TSIRGULIINA KESKKOOLI AJALEHT
NR 4
JAANUAR-VEEBRUAR 2010
ÕNNITLEME! Tsirguliina Keskkooli 2010 aasta Valentiina on
KRISTIINA KÜNNAPUU ja Valentin
OLIVER KOROLJOV. Palju õnne!
JUHTKIRI Palju-palju õnne sünnipäevaks, armas Eesti Vabariik! Õnnitlused ka meile – Eesti rahvale. Jaanuari-veebruarikuu ajalehega oleme olnud valikute ees, kuna kogunes palju huvitavaid artikleid. Tegelikult lausa naeratuse toob näole see, et õpetajad on sel korral nii palju kaasa aidanud just enda kirjutistega, aitäh Teile! Esilehel võite lugeda väga olulist teemat meie kooli jaoks - remont, kas on või mitte? Selles ajalehes leiab koguni kolm intervjuud, esimene ning pikem neist on meie õppealajuhataja Inga Kasekamp`iga. Tsirgukeses on tekkinud muudatusi rubriikide suhtes - tegime täiesti eraldi rubriigid: intervjuud, raamatukogu, ajalugu, õpilasesindus jne. Nagu näha, pole meeskonnal teotahe kadunud: oleme nüüdseks välja andnud 4 koolilehte ja kaks on veel tulemas. Siinkohal märgiksingi ära, et kõigil, kellel on midagi huvitavat, millest rääkida, siis võtke ühendust koolilehe meeskonnaga – oleme aldid Teie kirjutistele! Soovime lisada koolilehte põnevust, laiendades enda meeskonda. Planeerime välja kuulutada väikese konkursi reporteri kohale nendele õpilastele, kes tahavad koolilehe tegevuses osaleda ja kellel jätkub andekust. Usun, et neid on meie koolis palju! Loodan, et suur tuisk teid ära ei vii. Ent kui nii kangesti tahab ära viia, siis pange triikrauad taskusse ja jalutage ikkagi kooli poole! Sandra Pikk, peatoimetaja
HINDAMATU
Tsirguliina Keskkool valmistub suureks remondiks direktor HEIKKI JÄRLIK
Möödunud aasta lõpus, 29. detsembril võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse nr 599 «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Kohalike avalike teenuste arendamine» • kohaliku omavalitsuse in• vesteeringutoetuste kava • aastateks 2009–2012. Selle pika ja keerulise ni• mega korraldusega kinnitati Tõlliste vallale 11 700 • 156 krooni eraldamine. • Loomulikult ei tulnud • see niisama heast tahtest, • vaid enne seda oli Tõllis• te Vallavalitsus esitanud Siseministeeriumile taotluse rahastada projekt «Tsirguliina Keskkooli tehnosüsteemide rekonstrueerimine». Nagu iga tänapäeva projektiga, kaasneb ka meie projektiga omafinantseeringu kohustus – vähemalt 15% riigi poolt eraldatud summast. Koos valla omaosalusega on meil seega võimalus kasutada enam kui 13 miljonit krooni. Projekti nimi on küll «Tsirguliina Keskkooli tehnosüsteemide rekonstrueerimine», aga tegelikult on siin mõeldud kogu aadressil Tsirguliina, Nooruse 1 asuvat hoonetekompleksi. Seega hõlmavad tööd nii Tsirguliina Keskkooli, Tsirguliina Lasteaeda «Õnnelind», Tsirguliina perearstikeskust ja Tsirguliina raamatukogu. Samast allikast eraldati raha ka Valga Linnavalitsusele Valga Gümnaasiumi rekonstrueerimiseks. Seal on summad ja töömahud mitmetes kordades suuremad. Nemad on juba otsustanud, et sõltumata tööde alguse täpsest ajast kolib Valga Gümnaasium järgmiseks õppeaastaks oma majast välja ja paigutatakse teistesse linna koolimajadesse ja osad õpilased peavad hakkama õppima
õhtuses vahetuses. Tõlliste vallal selliseid võimalusi ei ole. Tõlliste vallal puuduvad vajalikul hulgal elementaarsetele nõuetele vastavad ruumid, kus oleks võimalik
Kui see mingil põhjusel ei õnnestu, on meil kaks valikut. Esimene valik on alustada siis kui võimalik ja leppida sellega, et septembriks koolimaja ei valmi.
Antud projektiga on kogu hoones planeeritud järgmised tegevused: Vahetatakse välja kogu küttesüsteem va katlamaja. Vahetatakse välja kogu elektrijuhtmestik. Rajatakse uus vee- ja kanalisatsioonitorustik. Kõik klassiruumid saavad kätepesuks kraanikausid. Kogu maja varustatakse sooja veega. Täielikult renoveeritakse tualettruumid. Tualettruumid rajatakse ka õppehoone kolmandale korrusele. Ehitatakse kõikidele nõuetele vastav ventilatsioonisüsteem. Paigaldatakse tuleohutusnõuetes sätestatud tuletõkkeuksed. Täielikult renoveeritakse spordisaal ja selle juurde kuuluvad ruumid. Põhjalik remont toimub ka enamikus koolimaja klassiruumides ja trepikodades. Lisaks sellele veel hulk pisemaid tegevusi ja remondijärgseid ümberpaigutusi.
õppetöö läbiviimine. Meie seis on käesoleval hetkel järgmine. Projekteerimisbüroo KM Projekt (Tõrva) poolt on koostatud ehitustööde projekt. Antud mahukas dokument on momendil ekspertide uurida. Nende ülesanne on kontrollida projektis pakutud lahenduste otstarbekust ja vastavust nõuetele. Tõlliste Vallavalitsus on sõlminud lepingu edasise tegevuse korraldamiseks projektijuhiga. Tema ülesanne on vormistada kõik vajalikud dokumendid, korraldada riigihanked ja sõlmida lepingud, mis kindlustaksid objekti tähtaegse valmimise. Arvestades meie võimalusi, on esialgne ajakava paika pandud nii, et tööd peaksid lõppema hiljemalt augusti lõpus ja kool alustab 1. septembril õppetööd juba renoveeritud koolimajas. See on ideaalvariant ja on võimalik ainult siis, kui keegi riigihangete tulemusi ei vaidlusta. Selle variandi realiseerumisel tuleb meil kooli võimlakorpus vabastada juba aprillis ja ülejäänud koolimaja hiljemalt mai lõpus. Eksamid ja lõpuaktused ei toimu sel juhul koolimajas.
See tähendab muidugi seda, et kogu kooli elu ja õppetöö saab tugevasti häiritud. Noorematele klassidele on võimalik leida vajalikud ruumid Laatre vabaajakeskuses. Vanemate klasside osas tuleb aga võibolla pöörduda isegi naaberomavalitsuste poole. Teine võimalus on lükata kogu tegevus aasta võrra edasi ja alustada töödega järgmise õppeaasta IV veerandil ning lõpetada tööd septembriks 2011. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused. Järgmiseks aastaks võivad tõusta ehitustööde hinnad ja kuna raha eurotoetustest kindlasti juurde ei saa, võib tekkida olukord, kus tuleb mõnedest töödest loobuda või peab vald oma osalust suurendama. Kiirustamisega võib aga kannatada kvaliteet. Momendil rohkem midagi kindlat teada ei ole. Olukord areneb ja muutub päevade ning nädalatega. Järgmise Tsirgukese ilmumise ajaks oleme kindlasti juba märgatavalt targemad. Vahepeal anname aga asjade käigu kohta infot kooli kodulehe kaudu.
www.opilasesindus.timoo.net | Õpilasesinduse kodulehel saad lugeda uudiseid, protokolle ja muud põnevat. ÕPILASESINDUS
Valentinipäeva disko
Õpilasesinduses olevad noored on teotahtelised ja abivalmid
Mis klassidele? Alates 5. klassist. Mis seal tehti? Valiti Valentin ja Valentiina ning toimus disko. Kuidas pidu oli? Pidu oli huvitav, sest seal oli palju rahvast ja ka Valentini ja Valentiina vaKristiina & Oliver limistest võttis 7 paari osa, kes kõik pidid tegema naljakaid asju. Miks osa võtta? Osa peaks võtma, sest seal olid väga head DJ-d, Valentini ja Valentiina valimised ning lahedad inimesed. Mis toimus enne pidu? Mõni tund enne kooli sõbrapäevapidu jäid peaaegu kõik õpilasesinduse liikmed kultuurimajja, et teha ettevalmistusi peoks. Me tegime kaunistused, riputasime need üles, puhusime täis 100 õhupalli ja meie tubli Kadrian õmbles valmis kaks suurt südamekujulist patja, mis läksid kingitusteks Valentinile ja Valentiinale. Padjad lõpetas ta umbes tund enne seda, kui me pidime need Valentinile ja Valentiinale andma. Mida pidid Valentin ja Valentiina tegema? Valentin ja Valentiina pidid kõigepealt ennast tutvustama ja seejärel tegema ühe tantsu. Kui tants oli tehtud, hakkasid võistlejad suuga banaani koorima. Banaan kooritud, oli järgmine ülesanne see ära süüa. Pärast seda pidid nad vastama mõnele küsimuse ning läbima riidevahetuse. Mis toimus peo lõpus? Peo lõpus anti parimale paarile auhinnad ja tänati DJ-sid kommikarpidega. Pärast võisid soovijad veel veidi tantsida ning seejärel tulid bussid.
