10
AKTUAALNE
Sõda Ukrainas muudab maailma julgeolekuolukorda MAILI VILSON TÜ Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse CEURUS tegevjuht HEIKO PÄÄBO TÜ Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja Euraasia uuringute magistriõppekava programmijuht
S
issetungi algusest saati on Ukrai nas hukkunud tuhandeid inimesi: lisaks mõlema poo le sõjalistele kaotustele on elu kaota nud mitu tuhat tsiviilisikut, sealhulgas üle saja lapse. ÜRO Pagulasameti andmetel oli umbes 44-miljonilise ela nikuga Ukrainast 22. märtsi seisu ga põgenenud üle 3,5 miljoni inime se ja sisepagulasi on üle 10 miljoni. Venemaa kiire ja võiduka sõjakäiguna planeeritud rünnakud on jäänud toppama ning alanud on kurnamissõda, mille käigus on Vene väed valimatult pommitanud Ukraina linnu ja takistanud tsiviilelanike evakueerimist humanitaar koridoride kaudu. Maailm jälgib imetlusega ukrainlaste vankumatut vastupanu Venemaale ja paljud riigid, teiste seas Eesti, toetavad Ukrainat nii sõjalise kui ka humanitaarabiga.
Ehkki mitte keegi ei oska ennustada, millal ja kuidas vastasseis lõpeb, siis üks on selge: sõjaeelset maailma tagasi ei tule ja sõja mõju ulatub väga kaugele. Eriti teravalt tunnetavad seda Venemaaga ühist piiri jagavad Kesk- ja Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, kes pidid pärast Nõukogude Liidu lagunemist otsustama, kuidas arendada suhteid Venemaaga külma sõja järgses maailmas. Paljude jaoks on Venemaa küll julgeolekuoht, aga ka oluline partner. 30 aasta jooksul välja kujunenud käitumismallid vaadatakse nüüd üle paljudes pealinnades. Jätame korraks kõrvale igapäevase sõjategevuse ning keskendume Ukraina ja Venemaa, aga ka regiooni teiste riikide sõjareaktsioonidele ning võimalikele edasistele sise- ja välispoliitilistele arengusuundadele.
Segamini löödud kaardid
Tarass Ševtšenko nimelise Kiievi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Julia Kurnõšova ütleb, et Ukrainas on suuri ühiskondlikke nihkeid näha juba praegu. Neist tähtsai maks peab ta ukraina ühtse rahvusliku identiteedi tugevnemist sõja tulemusel.
Foto: Pixabay
Venemaa 24. veebruaril alanud täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse on pea peale pööranud kogu senise arusaama Euroopa julgeolekust ja šokeerinud neid, kes ei uskunud konventsionaalse sõja võimalikkusse meie piirkonnas 21. sajandil.
„Vladimir Putini katse meie riiki lõhestada on andnud vastupidise efekti. Venekeelsete linnade Harkivi ja Mariupoli pommitamine on järsult vähendanud venemeelsete hulka,“ ütleb ta. Ta kirjeldab, kuidas poliitiline maas tik Ukrainas on muutumas – sõja tõttu on peatatud 11 Venemaaga lähedase erakonna tegevus –, ja pakub, et vähemalt lähitulevikus ei saavuta seal edu ükski venemeelne poliitik. Teiseks tõstab Kurnõšova esile toetust president Volodõmõr Zelenskõile, kes on sõjaajal näidanud end resoluutse juhina. „Enne sõda kritiseeriti teda valimis lubaduste täitmata jätmise pärast, nüüd aga imetletakse.“ Seda, et Zelenskõi
