INTERVJUU
E-valitsemine
Robert Krimmer:
võitleme bürokraatiakoletisega, et asjaajamine oleks lihtsam Eelmisel aastal valiti Tartu Ülikooli e-valitsemise professoriks maailma üks mõjukamaid selle ala eksperte Robert Krimmer. Tema uurimisvaldkonnad on digipööre, piiriülesed e-teenused, e-osalus ja demokraatia, samuti e-hääletamine ning muud digiühiskonna arendamise teemad. ELIS VOLLMER TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektijuht
P
rofessor Krimmeri juhtimisel ülikoolis loo dud teadusrühma eesmärk on viia e-valitse mise ja avalike digiteenuste alane teadustöö rahvusvahelisele kõrgtasemele ning edendada Eesti e-valitsemise arengut.
Millal otsustasite, et soovite just e-valitse mise kohta õppida ja seda uurida? Kuidas see kõik teie jaoks alguse sai?
Mäletan, et kui olin väike, kogus isa kõikvõimali kud juhtmed ja kaablid ühte kotti kokku. Uudis himuliku poisina püüdsin ma igale pistikule leida õige pesa, kuhu see sobiks. Olen alati püüdnud eri teemasid ja probleeme ühendada sobivate võima luste ja lahendustega. Minu digipöördehuvi pääses valla vahetus semestril New Yorgi Ülikoolis. Tollal kutsuti seda ülikooli internetirevolutsiooni Silicon Alleyks. Olin USA-s, kui raamatupoed kolisid Amazoni, ja mu koduülikoolis Austrias olid parasjagu valimised. Mõtlesin: kui me saame raamatuid osta internetist, siis miks ei võiks me veebis hääletada? Kindlasti saaks üliõpilastele jagatavaid ID-kaarte ja uudseid digiallkirju kuidagi demokraatlike otsuste tegemi sel rakendada. Siis ma mõistsingi, et mu huvi on suurem – see on kutsumus. See tundus ülimalt põnev mõistatus, mida
tahtsin lahendama hakata. Mida on vaja, et muuta valimisi, poliitilisi institutsioone, demokraatiat? Mil lised on uue tehnoloogia kasutuselevõtmise kitsas kohad? Kuidas lahendada tehnilisi küsimusi, mis on seotud õigusnormide ja seadusepiirangutega? Kuidas korraldada valimisi turvalisel viisil? Kuidas panna inimesed seda süsteemi usaldama? Ilma usalduseta, kindluseta, et kõik toimib õigesti, ei ole sel ju mõtet.
Kas saab üldse paari lausega öelda, mida digipööre endast kujutab?
Ei, see on võimatu! Enamik inimesi mõistab digi pöörde all digiteerimist, see aga on lihtsalt teabe esitamine digitaalselt, baitide ja bittidena, ühtede ja nullidega. Teabekandja ei ole enam füüsiline, aga seal olevat teavet saab nüüd edastada ja kopeerida ilma midagi kaotamata. Me asendame ühe meediumi tei sega. Mõnes mõttes võib seda võrrelda üleminekuga vinüülplaadilt CD-le. Digipööre on rohkem nagu CD-plaadi asendami ne Napsteriga või praeguses kontekstis Spotify või Apple Musicuga. See üleminek oli muusikatööstu ses revolutsioon: kui varem osteti albumeid ja sing leid, siis nüüd hakati ostma sisuliselt hoopis aega, et kuulata oma meeleoluga sobivaid laule. See on täielik paradigmamuutus: me ei kopeeri, vaid suurendame olemasoleva teabe väärtust. Digilahenduste pakkujana tuleb mõista tarbija vajaduste potentsiaali. Oma teenust tuleb muuta, sihtida ja ümber suunata viisil, mis tarbijale kõige paremini sobib. Kasutajakesksus on digipöörde üks põhimõisteid.
Foto: Paul Poderat
14
