01. septembril 2014
Eelmised lehenumbrid: www.aianduskool.ee/koolileht
HAKKAB JÄLLE PIHTA! Möödunud suvi, mis kevadel kuidagi pihta ei tahnud hakata - “kõik tärganud taimed läksid maa sisse tagasi” - oli lõppkokkuvõtteks siiski soojaga pillavalt helde, kinkides meile 29 päeva, mil temperatuuri oli üle 25 kraadi. Ilmselt just õpilaste koolilainele viimiseks on augusti lõpp end vihma-ja sügisenäoliseks korraldanud. Egas midagi, hakkame aga pihta - floristide kursused, kel juba kaks koolinädalat selja taga, ootavad seltsi :) ! “Kõik, kõik on uus septembrikuus”, ütleb rida lapsepõlveluuletusest. Kas just kõik, kuid rõõm on tervitada 330 uut “aianduskoolikut” ning rõõmsa ootusärevusega vaatab koolirahavas ka uue juhi, direktor KALLE TOOMi poole. Konrad Lorenz, saksa bioloog, Nobeli preemia laureaat, on öelnud: “Huumor ja teadmised on tsivilisatsiooni suured lootused.” Tundub, et Kalle Toom jagab seda mõtet. Tere jälle, kõik “vanad” sõbrad! Jälle on käes võimalus nautida aianduskooli muhedaid õpetajaid, kaunist ümbrust ning suurepäraseid õppetingimusi!
Huvitavat aastat kõigile! LÄHIAJAL TULEKUL: 4. september - kursustevaheline jalgpall 12. september - Eesti ja Läti põllumajandusministrite kohtumine ja nõupidamine Räpina Aianduskoolis 6.-23. september - Ernst Bernary koolist Erfurdist tulevad praktikale sügisesed sõbrad. Sel korral vaid floristid, 8 õpilast ja neid saatmas 2 õpetajat. 16.-17. september - seenepäevad. 16. sept—seeneretk metsa, seente määramine. 17. septembril loodusfotograafi ja bioloogi Urmas Tartese seeneteemaline loeng + töötoad (seentega värvimine, seeneroad jms). 17.-19. september - sügisnäitus 19. september - jahitrofeede hindamise võimalus, nõustab õpetaja Arvi Lepisk 26.-27. september - Balti spartakiaad Vilniuses. Alad: korvpall, võrkpall, kergejõustik. Lähem info kehalise kasvatuse õpetajalt Heini Lumprelt.
OLULISEMAD SUVISED TEGEMISED ja TOIMETAMISED: 7.- 9. juuli - Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita” ja Eesti Tööõpetajate Seltsi suvekursus „Rahvakunstiga seotud kutseharidus” RAKis. 9. - 10. juuli - Soome ja Eesti Euroskillsil võistlevate floristide ühine treening. Juhendajaks Agra Maulane Lätist. 28. juulist 17. augustini olid RAKis laagris tantsuklubi Stiil õpilased (3 vahetust). 4. - 8. august - 7. Euroopa Nooraednike võistlused Šveitsis. Eestit esindasid Enely Lohu, Leegi Põder ja Kristjan Freirik, neid saatis õpetaja Marko Laanes. Saavutatud 13. koht on igati tubli tulemus. Täname! 7. august - puuviljanduse eksperdid RAKis 7.-10. august - RAKi töötajate suvereis “Järvedemaa Soome”. 28. august - külas on Võrumaa haridustöötajad 28. august - RAKi õpetajate ja töötajate ühine info– ja koostööpäev. RÄPINA AIANDUSKOOLIS ON ILUS—IGAL AJAL JA IGAL POOL! Fotod 29.08.2014, Ulvi Mustmaa
TÄNA LEHES: Abiks algajale aianduskoolikule Puuviljanduse eksperdid aianduskoolis Euroopa nooraednike võistlused Šveitsis Saksa floristide meistrivõistlustel Stiilne suvi Piirissaare — piiridega või piirideta Reisimuljeid Soomest 1
Eesti Aiandusliit alustas 2013.aasta sügisel puuvilja- ja marjasortide andmebaasi koostamist, mille eesmärgiks on emaistandike ja puukoolis kasvavate istikute sordiehtsuse tuvastamine. Ikka selleks, et paljundatakse õiget sorti oma õige nime all. Tekst ja foto: SIRJE TOODING, kutseõpetaja Kas on olnud juhuseid, et saite istikut ostes vale sordi? Istutasite enda arvates aeda näiteks `Liivi Kuldreneti`, aga kasvas hoopis `Antonovka`? Mõnikord nii juhtub ja olen kindel, et seda ei ole istikumüüja pahatahtlikult korraldanud. Viljade järgi on tunduvalt lihtsam sorti määrata, kuid taimede paljundamisega on nii, et puukoolis saab sorte eristada ainult võrsete (lehtede) või üheaastaste okste järgi. Kuna sorte on väga palju ja võrsete tunnused suhteliselt sarnased, siis võibki juhtuda, et märgistamata taimed võivad sassi minna. Segadus võib tekkida ka emataimedega. Paljundusmaterjali võetakse emataimedelt päris palju, nad ei kasva tugeva tagasilõikamise tõttu suureks ja vilju ei kanna. Sellisel juhul peab olema kindel, et tegemist on paljundamiseks võetud õige sordiga. Eesti Aiandusliit alustas 2013.aasta sügisel puuvilja- ja marjasortide andmebaasi koostamist, mille eesmärgiks on emaistandike ja puukoolis kasvavate istikute sordiehtsuse tuvastamine. Ikka selleks, et paljundatakse õiget sorti oma õige nime all. Käesoleval, 2014. aastal, külastati puukoole suve teisel poolel, et oleks parem võrsete ja võimalusel ka viljade järgi sorte eristada. Räpina Aianduskooli ja teisi Räpina lähedal asuvaid puukoole külastati kuumal suvepäeval, 7. augustil. Kontrolliti enamlevinud viljapuid ja marjapõõsaid: õunapuu, pirnipuu, ploomipuu, kirsipuu, punane sõstar, must sõstar ja karusmari.