Meie kodulehel opilasesindus.timoo.net on üleval lühike ülevaade meie tegevustest: korraldame üritusi, seisame õpilaste huvide eest, esindame kõiki kooli õpilasi, loomulikult ei ütle me ära ka abikäest. Kuid kas see on kõik, mida teeme? Annan lühikese ülevaate, millega õpilasesindus täpselt tegeleb ning mida juba oleme sel õppeaastal saavutanud.
LISAKS
ETHEL LAUL
2
SANDRA PIKK
NB! Õpilasesindus on sel õppeaastal korraldanud üritusi ja aidanud kaasa nende toimumisele: missi ja misteri valimised, hingedepäev, advendihommikud, jõulupidu, stiilipäevad, Valgamaa õpilasesinduste talvelaager Tsirguliina Keskkoolis, popima poisi ja tüdruku valimine veerandi lõpus, söögiküsitlus, sõbrapäev, meisterdamised/ mängud/disko 1.-4. klassiga. Meie teised tegevused: STEND – Liikmed püüavad regulaarselt panna õpilasesinduse stendile uusi teateid ja jutukesi. Sealt leiab ka pilte meie käimistest – näiteks koolitustest. Kui tekib küsimusi tulevaste ürituste kohta, siis võite stendi vaatama minna, sest sealt saate vastused – stend asub fuajees. KOOLILEHT – Tõstsime vana tolmukihi alt välja koolilehe Tsirgukese ja jätkame
traditsiooni. Alates sellest õppeaastast hakkasid reporterid, kes on samuti ÕE liikmed, kirjutama erinevaid artikleid. Loomulikult oleme saanud kirjutisi nii lastevanematelt, raamatukogust, kooliõpilastelt ning õpetajatelt – viimastelt just eriti. Praeguseks oleme välja andnud neli lehte. K O O LIRAADIO – Lisaks uudistesaadetele oleme toonud argipäevadesse veidi põnevust: teisipäeviti on soovisaade, kus saab tervitada kõiki oma sõpru, kas otseetris või paberil/kodulehel. Kolmapäeviti viime läbi intervjuusid õpilastega (tulevikus ka õpetajatega). Reedeti saavad samuti kõik raadios omamoodi kaasa lüüa, sest siis on auhinnamängud, kus õigesti vastanute vahel loosime välja auhindu. KODULEHT – Tõsi küll, koduleht eksisteerib juba eelmisest õppeaastast, kuid praegugi uuendame veel agaramalt avalehe uudiseid ja oleme pannud üles kõik koosolekute protokollid. LÄHETUSED – Oleme sel aastal taganud, et igal korral, kui keegi õpilasesinduse liikmetest peab puuduma ürituste tõttu, saavad ka õpetajad
29. jaanuaril toimus õpilasesinduste sõpruskohtumine Tõrva Gümnaasiumis, et saada lühike ülevaade tegevustest ja jagada kogemusi. Sealt saime ka idee uurimaks oma kooli õpilasesinduse ajalugu. 11. veebruaril viisime läbi töötubasid algklassidele. Valmistada sai papist autosid, kaarte ja käepaelu. Õpiti ka tegema lipsusõlme ja soenguid. 12. veebruaril toimus algklassiõpilastele 7. tunni ajal pinksi saalis sõbrapäevadisko. Tantsiti, mängiti ja oldi sõbralikud - kõigile meeldis.
TOIMETUS
REPORTERID
Peatoimetaja SANDRA PIKK Kujundaja ja fotograaf TIMO ARBEITER Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO
KAARIN GRANOVSKI LIISI HAGGI KRISTI KÕIV KRISTIINA KÜNNPAUU ETHEL LAUL ALISA MALTSEVA
KADRIAN POSSUL LIINA SUUR KADRI TALVIK KRISTIINA TAUKUL KEITI UST VALLO VIRNAS
sellest teavitatud – nimelt alati riputame õpetajate tuppa info lähetuste kohta. Meie tulevikuplaanid: Avalik koosolek – Üsna murelikuks on teinud teadmine, et teiste arvates õpilasesinduse liikmed vaid joovad enda ruumis kohvi ja midagi asjalikku ei tee. Märtsis oleme
Õpilasesinduse liikmed Tõrvas
planeerinud avaliku koosoleku, kuhu võivad tulla kõik soovijad vastavalt kokkuleppele, et jälgida esinduse koosolekut ning kohvijoomise kõrvalt suurt mõttetööd. Koostöö vallavanemaga – Saime palju motivatsiooni Valgamaa õpilasesinduste talvelaagrist, mis pani meid järele mõtlema, et me ei tee peaaegu üldse koostööd vallavanemaga. Miks mitte kutsuda teda vahel külla enda koosolekutele või külastada vallamaja? Alati ei pea ju olema probleem või küsimus, lihtsalt meie tegevuse teadaandmine on juba positiivne samm, meiegi püüdleme selle poole.
KESKKOOLI ÕTSIRGULIINA PILASESINDUS
Tsirgukest võid internetis lugeda siit:
www.opilasesindus.timoo.net/koolileht Enda artikleid võib saata meie e-mailile:
koolileht@tsirgu.edu.ee
Meie kooli koduleheküljelt leiad tunniplaani, kuid võid pilgu peale visata ka üritustele.
| www.tsirgu.edu.ee INTERVJUU
Tunne inimest: õppealajuhataja Inga Kasekamp SANDRA PIKK
Kelleks Te olete õppinud? Eripedagoogiks ja koolijuhiks. Kas Te käite kusagil õppimas? Jah, tegelen geograafiaõpetaja ümberõppega Tartu Ülikoolis, saan geograafiaõpetajaks. Millega Teile meeldib tegelda sellisel talvisel ajal nagu praegu? Lugemisega ja veel kord lugemisega ning suhtlemisega (meeldib palju helistada). Mitu aastat Te olete meie koolis töötanud? 3 aastat, läheb neljas aasta. Vaatasin kunagi Valga põhikooli aastaraamatut ja leidsin sealt Teie pildi, kuidas olite seotud selle kooliga? Töötasin seal algklasside õpetajana ja logopeedina, aastatel 1991-2003 olin direktor. Teil on väga hea lauluhääl. Olete kunagi laulmisega tõsisemalt tegelnud? Laulsin kunagi koolikooris ja algklassiõpilasena televisioonis ansambliga. Kui Te oleksite loom, siis milline. Miks? Ilmselt oleksin kaslane, näiteks tii-
Teid otsida, kui tekib küsimusi/ probleeme? Igal päeval olen koolis. Kui tekib küsimusi, siis ühendust saab Raamat: Ken Wilber «Atmani projekt» telefoni teel, kui Näitleja: Aarne Üksküla mind oma kabineLaulja: Jaan Tätte tis pole! Muidugi, Ajaleht: Tsirguke kui olen sessiooToit: Kõik toidud välja arvatud hernesupp nil, siis mind pole Aastaaeg: Kevad koolis.
ger või kass, sest nad iseloomustaavad mind kõige rohkem - küüned on peidus, aga kui vaja, ajan küüned • •
LEMMIK
Milline näeb välja õppealajuhataja töö? Minu töö sisuks on õppetöö korraldamine: õppeinfo jagamine, kogumine, tunniplaanid, dokumentatsioon, informatsiooni jagamine kursuste kohta, õpetajate nõustamine ja kooli arenguruumil näpu pulsil hoidmine (st käin ning vaatan, mis üldiselt toimub ja millest tuntakse puudust). Näiteks eelmise aasta õpilasesinduse ruum tegutses halbades tingimustes, seega hoolitsesin selle eest, et uuel õppeaastal oleks korralikum ruum.
