Merendusuudised

 18. mail tutvustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Eesti Mereakadeemias valminud väikesaarte transpordiühenduste analüüsi tulemusi, millest selgus, et väikesaarte arengu kindlustamise üks eeldusi on stabiilse, samas paindliku transpordiühenduse tagamine. Väikesaarte transpordiühendusi analüüsis Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia meeskond (professor Ulla Pirita Tapaninen: uuringujuht ja vastutav täitja; Tõnis Hunt: põhitäitja; professor Dago Antov: sadamate ligipääsetavuse analüüsi põhitäitja; Tiia Rõivas: sadamate ligipääsetavuse analüüsi täitja; Riina Palu: teenindustasemed, stsenaariumid, kokkuvõtted, aruande struktuur).  Eesti Mereakadeemia välisauditi (teine korraline kontrollaudit) viis 24.-25. maini läbi sertifi tseerimisasutus Bureau Veritas. Auditi käigus mittevastavusi ei tuvastatud, tehti 8 tähelepanekut.

 Jäämurdehooaeg vältas sel talvel 116 päeva (10. detsembrist 5. aprillini). Pärnu lahel osutas jäämurdeteenust Transpordiameti mitmeotstarbeline laev „EVA-316“ ning Soome lahe jaoks olid valmisolekus jäämurdjad „Tarmo“ (Hundipea sadamas) ja „Botnica“ (Vanasadamas). „EVA-316“ osutas Pärnu sadamat külastanud laevadele jäämurdeteenust 216 korda. Soome lahel oli väga pehme talv ja jääd murda polnud vaja. „EVA-316-l“ kulus Pärnu sadamat külastanud laevadele jäämurdeteenuse osutamisel ligi 343 t kütust.  Aprilli algul alustas Transpordiameti hüdrograafiaosakond merel mõõdistustöödega, tänavu on kavas mõõdistada 1100 km² merealasid ja 70 km² sisevetel. Merel mõõdistatakse „Jakob Prei“, „EVA-320“ ja mõõdistuskaatriga „Kaja“, sisevetel „EVA-301ga“. Plaanitud on sama palju töid kui eelmisel aastal.  Transpordiamet kuulutas välja mandri ja suursaarte vahel sõitma hakkava uue parvlaeva kontseptsiooni disaini hanke, laeva prototüüp ja kontseptsioon otsustatakse aasta lõpuks.  Transpordiameti välisauditi (teine korraline kontrollaudit) viis 19.-20. aprillini läbi sertifitseerimisasutus Bureau Veritas. Auditi käigus mittevastavusi ei tuvastatud, tehti 9 tähelepanekut. Samuti suleti kõik detsembris tehtud erakorralise auditi mittevastavused. Sertifi kaadiga on kaetud meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine, meremeeste diplomeerimise alane tegevus, laevade järelevalve ja sadamate järelevalve.  Transpordiamet avaldas riigi avaandmete portaalis uue andmestiku laevaliikluse kohta, mis on mõeldud üldise laevaliikluse vaatlemiseks.

