52
PÄRAST LOENGUT
Eesti üliõpilased
Ukrainat toetamas
Laialt levinud arvamuse kohaselt tekib kriisisituatsioonis rahvamassides paanika ja kaos ning niigi õhuke kultuurikiht kaob esimese hetkega. Statistika seda seisukohta ei toeta ja ka Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu on näidanud vastupidist. KATARIINA SOFIA PÄTS TÜ üliõpilaskonna esimees
Kiire korraldus
Laupäeva hommikut alustasime pisut naiivselt viie ehituskastiga ja kangapoest kiiresti hangitud kangastest Ukraina lipu õmblemisega. Keskpäeval toimus Raekoja platsil esimene ukraina tuden gite korraldatud sõjavastane meele avaldus ja sealt läks lumepall veerema. Oma kogumispunkti asus üles sead ma ka Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kel le vilistlased andsid oma lao Punasele Ristile vahelaoks ja korraldasid lõpuks ka ise Ukrainasse minemise logistikat.
Foto: Hanna Britt Soots
S
õja esimestel päevadel asusid paljud nuputama, mida saaksime oma piiratud ressurssidega peale hakata, et abi pakkuda, sest käed rüpes istumine oli täiesti talumatu. Üsna pea selgus, et Tartus humanitaarabi pakku vate peamiste organisatsioonide taristu pole piisavalt suur. Otsustasime üliõpilasesinduses kohe reedel, päev pärast sõja algust, et meie kesklinnas asuv kontor on täpselt õige koht humanitaarabi kogumispunkti jaoks. Operatiivselt sai tehtud üleskutse nii sotsiaalmeediasse kui ka kõigile tudengiorganisatsioonidele ning koos Raadil abi kogumist alustanud perega välja mõeldud algeline logistikaplaan.
Üliõpilasesinduse vabatahtlikud. Tänu neile saime üliõpilasesinduses üha suureneva hulga asjade loovutamiseks üles ehitada toimiva logistikasüsteemi. Laupäeva õhtuks oli abis juba kümme kond üliõpilasesindajat, kõik toodud asjad olid temaatiliselt sorteeritud ning kastid varustatud inglis- ja venekeelse te kirjadega. Esimeste päevade šoki vas tu aitas kiire füüsiline tegevus hästi. Järgmistel päevadel laienes humani taarabi kogumine ka mitmesse õppe hoonesse – nii keemiaüliõpilaste esin dajad, arstiüliõpilaste selts kui ka Delta keskuse tudengid seadsid üles oma väiksemad punktid. Kogumine laienes ka EÜS-is ning korp! Ugalas, kusjuures viimasest sai peagi Eesti Toidupanga ametlik partner toiduabi kogumiseks.
Appi tulid ka ukraina tudengid – nii korjandusega kui ka sorteerima ja kastidele kirjutatavat ukraina keelde tõlkima. Saatsime hulga kaste nende korraldatud sõidukitega otse piirile. Umbes nädalaga jõudsid end Tartus sisse seada püsivamad humanitaarabi koguvad ja koordineerivad organisat sioonid ning vajadus omaalgatuslike ettevõtmiste järele vähenes. Oma ope ratsiooni lõpetuseks kogusime kokku hulga kasutatud arvuteid, et need Ukraina poole teele läkitada.
Pikaajaline mõju
Organisatsioonide tasandil on tegevus võtnud nüüdseks veidi teise suuna. 12. märtsil toimus mitme Tartu koori ettevõtmisel Raekoja platsil suur ühis laulmine Ukraina toetuseks. Peetud on Ukraina-teemalisi kõnekoosolekuid ja Ukrainas toimuvat on püüdnud mõtes tada näiteks Rahvusvaheliste Suhete Ring oma raadiosaates „Ringjoon“. Samas ei tohi unustada, et tegu pole sprindi, vaid maratoniga. Sõda mõjutab meid kaua isegi siis, kui sõjategevus ise peaks mingisuguse ime läbi peagi lõppema. Kindlasti muutuvad tudengi organisatsioonide võimalused, nagu ka vajaminev abi. Loodan, et kõik organi satsioonid saavad ka edaspidi abistada nii Ukrainat kui ka siinseid praeguseid ja tulevasi üliõpilasi, keda sõda ja sellega seonduv raskelt puudutab.
