UT juuli 2016, nr 7 by Universitas Tartuensis

JUULI 2016 NR 7 (2451)

TARTU ÜLIKOOLI LÕPETAS MITU TUHAT NOORT INIMEST TARTUS ÕPPIMINE MUUTIS AMEERIKLAST ALINA CLAYD

ETTEVÕTLUSSUHETES TULEB PIDEVALT KÄTT PULSIL HOIDA

MISSUGUNE ON IDEAALNE EESTI PRESIDENT?

TOIMETAJA

JUULI 2016 NR 7

Eesmärkide võlust

FOTO: ANDRES TENNUS

ui TÜ õppeprorektor arengut või siis hoopis seda, mille Mart Noorma rääkis kallal tuleks veel vaeva näha. Novaatori 100 sekundi Usun, et eesmärgid annavad videos sellest, kuidas suvi on mingis mõttes ka kindlustunsuurepärane aeg õppimiseks, net – nii on alati siht olemas, kuigi siis olen kindel, et suvi on peale tulevik võib tunduda ebakindel selle ka võrratu aeg, et seada uusi või ennustamatu. eesmärke. Küllap teavad kõik seda Kindlasti täidavad juunis paltunnet, kui mingisugune oluline jud tudengid ühe suurima seatud ülesanne on täidetud, lõputöö eesmärgi – lõpetavad ülikooli. esitatud ja kaitstud, ning teavad Ülikooliaeg annab meile eluaegsedagi, kui hea tunne on pikast seid sõpru ja teadmisi ehk midagi, to-do listist tõmmata maha tehtut. mis on ja jääb meiega alati ühel või Seesugune tehtud ülesannete teisel moel. mahatõmbamine mõjub justkui MERILYN SÄDE Seetõttu on oluline liikuda teraapiana ja paneb sellele ülesUT peatoimetaja edasi, kasutada saadud teadmisi andele punkti. See annab taas ka uute eesmärkide püstitamiseks kindlustunnet – sa oled suutnud ja nende täitmiseks. Arvan, et millegagi jälle hakkama saada, suvi on hea aeg, mil võtta mõneks hetkeks aeg maha midagi enda jaoks olulist korda saata. ja mõelda, mida me elult veel tahame. Mida tahame Kui paljud usuvad, et just suured unistused viivad saavutada, kuhu jõuda, kus ära käia, kellega kohtuda ja sihile, siis selle juures on oluline ka eesmärke seada, mis veel olulisem – mida veel õppida. sest ilma eesmärkideta poleks ka unistusi. Uued eesIga ülikoolis veedetud aastaga olen tundnud, et märgid võivad tegelikult olla ka uued unistused. Seega õppida on veel nii palju. Iga päevaga avastasin uusi arvan, et just suvel, kui on võimalus tööst ja õppimiteadmisi ja omandasin uusi oskusi, sealsamas käis sest veidi puhata, ongi õige aeg, mil seada uusi, enda minuga kaasas alati mõte, et nii palju on veel teada jaoks olulisi eesmärke ja püüelda uute unistuste poole. ja osata. Iga uue õpitud teadmise taga vaatas mulle Ma soovin kõigile lõpetajatele uusi ja võrratuid vastu kümneid uusi küsimusi, millele tuli vastus leida eesmärke, mida täita, ning seda, et te leiaksite ikka ja järgmiste uute teadmiste seast. jälle tagasitee ülikooli. Kõikidele ülikooli töötajatele ja Eesmärke on oluline seada, sest need aitavad meil üliõpilastele soovin, et nad ammutaksid suvest inspinäha, kui kaugele oleme jõudnud ja mida oleme ratsiooni, et sügisel taas uute ja põnevate eesmärkide selleks pidanud omandama. Eesmärgid aitavad näha suunas liikuda! • Universitas Tartuensis on Tartu ülikooli ajakiri. Ilmub kord kuus. Tiraaž 3500. Tellimisindeks Eesti Postis 00892 • Aadress: Ülikooli 18-102, Tartu 50090; telefon: 737 5686, 553 9321; e-post: ajakiri@ut.ee; Facebook: www.facebook.com/universitastartuensis; koduleht: www.ajakiri.ut.ee. Vastutav väljaandja Illari Lään, peatoimetaja Merilyn Säde, toimetaja Sandra Saar, teabetoimetajad Kady Sõstar ja Liis Saar, keeletoimetaja Mari Mets fotograaf Andres Tennus, küljendaja Mark Šandali, trükk Ecoprint. • Universitas Tartuensise kujunduslahendused, kõik ajakirjas avaldatud artiklid jm tekstid ning fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed. Toimetus lubab neid kasutada vaid eelneval kokkuleppel koos viitega autorile ja Universitas Tartuensisele. • Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. • UT kolleegium: Maaja Vadi (esinaine), Sulev Kõks, Ivo Volt, Mart Noorma, Villu Päärt, Indrek Treufeldt, Katrin Pajuste-Kuul, Egert Puhm.

SISUKORD

JUULI 2016 NR 7

UUDIS Selgusid hea õpetamise grandi saajad Tartu ülikoolis.

KOLUMN Kertu Kruus kirjutab, et Pirogovi park tuleb tudengitele tagasi anda.

PERSOON Aasta Tartus õppimist muutis vahetusüliõpilast Alina Clayd.

AKTUAALNE Ettevõtlussuhetes tuleb hoida kogu aeg kätt pulsil.

AKTUAALNE Tartu ülikool võõrustab noori teadlasi, kes aitavad alma mater'it rahvusvaheliselt pildile tuua.

ETTEVÕTLUS Veebirakendus «Konku» aitab igaühel leida sobivaima kodu.

TUDENGID Missugune on üliõpilaste arvates ideaalne Eesti Vabariigi president?

AJALUGU Aegade jooksul on muutunud suvepraktikate kestus, kohad ja eluolu.

REISIKIRI Tartu ülikooli klassikalised filoloogid käisid Kreetal mütoloogia radadel uitamas.

KOLUMN Tartu ülikooli rektor Volli Kalm soovib lõpetajatele õnne.

LÕPETAJAD Tartu ülikool sai juurde mitu tuhat uut vilistlast.

kaitsmised, teated, tunnustused,

õnnitlused

26 Järgmine Universitas Tartuensis ilmub 2. septembril 2016.

UUDISED

JUULI 2016 NR 7

FOTO: MAIDO PARV

TÜ NOORTE MATERJALITEADLASTE LOODUD SPACEPROT TECHNOLOGIES TÖÖRÜHM.

TÜ materjaliteadlased leidsid viisi, kuidas kaitsta satelliite

artu ülikooli noored materjaliteadlased võitsid Garage48 SpaceTech 2016 arendusnädalavahetuse ideega, mis seisneb satelliitide kaitsmises hävitava toime eest kosmoses. Esimest korda toimunud kosmosealasel tarkvara- ja riistvaraliste arendusnädalavahetuse võitjaks tunnistati TÜ noor te materjaliteadlaste loodud Spaceprot Technologies töörühm, kes pakub uudseid võimalusi seadmete ning materjalide kaitseks oksüdeerumise ja

erosiooni eest. Töörühma juht, TÜ kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu ütles, et võidu tõi idee kaitsta kalleid satelliite kosmose hävitava ehk korrodeeriva toime eest nanotehnoloogia abil, mida arendatakse kiletehnoloogia laboris. Kaitsekihi keemiline koostis ja paksus on väga täpselt kohandatavad, mis võimaldab leida sobiva lahenduse erinevate materjalide ja keskkondade jaoks. Merisalu kirjeldas, et näiteks

NASA plaanib järgmisel 50 aastal arendada ja rakendada nanotehnoloogiat just kosmoserakenduste parandamiseks. «Meie idee katsetused kosmoses on üsna tõepärased, kuna senised uuringud on näidanud, et TÜ materjaliteadlaste väljatöötatud katted on ülimalt vastupidavad nii korrosioonile kui ka mehaanilistele kahjustustele,» rääkis Merisalu. Seetõttu toimuvad juba läbirääkimised erinevate osapooltega, et kosmoses teste teha.

•

UUDISED

JUULI 2016 NR 7

Uus labor uurib aju käitumist

TÜ

uus arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse labor pakub arvutiteadlastele ja üliõpilastele tipptasemel riistvara erinevate arvutigraafika ja neuroteadusega seonduvate uurimisprojektide teostamiseks. Näiteks luuakse laboris tegelikkusest võimalikult erinevaid keskkondi, et uurida, kuidas käitub inimaju tavapärasest erinevas olukorras. Laboris on olemas mitmed kaubanduses saadaolevad tipptasemel virtuaalreaalsuse prillid ja lisaseadmed, mida saab kasutada inimaju töömehhanismide uurimiseks nii kohapeal kui ka inimeste kodudes. Olemas on näiteks ka Oculus Rifti uued virtuaalreaalsusprillid. Samuti saab katsetada HTC Vive virtuaalreaalsusprille. Nende eripära on võimalus jalutada ringi

oluliselt suuremal alal ning suhelda keskkonnaga läbi eriomaste kontrollerpultide. «See annab võimaluse suhestuda virtuaalse maailmaga nii loomulikult, kui see praegu üldse võimalik on,» ütles labori üks eesvedajatest Madis Vasser. Seda kõike veavad võimsad arvutid, mis lubavad teha laboris ka suuremat arvutusvõimsust vajavaid arvutigraafika projekte. Vasser ütles, et praegu on virtuaalreaalsuse veduriks valdavalt meelelahutus. «See tehnoloogia võimaldab luua aga kõikmõeldavaid virtuaalseid stsenaariume. Seega uurime meie ühest küljest teoreetilisi teadusprobleeme ning teisalt ka juba võimalikke praktilisi lahendusi.» TÜ arvutigraafika spetsialist Raimond-Hendrik Tunnel avaldas lootust, et tulevikus teevad

üliõpilased labori juures lõputöid, mis uurivad, millised seosed on virtuaalreaalsuses kogemuse saamiseks head ja millised mitte. Laboris tehtava teadustöö üks väljundeid on luua tegelikkusest võimalikult erinevaid keskkondi ning uurida, kuidas käitub inimaju näiteks olukordades, kus gravitatsioon toimib uudsel viisil, püsivad objektid muutuvad ebapüsivateks jms. «Sel moel kogume uusi teadmisi ka aju igapäevase toimimise kohta ning vastame ehk küsimustele, kuidas võiksid teatud häirega ajud teisiti töötada,» seletas Vasser. Peale laboris toimuvate katsete proovivad teadlased tulevikus rakendada ka crowdsource’i meetodeid, et huvilised, kel on sarnane tehnoloogia olemas, saaksid oma kodudes katsetes kaasa lüüa.

•

Algas TÜ siseveebi kasutajauuring

iseveebi ankeetküsitlus on vastamiseks avatud 13. juunist 15. augustini. Küsitlus on üks osa sügiseni vältavast siseveebi uuringust. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on Tartu ülikooli siseveebi kasutajad siseveebiga rahul ning mida saaks teha selle kasutajamugavuse suurendamiseks. Küsitlusele vastamine võtab aega umbes kümme minutit. Tartu ülikooli sisekommunikatsiooni peaspetsialist Kristina Kurm ütles, et tagasisidet võiksid anda kõik ülikooli töötajad. «Ka need

võiksid oma sõna sekka öelda, kes pole kunagi siseveebis käinud või teevad seda väga harva. Loomulikult on kõik siseveebi puudutavad ettepanekud oodatud ka jooksvalt,» sõnas Kurm. Peale ankeetküsitluse tugineb uuring siseveebi kasutusstatistikale Google Analytics’i keskkonnas ja sügisel korraldatakse kasutajatega fookusrühma intervjuud, mis hõlmavad ka kasutajateste. Siseveeb on üks peamisi Tartu ülikooli siseteabe kanaleid, koondades nii praktilist teavet kui ka olulisemaid uudiseid. Statistikale

tuginedes saab öelda, et siseveebi kasutab iga nädal umbes 1700 TÜ töötajat ja doktoranti. «Ligipääs on automaatselt tagatud vaid töölepingu alusel töötajatele, seega võtke palun kommunikatsioonitalitusega ühendust, kui teil on sõlmitud ülikooliga käsundusleping ja sooviksite samuti siseveebi kasutajaks saada,» ütles Kurm. Uus siseveeb on nüüdseks kasutusel olnud poolteist aastat. Siseveebi kasutajate hulka lisandusid 2015. aasta alguses uue sihtrühmana ka doktorandid.

•

UUDISED

JUULI 2016 NR 7

Teadlased püüavad teadusrahaga meditsiinilist läbimurret artu ülikooli meditsiiniteadlased said professor Sulev Kõksi juhtimisel 700 000 Briti naela suuruse rahastuse haruldase Wolframi sündroomi uurimiseks. Uurimisrühm on teemaga tegelenud 13 aastat. Teadlased näevad, et rahastus annab võimaluse rakenduslikuks läbimurdeks, mis oleks lootuskiir seni ravimatule haigusele. TÜ patofüsioloogia professor Sulev Kõks ütles, et teadusraha saamine on oluline tunnustus TÜ-le ja tema labori seni kõige pikemaajalisemale tööle. Ühendkuningriigi teadlastega koostöös saadud teadusgrant toetab siirdemeditsiinilisi uuringuid ravimiarenduses. TÜ teadlased töötavad haruldase haiguse, Wolframi sündroomiga. Kõksi sõnul on see projekt

FOTO: KAADER VIDEOST

SULEV KÕKS ETV TEADUSSAATES «PÜRAMIIDI TIPUS».

lootuskiireks perekondadele, kus on selle sündroomiga lapsed. Wolframi sündroomi tekitab wolframiini geeni rike, mis põhjustab vigasena psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt võib selles geenis olla defekte kuni 25%-l elanikkonnast. Sündroomi põdevaid inimesi tabab ühtaegu kahte tüüpi

diabeet, peale selle ähvardab haigestunud inimest nii pimedaks kui ka kurdiks jäämine. Sulev Kõks rääkis ETV teadussaates «Püramiidi tipus», et meditsiiniteadlased teavad selle geeni kas täieliku või osalise rikke levikust populatsioonis veel võrdlemisi vähe. «Nende inimeste saatus on

ein Taagepera sai kõrgeima preemia, mis võrdleva poliitika valdkonnas välja antakse. Tar tu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi emeriitprofessor Rein Taagepera sai rahvusvahelise politoloogia assotsiatsiooni (IPSA) maineka Karl Deutschi auhinna. Preemiaga tunnustatakse silmapaistvaid teadlasi, kes on tegelenud erinevaid distsipliine

hõlmavate teadusuuringutega, mille poolest oli tuntud ka Karl Deutsch (1912–1992), keda peetakse üheks 20. sajandi juhtivaks politoloogiks ja sotsiaalteadlaseks. IPSA komisjon valib auhinna saaja tehtud soovituste põhjal ja selle väljaandmist toetab Karl Deutschi fond. Rein Taagepera ütles, et auhind tuleb talle rõõmsa

FOTO: ANDRES TENNUS

Taagepera sai kõrgeima auhinna

REIN TAAGEPERA

UUDISED

JUULI 2016 NR 7

Metsaülikool keskendub IT-le üsna kurb, sest nad surevad kolmekümnendates eluaastates,» ütles Kõks. TÜ teadlaste roll on teostada eelkliinilisi ravimiuuringuid ühe ravimikandidaadiga. «Oleme oma laboris arendanud Wolframi sündroomi mudeli, mida kasutame selles projektis,» sõnas Kõks. Wolframi sündroom ja selle modelleerimise eesmärk oli ühe geeni funktsiooni põhjalik uurimine. «Saadud andmed lubasid oletada võimalikku ravistrateegiat sellele äärmiselt kannatusrikkale sündroomile. Meie teadustöö leidis vajaliku tähelepanu ning koos välispartnerite ja rahastusega on võimalik saavutada selles uurimissuunas uus tase,» rääkis Kõks.

ugustikuu lõpus Käärikul toimuv metsaülikool võtab tähelepanu keskmesse infotehnoloogiahariduse Eestis, riigi küberjulgeoleku ning IT mõju meie koolisüsteemile, igapäevasele toidulauale jm. Metsaülikooli juhataja Triin Käpp ütles, et kuna praegu sünnivad lapsed kiires tempos kihutavasse infoühiskonda, tuleb meil aina enam mõtestada, kuidas mõjutavad lai infoväli ja aina lisanduvad tehnoloogilised võimalused inimest. «Oluline on teadvustada erinevaid võimalusi ja ohte, mida infotehnoloogia pidev imbumine meie igapäevellu kaasa toob – elame info-Eestis,» selgitas Käpp. 12. korda toimuv metsaülikool toob kokku oma ala asjatundjad, üliõpilased, teadlased, lektorid ning kodanikuühiskonna tegusad kaasa-

mõtlejad. Tänavuse metsaülikooli kava pani kokku TÜ psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro. Avaloengu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja e-residentsuse programmi eestvedaja Taavi Kotka. Lektoritena jagavad oma mõtteid teiste seas visionäär Sten Tamkivi, TÜ bioinformaatika professor, akadeemik Jaak Vilo, küberkaitse spetsialist Heli Tiirmaa-Klaar, noor IT-teadlane ja matemaatika populariseerija Kristjan Korjus jpt. Peale päevaste loengute ja arutelude saavad metsatudengid jagada mõtteid hommikustes mõttekodades ning tulla välja uudsete ideede ja lahendustega avatud ruumis. Metsaülikool toimub tänavu 24.–28. augustil Käärikul. Kava ja registreerimine on avatud metsaülikooli kodulehel www. metsaylikool.ee.

üllatusena. «Minu füüsikast kaasa toodud meetod tekitab küllaltki suurt vastuseisu, või hullematki – ükskõiksust,» lausus Taagepera. Taagepera rääkis, et tal on õnnestunud avastada mõningaid inimtegevuse loodusseadusi ja selles osas on tema töö läbimurdeline, sest aitab politoloogiat teaduslikumaks teha. «Minu jaoks tähendab Karl Deutschi auhind eeskätt seda, et saan tugevamat häält teha, et edutada loogiliste mude-

lite arendamist ja vaos hoida statistilise analüüsi liturgiat, mis politoloogias vohab,» ütles Taagepera. Rein Taagepera huvitub kvantitatiivsete ennustuslike mudelite loomisest sotsiaalteadustes. Tema viimased raamatud keskenduvad par teide arvu ja suuruse ennustamisele valimissüsteemide alusel ja loogiliste mudelite loomisele üldisemalt. Professor Taagepera on loonud ja testinud mudeleid võidurelvastumise, maailma rahvastiku

kasvu ja ajalooliste impeeriumite kasvu kohta. Ta on kirjutanud raamatuid Baltimaade ajaloost ja soome-ugri rahvaste vabariikidest Vene Föderatsioonis. Tema praegune uurimistöö puudutab osiste suuruse mõju sotsiaalsetele nähtustele, samuti on ta lõpetamas loogiliste mudelite loomise õpikut algajale. 2008. aastal pälvis Rein Taagepera Uppsala ülikooli Skytte sihtasutuse Skytte medali demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest.

•

UUDISED

JUULI 2016 NR 7

Hea õpetamise grandi saajad artu ülikooli õppekomisjon otsustas, keda arengufondi rahade eest 2016. aastal hea õpetamise grandiga premeerida. Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Andrus Org, Riina Oruaas ja Natalja Zagura, sotsiaalteaduste valdkonnast Stefano Braghiroli, Aet Kiisla ja Tiiu Taur, meditsiiniteaduste valdkonnast Marje Oona, Oivi Uibo ja Daisy Volmer, loodusja täppisteaduste valdkonnast Svetlana Ganina, Natalja Lepik ja Raivo Raid. Organisatsioonikommunikatsiooni assistent Tiiu Taur ütles, et otsustas granti taotleda eelkõige seetõttu, et talle meeldib oma töö. «Kui üks asi meeldib, siis tahaks seda ikka paremini ja paremini teha. Seetõttu oli grandi taotlemine minu jaoks hea võimalus võtta enda jaoks aega, et oma

õpetamisfilosoofia üle mõtiskleda ja analüüsida seda, mida ma teen ning seada ka eesmärgid, mille poole edasi püüelda,» ütles Taur. Tauri arvates on oluline oma õpetamist uurida, sest nagu paljud muud asjad elus, vajab ka õpetamine õppimist – heaks õppejõuks sünnivad vaid vähesed. «Oma õpetamise uurimine aitab kindlasti kaasa sellele, et õppejõud oskab näha oma tegemisi suuremas plaanis ja keskenduda sellele, et tudengid saaksid oma õpingutest võtta edasisse ellu nii palju kui võimalik.» Taur võttis uurimise keskpunkti tänaste praktikute töökogemuste ja ülikoolis õpetatava sidumise. «Lähtusin oma eesmärke seades hea õpetamise tavas toodud põhimõttest, et hea õpetamine seob õpitava tegeliku eluga. Usun, et teooriat ja praktikat on oluline siduda ning tänu grandile saan sel-

artu ülikooli akadeemilises spordiklubis avati keskkonnasõbralik jõusaal ehk klubisse toodi kümme jalgratast, mis toodavad elektrit. Tegemist on möödunud aastal «Negavati» konkursil III koha saanud TÜ üliõpilaste energia- ja ressursisäästu projektiga, mille elluviimiseks saadi 10 000 eurot. Spordiklubisse paigaldatud jalgrattad on tudengitele tasuta kasutamiseks. «Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20 LED-lampi, sellest piisab omakorda mitme kahetoalise korteri valgustamiseks,» selgitas rataste ülesannete projekti üks eestvedajatest, TÜ tudeng Märt Roosaar. Jõusaalis plaanitakse toodetud energiat valgustuseks ära kasutada. Akadeemilises spordiklubis testisid rattaid nii spordiklubi juht Harry Lemberg, fitnessiklubi juht Ivika Värton kui ka maanteejalgrattur, 2012. aasta suveolümpiamängudel naiste maantee grupisõidus 17. koha saanud Grete Treier (pildil).

les vallas pakkuda oma tudengitele senisest enam,» ütles Taur. Õppeprorektor Mart Noorma sõnul laekus tähtajaks 22 hea õpetamise grandi taotlust. Kõik granditaotlejad esitasid oma õpetamisportfoolio ehk õpetamisalase arengu analüüsi ja tegevusuuringu projekti. Otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel, oma õpetamise arendamisel ning uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt. Grandi saajad otsustas taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. «Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,» sõnas Noorma.

