksele! Sandra Pikk, peatoimetaja

INFOTULP

HINDAMATU

Gripp on tõsine nakkushaigus, mis kahjustab hingamisteede limaskesti. Gripp võib kergesti põhjustada tõsiseid tüsistusi, näiteks eluohtlikku kopsupõletikku. Gripi tundemärgid: * enesetunde halvenemine * kõrge palavik * peavalu * lihase- ja liigesevalu * kuiv köha ja/või nohu * väsimus ja nõrkus Kuidas viirus levib? Gripiviirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel ja saastunud käte abil.Kui käsi kohe ära ei pesta, siis saastuvad viirusega edasi kõik pinnad, mida kätega puuduFotolavastus tatakse: ukselingid, mobiilid, Foto: Timo Arbeiter ostukärud, arvutiklaviatuurid jms. Seega varitseb gripp meid iga pool, kus enne meid on käinud gripiviirusega inimene. 4 kõige tõhusamat nippi gripi vastu võitlemiseks: Pese tihti käsi – see kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Iga kätepesu kestku vähemalt 20 sekundit. Just kätele jääb kõige rohkem viiruseid ja sealt satuvad need edasi sinu organismi või teistele inimestele. Aevastades või köhides kata nina ja suu varruka või ühekordse taskurätikuga – sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber. Pärast kasutamist viska taskurätik kohe prügikasti. Ära köhi ega aevasta peopessa, sest nii satuvad viirused otse kätele ja levivad sealt edasi teistele. Võimalusel hoidu haigetest vähemalt ühe meetri kaugusele – nii ei levi viirused sinuni. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks. Samuti ära kätle, kallista ega musita haige või haiguskahtlusega inimesega. Haigena püsi kodus – nõnda ei nakata sa teisi ja saad ise kiiremini terveks. Kui vähegi võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju.

Rohkem infot gripi vastu võitlemiseks leiad www.gripivastu.ee

Jõululaat toimub 8. detsembril pikkadel söögivahetundidel huvijuhi ruumis. Müüjate registreerimine toimub huvijuhi juures kuni 07.12.2009 Kooli aastapäeva tähistatakse 3. detsembril. Parimate õpilaste vastuvõtt toimub detsembris. Kuupäev täpsustamisel. Punase risti koolituspäev toimub detsembris. Kuupäev täpsustamisel. Jõulupidu toimub 22. detsembril.

"Võitja ei loobu kunagi, loobuja ei võida kunagi" - (Anonüümne)

KRISTIINA TAUKUL

Tsirguliina ja kutsekooli noored sattusid konflikti

11. novembril võtsin osa Valgas toimunud Valgamaa Õpilasesinduste ümarlauast, kus noori oli kokku 19. Arutasime mitmesuguste noori puudutavate ürituste üle, näiteks järgmine õpilasesinduse talvelaager toimub meie koolis ja juunis katsutakse jõudu Valgamaa kooliolümpiamängudel. Paraku tekkis Tsirguliina Keskkooli ning Valga Kutsekooli esindajate vahel konflikt. Me pakkusime välja idee teha 9.-12. klassi õpilastele loeng aidsist ja inimkaubandusest, kuid kutsekooli noored arvasid, et seda tuleks teha noorematele. Nende arvates tuleb pidada loengut

noored juba teavad kõike ning oskavad ennast kaitsta. Tüli lahendamiseks küsis ürituse läbiviija, et kes on kahekümne viie kroonise peal. Siis vaikisid kõik, see kõrvalepõige rahustas meid maha, sest kõigil oli piinlik. Julgen väita, et paljud vanemad õpilased inimkaubandusest ja aidsist ei tea piisavalt ning noorematel klassidel on aega veel sirguda. Lõpuks me kahjuks ei leidnudki ühist lahendust. Positiivsed kogemused ürituselt: Ma sain aru, et üritusel maksab Fotolavastus minu sõna, võin aidata ürituste Foto: Timo Arbeiter algklassidele, kuigi tahtsime kokku reisimisega läbiviimisel, samuti saan aimu, mis suunata selle vanematele õpilastele, ja ka inimkaubandusega. Oponen- toimub Valgamaal huvitavat ja sest eelkõige nemad puutuvad did arvasid, et põhi- ja keskkooli kuidas seda teisteni viia.

Töövarjud kohalikus raadiojaamas REMO SURRI, JANE LILLMANN, JANA KESVATERA

19. november oli Töövarjupäev. Seoses sellega käisid mõned kooliraadio tegijad Remo, Jane ja Jana Valgamaa kohalikus raadiojaamas “Ruut FM” raadiotööga tutvumas. Saime näha, kuidas teeb tööd professionaal, kelleks oli Aet Arula - Ruut FM’i tegevjuht. Tema tegevus erines palju meie kooliraadio tööst. Kogu päeva jooksul jälgisime, kuidas valmistati ette erinevaid saateid, loeti sisse reklaame ja uudiseid. Aet oli saatejuhi rollis ning tegi suurema osa tööst ära kohapeal, kasutades internetti ning oma loomingulist kõnekasutust, mis on kujunenud välja pikaajaliste kogemuste ning paljude koolituste abil. Mõistsime, et tegelikult raadio saatejuhiks olemine pole kerge, sellega kaasneb suur vastutus ning kohusetunne, mis

peavad olema ühtlasi tähtsaimad inimese isiksuse omadused sellel erialal. Tööks vajalike oskuse hulka kuuluvad hea arvutikasutamisoskus, täpsus, korrektsus, kindlasti perfektne eesti keele oskus ning laitmatu diktsioon. Vajalik on vähemalt keskharidus. Tuleb olla kursis muusikaga, peab oskama hoobilt kõike haarata ning olema valmis väljakutseteks, pidevalt ennast kursis hoidma ühiskonnas toimuvaga. Raadioskäik oli väga kasulik, sest saime nõuandeid, millest kooliraadio arendamisel ning edasiviimisel lähtuda. Meie arvates on reporteri elukutse väga huvitav ning hariv. Jäime selle külaskäiguga rahule. Soovitame töövarjupäevast osa võtta, see aitaks teha tulevikus õigeid valikuid ning te saate kindlasti positiivse elamuse osaliseks.

