UUDISED

In memoriam Joonas Männik

28. oktoobril juhtus Võrumaal lasketreeningul raske õnnetus, milles hukkus teenistuskohustuste täitmisel Tartu kiirreageerija Joonas Männik.

Traagiline õnnetus juhtus Sõmerpalu vallas Järvere lasketiirus, kus Lõuna prefektuuri juhtivkiirreageerija Joonas Männik (26) ja tema meeskonnakaaslased osalesid tavapärasel lasketreeningul. Esialgsetel andmetel harjutasid kaks meeskonda võrdselt liikumist edasisuunas ehk varje tagant varje taha koos kattetulega. Tulerežiimiks kasutati üksiklaske, tulistati seisvaid märke ning kasutati treeningmoona. Mõlemat meeskonda juhendasid ja jälgisid instruktorid. Ühel hetkel sattus Joonas teise meeskonna tulesektorisse. Instruktorid jõudsid anda hoiatuse „Tuli, seis”, kuid paraku sai Joonas juba kolleegi lasust pihta.

Kiirabi saabumise eel tegid meeskonnakaaslased Joonasele elustavat südamemassaaži ja kunstlikku hingamist, kuid kahjuks ei andnud see enam tulemust. Millistel täpsematel asjaoludel nii traagiline õnnetus juhtus, selgitatakse kriminaalmenetluses.

Joonas on politseis töötanud üle kuue aasta. Ta alustas tööd 2015. aastal patrullpolitseinikuna ning jätkas 2017. aastal Tartu kiirreageerijana, misjärel olid turvataktika ja laskmiskoolitused nende meeskonna igapäevase töö osa. „Oleme kaotanud noore, energilise ja politseitööle pühendunud kolleegi, kes oli paljudele eeskujuks oma särava oleku, suhtlusoskuse ja teotahtega,” ütles PPA peadirektor Elmar Vaher. „Kaotusvalu on suur, kuid sel raskel ajal on tähtis, et oleksime meeskonnana toeks igaühele, keda see traagiline õnnetus puudutab. Südamlik kaastunne Joonase lähedastele, sõpradele ja kolleegidele.”

Meeskonnakaaslased Tartu kiirreageerimistalitusest jäävad Joonast meenutama ennekõike kui oma väga head sõpra, kes oli samas ka suure tähega Liider. „Olenemata sellest, kui kiired olid ajad, leidis Joonas alati võimaluse meeskonnaliikmetega rääkimiseks, igaühe murede ja rõõmude kuulamiseks ja tiimikaaslaste toetamiseks. Temaga sai kõigest rääkida, sest ta oli äärmiselt tark, toetav ja elukogenud. Ta andis meeskonnale pidevalt uusi mõtteid ja suundi, kuidas tiimi arendada, motiveerida ja parimal viisil nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis panna väljakutseteks, mis võivad politseitöös ette tulla,” märkisid Joonase lähimad kolleegid tema tiimist. „Ta ei pidanud meeskonda juhtides end kunagi teistest tähtsamaks, vaid oli võrdväärne tiimiliige nii oma ütlemistes, tegudes kui ka südames. Ta ei jäänud ka üksuse juhina kunagi kõrvaltvaatajaks, vaid tegi igal sammul meeskonnaga kõike kaasa. Ta oli meie tiimi hing ja tõeline sõber. Seda kaotusvalu on väga raske sõnadesse panna.”

PPA kinkis presidendile nimelise piirimärgi

President Kersti Kaljulaidile pühendatud piirimärk kannab numbrit 109 ning see paigaldati Võrumaale Rõuge valda Kikkajärve kalda lähedale.

Piirivalvejuht Egert Belitšev ja president Kersti Kaljulaid

Foto: Arno Mikkor

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles, et nimeliste piirimärkide kinkimine on traditsiooniline suur tunnustus neile, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti piiride valvamise arengusse. „Viimase viie aastaga on piiril palju juhtunud. Näiteks said idapiiril alguse kaua oodatud piiriehitustööd. Samas olime viiruspuhangu saabudes sunnitud lõunapiiril taastama mitmeks kuuks täieliku piirikontrolli. Presidendina on Kersti Kaljulaid kogu aeg piiri käekäigust sügavalt hoolinud ning olnud kogu hingega päriselt piiril kohal,“ sõnas Vaher.

Piirimärgi kinkimise traditsioon sai alguse 1997. aastal. Nüüdseks on Eesti-Läti maismaapiirile paigaldatud ligi 80 piirimärki inimestele ja organisatsioonidele, kelle hulgas on Eesti Vabariigi presidendid, piirivalveameti peadirektorid ning piirivalve taasloomisel oma osa etendanud inimesed.