• FOTO: ANDRES TENNUS

KOLUMN

JUULI 2016 NR 7

FOTO: ERAKOGU

Pirogovi park tudengitele tagasi! «PAI – Pirogovi Avaliku irogovi park on Instituudi» projekt parandaks kõigile teada – lausa linna üldist muljet ning oleks kurikuulus park Tartu turistidelegi tõmbenumber. linna südames. Kurikuulus just Ka Tartu linna üldplaneeringu seetõttu, et tihti veedab pargis kohaselt on ajaloolise väärtusega aega just sellist õhkkonda kujunkesklinna pargid esteetiliselt ja dav seltskond. Pargi ilme näitab maastikuarhitektuuriliselt hinju ise, kellele see on mõeldud natuimad ning suure puhkeväärkasutamiseks. tusega haljasalad. Siia kuulub Pirogovi park on halvas ka Pirogovi park, mis on samuti seisukorras – halvasti valgustatud tähtis tugiala. KERTU KRUUS ja hooldatud – ja üldsegi mitte Arengusuunaks on võetud EMÜ maastikuarhitektuuri tudengisõbralik. Asukohalt võiks eesmärk saavutada linna parkimagistrant park hoopis endast kujutada des keskkond, mis võimaldab üht aktiivseimat avalikku ruumi linnaelanikele erinevaid liikuTartu kesklinnas, kust õhkaks misvõimalusi ja neil mitmekesinooruslikku energiat hoopis teistsuguste kasutusselt linnamaastikus puhata. võimaluste näol. Projekti jõustumisel oleks kesklinnas midagi, Olukorra parandamiseks ühendasid väed Tartu mis annaks aimu tudengite energiast, pealehakkaülikooli üliõpilasesinduse liikmed ja Eesti maaülimisest ja erilisusest. Pirogovi park oleks aktiivne kooli maastikuarhitektuuri tudengid. Tartu ülikooli avalik ruum ja vabaõhukeskus, kus on võimalik üliõpilasesinduse esimees Reelika Alunurm algatas mängida pingpongi või malet, lugeda raamatut koostööd Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri väliraamatukogust, pidada filosoofilisi vestluseid tudengitega: Liisa Sekavin, Kaja Veddel, Kati Lipp valgusseente all – või nautida lihtsalt suveõhtut ja Kertu Kruus. kaunis pargis. Üheks Tartu kaasava eelarve 2016. aasta projekProjekti jõustudes saaks Pirogovi pargist tiks esitati Pirogovi pargi uue kujunduse omapoolne turvaline, valgustatud, kutsuv, aktiivne ja avalik nägemus: «PAI – Pirogovi Avalik Instituut – Pirolinnaruum. Võib arvata, et kogu linnarahvas tahaks govi park tudengitele tagasi!». Eesmärk on luua uus Pirogovi pargis värsket algust näha – tegemist on «instituut», vabaõhukeskus, mis oleks tudengisõb- vägagi tuntud paigaga. ralik ja ligitõmbav ajaveetmiskoht. Idee pääses edasi Pirogovi pargist võiks saada nooruslik ja värska sügisesele hääletusele, kus Tartu linna elanikud kendav linnaruumi osa, mis vastanduks praegusele saavad oma hääle anda. Ideega esindatakse ühishuvi iidsete või puuduvate kasutusvõimalustega Toomesaada Pirogovi park tudengitele tagasi. mäe nurgapargile. • PIROGOVI PARK OLEKS AKTIIVNE AVALIK RUUM JA VABAÕHUKESKUS, KUS ON VÕIMALIK MÄNGIDA PINGPONGI VÕI MALET, LUGEDA RAAMATUT VÄLIRAAMATUKOGUST JA PIDADA FILOSOOFILISI VESTLUSI.

PERSOON

JUULI 2016 NR 7

FOTO: ANDRES TENNUS

PERSOON

JUULI 2016 NR 7

Aasta Tartus oli elumuutev kogemus Ameeriklanna Alina Clayst saab ilmselt ühel päeva kõrgetasemeline diplomaat. Oma roll on selles ka Tartu ülikoolil, sest just siin veetis neiu oma viimase aasta. PERSOON

SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

lina Clay on 21aastane politoloogiat õppiv ameeriklane, kes veetis viimase aasta Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis õppides. Ilmselt on vahetusüliõpilastelt, kes on siia tulnud, üks enim küsitud küsimus see, kust tuli idee tulla just Eestisse õppima. Ka Alina on pidanud sellele küsimusele vastama kordi rohkem kui kahel käel sõrmi. Oma esimesel bakalaureuseaastal Ameerikas teadis Alina, et mingil hetkel tahab ta minna välismaale teadmisi omandama. Neiu tahtis minna kindlasti kuhugi, kus saaks õppida heal tasemel vene keelt. Huvi Venemaa ja vene keele vastu tulenes sellest, et tegelikult on Alina sündinud hoopiski Venemaal. Mõneaastaselt lapsendati ta Ameerika perekonda. Uuesti

ta Venemaale sattunud pole ja nii leidiski, et vahetusaasta on hea viis, et õppida tundma oma sünnipaika. Alguses plaaniski neiu minna aastaks ajaks Venemaale, aga ühel hetkel hakkas ta uurima ka teiste riikide õppimisvõimaluste kohta ja talle jäi silma Tartu ülikool. TEADIS EESTIST Ta teadis küll, et on olemas selline riik nagu Eesti, aga tema teadmised olid toona väga üldised. Siiski oli neid rohkem kui keskmisel ameeriklasel. Alina tõdes, et kui ta räägib ameeriklastele Eestist, siis enamjaolt peab ta seletama, mis asi see Eesti üldse on. Alina on täheldanud, et kui ameeriklased teavad, mis on Eesti ja kus see asub, siis seda peamiselt laulva revolutsiooni pärast. Ta rääkis, et üllatavalt paljud on näinud filmi «Laulev revolutsioon», seejuures ka Alina ise. Eestit teadis Alina tänu sellele,

et tema vene keele õppejõud rääkis neile loengutes meie riigist. «Õpetajal olid väga suured teadmised Eesti kohta ja ta jagas neid ka meiega,» ütles Alina. Kui osad Alina kaastudengid otsustasid vahetusaastaks Venemaale minna, siis see olevat teinud õppejõu murelikuks. «Ta rääkis alati, et Venemaale on ohtlik minna, minge parem Eestisse,» lausus neiu. Õppejõud oli veel eraldi Alinale öelnud, et on mures nende pärast, kes Venemaale lähevad, ja pole kindel, kas nad sealt tagasi tulevad. Niivõrd suur oli tema hirm Venemaa ees. Alinale olevat aga õppejõud öelnud, et temaga on kõik hästi, sest Eesti on väga turvaline riik. Nagu Alina ise ütles, siis tema reis Eestisse oli paras põrgu. Kõigepealt tühistati tema lend ja ta pidi tunde uut lendu ootama. Nagu ebameeldivustest oleks veel vähe olnud, kadus ka tema pagas ära. Ta oli võõras riigis ühegi tuttavata ja ka ühegi isikliku

PERSOON

JUULI 2016 NR 7

FOTO: ERAKOGU

OMA EESTIS VEEDETUD AJA JOOKSUL KÜLASTAS ALINA VÕIMALIKULT PALJU ERINEVAID PAIKU EESTIMAAL. TA ON SEDA MEELT, ET AINULT SUUREMATES LINNADES OLLES EI SAA KOGU RIIGIST TERVIKLIKKU PILTI KÄTTE.

asjata. Selline olukord ajas teda algul vihale. «Aga siis läksin ma linna, vaatasin ümbrust. Kõik oli nii teistmoodi ja ilus ning ma rahunesin maha,» lausus ta. Linnas, kus Alina Ameerikas elab, on üle miljoni inimese. Seega oligi Tartu tema jaoks äärmiselt rahulik ja ilus. «Sa võid tänaval rahulikult kõndida ja inimesed ei karju su peale ega signaalita pidevalt,»

negi aimu, kuhu ta aastaks ajaks kolib. «Ma mäletan oma esimest päeva siin. Peas vasardasid kogu aeg tüüpilised idaeurooplaste stereotüübid, mis pole väga positiivsed, aga tegelikult oli kõik nii teistmoodi. Ma mõtlesin, et need veebilehed on mõttetud ja valetavad ka veel pealekauba. Mitte miski polnud nii, nagu seal kirjas oli,» leidis Alina. Eestisse tuleku puhul oli tema

MÄLETAN OMA ESIMEST PÄEVA SIIN. PEAS VASARDASID KOGU AEG TÜÜPILISED IDAEUROOPLASTE STEREOTÜÜBID.

rääkis ta sellest, mis teda esialgu üllatas. Enne oma reisi siia guugeldas Alina põhjalikult Eesti kohta teavet, et valmistuda võimalikult palju ette ning et tal oleks natuke-

jaoks kõige raskem kodust lahti lasta. «Ma kartsin, et kui ma tagasi Ameerikasse lähen, siis mu sõbrad ei mäleta mind enam. Ma olin kahtlustav ja see osaliselt röövis minult esimese semestri.

Ma ei nautinud seda nii palju, kui oleksin võinud,» saab Alina nüüd tagasi vaadates aru. Alina elab Ameerikas lõuna pool ja seal on kombeks, et tänaval jalutades tervitatakse kõiki. «Ma pean silmas «Tere! Kuidas läheb?», ja sinna suur lai naeratus juurde. Kogu komplekt,» rääkis ta. Seetõttu oli tema jaoks naljakas, et siin pole niimoodi kombeks. TAHAB TERVITADA «Ma olen sellise käitumisega harjunud ja kui ma näen tänaval inimesi, siis ma tahan tahtmatult neid tervitada, aga siin nii ei tehta.» Alina ütles, et juttu ta võõrastega ajama ei hakka, aga naeratab neile ikka. «Inimesed mõtlevad siis tavaliselt, kas ma tean neid. Või siis naeratavad vastu,» ütles Alina.

PERSOON

JUULI 2016 NR 7

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et välistudengid ei tunne end Eestis olles hästi, sest inimesed on nendega ebaviisakad. Alina ütles, et tema pole kunagi tundnud, et ta poleks siin teretulnud. Samas on tal ka teooria, miks see nii on. NÄEB VÄLJA NAGU ME «Ma näen välja nagu teie, nagu eurooplane. Ilmselt oma vene juurte pärast,» tõi ta põhjenduse, miks temasse hästi suhtutakse. Neiu on nüüdseks aasta aega Eestis õppinud ja selle ajaga on ta täheldanud ka mitmeid erinevusi kahe riigi koolisüsteemis. Erinev on juba õppimiseks kulutatav aeg. Kui Eestis saab bakalaureusekraadi kätte kolme aastaga, siis Ameerikas tuleb aasta kauem õppida. Suurima erinevusena toob Alina välja selle, et Eestis on õppimine vabam ja iseseisvam. Ühendriikides antakse neile ainetes iga nädal ülesandeid ja õppejõud kontrollivad pidevalt, kas materjal

on omandatud. Siin pole see enamjaolt kombeks. Peale selle on Ameerikas õppejõud tunduvalt kõrgemal positsioonil kui tudengid. Eestis võtavad aga õppejõud tudengeid endaga samaväärselt ja see on see, mis Alinale meeldib. Selle aasta jooksul, mis ta on Eestis veetnud, on ta kohtunud paljude äärmiselt tarkade õppejõududega, kes on innustanud teda rohkem pingutama. Neiu on

Stipendiumiprogrammi eesmärk on koolitada tulevasi USA diplomaate. Stipendiumile kandideerisid 160 ülikooli tudengid, magistriõppest valiti välja vaid 20 üliõpilast. Augustis peab Alina tagasi Ameerikasse minema ja kuigi võiks arvata, et stipendium tekitab ootusärevust ja soovi juba kodumaale jõuda, siis tegelikult see nii pole.

EESTIS VÕTAVAD ÕPPEJÕUD TUDENGEID ENDAGA SAMAVÄÄRSELT JA SEE MEELDIB ALINALE VÄGA.

veendunud, et maineka Washingtoni keskuse Pickeringi stipendiumi sai ta tänu Tartu ülikoolile ja siinsetele õppejõududele. Ta rääkis, et üks õppejõud käis talle pidevalt peale ja julgustas stipendiumile kandideerima. See oligi tõuge, mida Alina parajasti sel hetkel vajas. Ta sai aru, et kaotada pole tal midagi, võita aga see-eest küll.

«Eestis veedetud aeg on olnud minu jaoks elumuutev,» lausus ta. Ühe kodust eemal veedetud aastaga on ta saanud aru, kes ta on ja mida tulevikus tahab. Ja mida ta siis tahab? «Loomulikult maailma paremaks muuta.» Tulevikus töötab Alina ilmselt USA välisministeeriumis, sest see käib saadud stipendiumiga kaasas. •

ÜKS KÜSIMUS Milline tudeng on Alina? FOTO: OVE MAIDLA

PIRET EHIN TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal

lina saabus Tartusse 2015. aasta augustis ja on siinviibimise esimestest päevadest peale panustanud Skytte instituudi ja TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuse töösse vabatahtlikuna. Alina on olnud maailma parim praktikant – ta on tohutult töökas, taibukas, energiline ja innukas. Ta astus sõna otseses mõttes uksest sisse ja ütles: «Ma olen aastaks Tartus ja olen valmis teid igal võimalikul viisil aitama. Palun kaasake mind!» See on suhtumine, mida väga tihti ei kohta. Temast on olnud suur abi konverentside korraldamisel ning mitme «Horisont 2020» teadus- ja arendusprojekti elluviimise juures. Usun, et ta on saanud meilt väärtuslikke kogemusi ja küllap oli ka Tartust teele läkitatud soovituskirjal oma roll selles, et Alina väljavalituks osutus.

•

AKTUAALNE

JUULI 2016 NR 7

Ettevõtlussuhetes tuleb pidevalt kätt pulsil hoida Tartu ülikoolil on käsil mitmed projektid, mis aitavad lahendada seniseid suuremaid ettevõtlikkuse ja sellega seotud koostöö ALMA MATER

probleemkohti.

MERILYN SÄDE merilyn.sade@ut.ee

el suvel hakatakse aktiivselt katsetama Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti muusikaja teatriakadeemia, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli koostöös loodud ettevõtlusplatvormi Adapter. Tööversioonina kandis Adapter nime T-Helpdesk, mis muudeti ümber eelkõige seetõttu, et võrgustiku nimi oleks kergesti hääldatav nii eesti kui ka inglise keeles. Teine ja olulisem põhjus, miks T-Helpdeskist sai Adapter, peitub sõna enda taga seisvas tähenduses. «Otsisime nime, millel oleks mingisugune seos sellega, mis seda võrgustikku iseloomustab. Kuna võrgustik ühendab erinevaid osapooli, oligi adapteri-kujund siin

asjakohane,» ütles Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura. Võrgustikku saab kasutama hakata ilmselt alates selle aasta sügisest. Adapteri abil on ettevõttel võimalus pöörduda edaspidi ühte kohta, mitte igasse ülikooli eraldi. Samuti luuakse ühine ettevõtlusteenuste pakkumise süsteem ja käivitub tihedam ülikoolide vaheline koostöö. «Oleme

dest, edaspidi ka kõrgkoolidest. «Lubame, et vastus tuleb viie tööpäeva jooksul ja pöörame suurt tähelepanu teenuse kvaliteedile ja korraldusele,» ütles arendusprorektor. Praegu on ettevõtjad olukorras, kus tihti pöördutakse vaid ühe kindla kontaktisiku poole või mitme erineva inimese poole. «Kui aga need kindlad inimesed on näiteks puhkusel, võib juhtuda, et ettevõte saab vastuse alles kuu või rohkema pärast. Adapteri kaudu saadakse vastus aga igal ajal, st viie tööpäeva jooksul,» kinnitas Puura. Ta rõhutas, et Adapteri roll

KÕIGE ROHKEM MUUTUB SEE, ET KA TÜ TEADLASED SAAVAD ENAM TEADA SELLE KOHTA, MIS TOIMUB TEISTES ÜLIKOOLIDES.

pidevalt kuulnud etteheiteid, et ülikoolid ei tee omavahel eriti koostööd, ja teiseks ka seda, et praegu ei osata alati oma küsimusega ülikoolides õige inimese poole pöörduda,» rääkis Puura. Adapteri kaudu saab ettevõtja vastuse kõikidest Eesti ülikooli-

on tekitada ka uusi kontakte. «Arvan, et kõige rohkem muutub see, et ka meie oma teadlased ja ettevõtluskoostöö vahendajad saavad enam teada selle kohta, mis toimub teistes ülikoolides, ja tekib eluterve konkurents.» Ka ettevõtjate huvides on erinevaid

AKTUAALNE

ILLUSTRATSIOON: ADAPTER

JUULI 2016 NR 7

KUUE ÜLIKOOLI KOOSTÖÖS HAKKAB SÜGISEST TÖÖLE ETTEVÕTLUSPLATVORM ADAPTER.

küsimusi lahendades parim viis see, kui meeskond moodustatakse kahe või kolme ülikooli teadlastest, kes täiendavad teineteise teadmisi ja oskusi. «Praegu, kui teadlase poole pöördutakse mingis küsimuses ja ta oskab sellest lahendada vaid ühe kolmandiku, siis ta ei hakka otsima inimesi, kes oskaks leida vastuseid teisele kahele kolmandikule,» sõnas Puura. Seetõttu arvabki ta, et Adapteri abil suureneb ka koostöö teiste ülikoolide ja ka ettevõtjate vahel. Nii saab esitada ka varasemast keerulisemaid erialadevahelisi küsimusi. Selle aasta 6. oktoobril toimub Eesti rahva muuseumis suur ettevõtluspäev, mida korraldavad samuti kõik ülikoolid koos ning kus toimub ka Adapteri esitlus. «Üritus on väga mitmekülgne, kasutame praegu enda teada esimest korda maailmas vormi, kus 30 teadlast teevad ettevõtja-

tele liftikõnesid.» Liftikõne on lühiettekanne, mis kestab kuni viis minutit ja mida kasutatakse tavaliselt idufirmade puhul, et selgitada investoritele oma ideed. Üritusel annavad teadlased ettevõtjatele seega lühiülevaate, millega nad tegelevad ja kuidas nad võiksid olla kasulikud olemasolevate ettevõtete arenguks. PARTNERLUSPROGRAMM Üritusel on esindatud ka ettevõtjate toetamise tugisüsteem, kus kuvatakse kõik ettevõtjatele praegu pakutavad teenused. «Adapter hakkab samuti olema osa sellest. Kui näiteks ettevõte läheb EAS-i diagnostikale ning sel tuvastatakse teadus- ja arendustegevuse vajadus, mis aitaks kaasa ettevõtluse arengule, siis järgmine punkt, kuhu neil soovitatakse pöörduda, olekski Adapter,» rääkis Puura.

Ettevõtluspäeval toimuvad ka erinevad seminarid ning isiklikud kohtumised, kus pakutakse lahendusi ettevõtete küsimustele. Tartu ülikool on loonud partnerlusprogrammi, mis on välja mõeldud selleks, et TÜ ja ettevõtete koostöö oleks tõhusam. «Oleme näinud seda, et ülikool on mitmete suurte ettevõtete ja organisatsioonidega teinud koostöö raamlepingu, kuid paraku on läinud nii, et kokkulepitust on ette võetud vaid väike osa,» ütles ta. Arendusprorektor nimetab mitmeid suurettevõtteid, nagu Telia, Eesti energia, Viru keemia grupp ja organisatsioonidest politsei- ja piirivalveamet, ning küsib, mis on neil kõigil ühist suhetes Tartu ülikooliga. «Ühine on see, et nad on tegelikult kõik huvitatud koostööst väga erinevatel põhjustel. Kindlasti soovivad nad teha teadus- ja

AKTUAALNE

arenduskoostööd, samuti soovivad nad oma töötajatele erinevaid koolitusi, uusi töötajaid, võimalusi pakuvad ka kaasjuhendatud üliõpilastööd ja praktikad ning ettevõtjate kaasamine õppetöösse,» loetles Puura ja lisas, et suurtel ettevõtluslepingutel tuleb kätt pulsil hoida, et need oleksid laia haardega. Ta toob näiteks, et Tartu ülikooli, Telia ja Eesti energia juhtkonnad on igal aastal kohtunud ning kaardistanud esmalt ära, missugused kontaktid on omavahel juba olemas. «Oleme tavaliselt olnud isegi üllatunud, kui palju meil neid kontakte on. Aga programm aitab teha seda, et meil ei oleks kogu aeg tarvis üle küsida, mis killustatult toimub. See tagab, et teave oleks pidevalt olemas.» Uudne on ülikoolipoolne suurem aktiivsus pakkuda programmiga liitunud ettevõtetele ja organisatsioonidele praktikante, tööjõudu ja magistrante või doktorante, kes oleksid huvitatud

JUULI 2016 NR 7

uurimisteemade üle. «Samuti rääkisime uute lahenduste väljatöötamisest, näiteks droonide valdkonnast. Kindel huvi oli ka butafooria, füsioloogia, religiooni ja materjaliteaduse vastu,» tõi partnerlusprogrammi projektijuht Kristel Reim näiteks. Edaspidi püütakse TÜ ja PPA ühiseid huvisid n-ö järjest täpsemaks joonistada ning kohtuda vajadusel pikemalt ja sihipärasemalt nende inimestega, kes tegelevad vastavate valdkondadega. «Eesmärk on tegeleda vähemalt paari-kolme teemaga ja jõuda arendustöösse, samuti tegeleda aktiivselt õppetööalase koostööga,» lisas Reim. Ta lisas, et seesugune juuni kuine kohtumine on üks programmi hüvedest ettevõttele, mis võiks toimuda kindla ajavahemiku järel. «See võimaldab ühelt poolt silmaringi laiendada, aga teiselt poolt leida ka uusi ja huvitavaid koostöövõimalusi.» TÜ teeb programmi raames koostööd ka Swedbankiga. Praegu

TÜ TEEB KOOSTÖÖD KA SWEDBANKIGA. PRAEGU KÄIVAD LÄBIRÄÄKIMISED NÄITEKS SIMULATSIOONIVÄRBAMISE OSAS.

sellisest tööst, kus nad otsivad ettevõtete eri probleemidele lahendusi. «Kohtume korra aastas ja vaatame üle, missugused meetodid toimivad meie koostööks kõige paremini. Tegelikult on see maailmas ja USA-s üsna levinud moodus, aga Eesti ja Tartu ülikooli mõttes ei ole seda kindlasti sellisel kujul varem tehtud,» ütles Puura. Juuni alguses kohtuti näiteks politsei- ja piirivalveametiga, kus arutleti peamiselt õppealase koostöö, sealhulgas projektipõhise praktika üle ning ka erinevate

käivad läbirääkimised praktikate, koolituste, värbamise ja motivatsioonikoolituste üle. «Tõenäoliselt osalevad nad projektipõhise praktika ja värbamissimulatsiooni prooviuuringus, aga see kõik selgub veel täpsemalt.» Simulatsioonivärbamine on arendatav projekt koostöös Karjääriteenistusega, mille idee on anda tudengitele võimalus kandideerida praktikale või tööle nii, et kogu protsess saaks põhjaliku tagasiside. «Tegu on eelkõige tudengitele eluks vajalike oskuste

arendamisega, et nende edasised püüdlused tööjõuturul oleksid mõtestatud ja edukad,» selgitas projektijuht. KOOLITUSED JA VÄRBAMINE Protsess sarnaneb tavakandideerimisega ehk ettevõte esitab oma pakkumise, millele on võimalik saata nõutud dokumendid. «Viimaste põhjal valitakse välja kõige edukamad, kes pääsevad vestlusele – nagu ikka. Aga kõik dokumentide saatjad saavad oma materjalidele tagasiside ning nõustaja analüüsib neid,» ütles ta. Vestlusvoorus osaleb ka ettevõtte esindaja ning sellelegi saab üliõpilane põhjaliku järelanalüüsi. «Tulemusena on kõigil osalejatel saadud teavet võimalik edaspidises elus kasutada ning nad on loodetavasti tööjõuturul edukamad,» sõnas ta. Reimi sõnul on Tartu ülikoolil suurepärased võimalused pakkuda ettevõtetele väga laial skaalal arengu- ja koostöövõimalusi. «Uue idee või vajaduse tekkides võimaldab programm saada ettevõttel ühest kohast teavet – programm on kui ettevõtte teejuht ülikooli võimaluste mosaiigis,» sõnas Reim. Praegu on programmi tutvustatud umbes kümnele ettevõttele ja läbirääkimised käivad Eesti energia ning ABB-ga. «Õppealase koostööga on liitumas Estiko ja Viasat Eesti,» tõi Reim näiteid. Erik Puura sõnul on eesmärk, et selle aasta lõpuks oleks programmis 50 ettevõtet ja organisatsiooni. «Liituda võivad ka välisettevõtted. Siiski tuleb vaadata, et koostöö oleks mõistuspärane, mitte kunstlik või pingutatud,» rõhutas Puura. •

AKTUAALNE

FOTO: ANDRES TENNUS

JUULI 2016 NR 7

Teadlased kogunevad mõtteid vahetama Juuli alguses toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents, kuhu koguneb ligi 300 noort teadlast, 25 neist Eestist. Konverents on oluline selleks, et teadlased saaksid omavahel tulevaseks koostööks ALMA MATER

sidemeid luua.

SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

ohan Skytte poliitikauuringute instituut on kohalik partner Euroopa poliitikauuringute konsortsiumi (ECPR)

noorteadlaste konverentsi korraldamisel 10.–13. juulil 2016. aastal. Tartu ülikool valiti selleaastaseks konverentsi toimumiskohaks mitme teise konkureeriva ülikooli seast. Tartu ülikoolis juhib konverentsi korraldust professor Vello

Pettai, kes rääkis, et taolist konverentsi peetakse iga kahe aasta tagant ja iga kord leiab see aset erinevas riigis. Kunagine riigiteaduste ja praegune Skytte instituut on olnud Euroopa politoloogia assotsiatsiooni liige 20 aastat.

AKTUAALNE

JUULI 2016 NR 7

FOTO: ERAKOGU

KONVERENTSI ÜKS PEAESINEJA ON CHRISTIAN WELZEL.

Tegusad on oldud nii alarühmades kui ka assotsiatsiooni eesseisuses ja nüüd on tekkinud võimalus tuua noored teadlased Eestisse. Pettai sõnul korraldab ECPR aastas umbes kuus üritust. JAGATAKSE MÕTTEID Professor rääkis, et üritus näeb välja selline, et üle Euroopa kutsutakse assotsiatsiooni liikmesülikoolide doktorandid Tartusse ja neil on ette valmistatud ettekanded oma doktoritöödest. Klassikalises paneeli vormis arutatakse tööde üle ja jagatakse mõtteid. Peale selle toimuvad ka ümarlauad doktorantidele olulistel teemadel. Näiteks, kuidas taotleda raha ja kuidas publitseerida oma töid. Ümarlaual tuleb arutlusele Balti riikide ja Venemaa olukord. See teema on valitud selleks, et tuua välja meie riigi kohalikku omapära. Selle ürituse abil püüavad korraldajad Tartut ja Tartu ülikooli

rohkem kaardile tõsta ja nähtavaks teha. «Me tahame näidata oma rahvusvahelist ülikooli ja rahvusvahelist haaret,» sõnas Pettai. Päris iga doktorant konverentsile ei pääsegi, aga selleks, et pääseda, tuleb esitada lühikokkuvõte oma tööst. Pettai rääkis, et neid on esitatud umbes 550. Tema sõnul näitab see, et huvi konverentsi vastu on suur. Kõik tööd on tulnud läbi vaadata ja teha teatav sõelumine. Praegu on sõelakausi

Pettai loodab, et nende pingutus kannab vilja ja inimesed, kes siia tulevad, mäletavad Tartut ka aastakümnete pärast ja oskavad tulevikus oma partnereid siit leida. «Eks siin luuakse omavahel kontakte: noored saavad üksteisega tutvuda ja oma teemade kaupa leida vastavaid inimesi ning koos uusi projekte luua,» rääkis Pettai. «Ma olen väga rahul, et see üritus siia tuleb. See annab meile kandepinda pikemaks ajaks.» TÖÖ KÕRGEL TASEMEL Kuu enne ürituse toimumist rääkis Pettai, et korraldusliku poolega on ta väga rahul ja kuigi tegu on suure sündmusega, siis läheb korraldustöö kenasti. Ta mainis, et suureks toeks on assotsiatsioon ise. Tartu on peamiselt võõrustaja rollis. Organisatsioon tegeleb aga reklaami, registreerimise ja muude küsimustega. «Meie peamine ülesanne on inimesed vastu võtta,» sõnas Pettai. Professor rääkis, et organisatsioonis on töö väga kõrgel tasemel: kava pannakse kokku lausa arvutiprogrammidega ja vaadatakse, et inimeste paneelid

INIMESTE SIIASAAMINE TÄHENDAB SEDA, ET TARTU MUUTUB NENDE JAOKS TULEVASES KARJÄÄRIS ARVESTATAVAKS TEADUSKESKUSEKS.

läbinud 320 noort teadlast. Pettai sõnul on konverents doktorantidele oluline seetõttu, et uus põlvkond saaks sidemeid luua. Lisaks tähendab inimeste siia saamine seda, et Tartu muutub nende jaoks tulevases karjääris arvestatavaks teaduskeskuseks.

ei kattuks. Peale selle saadab see uhke programm välja teadaandeid. Pettai rääkis, et Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnast, Tartu linnast ja ettevõtluse arendamise sihtasutusest on olnud suur abi konverentsi korraldamisel.

AKTUAALNE

JUULI 2016 NR 7

Lisaks tõsisele ja töisele osale on kohaletulnutele mõeldud välja ka lõbusam tegevuskava, et tutvustada neile Eestit. Näiteks viiakse teadlased Emajõele sõitma ja külastatakse Peipsi järve äärset piirkonda. Kui teadlased on mängus, siis tuleb ka AHHAA keskust külastada. Pettai rääkis, et tal on hea meel, et kava on nii tihe ja inimesed saavad killukest Eestist lähemalt näha. Kuhu aga mahutada Tartus 300 külalist? Ka sellele on mõeldud. Pettai rääkis, et noorte teadlaste jaoks on kinni pandud Raatuse ühiselamu, kus saab soodsa hinnaga majutust. Pealegi asub see kesklinnas. Pettai ütles, et kindlasti on see nende instituudi selle aasta tippsündmus. Tegeleda 300–350 inimesega pidi olema paras väljakutse. SÕDA JA RAHU Konverentsi üks peaesineja on Saksamaa teadlane Christian Welzel, kes räägib oma viimasest raamatust («Freedom Rising: Human Empowerment and the Quest for Emancipation»), mille avaldas Cambridge’i ülikooli kirjastus. Raamat on saanud kaks olulist poliitauhinda. Welzel rääkis, et poliitika hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt ja seega oli loomulik jätk, et ta läks politoloogiat õppima. Praegu on Welzeli igapäevatööks võrdlevate avalike küsitluste uuringute tegemine ja nende avaldamine. Peale selle õpetab ta ka noori poliitikahuvilisi. Enda töö juures peab Welzel kõige huvitavamaks vaadelda kultuuride muutumist, eriti tõusvat suundumust seksuaalses

vabaduses ja soolises võrdõiguslikkuses. Welzel on konverentsil ka varem osalenud. Selleaastaselt konverentsilt ootab ta, et saaks teiste uurimistöödest võimalikult palju õppida. Nagu Pettaigi on ka Welzel seda meelt, et konverents on oluline noortele uurijatele selleks, et nad saaksid üksteisega tuttavaks, ning samuti selleks, et saada kogemusi ja mõtteid nii enda töid esitledes kui ka teiste omi kuuldes.

Fondist EAS-i rahvusvaheliste konverentside toetuse projektist «Euroopa poliitikauuringute konsortsiumi noorte teadlaste konverents 2016 Tartus» (EU49554) summas 19 196 eurot. Euroopa poliitikauuringute konsortsium (ECPR) loodi 1970. aastal ning sinna kuulub pea 350 teadusasutust 51 riigist. Johan Skytte poliitikauuringute instituut on konsortsiumi aktiivne liige olnud enam kui 15 aastat. Assotsiatsiooni mitme

BALTI RIIGID ON NATO LIIKMED, SEEGA EI PEA MURETSEMA, ET VENEMAA VÕIKS KALLALE TUNGIDA.

Kõige enam huvitab Welzelit sõja ja rahu teema. Seega oligi paslik tema käest uurida, mida ta arvab teooriast, et kolmas maailmasõda juba käib. Ta pidas seda lolluseks. «Kuigi meedia väidab vastupidist, siis maailm pole kunagi olnud nii rahulik nagu praegu. Nende inimeste arv, kes surevad vägivalla tõttu, pole kunagi olnud nii madal,» lausus ta. KUNI 400 OSALEJAT Welzel usub sellessegi, et on võimalik elada niisuguses maailmas, kus pole üldse sõdu. Samas pidas ta seda raskesti tõestatavaks. Ta usub, et saja aasta pärast on maailm palju sallivam, rahulikum ja sugude vahel on suurem võrdsus. Welzel rahustas ka eestlasi, kes kardavad Venemaa kallaletungi. «Balti riigid on NATO liikmed, seega ei pea te muretsema, et Venemaa teile kallale tungib,» ütles ta. Konverentsi toetatakse Euroopa Regionaalarengu

erineva tegevussuuna seas on üle aasta toimuvad rahvusvahelised noorteadlaste (doktorantide) konverentsid. Konverentsile oodatakse kuni 400 osavõtjat 15–20 riigist ja neile tutvustatakse Eestit nii uuendusmeelse kõrgharidus- ning teadusriigina kui ka suurepärase kultuuri-, loodusja terviseturismi sihtkohana. Üritus annab Eesti teadlastele võimaluse sõlmida uusi rahvusvahelisi sidemeid ja arendada mitmeid teaduskoostöö ideid. Veelgi täpsemalt aitab konverents tutvustada Tartu ülikooli kui väga tugevat sotsiaalteaduste ja politoloogia valdkonna haridus- ja teadusasutust, luua sotsiaalteaduslikke sidemeid ning algatada ühiseid teadus- ja uuringuprojekte. Peale selle aitab konverents äratada huvi nii Tartu kui ka Eesti vastu võimaliku õpingute või uurimistöö tegemise ning projektiürituste korraldamise kohana. •

ETTEVÕTLUS

JUULI 2016 NR 7

«Konku» näitab tulevast üürikodu läbi tagasiside Tartu ülikooli geenitehnoloogia tudeng Karl-Sander Erss ja õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder lõid veebirakenduse «Konku», mis läheneb üürikuulutustele varasemast ETTEVÕTLUS

isiklikumalt.

ETTEVÕTLUS FOTO: ANDRES TENNUS

JUULI 2016 NR 7

MERILYN SÄDE merilyn.sade@ut.ee

akenduse peamine ülesanne on viia kokku elamispindade üürileandjad ja üürnikud ning teha nad omavahel tuttavamaks. «Tahame, et inimesed saaksid omavahel kokku ilma kolmandate isikute sekkumiseta ehk maakleriteta,» sõnas Joonas. Selle põhjus peitub eelkõige kõrgemas hinnas, aga ka usalduses.

Noormehed tegid veebirakenduse jaoks eeltööd ja rääkisid mitmete inimestega, kes ütlesid, et neil on maakleritega olnud pigem halvad kogemused. «Maaklerite seas võib kohata inimesi, kes tahavad kiiresti ja kohe raha kätte saada. Kui inimene satub sellise maakleri otsa, siis see tähendab, et sulle võidakse valetada ning võidakse üürnikuks võtta ka ükskõik missuguseid inimesi, peaasi, et raha oleks makstud,» kirjeldas Joonas. Praegu ei ole rakendus veel täiesti valmis, kuid üsna pea on võimalik nii üürnikel kui ka üürileandjatel hinnata üksteist viie palli süsteemis ja anda ka tagasisidet, mis on nähtav uutele huvilistele. «Kui kellelgi on olnud halb kogemus – näiteks võtab inimene endale üürniku, kes otsustab vaatamata keeldudele toas suitsetada –, siis saab sellest kohe kirjutada ja anda talle näiteks null punkti,» ütles Joonas. Samamoodi on üürnikul võimalus anda tagasisidet üürileandja kohta. «Kui üürileandja on meeletu kontrollija, kes käib põhimõtteliselt postiluugist sisse piilumas, kas kõik on ikka korras, siis saab ka talle anda vastavat tagasisidet, mida teised inimesed saavad arvesse võtta ja teha oma otsuseid selle põhjal.» Selleks, et vältida pahatahtlikke kommentaare, kavatsevad noormehed vaadata üle kõikide tagasiside. «Juhul, kui keegi on andnud väga karmi hinnangu ja see äratab kahtlust, võtame lepingupooltega ühendust ja teeme

kindlaks, kas pooled on lepingu sõlminud ning palume tõestust esitatud kaebuste kohta,» kirjeldas Joonas. Kõik osapooled saavad «Konku» loojatega ka ise ühendust võtta, kui kaebustes esineb valeteavet. Joonase sõnul sündis veebirakenduse nimi ajurünnaku käigus ning suurt inspiratsiooni selle taga ei olnud. «Meie arvates on «konku» hea eestikeelne sõna, mis tähendab väikest ruumi. See ei tohiks ka välisturul väga võõrastav olla,» põhjendas ta. Noormehed tõdevad, et kindlasti on üks väljakutse seotud teiste sarnaste teenusepakkujatega võistlemises. «Eks see ole alati nii, kui turule tullakse põhimõtteliselt asendustootega, aga siis tuleb lihtsalt inimeste esialgne harjumus välja tõrjuda.» Kuna teised kinnisvaraportaalid ei ole võtnud seisukohta, et nad ei tee maakleritega koostööd, siis usub Joonas, et nad suudavad just selle tõttu konkurentsi pakkuda. EBAMÕISTLIKUD SUMMAD Kui noormehed liitusid Ideelabori eelinkubatsiooniprogrammiga, ei olnud nad kindlad, missuguse ideega nad välja tulevad – nad teadsid lihtsalt, et kavatsevad midagi teha. «Karl-Sander kutsus mind Ideelaborisse ja pärast seda läksime Varssavisse reisile, et mõelda välja, mida me siis lõpuks teeme.» Joonase sõnul oli ta tegelikult juba mõnda aega mõelnud üürituru peale. «Kuna ma ise elan praegu ühiselamus ja

ETTEVÕTLUS

ühel hetkel kolis mu toakaaslane välja, siis pidin hakkama selle toa eest täishinda maksma. Ma ei tahtnud seda tegelikult väga teha, sest minu arvates ei ole tuba seda väärt,» jutustas Joonas. Nii vaataski ta erinevatelt kinnisvara veebilehekülgedelt üürikortereid ja otsis välja need, mis võiksid talle sobida. Seejärel selgus, et enamik neist olid maakleritega seotud. «Oletame, et tegemist on korteriga, mis maksab 300 eurot kuus, ja kui mina üliõpilasena lähen maakleriga rääkima, et sooviksin seda korterit, siis esimese hooga tuleks mul välja käia peaaegu 1000 eurot ehk esimese kuu üür, käsiraha ja siis tuleks veel maaklerile ka juurde maksta,» ütles ta ja lisas, et see summa käib kindlasti paljudele inimestele üle jõu. Praegu tegelevad noormehed investorite otsimisega. «Tegelikult ei olnud me arvestanud, et «Kaleidoskoobi» võiduga tuleb nii palju tähelepanu, sest me ei ole ju tegelikult veel «Konkut» välja arendanud, mistõttu ongi nüüd esmatähtis kiiresti kasvada, selleks

JUULI 2016 NR 7

kaudu ja liitumine on tasuta. «Edaspidi, kui otsustame, et kõik töötab kenasti ja inimestel ei ole mingeid suuri probleeme ega muresid, hakkab kehtima süsteem, kus inimene saab esimese kuulutuse sisestada tasuta.» Kui «Konkut» on tarvis järgminegi kord kasutada, tuleb eelmise kuulutuse eest maksta. «Aga kui kasutajale meie rakendus ei meeldinud, siis saab ta esimese kuulutuse eest jätta makse tegemata,» rääkis Joonas. VÕTI PEITUB AJAKASUTUSES Tegelike hindade peale ei ole noormehed jõudnud veel mõelda, aga nad on kindlad, et ei kavatse olla konkurentidest kallimad. «Kui veebilehel kv.ee tuleb maksta vist 10 eurot kahe nädala eest, siis meie mõtleme stiilis 10 eurot ühe kuu eest.» Juunis oli «Konku» rakendusse sisse loginud juba ligi sada inimest. «Kuigi see ei ole veel päris valmis, on inimesed olnud väga innukad ja neile meeldib see, mida me teeme.»

SOBIVA KORTERI LEIDMISEL TULEKS KOHE VÄLJA KÄIA SUUR SUMMA, MÕNIKORD PEAAEGU 1000 EUROT. SEE KÄIB KINDLASTI PALJUDELE ÜLE JÕU.

on aga rahalisi vahendeid tarvis,» ütles Joonas. Ta lisas, et pärast eksamite lõppu kavatseb ta kiiresti palju uurimistööd teha, et neil oleks võimalik rakendust edasi arendada. Tehniliselt on «Konku» juba praegu rakendusena olemas ja töötab Androidi-põhistes telefonides. «Praegu on see muidugi veel väga lihtne, aga isegi paar korteripakkumist on olemas.» Rakendusse saab sisse logida Facebooki

Kuidas jõuavad tudengid eksamite kõrval veel ka veebirakendust välja arendada? Joonas ütleb, et võti peitub ajakasutuses ja selles, et neil on Karl-Sanderiga omavahel erinevad tööülesanded ära jagatud. Ta lisab, et ideaalis peakski ühel idufirmal olema kolme tüüpi inimesi. «Üks on see, kes töötab tehnilise poole välja, ehk Karl-Sander, kes tegeleb koodidega ning ühendab internetis asju. Siis on suht-

luspool, mis on minu roll, ehk ma käin, räägin ideest, suhtlen meediaga jne.» Samuti on tarvis inimest, kes tegeleks kujundusega. «Praegu otsimegi esteetilise silmaga inimest. Mõned inimesed on meile ka e-kirju saatnud, seega on meie meeskonnas varsti ka kolmas liige,» ütles Joonas. Ta lisas, et tema arvates ei ole see kindlasti piirang, kui kellelgi ei ole tehnilisi oskusi. «Igal inimesel on alati midagi lauda tuua, mingisuguseid mõtteid või lahendusi, tähelepanekuid. Usun, et kõik saaksid sellega hakkama, kui vaid soovivad.» Veebirakendus võitis maikuus toimunud Tartu ülikooli äri- ja projektiideede konkursi «Kaleidoskoop». «Ideega hakkasime tegelema tegelikult juba veebruaris ja oleksime ka ilma «Kaleidoskoobita» selle kallal edasi töötanud, kuid kindlasti on nii see kui ka Ideelabori eelinkubatsiooniprogramm mänginud olulist rolli,» rääkis Joonas. Nende eelis teiste meeskondade ees oli see, et nad valmistusid žürii küsimusteks ja tegid erinevaid arvutusi. «Esitlesime ideed inglise keeles ja kindlasti paremini kui teised. Tõime žüriile ka paberil lühikesed idufirma kirjeldused, mida teistel ei olnud. Arvan, et nägime võidu nimel üsna palju vaeva ja oleksime olnud pettunud, kui ei oleks võitnud,» sõnas Joonas. Suvel plaanivad nad osaleda Ideelabori rahvusvahelises praktilise ettevõtlusõppe projektis «Network Globally, Act Locally». «Sügisel peaks «Konku» töötama. Enne seda plaanime klientidega suhelda, et saada teada, mida inimesed tahaksid rakenduses näha,» lisas Joonas. •

TUDENGID

ILLUSTRATSIOONID: AUGUST VARUSTIN

JUULI 2016 NR 7

SANDRA SAAR

Eesti saab peagi endale uue presidendi. Ühiskonnategelased

sandra.saar@ut.ee

saavad pidevalt ajaleheveergudel ja teles avaldada arvamust ühe või teise kandidaadi kohta. Andsime sõna ka tudengitele ning uurisime nende käest, mis teeb presidendist just selle õige riigipea. Lasime neil kirjeldada ka enda unistuste presidenti.

