tundRuudus nr. 10 by noorteleht tundRuudus

Tartu koolide l채heduses luusivad liputajad LK 5

T체rklastele tunduvad eestlased aeglased LK 9

Annett Grossfeldt on aktiivne mitmel rindel LK 6

tundRuudus TASUTA

Loe Gert Krestinovist LK 13

FOTO: STANLEY LEROUX

Maailma parim noor krossis천itja elab Sakus

Nr.10 2008 3. november

ARVAMUS

Toimetuse veerg tundRuudus kord kuus

Varakult targalt tegutsedes võib tulevikus kuni kuuekohalist pensioni kuutasu nautida.

Kadi Toompere Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse liige Pension tundub noorele inimesele midugi väga kauge. Tõsi, seda ta ju on, et aga tulevikus hea elujärg tagatud oleks, tasub pensioni kogumisele varakult mõtlema hakata. Selge on see, et noor inimene ei tea kõiki erinevaid valikuid, mida peaks arvestama pensionifondi otsingul. Ja ega peagi teadma. Siiski on kasulik end erinevate võimalustega kurssi viia. Pensioni valiku tegemata jättes võib saada riigi loositud konservatiivse pensionifondi, mille tootlus ületab vaevalt inflatsiooni. Kokkuvõttes tähendab see seda, et pension võib kujuneda tulevikus üsna väikeseks.

pakkujat, erinevad fondide tasud suhteliselt suurel määral. Esimene tasu, mida fondid võtavad, on osakute väljalasketasu. See on praegu ühest kuni kolme protsendini. Ühe protsendine väljalasketasu tähendab seda, et investeerides 100 krooni pensionifondi, võtab fondivalitseja sealt ära krooni ja pensionifondi jõuab 99 krooni. See on küll ühekordne tasu, kuid et pensionifondi investeeritakse üldjuhul iga kuu, võib see 40 aasta peale moodustada märkimisväärse summa. Nordea II samba pensionifondid on Eestis esimesed, mis loobusid väljalasketasust. Teine tasu liik on fondi valitsemistasu, mida arvestatakse aasta protsendina aasta baasil, kuid võetakse maha iga päev fondi osaku puhasväärtusest. Valitsemistasu on tasu, mille eest investor ostab endale investeerimisteenust. Selle tasu puhul on oluline küsida: kas selle raha eest saan ma kõige paremad investeerimiseksperdid ja potentsiaalselt kõige parema tootluse?

Pensionipõlv tõotab mõnus tulla Lihtne arvestus näitab, et kui 20aastane noor

Pensionifond tuleb valida teadlikult

tundRuudus Peatoimetaja:

Piret Eero piret@tundruudus.ee

Toimetajad:

Liis Linn liis@tundruudus.ee

Taavi Libe sport@tundruudus.ee

Keeletoimetaja: Küljendaja: Reklaam:

Helen Uldrich Märt Lillesiim

Väljaandja:

OÜ Realister Media Tulika 19, 10613, Tallinn Registrikood 11520043

Tiraaž:

20 000 eksemplari

reklaam@tundruudus.ee

tundRuudus on tasuta noorteleht www.tundruudus.ee tundruudus@tundruudus.ee

Esimene asi, mille peaks ära otsustama on see, millise iseloomuga pensionifondi valida. Kindlasti tasub noorematel valida selline strateegia, mis hõlmab ka aktsiad. See tähendab, et kuigi saadav tulu kõigub, on see pikaajaliselt kasulik. Selline strateegia samas vanematele inimestele ei sobi, sest riskid kasvaksid liiga suureks. Nordea pangas saab näiteks valida kolme strateegia vahel: 50 protsendiga aktsiastrateegia, 25 protsendiga aktsiastrateegia ja 100 protsendiga võlakirjastrateegia. Teine oluline otsus on, kelle kätte enda raha usaldada ehk kes on fondijuht, kes hakkab sinu sääste investeerima. Tähtis on teada, milline on konkreetse pensionifondijuhi kogemus raha investeerimisel. Investeerimisel mängib kogemus väga suurt rolli, kuna kogemusega kaasneb oskus näha ette stsenaariume, kuidas eri finantsturud käituvad. Sellest sõltub otseselt sinu tulevane sissetulek. Kolmas kõige olulisem faktor on fondide tasud. Kuigi Eestis on kuus pensionifondide

läheb praegu tööle, saab palka 10 000 krooni kuus ja läheb pensionile 63aastaselt, võib pension ületada 100 000 krooni kuus. Seda kõike pensionifondi õigesti valides. I pensionisambast saadav ehk riigi makstav pension on praeguse noore pensionilemineku ajaks ligikaudu 9000 krooni kuus. II pensionisambasse ehk kohustuslikku kogumispensioni kogub noor raha 43 aastat, ligikaudse tootlusega 10 protsenti aastas. See lisab pensionile kuus 34 000 krooni. III pensionisambasse ehk vabatahtlikkusse kogumispensionifondi kogub ta aga raha 35 aastat (alustades 28aastasena), makstes sinna 15 protsenti oma aastapalgast, mis on maksimaalne tulumaksuvaba määr. Peale selle saab sambasse investeerida tulumaksutagastused. Kui III samba tootlus on 12 protsenti aastas, hakkab inimene saama 55. eluaastast alates III samba pensionifondist 66 000 krooni kuus. Kolm sammast kokku moodustavad pensioni, mis on ligi 109 000 krooni kuus. Seega on igati mõttekas pensioni kogumisega kohe peale hakata, et veeta oma penisonipõlv igati väärikalt ja mõnusalt. kARIKATUUR: HARDI KÕVAMEES

Selles numbris saab lugeda mitmest edukast noorest. Sakus elav Gert Krestinov, kes alles tänavu täisealiseks sai, tunnistati hiljuti maailma parimaks nooreks motokrossisõitjaks. Tunnustus tuli talle endalegi ootamatult. Annett Grossfeldt, kellel vanust alles 20 aastat, on tegus tantsija, kes jõuab ka mitmes ajakirjas kaasautor olla ning aitab üritusi korraldada. Seoses Euroopa Noortepäevaga saab lugeda ka erinevaid võimalusi välismaale suundumiseks – õppimine, töötamine, vabatahtlikkus, reisimine. Nüüd aga uudis meie enda köögipoolelt. Alates novembrist muudab tundRuudus oma ilmumissagedust. Nüüdsest jõuab värske leht lugejateni kord kuus. Iga kuu esimesel esmaspäeval on tasuta noorteleht endiselt saadaval koolides, noorte- ja kaubanduskeskustes ning ka meie uuenevas veebis www.tundruudus. ee. Samuti saab lehte tellida ka koju. Selleks tšeki meie kodukat. Põhjus, miks leht nüüdsest kord kuus ilmub, seisnebki soovis arendada onlineväljaannet. See aga ei tähenda, et paberversioonis tundRuudus kvaliteedilt langeks. Tahame pakkuda parimat noortelehte ning seda tasuta. Kindlasti hoiame Sind toimuvaga kursis.

Kuidas teenida 100 000 krooni kuus

“Kuidas sul sammastega on?”

UUDISED Euroopa Noortenädal kogub tulevikuplaane Kogu Euroopas tähistatakse novembri alguses noortenädalat pealkirjaga „Noored võtavad sõna!“, mille eesmärk on panna paika järgmise 10 aasta noortevaldkonna arengusuunad just nende endi arvamuste kaudu. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas peab oluliseks noorte arvamuste väljaütlemist ning ta kutsub noori, noorsootöötajaid ja otsustajaid arutlema noorte tulevikuväljavaadete üle Eestis ja Euroopas. Novembri esimesel koolipäeval võiks iga haridusasutus koos kohalike omavalitsusjuhtidega pühendada osa päevast või kooli-

Lauamängud loositud

tunnist sellele, et küsida noortelt, millised on nende väljakutsed järgmise kümne aasta jooksul, soovitab projektijuht Gerd Tarand. „Saadud tulemused tuleks edastada sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroole, kes teeb kõigist aruteludest kokkuvõtted,“ täpsustas Tarand. Arutelu võib võtta igas omavalitsuses väga erineva kuju - võimalik on korraldada kiirküsitlusi, ümarlaua-arutelusi, põnevaid võistlusi, kõnekoosolekuid ja kõike muud, mis võimaldab noortel aruteluteemadel enda arvamust avaldada. Euroopa Noortenädal kestab 3.-8. novembrini. 4.-6. novembril toimuvad temaatilised arutelud enamikus maakonnakeskustes ning 8. novembril Tallinnas Kultuurikatlas. Eestis saab kuni 6. novembrini võtta osa videokonkursist ning 3.-8. novembrini tulevikuaruteludest oma kodukohas. (TR)

Eelmises numbris kuulutasime välja loosimise Tactic’u kolmele lauamängule – „Mexican Train“, „Joonista & arva“ ja „Pentago“. Võitjateks osutusid: Karin Nipper, Heinart Heinmets ja Birgit Kissa. Palju õnne!

FOTO: BIGFOTO.COM

Põnevaid Tactic’u lauamänge, mida pimedatel õhtutel sõpradega mängida, otsi raamatu- või mänguasjapoodidest.

Mardi- ja kadriperekonnad teevad laule Novembrikuu vaiksesse lumeootuse aega mahuvad ühed tuntumad ja omapärasemad rahvakalendri tähtpäevad – mardipäev 10. ja kadripäev 25. novembril.

Euroopa Noortenädal kestab 8. novembrini

Mardi- ja kadripäev on omamoodi paarispühad, mille kommetes on palju ühist. Mardipäev on mehelik ja lärmakam meeste püha, mis on seotud eeskätt põlluviljadega. Kadripäev seevastu on naiselik püha, mil põhitähelepanu on pööratud karjale. Mardid

on mustad, koledad ja karvased, kadrid aga valged ja ilusaks ehitud. Enamasti esinetakse neil tähtpäevadel perekonnana (mardiema, -isa ja lapsed; kadriema ja kadrilapsed), kuid sageli on sanditajail kaasas ka muid tegelasi. Mõlema päeva juurde kuulub sanditamine ja laulude saatel andide kogumine, samuti pärastine pidu, kus koos lõbutsetakse ja kogutud saak ära süüakse. Hoidkem vanu kombeid, laskem mardidkadrid sisse tulla ning ärgem lubagem neil tühjade kätega minna. Vastutasuks saame rõõmsa meele ja kindla usu meid ees ootavasse heasse õnne. (TR)

Osale koolidevahelisel Proovi kätt esseekonkursil “Doonor leiutajana! on elupäästja” Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab X-XII klasside ja kutsekooli õpilasi kirjutama esseesid doonorluse teemal. Võistlustöö maksimaalseks pikkuseks on 2 lehekülge. Soovituslikud teemad on: 1. Andmine on rõõm 2. Suurim kink – elu 3. Võid anda võimaluse näha uut päeva ka kellelegi teisele 4. Doonorid –

igapäevased kangelased 5. Ka doonor on riigikaitsja *Iga õpilane võib pealkirjastada töö ka ise. Töö tuleb esitada oma emakeele õpetajale ning igast klassist valib õpetaja välja 1 – 3 esseed, mis saadetakse edasi võistlusele. Esseed tuleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusele esitada hiljemalt 15. detsembril. Üldvõitjale on pea-auhinnaks sülearvuti. Lisaks jagatakse auhinnad ka esikolmikule, antakse üle lohutusauhinnad, tänukirjad ja eripreemiad. Teravat sulge kõigile kirjutajatele! Täpsem informatsioon: www. verekeskus.ee (TR)

Oktoobri lõpuni oodati noorte leiutajate konkursile õpilaste töid teemal „Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks“. Parimate tööde juhendajatele on välja pandud 150 000 krooni väärtuses preemiaid, parima töö esitanud kool saab auhinnaks puutetahvli. tundRuudus nr 8 ilmus võistluse auhinnafondi kohta vale info. Vabandame. (TR) FOTO: BEAUTIFUDRAGONS.COM

tundRuudus toimetuse väike liige Tupsi on endiselt liikvel, kuid paistab, et loomake on oma kodu uue vastu välja vahetanud. Endise seinaprao asemel tšillib hiir nüüd radiaatori taga. Sellel nädalal otsustasime aga, et proovime hiirt kodustada ning hanikisime puuri, kuhu paneme talle süüa. Tupsi käib puuris küll kõhtu täitmas, ent elama ta sinna jäänud pole.

