48
PILK MINEVIKKU
180 aastat tagasi
esines ülikooli aulas Ferenc Liszt Tartu oli 19. sajandil tihedalt põimitud Euroopa kultuuriellu ja see puudutas ka muusikat. 19. sajand oli rändvirtuooside hiilgeaeg, võeti ette pikki turneesid läänest itta ja üheks meelissihtpunktiks said õukonnalinnad, nagu Peterburi. Foto: Andres Tennus
KRISTEL PAPPEL Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor
T
artu jäi Lääne-Euroopat Peterburi ga ühendava suure postimaantee äärde – see oli sagedane marsruut Preisimaalt Königsbergist Vene keisri riigi linnadesse Riiga, Jelgavasse, Tartus se ning siit edasi Jõhvi ja Narva kaudu Peterburi. Oli vähe neid 19. sajandi vir tuoose, kes Tartut ei külastanud. 19. sajandi pianistide kuningas Ferenc (Franz) Liszt (1811–1886) saabus Tartusse 1842. aasta 27. või 28. märtsil. Enne Tartusse tulekut oli 31-aastane Liszt andnud Berliinis tohutu menuga üle 20 kontserdi. Algse reisiplaani kohaselt pidi Liszt siia jõudma 22. märtsi paiku. Paljud aadliperekonnad ja teised huvilised sõit sid lähemalt ja kaugemalt Tartusse ning olid pettunud, et pidid ligi nädal aega pianistide kuningat ootama. Kunstniku armastusväärne käitumine olevat aga nende pahameelt leevendanud. Tegeli kult oli viivitusel väga selge põhjus: Liszt reisis koos itaallasest sekretäri Gaetano Belloni ja kammerteenriga ning need mõlemad haigestusid Riias. Liszt andis Tartus kolm kontserti, nendest kaks esimest (28. ja 30. märt sil 1842) ülikooli aulas. Statsionaarset kontsertklaverit siin tollal polnud, see
30. märtsil tähistati 180 aasta möödumist 19. sajandi pianistide kuningaks nimetatud Ferenc Liszti esinemisest Tartu Ülikooli aulas piduliku klaverigalaga, kus Liszti kauneimaid ja virtuoosseimaid teoseid esitasid rahvusvaheliselt tunnustatud pianistid. laenutati kas mõne professori, ülikooli muusikaõpetaja või klaverimeistri käest. Võimalik, et Liszt kasutas Tartu meistri Friedrich Wilhelm Hasse mõnd pilli. Kaua aega polnud teada, mida Liszt Tartus mängis (v.a Ignaz Moschelese sonaat neljale käele Es-duur). Tänu Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus päevavalgele tulnud dokumendile, mille leidis raamatukogu töötaja Heli Vahing ja atribueeris kunsti teadlane Harry Liivrand, on Liszti teise, 30. märtsil 1842 kell 19 toimunud kont serdi kava nüüd teada. Liszt alustas Carl Maria von Weberi briljantse „Concert-Stückiga“, järgnesid
tema klaveriseade Franz Schuberti tun tud laulust „Serenaad“ ja klaverifantaa sia Giacomo Meyerbeeri grand opéra „Robert Kurat“ motiividel. Pärast vaheaega kõlas Weberi tuntud valss „Kutse tantsule“, seejärel võis kuulda Liszti äsja valminud seadet noore Beethoveni populaarsest soololaulust „Adelaide“. Õhtu lõpetas üks 19. sajandi klaverirepertuaari omapärasemaid näi teid, Vincenzo Bellini ooperi „Puritaa nid“ teemale loodud bravuurvariatsioo nid „Hexameron“, mille autorid olid oma aja kuus tippvirtuoosi Sigismund Thalberg, Henri Herz, Frédéric Chopin, Liszti õpetaja Carl Czerny, nimekas
