Viru Keskuse moekiri, kevad 2015

COLOR RICHE

MINU PUNANE ON TOON NR 377.

Bianca Balti

lorealparis.ee

UNUSTAMATU VÄRVIELAMUS SEE ON ENAMAT KUI HUULEPULK. SEE ON LEGEND. ÜLETAMATULT RIKKALIKUD, KÜLLUSLIKUD TEKSTUURID, HINGEMATVALT VÕRRATUD VÄRVID. NIISUTATUD JA PEHMED HUULED. VALI MATT, LÄIKIV, KREEMJAS VÕI SILLERDAV. PUNANE POLE KUNAGI OLNUD NII KÕNEKAS. SEST OLED SEDA VÄÄRT.

TOON NR 401

AASTAT

Kui moekirjaga ühel pool, tuleb aga minna neile sündmustele:

S

aabuval kevadel ning selle järel kannatamatult oma aega ootaval suvel on meie tähelepanu suunatud moele, kunstile ja iseenda isikupära rõhutamisele läbi moeillustratsioonide. Mis saaks olla parem, kui ennast kunsti­ teosena pjedestaalile seada, ammutada inspiratsiooni just sinuga kooskõlas olevatest soovitustest ning hooaja parima­ test paladest ning luuagi oma olekust ja väljanägemisest ainulaadne kunstiteos? Esimese sammu meie moeillustrat­ sioonide kevadsuve avanemisele on teinud Marju Tammik, kelle spetsiaalselt meile ja nüüd ka teile loodud illustratsioon kaunistab käesoleva ajakirja esikaant ning on ka meie kevad­ suvise moehooaja ametlik avanägu.

Siit Viru Keskuse kevadsuvisest moekirjast leiadki seekord mahuka ülevaate andekatest kunstnikest ja moeillustratsioo­ nide loojatest. Kokku astub siin üles 21 kunstnikku Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. See on hõrk ning eriline sissejuhatus maikuus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis algavale rahvusvahelisele näitusele „UUS PÕHJAMAADE MOEILLUSTRATSIOON II“, kus kirjeldatud moeillustratsiooni­ de loojatelt näed eksklusiivseid ning eriilmelisi töid. Siit ajakirjast saad ka aimu, millised on Viru Keskuse parimad teenindusko­ had ja ostukeskkonnad, kui eriline on meie esimesel korrusel asuv parfümeeriaparadiis Créme de la Créme, kui ilusad ning osavad inimesed töötavad neljandal korrusel asuvas pisike­ ses lõõgastuskeskuses Tool ja Tee, mida on pakkuda resto­ ranil Lyon ning kuidas näevad Kädi Eelmaa ja Herkki Merila kümmet hetke läbi moe- ning fotosilma.

FIBIT (Fashion Is Back In Tallinn)

Viru Keskuse moesündmus leiab aset 6.–8. märtsini Viru Keskuse aatriumis. Moeetendused on stiliseerinud seekord kunstnikud ja moedisainerid Anu Samarüütel, Kätlin Kaljuvee ning Birgita Silberg. Moeetendustele lisaks toob värvi moefilmi­ de paraad ja sündmuse viimasel päeval kontsert triolt Vallatud Vestid. Kogu ülevaate moeetendustest leiad peale moepeo lõppu ka Viru Keskuse YouTube’i kanalist.

TMW (Tallinn Music Week)

Meie hea partner TMW toob parimad helid linna 25.–29. märtsi­ ni. Tasuta kontserdid Viru Keskuse aatriumis toimuvad 26.–28. märtsini ning lisaks tuliuutele tegijatele astuvad Viru Keskuse linnalaval üles armastatud Frankie Animal, Marten Kuningas, Metsakutsu jpt. Lisainfo TMW kodulehelt.

„UUS PÕHJAMAADE MOEILLUSTRATSIOON II“

Märtsis ja aprillis saab nii Viru Keskuse fassaadil kui ka keskuses sees nautida valitud palasid maikuus ametlikult avatavalt moe­­ illustratsioonide näituselt. Täiesti tasuta – tule jaluta Viru Keskusest mööda või keskusest läbi ja saadki laetud kunsti- ning inspiratsioonivooga. Alates 23. maist tuleb aga sammud seada Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse, kus mahukas näitus avatakse. Rahvusvahelist näitust saab nautida mainitud muuseumis asukohaga Lai 17 kuni 27. septembrini.

7

Viru Keskuse parimad taas selgunud!

Iga aasta jaanuaris tehakse möödunud aasta tulemuste põhjal teatavaks Viru Keskuse parimad. Valitakse nii parimaid teenin­ duskohti, ostukeskkondi kui ka parimat teenindajat. Tiheda konkurentsiga võistlusesse panustavad kõik teenindajad ja teeninduskohad, neid pannakse proovile paljude koolituste, testide ning testostlemistega ning nende tegevusi hindab, analüüsib ja jälgib žürii. Möödunud aasta mahuka töö tulemu­ sena on au esitleda 2014. aasta Viru Keskuse parimaid.

BROOKS BROTHERS Parim Ostukeskkond I koht, Parim Teeninduskoht III koht, Parim Proovikabiin 2014

8

EMT/ELION Parim Ostukeskkond II koht

CRÉME DE LA CRÉME Parim Ostukeskkond III koht, Parim Vaateaken 2014

APHRODITE KULLAÄRI Parim Teeninduskoht I koht

THE BODY SHOP Parim Teeninduskoht II koht

JAANIKA MURDJÕE (Tommy Hilfiger) Viru Keskuse Parim Teenindaja 2014

MARELLA Parim Ostukeskkond 2014 žürii lemmik

9

Kultuslik parfümeeriakett Créme de la Créme paneb eestlased imeliselt lõhnama Eelmise aasta teises pooles avas Viru Keskuse esimesel korrusel uksed Créme de la Créme. Haute parfumerie butiik on esimene omanäoline Eestis ning liigub tänagi ühes kindlas suunas – aidata kaasa sellele, et Eesti lõhnaks lihtsalt väga hästi!

Rahvusvahelisel iluareenil tuntust kogunud ning tänavu ka kaks Viru Keskuse teenindusauhinda napsanud haute parfumerie butiik Créme de la Créme tõi paljude eestlaste rõõmuks esimest korda turule selliste legendaarsete parfüümimajade loomingu nagu Editions de Parfums Frederic Malle, By Kilian, Caron, Diptyque, Byredo, Maison Francis Kurkdjian, jt. Täna­ seks on Créme de la Créme’i eksklusiivparfümeeria valik veelgi märkimisväärsem, samuti on valikus kvaliteetseid jumestustoo­ teid ning tipptasemel naha- ja juuksehooldusvahendeid. Kuid parfüümid on täna endiselt need, millele kuulub nende põhi­ tähelepanu!

POTENTSIAALNE PARFÜÜMI-EESTLANE Créme de la Créme’i juhataja Kai Laidla sõnul areneb butiik pidevalt, muutudes päevast päeva aina kaunimaks ning kunsti­ pärasemaks. Samamoodi ei saa kunagi lõpuni valmis müügil­ olevate parfüümide valik, sest kirg tutvustada aina uusi ja legendaarseid lõhnu meie tarbijale on Créme de la Créme’i põhimõtetesse sisse kirjutatud. „Ma näen eestlaste seas väga suurt potentsiaali parfüümikultuuriga rohkem tutvuda. Me oleme nii looduslähedane rahvas – meie vanaemad ja vanaisad kasvatavad ise köögivilju ning peavad aiamaad, me ise käime metsas marjul – et tegelikult me tunneme nii taimi kui ka lõhnu väga hästi,“ räägib Kai. Kai jaoks on väga huvitav jälgida ka seda, kuidas on erinevatel rahvastel erinev parfüümimaitse. „Eesti meestel on väga isiku­ pärane maitse,“ toob ta näite. „Kui nad midagi välja valivad, siis nad jäävad sellele kindlaks. Nende jaoks ei ole oluline, kuidas näeb välja pudel, kui neile hakkab lõhn meeldima, siis nii jääb – ja tegelikult on see väga hea joon.“ Kui uurida, milline parfüümiostja eestlane on, siis tuleb isegi mõneti ettearvatava vastusena, et eestlane tuleb, nuusutab,

„Kui eesti mehed midagi välja valivad, siis nad jäävad sellele kindlaks.”

10

proovib, kuid esimesel külastusel ostuga ei lahku. „Meie kliimas elavad inimesed on oma otsuste langetamisel põhjalikud. Oma otsuses tahetakse olla absoluutselt kindlad ning kuna tegemist on eestlase jaoks uue maailmaga, on see igati loomulik,“ selgi­ tab Kai. Eestlastele on väga tähtis nende kodu ning lõhnaküün­ lad, huvitavad parfümeeritud kangapuhastusvahendid ning ruumispreid on väga populaarsed.

Créme de la Créme on aga meeleldi nõus uudistajaid poodi tagasi ootama ning tutvustama lähemalt eksklusiivset valikut, millest erilisemaid esitleme käesolevatel lehtedelgi.

PÕHJAMAISELT KARGE BYREDO Eestlaste suurt lemmikut, Rootsi parfüümibrändi Byredot ise­­ loomustab kõige enam minimalism. Byredo lõhnad on naiivsusest ja lihtsameelsusest väga kaugel, väheste komponentide omava­ heline tasakaal on välja arvestatud äärmise meisterlikkusega ning tulemuseks on sellised bestsellerid nagu puidunootidega Gipsy Water ning Bal D’Afrique, mis inspireeritud 1920. aastate Pariisist, mil populaarne oli Aafrikaga seonduv. Eestlaste suur lemmik on Byredo lõhn La Tulipe, mis lõhnab kui värske tulbikimp, ning põne­ va sünnilooga parfüüm Blanche. Väidetavalt lõi Byredo asutaja Ben Gorham Blanche’i oma kaasale – kes ise parfüüme eriti kanda ei armastanud. Nii lõi ta lõhna, mis on nagu nimigi ütleb „valge“ ning sümboliseerib puhtust. Byredo toodete seast leiab ka ääretult populaarse küünalde valiku ning ka kehahooldustooteid.

JAGAMISEKS MÕELDUD DIPTYQUE Parfüümimaailmas eristatakse erandkorras naiste ja meeste lõhnu, pigem on need lõhnad mõeldud jagamiseks. Nii ei eris­ ta end soolises mõttes esialgu küünaldega kuulsaks saanud lõhnamärk Diptyque. Hästi suure ja looduslähedase valiku­ ga parfüümimärk on saanud nii Alexa Chungi kui ka Billy Idoli lemmikuks ning kindlasti on selles oma roll ka Diptique’i vimka­ del. Nimelt on tihtipeale Diptique’i lõhnade iseloom ja nimetus täielikus vastuolus. Lõhn L’Eau, mis tähendab tõlkes „vesi“, on hoopiski inspireeritud popurriist ning on tunduvalt lillelisem ja aromaatsem kui veest arvata võiks. Karge lilleline Olene, mis on ka üks Nicole Kidmani lemmikparfüümidest, viib fantaasia­

rännakule romantilisse õhtusesse Veneetsiasse. Eestlaste suur lemmik on aga parfüüm L’Ombre dans l’Eau, mille koostisest leiab nii Bulgaaria roosi ka mustasõstralehe ning just viimane tekitab eestlases positiivse äratundmise.

PARIISI KATUSTEST INSPIREERITUD MAISON FRANCIS KURKDJIAN Pariisi katustest on šnitti võetud Maison Francis Kurkdjiani lõhnade korkide juures – selgelt eristuva disainiga parfüümi­ pudeleid katab kord kuldne, kord tsingikarva kork, ning selle abil saab vahet teha, mis lõhnad on pigem mõeldud naistele ja millised meestele. Lõhnabrändi looja Francis Kurkdjian oli ise balletitantsija, ent kuna vigastus sundis teda sellest elukutsest loobuma, leidis ta, et teine võimalus ilusaid lugusid edasi anda on teha seda parfüümide kaudu. Ja Kurkdjian on seda teinud vägagi muljetavaldavalt, sest täna peetakse teda üheks maail­ ma parimaks parfümeeriks, kes on pälvinud juba 40-aastaselt oma panuse eest parfüümimaailma elutööauhinna.

kalisemaid puudreid, mida tänapäeval võimalik saada ja mis ühtla­ si on ka ühed maailma parimad. Kui rääkida Caroni parfüümidest, siis kõige kuulsam – Tabac Blond – oli esimene naistele loodud parfüüm, mille koostises kasutati nii nahka kui ka tubakat. Põneva ajalooga on ka parfüüm N’Aimez Que Moi, mis tähendab tõlkes „armasta ainult mind“ ning mille Caroni asutaja Ernest Daltroff lõi oma armastatule, Caroni loomingulisele juhile 20. sajandi algusaas­ tatel. Kuigi Daltroffi armastus oli salajane, saadab seda lõhna täna­ päevalgi romantiline aura ning sellele annab veelgi hoogu legend sellest, et N’Aimez Que Moi lõhna kinkisid sõdurid oma kaasadele, et nad ootaksid ikka oma mehi sõjast tagasi. Caronil on palju teisigi põnevaid parfüüme, millest mitmel on väga erilised komponendid, näiteks kotkapuu vaik oud Yatagani meesteparfüümis, mis on üks tänapäeva kalleimaid lõhnakomponente.

