TSIRGULIINA KESKKOOLI JÕULULEHT
NR 3
DETSEMBER 2009
HINDAMATU Kaunistamisvõistlusel võidutsesid kolmandikud ja seitsmendikud
Jõulud Tsirguliina Keskkoolis KADRI TALVIK
Detsembris oli meie kooli sünnipäev, selle päevaga algasid tegelikult ka tagasihoidlikud kaunistamised. Üheks suuremaks pühaks on aga kujunenud jõulud ja sellega kaasnevad pidustused. Toimuvad advendihommikud, kus lapsed laulavad ja loevad südamlikke luuletusi. Sel jõulupühal on terve kool särav ja täpselt teemasse - klassid on kaunistatud nii seest kui ka väljast. Tehti valmis loosid ja iga klassi esindaja tõmbas endale lipiku, kus oli kirjas, milliseks peavad nad enda ukse tegema. Kas olid siis jõuluküünlad, -sussid, -kommid, -päkapikud jne. Seesugune keskkond loob jõulutunde, pealegi kuuleb ka kooliraadiost ilusaid pühadelaule. Juba teist aastat järjest on korraldatud ka jõululaata ning sellest on
JUHTKIRI:
KADRIAN POSSUL
30. novembril kuulutati välja klassidevaheline jõuluteemaline kaunistamisvõistlus. Klasse oli võimalik ehtida nädal aega. Kaunimad klassid valisid välja meie kooli õpilased. Iga klass sai valida 3 lemmikut. Sedelid koguti kokku ja tehti kokkuvõte. Kolm kaunimat klassi kahes vanuseastmes on: Noorem aste (1-6) 1. Kabinet 32 (3. klass) 2. Kabinet 34 (6. klass) 3. Kabinet 38 (1. klass) Meie koolis luusib õhtuti ringi päkapikk, kes pistab sussidesse nii mõndagi head!
saanud komme, mis hakkab toimuma ka järgnevatel aastatel. Tsirguliina Keskkooli käesoleval jõulupeo valmistused algasid peokava koostamisega, samuti lõigati arvukalt paberist päkapikke, kaunistuste jaoks. Ürituse teemaks on “Pilk jõuluaknasse”, toolidki on
Juubel ukse ees
säetud, nagu eelneval aastal, sest just nii on kõige hubasem. Tänud töömeestele, kes ka sel korral olid nõus lava ehitama. Jõulupeol võib näha ka suurt-suurt kuuske, mille on muretsenud üks lapsevanem, aitäh talle!
Kaupo Kutsar Paul Korp Sandra Pikk
Inga Suur Taavi Martinson Rein Rosenberg
Pille Talvik Ülle Vihm Marika Troon
Palju õnne kõigile võitjatele!
Stiilseim poiss ja tüdruk Teise veerandi stiilseim tüdruk on
REGINA UIBO
Kõige ilusam kuu on jõulukuu, kõige ilusam puu on jõulupuu, kõige ilusam mees on jõulumees ja kõige ilusam aasta ootab ees! Jõulukuu on tõepoolest kõige ilusam aeg aastas. Jagatakse kinke, soovitakse head nii jõuluvanalt endale ja teistele, näiteks paranemist haigusest või edu edaspidiseks eluks. Jõulud on tänapäeval kõige tähtsam püha rahvakalendris. Enim pakuvadki sellisel ilusal, lumisel ajal rõõmu kodude kaunistamine, ühtekuuluvustunne, verivorstid koos hapukapsaga, kingitused kuusepuu all ja üheskoos oldud aeg. Soovitan soojalt perega sõita Tartusse – käia ringi ja vaadata, kui ilus üks vanalinn olla võib. Lapsed lõõritavad pühadelaule, pakutakse piparkooke ja kuuma teed, tänaval säravad imearmsad kaunistused ning sepapoisidki teevad oma tööd. Väljas kõndides võib tunda tuisku, külma tuult, aga see just loobki kauaks ajaks jõulumeeleolu! Uueks aastaks soovin palju kordaminekuid ja loodan, et aasta 2010, meie kõigi juubel, tuleb meeldejääv ja ilus! Kaunist jõuluaega, armas lugeja, ja kui uude aastasse astud, õnn Sulle naeratagu vastu! Sandra Pikk, peatoimetaja Tsirguliina Keskkooli Hoolekogu
Vanem aste (7-12) 1. Kabinet 24 (7. klass) 2. Kabinet 14 (11. klass) 3. Kabinet 21 (9a. klass)
ja stiilseim poiss
TANEL SÕÕRUMAA Palju õnne!
Jõulukontsert toimub teisipäeval, 22. detsembril algusega kell 18.00 Pärast kontserti toimub disko.
LIINA SUUR
Mis seostub Sinul jõuludega?
Jana Vainonen: Jõuludega seostub muidugi jõulupuu toomine metsast, tubade ehtimine, päkapikud, lumi, kodusoojad kingitused, mis on tehtud rõõmuga ja südamest ning loomulikult maitsev jõulusöök.