E G N I V A D I õ V ! A L B MO

Knopka loosib Valemivihiku ostjate vahel välja 10 mobiiltelefoni Sony Ericsson W350i ja see pole veel kõik:

Osta kaks suurt A4 Iga

Valemivihikut

ja saad

TASUTA

Valemivihikuga saad kaasa TASUTA

ühe väikese B5

hea pastaka

Valemivihiku.

Cello Finegrip.

Kampaanias osalemiseks osta Valemivihik Knopkast, loosimiseks kirjuta ostukviitungi taha oma nimi, telefon ja e-kirja aadress ning jäta see poodi. Kui ei tea, kus Knopka poed asuvad, vaata www.minukontor.ee

Kampaania lõpeb 16.12.2008.

UUDISED

Tüdrukud nägid bussipeatuses liputajat Ühe Tartu gümnaasiumi tüdrukuid bussipeatusest jälginud ja pildistanud meesterahvas viidi eelmisel nädalal poliseijaoskonda tunnistust andma. Liis Linn liis@tundruudus.ee Oma kooli lähedal olevast bussipeatusest möödunud tüdrukud märkasid äärmiselt kahtlast sündsusetut meest ning kutsusid seepeale kohale politseinikud. „Kõndisime sõbrannadega poodi ja nägime bussipeatuses meest, kes liputas ja meid pildistas,“ sõnas Liina*. “Me olime teda seal varem ka näinud. Ta ei paistnud päris normaalne olevat.“ 20ndates meesterahvas oli tüdrukuid

eemalt jälgides pildistanud, liputanud ning end sealjuures rahuldanud. Tüdruk sõnas veel, et politseisse tunnistust andma minnes rääkis noormees oma teost täiesti avalikult ega hoidnud midagi tagasi. „Alguses ta eitas kõike, kuid kui politseinik teda vanglakaristusega ähvardas, tunnistas mees, et läkski välja mõttega bussipeatuses liputada ja tüdrukuid pildistada,“ rääkis Liina. Lõuna Politseiprefektuuri vanemkomissar Marina Paddari sõnul on analoogseid sündmuseid juhtunud ka varem. “Ühe vene kooli juures arreteeriti meesterahvas, kes mõisteti süüdi pedofiilias ning karistati vabadusekaotusega,” märkis vanemkomissar Paddar. Pedofiil luusis kooli ümbruses mitmeid kordi ning meelitas lapsi endaga kaasa. Paddari sõnul toimisid õpilased õigesti, teavitades olukorrast nii koolijuhte kui ka politseid.

Liputajatest tuleb teada anda Vanemkomissari sõnul määratakse karistus

Miks käivad õpilased koolipäeva jooksul poes? (Tartu gümnaasiumi ajalooõpetaja) Kooli puhvetis on hinnad ilmselgelt naeruväärselt kõrged. Õpilased teavad, et neil ei ole mõtet sealt midagi osta, kui kõrval asuvast poest saab poole odavamalt. Palju on räägitud probleemist, et õpilased väljuvad tundide vahepeal kooliterritooriumilt. Ma saan neist täiesti aru. Kool võiks siinkohal küll mõelda, kust omale kasumit teenida. Kas on ikka hea idee puhveti hinnad kahekordistada ja siis eeldada, et kõik õpilased turvaliselt õppehoones viibivad?

Jalajälg suunab metsas hoolivalt tegutsema 13. novembrist kuni 5. aprillini 2009 saab tutvuda mööda Eestit ringi seikleva vahva rändnäitusega „Jälg metsas“. Näitus on tasuta Metsa säästvat käitumist tutvustava väljapaneku esimene etapp saab alguse Tallinnast ning läbib talve jooksul ka sellised Eesti linnad nagu Tartu, Narva ja Türi. Metsa heakorra eest seismine on tegelikult meie kõigi kohus, ei ole see ju vaid riigivara. Suviti metsas jalutada ning sügisel sealt marju-seeni korjata sooviks igaüks, seega tuleks metsa tasakaalu eest vastutada samuti kõigil. Mis aga juhtub siis, kui metsas ei tegutse enam ükski inimkäsi või teeb ta seda liigse agarusega? RMK loodushoiu osakonna poolt ellu kutsutud rändnäituse eesmärgiks ongi just nende probleemide teemade tutvustamine. Mitmed andekad kunstnikud, sulesepad, fotograafid ja kuldsete kätega töömehed on näinud suurt vaeva ning loonud külastajatele nautimiseks ja ka õppimiseks vägagi omanäolise näituse.

Viis varvast ja kand Näitus on üles ehitatud kui inimese jalajälg, kus nii kõigil viiel varbal kui ka kannaosal on etendada oma oluline roll. Kõik „jalalabas“ paiknevad ruumid on jaotatud temaatiliselt ning nende erinev sisu annab metsas toimetamise kohta, läbi audiovisuaalse ning interak-

tiivse väljapaneku, huvitavaid ja vajalikke vastuseid. Väravatest sisenedes on külastaja koheselt seatud vastakuti kahe valikuga: „Kui me metsa ei majanda, siis...” ja „Kui me metsa majandame, siis...”. Sisenedes emmast-kummast väravast, avanevad meie ees teemad tegevusetuse mõjust ja tagajärgedest ning metsamajandamise võtetest ja püüdlustest leida nende vahel mõistlik tasakaal. Seega on näituse üllaks eesmärgiks, et igaüks kujundaks oma isikliku seisukoha, mil määral peab ja tohib inimene metsaellu sekkuda ning, mil määral saab ja tuleb loodust puutumatuna hoida.

Näitusest saab ka ise osa võtta Näituse „varbaidpidi“ liikudes saab külastaja vastused näiteks sellele, mis juhtub siis, kui inimesed otsustavad ühel päeval metsa inimese jaoks sulgeda või miks ei võiks hoopis kogu puitu Eestisse sisse tuua. Probleemi juurde kuuluv nukk-eksponaat Metsamees tutvustab ametit, mida taolise stsenaariumi kohaselt enam keegi pidama ei pea. Samuti tutvustatakse hoiu- ja kaitsemetsade olulisust inimeste jaoks ning räägitakse palju õpetlikku säästvast metsamajandusest. Näituse informatiivset ja harivat osa ilmestavad erinevad huvitavad ja mängulised tegevused, milles nii nooremad kui ka vanemad külastajad saavad ise soovikorral kaasa lüüa. Näiteks on võimalik tutvuda taimlamajanduse toodete letiga, vaadata köitvat loodusfilmi ja põnevaid slaide metsaelust, lahendada väljakutsuvat pusle ülesannet või mängida huvitavat kuubikumängu. (RMK)

suuresti lähtuvalt inimese taustast. “Oleneb, mille ning kellega on tegemist. Kas laps kutsutakse endaga kaasa või on tegemist seksuaalkuriteoga nagu näiteks vägistamine. Viimase puhul võib karistus olla kuni 15 aastat vangistust,” teatas Paddar. Tartu kooli juures olnud meest võib olenevalt teo täpsetest asjaoludest ja varasematest süütegudest oodata rahatrahv või vanglakaristus. “Kui mõni inimene või tema käitumine tundub kahtlane, tuleks sellest kõva häälega teada anda. Samuti peaks lapsed olema teadlikud, et võõrastega kaasa minna ei tohi,” rääkis vanemkomissar. Ka ise vastavas olukorras olnud Liina ütles, et kui keegi peaks sellist asja nägema, tuleks kohe politseisse helistada (lühinumbril 110). „Siis saavad sellised liputajad ehk õiglase karistuse.“ Antud sündmust kommenteerinud lapsevanem rõhutas, et kodusel kasvatusel on siinkohal tähtis roll. “Oluline on, et vanemad räägiksid võõrastega kaasaminemise ohtudest ja kuidas midagi kahtlast nähes käituda.” Teismelise tütre ema lisas, et politsei numbri teadmine ja antud teema käsitlemine ka koolis on suur abi ohtude ennetamisel.

PERSOON

A nagu andekas ja aktiivne Annett Annett Grossfeldt (20) on paljudele silma jäänud videos „Bemmi kummid“ kaasategemisega. Lisaks sellele tantsib ta tantsutrupis Harem, kirjutab mitmes ajakirjas, aitab korraldada üritusi, surfab, teeb modellitööd ja palju muudki. Piret Eero piret@tundruudus.ee Lõpetasid kaks aastat tagasi Liivalaia Gümnaasiumi. Kas kaalusid ka ülikooli minekut? Ülikooli ei läinud kohe, plaanin minna järgmisest sügisest. Mind huvitab meedia ja Balti Filmi- ja Meediakool. Tantsimist ei kaalunud õppima minna, sest tantsu mõttes võib-olla Eestis see koreograafia on rohkem maas nühkimine. Mulle meeldib tantsus just see aktiivne pool rohkem kui modernne tants. Kuigi ma olen modernset ka väga palju teinud. Kevadel tegin endale Eesti Võimlemisliidus aeroobikatreeneri paberid.

Kas Sinu aktiivsuse juures õppimine kannatada ei saanud? Eks kool ikka sai kannatada natukene aga mul ei olnudki eesmärk, et tahan kuldmedaliga lõpetada. Tahtsin lihtsalt kooli päris kolmepuruta lõpetada. Olid ikka neljad-viied ja mõned kolmed siia-sinna.

muusikavideosid, reklaame ja meigimodelli tööd.