TOIMETUS

REPORTERID

Peatoimetaja SANDRA PIKK Kujundaja ja fotograaf TIMO ARBEITER Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO

LIINA SUUR KADRIAN POSSUL KADRI TALVIK KRISTIINA TAUKUL KRISTI KÕIV VALLO VIRNAS

Töövarjuna Riigikogus KATRE KIKKAS

19. novembril jälgisid gümnasistid asutustes ja ettevõtetes igapäevatööd tegevaid töölisi. Selle ürituse eesmärgiks on anda noortele ülevaade edukate ja oma valdkonnas väljapaistvate inimeste igapäevastest tegemistest ja kohustustest. Kõigil keskkooliõpilastel oli võimalus kandideerida ka „Töövarjupäeva Kroon 2009“ kohtadele, kus olid varjutatavateks näiteks Tallinna Linnapea Edgar Savisaar, uuditemagasini Reporter saatejuht Tanel Talve, riigikogu esinaine Ene Ergma jne. Mina pole kasutanud kandideerimise võimalust ühelgi aastal. Olen alati ise kontakti otsinud ja varjutavaga ühendust võtnud.

KRISTIINA KÜNNAPUU KEITI UST LIISI HAGGI KATRE KIKKAS KAARIN GRANOVSKI

Minu jaoks oli sel aastal juba kolmas kord kedagi varjutada. Oktoobri keskpaigas ei olnud mul veel aimugi, keda tahaksin varjutada. Teadsin vaid, et kasutan selle võimaluse ära. Oktoobri lõpus kohtasin Valgas koosolekul Karel Rüütlit. Temaga vesteldes tegingi juttu ka töövarjupäevast ning ta oli nõus mind töövarjuks võtma. Jõudes kokkulepitud päeval Riigikokku, teatasin, et olen Karel Rüütli töövari ning mulle saadeti Loe edasi ->

Tsirgukest võid internetist lugeda siit:

www.opilasesindus.timoo.net/koolileht Enda artikleid võib saata meie e-mailile:

koolileht@tsirgu.edu.ee

“Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.” - (Anonüümne)

Meediakoolitusel tapsime, õppisime ja naersime

SANDRA PIKK

Kus ja millal toimus? Tartu lähedal Lähte Üldgümnaasiumis 30. oktoobrist kuni 1. novembrini. Kes osalesid? Meilt koolilehe Tsirguke peatoimetaja Sandra Pikk ja kujundaja Timo Arbeiter. Mida õpiti? Õppisime kirjutama olemuslugu, uudist ja arvamuslugu. Programmi kuulus ka ajakirjanduseetika ning koolitaja õpetas, kuidas panna artiklile head pealkirja. Mida õpituga edasi tegin? Tegin pärast koolitust tervele õpilasesindusele õppepäeva, mis kestis paar tundi ja jagasin mõtteid, samuti tagasisidet, mida meedialaagrist sain. Ka koolileht Tsirguke on seetõttu sel korral korrektsem ja loodan, et ka huvitavam. Kes laagrit külastasid? Meil käisid külas Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits ja ESTO-TV üks tegija Ken Saan. Priit Pullerits rääkis oma kogemustest, intervjuudest nii, et kõigil jäi suud lahti, kõik kuulasid teda tasa-tasa, et ükski huvitav detail kahe silma vahele ei jääks. Priit Pullerits tundus nii targa mehena eelkõige mulle, tal olid oma seisukohad ja ta oskas neid ka põhjendada, lausa võimatu tundus sellisele mehele PRIIT PULLERITS vastu vaielda! Ta usaldas Foto: Karl Tammiste meid ja minu meelest ongi see koolitaja puhul väga oluline. Priit rääkis sellistest asjadest, mida eestlased ei pruugigi üldse teada, aga peab tõdema, et ta palus need ka meil salajaseks jätta. Pullerits andis tuge ja motiveeris neid, kes kunagi tahavad samuti ajakirjandust õppima minna. järele tema nõunik Jaan Pöör. Suundusime läbi Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni ruumidesse. Ehkki olin selles majas juba mitmendat korda, tundus see ikkagi tohutult suur. Kartsin seal ära eksida. Tema töökabinetti jõudes tegin suured silmad pähe. Nad elavad seal nagu kuninga kassid. Kareli tuba oli väga kaunis, korras, dekoreeritud, moodne. Mulle pakuti hommikukohvi ning õige pea saabus ka Karel. Päev algas igahommikuse Riigikogu istungiga. Pärast seda tutvustas Karel mulle enda päevakava, tööd, parlamendi töökorraldust jms. Peagi selgus, et mul pole

Ken Saan on lühikest aega tegutsenud Pimp TV loojana, sarja “Bollywood” produtsendina ja põhiliselt viljelenud intellektuaalset rämehuumorit ja sotsiaalkriitikat, ta on “ESTO TV” üks tegijatest, haritud vaatajale korda läinud. Ausalt öeldes ei saanud mina ega KEN SAAN Foto: Karl Tammiste teisedki kuulajad poolest tema jutust aru. Miks? Esiteks: ta tatsas laval ringi, justkui oleks väga närvis ja kiirustaks kuhugi. Teiseks: küsisime temalt palju küsimusi ja ta hakkas jagama arusaamatuid selgitusi, kaldus teemadest kõrvale. Kolmandaks: meedialaagrisse tulijad tahtsid saada näpunäiteid ajakirjandusest, eetikast, kuid tema vastas, et pole olemas ühtegi eetikareeglit. Üldiselt oli ta väljendusoskus halb, ta rääkis väga keeruliste ja sisutute lausetega, kasutas palju parasiitsõnu, näiteks "nojah-eksole". Neljandaks: kui temalt küsiti, kuidas ta showbusiness´i maailma sattus, vastas ta: "Õigel ajal, õiges kohas - õiges baaris." Tapmismäng ja õhtune programm? Rahu lugejad! Meedialaagris ei tapetud inimesi reaalselt, vaid mänguna. Saabusime koolimajja, jagunesime töögruppidesse ja üks korraldajatest astus individuaalselt igaühe ette - pidime käe kaussi panema ja valima endale ühe lipiku. Paberil oli kirjas nimi, keda peab tapma hakkama. Mängu ülesanne oli välja uurida lipikul

kahjuks võimalik kõigil tema koosolekutel osaleda, sest neis räägiti riigisaladustest. Ma nautisin seda päeva täiel rinnal. Mulle meeldis tohutult vestelda tipp-poliitikutega, eriti Kareli endaga. Seal olles sain aru, et Riigikogu liikme töö ei lõppe kell kuus, vaid kestab 24h. Soovitan Töövarjupäeval osalemist kõigile gümnasistidele. Kasutades seda võimalust, pole teil kaotada midagi, aga võita on tohutult palju!