SANDRA PIKK
Valgamaa maanoor - Timo Arbeiter
Neljapäeval, 3. detsembril toimus Valgamaa noortekonverents „Valgamaa noor välismaale!?”, kus meie kooli õpilane Timo Arbeiter valiti maanooreks. Kõigest lähemalt lugege aga alljärgnevast tekstist! Kooli sünnipäeva aktus vaadatud ja kringlid ära maiustatud, asusime teele koos Silva Stepanova, Timo Arbeiteri, Liina Suure, Ethel Lauli ja Kadrian Possuliga Valka. Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse saali sisse astudes väitlesid omavahel kaks kooli – Valga ja Tõrva Gümnaasium. Vaieldi teemadel „jää Eestisse!” ja „mine välismaale!” Samuti esines ja jagas karjäärialaseid teadmisi meie kooli vilistlane Mart Jallai. Kohe pärast seda astus lavale maavanem Kalev Härk, kelle kättki sai hiljem suruda ja vahetada paar sõna Tsirguliina Keskkooli lehest „Tsirguke.” Väga positiivseks jäime kõik viis – Härk suhtles meiega ja tegi ettepaneku, et saadaksime edaspidi enda koolilehti ka Valga raamatukokku, et ka teised lugeda saaksid. Peale selle jagas ta kiituseid Timole ja soovis talle jõudu ning jaksu. Üsna pea saabuski hetk, kui istusime toolidel, ootasime ja närveerisime, kuna teadustatakse Valgamaa linna- ja maanoor. Kui hõigati välja Timo nimi, oli ta esmapilgul veidi üllatunud, meie aga õnnelikud. Väga põnev ürituse osa oli see, kui lavale astusid Priit Janson ja Kadri Jõgi, kes müüsid suviti raamatuid Ameerikas ning Kaire Saarep, olles lihtsalt tööotsija Ameeri-
2
kas – Miami Beachil. Millised kummalisi seiku nemad aga kogesid? Loe järgnevaid fakte! Raamatumüümine, Eestlased Ameerikas (muljeid, tähelepanekuid jne) * Ameerikas oli ilm nii palav,
niiske ja polnud midagi hingata. Lähed välja ja juba 5 min pärast on keha üleni higine. Toad on see-eest külmad, konditsioneer ju. * WC potid ebatavalised - suured, vett on potis nii palju, et nupule vajutades võib tulla uputus. * Inimesed suhtlevad vabalt, on sõbralikud. Kohvikujärjekorras räägivad võõrad omavahel ja küsivad “No kuidas lastel siis läheb ka?” kuigi tegelikult teisel polegi lapsi. * Eestlannade Blondi juuksevärvi peale tulevad ameeriklased “Ohh, Sweden??” * Kui käisid raamatuid kodudes müümas, hakkasid perenaised pa-
TOIMETUS
REPORTERID
Peatoimetaja SANDRA PIKK Kujundaja ja fotograaf TIMO ARBEITER Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO
LIINA SUUR KADRIAN POSSUL KADRI TALVIK KRISTIINA TAUKUL KRISTI KÕIV VALLO VIRNAS
jatama enda lahutusest või meestest. * Avastus - pole kõnniteed, inimesed ei kõnni kunagi jala, kõik sõidavad autodega. * Kiirsöök: Iga 2-3 miili taga on kiirtoidu putkad. * Kui lähed üks puha mis poodi sisse, on leti ääres snäkid, ameerika kommid, coca-cola, lihtsalt niisama tasuta, mida võid võtta ja süüa. * Ameerikas käib enamus inimesi kirikus. Meil käiakse murede pärast, või jumalalt armu palumas. Nemad aga käivad seal pidutsemas (tagasihoidlikult), laulmas, inimestega suhtlemas, grillimas ja vaba aega veetmas. * Kui Sa pole ühtegi usku, hakkavad ameeriklased Sulle piiblist rääkima ja enda usku kutsuma * Rõhk on seal nii suur, et ninast jooksis mitu korda verd. * Floridas, Jacksonvilles, sajas kogu aeg vihma. * Raamatumüümine käib 72 päeva, ehk siis 6 päeva nädalas, 13 tundi päevas. * Äratus raamatumüüjatel on 5:59 terve suvi, siis järgneb ärkamisele külm dušš, 7:59 minnakse müüma ja kell 9 õhtul on alles müümise lõpp. * Raamatumüüjad teevad enda elu lõbusaks: On grupid ja käib võistlus, kes rohkem müüb nädala jooksul raamatuid * Eestlanna sai Ameerikas tasuta auto, sest surfipoisid laenutasid talle! * Elamist otsivad endale nii: Koputavad ukselt-uksele ja küsi-
KRISTIINA KÜNNAPUU KEITI UST LIISI HAGGI KAARIN GRANVOSKI ALISA MALTSEVA ETHEL LAUL
vad “Kas rentnikut on vaja?” * Tüüpilised ameeriklased: “Oh, Eesti! Ilusad juuksed!” * “Ole kus sa oled, käi kus sa käid, aga suve lõpus maitseb must leib ikka kõige paremini!!!” Miami Beach (Noored tööotsijad Ameerikas, kes lõpuks ikka korralikku tööd ei saanud, reisi peale läks ca 50 000) * Nende CV on resumee * Kui lähed restorani tööd otsima, ei öelda sulle mitte kunagi “ei”. Siiski veavad sind hiljem alt. Ütelda “Ei” on neile häbiväärne. * Saad tööd ainult siis, kui tead kedagi. Ilma tutvusteta Miami Beachil läbi ei löö. * Korterit ei saa üürida alla aasta, see on reegliteski kirjas. * Eestlannade kohta arvatakse, et nad on venelannad, sest nemad käivadki kogu aeg Miami Beachil ja võrgutavad rikka mehe, kelle päras maha jätavad ja saades suure varanduse. * Korteriüür on meie rahas 17 000. * Öösel pärast 6 pole mõtet välja minna, sest poed on kinni, tänavad on lihtsalt nii ohtlikud. * Ööklubisse ei saa sisse, kui pole välimist ilu. Miami Beachil ei huvita mitte kedagi haridus, sisemine ilu, kui pole perfektset ja ilusat välimust, ei löö sa seal läbi. * See, kui sa ei võta vastu rikka noormehe ostetud 30 000 kr kleidi, solvab teda.
