Tennis talv 2014

NR. 4 (31) / 4€ / 2014 DETSEMBER

EESTI

TENNISEAJAKIRI

VASTUKAJA: KALLE MUULI LAPSEVANEMATE ROLLIST PERSOON ERKI NOOL: ENAM MA POEGA EI VÕIDA! MAAILMA TENNISEAASTA KOKKUVÕTE

MEISTRIKLASS: GAEL MONFILS JA KAROLINA PLIŠKOVA ÄRIMEESTE KLUBI XO TÄHISTAS JUUBELIT

f o to V ik t o

r Bu

rki

vs

ki

Nr. 4 (31) 2014 detsember Ajakiri ilmub neli korda aastas BESTPRESS OÜ SÕJAKOOLI 10, 11316 TALLINN AJAKIRI@TENNIS.EE KONTAKT: 626 4782

T OIME T U S

Tenniseaasta 2014 ajalukku Ma sündisin kärekülmal talvel.

Tulest ja veest, kirest ja armastusest.

Ma tean jää ja tule laule.

Ja ma tean, kuidas need sünnivad.

Kuidas talve joik sulab kevadvete sulinaks ja suve sillerdus kaob sügise värvide kaduvikku.

Ja ma tean, kuidas see kõik Sinuni tuua ühesainsas kuumas sõõmus.

Sõõmus, kus on sulandunud punaveini hõrk täius legendaarse Vana Tallinna maagiaga. Ärata mind kuumutades üles, lisa magusaid mandleid, rohkelt rosinaid, kaneelipulk ja miks mitte ka särtsakas apelsiniviil.

vanatallinn.eu

A

asta pealkirjas toodud numbriga raiutakse eelmiste järel ajalukku ning annaalidesse jäävad faktid ja tulemused ning meie mälestustesse hetked ja emotsioonid. Kindlasti väga paljude ajakirja Tennis lugejate jaoks nii enda esitustest väljakul kui oma lemmikutele kaasa elades ja seda erinevatel tasanditel.

Käesolev Tennise number võtab lõppeva aasta kokku, toob välja parimad Eestis nii tippude, kes kaunistavad ka seekordse Tennise esikaant kui meie tublide ja perspektiivikate noorte osas, keda loodame sealsamas näha juba lähiaastate jooksul ja põhjusena ikka mõni selline saavutus, mis tenniseplatsil on korda saadetud.

Meie tippudele on aasta lõpus mõned üksikud nädalad puhkuseks, aga nagu tipptennises ikka, pikalt seda ei võimaldata ja kohe uue aasta alguses lükatakse karussell taas pöörlema. Juba jaanuari keskel saame hakata kaasa elama aasta esimesele suure slämmi turniirile, Austraalia lahtistele ning kogu järgnevat aastat silmas pidades on väga hea meel, et lisaks Kaia Kanepile ja Anett Kontaveidile on ka Jürgen Zopp taas suures mängus sees ning visa tööga sundinud teda pikalt vaevanud seljavigastuse taanduma.

Juba veebruaris saame siinsamas Tallinnas kaasa elada Eesti naiskonna esinemisele Federation Cupi sarjas ning naiskonna hetkeseisu vaadates saame sellele võistlusele igati positiivsete ootustega vastu minna. Nagu elus tihtipeale, peab mõõnale järgnema tõus ja loodetavasti on ka naiskond sellel tõusulainel veel pikalt.

Koduses harrastustennises teeb rõõmu see, et lisaks mängijate arvu kasvule hakkavad teoks saama ka uute tennisehallide ideed, mille puudus ja defitsiit tenniseharrastust Eestis eriti talvisel ajal pärsib.

Käesolevas numbris alustame ka vastavateemalist artiklite sarja, kuna kindlasti on hallide ehitus nii mõnelgi pool ammu kavva võetud, aga takerdunud seni erinevate probleemide taha.

Ajakiri Tennis jõuab Teieni uuesti järgmise aasta märtsis ja jätkab valitud kursil koos Teiega, head lugejad. Püüame oma koostööd veelgi tihendada ja koos jätkuvalt head tenniseajakirja teha!

Edukat aasta lõppu, rahulikke jõulupühi, meeleolukat aastavahetust ning soovitu täitumist uuel aastal!

Donatas Narmont Tennise väljaandja

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

P E AT O I M E TA J A Ants Põldoja ants@tennis.ee TURUNDUS - JA LEVIJUHT Kätlin Suviste ajakiri@tennis.ee TOIME TA JA- SEKRE TÄR Laura Rahe laura@tennis.ee VÄ L J A A N D J A Donatas Narmont donatas@tennis.ee

REKLAAM ajakiri@tennis.ee telefon: 626 4780

NORDICOM reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770

T E NNI S E VÄ L JA A NDMI S T T OE TAVA D

JAANUS PAAS SVEN MANSBERG VILLEM LAPIMAA TIIT SEPP & Ajakiri Tennis pakub osalise või täiskoormusega tööd

TOIMETAJALE,

kelle ülesandeks on ajakirja artiklite kirjutamine ja toimetamine ning väljaaande valmimisprotsessis osalemine, samuti Tennise kodulehe ja FB lehe toimetamine ja koordineerimine ning eriprojektides osalemine.

Kandideerimise soovi korral palun saatke vastavasisuline avaldus koos oma kontaktandmete ja CV-ga aadressil donatas@tennis.ee.

Lisainfo laura@tennis.ee või 626 4780.

f o to V ik t o

r Bu

rki

vs

ki

Nr. 4 (31) 2014 detsember Ajakiri ilmub neli korda aastas BESTPRESS OÜ SÕJAKOOLI 10, 11316 TALLINN AJAKIRI@TENNIS.EE KONTAKT: 626 4782

T OIME T U S

Tenniseaasta 2014 ajalukku Ma sündisin kärekülmal talvel.

Tulest ja veest, kirest ja armastusest.

Ma tean jää ja tule laule.

Ja ma tean, kuidas need sünnivad.

Kuidas talve joik sulab kevadvete sulinaks ja suve sillerdus kaob sügise värvide kaduvikku.

Ja ma tean, kuidas see kõik Sinuni tuua ühesainsas kuumas sõõmus.

Sõõmus, kus on sulandunud punaveini hõrk täius legendaarse Vana Tallinna maagiaga. Ärata mind kuumutades üles, lisa magusaid mandleid, rohkelt rosinaid, kaneelipulk ja miks mitte ka särtsakas apelsiniviil.

vanatallinn.eu

A

asta pealkirjas toodud numbriga raiutakse eelmiste järel ajalukku ning annaalidesse jäävad faktid ja tulemused ning meie mälestustesse hetked ja emotsioonid. Kindlasti väga paljude ajakirja Tennis lugejate jaoks nii enda esitustest väljakul kui oma lemmikutele kaasa elades ja seda erinevatel tasanditel.

Käesolev Tennise number võtab lõppeva aasta kokku, toob välja parimad Eestis nii tippude, kes kaunistavad ka seekordse Tennise esikaant kui meie tublide ja perspektiivikate noorte osas, keda loodame sealsamas näha juba lähiaastate jooksul ja põhjusena ikka mõni selline saavutus, mis tenniseplatsil on korda saadetud.

Meie tippudele on aasta lõpus mõned üksikud nädalad puhkuseks, aga nagu tipptennises ikka, pikalt seda ei võimaldata ja kohe uue aasta alguses lükatakse karussell taas pöörlema. Juba jaanuari keskel saame hakata kaasa elama aasta esimesele suure slämmi turniirile, Austraalia lahtistele ning kogu järgnevat aastat silmas pidades on väga hea meel, et lisaks Kaia Kanepile ja Anett Kontaveidile on ka Jürgen Zopp taas suures mängus sees ning visa tööga sundinud teda pikalt vaevanud seljavigastuse taanduma.

Juba veebruaris saame siinsamas Tallinnas kaasa elada Eesti naiskonna esinemisele Federation Cupi sarjas ning naiskonna hetkeseisu vaadates saame sellele võistlusele igati positiivsete ootustega vastu minna. Nagu elus tihtipeale, peab mõõnale järgnema tõus ja loodetavasti on ka naiskond sellel tõusulainel veel pikalt.

Koduses harrastustennises teeb rõõmu see, et lisaks mängijate arvu kasvule hakkavad teoks saama ka uute tennisehallide ideed, mille puudus ja defitsiit tenniseharrastust Eestis eriti talvisel ajal pärsib.

Käesolevas numbris alustame ka vastavateemalist artiklite sarja, kuna kindlasti on hallide ehitus nii mõnelgi pool ammu kavva võetud, aga takerdunud seni erinevate probleemide taha.

Ajakiri Tennis jõuab Teieni uuesti järgmise aasta märtsis ja jätkab valitud kursil koos Teiega, head lugejad. Püüame oma koostööd veelgi tihendada ja koos jätkuvalt head tenniseajakirja teha!

Edukat aasta lõppu, rahulikke jõulupühi, meeleolukat aastavahetust ning soovitu täitumist uuel aastal!

Donatas Narmont Tennise väljaandja

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

P E AT O I M E TA J A Ants Põldoja ants@tennis.ee TURUNDUS - JA LEVIJUHT Kätlin Suviste ajakiri@tennis.ee TOIME TA JA- SEKRE TÄR Laura Rahe laura@tennis.ee VÄ L J A A N D J A Donatas Narmont donatas@tennis.ee

REKLAAM ajakiri@tennis.ee telefon: 626 4780

NORDICOM reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770

T E NNI S E VÄ L JA A NDMI S T T OE TAVA D

JAANUS PAAS SVEN MANSBERG VILLEM LAPIMAA TIIT SEPP & Ajakiri Tennis pakub osalise või täiskoormusega tööd

TOIMETAJALE,

kelle ülesandeks on ajakirja artiklite kirjutamine ja toimetamine ning väljaaande valmimisprotsessis osalemine, samuti Tennise kodulehe ja FB lehe toimetamine ja koordineerimine ning eriprojektides osalemine.

Kandideerimise soovi korral palun saatke vastavasisuline avaldus koos oma kontaktandmete ja CV-ga aadressil donatas@tennis.ee.

Lisainfo laura@tennis.ee või 626 4780.

SISUKORD

38

14

6

Tenniseuudiseid Eestist ja maailmast

17

Rahvusvaheline treenerite konverents Tallinnas

TULEVIKUTEGIJAD: LISSI KUBRE JA KENNETH KOORT

TENNISEAASTA PILDIS

18

Alexela Masters: täiskasvanud ja noored

46

22

MEISTRIKLASS: GAEL MONFILS JA KAROLINA PLISKOVA

Seenioride tenniseaasta

24

30

Psühholoogi nõu: kuidas seada eesmärke

42

WTA ja ATP finaalturniirid

56

Maailma tenniseaasta ülevaade

58

Davis Cup: Federeri unistus täitus

62

KO M M E N TAAR

Lastetennise Tekst: Kalle Muuli, Tenniseklubi XO

Kuidas ehitada tennisehalli

P

aar korda olen sattunud turniirile, kust peakohtunik on terveks päevaks lihtsalt minema jalutanud, sest tal on kuskil mujal parajasti muid asjatoimetusi olnud. Ja päris palju olen pidanud kahjuks nägema, kuidas lasteturniiri korraldaja mingil arusaamatul põhjusel GP-sarja võistlusjuhendit eirab.

Aga ma ei tõttaks neid üksikjuhtumeid üldistama ja kedagi umbmääraselt süüdistama. Tõrvatilk võib küll rikkuda meepüti, kuid isegi tervest hulgast ebameeldivatest üksikjuhtumitest, mis aastatepikkusest lasteturniiride jälgimisest mälusoppi talletunud, ei saa ma kuidagi teha järeldust, et meie tennisetreenerid ja kohtunikud ei kõlba kuhugi. See oleks ilmselge ülekohus. Meil on väga häid treenereid ja kohtunikke ning enamasti pole GP-sarja lasteturniiridel häda midagi.

72

Tere Tennisekeskuse tegus sügis

KALLE MUULI KIRJUTAB LAPSEVANEMATE ROLLIST

74

Reval Ladies: intervjuu uue presidendiga

78

Samuti olen kindel, et kui mõni üksik erand välja arvata, jälgivad neil võistlustel oma maimukeste heitlusi Eesti parimad lapsevanemad. Olen selles osas pisut teist meelt kui treener Silver Karjus, kes eelmises ajakirjanumbris üheainsa turniiri muljete põhjal lapsevanematele liigse sekkumise ja laste survestamise pärast etteheiteid tegi.

Liiga hoogne üldistamine ja kohatine halvustamine võib võtta lapsevanemailt tahtmise kaasa mõelda. Sellest oleks kahju, sest Karjuse artiklis „Lapsevanemad, noorte sport on mõeldud eelkõige lastele!“ kirjeldatud probleem on tegelikult väga oluline. Võimalik, et see on üks olulisemaid probleeme meie lastetennises üldse. Seepärast on väga hea, et keegi selle kõva häälega välja ütles. Kui me tahame, et miski paremaks muutuks, siis on nurga taga sosistamisest vähe abi. Suud tuleb puhtaks rääkida, see on õige. Aga seda tuleb teha viisakalt, heas usus tegutsevaid lapsevanemaid solvamata.

Seepärast tundub mulle ka kohatu, kui treener hakkab lapsevanemate käitumisest rääkides osatama nende välimust (emad, kes on pealt kullakarvalised, seest siiruviirulised) või sportlikku vormi (isad, kes jooksevad kilomeetri 11 minutiga).

Olen vanuseklassis 50+ jooksnud maratoni ajaga 3 tundi ja 17 minutit, aga see ei tee mind kahjuks paremaks ega õnneks

80

Ka särgiäris peab õunu võrdlema õuntega

84

Liigamängijate valik: paaris- või üksikmäng

Ankeedile vastab Mirja-Helen Järvel

95

Tennisetalve kalender

8

KAANELUGU: EESTI TENNISE HOOAJA KOKKUVÕTE

R Ä Ä K I G E M A I A S T, MI T T E A I A AU GU S T

Vääriskivi räägib selle kandjaga

94

ALGUS JA OTS

28

64

Margus Uba räägib tennise etiketist

TENNISELIIT VALIS PARIMAID

Olen seitsme aasta jooksul oma tütrele kaasa elanud enam kui sajal tenniseturniiril. Selle aja jooksul olen ühe korra näinud treenerit, kes oma 12-aastast õpilast pärast kaotatud mängu platsi kõrval kõva häälega sõimas.

RAM Tennise uus hall Viimsis

88

66

20

Analüüs: lootustandva noore raske tee

28

34

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

92

PERSOON: ERKI NOOL TENNISEST JA POJA TREENINGUTEST

XO KLUBI AJALUGU JA JUUBELITURNIIR

®

o

r

t

o

p

e

e

d

i

a

www.gadox.ee

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid.

Jooksmine ühendab paljusid spordialasi.

Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis.

Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ‘’Tennis’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete tennisistide poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga mängimise ajal mis tahes suunas liikudes.

tallatugede tellimine etteregistreerimisega AMSERV TOETAB EESTI TENNIST

tallinn, türi 10 C, tel: 6501 322 · tartu, nelgi 13, tel: 740 0006

SISUKORD

38

14

6

Tenniseuudiseid Eestist ja maailmast

17

Rahvusvaheline treenerite konverents Tallinnas

TULEVIKUTEGIJAD: LISSI KUBRE JA KENNETH KOORT

TENNISEAASTA PILDIS

18

Alexela Masters: täiskasvanud ja noored

46

22

MEISTRIKLASS: GAEL MONFILS JA KAROLINA PLISKOVA

Seenioride tenniseaasta

24

30

Psühholoogi nõu: kuidas seada eesmärke

42

WTA ja ATP finaalturniirid

56

Maailma tenniseaasta ülevaade

58

Davis Cup: Federeri unistus täitus

62

KO M M E N TAAR

Lastetennise Tekst: Kalle Muuli, Tenniseklubi XO

Kuidas ehitada tennisehalli

P

aar korda olen sattunud turniirile, kust peakohtunik on terveks päevaks lihtsalt minema jalutanud, sest tal on kuskil mujal parajasti muid asjatoimetusi olnud. Ja päris palju olen pidanud kahjuks nägema, kuidas lasteturniiri korraldaja mingil arusaamatul põhjusel GP-sarja võistlusjuhendit eirab.

Aga ma ei tõttaks neid üksikjuhtumeid üldistama ja kedagi umbmääraselt süüdistama. Tõrvatilk võib küll rikkuda meepüti, kuid isegi tervest hulgast ebameeldivatest üksikjuhtumitest, mis aastatepikkusest lasteturniiride jälgimisest mälusoppi talletunud, ei saa ma kuidagi teha järeldust, et meie tennisetreenerid ja kohtunikud ei kõlba kuhugi. See oleks ilmselge ülekohus. Meil on väga häid treenereid ja kohtunikke ning enamasti pole GP-sarja lasteturniiridel häda midagi.

72

Tere Tennisekeskuse tegus sügis

KALLE MUULI KIRJUTAB LAPSEVANEMATE ROLLIST

74

Reval Ladies: intervjuu uue presidendiga

78

Samuti olen kindel, et kui mõni üksik erand välja arvata, jälgivad neil võistlustel oma maimukeste heitlusi Eesti parimad lapsevanemad. Olen selles osas pisut teist meelt kui treener Silver Karjus, kes eelmises ajakirjanumbris üheainsa turniiri muljete põhjal lapsevanematele liigse sekkumise ja laste survestamise pärast etteheiteid tegi.

Liiga hoogne üldistamine ja kohatine halvustamine võib võtta lapsevanemailt tahtmise kaasa mõelda. Sellest oleks kahju, sest Karjuse artiklis „Lapsevanemad, noorte sport on mõeldud eelkõige lastele!“ kirjeldatud probleem on tegelikult väga oluline. Võimalik, et see on üks olulisemaid probleeme meie lastetennises üldse. Seepärast on väga hea, et keegi selle kõva häälega välja ütles. Kui me tahame, et miski paremaks muutuks, siis on nurga taga sosistamisest vähe abi. Suud tuleb puhtaks rääkida, see on õige. Aga seda tuleb teha viisakalt, heas usus tegutsevaid lapsevanemaid solvamata.

Seepärast tundub mulle ka kohatu, kui treener hakkab lapsevanemate käitumisest rääkides osatama nende välimust (emad, kes on pealt kullakarvalised, seest siiruviirulised) või sportlikku vormi (isad, kes jooksevad kilomeetri 11 minutiga).

Olen vanuseklassis 50+ jooksnud maratoni ajaga 3 tundi ja 17 minutit, aga see ei tee mind kahjuks paremaks ega õnneks

80

Ka särgiäris peab õunu võrdlema õuntega

84

Liigamängijate valik: paaris- või üksikmäng

Ankeedile vastab Mirja-Helen Järvel

95

Tennisetalve kalender

8

KAANELUGU: EESTI TENNISE HOOAJA KOKKUVÕTE

R Ä Ä K I G E M A I A S T, MI T T E A I A AU GU S T

Vääriskivi räägib selle kandjaga

94

ALGUS JA OTS

28

64

Margus Uba räägib tennise etiketist

TENNISELIIT VALIS PARIMAID

Olen seitsme aasta jooksul oma tütrele kaasa elanud enam kui sajal tenniseturniiril. Selle aja jooksul olen ühe korra näinud treenerit, kes oma 12-aastast õpilast pärast kaotatud mängu platsi kõrval kõva häälega sõimas.

