SÜGIS 2010
Nr 1(7), 2010/2011
TSIRGULIINA
KESKKOOLI
HINDAMATU
KOOLILEHT
KAS SA TUNNED OMA KOOLI? Sellel aastal alustas esimest kooliteed
12
õpilast. Meie haridustemplis õpib
175
Meie kooli esimese septembri kangelased koos oma vanematega. Foto: Valdo Kõrge
Õpilased remondist: ootame ülejäänud ruumide valmimist Lk 2 «Aasta Õpetaja 2010» Svetlana Oper
Foto: Timo Arbeiter
Reedel, 1. oktoobril tunnustati Valga Maavalitsuses maakonna tublisid õpetajaid. Kohale oli palutud 11 konkursi «Valgamaa Aasta Õpetaja 2010» võitjat. Tsirguliina Keskkooli parimaks õpetajaks valiti Svetlana Oper!
Lk 8
INFOTULP
http://kool.tsirgu.ee/kalender
11. novembril toimub Perepäev. 2. detsembril leiab aset kooli aastapäevale pühendatud aktus. 15. detsembril toimub Jõululaat. Jõulupidu toimub 22. detsembril. Järgmine koolileht ilmub enne jõule. Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Selles lehes: ARVAMUS «Mida arvavad õpilased kooli remondist?» INTERVJUU «Kes on uus geograafia õpetaja Kadri Kalda?» SUVISED SÜNDMUSED «Minu elu ja suve suursündmus» «Suvine kvaliteetaeg Hispaanias» HUVITAVAD SÜNDMUSED «Rebaste ristimine toimus esmakordselt kultuurimajas» «Noortevolikogu alustas tööd» ERILISED INIMESED «Aasta õpetaja - Svetlana Oper» «Poiss, kes vajab pisut rohkem hoolt»
õpilast. Remondi viivitamise tõttu pidi koolipere ootama koolikella töölehakkamist
1
kuu ja
18
päeva. Koolibussid väljuvad endiselt iga päev kell
15.00.
Koolimaja esiküljel on
64
akent. Ruumis nr
213 asub õpetajate tuba. Õpilasesindusse kuulub
21
liiget, neist
7
õpib gümnaasiumis.
Klassidevaheline võistlus
Meie kaunis kool on ilus ja maja peabki selliseks jääma. Uuest veerandist algab klassidevaheline võistlus ja range kontroll vahetusjalanõude üle. Parimaid klasse premeeritakse!
Lk 2
Arvamused
JUHTKIRI
O
led võtnud kätte selle õppeaasta esimese Tsirgukese – sea end mugavalt lugema ja tunneta, et saad jälle puhata, nii et varu enda jaoks aega! Seoses kooli remondiga on paljudel, eeskätt minul, mõtted kogu aeg kusagil ringi uitamas. Ehk teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, et nii äkitselt pärast palavat suve sügis uksele koputas. Just sellisel ajal olen tahtnud alati aja maha võtta, rahulikul sammul kooli jalutada ning mõtelda ainult omi mõtteid. Ilmselt sügis on tegelikult ainuke periood, kus enamus leiab aega enda jaoks. Loomulikult, pikk vaheaeg on möödas ja nüüd tuleb taas õppimisele ja õpetamisele mõtted koondada, kuid mis parata! Loodan, et ajaleht pakub Teile kõigile palju huvitavat lugemist. Vähemalt soovin, et igaüks leiaks enda jaoks midagigi huvitavat või mõne mõtte, mis oleks abiks ka edaspidi. Koolilehe meeskond soovib kogu kooliperele suurepärast vaheaega ja nagu ennegi ütlesin - leidke aega enda jaoks ning tegevusteks, mida töiste koolipäevade tõttu teha ei saa!
TOIMETUS Peatoimetaja
Mida arvavad õpilased remondist? Suvel toimus koolis remont, mis nüüdseks on peaaegu valmis saanud. Ootame huviga,milline näeb välja saal,õpilasesinduse ruum,duširuumid ja soovime väga koolikella töölehakkamist. Kuna õpilasesindus tunneb huvi, kuidas on õpilased rahul «uue koolimajaga,» siis võtsin ülesandeks uurida, mida vastremonditud haridustemplist arvatakse. KAARIN GRANOVSKI 8. klassi õpilane
Aivi Bõstrova (9. kl) arvates võib kindlasti kooli remondiga rahule jääda, kuid temagi ootab ülejäänud kooliruumide valmimist, et öelda täpsem hinnang. «Väga positiivne, et ehitati ventilatsioonisüsteem, sest nüüd ei tule sööklast toidulõhnu,» mainis ta. Sandra Rannakivi (8. kl) arvates on klassiruumide värvid kohati lii-
Muljeid õpetajate päevast 6. oktoobril tähistati meie koolis õpetajate päeva. Kolm esimest tundi toimusid tavapäraselt, seejärel leidis aset pedagoogidele pühendatud aktus kultuurimajas. Kolm viimast tundi said oma õpetamisoskuse proovile panna abituriendid.
SANDRA PIKK (11. kl)
Küljendaja ja fotograaf
TIMO ARBEITER (12. kl)
Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO
Reporterid
KAARIN GRANOVSKI (8. kl) MERLIKA HÜDSI (8. kl) KRISTIINE KARU (8. kl) KADRI-TRIIN KATTAI (9. kl) ERIKA KESVATERA (6. kl) ETHEL LAUL (9. kl) KADRIAN POSSUL (8. kl) VAIKE-LIINE REHKALT (5. kl) GERLE RÄTSEP (7. kl) KAROLIINE SAEGA (7. kl) KADRI TALVIK (9. kl) LISETTE TOHUS (8. kl) KEILI UST (5. kl) SUUR AITÄH KAASTÖÖDE TEGIJATELE! Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
ga erksad ning panevad pea valutama. Kertily Virk (8. kl) ja Andra Punt (5. kl) teatasid resoluutselt nagu paljud, et koolis on liiga palju kaameraid. Aga üldiselt on ka nemad uuenenud ruumidega rahul. Õpilastelt sain peamiselt positiivset tagasisidet, kuid kindlasti on nähtusi, millega peame harjuma. Seoses remondiga on üks palve: Hoiame kooli ka edaspidi terve ja puhtana!
