TSIRGULIINA KESKKOOLI
LÕPUAKTUSED: PÕHIKOOL
20. juuni kell 12.00 Nr 6 | mai-juuni 2010 | hindamatu
GÜMNAASIUM 20. juuni kell 17.00
Nordplus viib meie õpilased ja õpetajad juunis Lätimaale õpetaja Tiina Arbeiter
Järgmise aasta visiitkaart Sandra Pikk
Üle 2 aasta on meie kooli õpiKolmapäeval, 27. mail külastasid meie kooli lased (põhiliselt 5. – 7. klass) ja mõned huvitavad riigikogu liikmed. Gümnaõpetajad võtnud osa NORDPLUS sistide ette astusid Jüri Ratas ja Georg Pelisaar. projektist «National languages and Nende eesmärk oli läbi viia ühiskonnaõpetuse cultures – way of life». Juunis on tund, et rääkida majandust puudutavatest teekätte jõudmas selle projekti viimamadest. ne kokkusaamine. Osalevad koolid Esinejail oli aeg kenasti ära planeeritud: Eestist, Lätist ja Leedust. Jüri räägib 22 minutit ja tema kolleeg Georg Eelmise aasta jaanuaris kutsusama palju. Esmalt räägiti, millised on praesime Tsirguliina külla leedulasi ja gused peamised majandusprobleemid Eeslätlasi. Selle aasta jaanuaris käisitis. Vastajate arvates loomulikult euro tulek, me vastukülaskäigul Leedumaal töötus, pension, üldiselt raha. Euroteema oli Georg Pelisaar ning juunis toimub hüvastijätuõhus päris kaua aega. «Eks see ole näha, kas kokkusaamine Lätimaal Šmiltehinnad hüppavad üles või mitte,» muigas Rapuklassi astujatele: «Te Jüri Ratas nes. Läti koolist on ka kogu protas, kui toodi välja, et euro kasutuselevõtmiolete järgmisel aastal jekti eestvedaja Vita Leite. ne midagi väga ei muuda. «Rahakott muutub need, keda kool vaatab Oleme koosviibitud aja jookküll raskemaks,» naljatas Remo Surri. austusega. 12. klass on visiitkaart, eeskujuks eelsul õppinud eesti, läti, leedu keelt Meie diskussioonist ei puudunud loomulikult kõige kõige väiksematele, mõtelge selle peale!» ja kultuuri. Tsirguliinas kokku ka suur ja tõsine teema - tööpuudus. MuusikaKui Georg Pelisaar jutuotsa lahti tegi, oli ta saades tegelesime nende maade õpetaja Margit Aigro-Siibak, kes samuti meiega positiivselt meelestatud, sest tema poeg on satutvustamisega. Leedus Kruonikoos härrasmehi kuulas, rääkis sellest, kui raske muti gümnasist. Kui Ratas ei ütelnud midagi ses tutvusime kolme maa jõuluon praegu maainimestel. Lihtsalt väikestes maa- konkreetselt selle kohta, mida euro meile toob, kommetega ja Lätis Šmiltenes on kohtades pole tööd. Eluline näide tuligi klas- siis Pelisaar väitis üsna kindlalt, et Eestile ei anna plaanis tegeleda jaanipäevakomsiruumis välja, sest õpetaja ise sõidab ainuüksi see mitte midagi. Keset pikka ja tähtsat juttu lemetega. Iga kool korraldab oma Tsirguliina Keskkooli jõudmiseks läbi ca 50 ki- vib klassiruumis väike naerupahvakas – esineja maa tutvustamiseks huvitavaid lomeetrit. püüdis kinni sääse, kõlas plaksti ja sääsk oli riigiekskursioone. Projektis on ette Jüri Ratas tõstatas üles väga olulise küsimuse: kogulase käte vahel! Lõpetuseks ütles Georg Pelinähtud, et õpilased elavad pereta tahtis teda, kui paljud tuleksid kunagi Tsirgu- saar, et kogu jutt, mida ta rääkis, on kõigest tema des, kus saavad praktiseerida keeliina tagasi, kui koolid lõpetatud. Kogu seltskon- arvamus. «Riigikogus töötab palju erinevaid poleoskust. Õpetajad küll peredes ei na peale vaid paar õpilast mõtlevad naasmisele. liitikuid, seega on rohkesti erinevaid arvamusi,» ela, kuid on olnud rahul nähtu ja Ratas küsis abiturientidelt, kas nad tegid ühis- väitis Pelisaar. tehtuga. Oleme tänulikud Nordkonnaõpetuses eksami ja kas praegune 11. klass plus projekti raames rahastatud plaanib järgmisel aastal seda teha. Veel lisas ta lõ- 31. mail saabus kooli Riigikogu liikmete tänukiri, mille toome ka ajalehe lugejateni: võimalusele näha teiste maade kultuuri. Meie koolist osalevad järgmiKülastades 26. mail 2010. aastal Teie kooli, kujunes sed õpilased: Karoliine Saega, Lisette Tohus, Hanna-Liina Pärnik, me lühike kohtumine ja ühiskonnaõpetuse tunni Kristjan Vainonen, Juhan Püvi, Igor Skvortsov ja Valga Gümnaaläbiviimine väga positiivseks ja kasulikuks. Loodame, siumist Igor Amonenko. et õpilased said sellest tunnist edaspidise elu seadmiseks ja aruteluks hulga mõtteid. Samuti veendusime, et Teie kooli personal on hinge ja südamega tööd tegemas. See kõik teeb teid tugevaks ja suureks. Soovime siiralt tänada Teid selle meeldiva vastuvõtu eest!