TUDENGID KERTU PUNGER riigiteaduste tudeng

Minu unistuste president oleks naine. Ta peaks välja nägema nagu kuninganna, aga mitte selline nagu kõik kuningannad, vaid eestipärane. Ta peaks olema väljapeetud ja tugev, kuid samas malbe ja heatahtlik. Ta võiks kanda kodumaiste disainerite riideid ja aksessuaare. Presidendi iseloomuomadustest pean olulisteks ausust, mõistuspärasust, lahkust, sallivust ja tugevust. President peab olema ka rahvale lähedal ja kindlasti mitte üleolev. Ta võiks olla nagu nõtke imeilus ükssarv, kes tuleb iga inimese juurde ja laseb end paitada, kuid kui keegi midagi halvasti teeb, torkab ta sellest halvast inimesest oma sarve läbi. Praegu on ainuke paljulubav naispresidendikandidaat Marina Kaljurand. Ta on üsna selline,

JUULI 2016 NR 7

nagu ma kujutan ette enda unistuste presidenti. Tegelikult polegi sugu nii oluline. Mehed oskavad ka head presidendid olla. Peaasi, et eelpool mainitud iseloomuomadused oleksid olemas. Kuna erakonnad nimetavad oma kandidaadid alles suve lõpul, on praegu tegemist eeldatavate kandidaatidega. Mulle isiklikult meeldivad kandidaatidena Eiki Nestor, Marina Kaljurand ja kusagilt on läbi käinud ka Alar Karise nimi. Indrek Tarand ja Siim Kallas oleksid ka iseenesest toredad. Mul on muidugi kahju, et Toomas Hendrik Ilvese kaks valitsusaega on nii kiiresti otsa saanud. Ilves oli täpselt selline, nagu üks president olema peab. Aga nagu juba öeldud, meeldib mulle praegu kõige rohkem Kaljurand ja ilmselt sellepärast, et ta tundub inimesena nii meeldiv ja tegeleb poliitikas teemadega, mis mind kõnetavad.

HELERI ALL

ANNELI RÄÄBIS

ajakirjandustudeng

sotsioloogiatudeng

Vahet pole, kas president on naine või mees. Peaasi, et oleks tark inimene. Esinduslikel üritustel peab ta olema esinduslik, vastuvõttudel natuke vabam ja võib-olla ka veidi hipster. Ta võiks prints Williamist eeskuju võtta, kes on pidulik, aga samas igapäevane. Ei teeks ka paha, kui ta oleks välimuselt ilus. President peab olema sõnaosav, sest ta peab palju suhtlema. Oluline on ka enesekehtestamisoskus, nutikus ja muidugi isamaalisus. Ma usun, et Allar Jõksil, Marina Kaljurannal, Eiki Nestoril ja Siim Kallasel on kõik need nimetatud omadused olemas. Ise eelistan ma presidendina näha Marina Kaljuranda, sest ta on väga tark naine, suure kogemustepagasiga. Ta on esindanud meid Venemaal ja elanud üle väga raskeid olukordi, näiteks Pronksiöö ajal. Samas on ta ka sõnaosav, parteitu ja naine. Eesti on valmis küll naispresidendiks!

See pole küll oluline, kas ta on mees või naine. Naispresident oleks lihtsalt vahva. Välimuselt võiks ta olla normaalne. Tal peaks olema mingi iseäralik joon – nagu näiteks Ilvesel oli kikilips –, mis eristab teda teistest inimestest. Ikka selleks, et ta oleks ka rahvusvaheliselt tuntud ja et Eesti president eristuks nendest tähtsatest inimestest olulistel kohtumistel. Riietuseks sobiksid hästi rahvariided. Iseloomuomadustest on olulised ausus ja otsekohesus. Rahva seas peab ta olema tuntud ja austatud ning tema maine peab olema laitmatu. Õige president jääb ka igas olukorras väärikaks, on hea läbirääkija ja salliv. Kuivõrd on praegustel kandidaatidel need omadused olemas, ei oska öelda. Keegi ei ole väga vastumeelne, välja arvatud muidugi Savisaar. Samas erilist meeldivust või poolehoidu ei ole mul neist kellegi vastu. Uusi kandidaate ei oska ma välja pakkuda ning presidendiks sobiksid häda pärast kõik praegused kandidaadid, välja arvatud Edgar Savisaar.

JUULI 2016 NR 7

TUDENGID

TUDENG KÜSIB Kas õppe lõpukuupäeva saab edasi lükata? LIANA MARTIN üliõpilasnõustaja

ALEKSANDER PIHLAK kommunikatsioonitudeng

Minu arvates peaks president olema kindlasti nooremapoolne naine. Teda peaks olema ilus vaadata, sest ilusa naisega saavad kõik läbi ja see soodustab suhete loomist teiste riikidega. Nagu baaris tehakse naistele välja, siis äkki tehakse Eestile ilusa naispresidendi korral ka näiteks NATO kaitsekulutused välja. Riides peaks ta käima võimalikult uhkelt ja peenelt. President peaks olema iseloomult ehk selline tagasihoidlik, vaikne ja leplik. Karmimate asjadega siis leplik, aga tühisemate asjade puhul – eriti need, mis teda ennast ei puuduta –, vinguv, et iseloomu näidata. Praegustel kandidaatidel pole kellelgi kõige olulisemat omadust – noorust. Presidendi mõistes on noor 40-aastane, aga tegelikult võiks saada presidendiks kandideerida ka 25–30-aastased. Praeguseid kandideerimistingimusi silmas pidades esitaksin üheks kandidaadiks Heidy Purga. Tema vastu paneksin võistlema Lenna Kuurma ja Saara Kadaku, kes kahepeale suudaksid vanuse normi ära täita küll. Kolmas võiks olla neist poliitiliselt pisut kogenum Urve Palo. Oleks väga huvitav näha nende võistlust presidendikohale. Samas esitaksin kandidaadiks Hannes Võrno. Ta oskab ka naist mängida. Praegustest kandidaatidest arvan, et Siim Kallas võiks presidendiks saada. Talle sobiks ka hästi seelik selga. Kaja Kallase näol ju näeme, et sealt suguvõsast tuleb küll ilusaid naisi.

eatavasti on õppekava omandamiseks täpselt ette antud nominaalne õppeaeg. Akadeemilise mahajäämuse korral võivad täiskoormusega õppivad üliõpilased taotleda õppe lõpukuupäeva edasi lükkamist ehk pikendada oma õpinguid kuni 12 kuud. Osakoormusega õppes on võimalus õpinguid pikendada õpitud aja jagu. Õpinguid pikendades võib tekkida õppetasu maksmise kohustus. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppival üliõpilasel on kohustus hüvitada pikendusaja esimesel semestril iga eelmistel semestritel õppekava järgi puudu oleva ainepunkti eest. Üliõpilase avalduse alusel võib õppeprodekaan vabastada pikendusajal täiskoormusega õppiva üliõpilase osaliselt või täielikult õppetasu maksmisest kaitstava lõputöö või sooritatava lõpueksami mahus. Täpsemaid tingimusi tuleks uurida oma valdkonna dekanaadist või instituudist. Eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppiv üliõpilane maksab pikendusajal õppetasu vastavalt semestri alguses registreeritud ainepunktide mahule. Võõrkeelsel õppekaval õppiv üliõpilane maksab pikendusajal õppetasu omal valikul kas semestritasuna või registreeritud ainepunktide mahu alusel.

•

AJALUGU

JUULI 2016 NR 7

«Vihm meid peseb ja tuul meid kuivatab» Tartust sõideti välja öise postirongiga, matkati ja järgmisel ööl sõideti rongiga edasi. Öömajades aitas õlgedest põrand. ALMA MATER

Külastatavad asutused sõidutasid vahel ka tasuta.

VARJE SOOTAK varje.sootak@ut.ee

ii on kirjutanud üliõpilaste 1920. ja 1930. aastate geoloogilistest õppeväljasõitudest osakonna ajalugu uurinud loodusmuuseumi geoloogiakogu peavarahoidja Mare Isakar. 1921.–1940. aastal korraldati geoloogia õppijaile pea igal aastal retki. Vähemalt kümneliikmelise rühma puhul maksis ülikool juhendajale sõidu välja. Raudteevalitsusele vastava avalduse esitamise puhul saadi sõita 50-protsendilise hinnaalandusega. Aegade jooksul on muutunud nende erialade, mida pole võimalik n-ö tuppa tuua, suvepraktika kestus, kohad, eluolu. Ökoloogia ja maateaduste instituudi juhataja vanemteadur Leho Ainsaar ütleb, et majanduslikult eriti raskete 1990. aastate algul polnud raha, et bussi tellida ning maateaduste

aluste praktika sõideti läbi jalgratastel, osalt rongiga. Botaanika osakonna vanemlaborant Mare Toom märgib, et kui varem telliti buss, siis nüüd peavad tudengid tulema kas oma või ühistranspordiga. «Seetõttu on harvaks jäänud ka lõbusad ja vaimukate etteastetega praktikumi lõpuõhtud, sest tudengid lahkuvad eri aegadel eri suundades, igaüks oma võimaliku transpordivahendiga.»

geoloogilisest kaardistamisest jmt on vaid teoreetilised.» Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia esimese kursuse tudeng Riho Tammearu peab oma esimest praktikat Eesti maavaradest ja kaevandamisest nii põnevaks, et läheks igal aastal tagasi. «Ilmselt iga kord õpiks midagi uut.» Eriti masendasid teda suured tuhaväljad. «Ja näiteks Kukruse aherainemägi põleb seestpoolt ca 300-kraadise kuumusega, ühe külje pealt on mägi äärmiselt varinguohtlik ja kui keegi sisse kukub...» Geoloogia osakonna juhataja professor Tõnu Meidla sõnul ei olnudki varem päris praktikavaba suve. Põhilised välipraktikumid

KOLMANDA JA NELJANDA ÕPPEAASTA VAHELINE PRAKTIKASUVI ON 3+2 SÜSTEEMIGA ÄRA KADUNUD.

Magistrantuuri lõpetav Kaarel Mänd leiab, et kurb oleks mõelda geoloogiatudengist, kes on näinud Eesti tähtsamaid geoloogilisi ja keskkonnakaitselisi objekte ainult projektorist. «Tööandjal oleks ka vähe põhjust tööle võtta geoloogi, kelle teadmised puursüdamike/paljandite kirjeldamisest,

olid alati jaotatud kõigile õppeaastatele. «Eksmatrikuleerimise tõttu pärast bakalaureuseõppe lõpetamist jääb nüüd üks suvi paratamatult vahele.» Ka Leho Ainsaar pidas probleemiks kolmanda ja neljanda aasta vahel kaduma läinud suve. «Kuigi tudengid rõhutavad tagasisides praktika

AJALUGU

FOTO: ERAKOGU

JUULI 2016 NR 7

BOTAANIKA VÄLIPRAKTIKA 1940. AASTATE LÕPUS. JUHENDAJAD ELLI LELLEP (VASAKUL) JA HEINRICH AASAMAA (PAREMAL, SEISAB).

vajadust ja selle suuremat mahtu, siis kerge seda lisada pole, kuna suvel teenitakse ka raha, käiakse reisimas jne.» Mõneti on muutunud 3+2 õppesüsteemi tõttu ka botaanikute praktika. Näiteks floristika kahenädalane praktika kestab vaid kümme päeva ning on teisigi muudatusi. Mare Toom leiab, et veidi pikem aeg oleks kindlasti parem. «Aga ainepunktid on kallis vara, mille peale käib teataval viisil «jaht».» Seepärast tuleb tema sõnul valida kuldne kesktee. Toom lisab, et nad ei taha nõudeid vähendada, pigem on need aegamisi karmistunud ja arvestus on erinevalt varasemast hindeline, mistõttu on üliõpilaste õpimotivatsioon vägagi hea.

Botaanikute suvepraktika möödub tavaliselt Eestis – esimese kursuse suvel enamasti Eesti mandriosas, teisel kursusel lääneosas või saartel. Ka geoloogide alusõpe toimub Eestis. IDA ASEMEL LÄÄNDE 1970. aastate teise poole praktikaaegu meenutades räägib loodusmuuseumi varahoidja Tõnu Pani, et esimese kursuse neljanädalasel praktikal tuli näiteks topograafias kõik käsitsi teha. «Polnud ju GPS-i ega arvuteid.» Teise kursuse järel kaardistati Püssi ümbrust, kus asus TA geoloogia instituudi välibaas (kunagine akadeemik Karl Orviku kodu). «Tudengid jaotati rühmadesse, maa anti kätte ja kaart tuli valmis teha.»

Geoloogide varasemate välispraktikate sihtpunkt oli Eestist ida pool. Paariks nädalaks sõideti Krimmi, mis oli aastakümneid kindel praktika piirkond. Leho Ainsaar selgitab, et kuna tudengid peavad saama ka mägisemate piirkondade kogemusi, siis Krimmi asemel käiakse nüüd Püreneedes, Skandinaavias, Tšehhis jm. Varasemat menetluspraktikat täidabki professor Meidla sõnul magistrantide regionaal- ja struktuurigeoloogiline välipraktikum Eestist diametraalselt erinevate geoloogiliste oludega riikides. Nõukogudeaegse menetluspraktika kohta lausub Tõnu Pani, et pärast kolmandat kursust saadeti geoloogid Siberisse. «Kaugel Venemaal olid meie

AJALUGU

tudengid oodatud, seal olid ettevõtetega mitmeks kuuks lepingud sõlmitud, kus Eesti tudengite teadmistest ja töökusest oli palju abi. Sügise lõpus, peale välitööde hooaja lõppu võtsid geoloogid tookord (ja teevad seda praegugi) suve kokku Tuva õhtul.» Leho Ainsaare sõnul on ka kaasajal mitmed välipraktikad ühendatud partneritele kasuliku tegevusega. «Näiteks osalevad geoloogiaüliõpilased Eesti geoloogiakeskuse riikliku kaardistamise protsessis. Vahel on tehtud välitöid, mille tulemused huvitavad keskkonnaametit jne. See toob praktilist tulu ning aruanded on kasulikud nii ametkondadele kui ka teistele uurijatele.» EESTIST VÄLJA Professor Meidla lisab, et toimib veel arvukalt suvekoole, üliõpilasvahetuste jt programme, mis on viinud kraadiõppureid välipraktikatele-töödele üle maailma, näiteks Islandile, Marokosse ja Prantsuse Guajaanasse. Tegusatel tudengitel on lisaks tavapärastele praktikatele Eestist ja väljaspool võimalus saada osa uurimisreisidest mujal maailmas.

JUULI 2016 NR 7

FOTO: ERAKOGU

GEOLOOGIDE PRAKTIKAGRUPP 2014. AASTAL TŠEHHIMAAL PRAHA LÄHEDAL SILURI VANUSEGA KIVIMITE KARJÄÄRIS.

piirkondades jm. Nüüdsel ajal pääseb Mare Toomi sõnul tudeng bakalaureuse õppeaja jooksul Eestist välja harva. «Kraadiõppurite võimalused välisriikide loodusega tutvuda on küllaltki erinevad, kuna sõltuvad töörühma uurimisteemast, suundadest ja võimalustest, ka tudengi algatusvõimest.» Ta mainib, et rühm doktorante on käinud näiteks Kanaaridel (Tenerifel), mõned Mongoolias, Prantsuse Guajaanas jne. Kuigi välipraktikad olid varem pikemad ja oluliselt põhjalikumad, on professor Kalle Kirsimäe sõnul nende sisu ja tegevus ikka samaks jäänud. «Välja arvatud

PRAKTIKASUVED VIIVAD ÜLIÕPILASI VARASEMA IDA ASEMEL NÜÜD PÕHILISELT LÄÄNDE.

Nii on geoloogia magistriõpinguid lõpetav Kaarel Mänd saanud osaleda juba uurimisretkel Namiibias, Marokos ja Karjalas-Koolas. Ka botaanikatudengid külastasid varem Nõukogude Liidu erinevaid paiku. Neljanda kursuse suve nn vööndilisel praktikumil käidi Karjalas, Kesk-Aasias, Polaar-Uraalis, Kaug-Idas, stepi-

kaasaegsemad meetodid. Kui meie pidime 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses kaardistamisel orienteeruma tihti enam kui 30 aastat vanade topograafiliste kaartide järgi, kus võsast oli mets saanud või vastupidi, ja õige suuna/koha otsimine oli üsna segane ülesanne, siis tänapäeval on GPS juba enamikus telefonides.»

Ka praktika eluolu on muudatusi teinud. Tõnu Pani meenutab, et tema tudengiajal tehti ise süüa. «Püssi praksis oli iga päev kaks inimest toimkonnas. Ülikoolist antud 50-kopikalise päevaraha eest saime täitsa korralikult süüa, kui kodust toodu juurde lisasime.» Professor Kalle Kirsimäe täiendab, et geoloogia praktikumides on toiduvalmistamine tänaseni tudengite enda korraldada ja ikka on pikematel praktikatel iga päev üks rühm toimkonnas. «Ka enamatel juhtudel lõkkel valmiv menüü on arvatavasti üsna muutumatu: tatar, makaronid, hernesupp seapõsega ja «tee».» Vaatamata sellele, et praegused tudengid on harjunud mugavamate tingimustega, teevad praktika tagasihoidlikud tingimused magistrant Kaarel Mändi arvates välipraktika koos kursusekaaslastega ja õppejõududega äärmiselt meeldivaks. «Tavapäraselt kõlab praktikumile eelnevas teabetunnis Jaanus «Firemanile» omistatud tsitaat «vihm meid peseb ja tuul meid kuivatab».» • KASUTATUD KIRJANDUS

www.ajakiri.ut.ee

REISIKIRI

Klassikud mütoloogia radadel «Sireeni pesuseep – seda lained ostaksid,» muigas minu kursusekaaslane Anni pärast REISIKIRI

poseerimist Santorini saare vulkaanilistel kividel. Tundsin end isegi Kreeka mütoloogia tegelasena, kui olin Kreetal olnud nädal aega.

MERILI LUUK Euroopa keelte ja kultuuride 1. aasta magistrant

artu ülikoolide klassikalised filoloogid on vägagi suured reisihuvilised – 2013. aastal avastati Berliini (ja ööbiti Põhja-Korea saatkonna kõrval!), seejärel viisid kõik teed meid Rooma ja väike seltskond käis ka õppereisil Kopenhaagenis. Kui ma asusin 2011. aastal klassikalist filoloogiat õppima, peibutas mind aga mõte õppereisist Kreekasse. Pärast pikki eksirännakuid erinevate reisipakkumiste vahel saigi see lõpuks teoks: vallutasime aprilli lõpus Kreeta! Tegelikult polegi 16 klassikuga reisimine midagi nii erilist. Kuid arvestades inimeste suurt teadmisjanu, võis praktiliselt iga nurga peal kohata kedagi meist arutamas, kuidas inimesed lineaarkirja kirjutamise peale tulid ning kui vana võiks üks kuju tegelikult olla. Arvate, et me elatumegi vaid faktidest ja mütoloogiast? Oh ei!

FOTOD: 3X ERAKOGU

JUULI 2016 NR 7

REISIKIRI

JUULI 2016 NR 7

KLASSIKUTE REISISELTSKOND DIKTE PLATOOL.

Kuna ööbisime Kreeta kuurort- ja sadamalinnas Hersonissoses, kus turismihooaeg oli alles algamas, sai meie rühmast õige pea kohalike lemmik. Kellele meeldisid meie õhtused laulud muulil (üks paadimees pakkus meile ilusa laulu eest suisa banaane), kellele blondid eesti tüdrukud, kellele aga meie huvitava ja sädistava keele kõla. «Tere, eestlased, teen teile soodsad hinnad!» kõlas peaaegu iga nurga peal. Eriti meeldisime oma armsa merevaatega hotelli omanikele – suvatsesime vaid teatada, et järgmisel päeval peaksime kell 7 juba Santorinile sõitma, kui tädi jooksis 10 minutit enne poe sulgemist mootorratta selga, et tuua võileibade jaoks juustu, vorsti ja mune! Tegu oli aga siiski õppereisiga ja ausalt öeldes oli igaks õhtuks läbitud vähemalt kahekordne soovitatud sammude norm. Kaheksa päeva jooksul nägime uskumatult palju: juba esimese reisipäeva õhtuks olime sõitnud

400 kilomeetrit (mägiteid arvestades tasuks vahemaa ja selleks kuluv aeg korrutada kahega) ning külastanud sadamalinna Chaniat, vaadanud Chania muuseumis Kreeta tsivilisatsiooni lineaarkirja A ja B. Tagasiteel leidsime üles ka iidvana templi, mida ümbritsesid tara otsa aetud kitsepead! EKSLEMINE JA LIBEDAD TÄNAVAD Järgmisel päeval sai aga selgeks, et paljukiidetud navigaatoreid ja Google Mapsi ei tasu kunagi usaldada. Või vähemalt Kreetal mitte, sest Euroopa ühe rikkalikuma antiigikoguga Heraklioni muuseumi asemel juhatas programm meid hoopis linna teise otsa. Tõsi, ka seal oli muuseum, kuid see oli kinni! Nõnda sai jälle 30-kraadises palavuses mööda libedaid tänavaid (kreeklased kasutavad linnatänavatel uskumatult palju marmorit) ekselda ja leidsime suurema osa rühmast siiski üles. Vaeva korvas aga kõikide turistide meeliskoht Kreeta saarel –

KLASSIKUD ON KA PARAJAD MUUSIKASÕBRAD - APTERA TEATRI VAREMETES TULI SUUPILLIL ETTEKANDELE EESTI RAHVAMUUSIKA.

