Põlvekedra paigaltnihkumine (patella luksatsioon) Tallinn, 2011
Määratlus. Põlvekedra paigaltnihkumise all mõistetakse põlvekedra normaalse asendi muutust nii sisse‐ kui väljapoole. Põlvekedra nihkumist sissepoole nimetatakse mediaalseks patella luksatsiooniks ja väljapoole lateraalseks patella luksatsiooniks.
Põlvekedra paigaltnihkumine võib osutuda probleemiks kõigile koeratõugudele. Sagedamini tabandunud koeratõud on: yorkshiri terjerid, kääbuspuudlid, pomeranid, pekingi paleekoerad, chihuahuad. Suurtel koeratõugudel esineb sagedamini lateraalset põlvekedra paigaltnihkumist.
Diagnoos. Lõplik diagnoos pannakse 12 elukuu vanuselt, kuigi probleem tuleb juba ilmsiks 4‐6 elukuul. Oluline on varajane diagnostika, sest täiskasvanuna võivad olla kujunenud välja juba püsivad luu deformatsioonid, mille korrigeerimine ja tulemuslikkus on raskem, aeganõudvam ja kulukam.
Põlvekedra paigaltnihkumist iseloomustatakse astmetega 0‐st 4‐ni. 0 aste tähendab seda, et põlvekeder püsib oma anatoomilises asendis ja seda pole võimalik paigalt nihutada ei põlve painutades‐sirutades ega kerget füüsilist survet avaldades. 4 aste tähendab seda, et põlvekeder on püsivalt oma asendist väljas ja seda pole võimalik ilma kirurgilise vahelesegamiseta normaalsesse asendisse tagasi paigutada.
Kliiniline pilt. Sõltub põlvekedra paigaltnihkumise astmest. Võib varieeruda juhuslikust „hüplikust“ lonkest kuni püsiva tugilonke ja jala mittekasutamiseni. 25% põlvekedra paigaltnihkumise juhtudest tüsistub aastate jooksul eesmise ristatisideme rebendiga!
Ravi. 1 astme põlvekedra paigaltnihkumine ei vaja kirurgilist ravi. Piisab konservatiivsest ravist. 2‐4 astme põlvekedra paigaltnihkumine vajab kirurgilist ravi. Metoodika otsustab ravi teostav loomaarst.
Ennetamine = aretus. Parim ravi põlvekedra paigaltnihkumise osas on sihipärane ja mõtestatud aretus, kus aretusse võetakse koerad, kelle põlvekedra lukastsiooni aste on parem (või võrdne) tõupopulatsiooni keskmisest väärtusest. Populatsiooni tõepärase keskmise väärtuse saamiseks peaks olema uuritud vähemalt 50% populatsiooni üldarvust. Seda eeldusel, et valimisse ei lähe ainult terved ja 1‐astme patella luksatsiooniga koerad. Marti Lasn EKL usaldusarst