oleva inimese isik, kuna kõik olid laagris võõrad. Seejärel pidime minema märkamatult tema juurde ja sosistama "Sa oled tapetud!". Kui tabasime märki, saime “tapetud isiku” paberi endale, kus seisis järgmine nimi jne. Viimasel päeval selgitati välja, kes tappis kõige rohkem ehk arvas ära kõige õigemini, kes on kes! Õhtune programm pakkus osalejatele palju nalja, sest toimus nö soovahetus - poisid muutsid ennast tüdrukuteks ja vastupidi, seejärel pidid valitud ennast laval näitama. Teise päeva õhtul tehti aga järele telesaateid, näiteks Naistevahetust, Dr. House`i, Eesti otsib sSuperstaari ja Selgeltnägijate tuleproovi. Pärast õ h t u s t programmi jagasime omavaNOORMEES TSIRGUKEST hel koolilehti, LUGEMAS kust saime palju Foto: Anette Parksepp põnevaid ideesid. Meediakoolituse tulemused? Teise päeva pärastlõunal oli meil aega teha ca 5 tundi enda artikleid. Igaüks sai palju teemasid ja kirjutamine võis alata! Paljud olid paanikas, sest neil polnud eelnevat kogemust, mõned kartsid intervjueerimist ja suhtlemist. Kolmanda päeva lõpuks valmis laagrileht, mida nüüd võib näha ka meie õpilasesinduse ruumis. Kellele soovitan? Kes soovivad aktiivselt kaasa lüüa koolilehes või muul meedia-alal, kirjutada korrektseid artikleid - need on laagrisse teretulnud.

10 võimalust kuidas ellu põnevust tuua KADRI TALVIK

1. Sea prügikast kirjutuslauale ning kleebi sellele silt pealkirjaga "sissetulev post". 2. Ükskõik, mida sulle ei öeldaks, ütle vastu: "Peaasi, et sa ise seda usud". 3. Ütle sõpradele juba viis päeva ette, et sa ei tule nende peole, kuna sul pole tuju. 4. Mine luuleõhtule ja küsi, miks luuletused ei ole riimis kirjutatud.

5. Räägi pastapliiatsiga. 6. Oma 20 kujutletavat sõpra ja räägi nendega koguaeg kui sõber on juures. 7. Proovi seina mööda üles ronida ja küsi kas keegi tahaks ühineda. 8. Teeskle, et oled telefon. 9. Proovi põrandal ujuda, kui oled avalikus kohas. 10. Kõigile, kes midagi ütleb, karju "VALETAJA!"

“Elu on reis tulevikku!” - (G. Kästele)

Mõtteid Lahedalt Koolipäevalt

Huvijuht Silva: Läksin üritusele isiklikust huvist, sest soovisin teada saada, miks õpilased tahavad sellest sündmusest väga osa võtta. Lisaks oli veel üks põhjus: korraldajate poolt tulnud reklaamkiri oli minu jaoks negatiivse tooniga. Õnneks oli see tõesti LAHE KOOLIPÄEV! Lavale astusid erinevad esinejad - kes mängis ennast välja paremini , kes mitte. Korralduslik pool jättis kohati soovida, eeltöö oli tegemata istumisvõimaluste ja mikrofonide töökorralduse osas. Samas võin ütelda, et ilma äpardusteta ei lähe ükski sündmus mööda, lahendused leiti tegelikult mõnekümne sekundiga. Kuulsin paljudelt, et ruumi oli vähe ja seetõttu oli kohati ebamugav olla, aga mina seda ei ütleks, sest korraldus oli vastavalt võimalustele. Vahva oli toitlustamine nimemärgi värvi põhjal ja nende järgi käidi värvidega märgitud saalides söömas. Leian, et see oli hea lahendus. Esinejate poolt saadetud sõnum kuulajatele oli sisukas ja üks mõttetera meeldis mulle väga:

“Õppige reaalaineid – matemaatikat, füüsikat, keemiat! Neid on tulevikus vaja! Näiteks poleks meil maailmas muusikainstrumente olemaski, kui ei õpitaks just neid aineid.” Tasub mõtelda Laheda Koolipäeva teema

