34
TERVE VAIM
Inimeste teadlikkus
võrdsest kohtlemisest kasvab aeglaselt Viimastel aastatel on avalikkuse teadlikkus seksuaalse ahistamise ja seksismi negatiivsest mõjust tasapisi paranenud. On hoiakuid, mis tulevad haridusasutustesse kaasa ühiskonnast, näiteks sobimatu suhtumine naistesse ja homoseksuaalse orientatsiooniga inimestesse. ELIS VOLLMER TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektijuht
E
elmise aasta sügisel korraldas Jo han Skytte poliitikauuringute ins tituudi meeskond Tartu Ülikoo li töötajate ja üliõpilaste seas uuringu, mille käigus uuriti vastajate teadmi si seksismi, seksuaalse ahistamise ja homofoobia kohta, teemaga seonduvaid soostereotüüpe ja suhtumist. Küsimus tikule vastas täies mahus 1 43 akadeemilist töötajat ja 402 üliõpilast (küsitluse täitmist alustas 739 üliõpilast). Uuringu ühe korraldaja, projekti kirjutamise meeskonna juhi Hector Charles Pagani sõnul nõustusid nii küsitletud üliõpilased kui ka töötajad, et seksismi, seksuaalset ahistamist ja homofoobiat tuleb käsitleda kui
sobimatut seksuaalkäitumist ning sel le teemaga tegelemine on väga oluline. „Kuigi enamik vastas, et nende töö kohal või ülikoolis seksismiga suuri probleeme pole, selgus täpsustavate küsimuste vastustest, et 21% üliõpilaste jaoks on seksuaalne rünnak, näiteks soovimatu rindade, tuharate, sugu elundite puudutamine või suudluse katse tõsine probleem,“ ütles Skytte instituudi endine analüütik Giorgi Davidovi, kes küsitlust korraldas. 38% küsitletud töötajatest on töö kohal kokku puutunud seksuaalset laadi märkustega, 25% seksuaalsete sõnumite või „naljadega“, 45% saanud kommentaare oma keha või välimuse kohta ja 25% kuulnud homofoobseid sõnumeid. Küsitluse põhjal tajuvad probleemi teravamalt naised. Suurem osa vastajatest ei poolda soostereotüüpe. Mõnel puhul läksid vastajate arvamused lahku: näiteks
tunnevad naistöötajad rohkem, et meestele ja naistele ei anta võrdseid võimalusi, samas on meeste arvates sugupoolte kohtlemine ühetaoline.
Teadmatus soolisest võrdsusest
„Sama erinevust võis märgata ka teiste küsitluses esitatud väidete puhul. Näiteks arvasid naised, et mehed saavad tõenäolisemalt paremat palka või parema töökoha, mehed aga polnud sellega nõus. Selgelt oli nii töötajate kui ka üliõpilaste seas näha uskumust, et seksuaalse ahistamise ja seksismi siht märgid on enamasti heteroseksuaalsed naised ja homoseksuaalse kalduvusega isikud,“ rääkis Davidovi. 2016. aastal hakkas TÜ-s kehtima võrdse kohtlemise juhend, kus kirjelda takse ka ahistamise liike ja sellest teata mise korda. Ülikool on selles vallas Eestis üks eestvedajaid – 2021. aasta lõpus uuendati juhendit põhjalikult.