Juuni sünnipäevalised: 3. Kaimar Kesa, 5. Jana Kesvatera, 7. Aivo Akkus, 8. Marissabell Miadžielec ja Sander Rannakivi, 9. Annaliisa Bettler ja Janek Vares, 11. Margus Kuhlberg, 12. õpetaja Heda Hansson, 15. Pauliine Saega, 17. Viktoria Baranova, Triin Talvik, Juhan Püvi, 18. töömees Aivar Mitt, jätkub järgmisel lehel...
Intervjuu
Ivo Suur jalgrattaspordiga tegelemist pooleli jätta ei kavatse Ats Tamm Millega hetkel tegeled? Hetkel olen täielikult spordilainel. Võistlushooaeg on käimas ja see tähendab, et kuni septembri lõpuni on peaaegu igal nädalavahetusel võistlused. Kui täpne olla, siis maist oktoobrini on 2-4 vaba nädalalõppu. Enamik päevi möödub treeningute rüpes. Ülejäänud aeg kulub muudeks toimetusteks ja puhkamiseks. 2010. a jooksul plaanin alustada ülikooliõpinguid ning tuleb läbida kolm kuud sõjaväes.
naisrattureid, tulnud 2008ndal aastal üliõpilaste maailmameistriks ning esindanud Eestit nii MM-tel, EM-tel kui ka olümpiamängudel.
Hispaanias saavutasid oma vanuseklassis võistlusel 3.koha. Kui raske on sellisel tasemel võistelda? Kui Hispaaniast juba juttu teha, siis täpsustan, et seal toimus üsna mitu võistlust ja kokku jõudsin poodiumile kolmel korral: kahel korral olin kolmas ja üks kord tuuri kokkuvõttes teine. See polnud raske! Tuleb lihtsalt rohkem sõita, sõita ja sõita, et saada kogemusi ja füüsiliselt tugevamaks. Tase ja konkurents on loomulikult kõrgemad kui meil, aga konkurents ongi edasiviiv jõud. Samuti on sealsed rajad oluliselt tehnilisemad ja raskemad kui Eestis, kuid lõpuks harjub ka nendega. Et jõuda maailmatasemele, ongi vaja just välismaal võistelda.