Knossose palee, kuhu sai tasuta sisse tänu üleriigilisele muuseumipäevale. Tänutäheks ja ühtlasi Kreeka jumalate auks esitasime seal ka ammu pähe kulunud kümme värsirida Homerose eeposest «Ilias». Kahjuks ehmatasime sellega ära ühe kohaliku «kupo» ehk muuseumivalvuri, kes esimesi ridu kuulates arvas, et oleme teiselt planeedilt ja läks abi otsima. KREEKLASTE «KÜLALISLAHKUS» Nii saime tunda ka kreeklaste «külalislahkust». Kuigi meil oli plaanis teha igas sihtpunktis ettekandeid, ei tohi Kreekas ilma ametliku loata giiditööd teha, ole sa või tunnustatud ülikooli õppejõud – seegi ei lähe arvesse. Nii sattusimegi paljudes kohtades

REISIKIRI

JUULI 2016 NR 7

KREEKA

kohalike nn kupode vaatevälja. Erilisem juhtum oli Kreeta Rooma-aegse pealinna Gortyni ja Phaistose varemetes, kus terve rühm ei tohtinud korrakski seisatada, muidu oleks kohe kõrgemate võimudega ühendust võetud. Ometi suutsime kasutada

leiud tegid. «Iliase» esitamisest me aga ei loobunud, sest seda kandsime sosinal ette Zeusi koopas. Koopasse saamiseks tuli läbida väike mägitee ning koopasuus avanes meile lummav vaade koopasse – pärast seda päeva ei

MEIE ÜLLATUS OLI SUUR, KUI KELL VIIS HOMMIKUL HERAKLIONI LENNUJAAMAS KÕNETATI MEID PUHTAS EESTI KEELES.

kavalust: teelt kõrvale kaldudes leidsime Gortyni lähistel iidse Apolloni templi varemed ning selle lähistel kividel istudes saime teada kaasüliõpilastelt nii Euroopa esimeste seadusetekstide korpuse kohta, kui ka arheoloogide minevikust, kes tänapäeva inimeste heaks üldse sellised

julge ma enam kunagi kahelda, et Zeus peideti just sinna oma isa Kronose eest ära! Kuna meile anti ka vaba aega, siis kasutasime seda ära eestlastele kohaselt merre kalpsates! Nii võis näha, kuidas punaseks põlenud eesti turistid rannikul saabastes jalutavate kohalike kõr-

val endal riideid järjest vähemaks koorivad – vesi oli ju soe! Toredat elamust otsides läks aga nii mõnigi asi veidi nihu: soovisime rendiautoga minna üle mägede musta liivaga randa otsima, kuid ei suutnud arvestada Kreeka loodusega. Nii olimegi ühe väga käänulise tee keskel sunnitud tagasi pöörama – ühel pool laius lihtsalt kuppelmaastik, teisel pool aga kiviseinaga ümbritsetud kurv. Elu on siiski kallis! HEMINGWAY ÜTLUS PEAB PAIKA Samuti ei peljanud me mõne reisihuvilisega sõita üheks päevaks Ateenasse. Meie üllatus oli suur, kui kell viis hommikul Heraklioni lennujaamas kõnetas üks vanem meesterahvas meid puhtas eesti keeles ja soovis head reisi! Tegu oli välis-eestlasega, kes elab Rootsis, kuid käib tihti enne suve Kreekas oma konte puhkamas. Tore meesterahvas lubas suvel Eestisse naasta, sest tema lemmik on Viljandi folkloorifestival. Ateenasse saabudes jäi tal tõdeda vaid üht – Ernest Hemingway ütlus, et ükski sadam ei ole täielik ilma vähemalt kahe päevitunud ning soolastest meretuultest pleekunud peaga eestlaseta, peab tõepoolest paika! Ning loomulikult soovitan Kreetat külastada – iial ei või teada, millal sulle ka mõni mütoloogiategelane otsa vaatab! Rohkem humanitaarteadlaste reisifotosid ja videokokkuvõtet näeb leheküljel https://www. facebook.com/humanitaarteadused. •

KOLUMN

JUULI 2016 NR 7

FOTO: ANDRES TENNUS

Head lõpetajad! laseks lugeda! Kuid pidage edasalju õnne rahvuspidises elus sihte seades ning end ülikooli lõpetamise kiirelt arenevas Eesti ühiskonnas puhul ja edu jätkuvas oma kohta leida püüdes meeles eneseteostuses! Ülikooli lugupika selle sõna ajaloolist mitmetädamine kuulub nii teile, kui ka teie henduslikkust. Ülikooli lõpetades toetajatele – perele, emale-isale, olete teatud mõttes teelahkmel, sõpradele –, kes teisse alati uskusest vaja on valida, kumba eluviisi sid ja vajalikul hetkel toeks olid. tulevikus järgite, kas väikekodanTäna saan teile öelda: tere lasest Philister’i oma või mõtteviitulemast Tartu ülikooli vilistlaste si poolest jätkuvalt akadeemilisse perre! Öeldakse, et kuulsust toomaailma kuuluja oma. VOLLI KALM vad ülikoolile õpetlased, tugevaks Juhan Luiga, olles mures eesti Tartu ülikooli rektor ja suureks teevad ülikooli aga rahva jätkusuutlikkuse pärast, kirvilistlased. jutas sajand tagasi, et eesti rahvas «Vilistlane» on eesti keeles kasvab ainult siis, kui harjutab laensõna saksa Philistier’ist. Saksamaal Jenas sai 17. oma jõudu suurte ülesannete kallal: «Suurte ülesansajandi lõpul see mõiste, seni tuntud vanast testamen- netega kasvame ise suuremaks.» dist ühe rahva nimena (eesti k «vilistid»), tähenduse Rahvusülikooli vilistlased kui eliit on oodatud akadeemilise elu kontekstis ning algselt polnud see panustama Eesti riigi ja rahva kasvamisse ning aitama üldsegi hea tähendusega. Philistier'id olid tuden– kui soovite seda nii väljendada – otsida nn «eesti gikeeles ülikoolikauged linnakodanikud. Nad olid ideed». Või siis, lugedes sellise üksiku idee otsimise hariduse-, teadmiste- ja muu kõrgelennulise (mida iseenesest mõttetuks, lohutama neid, kelles tekitab sümboliseerib ülikool) vastalised. meelehärmi suure idee puudumine, ning näitama, Sõna kahetine tähendus püsib saksa keeles et maailma muutmisel saab osaleda igaüks ka oma siiamaani, kuid nagu keelekasutuses sageli juhtub, isiklikul ja jõukohasel moel. võib mõiste tähendus ühel hetkel muutuda ja saada Ka ülikool vajab oma vilistlasi, nende panust, senisele isegi vastupidise sisu. Nii hakkas 19. sajandil nende tööd, nende suhtumist. Usun, et olete juba aru Philistier vilistlase tähenduses levima kristlikes ülisaanud, kui oluline on see vaimne õhkkond ja sõpõpilasorganisatsioonides, Balti korporatsioonides (sh ruskond, mille ülikoolist kaasa võtsite. Hoidkem seda Tartus!) ning Baieris ja Austrias. koos. Ootan teid ühinema ülikooli vilistlasportaaliga, Balti-saksa üliõpilaskeelest jõudis mõiste ka eesti sõltumata sellest, kas õpite edasi kohe või hiljem. keelde. Edu ja õnne teile ning taaskohtumisteni! HilNiisiis on sel sõnal pikk ja keeruline ajalugu ning jemalt eestikeelse ülikooli 100. aastapäeval 2019. kõik ülikooli lõpetanud võivad end uhkusega vilistaastal! • RAHVUSÜLIKOOLI VILISTLASED KUI ELIIT ON OODATUD PANUSTAMA EESTI RIIGI JA RAHVA KASVAMISSE NING AITAMA – KUI SOOVITE SEDA NII VÄLJENDADA – OTSIDA NN «EESTI IDEED».

LÕPETAJAD

FOTO: ANDRES TENNUS

JUULI 2016 NR 7

Sel aastal lõpetas Tartu ülikooli bakalaureuse- või magistriastme ligi 2800 asjalikku noort. Aktuste fotod ja salvestused leiate ülikooli kodulehelt www.ut.ee või UTTV videoportaalist www.uttv.ee. LÕPETAJAD

Ajakirjas on toodud lõpetajate nimekirjad seisuga 14. juuni 2016. Täielike nimekirjade vaatamiseks külastage ajakirja kodulehte www.ajakiri.ut.ee.

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND BAKALAUREUSEÕPE AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT

EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT

AJALUGU

EESTI JA SOOME-UGRI KEELETEADUS

FILOSOOFIA JA SEMIOOTIKA INSTITUUT FILOSOOFIA

Arvi Aganitš Helena Akkel Merili Arjakas – cum laude Brita Karin Arnover Freydis Ehrlich – cum laude Patrik Hytönen Annabel Jõeleht Piibe Kadak Kari Kalk Mihkel Kalmet Kristjan Karron Aare Kartau Silvia-Kristiin Kask Hanna Kriiska Marie Kõiver Marvin Laidna Matis Leima – cum laude Irene Isabel Mileiko Brita Palmiste Norman Ploom Greete Puusild Janari Rajas Reelika Reiljan Sireli Ruusmaa Liisi Räli Kristjan-Jaak Rätsep Saskia Sadrak Cäroly Saksakulm Dagmar Siida Mart Siigur Heidi-Elena Stanionyte Kerttu Taggo Riina Talviste Grete Tammoja Enn Kalev Tarto Marko Tensmann Eliis Truuman Andry-Sten Tõru Jaan-Kristjan Unt Greete Veesalu Katrin Vöörmann Marko Zanev

Aliis Andreson – cum laude Kati Eichenbaum Roman Golubev Eleri Jorro Kerttu Jõgi Sigrit Jõgi Helen Kaljumäe Oksana Kartašova Paula-Helena Kask Ekaterina Kornilitsina – cum laude Julia Kudrenko – cum laude Maaja Laast Eda-Riin Leego Elin Lepik Liina Martõkainen Kati Muutra Kadri Nurmoja Helis Oidekivi Katrin Olhovikov Annela Oona Eva-Maria Pukk Moonika Pärn Triin Põdersoo Enel Põld Sandra Põldaru Kaupo Rebane Tiina Rebane Liis Reile Henri Roosipõld – cum laude Riin Senkel Kristina Solovjova Ann Szmolka-Andreson Olga Šumilina Anastasia Topkina Liisi Torga Sireliis Vilu

Märt Hallasoo Sander Lillemäe Aita Meentalo Kristiina Miller Inga Mäemets Henri Otsing Keit Paju Anna Elise Rohtmets René Tõnisson SEMIOOTIKA JA KULTUURITEOORIA

Kaur Tõnis Einasto Egon Erkmann Mailis Meritee Saara Mägin Nele Tammeaid Andre Uibos Julia Voinova KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT KIRJANDUS JA KULTUURITEADUSED

Angela Aav Eva-Kristi Hein Liina Järvpõld Keidi Kald Katrin Kullo Elisabeth Kungla Maria-Ursula Kurm Raili Lass Ulla Lehtsaar Kevin Loigu Maarja Helena Meriste – cum laude Merit Paas Maarja Palu Gerda Parkja Juuli Puusepp Liisi Reitalu Eneli Saar

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

Fanny Schneider Triin Sepp Heili Sibrits-Bondarenko Liivia Talvik Helle Ly Tomberg Katarina Tomps Britta Võsu MAALIKUNST

Anastasiia Anikeeva Leelo-Mai Aunbaum Anna-Liisa Kilk Emma Liivak Solveig Lill – cum laude Liisa Mudist Carol Paesalu Carol Pahk Siimon Talviste Alo Valge Meeta Eliise Veigel MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽ INGLISE KEEL JA KIRJANDUS

Riin Agar Ingrid Annilo Sven Blehner Sille Eero Martin Eisenschmidt Katriin Hint Marit Iila Heidi Järvpõld Ruth Jürjo – cum laude Liina Kaldma Erli Kasikov Pirjo Kaup Kristina Kokk Kerttu Kund Jörgen Kursk Maria Käbin Maret Kümnik Annika Lindok Renata Lukk Ariel Kristel Mõtsmees Rasmus Nõmmeots Gristel Pihlakas Tiina Pruus Piret Punnar

Anne Rahusaar Cristhiane Rein – cum laude Terje Rinne Liisa Rätsep Diana Sentjurova Inna Serikova Olga Sturm Oksana Talisainen Teele Tani Linda Tarto – cum laude Liis Tiirmann Sandra Timpmann Kristi-Maria Tüvi Anni Sandra Varblane Martin Vooder Anastassia Vrabi

Kerttu Olesk Mait Samuel Mailiis Taal Merike Teas

KLASSIKALINE FILOLOOGIA

Evgeniia Dadu Karina Hainovskaja Darja Ivanova Anastassia Kolessova Terje Kõrkjas Kersti Põldma Karin Eva Schenk Anna Shkuratova Katariina Vainonen Galina Zernova Usuteaduskond Usuteadus Marietta Kadanik Kevin Kirs Tanel Koor Jaan Kullama Kristin Kätt Ülo Matjus Pärt Presmann Vadim Rebase Marleen Tamm Sten Torpan

Marilyn Fridolin – cum laude Liisi Heinmets Martin Uudevald ROMANISTIKA

Triinu Avans Karola Karlson Kadi Konsap Katre Kuusik Ave Kõiv Kärt Lindlo Annely-Anny Monroc Maarja-Liis Org Elis Paasik Ode Liis Pino Elis Rebane Augustina Rähheso Kaisa Tamvere Helmet Toots Dagmar Treial – cum laude

SKANDINAAVIA KEELED JA KULTUURID

Janeli Harjus Reele Komi Anželika Kulikova Svea Mäesalu Eliise Poolma – cum laude Anette-Helene Rätsep Johanna Veevo VENE JA SLAAVI FILOLOOGIA

SAKSA KEEL JA KIRJANDUS

Aile Arro Liis Epro Diana Gandera Angelina Golubtsova Gert Jürjo Maria Kontse Daniil Melnikov Kertu Niilus Elis Nõu

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA KOOLIMUUSIKA

Kersti Aun Rebeka Bannikova Signe Hansen Margit Kõpper Margit Nagel

LÕPETAJAD

Katri Pruulmann Mari Soone MAGISTRIÕPE AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPETAJA

Mann Loper – cum laude Lauri Maran Raivo Ruus Erki Veikar Ele Zilmer

JUULI 2016 NR 7

Maret Kaska Tiina Klooster Minna Kuslap – cum laude Kairit Lehtpuu Anton Malmi Mirell Pari – cum laude Mariann Proos – cum laude Liina Pärismaa Merle Põdra – cum laude Rutt Reemann-Arro Mirjam Ruutma Kärt Salumets Triine Teder Kairit Tomson – cum laude Kristiina Vaik Maarja Valk

AJALUGU

Tiina Adamberg – cum laude Mark Gortfelder – cum laude Andres Kimber Annegret Kriisa Sven Lepa – cum laude Merlin Lumiste Andres Nõmmik – cum laude Liisi Pabstel Sigrid Põld Keiti Randoja – cum laude Siim Sõkkal Peeter Alan Tammisto – cum laude Marianne Tähe Liivi Varul Johannes Vedru – cum laude Janika Viljat INFOKORRALDUS

Liis Jaguson Lilian Neerut Triin Parvits – cum laude EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT

EESTI KEELE JA KIRJANDUSE ÕPETAJA

Rauno Alev Kristin Leis Maria Mandri – cum laude Kerttu Maripuu Liina Nagel Annika Oselin Leho Paldre – cum laude Kadri Seil Kristiina Sirkel – cum laude Teele Liisi Szava-Kovats – cum laude Maarja-Liisa Vokksepp – cum laude

Heidy Meriste – cum laude Iaroslav Petik Marika Proover – cum laude Rao Pärnpuu Kertu Rajando Merike Reiljan – cum laude William Tuckwell – cum laude Sander Vaus SEMIOOTIKA

Daria Arkhipova Aubrey Marie Smith Armbruster – cum laude Wanqiu Sarah Cai Mirko Cerrone – cum laude Katarina Damcevic Tamari Guledani Antti Olavi Kiviranta Egle Krušaite Alexandra Milyakina – cum laude Kamilia Ziganshina SEMIOOTIKA JA KULTUURITEOORIA

Madis Ligema Randy Peiker Merit Rickberg Kadri Rood – cum laude Elis Saar Kertu Tombak Tiina-Mall Vannastu Iiris Viirpalu – cum laude

EESTI KEELE JA KIRJANDUSE ÕPETAJA MITTE-EESTI KOOLIS

KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT

Lidia Kazatšok Kadi Soop Jelena Usmanova Pirje Väljaots Ksenija Špakovskaja – cum laude

ETNOLOOGIA, FOLKLORISTIKA JA RAKENDUS ANTROPOLOOGIA

FILOSOOFIA JA SEMIOOTIKA INSTITUUT

Laura Jamsja Lona Päll – cum laude Liis-Marii Roosnupp Kaija Rumm

EESTI JA SOOME-UGRI KEELETEADUS

FILOSOOFIA

KIRJANDUS- JA TEATRITEADUS

Siim Antso – cum laude Agu Bleive Katrina Kalnina

Beka Jalagania Iuliia Krisheminska Indrek Lõbus – cum laude

Tanar Kirs – cum laude Henri Kõiv – cum laude Janika Läänemets

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

Kristi Ruusna Kadriliis Rämmann Maarja Soonberg

KLASSIKALINE FILOLOOGIA

Tuuli Triin Truusalu ROMANISTIKA

KULTUURIKORRALDUS

Maarja Kallit – cum laude

Jarmo Karing KUNSTI, KÄSITÖÖ JA KODUNDUSE ÕPETAJA

Helen Bunder Getter-Kadi Kaldma – cum laude Katariina Salme Liivrand Diana Lõhmus – cum laude KUNSTIÕPETUSE ÕPETAJA

Marina Aleksejeva MAALIKUNST

Hanna Marats Elo-Mai Mikelsaar – cum laude Aleksandra Milenina Maarja Nõmmik – cum laude Kristina Tammaru Karin Treufeldt MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽ ANGLISTIKA

Monika Aviste Jekaterina Desjatnikova Karl Jaagola Saana Pauliina Kolvanki Sirli Manitski – cum laude Maarika Mõts Kadri Riim Reet Rospu Madli Rööpmann Sandra Saks – cum laude Helena Sallert Ruth Semerik Lenne Tammiste GERMANISTIKA

Juta Laane Triinu Saks – cum laude Tatjana Sorokina Marika Valge

SKANDINAAVIA KEELED JA KULTUURID

Marit Hansen Kristel Pallasma

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA MUUSIKA JA FILMIKUNSTI HELITEHOLOOGIAD

Timo Ilves Kevin Kangur Rasmus Laks Dzmitry Natalevich Teet Raik – cum laude Petr Sushkov

SLAVISTIKA

Olga Fraiman – cum laude Marija Kozlova Karina Novaševskaja – cum laude Anna Pecerska – cum laude Tatjana Salmann Aleksejs Samarins – cum laude TÕLKEÕPETUS

Anneli Alle Reet Bender Marianne Harju Maarja Kask Taavi Kreitsmann Carina Põldme Karin Raudsepp Martin Silm Andra Somelar Yoko Tees Mari-Liisa Toomasson – cum laude Pelle Tuulik Raido Vahtra – cum laude Eneli Valk USUTEADUSKOND RELIGIOONIUURINGUD

Olvi Raie USUTEADUS

Anna-Stina Kangro Eleri Soidla

MUUSIKAÕPETAJA

Triin Arak Raho Langsepp Jaan Tamm PÄRANDTEHNOLOOGIA

Kristjan Bachman Liliana Bristol Liisi Joala – cum laude Jane Jõgi Ülle Palumets Margit Pensa Liis Veersalu – cum laude PÄRIMUSMUUSIKA

Karoliina Kreintaal – cum laude Villu Talsi – cum laude RAKENDUS KÕRGHARIDUSÕPE VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA HUVIJUHT – LOOVTEGEVUSE ÕPETAJA

Eleny Aalde Relika Amur Heli Esko Eha Fedorov Nele Hulkko Marii-Heleen Hämäläinen Liis Kaasik Jaana Kannike Annika Karotamm Karoliine Kask Mirjam Kaun Elle Kimask

LÕPETAJAD

Liis Lääts – cum laude Anna Maksimuk Aljona Malinovskaja Maris Meos Maarja Mägi Anett Männiste – cum laude Mari-Liis Ojasalu Tauri Pihlak Kerli Rannala Grete Sarap Anu Sarnit Maria Tšerepaha Piret Valdmaa Ester Valk

JUULI 2016 NR 7

Lauri Andreas Karu Kristi Kivestu Alis Laan Anneli Lehtla Kaisa Lõhmus Gerda Mölder Terje Paalits Veljo Poom Eeva-Liisa Puidet Kerli Rannala Triin Rannamaa – cum laude Kaisa Takis Anna-Liisa Zirkel PÄRIMUSMUUSIKA

JAZZMUUSIKA

Harri Heinsoo Kristo Joosep Taaniel Kõmmus Taavi Toomsalu Vsevolod Tšelepis Laur Uusberg KULTUURIKORRALDUS

Daisy Estam

Kristi Kool RAHVUSLIK TEKSTIIL

Sigre Andreson Marja-Leena Jaanus Triin Kuus Tiina Laiva Margot Marks Siiri Nõmmsalu Inga Teder

Sandra Urvak TANTSUKUNST

Kätlin Kase Sylvia Köster Age Linkmann Jelena Melts Keity Pook Eline Selgis Liis Siitan Annika Karin Vahter Brite Vilgo TEATRIKUNSTI VISUAALTEHNOLOOGIA

Liisa Liksor Laura Maria Mäits Maarja Räni Katre Sulane Meeli Tuoppi Imbi Türk Anna Rosalie Uudre

MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND BAKALAUREUSEÕPE SPORDITEADUSTE JA FÜSIOTERAAPIA INSTITUUT FÜSIOTERAAPIA

Ene Jaago Marion Kalju Villu Kangur Anne-Mari Käär Nele Laurimaa Irina Massakova Pauliine Mäesalu – cum laude Keidi Oras Sandra Pügi Kristel Raba Hillar Reissaar Frederik Ross Marii Sernjuk Sander Starast

Anna Zahharova Hannalore Taal Joosep Toome Rasmus-Krister Tuisk Marilin Tukia Lisette Tõnutare KEHALINE KASVATUS JA SPORT

Ahto Altoja Jaan Angerjärv Taavi Hämarsalu Ivika Jürgenson Helen Kaarjärv Kadi Kaasik Janek Kalda Olver Kaljuvee Tauri Kalmet Monica Kiisler Maarja Kuuskvere

Kristin Kõrre Silvia Ladva Eleryn Laul Assar Leok Janeli Lilleallik Rait Merisaar Raido Mitt Kristi Mänd Brett Nõmm Markus Paas Raul Rebane Rait Rikberg Laura Rogenbaum Grete Mai Rohtmets Juta Saan Mikk Saarela Karin Sabalisk Andre Seppa Ülo-Sverre Seppa Rasmus Zarubin

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

Taavi Tammik Grete Udras Joshua James Viinalass Tauri-Viljar Vahesaar MAGISTRIÕPE PEREMEDITSIINI JA RAHVATERVISHOIU INSTITUUT RAHVATERVISHOID

Ivar-Endrik Eiche Ronald Gutmann Liisa Kruse Liis Lohur Liina Lokko Krista Loog Carmen-Kristiina Parik Sandra Sokmann Malle Tiidelepp – cum laude Anna Tisler-Sala Helen Vipp-Mitt ÕENDUSTEADUS

Helen Int Kadri Kööp Jandra Ristikivi SPORDITEADUSTE JA FÜSIOTERAAPIA INSTITUUT FÜSIOTERAAPIA

Ardi Ailt Anni Arendi – cum laude Martin Argus – cum laude Maarja Kalev Liina Kivisild Lisel Lilleste Kristel Mürk Marita Nugis Anna-Liisa Pechter Marjaana Raudmäe Liisu Rõigas Triinu Sakkool Kristiina Sekljutskaja Kadri Suvi Liis Süda – cum laude Liis Toomsalu