meeldis mulle Martin Saar, sest ta oli väga noortepärane ja lõbus. Ta ütles ühe väga hea lause, mis kõlas nii: “Ükski võitja ei anna alla ja ükski allaandja ei võida.” Ainuke asi, mis mulle ei meeldinud, oli bussisõit. Söök oli väga hea, lausa super. Olen väga rahul, et sain üritusel osaleda. Soovitan kõigile, kellel vähegi võimalus on, sest te ei pea pettuma. Kadrian Possul: Lahe Koolipäev oli lahe. Esmalt oli rongkäik Vabaduse väljakult Eesti Riiklikusse Nukuteatrisse. Seal saime näksida (teed, kohvi, pirukaid jms). Peale seda läksime saali ja siis astusid lavale erinevad kuulsused ja näitlejad. Kuulsustest LAHE KOOLIPÄEV 2009 Foto: Timo Arbeiter meeldisid enim Ivo Linna, Martin said kõik võtta nii Saar, Marju Lauristin, Contra, Voldemar Kolga, palju jäätist, kui Neeme Raud, Ene Ergma, Jaagup Kreem, Raul vähegi tahtsid. Talmar, Märt Agu. Nad rääkisid meile, kuidas Esinejatest jäid oma unistusi täide viia. Etteastete vahel olid HEA EESKUJU 2009 Foto: Timo Arbeiter mulle kõige rohkem pausid, kus sai süüa. Söögid olid lihtsalt supermeelde Martin Saar, kes demonstreeris oma head. Soovitan kõigil sellest üritusest osa võtta. Tsirguliina Keskkooli endine õpilane Tuuli oskusi kunstnikuna ja sisendas noortesse kindlustunnet, et nad ei jätaks oma unistusi Suur, kes samuti võttis osa "Lahedast niisama ripakile, vaid teeksid need teoks. Veel Koolipäevast", ütles: "Mulle väga meeldis see meeldis mulle Ivo, kes süüvis mällu oma üritus. Oli palju rahvast ja põnevad etteasteid tõeliselt ilusate lauludega. "Vana vaksalit" laulda tuntud inimestelt. Eriti motiveerivad olid nii suure rahvahulgaga oli väga mõnus. Martin Saare ja Neeme Raua kõned. Kuna ma Lahedale Koolipäevale soovitan minna kõigil, käisin seal tegelikult kooli esindamas, siis loodan ka, et saame järgmisel aastal uusi analüükes soovivad vaheldust tavapärasele koolielule. Keiti Ust: Lahe Koolipäev oli tõesti lahe. tikuid kuulda ja näha!" Esinejad olid väga huvitavad. Kõige enam "Kas maailm ootab mind?" üle, sest Jaagup Kreem ütles selle kohta nii „Maailm ei oota meid, meie ootame, sest maailm kulgeb ikka ja alati oma rada.“ Timo Arbeiter: Lahe Koolipäev oli minu jaoks lahe, välja arvatud bussireis. Tutvusime mitmete koolide ja o r g a nisatsioonide pakkumistega. Ühel pausil

101 last said Toompeal üheks päevaks võimu KATRE KIKKAS

20. novembril toimus Tallinnas juba traditsiooniks saanud noortefoorum „101 Last Toompeale“ 18. korda, millest võtsid osa rohkem kui 120 noort. Lõppfoorumist osa võtjad selgitati välja kuue eelfoorumi kaudu Tallinnas, Tartus, Sillamäel. Pärnus, Karksi-Nuias ja Rakveres. Seega Toompeale kogunes vaid õpilaste eliit. Meile esinesid sõnavõttudega Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher, õiguskantsler Indrek Teder, Lastekaitseliidu juhataja Alar Tamm. Selle aasta teemaks oli „Kuidas mina jõuan riigini?“. Noored leidsid, et Eesti vajaks laste- ja noorte õigusvahemeest, kes seisaks meie eest kõrgemal tasemel, näiteks Riigikogus. Lõppfoorumil valiti ka kõige lapsesõbralikum ühiskonnategelane. Sel aastal võitis ülekaalukalt

noortekonverentsi „Lahe Koolipäev“ peakorraldaja Märt Treier. Kandidaatide seas olid veel Leelo Tungal, Birgit Õigemeel ja Margus Tsahkna jt. Eelmisel aastal võitis veebiportaali www.lastekas.ee looja ja praegune peatoimetaja Janika Leoste. Minu jaoks oli see jällegi uus ja põnev kogemus, ehkki käisin „101 Last Toompeale“ noortefoorumil juba kolmandat korda, teist korda osalejana, eelmisel aastal olin korraldaja. Igal aastal on see täiesti erinev. Soovitan kõigil juba järgmisel sügisel osaleda eelfoorumitel ja seal aktiivselt kaasa rääkida. Kogemus, mille saad olles ühe päeva Riigikogus, on väga kasulik ja vajalik igale Eesti noorele. Noortefoorumit korraldavad Lastekaitse Liidu Noortekogu ja Eesti Õpilasesinduste Liit, toetab Haridusja Teadusministeerium.

Õpilaskonverentsi saali täitis 100kg jõuluehteid SANDRA PIKK

13. - 15. novembril toimus Eesti Õpilasesinduste Liidu XXI Üldkoosolek Tartu Herbert Masingu Gümnaasiumis. Kes osalesid? Kristi Kõiv, Sandra Pikk, Katre Kikkas ja Kristiina Ersto. Mida kogeti? Rõõmu, unetust, väsimust, emotsioone läbi pisarate, naeru, ühtekuuluvustunnet, huvitavaid ideesid ja seesugust tunnet, et Sinu mõtteid kuulatakse ning võetakse tõsiselt. Millega tegeldi? Teise päeva õhtul toimus saalis karneval, kus oli üle 100kg jõuluehteid- ja karda. Külas käis haridusminister Tõnis Lukas; väisati Haridus- ja Teadusministeeriumi; valiti EÕELi juhatusse kaks uut liiget; arutleti erinevatel teemadel, näiteks räägiti integratsioonist Eestis, koolide võrdlustabelitest, noori ahvatlevatest ohtudest, seksuaalkasvatusest jne. Miks minna tagasi? Võlub vahva seltskond (sõbralikud ja humoorikad inimesed), ahvatlevalt hea söök, põnevad teadmised, aktiivsed tegevused. EÕELi üritustelt saab endale nii paju häid tuttavaid edasipidiseks eluks, kes hoiavad ning aitavad teid, kallid noored!

“Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda "ei iial!"” - (Jan Siegel)

Õpetajate nalju

TUNNE ÕPETAJAT - Margus Muttik KEITI UST, LIISI HAGGI

Intervjueerisime meie kooli õpetajat Margus Muttikut. Eesmärk oli rohkem teada saada tema tege mistest ja huvidest. Lemmikfilm: “Nimed marmortahvlil”

K: Millisest ametist unistasite lapsepõlves? V: Ma arvan, et see võis olla metsamehe amet.