Kommenteerib õpetaja MARKO LAANES:
TULEMUSED max: 1095 punkti
Võistlus oli tõesti väga huvitav ja korraldatud eeskujulikult. Omalt poolt lisaksin kindlasti meie õpilaste väga hea osalemise võistlustel. Tulemuse kohta ka väike legend. Võistluste viimasel päeval tegin esimese ostu. Ostutseki peal oli arveks 13.13 eurot. Õhtul saime teada –Eestile tuli 13. koht. Rahvusvahelistest meeskondadest sai võistkond, kuhu kuulus Eesti tänavune parim nooraednik Enely, samuti 13. koha ... :) Vabandan õpilaste ees ja järgmine kord olen suveniiride poes tagasihoidlikum. Ostan vaid 1- või äärmisel juhul 2-euroseid suveniire. Tervitused veelkord osalenud õpilastele ja edu edaspidiseks! Te olite tõesti väga tublid! Tänu ka kooliperele võimaluse eest osaleda. Samuti tervitused kogu RAKi perele ka võistluste BOSS-ilt hr. Johannes Peperhovelt.
1. Sveits I - 881 2. Itaalia I - 849 3. Sveits II - 809 4. Itaalia II - 805 5.Saksamaa I - 792 6. Austria I - 784 7.-8 Luxemburg / Austria II - 777 9. Belgia II - 758 10. Tsehhi - 743 11. Saksamaa II - 741 12. Belgia I - 738 13. Eesti - 722 14. Slovakkia - 681 15. Ungari - 648 16. Sloveenia - 645 17. Läti - 627 18.Poola II - 592 19. Poola I - 563 20. Horvaatia - 514 Fotol (vasakult): Enely Lohu, Kristjan Freirik, Leegi Põder ja õp Marko Laanes.
Emapuid, kollektsioone ja istikuid tuvastasid puuvilja- ja marjakasvatuse parimad eksperdid: puuviljanduskomisjoni esimees, marjasortide spetsialist Väino Eskla, Eesti Maaülikooli vanemteadur ja Polli aiandusuuringute keskuses pikaajaliselt töötanud Toivo Univer, Räpina Aianduskooli hinnatud kauaaegne puuviljanduse õpetaja Jaan Kivistik ning Polli aiandusuuringute keskuse teadur, tugev praktik Liidia Klaas. Komisjon vaatles emataimi ja istikuid. Mõne sordi juures arenes huvitav vestlus sordi viljade võimalike erinevuste kohta. Räpina Aianduskooli taimede, puukooli väljade ning emataimede hooldusega jäädi väga rahule. 2013.aasta ülevaatuse kokkuvõtet on võimalik vaadata Internetis järgmisel aadressil:http://aiatark.ee/index.php? option=com_k2&view=item&id=142 SIRJE TOODING, kutseõpetaja
Eestlased rahvusvahelistes tiimides: 1. Abies (Austria I/ Belgia I/ PoolaI) 132,8 punkti 2. Rosa ( Saksamaa II/ Eesti Kristjan/ Itaalia I) 125,5 p. 3. Ilex (Horvaatia/ Saksamaa I/ Slovakkia) 124,6 p 8. Larix (Saksamaa II/ Eesti Leegi/Itaalia II) 119,1 p 13. Taxus (Saksamaa II7 Sloveenia/ Eesti Enely) 107,9 p 18. Betula (Sveits I/ Ungari/ Belgia II) 99,1 p Foto pärineb Leegi blogist tuleleegid.blogspot.com
2
4. - 8. augustini 2014 toimusid Šveitsis Oeschbergis 7. Euroopa Nooraednike võistlused. 4 päeva jooksul võtsid üksteiselt mõõtu 20 kolmeliikmelist tiimi 14 Euroopa riigist, lahendades erinevaid ülesandeid aianduse, maastikuehituse ja floristika valdkondadest. Võistlused toimuvad iga 2 aasta tagant, aastal 2010 oli korraldajaks Räpina AK. 2016 aastal on võõrustaja-maaks Belgia. Eestit esindasid võistlusel KRISTJAN FREIRIK (3mp, maastikuehitus), ENELY LOHU (värske vilistlane, aiandus) ja LEEGI PÕDER (2mg, maastikuehitus). Juhendajana oli kaasas maastikuehituse eriala õpetaja MARKO LAANES. Esikolmik: korraldajamaa Šveits (I), Itaalia (I) ja Šveits (II) . Esikümnesse mahtusid ka iga-aastased senised favoriidid – kaks Austria meeskonda, Belgia ning Saksamaa II meeskond. RAKi võistkond naases 13. kohaga, kaotades napilt Saksamaa I võistkonnale. LEEGI PÕDER, osaleja, 3mg õpilane, võistlustest: (fotol keskel; fotod sellel lehel pärinevad Leegi blogist tuleleegid.blogspot. com)