Sa oled päris paljudes muusikavideotes osalenud. Milline on Su enda lemmik? Esimene suurem roll muusikavideos oli Genka ja Metsakutsu „Miks mitte täna“. Mulle see väga meeldis. Sain seal kaamera ees väga palju Kuidas Sa üldse tantsimisega tegelema hak- tantsida. Võtted toimusid kuskil Lasnamäe kasid? metsades vihma ja pori sees. Jalad lirtsusid ja Kui ma väike olin, üritas ema mind tennist lärtsusid. mängima panna. Minu kehalise kasvatuse õpeJa praegu see 42Go projekt, mis on käsil. taja soovitas mulle aga See võib teistele tuntantsutrenni. Kuna olin duda natuke idioot„...pigem olengi veidi eputis, siis läksin lik või liiga naljakas, pidanud vahel emale Pärnus Gabriele moeaga see ongi kõik ja tantsukooli. Seal huu-moriga. Tegeise ema eest olema.“ õpetati tantsu kõrval likult ei propageeri ka lilleseadet, joonistame suitsetamist ega mist ja kõndimist. narkot. Ja videotes on meil turvavööd autos 9. klassis tulin Tallinnasse elama ja läksin alati kinni. Varsti tulebki plaat ka välja. Dance Act’i. Seal ma kaua ei olnud. Edasi läksin Eesti Tantsuagentuuri 3-aastasesse tant- Kas laulad ka seal või tantsid ainult suõppesse. Selle olen ka korralikult lõpetanud. videotes? Paberid on kõik käes. Ja selle ajal hakkasin Ühes laulus räägin natuke. Päris laulmiseks ka natuke Studio One’s käima, kuna mind hak- seda nimetada ei saa. kas huvitama urbanism ja hiphop. Seal sain ka Helen Lõhmusega (Studio One juht – toim.) Sa esined tihti ööklubides ja firmapidudel. tuttavaks ja tänu temale olen teinud igasugu On Sul kunagi laval midagi piinlikku juh-

Annett Grossfeldt • Vanus: 20 Elanud: enne kooli Haapsalus, 1.- 8. klass Pärnus, alates 9. klassist Tallinnas • Tantsib Katrin Väli tantsutrupis Harem • Teeb FHM’i tüdrukuteküsitlusi • Kirjutab akirjas Just rubriiki „Seltskond“ • Töötab elukaaslasega Pixel Print firmas ja aitab korraldada „Sex In Da City“ ja „Get Away In Tallinn“ üritusi. • Tantsib ööklubides Go-Go’d • Olnud saatejuht Eeter TV’s ja TV6’s • Oli tänavu Aeroobika Kuninganna finaalis • Osales Pipi Pikksuka muusikalis tunud? Ei meenu küll. Ühtegi kontsa pole murdnud ja seelik on alati seljas olnud. Kuid nooremana, kui ma olin 12-aastane, siis Koolitantsul kukkus pluus seljast ära ja midagi all polnud. Aga

��

PERSOON FOTOD: ERAKOGU

õpetatud oli, et lavalt ära ei tohi minna. Eks ma siis panin pluusi selga tagasi, tantsisin edasi, nägu oli peetpunane peas. Sul on palju erinevaid ameteid aga ühtegi kellast - kellani tööd pole? Ei ole. Panen küll hommikul kella 10 kella äratama ja mõtlen, et issand ma olen ikka nii laisk, aga samas õhtuti teen pikalt trenne ja töötan kaua. Vahepeal olid ka TV6 Night Chatis saatejuht? Jah, kolm kuud. Mulle väga meeldis see töö. Mind need nõmedad sõnumid, mida teinekord saadeti, ei häirinud. Ma ei lasknud neid lihtsalt eetrisse. Kuid mind väsitas selline öötöö. Nädalavahetustel olen niikuinii öösiti üleval, kuid iga päev nii ei jaksa. Välismaal on need muidu hästi põnevad saated. Seal chatitakse selle tüdrukuga hästi palju aga Eestis rohkem otsitakse sponsoreid. Kas oled ise ka saatnud kunagi sellisesse saatesse sõnumeid? Ei meenu küll. Võib-olla kunagi noorena. Räägitakse, et Su ema on ka Sulle saatesse sõnumeid saatnud. Jah, mu ema on mulle mitu korda saatnud. Kuna ma enam ei ela ema juures, siis ta igatseb mind ikka ja alati vaatas neid saateid. Ema on mul üpris noor ja tädid ka rohkem õdede eest. Väikesena kasvasin Haapsalus üles. Emaga olidki mul esimesed peod Africa’s (Haapsalu ööklubi) koos. Alkoholi me muidugi ei joonud. Sa tegid kaasa ka kunagises Eeter TV’s. Kuidas sinna sattusid? Sattusin tutvuste kaudu. Eetris oli 10 saadet. Enne salvestusi tegime ikka trenni ka. Õppisin kork suus rääkima ja intervjueerimist. Kõige raskem oligi just see rääkimine. Varem ma võisin küll inimeste ees tantsida või suu kinni naeratada. Rääkida aga ei julgenud. Milline sa teisme-eas olid? No ma olen alati täiskasvanulik olnud. Et pigem olengi pidanud vahel emale ise ema eest olema. Aga Pärnus 7. klassis käies oli küll rula käes ja juuksed tumedat värvi, laiad püksid jalas ja hängisime tüdrukutega skateplatsil. Meil oli väga vahva seltskond. Poistest on saanud nüüd Bedwetters, sõb-rannad on kõik Tallinnas ülikoolis. Terve punt on Tallinnasse tulnud tegelikult. Mis Sa arvad, kas Sinu edukusel on roll ka välimusel? Ma küll ei ütleks, et ma keskmisest eestlasest ilusam olen. Kindlasti mingi roll on. Enda eest peab hoolitsema ja tervise eest peab hoolitsema. Tuleb tervislikult toituda. Ei tohi hommikust õhtuni krõpsu ja šokolaadi süüa. Ikka juurvilju ka.

Pipi muusikalis mängis Anett väikest neegriplikat

„...laiad püksid jalas ja hängisime tüdrukutega skateplatsil.“

Kuidas Eestis samamoodi silma jääda nagu Sina? Eestis on tutvusi vaja. Õigeid inimesi on vaja. See on vist rohkem USA teema, et lähed prõmmid kellegi ukse taga ja viid CD ja palud, et sind võetaks kuhugi. Eks see on ka selline vedamise värk. Ma pole küll kuskilt läinud kedagi otsima. Lähed novembri keskpaigast Vietnami. Miks? Et lohesurfiga tegeleda. Lähen elukaaslasega kolmeks kuuks elu ja teist kultuuri nautima ning surfama. Kavatseme Vietnami nii palju kui võimalik läbi käia ja Taisse ühele mu sõbrannale veel külla minna.

Kuidas Sa surfama hakkasid? Elukaaslane hakkas kunagi surfama. Proovisin ise maa peal lennutada lohet ja ehmatas ära. See suvi võtsin asja käsile. Käisin vees ka ära. No praegu ma veel väga osav pole, rohkem oskan kukkuda aga ma plaanin seal Vietnamis selle selgeks saada.

VÄLISMAALE

Kas jätkata õpinguid, töötada välismaal või minna vabatahtlikuks? Gümnaasiumi lõpetamine on ilmselt iga noore jaoks oluline samm. Üks periood elust on läbi saanud, mis ühelt poolt tähistab olulise verstaposti mahamärkimist. Teisalt võib endaga kaasa tuua aga ka parasjagu segadust – mis saab edasi? Alo Raieste, Hannes Sildnik tundruudus@tundruudus.ee Karjäärivalik on tähtis küsimus, kuivõrd tänastest otsustest sõltuvad sinu tegevused homme ja ülehomme. Loomulikult saab alati uusi valikuid teha, sest huvid ju muutuvad. Maailma avastamiseks on väga erinevaid võimalusi – õppimine, töötamine, vabatahtlik teenistus või praktika, mis ei pruugi seotud olla pelgalt Eestiga. Maailmaränduri töö on muidugi raske, sest mõelda tuleb saja suurema ja väiksema asja peale. Alates sellest, kuhu minna lõpetades küsimusega, mida tegema ja kui kauaks. Välismaale minek on suur ettevõtmine. Isegi siis, kui lähed ainult paaripäevasele reisile. Kui reis toob kaasa pikemaajalise kodust eemal-viibimise, tuleb seda võimalike ebameeldivate üllatuste vältimiseks põhjalikult planeerida.

endal selgeks teha juba enne välismaiste õpingute algust. Enamikes Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega. Neid keskusi nimetatakse ENIC/ NARIC-keskusteks (National Academic Recognition Information Centre). Euroopasse õppima või tööle minnes on palju abi Europassi dokumentidest. Europassi tunnusmärgi alla on koondunud olulisemad töö otsimiseks ning õppe- või koolitusprogrammidesse kandideerimiseks vajalikud dokumendid, mille vorm on kõikjal Euroopas ühesugune. Seega ei pea oma dokumente teise Euroopa riigi nõuete kohaselt ümber tegema.

Lisainformatsiooni kindlasti:

saamiseks

tutvu

- Euroopa Noorteportaaliga, kust leiad palju huvitavaid linke ja näpunäiteid sind huvitava

on oma tööturu avanud ning piiranguid kaotamas Malta, Taani, Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Seega Euroopasse töölesuundujana pead arvestama, et kui sinu tulevane töökoht asub mõnes piirangud kehtestanud EL liikmesriigis, siis vajad seal riigis töötamiseks tööluba. Samuti peab teise riiki tööle asudes end kohalike ametivõimude juures registreerima. Väljaspool Euroopa Liitu töötamiseks võta ühendust vastava riigi saatkonnaga ning uuri täpsemalt Eesti kodanikele töötamiseks esitatavaid nõudeid. Sõltumata sellest, kas ostsid hooajalist tööd, soovid minna lapsehoidjaks või kasutad töövahendusfirmade abi, peaksid enda ohutuse tagamiseks meeles pidama järgmist: - Kontrolli tööpakkumist välismaal väga põhjalikult. - Kontrolli, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte tegutseb seaduslikult. - Sõlmi võimalikult üksikasjalik tööleping. Kontrolli kõiki üksikasju. - Informeeri oma perekonda ja sõpru välis-

Selleks soovitame: - mõelda läbi, milliseid dokumente Sul reisil olles vaja läheb - välja uurida, kuidas end välismaal olles aidata - tutvuda piiriületusnõuete, viisade ja vajaliku asjaajamisega - muretseda ootamatuid kulutusi kattev kindlustus - olla avatud meelega ja valmis uuteks seiklusteks võõras kultuuris

Õppima välismaale Välismaale õppima asujate seas peetakse tihtilugu suurimaks probleemiks võõras keeleja kultuuriruumis hakkama saamist. Samuti võivad parasjagu peavalu tekitada äkitselt iseseisvumine ja rahaliste vahendite olemasolu. Üks on aga kindel – julge hundi rind on rasvane ning piisavalt ettevalmistusi ja kodutööd tehes on kõik hirmud ületatavad. Sinu võimalused õpingute jätkamiseks välisriigis sõltuvad paljuski senisest õppeedukusest ja huvidest. Võib astuda kas ülikooli, õppida aasta vabama õhkkonnaga rahvaülikoolis, omandada kutseharidus või minna hoopis teistmoodi haridust omandama vabatahtlikuna. Olemasolevate vahetusprogrammide kaudu välismaale õppima minemine on tavaliselt lihtsaim viis. Sellisel juhul on tavaliselt kindlaks tehtud kooli ja eriala vastavus lubatud tasemele. Omal käel minnes pead suurt tähelepanu pöörama koolitussüsteemidele ning lõpudokumentidele, eriti sellele, millistele töökohtadele konkreetse kooli diplom või kraad hiljem juurdepääsu annab. Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb

http://www.eures.ee - Välisministeeriumi kodulehega, mis varustab Sind suure hulga vajaliku mõtteainega enne välismaale minemist: http://www.vm.ee

Osalemine vabatahtlikuna Kui sind ei huvita praktika, õpingud ega leia sobivat tööd välismaa, on veel üks võimalus häid kogemusi terveks eluks saada. Liitu vabatahtlikega. Vabatahtlik on inimene, kes aitab teist ini-mest, ühiskonda või teeb midagi ära oma vabast tahtest ja tasuta, väljaspool oma lähemate sõprade ja sugulaste ringi. Vabatahtlik võib olla igaüks, kellel on aega ja soovi midagi head ja kasulikku ära teha. Vabatahtlikuks tööks võib nimetada väga erisugust tegevust, põhiline, et seda tehakse oma vabast tahtest, teiste heaks ning rahalist tasu saamata. Vabatahtlikku tööd tehakse väga erinevatel põhjustel. See töö võib näiteks pakkuda eneseteostust, luua uusi kontakte ning tutvusi, anda erinevaid töökogemusi, võimaluse olla kasulik ning aidata teisi, sisustada oma vaba aega, õppida uusi asju, avardada oma elukogemust ja palju muud. Vabatahtliku tööd on võimalus teha nii Eestis kui ka välismaal ja seda läbi erinevate programmide. Kui Sind huvitab loodus, võid vabatahtlikuna aasta aega töötada Prantsusmaal loomaaias. Kui soovid tegeleda noortega, leiad rakendust näiteks Suurbritannia noortekeskuses. Samuti on vabatahtlikuna võimalik kaasa aidata inimeste elujärje parandamisele Aafrikas, Aasias ja Ladina- Ameerikas