UHKE JA KÜLLUSLIK ROJA Roja on parfüümibränd, mille puhul võib kohe öelda, et mini­ malismist on asi kaugel. Roja Dove’i poolt – keda kutsutakse ka mastre parfumer’iks – loodud Roja parfüümide lõhnabuke­ tid on külluslikud, lõhnad ise on väga püsivad ning pakendidki erakordselt uhked. Roja valikusse kuulub ka Baltimaade kõige kallim ja üks maailma kalleimaid parfüüme Diaghilev, mis on pühendatud Vene päritolu tantsulavastajale ja koreograafile Sergei Diaghilevile ning loodud justkui tänutäheks selle eest, et ta tutvustas läänemaailmale Vene balletti. Roja parfüümid on ka selles mõttes erilised, et nende hindama ja armastama õppimi­ ne võib võtta aega, kuid juba eestlasedki on selle märgi positiiv­ selt vastu võtnud. Roja lõhnad on samuti mõeldud jagamiseks ja nii võib jagada populaarset parfüümi Risqué, mis lõhnab nagu ehtsad pärlid naisterahva kaelal, või konjakit sisaldavat Enigma Pour Homme’i, mis tumedale toonile vaatamata sobib väga hästi ka naistele.

CARON JA PARFÜÜMISAMOVARID Caroni riiul Créme de la Créme’is on üks pilkupüüdvamaid, sest eest leiab nii parfüümiga täidetud samovare kui ka suursuguseid puudritoose. Soetada saab mõlemaid – ühest uuesti täidetava lõhnapudelikese jaoks mõeldud parfüümi, teistest aga kõige klassi­

11

LÕHNAGEENIUSTE KOOSTÖÖL TEGUTSEV EDITIONS DE PARFUMS FREDERIC MALLE Editions de Parfums Frederic Malle kaubamärgi esinimi Frederic Malle oli esimesi inimesi, kes tõi eksklusiivparfümee­ ria maailmas aukohale parfümeerid. Pariisi kirjastusest inspi­ ratsiooni saanud pudelikujundustel leiab konkreetse lõhna loonud parfümeeri nime ning lõhnapakenditelt lõhna pikema sünniloo. Parfüümibrändi suurim hitt on Dominique Ropioni loodud kergelt vürtsikas parfüüm Portrait of a Lady, mis sisaldab Damaskuse roosi, vaarikat ja patšulit. Tõeliselt elegantne lõhn on aga Edmond Roudnistka loodud Le Parfum de Therese.

1950. aastatel sündinud parfüüm oli algselt loodud Roudnistka parimale sõbrale, abikaasa Therese’ile ning ligi pool sajandit ei saanud seda keegi teine ka kanda. 2000. aastate alguses, pärast Therese’i surma, otsustas lõhna looja pojaga, et lõhna retsept siiski avalikustatakse ning ka teistele anti võimalus Le Parfum de Therese’i nautida.

SALAPÄRANE NASOMATTO Jaapanihõnguline, ent tegelikkuses hoopiski Hollandi ja Itaalia päritolu Nasomatto loob kõige ehtsamaid – extrait de parfum – lõhnu ning samas loob enda ümber ka teatud salapära. Näiteks ei avalda Nasomatto oma parfüümide koostiseid. Teravam nina võib küll mõned lõhnanoodid ära arvata, kuid lõpuni jääb koostis alati saladuseks. Samamoodi trikitab Nasomatto lõhna­ de väljaandmisega – igal aastal toodab kaubamärk teatud arvu lõhnu ning kes ilma jääb, sellele on tihtipeale raske öelda, millal uus partii tuleb – keegi lihtsalt ei tea. Samas, kui Nasomatto otsene tõlge itaalia keelest on „hull nina“, siis natuke hullutamist on märgile kindlasti lubatud. Nasomatto kõige kuulsam lõhn on Black Afgano, mis tegelikult on pühendatud hašišile ning legendidki räägivad, et kui seda liiga palju kaelale piserdada, võib sattuda liiga suurde joovastusse. Black Afgano omamoodi vastandiks on Nasomatto valikus näiteks parfüüm China White, mis on tunduvalt naiselikum, pehmem ja puudrisem. China White’i legend räägib jälle, et see on inspireeritud heroiinist.

12

SÕLTUVUST TEKITAV BY KILIAN Hennessy uhke perekonna võsukese loodud parfüümimärgi By Kilian kõige uuem kollektsioon on üks värskemaid, mis Créme de la Créme’i kevade saabudes jõudnud. By Kiliani eksklusiiv­ ne kollektsioon Addictive State of Mind koosneb kolmest ning nagu nimigi ütleb – sõltuvust tekitavast – parfüümist. Need on kanepist inspireeritud Smoke for the Soul, Türgi kohvist innus­ tust saanud Intoxicated ja Kuuba sigaritest oma lõhnanoodid saanud Light my Fire. By Kiliani lõhnad tulevad mitte ainult ilusates lõhnapudelites, vaid ka kaunites karpides ja ridikülides, millesse oma parfüümipudel alati kaasa pakkida.

KILLUKE ARAABIAT STÉPHANE HUMBERT LUCAS 777’GA Juba esimesest pilgust on näha, et Stéphane Humbert Lucas 777 lõhnad on tugeva Araabia mõjutustega. Külluslikkus jätkub ka parfüümides endas, mis on väga rikkalikud, sest kasutatud on väga erilisi parfüümiekstrakte. Näiteks O Hira lõhnas on kasutatud ambrat (ambergris), erootilist lõhna, mida saadak­ se kašelottvaaladelt. See on nimelt eritis, mis on üks kallemaid lõhnade koostisosasid maailmas. Ambra oli ammustel aega­ del populaarne Prantsuse aristokraatide hulgas, kuid nüüd on seda koostisosa looduslikul teel kätte saada ääretult raske.

Täna on Stéphane Humbert Lucas 777 O Hira üks puhtamaid ambra-parfüüme maailmas.

NAISELIK TERRY DE GUNZBURG Terry de Gunzburg on naine, kes töötas 15 aastat Yves Saint Laurent’i juures peajumestuskunstnikuna, kuid ühel hetkel otsustas algust teha oma brändiga. Alguses jõudis müügile

By Terry dekoratiivkosmeetika, peagi lisandusid parfüümid.

Terry de Gunzburgi tooted on ääretult naiselikud, lillelised ning samas ka vastuolulised. Ka parfüümibrändis leiab väike­ seid vihjeid By Terry kosmeetikale ja nii meenutab Ombre Mercure parfüüm just kvaliteetse kosmeetika lõhna, ühes iirise, roosi ning kannikesega. Tuntud on kirgliku taustaloo­ ga Terry de Gunzburgi parfüüm Rose Infernale, mis sündis sellest, kui Terry abikaasa unustas nende pulma-aastapäeva ning hiljem Terry ta vabandusroosid kaminasse viskas. Terry de Gunzburgi kutsutake ka värvide kuningannaks, sest tema värvikombinatsioonid on nii dekoratiivkosmeetikas kui ka parfüümides täiuseni viimistletud. Tema värvikombinatsioo­ ne nimetatakse haute couler’iks ehk siis kõige kõrgema kvali­ teediga värvikombinatsioonideks.

MARLENE DIETRICHI LEMMIK ROBERT PIGUET Rober Piguet oli moelooja, kes tegi algust nahksete parfüümi­ dega, luues sellega täiesti uudse lõhnagrupi. Tema loodud parfüümi Bandit, mille suur austaja oli Marlene Dietrich, esitleti 1940. aastatel ja väidetavalt põhjustas nii intensiivne parfüüm esitlusetendusel kõndinud modellidele kehavigastusigi – kuid ehk oli asi ikkagi nugades, mida modellid nahkvöödel kandsid.

Robert Piguetil on teisigi kuulsaid austajaid, näiteks kasutavad Madonna, Kim Basinger ja Courtney Love lõhna Fracas, mille põhikomponendiks on tuberoos. Parfümeer Frederic Malle on kunagi öelnud, et iga kord, kui mõni parfümeer üritab luua uut lõhna tuberoosist, üritavad nad teha paremat lõhna kui Fracas.

Seni ei ole see aga kellelgi õnnestunud ja Fracas on jätkuvalt kõige olulisem tuberoosi parfüüm maailmas.

ILU TEMPEL AEDES DE VENUSTAS Parfüümikaubamärk Aedes de Venustas sai algusese sama­ suguse butiigina nagu Crème de la Crème. Kaubamärk müüs enda loodud lõhnu esialgu ainult oma haute parfumerie butiigis New Yorgis, kuid üsna pea nõudlus kasvas ning nii tuldi oma lõhnade ja ka Aedes de Venustase lõhnaküünaldega butiigist väljapoole. Otsus oli igati õige, sest 2014. aastal pärjati Aedes de Venustase parfüüm Iris Nazarena Fragrance Foundatio­ ni auhinnaga Perfume Extraordinaire. Tiitli pälvinud lõhnas on koos nahk ja halli värvi Naatsareti iiris, mis on samuti üks kalle­ maid lõhnakomponente maailmas, kuna iirise ekstrakti saamise­ le kulub keskmiselt kolm kuni viis aastat tööd ja vaeva.

13

14

Kuus parfüümialast fakti ja soovitust 1

Parfüümi tuleb hoida nagu head veini – jahedas, pimedas ja kuivas. Vannitoas või külluslikul buduaarilauakesel tuleb lõhna hoida näiteks parfüümikarbis. Seetõttu on soovita­ tav alati osta parfüüm koos karbiga, et lõhna siis selles säilita­ da ning ainult lõhna peale piserdamiseks karbist välja võtta. Nii kestab parfüüm kvaliteetsena väga kaua.

2

Eksklusiivparfümeerias reeglina sõna unisex ei kasutata, pigem on kombeks öelda, et lõhnad on (mehe ja naise vahel) jagamiseks.

3

Rakendus NOSE paljas­ tab lõhnaeelistused Uue aastaga saabus Viru Keskuse Crème de la Crème’i butii­ ki uus rakendus, millega on võimalik teha parfüümide pime­ testi ning selgitada sellega välja, millised on inimese detailsed lõhnaeelistused.

NOSE’i lõhnatesti viiakse läbi tahvelarvutiga ning selleks kulub orienteeruvalt 30–60 minutit, seetõttu soovivad Crème de la Crème’i konsultandid selleks eelnevalt aja broneerida. Testi tegemine on ääretult lihtne. Rakendusse sisestatakse inime­ se andmed ning luuakse sellega konto, mis jääb rakenduse mällu, kui on soov näiteks paari aasta pärast või mõnes teises riigis asuvas butiigis testi uuesti teha. Konto loomise järel tuleb inimesel nimetada kolm lõhna, mida ta on elu jooksul kasuta­ nud ning mis on talle kõige rohkem muljet avaldanud. Süsteem loob nende kolme lõhna põhjal esialgse lõhnapüramiidi, kust saab välja lugeda üldisemad lõhnaperekonnad, mis inimesele meeldivad.

Edasi järgneb pimetest – inimesele tuuakse anonüümsed lõhnatestriribad ning ta peab andma neile punkte vahemikus +5 kuni -5, vastavalt sellele, kui meelsasti ta ühte või teist lõhna kannaks. Kui see tehtud, siis tuleb juba ette täpsem pilt lõhna­ eelistustest ning rakendus näitab, kas meeldivad lillelised ja tsitruselised või hoopiski puidused noodid. Seejärel tehakse teine samasugune pimetesti ring, et veenduda eelistustes ja panna juba detailsemalt paika need jooned, mis inimesele lõhnades meeldivad. NOSE pakub välja lõhnad, mida võib Crème de la Crème’i valikust inimesele soovitada ning koos­ töös konsultandiga leitaksegi kõige sobivam parfüüm.

Parfüümi valimisel ja proovides on soovitatav seda piserdada käeseljale. Tavaliselt on harjutud lõhna laskma käe siseküljele, ent kuna see koht läheb pidevalt millegi vastu ning sealt eritub natuke ihuvedeliku ja rasu, siis see ei ole kõige parem koht, kuna moonutab lõhna. Üldisemad reeglid soovita­ vad aga piserdada parfüümi sinna, kus nahk on õhem ja keha­ temperatuur soojem.

4

Eksklusiivparfümeeria ei lähtu moemaailmatrendidest, vaid pigem läheb kaasa, kui avastatakse mõni uus ja põnev lõhnakomponent, olles nii moodsa klassika etalon. Samuti ei pane eksklusiivsed parfüümimajad suurt rõhku reklaamile ning enda näitamisele, pigem investeeri­ takse kogu töö ja raha lõhnade väljatöötamisse ning kvali­ teetsesse koostisesse.

5

Parfüümidel on seos ka muude vedelikega, näiteks konjakiga. Kui vanasti parfüümi lisaks enda lõhnastamisele näiteks joodi, et ennast sel viisil ka desinfitseerida, siis tänapäe­ val võib inimene, kellel on kodus kvaliteetne konjak, seda enda­ le peale piserdada ning tulemuseks on väga „isuäratav“ aroom.

6

Loomsete eritistega parfüümid kipuvad inimestes esile tooma midagi ürgset ja loomalikku. See võib tuleneda muidugi ka vanadest legendidest ja eks skeptikuidki ole omaja­ gu, kuid müstiline afrodisiaakumi maine on parfüümidemaail­ ma alati saatnud ja teeb seda praegugi.

Créme de la Créme’i kauplus asub Viru Keskuse esimesel korrusel.

15

Südamlike ärinaiste ettevõtmisel turguta­takse väsinud poodlejaid.

Eelmise aasta kevadel avati kahe naise ettevõtmisel Viru Keskuse neljandal korrusel omanäoline lõõgastuskeskus, mille sarnast pole varem Eestimaal nähtud. Ekspress-stiilis lõõgastuskeskuse Tool ja Tee eesmärgiks sai pakkuda väsinud poodlejatele, rändajatele, sportlastele ja teistele vabaaja veetjatele turgutust meeldiva massaaži ning tassitäie hea teega. Kuid see ei ole veel kõik, mis Tool ja Tee lõõgastuskeskuse eriliseks teeb.

TEKST: ALJONA SOKOLOVSKAJA, FOTOD: TIIT MÕTUS

IDEE HIINAST 2011. aastal said kaks sõbrannat reisil Hiinas suurepärase ekspress­massaaži kogemuse, millest kiirelt kujunes harjumus, edasi aga juba vajadus. Sealsamas lepiti kokku, et midagi sellist saab kunagi olema ka koduses Eestis. Ideest teostuseni läks kolm aastat ning vahepeal otsustati luua heaolu- ja tervise­ projekti ideele lisaväärtus sotsiaalse nüansiga, pakkudes tööd sügava nägemispuudega ja pimemassööridele.

KOHANDUDES POODLEJATEGA Tool ja Tee juhataja Kaja Heinsalu sõnul tekkis mõte avada taoli­ ne keskus just sellest, et aina kiirenev elutempo eeldab ka lühi­ ajalisele lõõgastumise vajadusele rahuldavat ja stiilset lahendust. „Tool ja Tee massaažiteenused on just tarbija vajadusi kaardis­ tades läbi mõeldud ja välja töötatud. Arvestades välisriikides ärireisidel saadud kogemuste pagasiga, samuti pidades silmas Eesti kaubanduskeskuste eripära ning neis liikuva kliendi vaja­ dusi, kohandati lõõgastavaid teenuseid nii, et kättesaadavus, hind ja kvaliteet oleksid parima võimaliku suhtega,“ selgitab Kaja. Olulisteks märksõnadeks said Tool ja Tee juures ka teenu­ se personaalsus, efektiivsus, otstarbekus, samuti kättesaadavus ja tarbimise mugavus.

Esialgu oli lõõgastuskeskuses põhirõhk jalatallamassaažil koos sooja meresoolaga jalavanniga, tsooniteraapial ehk reflekso­loogial, mis algab samuti lõõgastava jalavanniga, ning rahustaval õlavöötmemassaažil, mida tehakse spetsiaalsel massaažipukil. Kõik nimetatud teenused sobisid kaubandus­ keskusesse ideaalselt, sest nende läbiviimiseks ei pea klient lahti riietuma ning protseduur kestab lühikest aega.

taja või aktiivse šoppaja kaaslane saab ootamise asemel valida hoopis massaaži ning nautida mugaval massaažilaual klassika­ list massaaži kuni 90 minutit. Nagu keskuse nimigi ütleb, kuulub iga massaažiteenuse juurde tassike lõõgastavat teed.

KES ON PIMEMASSÖÖR? Tool ja Tee lõõgastuskeskuse teeb eriliseks seegi, et keskuse meeskonnas on massööridena tööl nägemispuudega inime­ sed, kes on kogu maailmas väga tunnustatud massaažitee­ nuste osutajad. Pimemassööri käeline tunnetus erineb oluliselt tavamassööri omast, mis annab keskuse külastajatele võima­ luse saada täiesti uut laadi massaažikogemus. Samuti saavad lõõgastuskeskuse külastajad teha pimemassažiteenust kasu­ tades omakorda heateo – andes panuse puuetega inimeste tööhõive toetamisse.

„Pimemassööri käeline tunnetus erineb oluliselt tavamassööri omast, mis annab keskuse külastajatele võimaluse saada täiesti uut laadi massaažikogemus.”

UUED TRENDID MASSAAŽITEENUSTES Viru Keskuse Tool ja Tee lõõgastusteenustesse on jõudnud ka magneesiumilisand nii jalavannides kui ka kehaspreides.

Magneesiumi kasutamine on uus trend massaažimaailmas ning Tool ja Tee keskuses saab nüüd magneesiumispreid ka koju, järelteraapiaks osta. Tool ja Tee keskuse meeskond hoiab end pidevalt kursis tervisetoodete uuemate trendidega – ikka selleks, et pakkuda keha ning meele tõhusamat lõõgastusteenust.

Lõõgastuskeskuse teenuste hinnad algavad 1 eurost ühe minu­ ti kohta, lõõgastava jalamassaaži pooletunnine teenus maksab näiteks 20 eurot, 75-minutiline klassikaline massaaž 35 eurot.

Täpsema hinnainfo leiab aadressilt www.tooljatee.ee.

AEG MAHA KAS VÕI POOLETEISEKS TUNNIKS Lisaks ekspressteenustele saab täna Tool ja Tee keskuses nautida klassikalist Rootsi ning spordimassaaži. Keskuse külas­

16

Tool ja Tee lõõgastuskeskus asub Viru Keskuse 4. korrusel.

17

FOTOGRAAF Herkki Merila STILISTIKA Kädi Eelmaa ASSISTENT Tõnis Truumann MODELLID Grete Radvilavicius (E.M.A Model Management), Jaan Kotli MUA Ellen Walge SOENG Olga Krõlova

GRETE: TEKSAPÜKSID CALVIN KLEIN 189,90 €, PLUUS MANGO 49,99 €, KÄEVÕRU RIVER ISLAND 12,90 €, KÄEVÕRUD MANGO 12,99 €, ALDO PLÄTUD 59,90 €

GRETE: TEKSAPLUUS MANGO 39,99 €, PÜKSID CORTEFIEL 59,95 €, JAKK CORTEFIEL 119,95 €, KAELAKEE RIVER ISLAND 7,95 €, SANDAALID IVO NIKKOLO 219,90 €

GRETE: PLUUS RIVER ISLAND 20,95 €, PÜKSID RIVER ISLAND 38,95 €, KÄEKELL RIVER ISLAND 41,95 €

JAAN: PLUUS CORTEFIEL 36,95 €, PÜKSID CALVIN KLEIN 159,90 €, PÄIKESEPRILLID PEPE JEANS 79 €, JALANÕUD ALDO 49,90 € GRETE: PLUUS RIVER ISLAND 20,95 €, PÜKSID RIVER ISLAND 53,95 €, JAKK RIVER ISLAND 70,95 €, KAELAKEE RIVER ISLAND 10,95 €, PÄIKE­ SEPRILLID RIVER ISLAND 17,95 €, KINGAD RIVER ISLAND 59,95 €

GRETE: SALL MANGO 24,99 €, KOMBINESOON DERHY (TALLINNA KAUBA­ MAJA) 79,99 €, KÄEVÕRU RIVER ISLAND 6,95 €, KAELAKEE RIVER ISLAND 7,95 €, PÄIKESEPRILLID ALDO 9,90 €, KINGAD ALDO 69,90 €

GRETE: KLEIT MARC O’POLO 179 €, PÜKSID MARC O’POLO 159 €, KAELAKEE RIVER ISLAND 10,95 €, KAELAKEE RIVER ISLAND 14,95 €, KÄEVÕRU RIVER ISLAND 10,95 €, KÄEKOTT RIVER ISLAND 60,95 €, JALANÕUD ALDO 62,90 € JAAN: SÄRK SANGAR 79,90 €, VEST BROOKS BROTHERS 200 €

JAAN: SÄRK RIVER ISLAND 23,95 €, VEST BROOKS BROTHERS 200 €, LIPS SANGAR 19,90 €, PÄIKESEPRILLID ALDO 12,90 €

GRETE: KLEIT PEPE JEANS 120 €, TEKSATAGI PEPE JEANS 130 €, KÄEKOTT PEPE JEANS 65 €, KINGAD MANGO 49,99 €

GRETE: KARDIGAN CORTEFIEL 49,95 €, PÜKSID MARC O’POLO 199 €, KAELAKEE RIVER ISLAND 14,95 €, KÄEKELL RIVER ISLAND 33,95 €, PÄIKE­ SEPRILLID ALDO 12,90 €, KINGAD ALDO 74,90 € JAAN: PLUUS RIVER ISLAND 20,95 €, PINTSAK BROOKS BROTHERS 250 €, PÜKSID TOM TAILOR (TALLINNA KAUBAMAJA) 49,99 €, PÄIKESEPRILLID ALDO 12,90 €, KINGAD DUNE LONDON 44,95 €

GRETE: PLUUS MANGO 34,99 € JAAN: KÄEKELL RIVER ISLAND 41,95 €, KÄEVÕRUDE KOMPLEKT RIVER ISLAND 10,95 €,PÄIKESEPRILLID PEPE JEANS 79 €

UUS PÕHJAMAADE MOEILLUSTRATSIOON II

28

Viru Lyon toob parimad Prantsuse maitsed kesklinna!

Möödunud aasta detsembris avas Viru Keskuses uksed prantsuspärane kohvik, restoran ja pagarikoda, mille nimi on pandud Prantsusmaa gurmeepealinna Lyon’i järgi. Ehtsa võiga käsitööna valmivad värsked saiakesed, ehedad toorained ning põnevad kooslused teevad igast külaskäigust üllatusliku maitseretke.

Vestleme Lyoni juhataja ja omaniku Iivi Saarega Lyoni köögipoolest.

TEKST: EVELIN MIKKER, FOTOD: LAURI LAAN/ EESTI MAITSED TÄNA

KUST TULI MÕTE RAJADA JUST PRANTSUSPÄRANE KOHVIK? Idee oma kohvikust küpses mul hea toidu armastajana peas juba ammu. Mulle meeldib palju reisida ja kohalikku toitu proo­ vida. Pärast Pariisis käiku tahtsin Eestiski hommikukohvi kõrvale värskeid, äsja ahjust tulnud ja võiseid croissante süüa. Hakkasin uurima, kus neid meil Tallinnas müüakse. Olin väga üllatunud, kui oma lemmikuid kuskilt ei saanud. Croissant’i-nimelisi on küll müügil üksjagu, aga prantssaiadeks neid pidada ei saa. Enamik on tehtud imporditud külmutatud valmistoodangust või marga­ riiniga. Ühel hetkel otsustasin härjal sarvist haarata. Mulle on alati meeldinud prantslaslik elurõõm ja nende oskus elu nautida. Nii läksin Pariisi tagasi ja käisin kõik suuremad kohvikud läbi. Mulle räägiti ka Lyonist kui Prantsusmaa gurmeepealinnast, kuhu sammud seadsin. Vestlesin paljude kohvikupidajatega, tutvu­ sin nende köögipoolega ning idee kohvik-restoranist ja pagari­ ärist sai tuule tiibadesse Cafe Lyoni näol 2013. aasta oktoobris Meistri tänaval.

POLE JUST TAVAPÄRANE, ET ÜHES TOIDUKOHAS ON NII KOHVIK, RESTORAN KUI KA PAGARIÄRI? Prantsusmaal on väga tavaline, et boulangerie’des küpsetatak­ se hommikul värskeid saiakesi, mida süüakse kohapeal, viiakse koju kohvi kõrvale või võetakse tööle kaasa. Lõuna ajal käiak­ se päevapraadi söömas ja õhtul veini, kooke nautimas. Igal ajal tahaks ju hästi süüa. Prantsusmaal käies sai selgeks, et igal prantslasel on oma piirkonnas usaldusväärne n-ö ihupagar. Nii ongi meil kolm-ühes kontseptsioon – kohvik, restoran, pagariäri.

Mõnes mõttes võib öelda, et Lyon muutub vastavalt kellaajale, päevale ja elab linlasega ühes rütmis. Näiteks hakkavad meie pagarid varahommikul tainaga toimetama, et juba kell 8 oleksid värsked saiad letis. Eeltöid tehakse aga juba eelmisel õhtul, sest osa küpsetisi nõuab pikka eelkergitust külmas. Lõuna ajal oota­ me kontoritöötajaid päevapraade nautima. Õhtu hakul muutu­ me mõnusaks ajaveetmiskohaks, kus veini või kokteili kõrval sõpradega koos olla. Nii on näiteks Viru Lyon nädalavahetustel avatud kella 1 öösel ja siin on mõnus lounge´ilik õhkkond, kus reedeti house-muusikat ja laupäeviti elavat muusikat kuulata.

29

„Tahame pakkuda selliseid tooteid nagu päriselt Prantsusmaal süüakse. Nii hakkasime tradit­ sioonilisi pagaritoodete ja toitude retsepte otsima ning katsetama.”

KUST TEIE PAGARITOODETE RETSEPTID PÄRINEVAD? OLEME KUULNUD, ET EKLEERIDE JÄREL KÄIDI TEIL KA TEISEST LINNA OTSAST. Kui koos meeskonnaga sai kohvikuplaane peetud, oli üheks oluliseks märksõnaks autentsus. Tahame pakkuda selliseid tooteid nagu päriselt Prantsusmaal süüakse. Nii hakkasime traditsioonilisi pagaritoodete ja toitude retsepte otsima ning katsetama. Näiteks baguette ehk pikk Prantsuse sai peab olema väljast krõbe ja seest pehme. Selle tegemiseks läheb vaja spetsiaalset lina, mille sisse küpsetis kerkima panna ja sobilik temperatuur sättida. Kõige keerulisem oli croissant’i jaoks õige või otsing, käisime vist peaaegu kõik Eestis müüdavad varian­ did läbi, kuni jõudsime otsapidi Prantsusmaale tagasi. Jahuga­ gi nägime vaeva ja leidsime vajaliku Lõuna-Eesti väiketootjalt.

30

Prantsusmaalt tõime küpsetusahju, mis on nende pagarite seas kõige populaarsem.

Töö käigus on selgunud, et töötajate hea tuju ei saa alahinnata toidutegemisel ega küpsetamisel. Meie croissant’e ja ekleere on väga kiidetud, vahel öeldakse, et isegi paremad kui Prantsus­ maal. Ma arvan, et siin on oma roll ka meie peapagaril, Roman Klotsihhinil, kes on valmis õige tulemuse nimel tunde katsetama.

KAS VIRU LYONIST SAAB KA KOOKE JA TORTE ETTE TELLIDA NAGU ÕISMÄE KOHVIKUST? Vastab tõele. Avame kohviku juba kell 8 hommikul ja tööle kiirustavad linlased võivad tulla hommikukohvile ja värskeid, magusaid ning soolaseid küpsetisi kohapeal nautida. Teine variant on sünnipäevaks või muuks tähtpäevaks 24 tundi varem kodulehelt või telefoni teel tordid, koogid ja kringlid ette telli­ da. Soovime, et meie tordidki oleksid eristuvad – püüame teha võimalikult omanäolisi hõrgutisi, mida ainult meie juurest saab.

Nii valmivad kohapeal käsitööna näiteks karamelli- ja mõnusa kreemitäidisega Kapriisi tort, tšilli-šokolaadi-mousse, beseekoo­ gid ja paljud teised koogid. Oleme mõelnud ka gluteenitaluma­ tusega külastajatele, kellele saame pakkuda Opera torti, mis on pistaatsiakreemi ning mandlijahuga. See on muide üks klientide lemmikuid! Kringlivalikus on šokolaadi-rosina-, jõhvika-mandli-

MILLISEID ÜRITUSI LYONIS TOIMUB? Viru Lyonis oleme korraldanud nii gurmee-brunch’e kui ka rikkalikku hilist hommikusööki tähtpäevadel. Lisaks põnevaid gurmeeõhtusööke, kuhu oleme kutsunud Michelini tähega pärjatud kokkasid nagu Jouni Toivanen või kontsert-õhtusöö­ ke Birgit Õigemeelega. Inimesed hindavad üha rohkem toidust saadavaid maitseelamusi. Kui me esimese kohvikuga alustasi­ me, siis võeti ka õhtusöögid tipp-veinimõisa jookide ja Soome Michelini koka Sasu Laukkoneniga suurepäraselt vastu. Seda rada plaanime jätkata. Lisaks soovime sarnaselt Meistri Lyonile korraldada Virus lastehommikuid, kus pisipere saab pika laua taga meisterdada ja vanemad samal ajal pühapäeva nautida.

Kuna nädalavahetustel oleme kella 1 öösel avatud, siis kokteili­ pidusid ja elava muusika õhtuid toimub meil samuti.

ja õunakringlid. Soolastest küpsetistest võib välja tuua erinevad quiche´id, pirukad, singi-juustukringli ning ka ehtsa juuretisega, ilma pärmita tehtud käsitööleivad. À LA CARTE MENÜÜ ON TEIL VÄGA PIKK JA PÕNEVATE KOOSLUSTEGA, KES SELLE TEGEMISE TAGA ON? KAS PAKU­ TE KA HOMMIKUSÖÖKI JA PÄEVAPRAADE? Uus menüü vahetub meil vastavalt hooajale neli korda aastas.

Valiku tegemisel osaleb kogu meeskond. Soovime pakku­ da iga toiduga põnevat maitseelamust, nii katsetame pikalt klassikaliste prantsuse retseptidega, aga ka kaasaegsemate roogadega. Meie peakokk on noor ja andekas Jürgen Lip, kes hindab toidutegemisel lihtsust, konkreetseid maitseid, minima­ listlikku serveeringut, aga samas ka ilusat väljanägemist. Sööme ju eelkõige silmadega! Oleme palju ka Prantsusmaal käinud, sealhulgas Lyonis retsepte ning toiduideid ammutamas. Ühed popimad road on läbi aegade olnud traditsiooniline sibulasupp, Bouillabaisse ehk rikkalik mereannihautis, moorpraadidest part, veisemaks ja ka kammkarbid.

LYON TORKAB SILMA OMA PÕNEVA SISEKUJUNDUSEGA Kui kohvikuplaanid olid küpseks saanud, hakkasime otsima koostööpartnerit oma nägemuse teostamiseks. Jõudsime viimaks Ruumilabori sisearhitektideni, kelle klassikalise, huba­ se ja erinevate soppidega lahendusele lisavad põnevust ülla­ tuslikud detailid nagu tassidest äärisega peeglid või põrandale käsitsi maalitud rõõmsad mustrid. Oleme sisekujunduse eest palju kiita saanud nii kohalike klientide kui ka välismaiste sise­ arhitektide käest. Lisaks oli Cafe Lyon Eesti Sisearhitektide Liidu korraldatud aastapreemiate jagamisel üks nominentidest.

Omanäolisust ja prantsaslikkust lisavad triibulised särgid ning punased baretid, mis on ühe rahvusvahelise uuringu järgi koos pika saiaga Prantsuse sümbolid.

Loe Lyonis toimuva kohta www.cafelyon.ee või www.facebook.com/cafelyon

31

UUS PÕHJAMAADE MOEILLUSTRATSIOON II

MAI LÕPUS AVANEB EESTI TARBEKUNSTI– JA DISAINIMUUSEUMIS UNIKAALNE NING SUUREJOONELINE VÄLJA­ PANEK, KUS EKSPONEERITAKSE PÕHJAMAADE MOEILLUST­ RAATORITE VÄRSKEIMAT LOOMINGUT. RAHVUSVAHELINE NÄITUS „UUS PÕHJAMAADE MOEILLUSTRATSIOON II” TOOB KOKKU 21 ANDEKAT KUNSTNIKKU EESTIST, SOOME­ ST, ROOTSIST, TAANIST JA NORRAST, KELLE LOODUD ORIGI­ NAALTÖÖDE ESITLUS ON AVATUD ENAM KUI NELI KUUD.

„Näitus püüab avada selle omanäolise kunstižanri kordumatut värvikust ja positsiooni tänapäevases moemaailmas, nii kunsti kui ka reklaamitööstuse vahel.”

Näituse loovjuhi Toomas Volkmanni sõnul pakub näitus erakordse võimaluse tutvuda niivõrd suures mahus Põhjamaa­ de erinäoliste moeillustraatorite loominguga. „Väljapanekut iseloomustab nii stiili kui ka vormikäsitluse väga lai spekter, ulatudes objektist ja portreest kuni tihedate läbitöödeldud kompositsioonideni,” kinnitab Volkmann. „Näitus püüab avada selle omanäolise kunstižanri kordumatut värvikust ja positsiooni tänapäevases moemaailmas, nii kunsti kui ka reklaamitööstuse vahel.”

Näitusel „Uus Põhjamaade moeillustratsioon II” on töödega esin­ datud moeillustraatorid Marju Tammik, Anu Samarüütel, Britt Samoson ja Kätlin Kaljuvee Eestist, Laura Laine, Annu Kilpeläinen, Riikka Sormunen ja Jarno Kettunen Soomest, Cecilia Carlstedt, Stina Persson, Daniel Egneus, Sara Andreasson ja Liselotte Watkins Rootsist, Naja Conrad-Hansen, Mia Marie Overgaard, Mads Berg ja Lisa Grue Taanist ning Esra Røise, Natalie Foss, Magnus Voll Mathiassen ja Hans Christian Øren Norrast. Tegemist on oma valdkonna väga tunnustatud esindajatega, kes teevad koostööd maailma tuntuimate brändi­ dega. „Uus Põhjamaade moeillustratsioon II“ on järg ülimenukale samanimelisele näitusele, mis oli 2011. aastal avatud Tallinnas ning 2012. aastal Helsinki disainimuuseumis. Tookord oli tööde­ ga esindatud kaheksa moeillustraatorit Eestist, Soomest ja Root­ sist ning väljapanek pälvis nii külastajatelt kui ka meedialt väga positiivse vastukaja.

Rahvusvaheline näitus „Uus Põhjamaade moeillustratsioon II” on avatud sel aastal 23. maist kuni 27. septembrini Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai 17, Tallinn).

Muuseum on avatud kolmapäevast kuni pühapäevani kell 11.00–18.00. Pileti hind on 4 eurot, sooduspilet 2 eurot.

Näituse põhitoetajateks on Nordic Culture Fund ja Viru Keskus.

Näituse kohta leiab lisainfot veebilehtedelt www.exhibition.ee

33

HARIDUS

London Central Saint Martin’s College of Art and Design; Eesti Kunstiakadeemia

OLULISEMAD PROJEKTID

Näitused Londonis 2010–2013 (Debut Contemporary Gallery, 10 Gales Gallery, Devoted To Gallery); Näitus „Uus Põhjamaade moeillustratsioon” 2011 (Tallinn) ja 2012 (Helsinki)

VANUS

See on sügav küsimus, millele ühe numbriga pole võimalik vastata. Olen märganud, et vanust küsitakse sageli selleks, et inimest mingisse „kasti” paigutada. Mina olen aga kastiväline, vabalt hõljuv ja mittepaigutuv.

NU SAMARÜÜTEL Tallinn, Eesti

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Olen tegelenud illustreerimisega päris kaua, ligi 20 aastat, kuid need olid põhiliselt raamatu- või elustiili illustratsioonid pressile.

Moeillustratsioone hakkasin tegema alles paar aastat tagasi, kui mulle tehti ettepanek osaleda New Nordic Fashion Illustration näituste seeria esimesel näitusel, Rotermanni kvartalis. Siis ma asusin täiesti teadlikult välja kujundama uut stiili ja uut lähene­ mist ning see põnev teekond viib mind aina edasi. Ma ise kutsun oma pilte moegraafikaks, sest minu arvates defineerib see minu tegevust pisut selgemini.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Ma leian palju inspiratsiooni graafilisest disainist, maalikunstist, graafikast ja 20. sajandi raamatuillustratsioonist. Olen mõjutusi saanud nii Matisse’ilt, Picasso’lt, Fernand Leger’lt, Avo Keeren­ dilt kui Malevitchilt. Üks mu suurimaid inspireerijaid on kindlasti Kaido Ole, kellega koos õppisime Kunstiakadeemias tööstus­ disaini. Ta oli juba siis meistermaalija ja ma õppisin temalt sel ajal

34

www.anuworld.co.uk

väga palju. Teine Eesti kunstnik, kes mind sügavalt mõjutanud, on Avo Keerend, kelle geomeetriline graafika mulle väga meel­ dib ja kelle töid uurides leiutasin paar uut tehnikat, mida tänase­ ni kasutan.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Minu stiil on muutunud läbi aastate sujuvalt ja orgaaniliselt, kuigi aeg-ajalt on olnud ka loomingulisi kvanthüppeid ja perioode, kui püüan teadlikult enda jaoks midagi uut leiutada.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Minu tööde märksõnadeks võiks olla selgus, märgilisus, kont­ sentreeritus.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Ma kavatsen edasi seigelda energiaküllaste värvide ja geomeet­ riliste pindade vallas.

35

HARIDUS

Eesti Kunstiakadeemia

OLULISEMAD PROJEKTID

Grupinäitus „Uus Põhjamaade moeillustratsioon” Tallinnas (2011) ja Helsingis (2012)

VANUS

42

ARJU TAMMIK

Tallinn, Eesti

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Olen alati joonistamist armastanud. Moeillustratsioonidega alus­ tasin umbes kümme aastat tagasi stilistitöö ja oma moemärgi kõrvalt. Võtsin seda kui väikest hobi. Nüüdseks olen keskendu­ nud illustreerimisele ja teised moe asjad on tagaplaanile jäänud.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Olen pidevalt inspiratsiooniotsingutel, kogun pilte, faktuure, mustreid, fotosid, pilte moelavadelt – mida iganes, mis võib inspireeriv olla. Ka õige muusika on väga inspireeriv. Kunstnikest meeldivad mulle Cy Twombly ja Elisabeth Peyton. Mind inspi­ reerib ka ilm, mulle meeldiv väga talv, talve värvid.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Minu stiil on ajaga väga palju muutunud. Alustades kasutasin rohkem arvutit, nüüd teen maksimaalselt käsitsi. Teen kümneid

36

Blue

www.marjutammik.com

pilte, millest valin ühe, mis sobib. Ka lemmikvahendid on ajaga muutunud – alguses kasutasin pigem vildikaid ja „tintekaid“, nüüd on minu lemmik must tušš ja hulk erinevas suuruses pints­ leid.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Mind huvitavad minu töödes järjest enam pinnad, faktuurid, mustrid.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Kunstihuvilistele annab see näitus kindlasti erakordse pildi hetke moeillustratsioonist. Ise loodan kombineerida uusi suundi oma senise suhteliselt must-valge maailmaga.

Eye

Green Garden

37

HARIDUS

Eesti Kunstiakadeemia, moedisain; Paris ESAG Penninghen (Academie Julian), graafiline disain

OLULISEMAD PROJEKTID

Illustratsioonid Givenchy AW2012 kollektsioonile, joonistustarvete brändi rOtring projekt Create Reality, La Petite Galerie Francaise püsiväljapanek Stockholmis, sallide ja kangaste autorkollektsiooni loomine, näitus „Uus Põhjamaade moeillustratsioon” Tallinnas (2011) ja Helsingis (2012)

VANUS

31

ÄTLIN KALJUVEE

Kohila, Eesti

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Illustraatorina alustasin aastal 2004 väikeste töödega Eesti ajakirjadele.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI NING KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Minu inspiratsioon tuleb maailmast minu ümber. Inimesed, loodus, vahel ka mood, kui näen selles erilist suhet minu enda maailmaga. Minu töid mõjutab palju maailm või pilt, mis tekib minu peas ja mida seejärel kohe paberile tahan panna. Mingi­ te oluliste sümbolite kogum, mida leian ennast ümbritsevast maailmast.

38

givenchy02

www.katlinkaljuvee.net

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Mul on olnud pea alati olemas üks stiil ja tehnika, aga olen proovi­ nud ja katsetanud ka muud. Arvan, et igasuguste katsetamiste käigus on võimalik arendada edasi oma stiili ning tuua sinna sisse uusi nüansse. Näiteks kui katsetasin pliiatsijoonistust, tõi see lõpuks minu stiili sisse hoopis pliiatspeenikese tušijoone.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Minu inspiratsioon tuleb seekord Eesti moest – minu lemmik­ disainerite loomingust ja mõnest huvitavast sümbolist, mis Eestiga seotud. Mis sümbolid ning kes need disainerid täpselt on, seda näebki mais näitusel.

givenchy04

39

HARIDUS

Eesti Kunstiakadeemia

OLULISEMAD PROJEKTID

Autorkollektsioonid, sh „Flat Cut 3D” (2008), „Papercut” (2009), „Sceleton Cut” (2010) ja „Square Cut” (2011); moeillust­­­­ra­tsioonide isikunäitus „Tint ja taevas” (2013)

VANUS

33

RITT SAMOSON Tallinn, Eesti

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Olen joonistanud praktiliselt terve elu ning pliiats ja paber on mu vanimad parimad sõbrad. Ma mõtlesin ka minna graafikat õppi­ ma, kuid valisin erialaks siiski moekunsti. Disaineril ei tarvitse tänapäeval enam ideede „sketšimise“ oskust vaja minna, kuid mina olen alati oma loomingulisi mõtteid visualiseerinud joonis­ tades. Kui ma töötasin ajakirja MOOD moetoimetajana, hakkasin pea igasse numbrisse joonistama moeteemalisi illustratsioone.

See hakkas meeldima nii mulle kui ka paljudele lugejatele ning inimesed mu ümber hakkasid tegema komplimente ja õlale patsutusi ning peagi saabusid meilile küsimused, et kas minu töid on võimalik endale päriseks soetada. See külvas enese­ kindlust ning ideeseemne, et teha illustratsioonide näitus. 2013. aasta augustis saigi see mõte teoks isikunäituse „Tint ja Taevas“ nime all, mis kujunes üllatuslikult edukaks.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Minu stiili ja käekirja tekkimisel on mänginud üsna suurt rolli vahendid, mida olen joonistamisel kasutanud. Minu lemmikud on (0,1 mm või 0,05 mm) UniPin tindipliiatsid, millega meeldib tõmmata peeneid ning detailseid jooni. Paljuski seetõttu sobivad

40

lambert

www.brittsamoson.com

mitmed senised tööd tätoveeringuteks, mida on mult mõnikord ka eraldi tellitud. Seejuures armastan ka laialivalguvat akvarel­ li ning värvipliiatseid. Ka teiste tegijate töödest jäävad sageli silma detailirohke graafikaga tööd (Daryl Feril), millel on samas mõned justkui muuseas lisatud tilkuvad akvarellipilved (Lucy Evans). Viimased loovad teatud juhuslikkust ja lõpetamatust ning teevad tööst dünaamilisema ja lisavad värskust. Kujutatava osas tõmbavad mind sageli keeruka ülesehitusega loodusvor­ mid ning anatoomia ja geomeetria. Loomulikult meeldib mulle kujutada ka inimesi ning teinekord ka arhitektuuri. Kõike seda kokku miksides sünnivadki just minule omased tööd.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Oma käekirja eest ma ei põgene. Küll aga püüan tuua sisse mõningaid uusi elemente. Esiteks katsetan natuke uusi tehni­ kaid ning suuremaid formaate. Kindlasti erineb seekordne temaatika viimatise „Tint ja Taevas“ näituse omast, kus kesksel kohal olid valdavalt tiivulised olendid. Kindlasti saab töödes olema rohkem kujutatud inimest ning võimalik, et leiate üles isegi mõned tuttavad näod.

papakoi

41

HARIDUS

Helsingi kunsti- ja disainiülikool, Helsingi visuaalse kunsti kool

OLULISEMAD PROJEKTID

Koostööd selliste ajakirjade ja kaubamärkidega nagu Vogue Japan, Vogue Germany, Sephora, Elle, Zara, H&M, The New York Times, The New Yorker, The Guardian, GAP, I.T. store, Telegraph ja Daniel Palillo; lisaks näitused Londonis, New Yorgis, San Fransiscos, Los Angelesis, Rugbys ja Helsingis

VANUS

31

AURA LAINE Helsingi, Soome

42

www.lauralaine.net

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Alustasin umbes kaheksa aastat tagasi sellega, et avaldasin siinseal oma töid ja koostasin veebilehe ning lõpuks hakkasin tege­ ma koostööd oma esindaja, oma agendiga.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Ma arvan, et mu stiil on aja jooksul muutunud – vahepeal pööra­ sin rohkem tähelepanu üksikasjadele ja sujuvusele, pärast lasin end taas lõdvemaks.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Eri aegadel on mind mõjutanud erinevad asjad, aga mu esime­ ne armastus oli Jaapani manga, millel on siiani mu tööle silma­ nähtav mõju.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Keskendun läikiva ja kitši esilekutsumisele ning teisest küljest negatiivsuse eemaldamisele.

Marni

43

HARIDUS

Sint Lukase visuaalse kunsti kolledž Brüsselis

OLULISEMAD PROJEKTID

Koostööd selliste ajakirjade ja raamatutega nagu Nylon, L’Officiel Maroc, Elle Belgium, Modern Weekly, Quotation, Nomenus Quarterly, „The New Age of Feminine Drawing” ja „American Illustration 31” ning internetis Style.com, Drawn ja Diane Pernet’ projekti „A Shaded View on Fashion” raames. Olulisemad näitused on olnud üleval sellistes muuseumides ja galeriides nagu MoMu Antwerpenis, Fashion Space Gallery Londonis ja Gallery Nucleus Los Angelesis

VANUS

34

ARNO KETTUNEN Soome, elab Ameerika Ühendriikides

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Kunstikoolis meeldis mulle joonistada elusmodelle. Seal hakka­ sin arendama oma ainulaadset stiili, võttes aluseks kaunite kunstide tehnikad, nt neoekspressionismi. Mingil ajal tahtsin oma stiili nii-öelda kaubanduslikult rakendada ning avastasin peagi moeillustratsioonide sisuka ja kauni ajaloo. Läksin oma joonistuste portfoolioga Pariisi ning koputasin Rochas’ moema­ ja uksele. Sain väga julgustavat tagasisidet ja üsna varsti, pärast ülikooli lõpetamist, olin juba Pariisis joonistamas oma esimesi illustratsioone moeetenduse lavatagustest toimetustest.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Mind mõjutab otseselt kõik see, mida näen ja kogen: modellid, kostüümid ja moeetenduste lavatagune energia. Kunsti vald­ konnas innustavad mind (neo)ekspressionistide tööd, nt Georg Baselitz, Willem de Kooning ja Anselm Kiefer, keda ma tõeliselt imetlen. Moeillustratsioonidest inspireerivad mind 1930ndate

44

Chanel

www.jarnok.com

stiili kasutavate meistrite elegantsed ja spontaansed tööd, nt Christian Bérard ning René Bouché. Leian enda töös nende mõjutusi, kuigi minu lähenemine on toorem ja vahetum.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? Minu stiil ei ole aja jooksul eriti muutunud, aga see areneb, sest õpin aina paremini ja tõhusamalt joonistama. Lisaks otsin pide­ valt uusi tehnikaid, olgu need tavapärased või ebatavalised, et end uut moodi väljendada ning et mu tegevus uudne püsiks.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Tööd, mida näitan, on väljendusrikkad ja kunstilised illustrat­ sioonid, mis on loodud otse kuumimate rahvusvaheliste moe­­ etenduste lava taga.

Manish Arora

45

Foto: Hayley Benoit

VANUS

NNU KILPELÄINEN Soome, hetkel elab Londonis

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Lõpetasin illustraatori erialal ülikoolis 2010. aastal. Minu kunsti­ teosed on alati uurinud seda, kuidas rõivad loovad karakteri ja isiksuste lugusid ning see on ilmselt saanud järk-järgult minu kunsti tugevaimaks komponendiks.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Selleks võib tegelikult olla ükskõik mis või kes, enamasti inime­ sed, kes kombineerivad julgelt neile meeldivaid asju. Nagu igas väikses külas on alati üks lõbus vanamees või kahe moetrendi vahel kõikuv teismeline. Aga mulle meeldib vaadata ka moe­­ lavadele, kust leiab kõige veidramaid kujundeid ja siluette.

46

Spring Shop

29

www.annukil.com

KUIDAS ISELOOMUSTATE OMA RIIETUMISSTIILI? Mu enda stiil on konksuga. Ühest küljest meeldib mulle kanda väga lihtsaid riideid, valget T-särki siniste teksadega, aga teisest küljest on mu garderoob täis pööraseid asju, nagu roosad Garfieldi piltidega teksad ja leopardimustriga särgid. Seega oleneb, mis tuju mul parajasti on – ja alati on hea, kui vahepeal on riietuse mõttes ka pöörasemaid päevi.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Värvilisi ja kirkaid kunstiteosed.

Reflection

Looseknit

47

OLULISEMAD PROJEKTID

Grupinäitus „New Nordic Fashion Illustration“ vol 2 (2015), Eesti Welldone – rahvusvaheline illustratsioonide festival (2015), näitus Museo Centro del Carmen, Hispaania (2014), „Grafixx“ grupi­ näitus, DE Studio, Antwerpen, Belgia (2014), soolonäitus „Young Artist of the Month“, Gumbostrand Konst & Form, Sipoo, Soome (2014), grupinäitus „Bloom“, Lokal, Helsingi, Soome (2012), „Pick Me Up“ grupinäitus, Somerset House, London, Ühendkuningriigid (2012)

VANUS

27

IIKKA SORMUNEN

Helsingi, Soome

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Mulle on alati meeldinud joonistada tüdrukuid riietes. Moe­disai­ ni ja illustreerimisse hakkasin tõsiselt suhtuma kuskil 18-aasta­ selt. Lisaks õppisin veidi aega moedisaini, aga mulle meeldib kõige rohkem rõivaste maalimine ning mustrite ja värvikombi­ natsioonide väljamõtlemine.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Tumblri blogid, mida jälgin, on saanud mu lemmikinspiratsiooni­ allikaks. Innustavad võivad olla näiteks moefotod, renes­ sansskunst, Jaapani puitklotsitrükk – ükskõik mis. Mõnikord saan ideid oma unenägudest.

www.riikkas.com

esteetika poole. Nüüd kulutan rohkem aega sellele, et mõelda välja lugusid, mida tahan rääkida. Olen muutunud valivamaks.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Peamised teemad on lõbu, loodus, üksindus ja hullumeelsus.

Kõiksugused mustrid ning muud väga täpsed detailid on olnud alati mu lemmikud, aga proovin end peatada, et ma ei muudaks kõike ülimalt intensiivseks, vaid jätaksin osa piirkondi lihtsalt puhaste värvide jaoks. Praegu olen lummatud rohelise varjun­ ditest.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Mu tööprotsess on muutunud aastate jooksul aeganõudva­ maks, aga tunnen, et olen püüelnud peaaegu kümnendi sama

48

Litterhead

Alienritual

Margherita

49

HARIDUS

Kunstiajalugu Stockholmi ülikoolis, graafiline disain ja illustratsioon London Collage of Communicationis, mis hõlmas ka semestrit vahetusõpilasena New Yorgi moekoolis Fashion Institute of Technology

OLULISEMAD PROJEKTID

H&Mi sisekujundus, koostöö erinevate ajakirjadega; näitused Visual Poetry, Night Drawings, New Nordic Fashion Illustration

VANUS

37

ECILIA CARLSTEDT Stockholm, Rootsi

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Olen alati joonistamisega tegelenud, aga 13-aastaselt nägin ajakirjas üht väga ägedat moeillustratsiooni ning mõnda aega tegingi ainult moelavade moeillustratsioone. Ülikooliõppeks valmistudes (19-aastasena) panin kokku oma esimese port­ foolio ja käisin seda mõnes Stockholmi ajakirjas näitamas. Minu rõõmuks sain tänu sellele ajakirjast Swedish Elle esimese telli­ muse, milleks oligi moejoonistuse illustreerimine.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Inspiratsioon tuleb kõigest, mis motiveerib mind looma, ja selleks võib olla ükskõik mis – ebatavaline värvikooslus, huvitav nägu vms – aga loomulikult ostan palju raamatuid ja ajakirju, käin gale­ riides, ostan veidraid asju ning otsin internetist innustust. Proovin mitte väga palju vaadata teiste illustraatorite, vaid pigem kunstni­

50

www.ceciliacarlstedt.com

ke ja disainerite töid. Aga enamasti saan inspiratsiooni moefoto­ delt ning modellidelt, kelle välimus mulle meeldib.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Märksõnadeks on ilmselt eksperimentaalne, spontaanne ja eklektiline, lootuses luua etteaimamatuid ning huvitavaid teoseid.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Loon oma uude stuudiosse just sõeltrükiruumi. Seega kavatsen jätkata sõeltrükimeetodite lisamist oma töödesse, ühendades need erinevate pintslitõmmete, tintide, pliiatsijoonte või muu tehnikaga, mida mul on parajasti tuju kasutada.

Zhang Ziyiw

51

HARIDUS

Dallase kunstiinstituut

OLULISEMAD PROJEKTID

Koostööd selliste ajakirjade ja kaubamärkidega nagu The New Yorker, Vogue, Elle, Bon ja Tush, H&M, Miu Miu, NK, Net-A-Porter, Vagabond, KappAhl, MAC Cosmetics, Sephora, Anna Sui ja Rodebjer, kujundusprojektid kaubamärkidele JC, Volvo, Marabou, NK, Bon, Elle, Rodebjer ja TV4. Kaks raamatut – „Watkin’s Heroine” ja „Watkin’s Box of Pin-ups”.

VANUS

43

ISELOTTE WATKINS Rootsi

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Minu karjäär sai alguse 1990ndatel New Yorgis. Tegin tööd paljudele moekaubamärkidele ning kaubamajadele. Mulle on moemaailm alati väga meeldinud – selle dramaatilised tegela­ sed ja elud, meisterlikkus ning moemaailma pidev uuenemine.

Olen kannatamatu, seega sobib moemaailm oma pidevalt uute kollektsioonidega mulle väga hästi.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Ma arvan, et inspiratsioon on veidi ülehinnatud – ei ole nii, et see lihtsalt tuleb. Püüan end pidevalt asjadega kursis hoida – luge­ da, inimestega rääkida, moeetendustel ja näitustel käia. See on nagu sul oleks peas üks suur raamatukogu, kuhu tuleb pidevalt uut teavet sisestada. Ja siis vajaduse korral on sul võimalus sealt raamat laenutada.

52

www.worldofwatkins.com

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Loodan, et mu stiil on paremaks muutunud. Ma pole üldse nostalgiline ega arhiveeri oma töid. Mulle meeldib kõige rohkem töö, mida ma parasjagu tegema hakkan. Vanad asjad on minu jaoks igavad.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Mulle meeldivad väga näod ja tugevad tegelaskujud. Teen peaaegu alati tööd päris modellidega ning püüan nende isiku­ pära ja iseloomu tabada.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Sellel näitusel saavad välja pandud mitmed minu kõige lemmi­ kumad tööd.

53

HARIDUS

Lühikursus Central Saint Martinsi ülikoolis Londonis, Göteborgi disaini- ja käsitöökool Rootsis, Chalmersi tehnoloogiaülikool Göteborgis Rootsis

OLULISEMAD PROJEKTID

„HDK Reflections“ Stockholmi mööbli- ja valgustimessil (2014), „A Collective Self-Portrait“ Göteborgi rahvusvahelisel moodsa kunsti biennaalil (2013), „Deciphering Dinner 3:33“, Ateljé Under Uppbyggnad, Göteborg, Rootsi (2013)

VANUS

27

ARA ANDREASSON Kristinehamn, hetkel elab Göteborgis, Rootsis

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Joonistamine on mulle alati südamelähedane olnud, veet­ sin kogu oma lapsepõlve, pliiats käes. Aga alles eelmise aasta alguses, kui otsustasin koolist aja maha võtta, hakkasin illust­ reerimisega tegelema. Enne seda keskendusin toote- ja mööbli­ disainile, kusjuures joonistamine oli pelgalt üks protsessi osa.

Aga varsti avastasin oma kire ning äkki ei suutnud joonistamist lõpetada. Joonistused on nii võimsad! Ma pole kunagi oma töid moeillustratsiooni alla liigitanud, aga sellele näitusele kutse saamine avas mu meeled ja olen väga põnevil. Otsustasin, et teen oma kooli lõpuprojekti moeillustratsiooni alal.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Kõik, mis mu tähelepanu köidab, on võimalik inspiratsiooniallikas – nii visuaalselt kui ka sisuliselt. Erinevad asjad köidavad mind pidevalt ja joonistan neid, kuni ma seda enam ei talu. Lisaks ajen­ dab mind ka uudishimulikkuse ning viha kombinatsioon.

saraandreasson.se

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Noored naisillustraatorid, nagu Annu Kilpeläinen, Hattie Stewart ja Lynnie Zulu. Armastan nende töödes peituvat energiat ning mängulisust. Peale selle avastasin hiljuti postmodernistliku digi­ kunstniku Duggie Fieldsi, kelle stiil on lihtsalt rabav.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Jah ja ei. Kui alustasin ülikooliõpinguid, ütles üks mu professoritest, et mu joonistused nägid välja nagu teismelise tehtud – mida iganes see tähendaks. Ja kusjuures, mu stiil on aastate jooksul enam-vä­ hem samaks jäänud. Seega tundub, et joonistan siiani nagu teisme­ line. Muutunud on aga töövahend. Loobusin pliiatsi kasutamisest ja töötan nüüd peaaegu kogu aeg digitaalsete piltidega.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Normikriitiline, julge, lõbus. Et mul on kõrini moemaailma rõhu­ vatest iluideaalidest, tahan esitleda midagi teistsugust võrreldes sellega, mida iga päev näeme. Põhirõhk on feminismil ja esitusel.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Loodetavasti midagi täiesti uut ja värskendavat.

54

Hangover Chic 4ever

Adonis

Vernissage

55

HARIDUS

Õppinud Firenzes, Perugias ja New Yorgis moodi, kauneid kunste ning illustreerimist

OLULISEMAD PROJEKTID

Edukas koostöö paljude klientidega, sealhulgas kaubamärkidega Louis Vuitton, L`Oréal, O.P.I., Nike, British Fashion Council, Cazal, W Magazine, L`Officiel Magazine jpt

VANUS

43

TINA PERSSON Stockholm, Rootsi

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Ma ei otsustanud kunagi teadlikult, et teen nüüd moeillustrat­ sioone, aga olles huvitatud värvidest ja mustritest ning naiseku­ just oma töös, tüüris mu töö ise sellele rajale.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Viimasel ajal innustavad mind väga looduse orgaanilised kujun­ did. See ja linnaelu südikus.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Mulle tundub, et nüüd lasen oma tööl olla vähem valmis ning viimistlemata kui ehk paar aastat tagasi. Tahan, et see oleks veelgi vabam ja metsikum. Ja suurem.

56

www.stinapersson.com

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Võtmesõnadeks on ehk piirid, ebatäius ja kohalolek.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Arvan, et nad näevad palju värve, julgeid pintslitõmbeid ja kauneid naisi.

57

OLULISEMAD PROJEKTID

Edukas koostöö selliste klientidega nagu Haagen-Dasz (üleilmne kampaania aastal 2008), BMW (sai 2008. aastal Saksamaal parima kunstilise kampaania auhinna), Pepsi Cola España (piiratud koguses purkide ja pudelite disainimine, 2008), Playboy, O2 UK, Marie Claire, Time Magazine, Penguin Books, Philip Morris, Drambuie Whiskey, mille eest pälvis 2004. aastal auhinna, ja Pori Jazz Festival, mille eest valis Ühendkuningriigi illustraatorite liit ta 2005. aasta märtsis parimaks illustraatoriks.

VANUS

42

ANIEL EGNÉUS Rootsi

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Joonistasin juba noorena. Kasutasin oma stiilis ilmselt omamoo­ di moemeelt, sest kliendid on viimase kümne aasta jooksul üha enam moe- ja elustiilipilte soovinud. Viimasel ajal olen pannud suuremat rõhku reklaamide loomisele, kus kasutan illustratsioo­ ne fotode asemel.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI NING KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? Viimasel ajal kasutan arvatavasti rohkem värve. Palju inspirat­ siooni saan igapäevaelust, tänavatel ja mu ümbruses olevatest inimestest. Mood ei seisne ainult riietes, vaid ka arhitektuuris – inimeste arusaamas selle kohta, mis on uus ning huvitav, poliiti­ listes muutustes ja mu enda arengus.

58

www.danielegneus.com

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Värviline intiimsus.

OLULISEMAD NÄITUSED ON LEIDNUD ASET JÄRGNEVATES KOHTADES: Miami kunstigalerii ArtBasel, (2009); 2Agenten Gallery, Berliin, Saksamaa, (2009); Arludik Gallery, Pariis, Prantsusmaa, (2009); 2Agenten ArtShow (2008), Berliin (2008); The Intimate city, Pa Lab, moodsa kunsti keskus, Palermo Itaalia, (2007); Londoni disainifestival, Highbury studios (2007); Peepshow, Ingolstadt, Saksamaa (2007). 4Wall London (2007) & The Menier Choco­ late Factory, (2007); Daniel Egnéus – Tra Parantesi, Studio Fupete, Rooma, Itaalia, (2006); Pieces, Bologna, Itaalia, (2006); Studio Comix, Tel Aviv, Iisrael, (2006); MovingArt, Toscana, Itaa­ lia, (2005).

59

HARIDUS

Einar Granumi kunstikool, Oslo kunstiakadeemia

OLULISEMAD PROJEKTID

Edukas koostöö selliste klientidega nagu VOGUE (Hiina), Nylon magazine, Wallpaper*, Estée Lauder, ajakiri VICE, LEVI’S, Costume, GQ, Volkswagen, RUSSH, NIKE, Miss Selfridge jpt.

VANUS

34

SRA ROISE Oslo, Norra

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Olen joonistanud väiksest peale ja kui aastate jooksul moehuvi suurenes, liikus mu töö kuidagi loomulikult selles suunas. Teen ka traditsioonilisi illustratsioone, aga mu juured on moevaldkon­ nas.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Leian innustust enamikust asjadest – peamiselt mind ümbrit­ sevatest inimestest ja nägudest, moetööstusest, muusikast, kirjandusest, filmidest, loodusest, igapäevaelust ning ebatäius­ likkusest.

60

Oceans between us

www.anuworld.co.uk

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Viimasel ajal olen töötanud palju tagasihoidlikemate värvidega – beežide ja valgete toonidega. See on hea vaheldus kõigele värvilisele, mida tavaliselt loon.

OLULISEMAD NÄITUSED ON LEIDNUD ASET JÄRGNEVATES KOHTADES: „ELEMENT EDEN“, Costa Mesa, USA (2013), „PLTA 012“, Plataforma galerii, São Paulo, Brasiilia (2013), „ÔÔ – Was it all a dream?“, Londoni disainifestival, London (2010), „Pick Me Up“, Somerset House, London (2010); „Congratulations/A Dolls House“, Freudian Kicks, Oslo (2010); „DIY/A Dolls House“, Little Miss T, Oslo (2010), „Snapshots“, Little Miss T, Oslo (2008)

Stripes

Nosebleed

61

OLULISEMAD PROJEKTID

2005. aastal disainistuudio Grandpeople kaasasutamine, koostööd selliste klientidega nagu Nike USA, The Fader, Skype, Microsoft, L´Hommes Officiel Italia, Sony PlayStation ja Intel. Mathiasseni töid on avaldatud paljudes raamatutes ja ajakirjades ning tutvustatud Chamount International Posteri festivalil ja Somer­set House’is ning tema viimast näitust „Hybrido” sai näha suurel retrospektiivil Norras Oslo kunstikeskuses R21 Grafill.

VANUS

36

AGNUS VOLL MATHIASSEN

Drammen, Norra

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Olen teinud graafilise disaineri ja kunstilise juhina moevaldkon­ na klientidega aeg-ajalt koostööd juba viimased kümme aastat, aga ainult moeillustraatori töö on üsna uus ettevõtmine. Eriti moeajakirjadele. Minu töö ei liigu silmanähtavalt „ilu”, vaid sage­ li pigem julgema väljenduse poole. Seetõttu sobib see ilmselt asjatundlikuma maitsega inimestele. See ei sobi kõikjale. Mu töö on üsnagi väljakutsuv, aga mingil moel on sellel rütm ja hoiak, mida moetööstus on viimastel aastatel tähele pannud.

62

www.themvm.com

olen sellest väga kaugel. Järgin enda vabameelset dogmat.

Olen norralane, kes on sündinud dramaatilises rikkaliku loodu­ sega keskkonnas, aga mu töö on pigem selle vastand. See seis­ neb rahu loomises vastandina ümbritsevale loodusele.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? Arenen oma töös aeglaselt – uurin oma mõtteid kaunistustest ja vormist võrdluses loodusega. Aga viimase kümne aasta jook­ sul olen teinud vabal ajal väga palju praktilist tööd, eriti tindiga.

Loodetavasti sulanduvad need kaks töömeetodit ühel päeval, et digitaalne töö näeks välja rohkem tindi moodi ja vastupidi.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Olen töötanud digitaalselt, tavaliselt on mu töödes poolpak­ sud jooned ja ühetasandilisus. Olen püüdnud luua töid, mis tunduvad ühetasandilised ning abstraktsed, aga milles tuleb esile ruumiline nüanss. Vähemalt sinna poole ma püüdlen. Stiili mõttes on mulle alati meeldinud saksa-prantsuse kunstnik Jean Arp, kes oli üks dadaismi liikumise rajajaid. Aga kontseptuaalselt

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Julged jooned on vist ainuke asi, mida saan öelda. Midagi värvi­ list ja ühevärvilist. Ning mõned „tilkuvad” jooned. Ütlen ka, et negatiivne ruum on sama oluline kui positiivne ruum.

Tony 1

Tony 2

Figur

63

HARIDUS

Kingstoni ülikool Londonis, Strykejerneti kunstikool

OLULISEMAD PROJEKTID

„Build 2013”, Kingstoni ülikooli illustratsiooni ja animatsiooni lõpunäitus, London (2013), „Christmas Tree“, Collyer Bristow Gallery, London (2012), 20 ühist näitust Strykejerneti kunsti­ koolis, Oslo (2007–2009), grupinäitus „Emptymixupframe #2“, Caféteateret, Oslo (2014)

VANUS

27

ATALIE FOSS

Oslo, Norra

64

nataliefoss.co.uk

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Tegelikult alustasin väga hiljuti. Eelmisel aastal tegin tellimuse peale mõned moeportreejoonistused, mis avaldati ajakirjas ja pandi üles näitusele. Mulle on alati portreede joonistamine meeldinud ning mul on kirg stiilide ja riiete vastu, eriti 60ndate ja 70ndate omade vastu. Niisiis tundus see loomulik jätk.

tamist alustasin, eriti viimastel aastatel. Vaid mõned aastad tagasi ei olnud mul kindlat stiili ja arvasin, et ei leia seda kunagi.

Eksperimenteerisin palju ning püüdsin selgusele jõuda, mida „mina” tähendas. Nüüd kasutan piiratud värvipaletti ja joonistan ainult värvipliiatsitega. Tean, millised joonistusvahendid mulle meeldivad ning millised mitte. Olen leidnud tegevuse, mida ma väga naudin ja soovin jätkata – see tundub õige!

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Inspiratsiooni saan kõiksugustest asjadest, eriti muusikast, subkultuuridest, isiksustest ning riietusstiilidest, valgusest ja varjust, värvidest, 60ndatest ning 70ndatest, igapäevastest olukordadest, mõtetest ja sõnadest. Nende asjadeta ei oleks mu töö sama.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Mu stiil on kindlasti muutunud sellest ajast peale, kui ma joonis­

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Ma pole kindel, millega teised kunstnikud selle näituse jaoks töötavad, aga arvan, et seal saab olema palju toredaid värve.

Kunstiarmastajad võivad oodata huvitavaid ja uudseid moe­­ illustratsioone. Uurisin mõne teise kunstniku loomingut ning nende tööd on kaunid! Kunstiarmastajad peaksid tulema kind­ lasti näitust vaatama. Märksõnad, mis kirjeldavad mu enda töid sellel näitusel, on mänguline, värviline, värske, kontrastne, retro­ mustrid moodsa nüansiga.

Observer

Shy

Pattern

65

HARIDUS

Taani kuninglik disainiakadeemia

OLULISEMAD PROJEKTID

Koostööd selliste ajakirjade ja kaubamärkidega nagu Anna Sui, Vogue, Nylon Magazine, Benefit Cosmetics ja Ace Hotel NYC 43

VANUS

ISA GRUE Taani

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Alustasin tööd 2002. aastal Taani moeajakirjas Eurowoman. Tegin nendega mitu aastat tihedat koostööd. Tegin iga kuu ajakirjale mõne illustratsiooni ja pärast olin seal kunstilise juhi ametikohal.

See andis mulle väga head siseinfot selle kohta, kuidas moeajakiri toimib. See on mind illustraatorina palju aidanud.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Mind innustab ümbritsev maailm ja ma armastan reisida – teen seda sageli. Kui olen linnas, inspireerib mind sealse elu kiire tempo. Kui olen Brasiilias, kus käin igal talvel, innustavad mind taimed, loomad ja džungel. Üks asi, milleta ma tööd tehes olla ei saa, on muusika. Olen muusikast sõltuvuses.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Minu kasvatus ja lapsepõlv. Kui olin laps, ei olnud mu perel väga palju raha. Seega avastasin, et mul on võimalik erinevaid asju saada, kui osalen joonistusvõistlustel. Nii mina kui mu õed

66

lisagrue.com

võitsime kogu pere suusapuhkuseid, transistorraadioid, raha, joonistusvahendeid jms. Vaatasin alati ajalehtedest joonistus­ võistluste kuulutusi. Seega võib öelda, et avastasin oma ande nende joonistusvõistluste käigus.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Arvan, et stiil muutub alati aja jooksul. Mõnikord ei näe sa seda ise, aga kui vaatad äkki mõnd vana illustratsiooni ja võrdled seda praeguse tööga, siis on muutused ka endale näha. Aga seda võib olla raske sõnadesse panna.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Lilled, taimed, loomad ja romantika.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Ma usun, et midagi dekoratiivset.

67

HARIDUS

Visuaalne kommunikatsioon Oslo ja Londoni Saint Martinsi ülikoolis

OLULISEMAD PROJEKTID

2008. aastal hobiprojektina loodud Oh Yeah Studio, mis teeb täna koostööd selliste kaubamärkidega nagu Nike, ESPN, EMI, Burton, Adidas

VANUS

34

ANS CHRISTIAN ØREN

Høyanger, hetkel elab Oslos

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Kui õppisin kommunikatsiooni ja graafilist disaini, olin huvitatud ka illustratsioonist ning kunstist, seega on joonistamise ja graafi­ ka segu vaid loomulik jätk mu haridusele ning isiklikele huvide­ le. See polnud tegelikult valik – see tuli loomulikult.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Meie stuudio töödes kohtab tavaliselt sürrealismi ja abstraktseid kujundeid. Loomisel mõtleme sageli sellele, kuidas sürrealism ning unenäod võivad vaataja ja tema alateadvusega suhelda.

Kasutame väheseid värve ning elemente, et saada teatud väljen­ dusviis. Meile meeldib väga Gunnar S. Gundeseni ideoloogia, kuidas vaid mõne elemendi ja värvi kasutamine võib rõhutada neid elemente, mida tegelikult kasutate. Lisaks oleme võrratute Dali, El Lissitzky ning David Lynchi fännid.