INTERVJUU

Õpetaja: "Mida iganes, siga idanes." --Ootasime riietusruumis kehalise kasvatuse õpetajat... Õpetaja: "Ma panin üleval riistaruumi kinni." --Õpetaja: "Alkoholijoobes inimesed mõtlevad ikka jubedaid asju välja." Õpilane: "Poliitikud ka, mis siis, et nad kained on." --Õpetaja sõi võileivatorti: "Jälle on till hambavahel." --Õpetaja: "Tõmmake joon ümber ja kast alla!" --Õpetaja: "Kas Põhja- või Lõuna-Eestis on rohkem koole?" Õpilane: "Põhjas!" Õpetaja: "Vale vastus! Põhjas on lollid inimesed, sellepärast ma siin olengi!" --Õpetaja: "Milliseid kahte keelt vanasti Eestis räägiti?" Õpilane: "Põhja ja Eesti!" (tegelikult põhja ja lõuna) --Õpetaja: "Kui ma annan tervele klassile õunu, kui palju neil siis oleks?" Õpilased: "Ei tea, üks?" Õpetaja: "Ei!!! Ühtegi, sest mul pole ühtegi õuna!" --Õpetaja (makki käima pannes): "Tavai, ma panen nüüd play peale…juba pleitab!" --(Keegi lasi tunni ajal tefeloni pealt koolikella) Õpetaja: "Äkki see oli hoiatuskell, et pean teile töö tegema?" --Õpetaja ütlemas lollitajatele: "Noh, Õru meetod lõi välja vä?" --Õpilased: "Õpetaja, te ise ka teate, mida te teete?" Õpetaja: "(kurvalt) Ei tea!"

K: Miks te tahtsite õpetajaks saada? V: Ma arvan, et mul ei olnud sellist tunnet, et tahaksin õpetajaks saada. Kuuajane treeneripraktika ei tekitanud huvi, õpetajapraktika tekitas seda rohkem, tundsin, et see sobib mulle. Lemmiknäitejad: Robert de Niro, Andrus Vaarik

K: Iseloomustage ennast 3 sõnaga. V: Tähendab (mmmm, raske küsimus). Pole mõtelnudki selle peale, elu moto on - Tark ei torma, jään rahulikuks, sest pea ees ei maksa tormata. K: Kui oleksite loom, siis milline? V: Lemmikloom on Saksa lambakoer, aga mis loom võiksin ma ise olla, seda ei oskagi kohe ütelda. Lemmikaastaaeg: suvi

K: Millist muusikastiili te eelistate, ning kes on teie lemmikartist? V: Muusikastiili poolest meeldib swing, ballaad ja saksa šlaager. Lemmikuks artistiks on Abba. K: Millega tegelete vabal ajal? V: (sügas kukalt) - Sporti pole aega teha. Ehitustöö, meisterdamine, ajalugu ja poliitika on need teemad ja tööd, millega vabal ajal tegelen. Lemmiktegevus: sportimine

K: Mis olid kooliajal teie lemmiktundideks? V: Ajalugu ja kehaline. K: Nimetage vanasõna, millel on oluline tähendus teie jaoks? V: "Tänaseid toimetusi ära viska homse varna." Püüdlen selle poole, aga tihti ka rikun.

Lemmikvärv: kollane

K: Kui peaksite minema üksikule saarele, nimetage 5 asja mida kaasa võtaksite? V: Telefoni aku saaks tühjaks - seega seda ei saa ma kaasa võtta. Paks kaustik, pliiats, kui igav hakkab, saab päevikut pidada, ideid liivale ei kirjuta. Hästi paks ajaloo raamat, oma naine ja laps. K: Suurimad saavutused spordis? V: Kahekordne Tartu linna meister kümnevõistluses. Kooliajal korvpalliga saavutatu. Lemmikmaiustus: jäätis

K: Mis teeb teist hea õpetaja? V: Arvan, et ma ei ole hea õpetaja aga püüan sinnapoole. Üritan rakendada enda töös erialased teadmiseid ja püüan viia kogu vajaliku info õpilasteni. Mulle meeldis väga selle kooliaasta aktusel Madis Grossi ütlus: “Püüdke antud aine raames anda seda, mida läheb elus vaja. Et õpilasteni jõuaks vaid kõik põhiline.” Lemmiksöök: kartuli-tangu puder, makaronid kotletiga

K: Soovitage mõnda head raamatut! V: On väga palju head lugemist, aga soovitan raamatut "Wikmani poisid".

Kuidas 1. klass Raadio Ruudus käis õp TIINA ARBEITER

Kui Raadio Ruutu jõudsime, võttis meid esmalt vastu Lüüli Lepik, kes Valga raadios uudiseid loeb. Šokolaadi, mille me külakostiks kaasa võtsime, jagas ta koheselt laste vahel ära ja lisaks pakkus õunugi. Nii mõnelegi lapsele tuli tema hääl kohe tuttav ette. Lüüli tütar Vaike – Liine õpib ka Tsirguliina koolis. Tutvusime raadiomaja ruumidega ja kuulasime, millega Raadio Ruudus tegeletakse. Usinamad esitasid pidevalt küsimusi ja paaril lapsel tekkis tahtmine oma soovilugu kuulata. Eriti agar pärija oli Lauriin. Saime siiski teada, et muusikapalad on muusikatoimetaja poolt juba varem ette planeeritud ning nende järjestust saate jooksul ei muudeta. Ühe ruumi ukse peal oli silt, mis keelas võõrastel siseneda. Meid siiski lubati sinna, kuid pidime olema eriti vaiksed, sest parajasti tegi seal saadet Ivo Ukris. Meie rõõmuks teatas ta kõigile raadiokuulajatele, et Raadio Ruudus on parajasti uudistamas Tsirguliina keskkooli 1. klassi õpilased. Saime kuulda, kuidas saade eetrisse läks. Peagi tuli uudiste lugemise aeg ning nii õnnestus meil näha, kuidas Vaike – Liine ema seda tegi. Pärast uudiseid saime teada, et kui stuudios on külalisi, siis ta pisut pabistab lugemise ajal. Pärisime veel mitmesuguseid asju, millele saime ammendavaid vastuseid. Kõige lõbusam osa aga saabus siis, kui kõikidele soovijatele anti võimalus prooviruumis harjutada uudiste lugemist. Lugemised lindistati ja pärast kuulasime, kuidas asi edenes. Tekst, mida lugema pidime, polnud just kergete killast. Paljud lugesid veerides, kuid oli ka soravalt lugejaid. Mariis oskas selle teksti väga hästi ette kanda. Nalja sai, oi, kui palju! Naersime nii, et kõht oli kõveras. Eriti lõbus hakkas kõigil siis, kui Karl – Martin uudiste vahele hõikas: “Olge vait!” No kujutage nüüd ise ette, kui Lüüli Lepik raadios uudiseid lugedes hüüaks vahelduseks: “Jääge vait!” või siis “Olge tasa!” Kui lastelt pärisime, et kes tahaks tulevikus ise Raadio Ruudus tööle hakata, siis suurem osa oli sellega päri. Eks tulevikus vaatame, kuidas asjalood kujunevad. Meil oli igatahes vahva!