RAM Tennise uus hall Viimsis

88

66

20

Analüüs: lootustandva noore raske tee

28

34

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

92

PERSOON: ERKI NOOL TENNISEST JA POJA TREENINGUTEST

XO KLUBI AJALUGU JA JUUBELITURNIIR

®

o

r

t

o

p

e

e

d

i

a

www.gadox.ee

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid.

Jooksmine ühendab paljusid spordialasi.

Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis.

Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ‘’Tennis’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete tennisistide poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga mängimise ajal mis tahes suunas liikudes.

tallatugede tellimine etteregistreerimisega AMSERV TOETAB EESTI TENNIST

tallinn, türi 10 C, tel: 6501 322 · tartu, nelgi 13, tel: 740 0006

TENNISEUUDISED

TENNISEUUDISED

TENNISENOPPEID

Traditsiooniline tenniseuudiste rubriik pajatab paari viimase kuu sündmustest, mis pikema loona ajakirja ei mahtunud. Seekord on nopetesse lisatud ka üks vigade parandus ning üle pika aja uuesti ilmub lühirubriik „Nagu kaks tilka vett“.

E E R IK K E DA R S TA AS TA B A JA L OOL IS T T ÕDE

EESTIST JA MAAILMAST

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Scanpix, Viktor Burkivski, Alcorni Ülikool N O VA K D J O K O V I C S A I I S A K S K E R S T E N VA N E M T E E N I S U S A - S KÕRGE TUNNUSTUSE

JÜRGEN ZOPP VÕITIS KARJÄÄRI TEISE CHALLENGERI

Kaks aastat seljavigastusega kimpus olnud Jürgen Zopp saavutas esimest korda pärast 2012. aasta head hooaega kõva tulemuse, kui võitis Helsingi 42 500 euro suuruse auhinnafondiga Challengeri ja teenis maailma edetabelis 80 punkti.

Vabapääsmega (wild card) turniirile pääsenud Zoppil loosiga ei vedanud, kui ta läks kohe kokku esimesena asetatud publiku soosiku Jarkko Niemineniga (tol hetkel maailma edetabeli 65.). Ent Zopp võitis 3:6, 6:3, 6:0! Hiljem alistas ta veel kaks esisaja lähedal paiknenud mängijat: Victor Hanescu (Rumeenia, 124.) ja finaalis Dudi Sela (Iisrael, 111.).

Zopp tunnistas, et võit oli talle endale ka suur üllatus. „Ma ei osanud midagi oodata sellelt turniirilt. Tulin siia ja vaatasin, et esimene vastane on Jarkko Nieminen. Mõtlesin, et proovin hea mängu teha, aga et võidan turniiri – see on natuke uskumatu,“ ütles Zopp.

Nädal varem oli Zopp võitnud Tallinnas Paf Openi, kuid seal oli eestlane esimesena asetatud ning seetõttu esikoht üpriski oodatud. Challengeri tasemel turniiri on Zopp varem võitnud Kaasanis 2012. aastal.

6

USA-s Alcorni ülikoolis õppiv ja tennist mängiv saarlane Kersten Vanem pälvis heade sportlike saavutuste eest Mississippi osariigis Halbrooki auhinna, kirjutas Saarte Hääl.

Auhinda antakse osariigi õpilassportlastele, kes on silma paistnud nii akadeemiliste kui ka sportlike tulemustega ning võistkonna juhtimise ja üldkasuliku töö eest. “Sellel auhinnal, nagu ka igal teisel autasul, on minu jaoks väga suur tähendus, sest see on välja teenitud raske tööga,” rääkis Kersten Vanem.

“Midagi pole mulle lihtsalt kätte antud, olen pidanud valama nii higi kui ka verd, et autasud välja teenida.”

Kevadel valiti Kersten Vanem kohaliku piirkonna aasta parimaks mängijaks, samuti kuulus ta All-Star võistkonda.

Hooaja lõpus valiti ta Alcorni ülikooli parimaks naissportlaseks, ülikooli tennisenaiskonna väärtuslikemaks mängijaks (MVP) ja parimaks paarismängijaks.

CAROLINE WOZNIACKI LÄBIS NE W YORGI M A R ATONI

Taani tennisist Caroline Wozniacki, maailma kaheksas reket, läbis novembri esimesel pühapäeval heategevuslikul otstarbel New Yorgi maratoni korraliku ajaga 3:26.33.

Wozniacki ütles naljatades, et tegi kõik selleks, et mitte olla katsumuseks valmis: kolm päeva enne starti pani ta kella neljani hommikul pidu, läbis viimasel nädalal treeningul vaid 20 kilomeetrit ja vaatas võistluse eelõhtul koos Serena Williamsiga NHL-i hokimängu.

Taani tennisist otsustas osalemise New Yorgi maratonil suvel, kui tema endine poiss-sõber, golfar Rory McIlroy nende pulmad tühistas. Abiellumine pidi aset leidma just

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Maailma meeste tennise esireket Novak Djokovic (pildil koos abikaasa Jelenaga) sai 20. oktoobril isaks, kui tema abikaasa Jelena sünnitas poja, kellele pandi nimeks Stefan.

Serbia meedia teavitas sündmusest sama päeva õhtul ja Djokovic kinnitas rõõmsat uudist Twitteris. “Stefan, meie beebiingel on sündinud! Olen nii uhke oma kauni naise Jelena üle. Tänan sind väga armastuse ja toetuse eest! Me kõik armastame sind!”

Paar teatas tulevase lapse sünnist aprillikuus ning abiellumistseremoonia leidis aset juulis, nädal pärast Wimbledoni turniiri lõppu, kui leidus võimalus korraks tennisest aeg maha võtta. Pulmad peeti Montenegros eksklusiivsel San Stefani saarel, kuhu tavakülastajad ainult eriloaga pääsevad.

Pole teada, kas poja nimi valiti pulmapaiga põhjal.

Inglismaal saab kihlveokontorites juba teha panuse, et 2036. aastal mängivad Wimbledoni finaalis uuesti Federer ja Djokovic, kuid siis juba nende pojad.

Tennisenopete rubriigis tuleb seekord pisut teha vigade parandust, millele osutas tähelepanu Eesti endine tipptennisist ja tennisetegelane Eerik Kedars (pildil koos abikaasaga).

Kedarsi sõnul väärib kiitust ajakirjas Tennis ilmunud Erlend Teemägi artikkel, kus paljud sõjaeelsete meistrivõistluste tulemused õigel kujul taastati. „Kuid parandamist vajaks ka Tiit Nuudi väide ajakirja Tennis tänavuses esimeses numbris ilmunud „Kahekõnes“, kus ta mainib, et Peedu Ojamaa sai Eesti Tenniseföderatsiooni presiidiumi esimeheks aastal 1982. Tegelikult valiti härra Ojamaa nii liikmeks kui ka esimeheks 10. detsembril 1983, samal ajal valiti presiidiumi liikmeks ka Tiit Nuudi ise,“ selgitab Kedars.

Kedars täpsustab Eesti tennise juhtimise ajalugu: pärast Arved Toompalu ootamatut surma 13. mail 1983 läksid presiidiumi esimehe kohustused üle Eerik Kedarsile, kes presidendi (tollal presiidiumi esimees) kohusetäitjana tegutses kuni Peedu Ojamaa valimiseni ehk 7 kuud.

Samuti viitab Kedars raamatule „Eesti Tennis 100“, kus lk 51 asuva foto allkiri pole õige. Nimelt on sellel fotol presiidium enne 10. detsembri valimiskoosolekut, kusjuures kõik liikmed on pildil. Raamatus seisab, et osa liikmeid on puudu ning foto tegemise ajaks märgitud 1985. Eksitus tulenes Kedarsi arvates sellest, et kuna Ojamaad fotol polnud, siis arvati, et tema ja veel mõned uued liikmed on puudu. Tegelikult oli foto tehtud varem.

KAKS TILKA VETT maratoni nädalavahetusel, seega soovis Wozniacki halva unustamiseks head teha – jooksuga kogus ta 81 000 dollarit vaeste laste sportimiseks. Esialgu lootis Wozniacki purustada nelja tunni piiri, kuid jooksutreeninguid alustades avastas, et kõik tuleb üsna kergelt ja muutis plaani: “Kuskil 3:30 ja 3:45 vahel oli mu eesmärk.” Selle ta isegi ületas.

Pikamaajooksutreener Toomas Tarm ütles ajakirjale Tennis, et Wozniacki tulemus teda ei üllatanud. “Oleks ta jooksnud 2:40ga, siis olnuksin tõesti üllatunud,” märkis Tarm. “Tennisisti ettevalmistus annab hea vastupidavuse ja jalad. Ilmselt kõik tugevad tennisemängijad ei suuda maratoni alla kolme ja poole tunni joosta, kuid trenn, mida nad mängu nimel teevad, on selliseks tulemuseks piisav.”

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Maret Komarova Euroopa parim naisgolfar

Suzann Pettersen Eesti harrastustennisist 7

TENNISEUUDISED

TENNISEUUDISED

TENNISENOPPEID

Traditsiooniline tenniseuudiste rubriik pajatab paari viimase kuu sündmustest, mis pikema loona ajakirja ei mahtunud. Seekord on nopetesse lisatud ka üks vigade parandus ning üle pika aja uuesti ilmub lühirubriik „Nagu kaks tilka vett“.

E E R IK K E DA R S TA AS TA B A JA L OOL IS T T ÕDE

EESTIST JA MAAILMAST

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Scanpix, Viktor Burkivski, Alcorni Ülikool N O VA K D J O K O V I C S A I I S A K S K E R S T E N VA N E M T E E N I S U S A - S KÕRGE TUNNUSTUSE

JÜRGEN ZOPP VÕITIS KARJÄÄRI TEISE CHALLENGERI

Kaks aastat seljavigastusega kimpus olnud Jürgen Zopp saavutas esimest korda pärast 2012. aasta head hooaega kõva tulemuse, kui võitis Helsingi 42 500 euro suuruse auhinnafondiga Challengeri ja teenis maailma edetabelis 80 punkti.

Vabapääsmega (wild card) turniirile pääsenud Zoppil loosiga ei vedanud, kui ta läks kohe kokku esimesena asetatud publiku soosiku Jarkko Niemineniga (tol hetkel maailma edetabeli 65.). Ent Zopp võitis 3:6, 6:3, 6:0! Hiljem alistas ta veel kaks esisaja lähedal paiknenud mängijat: Victor Hanescu (Rumeenia, 124.) ja finaalis Dudi Sela (Iisrael, 111.).

Zopp tunnistas, et võit oli talle endale ka suur üllatus. „Ma ei osanud midagi oodata sellelt turniirilt. Tulin siia ja vaatasin, et esimene vastane on Jarkko Nieminen. Mõtlesin, et proovin hea mängu teha, aga et võidan turniiri – see on natuke uskumatu,“ ütles Zopp.

Nädal varem oli Zopp võitnud Tallinnas Paf Openi, kuid seal oli eestlane esimesena asetatud ning seetõttu esikoht üpriski oodatud. Challengeri tasemel turniiri on Zopp varem võitnud Kaasanis 2012. aastal.

6

USA-s Alcorni ülikoolis õppiv ja tennist mängiv saarlane Kersten Vanem pälvis heade sportlike saavutuste eest Mississippi osariigis Halbrooki auhinna, kirjutas Saarte Hääl.

Auhinda antakse osariigi õpilassportlastele, kes on silma paistnud nii akadeemiliste kui ka sportlike tulemustega ning võistkonna juhtimise ja üldkasuliku töö eest. “Sellel auhinnal, nagu ka igal teisel autasul, on minu jaoks väga suur tähendus, sest see on välja teenitud raske tööga,” rääkis Kersten Vanem.

“Midagi pole mulle lihtsalt kätte antud, olen pidanud valama nii higi kui ka verd, et autasud välja teenida.”

Kevadel valiti Kersten Vanem kohaliku piirkonna aasta parimaks mängijaks, samuti kuulus ta All-Star võistkonda.

Hooaja lõpus valiti ta Alcorni ülikooli parimaks naissportlaseks, ülikooli tennisenaiskonna väärtuslikemaks mängijaks (MVP) ja parimaks paarismängijaks.

CAROLINE WOZNIACKI LÄBIS NE W YORGI M A R ATONI

Taani tennisist Caroline Wozniacki, maailma kaheksas reket, läbis novembri esimesel pühapäeval heategevuslikul otstarbel New Yorgi maratoni korraliku ajaga 3:26.33.

Wozniacki ütles naljatades, et tegi kõik selleks, et mitte olla katsumuseks valmis: kolm päeva enne starti pani ta kella neljani hommikul pidu, läbis viimasel nädalal treeningul vaid 20 kilomeetrit ja vaatas võistluse eelõhtul koos Serena Williamsiga NHL-i hokimängu.

Taani tennisist otsustas osalemise New Yorgi maratonil suvel, kui tema endine poiss-sõber, golfar Rory McIlroy nende pulmad tühistas. Abiellumine pidi aset leidma just

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Maailma meeste tennise esireket Novak Djokovic (pildil koos abikaasa Jelenaga) sai 20. oktoobril isaks, kui tema abikaasa Jelena sünnitas poja, kellele pandi nimeks Stefan.

Serbia meedia teavitas sündmusest sama päeva õhtul ja Djokovic kinnitas rõõmsat uudist Twitteris. “Stefan, meie beebiingel on sündinud! Olen nii uhke oma kauni naise Jelena üle. Tänan sind väga armastuse ja toetuse eest! Me kõik armastame sind!”

Paar teatas tulevase lapse sünnist aprillikuus ning abiellumistseremoonia leidis aset juulis, nädal pärast Wimbledoni turniiri lõppu, kui leidus võimalus korraks tennisest aeg maha võtta. Pulmad peeti Montenegros eksklusiivsel San Stefani saarel, kuhu tavakülastajad ainult eriloaga pääsevad.

Pole teada, kas poja nimi valiti pulmapaiga põhjal.

Inglismaal saab kihlveokontorites juba teha panuse, et 2036. aastal mängivad Wimbledoni finaalis uuesti Federer ja Djokovic, kuid siis juba nende pojad.

Tennisenopete rubriigis tuleb seekord pisut teha vigade parandust, millele osutas tähelepanu Eesti endine tipptennisist ja tennisetegelane Eerik Kedars (pildil koos abikaasaga).

Kedarsi sõnul väärib kiitust ajakirjas Tennis ilmunud Erlend Teemägi artikkel, kus paljud sõjaeelsete meistrivõistluste tulemused õigel kujul taastati. „Kuid parandamist vajaks ka Tiit Nuudi väide ajakirja Tennis tänavuses esimeses numbris ilmunud „Kahekõnes“, kus ta mainib, et Peedu Ojamaa sai Eesti Tenniseföderatsiooni presiidiumi esimeheks aastal 1982. Tegelikult valiti härra Ojamaa nii liikmeks kui ka esimeheks 10. detsembril 1983, samal ajal valiti presiidiumi liikmeks ka Tiit Nuudi ise,“ selgitab Kedars.

Kedars täpsustab Eesti tennise juhtimise ajalugu: pärast Arved Toompalu ootamatut surma 13. mail 1983 läksid presiidiumi esimehe kohustused üle Eerik Kedarsile, kes presidendi (tollal presiidiumi esimees) kohusetäitjana tegutses kuni Peedu Ojamaa valimiseni ehk 7 kuud.

Samuti viitab Kedars raamatule „Eesti Tennis 100“, kus lk 51 asuva foto allkiri pole õige. Nimelt on sellel fotol presiidium enne 10. detsembri valimiskoosolekut, kusjuures kõik liikmed on pildil. Raamatus seisab, et osa liikmeid on puudu ning foto tegemise ajaks märgitud 1985. Eksitus tulenes Kedarsi arvates sellest, et kuna Ojamaad fotol polnud, siis arvati, et tema ja veel mõned uued liikmed on puudu. Tegelikult oli foto tehtud varem.

KAKS TILKA VETT maratoni nädalavahetusel, seega soovis Wozniacki halva unustamiseks head teha – jooksuga kogus ta 81 000 dollarit vaeste laste sportimiseks. Esialgu lootis Wozniacki purustada nelja tunni piiri, kuid jooksutreeninguid alustades avastas, et kõik tuleb üsna kergelt ja muutis plaani: “Kuskil 3:30 ja 3:45 vahel oli mu eesmärk.” Selle ta isegi ületas.

Pikamaajooksutreener Toomas Tarm ütles ajakirjale Tennis, et Wozniacki tulemus teda ei üllatanud. “Oleks ta jooksnud 2:40ga, siis olnuksin tõesti üllatunud,” märkis Tarm. “Tennisisti ettevalmistus annab hea vastupidavuse ja jalad. Ilmselt kõik tugevad tennisemängijad ei suuda maratoni alla kolme ja poole tunni joosta, kuid trenn, mida nad mängu nimel teevad, on selliseks tulemuseks piisav.”

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Maret Komarova Euroopa parim naisgolfar

Suzann Pettersen Eesti harrastustennisist 7

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Tekst: Ants Põldoja Foto: Scanpix

2014 hooaja kokkuvõte

Jürgen Zopp:

Kaia Kanepi

vastuoluline

TÄITSIN HOOAJA EESMÄRGI PÜSIDA TERVENA

aasta

Jürgen Zoppi tänavust hooaega võib hinnata vastuoluliselt. Võrreldes mullusega läks paremini, sest Eesti esireket sai alates maikuust vigastuspausita mängida. Paraku ei võimaldanud tulemused täit rahulolu hooajast tunda.

T

egime Zoppiga hooaja kokkuvõtte lühiusutluse päeval, mil ta Tallinnas Paf Openi veerandfinaalis alistas sakslase Matthias Wunneri 6:2, 6:3. Selles matšis oli kohati märgata vigastuseelse ehk 2012. aasta Zoppi mängutaset. „Eelmistega võrreldes oli see parem mäng,“ tunnistas Zopp. „Eks ma proovin. Hea, et suurelt võitsin, kuid peamiselt õnnestunud servi arvel. Tagajoonel olime peaaegu võrdsed ning tegelikult ma veel väljakul end kindlalt ei tunne.“ Seda rääkides Zopp veel ei teadnud, et võidab nii Paf Openi kui ka seejärel Helsingi Challengeri.

S E L J AVA L U TA A N D U N U D

Seda tunnistas Zopp küll, et eelmise aastaga võrreldes läks tänavu paremini. „Ühtmoodi rasked on olnud kaks viimast hooaega, seda just vigastuse poole pealt,“ ütles Zopp. „Maikuust alates on selg siiski palju parem olnud. Viimasel kolmel-neljal kuul pole selle taha midagi jäänud. See on igatahes positiivne.“

Oma karjääri parimal, 2012. aastal, võitis Zopp aeg-ajalt maailma esisaja mehi, teise saja mängijad olid talle peaaegu kui „kliendid“ - neid tagus ta järjekindlalt. Selge, et niisugusest tasemest jääb praegusel Zoppil veidi puudu. Tänavu sai ta enne Helsingi turniiri maailma teise saja meestele harva vastu. Samas on ju mängijaid, kes väga kiiresti pärast vigastust vormi taastavad? „Jah, aga minu puhul pole nii juhtunud,“ muigas Zopp pisut vabandava ilmega. „Olen ka vigastuse taandumise järel kohe mängima läinud, sest tänu niinimetatud protected ranking’ule sain osaleda slämmiturniiridel ja tuli seda võimalust kasutada. Ei saanud lubada endale korralikku ettevalmistust. Lisaks on rolli mänginud ka see, et kuna vorm polnud kohe nii hea, otsustasin rohkem madalama kategooria turniiridel kaasa lüüa. Kuna seal ei ole neid teise saja mängijaid, siis Challenger-turniiridele siirdudes lähebki kohe raskeks. Aga eesmärk oligi saada rohkem võistlusmänge ja püsida tervena ning nüüd hakata tõsisemalt järgmiseks hooajaks valmistuma.“ Suvehooaja parima turniiri pidas Zopp augustikuus Como Challengeril, kus ta võitudega itaallaste Filippo Volandri (tol hetkel 148.) ja Potito Starace (156.) üle jõudis poolfinaali. Enim punkte (45) teenis Zopp küll Roland Garrosi teise ringi jõudmise eest, kuid seal aitas kaasa Tommy Haasi vigastus. Kuid rekord tuli siiski novembrs, kui Zopp sai Helsingist 80 punkti.

IK K A VEEL T R EENER I TA

Pärast novembrikuu turniire kerkis Zopp maailma edetabelis 187. kohale, aastat oli ta alustanud edetabeli 335. mehena. Kui nüüd võrrelda vigastuseelse ajaga, siis enam-vähem samal pulgal asus Zopp 2011. aasta juulis ning sealt võttis tõus maailma esisajasse aega 11 kuud. Seega: kui Zoppil õnnestuks endine vorm taastada, võiks ta järgmise aasta sügisel jõuda uuesti eliitseltskonda, ent see on muidugi spekulatsioon.

Võib minna paremini, aga ka halvemini.

Septembris mängis Zopp kolm turniiri Rootsis, millel oli ka teine eesmärk – saada läänenaabrite juures kokkuleppele mõne treeneriga. Pasi Virtaneniga lõppes Zoppi sõnul koostöö tema pikkade mängupauside tõttu, seetõttu mindi lahku rahulikult, konflikti ei tasu otsida.

Rootsis aitas Eesti esireketit Peter Carlsson, ent 2014. aasta detsembri seisuga ta pole Zoppi ametlik juhendaja. „Mind on mitu korda kutsutud Stockholmi trenni ja tema aitas seal mind. Võimalik, et lähen detsembris uuesti. Kuid hetkel olen ilma treenerita,“ nentis Zopp.

8

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Kuigi Kaia Kanepit vaevasid terviseprobleemid ka tänavusel hooajal, osales ta siiski aasta jooksul 23 WTA turniiril, mis on sama suur arv kui kahel eelmisel aastal kokku. Paraku ei olnud õnnestumisi kaugeltki nii palju kui aastatel 2012 või 2013.

Tekst: Maarja Värv, ERR-i spordiportaal Foto: Scanpix

S

eda näitab ka edetabelikoha võrdlus: kui mullu lõpetas Eesti esireket maailma rankingus 30. kohal, siis nüüd on langenud 51ks. Pärast Australian Openit ta seetõttu slämmiturniiridel enam asetust ei saanud, kuid õnneks ei takistanud see tõsiasi vähemalt ühel suurvõistlusel, US Openil, hästi mängimast. See oligi Kanepi hooaja tipphetk.

Ü k s e s i k o h t IT F - i t u r n i i r i l t

Kanepi alustas aastat Brisbane’is veerandfinaali jõudmisega, kuid jäi seal 6:4, 3:6, 2:6 alla Maria Šarapovale. Aasta esimesel kolmel suure slämmi turniiril Eesti esireketit edu ei saatnud – Austraalia lahtistel langes ta konkurentsist juba avaringis, jäädes kolmes setis alla hispaanlanna Garbine Muguruzale, Prantsusmaa lahtistel kaotas ta esimeses ringis samuti kolmes setis Monica Niculescule ning Wimbledonis pidi teises ringis tunnistama Jaroslava Švedova paremust, kuigi oli turniiri alustanud tubli võiduga seitsmendana asetatud Jelena Jankovici üle 6:3, 6:2.

Pärast Wimbledoni mängis Kanepi Prantsusmaal kahel järjestikusel 100 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril ning kui Contrexeville’is kaotas ta finaalis 3:6, 4:6 Irina-Camelia Begule, siis Biarritzis teenis Kanepi turniirivõidu, alistades 6:2, 6:4 brasiillanna Teliana Pereira. Nii sai Kanepi vähemalt ühe turniirivõidu kirja, kuid tegemist polnud WTA turniiriga, mille esikohti on Kanepil endiselt neli.

Kanepi sõnul oli tal tänavuse aasta kõige raskem moment pärast Miami turniiri, kui kannad taas väga valusad olid ning w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

trenni teha ja mängida ei saanud. „Raske aasta oli. Alguses ei saanud kuidagi käima, siis aasta keskel mängisin hästi ja aasta lõpus vigastuse pärast ei mänginud jälle nii hästi,” sõnas Kanepi ERR-ile antud intervjuus.

Aasta viimasel suure slämmi turniiril, US Openil oli Kanepi taas heas hoos, teises ringis sai ta jagu 2011. aasta US Openi võitjast Samantha Stosurist ning kaheksandikfinaalis osutas südi vastupanu maailma esireketile Serena Williamsile, kuid jäi hilisemale võitjale siiski 3:6, 3:6 alla.

Loodab mängida Rio olümpiani

Kanepi lõpetas hooaja oktoobri alguses Linzis, kus langes välja avaringis, kuna teda segas seljavalu. „Isegi kui ma enam ei mänginud, oli selg veel paar nädalat hell ja tundlik, aga nüüd on taastunud, teen seljaharjutusi ja loodan, et see ei jää häirima,” rääkis Kanepi.

Mais lõpetas Kanepi aastase koostöö noore tennisetreeneri Märten Tamlaga ja leidis siis kontakti kogenud USA treeneri Dave Rinebergiga, kes talle ookeani tagant mängunõu jagab. „Ameeriklane tundus mulle hästi tark, ta jagab tennist ja on tennise juures palju olnud ja mul oli abi temast,” lausus Kanepi.

Uut hooaega alustab Kanepi Brisbane’is, enne Austraalia lahtisi mängib ta veel ka Hobartis. „Kõige tähtsam on muidugi terve olla ja võtta viimast sellelt aastalt,” vihjas ta, et järgmine hooaeg võib talle kahe aasta eest opereeritud kandade tõttu profitennises jääda viimaseks aastaks. „Loodan muidugi Rio olümpiani mängida ja mitte väga lõhkuda ennast ning targemalt turniire valida.”

9

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Tekst: Ants Põldoja Foto: Scanpix

2014 hooaja kokkuvõte

Jürgen Zopp:

Kaia Kanepi

vastuoluline

TÄITSIN HOOAJA EESMÄRGI PÜSIDA TERVENA

aasta

Jürgen Zoppi tänavust hooaega võib hinnata vastuoluliselt. Võrreldes mullusega läks paremini, sest Eesti esireket sai alates maikuust vigastuspausita mängida. Paraku ei võimaldanud tulemused täit rahulolu hooajast tunda.

T

egime Zoppiga hooaja kokkuvõtte lühiusutluse päeval, mil ta Tallinnas Paf Openi veerandfinaalis alistas sakslase Matthias Wunneri 6:2, 6:3. Selles matšis oli kohati märgata vigastuseelse ehk 2012. aasta Zoppi mängutaset. „Eelmistega võrreldes oli see parem mäng,“ tunnistas Zopp. „Eks ma proovin. Hea, et suurelt võitsin, kuid peamiselt õnnestunud servi arvel. Tagajoonel olime peaaegu võrdsed ning tegelikult ma veel väljakul end kindlalt ei tunne.“ Seda rääkides Zopp veel ei teadnud, et võidab nii Paf Openi kui ka seejärel Helsingi Challengeri.

S E L J AVA L U TA A N D U N U D

Seda tunnistas Zopp küll, et eelmise aastaga võrreldes läks tänavu paremini. „Ühtmoodi rasked on olnud kaks viimast hooaega, seda just vigastuse poole pealt,“ ütles Zopp. „Maikuust alates on selg siiski palju parem olnud. Viimasel kolmel-neljal kuul pole selle taha midagi jäänud. See on igatahes positiivne.“

Oma karjääri parimal, 2012. aastal, võitis Zopp aeg-ajalt maailma esisaja mehi, teise saja mängijad olid talle peaaegu kui „kliendid“ - neid tagus ta järjekindlalt. Selge, et niisugusest tasemest jääb praegusel Zoppil veidi puudu. Tänavu sai ta enne Helsingi turniiri maailma teise saja meestele harva vastu. Samas on ju mängijaid, kes väga kiiresti pärast vigastust vormi taastavad? „Jah, aga minu puhul pole nii juhtunud,“ muigas Zopp pisut vabandava ilmega. „Olen ka vigastuse taandumise järel kohe mängima läinud, sest tänu niinimetatud protected ranking’ule sain osaleda slämmiturniiridel ja tuli seda võimalust kasutada. Ei saanud lubada endale korralikku ettevalmistust. Lisaks on rolli mänginud ka see, et kuna vorm polnud kohe nii hea, otsustasin rohkem madalama kategooria turniiridel kaasa lüüa. Kuna seal ei ole neid teise saja mängijaid, siis Challenger-turniiridele siirdudes lähebki kohe raskeks. Aga eesmärk oligi saada rohkem võistlusmänge ja püsida tervena ning nüüd hakata tõsisemalt järgmiseks hooajaks valmistuma.“ Suvehooaja parima turniiri pidas Zopp augustikuus Como Challengeril, kus ta võitudega itaallaste Filippo Volandri (tol hetkel 148.) ja Potito Starace (156.) üle jõudis poolfinaali. Enim punkte (45) teenis Zopp küll Roland Garrosi teise ringi jõudmise eest, kuid seal aitas kaasa Tommy Haasi vigastus. Kuid rekord tuli siiski novembrs, kui Zopp sai Helsingist 80 punkti.

IK K A VEEL T R EENER I TA

Pärast novembrikuu turniire kerkis Zopp maailma edetabelis 187. kohale, aastat oli ta alustanud edetabeli 335. mehena. Kui nüüd võrrelda vigastuseelse ajaga, siis enam-vähem samal pulgal asus Zopp 2011. aasta juulis ning sealt võttis tõus maailma esisajasse aega 11 kuud. Seega: kui Zoppil õnnestuks endine vorm taastada, võiks ta järgmise aasta sügisel jõuda uuesti eliitseltskonda, ent see on muidugi spekulatsioon.

Võib minna paremini, aga ka halvemini.

Septembris mängis Zopp kolm turniiri Rootsis, millel oli ka teine eesmärk – saada läänenaabrite juures kokkuleppele mõne treeneriga. Pasi Virtaneniga lõppes Zoppi sõnul koostöö tema pikkade mängupauside tõttu, seetõttu mindi lahku rahulikult, konflikti ei tasu otsida.

Rootsis aitas Eesti esireketit Peter Carlsson, ent 2014. aasta detsembri seisuga ta pole Zoppi ametlik juhendaja. „Mind on mitu korda kutsutud Stockholmi trenni ja tema aitas seal mind. Võimalik, et lähen detsembris uuesti. Kuid hetkel olen ilma treenerita,“ nentis Zopp.

8

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Kuigi Kaia Kanepit vaevasid terviseprobleemid ka tänavusel hooajal, osales ta siiski aasta jooksul 23 WTA turniiril, mis on sama suur arv kui kahel eelmisel aastal kokku. Paraku ei olnud õnnestumisi kaugeltki nii palju kui aastatel 2012 või 2013.

Tekst: Maarja Värv, ERR-i spordiportaal Foto: Scanpix

S

eda näitab ka edetabelikoha võrdlus: kui mullu lõpetas Eesti esireket maailma rankingus 30. kohal, siis nüüd on langenud 51ks. Pärast Australian Openit ta seetõttu slämmiturniiridel enam asetust ei saanud, kuid õnneks ei takistanud see tõsiasi vähemalt ühel suurvõistlusel, US Openil, hästi mängimast. See oligi Kanepi hooaja tipphetk.

Ü k s e s i k o h t IT F - i t u r n i i r i l t

Kanepi alustas aastat Brisbane’is veerandfinaali jõudmisega, kuid jäi seal 6:4, 3:6, 2:6 alla Maria Šarapovale. Aasta esimesel kolmel suure slämmi turniiril Eesti esireketit edu ei saatnud – Austraalia lahtistel langes ta konkurentsist juba avaringis, jäädes kolmes setis alla hispaanlanna Garbine Muguruzale, Prantsusmaa lahtistel kaotas ta esimeses ringis samuti kolmes setis Monica Niculescule ning Wimbledonis pidi teises ringis tunnistama Jaroslava Švedova paremust, kuigi oli turniiri alustanud tubli võiduga seitsmendana asetatud Jelena Jankovici üle 6:3, 6:2.

Pärast Wimbledoni mängis Kanepi Prantsusmaal kahel järjestikusel 100 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril ning kui Contrexeville’is kaotas ta finaalis 3:6, 4:6 Irina-Camelia Begule, siis Biarritzis teenis Kanepi turniirivõidu, alistades 6:2, 6:4 brasiillanna Teliana Pereira. Nii sai Kanepi vähemalt ühe turniirivõidu kirja, kuid tegemist polnud WTA turniiriga, mille esikohti on Kanepil endiselt neli.

Kanepi sõnul oli tal tänavuse aasta kõige raskem moment pärast Miami turniiri, kui kannad taas väga valusad olid ning w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

trenni teha ja mängida ei saanud. „Raske aasta oli. Alguses ei saanud kuidagi käima, siis aasta keskel mängisin hästi ja aasta lõpus vigastuse pärast ei mänginud jälle nii hästi,” sõnas Kanepi ERR-ile antud intervjuus.

Aasta viimasel suure slämmi turniiril, US Openil oli Kanepi taas heas hoos, teises ringis sai ta jagu 2011. aasta US Openi võitjast Samantha Stosurist ning kaheksandikfinaalis osutas südi vastupanu maailma esireketile Serena Williamsile, kuid jäi hilisemale võitjale siiski 3:6, 3:6 alla.

Loodab mängida Rio olümpiani

Kanepi lõpetas hooaja oktoobri alguses Linzis, kus langes välja avaringis, kuna teda segas seljavalu. „Isegi kui ma enam ei mänginud, oli selg veel paar nädalat hell ja tundlik, aga nüüd on taastunud, teen seljaharjutusi ja loodan, et see ei jää häirima,” rääkis Kanepi.

Mais lõpetas Kanepi aastase koostöö noore tennisetreeneri Märten Tamlaga ja leidis siis kontakti kogenud USA treeneri Dave Rinebergiga, kes talle ookeani tagant mängunõu jagab. „Ameeriklane tundus mulle hästi tark, ta jagab tennist ja on tennise juures palju olnud ja mul oli abi temast,” lausus Kanepi.

Uut hooaega alustab Kanepi Brisbane’is, enne Austraalia lahtisi mängib ta veel ka Hobartis. „Kõige tähtsam on muidugi terve olla ja võtta viimast sellelt aastalt,” vihjas ta, et järgmine hooaeg võib talle kahe aasta eest opereeritud kandade tõttu profitennises jääda viimaseks aastaks. „Loodan muidugi Rio olümpiani mängida ja mitte väga lõhkuda ennast ning targemalt turniire valida.”

9

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Anett Kontaveit

LÕPETAS VIIRUSHAIGUSE TÕTTU HOOAJA AUGUSTIS Tekst: Maarja Värv/ ERR-i spordiportaal Foto: Postimees/Scanpix Anett Kontaveit saavutas tänavu palju toredaid võite, kuid samas ei õnnestunud tal ühtki turniiri lõpuni hästi läbida. Noppis punkte, aga korraga mitte palju. Ning kuna augustis tuli hooaeg viirushaiguse tõttu lõpetada, leiab Kontaveit end novembri lõpus edetabeli 163. realt.

M

ida näitavad numbrid?

Kontaveit kohtus tänavu 24 korda maailma teise saja (tolle hetke edetabeli põhjal) mängijatega ja saavutas tulemuse 17:7! Praegu seisavad WTA edetabelis kõrvuti 93. ja 94. real ameeriklannad Madison Brengle ja Nicole Gibbs. Neist esimese alistas Kontaveit suvel 6:1, 6:2, teise aprillikuus 6:4, 6:1.

PA L JU H Ä ID VÕI T E

Kontaveit võitis ka kaht maailma esisaja mängijat, Alize Cornet’d ja Martina Erakovici, kuid kahel turniiril,

kus oli võimalik suuri punkte teenida, kaotas ta matšpallidelt.

Kindlasti pole meelevaldne järeldus, et parema õnne ning viirushaiguse vältimise korral pidanuks Kontaveit täitma hooaja eesmärgi pääseda 120 parema sekka. Eriti, kui vaadata, kus seisavad tabelis Brengle ja Gibbs.

Mullu neli ITF-i turniiri võitnud Kontaveit jõudis tänavu veebruaris kahel korral finaali, kuid Tallinnas jäi alla Timea Bacsinszkyle ja seejärel kaotas Moskva finaalis Aliaksandra Sasnovitšile.

Prantsusmaa lahtistel jõudis Kontaveit kvalifikatsiooni otsustavasse ringi, kuid pidi tunnistama Heather Watsoni kindlat 6:1, 6:1 paremust. Wimbledonis jõudis ta aga karjääri jooksul esimest korda põhiturniirile, alistades valikvõistluste viimases ringis 6:7 (5), 6:3, 6:4 austraallanna Ashleigh Barty, kes 2011. aastal võitis Wimbledoni noorteturniiri.

Avaringis läks Kontaveit loosi tahtel vastamisi teise austraallannaga, koos Bartyga kolmel korral suurel slämmil paarismängus finaali jõudnud Casey Dellacquaga, kes paiknes siis maailma edetabelis 36. kohal, Kontaveit aga 176. real. Eestlanna võitles kõvasti, omas matšpalle, kuid kaotas lõpuks 6:3, 6:7 (4), 3:6.

Pärast Wimbledoni saabus Kontaveit mõneti ootamatult Eesti meistrivõistlustele, kus ta planeeritud kulla ka võttis. Tollal rääkis ta Wimbledonist rõõmsameelselt ja põhjust oli: mäng klappis hästi. Paraku tähendas valus kaotus Dellacquale, et kaduma läks 60 punkti, mille abil oleks Kontaveit praegu edetabelis paarkümmend kohta kõrgemal. Juulis läbis Kontaveit nii Bukaresti kui Båstadi WTA turniiril kvalifikatsiooni, Rootsis jõudis ta lõpuks pärast Cornet’ alistamist teise ringi. „Hooaeg oli küllaltki positiivne, sain häid võite ja mängisin palju edukaid turniire,” lausus Kontaveit. „Suurim õnnestumine oli kindlasti Wimbledoni põhiturniirile jõudmine. Eks midagi jääb ikka alati kripeldama, eriti just aasta lõpp. Mul polnud võimalik mängida kõiki soovitud turniire ning ka aastat ei suutnud lõpetada eesmärgiks seatud positsioonil.”

PA R A NE MINE K E S TA B OO TA M AT ULT K AUA

Kontaveiti hooaeg lõppes juba augusti alguses, kui ta andis Montreali turniiri avaringis Kimiko Date-Krummile viirushaiguse tõttu loobumisvõidu.

Sügisest nimeka austraallase Paul McNamee juhendamisel treeniv Kontaveit tervise tõttu võistluskarussellile naasta ei saanud, mis mõistagi tekitas tenniseringkondades erinevaid spekulatsioone. Seda enam, et mängija ise saladuskatet näiteks oma koduleheküljel ei kergitanud. „Minu viirusest paranemine võtab ootamatult kaua aega. Kurnasin organismi liigselt suvel ja nüüd peab lihtsalt ootama,” selgitas Kontaveit nüüd. „Kindlat kuupäeva ei oska öelda, aga loodan juba Austraalias uuel aastal turniiridest osa võtta. Kindlasti on praegu kõige tähtsam, et uuesti mängima saaks hakata.

Ootan uuelt aastalt, et tüüriksin sama stabiilselt edetabelis ülespoole, lisaks on minu jaoks kõige tähtsam pidev areng.”

Häid kruiise ja õnnelikku koosolemist!

Aasta kõige pimedamal ajal pakuvad Tallinki jõululaevad nii suurtele kui ka väikestele meelelahutust ja üllatusi, mis pimeda aja rõõmsamaks muudavad. Laevade Victoria I ja Romantika pardal esitavad artistid jõuluteemalisi üllatusetteasteid ning meeleolu aitavad luua jõuluvana ja päkapikk.

Lapsed saavad piparkooke kaunistada, jõuluvanaga koos pilti teha, talle luuletust lugeda ja kirja kirjutada.

*

Kruiis Stockholmi al. 14 € /in. * Hind ühele reisijale kehtib eeldusel, et kajutis reisib 4 inimest.

www.tallink.ee

10

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Anett Kontaveit

LÕPETAS VIIRUSHAIGUSE TÕTTU HOOAJA AUGUSTIS Tekst: Maarja Värv/ ERR-i spordiportaal Foto: Postimees/Scanpix Anett Kontaveit saavutas tänavu palju toredaid võite, kuid samas ei õnnestunud tal ühtki turniiri lõpuni hästi läbida. Noppis punkte, aga korraga mitte palju. Ning kuna augustis tuli hooaeg viirushaiguse tõttu lõpetada, leiab Kontaveit end novembri lõpus edetabeli 163. realt.

M

ida näitavad numbrid?

Kontaveit kohtus tänavu 24 korda maailma teise saja (tolle hetke edetabeli põhjal) mängijatega ja saavutas tulemuse 17:7! Praegu seisavad WTA edetabelis kõrvuti 93. ja 94. real ameeriklannad Madison Brengle ja Nicole Gibbs. Neist esimese alistas Kontaveit suvel 6:1, 6:2, teise aprillikuus 6:4, 6:1.

PA L JU H Ä ID VÕI T E

Kontaveit võitis ka kaht maailma esisaja mängijat, Alize Cornet’d ja Martina Erakovici, kuid kahel turniiril,

kus oli võimalik suuri punkte teenida, kaotas ta matšpallidelt.

Kindlasti pole meelevaldne järeldus, et parema õnne ning viirushaiguse vältimise korral pidanuks Kontaveit täitma hooaja eesmärgi pääseda 120 parema sekka. Eriti, kui vaadata, kus seisavad tabelis Brengle ja Gibbs.

Mullu neli ITF-i turniiri võitnud Kontaveit jõudis tänavu veebruaris kahel korral finaali, kuid Tallinnas jäi alla Timea Bacsinszkyle ja seejärel kaotas Moskva finaalis Aliaksandra Sasnovitšile.

Prantsusmaa lahtistel jõudis Kontaveit kvalifikatsiooni otsustavasse ringi, kuid pidi tunnistama Heather Watsoni kindlat 6:1, 6:1 paremust. Wimbledonis jõudis ta aga karjääri jooksul esimest korda põhiturniirile, alistades valikvõistluste viimases ringis 6:7 (5), 6:3, 6:4 austraallanna Ashleigh Barty, kes 2011. aastal võitis Wimbledoni noorteturniiri.

Avaringis läks Kontaveit loosi tahtel vastamisi teise austraallannaga, koos Bartyga kolmel korral suurel slämmil paarismängus finaali jõudnud Casey Dellacquaga, kes paiknes siis maailma edetabelis 36. kohal, Kontaveit aga 176. real. Eestlanna võitles kõvasti, omas matšpalle, kuid kaotas lõpuks 6:3, 6:7 (4), 3:6.

Pärast Wimbledoni saabus Kontaveit mõneti ootamatult Eesti meistrivõistlustele, kus ta planeeritud kulla ka võttis. Tollal rääkis ta Wimbledonist rõõmsameelselt ja põhjust oli: mäng klappis hästi. Paraku tähendas valus kaotus Dellacquale, et kaduma läks 60 punkti, mille abil oleks Kontaveit praegu edetabelis paarkümmend kohta kõrgemal. Juulis läbis Kontaveit nii Bukaresti kui Båstadi WTA turniiril kvalifikatsiooni, Rootsis jõudis ta lõpuks pärast Cornet’ alistamist teise ringi. „Hooaeg oli küllaltki positiivne, sain häid võite ja mängisin palju edukaid turniire,” lausus Kontaveit. „Suurim õnnestumine oli kindlasti Wimbledoni põhiturniirile jõudmine. Eks midagi jääb ikka alati kripeldama, eriti just aasta lõpp. Mul polnud võimalik mängida kõiki soovitud turniire ning ka aastat ei suutnud lõpetada eesmärgiks seatud positsioonil.”

PA R A NE MINE K E S TA B OO TA M AT ULT K AUA

Kontaveiti hooaeg lõppes juba augusti alguses, kui ta andis Montreali turniiri avaringis Kimiko Date-Krummile viirushaiguse tõttu loobumisvõidu.

Sügisest nimeka austraallase Paul McNamee juhendamisel treeniv Kontaveit tervise tõttu võistluskarussellile naasta ei saanud, mis mõistagi tekitas tenniseringkondades erinevaid spekulatsioone. Seda enam, et mängija ise saladuskatet näiteks oma koduleheküljel ei kergitanud. „Minu viirusest paranemine võtab ootamatult kaua aega. Kurnasin organismi liigselt suvel ja nüüd peab lihtsalt ootama,” selgitas Kontaveit nüüd. „Kindlat kuupäeva ei oska öelda, aga loodan juba Austraalias uuel aastal turniiridest osa võtta. Kindlasti on praegu kõige tähtsam, et uuesti mängima saaks hakata.

Ootan uuelt aastalt, et tüüriksin sama stabiilselt edetabelis ülespoole, lisaks on minu jaoks kõige tähtsam pidev areng.”

Häid kruiise ja õnnelikku koosolemist!

Aasta kõige pimedamal ajal pakuvad Tallinki jõululaevad nii suurtele kui ka väikestele meelelahutust ja üllatusi, mis pimeda aja rõõmsamaks muudavad. Laevade Victoria I ja Romantika pardal esitavad artistid jõuluteemalisi üllatusetteasteid ning meeleolu aitavad luua jõuluvana ja päkapikk.

Lapsed saavad piparkooke kaunistada, jõuluvanaga koos pilti teha, talle luuletust lugeda ja kirja kirjutada.

*

Kruiis Stockholmi al. 14 € /in. * Hind ühele reisijale kehtib eeldusel, et kajutis reisib 4 inimest.

www.tallink.ee

10

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Eesti noortennisistide Tekst: ajakiri Tennis Foto: Sakala/Scanpix

VÕIDUROHKE AASTA Eesti noored tennisistid teenisid 2014. aastal erinevatel rahvusvahelistel turniiridel ilusaid võite, kirsiks tordil kahtlemata Euroopa meistritiitel, mis moodustas ka eelmise ajakirja Tennis kaaneloo teema.

K

uid kõigi nende võitude loorberitele puhkama jääda ei tohi. Isegi sügisel Eesti Tennise Liidu uueks peatreeneriks valitud Märten Tamla tunnistab, et teatud vanuseklassides ei näi tulevik hetkel roosiline. Ent selles ühele leheküljele koondatud loos rääkigem siiski vaid headest asjadest.

PARIM VANUSEKLASS

Kenneth Raisma ja Mattias Siimari U16 vanuseklassi Euroopa meistritiitlist saite eelmises numbris pikemalt lugeda. Kuigi üksikmängu kuld on alati kaalukam, näitavad tänavused saavutused, et vähemalt ühes vanuseklassis on väikesel Eestil olemas nii tipud kui ka parajalt tugev tagala.

Noormeeste U16 klassi edu on tänavu põhinenud nii võistkondlikel kui ka individuaalsetel saavutustel. Paarismäng on ju ka kahe inimese saavutus, kuid edu Summer Cupil (kolmas koht) tuli kolme mängija jõupingutuste toel.

Just siis, kui ajakirja eelmine number ilmus, mängis Summer Cupil edu saavutanud tiim koosseisus Mattias ja Kristofer Siimar ning Martin Randpere noorte Davis Cupil. Esmakordne jõudmine taolisele maailma 16 parema riigi turniirile on iseenesest saavutus, kuid süües kasvab isu, nagu nentis ka võistkonna treener Ekke Tiidemann. Lõpuks sai Eesti 10. koha, kuid arvestades, et suvel võideti Itaaliat ja Saksamaad, kellele Davis Cupil kaotati, olnuks potentsiaali isegi esikuuikusse pääsuks. Kuid maailma esikümme kõlab ka hästi.

Kui veel juurde lisada Kristjan Tamm, siis Eesti U16 poiste esiviisikus on tänavu igaüks võitnud vähemalt ühe turniiri. ITF-i edetabelis, kuhu kuuluvad kuni 18-aastased tennisistid ja kus meie parima vanuseklassi poistel on veel kaks aastat aega kerkida, mängisid nii Raisma kui Mattias Siimar ühe väga kõva võistluse.

2. kategooria turniiril, mille võit annab 100 punkti, sai Raisma Moskvas esikoha ja Siimar Prahas teise koha. Kristofer Siimari osaks jäi ITF-i 5. kategooria turniiri esikoht Lätis, Tamm ja Randpere on võitnud Tennis Europe turniire vastavalt Eestis ja Soomes.

CAROL PLAKKI KÕRGE VÕIDUPROTSENT

Kui aga rääkida võiduprotsendist ja esikohtade arvust, on Eesti tänavune edukaim noortennisist U12 klassi tüdrukute liider Carol Plakk. Peaaegu sama edukas on ka samavanuste poiste

12

esireket Alexander Georg Mändma. Kuna Tennis Europe ei pea 12-aastaste edetabelit ning turniiride tugevus on ka erinev, siis võib ainult spekuleerida, kui kõrgel Plakk ja Mändma omavanuste tennisistide seas Euroopas asetsevad. Võib uskuda, et 30 parema seas kindlasti.

Plakk võitis kolm Eestis peetud Tennis Europe turniiri, neist ühe isegi U14 vanuseklassis, ning sai lisaks esikoha Kopenhaagenis. Mändma võitis kaks turniiri Eestis ja ühe Lätis, kuid oli ehk pisut ebastabiilsem kui Plakk.

Plakki treener Aita Põldma uskus, et kui 1. jaanuaril alustab Carol U14 klassis ja pääeseb esmakordselt Euroopa edetabelisse, võiks ta seista 50 parema piirimail (asi on ka selles, et esimesel aastal tuleb konkureerida endast aasta vanematega, kes juba punkte rohkem omavad). Tähtsam on siiski noore tennisisti mänguline areng, sest seni peamiselt visaduse ja võitlusvaimu abil tippu jõudnud Plakk vajab iga aastaga rohkem löögivõimsust. „Ma ei näe selles ohtu, et ta praegu pole mänguliselt näiteks nii võimas nagu Anett Kontaveit samas vanuses,“ ütles Põldma. „Minu treenerikreedo on selline, et tulemused näitavad mängija tugevust. Ning kasvades tuleb kindlasti jõudu juurde ja küll see mäng ka edasi läheb, vägisi forsseerida pole mõtet. Seda enam, et juba tänavu oli tema mängutempo selgelt kõrgem.“ w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Eesti noortennisistide Tekst: ajakiri Tennis Foto: Sakala/Scanpix

VÕIDUROHKE AASTA Eesti noored tennisistid teenisid 2014. aastal erinevatel rahvusvahelistel turniiridel ilusaid võite, kirsiks tordil kahtlemata Euroopa meistritiitel, mis moodustas ka eelmise ajakirja Tennis kaaneloo teema.

K

uid kõigi nende võitude loorberitele puhkama jääda ei tohi. Isegi sügisel Eesti Tennise Liidu uueks peatreeneriks valitud Märten Tamla tunnistab, et teatud vanuseklassides ei näi tulevik hetkel roosiline. Ent selles ühele leheküljele koondatud loos rääkigem siiski vaid headest asjadest.

PARIM VANUSEKLASS

Kenneth Raisma ja Mattias Siimari U16 vanuseklassi Euroopa meistritiitlist saite eelmises numbris pikemalt lugeda. Kuigi üksikmängu kuld on alati kaalukam, näitavad tänavused saavutused, et vähemalt ühes vanuseklassis on väikesel Eestil olemas nii tipud kui ka parajalt tugev tagala.

Noormeeste U16 klassi edu on tänavu põhinenud nii võistkondlikel kui ka individuaalsetel saavutustel. Paarismäng on ju ka kahe inimese saavutus, kuid edu Summer Cupil (kolmas koht) tuli kolme mängija jõupingutuste toel.

Just siis, kui ajakirja eelmine number ilmus, mängis Summer Cupil edu saavutanud tiim koosseisus Mattias ja Kristofer Siimar ning Martin Randpere noorte Davis Cupil. Esmakordne jõudmine taolisele maailma 16 parema riigi turniirile on iseenesest saavutus, kuid süües kasvab isu, nagu nentis ka võistkonna treener Ekke Tiidemann. Lõpuks sai Eesti 10. koha, kuid arvestades, et suvel võideti Itaaliat ja Saksamaad, kellele Davis Cupil kaotati, olnuks potentsiaali isegi esikuuikusse pääsuks. Kuid maailma esikümme kõlab ka hästi.

Kui veel juurde lisada Kristjan Tamm, siis Eesti U16 poiste esiviisikus on tänavu igaüks võitnud vähemalt ühe turniiri. ITF-i edetabelis, kuhu kuuluvad kuni 18-aastased tennisistid ja kus meie parima vanuseklassi poistel on veel kaks aastat aega kerkida, mängisid nii Raisma kui Mattias Siimar ühe väga kõva võistluse.

2. kategooria turniiril, mille võit annab 100 punkti, sai Raisma Moskvas esikoha ja Siimar Prahas teise koha. Kristofer Siimari osaks jäi ITF-i 5. kategooria turniiri esikoht Lätis, Tamm ja Randpere on võitnud Tennis Europe turniire vastavalt Eestis ja Soomes.

CAROL PLAKKI KÕRGE VÕIDUPROTSENT

Kui aga rääkida võiduprotsendist ja esikohtade arvust, on Eesti tänavune edukaim noortennisist U12 klassi tüdrukute liider Carol Plakk. Peaaegu sama edukas on ka samavanuste poiste

12

esireket Alexander Georg Mändma. Kuna Tennis Europe ei pea 12-aastaste edetabelit ning turniiride tugevus on ka erinev, siis võib ainult spekuleerida, kui kõrgel Plakk ja Mändma omavanuste tennisistide seas Euroopas asetsevad. Võib uskuda, et 30 parema seas kindlasti.

Plakk võitis kolm Eestis peetud Tennis Europe turniiri, neist ühe isegi U14 vanuseklassis, ning sai lisaks esikoha Kopenhaagenis. Mändma võitis kaks turniiri Eestis ja ühe Lätis, kuid oli ehk pisut ebastabiilsem kui Plakk.

Plakki treener Aita Põldma uskus, et kui 1. jaanuaril alustab Carol U14 klassis ja pääeseb esmakordselt Euroopa edetabelisse, võiks ta seista 50 parema piirimail (asi on ka selles, et esimesel aastal tuleb konkureerida endast aasta vanematega, kes juba punkte rohkem omavad). Tähtsam on siiski noore tennisisti mänguline areng, sest seni peamiselt visaduse ja võitlusvaimu abil tippu jõudnud Plakk vajab iga aastaga rohkem löögivõimsust. „Ma ei näe selles ohtu, et ta praegu pole mänguliselt näiteks nii võimas nagu Anett Kontaveit samas vanuses,“ ütles Põldma. „Minu treenerikreedo on selline, et tulemused näitavad mängija tugevust. Ning kasvades tuleb kindlasti jõudu juurde ja küll see mäng ka edasi läheb, vägisi forsseerida pole mõtet. Seda enam, et juba tänavu oli tema mängutempo selgelt kõrgem.“ w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

AASTA PILDIS Üks foto räägib rohkem kui tuhat sõna – nii võiks ju öelda ka möödunud tenniseaasta kohta. Sündmusi pildis näete kahel järgneval leheküljel.

Rannatennise MM-võistlustel Moskvas saavutas Eesti võistkond hinnatava 11. koha.

Meeldiva üllatuse pakkusid Mattias Siimar ja Kenneth Raisma U16 Euroopa meistrivõistluste paarismängu kullaga.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Andres Kuhi, Andres Sepp, Igor Pissarev, Marko Toomast, Viktor Burkivski, Scanpix

Poiste U12 vanuseklassi Winter Cupi alagrupi turniir peeti teist aastat Tallinnas. Eesti (vasakult Alexander Georg Mändma, Oskar Erik Hakonen, Rain Uustalo ja treener Bruno Loit) tuli kolmandaks.

Eesti tennisenaiskond koosseisus vasakult kapten Maret Ani, Kaia Kanepi, Anett Kontaveit, Eva Paalma ja Tatjana Vorobjova kodusel Fed Cupi Euro-Aafrika III tsooni turniiril, kus nad pääsesid teise liigasse.

Eesti MV meeste üksikmängu medaliomanikud, keskel karikaga võitja Vladimir Ivanov.

Kalevi tenniseklubi väljakutel peetud Estonian Openil jättis Eesti kaks esikohta koju. Ühe neist saavutas Markus Kerner (esiplaanil) paarismängus koos Andrew Whittingtoniga.

Kaia Kanepi mängis hooaja edukaima turniiri US Openil, kus jõudis kaheksandikfinaali.

Paraku kohtus ta seal hilisema võitja Serena Williamsiga, kellele pidi alla vanduma.

Naiste ITF-i turniir Tallink Open pakkus kõrget taset, kui võistluse võitis praegu maailma edetabelis 48. kohal asuv šveitslanna Timea Bacsinszky (paremal). Meie Anett Kontaveit jõudis finaali.

Veebruari lõpus esitleti filmi “Eesti tennis 100”.

Pildil keskel režissöör Peeter Simm koos filmis osalenud näitlejatega.

Kevadel USA-s peetud MM-võistlustel mängisid taas hästi Eesti seeniorid.

Segapaarismängu hõbemedaliga naasis Piret Ilves.

14

Pärnus toimunud Eesti noorte meistrivõistluste kullavõitjate ühispilt.

Hetk juba 11. korda peetud Euronics Est-Trans võistluselt, mille Eesti Tennise Liit valis aasta parimaks turniiriks.

Nelja-aastase vaheaja järel mängis Eesti meistrivõistlustel kaasa Anett Kontaveit ja teenis oodatud kulla.

Hooaja lõpus pakkus enim rõõmuhetki Jürgen Zopp. Siin elavad Eesti fännid kaasa Jürgeni eriti kaalukale võidule Helsingi Challengeril.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

15

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

AASTA PILDIS Üks foto räägib rohkem kui tuhat sõna – nii võiks ju öelda ka möödunud tenniseaasta kohta. Sündmusi pildis näete kahel järgneval leheküljel.

Rannatennise MM-võistlustel Moskvas saavutas Eesti võistkond hinnatava 11. koha.

Meeldiva üllatuse pakkusid Mattias Siimar ja Kenneth Raisma U16 Euroopa meistrivõistluste paarismängu kullaga.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Andres Kuhi, Andres Sepp, Igor Pissarev, Marko Toomast, Viktor Burkivski, Scanpix

Poiste U12 vanuseklassi Winter Cupi alagrupi turniir peeti teist aastat Tallinnas. Eesti (vasakult Alexander Georg Mändma, Oskar Erik Hakonen, Rain Uustalo ja treener Bruno Loit) tuli kolmandaks.

Eesti tennisenaiskond koosseisus vasakult kapten Maret Ani, Kaia Kanepi, Anett Kontaveit, Eva Paalma ja Tatjana Vorobjova kodusel Fed Cupi Euro-Aafrika III tsooni turniiril, kus nad pääsesid teise liigasse.

Eesti MV meeste üksikmängu medaliomanikud, keskel karikaga võitja Vladimir Ivanov.

Kalevi tenniseklubi väljakutel peetud Estonian Openil jättis Eesti kaks esikohta koju. Ühe neist saavutas Markus Kerner (esiplaanil) paarismängus koos Andrew Whittingtoniga.

Kaia Kanepi mängis hooaja edukaima turniiri US Openil, kus jõudis kaheksandikfinaali.

Paraku kohtus ta seal hilisema võitja Serena Williamsiga, kellele pidi alla vanduma.

Naiste ITF-i turniir Tallink Open pakkus kõrget taset, kui võistluse võitis praegu maailma edetabelis 48. kohal asuv šveitslanna Timea Bacsinszky (paremal). Meie Anett Kontaveit jõudis finaali.

Veebruari lõpus esitleti filmi “Eesti tennis 100”.

Pildil keskel režissöör Peeter Simm koos filmis osalenud näitlejatega.

Kevadel USA-s peetud MM-võistlustel mängisid taas hästi Eesti seeniorid.

Segapaarismängu hõbemedaliga naasis Piret Ilves.

14

Pärnus toimunud Eesti noorte meistrivõistluste kullavõitjate ühispilt.

Hetk juba 11. korda peetud Euronics Est-Trans võistluselt, mille Eesti Tennise Liit valis aasta parimaks turniiriks.

Nelja-aastase vaheaja järel mängis Eesti meistrivõistlustel kaasa Anett Kontaveit ja teenis oodatud kulla.

Hooaja lõpus pakkus enim rõõmuhetki Jürgen Zopp. Siin elavad Eesti fännid kaasa Jürgeni eriti kaalukale võidule Helsingi Challengeril.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

15

EESTI TENNISE LIIT

EESTI TENNISE LIIT

Suurte

Euroopa treenerite konverents

LOOTUSTE HOOAEG Mullu avaldasin lootust, et Eesti tennise juubeliaastale järgnenud aastasaja esimene hooaeg tuleb ilus. Nüüd saame tõdeda, et nii läkski – oli õnnestumisi ja võite, eriti noorte poolel, mis tulevikku silmas pidades isegi tähtsam.

E

estisse tuli tänavu Euroopa meistritiitel ja palju muid esikohti. Poiste poolel oleme juba kaua oodanud uue vanuseklassi esiletõusu. Tundub, et seis on samasugune kui kümme aastat tagasi, mil pürgimist tippu alustasid Jürgen Zopp, Jaak Põldma, Vladimir Ivanov ja teised.

Zopp ja Põldma suutsid juba noorteklassis täiskasvanute meistritiitlini jõuda, ent tollal oli ka üritajate ring kitsam, profituuril proovis jõudu vaid Mait Künnap. Nüüd on poistel ees Zopp, Ivanov ja ka Anton Pavlov, kellest tuleks lähiajal jagu saada. Näiteks Ivanovi alistamine oleks meie noortele kui lakmuspaber, et ollakse õigel teel. Samas on väga hea, et leidub eeskujusid, kelle kannale astuda.

Täiskasvanute poolel oli õnnestumisi ning ka veidi kurvemaid hetki. Positiivse poole pealt tuleks kindlasti märkida Ivanovi tõusu edetabelis ja kodust turniirivõitu ning kindlasti Zoppi väga head aastalõppu ja tagasitulekut suurde tennisesse. Jürgeni edetabelinumber on taas selline, et pääseda suure slämmi turniiride kvalifikatsiooni.

Anett Kontaveidi haigus ning Kaia Kanepi kerge vigastus vajutasid meie naismängijate

EESTI TENNISE LIIT TÄNAB

16

aasta teisele poolele pitseri, kuid Anett alustas aastat väga hästi, Kaia säras US Openil ning see annab alust loota paremat 2015. aastat.

Tänavu peeti Eestis 7 ITF-i täiskasvanute turniiri, mis on suurem arv kui kunagi varem. Just kodused võistlused annavad meie noortele võimaluse esimesi punkte koguda, et selle pagasiga välismaistele turniiridele pääseda. Poistel ongi kätte jõudnud uus etapp – 2015. aastal tuleks Kenneth Raismal, Mattias Siimaril ja nende eakaaslastest rivaalidel mõelda juba osalemisele kordamööda noorte- ja profiturniiridel.

Alustada meeste mänguks ettevalmistust, mis on kindlasti aeganõudev protsess.

Eesti Tennise Liidu osa on selles, et toetada noorte pürgimist. Iga mängija valib oma tee ja esitab turniiride kava ning meie vaatame, mil viisil saame neid aidata. Kuid igal juhul soovitaksin valida võimalikult tugevamaid turniire, sest kauaks ootama jääda pole mõtet. Noorteturniiridel oleks esmane eesmärk pääs juunioride suure slämmi võistlustele. Tulemas on suurte lootuste hooaeg.

Soovime kõigile head uut tenniseaastat!

PEETI TERE TENNISEKESKUSES Oktoobri lõpus peeti Tallinnas Tere Tennisekeskuses Euroopa Tenniseliidu ehk levinuma nimega Tennis Europe treenerite konverents, kus osales 105 treenerit 33 riigist.

Tekst: Allar Hint ETL-i peasekretär

TOETAJAID JA KOOSTÖÖPARTNEREID

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Igor Pissarev Aleksander Jürgens ettekannet esitamas.

E

esti 20 treenerit moodustasid ligi viiendiku kuulajaskonnast. „Rahvusvahelise konverentsi korraldamisel Eestis oligi üks eesmärk, et rohkem meie treenereid saaks taolisel üritusel osaleda,“ sõnas Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. „Riikide kvoot on tavaliselt piiratud kahe treeneriga, kuid korraldajamaa saab välja panna rohkem inimesi ja naaberriikidest tuleb ka 4-5 treenerit.“ Konverentsi peamine temaatika oli „11-14 vanuseklassi mängijate arengutee“. „Euroopa suuremad tenniseliidud presenteerisid oma programme, et kuidas nemad selle vanuseklassi mängijaid ette valmistavad. Oli ka spetsiifilsemaid ettekandeid nii füüsilisest kui mentaalsest poolest, natuke tehnikast ja taktikast. Eesti poolelt tegi ettekande Aleksander Jürgens, kes rääkis lapsevanematega suhtlemisest,“ tutvustas Hint teemasid. Ta lisas, et ettekandjate seas oli ka alaliitud spordidrektoreid, ent enamasti esinesid treenerid ise.

Konverents toimus Tere Tennisekeskuse väljakutel. Hint selgitas, et niisugune valik oli taotluslik, mitte mahu pärast, et mõni muu ruum jäänuks väikseks. „Mingis mõttes on sellise konverentsi korraldamine väljakul isegi vajalik, sest osa ettekandeid olid praktilised, kus näidatakse harjutusi ette. Samas oli muidugi ka palju teoreetilisi loenguid,“ ütles Hint.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TREENERITE ÜLDKOOSOLEK HAAPSALUS Oktoobri keskel korraldas Eesti Tennise Liit Haapsalus teist korda treenerite üldkoosoleku. Lühidalt võtab selle sündmuse kokku üks eestvedajaid, treener Aleksander Jürgens: „Üldkoosoleku peamine eesmärk on Eesti treenerite, klubijuhtide ja tenniseliidu töötajate suhtluse soodustamine. Toimumise koht väljaspool pealinna on taotluslik, sest usume, et väiksemas kohas on korraldus kompaktsem ja soodustab arutelude tekkimist ka vabal ajal. Samuti on ka väljakute kasutuse ja ööbimise võimalused paindlikumad.

Lisaks ettekannetele planeerisime aega ka vabaks suhtluseks, kus treenerid saaksid omavahel arutada just neid huvitavaid teemasid. Ettekanded olid pigem informatiivsed, eesmärgiga edastada uut infot ja tekitada arutelu. Sel aastal puudutati kahe päeva jooksul näiteks riigi rahastamisega seotud teemasid, ETL-i uus peatreener rääkis oma plaanidest, treenerite soovil räägiti ka üldfüüsilisest ettevalmistusest ja algajatega töötamise iseärasustest. Väga soojalt on vastu võetud ka töötoad, kus treenerid arutasid muuhulgas näiteks ETL-i ja klubide vahelise koostöö erinevaid võimalusi.

Kuna esindatud oli enamus klubisid, siis on selline üritus kindlasti väga tähtis ka ETL-i jaoks. See on hea võimalus küsida klubidelt ja treeneritelt nõu, kuulata ära nende probleemid ja arutada erinevaid lahendusi. Samuti ühendab selline ühisüritus tenniserahvast, sest igapäevaselt teiste klubide ja treeneritega suhtluseks aega vaevalt et jätkub.

Kindlasti proovime üldkoosoleku korraldamist jätkata ka tulevikus, sest ürituse populaarsus (mõlemal aastal osavõtjate arv 70 ringis) näitab, et soov sellise suhtluse vormi järgi on olemas.”

17

EESTI TENNISE LIIT

EESTI TENNISE LIIT

Suurte

Euroopa treenerite konverents

LOOTUSTE HOOAEG Mullu avaldasin lootust, et Eesti tennise juubeliaastale järgnenud aastasaja esimene hooaeg tuleb ilus. Nüüd saame tõdeda, et nii läkski – oli õnnestumisi ja võite, eriti noorte poolel, mis tulevikku silmas pidades isegi tähtsam.

E

estisse tuli tänavu Euroopa meistritiitel ja palju muid esikohti. Poiste poolel oleme juba kaua oodanud uue vanuseklassi esiletõusu. Tundub, et seis on samasugune kui kümme aastat tagasi, mil pürgimist tippu alustasid Jürgen Zopp, Jaak Põldma, Vladimir Ivanov ja teised.

Zopp ja Põldma suutsid juba noorteklassis täiskasvanute meistritiitlini jõuda, ent tollal oli ka üritajate ring kitsam, profituuril proovis jõudu vaid Mait Künnap. Nüüd on poistel ees Zopp, Ivanov ja ka Anton Pavlov, kellest tuleks lähiajal jagu saada. Näiteks Ivanovi alistamine oleks meie noortele kui lakmuspaber, et ollakse õigel teel. Samas on väga hea, et leidub eeskujusid, kelle kannale astuda.

Täiskasvanute poolel oli õnnestumisi ning ka veidi kurvemaid hetki. Positiivse poole pealt tuleks kindlasti märkida Ivanovi tõusu edetabelis ja kodust turniirivõitu ning kindlasti Zoppi väga head aastalõppu ja tagasitulekut suurde tennisesse. Jürgeni edetabelinumber on taas selline, et pääseda suure slämmi turniiride kvalifikatsiooni.

Anett Kontaveidi haigus ning Kaia Kanepi kerge vigastus vajutasid meie naismängijate

EESTI TENNISE LIIT TÄNAB

16

aasta teisele poolele pitseri, kuid Anett alustas aastat väga hästi, Kaia säras US Openil ning see annab alust loota paremat 2015. aastat.

Tänavu peeti Eestis 7 ITF-i täiskasvanute turniiri, mis on suurem arv kui kunagi varem. Just kodused võistlused annavad meie noortele võimaluse esimesi punkte koguda, et selle pagasiga välismaistele turniiridele pääseda. Poistel ongi kätte jõudnud uus etapp – 2015. aastal tuleks Kenneth Raismal, Mattias Siimaril ja nende eakaaslastest rivaalidel mõelda juba osalemisele kordamööda noorte- ja profiturniiridel.

Alustada meeste mänguks ettevalmistust, mis on kindlasti aeganõudev protsess.

Eesti Tennise Liidu osa on selles, et toetada noorte pürgimist. Iga mängija valib oma tee ja esitab turniiride kava ning meie vaatame, mil viisil saame neid aidata. Kuid igal juhul soovitaksin valida võimalikult tugevamaid turniire, sest kauaks ootama jääda pole mõtet. Noorteturniiridel oleks esmane eesmärk pääs juunioride suure slämmi võistlustele. Tulemas on suurte lootuste hooaeg.

Soovime kõigile head uut tenniseaastat!

PEETI TERE TENNISEKESKUSES Oktoobri lõpus peeti Tallinnas Tere Tennisekeskuses Euroopa Tenniseliidu ehk levinuma nimega Tennis Europe treenerite konverents, kus osales 105 treenerit 33 riigist.

Tekst: Allar Hint ETL-i peasekretär

TOETAJAID JA KOOSTÖÖPARTNEREID

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Igor Pissarev Aleksander Jürgens ettekannet esitamas.

E

esti 20 treenerit moodustasid ligi viiendiku kuulajaskonnast. „Rahvusvahelise konverentsi korraldamisel Eestis oligi üks eesmärk, et rohkem meie treenereid saaks taolisel üritusel osaleda,“ sõnas Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. „Riikide kvoot on tavaliselt piiratud kahe treeneriga, kuid korraldajamaa saab välja panna rohkem inimesi ja naaberriikidest tuleb ka 4-5 treenerit.“ Konverentsi peamine temaatika oli „11-14 vanuseklassi mängijate arengutee“. „Euroopa suuremad tenniseliidud presenteerisid oma programme, et kuidas nemad selle vanuseklassi mängijaid ette valmistavad. Oli ka spetsiifilsemaid ettekandeid nii füüsilisest kui mentaalsest poolest, natuke tehnikast ja taktikast. Eesti poolelt tegi ettekande Aleksander Jürgens, kes rääkis lapsevanematega suhtlemisest,“ tutvustas Hint teemasid. Ta lisas, et ettekandjate seas oli ka alaliitud spordidrektoreid, ent enamasti esinesid treenerid ise.

Konverents toimus Tere Tennisekeskuse väljakutel. Hint selgitas, et niisugune valik oli taotluslik, mitte mahu pärast, et mõni muu ruum jäänuks väikseks. „Mingis mõttes on sellise konverentsi korraldamine väljakul isegi vajalik, sest osa ettekandeid olid praktilised, kus näidatakse harjutusi ette. Samas oli muidugi ka palju teoreetilisi loenguid,“ ütles Hint.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TREENERITE ÜLDKOOSOLEK HAAPSALUS Oktoobri keskel korraldas Eesti Tennise Liit Haapsalus teist korda treenerite üldkoosoleku. Lühidalt võtab selle sündmuse kokku üks eestvedajaid, treener Aleksander Jürgens: „Üldkoosoleku peamine eesmärk on Eesti treenerite, klubijuhtide ja tenniseliidu töötajate suhtluse soodustamine. Toimumise koht väljaspool pealinna on taotluslik, sest usume, et väiksemas kohas on korraldus kompaktsem ja soodustab arutelude tekkimist ka vabal ajal. Samuti on ka väljakute kasutuse ja ööbimise võimalused paindlikumad.

Lisaks ettekannetele planeerisime aega ka vabaks suhtluseks, kus treenerid saaksid omavahel arutada just neid huvitavaid teemasid. Ettekanded olid pigem informatiivsed, eesmärgiga edastada uut infot ja tekitada arutelu. Sel aastal puudutati kahe päeva jooksul näiteks riigi rahastamisega seotud teemasid, ETL-i uus peatreener rääkis oma plaanidest, treenerite soovil räägiti ka üldfüüsilisest ettevalmistusest ja algajatega töötamise iseärasustest. Väga soojalt on vastu võetud ka töötoad, kus treenerid arutasid muuhulgas näiteks ETL-i ja klubide vahelise koostöö erinevaid võimalusi.

Kuna esindatud oli enamus klubisid, siis on selline üritus kindlasti väga tähtis ka ETL-i jaoks. See on hea võimalus küsida klubidelt ja treeneritelt nõu, kuulata ära nende probleemid ja arutada erinevaid lahendusi. Samuti ühendab selline ühisüritus tenniserahvast, sest igapäevaselt teiste klubide ja treeneritega suhtluseks aega vaevalt et jätkub.

Kindlasti proovime üldkoosoleku korraldamist jätkata ka tulevikus, sest ürituse populaarsus (mõlemal aastal osavõtjate arv 70 ringis) näitab, et soov sellise suhtluse vormi järgi on olemas.”

17

EESTI TENNISE LIIT

EESTI TENNISE LIIT Tekst: Ants Põldoja Foto: Igor Pissarev

Noorte ALEXELA MASTERSIL sündis ka üllatusi

Alexela Mastersi võitsid VLADIMIR IVANOV ja VALERIA GORLATŠ Eesti tennise traditsioonilise aastalõputurniiri ehk Alexela Mastersi võitis teist korda Vladimir Ivanov ja esmakordselt 16-aastane Valeria Gorlatš.

Naiste Mastersi võitja Valeria Gorlatš (paremal) ja teise koha omanik Julia Skripnik.

dugi meil tugev noormeeste plejaad, kellele Masters on vajalik võistlus.“ Tänavu ei saanud 16-17-aastased poisid veel Ivanovile ja Anton Pavlovile vastu. „Üllatusi ei sündinud,“ tõdes Kallus. „Veidi mõjutas ka Kennethi (Raisma – toim) äsjane vigastus, ta ei saanud veel täisjõuga mängida. Mattias Siimarilt võis ehk loota üllatust, aga ta kaotas Pavlovile ja Ivanovile.“ Gorlatš sai kaalukuse mõttes oma senise parima võidu Eestis, kuid samas jäi naiste Masters pisut poolikuks, sest

ALEXELA MASTERS Täiskasvanute finaalturniir, 20.-22. november, Tere Tennisekeskus.

K

evadel käis Eesti Tennise Liidu projektijuht Riho Kallus välja suurepärase idee, et Masters hakkab edaspidi toimuma nelja riigi – Soome, Läti, Leedu ja Eesti – ühisturniirina. Soomlased mullu juba mängisid, kuid seekord polnud neidki kohal. Kahjuks ilus plaan luhtus. „Pisut oli tegemist halbade asjade kokkusattumisega. See on muidugi hea, et enne seda Eestis peetud Paf Openi turniiridel lõid Leedu ja Läti tipud kaasa, kuid väsimuse tõttu nad enam Mastersil osaleda ei soovinud,“ sõnas Kallus. Leedu kodune esinumber (sest Ricardas Berankis liigub enamasti välismaal) Lukas Mugevicius, kes Paf Openi Pärnus võitis, ei soovinud ennast rohkem „lõhkuda“ ning samuti kadus isu lätlastest vendadel Podzustel. „Läti oli tulemas meie ideega kaasa, aga pärast Podzuste loobumist neil enam mängijaid võtta polnud. Vahepeal käisid nad isegi välja idee suurendada auhinnafondi ja kutsuda Ernests Gulbis kohale, aga see oli rohkem suurejooneline, kuid katteta uitmõte,“ ütles Kallus. Viimasena loobusid soomlased, kui Alexela Mastersi mullune võitja Juho Paukku ja Henri Sillanpää said vigastada.

Kallus uskus, et võib-olla õnnestub edaspidi nii teha, et niinimetatud wild card´i kohti pakkuda naabritele, siis vähemalt saaks pisut turniiri tugevdada. „Samas on mui-

Mehed. A-grupp: Vladimir Ivanov – Christopher Robin Klettenberg 6:2, 6:4, Kenneth Raisma – Kristjan Tamm 6:2, 6:4, Ivanov – Raisma 6:3, 6:0, Klettenberg – Tamm 6:4, 6:3, Ivanov – Tamm 6:0, 6:0, Klettenberg – Raisma 6:3, 7:6.

B-grupp: Anton Pavlov – Hendrik Inno 6:4, 6:3, Mattias Siimar – Alan Braschinsky 7:6, 6:3, Pavlov – Siimar 7:6, 6:2, Braschinsky – Inno 6:4, 7:6, Pavlov – Braschinsky 6:3, 7:5, Siimar – Inno 6:4, 6:2.

Poolfinaalid: Ivanov – Siimar 6:3, 6:2, Pavlov – Klettenberg 6:3, 7:5.

Finaal: Ivanov – Pavlov 7:5, 6:2.

Naised. Valeria Gorlatš – Birgit Burk 6:2, 6:0, Julia Skripnik – Jana Kuzovkova 6:2, 6:3, Gorlatš – Skripnik 6:4, 6:3, Kuzovkova – Burk loobumisvõit, Skripnik – Burk loobumisvõit, Gorlatš – Kuzovkova 6:0, 6:1.

Järjestus: 1. Gorlatš, 2. Skripnik, 3. Kuzovkova, 4. Burk.

vigastuse tõttu loobus pärast esimest vooru Birgit Burk ning Julia Skripnikku vaevas seljavalu. „Gorlatš ütles ka auhinda vastu võttes, et tal on kahju vastaste nii kehvast seisukorrast. Võit on muidugi võit, aga Gorlatš vajab veel mõnda samasugust edu, et oma paremust tõestada,“ leidis Kallus.

Alexela toetab Eesti tennist 18

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Kõige nooremate poiste turniiri võitja Mark Lajal.

Tavapäraselt peavad täiskasvanutega samal ajal aastalõputurniiri ka Eesti noortennisistid. Nüüd kannab ka nende võistlus Alexela Mastersi nime.

Seekord nähti palju põnevaid mänge ning ka üllatusi, sest kaheksast turniirist ainult kolm võitsid esimese asetusega mängijad.

K

õigepealt sellest, et Eesti parimad noormängijad sellel Mastersil ei osalenudki. Kuid selles pole irooniat – nimelt moodustasid ju noored (1997 ja 1998 sündinud) tennisistid täiskasvanute Alexela Mastersi tuumiku. Kaasa ei teinud ka Hella Linda Sepman ja Carol Plakk, ent neidki võib pigem kiita – Mastersi asemel võitsid nad koos Stockholmis Tennis Europe turniiri paarismängu ning Sepman jõudis üksikmängus finaali.

Nii on ka noorte Mastersil teatud tava, et kui vanemad klassid jäävad „tühjaks“, eelistavad kaks aastat nooremad

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Igor Pissarev

TULEMUSED:

Viktoria Kleer Kliimand (vasakul) ja Lissi Kubre on küll ühevanused, ent üks neist võitis Mastersi U12 ja teine U14 klassis.

mängijad kaasa lüüa vanemate seas.

Pole sugugi ebaharilik, et 16-aastane võidab U18 turniiri, 14-aastane U16 turniiri ja 12-aastane U14 turniiri – nii tänavu enamasti läkski.

Tulemusi näete statistikakastist, paneme lühidalt kirja vaid mõned huvitavad sündmused. Noormeeste U18 turniiril ei saanud esimesena asetatud Martin Randpere avaringist edasi, kui kaotas Karl Kiur Saarele 6:3, 4:6, 3:6. U16 tüdrukute turniiril suutis narvalanna Jelena Malõgina alistada nii Maria Lota Kauli kui ka Maileen Nuudi.

U14 tüdrukute turniiril peeti sisuline finaal poolfinaalis, kus Lissi Kubre üllatas esimesena asetatud Sofia Tšeklistovat ja hiljem võitis finaali kindlalt. Edetabelile vastupidiselt lõppes ka U12 tüdrukute finaal, mille võitis tartlanna Viktoria Kleer Kliimand. Samavanuste poiste seas langes esimesena asetatud Rain Uustalo välja poolfinaalis kaotusega Mark Lajalile.

U12 poisid. Poolfinaalid: Mark Lajal (USTA) – Rain Uustalo (USTA) 4:6, 6:3, 7:5, Enrico Nurme (USTA) – Marten Murrand (MK Tennis) 6:2, 6:3. Finaal: Lajal – Nurme 6:2, 6:0.

U12 tüdrukud. Poolfinaalid: Gerda Reinaru (EKSM) – Polina Ramenskaja (Fortuna) 6:3, 6:3, Viktoria Kleer Kliimand (MK Tennis) – Sofia Marlene Haug (EKSM) 6:3, 6:0. Finaal: Kliimand – Reinaru 6:3, 6:0.

U14 poisid. Poolfinaalid: Alexander Georg Mändma (EKSM) – Oskar Irdoja (USTA) 6:2, 6:3, Kristopher Karma – Frederick Karma (mõl. AOTK) 6:2, 6:3.

Finaal: Mändma – K. Karma 6:2, 6:1.

U14 tüdrukud. Poolfinaalid: Lissi Kubre (Pärnu Kesklinna TK) – Sofia Tšeklistova (USTA) 7:5, 3:6, 7:6, Ele-Riin Luuk (USTA) – Loora Kaljaste (EKSM) 6:0, 6:2. Finaal: Kubre – Luuk 6:0, 6:1.

U16 noormehed. Poolfinaalid: Robin Erik Parts (Avantage TK) – Argo Aasjõe (Avantage TK) 6:1, 6:1, Daniil Glinka (USTA) – Siim Troost (USTA) 6:4, 6:1. Finaal: Parts – Glinka 7:5, 6:4.

U16 neiud. Poolfinaalid: Maileen Nuudi (EKSM) – Kärt-Triin Laagus (Pärnu Kesklinna TK) 6:0, 6:0, Jelena Malõgina (Fortuna) – Maria Lota Kaul (USTA) 6:4, 1:6, 6:1. Finaal: Malõgina – Nuudi 6:1, 6:2.

U18 noormehed. Poolfinaalid: Karl Kiur Saar ( TC 2000) – Karl Magnus Vuuk ( TC 2000) 6:4, 6:4, Kristofer Siimar (USTA) – Oskar Lusti (Avantage TK) 6:3, 6:1. Finaal: Siimar – Saar 6:3, 5:7, 6:3.

U18 neiud. Polina Tšernjak ( TC 2000) – Anna Pavlova (USTA) 6:3, 6:0, Simone Pärn (Pärnu Kalevi TK) – Elisa Mai Koonik (USTA) 6:2, 6:0. Finaal: Tšernjak – Pärn 7:5, 4:6, 6:3.

Alexela toetab Eesti tennist w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

19

EESTI TENNISE LIIT

EESTI TENNISE LIIT Tekst: Ants Põldoja Foto: Igor Pissarev

Noorte ALEXELA MASTERSIL sündis ka üllatusi

Alexela Mastersi võitsid VLADIMIR IVANOV ja VALERIA GORLATŠ Eesti tennise traditsioonilise aastalõputurniiri ehk Alexela Mastersi võitis teist korda Vladimir Ivanov ja esmakordselt 16-aastane Valeria Gorlatš.

Naiste Mastersi võitja Valeria Gorlatš (paremal) ja teise koha omanik Julia Skripnik.

dugi meil tugev noormeeste plejaad, kellele Masters on vajalik võistlus.“ Tänavu ei saanud 16-17-aastased poisid veel Ivanovile ja Anton Pavlovile vastu. „Üllatusi ei sündinud,“ tõdes Kallus. „Veidi mõjutas ka Kennethi (Raisma – toim) äsjane vigastus, ta ei saanud veel täisjõuga mängida. Mattias Siimarilt võis ehk loota üllatust, aga ta kaotas Pavlovile ja Ivanovile.“ Gorlatš sai kaalukuse mõttes oma senise parima võidu Eestis, kuid samas jäi naiste Masters pisut poolikuks, sest

ALEXELA MASTERS Täiskasvanute finaalturniir, 20.-22. november, Tere Tennisekeskus.

K

evadel käis Eesti Tennise Liidu projektijuht Riho Kallus välja suurepärase idee, et Masters hakkab edaspidi toimuma nelja riigi – Soome, Läti, Leedu ja Eesti – ühisturniirina. Soomlased mullu juba mängisid, kuid seekord polnud neidki kohal. Kahjuks ilus plaan luhtus. „Pisut oli tegemist halbade asjade kokkusattumisega. See on muidugi hea, et enne seda Eestis peetud Paf Openi turniiridel lõid Leedu ja Läti tipud kaasa, kuid väsimuse tõttu nad enam Mastersil osaleda ei soovinud,“ sõnas Kallus. Leedu kodune esinumber (sest Ricardas Berankis liigub enamasti välismaal) Lukas Mugevicius, kes Paf Openi Pärnus võitis, ei soovinud ennast rohkem „lõhkuda“ ning samuti kadus isu lätlastest vendadel Podzustel. „Läti oli tulemas meie ideega kaasa, aga pärast Podzuste loobumist neil enam mängijaid võtta polnud. Vahepeal käisid nad isegi välja idee suurendada auhinnafondi ja kutsuda Ernests Gulbis kohale, aga see oli rohkem suurejooneline, kuid katteta uitmõte,“ ütles Kallus. Viimasena loobusid soomlased, kui Alexela Mastersi mullune võitja Juho Paukku ja Henri Sillanpää said vigastada.

Kallus uskus, et võib-olla õnnestub edaspidi nii teha, et niinimetatud wild card´i kohti pakkuda naabritele, siis vähemalt saaks pisut turniiri tugevdada. „Samas on mui-

Mehed. A-grupp: Vladimir Ivanov – Christopher Robin Klettenberg 6:2, 6:4, Kenneth Raisma – Kristjan Tamm 6:2, 6:4, Ivanov – Raisma 6:3, 6:0, Klettenberg – Tamm 6:4, 6:3, Ivanov – Tamm 6:0, 6:0, Klettenberg – Raisma 6:3, 7:6.

B-grupp: Anton Pavlov – Hendrik Inno 6:4, 6:3, Mattias Siimar – Alan Braschinsky 7:6, 6:3, Pavlov – Siimar 7:6, 6:2, Braschinsky – Inno 6:4, 7:6, Pavlov – Braschinsky 6:3, 7:5, Siimar – Inno 6:4, 6:2.

Poolfinaalid: Ivanov – Siimar 6:3, 6:2, Pavlov – Klettenberg 6:3, 7:5.

Finaal: Ivanov – Pavlov 7:5, 6:2.

Naised. Valeria Gorlatš – Birgit Burk 6:2, 6:0, Julia Skripnik – Jana Kuzovkova 6:2, 6:3, Gorlatš – Skripnik 6:4, 6:3, Kuzovkova – Burk loobumisvõit, Skripnik – Burk loobumisvõit, Gorlatš – Kuzovkova 6:0, 6:1.

Järjestus: 1. Gorlatš, 2. Skripnik, 3. Kuzovkova, 4. Burk.

vigastuse tõttu loobus pärast esimest vooru Birgit Burk ning Julia Skripnikku vaevas seljavalu. „Gorlatš ütles ka auhinda vastu võttes, et tal on kahju vastaste nii kehvast seisukorrast. Võit on muidugi võit, aga Gorlatš vajab veel mõnda samasugust edu, et oma paremust tõestada,“ leidis Kallus.

Alexela toetab Eesti tennist 18

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Kõige nooremate poiste turniiri võitja Mark Lajal.

Tavapäraselt peavad täiskasvanutega samal ajal aastalõputurniiri ka Eesti noortennisistid. Nüüd kannab ka nende võistlus Alexela Mastersi nime.

Seekord nähti palju põnevaid mänge ning ka üllatusi, sest kaheksast turniirist ainult kolm võitsid esimese asetusega mängijad.

K

õigepealt sellest, et Eesti parimad noormängijad sellel Mastersil ei osalenudki. Kuid selles pole irooniat – nimelt moodustasid ju noored (1997 ja 1998 sündinud) tennisistid täiskasvanute Alexela Mastersi tuumiku. Kaasa ei teinud ka Hella Linda Sepman ja Carol Plakk, ent neidki võib pigem kiita – Mastersi asemel võitsid nad koos Stockholmis Tennis Europe turniiri paarismängu ning Sepman jõudis üksikmängus finaali.

Nii on ka noorte Mastersil teatud tava, et kui vanemad klassid jäävad „tühjaks“, eelistavad kaks aastat nooremad

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Igor Pissarev

TULEMUSED:

Viktoria Kleer Kliimand (vasakul) ja Lissi Kubre on küll ühevanused, ent üks neist võitis Mastersi U12 ja teine U14 klassis.

mängijad kaasa lüüa vanemate seas.

Pole sugugi ebaharilik, et 16-aastane võidab U18 turniiri, 14-aastane U16 turniiri ja 12-aastane U14 turniiri – nii tänavu enamasti läkski.

Tulemusi näete statistikakastist, paneme lühidalt kirja vaid mõned huvitavad sündmused. Noormeeste U18 turniiril ei saanud esimesena asetatud Martin Randpere avaringist edasi, kui kaotas Karl Kiur Saarele 6:3, 4:6, 3:6. U16 tüdrukute turniiril suutis narvalanna Jelena Malõgina alistada nii Maria Lota Kauli kui ka Maileen Nuudi.

U14 tüdrukute turniiril peeti sisuline finaal poolfinaalis, kus Lissi Kubre üllatas esimesena asetatud Sofia Tšeklistovat ja hiljem võitis finaali kindlalt. Edetabelile vastupidiselt lõppes ka U12 tüdrukute finaal, mille võitis tartlanna Viktoria Kleer Kliimand. Samavanuste poiste seas langes esimesena asetatud Rain Uustalo välja poolfinaalis kaotusega Mark Lajalile.

U12 poisid. Poolfinaalid: Mark Lajal (USTA) – Rain Uustalo (USTA) 4:6, 6:3, 7:5, Enrico Nurme (USTA) – Marten Murrand (MK Tennis) 6:2, 6:3. Finaal: Lajal – Nurme 6:2, 6:0.

U12 tüdrukud. Poolfinaalid: Gerda Reinaru (EKSM) – Polina Ramenskaja (Fortuna) 6:3, 6:3, Viktoria Kleer Kliimand (MK Tennis) – Sofia Marlene Haug (EKSM) 6:3, 6:0. Finaal: Kliimand – Reinaru 6:3, 6:0.

U14 poisid. Poolfinaalid: Alexander Georg Mändma (EKSM) – Oskar Irdoja (USTA) 6:2, 6:3, Kristopher Karma – Frederick Karma (mõl. AOTK) 6:2, 6:3.

Finaal: Mändma – K. Karma 6:2, 6:1.

U14 tüdrukud. Poolfinaalid: Lissi Kubre (Pärnu Kesklinna TK) – Sofia Tšeklistova (USTA) 7:5, 3:6, 7:6, Ele-Riin Luuk (USTA) – Loora Kaljaste (EKSM) 6:0, 6:2. Finaal: Kubre – Luuk 6:0, 6:1.

U16 noormehed. Poolfinaalid: Robin Erik Parts (Avantage TK) – Argo Aasjõe (Avantage TK) 6:1, 6:1, Daniil Glinka (USTA) – Siim Troost (USTA) 6:4, 6:1. Finaal: Parts – Glinka 7:5, 6:4.

U16 neiud. Poolfinaalid: Maileen Nuudi (EKSM) – Kärt-Triin Laagus (Pärnu Kesklinna TK) 6:0, 6:0, Jelena Malõgina (Fortuna) – Maria Lota Kaul (USTA) 6:4, 1:6, 6:1. Finaal: Malõgina – Nuudi 6:1, 6:2.

U18 noormehed. Poolfinaalid: Karl Kiur Saar ( TC 2000) – Karl Magnus Vuuk ( TC 2000) 6:4, 6:4, Kristofer Siimar (USTA) – Oskar Lusti (Avantage TK) 6:3, 6:1. Finaal: Siimar – Saar 6:3, 5:7, 6:3.

U18 neiud. Polina Tšernjak ( TC 2000) – Anna Pavlova (USTA) 6:3, 6:0, Simone Pärn (Pärnu Kalevi TK) – Elisa Mai Koonik (USTA) 6:2, 6:0. Finaal: Tšernjak – Pärn 7:5, 4:6, 6:3.

Alexela toetab Eesti tennist w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

19

EESTI TENNISE LIIT

TENNISELIIT VALIS AASTA PARIMAID Traditsiooniliselt valis Eesti Tennise Liit hooaja lõpupeol mitmes erinevas, kuid muidugi tennisega seotud valdkonnas aasta parimaid, kellele pidulikult ulatati karikas.

Paljud tunnustuse leidnud mängijad, treenerid ja muud tenniseinimesed olid auhinna saanud varemgi, näiteks parim naine ja mees on juba aastaid Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp. Huvitaval kombel ei muutunud mullusega võrreldes laureaadid ka U12 vanuseklassis, kus jälle teenisid karika Carol Plakk ja Alexander Georg Mändma.

Auhindadest vajab võib-olla täiendavat selgitamist aasta fair play karikas,

mille teenis 14-aastane Daniil Glinka.

Tema valimise aluseks oli viisakas ja korrektne käitumine väljakul.

Enamike võitjate nimed on toodud fotode juures. Lisame siia need laureaadid, keda polnud kohal: U14 tüdrukute parim Maileen Nuudi, aasta lastetreener Ülle Milk, aasta tenniseklubi/ tennisekool MK Tennis, aasta parim turniir Euronics Cup, aasta meesseenior Rene Busch.

Aasta fair play Daniil Glinka.

U18 neidude parim Valeria Gorlatš.

Aasta meestennisist Jürgen Zopp.

Aasta naistennisist Kaia Kanepi.

U12 poiste parim Alexander Georg Mändma.

U16 noormeeste parim Mattias Siimar.

20

U16 neidude parim Jana Kuzovkova.