• • • •
• Riietusese: Mugav riietus ja seelik • Multikategelane: Karupoeg Puhh
Milline on Teie hariduskäik? selles oled sa ise juba ammu hukka mõistetud!» Keskkool, kõrgkool (Tartu Ülikool), EBS koolivälja, kukun jalgadele ja olen isekas. juhtide koolitus ja nüüd jälle Tartu Kui midagi tahan, siis saan ka! Ülikool. • Mõttetera: «See, milles sa teist hukka mõistad,
Teis kiirgab enesekindlust ja Te nagu leiaksite vastuseid igale küsimusele. Kuidas olete saavutanud nii tugeva iseloomu? (üsna kindlalt) 13 aastat kooli juhtimist!
Teie tütar oli lühikest aega meie koolis asendusõpetaja, kas ta endiselt õpetab ja millises koolis? Ei, ta ei õpeta, ta lõpetab magistrantuuri, töötab teisel alal.
et ahaa, meie kooli õpilased teevad lehte ilma tagantsundimiseta. Kas arvate, et kunagi võib ilmuda ka teine kooli ajalooraamat? Kindlasti ilmub, täna tehakse palju häid tegusid, millest on tulevikus hea rääkida: pildid, ajaleht, filmid - kõik talletuvad ajalooliseks kroonikaks. Siis tullakse kokku kümne aasta pärast ja leitakse, et kui põnev oli kunagi koolis. Nii palju on veel teha ja ütelda - see kõik saabki meie ajalooks. Kas arvate, et meie kool on eriline? Miks? Arvan küll, et on eriline. Esmalt usun, et siin õpivad rahulikumad, loodusele lähedamal olevad, siiramad maalapsed, see teebki kooli eriliseks. Loomulikul seegi, et olen töötanud kogu aeg põhikoolis, mitte gümnaasiumis. Gümnaasiumi teevad eriliseks just selle astme õpilased. Põhikoolis hakkame alles
Mida arvate kutseõppest meie koolis? Sellel on nii mitu otsa, aga arvan, et kutseõpe on hädavajalik: esiteks, et oleks võimalusi rohkem ja teiseks, et keskkooli osa püsima jääks. Vahel jääb õpilastel vajaka entusiasmist unistuste poole püüdlemisel, mida Teie neile ütleksite? Maailmas on ainult üks inimene, kes saab sind aidata, see oled sina ise! See inimene on väga tugev, aga sa pole veel temaga kohtunud! Kui kohtud, ei teki sul enam kahtlusi, vaid aina lähed edasi ja kõik on korras! Kui iseloomustaksite ennast ühe lausega, siis milline see oleks? Mina olen mina. Millised on Teie tulevikuplaanid? Soovin pidevalt areneda ja õppida aina uut juurde! Olen märganud, et inimesed, kes õpivad, need elavad kauem. Kas olete igal päeval koolis? Kust
Mida arvate meie kooli ajalehest? Kõike väga head, mida üldse arvata annab! Mulle meeldib, et see on hästi kujundatud, positiivne, artiklid on huvitavad ja on üllatusi, näiteks Koidula Soe kirjutab nii häid luuletusi. Seal on meie nägu ja see mulle meeldib, mõtlen siis, et kõik ongi sellised ja mu tuju läheb heaks! Teatav uhkusetunne tekib,
nägema ennast otsivat inimest, kellest hakkab kujunema ennast leidev inimene, aga ta läheb koolist ära ja me ei näe tema edasist arenemist. Soovige midagi ilusat kooliperele? Soovin Teile kõigile seda, mida te ise peate ilusaks!
ÜLEMINEKUEKSAMITEST
Üleminekueksami valikuid saab 8. klassi õpilane teha keemias, füüsikas või bioloogias (kirjalikud) ning 10. klassi õpilane kirjanduses (suuline) või matemaatikas (kirjalik). Otsustada tuleb 8. märtsiks.
3
www.tsirguliinark.onepagefree.com | Sellel kodulehel saad tutvuda raamatukogu tööga. RAAMATUKOGU
TIIA raamatukogust
Infokorraldus Tsirguliina raamatukogus
Mitmeski mõttes meenub mulle O. Lutsu «Kevade», kus Arno kooli jõudes olid tunnid juba alanud. Nii oli ka minuga – raamatukogusse tööle asudes (2006) oli elektrooniline andmebaas juba loodud (RIKS). Esimene kogemus ja ka vaimustus infokorraldusest oli aga kodulehe loomine raamatusõprade klubile Värvuke. Klubi lehel kajastasin raamatukogu ja klubi ettevõtmisi jt toiminguid. Lisasinlugemismaterjali, linke ja viiteid teistele kodulehtedele. Omamoodi tunnustuse olen selle eest ka juba saanud: mul paluti esineda kooliraamatukoguhoidjate teabepäeval Rahvusraamatukogus, kus ma rääkisin oma tegevusest lastega ja raamatuklubiga, tuues näiteid Värvukese kodulehelt, ilmestades nii oma ettekannet. Mõnda aega ju see leht rahuldas raamatukogu vajadusi, kuid
peagi selgus, et sellest enam ei piisa. Raamatukogus on muudki kajastamist väärivat, mitte ainult tegevus lastega ja lastepärased viited, lingid. Oli kätte jõudnud aeg blogimiseks ehk veebipäeviku pidamiseks. Veebipäevik kujunes välja selliselt, et seal kajastusid kõik sündmused, mis olid juba toimunud. Paralleelselt toimis kaks blogi, nii täiskasvanutele, kui lastele. Sissekannete lisamine koos fotomaterjaliga jms. Taas olin selles punktis, kus üks ring hakkas täis saama. Raamatukogu vajas oma tegevuse kajastamiseks ja info edastamiseks midagi konkreetsemat. Tutvudes raamatukogude kodulehtedega, avastasin tasuta kodulehe tegemise võimaluse, kus lehe disain erines tavapärasest blogist. Tundus, et olen leidnud selle, mida vajasin. Nüüd sain asuda raamatukogule looma sellist lehte, mis oleks
Lugemisaasta
tegemistest raamatukogus 2010. aasta on lugemisaasta, mis on suurepärase alguse saanud X Nukitsa konkursiga. Nukitsa konkursil osalevaid raamatuid on hulgaliselt ka Tsirguliina raamatukogus. Nende hulgast võib igaüks välja valida kõige enam meeldinud kirjaniku raamatu ja valida saab ka kõige enam meeldinud illustratsioonidega raamatut e siis parimat raamatukunstnikku. Hääletussedelid korjatakse kokku ja saadetakse Eesti Lastekirjanduse Keskusesse, kus loositakse välja 70 nime, kes saavad priireisi Tallinnas, auhindade jagamise tseremooniale. Seda kõige paremat raamatut välja valida on aga päris raske. Kõiki raamatuid läbi lugeda ei
4
ole võimalik, kuna aega napib, 20ks veebruariks peavad ju valikud tehtud olema. Seepärast korraldame algklassides ettelugemisvõistluse, kus iga laps saab oma ettelugemisoskust proovile panna. Ja ettelugemiseks valime just nimelt neid raamatuid, mis osalevad konkursil. Parimad lugejad selguvad 9. märtsil, kui toimub raamatukogus finaallugemine. Kuna lähenemas on ka emakeelepäev, siis tasub tähele panna kooliraamatukogu kodulehte, kus on emakeelepäevale pühendatud viktoriin. Parimaid vastajaid ootab väike auhind, mis antakse üle ettelugemispäeval. Lugemine, see on nauding, mis kestab kogu elu – ära keela seda endale, alusta juba täna!
tõepoolest informatiivne ja kasulik ka lugejale, mitte ainult mulle, nagu seni olema kippus. Tsirguliina raamatukogu sai omale lehe, millelt hargnevad mitmesugused teemaviidad. Üsna pea aga selgus, et vaja on veel ühte kodulehte ehk blogi. Oleme ju ühendatud raamatukogu, võrdväärselt rahvaraamatukoguga peaks kajastama ka kooliraamatukogu poolt. Nii saigi loodud blogi ka kooliraamatukogule. Koostöös õpetajatega on lastel valminud hulgaliselt omaloomingulisi luuletusi. Minu suur soov oli neid selle ettevõtmise eest tunnustada, tehes luuletuste eksponeerimiseks spetsiaalse lehe Sinilind. Mõnda aega tundus, et kõik toimib ja töötab just nii nagu vaja. Lehtedel navigeerimine oli loogiline ja arusaadav, kuid uute andmete sisestamine enam ei rahuldanud. See oli aeganõudev
ja tülikas, lisaks veel vajaliku andmemahu kriitilise piiri lähenemine nt hot.ee keskkonnas. Abiks ikka hea ja tuntud blogspot.com. Raamatukogu sai omale blogi, mis kajastab ainult uudiskirjandust. Lugejal on võimalus näha viimase postitusena korraga saabunud teavikuid ja otsida raamatuid ka märksõna järgi. Tsirguliina raamatukogu koduleht on hetkel selline - midagi kõigile, samas teadmata, kas on veel mõni sihtgrupp, kelle soove ja vajadusi peaks koduleht rahuldama. Alati on oodatud kommentaarid ja tähelepanekud. Loodan, et meie raamatukogu koduleht on kasutajasõbralik, kus info on kiiresti leitav ja asjalik. Raamatukogu koduleht, see ei saa iialgi valmis! See on pidevas muutumises, vastavalt sellele, mis toimub raamatukogus ja meie ümber!
