Eesti mereplaneering on lõpuks kehtestatud

Teadus ja arendus

Eesti mereplaneering on

Jane Hõimoja

Umbes 8 aastat tagasi arutas toimetus esimest korda, et Eesti merealade planeerimise protsessil tuleks silma peal hoida. Alles nüüd on see planeering valmis ja valitsus kehtestas selle maikuus. Rääkisime Eesti mereplaneeringu projektijuhi Triin Leplandiga, mis ja miks sai planeeringusse kirja ning mida see kõik meile tähendab.

Miks on see kõik nii kaua aega võtnud?

Ametlik planeerimisprotsess algatati mais 2017 ja planeeringu kehtestamiseni kulus tegelikult ainult viis aastat. See on väga optimaalne aeg sellise üleriigilise planeeringu tegemiseks. Eriti arvestades, et merealal pole sellise tasandi planeeringut Eestis varem üldse tehtud. Kui võtta võrdluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringud, siis neid tehakse tavaliselt 6-7 aastat.

Mis siis kaheksa aastat tagasi toimus?

Siis hakati alles mõtlema, mis on planeeringuala, mida üldse hakatakse planeerima, mis on teemad, mida tuleks käsitleda. See eeltöö võtab aega. Meil on olemas näiteks Pärnu mereala planeeringu pilootprojekt aastast 2012 ning Hiiu mereala planeeringu projekt aastast 2013. Üleriigilise tasandi mereala planeeringu koostamise võimalus loodi planeerimisseaduse muudatusega, mis jõustus alles 1. juulil 2015. Seejärel läks veel tükk aega, et valitsus üldse planeeringu algataks, see teema tuli vajaduspõhiselt.

Miks see vajadus tuli?

Ühelt poolt nõuab Euroopa direktiiv kõigilt merealaga liikmesriikidelt mereplaneeringu olemasolu. Teisalt on meil traditsioonilised merekasutused – kalandus, laevandus, kaablikoridorid –, millel on selge seadusandlus ja regulatsioonid. Nägime, et merele tulevad uued merekasutused, nt vesiviljelus, tuuleenergeetika, merekultuur, ja meil on vaja ühtset platvormi, et tagada nii uute kui ka vanade merekasutuste kooseksisteerimine. Pidime välja mõtlema, kuidas kõik need asjad merele koos ära mahutada.

Tuuleenergia

Planeeringus on kirjas, et Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui ka majandusvööndit. Ühtlasi määrab planeering tuuleenergeetikaks sobivad alad – kokku 1783 km². Kuidas jõudsite selleni, et just sinna tohib meretuuleparke ehitada?

Kasutasime selleks samm-sammulist välistusmeetodit. Esimene samm oli välja selgitada, kuhu üldse oleks Eestis tehnoloogiast tulenevalt mõistlik tuulikuid ehitada. Järgmisena kandsime kaardile looduskaitsealad. Sealt edasi välistasime sotsiaalse puhvri, vaatasime rahvusvahelist kogemust. Kõige mõistlikum kaugus rannikust oli 6 meremiili, s.t rannikule lähemale ei tohiks tuulikuid rajada. Rääkisime kaitseministeeriumiga ja selle tulemusena läksid võimalused alade näol veelgi kitsamaks. Soome laht välistati täielikult, Liivi lahel läks ka ala oluliselt väiksemaks. Lisaks vaatasime kumulatiivseid mõjusid, linnustiku ja nahkhiirte lennukoridore. Laevandusest-lennundusest tulenevad piirangud ja ka need avaldasid mõju.

Kui kõik uuringud lubavad, kas siis võib kogu märgistatud ala tuulikuid täis ehitada?

Ei, maksimaalne hõivatus saab olla 70%. Sinna peab mahtuma veel laevatee ja ilmselt tekivad puhvrid eri tuuleparkide vahele, sest muidu hakkavad tuulikud üksteiselt toodangut ära võtma. Sellised meediast läbi käinud fotod, millel laht on tuulikuid triiki täis, ei juhtu kunagi, see pole lihtsalt võimalik.

Triibutatud ala on see ala, kuhu tuuleenergeetika arendajad saavad oma hoonestusloa taotlusi esitada, kus järgmises etapis tulevad täpsemad uuringud, mille tulemusel selgub, kuhu on mõistlik konkreetne tuulik paigaldada. Kui vaadata lillasid koridore, siis need on praegu kõige tihedama laevaliiklusega alad. Kuna sügavust on piisavalt, siis laevad sõidavad- ki seal, kus parasjagu soovi- vad, kõik on vaba. Nüüd on aga nii, et kui alale tuleb statsio- naarne tuulikupark, siis tuleb tuulikupargi vahele rajada ka märgistatud laevatee, mis oleks tuulikutest ohutus kau- guses.

See tähen- dab, et kõik muud alad pea- le märgistatud ala on välis- tatud.

Just.