LEMMIK
Kui vanalt rattaspordiga tegelema hakkasid? Võiksin Oled Sa hetkel eluga rahul? Jalgrattaspordiga tegelemise võib kahte veel palju rääOlen küll. Kui kõik selleks aastaks plaaniperioodi jagada: esimest ei saa nimetada jalg- kida meie tegemistu läheb nagu peab, siis olen väga rahul ning rattaspordiks, sest siis võtsin asja rahulikult test. Olete kõik oodatud edasise suhtes positiivselt meelestatud. ja sportlikule pingutusele eriti ei mõelnud. külastama meie klubi kodulehte www.proTrenni tegin juhuslikult ja võistlustel käisin, klubi.ee, kus kõik vajalik ja pidevalt uuenev Kes oli Sinu lemmikõpetaja? kuidas parasjagu sobis, olin ju alles 12ne aas- info ja uudised olemas. Lemmikõpetajat mul ei olnud. Pigem olid tane. Aga nagu ikka - süües kasvab isu - ja mõned õppeaineid nagu näiteks keemia, manii hakkaski asi loomujandus ning eesti keel, milles likul teel edasi arenema. oli alati palju head edasiviivat NÄITLEJA: Jason Statham ja Adam Sandler. Järjepidev treening ja arutlust ja diskussiooni ning KIRJANIKUD: Andrus Kivirähk ja Dan Brown. tõsine suhtumine on viipraktilisi nõuandeid. RAAMAT: Peep Vainu raamat “Kõige tähtsam küsimus”. nud mind sinna, kus ma VÄRV: Sobivas olukorras ja olekus võivad paljud värvid lemmikud olla. tänasel päeval olen. TõKui raske oli õpilasena kooli SÖÖK: Jogurt, hindan tervislikku toitumist. sisemaks spordiga tegekõrvalt treenida? MUUSIKA: Eelistan jõulist, energilist ja hea rütmiga muusikat, mida lemise ajaks võiks seega Tsirguliina Keskkoolis on kuulates tekivad positiivsed emotsioonid. lugeda viimast 4-5 aastat. tegelikult väga head tingimused spordiga tegelemiseks. Millal saavutasid esimese võidu? Seod Sa oma edasised plaanid rattaspordi- Mida tõsisemalt spordiga tegelesid, seda rohEks selliseid Valgamaa tasemel kohalike ga? kem said ka õpetajad aru ning ei tekitatud võistluste võite sain ma juba 12ne aastasena, Jah. Edasised plaanid on seotud jalgratta- mõtlematuid probleeme. Enne lõpueksameid aga ise pean esimeseks arvestatavaks võiduks spordiga. Enam ei saa seda teed pooleli jätta, sain isegi Hispaanias treeninglaagris käia. 2007.a Eesti maaspordimängude jalgrat- ei tahagi. Muidugi hoian kõik rauad tules ja Üldjuhul sain teha kõike, mida vaja, koolitakrossi enda vanuseklassi võitmist Jaanikese plaanin omandada ülikoolihariduse, et tule- tööde tõttu lihtsalt madalamate koormustekrossirajal. Kuna just sellel võistlusel suutsin vikus kõik variandid avatud oleksid. ga. Aga nagu näha, siis väga palju see mind esmakordselt edestada kõiki põhikonkuei mõjutanud. rente, sain kõvasti innustust ja julgust ning Kas Sul on spordi kõrval teisi hobisid? Kui Nii et kõik trenni! teadmise, et alati ei võida parima varustusega jah, siis millised? sportlane - õige suhtumise ja järjekindla treeRohkem mingeid hobisid ei ole. Ratta- Kellena sa ennast 30ne aasta pärast ette kuninguga saavutab palju rohkem! sport ja rattatehnikaga tegelemine ongi üks jutad? suur hobi. Mulle on alati meeldinud pildistaHuhh, 30 aastat on pikk aeg. Nii kaugeleSõidad Sa kuskil tiimis? da loodust ja metsloomi. Mõned aastad taga- ulatuvaid plaane ei ole teinud. Selles vanuses Esindan jalgrattaklubi ProShop Team si sai väga tihti hilistel suveõhtutel vereta ja- peaks tegema meeldivat tööd, mis võiks olla värve. Sõidan selles klubis juba kolmandat hil käidud. Vahepealne spordielu on aga selle seotud spordiga. aastat ja kohe kindlasti tänu neile ma nii kau- hobi kuidagi tagaplaanile tõuganud. gele olengi jõudnud. Nende abi ja toetuseta Milline õpilane olid koolis nii hinnete kui oleks väga raske olnud kõrgemale pürgida. Kuidas innustad teisi noori spordiga tege- käitumise poolest? Tegemist on väga eduka klubiga: aastate jook- lema? Hinded olid korras, käitumine samuti. sul on siit läbi käinud nii mõnedki praegused Kõik algab pisikestest sammudest ja hea Eriline aktivist ma ei olnud, kuna sport oli ja kunagised profijalgratturid. Praegugi võib tahte ning järjekindlusega on kõik eesmärgid esmatähtis. ära mainida meie klubi ainsat naisratturit saavutatavad. Iga algus on raske, aga lõpuks Maaris Meierit, kes on Eesti üks parimaid läheb kergemaks!
2
Juuni sünnipäevalised: 22. huvijuht Silva Stepanova ja Kert Kikkas, 24. õpetaja Tiiu Jüriado, Tauno Ristolainen, Heli Liis Saaremäe ja Anabell Tamm, 27. Brenda Rosenberg, 28. Igor Skvortsov, Hanna-Liisa Pärnik-Pernik ja Hanna-Liina Pärnik-Pernik.
