Uut jäämurdjat niipea ei tule

Madli Vitismann

Rootsi ja Soome valmistuvad koos jäämurdjate tellimise riigihankeks. Eestis kuulutas Transpordiamet vastu talve välja riigihanke „Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs“. Jäämurdmise alternatiivid peavad selguma kevadel, aga seni pole teada, mida sisaldab 2019. a valminud jäämurdekava, sest seda pole avaldatud. Palusime tehtavat lühidalt kommenteerida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) meremajanduse osakonna juhatajal Jaak Viilipusel.

Jäämurdekava valmis 2019. a lõpuks ja edastati MKMile. Jaanuaris 2021 oli see ikka veel MKMis ning sel oli asutusesisese kasutamise (AK) piirang. Millal AK märge kõrvaldatakse ja kava avaldatakse?

Veeteede Amet koostas 2019. a „Jäämurdeteenuse tagamise kava 2021-2030“ ja see esitati MKMile. Tollal oli Veeteede Amet lisanud dokumendile juurdepääsupiirangu (dokumendi kavand enne vastuvõtmist), mis kestab Avaliku teabe seaduse kohaselt 2024. aastani.

Jäämurdele tähelepanu pööranud BNSi uudise järgi poleks MKMile esitatud jäämurdekava sobinud seetõttu, et eeldas uue jäämurdja ehitamist. Ent nüüd on otsustatud, et „Tarmo“ ekspluatatsiooniaega võib pikendada veel nelja aasta võrra 2028. a-ni ja jäämurdmine vajab uut analüüsi. Miks?

MKM on suhelnud viimase poolteise aasta jooksul aktiivselt Rootsi ja Soome esindajatega ning tutvunud erinevate uute tehnoloogiliste lahendustega, mis varem pole olnud kättesaadavad või testitud.

Seetõttu on mõistlik vaadata jäämurdeteenuse arendamisele uue, värske pilguga. Usun, et keegi ei kahtle Soome ja Rootsi jäämurdekogemuses ning jäämurdjate ja nendega seotud tehnoloogiate kasutamises.

Varem oli Veeteede Ametis merenduspädevus jäämurde plaanimiseks. Kas Transpordiametis seda enam pole, et jäämurdekava tellitakse väljastpoolt?

Jäämurdja ehitamine on väga kapitalimahukas, laev maksab 150220 miljonit eurot. Seetõttu peab eeltöö olema tehtud, sh analüüsitud ka uuemaid tehnoloogiaid ja lahendusi, mis Eesti oludesse võiksid sobida. Eestil on seni olnud kogemus valdavalt vanemate jäämurdjatega ja uute tehnoloogiatega kokkupuude praktikas sisuliselt puudub. Seetõttu oleks vaja välist vaadet ka uuemaid tehnoloogiaid arvestades, et riik teeks tulevikku vaadates parima otsuse.

Praeguses hankes osalenud pakkujad on väga suurte kogemustega eksperdid, kes on kursis kõigi viimaste arengutega jäämurdevaldkonnas.

Möödunud talvel oli Eesti osa uuendamata Läänemere ühisel jäämurde kodulehel https://www. baltice.org/ Paistab, nagu oleks tänavu talveks Eesti juba koostööst välja lülitatud. Kes peaks Eestis selle eest hoolitsema?

Jäämurdeteenuse toimimise eest vastutab Transpordiamet.

Meremehes nr 3/2021 selgitas meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand, et Eestil oleks kasulik uus jäämurdja tellida koos Rootsi ja Soomega – üheskoos saaks paremini ja odavamalt. Kas Eesti on hiljaks jäänud?

MKM on teinud tihedat koostööd Soome ja Rootsi erinevate jäämurdeprojektidega. Eesti on liitunud assotsieerunud partnerina projektiga Winter Navigation Motorways of the Sea III (WINMOS III), mille eesmärk on muuhulgas arendada välja Soome lahe jaoks sobilik jäämurdja kontseptsioon. WINMOS III on kolme riigi plaanitav ühisprojekt, mis võtab arvesse WINMOS I ja II tulemeid, milles otsiti uusi lahendusi jäämurdetehnoloogia arendusteks.

Seega on tegemist kolme riigi ühise pingutusega, mis tulevikus võimaldaks ka paremini välisrahastust kaasata. Valmistame ette optimaalseima lahenduse leidmist 2028. aastaks.