ETHEL LAUL 9. klassi õpilane
Mida arvad meie kooli õpetajatest?
Keili Ust (5. kl): Meie õpetajad on kurjad, aga samas ka väga head. Tänu neile saab palju nalja. «Kõik meie õpetajad on ilusad, head ja toredad!» teatasid kümnenda klassi õpilased Vallo Virnas (10. kl) ja Kaarel Ersto (10. kl) nagu ühest suust. «Meie kooli õpetajad on kõige lahedamad!» ütles lõbus 5. klassi õpilane Kaimar Kesa.
Kui raske on õpetaja töö?
«Ma usun, et väga raske. Õpetajal peavad olema head närvid, kuna on palju karjumist,» vastas kindlameelselt Märten Punt (4. kl).
Steven Elvet (3. kl) teadis, et õpetajatel on kindlasti sellest tööst rohkelt peavalu. Kaarel Ersto ja Vallo Virnas jällegi sõnasid nagu ühest suust: «Nende töö on nii raske, kui raskeks nad ise selle teevad!» Kaheksanda klassi neiu Kadrian Possul arvas, et õpside töö on väga raske, sest nad peavad õpilasi taluma.
Miks sinu arvates peetakse õpetajate päeva?
Kirsti-Helena Kutsar usub, et nii saab õpetajatele meelde tuletada, kui tähtsad nad on. Kristina Vainonen (3. kl) ja Helin Puusepp (6. kl) olid ühel meelel, et õpetajate päeval saavad õpetajad puhata. Andre Altosaar (6. kl) leidis, et õpetajate päev on selleks, et õpetajaid tunnustada.
Lk 3
Intervjuu
Lahedad
üritused KAARIN GRANOVSKI 8. klassi õpilane
Oktoobri esimene üritus, millega alustasime uut kooliaastat, oli Mini -Missi ja Misteri valimised. Sellest võtsid osa 1.-5. klassi õpilased. Osalejaid oli üle kahekümne. Veerandi viimasel töönädalal enne vaheaega tuhlati oma riidekappides ja muudeti ennast üheks päevaks mafioosodeks, nohikuteks ja vastassoo esindajateks, oldi halloweenikoletised ning veerand lõpetati viisakalt mustvalges. Tegemist oli stiilinädalaga, kus parimaid premeeriti! Õpilasesinduse liikmed Mida külastavad vaheaja teisel uut on päeval Valga plaanis? loomade varjupaika. Aitäh kõigile toetajatele oma panuse eest! Vaheaja lõpus toimub Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolek, millest võtavad osa ka meie kooli õpilasesinduse kaks liiget. Novembris on tulemas hingedepäev. 4. novembril leiab aset Tartu Vanemuises «Lahe koolipäev», kus osalevad samuti meie kooli õpilased! Toimub ka perepäev, kuhu ootame õpilasi koos oma perega veetma üht toredat õhtut. Detsembris on aidsiennetuspäev, seoses sellega tahaksime teha koolituspäeva. Kindlasti toimuvad taas advendihommikud ja loomulikult ei jää tulemata jõulupidu. Meie uueks tavaks on saanud jõululaada pidamine. Alati võib vahele tulla veel põnevaid üritusi, näiteks meisterdamisi algklasside õpilastega, detsembris loeme kindlasti väikestele jõulujutte, lisaks sellele võib jõulukuul üllatusi juhtuda!
Kes on uus geograafiaõpetaja Kadri Kalda? Sel õppeaastal tuli meie kooli tööle äsja ülikooli lõpetanud geograafiaõpetaja Kadri Kalda. Kasutasime võimalust ja tegime temaga intervjuu, et uut pedagoogi paremini tundma õppida. KADRI TALVIK 9. klassi õpilane
KEILI UST 5. klassi õpilane
Kust olete pärit?
Olen pärit Tartu lähedalt, Ülenurme vallast.
Mis oli kooli ajal teie lemmikaine?
Lemmikaineteks oli matemaatika ja bioloogia. Geograafia meeldis ka, aga rohkem hakkas see huvi pakkuma Tartu Ülikoolis õppides.
Mis ametist unistasite pisemana?
Mäletan, et lapsena tahtsin saada politseinikuks. Õpetajaks saamise soov tuli pärast keskkooli lõpetamist.
Kuidas sattusite õppima geograafiat?
Õpetaja Kadri Kalda. Foto: Timo Arbeiter
Kas teil on õdesid või vendi?
Esmalt läksin õppima keskkonnaMul on üks õde ja kaks venda. tehnoloogiat. Sel ajal tekkiski soov geograafiaõpetajaks saada. Kui olin Millised tunded olid siia kooli tulles? keskkonnatehOotusärevus oli ikka päris noloogia eriala suur. lõpetanud, asusin edasi õppima Kuidas tunduvad meie kooli näitlejad: Mel Gibson, Roõpetajaks. õpilased? bert de Niro, Julia Roberts Kõik õpilased on väga torefilmid: Grease ja Braveheart Kuidas olete dad.
Lemmik-
rahul Tsirguliina Keskkooliga?
Olen väga rahul. Kõik õpilased ja õpetajad on meeldivad.
Mis on teie elu moto?
raamat: Margaret Mitchell «Tuulest viidud» laulja: Sting bänd: The Corrs aastaaeg: Kindlasti kevad söök: Kõiksugused pastad lilled: Tulbid ja iirised
Millise klassi juhataja te olete?
Olen 5. klassi klassijuhataja. Õpilased on väga rõõmsameelsed ja sõbralikud.
Mis tunne on olla klassijuhataja?
Igast asjast tuleb leida midagi positiivset - ei ole halba ilma heata.
