30
PORTREE
Ilona Faustova: sünteetiline bioloogia on tulevikuteadus! Ilona Faustoval, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia kaasprofessoril ning biotehnika magistriõppekava programmijuhil, on põhjust oma tudengite üle uhkust tunda: juba viiendat aastat järjest toodi rahvusvaheliselt sünteetilise bioloogia võistluselt iGEM-ilt Eestisse medal – sedapuhku taas kuld. TIIA KÕNNUSSAAR TÜ eetikakeskuse kolumnist-toimetaja
I
lona Faustova, kellega vestleme TÜ tehnoloogia instituudi 4. korruse kabinetis, on veendunud, et sünteetiline bioloogia muutub üha tähtsamaks teadusvaldkonnaks. „Me isegi ei tea veel, mis võib lähema kümne või kahekümne aasta jooksul toimu da – võib-olla midagi sarnast, nagu on kaasa toonud infotehnoloogia areng,“ mõtiskleb ta, „ainult et nüüd programmeerime rakke.“ Sünteetiline bioloogia annab tohutult võimalusi. Tulevikus saab selle abil pikendada inimeste eluiga – varsti on võimalik kasvatada igale inimesele siir damiseks sobivaid organeid, sünteesida soodsalt ja efektiivselt uusi ravimeid, disainida süsteeme vähi rakkude täppistuvastamiseks ja hävitamiseks jne. Sünteetiline bioloogia aitab üle minna kestlikule bio majandusele ja leevendada inimeste endi põhjusta tud kliimamuutust. Faustova rõhutab alusteaduse tähtsust. „Kuigi tänapäeval vaadatakse väga palju rakendusteadus te poole, on oluline mõista, kuidas toimuvad funda mentaalsed protsessid – et oleks teadmisi, mida ra kendada,“ sõnab ta. Raku jagunemine ongi looduse üks fundamentaalsematest protsessidest, mis toimub kõigis elusorganismides ülima täpsusega. Seni pole
aga päris täpselt aru saadud, kuidas paljud raku sisesed protsessid toimuvad. „2001. aastal sai Paul Nurse Nobeli preemia raku tsüklit kontrollivate ensüümide avastamise eest – nendest sõltub rakkude täpne jagunemine –, aga kuidas nad seda teevad?“ küsib Faustova. „Seda meie uurimegi.“
Kohtunikele meie idee meeldis, samuti see, kuidas proteaas on disainitud. Seda nimetati isegi doktoritöö tasemel projektiks. Siin kerkivad esile muidugi kõikvõimalikud eeti lised küsimused. Mida me teaduses suudame teha ja mida tohime teha? Kas oleme võimelised ette nä gema, milliseid tagajärgi võivad endaga kaasa tuua inimese manipulatsioonid elusorganismidega, sh inimelu pikendamine biotehnoloogia abil? Faustova sõnul tuleb siin appi võtta bioeetika: kuigi teaduse arenguga on seotud ka ohte, ei saa seetõttu loobuda võimalusest inimeste elu paremaks teha. Niisiis pole imestada, et Ilona Faustova on juba viis aastat eest vedanud TÜ tudengimeeskonda de osalemist rahvusvahelisel sünteetilise bioloogia alasel võistlusel iGEM (lühend tuleb samanimelise
