12
AKTUAALNE
Religioon
Religiooniharidus kui sallivuse kasvataja
Religiooniharidus on tänapäeva koolisüsteemis vastuoluline teema, mida varjutavad väärarusaamad ja iganenud stereotüübid. MAARJA MOOR TÜ didaktikakeskuse kommunikatsioonikoordinaator
E
namikul juhtudel t ähendab religioonialane haridus Eesti kooli süsteemis usundiõpetust ehk güm naasiumi valikainet, mille põhimõtted lähtuvad riiklikust õppekavast. Usundi õpetus on mõeldud avardama õpilase arusaama religioonist: ühegi kindla kon fessiooni juurde see aine ei juhata ja üh tegi maailmavaadet ainuõigena ei esita. Ehkki õpieesmärgid ja põhimõtted on riiklikul tasandil paika pandud, võib aine sisu tugevalt varieeruda. Oktoobri lõpus usuteaduse erialal doktoritöö kaitsnud Silja Härmi sõnul seavad õpetajad ees märgid selle järgi, millises suunas tahe takse õpilast arendada ja millised tead mised nende arvates talle kasuks tulevad. „Õpetajate sõnul on usundiõpetuse kõige levinum eesmärk anda alustead mised maailma suurimatest religioo nidest ja usulistest liikumistest. Sellise fookusega õpe on kui maailmakodaniku kasvatamine, selleks et õpilane oskaks mitmekultuurilises maailmas navigee rida,“ selgitab Härm, kelle doktoritöö käsitles gümnaasiumiõpetajate valikuid usundiõpetuse õpetamisel. Teises usundiõpetuse õppediskursuses on tähelepanu eelkõige Euroopa usundi lool ja kristlusel. Keskendutakse kristlu sele kui Eesti ja Euroopa kultuuriruu mi kujundajale ning õpitakse nägema religiooni ilminguid eri kultuurikihtides.
Kolmandas käsitlusviisis on esiplaanil religioon kui nähtus tervikuna. „Tegele takse suurte, eksistentsiaalsete küsimus tega, kuid tähelepanu saab ka õppija ise. Oluline on sõnastada isiklikke seisukohti ja põhjendatud arvamusi religioossete teemade kohta,“ kirjeldab Härm. Religioonialase hariduse teise vormi võib leida kristlikest erakoolidest, kus on lisaks usundiõpetusele lubatud anda ka konkreetsest religioossest maailma vaatest lähtuvat konfessioonipõhist usuõpetust.
Juba maast madalast
Hea näide religioonihariduse andmisest kristlikus koolis on Tartu Luterlik Peetri Kool. See on Tartu Ülikooli peahoone lähedal Küütri tänaval asuv väike era kool, mille peamised rajajad on ülikooli usuteaduskonna vilistlased ja religiooni pedagoogika eriala eestvedaja Pille Valgu õpilased. Ühe asutajaliikme ja Peetri kooli õpe taja Triin Käpa sõnul kannustas kooli rajajaid soov luua teistsugune haridus asutus, mis lubaks õpilasel kasvada teadlikuks ja hoolivaks inimeseks. Doktoriõppes uuris ta ise kristlikku väärtuskasvatust kristlikes koolides ning kristlike koolide rolli Eesti ühiskonnas. „Peetri kooli usuhariduse loogika põhineb järkjärgulisel religiooni tundmaõ ppimisel ja mõtestamisel. On oluline, et arusaam religioonist ning selle käsitlemise keerukus liiguks kogu aeg õpilase arenguga kaasas,“ ütleb Käpp.
Juba varases eas hakatakse lastele tutvustama lihtsamaid religioosseid arusaamu ja jutustama piiblilugusid. Aja möödudes fookus laieneb ning luterlikule ja üldkristlikule õpetuse le lisanduvad teised maailmavaated ja religioonid. Ehkki kristlik õpetus taustalt ära ei kao, kasvab usuõpetus siiski aegamööda usundiõpetuseks. Erinevalt riigigümnaasiumi usundiõpetusest, mis on oma valik ainelisuse tõttu tihti väga piiratud mahuga, võimaldab kristlike kooli de süsteem usundiõpetust anda süs teemsemalt. Süvendatult saab tege leda kõigi kolme õppediskursusega ning materjali komplekssust tasa pisi suurendada. Kristlikus koolis ei ole usundiõpetus ühekordne kursus, vaid haridustee normaalne osa. Samas rõhutab Käpp, et Peetri koolis ei anta religioonialast hari dust ainult kindlates õppeainetes, vaid see sisaldub kooli igapäevaelus ja väärtusõpetuses.
Mardipäeva paiku korraldab Peetri kooli kogukond laternarongkäigu. Peetri kiriku juurest võetakse laternates kantud valgus koju kaasa hingesoojusena.