KIIRUS JA KVALITEET Võistlusel pannakse proovile sinu aiandusalased õpitud oskused ja võistlus käib üldjuhul kiiruse ja kvaliteedi peale. Kvaliteet, mis mõttes? See tähendab, et kohtunikud jälgivad iga võistluse juures, kuidas ülesande lahendad, hindavad pisidetaile ja sinu täpsust etteantud ülesande lahendamisel. Ka puhtuse hoidmine on oluline- parem on panna kohe kokku need asjad enda ümbert, mida parasjagu ei vaja ja jätta kogu tegevusest puhtusekorrahoidja mulje. Muidu kuskilt ikka kaob neid punkte… KOOSTÖÖ Eestit esindas väga tubli võistkond, kes hoidis võistluste ajal kenasti kokku ja koostöö sujus edukalt. Saavutasime 13. koha. Osavõtjatena oleme tulemuse üle uhked ja õnnelikud, kuigi loomulikult alati võinuks paremini minna. Meie võistkond seljatas Poola, Läti, Horvaatia, Slovakkia ja nii mõnedki teised riigid ja napilt oleksime ära teinud ka Saksamaa ühele tiimile. TAIMEDE TUNDMINE Kui me pärast tulemusi nägime, sai meile selgeks, et oleksime saanud vabalt esikümnesse, kui me poleks põrunud toataimede ja troopiliste taimede tundmisega. Taimede tundmine sel rahvusvahelisel võistlusel käib ladina keeles ning ehkki oli arvata, et Šveits võtab mängu natuke neile tuttavamaid ja kohalikuma päritoluga taimi, siis ei osanud me koolis ettevalmistusi tehes keegi eeldada, millistes pähklites see täpselt avaldub. Nii oligi, et 20 taime hulgas, mida meilt küsiti, olid meile tuttavad ainult 7-8 taime, neistki pooltel ainult taime üks osanimi. Harjumatu oli ka taimede küsimise viis: võistlejatele näidati slaididelt 3 korda ühte sama taime - algul taime detaili, siis pisut suurendatult ning kolmas kord „thats it“ vormis. Esimeses ringis tundus, et pidime oleme täitsa bioloogid selleks, et taimed pisidetailide kaudu suuta ära määratleda... Võistlus andis 160 punkti, seega iga taimega oli võimalik teenida kuni 8 punkti ja siia meie punktid kadusid. Üldse oli võistlusel kokku võimalik saada üle tuhande punkti. Sakslastel ja šveitslastel läks näiteks see võistlusosa palju paremini.
KEELEOSKUSEST Ehkki ürituse põhikeeleks loetakse inglise keelt, siis tegelikult oli selleks saksa keel. Itaallased, belglased, sakslased, šveitslased ja austerlased rääkisid kõik soravat saksa keelt ja nii mõnigi kord tundsime end „lollide eestlastena koos teiste põhjamaa rahvastega“, kes vajavad tõlget. See tegi võistlemise raskemaks. Sageli märkasime saksa keelega paralleelselt tõlgitud võistlusülesannetes inglise keeles küllalt suuri vigu, mis tegid ülesande meile veel natuke keerulisemaks. Kuid Kristjan ja Marko päästsid sageli oma saksa keele oskusega meid Enelyga teadmatusest :). Muidugi, kokkuvõtteks sellele lõigule sobiks ka öelda, et keelte õppimine on vajalik ning kunagi pole hilja alustada… VÕISTLUSÜLESANDED • Esimesel õhtul moodustati rahvusvahelised tiimid. Üheks ülesandeks oli ristsõna lahendamine saksa keeles, küsimusedvastused tuli üles leida kooli pargist. • Kiiruse peale piparmündi taimede potistamine (Leegi), lilleseemnete külvamine (Kristjan) ja tomatitaimede pikeerimine (Enely) • Hedera helix ja begonia paljundamine • Lilleseade tegemine - saavutasime oma meeskonnaga 2. ja 4. koha! • Maastikuehituslik ülesanne ehk miniaia rajamine plaani järgi. Aed tuli rajada 4 tunniga. Ainukesena oli meie tiimil puu sidumine õigesti tehtud, kohtunikud märkisid selle meile ekstra ära:). Selle eest tänu õp. Reet Palusalule:) • Vee pumpamine läbi ukseavade. Kes rohkem vett läbi avauste pritsis, võitis rohkem punkte. • Köögiviljade püreede maitsmine: tuli aru saada, mis on milline juurikas ning määrata ladina keeles koos rahvusvahelise meeskonnaga. • Kahjurite areng tõukudest, pidi panema järjekorda õigesti. • Pime-ülesanne: kätt tohtis katsumiseks kotti panna, aga sisse piiluda ei tohtinud. Kottides leidus tammetõrusid, kastaneid, kibuvitsamarju, pähkleid jne. • Väikese autoparklat ääristava peenra rajamine etteantud taimedega, koosluse pidi ise valima. • Tuli leida ja välja sõeluda 10 eri sorti seemet liiva seest, igaüht kaaluda topsi sisse 5g ning ladina keeles ära määratleda. • Aiakääride kokkupanek kiiruse peale • Maitsetaimede tundmine ladina keeles koos rahvusvahelise võistkonnaga
3
Tantsuklubile Stiil pandi alus 12. septembril 1978. Järgneval suvel alustati kohe ka suviste treeninglaagritega. Aastast 1986 on Stiili noorte tantsijate suvekoduks Räpina Aianduskool - seega tänavu juba 28. korda! Tänutäheks korraldatakse kohalikule rahvale laagri lõpus alati ka kontsert. Tänavu toimus see 17. augustil.