Tsirgukest võid internetis lugeda siit:
www.opilasesindus.timoo.net/koolileht Enda artikleid võib saata meie e-mailile:
koolileht@tsirgu.edu.ee
Kuidas valmistud Sina jõuludeks?
LIINA SUUR
Karlos Karja 8. klass: Valmistun igal aastal jõuludeks erinevalt. Kindlasti küpsetan piparkooke, sest neid on lahe kujundada ja piparkoogid tekitavad jõulutunde. Loomulikult toome tuppa kuuse ja ehime seda koos perega. Ei jää ostmata toredad jõulukingitused.
TUNNE INIMEST:
Ivo Pill
Uskumatuid lugusi kooli ajaloost VALLO VIRNAS
KADRI TALVIK, ETHEL LAUL
K: Kelleks tahtsite saada lapsena? V: „Tahtsin saada maadeavastajaks. Tollal ma ei teadnud, et pole enam ühetegi kohta, mida avastada. Kõik on ju avastatud.“
aru hispaania, prantsuse ja itaalia keelest. Õppinud olen ladina, heebrea ja kreeka keelt, aga kuna need on nö surnud keeled, siis vajan kordamist enne, kui hakkan midagi rääkima.“
K: Kas juba väiksena tundsite huvi ajaloo vastu? V: „Jah, väga. Muid hobisid nagu eriti ei olnudki.“
K: Te annate kokku viit erinevat tundi, kas teil mõnikord lähevad asjad segamini ka? V: „Tundide ettevalmistus pole keeruline. Teemad on kõik ju omavahel seotud. Ajalugu on ju sellesama inimühiskonna ajalugu. Seesama inimühiskond on loonud filosoofia ja seesama inimühiskond on religioonid ühendanud ja seesama inimühiskond on ka loonud kunsti. Need kõik on omavahel niivõrd põimunud, et mingisuguseid erilisi vastuolusid ei ole.“
K: Miks valisite just õpetajaameti? V: „Nüüd peab küll mõtlema.“ Pikem paus. „Ma arvan, et see oli sellepärast, et tekkis tahtmine jagada õpilastega kõike seda, mida ma ajaloost tean. Samas saan ju tegeleda millegagi, mis mulle meeldib.“ K: Kaua te olete töötanud Tsirguliina Keskkoolis ja kas selle aja jooksul on juhtunud midagi naljakat? Mida? V: „Koolis olen töötanud aastast 2003 vist. Naljakaid asju juhtub iga päev. Hmm. Ükskord olin pisut haige ja ei teadnud, kas lähen kooli või mitte. Otsustasin hommikul, et lähen ikka, oli ju veerandi lõpp, et kellelgi ehk on vaja midagi vastata. Kooli jõudes kuulsin trepi alt kellegi ahastavat häält lausumas, et ei noh, üks kaks jälle juures, ta kurjavaimu buldog on terveks saanud.“ K: Kui te saaks valida ükskõik millise ameti, mis see oleks? Miks? V: „Mul on neid ju kaks: kirik ja kool. Tead, ega ma ei kujutagi teist ametit ette, sest et olen ju metsas töötanud. Igal tööl on oma aeg, praegu ma ju metsas töötada ei saaks.“ K: Kuidas olete rahul Tsirguliina Keskkooliga? V: „No siin all olles puutun ma õpetajatega vähe kokku, olen oma kolleegidega igati rahul. Õpilastega olen kohe väga rahul, ma ei kujutaks paremaid ettegi. Olen ju teistes koolides ka töötanud, kuigi väiksema koormusega, aga nende õpilastega siin olen väga rahul“ K: Milliseid keeli te räägite? Millistest keeltest saate lihtsalt aru? V: „Eesti keel on ju emakeel, nii et seda oskan sajaprotsendiliselt. Toime tulen ka vene, inglise ja saksa keelega. Loen veel mõnes keeles. Mingil määral saan
