18
TERVE VAIM
Vaimne tervis
Märka inimest Elame heitlikul ajal, mil määramatus on suur ja inimeste ebakindlus kasvab. Me kõik vajame, et meid märgataks ja et meil oleks kellelegi toetuda – nii ameti alases kui ka isiklikus suhtluses. KRISTEL LÄÄN-SAARIK TÜ nõustamiskeskuse juhataja TÕNU LEHTSAAR TÜ töötajate nõustaja-kaplan
Ü
likoolis on oluline juba aegsasti reageerida nii üliõpilaste kui ka kolleegide võimalikele psühholoogilistele probleemidele. Konkreetse diagnoosi panemine kuulub arsti pädevusse, küll aga saab igaüks toetada hädasolijat ja aidata tal abi otsida. Esimene samm sellel teel on muresolija märkamine.
Märka üliõpilast
Eesti üliõpilaste vaimse tervise uuring „Eurostudent VII“, mis tehti 2019. aastal, andis kinnitust, et kõrg hariduse omandamine seostub kõrgema stressitase mega. Võrreldes varasema, 2016. aastal korraldatud uuringuga „Eurostudent VI“ märkisid üliõpilased 2019. aasta uuringus kolm korda sagedamini, et neil esineb vaimse tervise probleem. Õpingutega otseselt seotud suurt emotsionaal set stressi mõjutavad näiteks terviseprobleemid või erivajadus, motivatsioonipuudus, vähene suhtlus kaasüliõpilastega ja ebaselgus õppekava täitmisel. Õpingutevälist emotsionaalset stressi tunnetavad enam naisüliõpilased ja need, kellel on rohkem ra halisi raskusi, erivajadus, puue, pikaajaline tervise probleem või muu funktsionaalne piirang, sh vaimse tervise probleem. Ülikoolis õpinguid alustades leiab tudeng end tohutus infokülluses, uues keskkonnas, keset uusi õpingukaaslasi, keerulisi nõudeid ja sageli ka harju matuid õppimisviise. Kohanemine uute oludega võib mööduda kergelt, aga võib tekitada ka suurt vaeva. On loomulik, et kõik inimesed tunnevad aeg-ajalt stressi ja ärevust. Kui see muutub aga ülemääraseks, hakkab see segama igapäevast elu ja õpinguid.
Raskusi võib valmistada õppetöö nõuete kee rukus, omaenda liigne nõudlikkus ja suured ootu sed eriala suhtes, motivatsioonilangus ja kahtlused erialavalikus, ebaselge tulevik, mure tervise pärast, suutmatus ühendada eri rolle jne. Keerulised suhted õpingukaaslaste, õppejõudude, sõprade ja perega, aga ka suhete puudumine ja üksijäämine võivad viia vaimse tervise halvenemiseni. Ajanappus, ülekoor mus, ebapiisav uni ja toitumine tekitavad tunde, et enam ei jõua. Selged märgid selle kohta, et üliõpilasel on tekki nud raskused, on õpitulemuste halvenemine, võime tus tähtaegadest kinni pidada, õppetöölt puudumine ja ülesannete tegemata jätmine. Teinekord võib mär gata tudengi üldisest olekust, et midagi on valesti – ta võib kergesti ärrituda, tõmbuda kaaslastest ja õppe jõust eemale või hoopis muutuda agressiivseks. Ka kohatuks muutunud käitumine, näiteks ebasobivate väidete esitamine kirjavahetuses või väljaütlemistes, võib viidata vaimse tervise probleemidele.
Märka kolleegi
Ülikooli töötajate nõustamise kogemus ütleb, et vii mase aja kolm põhimuret on koroonakriisist põh justatud ebakindlus, ülekoormus ja isikutevaheli sed konfliktid. Õnneks on Tartu Ülikool koroonaaja muutustega hästi toime tulnud: oleme kiiresti ja paindlikult reageerinud, põhimõtted ja reeglid on selged. Töötajate probleemiks on pigem viiruseohuga kaasnev vähene suhtlemine, teadmatus ja raskused igapäevase töö korraldamisel. Üha suuremaks mureks tundub muutuvat üle koormus. Ühe töötajaga vesteldes selgus, et ta oli oma juhte korduvalt teavitanud, et ei suuda kasva nud töömahuga enam hakkama saada. Reageeri mine jäi hiljaks, inimene murdus ja on nüüd pika ajalisel haiguslehel. Töökollektiiv ootab teda tagasi, kuid praeguses olukorras teeb talle ülekoormuse ase mel muret eemalolekust tingitud äralõigatuse tunne.