Tantsuklubi Stiil loojateks ja eestvedajateks on abielupaar, aastaid Eesti edukaimateks tantsutreeneriteks tunnistatud HELE ja JAAN SIILAK. Tantsuvõõramale rahvale on kindlasti tuttavad nende õpilased Martin Parmas ja Kaisa Oja. 17. juunil 2014 nimetati Eesti Tantsuspordi Liidu korralisel üldkoosolekul liidu esimesteks auliikmeteks kolm kauaaegset tunnustatud tantsuõpetajat: Aavo Lossmann, Ants Tael ning Jaan Siilak.
Mirjam Koch ja Robert Leht. Foto Roberti erakogust.
Mida tähendab “tantsulaager”? Mida seal tehakse? Selgitusi jagavad laagri korraldaja HELE SIILAK ning noored tantsijad MIRJAM KOCH (12) ja ROBERT LEHT (14). Mõlemad õpivad Tartus Miina Härma Gümnaasiumis. ROBERT on tantsimisega tegelenud viis ja pool aastat ning Räpinas laagris on ta neljandat korda. “Minu lemmiktantsuks on džaiv. Üldse tulevad mul kiiremad tantsud paremini välja ja seega siis meeldivad ka rohkem. Räpina saali põrand on tantsimiseks väga hea - pole liiga libe ega liiga kare, just paras. Ja söök on siin väga hea! Tänavu oleme jalgpalli-lainel, mängime seda päris palju. Ja treener Juriga oleme muru peal moodsaid tantse õppinud, näiteks zumbat. ” Roberti partner MIRJAM on tantsimisega tegelenud kuus aastat ning on samuti Räpinas neljandat suve. “Meil toimusid siin individuaalsed võistlused sellistel aladel nagu seliliasendist istesse tõus 1 minuti jooksul, korvpalli vabavisked, 1 km jooks, hüppenööriga hüppamine 1 minuti jooksul. Viimases sain mina päris uhke tulemuse - 175! Aga ega me kogu aeg ei treeni ja võistle mulle meeldib, et saab sõpradega olla, meie diskod meeldivad... Muide, olen neljandat korda laagris ja kunagi pole siin vihma sadanud!!! Minu lemmiktantsuks on tšatša – on kiire ja sobib kõige paremini minu iseloomuga.” Juba 7. septembril on praegu vabaklassis 5. kohal oleval paaril Mirjam-Robert ees järgmine karikaetapi võistlus. Hoiame neile pöialt!
HELE SIILAK, laagri korraldaja: Tantsulaagri põhieesmärk on õppida selgeks uueks hooajaks uued tantsud ja võistluskavad - võistlused hakkavad juba septembris pihta. Trenni tehakse laagris palju - nii tantsu kui üldfüüsilist. Aga natuke jääb ikka muu jaoks ka aega. Näiteks täna õhtul tulevad meil missi ja misteri valimised, kohe neli vooru, sh talendivoor - meie noored tublid treenerid on päris põnevad ülesanded ette valmistanud. Loomemajaga oleme tutvumas käinud. Minu elu esimene öökuninganna-mälestus on Räpina laagri ajast. Meenutamist väärt on ka Adolf Vaigla juhitud pargiekskursioonid. Igasuguseid vahvaid asju on nende aastate jooksul olnud—öised orienteerumisjooksud, ikebana võistlused, varjuteatrit oleme teinud ja laagri ajalehte välja andnud... Aga põhirõhk on ikka tantsimisel. Lapse kasvades kasvab ka tantsude hulk – algul võisteldakse 2 tantsus, siis 4, siis 6, siis 8... Ja need tuleb partneriga kokku harjutada. Esimesed kaks tantsu on aeglane valss ja tšatša. Kunagi kutsuti meid aianduskooli nääripeole esinema. Saime tookordse õppealajuhataja Malle Antsoviga jutule ja nii see 28 aastat tagasi algas. Esimestel aastatel elasime koolimajas, 8-10 kaupa klassides. Nooruse õpilaskodus oleme 5. aastat. Elamisja olmetingimused on tänaseks ikka supertasemel! Tantsijate jaoks on oluline saal – kooli aulal on tantsimiseks väga hea põrand. Tänavuse kuumaga ilmnes veel üks plusskülg—saal on varjuline! Kooli juhtkonnaga – ükskõik, kes on eesotsas olnud, on meil alati hea läbisaamine ja vastastikune usaldus olnud. Inimlik suhtluspool on väga oluline. Tänavu on meiega enim tegelenud Jano, Dairi, ja Rait - suur tänu neile kõigile! Räpina on meile nagu suvekodu, hoiame seda ise ka.