Koolitantsu pildid: http://pildid.timoo.net
«Koolitants» tõi naeratuse näole ALISA MALTSEVA
18. veebruaril toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses festival Koolitants 2010 maakondlik voor, kus osalesid kaks meie koolis tegutsevat tantsutruppi: Tantsutrupp Marleen (Juhendaja Piret Seen): 8.-11. klassi neiud Alisa Maltseva, Keiti Ust, Sandra Pikk, Kristiina Künnapuu, Kristi Kõiv, Kristiina Taukul, Meryt Salme, Ethel Laul ja Kadri Talvik. Tantsutrupp Sugar (Juhendaja Taisi Luht): 5.-7. klassi õpilased Lisette Tohus, Merlika Hüdsi, Kadrian Possul, HannaLiina Pärnik-Pernik, Hanna-Liisa PärnikPernik, Sandra Rannakivi, Santa Raudsepp ja Liina Suur. Koolitantsul sai tantsutrupp Sugar
eripreemia. Järgmine voor on juba finaal, aga praegu ei ole veel teada, kes sinna siis lõpuks pääsevad - see selgub üsna varsti. Mõlemal tantsutrupil läks üldiselt hästi, oldi rahul ja veedeti lõbusalt ning mõnusalt aega. Tantsutrupid Sugar (üleval) ja Marleen (all).
27. veebruaril toimub Suusapäev Soorus, loe rohkem leheküljelt 8. |
Suusapäev Soorus TALVEMÕNUD
Õpetaja lõbutses nagu tõeline mürakaru LIINA SUUR
Kolmapäeval, 3. veebruaril käis 5. ja 6. klass kelgutamas Sooru järve ääres. See põnev idee tuli 5. klassi õpilastelt. Päeva tegi eriliseks meeletult mõnus ilm ja sõbralik seltskond. Mägi oli libe ja künklik ning saanid libisesid hästi. Kõik talvetaadid olid paksult riides ja kellelgi polnud külm, sest
soojana hoidis meid kõiki kuum tee. Õpetaja Anne Juust oli üks kõva mürakaru, kellele meeldis mäest alla sõita tohutu kiirusega, kelk lendas poole meetri kõrgusele, aga õpetajale see probleemi ei tekitanud, vaid tema tuli mäest üles käpuli, nägu naerul ja silmad säramas. Muidugi meeldis talle ka lumes möllata ja teisi taga ajada.
Jaanuari kargel talvepäeval sõitsid koolimaja ette autod, et viia teine klass metsa loomajälgi uurima ja neile toitu viima. Teejuhiks oli seekord Stella isa Leho Möldre. Kristina, Reelika ja Mar-
leeni ning Mairo isad viisid meid Sooru metsa. Stella isa näitas seal meile erinevate metsloomade jälgi, vaatlesime puid, raputasime neilt liigse lumekoorma. Leidnud mõnusa puualuse, seadsime sinna
Paljude õpilaste jaoks tundus seal alguses olevat igav, aga mõne aja pärast oli kõigil lõbu laialt. Keegi meist ei vingunud ega olnud kurb, vaid kõik me olime rõõmsad ja sõbralikud. Ei tahtnud ju suurepärast talveilma nautimata jätta!
Teise klassi vahvad isad õpetaja RIINA JÄRLIK
kaasavõetud loomatoidu: heina, õunad, köögiviljad. Matk koos isadega oli vahva. See ei olnud meie klassil esimene kord, oktoobris käisime Michaeli isa Taavi Martinsoni juhtimisel Vahete metsas puid uurimas. Ka sellel matkal olid meie laste isad kaasas. Õppisime tundma puude kasvamise ja hooldamisega seotut, kuulsime nii mõnegi huvitava mälestuse seoses metsaskäiguga. Ootame kevadet, et veel kogeda mõnusaid matkapäevi.
Üks väike heategu, mis tegi tuju rõõmsamaks õpetaja MARIKA TROON
Tänavune talv on olnud rängaks katsumuseks nii metsloomadele kui lindudele. Kui meie, inimesed, tunneme rõõmu suusaradadest, lumehangedest ning kargetest talvehommikutest, siis metsaelanike meelest on see kõik üks paras häda ja viletsus. Kuidas saada sügava lume alt kas või mõni rohulibleke kätte, kuidas lumest lookas põõsastelt-puudelt saada seemneid, kuidas põgeneda vaenlase eest, kui lumekatte paksus ja jalgade pikkus osutuvad võrdseks? Minu koduaias on mitu toidulauda talvistele külalistele: mitte ainult tiivulistele, vaid ka neljajalgsetele – kitsedele ja jänestele. Samuti hoolitsevad ühe metsaäärse tänava pered metskitsepaari eest, kelle öiseks peatus- ja puhkepaigaks on arvatavasti meie maja piirav tihe kuusehekk. Pea igal hommikul koolibussi peale minnes kohtun ühe metskitsega, koos olen neid näinud siiski vaid
paaril korral. Ühel laupäevahommikul, kui väljas oli 30 pakasekraadi ning mina olin soojas köögis hommikukohvi joomas, lendas pisike rasvatihane vastu akent – põmm! Ta kukkus sügavasse lumehange. Jooksin hommikumantlis ning toasussides õue, õngitsesin linnukese lumest välja ning tõin esikusse. Linnu nokk oli pärani, silmad kinni ja pea kuklas – surnud, mis surnud. Suurest erutusest ei osanud ma muud, kui tilgakese vett ta noka vahele poetada. Tihane pani noka kinni, mis tähendas, et ta siiski elas veel. Nüüd tundsin pisikese südame tuksumist just oma sõr-
mede all. Rahunesin, linnuke oli elus. Natukese aja pärast avas ta silmad, hakkas erksalt pead pöörama ning oligi vupsti läinud - õunapuu otsa teiste suleliste juurde. Vaatamata kangele pakasele ma külma ei tundnud. Hoopis vastupidi – hingel hakkas soe, sest olin saanud veel midagi teha peale toiduabi, olin saanud päästa ühe elu. Seda hommikut jääb meenutama foto, millel kõik on ehtne – lind, talvevalgus ja minu käed.
10
talvist tegevust LIINA SUUR ja TIMO ARBEITER
Mine suusatama. Suusatada saad näiteks Soorus järve ääres või Laatres. Muidugi on võimalus liuelda ka igal pool mujal, kus lumi maas. Mine kelgutama. Peaaegu igas külas on olemas oma lumemägi, kas kunstlik (kui veel pole, tee ise!) või looduslik. Mine uisutama. Uisutamiseks sobivad eelkõige tehisjääväljad, sest need on kõige turvalisemad ja ohutumad. Uisutama ära mine kunagi üksi! Mängi lumesõda. Selle jaoks on küll tarvis rohkem rahvast, jätkub lõbu kauemaks, ent palle saad loopida õues ka korvpallirõngasse või kuuse otsa - lase fantaasial lennata – ja liikumisrõõm ning osavus kasvavad. Ehitage lumelinna. Kutsu kokku kõik oma sõbrad, tehke mitu erinevat meeskonda ja valmistage suurepärased lumelinnakud. Kallista palju. Kui tunned, et hakkab jahe, siis kallista julgelt, sest see annab sooja. Koolimaja koridoris kallista näiteks lemmikõpetajaid. Ehita lumememme. Otsi välja porgandid, kaabud, luuad ja muu vajalik, et ehitada üks suurepärane lumememm. Keegi ei keela ka taati tegemast. Lükka lund. Iga talv toob endaga kaasa suurel hulgal lund - ole kasulik ja lükka see jalge eest ära. Vii metsloomadele süüa. Loomadel on lume alt raske sööki leida ja Sina võid neid sellega aidata. Joo kuuma teed, käi soojalt riides ja naudi talve. Kuna see talv on olnud erakordselt külm, siis võid järeldada, et soojad riided tulevad vägagi kasuks.