Õie Varblane KEHALINE KASVATUS JA SPORT

Rahel Allas Liis Aniott Anu Ellam Mikk Joorits Maarja Jõgi Inna Kairite Kristjan Kallavus Kaisa Karjane Helerin Koppel Liis Kranich Jaanika Kurgjärv Kaupo Kütt Hanna-Liisa Roosileht Rasmus Pind Koit Simso Ülle Suss Lauri Õnnik BAKALAUREUSEJA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPE ARSTITEADUS

Eeva Johanna Ahti Allan Aim Timo Alter Erik Johannes Appelberg Laura Asu Marju Bild Alesja Butsenko Daniil Dementjev Jelizaveta Dokutšajeva Georgi Džaparidze Lauri Enneveer Minna Katja Natasha Erlandsson Anni Katriina Hakakari Madli Haldre Liisbet Harak Kukka Maaria Hartvig Isabella-Gabriela Heido Simo Henri Oskari Hokkanen Julia Horeva Toomas Härmaorg Jenni Emilia Hyysalo Darja Ivanova Liisa Jaagant

Jaanika Jaal Ivan Jakovlev Marina Jeroš Juuso Iivari Jääskeläinen Liisa Kaber Kert Kalev Laura Kaljurand Katrina Kallakmaa Maiko Kangro Fred Kanter Madli Kaps Anti Karask Merit Madli Kase Kadri Kellamäe Triin Keller Kristjan Kiiman Marko Juhani Kivelä Kertu Kivi Noemi Kokla Henrik Koorits Sergei Korol Mihhail Kovtun Raoul-Oliver Kuklane Laura Karoliina Kumpula Henna Elina Kupiainen Kaarel Kõivomägi Magda Kõljalg Siiri Ladva Fanny Alicia Lagus Andres Lasn Alo-Rainer Leheste Elina Lehtmaa Ingrid Lesdorf Vivian Levin Hanna-Kristiina Liiva Kaspar Lindmäe Iina Sofia Liukku Angel Daniel Lopez Ortiz Kerli Luks Ann-Marii Lõhmus Natalja Lõtšagina Ivan Maiorov Anna Makina Eva-Maria Marjak Doris Mark Marina Markina Priit Marmor Tomi Jesse Joonatan Mattila Inka Maaria Mattila

LÕPETAJAD

Teele Meren Ingrid Merioja Alice Mets Laura Mihkla Iveta Mikeltadze Danel Mugur Tuomas Juhani Mänttäri Nikita Nedaškovski Andres Paabos Hendrik Pakosta Taavi Palo Teele Palumaa – cum laude Triin Perkson Jani Tapani Pohjola Minna Pauliina Posti Galina Pozdejeva Raul Pukk Kätlin Puksand Liisa Puusepp Pille-Riin Raja Mann Randaru Edvard Razumov Kaileen Raudsepp Sven Rebane Marie Reimann Katerina Romaševski Mariann Rugo Ruth Ruusmäe Karl Räim – cum laude Hanna Rätsep Triin Sadam Madis Salus Anastassia Samovitš Kairi Sang Kadi-Riin Sarapuu Ilja Anreas Savela Lauri Savolainen Artur Schotter Teesi Sepp Jevgeni Serov Marina Shablinskaja Betti Siedermann

JUULI 2016 NR 7

Silver Peeter Siiak Andrei Smõšljajev Riina Soo Karmen Stimmer Katrin Sõnajalg Anastassia Šertšenkova Olga Žukovskaja Liina Tamm Marta Tanaga Mari Taniel Aune Tarum Raiko Tiganik Annika Toomik Tody Tubli Siim Tõnisson Maria Liisa Tõnissoo Triinu Tõnson Madli Uprus Kadri Vaagert Ann Valter Epp Valter – cum laude Birgit Vatter Karmen Veerme Taru Johanna Vehi Ebe-Merit Vellemaa Engeli Vennik Tiina Veskioja Alar Viidalepp Liina Viru Viktor Vuollekoski Raul Õunapuu HAMBAARSTITEADUS

Eliis Anvelt Ann Elismäe Andrei Gukov Liis Helm Vitali Holter Hannela Ingver Kadri Kelemith Tarmo Kirotar Ingrid Kokmann

Alissa Kolomiets Marija Kovešnikova Jelizaveta Kruglova Anna Kustova Ilja-Ülo Nukka Anette Ottesson – cum laude Ilja Pestov Anna Portnova Katarina Rebrova Mairi Roosi Kairit Rosenberg – cum laude Eva-Liisa Ruut Britta Sellik – cum laude Julia Smirnova Erik Zalutski Sofia Zdobnõh – cum laude PROVIISOR

Izabelle Adamson Inga Ainsaar Triin Durejko Marit Gross Mariliis Hinnu Kristiina Jefimova Arle Kõrkjas Raili Loomets Kerttu Maidla Katrin Nisuma Karoli Pungas Evar Raid Helen Raude Iti-Ingris Sei Katrin Selge Aleksandr Simaško Aleksandra Sokirskaja Kristina Suvorova Egon Taalberg Annela Toom Laura Viidik Anu Viispert

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND BAKALAUREUSEÕPE HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT ERIPEDAGOOGIKA

Helena Aunap Sandra Baranin Riin Fingling Annika Hass Ramona Heinaste Eda Hermann Albina Jakovlev Marii Jõgi Krista Kalmus Nata-Ly Keerd Oliivia Kool Eliise Kukk Kristiina Kullus Jana Kägu Grete Lanno Marine Lillemets Hannela Lind Carmen Luisti Birgit Mander Deili Matson Jane Meriloo Maiu Nurmoja Kristi Näpping Erika Ofitserova Sirle Paberits Jaanika Peeba Tiia Peedumäe Kristina Pokusajeva Liisi Pung Eva-Liisa Püvi Maria Raja Maris Rattasepp Birgit Rits Katren Robam Epp Sampka Kärt Schasmin Triinu Soro Maikela Tarto Maarja Tulit Liina Tõru Gerda Undo Anu Vaher

Maarja Vahter Anna Veeber Kristiina Verrev Sandra Vill Marie-Heleen Vokka HARIDUSTEADUS (LOODUSTEADUSLIKUD AINED)

Ingar Dubolazov Mats Eelmets Rita Grigor Kadi Järve Sander Kaasik Kaisa Kartau Aveli Ladva Merilin Meier Margo Metsoja Kairit Pahla Maarja Välimaa HARIDUSTEADUS (REAALAINED)

Hendrik Osula Merili Raudmäe Liisi Röömel HUMANITAAR- JA SOTSIAALAINETE ÕPETAMINE PÕHIKOOLIS

Käthlin Aarna Kettli Arand Cätly Heinpõld Eva Jakovlev Joonas Järv Maarja Kallis Liisa Marie Karolin Lauri Kasak Svea Kaseorg Kristel Kukk Airit Kõõra Karoliina Leok Ivo Mattus Martin Männik Nele-Mai Olup Helen Parker Pille-Riin Parts

Eduard Pavlov Neili Peters Maiken Punt Kadri Põder Kirsika Rahuelu Birgit Ritsbek Hedo Hell Sinijärv Piret Talts Oskar Tsimmer Diana Tuuling Maibel Valdmann Helen Vare KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJA

Liisi Adusoo Eva-Loona Ebber Karina Höövel Aile Jakobson Janne Juur Merli Kalm Monika Kalso Karin Kalson-Repp Gretel Kant Kersti Kiisel Esther Kukk Lizett Käst Krissu Külaots Anna-Liina Laht Merilin Liivaoja Maria Maasing Anna-Liisa Mättas Kätlin Neumann Kai Nikolai Carolin Nõmmela Elen Olonen Kelian Oras Karmen Paavel Krista Paju Airi Pindis Evelin Pärn Maarja Raud Kristel Rebane Vieno Rjabova Helena Rööpman Ettel Saarela Eleri Saarik

LÕPETAJAD

Tiina Salu Sirlys Siim Egle Sild Triin Simso Anett Strelnikov Maarja Zimmer Anna-Liisa Taal Lisanne Tamm Tuuli Tohu Helerin Traat Lisan Tuuling Iiri Vahtra Jane Vahtrik Eliis Vaikmaa Jessica Vainaru Viktoria Valujevski Kreete Viira Johanna Vooglaid Triinu Vreimann Kätlin Väli KUTSEÕPETAJA

Reet Juurik Sulev Kiivik Monica Lõoke Pille Peterson Kristel Põldma Marit Sepma Gerly Sepping – cum laude Anne Tamm-Kivimets Ave Tamra Urmo Udu Angela Uljas Kaido Veski Iivi Väär JOHAN SKYTTE POLIITIKAUURINGUTE INSTITUUT RIIGITEADUSED

Alina Aruoja Kadi Erik Marek Goldman Joonas Järveläinen Kaarel Kaasla Triin Kaaver Kristjan Kaldmaa Laura Kivilo

JUULI 2016 NR 7

Rauno Kiviloo Kerttu-Liisa Kopliste Kai Kreos – cum laude Daisy Kudre Martin Kutti Markus Käo Siim Lassmann Ingel Luts Raivo Maimre Maris Mandre Kertti Merimaa Kaupo Mäe Kerttu Olesk Katrin Paal Merelle Paart – cum laude Andry Padar Alar Parksepp Pilleriin Peedosk Priit Pikhoff Maria Kristiina Prass Karoleen Raja Endrik Raun Ants Reiu Kristina Rästas Martin Rätsep Evert Rööpson Enith Li Saag Piret Salumäe Johannes Sats Gert Siniloo Kristiina Suigusaar Kertu Tenso – cum laude Thor Vaas MAJANDUSTEADUSKOND ETTEVÕTTEMAJANDUS

Antti Adur Kevin Chavanne Tatsiana Dubel Mykyta Dunayskyy Nais Imenova Marge Kann Yevgeniya Kharchenko Mait Klaos Ville Verneri Kuusisto Evgenii Lelin Uku Lilleväli Rudolfs Lismanis

Yusuke Miyashita Liubov Mordashova Oksana Mysko Annika Ojala Kerttu Olveti Marili Otstavel Tomi Oskar Olavi Paavola Tornike Phkhovelishvili Yuliya Polyakova Rauno Raudsepp Kadri Saarepuu Marika Tamm MAJANDUSTEADUS

Johannes Aab Amina Ahhajeva Ott Aljas Renee Alliksaar Tauri Arnus Krislin Aru Karina Aslanjan Kristiina Avik Dmitri Birjukov Illimar Born Veronika Gorbatenko Karl Kaspar Haavel Tamara Hlevno Janeli Ilves Krister Jaanhold Kristen Jalakas Taisto Janter Alina Kadõrova Liispet Kaisel Kairit Kaldma Margit Kaljulaid Greete Kallast Gerol Kallo Mari Kalma – cum laude Siim Karukäpp Agnes Kask Britta Kiviking Silver Koitla Marge Koorep Merili Korb Karl Erik Kotkas Sten Krüünvald Peep Laar Kristin Leeman Edgar Leht

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

Kadri Lember Mihkel Lokko Karl-Kristjan Luberg Mari Lust Martin Maasik Mihkel Meiusi Maksin Miruškov Miina Must Carina Narusk Anne-Mai Niit Aveli Nurk Keiti Oja Eliise Pangsepp Mihkel Pari Elen Pihlap Heleen Pokk Mart Kevin Põlluste Mariliis Pähkel Andrea Pärtelpoeg Joonas Püvi – cum laude Genre Karmen Raamat Tanel Rebane Risto Rehemägi Kristi Reinfeldt Kadri Ronk Julia Ront Lisbeth Roos Karoline Roosipuu Merilyn Saksing Elina Smolina Siim Soasepp Rasmus Suik Sander Sõna Ereli Säde Vahur Tambaum Ats Tamme Kertu Tampere Kedi Teegelmann Riin Teugijas Silver Tilk Liis Timpka Annike Tolmats Alo Treial Teele Treiel Nele Tüvi Andres Uibo Hanna Uljas Mihkel Vaher Kerli Varik

PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT

Kadri Säde Andres Tamm – cum laude Tõnis Tokko Toomas Treikelder Silvia Tänav Elise Vurma Laane Reti Västrik

PSÜHHOLOOGIA

ÕIGUSTEADUSKOND

Kristjan Velbri Darja Kristina Vester Charles Villmann Eneli Õigus

Hanna Alajõe Kristiina Breede Leila Džiškariani Sille Eero Maria Eldermann Hendrik Roland Helm Merilin Jürjo Ave-Gail Kaskla Birgit Koppel Liisa Kuus Silja Kuusik Vivian Lauhala Maarja Liba Lilian Mengel Inga Mäemets Saara Mägin Tatjana Neborjakina Külli Nigulas Laur Nurkse Madli Nuut Anna-Kati Pahker Anneli Peitel Reesi Penu Maarja-Liisa Plado Regina Poks Egert Põldma Dairis Püvi Kadri Randver Maris Raudlam Liina Reinart Alice Remmel Valdur Rosenvald – cum laude Annika Rouhiainen Teele Russmann Kristiina Saal Anneli Salminen Siim Sibrits Anu Soolep Doris Sooläte Mirjam Suve

ÕIGUSTEADUS

Merlin Alaküla Sven Anton Elari Arjakas Margot Arula Maria Beilmann Medeia Džaparidze Elmet Ekker Ken Kaarel Gross Meit Grossmann Meril Kristi Haljand Raina Hani Liina Hirv Eliise Ilves Marit Joost Laura Jõgisoo Priit Jõks Hedi Kade Karl-Kristjan Kahm Rutt Kakum – cum laude Kelly Kasepuu Saskia Kiisel Reigo Kiisk Tanel Kivi Toomas Koitmäe Kimberli Lis Kopli Mari Kraav Sandra Kurs Maarja Kuresson Sandra Kuus Taavi Kõiv Ave-Ly Käsi Ingmar Laas Maarja Lehemets Mari Anne Rosalie Leškina Marilin Liiv Liisbeth Lillo – cum laude Henri Loodmaa Kaspar Lõhmus

LÕPETAJAD

Marii-Liisi Makara Endla Mitt Kristin Moppel Johanna Mõtsmees Helena Noot Henri Nõmm Mirjam Näpping Raul Ojassaar Kaisa Olesk Birgitta Ots Ruth Paade Ergo Pallo Mari-Liis Palok Gertrud Palu Tõnis Palts Nele Paluoja Martin Parv Sander Pelisaar Mihkel Pikkat Janar Pilve Liisa Prints Mirell Prosa Carl Erik Puskar Timo Päit Merilyn Raiend Reelika Ratassepp Jaanus Rattasepp Elena Rattur Gerd Raudsepp Hanna-Liis Raudsepp Kaisa Rebane Richard Reiles Jaanus Rihkrand Kreete Roman Rity-Marleen Ross Mare Sabolotny Kadi Saluste Jevgeni Sander Sepp Sandra Siniväli Kaili Sirk Helen Sool Teele Soopalu Lisette Suik Nele Suurmets Martin Ziehr Kaari Tehver Kristi Tihkan Henri Torop Gerle Trifanov

JUULI 2016 NR 7

Eliel Trummal Kristjan Tuul Priit Tõnisson Lea Tõnnison Mari-Liis Uprus Mariin Vaks Aldo Vassar Mirko Vavrenjuk Kristina Viznovitš ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON

Virgo Agan Dagmar Ainsoo Õnne Allaje – cum laude Linda Eensaar Urmas Glase Birgit-Helis Heinsalu Liisa Hõbe Kelly Härmson Karl Juudas Simo Andre Kadastu Liina Kalamees Carmen Karnö Eva-Lotta Kivi Susann Kivi Maarja Kordemets Eleen Laasner Ivar Lepik Marthi Lepik Emily Lindsalu Merili Mihkelsaar Siiri Mugra Kristjan Ants Mägi Evelina Nõmme Kadri Org Mai-Liis Paenurm Gerda Kelly Pill Piia Pähklamäe Allan Rajavee Taavi Rebane Gerda Rentel – cum laude Britt Rosenberg Kadri Salumäe Simon Suviste Larissa Zelenova

Heleri Tamm Madle Timm Märt Truman Mattias Varem Karl-Villiam Vaserik Merlin Vettik Jaanus Vogelberg SOTSIOLOOGIA, SOTSIAALTÖÖ JA SOTSIAALPOLIITIKA

Anni Ausmees Eteri Demus Marleen Ein Helen Joost Birgit Kalmus Mihkel Kruusmaa Helen Lauri Grete Miškinyte Merilin Morel Johanna Mäekivi Eva Mägi Anet Müürsoo Arti Paas Ave Paju Rine Pent Paul Pihlak Margit Pinnar Heike Pohla Ragnar Pärtelsohn Anna Elisabeth Rehema Kristjan Silm Lauri Tamm Ann Tooming Kerli Vasar Rauno Veske Siiri Värva René Armas Weber Laura-Liis Õnneleid NARVA KOLLEDŽ KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJA MITMEKEELSES ÕPPEKESKKONNAS

Olga Bazhukova Darja Gulevskaja Irina Lavrentjeva Natalja Men’shykova

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

Lidia Org Eneli Pasti Anastassija Potapova Svetlana Rezvaya Ester Vilhein-Uuemõis Maria Vološina HUMANITAARAINED MITMEKEELSES KOOLIS

Tatjana Ašihmina Julia Erstling Jana Kolga Inga Palu Larissa Žarkova Azilja Valejeva PÄRNU KOLLEDŽ MAJANDUSTEADUS

Marge Koitla Margery Kõivuste Tiia Ots Katri Pruul Aune Seil Egne Õispuu MAGISTRIÕPE HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT ERIPEDAGOOGIKA JA LOGOPEEDIA

Krista Aigro Anu Eelmäe Mari-Ann Hansen Heleken Heinsalu Merle Henberg Katerina Injukina Helina Kasela Kaire Kask Helen Kukk – cum laude Liisa Kolk Mare Laidra Laura Lang Laura-Liis Lepp Marii Malinen Merle Mõttus Karin Needo Liis Niilus

Marlen Noorkõiv Kaie Nõmmik Maie Oppar Darja Parts Erle Põder Ene Põldaru Piia Pärn Kärt Salumets Evelin Sikut Aune Summer Ann Tamm Marge Teras Meelike Terasmaa Mari-Liis Tolga Heidi Tuul Ere Tuunas – cum laude Airis Varik Sirle Veider Liisa Vels Signe Voolpriit Merily Väljak

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE PEDAGOOG

HARIDUSKORRALDUS

JOHAN SKYTTE POLIITIKAUURINGUTE INSTITUUT

Ena Drenkhan Keit Heinmets Katrin Kiilaspää Merlin Kirbits – cum laude Katre Koit Juta Kond Eret Krull Mihkel Lees Mari-Liis Lillemets Tiina Luige Liisi Org Egle Rumberg Kersti Rätsep Triinu Soomere – cum laude Mari-Liis Tikerperi – cum laude Tiia Viilu Raina Vilkes Külli Võsu KASVATUSTEADUSED

Krista Järv Anu Liiv Maris Luhamets Siret Soonsein Elo Õun

Terje Ertel Merit Kadastik Auli Mäesalu Kristi Poolakese Birgit Punt Kersti Rüütli Natalja Väll Inna Yakhnitskyy PÕHIKOOLI MITME AINE ÕPETAJA

Heidi Aruväli Riin Buddell – cum laude Meelika Kõre Stina Pihlak Kaia Pärn Kaire Roosimäe Tuuli Roostfeldt Tiina Tammearu

EUROOPA LIIDU - VENEMAA UURINGUD

Anna Beitane – cum laude Gesche Borchardt – cum laude Anete Ilves Aliautsina Kuzmiankova Dmitri Lipovski Inderk Niibo Elizaveta Parshintceva Brigita Šalkute – cum laude Galyna Saltan EUROOPA ÕPINGUD

Inna Dolgovskaja Peeter Einbaum Hedi Jüriöö Tarmo Kivi Kaisa Kukk Priidu Leok Kaidi-Mari Liping Sten Mahov Marit Maurus Jane Meinson

LÕPETAJAD

Targo Podekrat Hannes Sildnik Elina Täht Rando Undrus Läänemere regiooni uuringud Lelde Arnicane – cum laude Christian Callegari Catherine Helene Gibson – cum laude Olena Nedožogina – cum laude Kristina Tolordava RAHVUSVAHELISED SUHTED

Juhan Kinks Ranno Koorep Kenneth Kopamees Annika Laimets Silver Lulla Alice Lõhmus Kerstin Meresma Siim Mändoja Martin Naggel Sten-Arne Otsmaa Raul Parts Oleg Remizov Liina Uibo – cum laude Heiki Viisimaa Katrin Winter VÕRDLEV POLIITIKA

Kristel Kaldma Ott Mägi Asso Nettan Triin Pohla – cum laude Kerli Zirk Märten Veskimäe – cum laude Argo-Remo Viljasto MAJANDUSTEADUSKOND ETTEVÕTLUS NING TEHNOLOOGIA JUHTIMINE

Hannele-Marianne Aljaste – cum laude Sirli Heinsoo Liine Jänes Kerda Kaur Tani Kirt Andres Kutsar

JUULI 2016 NR 7

Marit Kütt – cum laude Marika-My Laid Anžela Landsberg Anneli Laugmaa Sven Lilla Siim Lillo Tiina Mork Rauno Oja Ülle Poljakova Lea Põder Laura Salu – cum laude Carina Sutt – cum laude Aino-Silvia Tali – cum laude Piia Vettik-Leemet Henry Viira MAJANDUSTEADUS

Keit Adamson Reelika Alunurm Priit Haldma Janeli Heil Siim Isküll Kadri Kask Laura Kaur Liis Kiiker Nikolay Kryzhanovskiy Kristella Kõrgesaar – cum laude Janeli Meristo – cum laude Raul Mäekala Mery-Liis Mänd Merily Müürsepp Kristiina Oll – cum laude Märt Paal Kätlin Pendarov Anette Petmanson Lee Pukkonen Elis Ruus – cum laude Mari-Liis Rüütli Margus Saar Maarit Saks Signi Savi Lauri Sokk – cum laude Mari-Liis Suits Riho Toobal MATEMAATILINE MAJANDUSTEADUS

Irakli Barbakadze – cum laude Diana Gabrielyan – cum laude

Ketevani Kapanadze Nino Kokashvili Iryna Olshanska Margit Partei Youjun Shin Chisato Tagami STRATEEGILINE JUHTIMINE

Raini Jõks Indrek Jänes Martin Karro Mairo Kooser Kristo Kulo – cum laude Imre Lall – cum laude Helena Randoja Imre Stepanov Irina Talviste Alo Tamm – cum laude Eerika Vaikmäe-Koit – cum laude Silver Vohu ÄRIJUHTIMINE