Meie, jah, meie kooli andekad sportlased! õpetaja Toomas Arbeiter Käesoleval õppeaasta teisel poolel on meie kooli õpilased hästi esinenud erinevatel võistlustel. Valgamaa «Dumle» rahvastepalli karikavõistlustel 2.-3. klassi õpilastele tulid nii poisid kui ka tüdrukud I kohale. Poiste võistkonnas mängisid: Märten Punt, Joonas Juus, Kevin Vare, Kristen Kanep, Ergo Niitov, Robin Altosaar, Steven Elvet ja Mairo Parv. Tüdrukute võistkonnas mängisid: Eelika Ritson, Kaisa Kerge, Kadri Maiste, Liis-Marleen Akkus, Hõbe-Heli Ahk, Elina Rosenberg, Reelika Lugu, Pauliine Saega, Heli Liis Saaremäe ja Birgit Miadžielec. Samad võistkonnad võistlesid ka Põlvas lõunaregiooni finaalturniiril: tüdrukud naasesid võitjakarikaga, poisid 8. kohaga. Maakonna sisekergejõustiku võistlustel saavutas Liina Suur I kohad 600m ja 200m jooksus. Kristjan Vainonen tuli kõrgushüppes II kohale ja 60m tõkkejooksus III kohale. Karoliine Saega sai kuulitõukes II koha. Valgamaa koolide meistrivõistlustel võrkpallis põhikooli osas saavutas meie esimene võistkond I koha. Võistkonnas mängisid: Oliver Koroljov, Sander Rannakivi, Tamar Kaljuste, Aivo Tiirmaa, Mairo Karja ja Tanel Sõõrumaa. Meie teine võistkond sai 6. koha. Tütarlaste võistkond tuli 4. kohale. Võistkonda kuulusid Brenda Rosenberg, Liina Suur, Santa Raudsepp, Hanna-Liisa Pärnik, Ka-
roliine Saega, Annaliisa Bettler ja Kristina Svirskaja. Keskkooli neidude võistkond saavutas nelja kooli hulgas II koha koosseisus Getter Faster, Liis Arbeiter, Leila Iir, Greete Rosenberg, Laura Luht, Kristiina Ersto ja Jana Kesvatera. Keskkooli noormeeste võistkond tuli aga 4. kohale. Valgamaa täiskasvanute meistrivõistlustel osales 13 meie kooli õpilast kolmes erinevas võistkonnas. Kooli võistkonda kuulusid Janek Vares, Christo Saega, Janek Kets, Sander Taukul, Timo Arbeiter, Priit Juus, Madis Sitik ja Igor Koroljov. Võrkpalliklubi «Viktooria» esindustesse kuulusid Getter Faster ja Liis Arbeiter ning Oliver Koroljov, Sander Rannakivi ja Tamar Kaljuste. Maakonna maakoolide rahvastepalli võistlustel Keeni Põhikoolis tuli 2.-3. klassi tüdrukute võistkond I kohale. Võistkonnas mängisid Eelika Ritson, Kaisa Kerge, Kadri Maiste, Kaisa Tiirmaa, Elina Rosenberg, LiisMarleen Akkus, Birgit Miadžielec, Ruthanne Kern, Reelika Lugu ja Kristina Vainonen. 2.3. klassi poiste võistkond saavutas samuti I koha koosseisus: Märten Punt, Kert Kikkas, Joonas Juus, Kristen Kanep, Ergo Niitov, Steven Elvet, Kevin Vare ja Michael Martinson. Ka 4.-5. klassi tüdrukute võistkond tuli I kohale järgmises koosseisus: Annaliisa Bettler, Liina Suur, Andra Punt, Marissabell Miadžielec, Kristel Pruks, Reelika Ritson ja Birgit Bõstrova. Algklasside maastikuteatejooksul maakoolide arvestuses saavutas meie kool I koha. 1.-3. klassi võistkonnas jooksid: Kert Kikkas,
Kas teadsid?