5
www.anktank.ee | Saad tutvust teha noortekeskuse poolt korraldatud üritustega. SÜNDMUSED REMO SURRI
Tsirguliina TORE-kad (Brenda Rosenberg, Annaliisa Betler, Remo Surri, Kristjan Vainonen, Kertily Virk ja õpetaja Maire Baumverk) käisid Adaveres TORE üldaastakoosolekul. 29. jaanuaril toimus Adavere mõisakooli TORE X konverents, kuhu olid kokku tulnud tugiõpilased üle terve Eesti. Koosoleku ametlikus pooles leidsid kinnitust järgmised punktid: • ühingu 2009.a. tegevusaruande ja majandusaasta aruande kinnitamine • ühingu 2010.a. tegevuskava tutvustamine • MTÜ NÜ TORE arengukava 2010-2015 tutvustamine • HTM aastatoetuse kasutamine aastal 2011 • juhatuse liikmete valimine Samuti vaadati ühiselt TORE möödunud aasta tegevusi Pärast seda toimus 15-20 minutiline mõisaekskursioon, mille viisid läbi Adavere TOREkad ja õpetajad. Tutvustati
kooliruume ja räägiti kooli ajalugu. Koolis on ära tehtud suur remont ja kõik klassiruumid ja koridorid nägid kaunid välja. Mõisakoolis on ka raamatukogu. Selles põhikoolis õpib 113 õpilast ja nendest kõik oskavad uisutada. Neil on talvel eraldi tunnid, mis toimuvad väljas. Seal õpetatakse uisutamist ja suustatamist. Mõned õpilased on kiiruisutamises isegi niivõrd osavad, et on isegi maailma mastaabis saavutanud vägagi kõrgeid tulemusi. Kui ekskursioon sai läbi, siis jagunesid kohalviibijad töötubadesse, mille läbiviijateks olid TORE vilistlased ja TOREkad ise. Juhendajatele oli eraldi üllatuskoolitaja. Töötubades valmistati erinevaid ettekandeid, millest üks esitati ka kõigile vaatajatele. Ettekanded olid nii hoogsad, et kaasasid ka teisi selles osalema. Osalesin töötoas, kus õpetati seltskonnatantse. Kõige põnevam oli see, et saime proovida tavapäratult erinevaid lihtsamaid tantse. Etteastes tantsisime labajalavalssi, millest võttis osa enamus publikust. See päev oli igati asjalik ja õnnestunud.
Põnev reis Leedumaale ALISA MALTSEVA
7. – 10. jaanuaril toimus NORDPLUS programmi raames õpetajate ja õpilaste (6.- 7. klass) reis Leedumaale. Reisi käigus õpiti nii eesti, leedu kui ka läti keelt ning nende maade kultuuri. Selleks viidi läbi koolide poolt varem ettevalmistatud esitlusi, rühmatöid keele õppimiseks, lauldi ning tantsiti koos rahvatantse ning külastati Leedumaa muuseume. Õpilased elasid peredes, mis võimaldas veelgi õppida suhtlemist ja keeli, muidugi leida uusi sõpru. Küsitlesin reisil osalenud Igor Amonenkot, endist Tsirguliina Keskkooli õpilast. Ta jagas muljeid reisist, pajatas ka kohtadest, mida külastas. «Me alustasime sõitu va-
6
rakult koolimaja eest, Lätistki võtsime reisihuvilised kaasa. Kohale jõudsime hilja, mistõttu jagati meid, lapsi, peredesse, kus saime ööbida. Külastasime veekeskust, kus veetsime lõbusalt aega. Palju huvi pakkus meile Kuradi -muuseum, kus nägime teistsuguseid esemeid, kui olime harjunud muuseumides nägema. Veel käisime saare peal asuvas Trakai linnuses ning lõpuks külastasime 4D kino, mis meeldis nii mulle kui ka minu sõpradele.» Igori arvates oleks võinud reis kesta kauem, sest talle isiklikult meeldis Leedumaal väga. Ilmselgelt pani ta proovile oma keeleoskuse ja toimetulemise võõras perekonnas.
INTERVJUU Millisest ametist unistasite lapsepõlves? Kui ma lasteaias käisin, tahtsin hambaarstiks saada, kui koolis käisin tahtsin saada lauljaks, tantsijaks või sportlaseks ja mingi aeg näitlejaks. Nimetage 3 asja, mis on teile igapäevaelus kõige tähtsamad? Ma arvan, et söök, jook ja õhk.
Kes on Piret Seen? KEITI UST
Kui kaua olete tantsimisega tegelenud? Õpetanud? Lasteais olin liikumisrühmas ja koolis olid liikumisrühm, peo- ja rahvatants. Ja 7-dast klassist läksin tantsutruppi Ikaro, seal käisin 8aastat, pärast seda tulin siia kooli tantsuringi juhendajaks. Kuues aasta läheb.
Kõige veidram asi, Intervjuu pärast Marleeni esinemist TV3-le Mitu tundi päevas mis on teie kohta öeldud? tegelete tantsimisega? Kõige vastikum oli see, kui mind täna- Oleneb päevast, mõni päev ei tantsi va peal satanistiks sõimati. üldse, vajadusel koguni mõnel päeval kuni 5 tundi. Mis on teie kõige halvem komme? Räägin palju vist, ma arvan (hihii). Kuidas sündis tantsutrupi nimi Marleen? Meenutage kõige piinlikumat olu- Nägin unes seda nime (naerab), tantkorda, kuhu olete sattunud? sutüdrukud olid ka sellega nõus ja nii (sosistades: ma ei tea) – Ei tule midagi siis jäigi. konkreetset meelde. Mõni ootama• Näitlejad: Sandra Bullock, Ott Sepp, Märt tu olukord, kui ei Avandi, Hendrik Normann, Madis Milling oska kohe vastavalt • Bändid: Metsatöll, No Big Silence, System Of käituda võib sattuA Down, Korn, Marilyn Manson da piinlikku olu• Maiustus: Šokolaad, koogid korda. • Aastaaeg: Suvi - mida soojem, seda parem
LEMMIK
T.O.R.E konverents Adaveres
• Riietusese: Teksad ja top
Mida teeksite, kui • Söögikoht: Nipernaadi teil oleks võima• Saade: «Meeleheitel koduperenaised» lus olla üks päev • Värv: Must (kõige ebameeldivam erkroosa) nähtamatu? Rööviks panka (naerab). Käiksin igasugustes sellistes Mis on õpetamise juures kõige raskohtades, kuhu muidu sisse ei saaks. kem? Õpetamise juures polegi midagi rasTeie hobid? Millega vabal ajal tege- ket. Uut tantsu on raskem välja mõelda lete? kui õpetada. Ei ole enam palju hobisid jäänud, tantsimine on. Kunagi mängisin natu- Kuidas sünnivad tantsuideed? ke trumme, aga enam pole selle jaoks Lambist (naerab),lihtsalt tulevad. Kui aega. teema on ette antud, nt jõulupidu, siis on kergem, peab tegema jõuluteemaliMis on teie suurim hirm? se tantsu. Kuulen head lugu, siis tuleLähedase surm ja ämblikud. vad liigutused iseenesest pähe. Milline oli teie esimene kokkupuude tantsuga? Ma päris täpselt ei mäletagi, võisin olla 3-4 aastane, käisin siis tantsuringis, väljaspool lasteaeda.
Iseloomustage ennast kui tantsuõpetajat? Seda peaks tantsutüdrukute käest küsima, sest mina näen ennast ühte moodi ja tüdrukud võivad näha hoopis teistmoodi.