4
Õppeaasta lõpureis viis Räpina Aianduskooli esimese aasta keskkonnakaitsjaid Piirissaarele taimede, lindude ja loomade elu ja olukorda uurima. Hommikul toimus kogunemine koolimaja juures, seejärel võtsime koolibussiga suuna Räpina sadamasse. Kusjuures kõik meie noored ja erksad rännnulised olid varahommikul millegipärast väga unised. Samas oli märgata ootusärevust, kuna seekord ei pandud meile hindeid nagu igapäevaselt koolis tavaks on. Meie grupiga tuli kaasa ka huumorit armastav Arvi Lepisk, kes võõrustas meid oma suurepäraste tõsilugude ja juttudega loodusest. Meiega oli kaasas ka botaanikaõpetaja Malle Terepson-Madisson, kellel on haruldaselt osavad võimed - tema oskab isegi puidust toolile taimetarkused selgeks õpetada ja veel niimoodi, et see uuesti juured alla ajab ja edasi kasvama hakkab. Piirisaarel on õigeusklikele kalmistu ja sümpaatne külapood, mis tegelikult meenutas oma pooltühjade riiulitega nõukaaegset poekest. Vanasti oli seal ka kultuurimaja, aga nüüdseks on sellest alles vaid lagunenud seintega ahervare. Selles mahajäetud sammaldunud majas võiks väga edukalt korraldada õudusfilmide võtteid. Muidu me kolasime ja uudistasime niisama saarel ringi, nautisime päiksepaistelist ilma ja uurisime vene vanausuliste elukombeid. Oleme palju kuulnud ütlust: "Kes ei tööta, see ei söö". Meie puhul aga kehtis lause "Kes ei õpi, see ei puhka"! Kuna kõik oleme olnud head õppijaid, siis me väärisime täiega seda toredat väljasõitu ja puhkusereisi. Seda enam, et me suutsime koos õpetajatega ära tuvastada 47 linnu- ja 81 taimeliiki. Huvitavamad neist olid järgmised: merikotkas, roo-loorkull, hüübi hääl, vaikekajakas, punaselg-õgija ja mustviires. Need kõik olid I kaitsekategooria linnuliigid.
Oh seda imet, ega me siis lindudega ei piirdunud. Ka hästi naljakate nimede ja põnevate kujudega taimi nägime piisavalt. Siin on nendest ka väike loetelu: kalmus, nõelohakas, Ida-suitsurohi, rohelas käokeel (III kat), karutubakas, sinisukk, seebilill ja põlvjas rebasesaba. Kas pole toredad nimed? Äramärkimist väärib veel asjaolu, et kiired õppijad meie seas on 1 kg kursusel, kes tänavu on 2kg. Nii möödus meie tore päev Piirissaare looduses. Me jõudsime lõpuks tagasi sadamasse, kuid aega oli meil palju veel üle. Muud ei jäänud üle, kui asetasime oma kompsud murule ja suve vastuvõtmine sai päevitamisega alguse. Meie toredad õpetajad meenutasid oma vanu ja häid kooliaegu, rääkisime huvitavaid nalju ja kõik olid rõõmsad selle toreda reisipäeva üle. Meil oli ka päeva õnnenael! See juhtus siis, kui õpetaja Malle avastas enda nina alt päevitades III kaitsekategooria orhidee liigi kahkjas-punase sõrmkäpa. Sellest toredast rännakupäevast tahan jagada soovitus ka kõikidele teistele - kui puhkate looduses, siis vaadake enda ümber kiirustamata ringi. Kindlasti leiate ka teie põnevaid leide nii taime- kui loomariigist. Loodus on imeline! ELIS SEPP, 2mg 7.- 9. juulini toimusid Räpinas Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita” ja Eesti Tööõpetajate Seltsi suvekursused „Rahvakunstiga seotud kutseharidus”. Kolme päeva vältel toimusid kursuslastele tegevused/töötoad ka meie majas. Meie õpetajatest olid töötubade ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud Aivo Pedosk, Katrin Uurman, Sirje Tooding, Indrek Kaeli ja Toivo Niiberg. Aitäh kõigile!
Saksamaal Berliinis toimusid 22.-23. augustil Saksa floristide meistrivõistlused. Mina olin Berliinis kahel põhjusel, esiteks muidugi võistlusi vaatamas ja teiseks Eesti esindajana Interflora World Cup 2015 korralduskomisjonis. Viimasest niipalju, et üle pika aja toimub jällegi Interflora maailmameistrivõistlus, sealsamas Berliinis, juunis 2015. Selleks valmis meie külaskäigu ajal promovideo ja saime ka juhised edaspidisteks ettevalmistustöödeks. Saksa meistrivõistlused aga toimusid suures kaubanduskeskuses Potsdamer Platz’il ja valmistada tuli istutusseade, lauaseade, kimp, taaskasutustöö, üllatustöö ja teematöö. Kogu võistluse teemaks oli Revolutsioon. Osavõtjaid oli 12, iga liidumaa parim. Oli ka noorte võistlus—noortel tuli teha kahepeale üks töö, ja neid oli ikka väga palju osalemas. Saame tuttavaks: Saksamaa parimad floristid aastal 2014. Vasakul 2. koha omanik Leonie Gehr (Bayern), keskel võitja Marcel Schulz, (Baden-Württemberg), paemal 3. koht ja Eva Latsch (Hessen). Indrek Kaeli fotod.