Liis-Marleen Akkus, Kevin Vare, Kristina Vainonen, Steven Elvet, Reelika Lugu, Märten Punt, Kaisa Tiirmaa, Ergo Niitov ja Eelika Ritson. 4.-5. klassi võistkonnas jooksid: Sander Elvet, Andra Punt, Neeno-Agur Kutsar, Carmen Saega, Bronek Miadžielec, Eliis Karm, Kaimar Kesa, Marissabell Miadžielec, Ats Püvi ja Liina Suur. Murdmaajooksu meistrivõistlustel tulid II kohale Juhan Püvi, Sairos Tamm ja Christo Saega. III kohale tulid Santa Raudsepp ja Sander Rannakivi. Valgamaa koolinoorte meistrivõistlustel kergejõustikus tulid esikohale: Kristina Vainonen 60m jooksus, kaugushüppes ja 300m jooksus; Sairos Tamm 800m ja 1500m jooksus; Kristina Svirskaja odaviskes; Liina Suur 800m jooksus. Teisele kohale tulid: Birgit Martinson 60m jooksus; Bronek Miadžielec palliviskes; Christo Saega kõrgushüppes; Tamar Kaljuste kõrgushüppes ja odaviskes; Liisa Tiit odaviskes ja kettaheites. Kolmandale kohale tulid: Christo Saega 400m ja 1500m jooksus; Igor Koroljov kuulitõukes; Oliver Koroljov kuulutõukes; Kristjan Vainonen kõrgushüppes; Kristina Svirskaja kuulitõukes; Marianne juus 60m jooksus.
Palju õnne ja edu kõigile sportlastele edaspidisteks pingutusteks!
Mõned faktid direktor Heikki Järlikust füüsika-keemia teaduskonnast. Kristiina Taukul Kelleks tahtsite väiksena saada? Oi, ei tea, aga arvan, et autodega midagi seoses, kuid mitte autojuhiks. Milline õpilane olite ise? Päris viieline õpilane ei olnud - kiituskirju ja medaleid lõpetamisel ei saanud. Kuid siiski, viite seas nelju palju polnud.
Kas te õppisite ainult füüsikaõpetajaks? Jah, sest ma ei saanud muuks õppida. Kuidas sai teist Tsirguliina Keskkooli direktor? Tsirguliina Keskkooli direktor sai minust 1. septembril 1995 aastal. Eelmine direktor lahkus oma ametist ja uueks direktoriks valitigi mind.
Mis oli teie lemmikõppeaine? Eks need füüsika ja matemaatika olidki. Keeled mulle ei meeldinud.
Kaua olete õpetaja ja kaua direktor olnud? Õpetanud alates 1. septembrist 1984. Ilusad arvud peaksid tulema: 26 aastat õpetaja ja 15 aastat direktor.
Millistes koolides omandasite hariduse? Põhihariduse sain Valga I 8-klassilises koolis, keskhariduse Valga I Keskkoolis, mis kannab nüüd Valga Gümnaasiumi nime. Ja kõrghariduse sain Tartu Riikliku Ülikooli
Naljakaim juhtum siin koolis teie ametiajal? Kui väga meenutada, siis oli kord, mil veerandi lõpus klassijuhataja tunniks olid tunnistustele jäänud hinded kandmata. Kindlat põhjust ma ei tea, ju ma siis ei jõudnud ning
klassijuhatajatund oli esimene tund. Sisustasimegi selle tunni nii, et igaüks kirjutas ise omale hinded ja pärast panin mina allkirjad alla.
3
Kogemused viivad edasi
Juuli sünnipäevalised: 1. Maarja Vähi, 3. Liisi Haggi, 5. Kaarin Granovski, Santa Raudsepp ja Priit Juus, 12. Christo Saega, 14. Allar Rosenberg ja Janne Hunt, 23. Alina Ploškina, 24. Rasmus Koroljov ja Anari Torp, 27. Timo Arbeiter, 30. Andre Altosaar.