“Kõik valed viivad tõeni!” - (The X-Files)

Kooliraamatukogu poolt üllatus jõuluvaheajaks Igal nädalal on raamatukogus ja ka kooliraamatukogu kodulehel uus küsimus, millele vastuse leiab enamasti raamatukogust. Küsimustele vastajad saavad koguda punkte e õigeid vastuseid. Usinamatele vastajatele õppeaasta lõpus auhinnad. Novembri lõpuks saab vastatud 10 küsimust. Kõige rohkem vastajaid on III, IV ja V klassist. Küsimusele vastamiseks ei pea aga tingimata raamatukokku minema. On kaselliseid küsimusi, millele vastuseid leiab mujaltki (Internetist, raamatukogu elektroonilisest kataloogist, raamatukogu kodulehelt ) ja vastuse saab saata e-posti teel: tiiaparnik@gmail.com Tublimaid vastajaid ootab väike üllatus jõuluvaheajale minnes. Uus küsimuste-vastuste sari algab aga peale talvist koolivaheaega.

Mina valmistun jõuludeks filmi ja muusikaga KRISTIINA TAUKUL

Seoses jõuludega meenuvad mulle sõnad nagu piparkook, lumi, kuum kakao. Advendipäevadel põletan kodus küünlaid ning küpsetan piparkooke. Ma ei ole kõige parem kokk, ent nende tegemine tekitab omamoodi mõnusa tunde. Kindlasti vaatan enne jõule „Üksinda Kodus“ seeriaid. Olen neid vaadanud juba väiksest saati. Kuulan jõululaule kaks vaieldamatult lemmikut on John Lennon’i „Happy Christmas (War Is Over)“ ja NeverShoutNever’i „30 Days“. Detsembri teisel nädalal toome kuuse tuppa ja riputame kõikjale kaunistusi. Sel perioodil voolab majja tohutult palju maiustusi, näiteks mandariine, šokolaadi ja nõnda edasi. Jõulude ajal üritan võimalikult palju kodus viibida, sest nendel pühadel on pere kõige tähtsam. Jõululaupäeval lähen koos emaga kirikusse ning pärast seda tuleb külla jõuluvana ja pidu võib alata.

Noorus kui rikutud ilu

ARVAMUS

KRISTI KÕIV

Noored on muutunud, seda saab järeldada paljudest asjaoludest. Kas vanasti jõid noored nii palju alkoholi? Kas nad käisid vahetundidel nurga taga suitsu tegemas? Oli neil mingeid läbistusi näos? Vanasti sai tänavapildis ja koolis aru, kes on poiss, kes tüdruk. Tüdrukud kandsid rohkem seelikuid ja kleite ning poisid käisid ikka mehe moodi riides, polnud liibuvaid rõivaesemeid ega satse. Kuid kui nüüd vaadata enda ümber, eriti linnas, on poisid samasugused nagu tüdrukud: pikad juuksed, naiselik hoiak ja roosad püksid. Tänapäeval võib juhtuda, et noored kaunid neiud ei oska

pidulikel üritustel näiteks nagu lõpupeol kontsadel kõndida ja nad ei tahagi osata, sest neile meeldib käia tennistega. Tugevama soo esindajad olgu mehised ja tugevad, neiud aga õrnad ja kenad. Kindlasti tarvitavad tänapäeva noored rohkem alkoholi ja muid mõnuaineid kui aastate eest. Nüüd käivad juba päris pisikesed poisid nurga taga salaja tossutamas. Noorukite arvates on see populaarne ja tahetakse olla nagu suuremad koolikaaslased, kes teevad suitsu. Vahel tõrjutakse sõprusringkonnast välja need, kes ei suitseta. Arvan, et kes ei käi igal võimalikul hetkel suits suus, on tublid, sest

nad julgevad teistest erineda. Ära SINA alusta! Sa oled tore ja meeldiv kaaslane ka ilma mõnuaineteta. Tänapäeva noored augustavad ennast palju. Igal kolmandal noorel on läbistus kas näos või mõnes muus kehapiirkonnas. Needistatud kohad võivad minna kergesti mädanema. Tüdinedes rõngastusest, tahetakse sellest vabaneda, aga alles jääb arm koguks eluks, mis tuletab noorusmõtlematust meelde. Kallid õpilased, mõtelge oma tulevikule, sest noorus on ilus aeg, võiksite kasutada seda väärikalt, tulevikku arme viimata!

Reedene päev gümnasistidele - kes lebotab, kes raiskab aega KRISTIINA KÜNNAPUU

Gümnaasiumi astmele on reedene koolipäev erinev, kui ülejäänud koolile. Neid õpetavad õpetajad kutsekoolist. Täpsemalt, neile õpetatakse müüja eriala. Mitmed gümnasistid räägivad, et kutseõpe on aja raiskamine – ei mõtelda, et seda võib tulevikus vaja minna. Kõrgkoolis õppimise kõrvalt on võimalus töötada, saab kasutada õpitud kutset, mis varem tundus nende jaoks aja raiskamisena. Uurisin õpilastelt ja õpetajalt, et mida arvavad nemad kutseõppest meie koolis. Küsimus: Mis Sa arvad , kas see on hea, et meie koolis on võimalus õppida kutset ja miks? Greete 12. klass: „ Jah, on