K: Milline osa ajaloost teid kõige rohkem köidab? Miks? V: „Kindlasti Eesti ajalugu ja Teine maailmasõda. Teine maailmasõda oli suhteliselt hiljuti, näiteks minu vanemate põlvkond oli sellega otseselt seotud ja Teise maailmasõja järelkajad ei ole siiani vaibunud. Eesti ajalugu meeldib sellepärast, et iga Eesti ajaloolane peaks olema Eesti ajaloo fanaatik, sest meie ajaloolased Eesti ajalugu uurivadki.“ K: Mis ameteid on olnud teil varem? V: „Olen olnud metsavaht, metsnik. Olen olnud ka metsalangetaja. Kunagi olin keevitaja. Eks tööd on tehtud igasugust. Praegugi on kaks ametit.“ K: Kui tihti loete raamatuid? V: „Raamatuid loen iga päev. Eelistan ikka religiooni- ja ajalooteemalisi. Püüan kursis olla Eesti kirjandusega. Kui satub kätte mõni põnev kriminull, ega seda käest ära küll viska.“ K: Millised on teie hobid? V: „Põhiliselt tegelen lugemise, muusika kuulamise ja arvutis olemisega.“ K: Kuidas tähistate teie jõule? V: “Töiselt, tuleb pidada kaks jumalateenistust jõuluõhtul ja samuti ka järgnevatel jõulupühadel. Vahepeal püüan leida aega oma pere jaoks, meil on see traditsioon, et kuusk on toas ja kingitused selle all. Kuigi lapsed ei ole enam
Kunagi olid talvel kehalise kasvatuse tunnid õues ja suusatati. Igal õpilasel pidid olema suusad, nagu on vaja kaasas kanda dresse. Suusad võis jätta kooli, aga tavaliselt ei olnud võimalik kahte paari suuski muretseda ja siis pidi suuski koju tassima, sest kodus taheti ka suusatada. Bussijuhtidele see ei meeldinud, sest suusad ja kepid kriibivad bussi lage. Seega pidid olema kotid, mis kataks suuskade ja keppide otsad. Bussiga sõitis
ka üks väga halb poiss, kes pidevalt teisi kiusas. Ühel päeval tehti sellele poisile tagasi ja lõhuti tema suusakate ära. Poiss ei pannud seda tähelegi ja astus rõõmsalt vilistades bussi. Juhiks oli väga kuri onu, kellel oli poisi vempudest küllalt. Nähes, et poisil pole kotti, hakkas ta temaga pahandama. Poiss hakkas vastu rääkima, ent lõpuks pidi ta suusad jalga panema ja üksinda kodu poole sõitma hakkama.
4. klassi tegemised 4. KLASS
Oleme oma klassiga korraldanud mitmesuguseid põnevaid üritusi ning tahame mõnest rääkida kogu kooliperele. Juba neljandat aastat osaleme raamatuklubi „Värvuke“ töös. Nende aastate jooksul on toimunud palju huvitavaid ettevõtmisi. Oleme õppinud näidendeid ja käinud nendega esinemas oma valla lasteaedades ning isegi kaugemal. Hiljuti külastasime renoveeritud Valga lasteaeda „Kaseke“. Esinesime näidenditega „Mütsikaupmees“ ja „Naeri tõmbamine,“ lugesime luuletusi sügisest. Pärast saime mängida põnevaid lauamänge. Sattusime nii hoogu, et kuidagi ei tahtnud kooli tagasi minna. Veel oleme käinud õppeekskursioonil maakonnalehe toimetuses, kus tutvusime ajalehe Valgamaalane väljaandmisega. Samuti külastasime Valga koduloomuuseumi ja raamatukogu. Täname kogu südamest Tiia Pärnik-Pernikut kooli raamatukogust, kes on viitsinud meiega tegeleda ja alati meie ettevõtmisi toetada. Tänusõnad kuuluvad Pille Illakule, tänu temale said paljud meist orienteerumispisiku. Kevadel ja sügisel osalesime orienteerumispäevakutel Lüllemäel ja Karulas. Täname ka abivallavanem Mati Rauda, õpetaja Svetlana Operit, lapsevanemaid Margi Tohust, Agnes Saegat ja Taavi Martinsoni, kes sõidutasid meid vajadusel sihtpunkti. Kooli õpilasesindus on korraldanud palju huvitavaid üritusi, kus oleme meiegi osalenud. Meeldejäävamad neist on olnud stiilipäevad, loomakaitsepäev, mini missi ja misteri valimised, kadripäev. Jõudumööda lööme aktiivselt kaasa kooliraadio poolt korraldatud küsitlustel. Suured tänud raadiomeeskonnale, et olete meie koolipäevad muutnud huvitavamaks ja põnevamaks! Soovime lastevanematele ja kogu kooliperele kaunist jõuluaega ning toredaid ettevõtmisi uuel aastal! kodus, siiski saame jõuluõhtul ikkagi kodus kokku ja istume lauda.“
3
LIINA SUUR
Jõulude ajal..