Võitja on, nagu ka eelmisel aastal meessoost - Marcel Scultz. Tema töökohaks on Daniels Blumenstudio. Rohkelt pilte leiab Facebookis kui otsingusse kirjutada FDF Bundesverband. INDREK KAELI, floristika juhtõpetaja
5
Sellesuvise aianduskooli töötajate ekskursiooni sihiks oli Soome. Mitte pealinn, vaid Lõuna-Karjala piirkond. Väljasõiduks 7.-9. augustil olid meil tellitud suvesoojad, päikeseküllased ilmad. Sadamalinnas Kotkas tegime põhjalikuma tutvuse meresoppi rajatud ainulaadse Sapokka pargiga. Tiigid, ojad, kosed, puud, põõsad ja värvikirevad lilled... kõikide fotoaparaadid püüdsid seda ilu jäädvustada. Pargi-ringkäigu tegi eriti huvitavaks õpetaja Reti Randoja-Muts, kes oskas väga köitvalt rääkida küll kivide, küll treppide, küll taimede kohta. Muudkui kuula ja imesta, milliseid entsüklopeedilisi teadmisi valdab Reti. Hakka või aianduskooli õpilaseks... Samuti reisi viimasel päeval väisatud Helsingi eeslinna Marketa pargis tegi Reti suurepärase giiditöö. Ise vaatad: ilus aed küll, aga... Reti poolt pajatatud ja huumoriga pikitud lood annavad vaadatule hoopis avaramad mõõtmed. Tänu Sulle, Reti! Sapokka pargi vahetus läheduses said huvilised käia uudistamas Soomes elavaid kalu akvaariumis Maretarium ning ühtlasi vaadata loodusfilmi. Jalutasime mereäärses Katariina pargis ja Reduutti maitsetaimede aias. Maitsetaimed on istutatud kõrgematesse kastidesse, et ratastoolis olijad saaks taimede eest hoolitseda. Järgimist väärt mõte. Muidugi oli meeliülendav Imatra koseshow. Et ikka kõige paremini näha ja kuulda vetemängu tuli vähemalt pool tundi enne vaatemängu algust kohal olla ning seista õlg õla kõrval paljude turistidega. Seda elamust võimendasid üle kose kõlavad Sibeliuse „Karelia“ helid. Kose jalamil seisis piltpostkaardilikult ilus rüütlilossi meenutav hoone – Soome esimene luksushotell, Valtionhotelli. Lappeenranta liivaskulptuurid üllatasid oma mõõtmetega. Tänavune teema, muusika, ühendas endas nii kunstnike kujutlusi ürgaegsest musitseerimisest, ameerikamaalt pärit popkultuurist kui ka sellistest soomlase hinge ülendajatest nagu Sibelius. Järgmisel päeva esimene virgutav peatus toimus looduskaunil Punkaharju seljandikul. Lummavad loodusvaated kitsal mäeseljandikul kahe maalilise järve vahel. Kogu sõidu vältel jagus ilusaid järvi nii paremale kui vaskakule poole, millele giid väsimatult viitas.
Mõnusa vahepeatuse tegime Soome kunstniku Johanna Orase ateljees. Maalide hinnad olid loomulikult kolossaalsed, aga paberkoopiaid sai huviline jõukohase hinnaga osta. Lisaks maalingutega taldrikud, kotid, särgid. Suveniiriostjatele meelepärane koht, lisaks pererahva tervitusšampanja ning meeleoluks õpetaja Valdur Truija karmoškaviisid. Hea, et meil on oma väsimatu pillimees - aitäh, Valdur! Edasi suundusime Savonlinna, mille tõmbenumbriks on Olavilinna kindlus. Viimast peetakse Põhjamaade üheks paremini säilinud kindluseks. Õnneks jagus vaba aega nii omal käel linna uudistamiseks, kindluse külastamiseks kui välikohvikus-laevas toidu nautimiseks. Saatjaks pilvitu taevas ja päike. Ööbisime Mikkeli linnas. Mikkelis asub ka meie sõpruskool ning nii mõnelegi õpetajale tuli töölähetuses viibitud aeg meelde. Õhtune linn pakkus omal käel avastamisrõõmu (Mannerheimiga seotud teemad - kasarmud, vagun, päämaja) ning jalutuskäike ja jalakeerutust sumedas suveöös - nagu ikka, tantsiti taas Valduri pilli järgi... Viimast tegi vennasrahvaski. Kolmas ja ühtlasi viimane reisipäev algas hommikuse Ollinmäe veinimõisa külastusega. Loomulikult pakuti degusteerimiseks erinevaid veine ja tutvustati kohaliku veini tootmise tehnoloogiat. Soovijad said ka külakostiks kohalikku toodangut kaasa osta. Reisikavva mahtus samuti Kerimäki ülisuure puukiriku külastus, mahutavusega 4000 inimest. Kirikust eraldi seisvast kellatornist avanesid linnale lummavad vaated. Edasi viis tee Porvoo linna. Üllatavalt omapärane, keskajast