KEELENURK
Õigekirjamõlgutusi
Kuidas akadeemiliselt lühendada?
K
eelenurgas on lühenditest juba kaks korda juttu olnud. Vaatluse all on olnud nen de ladinakeelne kuju ja suurtähtlühendite käänamine. Ülikooli eesti terminite komisjo ni koosolekutel on aga mitu korda arutatud ka seda, kuidas lühendada eestikeelseid akadeemi lisi ametinimetusi. Kas Prof või prof? Kas de kaanil on lühend? Mil viisil peaks lühene ma nooremlektor: kas n.lektor või n-lektor? Kirjutamise üldpõhimõte on see, et jooksvas tekstis võiks lühendeid vältida. Tervete sõna dega teksti haarab silm paremini ja seda on mõnusam lugeda. Ent vahel on vaja mahutada sõna mingisse piiratud ruumi, näiteks tabeli lahtrisse, või kasutada lühendit ökonoomsuse huvides, näiteks koosoleku protokollis, kus mõni ametinimetus kordub väga palju. Nii või vad lühendid teinekord osutuda otstarbekaks. Osa akadeemilisi ameti- ja muid nimetusi ei ole aga kombeks lühendada. Näiteks arst-resident, audoktor, dekaan, lektor, prodekaan, programmi juht, prorektor, rektor, teadlane, teadur, õppejõud, õppekorralduse spetsialist ja üliõpilane kirju tatakse enamasti ka tabelites välja. Tuntumate lühendite kirjapilt on keeles ena masti kokku lepitud. Samamoodi on akadeemiliste nimetustega – osa neist on hakatud lühendama oma kindlal viisil. Tartu Ülikoolis võib vaja minna näiteks järgmises tabelis olevat lühendivara.
Sõna
Lühend
akadeemik
akad
akadeemiline töötaja
ak töötaja
assistent
ass
doktor
dr
dotsent
dots
kaasprofessor
kaasprof
nooremlektor
n-lektor
nooremteadur
n-teadur
professor
prof
õpetaja
õp
Põhjus, miks nii lühikest sõna nagu doktor lü hendatakse, aga nii pikka ametinimetust nagu õppekorralduse spetsialist mitte, võib olla kasutus sageduses – doktor on akadeemilises keeles ajast aega olnud väga tavaline ja see ongi tinginud lü hendi tekke. Samal ajal on sagedased ja lühikesed ka rektor, dekaan ja lektor, ent neid lühendina ei pruugita. Otsus, kas mõnda sõna lühendada või mitte, taandub keelekasutajate hulgas välja kujune nud kokkuleppele, milles ei pruugi olla alati loogi list põhjust. Seepärast ei ole ülal esitatud lühendite loend kindlasti lõplik. Aja jooksul võib neid lisan duda, nad võivad muutuda või käibelt kaduda.
Keelenurka kirjutab Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi
59