Lisainformatsiooni saamiseks tutvu:

riigi õppesüsteemide ja haridusasutuste kohta: http://europa.eu/youth - Rajaleidjaga, kust leiad kasulikku teavet karjääriplaneerimisest: http://www.rajaleidja.ee - Noorteportaaliga NIP, mis annab palju informatsiooni välismaale minekuks vajalike ettevalmistuste planeerimisel: http://www.nip.ee - Europassikeskusega, kust leiad infot teadmiste ja oskuste tõendamist lihtsustava Europassi süsteemi kohta: http://www.europassikeskus.ee

Tööle väismaale Kui soovid välismaale tööle minna, pead esmalt enda jaoks välja selgitama oma võimalused töö leidmiseks ning riigid, kuhu on võimalik tööle minna Kindlasti tasub enne otsuse tegemist hinnata oma keeleoskust, mis on oluline nii töökoha leidmisel kui ka hiljem uues riigis hakkama saamisel. Euroopa Liidus kehtib töötajate vaba liikumise põhimõte ja vastavalt sellele on Eesti kodanikul ilma igasuguste piiranguteta võimalik tööle asuda järgmistesse riikidesse: Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Küpros, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Soome, Kreeka, Itaalia, Hispaania, Holland, Portugal. Osaliselt

maale tööle minekust - Jäta kodustele oma täpne aadress välismaal, samuti kogu info tulevase tööandja kohta. - Proovi leida sihtkohariigis vajalikud kontaktaadressid. Märgi üles ka Eesti saatkonna andmed. - Tee endale täiskindlustus, sealhulgas õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustus. - Võta kaasa vähemalt nii palju raha, et saaksid vajaduse korral koju tagasi sõita. - Mitte mingil juhul ära anna kellelegi oma passi, välja arvatud ametivõimudele, kui nad sinult seda nõuavad. - Vajaduse korral võta kõhklematult ühendust Eesti saatkonna või politseiga riigis, kus sa töötad Lisaks tavapärasele töötamisele on hea võimalus kogemuste omandamiseks ka praktika. Praktika puhul kehtivad samuti kõik ülaltoodud näpunäited, eriti mis puudutab praktikatingimusi ja selle tasustamist.

Lisainformatsiooni saamiseks tutvu: - EURES portaaliga, kust leiad palju infot välismaal töötamise ja oma õiguste kohta. Samuti leiad portaalist eraldi tutvustused Euroopa riikide ja nende seadusandluse kohta:

- Haridusprogrammiga Euroopa Noored, mis pakub noortele võimalust ja rahalist tuge end vabatahtlikuna mõnes välisriigis rakendada ning rikastavat elukogemust saada: http://www.noored.ee - Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusega, kust leiad infot vabatahtlikkuse kohta üldiselt: http://www.vabatahtlikud.ee Artiklis on kasutatud SA Innove, EURESE, Tartu Vabatahtlike Keskuse, Välisministeeriumi ja Noorteportaali NIP materjale. Eurodesk on Euroopa noorte infovõrgustik, mis on mõeldud noortele ja noorsootöötajatele Euroopa-alase info andmiseks. Eurodeski koordineerib Eesti MTÜ Eesti Euroopa Liikumine. Info: www.eurodesk.ee ; www.euroopaliikumine.ee

Suurim rahvusvaheline noorte-kaart EURO<26 pakub Sulle Euroopalisel rahvusvahelisel noortenädalal põnevat lugemist neilt, kes on käinud meie kaudu välismaal. Ole Sinagi üks neist ja saa osa unustamatust kogemusest. Kasuta kaarti! Programm Euroopa Noored toetab kõiki 13-30-aastaseid noori ideede elluviimisel. EURO<26 aitab algust teha. Vaata www.euro26.ee

VÄLISMAALE Ühel kuldsel septembri päeval oli aeg asjad pakkida ning alustada pikka reisi Kirsehiri, Türki. Toimunud kultuurilaagrist „Let´s Talk About Culture“ avanes võimalus osa võtta viiel eestlasel. Nii mõnelgi meist olid nii Türgi kui ka türklaste suhtes teatavad eelarvamused, kas siis isiklike või sõprade kuuldu põhjal. Kuid juba esimesed minutid Türgi pinnal hajutasid meie eelarvamused – nii sõbralikke, lahkeid ja osavõtlikke inimesi kui seal, ei kohta kargel kodumaal just tihti. Meie laagri seltskond, mis koosnes eestlastest, türklastest, leedukatest, aseritest, moldovlastest, jordaanlastest, makedoonlastest ning rumeenlastest oli aga elav ja kuum kui Türgi päike, mis soojendas õhu vähemalt 35 soojakraadini. Esimese ühise õhtu natuke tagasihoidlikud integreerumiskatsed said tõelise hoo sisse järgmisel hommikul, kui kõik olid ennast reisiväsimusest välja puhanud ning valmis saama osa imelisest nädalast. Laagrielu võiks võrrelda tänapäeva muinasjutuga – maagiline, täiesti omaette maailm, kus argimured on koju jäetud ja kõik toimub kordi kiiremini kui igapäevaelus harjutud. Nii armumised, sõprussuhete loomised kui ka vajalikul tasemel laagris levinud võõrkeelsete sõnade selgeks saamine. Juba esimestest päevadest alates tundsime ennast kui üks suur ühtne hoolitsev perekond, olenemata oma päritolust.

Eestlased on aeglased

Kuna tegemist oli kultuuriteemalise laagriga, saime ühes töötoas ülesandeks meisterdada rahvusvahelistes gruppides ühe riigi kohta poster. Mina sattusin tegema Eesti postrit. Otsustasin välja uurida, millised põhilised stereotüübid eestlaste kohta on välismaal

levinud. Esimese ning põhilise iseloomuna toodi välja meie inimeste aeglus. Nimelt viimasel õhtul laulsime karaoket ning iga riik pidi mõnda laulu oma emakeeles laulma. Pärast mõningast arutelu otsustasime „Põhjamaa“ kasuks, mis teatavasti on küll väga ilus, kuid aeglane laul. Meie laulule järgnes aegluubis aplaus ja lõpuks ei suutnud keegi enam naeru tagasi hoida. Eestlased on aeglased. Peale erinevate kultuuriteemaliste töötubade, avanes meil võimalus külastada mitmeid muuseume ja vaatamisväärsusi. Ühel järjekordselt päikeselisel ja kuumal päeval käisime ekskursioonil Cappadocias, mis on enam kui miljoni aasta jooksul kujunenud vulkaanilisest tuhast ehk tuftist. Varased kristlased

FOTO: ERAKOGU

See imeline aeg Türgis

leidsid sealt peavarju rüüsteretkede eest, rajades pehmesse kivimisse oma eluasemeid, kirikuid ning kloostreid ning kaunistades neid kaunite freskodega. Cappadocia on maagiline paik, mis paneb kindlasti emakest loodust rohkem hindama. Mõtlema selle peale, kuidas hoida meie imelist planeeti. Lisaks külastasime juuste muuseumi, kus olid eranditult ainult naiste juuksed. Maailma unikaalne muuseum laiub mitmes koopas ning hiljuti kanti see ka Guinessi rekordite raamatusse. Omaette elamus oli Türgi sauna ehk hamami külastus. Kirsehiris oli see täidetud vulkaanilise piirkonna kuumaveeallika veega. Tundus, et temperatuur selles basseinis küündis vähemalt 70 soojakaraadini.

Basseini kõrval olid õnneks külma vee kraanid, kus vajadusel sai ennast jahutuseks külma vette kasta. Nii mõnigi sai tunda ka imelist Türgi massaaži, pärast mida valdas tunne, nagu hõljuksid pilvedel. Kahjuks lõppevad kõik muinasjutud alati liiga kiiresti ära. Ja just kui läheb huvitavaks, kui on tekkinud pere tunne, või kui Eestist ja Rumeeniast sai meie ülihea klapi tõttu EstRomania. Hüvastijätt oli kurb, aga südant jäid soojendama lubadused ühenduses olla, üksteist külastada või kuskil maailma nurgas uuesti kohtuda. Selle päikeselise nädala soojus ja positiivsus jääb meid kõiki veel pikaks ajaks soojendama. Kadi Neemre

Sitsiilias jääb elu neljaks tun

Neljatunnised lõunapausid

Päev algab sitsiillastel hommikul vara koos igapäe-

vaste argitoimetustega. Õhtuti kogu netakse pubidesse, baaridesse, et koos sõprade ja tuttavatega seltskonda ja sööki-jooki nautida. Päev lõpeb varajastel hommikutundidel. Magamisele eriti tähelepanu ei pöörata. Sööki valmistatakse siin kuuma päikese all südamega ning kõik oskused pann akse mängu. Nälga me ei kannatanud ja selle eest hoolitseti. Kes Eestis oskaks mõelda igapäevasest kahe ja poole tunnisest lõunast, siestast koos sõpradega ? Oli harjumatu, et neljaks tunniks jääb elu seism a, poed pannakse kinni ja inimesed lõõgastuvad. Aga siestaga harjub ning hiljem ei taha sellest enam loobuda. Sitsiilia on oma mägise ja kivise maastikuga ääretult veetlev. Rohelust küll palju ei ole, aga see on ka 40-kraadises kuumuses täiesti mõistetav. Linnad asuvad mägede jalamitel ja nend e ümber. Teed on kurvilised. Siinkohal peab kindlasti ära mainima Sitsiilia unustamatu liikluskultuuri, mis oli naljakas, ohtlik ja põnev samaaegselt. Turvavöösid sitsiillased eriti ei armasta ja linnast väljas kihutavad nad nagu segased. Linnas sõidavad aga mööda tänavat teokiirusel, sest jutud oma kaassõitja või telefoniga vajavad rääk imist. Sa ei tea kunagi, millal sitsiillane sõidusuund a muudab, kuna nende jaoks on suunanäit vähetähtis . Veel puuduvad neil enamjaolt liiklust korra ldavad märgid

niks seisma

ning valgusfoorid. Meie kõigi üllatu seks selgus, et suuremaid liiklusõnnetusi juhtub saare l harva, küll on aga sagedased väikesed plekimõlkimise d. Seminar, millest Sitsiilia saarel osa võtsin, oli igati tasemel ja pühendatud Euroo pa Liidu 50. aastapäevale. Osales 24 EL-i liikme sriiki. Korraldajad olid meile igaks päevaks midagi uut ja huvitavat välja mõelnud. Nädala jooksul arutlesime Euroopa Liidu laienemise üle, tegime workshoppe ja grup itöid Euroopa Konstitutsioonist ja aktiivseks Euroo pa kodanikuks olemisest. Vaidlused olid südikad ning kohati väga emotsionaalsed. Samuti sai tundma õppi da erinevaid Euroopa kultuure, rahvustoite, muus ikat. Igat õhtut sisustasid peod Sitsiilia moodi – varajaste hommikutundideni. Külastasime ka ümbr uses asunud vaatamisväärsusi ning veetsime suure pärase päeva mere ääres. Soovitan kõigil osaleda rahvusvahelistes projektides, kuna need rikastavad silmaringi, loovad uusi ja loodetavasti ka püsivaid sõprusside meid. Lisaks õpid ennast ka rohkem tundma. Käik Sitsiiliasse andis mulle uut hoogu oma unistuste poole püüdlemiseks ning teadmise, et olen õigel teel. Pean ütlema suure aitäh EURO<26-le, kes selle kõik võim alikuks tegi. Annemari Paas

FOTO: ERAKOGU

Augusti viimase nädala veetsin Sitsiil ias, Itaalia pisikeses ja võluvas külas Mussomel is, kus toimus Euroopa teemaline seminar „50 year s of European Union – a look in the past to build the future.” Kogu reis andis suurepärase kogemuse ning unustamatu mälestuse. Oli see ju minu esimene kord laias maailmas üksi reisida. Reisi esimesel päeval valdasid mind kerge hirm, ootusärevus, põnevus ja uudishimu. Lõpuks oli peas vaid mõte Sitsiilia, siit ma tulen! Mul oli palju erinevaid ootusi ja arvamusi, milline näeb välja Sitsiilia. Reaalsus oli aga hoopis midagi muud . Rongiga Mussomeli poole sõites olin veendunud, et siia ma ilmselt teist korda tagasi ei tuleks. Pisikesed prahti täis tänavad, meeletu kuum us – see oli minu esimene kultuurišokk. Erakordsek s aga muutsid minu külaskäigu aga kohalikud, kes võlusid mind oma elurõõmu ja siirusega. Kui tuled maalt, kus inimestel on alati kiire ja näod mornid, pole midagi mõnusamat kui nautida inimesi, kes elava d selleks, et elada. Samuti jättis kustumatu elamuse Itaalia köök, mis Sitsiilias on rikastatud paljude erine vate kultuuridega. Sealt leiad maailma parimad pitsad, lasagned, pastad, jäätised, risottod ja loom ulikult kohvi.