küll hea. See aitab tulevikus paremini toime tulla. Kui lähed näiteks ülikooli, saad ka selle kõrvalt tööl käia kuna oled saanud tasuta kutsepaberid kätte.“ Christo 12. klass: „Mul on kaks arvamust ... aga rohkem olen selle poolt, et see ei ole hea. See vähendab teiste ainetundide arvu ja ei ole võimalik saada korralikku kesk- kui ka kutseharidust - kõik see kokku annab kaks poolikut haridust. Leian, et see ei ole kasulik. Kohati tundub, et selle kutsehariduse kvaliteet ei ole hea: liiga palju on vabu tunde ja tunnid jäävad sageli ära.“ Ats Tamm (R) 10. klass: „Peale keskhariduse saab ka, kutsehariduse. Ülikooli edasi minnes on võimalik õppimise

kõrvalt töötada, sest üks eriala on ametlikult olemas.“ Kristiina 12. klass: „Arvan, et see paber ja need teadmised mis me saame, ei jookse kindlasti mööda külge maha, kuid siiski on liiga palju tühja tööd ja ajaraiskamist. Iseenesest on kasulik ja huvitav. Reeded on teistsugused kui tava argipäevad.“ Kutseõppe õpetaja Ene Kiivit: „Arvan, et see on kasulik, kuna see annab lisakogemuse ja ei tea kunagi, kuna seda võib elus vaja minna.“ Ta tõi ka näite sellest, kuidas üks õpilane ei soovinud õppida müüja eriala, kuna leidis, et sellega pole elus midagi peale hakata. Hiljem, aga uuris, kus on võimalik töötada müüjana.

Uskumatuid lugusid kooli ajaloost VALLO VIRNAS

Pole vist vähimatki mõtet kahelda, et iga koolipoiss mäletab hästi oma esimest koolipäeva. Kuid harva on meeles koolivaheajale järgnenud päevad, mil tavaliselt midagi märkimisväärset ei juhtu. Väikese Mardiga olid natuke teised lood. Ühel kevadisel hommikul marssis ta julgelt bussist välja, ruttas jooksuga keldrikorrusel asuvasse riidehoidu, sest jutt vaheajal juhtunud põnevatest sündmustest tahtis kiirelt ära rääkimist. Ei pannud ta tähele vanemaid koolilapsi, kes eesruumis oma saapaid ära võtsid, ei väikeseid koolijütse, kes paljajalu trepist üles tulid. Keldrikorrusele jõudes kuulis Mart jalgade all vee lirtsumist. Ta jäi hetkeks seisma ja vaatas oma saapaid - saapasäärest oli vesi natuke soki sisse tulnud. Kui poiss lähemalt uuris, milles asi, nägi ta vees hulpivaid susse. Riidehoiutädidel olid käes raudrehad, millega oli hea susse kätte saada. Kevadine suurvesi oli tunginud keldrikorrusele ja kõik üle ujutanud. Niimoodi jäigi see päev Mardile kauaks meelde.

Kuidas valmistud Sina jõuludeks? On Sul uskumatuid lugusi kooli ajaloost? Kirjuta meile koolileht@tsirgu.edu.ee!

“Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.”

Teater “Suurema kurbuseta” TRIIN PUUSEPP

Mis tunded võivad seostuda sõnadega lahutus ja teater? Mingil põhjusel ei suuda me leida kuidagi nende kahe vahel mingit ühtivust. 11. novembril õnnestus meie kooli õpilastel käia vaatamas etendust “Suurem kurbuseta”. Sündmusterohke ning huvitavate keerdkäikudega näidendi juhatas sisse teemaga hästi kursis olev koolitaja. Erinevate sündmuste kaudu hargnes lahti venna ja õe lapsepõlve lugu, et näidata, kuidas võib minevikus läbielatu mõjutada meid tulevikus. Meeldiv oli sisu ülesehitus, kus käsitleti sündmusi meenutuste vormis, andes aimu kõigi tegelaste mõttemaailmast. Vahel tahtis pisar silma tulla, kuna tihti kogen, kuidas kellegi peres see traagika tegelikult juhtubki. Negatiivsed mõtted oma partnerist pidavat lahutusprotsessi kiirendama, hoolimine ning mõistmine aga aeglustama. Ega hoolimine alga sellest, kui me kellelegi hea sõna ütleme, see peaks ikka algama endast. Seega on mul teile, inimesed, soovitus: hoolige endast ning oma lähedastest ning see ei võta teil tükki küljest, kui teete kellelegi head, jõulud ju ka tulekul. neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete Toitumine on üks olulisemaid tegevusi, puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel mis mõjutavad meie kehalist arengut ja kasvu. viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest Süüa tuleb vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutege- verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks vuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud tagajärjeks on ka kaaluprobleemid – kui orgatoitained. Energiat kasutame eelkõige ainevahe- nism ei saa toidust vajalikke aineid, siis orgatuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, nism sunnib meid rohkem sööma. kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte lõpmatult. seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine ja väikestes kogustes. Ükski liialdus ei ole poiss võib emast oluliselt rohkem energiat tervisele hea, isegi „tervislike“ toiduainetega on vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese võimalik liialdada. See võib samuti viia üheenergiavajadus võib erineda kuni kaks korda. külgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Kui organism saab energiat vajatust rohkem, Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioovõib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. nid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja sellega vähem. Tervislik eluviis ei väljendu ainult selles, kui kaasnevad tervisehäired. süüakse tervislikke toiduaineid, oluline on ka Organismile vajalikke toitaineid tuleb mõõdukas füüsiline koormus. Trenni tehes on enesetunne tunduvalt parem, välja arvatud tarbida õiges vahekorras TOIDUPÜRAMIID Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia Graafika: www.toitumine.ee hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10–15% valgud, 25–30% rasvad, 55–60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja p i imasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid LIINA SUUR

juhul, kui sellega üle ei pingutata. Kui ei ole võimalik iga päev ujumas või jõusaalis käia, on hea seegi, kui teha tunnine jalutuskäik värskes õhus. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüst ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa.

LUULENURK

Toitu tervislikult!