säilinud linnaplaaniga, nukumajalik linnake punaste kaubaaitadega sadamas. Mõnus oli jalutada kitsastel munakivitänavatel, piiluda sisse pisikestesse butiikidesse. Otse loomulikult tuli kaasa osta kommipoest linnale kuulsust toonud Brunbergi šokolaadi „Neegri suudlus“. Maitsev oli küll! Seekord siis selline tore reis, mida meenutavad sajad jäädvustatud fotod. Reisi teeb heaks tore reisiseltskond, väga hea giid- meie oma Ulvi Mustmaa, professionaalsed bussijuhid ja ikka lakkamatult särav päike. Meil oli see kõik õnneks olemas. Reisi aitas korraldada ABZ reisid. Aitäh kõigile! KÜLLI NÕMMISTU, raamatukoguhoidja
Foto: Aigi Salundi 6
LÜHENDID
INFO HANKIMINE, INFO LIIKUMINE
RAAMATUKOGU ja LUGEMISSAAL
Kursuste “dešifreerimise” süsteem:
1. Meilid ja meiliaadressid: Kõigil kooli töötajatel on järgmise kujuga meiliaadressid: nimi.perenimi@aianduskool.ee
Raamatukoguhoidja - KÜLLI NÕMMISTU. Avatud 8.30—17.00, reedeti 8.00— 14.00. Eelkõige erialane kirjandus, ajalehed ja ajakirjad, vähemal määral ilukirjandust. Õpilaste käsutuses ojn 3 arvutit, printimisvõimalus. Räpina Linnaraamatukogu (Kooli tn
4mp = 4. kursus, maastikuehitus, põhikooli baasil 2ak1 = 2. kursus, aiandus, kaug– e sessioonõpe, 1. grupp 2kg = 2. kursus, keskkonnakaitse, gümnaasiumi baasil KES? KUS? MIDA TEEB? Õppedirektor LIINA PALU (kab 238, tel 5303 5142) vastutab kogu kooli õppetöö korralduse eest. Sessioonõppe osakonna juhataja KARIN KASK (kab 242, tel 5333 2300). Ka VÕTA ehk varasema õpi– ja töökogemusega seonduvad küsimused. Õppesekretär ANNELI HIRMO (kab 237) annab õppetegevust ja koolitöö korraldust puudutavat infot, õpetajate kontaktandmeid, vormistab õpilaspileteid ja tõendeid (ka sessioonõppele).
Kui nimes esinevad täpitähed, tuleb need asendada ilma täppideta analoogiga (näide: kooli raamatukogu juhataja Külli Nõmmistu meiliaadress on kulli.nommistu@aianduskool.ee) Kõigile kursustele moodustatakse kursuse meililist. 2. Facebook: Kõige kiirem ja operatiivsem igapäevainfo liigub FB aianduskooli grupis. Aianduskoolil on “ametlik”, üldsusele suunatud FB-konto www.facebook.com/aianduskool ning koolisisese argi-info jagamiseks aianduskooli grupp www.facebook.com/ groups/320362051323730/
Korraldustalituse spetsialist VIRGE MASTIK (kab 239) - paljundused, värviprint, skaneerimised, köitmistööd Õpilasnõustaja ÜLLE VIKSI (kab 302, tel 5302 6150) Psühholoog TOIVO NIIBERG (kab 303, tel 508 7119) Praktikakorraldaja KADI KOOSAPOEG (kab 301, tel 5333 4820) - soovitused praktikakoha otsinguks, praktikalepingute vormistamine, praktikaaruannete kogumine. Välisriikides toimuvate praktikate koordinaator AIRI LOKK (kab 335, tel 5400 4090) Huvijuht SVETLANA TUND (kab 321, tel 502 2572) Õppemajandi juhataja TÕNIS SOOPERE (leitav tavaliselt kasvuhoone ümbrusest, tel 5810 0428)
INFO LIIGUB KÕIGE PAREMINI SIIS, KUI TEDA LIIGUTATAKSE! (St: jagatakse üksteisega)
asub 1. korrusel, avatud E-R 7.30— 15.00. Arveldamine ainult sularahas! Kõigile päevaõppes õppijatele on lõunasöök tasuta. SULARAHAAUTOMAADID Konsumis (Swedbank), Maximas (SEB), vallavalitsuse tagaküljel (Swedbank). ÕPILASKODUD Koolil on 3 õpilaskodu. Päevaõppes õppijad majutuvad Sireli ja Jõe õpilaskodudes. Kontakt: LIDIA SARJA, tel 514 0645 Sessioonõppijad majutuvad Nooruse õpilaskodus. Administraatori kontakt: 533 33 554. Lähem info: www.aianduskool.ee/ opilaskodud Jälgi õpilaskodu stendidel olevat infot (jõusaalid, koosolekud jms)! HUVITEGEVUS ja SPORT
JUHTÕPETAJAD Juhtõpetaja on parim nõustaja eriala puudutavate küsimuste - õppekava, valikained jms korral. Aiandus: URMAS ROHT (kab 223) Keskkonnakaitse: ÕNNE RÄMMANN (kab 324) Floristika: INDREK KAELI (kab 102)
ALATI VÕID PAKKUDA OMA ABI PARGI KORRASTAMISEL! Pargiaednik Ille Rämmer
SÖÖKLA
Tekstiilitöö: LÜÜLI KIIK (kab 215) Õpetajad on üldjuhul tunnis ja telefonile ei saa vastata. Kasuta küsimuste korral meilivarianti või FB-d!