Teie, tehke enda asja edasi! Sandra Pikk 7. mail, ühel lõunapoolikul algas Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses soojustkiirgav emadepäevale pühendatud üritus Kassikäpp 2010. Lilleseadekonkurss, mis toimus sel aastal juba kuuendat korda, tõi kaasa väga palju osalejaid, lausa 26 võistkonda. Juba aasta alguses mõtlesin, et tahan sündmuses osaleda. Kui aeg hakkas kätte jõudma, tuli leida assistent, samuti valmis osta materjal, sest sel aastal kaunistati vihmavarju. Minuga koos oligi nõus meeleldi osalema Liisi Haggi 11. klassist. Eks ärevus oli ikka sees: esimest korda ja ilma juhendajata läksime võistlema nendega, kes õpivad lilleseadmist. Uus väljakutse tõi toreda kogemuse ja head mälestused. Meie vihmavarju põhitoonideks olid valge ning roosa mustal põhjal. Võitu me küll ei saavu-
tanud, aga kogemuse saime tõelise, järgmisel aastalgi proovime osa võtta. Pärast võistlust oli tasuta kontsert, meile esinesid Tanja Mihhailova, Mihkel Mattiisen ja Mikk Saar. Enesekindlana, täis rõõmu, astus lavale Mihkel. Ta ütles väga hästi: «Täna võitsid ühed, homme oleksid võitnud hoopis teised! Teie, tehke enda asja edasi!» lohutas laulja neid, kes seekord ei võitnud. Veidi hiljem astus lavalaudadele Mikk Saar. Kui öeldakse, et televisioonis on inimesed pikad ja päris elus lühikesed, siis lükkan ümber väite– see pole üldse nii! Lõppude-lõpuks jõudis Tanjagi laulma. «Hm, ta värvis pea ära,» oli
Kaks aastat logopeedilist tööd Tsirguliina Keskkoolis õpetaja Tiiu Jüriado Esimesel tööaastal alustas kõneravitundides tööd 50 õpilast. Teise õppeaasta lõpuks on õpilaste arv kahanenud peaaegu poolele, mis näitab, et kõneravitunnid on koolis vajalikud ja huvi korral saavad lapsed oma probleemidele lahenduse. Kõik logopeedid on ammu mõistnud, et kui lapsel on kõne-, kirjutamis- või lugemispuue, on vaja vähemalt kolm korda nädalas harjutada. Raskematel juhtudel ei piisa üksnes logopeedilisest tööst, vaid lapse aitamine on tiimitöö, milles peavad osaleme nii lapsevanemad, kasvatajaid kui ka kõik aineõpetajad. Kõnepuuete korral on õigus igal täiskasvanul lapsele meelde tuletada, et ta kasutaks neid võtteid, mida logopeed on tunnis õpetanud – need pole tegelikult rasked, täpselt nagu pole ju rasked õigekirjareeglid veatuks kirjutamiseks. Hüperaktiivsusega kaasnev tähelepanuhäire on tänapäeval väga levinud nähtus, sest väga paljud vanemad pole teadvustanud, kui oluline on õpilase elus päevarežiim, isegi õige kehahoiak ja krooniliste haiguste välja ravimine. Kahjuks on mul väike õpilane, kellel kahe aasta jooksul pole suudetud välja ravida nohu, mis on muutunud krooniliseks. Iga tervisehäda võib anda tagasilöögi õppeedukuses. Eriti oluliseks pean unerežiimi, kuid see on häiritud isegi tublidel õppuritel. Esialgu võib noor organism pingele vastu panna, ent tagasilöögid ilmnevad sageli aastate pärast. Lõpetuseks soovin öelda, et igal lapsevanemal või last aitaval inimesel on õigus vahel osaleda kõneravitundides, kuid kahjuks siiani on seda võimalust kasutanud üksikud. Kodune tugi on alati märgatav ja kui see puudub, on mõnikord võimatu last aidata, kui tema probleemid on sügavad ja suured. Väga soovin tänada neid lapsevanemaid, kes pole pidanud paljuks minuga koostööd teha ja ei arva, et lapse õpetamine on üksnes lasteaia või kooli ülesanne. Aidakem lapsi koostööd tehes!
4
minu esimene mõte. Nii kaunis, säravas mustas kleidis, naerusuine – diiva. Mihhailova tahtis, et saal kõik koos kaasa tantsiks. «Olgu, kui toolid katki lähevad, esitatakse arve sulle, Tanja,» naeris Mihkel. Kontserdil ei puudunud ka rahateema. Mikk teatas, et hakkab uut plaati välja andma. Autoga sõites olevat nad arutlenud Mattiiseniga selle üle, et kui palju siis üldse plaate teha. «Noh, emale, isale, vennale ja…,» jäi Mikk mõttesse. Kas keegi üldse ostaks ta plaate sellisel ajal nagu praegu, muigas ta. Mina ostaksin kindlasti ja usun, et teisedki!