Kooliraadio saadete järelkuulamine ja soovilugude tellimine. |
www.opilasesindus.timoo.net/kooliraadio AJALUGU
Vastlapäevatraditsioonid meie koolis KADRIAN POSSUL
Kindel on alati vastlapäeva nädalapäev ja kuu faas. Vastlapäev nõuab noorkuud ja teisipäevast päeva. Meie koolis on läbi aastate korraldatud erinevaid toredaid sportlikke üritusi. Allpool on välja toodud toimunud üritused: 1. «Põuavälk» on sõjalis- sportlik mäng koos kaitseliiduga - riviõpe, automaadi kokkupanek ja lahtivõtmine aja peale, esmaabi, täpsuslaskmine jms. 2. Kelguvõistlus Emajõe ääres - Pikim liug, kiireim laskuja, laskumisel märkide kogumine jms. 3. Suusapäev Emajõe ääres - Slaalomraja läbimine, pikim liug, kiireim laskuja jms. Meie koolis oli tavaks vaheaegadel kuhugi matkama ehk hulkuma minna. Käidi jalgsi, suuskadel ja jalgratastega nii rabas, metsas, mägedes ja kõrbes. Kuna vaheajad olid igal aastaajal, siis sai ka matkata igal ajal. Terves Eestis korraldati matkaturiaade, mis tähendas, et osa võttis 10-20 gruppi 100-200 matkajaga. Kui me veel noored olime mina, Anne Juust ja Ellu Torm - kolasime ikka kamba hulkuritega kusagil ringi: Hibiinides, Kaukaasias, Saaremaal, Hiiumaal, Kihnus või Krimmis. Et on parasjagu talv, siis tuletan meelde mõnda talvist matka. Ärge hakake lõdisema, talvel köetud ahjuga telgis on soojem kui suvisel külmal ööl. Kuna soovijaid oli palju, sai Koola poolsaarel käidud lausa kahe grupiga: üks grupp Juust Annega käis omaette ja mina olin Tarmo Looduse (eksminister) grupis lastega turiaadil. Sellest matkast on meelde jäänud, kuidas me esimesel õhtul oma lüpsiku lumega lõkkel katki sulatasime ja 15. kilomeetri kaugusel uue järel käisime. Tuulisteks öödeks sai lumevalle ümber telgi kühveldatud ja katkiseid suuski lapitud, sest suurimad suusamurdjad olid just julged poisid ja tagavarad said mõne päevaga otsa. Telke oli vaid üks ja ahju köeti graafiku järgi: 1 tund valvet kahekaupa, et magama ei jääks. Kahesesse magamiskotti mahtus 3 last, oli soojem. Hibiinide kõrgemad mäed ulatuvad 1000. meetrini ja on üsna järsud. Ega suusamatkaja
Uskumatuid lugusid kooli ajaloost
4. Matk «Jäljed lumel» (marsruut: Mõneku - Ristimänd - Kaara mets - Tsirguliina) - Jalgsimatk antud marsruudil koos matka kirjelduse koostamisega. 5. Vastlaliud Muhkva mäel - Täpsuslaskumine, kiiruslaskumine, grupisõit. 6. Vastlaliulaskmised Soorus - Erinevad mäest alla laskumised võidu peale. 7. Teatevõistlus õues - Kelguga, pesukausiga, liulauga, hokikeppide ja pallidega jne. Liikumine punktist punkti. 8. Maastikumäng orienteerumisega Klasside võistkonnad pidid kaardi abil jõudma ühest punktist teise ja täitma mitmesuguseid ülesandeid.
Helises päästev koolikell. Õpetaja sõnas: «Võite vahetundi minna» ja algas tavaline vahetund. Asjad pakiti koolikotti ning klass tühjenes aegamööda. Ainult korrapidaja jäi klassitahvlit pühkima. Lapsed liikusid järgmisse klassiruumi. Tunniks vajalikud materjalid lauale seatud, suundusid õpilased koridori jalutama. Nagu oli kästud, kõndisid kõik lapsed üksteise järel paaris olles koridori ühest otsast
VALLO VIRNAS
teisse. Karmilt järgisid korda suurtemate klasside korrapidajad, kuid kui on midagi, mis ei ole lubatud, on ka neid, kes teevad tegusid selle vastu. Nimelt ei tohtinud vahetunnis mürada ega joosta. Kui juhuslikult mõni jooksmine korrapidajale silma jäi, saadeti rikkuja õpetajatetoa ukse taha, kõige parema vaatega kohta seisma. Kes seal ka korralikult ei püsinud, jäeti pärast tunde.
Matkatraditsioonidest Tsirguliina koolis
tippe valluta, aga kurudele ronimine ja allasõit on ka järsk. Eriti oli mul tegu allatulekuga, sest slaalomit ma ei oska. Kui sikk-sakitades kiirus suureks läks, tuli panna sabapidurit- mats!- ja maaühendus. Kui arvate, et seal pikk pimedus valitses ja päevad lühikesed ja telgis laisklemiseks aega küll, siis eksite. Märtsivaheajal nagu kogu armsal Maal, on öö ja päev ühepikkused-12 tundi, nii et jõudis matkata ja magada ning eksidagi. See juhtus nii, et saatsime poisid orgu ette lõket tegema ja telki püstitama. Ise laskusime tasapisi kiviselt mäelt metsasele nõlvale ja lõpuks laagrisse. Palju gruppe laagerdas juba ees, otsisime oma telki, aga mida pole, seda pole. Keegi ei teadnud tsirgukestest midagi. Kartsime jäädagi öö läbi ümber puude tiirutama, et mitte surnuks külmuda, aga lõpuks nägime jõe ääres lõkkesuitsus tuttavaid nägusid ja kuulsime hääli.
Eesti
Jaanuarivaheajal, kõige lühema päevaga, matkati enamasti Eestis. Turiaadil olid öömajaks koolid, süüa jagati ühiskatlast ja kaasa tuli vedada ainult vahetusriideid ja magamiskotti. Suusatasime Sakalas ja Virumaal Neeruti mägedes. Matkapäevikust loen, et jõudsime lühikese päevaga 15-34 kilomeetrit suusarööpaid rajada, vaatamata kraavidele ja okastraataedadele, mis olid peamised tõkked meie ees. Tänavusel talvel ei saa öelda, et omal ajal oli lund ja hangi roh-
kem. 1992. aasta matka rabades ja Virumaa metsades pidime läbima lumepuudusel jalgsi ja 1981. aasta suusamatka Porkunist alustasime käbidel sõites, aga lõpetasime põlvini hangedes. Lastele meeldisid neil siseööbimisega matkadel köierajavõistlused, diskod, filmide ja slaidide vaatamine ja kohustuslik isetegevus. Tol ajal näidati laupäeviti lastele telekast «Laupäevaõhtul isaga», kus kass Artur oli tähtis tegelane ja onu Raivo joonistas pilte. Meie õhtu oli «Neljapäeval isata» ja kassi asemel oli rott Roobert, st must suusasaabas pikkade saapapaelast vuntsidega. Pildiks joonistasime rongi, mis kõik meie kurvad sead kaugele piiritule Venemaale viis(tol ajal olid poed juba toidust tühjad). Meid ei pandudki vangisaime isetegevuses I koha ja tordi.
Krimm
Sügisvaheaja matkadest on kõige enam meeles Krimmi reis 1991. aastal. Meid sai kokku 19 reisilist. See oli turiaad, kuhu sõitis terve vagunitäis Eesti õpilasi Valdo Kanguri eestvedamisel. Meelitasid koopad, Must-Meri, kus võis veel ujudagi ja apelsiniaiad. Pidi toimuma köitega ronimine mitte saalis, vaid kaljudel. Kadedad teelesaatjad Sangaste jaamas pidid uuesti tundi minema ja veel 2 päeva enne vaheaega koolipinki nühkima. Meie põrutasime lõunasse suve pikendama. Tamburi seinal polnud lõpp-punktiks Simferopol, vaid Siberi Surgut ja tõesti hakkas jahedaks minema. Varsti
õpetaja KOIDULA SOE
langes akna taga lumehelbeid ja vagunisaatja laiskuse tõttu polnud seeski palju soojem(tol ajal köeti vaguniahju kivisöega). Kahe päeva pärast jõudsime Krimmi Simferopolisse. Trolliga sõitsime mägedesse. See oli suur üllatus kohalikele ja meilegi, et oli 10-15 sentimeetrit lund oktoobri lõpul. Raagus apelsiniaed lumes ei pannud kellegi suud vett jooksma ja tõus üha kõrgemale ei andnud lootust soojemaks ööbimiseks. Kui talimatkal on kaasas ahi, siis Krimmis pidime telke kütma oma kehaga ja 2 inimest jäid ikka äärtele lõdisema. Hommikuks polnud keegi ära külmunud ja järgmised ööbimised olid külmas turismibaasi majakeses madratsikuhjade vahel ja kaks viimast ööd isegi valges ja soojas bussijaama hotellis. Käisime kahes koopas. Ühes taskulampidega, sest elektrit lubati hiljem. Ka turismibaasi õhtud olid pimedad, sest sealgi pidi elekter tulema homme ja homsest sai uus homme. Laudmägedel matkasime koobaskloostrisse ja bussiga käisime Jaltas Nikitini botaanikaaias, kus kollased hurmaad küpsesid alles puudel. Temperatuur oli nii õhus kui Mustas meres +18°C ja kahetsesime, et ujumisriided ööbimispaika jäid, sest -40°C juures ei osanud arvata, et mägede taga mere ääres on veel suvi. Ometi palmide all võisime jalutada ja lapsed korjasid rannalt lihvitud klaasitükke.
7
www.pildid.timoo.net | Timo klõpsatud pildid kooli üritustest alates aastast 2008. INTERVJUU
Kas mäletad meie kooli endist õpetajat Inna Leimani?