Üksteist päeva Budapestis kosutasid vaimu ja keha Näiteks see, et nad söövad guljašši ning räägivad eesti keelega suguluses olevat keelt. Kohapeal aga selgus, et ainuke sarnasus kahe keele vahel on ühine

sõna „kummimadrats“. Nii osalejaid kui ka seminari korraldajaid võib iseloomustada ainult parimate omadussõnadega, sest nii vahvas ja mitmekesises seltskonnas ei saa mitte iga päev viibida. Projekti käigus leidsime uusi sõpru ning saime palju uut teada osalevate riikide – Aserbaidžaani, Rumeenia, Saksamaa, Leedu, Portugali, Moldova, Ungari ja Kreeka kohta. Näiteks ei kanna Aserbaidžaani moslemitüdrukud pearätti ning on üldse väga kaasaegsed, kuid usukombeid jälgides ei söö nad sealiha ega tarvita alkoholi. Osalejad moodustasid ühtse lõbusa ja aktiivse seltskonna, kellega oli lust koos aega veeta. FOTO: ERAKOGU

Rahvusvaheline noorteseminar West East Youth Ungaris haris, lahutas meelt, jagas häid elamusi ning kinkis palju uusi sõpru. Juulis Ungaris Balatoni järve ääres peetud rahvusvahelise seminari West East Youth põhiteemadeks olid projektijuhtimine ja meeskonnatöö. Seal oldud pea kahe nädala jooksul omandasime teadmisi nii projektijuhtimisest kui ka Ungari mitmekesisest kultuurist. Kuna sündmus toimus väljaspool Budapesti, otsustasime paar päeva varem kohale lennata, et pealinna vaatamisväärsustega tutvuda ja sealse kultuuriga kohaneda. Enne reisi olid meil vaid mõningased teadmised ungarlastest ja nende kultuurist.

Hariv ja lõbus üheskoos

Seminari töine pool oli meie jaoks kahtlemata hariv, sest kogemusi jagasid paljudes noorteprojektides osalenud ja neid korraldanud inimesed. Muu hulgas anti ideid, kuidas siduda meeskond hästitöötavaks tervikuks ning turgutada väsinud osalejaid. Õhtud

lõppesid enamasti temaatiliste pidudega, restorani külastamise ja või filmiõhtuga. Üks meeldejäävamaid sündmusi oli rahvusõhtu, kus iga riigi esindajad pakkusid oma rahvustoite ja –jooke. Suurimat maitseelamust pakkusid moldovlaste krõbedad kohupiimapannkoogid ning Ungaris toodetav magus vein Tokaij. Meie jaoks oli veidi üllatav kui lihalembesed on ungarlased. Taldrikul nähtud kaks kurgilõiku polnud üllatuslikult mitte salat vaid ainult garneering... Ning portsjonid olid hiiglaslikud! Õnneks leidsime ka uue lemmiku – kohukesesarnase maiustuse Turorudi, mida ungarlased ka rahvusõhtul maitsta pakkusid. Eelviimasel õhtul, suurest grupivaimust kannustatuna, võtsime ette kollektiivse supluse öises Balatoni järves Tagantjärele meie meeletut pildivaramut läbi klõpsides toovad meenutused osavõtjatest ning ühistest ettevõtmistest senini muige näole. Igasse hetke jätkus põnevat tegevust ning koosveedetud aega jäävad meenutama naerused näod meie fotoalbumi piltidel ning uued toredad sõprussuhted. Madleen Sala

FOTO: CATHRIIN TOROP

10 PROBLEEM

(Vasakult) Maarja, Diana, Kärt ja Inna arutasid integratsiooniprogrammide vajalikkuse üle

Noored kahtlevad lõimumisprojektides Korduvalt meediast läbi käinud mõistepaari „lõimumine“ ja „integratsioon“ sisuline vajalikkus tundub kõigile selge olevat. Koostatakse ja viiakse läbi erinevaid programme, et ühendada siin elavaid muulasi Eesti ja eestlastega. Cathriin Torop tundruudus@tundruudus.ee Eesmärk on õilis - panna muulased tundma osana meie rahvast ja riigist ning ennetada võimalikke konflikte. Oluliseks osaks seejuures on kindlasti noorte kaasamine sellistesse programmidesse, sest just nemad kujundavad meie tuleviku ühiskonna ja selle hoiakud. Kuid mida arvavad eesti ja vene noored ise integratsiooniprojektidest? Kas need täidavad oma eesmärki või on tegemist pelgalt ajutise lahendusega? Sel teemal võtsid tundRuudus vestlusringist osa abituriendid Maarja Lember Tallinna 32. Keskkoolist, Kärt Laas Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Diana Sokolova Tallinna Laagna Gümnaasiumist ning Inna Fleišer Tallinnanna Juudi Koolist. Kas Teie meelest on probleem eesti ja vene noorte vahelises suhtluses nii suur kui räägitakse? K: Meie koolis seda probleemi pole. Aga samas ei meenu mulle ka, et meie koolis eriti vene rahvusest õpilasi oleks. Tüdrukute vahel

on konflikte minu meelest vähem ka, pigem tuleb hõõrumisi just poiste seas ette. M: Ei ütleks küll, et probleem nii suur on. Pigem on probleemid äärmuste vahel, keda meedias ka rohkem kajastatakse, sest see ju müüb. Suurem osa inimesi on ju siiski keskel ja nende vahel pole konfliktid kerged tekkima. I: „Ei ütleks. Mina küll suurt probleemi ei tunneta.

tutvusringkonnas mul ka eestlasi pole. Ei lähe ju ka lihtsalt tänaval juurde, ega ütle: „Tere, tahaks suhelda!“ K: Mina töötan venelastega koos, aga nad räägivad hästi eesti keelt. Ma ei tunne end küll nende poolt kuidagi ahistatuna, pigem me täiendame ja õpime üksteiselt. Kas Teil on tekkinud ka mingid eelarvamused seoses teise rahvusega? M: Minu arvates ei ole rahvus küll midagi määravat, pigem ongi mitmekesisem ja huvitavam. D: Võib-olla kardan, et on raskem suhelda, kuid samas kui leida midagi toredat, mida koos teha, siis pole mingit vahet, mis rahvusest teine inimene on.

Millised on üldse Teie kokkupuuted teistest rahvustest inimestega? M: Minu kingsepp on vene rahvusest! (naerab) Kui tõsiselt rääkida, siis minu klassis õpib kaks vene tüdrukut ja nendega saan ma väga hästi läbi. Samas on minu tutvusringkonnas sellised vene rahvusest noored, kes õpivad eesti koolis ja oskavad eesti keelt, päris vene koolist Mis on Teie meema kedagi ei “Meie küll õpime koolis eeslest eesti ja vene tea. noorte vahel tekD: Mina õpin ti keelt ja kirjandust, kuid kivate konfliktide Laagna Gümsamas eesti keele praktikat põhjuseks? naasiumis, mis on põhimõtteliselt üldse M: Mina arvan, ju tegelikult eesti et pigem on asi kinni ei ole.” kool, aga ma koduses kasvatuses. käin integratInna Kui kodus räägisiooniklassis. Ehk takse, et venelased siis gümnaasiumisse tehti üks lisaklass ainult vene rahvusest on halvad ja nendega ei tasu suhelda, siis noortele. Meie oleme kahjuks viimased, kes võtab ka laps sellise hoiaku ja kasvab selles selles programmis osalevad. Aga koolis käin vaimus üles. Sama moodi kui kambas keegi liima tänu sellele päris palju eestlastega läbi. der mõjutab nii. D: Minul oli selline juhus, kus ma andsin kooTavaliselt on eestlased need, kes astuvad suhtlis õpetajate päeval tundi ja siis eestlasest laps lemisel esimese sammu. I: Meie küll õpime koolis eesti keelt ja kir- küsis, et kas ma olen venelane. Mina ütesin, et jandust, kuid samas eesti keele praktika sis- olen jah ning tema vastas selle peale: „Ah, uliselt puudub. Tegelikult oleks hea suhelda ma vihkan neid!“ Eks eesti ja vene meedias eestlastega, saaks keelt praktiseerida. Enda räägitakse ka erinevaid asju ja kuna enamik

venelasi jälgib rohkem vene meediat, sest oleme nii harjunud ja see tundub mugavam. Nii tekivadki erimeelsused, sest asju mõistetakse ja käsitletakse erinevalt. Ehk Euroopa Liiduga tuleb siia ka teisi rahvuseid, siis kaob see pinge ära. I: Eestlased ja venelased elavad nagu paralleelselt ja üksteisega eriti ei ristuta. Isegi kui ma saan eesti keelest piisavalt aru, et vaadata eesti kanaleid. Kodus ju teised tahavad ikka vene keeles vaadata ja miks siis mina üksi peaksin eesti keeles vaatama. Ei näe mõtet. Mida Te arvate integratsiooniprojektidest? Kas Teie võtaksite neist osa? K: Mina isiklikult pole osa võtnud, aga tundub, et viies neid läbi mingite väikeste gruppide seas, pole neist ühiskonnale siiski suuremat kasu. Muidu osa võtaks küll, kui oleks midagi huvitavat. M: Samas peakski väikestest alustama, sest suuremate gruppide korral jagunetakse ikka vastavalt rahvusele. Need peaksid olema intrigeerivamad ja inimesi rohkem koostööle motiveerima. I: Mina võtsin eelmine aasta osa Moskva sõprusrongi projektist, aga see ei andnud mulle mitte midagi. Ma suhtlesin seal ikkagi ainult venelastega. Aga kui midagi head ja huvitavat oleks, siis võtaksin ikka osa. D: Mina juba olen integratiooniklassis, niiet ilmselt võib seda minu osaluseks pidada. Osa ma võtaks kindlasti veel, aga samas ma ei leia, et sellised mõnetunnised või-päevased üritused midagi annavad. Lapsed tuleks juba väikesest peale panna näiteks eesti lasteaeda või kooli, siis õpitakse keel kiiremini ära ning kujundatakse teineteist vastastikku.“

PROBLEEM Kas Teie või teised Teie ealised noored suhtleksid rohkem teisest rahvusest noortega, kui võimalust oleks? I: Ikka suhtleks, vähemalt pole kuulnud, et keegi ei tahaks. Öeldakse küll, et ei taheta rääkida eesti keelt või ei taheta siin väga elada, kuid mitte sellepärast, et ei salli eestlasi. Pigem tahetakse mujale minna, sinna, kus on rohkem võimalusi.

piinlik kasutada. Kuid tundub, et eestlased ei tea nende sõnade tegelikku tähendust ja siis tõlgitaksegi nii, et „mul on ükskõik“. M: Välismaiste roppsõnade tarvitamine ilmselt ei tundu nii ropp, sellepärast sageli öeldaksegi inglise või vene keeles.