 14. märtsil saabus Eestisse plaanilisele visiidile Rootsi mereväe ülem kontradmiral Ewa Skoog Haslum, et arutada koostööplaane Eesti mereväe ülema kommodoor Jüri Saskaga.  23. märtsil sõitis miinijahtija „Ugandi“ nädal aega kestnud rahvusvahelisele miinitõrjeõppusele Baltic MCM Squadex 22, et harjutada koostööd liitlaste laevadega.  14. aprillil jõudis Tallinna neli NATO 1. alalisse mereväegruppi (SNMG1) kuuluvat sõjalaeva. 18. aprillil viidi Naissaare lähistel läbi väekaitseharjutus, milles grupi laevad kaitsesid miinijahtijat „Admiral Cowan“ vastase eest, keda imiteerisid mereväe kaatrid „Risto“ ja „Roland“ ning õhuväe õppereaktiivlennuk.  2.-18. maini toimus Saksamaal Rostockis staabitöö õppus Griffi n Marker, milles osales esmakordselt eraldiseisval NATO õppusel täieõigusliku staabitöö liikmena mereväe reservväelane – reservvanemleitnant Alo Tamm täitis õppusel tsiviillaevaliikluse koordinaatori rolli.  7. maist kehtib Kaitseväe põhimääruse uus redaktsioon, mille alusel kuulub mereväe koosseisu mereväebaasi ja laevastiku asemel lahinguteeninduse divisjon, mereväekool (rahuaja üksus), miinisõja divisjon ja rannikukaitse divisjon. Mereväe 3. mail kinnitatud põhimääruse kohaselt kuuluvad lisaks eelnimetatud alalistele üksustele mereväe koosseisu juhtkond, staap ja operatsioonikeskus ning mereväe ülema otsealluvuses on mereväe ülema asetäitja, staabiülem, alaliste struktuuriüksuste ülemad, mereväeveebel, nõunik, kvaliteedijuht ja mereväe ülema käsundus-allohvitser. Mereväe staap jaguneb: 1) personaliosakond (N1); 2) luureosakond (N2); 3) operatiivosakond (N3); 4) logistikaosakond (N4); 5) planeerimisosakond (N5); 6) side- ja juhtimissüsteemide osakond (N6); 7) väljaõppeosakond (N7). Miinisõja divisjoni kuuluvad sõjalaevad ja tuukrirühm. Rannikukaitse divisjoni kuuluvad raketipatarei, väekaitserühmad, seirerühm ja väekaitsekaatrid. Lahinguteeninduse divisjoni kuuluvad sadamateenistus, remondi- ja hooldussektsioon, varustussektsioon, transpordisektsioon ja meditsiinikeskus.  9.-19. maini toimus Leedu vetes rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2022, millest võttis osa 14 riiki ja 12 laeva koos tuukrimeeskondadega, et otsida ja demineerida ajaloolisi veealuseid lõhkekehi. Õppuses osalesid Eesti mereväest miinijahtijad „Admiral Cowan“ ja „Sakala“.  Kaitseväe suurõppusel Siil harjutasid 17. mail Pärnu sadamas mereväelased staabi- ja toetuslaevaga „Wambola“ ning Lääne maakaitseringkonna kaitseliitlased meremiinide transporti ja sadamakaitset. 18. mail saabus dessantlaeval „Torun“ Paldiski Lõunasadamasse Poola rannikukaitseüksus, mis kuulus õppuse ajal Eesti mereväe koosseisu. Kokku saabus õppusele 12 NSM-tüüpi raketisüsteemi, juhtimis- ja transpordimasinat ning üle 50 Poola sõduri. USA merejalaväe umbes 2000-liikmeline üksus viis Saaremaal Tagalahe lõunaosas läbi dessant- ja koostööharjutusi USA mereväe ründelaevalt „Kearsarge“, vastutegevust dessandile tegid Saaremaa maleva kaitseliitlased.

Mereväe radarimeeskonnad teisaldatavate radaritega AN/RSQ-288 said õppusel Saaremaal ülesandeks vaatluse alla võtta kogu Kura kurk ja Mõntu sadam, et julgestada staabi- ja toetuslaevalt „Wambola“ meremiiniväljade panekut ning tuvastada vastaste liikumist, keda imiteerisid USA ründelaev „Kearsarge“ ja dessantlaev „Gunston Hall“. Mereväe laevameeskondade („Wambola“, „Risto“ ja „Roland“) Siili viimaseks harjutuseks jäi öine väekaitseharjutus Lohusalu lahel.

 AS-i Saarte Liinid juhatuse esimeheks sai avaliku konkursiga Kaida Kauler, kes alustas ettevõttes tööd 1. maist. Kaida Kauler oli aastail 2019–2021 ASi Eesti Post juhatuse liige, eelnevalt on ta olnud ASi Metrosert juhataja ning Elektriraudtee AS-i juhatuse esimees. Ta jõudis ka 2015. aastal Veeteede Ameti peadirektori valimise konkursi lõppvooru.