Huviringid: jälgi stende ja FB-d! Õhtuti toimuvad kooli võimlas korvpalli-, võrkpalli– ja saalihoki treeningud. Kõigis õpilaskodudes ja ka õppehoones on jõusaalid. Sagedusega kord kuus toimuvad kursustevaheline mälumäng ning infovahetund õpilastele. Tutvu ka Räpina Loomemaja ja Räpina muusikakooli poolt pakutavate võimalustega! ERITI KIIRE INFO: 1. sept - kõigi spordihuviliste kokkusaamine võimlas kl 16; 4. sept—kursustevaheline jalgpall, 26.-27. sept - Balti spartakiaad Vilniuses...
7
RÄPINA AIANDUSKOOLI VÄÄRTUSED
Austus looduse vastu. Keskkonnasäästlikkus. Aukartus elu ees. Iga inimene on väärtus. Areng. Avatus uuendustele käsikäes traditsioonide väärtustamisega. Nõudlikkus enda suhtes. Töökuse, vastutustunde, ametialaste teadmiste ja oskuste ning läbi elu kestva õppe väärtustamine. Demokraatia ja meeskonnatöö. Üksteise huvisid arvestav koostöö õpilaste, õpetajate, juhtide ja kõigi oluliste partnerite tasandil. Usk endasse ja seatud eesmärkidesse. Sõbralikud suhted. Sallivus, mõistmine, hoolivus, abivalmidus. 16. sept (teisipäev) 10.00-13.00 Metsaretk. Väljasõit Räpina Aianduskooli eest, metsa tuleb kaasa EMÜ ja RAK õppejõud, seenespets Irma Zettur. Aates kl 13 - seente määramine ja seenenäituse koostamine.
17. sept (kolmapäev) Aianduskooli traditsiooniline SÜGISNÄITUS (kasvuhoones). Sügisnäitusele annavad panuse kõik aianduskoolis õpetatavad erialad, sh keskkonnakaitse, floristika ja tekstiilitöö eriala. Tänavusteks eriteemadeks on SEENED, JAHITROFEED, MAITSETAIMED ja ÜRDID. Sügisnäitus on avatud 17.-19. 09 (K-R) kl 10-14. • 12.00 - 12.30 loodusfotograaf ja bioloog URMAS TARTES jutustab loodusfotode taustal seente erinevatest eluvormidest, seente rollist ökosüsteemis, seente seostest teiste orgnismidega. • 13.30 - 14.00 lõuna • 14.00 - 15.30 TÖÖTOAD *) Seentega värvimine. Juhendaja Ülle Sarnit *) Seenetoidud—teooria ja praktika. Juhendaja Helen Strom *) Film “Seened”. Järgnevat arutelu juhib Svetlana Tund *) Ringkäik aianduskoolis ja selle lähiümbruses.
•
Nööriga seotud maailm Põldudel heinapallid seotud kinni punase nööriga Veereb päev siia, keerleb päev sinna Vanas baaris päevast väsinud mileedi joob mahla koos likööriga Kiirustades arutult ja mõistmatult kärarikkasse linna Armetu aeg ei heida armu meile Hooletult unustab kõrtsidaam oma heegeldatud pitsist kinda Tänaval karjub naine sugulastele näkku ahastavalt „ Mida ma olen teinud teile ? „ Poiss karjub tänaval nutetud silmad peas“ Kas keegi ei tea elu õiget hinda“? Uue ajastu veebisaidid on oma müsteeriumi loonud Inimesed on endid aheldatud nähtmatu ketiga tuppa arvuti taha Kirjatähtedest ei tea me varsti midagi –tänaval noored on oma slängi toonud Kerjused müüvad oma viimsed riideräbalad viski vastu maha
Registreerumine: vt. aianduskool.ee Täiendav info: tel 5342 6539 või meilil onne.rammann@aianduskool.ee
ELIS SEPP 29.07.2014
Sammjagu Sammjagu sammalt Vaevakaski ja koguvett Jõhvikatiirad mättad Laukasilmades pilverätt Veeahelais põdrarajad Kailukuhilais sinikaemb Hanevitstes tederpojad Loodukrooniks sookurelend IVO IVARI 1995 Lehenumbri ilmumisele aitasid kaasa Elis Sepp (2kg), Leegi Põder (3mg), Kristjan Freirik (4mp), Hele Siilak ja Robert Leht, (tantsuklubist Stiil), Indrek Kaeli, Sirje Tooding, Külli Nõmmistu, Marko Laanes, Svetlana Tund, Kalle Toom, Katrin Uurman, Airi Lokk, Õnne Rämmann, Liina Palu, Toivo Niiberg, Aigi Salundi, Ulvi Mustmaa, Virge Mastik. Aitäh kõigile! Ja anna ikka uudistest teada! 8