Sügis Sügis toob endaga langevad lehed. Toob mustad põllud ja kooli minevad mehed. Sügisel külmemad on ilmad vesiseks lähevad me silmad. Poriloigud tekivad kummikud meil lekivad. Sügis toob kaasa lühemad päevad, õppetöös õhtud ja luule vaevad. Sügis meile suve katab talvele ta ukse paotab. Sander Haas, 4. klass

Päkapikk on käinud Laps ärkas ja märkas temas midagi tärkas. Päkapikk vist käinud, teda mina küll ei näinud. Õu valget lund on täis, kuid jälgi pole maas. Neid otsima tõttan taas ja midagi ei märka ka. Kas päkapikk võib lennata – seda ma ei usu. Päkapikk vist elab toas – Kes seda teab? Kelly Niilus, 4. klass

Ootame ka Sinu põnevaid artikleid: koolileht@tsirgu.edu.ee

Üks ütlemata tore pühapäev

Otsi õpetajaid!

lapsevanem AGNES SAEGA

KADRI TALVIK

Otsi tähtede rägastikust üles õpetajate nimed. Nimed võivad olla ülevalt- alla, alt- üles, paremalt- vasakule, vasakult- paremale ja igas diagonaalis. Leia segaduse seest võtmesõna. Vastus lõika välja ja anns koolilehe peatoimetaja Sandra Pikka kätte. LEIA RÄGASTIKUST JÄRGMISED ÕPETAJAD:

Anne Jana Margus Silva Toomas

Ene-Eha Koidula Marika Silvia Valdo

Heda Maire Marje Svetlana Vapu

Heikki Marek Riina Tiina Õie

A S

R Ä

Ivo Margit Salme Tiiu Ülle

VÕTMESÕNA:

Millises klassiruumis nii juhtuda võis? Miks?

REMO SURRI

Fotod 4x: Timo Arbeiter

2. klass kadrimaske meisterdamas 3. klass kadrimaske meisterdamas

TSIRGULIINA KESKKOOLI

ÕPILASESINDUS

Muuseumi elutuba oli väga huvitavalt sisustatud, sest kokku oli korjatud kõik, mis kuulus meie esivanemate aegadesse. Näiteks oli keset tuba titehäll, mis oli puust ja rippus laes. Näha sai ka vanaaegset arvelauda, sulge, pesukaussi, memmede käsitööd jne. Õue naastes selgus, et vihm oli lakanud ja päikegi piilus meie tegemisi. Onu Vello tegi lahti suure kivimaja teise rohelise ukse, kuhu sisse astudes nägime vanaaegseid tööriistu: seal olid vokid, villakraavid, kirjutusmasin, klassipäevikud, raha jne, tõeliselt põnev. Lõpuks avas onu Vello suure kivimaja kolmanda rohelise ukse, see oli ruum, kus asusid põllutööriistad. Muuseumiga tutvus tehtud, hakkasime keha kinnitama ja plaane tegema ülejäänud aja sisustamiseks. Õues olles tegime mõned viimistlused, koristused, kus osalesid nii lapsed kui ka lapsevanemad. Tähtis pole ju võit, vaid osavõtt! Aeg hakkas peale pressima, oli vaja hakata asju kokku korjama ja kodutee jalge alla võtta. Oli üks ütlemata tore pühapäev, kus lapsed said koos vanematega midagi teha. Aitäh kõigile, kes andsid ja annavad edaspidigi oma panuse sellesse toredasse päeva ja tahaks tänada toredaid Iigaste inimesi, kes austavad ja hoiavad meie ajalugu!

Kümnendikud kõrvetasid potte ja panne

Koolilehe meeskonna koolitus

TABATUD HETKED

.......................................................................................... kool

Oli 4. oktoober, väljas sadas paduvihma ja puud lehvitasid oma lehti suures tuules, nagu tahaks teha katset mõneks õnnestunud õhulennuks. Ühesõnaga öeldes - oli koerailm. Kohvitassi taga istudes ja oma mõtteid mõlgutades meenus äkitselt tõsiasi, et pidime koos tütrega minema Iigastesse. Olime kokku leppinud ühel klassikoosolekul, et teeks õige ühise koosviibimise laste ja lastevanematega. Kokku lepitigi koht, milleks sai Iigaste, sest seal olevat, kus mängida, lõket teha, vorsti grillida jne. Kohale tuli külavanem Vello Paidre, kes avas meile suure kivimaja esimese rohelise ukse. Võtsin autost õunakoogi, sest lapsevanemad olid nõus ise midagi näksimiseks tooma. Majja astudes ootas meid ees korralik ruum, mis oli mõnusalt soojaks köetud ning mida valgustasid suured vanaaegsed aknad. Pandi ka põlema elektrivalgus. Suurel ümmargusel laual olid albumid ning igasugust kogutud kirjandust Iigaste ajaloo ja inimeste kohta. Lõpuks olid kohal kõik, kes tulla tahtsid. Laud oli toidust lookas ja kõigil mõtted tagataskus, kuidas päeva sisustada. Seejärel palusime algatuseks onu Vellot, et ta näitaks meie muuseumi osa, paljud polnud seal käinud ega teadnudki, et selline asi on olemas.

TSIRGULIINA KESKKOOL aastast 1912

Neljapäeval, 12. novembril toimus meil koosviibimine oma klassikaaslastega. Panime omavahel rahad kokku, mille eest ostsime toiduained, otsisime retseptid ja hakkasime kokkama. Ühiste jõududega valmistasime juustu- ja lihapirukaid, kaneelisaiakesi, juustukukleid ja valmis isegi õunakook. Ise tehtud - hästi tehtud. See õhtu oli huvitav meie kõigi jaoks. Kuna meil on pisikene klass, siis ei suutnud me loomulikult kõike ära süüa ja suur kausitäis pirukaid jäi alles. Sõime Kümnendikud kokkamas Foto: Silva Stepanova neid veel ka järgmisel koolipäeval. Minu arust igati huvitav ettevõtmine. Soovitan kindlasti ka teistele klassidele selliseid klassiõhtuid korraldada. Igasugune krõpsude ja kiirtoidu söömine ei ole kasulik ega vajalik. Koos valmistatud toit õigetest komponentidest on märksa maitsvam ja kõhtutäitvam. Ootame tagasisidet meie kodulehel http://opilasesindus.timoo.net/koolilehe-tagasiside