U12 tüdrukute parim Carol Plakk.

Aasta naisseenior Piret Ilves.

Aasta treener ja noortetreener Ekke Tiidemann.

U14 poiste parim Robin Erik Parts.

Tennisealaste teenete eest Toomas Kuum (fotol koos isa Mati Kuumaga).

U18 noormeeste parim Kenneth Raisma.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Igor Pissarev

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Aasta tegu meeskonna pääs Junior Davis Cupi finaalturniirile: vasakult Martin Randpere, Kristofer Siimar, Mattias Siimar ja treener Ekke Tiidemann.

Aasta regionaalse tennise arendaja Maret Ani. Aasta tennisekeskus Tere tennisekeskus, auhinna võtab vastu Urmas Pilter.

Aasta tenniseajakirjanik Gunnar Leheste.

Tänati ka kõiki sponsoreid.

Pildil Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

Peasekretär Allar Hint tervitab ETL toetaja Estraveli tegevdirektorit Anne Samlikut.

EESTI TENNISE LIIT

TENNISELIIT VALIS AASTA PARIMAID Traditsiooniliselt valis Eesti Tennise Liit hooaja lõpupeol mitmes erinevas, kuid muidugi tennisega seotud valdkonnas aasta parimaid, kellele pidulikult ulatati karikas.

Paljud tunnustuse leidnud mängijad, treenerid ja muud tenniseinimesed olid auhinna saanud varemgi, näiteks parim naine ja mees on juba aastaid Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp. Huvitaval kombel ei muutunud mullusega võrreldes laureaadid ka U12 vanuseklassis, kus jälle teenisid karika Carol Plakk ja Alexander Georg Mändma.

Auhindadest vajab võib-olla täiendavat selgitamist aasta fair play karikas,

mille teenis 14-aastane Daniil Glinka.

Tema valimise aluseks oli viisakas ja korrektne käitumine väljakul.

Enamike võitjate nimed on toodud fotode juures. Lisame siia need laureaadid, keda polnud kohal: U14 tüdrukute parim Maileen Nuudi, aasta lastetreener Ülle Milk, aasta tenniseklubi/ tennisekool MK Tennis, aasta parim turniir Euronics Cup, aasta meesseenior Rene Busch.

Aasta fair play Daniil Glinka.

U18 neidude parim Valeria Gorlatš.

Aasta meestennisist Jürgen Zopp.

Aasta naistennisist Kaia Kanepi.

U12 poiste parim Alexander Georg Mändma.

U16 noormeeste parim Mattias Siimar.

20

U16 neidude parim Jana Kuzovkova.

U12 tüdrukute parim Carol Plakk.

Aasta naisseenior Piret Ilves.

Aasta treener ja noortetreener Ekke Tiidemann.

U14 poiste parim Robin Erik Parts.

Tennisealaste teenete eest Toomas Kuum (fotol koos isa Mati Kuumaga).

U18 noormeeste parim Kenneth Raisma.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Igor Pissarev

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Aasta tegu meeskonna pääs Junior Davis Cupi finaalturniirile: vasakult Martin Randpere, Kristofer Siimar, Mattias Siimar ja treener Ekke Tiidemann.

Aasta regionaalse tennise arendaja Maret Ani. Aasta tennisekeskus Tere tennisekeskus, auhinna võtab vastu Urmas Pilter.

Aasta tenniseajakirjanik Gunnar Leheste.

Tänati ka kõiki sponsoreid.

Pildil Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

Peasekretär Allar Hint tervitab ETL toetaja Estraveli tegevdirektorit Anne Samlikut.

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Eesti seeniorid

PÄÄSESID MAAILMAS PILDILE Kui mõelda tagasi seenioride tenniseaasta turniiride arvule ja saavutatule, siis ei kogunegi nii vähe. Kümmekond aastat tagasi mängisid seeniortennisistid igal turniiril, millest jõud üle käis, aga nüüd tuleb valida, sest turniire on isegi liiga palju.

Tekst: Heino Raivet Foto: Pärnu Kesklinna TK

lat, kes on juba neli aastat panustanud sellesse võistlusse, ja peakohtunik Sven Evingut, kes on teinud palju turniiride õnnestumiseks.

Mainimata ei saa jätta ka seenioride maavõistlust Soomega vastaste koduväljakul Talis, mis lõppes seekord Eesti masendava 7:23 kaotusega, kusjuures meie mehed võitsid ainul ühe seti. 22. augustil 2015 loodame Tallinnas Kalevi väljakutel revanši võtta.

MÕNI S ÕN A M Ä NGI JAT E S T

Eesti seenioride meistrivõistlustel ajavad juttu poliitikust tennisemängija Ene Ergma ja meie üks vanemaid seenortennisiste Leev Kuum.

T

ähtsaimad on teadagi MM-võistlused nii seenioridele kui superseenioridele. Peagi jagatakse seenioride vanuseklassid MM-iks juba kolme gruppi. Põhjusi on kaks: esiteks pole kuskil (kui ehk Türgi välja arvata) nii palju väljakuid, mis sellise megaturniiri tõrgeteta lubaks pidada, teiseks on mängijate ja riikide arv kasvanud.

Eesti tenniseseeniorid võtsid mööduval aastal osa võistkondlikust seenioride MM-ist USA-s Floridas (M55+, N35+, N50+) ja superseenioride MM-ist (M60+ ja M65+) Türgis Manavgatis, mitmed meie paremad mängijad võistlesid edukalt ITF-i seenioride turniiridel ja saavutasid nii pjedestaalikohti kui häid edetabelikohti.

KODUSED TOIMETUSED

Kodustest toimetustest tuleks eelkõige ära mainida 54. Eesti seenioride meistrivõistlused Pärnus ja kümnest turniirist koos-

22

nev seenioride karikasari. Pärnu Kesklinna klubi on edukalt korraldanud Eesti seenioride meistrivõistlusi juba 54 korda.

Põlvkonnad vahetuvad, aga kõik toimib.

Pärnu Kesklinna TK aktiiv juhib turniiri kindlakäeliselt latti alla laskmata. Ja ka seeniorid tunnevad end Pärnus koduselt.

Tänavu liitusid Pärnu meistrivõistlustega ka vanuseklassi 35+ mängijad, mis pingestab turniiri päevakava veelgi.

Seenioride karikasari on aidanud liita ühte meie seeniormängijaid, sest kestab läbi hooaja. Kui muidu kannavad turniiride raskust tallinlased, kes nädalast nädalasse selgitavad omavahel parimaid, siis see sari annab tunnistust, et häid seeniormängijaid ja organisaatoreid on ka mujal Eestis (Tartus, Haapsalus, Kärdlas, Kuressaares, Raplas, Otepääl). On tõesti vaimustav kohata tennisefänne kogu Eestist. Mainimata ei saa jätta sarja suursponsorit Enn Kuni-

Mängijad on iga turniiri ehe, mida ei asenda miski, isegi mitte turniiri värvitrükis plakat. Aga aastad pole vennad.

Mõnel aastal on tipus üks, teisel aastal teine. Seenioridel tuleb ette vigastusi, ent on tõsine heameel, kui tullakse tagasi, mõnikord võimsamana kui enne vigastust. Tänavu oli märkimisväärne Aare Vahimetsa, Sven Johannsoni ja Reigo Andersoni comeback.

Kui Piret Ilves ja Mariliis Parmas tulid 2013. aastal seenioride maailmameistriteks WD40+ klassis, ütles isegi mõni optimist, et järgmist medalit tuleb oodata 20 aastat. Aga võta näpust – Piret Ilves tõi segapaarismängu hõbeda juba tänavu, vaimustavalt esines Ilona Poljakova.

Naiste 5. kohta MM-i vanusegrupis W40+ tuleb ainult kiita. Tahksin meie seeniormängijaid kutsuda üles osalema aktiivsemalt rahvusvahelistel turniirdel, sest ainult võisteldes tulevad need kogemused, mis aitavad võita.

Meestel nii säravaid saavutusi kõrvale panna pole, ent mitmed ITF-i turniirivõidud saavutati ikkagi. Nii mõnigi mängija on maailma seenioride edetabelis üsna eesotsas.

Loodame, et 2015. aastal on Eesti seeniortennis võimsam kui kunagi varem.

Kõige tähtsam, et oleme maailmakaardil ja MM-idel lehvib sini-must-valge mastis koos teistega. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Eesti seeniorid

PÄÄSESID MAAILMAS PILDILE Kui mõelda tagasi seenioride tenniseaasta turniiride arvule ja saavutatule, siis ei kogunegi nii vähe. Kümmekond aastat tagasi mängisid seeniortennisistid igal turniiril, millest jõud üle käis, aga nüüd tuleb valida, sest turniire on isegi liiga palju.

Tekst: Heino Raivet Foto: Pärnu Kesklinna TK

lat, kes on juba neli aastat panustanud sellesse võistlusse, ja peakohtunik Sven Evingut, kes on teinud palju turniiride õnnestumiseks.

Mainimata ei saa jätta ka seenioride maavõistlust Soomega vastaste koduväljakul Talis, mis lõppes seekord Eesti masendava 7:23 kaotusega, kusjuures meie mehed võitsid ainul ühe seti. 22. augustil 2015 loodame Tallinnas Kalevi väljakutel revanši võtta.

MÕNI S ÕN A M Ä NGI JAT E S T

Eesti seenioride meistrivõistlustel ajavad juttu poliitikust tennisemängija Ene Ergma ja meie üks vanemaid seenortennisiste Leev Kuum.

T

ähtsaimad on teadagi MM-võistlused nii seenioridele kui superseenioridele. Peagi jagatakse seenioride vanuseklassid MM-iks juba kolme gruppi. Põhjusi on kaks: esiteks pole kuskil (kui ehk Türgi välja arvata) nii palju väljakuid, mis sellise megaturniiri tõrgeteta lubaks pidada, teiseks on mängijate ja riikide arv kasvanud.

Eesti tenniseseeniorid võtsid mööduval aastal osa võistkondlikust seenioride MM-ist USA-s Floridas (M55+, N35+, N50+) ja superseenioride MM-ist (M60+ ja M65+) Türgis Manavgatis, mitmed meie paremad mängijad võistlesid edukalt ITF-i seenioride turniiridel ja saavutasid nii pjedestaalikohti kui häid edetabelikohti.

KODUSED TOIMETUSED

Kodustest toimetustest tuleks eelkõige ära mainida 54. Eesti seenioride meistrivõistlused Pärnus ja kümnest turniirist koos-

22

nev seenioride karikasari. Pärnu Kesklinna klubi on edukalt korraldanud Eesti seenioride meistrivõistlusi juba 54 korda.

Põlvkonnad vahetuvad, aga kõik toimib.

Pärnu Kesklinna TK aktiiv juhib turniiri kindlakäeliselt latti alla laskmata. Ja ka seeniorid tunnevad end Pärnus koduselt.

Tänavu liitusid Pärnu meistrivõistlustega ka vanuseklassi 35+ mängijad, mis pingestab turniiri päevakava veelgi.

Seenioride karikasari on aidanud liita ühte meie seeniormängijaid, sest kestab läbi hooaja. Kui muidu kannavad turniiride raskust tallinlased, kes nädalast nädalasse selgitavad omavahel parimaid, siis see sari annab tunnistust, et häid seeniormängijaid ja organisaatoreid on ka mujal Eestis (Tartus, Haapsalus, Kärdlas, Kuressaares, Raplas, Otepääl). On tõesti vaimustav kohata tennisefänne kogu Eestist. Mainimata ei saa jätta sarja suursponsorit Enn Kuni-

Mängijad on iga turniiri ehe, mida ei asenda miski, isegi mitte turniiri värvitrükis plakat. Aga aastad pole vennad.

Mõnel aastal on tipus üks, teisel aastal teine. Seenioridel tuleb ette vigastusi, ent on tõsine heameel, kui tullakse tagasi, mõnikord võimsamana kui enne vigastust. Tänavu oli märkimisväärne Aare Vahimetsa, Sven Johannsoni ja Reigo Andersoni comeback.

Kui Piret Ilves ja Mariliis Parmas tulid 2013. aastal seenioride maailmameistriteks WD40+ klassis, ütles isegi mõni optimist, et järgmist medalit tuleb oodata 20 aastat. Aga võta näpust – Piret Ilves tõi segapaarismängu hõbeda juba tänavu, vaimustavalt esines Ilona Poljakova.

Naiste 5. kohta MM-i vanusegrupis W40+ tuleb ainult kiita. Tahksin meie seeniormängijaid kutsuda üles osalema aktiivsemalt rahvusvahelistel turniirdel, sest ainult võisteldes tulevad need kogemused, mis aitavad võita.

Meestel nii säravaid saavutusi kõrvale panna pole, ent mitmed ITF-i turniirivõidud saavutati ikkagi. Nii mõnigi mängija on maailma seenioride edetabelis üsna eesotsas.

Loodame, et 2015. aastal on Eesti seeniortennis võimsam kui kunagi varem.

Kõige tähtsam, et oleme maailmakaardil ja MM-idel lehvib sini-must-valge mastis koos teistega. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ANALÜÜS

Noorteklassi lõpuaastad

Telli ajakiri JOOKSJA hinnaga 12€ terveks aastaks!*

OTSUSTAVAD TENNISISTI TULEVIKU

Üksikmüügis on Jooksja hind 2.90€ – aastas ilmub 6 numbrit, seega tuleb aasta kokku 17.40€ – tellida on igal juhul soodsam!

Noorteklassi tippmängijatega ongi selline lugu, et praegu paistab neist ainult pool pead ja kätt.

Lähiaastad otsustavad, kas nad tulevad varjust välja nagu Novak Djokovic.

Noormeeste klassi seis annab alust arvata, et viimati oli Eestis nii hea punt 16-17-aastaseid mängijaid kümme aastat tagasi, kui tippu pürgimist alustasid Jürgen Zopp, Jaak Põldma, Vladimir Ivanov ja teised. Lähihooajad otsustavad, kas keegi tänastest noormängijaist Zoppi tulemust vähemalt kordab.

TEHNIKA VS FÜÜSIS

Kogenud treener Harri Neppi, kelle käe all Andres Võsand maailma esisajasse tõusis, peab tavapäraselt tähtsaimaks

24

Sinu kestvusalade ajakiri

Aprill 2014 · Hind 2.90

MARKO ALBERTI triumf Uus-Meremaal

ANTS NURMEKIVI

MIS ON TEIPER?

nõuanded jooksjale

MARTIN PADAR

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

JOOKSMINE JA TAIMETOIT: kui hästi nad sobivad?

Põikame ajas tagasi: sõna saab endine tipprattur

Mitmekülgne

ANDRUS AUG

EGLE ULJAS:

sport jääb igavesti minuga RAPLA SELVERI SUURJOOKS nüüd linnajooksude sarjas!

As a

tehnilist poolt. „Esimene asi on palling, mis meeste mängus ülitähtis,“ leidis Neppi. „Hea näide on Vova (Ivanov – toim.), et kui tal teist servi pole, siis kaotab seti jooksul kaks oma pallingugeimi. Võib ka ühe vastaselt võtta, aga mängu nii ei võida.“ „Kuigi serv ja tõrje on meeste tennises tähtsaimad löögid, siis kõnekäänd ütleb: no backhand no money, no forehand no games at all,“ jätkas Neppi. „See puudutab näiteks Raismat, kes tabab eeskäega palli liiga hilja. Kuid ka Jürgen Zopp lõi omal ajal eeskätt taganemise pealt. Tema mäng paranes oluliselt, kui ta hakkas pallile peale tulema.“ Seega: ümber õppida pole hilja, kuigi Neppi arvates ei saa 16-aastase tennisisti mängu enam liiga kardinaalselt muuta.

Kuna Neppi on tuntud tehnikafriik – mitte halvas mõttes! peab temalt küsima: kas füüsiline areng pole selles vanuses tähtsam? „Muidugi, kui 16-aastane noormees kohtub täismehega, siis kehalise võimsuse taha jääb palju. Aga on siin väljakul nähtud ka tõelisi füüsilisi loomasid! Ent kui sellised „loomad“ eeskätt ei oska, siis profitennist mängida ei saa,“ arvas Neppi.

Teisel arvamusel on treener Rene Busch, kel omad mälestused valulisest üleminekust noorteklassist täiskasvanute sekka, mida

ab

5a

astaseks!

iri JOOKSJ

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Scanpix, ETL

uues rubriigis: INSPIREERIDES LIIKUMA

Ajak

O

n erinevaid põhjuseid, miks noorteklassi tugev tennisist täiskasvanute seas läbi ei löö. Muidugi võib aastaid hiljem teha sobiva järelduse, et see või too poiss polnudki oma kehaliste võimete, tehniliste oskuste või isikuomaduste tõttu maailma tennisesse murdmiseks küps.

Kuid selle asemel, et otsida ebaõnnestumise võimalikke põhjusi, räägime alljärgnevas analüüsis ikkagi neist teguritest ja tähtsatest asjadest, mis aitaksid parematel noortel valutult täiskasvanute tennisesse murda. Otseselt ei too me selles loos esile konkreetseid noormängijaid, kuigi mõnest siiski nimeliselt juttu tuleb.

Tellimuse vormistamiseks saada e-mail: tellimine@jooksja.ee tellija andmetega: ees-ja perekonnanimi, aadress, indeks, telefoninumber.

www.jooksja.ee

www.facebook.com/Jooksja

Lisainfo: 626 4782 *ilmumiskuud on veebruar, aprill, juuni, august, oktoober ja detsember

ANALÜÜS

Noorteklassi lõpuaastad

Telli ajakiri JOOKSJA hinnaga 12€ terveks aastaks!*

OTSUSTAVAD TENNISISTI TULEVIKU

Üksikmüügis on Jooksja hind 2.90€ – aastas ilmub 6 numbrit, seega tuleb aasta kokku 17.40€ – tellida on igal juhul soodsam!

Noorteklassi tippmängijatega ongi selline lugu, et praegu paistab neist ainult pool pead ja kätt.

Lähiaastad otsustavad, kas nad tulevad varjust välja nagu Novak Djokovic.

Noormeeste klassi seis annab alust arvata, et viimati oli Eestis nii hea punt 16-17-aastaseid mängijaid kümme aastat tagasi, kui tippu pürgimist alustasid Jürgen Zopp, Jaak Põldma, Vladimir Ivanov ja teised. Lähihooajad otsustavad, kas keegi tänastest noormängijaist Zoppi tulemust vähemalt kordab.

TEHNIKA VS FÜÜSIS

Kogenud treener Harri Neppi, kelle käe all Andres Võsand maailma esisajasse tõusis, peab tavapäraselt tähtsaimaks

24

Sinu kestvusalade ajakiri

Aprill 2014 · Hind 2.90

MARKO ALBERTI triumf Uus-Meremaal

ANTS NURMEKIVI

MIS ON TEIPER?

nõuanded jooksjale

MARTIN PADAR

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

JOOKSMINE JA TAIMETOIT: kui hästi nad sobivad?

Põikame ajas tagasi: sõna saab endine tipprattur

Mitmekülgne

ANDRUS AUG

EGLE ULJAS:

sport jääb igavesti minuga RAPLA SELVERI SUURJOOKS nüüd linnajooksude sarjas!