Kas riigipiiride avamine on vähendanud muulaste motivatsiooni eesti kodakondsust taotleda? D: Ma ei usu, et see väga paljusid mõjutaks, D: Nagu enne juba mainisin, siis tavaliselt hakkavad eestlased ise esimesena suhtlema, aga võib-olla kedagi siiski. Igale poole ju ka ka minul oli nii. Ja praegu ma suhtlen koolis ei saa välismaalase passiga. Pigem ma tean, eestlastega päris palju. Asi on vist üsna palju et noormehed viivitavad kodakondsuse kättesaamisega, sest kinni just inimeses, nad ei taha sõjakeelebarjääri minu “Ja siis tuleb välja, et väkke minna. teada ei kardeta. müüja on ka venelane, M: Kui isegi Üldiselt ma pole kuuleesti noor ei nud, et keegi ei tahaks aga me mõlemad pursime taha sõjaväkke eestlastega suhelda. seal koos eesti keeles!“ minna, siis miks Võib-olla pärast aprilDiana peaks vene noor lirahutusi hoiti natuke tahtma. eemale ja seda oli ka eestlaste poolelt tunda, kuid ma pole kedagi kuulnud ütlemas, et Millised on Teie tulevikuplaanid? Kas soovite end siduda Eestiga, Venemaaga, mõne ta vihkaks eestlasi. M: Mina arvan, et aprillirahutused mõjutasid muu riigiga? I: Mina läheksin ilmselt välismaale, kui kõige rohkem just meie põlvkonda, sest see jättis üsna tugeva mälestuse. Venelaste vastu pole võimalust oleks. Aga mitte Venemaale, vaid mul midagi. Venemaa poliitika on aga midagi kuskile läände. Tahaksin kunsti õppida, kuid Eestis on ainuke tõsiseltvõetav kunstikool Eesti muud. Kunstiakadeemia. Läänes oleks võimalusi rohKas ootate, et teisest rahvusest inimene kem selles vallas end arendada. K ja M: Meie läheks ka välismaale! Rohkem suhtleb Teiega pigem eesti või vene keeles? K: See oleneb inimesest. Kui inimene tuleb võimalusi. D: Aga mina ilmselt jään Eestisse. Ma olen minu juurde ja räägib minuga viisakalt ja rahulikult vene keeles, siis ma püüan ise ka vene siin ju harjunud ja pole tahtmist kusagile mujale keeles midagi vastu purssida. Kui ta aga tuleb minna. Venemaal on tore sugulastel külas käia, ülbelt ja ennasttäis olekus, siis ma ütlen küll: kuid elada seal ei tahaks, elu on liiga raske. „Vabadust, ma ei saa midagi aru!“ Eks eestlasi Kui, siis võib-olla ainult suurlinnas, näiteks ajabki tigedaks see, kui venelane oskab, aga Moskvas. ei räägi põhimõtte pärast. Valmiduse puuduMiks on nii, et olles mingis suuremas rühmine on see põhiline probleem. D: Mõnikord on poes juhtunud, et ma mas (klass, kursus vms) eralduvad vene hakkan müüjaga eesti keeles rääkima ja mõni rahvusest noored ja moodustavad oma sõna ei tule eesti keeles meelde ning ütlen vene seltskonna? D: Tavaliselt on ikka nii, et kui tuled uude keeles. Ja siis tuleb välja, et müüja on ka venelane, aga me mõlemad pursime seal koos eesti kohta, siis hakkad kõigepealt suhtlema n-ö keelt. Üldiselt püüan rääkida ikka eesti kee- omasugustega. kui ühendab keel ja kultuur. K: Ja ega eestlane ei julge ka oma vähese les. Mõnikord ei tule mul sõnad ka vene keeles meelde ja siis ma räägingi nii, et pooled sõnad keeleoskusega selle väikese rühma liikmetega ühes keeles, pooled teises keeles. Kohvikus ma suhtlema hakata. Ühise asja leidmine ongi ilmannan tellimuse ikka eesti keeles, sest menüüs selt see võtmeküsimus. on ju niimoodi kirjas. M: Mina olen sageli märganud, et kui eest- Millisena kujutate Teie ette meie põlvkonna lane hakkab rääkima vene keeles, siis vene- noorte omavahelist suhtlemist 10 aasta pärast? lane hakkab vastu rääkima eesti keeles. D: Ma arvan, et kui midagi suurt enam Eesti Mis on Teie arvates kõige suuremad erine- ja Venemaa valitsuste vahel ei juhtu, siis läheb kõik paremuse poole ja lõimumine kui selline vused eestlaste ja venelaste vahel? toimib paremini. K: Ma ei taha küll “...kui eestlane hakkab I: Kui me ikka prototüüpe tekitada, rääkima vene keeles, siis õpime eesti keelt aga eestlane tunja kultuuri, siis neb üldjuhul tänaval venelane hakkab vastu läheb kõik parevenelase ära. Riieturääkima eesti keeles.“ maks kindlasti. misstiilist saab aru. Maarja K: Aga mida D: Kui venelane Te arvate sellest, õpib eesti koolis, siis kui kaotataks ära ta hakkab välimuselt ja stiililt muutuma eestlastega sarnasemaks, vene koolid? D: Võiks ikkagi jääda valikuvabadus. Mida tekib juurde eesti aktsent jne. Aga muidu on venelased sellised... lärmakamad ja tempera- sa teed kohas (näiteks Maardu), kus üle 90% elanikkonnast on venelased? Mis seal küll juhmentsemad. Venelane võib tükk aega midagi kanna- tuma hakkaks... Oma kultuuri peab ka ikka tada ja enda sees hoida, aga kui see välja tundma! Vähehaaval, nagu praegu, kus 30% tuleb, siis täiega. Eestlased on tagasihoidlikud tundidest peavad toimuma eesti keeles on ja konservatiivsed. Aga ma olen tähele pan- hea. M: Kui kodu on kakskeelne, on ilmselt lihtnud, et eestlased kasutavad väga palju venekeelseid roppsõnu! Minul venelasena oleks sam. Kui aga kodus räägitakse ainult vene selliseid sõnu täiskasvanute ees küll väga väga keelt, siis saab lastel küll väga raske olema.

Urve Palo, Rahvastikuminis ter

Rahvastikuministri büroo:

Tavaliselt palutakse projektides osalenud inimestelt tagasisidet, mis artiklist väljakoorunud väidet, nagu projektide kasutegur oleks väike, ei ole toetanud. Pigem on osalejad rahul olnud neile antud võimalustega. Integratsiooniprojektide tulemuslikkust mõõdetakse erinevatel tasanditel. Näiteks keelelaagrites hindavad sihtasutuste projektijuhid tegevuse läbiviimise seisu, korraldatakse rahuloluküsitlusi osalevate inimeste seas vms. Aastaks 2010 on ette nähtud Lõimumiskava, mille tegevust hindavad sõltumatud eksperdid.

Senisel integratsiooniprogrammil on põhirõhk olnud tõepoolest eelkõige eesti- ja muukeelsetel noortel. Uues Eesti Lõimumiskavas 20082013 on plaanis pöörata lisaks noortele rohkem tähelepanu ka täiskasvanutele, muu hulgas toetades eesti- ja muukeelsete täiskasvanute omavaheliste kontaktide loomist-suhtlust läbi ühistegevuste kodanikeühendustes. Kui pikalt ühte projekti läbi viiakse, sõltub konkreetsest tegevusest. Näiteks õpetajate, politsenike ja päästetöötajate keelekursused kestavad tavaliselt vähemalt 120 tundi, mis tähendab ligi poole aasta pikkuseid kursusi. Samas toetatakse eesti- ja muukeelsete noorte kooliväliseid ühistegevusi suvel (ca 10 päevased laagrid) ja kevadistel-sügisestel koolivaheaegadel (ca 2-3 päevased), mida polegi võimalik väga pikalt läbi viia, arvestades osalejate muid kohustusi ja vajadusi.

Integratsioon läbi tantsu Neljapäeval, 13. novembril toimub Tallinnas Nõmme Gümnaasiumis integratsiooniprojekt „Väike tantsumaraton“. Projekti eesmärk on ühendada kahe erineva õppekeelega noori läbi tantsu. Tantsumaratonist võtavad osa Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ja Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpilased. Üritus toimub teist korda. Esimest korda, aastal 2006 toimus saa Tallinna Pirita Majandusgümnaasiumis. Tantsuõpetajate juhendamisel õpitakse selgeks erinevate Ladina-Ameerika ja standardtantsude põhisammud. Õpetamise käigus vahetavad õpetajad õpilaste tantsupartnereid iga 10 minuti järel, mis annab õpilastele võimaluse suhelda erinevate noortega. Lõpuks toimub koolidevaheline tantsuvõistlus. Igast koolist on võistkondades 7 tütarlast ja 7 poissi, kelle on välja valinud tantsuõpetajad. Iga tantsitud tantsu järel vahetuvad partnerid juhuslikkuse printsiibil. Žürii koosneb võistlevate koolide õpilastest. Hinnatakse mitte tantsupaare, vaid tantsijaid eraldi. Sama üritus leiab aset ka 19. novembril Tallinna Ühisgümnaasiumis, kus venekeelseid noori esindab Tallinna Pae Gümnaasium. Finaalvõistlus algab mõlemal korral kell 13.00. Projekti eestvedajaks ja autoriks on Harry Egipt. Vaata ka www.timeless.ee

SPORT FOTOD: VK JANIKA

Iluvõimlejate võistluskarjäär algab juba kuueaastaselt.

Iluvõimlemine on Eestis spordiala number üks! 11. oktoobril peeti Tartus Eesti meistrivõistlusi iluvõimlemise rühmkavades. Võistlused toimusid A. le Coq spordimajas, kus igapäevaselt harjutab eksmaailmameistri Janika Mölderi loodud võimlemisklubi Janika. Taavi Libe sport@tundruudus.ee Võimlemisklubi Janika alustas tegevust juba 1991. aastal. Praegu tegutseb klubis 43 rühma, mille suurus on viiest tüdrukust kahekümne viieni. Iluvõimlemise meister Janika Mölderi sõnul on iluvõimlemine harrastajate arvult Eestis lausa spordiala number üks. Oma piirangud loob muidugi see, et võimlemisega tuleb alustada väga varases nooruses. Mölderi sõnul on hiliseim vanus alustamiseks 6–7. Treeningutega on soovinud liituda ka kümneaastased, kuid nemad on juba lootusetult hiljaks jäänud. Mölder ise tegeleb ka nelja-aastastega ning tema sõnul kulub nii noortel tüdrukutel paar kuud lihtsalt selleks, et neid vanematest võõrutada. Seejärel läheb kergemaks, sest juba kuueaastaselt algab tüdrukute võistleja-

karjäär ning väikestel ongi võistlustahe ja -julgus hoopis suurem kui vanematel. Siiski ei ole kõik loodud võimlejateks. Mölderi sõnul tuleks lapsel lasta paar-kolm trenni lihtsalt proovida, kas ala talle ikka sobib. Oma piirangud loob ka looduse kaasa pandud paindumisvõime. Väiksema paindumisega tüdrukud peavad selle võrra rohkem tööd tegema ning usinamad olema. Tippvõimlejaks saamine eeldab täielikku pühendumist. Tartus teeb VK Janika selleks koostööd Descartes’i lütseumiga, kus andekamad õpivad spetsiaalses spordiklassis. Tihtipeale jäävadki andekate tüdrukute võimed seetõttu lõpuni välja arendamata, et vanemad soovitavad lapsel keskenduda hariduse omandamisele. Eksmaailmameister Janika Mölder ise on aga ehe näide sellest, et eriprogrammi alusel õppides võib väga hästi olla tipptasemel sportlane ning omandada ka hea haridus.

kokku 43 iluvõimlejate rühma

Võimlemisklubis Janika tegutseb ühte

SPORT

Sakust pärit 18–aastane motomees Gert Krestnov valiti käesoleva aasta maailma parimaks nooreks motokrossisõitjaks. Taavi Libe sport@tundruudus.ee Rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni ja Motokrossi maailmameistrivõistlusi korraldava Youthstreami auhind tuli kolme ja poole aastaselt esmakordselt mootorratta selga istunud Krestinovile tõelise üllatusena. Ta sattus uudisele juhuslikult Internetist motolehti sirvides. „Vaatasin, et Gert Krestinov võitis mingi auhinna. Ma alguses ei teadnudki, mis see täpselt on,” meenutab Krestinov. Kui Gert lõpuks aru sai, millega täpselt tegu, olid emotsioonid muidugi laes. Peamine võit, mida Krestinovit tunnustades esile toodi, oli tema esikoht Belgias, Lommelis peetud MX-2 klassi motokrossi maailmameistrivõistluste Grand Prix’l. MM-i üldarvestuses sai Krestinov 17. koha ning kaks noort jäid temast isegi ettepoole, kuid etapivõit oli ette näidata ainult Krestinovil.