Mulle meeldib olla klassijuhataja. Sellega kaasnevad küll ka mured, aga peamiselt ikka rõõmud.
Kui oleksite loom, siis milline?
Kas teile meeldib oma klassiruum?
Ei oskagi ütelda, võib-olla oleksin koer.
Klassiruum on ilus ja värvid meeldivad mulle.
Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Lk 4
Huvitavad sündmused
Rebaste ristimine toimus esmakordselt kultuurimajas
Vallo, Ristjan, Sigmar, Tanel, Sander, Kaarel, Vallo, Kristi, Meryt, Kaari ja Siim. Foto: Timo Arbeiter
Selle aasta rebaste ristimine toimus 16. oktoobril erakorraliselt Tsirguliina kultuurimajas saalis toimuva remondi tõttu. Vaatamata sellele, et pesemisvõimalused puudusid, suutsid abituriendid peo korraldamisega hästi toime tulla. Küsisin, kuidas nemad üritusega rahule jäid ja mida arvavad. ERIKA KESVATERA 6. klassi õpilane
Jane Lillmann ütles, et ta jäi rebaste ristimisega rahule. Korraldamisega sai kõvasti vaeva nähtud ja vaev oli seda väärt. Kõige raskem oli välja mõelda takistusrada, kuna me ei tahtnud korrata eelnevatel aastatel toimunut. Siiski ajanappuse tõttu saime ideid ka eelmistelt ristimistelt. «Arvan, et see on tore traditsioon ja tekitab igal aastal rebastele põnevust,» lisas ta.
Ruum oli väike Jana Kesvaterale meeldis samuti nende klassi poolt korraldatud rebaste ristimine. Aega nappis, aga õnneks sai kõik ära tehtud. Tore oli, et nii 12. klassil kui ka pealtvaatajatel oli lõbus. Kahju oli loomulikult sellest,
et ruum oli üpris väike ja puudusid pesemisvõimalused.
Klass nautis koostööd
Alisa Maltseva märkis, et korraldamisega saadi hästi hakkama, kuigi enamus tegemisi jäid viimasele minutile. Eriti meeldis talle, et klass nautis koostööd ja oli lõbus. «Pettusime alguses küll veidi, et ei saa rebaseid määrida nagu eelmistel aastatel, aga sellest saime üle ja tegime teisiti,» nentis neiu. Alisa loodab, et teistel oli sama lõbus nagu neil endilgi. Küsitledes teisi abituriente, tuli välja, et ainukeseks negatiivseks tõigaks ürituse korraldamisel tundus olevat pesemisvõimaluse puudumine ja väike ruum. Pärast ristimist toimus disko. Saalis juhtis tantsijate vägesid meie endine huvijuht diskor Maksim Romanovitš.
Mini Missi ja Misteri valimised
Suvine kvalitee Minul suve kõige põnevam sündmus oli kindlasti Hispaania reis. Käisin seal kohe vaheaja alguses ja minu seiklus kestis kaks nädalat. Elasin oma onu juures, linnakeses nimega Alicante. KADRI-TRIIN KATTAI 9. klassi õpilane
See piirkond (San Juan) on eelkõige tuntud Vahemereäärse ranna poolest. Esimesed päevad olid kõige huvitavamad, sest avastada oli palju. Leidsin enda jaoks selliseid paiku, kus sain palju ringi uudistada. Linn, kus elasin, oli suhteliselt väike: kakskümmend üks maja, nende keskel suur bassein, mille ääres minu esimene nädal enamasti mööduski. Loomulikult käisin teisteski linnades, kuid «kodus olles» nautisin mõnusat vett! San Juani rand, mis on seitse kilomeetrit pikk, on liiga ilus, rannapiir asetses täpselt kaares, mistõttu oli kogu puhkamispaik hästi näha. Huvitav oli see, et päeval kõndisid rannas ringi mustanahalised mehed ja noored müüsid asju, et endale ela-
Minu suve ja Möödunud suvele mõeldes ei saa ma ei üle ega ümber sellest, et sain edukalt lõpetatud Tartu Ülikooli. ning leidsin erialast tööd Tsirguliina Keskkoolis. KADRI KALDA õpetaja
Vasakult: Kristen, Renek, Priidu-Joosep (Mister), Kristel, Mariis (Miss), LiisMarleen, Reni-Ando. Foto: Timo Arbeiter Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Aprillis ei olnud ma veel päris kindel, et juunis kooli lõpetatud saan, kuna lõputöö (uurimistöö) kallal oli vaja teha veel palju ning samuti tuli sooritada kaks suurt eksamit. Pean tunnistama, et mitu korda käis peast läbi mõte minna lihtsama vastupanu teed ja esitada oma
Suvised sündmused
eetaeg Hispaanias tist teenida. Põhiliselt kauplesid nad ehete, kottide ja päikeseprillidega. Nad tulid minu juurde, teretasid ja hakkasid kohe rääkima ja kui isegi kaalusin millegi ostmist, siis minema ajada oli neid keeruline - loomulikult ei saanud ma mõnda asja ka ostmata jätta. Lõbustuspark Terra Mitica oli nii suur, et ei jõudud isegi tervet platsi läbi käia. Egiptuseteemaline park tähendas, et kõik majad olid kivist või püramiidikujulised. Atraktsioonidki pakkusid vaadet, mida Eestis kindlasti ei näe. Ameerika mägesid oli erisuguseid, veesõidud põnevad, õudustetoad olid reaalselt suured ja hirmutavad. Just viimase atraktsiooniga on mul üks huvitav kogemus: ühte majja sisse minnes tundsin
äkki suurt hirmu. Seinad olid tumedad, ekraanid olid seintel, ruum oli pime. Kartus oli suur, sest ei teadnud, millisest nurgast keegi meile kallale hüppab, tõsine hirm oli nahas. Võtsin isegi sõbrannalt käest kinni, kuna nii tundus tollel momendil kõige targem tegu. Mõne aja möödudes märkis üks mees, et õudus pole veel alanudki. Lõpuks istusimegi sõbrannaga masinasse, kust saime koletisi tulistada. See reis oli tõesti väga tore. Inimesed Hispaanias tundusid mulle sõbralikud. See oli minu suve kvaliteetaeg!
elu suursündmus uurimus alles sügisel. Ühel hetkel otsustasin, et tulgu mis tuleb, pingutan lõpuni ja vaatan, kuidas läheb. Kerge see ei olnud, kuna minu päevad, osaliselt ka ööd, ei koosnenud enam muust kui lõputöö kirjutamisest. Ilmselt ei ole keegi oma uurimistööga päris sajaprotsendiliselt rahul: mida rohkem selle kallal töötad, seda enam saad aru, mida oleks saanud veel teha, mis võinuks mõnevõrra teistmoodi olla. Ikka tekib tahtmine üht või teist uuesti ja paremini kirjutada. Kahjuks või õnneks on olemas tähtajad, mis sunnivad lõputööd mingil hetkel kaante vahele köitma. 16. juunil Tartu Ülikooli aulas istudes ja rektori kõnet kuulates ei suutnud ma ikka veel uskuda, et finišisse jõudsin. Kõik oli minu jaoks hästi lõppenud – lõputöö
Lk 5
T.O.R.E. suvekool Suvevaheaja viimastel päevadel, 26. - 28. augustil toimus Tallinna lähedal Kloogarannas Torekate suvekool «Annan endast parima». BRENDA ROSENBERG KERTILY VIRK 8. klassi õpilased
Sõit Kloogarannale kestis kolm ja pool tundi. Retk oli küll pikk, aga sõpru oli meeldiv näha. Kohale jõudes tekitasid juba kämpingud, kus me ööbisime, mõnusa hubase tunde. Toimus registreerimine ja jagati töökavad ja T-särgid. Esimesel päeval toimusid tutvumismängud, kuna osavõt-jate seas oli palju uusi noori. Järgmisel päeval toimusid õpitoad, kus saime nii mõndagi kõrva taha panna. Õhtuti diskotati nagu
alati. Kolmandast päevast alates pidime üritustest osa võtma eriti aktiivselt, sest rannas toimusid tuletõrjemängud. Ülesandeid oli nii veega kui ilma, palju oli mõtlemist ja nuputamist, muidugi füüsilist tegevust. Eriti rahul olime laagri söökidega. Need olid nii maitsvad, et viisid lausa keele alla. Kõige raskemaks muutus viimane päev: lahkumine sõpradest kurvastas, mõned meist isegi nutsid. Kallistasime üksteist nii, nagu näeksime elus viimast korda. Kuid päris kõike ära rääkida ei saa, nii et kui tahate rohkem teada, siis tulge järgmisel aastal ise kohale. Uskuge, te ei kahetse!
Torekad Santa Raudsepp (vasakult), Marge Roosild (Keeni Põhikool), Brenda Rosenberg, Annaliisa Bettler, Ranno Surri, Rasmus Koroljov, Kertily Virk, Remo Surri ja Liina Suur. Foto: Maire Baumverk
«Ei suutnud uskuda, et finišisse jõudsin!»
esitatud ja suurepäraselt kaitstud. Tundsin suurt kergendust, aga samas olin ka kurb, kuna olen üks nendest inimestest, kellele meeldib õppida ja koolis käia. Tartu Ülikool koos seal õpetavate õppejõududega on tudeerimiseks parim koht. Kui suvel tööd otsides Tsirguliina Keskkooli töökuulutust nägin, tundus see mulle väga sobilik – erialane töö väikeses koolis. Tsirguliinas ei olnud ma varem käinud, seega pidin esimest korda kohale sõites mitu korda kaarti vaatama. Nii kooli juhtkond kui ka koolimaja jätsid töövestlusel väga meeldiva mulje ning nüüd siin koolis töötades arvan, et kõik lahenes sel suvel minu jaoks lausa suurepäraselt. Tänu Tartu Ülikoolist saadud diplomile õnnestus mul tulla tööle väga toredasse kooli ja alustada geograafiaõpetajana omandatud erialal. Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Lk 6
Huvitavad sündmused
Viimane kohtumine Lätimaal Juunis toimus viimane kokkusaamine leedulaste ja lätlastega Nordplus Junior projekti «National languages and cultures – way of life» raames. Seekordne reis viis meid Lätimaale Smiltenesse, kus veetsime 3 huvitavalt sisustatud päeva. TIINA ARBEITER õpetaja
Tutvusime lätlaste ja leedulaste jaanipäevakommetega ning tutvustasime eestimaiseid tavasid. Küpsetasime leiba, valmistasime juustu, sõime lõkkel keedetud suppi jne.
Salajased sõbrad Üks päev oli sisustatud ekskursiooniga. Koosviibitud aja jooksul sai iga
osaleja omale salajase sõbra ja kõik pidid loosi teel välja valitud salasõbrale märkamatult üllatusi ning kingitusi tegema. Eks siis igaüks proovis ära arvata, et kes on tema heategija. Viimase päeva veetsime mere ääres, kus selgusid ka nn «salajased sõbrad». Selle päeva ilm oli imetore! Lahkumisringis sai lausutud üksteisele häid sõnu. Esimestena lahkusid leedukad, kellel pikk tee koduni sõita. Peagi jätsime hüvasti ka lätlastega, soovides peatset kohtumist,
Muljeid esimesest veerandist saada paremaid hindeid,» märkis kuuenda klassi õpi6. klassi õpilane lane Annaliisa Bettler. Kristel Pruksile (6. kl) meeldib Kui võtta kokku muljed esisamuti remonditud kool. mesest veerandist, siis mul «Huvitav, palju vaataoli üpris tore, sest olen saamist ja äge veerand! Sellel nud häid hindeid. Pealegi aastal ootasin minagi paremeeldib mulle koolimajas mat toitu, kuid ootustest jäi teostatud remont. Lootsin ilmselt väheseks,» ütles muja ootasin maitsvamat koorelikult Gerle Rätsep (7. kl). litoitu - menüüsse võiks Kristjan Vainonen (7. kl) tulla juurde midagi uut. samast klassist lisas, et talle Inglise keele ei meeldi kaamerad, õpetaja Svetlana need segavad, mitte Parimaks peksa andmise pärast, Operi muljed on head, rõõm olevat kinnitas ta. «Mulle ei muljeks jälle kõiki näha. meeldi torud laes, aga osutus Meie vastremonmuidu kool on hästi ditud koolimaja ilus,» avaldas julgelt remont meeldib tallegi! arvamust Kristjani ja Ehitajad, meie Gerle klassiõde Carkooli töömehed ja ka 12. men Saega. klassi noormehed on tõeliHanna-Liina Pärnik (8. selt palju vaeva näinud. kl)arutles, et talle meeldib Eliis Maiste (6. kl) vasuus sisustus, pealegi on tas rõõmsameelselt, et tema klassiruumid ilusad ja värmeelest on kool normaalne vilised, kuigi kaamerad on ja lahe, kuid võimla ja kootema arvates nõmedad. Ta liraadio võiksid kiiremini loodab, et kaamerad klassikorda saada. «Minu arust ruumidesse ei tule. «Teinegi võiksid koolitoidud parepool kooli võiks rutem valmad olla, muidu on suhtelimida, sest ootame duširuuselt normaalne,» nentis Hemide valmimist ja seda, et lin Puusepp (6.kl). «Ootasin saaksime minna juba saali,» paremat veerandit! Tahtsin ütles neiu. ERIKA KESVATERA
Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
sest olime suurteks sõpradeks saanud nende kahe aasta jooksul, mil kestis projekt.
Laagreid ka edaspidi? Juba liikusid õpetajate seas jutud edaspidistest ühistest õpilaslaagritest. Eks aeg näitab, mis sellest mõttest välja kujuneb. Igatahes kaks projektiaastat olid huvitavad ja vaheldusrikkad. Arvan, et kõik osalejad on tänulikud Nordplus Junior`ile, kes projekti rahastada aitas.
Noortevolikogu alustas tööd Meie vallas on nüüdsest ametlikult tegutsemas noortevolikogu. Noortevolikokku kuulub 13 noort vanuses 12-26 eluaastat. Palju on tekkinud küsimusi, et mis on noortevolikogu ja millised on meie võimalused? MERLIKA HÜDSI 8. klassi õpilane, noortevolikogu esimees
Noortevolikogu on noortest koosnev, vallale nõuandva õigusega osaluskogu. Meie võimalused on järgmised: omada võrdseid võimalusi täiskasvanutega, saada heaks kodanikuks, aktiivselt osaleda ühiskondlikus elus ja tutvuda demokraatia põhimõtetega. Noortevolikogu on tegutsenud juba 2010 aasta kevadest. Esialgu võisid sinna kuuluda kõik vabatahtlikud vanuses 12-26, kes organisatsiooni vastu huvi tundsid. Meid oli alguses umbes 15 noort ja esimese üritusena korraldasime kogupereürituse nimetuse all Sooru suvesumm 2010. Tagasiside oli hea ja see meeldis eriti korraldajatele. Sügisel tegime õiged valimised, mis kestsid kolm päeva. Viimase päeva lõpuks loeti hääled kokku, neid oli 129, neist 2 kuulutati kehtetuks. Valimisaktiivsus oli 27%, mis oli oodatust 3% rohkem, kuid siiski madal. Lõplik noortevolikogu liikmete nimekiri on järgmine: Raiko Allik - vilistlane, Andres Illak - vilistlane, Priit Juus -12. klass, Merlika Hüdsi - 8. klass, Katre Kikkas - vilistlane, Vallo Virnas - 10. klass, Remo Surri - 11. klass, Liina Suur - 6. klass, Kadri Talvik- 9. klass, Timo Arbeiter - 12. klass, Lisette Tohus - 8. klass, Rasmus Koroljov - 9. klass, Karoliine Saega - 7. klass.
Lk 7
Huvitavad sündmused RAAMATUKOGU Raamatukogupäevad: 20. - 30. oktoober
Raamatukogupäevade raames on seal laenutajaks tuntud valla inimene. Mis päeval see aga täpselt toimub, seda saad teada, kui külastad raamatukogu!
20. oktoober – ettelugemispäev
2010. a tähistab ajakiri Täheke 50ndat aastapäeva. Selle sündmuse auks loetaksegi ette ajakirjas ilmunud tekste.
Eesti kirjanike raamatukogutuur
Teisipäeval, 2. novembril kell 13 külastavad Tsirguliina raamatukogu kirjanikud Maimu Berg, Andrei Hvostov, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv.
12. novembril on hõimupäevad Tsirguliina raamatukogus
Raamatukogus on sel päeval külaliseks udmurditar Irina Orekhova ja Koidu Ahk. Väikese ülevaate hõimurahvastest annab näitus «Soomeugrilased ja samojeedid», mis on koostatud Eesti Rahva Muuseumi poolt. Lugemiseks pakume raamatut «Minu ugrimugri». (Täpsem info raamatukogu kodulehel.)