KAARIN GRANOVSKI
..on sobilik.. tegeleda heategevusega, külastada vanavanemaid ja sugulasi, olla koos perekonna, sõprade või lähedastega, käia kirikus ja süüdata küünlad surnuaias, toita metsloomi, teha lähedastele armsaid kingitusi. ..pole sobilik.. küttida metsloomi, rikkuda jõulurahu, saagida metsast kuusepuu ainult ladvast maha.
LUULENURK Hommiku üllatus Hommikul taas ärkasin, siis aknal sussi märkasin. Vaatasin, mis oli seal, kommid all ja kiri peal. Kirjal seisis: “Tere väike!” täna Sulle paistab päike. Jõuluvana on ju teel, suured kingikotid reel. “Olen Sinu päkapikk!” Olin nii õnnelik! Õue tõttasin siis ma, lumememme tegema. Merlika Hüdsi 7. klass
Jõuluaeg Jõuluaeg ja lumesära, tuba soe ja laste kära. Kuusk on toas ja toidud laual, küünal viidud tuttava haual. Jõuluvana öösel tuleb, kuuse alla kingi paneb. Lastel suur on rõõmu kaja, kinke kohe avada vaja. Jõuluaeg ja lumesära, lastel suur on rõõmu kära. Hanna-Liisa Pärnik 7. klass
Klassiõhtu ja vanematekool KADRI TALVIK, MERLIKA HÜDSI 11. detsembil toimus 7. klassil klassiöö. Alguses toimus esinemine, peo teemaks oli muinasjutt, pärast seda, oli söömine. Meil oli ka üks reegel: klassiõhtule ei tohtinud tuua krõpsu. Nii oligi parem, sest pidime hiljem vähem koristama. Meil käisid külas ka kaks sellel aastal meie koolist lahkunud õpilast. Me mängisime ja tantsisime, meil käis külas üks tore naine, kes teadis väga palju koertest ja kassidest, pärast seda liitusid meiege veel kaks inimest, nad olid punasest ristist. Nad õpetasid meile, mida rasketes olukordades teha ja kuidas haavu siduda. Loomulikult tuli varsti ka magamamineku aeg, sest ees ootas meid raske päev. Kella kolmest jäime magama, poisid olid oma ruumis ja tüdrukud omas. 12. detsembri hommikul kell üheksa oli meil äratus. Me sättisime ennast valmis ja juba oligi kell kümme. Külla tulid vanemad, kahjuks kohale tuli vaid viis vanemat. Mängisime kooli ainult, et õpilaste asemel olid koolipingis vanemad, kirjutati jutukesi teemal “Minu ilusaimad jõulud”, ühte kirjandit saate ka ise lugeda. Tunnid mõõdusid vahvalt, toimus ka autasustamine, jagasime kiituskirju ja shokolaade. Sealhulgas tahame tänada kõiki vanemaid ja õpilasi, kes mängisid õpetajaid. Ootame järgmine kord ka rohkemat osavõttu.
Minu ilusaimad jõulud lapsevanem MERIKE AAS
Jõulud - see aeg on talve ilusaim. Eriti on mulle meelde jäänud talv, mil oli väga paks lumi. Kuusepuu oli ikka vaja koju tuua. Panin siis väikse tütre kelgule ja hakkasime metsa poole sumpama. Õnneks polnud vaja kaugele rühkida, sest üsna pea leidsin väga ilusa kuuse. Kojuminek aga oli palju vaevalisem: kelk vajus tihti paksus lumes ümber ja laps oli jälle hanges pikali. Nii ma siis rassisin sealt kodu poole, ikka tõstsin kuuske ja last vaheldumisi. Kui ma lõpuks koju jõudsin ja kuuse ära ehtisin, olin kindel, et see kuusk oli läbi aegade minu parim leid.
Siis kui jõulude tähistamine keelatud oli.. õpetaja KOIDULA SOE
Minu lapsepõlv möödus keset nõuka aega ja usk oli rangelt riigist ja koolist lahutatud või vastupidi, samuti kirikud. Jumala sündimise pühad, nagu jõulud, ei tulnud kõne allagi, sest kui pole jumalat, ei saa ta sündida. Selle tagamiseks algas näärivaheaeg 29. või 30. detsembril ja enne seda olid kuused ja muud ehted keelatud. Kunagi olevat isegi akende taga piilumas käidud, kas keegi järsku kuuske pole jõuluks tuppa toonud. Elasin Nõo internaadis ja nii avalikus kohas ei tohtinud jõule tähistadagi. Ühel klassiõhtul otsustasime tutvustada vanu eestlaste kombeid. Klassijuhataja arvas, et teeme kirjaliku ettekande, aga kuidas sa jutustad verivorstist, endal suu vett jooksmas ja lauludest ei saa ka salmi lugedes mingit sotti. Kuuske me siiski raiuma ei läinud, sest vanadel eestlastel seda toas polnud. Jõudis kätte klassiõhtu ja kui klassijuhataja sisse astus, ahmatas ta ennast kaameks, sest keset
Ootame ka Sinu põnevaid jutte oma e-maili aadressile
koolileht@tsirgu.edu.ee
4
Kuidas valmistud Sina jõuludeks?