Nüüd võidule tagasi vaadates toob Krestinov tollase edu peamise põhjusena välja selle, et ta tundis rada väga hästi. „Ma olin kaks nädalat selle raja peal väga palju trenni teinud ja võistluse ajaks oli pinnasetunnetus super!” räägib Krestinov. Tänavuse hooaja edu taga on Gerdi sõnul see, et tsiklimees ei sattunud vigastuste küüsi. Näiteks 2005. aasta möödus Krestinovil täielikult vigastusi ravides. Luumurrud ja venitused tsiklist eemale siiski ei kisu, sest motomeeste seas on need küllaltki tavalised. Tuleval aastal võistleb Krestinov tugevaimas – MX-1 klassis, kus istumise all hoopis suurem tsikkel kui MX-2 klassis. Krestinov ise on üleminekuga rahul. „See on ikka kuninglik klass ja kõik maailma tipud sõidavad seal.” Hetkel teevad eestlastest MX-1 klassis tegusid onupojad Tanel ja Aigar Leok. Krestinov julgeb spekuleerida, et MX-1 klassi tsikkel võiks talle üpris hästi sobida. Sel hooajal tegeles ta palju jõu arendamisega ning kuna Gert on motomehe kohta küllaltki raske, siis võimaldabki suurema kubatuuriga tsikkel tal sujuvamalt sõita. Tuleval hooajal on tähtsaim ennast heast küljest näidata, kuid Krestinov toob välja ka numbrilisi eesmärke.

Gert istus mootorratta selga esmakordselt 3,5-aastaselt. 6. detsembril saab ta Monacos kätte maailma parima noore motokrossisõitja auhinna.

„Suurt pinget endale peale panema ei hakka, aga kui ma oleks viieteistkümne parema sees, siis oleks väga hea,” ütleb Krestinov. Veel enne, kui algab uus hooaeg, saab Krestinov kätte parima noore auhinna. Seda 6. detsembril Monacos, kui peetakse Rah-

vusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni pidulik gala. Krestinov loodab, et kohtub galal paljude ala tippudega. „Selle üle on ka hea meel, et mu nimi on nüüd kõigile teada. Saab lõbus olema!” vaatab Krestinov ootusärevalt tulevikku.

FOTOD: STANLEY LEROUX, MX PLANET

Gert Krestinov: Sakust maailma parimaks

14 TOIMUMAS

Ürituste kalender Üritus Üritus

Aeg Aeg

Kategooria Kategooria

Kasutud faktid Koht Asukoht

Asula Linn

Noorte Filmipäevad 1.10-15.12.2008 Film Rakvere Rakvere Teatrikino, Kreutzwaldi 2a Nokia Mobiilifilmide Festival 8.10-05.12.2008 Film Tallinn Kino Kosmos, Pärnu mnt 45 PÖFFi alafestival. Filme saab valmistada ning MOFFi veebilehele üles laadida kuni 24. novembrini. muu Tallinn Vana jahuladu, Rotermanni 6 Tallinn Fashion Week 1.-8.11.2008 Kavasse kuuluvad mitu moe-show'd ning Aldo Järvsoo loomingu näitus. Uus jahuladu, Rotermanni 8 Film Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Kompanii 3/5 EV 90: Animafilmide festival "Hobianima 2008" 3.11-15.11.2008 Avalik üle-eestiline animafilmide festival filmiamatööridele. Üritus tasuta! Tallinn Tallinna Keskraamatukogu, Estonia pst 8 Ärkamisaja filmifestival 3.-6.11.2008 Film Kino Sõprus, Vana-Posti 8 Sissepääs tasuta! Film Tallinn Portugali filminädal 3.-7.11.2008 Filminädala jooksul linastub kokku viis filmi neljalt portugali tuntumalt re issöörilt. Selle aasta läbiv teema on teismeea Kino Sõprus, Vana-Posti 8 raskused ning ühiskonna heidikud. Portugali keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Seansid algavad kell 21.00. Pilet 40/30 kr, tasuta Kontsert Tartu Tartu Rokiklubi, Tiigi 76a BandBattle vol 1 4.11.2008, 21:00 Muusikalahingus osalevad metal-, punk- ja rock-bändid Eesti eri paigust.Vanusepiir 16 eluaastat. Pilet enne kella 22.00 25 kr, hiljem 50 kr. Kontsert Tartu Tartu Ülikooli aula,Ülikooli 18 Väseni ja Tartu Ülikooli Kammerkoori kontsert. 6.11.2008, 19:00 Sissepääs tasuta! Teater Tallinn Teater NO99, Sakala 3 Rambo 6.11.2008, 19:00 Lavastanud Kristjan Sarv. Etenduse kunstnik on Liina Tepand, osades mängivad Risto Kübar, Rasmus Kaljujärv, Sergo Vares, Jaak Prints ja Andres Mähar. Näitus; Hariv Tallinn Männiku noortekeskus Pärliloomade võistlus 06.11.08 6-26-aastastele noortele! Pärliloomi on võimalik meisterdama tulla ka Männiku noortekeskuse töötubadesse esmaspäeviti kell 15.00. Teine võimalus on kokku korjata vähemalt 10-liikmeline grupp ja noorsootöötajaga aeg kokku leppida. Osalustasu 10.- inimese kohta. Teater Tallinn Eesti Nukuteater Väga lihtne lugu 6.11.08-08.11.08; 18:00 Näidendist „Väga lihtne lugu” on saanud üks vene kaasaegse dramaturgia hittidest. Natuke isemoodi lugu noortele ja täiskasvanutele, milles tegelasteks nii vene külarahvas, kui ka Lehm, Siga, Kukk, Koer ja Hobune. TÜ Spordihoone TÜ Spordihoones suur Aeroobikapäev 6.11.2008; 14:00-17:00 Sport Tartu Kavas on erinevad aeroobikastiilid, põnev loeng, kõigi osalejate vahel loositakse välja auhindu. Üritus on kõigile osalejatele tasuta! Kontsert Tallinn Estonia Kontserdisaal Konkurssfestival Con Brio 2008 7.11.08-09.11.08; 10:00; 14:00 Tallinn VAT teater (Rahvusraamatukogu teatrisaal) Kas sulle meeldib porno? 7.11.2008; 16:00; 18:00 Teater Klas Abrahamssoni kaasaegne ja humoorikas tekst annab noortele vaatajatele võimaluse mõelda asjadest, millest sageli ei räägita või pole kombeks rääkida. muu Tartu Erinevad pubid, restoranid, kohvikud Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevad 2008 9.-15.11. 2008 Tartu kaheksa sõprus- ja partnerlinna tippkokad tulevad Tartusse tutvustama oma maa Igas toitlustusasutuses toimub ka vastava maa kultuuri tutvustav õhtu. Hariv Kuressaare Saare Maakonna Keskraamatukogu, Tallinna 6 Miki Hiir 80 10.11.08 Koomiksi- ja multifilmitegelase Miki Hiire 80. sünnipäeva tähistamine. Film, raamatud ja loengud. Sihtrühm on põhikooliõpilased. Sissepääs tasuta! Teater Tallinn VAT teater (Rahvusraamatukogu teatrisaal) Pal-tänava poisid 10.11.08-11.11.08; 16:00-19:15 Noorteromaan "Pal-tänava poisid" kuulub aegumatu temaatika, põneva süzhee ja värvikate karakteritega kindlalt laste- ja noortekirjanduse klassikavaramusse. Pilet 100.Teater Tallinn Tallinna Linnateater Eesti teatri laulud 10.11.08-11.11.08; 19:00 Eesti teatri laulud sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. Noored klassikas: Noorteorkestrid Kontsert Tallinn 11.11.08 Estonia Kontserdisaal muu Tallinn Tallinna Kopli Noortekeskus IDEE ÄSS 2008 11.11.08 Noored klassikas: Noorteorkestrid Kontsert Tartu 12.11.08 Vanemuise Kontserdimaja Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester- noortelt noortele. SEB BBL Challenge Cup: Tallinna Kalev - Vilniuse Sakalai 12.11.08; 18:00 Sport, korvpall Tallinn Kalevi Spordihall SEB BBL Challenge Cup: TTÜ KK - Kaunas/Triobet 12.11.2008, 18:30 Korvpall Tartu TTÜ Spordihoone Kontsert Tartu Vanemuise Kontserdimaja, Vanemuise 6 Noored klassikas 12.11.2008, 19:00 Kaunis sümbioos muusikast, kunstist ja kirjandusest noortelt noortele. Pilet 60 kr Film Suuremad linnad Erinevad toimumispaigad PÖFF 2008 13.11-7.12. 2008 12. Pimedate Ööde Filmifestival soovib Eesti publikule tutvustada maailma kino kogu tema värvikuses, pakkudes vaimutoitu mitmele maitsele ja igale vanusele. Film Tallinn Von Krahli Teater, Rataskaevu 10 Sleepwalkers 13.-16.11.2008 Rahvusvaheline tudengifilmide festival Sleepwalkers populariseerib lühifilmikultuuri ning toob Eestisse aasta jooksul Kino Sõprus, Vana-Posti 8 maailmas valminud värsked ja juba tunnustatud tudengifilmid. Kontsert Keila Keila Kultuurikeskus, Keskväljak 12 Harjumaa koolinoorte vokaalansamblite festival 13.11.08 Keilas toimuval festivalil esinevad Harjumaa koolide vokaalansamblid. Kontsert Narva Narva Muuseum, Peterburi mnt 2 "Noorte Meistrite Akadeemia" 13.11.2008, 18:00 Kontserdil esinevad Danae Taamal (viiul) ja Thea Nestor (klaver), Markus Altrov (t ello) ja Signe Hiis (klaver). Pilet 30, 15, 10 kr, koolieelikutele tasuta. muu Valga Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses Koolimood 2008 Valgas 13.-14.11.2008 Valgamaa noortebändide sõpruskontsert 15.11.08 Kontsert Valga Salestar Liiga: TÜ/Eeden vs Noortekoondis/Audentes 15.11.08 Võrkpall Tartu TÜ Spordihoone Tartu Kultuuritehas vanas Pärmivabrikus Pikk tn 58-60 Dubbers DelightDuBBeR’s DeLiGhT? oo JaA 15.11.08 Kontsert Tartu Eesmärgiks on vaimse elu arendamine, alternatiivmuusika propageerimine ja Tartu linna noortele vaba aja veetmise võimaluse loomine ning Erinevate Eestis elavate rahvusgruppide integreerimine ühtsesse kultuuriruumi läbi muusika. Jalgpall Tallinn A. Le Coq Arena Tallinna FC Flora-Tartu JK Maag Tammeka 15.11.2008, 13:00

Kell 16.00 vestlevad Eesti ja maailma majanduse olukorrast Hardo Pajula ja Janek Mäggi; lavakunstikoolist ja sealsetest õppimisvõimalustest räägib Ingo Normet. Kell 17.00 võtavad riikliku julgeoleku teemadel Gruusia konflikti kontekstis sõna Marko Mihkelson ja Kaarel Kaas; noort-

Sel ajal on avatud ka näitused: Eesti eksliibrise esimene sajand, Kunstiüliõpilaste eskiise Rahvusraamatukogust, Vene futurism 100 jm. Sel päeval pääsevad kõik huvilised alates kella 15.00 raamatukokku tasuta, kuid järgida tuleb kasutuseeskirju.