Hiiumaa ligidal ühtegi märgistatud ala ei olegi…

Ei ole, sest Hiiumaa mereplaneeringu on Riigikohus tühista-

lõpuks kehtestatud

Tuuleenergia arendamiseks sobivad alad

Tuuleenergeetika reservala Tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala Tuuleenergeetika innovatsiooniala Territoriaalmere piir Majandusvööndi piir Varasemad planeeringualad Hiiu ja Pärnu maaakondadega piirnevatel territoriaalmere osadel

nud. Muud teemad, nt vesiviljelus, võivad toimida, aga tuuleenergeetika on praegu välistatud. Keskkonnaorganisatsioon Hiiu Tuul läks mereplaneeringu vastu kohtusse kuni Riigikohtuni välja ja kohus tühistas planeeringu lõpuks seetõttu, et Natura-hindamises oli tehtud vigu ja teemade käsitlused ei olnud nii selged, kui oleks pidanud. Tänavu tellib Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ruumianalüüsi, et läbi analüüsida, millised on võimalikud variandid nii õiguslikus kui ka ruumilises ulatuses, et tuuleenergeetika teema Hiiu merealal uuesti lahendada. Selle töö tulemusena selgub, milliseid uuringuid on vaja lisaks teha. Seejärel saab edasi liikuda valitsusse ja otsustada teadmispõhiselt, kas algatada Hiiu merealal tuuleenergeetika planeerimiseks uus protsess.

Vesiviljelus

Teise kasutusena mainisite vesiviljelust, mis hõlmab kalakasvandusi, vetika- ja karbikasvatust. Kas vesiviljeluses sobivad samad alad, mis tuuleenergeetika arenduses?

Vesiviljelusalad on hoopis laiemad. Kuid tuuleenergeetika arendusaladel on soositud ka vesiviljeluse arendamist, et saavutada positiivne koosmõju.

Vesiviljelusega tegeldakse ju tänapäeval hoogsalt. Mida mereplaneeringud selles valdkonnas muudavad?

Protsess läheb lihtsamaks ja kiiremaks. Varem pole vesiviljelusele konkreetseid reegleid sätestatud. Seni toimus see nii, et kes soovis vesiviljelust arendada, pidi esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse, et soovib asukohas x sellega tegelda. Amet võttis seejärel kõigilt ministeeriumidelt sisendi selle kohta. Ka täna toimitakse protseduuriliselt samamoodi, aga ettevõttel on mereplaneeringu tõttu selge eelinfo, kas selles asukohas on see üldse võimalik või millised mõjud seal on. Planeering määrab need asukohad, kus vesiviljelusega ei saa tegelda. Ülejäänud alade puhul on täpselt kirjas, milliseid uuringuid on vaja teha ja milliseid eksperte on vaja kaasata. Ettevõtja saab äriplaani juures arvestada selle lisaressursi kuluga ja vähendada ebameeldivaid üllatusi. Ka sektori tagasiside on, et nüüd vähemalt on see selge ja nende elu on sellest tulenevalt palju lihtsam.

Kolmanda uue merekasutusena mainisid sõna „merekultuur“. Mida mereplaneeringus selle all mõeldakse?

Toome välja, mis on need väärtused, mida tuleb eri piirkondades kaitsta. Tuuleenergeetika puhul toome välja konkreetsed vaatekohad, mida inimesed on väärtustanud, ja rannikulõigud, kus tuleb hoonestusloa etapis visuaalsete mõjude hindamisega edasi tegelda. Näiteks tuleb teha visualiseeringuid, rääkida kogukonnaga jms.

Teine asi on veealuste mälestiste säilituspaigad, mis on planeeringuga määratud. Kõige paremini säilivad need ju merekeskkonnas. Näiteks juhul, kui sadama süvendamisel avastatakse mälestis, mida ei saa samas asukohas säilitada, sest muidu pole sadama arendus võimalik. Selliste mälestiste jaoks otsisime ruumiliselt sobivaid asukohti, kuhu oleks võimalik need teisaldada. Me oskame prognoosida, kus tulevad suuremate sadamate süvendustööd ja säilitusalad otsiti selle järgi, et need oleksid selliste asukohtade lähedal ja seal oleksid sobi-

vad tingimused, et saaks säilinut teisaldada ja säilitada. Selles on ka turismiväärtus, sest kui sellised asukohad tekivad, saab sinna teha ka sukeldumispargi.

Kas uued merekäsitlused hõlmavad ka näiteks silla ehitamist merre?

Ei, silla ehitust merre see ei hõlma, sest sild on juba püsiühendus, mis vajab täiesti konkreetses asukohas väga detailseid uuringuid. Kui merealade planeering käsitleb ainult merd, siis silla püsiühenduseks on vaja ka maismaad hõlmata. Krabi ja vetikakasvatuste rajamist välistavad alad

Kokkulepped ja hirmud

Läheme üldisemaks. Mis on olnud mereplaneeringu protsessis kõige keerulisem?

Planeering on horisontaalne ühiskondlik kokkulepe, kuidas me ühes ruumis kõik koos peaksime erinevaid tegevusi edasi tegema. Kõige keerulisemad olidki kooskasutuse läbirääkimised: kuidas traditsioonilised ja uued kasutused saaksid samal merealal koos eksisteerida. Hästi lihtne on öelda „ei, me oleme nii teinud ja välistame kõik muu.“ See ei vii meid edasi. Kõige keerulisem arutelu on olnud kalandusvaldkonnaga: kuidas leida kaluritele selline lahendus, mis neile sobiks.

Ja millisele kokkuleppele jõudsite kaluritega?

Kui vaadata uuesti sinist ala, siis selle peal on ereroheline ala, mis ongi see kompromissettepanek, milleni jõudsime. Kui vaadata üldiselt Eestis traalpüüki, siis tuuleenergeetika potentsiaalsed alad kattuvad ainult 4,5% ulatuses kogu Eesti traalpüügi aladega. Sellisel tasemel vaadates tundub see nii marginaalne. Kuid kalurid käivad püüdmas seal, kus on kõige lähem. Seega piirkondlikult oli selge mõju. Uurisime ka rahvusvahelist praktikat, millest selgus, et tuuleparkides aktiivset kalapüüki teha ei saa, seal on liiga suured riskid ja see on ka kindlustuse teema.

Ühelt poolt peame vaatama, et kui meretuulepark ehitatakse, läheb selle alla suur mereala, muidu pole meretuulepargi rajamisel lihtsalt majanduslikku mõtet. Teiselt poolt olid meie kõrval kalurid, kes ütlesid, et tahavad püüda oma traditsioonilises kohas ja ongi kõik. Kaks riigi strateegilist valdkonda ja selget huvi ning tasakaalustamiseks läksime selle teemaga valitsusse, et otsustataks, mida teha.

Mida valitsus siis otsustas?

Kõige intensiivsemad püügialad, mis on märgitud ererohelisega sinise ala peal, jäetakse esialgu reservi, s.t esimesena neid alasid ei kasutataks. Kui järgmistes arendustes selgub, et ülejäänud sinine ala on piisav, et sinna panna vajalik hulk tuulikuid, siis ererohelisi alasid ei võetagi kasutusele. Kui sinisest alast ei piisa, siis hinnatakse alates 2027. a uuesti. See kokkulepe on eriline, sellist lahendust teistes riikides pole olnud.

Mis on olnud suurim üllatus?

Neid on olnud mitu, oleme rahvusvaheliselt saanud palju tunnustust, sest meie planeering on üks täpsemaid. Ütleme väga täpselt ette, mis uuringuid on vaja teha, milliseid eksperte ja kogukondi kaasata. Oleme esitanud suunised ja tingimused. Jah, tingimusi on üsna palju, aga see annab jällegi arendajale kindluse, mida kõike tegema peab, ja kui tingimused pole täidetud, siis ei saa arendada.

Ühe üllatuse tooksin veel välja: kui mullu planeeringu avalikustasime, siis pöördus meie poole üks mittetulundusühing. Uuris meilt teabenõudena palju erinevaid küsimusi, küll memosid, küll taustadokumente. Esialgu arvasime, et tegu on suure vastalisega, kes valmistub tõsiseks vastulauseks. Kui me kolm kuud nendega seda infot edasi tagasi põrgatasime – nemad küsisid, meie saatsime –, siis lõpuks saime viimase kirja, et see on väga hästi tehtud planeering, ning tänati meid suurepärase töö eest selle planeeringu tegemisel.

Räägime kogukonna hirmudest ka. Kui meri ehitatakse tuulikuid täis, kas siis kaob kala ära?

See hirm neil on, aga see pole teaduslikult tõestatud. Kui vaadata rahvusvahelist kirjandust, siis tuleb välja, et kalad hoopis lähevad tuuleparkidesse ja tekib justkui kalade reservaat. Keskkonnaministeerium tellis mereinstituudilt eksperimentaaluuringu, milles imiteeritakse meres tuulepargi müra, et hinnata, kuidas see kaladele mõjub. Sealt siis selgub, kas meie räimele avaldab tuulikupark mingit mõju või ei. Uuringuga alustati tänavu ja esimesed tulemused peaksid tulema järgmisel aastal. Uuring kestab 2024 aastani.

Teine levinud arusaam – tuulikud teevad nii suurt müra, et ei kuule oma mõtteidki.

See on ka tegelikult hirm. Planeeringus tehti ka tervisemõjude hinda-

Laevatee Rahvusvaheline laevatee Varjumisalad Kaadamisalad Ankrualad Riigikaitse Territoriaalmere piir Majandusvööndi piir Varasemad planeeringualad Hiiu ja Pärnu maaakondadega piirnevatel territoriaalmere osadel