Ka minul on oma karjäär! SANDRA PIKK 11. klassi õpilane, koolilehe peatoimetaja
9. oktoobril osalesin Tartus eelfoorumil «101 Last Toompeale» , mis toimus Tartu Herbert Masingu Koolis. Tsirguliina Keskkoolist olid kohal ka Madis Sitik ja õpilasesinduse liikmed Kristiine Karu ning Kadrian Possul. Tartusse jõudes mõtlesin veel korra järele, kas see kool, kuhu minema peaksime, on mulle ikka tuttav. Mäletasin, et käisin eelmisel sügisel Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolekul, mis toimus samuti Herbert Masingu Koolis. Selle aasta «101 Last Toompeale» teemaks on «Ka minul on oma karjäär?» Pealkirjas asendasin küsimärgi hüüumärgiga, sest aina enam olen veendunud, et mul tõesti on karjäär olemas! Kristiine ja Kadrianiga vesteldes vastasid nad üksmeelselt, et nad mõtlevad tihti, kelleks tulevikus saada soovivad. Töögrupis, kus mina olin, valitses suurepärane õhkkond. Oldi sõbralikud, targad, meeldivad ja lõbusad - jääksingi oma rühma liikmeid kiitma! Kadrian kirjeldas nende töötuba järgmiselt: «Sain mingil määral julgust juurde, sest
Pildimeenutusi stiilinädalast Foto: Timo Arbeite
tundsin ennast vabalt ja mul oli tahtmine kõik välja öelda, mida mõtlesin!» Tegime ettepanekuid, kuidas muuta karjäärinõustamine populaarsemaks ning milline peaks olema inimene, kes tuleb kooli nõu andma ja kas õppekavasse peaks karjääriõppe sisse kirjutama kohustusliku tunnina või lisaainena. Meie ühise arvamuse kohaselt võiks see alata 9. klassist lisaainena, korra või kaks nädalas, sest pärast põhikooli mõtlevad paljud, kas minna omandama kutseõpet või kaaluvad, kas hakata humanitaar- või reaalaineid õppima. Seega on põhikooli lõpust alates sobiv aeg edasipürgijad toetada! «Kasulik oleks, kui karjäärile rohkem tähelepanu pöörataks, et noored enda otsustes kindlamad oleksid,» arvas 11. klassi õpilane Madis Sitik. Kristiine Karu arvates on tulevikust väga vaja rääkida ja noori abistav tund on hädavajalik. Me loodame, et saame 19. novembril Tallinnasse sõita, päris Riigikokku lõppfoorumile, sest meil on enda arvamus, mida tahaksime jagada ja oleme ju aktiivsed noored. Seega loodame, et meie dokumente siiski nurka ei visata ja me taas saame kogemuse võrra rikkamaks.
Kümnenda klassi ootused r
LISETTE TOHUS
Foto: Kaarin Gran ov
ski
ovski Foto: Kaarin Gran
8. klassi õpilane
Foto: Timo Arbeiter
Küsisin kümnenda klassi õpilastelt, millised on ootused gümnaasiumi suhtes, miks nad jäid Tsirguliina Keskkooli edasi õppima ja kas ollakse oma otsusega rahul. Enamik õpilasi vastas, et nad loodavad hästi hakkama saada, et ei oleks raske ning nad soovivad ennast piisavalt arendada. Õpilased ootavad mõistvat suhtumist õpetajate ja kaaslas-
te poolt. Siia jäädi ka sõprade tõttu ja määrav oli seegi, et kool on kodu lähedal. Mõni üksik vastas, et valitud kooli sissesaamine ebaõnnestus. Arvati, et tehtud valikud on õiged, sest seni pole oma otsuste üle kahetsetud. Lõpetuseks küsisin , mis meie koolist neile väga meeldib. Mõned vastasid, et kindlasti remont, sest kool on tõesti väga ilus. Veel lisati, et meeldib meie kooli õpilaspere, kes hoiab kokku, kuna üksteisest hoolitakse.
Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Fookus: Erilised inimesed
Lk 8
Aasta õpetaja - Svetlana Oper! Reedel, 1. oktoobril tunnustati Valga maavalitsuses maakonna tublisid õpetajaid. Kohale oli palutud 11 konkursi «Valgamaa Aasta Õpetaja 2010» võitjat. Tsirguliina Keskkooli parimaks õpetajaks valiti Svetlana Oper! SANDRA PIKK 11. klassi õpilane, koolilehe peatoimetaja
Tiitel läks õigetesse kätesse – õpetaja Svetlana Oper on toonud kooli uusi tunnivälise tegevuse võimalusi eeskätt õpilastele. Ta koordineerib Punase Risti tegevust, korraldab Kaitseliidu kodutütarde ja noorkotkaste tegevust. Mullu leidis ta tütarlastele tantsuõpetaja ning lõi orienteerumisringi.
Toetab igat hädasolijat Mitte kõik õpetajad ei märka abivajajat, kuid Svetlana Oper märkab neid ja aitab alati! Ta toetab igati hädasolijaid, sealhulgas oma aja ja rahaga. Klassijuhatajana jälgib ta oma klassi õpilaste koostööd, vastastikust läbisaamist ja õpilaste koolikohustuse täitmist. Tean ise paljusid vilistlasi ning praegu koolis õppivaid noori, kes ütlevad, et Oper on superinimene, väga lahke, siiras ja ta oskab alati öelda midagi mõtlemapanevat. Lihtsalt koolitunnis me ei pane seda tähele, mis on tegelikult kurb.
Iga-aastaste keelelaagrite korraldaja
Svetlana Oper on loonud projektide kaudu võimalusi suhtlemiseks välisriikide õpilaste ja õpetajatega. Sel aastal sai toetuse ka Comeniuse projekt «Avastades Euroopa kontraste». Ta korraldab suvel iga-aastaseid keelelaagreid alates 1998 aastast, kus osalevad ka teiste koolide õpilased (välisriikidest ja Eestist). Svetlana toetav abi on alati olemas ka kooli tööle tulnud uutele õpetajatele. Tülitseda ta ei oska, see aga ei tähenda, et ta ei avaldaks oma arvamust. Meie, õpilased valisime Svetlana Operi kooli populaarsemaks õpetajaks 2007/2008 õppeaastal.