Kell 18.00 algab kaks ekskursiooni, millest ühel näeb raamatute hoiutingimusi, s-h. külmkambreid, teisel saab aga ise proovida raamatu restaureerimist. Kummassegi gruppi pääseb 15 kiiremat. Ekskursioonidele saab end kirja panna aadressil info@nlib.ee või tel. 630 7260.

1827. aastal Inglismaal sõitma hakanud aurubussiga oli ohtlik sõita, sest tavaelanikud tavatsesid bussi kividega loopida, kuna see oli nende jaoks saatana vanker. USA Arizona osariigis on keelatud kaameleid küttida, kuigi seal elavad kaamelid ainult loomaaias. Inimese kehas on kümme triljonit rakku. Ameeriklaste igal aastal ära söödud kartulikrõpsude kaal on võrdne kuue Titanicu kaaluga. Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad. Lause “the quick brown fox jumps over the lazy dog” kasutab kõiki inglise keeles esinevaid tähti.

“Jääge vait, muidu tuleb... koll!”

? Loeng lugemissaalis! ? ? est autoritest ja nende kirjatöödest kõnelevad Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste; noorte džässifestivalist räägivad ja väikese muusikalise etteaste teevad Toivo Unt ja Jaanika Ventsel.

Maailmas on 50 protsenti inimeste kirjaoskamatud.

Pedagoogide paugutused

Oktoobris ootasime lugejatelt fotosid spordipäevast. Pilte saabus toimetusse küll hulganiselt, kuid otsustasime välja anda vaid ühe peaauhhina. Aarne saatis jäädvustuse Tallinna 32. Keskkooli humoorikast staadionivõimlemisest. Auhinnaks 500.kroonine Megazone’i kinkekaart. Palju õnne!

17. novembril tähistab Rahvusraamatukogu oma juubelit koos lugejatega, pakkudes võimalust kuulata ja kaasa rääkida mitmel teemal.

Alles eelmise sajandi keskpaigas kaotas Inglise parlament seaduse, mille järgi inimesi, kes ilma ennustavad, ähvardab põletamine tuleriidal.

Õnne Mets Eesti Rahvusraamatukogu

Õpetaja: “Kas saite teemast aru?” Klass: “mmm, mitte eriti.” Õpetaja: “Mängime siis, et saite ja lähme edasi.” Õpetaja: “Kas te oskate öelda, mida saab füüsikaliselt mõõta?” Jens: “Armastust!” Õpetaja: “Ei, nii madalale pole me veel arenenud.” “Siin tunnis ei magata, teistes võib!” “Täna on ilmselt tähtede seis selline, et kaks erivajadustega last seal tagapingis lihtsalt peavad märatsema.”

15 Eelmisel nädalal avati Keila Avatud Noortekeskuses uus bändiruum-stuudio. Stuudioteh nika on muretsetud Varaait projekti kaasabil, mistõttu on kõigile noortebändidele 2 aasta jooksul tagatud tasuta võimalus oma lugude lindidtamiseks (mitte kommertslikel eesmärkidel). Avamisüritusel innustas noori oma muusika Allan Vainola.

“Kellel soov on kuis kaht kaunis kuulda siin, t noort kokku õnn ja lahk kord viis u kuis sel valul puud piin, us piir, mida tundis Auc as kuis ta sõdis na sin, gu hiid Nicolete pärast siis? Kaunike on laulu vi kombekas on jutu is, kellel südames on liin; riid, hinges mõni haav või kriim, kuulatagu mõni vi iv, ning tal pea on mõnus nii, et ta ongi hädas t pr sest jutt on ke na ii, .”

käe all aalsete kunsjatnkuikltueuritundlikkuse proon si es of pr ad iv nstiEesti noored õp a) ja s rahvusvahelise ku

7 utusid Tiia Päkk (1 toobril toimus KUMU vooru võitjateks os Neljapäeval, 30. ok sti Ee . ne mi ta sus itjate auta jekti “Alter Ego“ võ ov ior Ma r Aleksand nemad töö seast, ning just ri maali välja 82 nd (18 a). sa teistest ek ja Al id g ne nin s i ontaaž ilaagrisse, ku Žürii valis Tiia fotom dest hvusvahelisse kunst töö ra d sse du va loo mu ris toi ag is Taan nikud. Kunstila nst ku ed als sõidavad novembris arist na nu sio es jaa 2009. aasta id õpetavad prof mööda Euroopat ab projektidest osalenu nd rä s mi n, itusekollektsioo moodustatakse nä tööd olid kõige i Kultuuriinstituut. an Ta s “Aleksandri ja Tiia ta . ür Tü iu b, Re s märtsini, tea ma ,” ütleb ta ning lisa Taanis noori õpeta võistluse teemaga am u Eesti kunstnikest on en eg -a ige ea kõ “P id e: tis ordselt kõrg ja samas üh d tööde tase haruk kõrgema tasemega nu ku lae st sti Ee oli kõikide . et tema hinnangul w.alterego-europe mel.“ se ta el als ursi veebilehel ww na nk ko d va professio hta nä on kunud tööd Kõik võistlusele lae ivitatud 8) tähistamiseks kä dialoogi aasta (200 eu. joonlise ma he loo va i de or uri no ltu id ku ka a aastaseid ande 8-1 Alter Ego on Euroop 14 st ja s da üle s en tsu kportree ise iprojekt, mis ku ediumi kaudu kaksi me Liit i rahvusvaheline kunst nst de ku uti a titu av ins jut uri ku , foto vms roopa Liidu Kultu Eu on ks ija ivi istuse, maali, video läb kti utidest. ustaga sõbrast. Proje atest kultuuriinstitu teise kultuurilise ta amik Eestis tegutsev en ka d töö os ko d va (EUNIC), millega tee

19, 21, 24 ja 25 . novembril kell 19.00 mängib Theatrum Püha Ka tariina kirikus pr antuse laulumängu (chant-f able) “Aucassin ja Nicolette”. Laval on Vanalinna Hariduskolleegium i Teatrikooli abiturie ndid.

http://www.theat rum.ee/kava.html

Pinginaabrid

Katre-Maarja Hainsalu (15) ja Ellen Kajaste (15) on Tallinna 37. Keskkooli kaheksandikud, kes pole koos mitte ainult koolis. Kas te istute igas tunnis koos? Koos: „Ei.”

Kas eelistate ja vihkate samu aineid? K: “Enamvähem...” E: ”mmm, selles mõttes oleme erinevad natuke... Talle eriti matemaatika ei meeldi.”

Kas te olete jutukad või vaiksed pinginaabrid? Koos: „Jutukad!” E: „...ja kui koos ei istu siis oleme ikka jutukad” K: „Täpselt!” Katre, mis oli esmamulje Ellenist? K: „Mmm... Ma arvasin, et ta on hästi vaikne. Ja me ei hakka kunagi suhtlema nii palju, kui praegu. Ja siis ma veel vaatasin, et tahaks ka sama stiilne olla kui tema.”

Katre - Maarja (vas ak

ul) ja Ellen

Vaatate üksteise pealt maha ka tundides? E: „Mina mitte.” K: „Ma vaatan”

Teie klassis ei kuku pastakad maha? E: „Ainult kirju saates... Muidu meie klassis erilisi pudrukäsi pole.” Kui üks tiest peaks eesolijat pinaliga viskama, siis kumb end süüdi tunnistab? E: „Kumbki ei tunnista.“ K: „Ma näitaks näpuga Elleni peale.“ E: „Ah, ole vait. Siis teeks teinekord tagasi...“

AKOGU

Miks te just üksteisega ka väljaspool kooli nillite? K: ”Sest temaga on äge , saab alati mingit nalja jne...” E: “Meil on ühiseid tuttavaid ka. Mõned. Näiteks Katre poiss on mu väga hea sõber. Ja siis me nillime põhimõtteliselt kolmekesi pidevalt.” K: ”Jah.”

Kui kellelgi kukub näiteks pastakas maha, kumb teist selle üles tõstab? E: „Kellelgi ei kuku. Kui kukub siis meelega.”

FOTOD: ER

Miks te igas tunnis koos ei istu? E: „Ömm... Ei teagi... Ära tüütaks ju?!“ K: „Ja osad õpetajad ei luba pinginaabrit vahetada” E: „Seda ka.“

E: „Ma pole ju stiilne!” K: „Hea nali!” Ellen, mis oli esmamulje Katrest? E: “Ega ma ka ju ei arvanud, et me võime hakata nii hästi läbi saama. Me ei teinud ju alguses üksteisest väljagi...”

E: „Ahjaa, füüsikas vaatan.“ K: „Tegelikult on inglise keel mu suurim nõrkus, siis vaatan ta peal kõik maha.”

VAHVEL KOOSTAS: EVELIN JÜRISSON, JOONISTAS: NELE INGLIST

Värvige pinginaabriga kordamööda kartuleid seest ära. Kui üks kartulitest rida, ükskõik mis pidi värvitud saab, tuleb see joonega maha tõmmata. Maha tõmmatud kartulid annavad igaüks ühe punkti. Võidab see, kellel mängu lõppedes rohkem punkte on.

Üks pinginaabritest valib mustad, teine valged täpid. Vaheldumisi ühendatakse omavahel enda värvi täppe. Ühendada saab ainult horisontaalselt või vertikaalselt. Ühtegi käiku ei tohi teha üle teise joone. Võidab see, kelle joon on püsivalt ühest mänguväljaku küljest teiseni.

Saada ristsõna lahendus koos oma kontaktandmetega aadressile info@tundruudus.ee ja võida tasuta bowlingumäng 6-le inimesele. Loosimine toimub 27.11.2008. Eelmise ristsõna lahendus oli: “bioloogia vihiku evolutsioon”. Võitjaks loositi Kristi Kopli.

Saada foto

söömisest

ja võida auhindu!

Kui oled tabanud mõne hea hetke, mis seondub söömisega, tulista pilt meile. Fotol võib vabalt olla nii Sinu koolisöökla kui ka pinginaaber õuna nosimas. Parimad digitaalselt jäädvustatud fotod avaldatakse 1. detsembri erirubriigis. Avaldatud fotod saavad pärjatud laheda nänniga.

Saada pilt hiljemalt 26.11.2008 aadressile tundruudus@tundruudus.ee, juurde märg oma nimi ja kontaktandmed. *Ära unusta, et pildi avaldamiseks on vaja luba.

Selle tundRuudus numbri ilmumist toetasid: