24
AKTUAALNE
Kuidas elad, doktorant? Alates 2022./23. õppeaastast on doktoriõppes muudatusi ning doktorant on lisaks ka ülikooli töötaja staatuses. UT uuris, mida kõnelevad oma doktoriõpingutest asjaosalised ise. MARI-LIISA PARDER TÜ filosoofiadoktor Universitas Tartuensise küsimustele vastasid juhuvalimi alusel • sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kolmanda aasta doktorant Pille-Riin Meerits; • ühiskonnateaduste instituudi kolmanda aasta doktorant Anna- Kati Pahker; • ajaloo ja arheoloogia instituudi neljanda aasta doktorant Fred Puss; • ühiskonnateaduste instituudi esimese aasta doktorant Diana Poudel; • eesti ja üldkeeleteaduse i nstituudi teise aasta doktorant Kaisa Tammoja ning • värske usuteaduste doktor Triin Käpp.
O
sa neist õpib juba uue, osa vana doktoriõppesüsteemi a lusel. Enamik intervjuusid on tehtud veebi või telefoni v ahendusel, internetiuurija Diana Poudeliga koh tusime silmast silma. Seetõttu on vestlused suuresti peetud mugavas kodukontoritoolis ekraani taga istudes.
Miks doktoriõpe?
Doktoriõppesse astumine ei tähen danud ä kitselt pähe turgatanud o tsust või s oovi õpinguid pikendada, nagu ehk avalikust debatist mõnikord kõlama jääb. Eesti filoloogi diplomiga Kaisa Tammoja, kes töötab Põlvamaa
Arenduskeskuses mittetulundusühen duste nõustajana, uurib oma doktori töös Põlva perekonnanimesid. „See on üsna iseenda ja huvitava teema pärast uurimine,“ tõdeb ta. Eesti Keele Instituudi (EKI) leksikograaf-nooremteadur Fred Puss tuli doktorikraadi omandama nn vana bakalaureusega, mis on võrdsustatud magistrikraadiga. Tema uurimis valdkond on Eesti perekonnanimede kujunemine ja kihistused 1940. aastani. „Mõte doktorantuuri astuda oli mul juba varem, aga otsustama pani osa lemine Eesti perekonnanimede ajaloo projektis,“ ütleb Fred. „Töögrupi teistel liikmetel oli doktorikraad ja see inspi reeris mindki õpinguid ette võtma.“ Pille-Riin Meerits, kelle taust on geenitehnoloogia, astus spordi füsioloogia doktorantuuri isikliku elu ajel: emana nägi ta, kui kergesti lapsed arvutimängude või telefoni kütkesse jäävad. „Minu uurimistöö eesmärk on leida viise, mismoodi vanemad saaksid oma lapsi liikuma õhutada, et lastel kujuneks sisemine motivatsioon vabal ajal trenni teha või värskes õhus olla.“ Diana Poudel on vestluskaaslastest ainus, kes on doktorantuuri a stunud uue süsteemi järgi. Esimese aasta doktorandina on ta seega ühtlasi ühis konnateaduste instituudis infovastu pidavuse nooremteadur. D oktoriõppe peale oli Diana mõelnud kaua ja korra on ta doktorantuuri kandideerides ukse tahagi jäänud. Varasema teema, meediak irjaoskuse asemel võttis ta nüüd uurimise alla infovastupidavuse,
mis on praeguse aja infosõja tõttu teravalt päevakorral. Ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist Anna- Kati Pahker, kes on d oktorantuuris kolmandat aastat, uurib jätku suutlikkuse siirdeid ja tööstuslikku modernsust ajavahemikul 1900–2020. See teema kasvas välja magistritööst, kus ta uuris kasutajate rolli interneti siirde mõju näitel USA-s. Tartu Jaani koguduse õ petaja Triin Käpp, kelle doktoriõpingud olid pooleli jäänud, naasis sügava huvi tõttu oma uurimisteema vastu, m illeks on k ristlike koolide roll 21. sajandi hariduses.
Lisatöö poolt ja vastu
Kaisa tunnistab, et ta on kaalunud põhitööst doktoriõppe kasuks loobu mist, ent elukalliduse tõusu tõttu ei ole see praegu võimalik. „Pool aastat tuleb k indlasti veel tööl käia ja v õib-olla ikka ei saa nii lihtsalt ära minna,“ nendib ta ja rõhutab, et üli kool ei ole selles süüdi. „Ma lihtsalt ei taha leida end o lukorrast, kus järsku enam sissetulekut ei ole ning töötu kassa a idata ei saa, sest seni olen palga asemel saanud stipendiumi.“ Fred leiab, et Tartu Ülikooli stipendium koos EKI nooremteadu ri tasuga doktorantuuris äraelamiseks piisav. „Kui ka mingil määral on vaja kõrvalt tööd teha, ei pea seda tegema täiskohaga.“ Õpingute kõrvalt töötavad suuremal või vähemal määral kõik
