28
AKTUAALNE
Rohetehnoloogiate virtuaalkeskus koondab jõud ja ressursid
Viis ülikooli – Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maa ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia – otsustasid luua rohetehnoloogiate virtuaalkeskuse. ERIK PUURA TÜ arendusprorektor
V
irtuaalkeskus tähendab, et ei loo da uut, ülikoolidest eraldi seisvat taristut, vaid ülikoolide uurimis rühmade tegevus võrgustatakse. Praeguse seisuga on rohetehnoloogiate virtuaalkeskuse kaudu valmis rohe pöördele ja Eesti majandusarengule kaasa aitama viie ülikooli 51 uurimis rühma. Kestlik areng ja rohepööre on läbiv teema kõigi mainitud ülikoolide strateegiates. Seni on koostööd tehtud võrgustikus Adapter (adapter.ee), mille kaudu on ettevõtjatel võimalus leida kiiresti esimesed võimalikud kontaktid või teenused 18 Eesti teadus- ja arendusasutusest. Peale selle korraldab Adapter teadlastele ja ettevõtjatele koostööüritusi. Teine, juba loodud keskus on tehisintellekti ja robootika teenuskeskus AIRE (aire-edih.eu), mille eesmärk on anda tööstusettevõtetele nõu, kui das rakendada tootearenduses tehis intellekti ja robootikat. Selles konsortsiumis osalevad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool ning seda on toetanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Et kõik ülikoolid näevad koostööd ülivajalikuna ka rohepöörde ellu viimisel, otsustati algatada tihedam arutelu ettevõtete, ettevõtlusliitude ja riigiga. Nii riigi tasemel kui ka ülikooli des on juba olemas toetusprogrammid, ka lepingute maht on järjest kasvanud. Seni oli puudu aga üldpilt sellest, mida ülikoolid praegu rohetehnoloogiate kontekstis pakuvad. Virtuaalkeskusega ühineda soo vinud viie ülikooli uurimisrühmade 2020. aasta eelarve kogumaht oli 27,2 miljonit eurot (riiklik ja rahvus vaheline rahastamine ning ettevõtlus lepingud) ja neil on viimase viie aasta jooksul olnud üle 200 ettevõtlus partneri. Kindlasti on potentsiaali ena maks: on väga tugevaid uurimisrühmi, ent nende eelarve jääb 100 000 euro lähedale, mis näitab, et nii riigi kui ka ettevõtete tellimus on veel väga väike.
Biomajandus ja energiapööre
Kokkuleppe järgi ühendavad ülikoolid virtuaalkeskuses oma uurimisrühmade kompetentsi ja võimekuse kahel Eesti majandusarengu jaoks väga tähtsal suunal: biomajanduses ja energia pöördes. Nende mõlema suuna lahuta matu osa on omakorda ringmajandus. Selgus ka, et näiteks biomajanduses katavad viie ülikooli eksperditeadmised
põhimõtteliselt kõiki tegevusalasid (primaar- ja sekundaartootmine ning ringmajandus) ja tootmisviise (metsamajandus, taime- ja looma kasvatus, vesi- ja märgalaviljelus). Pea täielik on ülikoolide pädevus ka energiapöördega seotud teemadel. Osas valdkondades on ülikoolid ettevõtetega juba pikalt koostööd teinud, näiteks töötatakse välja põlev kivitööstuse jäätmete kasutusviise. Alates 2021. aasta novembrist on toimunud kohtumised ja arutelud kümnete ettevõtete, ettevõtlusliitude, ministeeriumide ja nende sihtasutuste ning ekspertidega. Üldine tagasiside on toetav, huvituv ja kaasamõtlev. Kogu protsessis seadis virtuaalse koostöö tõhususe kahtluse alla vaid üks amet nik, kelle hinnangul võib teadlaste koostööhuvi osutuda puudulikuks, sest iga uurimisrühm ajab oma asja ning võitleb oma eelarve ja projektiportfelli eest ning karjäärimudel ja õpetamisele kuluv aeg pruugi teadlastel võimaldada ettevõtluskoostööle keskenduda.
