46
TUHAT TÄNU
TÜ sihtasutus hoiab haridussüsteemis
annetuskultuuri
Detsembri algul anti üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse sügissemestri stipendiumid ja preemiad. Selle semestri jooksul toetatakse 27 fondist kokku 184 000 euroga 55 inimest. MERILYN MERISALU merilyn.merisalu@ut.ee
1997.
aastal moodusta tud sihtasutuse peamine eesmärk on toetada stipendiumide ja preemiate loomise ning toetuste vahendamisega üli kooli inimeste teadus- ja haridustegevust ning õppetööd. Sihtasutuse nõukogu esimehe, vande advokaat Sten Luiga sõnul tuleb seejuures lähtuda kahest põhimõttest, mis aitavad eesmärki paremini saavutada: teha või malikult lihtsaks ja mugavaks nii stipen diumide taotlemine kui ka annetamine. „Ei ole suurt mõtet teha kampaaniat neile, kes kohe sugugi annetada ei taha, vaid tähtis on pakkuda neile, kes üli õpilasi ja teadlasi toetada tahavad, võima likult kvaliteetset ja läbipaistvat teenust. Samamoodi peab üliõpilaste jaoks olema toetuste taotlemine võimalikult selge ja mõistuspärane,“ selgitas Luiga. Stipendiumidega seotut võibki tema sõnul võrrelda teenuse pakkumisega, kus rahul peavad olema mõlemad pooled. Näiteks ei ole mõistlik kavandada taotle mise tipphetke sellisesse aega, mil üliõpi lastel on niigi suur koormus.
Lihtsasti jagatav teave
Sihtasutuse nõukogusse kuulub alates eel misest aastast ka psühholoogiadoktorant Helo Liis Soodla, kes oli TÜ üliõpilas esinduse juhatuse eelmises koosseisus
ning on seega hea lüli sihtasutuse ja üli õpilaste vahel. „Stipendiumide saajatel ja üliõpilas aktivistidel on suur ühisosa. TÜÜE-s on stipendiumide teema üle korduvalt aru telusid peetud,“ rääkis Soodla. Üliõpilas te meelest võiks stipendiume olla rohkem ja neid võiks olla võimalik taotleda kõigi erialade üliõpilastel. Samas ei ole paljudel tudengitel head ülevaadet sellest, kust ja kuidas üldse stipendiumi saada. „Me oleme palju mõtisklenud, kas üliõpilastele võiks olla sarnane süsteem, nagu on teadlastele grandisobitustark vara. Näiteks õppeinfosüsteemi sisse lo
oluline osa ka toimival vilistlasliikumisel. Vilistlastel, kes sagedamini koos käivad, on oma kogukond ning selgelt suurem soov annetada. Mida kaugemale üli koolist pärast lõpetamist jäädakse, seda väiksemaks muutub ka tahe ülikooli heaks midagi teha. Suhtlus vilistlastega on instituutide ta semel tegelikult üsna tihe, kuid ülikooli kui tervikuga ei ole seos nii tugev, sest puudub erialaülene vilistlaskogu. Nii Mägi kui ka Luiga tõdevad, et mida suu remat sidet tunnevad annetajad terve üli kooliga, seda lihtsam on sihtasutuse töö. „Vilistlased võivad tuua kaasa uue teadmuse, aga veelgi enam – nad kujundavad oma te Omaette fenomen on väliseesti gevusega TÜ nägu ja mai kogukond, kelle jaoks on Tartu net. Praegu tehakse seda teadlikult pigem oma kodu Ülikoolil märgiline tähendus. instituudile mõeldes. Kind gides võiks tulla automaatne teade selle lasti ilmub kunagi välja keegi, kellele on kohta, milliseid stipendiume sinu vald vilistlasliikumine nii hingelähedane, et konnas, õppeastmes ja õppekavas paras ta moodustab laiapõhjalise vilistlaskogu jagu taotleda saab – vajutad nuppu ja ja selle eestseisuse, kellega näiteks üli oledki kohe õiges kohas,“ seletas Soodla. kooli nõukogu saaks rohkem arvesta Arutletud on ka tudengiveebi või da. Võib-olla ei ole aeg selleks veel päris -rakenduse üle, kus stipendiumiinfot jaga küps,“ rääkis Mägi. da. Selliste vahendite arendamine on aga eraldi ettevõtmine ja vajab palju ressurssi. Väliseesti fenomen Kuni seda pole, tuleb keskenduda olemas Omaette fenomen on aga väliseesti kogu olevatele teabelevi võimalustele: sihtasutu kond, kes on jätkuvalt väga aktiivne ja se ja üliõpilasesinduse kodulehele, info kelle jaoks on TÜ-l märgiline tähen kirjadele ja sotsiaalmeediakanalitele. dus. Suurimate annetajate seas on endi Sihtasutuse nõukogu liige, AS-i Eesti selt Kanada ja USA väliseesti kogukonna Post juhatuse esimees Mart Mägi ütles, esindajad, sealjuures nii fondide kui ka et ülikoolide puhul on annetuskultuuris eraisikutena.