Merlika Hüdsi 7. klass: Enne jõule on kõige põnevam kuuse toomine. Kuuse ehtimine ja see hõrgutav lõhn, see kõik on nii hea. Muidugi käime ka enne pühi kingitusi ostmas ja saadame kaarte. Küpsetame piparkooke ja muid jõulutoite. Jõulude ajal ei puudu meie kodust mandariinid, mis on ka meie jaoks jõulutoit. Jõulumuusikat me eriti ei kuula, aga vaatame jõulufilme. Pühade ajal käivad meil külas sugulased ja sõbrad, nendega on jõulud lihtsalt super toredad. Mina endapoolt soovin kõigile kõige paremaid jõule!
põhku siblis ringi tõeline kukk ja terve klass oli verivorsti ja piparkoogi lõhna täis. Direktor aga oli juba koju läinud ja telefon kantseleis luku taga (mobiile polnud siis veel leiutatud) seega jäi tal üle ainult vaadata, mida me tegema hakkame. Küsimusele “Mis sealaut siin on?” vastasime, et just nii see taluperes talvel käis. Olin uhke, et suutsin selle põhuhunniku ühest kuhjast kohale tirida. Mis on aga kukel jõuludega pistmist? Nagu tänapäevalgi, tahtsid ka vanasti neiud mehele saada ja kukk, kui meessoo esindaja, pidi seda ennustama. Armastus käib inimesel kõhu kaudu ja kukel samuti kõik klassi tüdrukud valasid peotäie teri enda ette põrandale ja kelle hunnikust kukk sööma hakkas, pidi kõige enne m e hele saama. Klassijuhataja oli juba abielus ja talle me teist võimalust ei pakkunud. Tagantjärele mõeldes läkski meil 2 tüdrukut klassist mehele, aga kas sellel kukega seos oli, ei mäleta. Et poes hakati jõulukraami alles näärideks pärast jõule müüma, pidi
keegi need verivorstid ja piparkoogid kodus valmis meisterdama. Koduõlut meil polnud, sest jõululaar oli otsas ja aastavahetuse tegu veel käima panemata. Lauludega oli meil lihtne, kuigi laulikutes jõululaule polnud, liikus neid suust suhu ikka. Meie klassis õppis Peeter Sauli poeg, kes oli Tallinnas muusikakoolis käinud ja mängis kõik laulud kuulmise järgi klaveril järele ja meil oli klaveriga klass, kus me vahetundides horoskoobi laule laulsime ja kust ainult kehalise ja keemia tunniks asumisele saadeti, et teised ka laulda saaks. Poisid torkisid õlekubul silma peast välja ja lõpuks tuli jõulusokk kingitustega. See oli nüüd veidi vastupidi, sest vanasti käis jõulu- ja näärisokk nagu kadrisant kingitusi korjamas, mitte jagamas, aga eks meiegi sokk korjas need kingitused meie käest kokku ja jagas siis laiali. Mingit probleemi meil sellest ei tulnud, sest vorstid ja piparkoogid said ruttu otsa, klass korda ja ürituste lahtrisse ilmus “näärikommete tutvustus”.
Kooliraamatukogu küsimustevooru tulemused
Kõik küsimused vastas ja 1. koha sai Carmen Saega IV klassist. 2. koht - Eliise Maiste - V klass ja 3. koht - Valerija Kozlova, Birgit Martinson IV klassist ja Annaliisa Bettler V klassist. Kõige rohkem vastajaid oli 3., 4. ja 5. klassist 3. klass - 76%, 4. klass - 64%, 5. klass - 36%. Auhinnad saab kätte enne koolivaheajale minekut!
Minu lapsepõlve jõulud
Jõulud metsas
Ettepanekule kirjutada oma lapsepõlve jõuludest oli minu kiire vastus: „Mul polnud jõule, mul olid ainult vana-aastaõhtud“. Aga hetk hiljem sain aru, et see pole tõsi. Mäletan oma lapsepõlvekodu jõuluõhtute erilist puhtust ja õdusust. Minu vanaema ei olnud eriline usklik, aga igal jõuluõhtul istus just vanaema raadio kõrvale, et kuulata jumalateenistust Soomest. Nii istusimegi kõik vanaema kõrval nagu väike salaselts ja kuulasime: pealikust vanaema; minu muidu müriseva häälega, kuid raadiot kuulates nii vaikne
Jõulude ajal on metsas vaikne ja rahulik, puudki on kattunud ilusa lumevaibaga. Paljud loomad on talveunes ja linnud on lennanud ära lõunamaale. On pime ja külm aeg, mil taimed puhkavad, et ilmade soojenedes taas elule ärgata. Vaid üksikud linnud jäävad talveks siia, neist populaarsem on rasvatihane, kellele kodudes jäetakse välja kas pekki või päevalilleseemneid. Üks ilusamaid linde, kes Eestis talvitub on jäälind. Tundub, et kõik metsaelanikud on talveunne suikunud. Tegelikult metsas ringi jalutades võib näha erinevaid jälgi. Metskitsed käivad põldudel toitu otsimas, metssead liiguvad karjana koos ringi. Võib kohata pisikesi jäneseid, kes on talveks oma pruuni või hallika kasuka vahetanud valge vastu. Inimesed viivad tihi loomadele toitu, viiakse heina, vilja ja metssigadele näiteks tammetõrusid.