 Eesti sai positiivse vastuse sõjaliste ühenduste projektile EstMilMob, mille eesmärk on parandada transpordiühendusi Tapa sõjaväelinnaku suunas järgmise viie aasta jooksul. Kokku on projekti maksumus 62 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab poolt. Muuhulgas on plaanis projekti käigus ehitada Paldiski Lõunasadamasse uus 310-meetrine kai koos 10 ha kaubakäitlusalaga. Tänu rajatavale kaile saab Tallinna Sadam lisaks liitlaste varustuse sujuvamale vastuvõtule arendada ka taastuvenergeetikat – plaanitav investeering loob eeldused saada tulevaste meretuuleparkide ehituse ja hoolduse baassadamaks.  Tallinna Sadam asutab koos uuendusmeelsete Euroopa sadamate ning Mærsk Mc-Kinney Mølleri Süsinikuneutraalse Meretranspordi Keskusega ambitsioonika kliimameetmete partnerluse, mille eesmärk on luua rohelised transpordikoridorid Põhja-Euroopasse ja Läänemerele, võimaldades kasutusele võtta keskkonnasõbralikumaid kütuseid ja panustada laevandusheitmete vähendamisse. Projekti esimeses etapis koostatakse eel-teostatavuse uuring, mille käigus tuvastatakse Põhja-Euroopas ja Läänemerel roheliste merekoridoride rajamiseks võimalikud marsruudid, laevatüübid ja kütused.  Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Betooniühing valisid aasta betoonehitiseks Tallinna Sadama kruisiterminali, mis valmis Salto AB OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm) ja Stuudio Tallinn OÜ (Villem Tomiste) koostöös.  Tallinna Sadam tähistas 1. aprillil 30. aastapäeva.  13. aprillil avas Tallinna Sadama kruisihooaja kruisilaev „Hamburg“.  TS Laevade parvlaev „Tõll“ naasis 30. aprillil Virtsu-Kuivastu liinile ning asub pärast mullu 22. juulil toimunud õnnetust sõitma taas hübriidrežiimis. Tallinna Sadama ja Gdynia Sadama juhid allkirjastasid mais ühiste kavatsuste protokolli vesiniku kasutamise võimaluste loomiseks.  HHLA TK Estonia Muuga konteineriterminalis 17. kail alustasid aprillis tööd kaks Eesti suurimat konteinerikraanat, mis jõudsid Eestisse Hamburgi Burchardkai terminalist mullu juulis.

 Tallink teatas 11. aprillil, et ettevõte ei lisa tänavu täiendavat laeva oma Tallinna-Stockholmi laevaliinile, nagu varem oli plaanis olnud. Liinile jääb „Baltic Queen“, mis väljub Tallinnast Stockholmi üle päeva.

 Baltic Workboatsi Navy 18 WP klassi patrullkaatri valis Baird Maritime 2021. aasta parimaks väikeseks patrullkaatriks. Esimesed kaks selle klassi laeva anti Eesti mereväele üle 2021. aasta algul ning laevatehases on ehitamisel 14 sama klassi laeva Omaani politseile.  Euroopa Kaitsefond rahastab Eestis väljatöötatud veesõiduki projekti järgi prototüübi (medium-size semi-autonomous surface vessel) arendamist ning konkursi kuulutas Euroopa Komisjon välja 25. mail. Eesti ettevõte Baltic Workboats kavatseb konkursis osaleda, et juhtida loodavat konsortsiumi.  Baltic Workboats andis Rumeenia merepäästeorganisatsioonile (ARSVOM) üle 19 m pikkuse Patrol 19 WP SAR klassi otsingu- ja päästetööde kaatri „Phoenix“ ning 24 m pikkuse Patrol 24 WP SAR klassi otsingu- ja päästetööde kaatri „Ares“.  Baltic Workboats sõlmis lepingu Politsei- ja Piirivalveametiga kolme patrullpaadi ehitamiseks. Ehitatakse üks Patrol 19 WP SAR klassi kaater, nagu „Pikne“ ja „Udria“, ja kaks Patrol 13 SAR klassi kaatrit, nagu „Kessu“ ja „Piiri-Liisu“. Laevad on kavas tarnida 2023. aasta esimeses pooles, lepingu koguväärtus on üle 5 miljoni euro.

Muud uudised

 20. mail tähistati Euroopa merepäeva. See nimi – European Maritime Day – on Euroopa Komisjoni iga-aastasel kahepäevasel konverentsil, mis tänavu peeti 19.-20. maini Ravennas. Esimest korda tähistati Euroopa merepäeva sellenimelise konverentsiga Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni algatusel 20. mail 2008.  18. mail tähistati IMO rahvusvahelist merenduses töötavaile naistele pühendatud päeva: International Day for Women in Maritime.  Keskkonnaministeerium uuendas veealuste vrakkide 2016. a ülevaatuse andmeid ning täiendas vrakkide keskkonnaohtlikkuse infot Transpordiameti vrakkide andmebaasis.  Eesti ühines rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooniga).  Ohutusjuurdluse Keskus alustas 23. mail parvlaeva „Estonia“ uute asjaolude esialgse hindamise põhiuuringuid 3D laserskaneerimise uuringuga.  Scandic Stream Groupi tütarfi rma Scandic Line SIA avas 1. juunil kaubaliini Riia-Södertälje veeremilaevaga “Midas” ja kavandab liinile teistki laeva.