Milline on Teie amet praegu? Kõige õigem nimetus oleks vist «professionaalne tudeng» – mul läheb juba kaheksas aasta Tartu Ülikoolis... Hetkel olen 200% pühendunud õpingutele ja tööl käia ei ole lihtsalt võimalik. Õpin suulist tõlget ja vene filoloogiat. Kas igatsete ka meie kooli vahetevahel? Väga igatsen! Mõnikord näen lausa unes. Viimati nägin praegusi üheksandikke. Tegite pahandust, aga see polnud tahtlik, eks me siis koos likvideerisime tagajärgi. Te olete väga särav ja sõbralik, mis on Teie saladus? Tänan! Mulle meeldib «Naerata ja maailm naeratab sulle vastu!» eluviis, püüan seda järgida. Kas kaalute ka siia kooli naasmist? Kahjuks ei tundu eriti reaalne. Ma tahan tegeleda nii paljude erinevate asjadega, ja ikka ühekorraga…See ei ole lihtsalt võimalik, ka mitte elades kolm päeva Tsirguliina Keskkoolis ja neli päeva mujal. Vahel unistan teleportatsioonist või portkeyst, et võiks sekundite jooksul teisse riiki kohale jõuda. Siis ma elaks palmisaarel ning käiks tööl Tsirguliinas, mõnes ülikoolis ja veel mõnes kohas. Mis on teie unistuste maa? Uus-Meremaa! Sealt edasi kõik muud Maa riigid ja kui mõnekümne aasta pärast inimkond suudab pakkuda pakettreise Kuule – käin kindlasti ära.
Olete Te meie ajalehte Tsirgukest lugenud? Kui jah, siis millised on muljed? Jah, teist ja kolmandat numbrit. Esimest pole veel kahjuks jõudnud. Väga tublid olete! Koolis elu keeb ja ajalehes on nii palju nii eriilmelisi lugusid ja kirjutajaid. Väga huvitav on lugeda, samuti väga nostalgiline. Te olete nii palju kasvanud ja muutunud (loomulikult ainult paremaks).
Milline õpilane olite teie keskkoolis? Tavaline. Püüdsin ja tahtsin hästi õppida, aga tunnistusel oli kolmesid ikka. Matemaatikaõpetaja siiani muigab salapäraselt, kui kohtume. Üldse reaalainetega ei saanud eriti hästi hakkama. Veel aitasin kaasa teha koolilehte ja olin suur võrkpallifänn. Mida te tõeliselt igatsete? Reisimist ja puhkust: hetkel tahaks palmisaarele ja vedeleda nädalake või kaks ilma telefoni-interneti-televiisorita - seega puhkust tsivilisatsioonist.
Kas sel suvel toimub inglise keele laager? Praeguste plaanide kohaselt küll, loodan, et on ka tulijaid!
Tulevikuplaanid? Plaane veel ei ole, on väga julged unistused ja soovid. (Aga unistada tulebki suurelt!) Tahan võtta järgmisel aastal õppepuhkust ja sõita inglise keelt kõnelevasse riiki elama-töötama, et ennast täiendada ning silmaringi avardada. Loo• Raamat: Peaaegu kõik raamatud, mida lugenud mulikult unistan Uus-Meremaast, aga • Värv: Punane olen teinud natuke uurimistööd, ja tun• Toit: Peaaegu kõik magusad asjad dub, et viisa saamine ning töö leidmine on • Aastaaeg: Hiliskevad, siis kui puudel on väikeväga raske. Rääkimata sellest, kui kulukas sed smaragdrohelised lehed, värske muruvaip ja see ettevõtmine üleüldse oleks. Seega on päikesepaiste soojus pilk hetkel suunatud Inglismaale. Eestisse • Riietusese: Teksad tagasi tulles tahan ära lõpetada magistran• Multikad: Futurama ja Simpsonid tuuri ja huvitava töö leida. Tahaks korraga • Mõttetera: «Kas sa arvad, et sa suudad või ei olla nii tegevtõlk kui õppejõud ja õpetaja. suuda, igal juhul on sul õigus!» Mulle meeldib õpetada nii täiskasvanuid kui koolis – need on kaks erinevat maailMeie kooli uksed on teile alati avatud, millal ma, aga mõlemad väga põnevad. Seejärel tahaks teid meil külas võib kohata? hakata teadustööd tegema ja astuda sisse mõnda Üsna varsti. Pean ütlema, et alati on väga kodune välismaisesse ülikooli doktorantuuri. Eks näis, ja soe tunne teil külas käia. mis juhtuma hakkab. Tegelikult peaks ka pere loomise peale tõsisemalt mõtlema hakkama, aga Mida te arvate elukestvast õppest? arvan, et kõik tuleb õigel ajal, ja et üks ei välisParim võimalus oma elu huvitavalt elada. Selles ta teist. Ainult, et tulevasel abikaasal peaks vist mõttes kadestan «Videviku» kangelast Edward väga palju kannatlikkust olema ja muna peab osCullenit, tal on olnud mitu sajandit aega õppida kama nii endale kui mulle praadida.
Kas arvate, et tänapäeva noored peaksid keeli õppima? Miks? Muidugi! Kuskilt olen lugenud, et õppides ära ühe võõrkeele, saame lisaks veel ühe elu. Olen täiesti nõus selle väitega. Uut keelt õppides õpib tundma selle maa kombeid, kultuuri, ajalugu, kirjandust, inimesi... Sügissemestril võtsin ühte kursust Saksamaa aja- ja kultuuriloost. Ainet loeti saksa keeKADRI TALVIK les, paljudest asjadest oli raske aru saada, aga kursus väga meeldis. LuKus ja millal toimus? Algklasside gesime erinevaid tekste ja luuletusi ruumides kuuenda ja seitsmenda näiteks «kadunud põlvkonnast» tunni ajal 11. veebruaril. (ingl. k The Lost Generation), lapseMillised töötoad olid? Kokku oli põlvest Weimari vabariigi ajal, kuuneljas klassis viis erinevat töötuba. lasime erinevaid hümne. Õppejõud Esimeses klassis toimus papist aunäitas pilte ja videosid Saksamaa tode meisterdamine, teises meisajaloost ja inimestest aastatel 1880terdati kaarte, kolmandas punuti 1940. Enamus neist videotest on käepaelu, neljandas tehti lipsusõlYouTube´is ja ka ingliskeelsete subme ja õpiti ka patsi punuma. tiitritega, võite otsida. Kuidas toimisid töötoad? Igasse töötuppa olid määratud kindlad õpilasesinduse liikmed, kes aita-
Töötoad algklassidele
8
ja lugeda ja need võimalused pole tema jaoks ammendatud.
LEMMIK
SANDRA PIKK ja TIMO ARBEITER
sid väiksemaid õpilasi. Esimeses töötas, kus tehti papist autosid, askeldas palju väikeseid poisse. Kaarte sai teha erinevatest materjalidest ja nende valmistamiseks anti õpilastele vabad käed, vanemad õpilased ainult aitasid veidi. Käepaelte punumise jaoks läks vaja ainult lõnga ja kääre. Paljud õpilased tegid endale rohkem kui ühe punutise, sest seda ei olnud väga raske teha. Neljandas töötoas õpiti tegema igapäe-
vaseid asju, mida läheb elus palju vaja. Poistel oli võimalus õppida lipsusõlme tegemist. Aitäh Remole. Tüdrukud said proovida krokodillipatsi punumist ja seda abiliste peal katsetada.
Algklasside töötoad - soengute valmistamine
Tekkis idee? Mõte? |
koolileht@tsirgu.edu.ee HUVITAVAT
Arvamused, soovid, mõtted.. õpetaja MARIKA TROON
Ühes seitsmenda klassi kirjandustunnis, kui õpilased hakkasid juba tüdimusmärke näitama, jagunesime rühmadesse ja arutlesime teemadel: 1. Loodus näitab end vaid valitud inimestele. 2. Milline on inimene, selline on loodus. 3. Linna mitu nägu. 4. Maaelu head ja halvad küljed. Kokkuvõtted tuli panna paberile lühidalt, selgitused suuliselt juurde. Üllatusena märkasin, et õpilased arutlesid väga elavalt. Iga teema juures toodi välja nii pluss- kui ka miinuspooled koos selgitustega. Koostasin väikese kokkuvõte valikvastustest ka koolilehe lugejatele: 1. Loodus näitab end vaid valitutele(kattus teemaga «Milline on inimene, selline on ka loodus»): • Looduse ilu on vaataja silmades. • Näed looduses seda, mida tahad ja oskad vaadata. • Loodusel on erinevad näod – nende nägemiseks on vaja loodusesse suhtuda sõbralikult. • Loodusel on inimese jaoks varuks palju üllatusi, ka ebameeldivaid. • Inimene ei ole looduse valitseja, vaid tema hoidja ja säilitaja. 2.