õpetaja SVETLANA OPER
KADRI TALVIK
isa; sõnagi eesti keelest ja ammugi soome keelest aru saav hella südamega ema ja meie õega vanemate kaisus. Kaugest Soomest kostis ja kandus meie väikesesse majja midagi väga ilusat ja pühalikku. Siis tuli vana-aastaõhtu. Minu kindlameelne isa tegi kapiukse lukust lahti, võttis sealt välja vintpüssi ja läks õue, et tervitada uut aastat laskudega taevasse. Mäletan, et oli palju lund ja natukene hirmu, siiski põnevust oli palju rohkem. Me kõik kisasime vaimustusest ja siis jalutasime linna suure kuuse juurde. Isa ja vanaema jäid koju raadiot kuulama.
Kuidas peeti jõule vanasti LIISI HAGGI
Jõulude nimetus pärineb muinasskandinaavia keelest. Jõuluaeg saabus toomapäevaga (21. detsemberil). Algas jõulutoitude valmistamine, pandi käima õlu, tehti pühade-eelne suurpuhastus. Jõululaupäevaks pidid olema lõpetatud välised tööd, lakke riputati kroonid, tuppa toodi jõuluõled
ja lõikusaja esimene või viimane viljavihk. Õlgedel mängiti jõulumänge. Selle järgi, kui palju õlgi lakkeviskamisel partele üles jäi, ennustati järgmise aasta viljasaaki. Jõuluööl söödi mitu korda, et toitu jätkuks, ööseks jäeti koju tulnud hingedele toit lauale. Eestlastele on alati olnud jõu-
lude ajal rahvustoiduks verivorstid ahjukartulite ja hapukapsaga. Aknad kaeti vaimude eest, laudas anti loomadele leiba. Jõulukuuse komme tuli taluperedesse mõisate ja koolide vahendusel Saksamaalt ning kodunes 20. sajandiks. Ehitud kuuske hoitakse toas tavaliselt jõululaupäevast kol-
mekuningapäevani. Külaskäimine algas esimesel jõulupühal. Sellest ajast kuni kolmekuningapäevani (6. jaanuar) käisid perest perre ka näärisokud. Seljas pahupidi kasukad, soovisid nad majarahvale õnne ja edu ning said selle eest mitmesuguseid ande.
TABATUD HETKED Jõululaadast võtsid osa nii suured kui väikesed
Teise advendihommiku tähistamine
Direktori vastuvõtt koolielus silmapaistnud õpilastele
Uue põlvkonna lugejad kohtusid Pärnus
Koolikilbil võidutsesid Tsirgukad
Reedel, 11. detsembril toimus Pärnus Koidulauliku-nimeline luulelugemisvõistlus. Meie kooli õpilane Kristiina Ersto saavutas Elo Viidingu eripreemia. Juhendaja Ülle Vihm.
Laupäeval, 12. detsembril viibisid meie kooli õpilased Christo Saega, Siim Sirel, Kaj Pronko ja Remo Surri Koolikilb 2009 eelvoorul Tõrvas. Tublid mälumängurid saavutasid gümnaasiumi vanuseklassis esimese koha.
Palju õnne!
Palju õnne!
Luuletuste lugemine tõi kokku paljud algklassilapsed 27. novembril, koolisisesel jõululuuletuste lugemise võistlusel “Päkapikutamine” kogusid enim hääli Mariis (29), Birgit ja Kert (16), Reelika ja Steven (15), Kaisa (14), Vaike-Liine (13), Stella (9), Kirsti-Helena (8). Palju õnne!
5
LIINA SUUR
Mis seostub Sinul jõuludega?
Kristiina Ersto 12. klass: Ilusaim aeg. Aeg, mis tuleks veeta lähedastega, istuda ääreni täis laua taga, süüa kõht täis ja pugida veel mandariine. Ka toas hästi lõhnav kuusk, mille alumine pool on kingipakkidest kirju. Raadiost tulev jõulumuusika, küünlavalgus. Samuti massiline ilusate soovide soovimine. Rahu, südamlikkus, soojus.