Meie kooliraadio on Eesti parim! Timo Arbeiter «Koolimeedia 2010» võistlus sai alguse juba veebruarikuus, mil konkursi korraldaja MTÜ Noorte Meediaklubi saatis laiali info konkursi tingimustega. Võistlustööde tähtajaks oli märgitud 23. aprill ning kategooriaid oli tänavu üllatavalt palju. Lisaks parimale kooliraadiole ning koolilehele valiti veel välja parim kooliblogi, koolitelevisioon ja palju muud. Soov osaleda oli tegelikult meil juba eelmisel õppeaastal, kuid kahjuks ajapuuduse tõttu kaasa lüüa ei jõudnud. Õppeaasta teisel poolel sai aga nii koolilehe kui kooliraadio meeskonnale kindlaks plaaniks sellel konkursil osaleda. Võistlustööde tähtaja viimasel päeval, 23. aprillil saatsime konkursile nii ühe kooliraadio pikema saate kui ka koolilehe kevadise juubelinumbri, mõlemad e-maili teel. Nüüd jäi oodata vaid tulemusi, mis pidid selguma täpselt kahe nädala pärast, 7. mail. Juba 7. mai hommikul olid
pinged nii kooliraadio kui ka koolilehe meeskonna mõnel liikmel kõrgel. Iga natukese aja tagant sai meediaklubi lehte uuendatud ja vaadatud, kas ehk juba on tulemusi. Kuid tulemusi ei olnud, oli vaid tekst «Peagi ilmuvad siia koolimeedia konkursi võistluse tulemused». Pinged kasvasid üha rohkem, sest ka poole päeva möödudes polnud tulemustest ei kippu ega kõppu. Olime peaaegu lootuse kaotanud, sest ka kella kuue ajal polnud meil tulemustest õrna aimugi. Küll aga üllatas meid see, kui õhtul meediaklubi lehele vaadates seal tulemusi nägime. Ülikiirelt neid uurima asudes saime teada, et Eesti parim on just meie kooliraadio ja ka koolilehe artikkel «Lõbus matk - lumised kummikud ja vahvad avastused» sai eripreemia osaliseks. Eriti suured tänud selle artikli kirjutajale, 2. klassi õpilasele Annika Joakitile! Oleme väga õnnelikud nende kahe võidu üle ja kindlasti üritame konkurist osa võtta ka järgnevatel aastatel.
Augusti sünnipäevalised: 1. Eros Karm, 3. Rauno Solovjov ja Sairos Tamm, 7. Mario Parv, Marleen Parv ja Karoliine Saega, 8. Kirsti-Helena Kutsar, 11. Kristel Pruks, 16. Märten Punt ja Ülar Ossipov, 17. Triin Rosenberg, Tanel Sõõrumaa ja Taniel Sõõrumaa, 19. Kristjan Vainonen, 21. Leila Iir, 22. Gerle Rätsep, 23. Karl-Martin Tabur, 29. õppealajuhataja Inga Kasekamp.
Pildimeenutus
Kevadp eo
9. klasside vägi enne tutipeo akt ust.
disko ja
bändi es
inemine .
Õpilasesinduse piknik. mist?
iga on tege Millise klassiruum
Kevadpeo kontsert.
Sairos Tamm (vasakul) ja Christo Saega 1500m jooksul.
Õpilased kirjan
iku Heiki Vilepi ga
alis.. ja se asub nüüdsest sa Kooli varandus
....
e pole veel kõik
Tähtis pole võit vaid osavõtt! Remo Surri Kuna raadiokonkursse ei esine nii sagedasti siis otsustasin haarata võimalusest ja osaleda Türil toimuval konkursil. Midagi suurejoonelist ma küll ei lootnud, kuid teadsin, et olen jällegi kogemuse võrra rikkam. Tulin konkursil teiseks ja olen tulemusega väga
kohtumas.
rumas Karuksil kätt su iit T i rr Su o em R võtmas. ist kohta vastu te t is al nn hi au ja
rahul. Kokku osales 9 inimest. Olen raadotööga kokku puutunud juba ligi kaks aastat ning selle aja vältel on toimunud pidev areng. Minu järjepidev huvi raadio vastu on loonud minu puhul eeldused, et ka tulevikus oma elukutse valikul lähtun eelkõige raadioga seonduvast. Vesteldes tuntud spordikommentaatoritega sain positiivset tagasisidet.
Nad olid mu tehtud reportaažiga rahul ja ütlesid, et seda oli huvitav kuulata. Veel soovisid nad mulle edu ja lubasid minuga raadioalaselt kindlasti ühendust võtta. Jäin osavõtuga igati rahule ja loodan siiralt, et selliseid põnevaid võistlusi rohkem korraldatakse - tähtis pole võit vaid osavõtt!