LIISI HAGGI
Kuidas pead sõpru meeles sõbrapäeval? Meryt: Kingin neile midagi, mm... kallistusi jagan ka.
Kuidas sulle meeldiks veeta sõbrapäeva? Karoline: Sõprade seltsis sõbralikult.
Kuidas veedetakse teie peres vastlapäeva? Kadi: Ee... sööme vastlakukleid ja hernesuppi ning teeme vastlasõitu.
Linna mitu nägu:
+ töökohad ja koolid asuvad lähemal + rohkem võimalusi huvitegevuseks + suhtlemisvõimalused suuremad + arstiabi kättesaadavam ja kvaliteetsem + kauplustes kaupade valik suurem + rohkem töökohti
- inimesed hoolimatud üksteise suhtes - suur kuritegevus - tihe ja ohtuderikas liiklus - saastatud õhk - linnaelu on väsitav - suurte majade seintel grafitid
Kokkuvõtteks ei soovinud selles rühmas osalenud elada linnas, isegi väikelinnas mitte. Kuid oma järgnevaid õpinguaastaid seostati siiski linnaga. 3.
Koridoriküsitlus
Maaelu head ja halvad küljed:
+ puhas õhk + üsna turvaline + keemiavaba toit oma aiast + vaikne, looduslähedane + inimesed sõbralikud, abivalmid + naabrid tunnevad üksteist + saab teha meelepärast tööd oma majas, talus, aias + raha kulub vähem - pole meelelahutusi
- kool asub kaugel - hõre bussiliiklus - arstiabi kaugel - telefonilevi vilets - õhtuti igav - kaubandus vilets, kaup kallis - töökohti vähe
Selles rühmas osalenud polnud nii üksmeelsed kui eelmised. Sooviti ikkagi pigem elada linnas, kus elukondlik teenindus ja huvialategevus kergemini kättesaadavam. Pärastpoole, nii keskeas, võiks ehk maaelu juurde tagasi pöörduda.
Viimased sündmused Laupäeval, 30. veebruaril toimus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ruumides maakondlik male- ja kabevõistlus, kus esimese koha sai Rasmus Koroljov ja kolmanda koha Remo Surri. Neljapäeval, 18. veebruaril käisid kolm õpilast - Katre Kikkas, Kristiina Ersto, Timo Arbeiter ja õpetaja Ülle Vihm Tartus osa võtmas ürituse «Kir-
jandusraal 2010» lõppvõistlusest. Esitleti kodulehte Tõnu Õnnepalust ja Lehte Hainsalust. Katre Kikkas naasis ürituselt «Ilmeka esitluse» eripreemiaga, Kristiina Ersto ja Timo Arbeiter aga «Sisuka esitluse» eripreemiaga. Õpilasi juhendas õp Ülle Vihm. Reedel, 19. veebruaril käisid meie kooli tublid etlejad
maakondlikul isamaaliste luuletuste konkursil, kus Kadrian Possul saavutas I koha (juhendaja õp Marika Troon) ja Liina Suur III koha (juhendaja õp Ülle Vihm).
Kas käid talvel vabal ajal tihti õues? Millega tegeled õues olles? Ethel: Mmmm, vahepeal käin ikka ja mõnikord lähen sõpradega kelgutama ning koeraga metsa jalutama. Kuidas veedad külmapühi? Alisa: Kodus puhates, raamatut lugedes näiteks.
Kuidas saad läbi oma koolikaaslastega? Kristi: Eee... ma saan väga hästi läbi oma koolikaaslastega.
Kes on sinu lemmikõpetaja ja milline on sinu lemmikõppeaine? Keiti: Ülle Vihm on lemmikõpetaja ja lemmikõppeaine on eesti keel.
Kas meie koolis õpilasesindus on piisavalt aktiivne? Sander: Ee... küsimus on väga ootamatu (mõtleb). Jah, on küll, aga võiks natuke rohkem olla. Regina: Jah ma arvan, et on küll. Tänu õpilasesindusele saan teada palju rohkem, et kus ja milline üritus toimub.
Õpilased ja juhendaja koos Lehte Hainsaluga.
9
www.tankla.net | Heade ideede ja mõtete tankla. Kui nendest jääb puudu, külasta Valgamaa Noorteportaali. MEELELAHUTUS
Kilde koolielust
Kilde kontrolltöödest
Õpilane (teisele õpilasele) : «Mine metsa!» Õpetaja: «Oh issand, ärge veel metsa minge. Tehke ikka koolitööd ära ja siis minge! *** Õpetaja: «Ma ei tea. Mul ei lähe ikka lahti.» *** Õpetaja: «Kaine peaga sellist asja ei kirjutaks.» (kontrolltööde tulemuste kohta) *** Õpetaja: «Noh, eksinud konnapojad, mis tund on?» *** (Õpilane kuulab mp3-e.) Õpetaja: «Anna palun see mänguasi siia!» Õpilane: «Mis mänguasi?» Õpetaja: «See mis suriseb ja mida te kõrva panete..» *** Õpetaja: «Kas te inimloomad kunagi vait ka olete?» Õpilane: «Ma ei saa ma olen inimloom!» *** Õpetaja: «Ära tõmba mu sabast!!» *** Õpetaja: «Sa oled alates eelmisest tunnist vallandatud. E-koolis on ju V täht?» *** Õpetaja: «Mul on kodus see pzzzzzzz, aga ma ei oska sellega mitte midagi teha» *** Õpetaja: «Nii hea on täna taga istuda ja teisi kiusata!» *** Õpilane: «Õpetaja, see on meie viimane tund, ärge palun piinake meid!» Õpetaja: «Aga kallis õpilane, sellejaoks ma ju siin olengi!!»
Mis on viljastumine? ... samm lapse saamiseks ... teise lapse saamine ... spermotosoidide poolt okupeeritud munarakk
Suured tänud kõigile artiklite saatjatele, eriti õpetajatele, kes olid selle lehe koostamisel eriti aktiivsed!
Mis on emakas? ... see, mis on kõhu all ... organ, kust laps tuleb Mis on kolesterool? ... rasv, mis jääb südame piirkonda seisma Millest räägib passioon? ... räägib ilmast ... passioon on passiivne muusika ... on kirikulaul, mida esitavad mungad ja kus lauldakse imalikke laule ... räägib ilmalikkusest ja mitteilmalikkusest Õige vastus: Passioon räägib Kristuse kannatustest. Kes lõi klassikalise oratooriumi? ... Wilder ... Bethowen Õige vastus: Georg Friedrich Händel. Mis on homofoonia? ... on see, kui laulavad homod ... on üksluine meloodia ... on kui eeslaulja laulab, siis laulab koor järele ... on foonia mis räägib ... on üksluine sümfoonia Õige vastus: Homofoonia on mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv hääl ja teised hääled saateks.
T ja P kuni 10a 1.7km T ja P 11-12a 1,7km T ja P 13-14a 2.5km T 15-16a 2,5km P 15-16a 5km N 17-28a 5km N 29-35a 5km N 36-44a 5km
Kes oli suurim sümfooniate meister? ... Lon Von Barhon Bush ... Motsart Õige vastus: Georg Friedrich Händel. Mis on hümn? ... riigi tümakas ... on Eestis loodud riim Õige vastus: Ülev, pidulik ülistuslaul.
REKLAAM
SUUSAPÄEV
SOORUS
laupäeval, 27. veebruaril kell 10.00 Info ja korraldus Arne Nõmmik 52 97 963
NV 45-54a 2,5km NV 55a…. 2,5km M 17-29a 7,5km M 30-39a 7,5km M 40-49a 7,5km MV 50-59a 5km MV 60a … 2,5km
Suusasõit vaba- või klassikastiilis: oma valik, peaasi, et kiiremini edasi saaks! Kuum tee! Kolmele parimale medalid ja diplomid. Loosime kõikide osavõtjate vahel auhindu!
Käigus buss: (Tagulast 9.00 ainult teatamisel 5297963), Iigaste 9.20, Laatre (vallamaja) 9.30, Tsirguliina (kool) 9.35
Suusapäeva toetavad: Eesti Kultuurkapital Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste Vallavalitsus
Ootame tagasisidet meie kodulehel http://opilasesindus.timoo.net/koolilehe-tagasiside
10
LEIA ERINEVUSI Leia piltidelt 10 erinevust!
Järgmine koolileht ilmub aprilli lõpus!