Kurtide Ühingu liige
Aasta Õpetaja 2010 Svetlana Oper (vasakul) koos Kristiina Nagu me isegi oleTaburiga, kes 19. oktoobril õpilastele inglise keele tundide ajal me märganud, siis inglise keeles oma reisidest jutustas. Foto: Timo Arbeiter meeldib õpetajale noortemuusika kuulamine ja selle Minu arvates on kõige märkimisväärüle meiega arutleda. Lisaks suhtleb sem, et Svetlana osaleb Kurtide Ühingu ta paljude inimestega - sõpru on liikmena kurtide konverentsidel. Õpetal mitmest vallast ning nende abi taja on suuremeelne ja meile kõikidele ta kasutab ka ürituste läbiviimisel. eeskujuks.
Hei 5.-12. klassi noor! Alates uuest veerandist alustab tööd kooliraadio. Seetõttu:
Kooliraadio meeskond otsib enda sekka uusi aktiivseid ja teotahtelisi noori! Kui soovid meiega liituda, siis otsi kuulutuselt mis sa tegema pead!
Kooliraadio meeskond
Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Hei 5.-12. klassi noor! Kui soovid aidata kaasa koolilehe artiklite valmimisele, siis liitu meiega, sest:
Koolilehe meeskond otsib enda sekka uusi reportereid! Kui soovid meiega liituda, siis anna endast märku koolilehe peatoimetajale Sandra Pikkale!
Koolilehe meeskond
Lk 9
Fookus: Erilised inimesed
Poiss, kes vajab pisut rohkem hoolt Andre Vijand on 2. klassi sõbralik, naerusuine, armas, aktiivne poiss. Ta on osa võtnud mitmest üritusest, näiteks Mini Missi ja Misteri valimistest, kevadeti toimunud laululapse konkursist ja osalenud mitmel koolis korraldatud üritustel. Kuid see väga siiras ning sümpaatne poiss on täna eriliste inimeste seas. Miks?
võiks olla rohkem. Eriti kiitis ta klassiõde Mariis Fuchsi. «Ta on mind algusest peale aidanud ning mõistnud, ta ei narri mind kunagi,» ütles teadlikud tema probleearmsasti Andre. SANDRA PIKK mist, mis avastati alles K ü s i s i n koolilehe peatoimetaja siis, kui ta oli kolmene. Andrelt, et Ema tõi näite inimese mida ta ise Mis on tsöliaakia? kohta, kellel diagnoositi enda haigusest Tsöliaakia ehk teraviljatalumatus on haigus alles täismehena arvab. «Ma olen haigus, mille vallandavad päriliku – haigus võib avalduda kurb, et mul on eelsoodumusega isikutel kõigil erinevalt. selline haigus, nisust, rukkist, odrast ja tahaksin süüa Tsöliaakia Kui paljud teavad? võimalik, et ka kaerast valseda, mida teimistatud toidud ja tooted. on teraviljaPärast vestlust sedki, pealegi Gluteenivaba dieet on õppealajuhataja ja ei saa paljud talumatus Andre emaga läksin tsöliaakia ainus ravi, mida minust aru,» peab järgima väga rangelt vahetunnis väiketõdes ta muretkogu elu, lisaks tuleb käia arsti juusele uurimistööle, sest sedes. Enamus res. Suhkruhaigust saab ravimitega tahtsin teada saada, kui kiusajaid ei tea, leevendada, kuid teraviljatalumatust paljud meie kooli õpilasmis teraviljamitte. test teavad, mis on tsötalumatus täGluteenivaba dieedis on rangelt liaakia. Tulemus, mille hendab. Palun, keelatud kõik toidud, mis sisaldasain, oli pehmelt öeldes ärge naerge mu vad nisu, rukist, otra ja ei soovitata masendav – enamus ei üle, sest mina kaerajahu sisaldavaid tooteid. Teraosanud mulle vastata, ei ole süüdi, et viljadest on lubatud mais, riis, hirss, mis «asi» see tsöliaakia mul on sellitatar. on. Nii mõnigi jäi mulne haigus, oli Andre. Foto: Timo Arbeiter Räägitakse, et teraviljatalumatus le ainiti otsa vaatama mõte, mida sai alguse sõja ajal, kui lennukitelt lasti ning tähthaaval seda sõna kordama. Andre tahtis edastada koolikaaslasalla leiba, milles oli mürgine gluteen, Kui astusin 12. klassi õpilaste juurde, tele ja lisas kurvalt, et ta niigi ärkab inimesed sõid seda ja sellest ajast saati suutsid nad üpris kiiresti öelda, miligal öösel üles ja mõtleb oma tervisele hakkas haigus edasi kanduma. lega on tegemist, ise omakeskis musuure murega. heledes, et jah, meile kutseõppes ju Intervjuu lõpus kallistasin väikeÕpilased, aidakem kaasa! räägiti! meest ja mõistsin, et mul Ühel hommikupoolikul sain kokVähesed ei teadnud, et meie on hea meel, et poisil on ku Andre Vijandi emaga, et arutleda koolis õpib selline poiss, kes nüüd lisaks olemas sõber, «Mina ei väga olulise tsöliaakiateema üle. Toipõeb tsöliaakiat. See on positiivkelle juurde probleemiga mus soe ja sõbralik vestlus, mis pani ne, sest enamus on siiski temast ole süüdi, et pöörduda – mina ise. Proomind ennast sügavalt järele mõtlekuulnud ja on probleemiga kurmul selline vi Sinagi tuge pakkuda! ma. Minagi olin kunagi üks nendest, sis. Niisiis, kallis koolipere – kes tegi poisile tahtmatult liiga. Kui12. klassi õpilased Keiti Ust haigus on..» mõtle nüüd ja kohe praegu das? Põhjus, miks sellist