KEELENURK Mis muutub ülikooli tulija sõnakasutuses?

Sõnavaramõlgutusi

Mis muutub ülikooli tulija sõnakasutuses?

Igas keelekasutuskeskkonnas kujuneb välja omamoodi sõnapruuk, mida kõik selle liikmed teavad ja tunnevad. Ka ülikooliperes kasutatakse teatud töötajate, nähtuste või asjade kohta kindlaid sõnu. Kui keegi räägib näiteks õpilastest ja õpetajatest, koolist, klassist ja tundidest, võib oletada, et ta on ülikooli tööle või õppima tulnud alles hiljuti.

Siin on väike spikker neile, kellel parajasti ülikoolieluga kohanemine pooleli.

Õpilasest saab ülikooli tulles üliõpilane, vabamas keeles tudeng, kes hakkab käima kooli asemel ülikoolis ja koolimaja asemel õppehoones, kus on klasside asemel auditooriumid ja vahel ka õppeklassid või muud õpperuumid. Nendes ei toimu enamasti mitte tunnid, vaid loengud, seminarid või praktikumid.

Ülikooli juhib direktori asemel rektor, keda abistavad prorektorid. Tartu Ülikoolis on neli valdkonda, mida juhivad dekaanid, kellele on abiks prodekaanid. Valdkondades on instituudid, teaduskonnad või kolledžid. Viimane sõna on vahel kasutusel ka üldhariduskooli nimes, teised harvem.

Kui koolis on õpetajad, siis ülikoolis on tava kasutada üldist sõna õppejõud. Ka õpetajad on ülikoolis olemas, kuid kitsamas tähenduses professorite, kaasprofessorite, teadurite ja lektorite kõrval. Ametlikult nimetatakse kõiki õpetavaid või teadustööga tegelevaid inimesi ülikoolis akadeemilisteks töötajateks. Nende hulgast saab üliõpilane endale ka juhendaja, kes on abiks algul bakalaureusetöö, hiljem magistritöö ja lõpuks ehk ka doktoritöö kirjutamisel.

Klassikaaslaste asemel leiab üliõpilane ülikoolist kursusekaaslased, kõnekeeles ka kursakaaslased, -õed, -vennad või kursakad. Uut töötajat aga ootavad ülikoolis ikka kolleegid või töökaaslased, nagu igas muus kollektiivis.

Lohutuseks võib öelda, et suuresti jääb õppimist puudutav sõnavara siiski samaks. Siingi on õppeaasta või ka akadeemiline aasta, mis jaguneb küll perioodide asemel kaheks semestriks, ent mille ajal ja vahel on juba tuttav vaheaeg või vaheaeg koos eksamisessiooniga, vabamas keeles sessiga. Vastsed üliõpilased asuvad õppima kaugvõi lähiõppes või neid kaht õppeviisi ühendavas põimõppes ja üsna pea tuleb paljudel neist läbi teha rebaseks löömine või rebaste ristimine. Hiljemalt selleks ajaks saab selgeks ka uus leksika. Ka vastse töötaja sõnavara ei ole enam mõne kuu pärast võimalik kolleegide omast eristada. Uue õppimine on ülikoolile omane ja läheb ruttu.

Keelenurka kirjutab Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi

ajakiri@ut.ee ajakiri.ut.ee Sotsiaalmeedia

Facebook.com/universitastartuensis Instagram: @unitartuajakiri Spotify: Universitas Tartuensise taskuhääling

UNIVERSITAS TARTUENSIS on Tartu Ülikooli ajakiri. Tiraaž 2800 • Peatoimetaja Merilyn Merisalu • Tegevtoimetaja Tiia Kõnnussaar • Keeletoimetajad ja korrektorid Karet Eesmäe ja Külli Pärtel • Kujundaja Margus Evert • Kaanefoto Olga Makina • Trükk Paar • Väljaandja Tartu Ülikooli kirjastus • Kontakt W. Struve 1–168, 50091 Tartu, tel 737 5686 • Universitas Tartuensise kujunduslahendused ning kõik ajakirjas avaldatud tekstid ja illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud. Tekste võib kasutada täismahus, muutmata kujul ja maksumüürita, lisades viite Universitas Tartuensisele ja artikli autorile. Enne ajakirjas avaldatud fotode kasutamist palume pöörduda toimetuse poole. • Kolleegium Marju Himma-Kadakas (esimees), Sven Anderson, Krista Aru, Uku Haljasorg, Aime Jõgi, Toivo Maimets, Mari-Liis Pintson, Tõnu Runnel ja Virve-Anneli Vihman.