Terje Aarna Kati Ambo-Vaher Koit Arro Aleksander Bankiir Mihhail Duzenko Külli Haab Kadri Jõhvikas Marve Kaasik Gilber Kask Merit Kiili Kaspar Käsper Alar Käära Marion Laido Artur Leemet Ivar Lindström Aire Lumiste Marika Saar Kristi Sammal Lilia Simmul Elis-Kristiin Timberg Kaja Treufeldt Kstina Vallimäe – cum laude

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT PSÜHHOLOOGIA

Madis Bachmann Kaisa Hunt Helle Kaasik Ats Kaivapalu Kairi Kaljuste Annika Kask Taavi Kivisik Martin Kolnes Kerttu Mäger Tiina-Liina Märtsoo Annegrete Palu – cum laude Kertu Saar Erika Suvi Nele Uibo Marten Vares Anu Veiler ÕIGUSTEADUSKOND INFOTEHNOLOOGIAÕIGUS

Liisi Adamson Stina Avvo Anastasiia Chuvaieva Mykola Demchuk Mariia Deriaga Florian Groothuis Andres Illak Merike Kaev Kristi Kelgo Andrii Khymchuk Silja Kichno Artem Kobrin Sille Lehtsaar Taivo Liivak Tea Lindorg Gulsanna Manchyieva Niccolo’ Martino Marion Sahtel Kätri Sarapuu Agnes Zaure Kristel Tael – cum laude Valeryia Tkachova Anne Veerpalu Anastasiia Volovnenko Silja Vurma

ÕIGUSTEADUS

Liisi Adamson – cum laude Maris Adamson-Särgava Anna Aida Evert Alba Maris Alt Anastasia Antonova Valeria Arsjuta Stina Avvo Lea Bärenson Vadim Djomin Sten Andreas Ehrlich – cum laude Fred Elkind Ingrid Erm-Eks Evelin Ets Aulikki Eskla Mari Haamer – cum laude Anni Haas Alina Harkovskaja Elis-Ketter Heinaru Jürgen Hüva Dmitri Iljinski Kati Jakobson-Lott Andres Juhkam Ahto Järvela Meelis Jürma Annely Kaasik Evelin Kanter Merri Kastemäe Anton Keremäe Elise Kerikmäe Kristjan Kikerpill Julia Kisseljova Taavi Klooren Artur Knjazev Tea Kookmaa Marek Korindt Jevgeni Krištafovitš Annika Kruus Külli Kruus Kristiina Kuusmaa Keidi Kõiv Diana Kõmmus Kristiina Kängsep Kristjan Küti Elena Lass Marilin Laud Berith Laurimaa Julia Lavrova

Liisu Lehtsalu Karin Leichter Merlin Liis Maido Lillemets Kati Luhamägi Heli Lukksepp Kaisa Margus – cum laude Astrid Matsoo Kätlin Meekler Mari-Liis Mererand Johannes Moor Taali Morel Liisi Munski Vivian Murd Janeli Mänd – cum laude Martin Mändveer Kent Märjamaa Jane Möllits Maris Möls – cum laude Julia Novodevitšenski von Jung Liisi Närep Liisa Ojangu Cärolin Olluk Laura Otto Gregori Palm Kaidi Palu Janus Paurman Priit Piir Maarja Pild – cum laude Silver Priimäe Gerli Pristavka Kärt Puistama Erik Punger Karl Põder Marii-Elisa Pärna Liisa-Lotta Raag Ainvar Rahe Gea Raissar Kärt Raud Sandra Raudsepp Meeli Rondel – cum laude Merilin Rätt Alan Rüütel Mariliis Saar Iivika Sale Sandra Salumäe Lily Sandel Piret Schasmin Vardo Schneider

LÕPETAJAD

Merilin Sepp Erki Siht Dmitri Skatško Häli Sokk Jaanus Stern Kaidi Sulg Eliko Suurkuusk Andrei Svištš Kristiina Šesterikov Agnes Zaure Kristel Tael – cum laude Lauri Talumäe Maarja Tamm Silver Tamm Addis Tammiku Maire Tammus Sandra Tarum Kati Tee Kerli Teesalu Laureana Telk Talis Tiirik Triin Tiru Jelena Tkatšjova Triin Toom – cum laude Egle Toomjõe Indrek Tops Henrik Trasberg Mario Truu – cum laude Aleksander Tsuiman Jane Türbsal-Trolla Aleksandr Urb Kristel Urke – cum laude Kadri Vaan Merike Valgmäe Elina Varendi Tanel Veisson Siim Vellemaa Nancy Vojeikin Triin Vokk Raili Volter Pille-Riin Vool Silja Vurma Rauno Õismaa Andrus Ööbik

JUULI 2016 NR 7

ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT

RISTMEEDIA TOOTMINE

AJAKIRJANDUS

SOTSIAALTÖÖ JA SOTSIAALPOLIITIKA

Elina Allas Kertu Kula Anna Põld Tuudur-Jaan Rekkor Ivika Saaroja – cum laude Merilyn Säde Mihkel Tamm INFO- JA TEADMUSJUHTIMINE

Airi Herm Kristiina Mandel Peeter Mägi KOMMUNIKATSIOONI JUHTIMINE

Birgit Arujõe Jako Arula Taavi Eilat Liisa Haabpiht Kertu Hool Anneli Kann Sander Kask Annika Kilter Evelin Kostabi Kaarel Kutti Martin Meitern Merit Mähar Lotte-Triin Narusk Eliise Ott Kristin Pihu – cum laude Eveli Post – cum laude Egert Puhm Eva Maria Põldmäe Kerttu Raie Maris Saar Eliisa Saksing Jarmo Seljamaa – cum laude Mai-Liis Sipria Ange Vosman ORGANISATSIOONI INFOTÖÖ

Urve Vakker – cum laude

Kadri Penjam

Otto Fomotškin Johanna Hollo – cum laude Anna-Kristiina Iher Riina Järve-Tammiste Mairi Kruuts Eva Kuslap Elin Kütt – cum laude Anne Lilienthal – cum laude Katri Mandel Liis-Marii Mandel – cum laude Triin Mäger – cum laude Maarja Viktoria Noorkõiv Helina Paat Karin Paes Martin Parts Kadri Plato Mariliis Raidma Eliise Salla Greten Sööl Johanna Toplaan – cum laude Aire Vares Hannes Vetik SOTSIOLOOGIA

Liisbet Aland Hannes Rõõs NARVA KOLLEDŽ HUMANITAARAINETE ÕPETAJA MITMEKEELSES KOOLIS

Anna Antson Svetlana Astahhova Aleksandra Gorodnitševa Valeria Izmestjeva Ljubov Kail – cum laude Svetlana Latajeva Anna-Olga Luga – cum laude Oksana Petrova Kristina Skutšas Anu Tikerpe Olga Trofimova

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

PÄRNU KOLLEDŽ HEAOLU- JA SPAATEENUSTE DISAIN JA JUHTIMINE

Raffaele Amato Guram Gegechkori – cum laude Anastasia Kulichyova Anne-Liise Verpson TEENUSTE DISAIN JA JUHTIMINE

Regina Aava Kalvi Almosen Ramo Kask Liina Kukk Anet Lani Monika Lehtmets Merili Lobjakas – cum laude Tarmo Meresmaa Grete Männikus – cum laude Gerli Neppi – cum laude Marit Piirman Ene Reedi BAKALAUREUSEJA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPE HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT KLASSIÕPETAJA

Laura Kuusik Maris Künnarpuu Paula Luks Hestia Mirka Kerli Oks Katrin Rajasaar Lisabet Roos Mariliis Saarniit Maiken Siilak Helen Soone Anu Sõõro Helin Lillian Talv Maarja Timm Stefi Tomp Kertu Torn Teele Treiberg Triin Tähepõld Jaana Urubkova

Anneli Varik Mariin Veskimäe NARVA KOLLEDŽ KLASSIÕPETAJA MITMEKEELSES KOOLIS

Jelena Kalamees Aleksandra Kalinina Olga Koroleva Anna Pestova Marina Semitševa – cum laude Kseniya Zaytseva Marina Verguljanets RAKENDUS KÕRGHARIDUSÕPE HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT EESTI VIIPEKEELE TÕLK

Janika Annast Eliisa Gildemann Liisa Hamburg Kadri-Johanna Ilumäe Merili Kaasik Birgit Paluoja Riin Lisett Rei Keli Tubin ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT INFO- JA DOKUMENDIHALDUS

Karin Alamaa Gäthlin Haljaste Maarja Heimar Ene Ints Annika Jukk Eve Jõesaar Kaja Kibur Kärol Kikerpill Triin Kilumets Eve Koplimaa Piret Kuik Kersti Kuusemäe Katrin Mehiste Eliise Padurets

Kristina Pavlova Piret Pedanik Krista Peeduli Anna-Stina Pähk Kerli Rätsep Kaie Siniallik Alexandra Zemskova Kerttu Torkel Maret Truija Kristiina Tšernjavski-Vare Eelika Uibopuu Jaana Vatsar– cum laude Aivi Vellmann Katrin Ventsel Lilyjan Viitak INFOKORRALDUS

Ruth Durejko Eleri Flink Siret Jallai Kärolin Jenas Annamai Joab Natalie Jomm Kadri Kanarik Marika Karu Kristi Kilgast Jaan Koolmeister Triinu Kurruk Tuuli Liesment Mari-Liis Madisson Marit Mathiesen Madis Enrik Must Karolina Pariots Liis Park Eva Priedenthal Mati Põldver Leive Retsja Aivi Rootalu Kerli Saar Janika Saul Kristel Veeber – cum laude Hille Väljaotsa – cum laude Sandra Õnne RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD

Tiiu Anniko Arlee Kaugemaa Maivi Liiskmann

LÕPETAJAD

Kätlin Link Tuuli Soomets Lenne Sumberg Kai Taba Immanuel Volkonski NARVA KOLLEDŽ KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUS

Olga Gurova Julia Šeremetova NOORSOOTÖÖ

Anna Averjanov Irina Gruznova Julia Nikolina Veera Knjazeva ETTEVÕTLUS JA PROJEKTIJUHTIMINE

Olga Pismennaja Artur Pähn Marianne Säkk PÄRNU KOLLEDŽ ETTEVÕTLUS JA PROJEKTIJUHTIMINE

Mariel Aim Daisy-Lola Arakas Grete-Lotte Arakas Karolin Braun Kateriin Elken Kristiina Hein Janika Jaago Eve Jaanson Alice Kaunissaar Tanel Kiik – cum laude Heigo Kosemets Maarja Kurm Kerli Kuusk – cum laude Keidi Kõiv Tõnn Laos Jaak Mae Karin Meronen Jaanika Peterson Klaarika Prii Monica Raaga

JUULI 2016 NR 7

Maarjan Rand Monika Riivald Hannes Sala Nele Sõber Indrek Talts Viktor Tkatšenko Ingrid Täht Enok Vassel SOTSIAALTÖÖ JA REHABILITATSIOONI KORRALDUS

Marten Aluste Eleri Cortina Marina Ets Tiina Gabriel Eva Grigor – cum laude Katrin Grünberg Andreas Holter Reilika Hunt Marika Joa Krista Joost Heleri Jõgi Ann Tuulikki Jürgenstein Marju Karavin Kristin Keppi Jana Klomann Krete Ledis – cum laude Ingrid Lenk Vilve Link Kairi Lume Helen Maripuu Kadi Mõik Triin Mägi Tiina Orm Liia Ots Hele Plakso Marili Pokrovski – cum laude Sandra Rebane Külli Reisel Merili Rõõm Liis Seeme Kati Sikk Merli Sild Sigrid Sork Liis Tamm Kristi Tikkerbär Kätlin Valli

TURISMI- JA HOTELLIETTEVÕTLUS

Triin Auväärt Gloria Simona Bubnov Moonika Einaste Markko Hannov Triin Hermat Kätlin Jürise Ivika Kakko Mery-Ly Karro Elerin Kiirats – cum laude Getter Koobas – cum laude Inga Kotkamäe – cum laude Siiri Laanemets – cum laude Maarja Laas Marge Laas Maike Laugason Kaie Luik – cum laude Kristiina Lõhkivi Kristel Merilaine – cum laude Helena Murula Kristel Mäenurm Annika Mändla Marju Mätas Liisa Mättas Karoly Nurmik Kärolin Okk Merilin Paidu Ksenia Pajanskaja Sandra Parm Krista Puusepp Eliis Pärn Kai Rikko Tiina Saag Angela Sander Lii Sander Roomet Sedman Svea Seidla Karin Soodam Liisa Soovere Astrid Sõmera Tanel Talve Sandra Tidor Jaanika Tigane Miina Tursk Merily Tähemaa Krista Vahenurm Tiina Vahtramäe Tauri Vetemäe

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND BAKALAUREUSEÕPE ARVUTITEADUSE INSTITUUT INFORMAATIKA

Ardi Aasmaa Olev Abel Diana Algma Ago Allikmaa Laimis Dalke Handre Elias Sabiina Haiba Ando Haldna Anneliis Halling Kaspar Hollo Johannes Horm Kelian Kaio Priit Kalda Gerrerth Kaur Triinu Liis Kelder Karin Klooster Madis-Karli Koppel Careelika Liisi Kuik Sander Kulu Kerli Kuningas Kadi Laidoja Annika Laumets Kristine Leetberg - cum laude Rene Lehtma Ann Lember Laura Lilleste Aivar Lobjakas Selena Lubi Madis Martin Lutter Karl Lääts Murad Magomedkerimov Indrek Majas Sander Mikelsaar Hilari Muts Kevin Nemeržitski Juri Noga Henri Ots Silver Palumaa Keili Pedel Kristjan Perli Viktoria Plemakova Kristiina Pokk

Anton Prokopov Joonas Puura Raul-Martin Rebane - cum laude Erik Räni - cum laude Ranal Saron Mait Sarv Andreas Sepp - cum laude Vladislav Stafinjak Oliver Stimmer Meelis Sulg Jaan Susi Sander Tars Thomas-Bairam Toodo Dmitri Tšumak - cum laude Rando Tõnisson Marko Täht Andre Tättar Zepp Uibo Anni Uutma Vello Vaherpuu Andrey Vavilov Kätlin Viilukas Hiie Vill Alfred-Reinhard Vuks Brait Õispuu INFOTEHNOLOOGIA

Mikk-Erik Bashmann Irina Ivanova Arvi Kaasik Henrik Ling Magnus Meldre Martin Merisalu Sirle Sagur FÜÜSIKA INSTITUUT FÜÜSIKA

Robert Aare Ats Aasmaa Laur Joost Sander Alvin Kelder Tanel Kiis Aleksander Koljazin Martin Kortspärn Andrei Kovaljov Roman Kulašenkov

Grete-Lilijane Küppas Gutnar Leede - cum laude Moorits Mihkel Muru - cum laude Mihkel Põldemaa Uku Püttsepp Jaan Ruus Meri Liis Treimann Heido Trofimov Venno Vipp MATERJALITEADUS

Juhan Koppel Allan Kossas Robert Krautmann Agnes Kuus Sandra Kuusik Jaana Lilloja Karol Mõisavald Georg Niit Artur Pata Markus Veinla KEEMIA INSTITUUT KEEMIA

Aleksander Abramov - cum laude Kätlin Kaare Tõnis Laasfeld - cum laude Andre Leesment - cum laude Merle Muruvee Siret Niinepuu Greta Pentsa Reio Praats Anni Pupart Jane Roosimaa Alo Rüütel Mari Sild Maris-Johanna Tahk Mark Tarkanovski Mihkel Ugandi MATEMAATIKA JA STATISTIKA INSTITUUT MATEMAATIKA

Getriin Aaviste Rasmus Erlemann

LÕPETAJAD

Laura Kruusmann Margus Lillemäe Paul Meerits Dagmar Nurges Sten Mattias Oksaar Andre Ostrak - cum laude Dairis Püvi Ravel Riik Terttu Tammaru Taisi Telve Tiivi Toom Janno Veeorg - cum laude Kristo Väljako MATEMAATILINE STATISTIKA

Sille Habakukk Enelin Haviko Birgit Kadastik Oskar Kärmas Kea Mei Maret Muusikus Merli Mändul Lisbeth Neevits Grete Ojala Mats Ploompuu Hanna Pook Siim Viigand MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOLOOGIA

Epp Ainelo Valerija Andrjuštšenko Rauno Kaiv Britta Kalgan Varje Kass Leif-August Kirs Kertu Liis Krigul Kelli Kärsna Marianne Laissaar Rahel Luik Mariel Luuk Merili Martverk Aro Nurkse Liina Ots Jenni Katri Pedor Maris Pärn

JUULI 2016 NR 7

Anna-Grete Rebane Birgit Saare Laurina Šinkejeva Kristiina Štšeglova Triin Tago Kaisa Tihkan Karmen Vaiküll GEENITEHNOLOOGIA

Gabriel Agur Egle Helene Ervin - cum laude Liis Haljasmägi Kerstin Joandi Karl Jürgenstein Maria Kaare Linda-Marie Kimmel Johana Koppel Marko Leevik Ermo Leuska Johanna Luige Maris Mehike Marily Meldre Karl Mitt Anni Noorem Eva-Maria Oja Tuuliki Ojala Joosep Paats Rahel Paloots Kait Kaarel Puss Gerda Raja Madis Sarapuu Mihkel Mark Schamardin Reelika Schilf Ragnar Sepp Karina Siimberg Sirelin Sillamaa Anna Smertina Mai-Brit Tänava - cum laude Siret Usar Keyt Uudeküll - cum laude Krista Vadi Merilin Väärtnõu ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT GEOGRAAFIA

Andres Hillep Kaspar Huul

Egert Indres Laura Kabonen Elisabet Kirsi Henri Kuusk Hanna Laius Tõnis Laugesaar Taavi Lehemaa Erik Linde Madli-Johanna Maidla Reemet Okas Erki Otsus Andris Pentjärv Marcus-Heinrich Puhke Kristin Tamberg Oskar Vevers Holger Virro - cum laude GEOLOOGIA

Viljar Jürna Gert Neudorf KESKKONNATEHNOLOOGIA

Helena Hallasoo Merilin Hoomatalo Keit Kill Krista Kupits Kadri Kurg Markus Lelle Liselle Luks Triinu Palmre Helis Soe Annika Velt ÖKOLOOGIA NING ELUSTIKU KAITSE

Stefi Guitor Kärt Kalve Astrit Karro Kristi Källo Iris Reinula Jörgen Ivar Sikk Liis Sisask Susanna Vain Helena Veinberg Triin Väisanen

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

TEHNOLOOGIAINSTITUUT ARVUTITEHNIKA

Taavi Adamson - cum laude Karl Allik Siim Assi Andreas Ragen Ayal Karl-Kristjan Kokk Allan Kustavus Martin Külvik Ragnar Margus Anders Martoja Joonas Merisalu Andres Mihkelson Sander Orav Miroslav Rolko Kadri Samuel Karl Tarvas Lembit Valgma - cum laude RAKENDUS KÕRGHARIDUSÕPE ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT KESKKONNAKORRALDUS JA PLANEERIMINE

Liana Kirspuu Eeva Kirsipuu-Vadi Helena Licht Henri Lippur Allan Raieste Elery Taimsaare MAGISTRIÕPE ARVUTITEADUSE INSTITUUT

Janno Siim - cum laude Sander Siim - cum laude Ville Sokk - cum laude Lauri Tammeveski - cum laude Karl Tarbe - cum laude Dmitri Timašjov Andres Traks Katrin Valdson Andres Viikmaa

Paul Jaakson - cum laude Renata Muru Helena Nulk Liis Nurmis Andreas Nõlvak Tõnis Paara Maarja Pohl Hans Priks Peep Uudeküll

TARKVARATEHNIKA

KEEMIA INSTITUUT

Gustav Amer Hasan Sait Arslan Sunday Ayanbode Ayandokun Ubaier Ahmad Bhat Anmol Gautam Margus Haavala Khachatur Hambardzumyan Juraj Jarábek Stenver Jerkku Philip John Levani Kokhreidze Yaroslava Malash Ostap Maliuvanchuk Jakob Mass - cum laude Kristjan Metsalu Prashanth Parthiban Kristiina Rahkema Andres Randmaa Khalil Ur Rehman Silver Samarütel Triin Samuel Madhu Tipirishetty Henri Trees Suido Valli Octavian Vinteler - cum laude FÜÜSIKA INSTITUUT

KEEMIA

Jaana Heiter - cum laude Meelis Härmas - cum laude Riinu Härmas - cum laude Ove Korjus Laura Läll Juuli Nõges - cum laude Pilleriin Peets - cum laude Ida Rahu - cum laude Kristjan Tomson Indrek Veidenberg Henry Vider RAKENDUSLIK MÕÕTETEADUS

Sofia Raquel Alves Oliveira Stanislav Andres Francis Gyakwaa Max Hecht Martinš Jansons - cum laude Sylvestre Tc Pagkeu Theofanis Panagiotopoulos Sagar Ramanbhai Patel Oluwamayowa Sharon Sanni Ruta Veigure - cum laude Xiaozhou Ye

INFORMAATIKA

Aarne Aramaa Sergio Andrés Figueroa Santos Dmitri Gabbasov Erik Jaaniso Jaanus Jaggo - cum laude Kristjan-Julius Laak Ülari Laurson Maarja Lepamets - cum laude Margus Luik Tõnis Pool - cum laude

FÜÜSIKA

Lauri Hämarik - cum laude Kristjan Kalam - cum laude Dmitri Lanevski MATERJALITEADUS

Fred Elhi Adam Erki Enok - cum laude Edgar Hamburg - cum laude Madis Harjo

MATEMAATIKA JA STATISTIKA INSTITUUT FINANTSMATEMAATIKA

Mohammad Jamsher Ali Tevfik Can Özay FINANTS- JA KINDLUSTUSMATEMAATIKA

Keiu Kriit

LÕPETAJAD

JUULI 2016 NR 7

Mailis Metsalu Annegrete Peek Tuuli Puhkim Nora Roosileht Lagle Sammelsaar Kristjan Sirge Janika Smirnov Liina Uurman

Kaisa Papp - cum laude Adele Puusalu Anett Reilent Miina Rikka Mari Liis Tandre Daniel Valdma Rahel Valdmaa Mihkel Örd - cum laude

MATEMAATIKA

BIOMEDITSIIN

Märten Heinsalu Britt Kalam - cum laude Rihhard Nadel Katriin Pirk - cum laude

Julia Bokajeva Berit Kolk Hanna Rein Kristine Roos Marianna Tampere - cum laude Marian Tarrend Katre Teearu Triin Truu - cum laude Anett Tähiste - cum laude