artiklit oli ja Timo Arbeiter arvasid, et sügavalt järele, kui selle arvaja teha, on lihtne – me kõik võime teadmatust parandada on võitikli läbi lugesid. Kas tead, teadmatusest poisile liiga teha. «Inimalik. «Võiks panna stendile infot, et kõik see, mida teistele teed, tuleb mesed on lahked, neil pole midagi mis haigusega on tegemist,» arvasid endale tagasi? Aidakem üksteist, sest selle vastu, et osta Andrele midagi noored. Lisaks sellele aitab artikkel iial ei tea, millal on just sinul see raspuhvetist, kui ta parasjagu palub,» koolilehes palju kaasa. ke aeg, mil vajad teiste sooja kallisütles poisi ema ja lisas, et sellega Meil oli Andrega samuti väga tore tust! teeme me ta pojale tahtmatult liiga. vestlus. Tundsin, et poiss sai ennast Kui ta sööb neid tooteid, mida ta ei avada ja veel kellelegi oma probleeNB! Info tsöliaakiast on pärit koduletohiks, siis langeb tema tuju ja õppemist rääkida. Südame tegi soojaks, helt www.tsoliaakia.ee – külasta seda edukus. Meie, õpilased ja õpetajad, kui ta rääkis, et tal on klassis neid, lisainformatsiooni saamiseks! saame Andret aidata, kui me oleme kes teda aitavad, kuigi toetajaid Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Lk 10
Huvitavat
Huviringid 2010/2011. õppeaastal RINGI NIMETUS
AEG
JUHENDAJA
Rahvatants (2.kl)
E. 6. tund
HJ Silva
Üldkehaline (2.-6.kl)
E. 7. tund
Õp Anne
Draama (5.-12.kl)
E. 8. tund
HJ Silva
Solistid (1.-12.kl)
E. 8. tund
Õp Margit
Rahvatants (1.kl)
T. 6. tund
HJ Silva
Rahvatants (3.kl)
T. 7. tund
HJ Silva
Arvutiring (1.-2.kl)
T. 7. tund
Õp Jana
Orienteerumine (4.-5. kl)
T. 7. tund
Pille Illak
Loodussõprade ring
T. 8. tund
Õp Kadri
Kergejõustik (5.-12.kl)
T. 8.-9. tund
Õp Margus
Käsitööring (7.-12.kl)
K. 7.-8. tund
Õp Vapu
Pallimängud (2.-5.kl)
K. 7.-8. tund
Õp Toomas
Meisterdamine (4.-7.kl)
K. 7. tund
Õp Margus
Saksa keel (5.-12.kl)
K. 8. tund
Õp Margus
Ansambel (õpetajad)
K. 8. tund
Õp Margit
T.O.R.E.
K. 7. tund (kokkuleppel)
Õp Anne
Arvutiring (3.-4.kl)
N. 7. tund
Õp Jana
Üldkehaline (2.-6.kl
N. 7. tund
Õp Anne
Võrkpall (7.-12.kl)
N. 8.-9. tund
Õp Toomas
Segaansambel (9.-12.kl)
N. 8. tund
Õp Margit
Solistid (1.-12.kl)
N. 9. tund
Õp Margit
Karaktertants (Marleen)
N. kl 19.00
Piret Seen
Orienteerumine (1.-3.kl)
R. 7. tund
Pille Illak
Raamatuklubi
R. 7. tund
Tiia Pärnik
Kergejõustik
R. 8.-9. tund
Õp Margus
Meeldivad hetked
Läti ja meie kooli õpetajad muljeid jagamas. Foto: Timo Arbeiter
Oktoobri algul käisid Tsirguliina Keskkoolis külas Läti õpetajad Smiltene kuueklassilisest koolist. SILVA STEPANOVA huvijuht
Oktoobri algul külastasid kooli Läti õpetajad Smiltene kuueklassilisest koolist. Lätlaste suureks sooviks oli tähistada õpetajate päeva meie värskeltremonditud koolimajas. Külastasime klassiruume ja tunde. Pikapeale jäi silma üks vahva tegelane, kelleks osutus nende kooli majandusjuhataja. Ta jäi peaaegu igal pool teistest maha, kuid mitte ilmaasjata: mees joonistas üles erinevaid skeeme meie koolist, et hiljem neid enda koolis rakendada. Tuli välja, et ta on tubli meistrimees, kes õpetajatele ise teeb erinevat koolimööblit.
KES ON PILDIL? 1
NUPUTA!
2
1. Matil on õdesid ja vendi ühepalju, tema õel Maril on aga vendi kaks korda rohkem kui õdesid. Mitu last on selles peres?
5. Ilma numbrite järjekorda muutmata pane numbrite 1, 2, 3, 4 ja 5 vahele tehtemärgid nii, et vastuseks oleks 100.
2. Mis ametit need inimesed peavad? Koit Redin, Ago Atroff, Ain Redis, Kaja Risto
6. Kolmandik on 9. Kui suur on terve?
3. Kumb on suurem, kas kõigi 1 ja 10 vahel asuvate paarisarvude või paaritute arvude summa? 3
4
5
Loe koolilehti ka internetist! http://opilasesindus.tsirgu.ee/koolileht Koolileht Tsirguke | Sügis 2010
Töökogemusi vahetasid ka erialaainete ja algklasside õpetajad. Lisaks vaatasime pilte NORDPLUS projekti raames toimunud üritustest, mis meid mõned aastad tagasi kokku viis. Kõige toredamaks ja meeldejäävamaks ühistegevuseks oli õpetajate poolt kõne koostamine: meie pidime koostama lätikeelse ja lätlased eestikeelse kõne, vastavalt ka ette lugema. See tegevus meeldis kõigile ja tekstid tulid toredad. Vahva oli kohtuda endiste tuttavate, nüüd juba koostööpartneritega Lätimaalt. Loodame, et meil õnnestub järgmisel aastal külastada nende kooli.
4. 285 cm pikkune traat lõigati 25 cm pikkusteks tükkideks. Mitu sellist tükki saadi ja palju traati jäi üle?
7. Kasutades kolme viit ja tehtemärke, kirjuta arv kaks. NB! Kirjuta vastused paberile ja anna koolilehe peatoimetaja Sandra või Timo kätte! Parimate vahel loosime välja auhinnad. Lahendades ära «Kes on pildil?» mõistatuse, saad boonust!