Mind hakkasid unenäod väga huvitama, kui õppisin Londonis Saint Martinsi ülikoolis disaini ja visuaalset kommunikatsiooni.

Tahtsin unenägusid uurida, et saaksin need oma disaini ning piltidesse lisada. Hakkasin lugema Darwini emotsiooniõpetust ja

68

www.ohyeahstudio.no

Freudi psühhoanalüüsi. Otsisin vastuseid või valemit, et saaksin luua ainult kujunditest ning värvidest koosnevaid pilte, mis stimu­ leerivad alateadlikke emotsioone. Tahtsin, et vaataja tunneks üht või mitut sisemist emotsiooni, mis kõigis inimestes peidus on, näiteks kurbust, tülgastust, viha, õnne jne. Unenäod sisaldavad alati midagi, mida ära tunnete, ning midagi, mis on omamoodi abstraktne ja ebaselge. See oli meie jaoks teatud alguspunkt.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? Ma ei ole kindel, kas Oh Yeah Studio stiil on muutunud. Me liht­ salt proovime uusi asju ja see kujundab tulemusi.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Keskendun tumedale tundelaadile ning fotograafia, joonistuste ja graafika segule.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Loodetavasti kunstilist naudingut.

69

HARIDUS

Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia

OLULISEMAD PROJEKTID

Tema illustratsioonid on nüüdseks rohkem kui 30 illustreerimist ja kunsti käsitlevas raamatus, millest viimased olid „American Illustration 33”, „50 Years of Illustration” (kirjastaja Laurence King Publishing); „Images 36: Best of British Illustration”, „Making great illustration”, (kirjastaja A&C Black). Varem on Najat premeeritud tema lasteraamatu eest. Ajakiri Lürzer’s Archive on valinud Naja neli korda järjest maailma 200 parima illustraatori hulka, kusjuures viimati sai ta selle tiitli 2014.–2015. aastal.

VANUS

45

AJA CONRAD-HANSEN

Kopenhaagen, Taani

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Hakkasin tegema moeillustratsioone, kui õppisin Taani Kuning­ liku Kaunite Kunstide Akadeemia disainikoolis. Asusin tööta­ ma paljude moeprojektidega. Enne disainikooli olin tegelenud peamiselt maalimisega. Seega olin tõeliselt õnnelik, kui sain oma kaks kirge ühendada.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Töötan väga paljude ideedega ning seejärel hakkan neid lahti pakkima ja kujundama.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Usun, et oma stiili juurest ei ole võimalik põgeneda, seda saab ainult täiustada.

70

www.meannorth.com

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Minu tööde märksõnad on hoiak, ikoonilisus, aeg ja muusika varjund.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Loodan, et nad näevad kindlat hoiakut, saavad innustust ja tunnetavad seda armastust, mida oma töösse olen pannud. Et mulle meeldib käsitöö, näitan originaale, mitte prinditud töid.

Mulle meeldiks, kui kunstiarmastajad saaksid kogeda tekstuuri ja värvi ning suudaksin neid innustada avastama moeillustrat­ siooni kui eraldiseisvat kunstivormi.

71

HARIDUS

Rootsi Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia, Taani Kuninglik Disaini- ja Kunstiakadeemia

OLULISEMAD PROJEKTID

Näitused sellistes galeriides nagu ArtBox Gallery, Tokyo, Jaapan (2010–2011), FrenchTrotters, Pariis, Prantsusmaa (2007), Orange Dot Gallery & Favela Chic, London, Ühendkuningriik (2007), Art Club Riga, Kopenhaagen, Taani (2000)

VANUS

36

IA MARIE OVERGAARD

Taani

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Alustasin kohe pärast Taani disainikooli kraadi saamist 2006. aastal. Omandasin moeosakonnas magistrikraadi, mille lõpuek­ samiks oli moeillustratsiooniprojekt. Mulle oli juba pikka aega joonistamine ja maalimine ning nende kaudu lugude jutustami­ ne meeldinud. Mulle hakkas tunduma, et disain ja riiete valmista­ mine ei olnud tegelikult mu lemmiktegevus. Seega veetsin kogu oma viimase õppeaasta avastades, et on olemas selline asi nagu moeillustratsioonid, milles saan ühendada moe ja kunsti.

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? On raske öelda, kust mu inspiratsioon täpselt tuleb, sest ma ei otsi tegelikult innustust. Mul on Pinteresti ja Instagrami konto, aga ma ei kasuta neid teabevahendeid tegelikult kunstialaseks inspiratsiooniks või tööks. Aga kasutan loodus- ja loomaraama­ tuid ning moeajakirju, et leida häid poose ja näoilmeid. Tegeli­ kult on mu töö kollaaž väikestest asjadest, mida olen märganud, omandanud ja mujalt saadud üksikasjadega ühendanud. See on nagu sulatamine. Aga mu kunstiloomingu taga olevad lood tulevad teadmatust kohast. Küllap see muudabki iga kunstniku, jutuvestja ja disaineri eriliseks.

72

www.miaovergaard.com

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? KUI JAH, SIIS KUIDAS? Jah, mu stiil on aja jooksul arenenud ning muutub siiani. Alguses katsetasin kõiksuguseid stiile, et uurida, mis mu tundelaadiga kõige paremini sobib. Kasutasin igasuguseid vahendeid, nagu tint, markerid, vektorid, vesivärvid, akrüülvärvid jne. Lõpuks jõudsin järeldusele, et söepliiats on minu jaoks parim peamine töövahend.

Mulle tundub see kõige „siiram” töövahend, sest selle taha ei ole võimalik end peita. See toob välja su oskused ja tundelaadi ega ole sulle väga kuidagi n-ö abiks. Näiteks vesivärve on omamoodi raske kontrollida, aga samas on need oma olemuselt üsna külluslikud.

Juba vähesest piisab, sest need on oma loomult palju kompakt­ semad ja väljendusrikkamad. Ma ei tea, kas tundun veidi kiiksuga, aga loodan, et mõistate, mida mõtlen. Mulle meeldib ühe teosega kaua tegeleda, et see tuleks ideaalne. Samuti meeldivad mulle üksikasjad ja seda saab kõige paremini saavutad pliiatsiga.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Teen parajasti tööd, et saaksin panna välja mõne uue isikliku teose. Minu kogemuse põhjal on enda algatatud projektid alati kõige huvitavamad, sest need peegeldavad kunstniku sise­ mist poolt. Seda võivadki vaatajad oodata – kunstitöid, millest enamik on A1-lehele tehtud originaalteosed. Pealkirjaks võiks olla „Kultuur kohtub loodusega”.

73

HARIDUS

Taani disainikool

OLULISEMAD PROJEKTID

Illustratsioonid ja graafilise disaini tööd sellistele klienti­ dele nagu Coca-Cola, Orangina, San Diego Zoo, Lego, Monocle, Wired

VANUS

39

ADS BERG

Kopenhaagen, Taani

KUIDAS JA MILLAL ALUSTASITE MOEILLUSTRATSIOONIDE TEGEMIST? Moeillustratsioonid on illustratsioonide valdkonnas ainulaadne tegevusharu, kus esteetika ja stiil saavad valitseda ning n-ö sisu polegi vaja. Mulle meeldib see väga!

KUST SAATE INSPIRATSIOONI? Ma ei otsi aktiivselt inspiratsiooni, pigem tunnen, et olles suhtlev inimene suurlinnas ja kasutades internetti, hiilib see minu juur­ de ise. Uurin inimkeha Kopenhaagenis jalgrattaga sõites ja teisi jalgrattureid jälgides – seda, kuidas nad tunduvad samal ajal nii valvsad kui ka sundimatud. See on graatsiline, aga ka pingeline.

Kui otsin sihipäraselt graafilist sisendit, on raske mitte kopeerida, seega lasen oma mälupiltidel rahulikult välja imbuda.

KES VÕI MIS MÕJUTAB TEIE TÖÖD KÕIGE ROHKEM? Mind on kõige rohkem innustanud kunstnikud, niinimetatud vanameistrid, näiteks Caravaggio ja Georges de la Tour, aga ka

74

www.anuworld.co.uk

viimase aja superstaarid nagu Juan Gris ning Georges Braque.

Norman Rockwelli oskused ja võrratud kompositsioonid on mind juba lapsest peale mõjutanud.

KAS TEIE STIIL ON AJA JOOKSUL MUUTUNUD? Radikaalseid muutusi pole kunagi toimunud, aga oma stiili arenda­ mine pole ainult publiku nõudmine, vaid oluline viis ennast proovi­ le panna ja olla enda tegemiste suhtes jätkuvalt uudishimulik.

MILLISED MÄRKSÕNAD KIRJELDAVAD TEIE TÖID VÕI MILLELE KESKENDUTE? Katsetan alati tasakaalu, graatsia, vähendatud värvide ja tugeva kompositsiooniga, keskendudes neist ainult ühele.

MIDA VÕIVAD KUNSTIARMASTAJAD MAIS AVATAVALT UUELT NÄITUSELT OODATA? Mul on plaanis näidata rohkem käsitsi joonistatud elemente ja luba­ da endale kontekstist väljas oleva vaba kunsti loomise luksust.

75

Viru Keskuse 2. korrusel

Pretty, Comfortable & Sexy

Viru Keskuse 2. korrusel

Kauplused ja teeninduskohad Viru Keskuses MOE- JA SPORDIRÕIVAD AJ / Armani Jeans Brooks Brothers Calvin Klein Jeans Cindy Cortefiel Denim Dream Diesel Guess Ivo Nikkolo Karen Millen Kaubamaja Naistemaailm Lacoste Mango Marc o’Polo Marella Massimo Dutti Mohito Nike Pedro del Hierro Pepe Jeans London Promod Reserved River Island Sangar Sportland Tommy Hilfiger Zara Zara Men RAAMATUD, MUUSIKA, FILMID, AJAKIRJAD Lasering R-kiosk Rahva Raamat JALATSID JA AKSESSUAARID ABC King ALDO Dune London ECCO Högl Italyna King Salamander

78

EHTED, JUVEELI- JA KULLATOOTED Accessorize Aphrodite kullaäri Cucu Expressions Goldtime Grenardi Jahonts Kaubamaja Ilumaailm Kuldan Luxury Madame KT Roberto Bravo Sangla Souchek Swarovski ILUTOOTED, PARFÜMEERIA Crème de la Crème Good Kaarma Kaubamaja Ilumaailm L’Cosmetics The Body Shop TOIDUKAUBAD, KOHV, TEE, TUBAKAS, ALKOHOL Kaubamaja Toidumaailm Looduspere Magusa Maja kommipood R-kiosk Rein Kasela Veinibaar Tea & Coffee Centre Tobacco City Yo! Jogurt LASTE- JA LOODUSTOOTED Hello Kitty Looduspere Zara KOHVI- JA SÖÖGIKOHAD Cafe More Coffee IN Daily Special

Hesburger La Muu Lyon − restoran ja boulangerie Manhattan Ice Dream Rein Kasela Veinibaar Reval Cafe Robert’s Coffee Silk Sushi Wayne’s Coffee Yo! Jogurt LINGERIE - PESU Etam Kaubamaja Naistemaailm Linette River Island women’secret OPTIKA JA APTEEK Apotheka Instrumentarium Pro Optika ELEKTROONIKA, FOTOTOOTED, TELEFONID Elisa EMT/Elion Euronics Fotoluks Klick Limikon

TEENUSED Eurex Express Credit Kaubamaja Ilumaailm − maniküür, kosmeetik, juuksur Kaubamaja Naistemaailm − moenõustamine Kingaabi − kinga- ja kotiparandus Maribell Ilusalong Change Group Postipakkide terminalid: Smart POST, Omniva Tool ja Tee − lõõgastuskeskus Top Clean − keemiline puhastus Tubli Rätsep − õmblusteenus Unicef − kingituste pakkimine Viru Autospa − autopesula MyFitness − spordiklubi MUUD TOOTED JA TEENUSED Bosse lemmikloomapood Charlot − kontoritarbed Cityflower − lillepood Parkimismaja Piletilevi Temptrans − bussipiletid

Toimetus ja tekstid: Taivi Koitla, Aljona Sokolovskaja, Helen Saluveer Fotod: Tiit Mõtus Kujundus: Tuuli Laumets Viru Keskus, Viru väljak 4, 10111 Tallinn www.virukeskus.com