Jõulurõõm läbi riietuse
LAHENDA LABÜRINT
ALISA MALTSEVA
Pühad teevad südame soojaks, tuju rõõmsaks ning isegi jõuluimesid võib juhtuda! Sellist rõõmu ei tohiks häbeneda ning detsembrikuus võiks isegi hetketi unustada trendid ning näidata välja tõelist armastust jõulude vastu, riietudes just jõulumeeleoluliselt. Keegi ei käsi selga tõmmata jõuluvanakostüümi, ette liimida habet ega jalga panna punaseid valge tutiga susse, aga siiski on taoline riietumisviis võimalik! Külluslikult punast! Punane on väga kaunis värv ning tõeline jõuluvärv. Sa ei pea välja nägema nagu päkapikk, punasesse võid riietuda väga elegantselt ja ka vabam riietus punastes toonides näeb hea välja. Üleni punane ei tasu siiski olla, võiks valida mõned toonid veel, mis punasega hästi sobivad – paras annus aktsenti on igati omal kohal! Punane riietus ei pea olema ka alati kärtspunane, kirsipunanegi on ju ütlemata ilus värv! Sära nagu jõulutäht! Igal aastal jõulukuuske ehtides panevad paljud inimesed selle krooniks jõulutähekese, mis on üks jõulusümbolitest. Ka Sina võid sillerdada nagu jõulutäht! Seda võimaldavad metalsed ning läikivad materjalid, glitrid ja igasugune muu sära. Ehted võiksid olla suuremapoolsed ja uhkelt sätendavad, kuid kindlasti ei tohiks nendega üle pingutada. Rõõmsa meele värvid
Jõuludele on veel omane, et inimesed on tavapärasest rõõmsamad. Jõulude ajal valitsev meeleolu toob naeratuse näole ja naeratuse juurde sobivad kõige paremini teatavasti rõõmsavärvilised riided. Siiski tuleks hoolikalt valida välja värvid, mis sobivad jõuludega. Mõtle näiteks, mis värve sa tavaliselt jõulukuusele paned... Meeste jõulumood: Meeste peokollektsiooni alustalaks on laitmatu istuvusega ning trendikalt kitsama lõikega must ülikond. Klassikalisele mustale lisab efekti ploomililla ning erksavärviline lips. Pidulik ja efektne särk sobib kandmiseks ka ilma pintsakuta, praktilise kudumi või läikleva vestiga. Meeste peoriietuse täpiks i peal on hoolikalt valitud mansetinööbid. Laste jõulumood jutustab idamaade muinasjuttu: Laste peokollektsioon on inspireeritud jõuludele iseloomulikust erksast punasest värvist ning idamaade salapärast. Viksi ja viisaka valge pluusi ning musta seelikupükste komplekti muudavad põnevamaks idamaised tikandid ning muinasjutulised metalsed kangad ja prindid. Tüdrukute peokollektsiooni kuuluvad luksuslikust idamaise hõnguga faktuursest kangast peokleit ja seelik. Valge satside ja mustade nööpidega pluus või peen viskoosist pikkade varrukatega T-särk muudavad iga seeliku hetkega pidulikumaks.
TÄNUAVALDUS firmale
Delibalt Productions OÜ suurepäraste kohukeste eest!
Ootame tagasisidet meie kodulehel http://opilasesindus.timoo.net/koolilehe-tagasiside
6
Jõulud tulnud Jõulud on nüüd käes ja okstel härmatist näen. Jõululaulud juba kõlavad, lapsed rõõmsalt müravad. Hommikul kui ärkan, sussi sees magusat märkan. Istume kamina ees ja joome sooja teed. Lõpuks jõulud läbi ja uhke on mu meel. Isa - ema on nii head ja silitavad minu pead. Greete Areng 4. klass
Aastavahetus Aja hõlma kaob kaugenev noorus, mõtted möödunust matab me päev. Kas kiirus on kaasaja voorus? Miks aasta nii rutates läeb? Vaata küünalde leeki, mis helgib, tähed säravad pimedas öös. Su südames soojus las selgib, lootus, armastus loitma las lööb! Lume langedes vahetub aasta, pühvlilt tiigrile aeg annab käe. Me ei tea, mida tulev toob kaasa, aga olnut me enam ei näe. õpetaja Koidula Soe Soovime kõigile oma lugejatele:
Rahulikke jõule ja kordaminekuid uuel aastal!
LUULENURK Talvine jõulupäkapikk Õu on paksult lund ju täis, päkapikk nüüd ringi käib. Varsti ta ära väsis, külmast paiste läks ta käsi. Astus jõulutaadi juurde hüppas üle suurte puude. Päkapikk on ilus-väike just kui särav jõulupäike. Jõuluvana pole arst, aga tal on ravikast. Seal on süstal-aspiriin ja ka vana plastiliin. Jõuluvana ütles tasa: Nüüd sa kingid ära jaga! Sest et lapsed ootavad, muidu lapsed muutuvad. Neil ju sussid akna peal kinke ootava nad seal. Väike Mari tahab kanni, ema jõulumoodi panni. Carmen Saega 4. klass
Kiri Soojad silmad sõlmin su salliks ümber kaela kui õhkõrnad käed. Saagu tätratest suudlused kallis, kui sa pakase embusse läed. Sõnad südamest kirjaks koon sisse, juhiks juhatan tähtede tee. Vaatan vaikides minemisse, ehteks pisarapärlitest kee. õpetaja Koidula Soe
Suured tänud kõigile Teile, kes aitasid kaasa lehe valmimisele!