5
Huvitavat
Üks põnevust täis pühapäev Liina Suur Pühapäeval, 2. mail toimus Sooru kultuurimajas kevadpidu. Peol esinesid Johanna Ardel ja Vaike-Liine Rehkalt südamliku lauluga ning Sooru näitetrupp näidendiga «Pulmad ehk kuidas sündis Kalevipoeg?» Püüdsime väga, sest vaatamas olid meie vanemad, sõbrad ja näitleja Maarja Jakobson, kes on enim tuntud kui «Õnne 13» näitleja. Maarja käis meile rääkimas oma põnevast teatrielust. Ta tundis ennast vabalt nagu kodus. Väga heast lavalisest kogemusest rääkis seegi, et kõneldes ei märganud me mingit närvi, vaid ainult päikselist naeratust. Jakob-
son andis palju ideid neile, kes tahavad näitlejaks saada, samuti rääkis ta, kuidas pääseda lavakooli. Paljud noored tantsivad, laulavad ning üritavad teha midagi hästi originaalset, kuid alati sellest ei piisa. Kord oli tulnud katsetele üks noormees, kes ei olnud mõelnud, mida laval teha ja kui oli tema kord etteaste teha, tuli noormehele esimese asjana meelde teha üks saltohüpe ja nii saigi ta ihaldatud kooli sisse. Pärast huvitavat juttu olid Maarjal meile mõned mängud, loomulikult seoses näitlemisega. Kõige huvitavamaks osutus neist esimene,
KÜLM AASTAAEG OKASTEGA LOOM PEREPEA KAVAL LOOM G VIHMA... ÕHTUL TAEVAS LONDIGA LOOM
TÄNUD
Aitäh kõigile ringijuhendajatele, õpilasesinduse liikmetele, õpetajatele, õpilastele, raadiomeeskonnale ja vapratele lehetegijatele, kes on sellel õppeaastal kaasa aidanud kooliürituste korraldamisele ja läbiviimisele!
Huvijuht Silva Stepanova
6
TOIMETUS
REPORTERID
Peatoimetaja SANDRA PIKK Kujundaja ja fotograaf TIMO ARBEITER Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO
KAARIN GRANOVSKI LIISI HAGGI KRISTI KÕIV ETHEL LAUL ALISA MALTSEVA KADRIAN POSSUL
kus lõvi pidi hiirt taga ajama. Muidugi ei puudunud lõvi hääl ning pisikese hiire omagi, selles oligi asja mõte! Näitlejal on ju vaja kõva ja võimsat häält ning ta peab oskama rääkima ka vaikselt. Mängud olid tõesti huvitavad, sest neid sai teha koos päris näitlejaga. Pärast lõbusalt veedetud
aega ütles Maarja, et ta ei hoia meid rohkem kinni, kuid mitte keegi ei tahtnud koju minna, sest kõikidel oli meeletult hea tuju ja nalja sai palju. Muidugi ei puudunud kevadpeolt magus kringel, kohv, suupisted. See oli üks väga tore pühapäev täis teatrielu! Suur aitäh organiseerijatele!
MEIE KUNAGISED KESKKOOLI LÕPETAJAD HÕBELEND:
Maie Erik Maie Hermann Maie Ivask Tiiu Jääger Leo Kerk Tiiu Kikkas Leili Kontse Maie Kuusik Sale Lepik Leo Lindpere Elli Mesi Laidi Must Tiina Mürk Maria Müürsepp Jaan Noormets Ene Nõu Avo Sadrak Maie Suurmäe Valve Telling Tiina Tohus Leonhard Vent Lembit Villemson Uno Välbe
Merike Altosaar Inga Guseva Aini Karu Tiiu Kazalova Ene Kurvits Tiivi Kõivik Tiina Kübarsepp Sander Leppik Ivi Loorits Ülar Luht Marely Neevits Urmas Nugis Raivo Rebane Asta Pjoriainen Tuuli Savi Villar Sikk Tarmo Sitik Ruth Soopalu Eve Susi Allan Tamm Andres Toodo Aime Toom Einar Toomemägi Juta Virnas Age Välbe Külli Värnik
Klassijuhataja: Virve Ahun
Klassijuhataja: Maie Toodo
KULDLEND:
LIINA SUUR KADRI TALVIK ATS TAMM KRISTIINA TAUKUL KEITI UST VALLO VIRNAS
Tsirgukest võid internetis lugeda siit: www.opilasesindus.tsirgu.ee/koolileht
Koolilehe meeskond soovib kõigile oma lugejatele päikselist suve!