Politsei võtab koroonakontrolle tõsiselt

Oktoobri lõpus hakkasid valitsuse korraldusel kehtima rangemad piirangud koroonaviiruse tõkestamiseks. Näiteks tuleb siseruumides taas kanda maski ning toitlustus- ja meelelahutuskohtadesse saab üksnes läbipõdemis- või vaktsineerimistõendi alusel.

Politsei võtab järelevalvega seotud tegevusi tõsiselt ja nii on eri paigus mehitatud isegi niinimetatud koroonapatrullid. Nende töö on jälgida, et nii iga linnaelanik kui ka ettevõtja teeks viiruse ohjeldamisel endast sõltuva. Jõhvi politseiametnikud Roman, Gert ja Deniss suunduvadki järjekordsesse koroonapatrulli. Et viirusolukord on aina halvem, saavad politseinikud suunise, et tõsisema rikkumise korral enam suulise hoiatusega ei piirduta. Tehakse ettekirjutus või rahatrahv.

Foto: Marianne Loorents

Trahteris, mida kontrollitakse, on kõik eeskujulikult korraldatud. Teenindajad seletavad asjatundlikult kogu protsessi täpselt nii, nagu see olema peabki. Kiidetakse kliente, kes otsivad juba varakult oma tõendid välja, ilma et teenindaja neid veel küsidagi jõuaks. „Teatakse, et QR-koodi kontrollimata me neid ei teeninda,“ sõnab neiu. Trahteri juhataja möönab, et mõnikord saavad teenindajad tunda ka klientide pahameelt, kuid praeguseks on sääraseid ebameeldivaid hetki märksa vähem.

Edasi suundutakse ettevõttesse, mille kohta on esitatud kaebusi, nagu ei kontrollitaks seal tõendeid. Leti taga seisev teenindaja on politseinike saabumisest nähtavalt häiritud. Samas ruumis einestavad kunded vehklevad aga juba eemalt oma telefoniekraanile sätitud digitõenditega. Söögikoha omanik ütleb politseinikele ausalt, et kontrollib tõendeid visuaalsel vaatlusel, sest tal pole nutitelefonigi. Asjaolusid uurides saavad politseinikud peagi aru, et siin suulisest hoiatusest enam ei piisa. Ettevõttele tehakse ettekirjutus ja antakse tähtaeg puudujääkide kõrvaldamiseks. Kui kokkulepitud ajaks olukord ei parane, alustatakse menetlust. Omanik lubab siiski hankida vajalikud seadmed ning anda juhised oma teenindajatele.

Foto: Marianne Loorents

Jõhvist Rakverre

Samas vurab üks koroonapatrull ringi Rakveres, kus politseiametnike Ljubovi ja Meelise kõrval on abiks ka terviseameti töötajad. Populaarsesse pitsakohvikusse sisenedes mõistetakse, et teenindajatel puuduvad tõendite kontrollimiseks vajaminevad vahendid. „Aga me teeme kontrolli visuaalsel vaatlusel,“ kogeleb teenindaja. Politseinikud selgitavad, et pelga vaatamisega ei saa tõendi ehtsuses veenduda. Küll on veebilehel kontroll.digilugu. ee loodud eraldi QR-koodi skaneerimise rakendus, mida saab nutiseadmesse alla laadida. Telefoniga QR-koodi kontrollides annab roheline värv märku, et tõend kehtib; oranž ütleb, et tõend ei vasta Eestis kehtivatele tingimustele, ning punane märgib kehtetut tõendit. Peagi saabub ka juhataja, kes möönab puudujääke ning lubab kõik korda ajada.

Järgmisesse pubisse astudes sammub juhataja rõõmsalt politseinikele vastu ning märgib, et ega vaktsineerimata kliendid väga enam ruumi sisse kipugi. „Meie kliendid teavad, et kontrollime tõendeid ja me ei tee erandeid,“ sõnab mees ja lisab, et nende jaoks on seoses rangemate piirangutega olukord palju lihtsam. „Vaktsineerimata inimesed ostavad kaasa, seeläbi jäävad ära ka ebameeldivad vaidlused. Kliente on küll varasemast vähem, aga mis parata. Selline on elu ja oleme rõõmsad, et saame üldse oma pubi lahti hoida.“

Niisuguseid kontrollkäike jätkatakse nüüdki, ent juba on näha, kuidas suurem osa ettevõtjaid täidab nõudeid igati eeskujulikult. Mõistagi on koroonatõendite kontroll lisapingutus, kuid samal ajal on see ettevõtetele võimalus edastada oma kundedele positiivne sõnum – meie hoolime teie tervisest.

Liis Krigul kommunikatsioonibüroo