MATEMAATILINE STATISTIKA

Maia Arge Reigo Hendrikson Jaak Sõnajalg - cum laude Kristi Tüli

GEENITEHNOLOOGIA

MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOLOOGIA

Anneli Aasamets Natalja Garber Juri Juksar Maret Kaljulaid Camilla Kastein Triin Korb Arina Lavrits Marii Leinberg

Kaisa Aruaas Carolin Falten Oksana Gerulis Kelli Grand Helis Guske cum laude Sille Hausenberg cum laude Silvia Jänes Anette Kalnapenkis - cum laude Kaarel Koitne Liisbeth Kose Ivo Kändla Lilian Leis Anastassia Lenskaja

Anna-Liisa Lorenz Kreete Lüll Matthias Mauch Diana Nõmmemees Kadri Onemar Marili Palover - cum laude Angelina Panenko Maria Piirsalu Riho Remmelgas Agnes Rikk Ahto Salumets Timo Tõnis Sikka Liisi Talas Madli Tamm Hindrek Teder Mona Teppor - cum laude Allan Tobi Mihkel Vaher - cum laude ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT GEOGRAAFIA

Allan Allik Annika Arro Leila Iir Karin Kangur Kalju Kratovitš - cum laude Helen Kruut Liis Metsatalu Mihkel Männa - cum laude Ederi Ojasoo Jaanus Padrik Silja Põldma - cum laude

LÕPETAJAD

Mart Randmäe Siim Reinla Anton Štšeglakov - cum laude Helin Tamm Birgit Viru - cum laude Villem Voormansik - cum laude

Geil Siim Kadri Soome Maia-Liisa Suigusaar Karl Tammiste Sofya Tsyrulnikova KESKKONNATEHNOLOOGIA

GEOLOOGIA

Tavo Ani Mart Gaškov Raily Hantson Marian Külaviir - cum laude Kaarel Mänd - cum laude Peeter Paaver Tõnn Paiste - cum laude Edgar Prass Liina Sepp - cum laude Kristjan Tamm GÜMNAASIUMI LOODUSTEADUSTE ÕPETAJA

Kirstin Karis - cum laude Julia Kropatševa Ilona Leek Triinu Lüüde Kadri Mardo - cum laude Allar Nirk - cum laude Krista Piir - cum laude Kristjan Rea Helle-Kai Saapar Helen Semilarski Helin Semilarski

Merilin Kraun Liina Kuisma Maria Leier Jana Mihkelson Martin Mäll Olav Ojala Evelin Pihlap Kaisa Putk Markus Raudkivi - cum laude Kadri Saare - cum laude Kristi Seevri - cum laude Marili Sell Marge Sepp Hanna Soe - cum laude ÖKOLOOGIA NING ELUSTIKU KAITSE

Anni Aasa Jekaterina Aida Heli Einberg Greete Horn Holger Jänes Eva Lind Sandra Mark Auli Relve - cum laude

TEHNOLOOGIAINSTITUUT ARVUTITEHNIKA

Mari Allik Erik Ilbis - cum laude Alex Nõomaa Tõnis Uiboupin Erki Viidalepp ARVUTITEHNIKA JA ROBOOTIKA

Suman Sarkar ÜHISED MAGISTRIÕPPEKAVAD TTÜ-GA BIOMEDITSIINITEHNIKA JA MEDITSIINIFÜÜSIKA

Ardo Allik - cum laude Vladislav Bolmatov Karl Erlenheim Anna Gromova Kaia Kalev - cum laude Vegard Kruusla Kaur Lõhmus Joosep Michelis Siiri Mägi - cum laude Meelis Ombler Laura Orgo - cum laude Jelizaveta Voinorovica

FOTO: ANDRES TENNUS

JUULI 2016 NR 7

TEATED

JUULI 2016 NR 7

KAITSMISED 15. juulil kell 10 kaitseb BIRGIT POOPUU politoloogia erialal doktoritööd «Acting is Everything: the European Union and the Process of Becoming a Peacebuilder» («Tegutsemine on kõik: Euroopa Liit ja rahuehitajaks saamise protsess»). Kaitsmine toimub TÜ senati saalis. Juhendaja dr Maria Mälksoo, oponent dr Christian Büger (Cardiffi ülikool, Suurbritannia). 17. augustil kell 14.15 kaitseb JAANA EIGI filosoofia erialal

doktoritööd «The Social Organization of Science as a Question for Philosophy of Science» («Teaduse sotsiaalne korraldus kui teadusfilosoofiline probleem»). Kaitsmine toimub TÜ senati saalis. Juhendaja dots Endla Lõhkivi, oponent teadur Kristina Rolin (Helsinki ülikool, Soome).

22. augustil kell 10.15 kaitseb KADRI RUNNEL botaanika ja ökoloogia erialal doktoritööd «Fungal Targets and Tools For Forest Conservation» («Seentest lähtuvad argumendid metsade looduskaitses»). Kaitsmine toimub Lai 40-218. Juhendajad juhtivteadur Asko Lõhmus ja teadur Kadri Põldmaa, oponent prof Anders Dahlberg (Rootsi põllumajandusteaduste ülikool, Rootsi). 23. augustil kell 10.15 kaitseb URMO VÕSA molekulaarbioloogia erialal doktoritööd «MicroRNAs in Disease and Health: Aberrant Regulation in Lung Cancer and Association with Genomic Variation» («MikroRNAde roll haiguste kujunemisel: aberratsioonid kopsuvähis ning seosed genoomse varieeruvusega»). Kaitsmine toimub Riia 23b-105.

Juhendaja vanemteadur Tarmo Annilo, oponent vanemteadur Manlio Vinciguerra (Londoni ülikooli kolledž, Suurbritannia). 23. augustil kell 14.15 kaitseb MARI-LIIS MADISSON semioo-

tika ja kultuuriteooria erialal väitekirja «The Semiotic Construction of Identities in Hypermedia Environments: The Analysis of Online Communication of the Estonian Extreme Right» («Identiteetide semiootiline konstrueerimine hüpermeedia keskkonnas: eesti paremäärmuslaste onlinekommunikatsiooni analüüs»). Kaitsmine toimub TÜ senati saalis. Juhendajad vanemteadur Andreas Ventsel ja dots Indrek Ibrus (TLÜ), oponendid prof Massimo Leone (Torino ülikool, Itaalia) ja prof Daniele Monticelli (TLÜ).

TEATED TARTU TÄHETORN pakub

kolmel suvekuul kahel päeval eriprogrammi. Teisipäeva pärastlõunatel vaadeldakse selge ilma korral tähetorni õuel teleskoobiga Päikest ja toimub planetaariumietendus. Tähetorni planetaariumis luuakse lakke ja seintele kunstlik tähistaevas ning näidatakse erinevate taevakehade liikumist. Iga etendus on ainulaadne ja etenduse käigus avatakse erinevaid teemasid, näiteks astronoomia ajaloost, mütoloogiast ja filmikunstist. Lisateave: tahetorn. ut.ee. Igal kolmapäeval juuni lõpuni

on nii väikesed kui ka suured oodatud TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUMISSE MEISTERDAMA. 22. juunil meisterda-

takse näiteks skarabeus või muu lihtsam amulett, 29. juunil meisterdatakse liikuv traadist muumia või paberirulli muumia. Peale selle vaadatakse ringi ka muuseumi aastanäitusel «Teekond Hommikumaale». Sissepääs on 2 eurot. Lisateave: kunstimuuseum.ut.ee. 27. ja 28. juunil peab GOTTLOB FREGE AVALIKKE LOENGUID CAMBRIDGE’I ÜLIKOOLI FILOSOOFIAPROFESSOR HUW PRICE. Price on eksistentsiaalsete

riskide uurimiskeskuse (CSER) akadeemiline direktor ning Briti akadeemia ja Austraalia humanitaarteaduste akadeemia liige. Loengud käsitlevad globaalse või universaalse ekspressivismi väljavaateid ning selle pooldamise põhjuseid. Täiendav teave: http:// www.flfi.ut.ee/et/filosoofia-osakond/frege-loengud. 28. juunil kell 16.15 lõpetab 2016. aasta Gottlob Frege loengud HUW PRICE’I JA JAAN TALLINNA AVALIK VESTLUSRING «A TAXI TO THE TWENTYSECOND CENTURY – THE CAMBRIDGE-TALLINN CON-

TEATED

JUULI 2016 NR 7

NECTION», mis räägib eksistent-

siaalsetest riskidest. Price ja Tallinn räägivad Cambridge’i eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskusest (cser.org), mille nad on koos lord Martin Reesiga asutanud, andes ülevaate keskuse taustast ja visioonist. Jaan Tallinn on Skype’i ja Kazaa asutajainsener, CSER-i ja elu tuleviku instituudi (Future of Life Institute) kaasasutaja ning toetab heategevuslikult ka teisi eksistentsiaalseid riske uurivaid asutusi. Ta on investeerimisfirma Ambient Sound Investments osanik ning on olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige. Loeng toimub Jakobi 2-226. 30. juunini on Tartu ülikooli raamatukogu näitusesaalis avatud NÄITUS «ARISTOTELES – 2400 AASTAT FILOSOOFIAT»,

mis on pühendatud vanakreeka filosoofi Aristotelese (384–322 eKr) õpetusele ja tema pärandile Euroopa ning Eesti filosoofias. 9.–11. juulil toimub Muhus, Eesti kunstiakadeemia Tamse baasis ÖKOSEMIOOTIKA SUVESEMINAR TEEMAL «ÖKOLOOGILINE VAESUMINE KUI TÄHENDUS- JA TUNNETUSKOLLAPS». Seminari külaline on

saksa bioloog, filosoof ja biosemiootik Andreas Weber, kellelt on eestikeelses tõlkes ilmunud raamatud «Kõik me tunneme: inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon» ja «Elus olla. Erootiline ökoloogia». Seminari keskmes on keskkonnaprobleemid, mille lähtekoht ja tagajärg on nihe inimtunnetuses; erinevate tunnetusvormide (kunst, teadus, religioon) roll loodusliku mitmekesisuse säilitamisel; inimese eksistentsiaalse seisundi teisene-

mine keskkonnamuutuste tõttu; eluslooduse mitmekesisuse kaoga seonduv tajuilmade hävimine. Esinemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 22. juuniks meiliaadressil mark.mets@gmail.com. Tudengitel on seminaril osalemise ja sinna juurde kuuluvate koduste tööde tegemise eest võimalik saada ainepunkte kursuse «FLSE.00.283 Biosemiootika praktikum» (3 EAP) raames. Täpsem teave ÕIS-ist või kursuse koordinaatorilt Riin Magnuselt (riin.magnus@ut.ee). 10.–13. juulil toimub 6. EUROOPA POLIITIKAUURINGUTE KONSORTSIUMI (ECPR) NOORTEADLASTE KONVERENTS. Tegemist on suurima politoloogiat ja sotsiaalteadusi käsitleva ja noorteadlastele suunatud konverentsiga Euroopas. Lisateave: http://skytte.ut.ee/en/ ecprgsc2016. Tartu ülikooli eetikakeskus kutsub osalema FOTOVÕISTLUSEL «EESTI JA PÕHJAMAAD – EESTI KUI PÕHJAMAA?».

Fotode võistlusele on oodatud osalema nii algajad kui ka kutselised fotograafid. Žürii hindab kooliõpilaste ja täiskasvanute töid eraldi. Oodatud on põhjamaiseid väärtusi mõtestavad ja nende üle arutlevad tööd, nii abstraktsemad kui ka igapäevaelu kogemuste kontekstis. Fotode esitamise tähtaeg on 31. juuli. Lisateave: www. eetika.ee. HULL TEADLANE OOTAB KÕIKI TEADUS- JA EKSPERIMENDIHUVILISI suvistesse

linnalaagritesse. Väikestel teadlastel on võimalus end kirja panna augustis toimuvatesse suvelaagri-

tesse, mille käigus külastatakse nii Tartu ülikooli muuseumi ajaloolist toomkirikut, Tartu ülikooli kunstimuuseumi ülikooli peahoones ja ka Tartu tähetorni. Neljapäevase laagri jooksul avastatakse üheskoos, mida leidsid Eestist pärit maadeuurijad laiast ilmast, ning tehakse väike rännak Emajõe kallastel ja uuritakse sealseid linnu-, looma- ja taimeliike. Kunstimuuseumis tutvutakse eluga muistses Egiptuses ja meisterdatakse püramiide. Tähetornis saab mõõta maailmaruumi ning teha tutvust planeetide, tähtede ja galaktikatega. Peale selle minnakse külla Tartu ülikooli teadlasele, et näha, milline näeb välja teadlase tööpäev. Väikesed teadlased saavad inspiratsiooni koguda ka Hullu Teadlase uuenenud kabinetis ning teha põnevaid katseid ja eksperimente. Kindlasti jääb aega ka mängida ja Toomemäel loodust nautida. Laagrid toimuvad 9–10 aastastele noortele 8.–11. augustil ja 15.–18. augustil. Lisateave: muuseum@ut.ee või 737 6071. 28. ja 29. augustil toimub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi eestvedamisel RAHVUSVAHELINE TEADUSKONVERENTS «REFLECTIVE MINDS AND COMMUNITIES». Konverent-

sil tutvustatakse refleksiooni erinevaid eesmärke ja meetodeid ning esitletakse, kuidas rakendada neid kaasaegse hariduselu sõlmküsimuste lahendamiseks. Konverentsi peaesineja on Roger Säljö (Göteborgi ülikool, Rootsi), Peeter Torop ja Gill Crozier (Roehamptoni ülikool, Suurbritannia). Konverentsi korraldavad Euroopa haridusteadlasi ühendava organisatsiooni EARLI kolm teemarühma: Social Interaction in

TEATED

Learning and Instruction, Learning and Teaching in Culturally Diverse Settings ja Educational Theory. Lisateave: earlisigtartu.ut.ee. 29. augustil kell 10 algab Tartu ülikooli aulas 2016/2017. ÕPPEAASTA AVAAKTUS. 7. septembrini saab ESITADA UUSI ÄRIIDEESID TELIA «VUNK» KIIRENDI PROGRAMMI, mis aitab kaasa idufir-

made loomisele ja nende kasvu toetamisele. «Vunki» idee seisneb äriideede esitamises, mille elujõulisust hakatakse testima üheskoos mentorite ja teiste osalejatega, ning vormitakse ideid turuküpseks. Lisateave: www.vunk.eu. 30. septembrini on Tartu ülikooli muuseumis ajaloolise toomkiriku pööningul avatud EESTI AJALOOMUUSEUMI JA TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI NÄITUS «LAPSED JA SÕDA. 1941–

JUULI 2016 NR 7

1944». Teisest maailmasõjast on möödas rohkem kui 70 aastat. Sõda ei puudutanud ainult neid, kes võitlesid rindel, vaid paiskas segi kõigi siin elanud inimeste elud. Ka lapsed nägid ja tundsid sõja mõju: kaotasid lähedasi, jäid ilma oma kodust, kannatasid nälga ja puudust. Sõjaaeg laste elus oli segane, kuid sellest hoolimata olid neil mängud, mis tahtsid mängimist, omad toimetamised, mured ja rõõmud. Väljapanek avab lapsepõlvemälestuste vahendusel ukse viie lapse ellu. Näitusel saab astuda ka sõjaaja laste kingadesse ning proovida kätt sõjaaegseid mänge mängides. Väljapanek räägib sellest, kuidas mõjutab sõda noorte inimeste elu ja tulevikku, ning tõstab esile pereväärtusi. Lisateave: muuseum.ut.ee.

30. septembrini on avatud MAARJA ROOSI KROKIIDEVISANDITE SEERIA «BOEK».

Tööd on valminud kultuurikor-

ralduse magistriõpingute käigus 2015/2016. õppeaasta kevadsemestril. Näitus on avatud TÜ multimeedia talituses, Lossi 3 õppehoones. Tartu ülikooli kunstimuuseumis on avatud NÄITUS «TEEKOND HOMMIKUMAALE. OTTO FRIEDRICH VON RICHTERI (1791-1816) REISID JA KOLLEKTSIOON». Näitus keskendub

Vana-Egiptuse teemale ja räägib loo kahe haruldase inimmuumia kunstimuuseumisse jõudmisest. Lähema vaatluse alla võetakse ka 18. sajandi lõpul Euroopat tabanud Egiptuse-vaimustus ja orientalistika algusajad Tartu ülikoolis. Tartu ülikooli loodusmuuseumis on avatud NÄITUS «MEIE MERI». Näitus tutvustab nii Läänemeres elavad liike kui ka nendevahelisi seoseid. Peale selle saab teada, milline on inimese roll Läänemere käekäigus.

TUNNUSTAMISED TÜ väikese medali ja tänukirja pälvisid majandusteaduskonna endine rahvusvahelise ettevõtluse dotsent TÕNU ROOLAHT ning 50. sünnipäeval loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja REET MÄGI. TÜ väikese medaliga tunnustati meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorit ja ülikooli inim uuringute eetika komitee loojat ARVO TIKKU, maailma keelte ja kultuuride kolledži inglise filoloogia lektorit ILMAR ANVELTIT ja inglise keele õpetajat TIIA HAUDA ning 50. sünnipäeval

elukestva õppe keskuse juhatajat TIIA RISTOLAINENIT.

TÜ aumärgi ja tänukirja pälvis 70. sünnipäeval füüsika instituudi laserspektroskoopia labori juhataja, nanomaterjalide optika ja spektroskoopia juhtivteadur ILMO SILDOS. TÜ aumärgiga tunnustati ülikooli inimuuringute eetika komitee esimeest AIME KEISI ning 65. sünnipäeval haridusteaduste instituudi eesti keele ja kirjanduse didaktika lektorit MARET OLOT.

TÜ tänukirja pälvisid 75. sünnipäeval sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsent INGER KRAAV, 50. sünnipäeval haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent KRISTA UIBU, samuti teaduskooli direktori kohusetäitja, peakoordinaator TERJE KAPP, keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia lektor, EUSO 2016 programmijuht KARIN HELLAT, teaduskooli projektijuht SIIRI VELLING, keemia instituudi keemik MARKUS RAUDKIVI ning Pärnu kolledži endine remonditööline JUHANNES KASK.

TEATED

JUULI 2016 NR 7

ÕNNITLEME

RUTH LIAS, loodusja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsent – 26. juuli

AINO PAVES, meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsent – 9. august

RIINA TÄTTE,

riidehoidja – 18. juuli AGO KÜNNAP, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor – 23. juuli AAVO-VALDUR MIKELSAAR, meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor – 26. juuli

70 65

VILJA RAMMO,

raamatupidaja – 10. juuli ALAR TUUBEL, autojuht-asjaajaja –

28. juuli

VELLO HEIN, kehalise kasvatuse

ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja – 20. juuli ALEKSANDR PIŠTŠEV, tahkiseteooria teadur – 21. juuli PIRET LADVA, raamatukoguhoidja – 14. august MAIT KÕIV, üldajaloo (vanaaeg) dotsent – 17. august

ANNELY KUKK,

vanemlaborant –

15. juuli

ANDRIELA RÄÄBIS, suulise keele teadur – 21. juuli MARKO KAASIK, õhusaaste modelleerimise vanemteadur – 25. juuli IVAR UNIVER, turvasüsteemide grupijuht – 2. august SILVIA PIHU, botaanika teadur – 19. august MARGIT KUUSK, soome keele ja kultuuri assistent – 28. august

EVA LEPIK,

raamatukoguhoidja –

1. august

professor – 29. juuli

MARGIT KELLER, sotsiaalse

KÄRT MIIL, erialainfotalituse

kommunikatsiooni vanemteadur, kommunikatsioonijuhtimise programmijuht, asejuhataja teadus- ja arendustegevuse ning turunduse alal – 2. august RAILI VILT, teaduskooli metoodik – 8. august AIRE LUTS-VÄHEJAUS, täiendusõppe programmijuht – 16. august

juht – 14. august

ANDRES SOOSAAR,

akadeemiline sekretär –

2. juuli

AIN RAAL, farmakognoosia

dotsent, farmaatsia instituudi juhataja, proviisori bakalaureuseja magistriõppe programmijuht – 16. juuli URMAS VARBLANE, rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik, asejuhataja teaduse alal, rahvusvahelise

SIIRI VELLING,

teaduskooli projektijuht, kolloid- ja keskkonnakeemia lektor – 1. juuli

PRIIT MÖLLER, füüsikalise ja elektrokeemia teadur – 5. juuli INDREK TULP, molekulaartehnoloogia teadur – 29. juuli KANDELA ÕUN, statistika lektor, uurimiskeskuse juhataja – 22. august HETI PISAREV, biostatistika lektor – 25. august JAANA TAMMIKU-TAUL, molekulaartehnoloogia teadur – 27. august

HELEN ORRO, inimese anatoomia assistent –

2. juuli

HELEN PLADO, eesti keele

teadur – 6. juuli ANDRA SIIBAK,

meediauuringute vanemteadur, meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppekava programmijuht, meediauuringute õppetooli juhataja – 13. juuli SIRLI ZUPPING, eesti keele lektor, üldkeeleteaduse teadur – 25. juuli KATRI LAMESOO, haridusuuenduskeskuse peaspetsialist – 25. august DMITRI LUBENETS, insener – 25. august

MART ROOSIMAA, patofüsioloogia assistent – 4. juuli KRISTIN LILLEMÄE, inglise keele õpetaja – 4. august KERSTI ROOSIMÄE, õppetöö analüüsi peaspetsialist – 5. august

MEISTERDAMINE

KONVERENTS

NÄITUS

10.

30.

juunist kuu lõpuni on nii väikesed kui ka suured oodatud TÜ kunstimuuseumisse meisterdama. Peale selle vaadatakse ringi ka muuseumi aastanäitusel «Teekond Hommikumaale».

kuni 13. juulil toimub 6. Euroopa poliitikauuringute konsortsiumi noorteadlaste konverents. Konverentsil räägitakse politoloogia ja sotsiaalteaduste teemadel.

SUVESEMINAR

AVAAKTUS

29.

juulil algab kolm päeva kestev ökosemiootika suveseminar teemal «Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps».

septembrini on TÜ muuseumi ajaloolise toomkiriku pööningul avatud näitus «Lapsed ja sõda». Näitus räägib sellest, kuidas sõda mõjutab noorte inimeste elu ja tulevikku.

augustil kell 10 algab Tartu ülikooli aulas 2016/2017. õppeaasta avaaktus. Kaunist uue õppeaasta algust kogu ülikooliperele!

Tartu Ülikool • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: 737 5100 • E-post: info@ut.ee • www.ut.ee