As a

tehnilist poolt. „Esimene asi on palling, mis meeste mängus ülitähtis,“ leidis Neppi. „Hea näide on Vova (Ivanov – toim.), et kui tal teist servi pole, siis kaotab seti jooksul kaks oma pallingugeimi. Võib ka ühe vastaselt võtta, aga mängu nii ei võida.“ „Kuigi serv ja tõrje on meeste tennises tähtsaimad löögid, siis kõnekäänd ütleb: no backhand no money, no forehand no games at all,“ jätkas Neppi. „See puudutab näiteks Raismat, kes tabab eeskäega palli liiga hilja. Kuid ka Jürgen Zopp lõi omal ajal eeskätt taganemise pealt. Tema mäng paranes oluliselt, kui ta hakkas pallile peale tulema.“ Seega: ümber õppida pole hilja, kuigi Neppi arvates ei saa 16-aastase tennisisti mängu enam liiga kardinaalselt muuta.

Kuna Neppi on tuntud tehnikafriik – mitte halvas mõttes! peab temalt küsima: kas füüsiline areng pole selles vanuses tähtsam? „Muidugi, kui 16-aastane noormees kohtub täismehega, siis kehalise võimsuse taha jääb palju. Aga on siin väljakul nähtud ka tõelisi füüsilisi loomasid! Ent kui sellised „loomad“ eeskätt ei oska, siis profitennist mängida ei saa,“ arvas Neppi.

Teisel arvamusel on treener Rene Busch, kel omad mälestused valulisest üleminekust noorteklassist täiskasvanute sekka, mida

ab

5a

astaseks!

iri JOOKSJ

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Scanpix, ETL

uues rubriigis: INSPIREERIDES LIIKUMA

Ajak

O

n erinevaid põhjuseid, miks noorteklassi tugev tennisist täiskasvanute seas läbi ei löö. Muidugi võib aastaid hiljem teha sobiva järelduse, et see või too poiss polnudki oma kehaliste võimete, tehniliste oskuste või isikuomaduste tõttu maailma tennisesse murdmiseks küps.

Kuid selle asemel, et otsida ebaõnnestumise võimalikke põhjusi, räägime alljärgnevas analüüsis ikkagi neist teguritest ja tähtsatest asjadest, mis aitaksid parematel noortel valutult täiskasvanute tennisesse murda. Otseselt ei too me selles loos esile konkreetseid noormängijaid, kuigi mõnest siiski nimeliselt juttu tuleb.

Tellimuse vormistamiseks saada e-mail: tellimine@jooksja.ee tellija andmetega: ees-ja perekonnanimi, aadress, indeks, telefoninumber.

www.jooksja.ee

www.facebook.com/Jooksja

Lisainfo: 626 4782 *ilmumiskuud on veebruar, aprill, juuni, august, oktoober ja detsember

ANALÜÜS

Peeter Lamp: „Kui sa tugevatel turniiridel läbilöömist ei ürita, siis piltlikult öeldes on sinu TallinnMoskva rong juba Tapale jõudnud.“ tehnika. Ei jätaks mainimata ka kaitsemängu tähtsust. Jürgen Zopp ja Anett Kontaveit on näidanud, kuidas ebastandardsest olukorrast palli tagasi lüües vastasele probleeme tekitada.“ Füüsilise ettevalmistuse osas märgib Lamp ainult seda, et väljas jooksmisele võiks meie noored rohkem rõhku panna. „Jõutrenni ei pea oluliselt suurendama. Ameerikas pannakse füüsilisele väga rõhku, aga pole neist USA ülikoolidest eriti tippmängijaid tulnud,“ leidis Lamp.

KOOSTÖÖ

Busch mainis tegelikult esimese asjana noorte arengu puhul mitte lööke, vaid üritamist läbi õige treeningu ja koostöö. „Eestlastele peab alati esimese asjana rõhutama koostööd. Et lükkaksime need poisid ühte tiimi,“ selgitas Busch. „Kurb on vaadata, kui noorteklassis tuuakse head mängijad välja ja siis hakatakse omaette pusima. Viiksin mängijad võimalikult palju kokku ning mitte ainult laagrites või turniiridel, aga ka treeningutel.“ Zopp, keda siin mitmel puhul näiteks toodud, murdis Buschi arvates läbi tänu ühistreeningutele. „Kuni 16-aastaseni ta treenis minu klubis. Lähetasin ta spetsiaalselt Audentesesse, sest seal oli hea punt ja hea treener Ain Suurthal koos ambitsioonika abitreeneri Oskar Saarnega. Pärast saadeti nad koos Tšehhi treenima ning siis selekteerus ka välja Jürksi tõeline tahe. Oleks ta jäänud üksi, löönuks võib-olla käega. Aga ta polnud tulemuste ja füüsilise poole pealt nii hea kui meie praegused poisid,“ ütles Busch.

Teise asjana tõi Busch esile intensiivsuse: „Trennid peavad muutuma mahukamaks ja kvaliteetsemaks ning muidugi füüsiline ettevalmistus on meeletult tähtis. Siin võib loodus teha korrektiive, et kuidas mängija kannatab tugevaid treeninguid.

Kuid Jürks polnud ka füüsiliselt tugev, aga järjepidevalt tehes liikus edasi. Ning kolmas punkt on õigete turniiride valik.“ Lamp on Eesti-sisese koostöö suhtes skeptilisem. „Panna poisid ühte punti on hea soovitus, aga mitte piisav. Parem saata kuhugi Eestist välja – sinna, kus tugevamaid mängijaid rohkem.

26

Arengu mõttes peaksid meie 16-aastased rohkem Zoppi või Ivanoviga treenima, mitte omavahel. Millises seltskonnas sa mängima hakkad, nii tugevalt ka ise mängid,“ ütles Lamp.

Sama arvas Lamp ka turniiride valiku kohta. „Kui tahad 16-aastaselt kuhugi jõuda, siis ära mängi enam IV kategooria noorteturniire. Paremad 17-aastased mängivad juba rohkem meeste turniire.

Sul peavad olema ambitsioonid, muidu ei liigu edasi. Praegu on ka meeste seas nii, et Vova lepib kümnetuhandelistega, aga võiks proovida Challengeri kvalifikatsiooni. Kui sa tugevatel turniiridel läbilöömist ei ürita, siis piltlikult öeldes on sinu Tallinn-Moskva rong juba Tapale jõudnud. Rohkem ambitsioone ja usku!“ rõhutas Lamp.

PA R ATA M AT US ?

Busch ei usu loo alguses mainitud paratamatuse tegurit, et mõnest poleks niikuinii asja saanud. „Mõni teine võib arvata, aga kui treener niimoodi ütleb, on see lambajutt,“ leidis Busch. „Selle põhjendusega kaitstakse tegemata tööd.

Ei saa arvata, et lagi tuleb ette. Never say never!“ Lambi arvates on siiski objektiivseid tegureid, mis takistavad noorteklassi eduka mängija tipputõusu. „Peab olema teatud tasemel andekus, ainult tööst ei piisa. Teiseks, paljudes tippriikides treenivad mängijad akadeemiates viiskuus tundi päevas – raske on nendega võistelda. Selge, et kõik meie paremad noored saja hulka ei tõuse. Ning meil polegi neid nii palju olnud, et saaksime rääkida kadudest. Jaak Põldma võinuks paremikku jõuda, kuid oli liiga intelligentne. Ainult pääs slämmiturniiridele ja saja piirimail kõikumine polnud talle piisav ning ta otsustas elus teisi võimalusi kasutada,“ rääkis Lamp.

Viimane tegur noore tennisisti arengus on vaimne pool, mis Neppi arvates võib mõndagi rikkuda. „Tehniline pagas on 16-aastasel mängijal juba olemas, aga psüühikat saab rikkuda küll. Kui mängijad kujutavad ette, et on juba staarid ja ajavad nina püsti, siis õigest treeningust asja ei saa,“ arvas Neppi.

Busch aga arvas, et kui mõnel poisil ongi liiga kõrge (või madal!) enesehinnang, siis selle süü hakkab pihta lapsevanematest või treenerist. „Poiss ei mõtle neid asju ise välja, lapse psüühika on meie looming. Igal lapsel peaks olema tugev mentor, kes teda säästaks vaimset laadi vigade tegemisest,“ sõnas Busch. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

KINGIKOTI SINU DIGIPOOD

MAIUSPALAD

Palju mugavaid asendeid ja 18 tundi aku kestvus!

Seisev asend Hoidmisasend Rippuv asend Hang

Kaldasend

PERFORMANCE FOR WORK & PLAY WITH INTEL® INSIDE™

-30%

11.

KUUMAKSE ALATES

03

349.499.-

10.1" Lenovo Yoga Tablet 2 vaata lisaks: KLICK.ee/yogatablet2

16GB IPS

OS. Intel Atom Android 1.86GHz 4.4.2.

18h 619g GPS

4G

Innovaatiline tahvelarvuti Yoga Tablet 2 10 on uus ja võimas innovaatiline tahvelarvuti Lenovolt. Seadme teeb eriliseks ergonoomiline ja reguleeritav tugijalg. See tagab tahvelarvuti parima kasutuskogemuse nii käes hoides kui ka tasapinnal seisvas ja kaldasendis kasutades. Yoga Tablet 2 10 südameks on võimas neljatuumaline Inteli protsessor, mis tagab alati sujuva töö. Lisaks eelpool toodule eristub Yoga Tablet teistest tahvelarvutitest eriti võimsa aku poolest, mis pakub üheainsa laadimisega tööiga koguni kuni 18 tunniks, olles sellega 2 korda võimsam kui enamus teised tahvelarvutid.

Alati kiirelt ühenduses Lenovo Yoga Tablet 2 on varustatud ülikiire 4G andmesidet võimaldava modemiga, et saaksid olla maailmaga alati kiirelt ühenduses. Üliterav IPS-tehnoloogiaga ekraan Yoga Tablet 2 on varustatud parima puuteekraaniga, mida turult leida võib. FullHD resolutsiooniga 1920 x 1200 pikslit, mis on 2 korda teravam kui enamuses tänapäeva tahvelarvutites kasutatav HD ekraan. Lisaks on ekraan varustatud IPS-tehnoloogiaga, mis pakub tunduvalt paremat värviedastust, suuremat vaatenurka ja kiiremat reageerimiskiirust.

www.klick.ee osta kodust lahkumata Tähelepanu: Järelmaks on finantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

UNO järelmaksu pakkujaks on Kaupmehe Järelmaks OÜ. Krediidi kulukuse määr on 34.92% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500€, intressiga 15.4%, tagastamise tähtaeg 3 aastat, lepingutasu 24.9€. Arvutus on ligikaudne ning võib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

Kampaania kestab 01.12.2014 - 31.12.2014. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

tema puhul pärssis ka majanduslikult raske aeg. „Selles vanuses, millest meil juttu, arenevadki löögid läbi füüsilise tugevdamise,“ rõhutas Busch. „Kui õlg või kõhulihased on nõrgad, siis sa ei jaksa kolm setti servi lüüa. Ei tohiks liialt keskenduda tehnikale, vaid teha seda 80% ulatuses läbi füüsilise töö. Leida mängijale vajalikud harjutused, aga noormeeste klassi lõpuaastatel ka sobiv taktikaline stiil, mis tema võimete ja iseloomuga sobib.“ Servi ja tempomängu arendamist tõstab esile ka Davis Cupi koondise kapten Peeter Lamp, kes tiimile järelkasvu ootab. „Ilma servita pole meeste klassis midagi teha. Kuid ma ei ütleks meie praeguste noorte kohta, et nad tempomängu või pallingu osas poleks võimelised arenema,“ märkis Lamp ja rõhutas pigem tehnika osakaalu. „Oskuse palli ära lüüa, mis nooremates klassides nii tähtis pole, annab eelkõige õige

ANALÜÜS

Peeter Lamp: „Kui sa tugevatel turniiridel läbilöömist ei ürita, siis piltlikult öeldes on sinu TallinnMoskva rong juba Tapale jõudnud.“ tehnika. Ei jätaks mainimata ka kaitsemängu tähtsust. Jürgen Zopp ja Anett Kontaveit on näidanud, kuidas ebastandardsest olukorrast palli tagasi lüües vastasele probleeme tekitada.“ Füüsilise ettevalmistuse osas märgib Lamp ainult seda, et väljas jooksmisele võiks meie noored rohkem rõhku panna. „Jõutrenni ei pea oluliselt suurendama. Ameerikas pannakse füüsilisele väga rõhku, aga pole neist USA ülikoolidest eriti tippmängijaid tulnud,“ leidis Lamp.

KOOSTÖÖ

Busch mainis tegelikult esimese asjana noorte arengu puhul mitte lööke, vaid üritamist läbi õige treeningu ja koostöö. „Eestlastele peab alati esimese asjana rõhutama koostööd. Et lükkaksime need poisid ühte tiimi,“ selgitas Busch. „Kurb on vaadata, kui noorteklassis tuuakse head mängijad välja ja siis hakatakse omaette pusima. Viiksin mängijad võimalikult palju kokku ning mitte ainult laagrites või turniiridel, aga ka treeningutel.“ Zopp, keda siin mitmel puhul näiteks toodud, murdis Buschi arvates läbi tänu ühistreeningutele. „Kuni 16-aastaseni ta treenis minu klubis. Lähetasin ta spetsiaalselt Audentesesse, sest seal oli hea punt ja hea treener Ain Suurthal koos ambitsioonika abitreeneri Oskar Saarnega. Pärast saadeti nad koos Tšehhi treenima ning siis selekteerus ka välja Jürksi tõeline tahe. Oleks ta jäänud üksi, löönuks võib-olla käega. Aga ta polnud tulemuste ja füüsilise poole pealt nii hea kui meie praegused poisid,“ ütles Busch.

Teise asjana tõi Busch esile intensiivsuse: „Trennid peavad muutuma mahukamaks ja kvaliteetsemaks ning muidugi füüsiline ettevalmistus on meeletult tähtis. Siin võib loodus teha korrektiive, et kuidas mängija kannatab tugevaid treeninguid.

Kuid Jürks polnud ka füüsiliselt tugev, aga järjepidevalt tehes liikus edasi. Ning kolmas punkt on õigete turniiride valik.“ Lamp on Eesti-sisese koostöö suhtes skeptilisem. „Panna poisid ühte punti on hea soovitus, aga mitte piisav. Parem saata kuhugi Eestist välja – sinna, kus tugevamaid mängijaid rohkem.

26

Arengu mõttes peaksid meie 16-aastased rohkem Zoppi või Ivanoviga treenima, mitte omavahel. Millises seltskonnas sa mängima hakkad, nii tugevalt ka ise mängid,“ ütles Lamp.

Sama arvas Lamp ka turniiride valiku kohta. „Kui tahad 16-aastaselt kuhugi jõuda, siis ära mängi enam IV kategooria noorteturniire. Paremad 17-aastased mängivad juba rohkem meeste turniire.

Sul peavad olema ambitsioonid, muidu ei liigu edasi. Praegu on ka meeste seas nii, et Vova lepib kümnetuhandelistega, aga võiks proovida Challengeri kvalifikatsiooni. Kui sa tugevatel turniiridel läbilöömist ei ürita, siis piltlikult öeldes on sinu Tallinn-Moskva rong juba Tapale jõudnud. Rohkem ambitsioone ja usku!“ rõhutas Lamp.

PA R ATA M AT US ?

Busch ei usu loo alguses mainitud paratamatuse tegurit, et mõnest poleks niikuinii asja saanud. „Mõni teine võib arvata, aga kui treener niimoodi ütleb, on see lambajutt,“ leidis Busch. „Selle põhjendusega kaitstakse tegemata tööd.

Ei saa arvata, et lagi tuleb ette. Never say never!“ Lambi arvates on siiski objektiivseid tegureid, mis takistavad noorteklassi eduka mängija tipputõusu. „Peab olema teatud tasemel andekus, ainult tööst ei piisa. Teiseks, paljudes tippriikides treenivad mängijad akadeemiates viiskuus tundi päevas – raske on nendega võistelda. Selge, et kõik meie paremad noored saja hulka ei tõuse. Ning meil polegi neid nii palju olnud, et saaksime rääkida kadudest. Jaak Põldma võinuks paremikku jõuda, kuid oli liiga intelligentne. Ainult pääs slämmiturniiridele ja saja piirimail kõikumine polnud talle piisav ning ta otsustas elus teisi võimalusi kasutada,“ rääkis Lamp.

Viimane tegur noore tennisisti arengus on vaimne pool, mis Neppi arvates võib mõndagi rikkuda. „Tehniline pagas on 16-aastasel mängijal juba olemas, aga psüühikat saab rikkuda küll. Kui mängijad kujutavad ette, et on juba staarid ja ajavad nina püsti, siis õigest treeningust asja ei saa,“ arvas Neppi.

Busch aga arvas, et kui mõnel poisil ongi liiga kõrge (või madal!) enesehinnang, siis selle süü hakkab pihta lapsevanematest või treenerist. „Poiss ei mõtle neid asju ise välja, lapse psüühika on meie looming. Igal lapsel peaks olema tugev mentor, kes teda säästaks vaimset laadi vigade tegemisest,“ sõnas Busch. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

KINGIKOTI SINU DIGIPOOD

MAIUSPALAD

Palju mugavaid asendeid ja 18 tundi aku kestvus!

Seisev asend Hoidmisasend Rippuv asend Hang

Kaldasend

PERFORMANCE FOR WORK & PLAY WITH INTEL® INSIDE™

-30%

11.

KUUMAKSE ALATES

03

349.499.-

10.1" Lenovo Yoga Tablet 2 vaata lisaks: KLICK.ee/yogatablet2

16GB IPS

OS. Intel Atom Android 1.86GHz 4.4.2.

18h 619g GPS

4G

Innovaatiline tahvelarvuti Yoga Tablet 2 10 on uus ja võimas innovaatiline tahvelarvuti Lenovolt. Seadme teeb eriliseks ergonoomiline ja reguleeritav tugijalg. See tagab tahvelarvuti parima kasutuskogemuse nii käes hoides kui ka tasapinnal seisvas ja kaldasendis kasutades. Yoga Tablet 2 10 südameks on võimas neljatuumaline Inteli protsessor, mis tagab alati sujuva töö. Lisaks eelpool toodule eristub Yoga Tablet teistest tahvelarvutitest eriti võimsa aku poolest, mis pakub üheainsa laadimisega tööiga koguni kuni 18 tunniks, olles sellega 2 korda võimsam kui enamus teised tahvelarvutid.

Alati kiirelt ühenduses Lenovo Yoga Tablet 2 on varustatud ülikiire 4G andmesidet võimaldava modemiga, et saaksid olla maailmaga alati kiirelt ühenduses. Üliterav IPS-tehnoloogiaga ekraan Yoga Tablet 2 on varustatud parima puuteekraaniga, mida turult leida võib. FullHD resolutsiooniga 1920 x 1200 pikslit, mis on 2 korda teravam kui enamuses tänapäeva tahvelarvutites kasutatav HD ekraan. Lisaks on ekraan varustatud IPS-tehnoloogiaga, mis pakub tunduvalt paremat värviedastust, suuremat vaatenurka ja kiiremat reageerimiskiirust.

www.klick.ee osta kodust lahkumata Tähelepanu: Järelmaks on finantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

UNO järelmaksu pakkujaks on Kaupmehe Järelmaks OÜ. Krediidi kulukuse määr on 34.92% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500€, intressiga 15.4%, tagastamise tähtaeg 3 aastat, lepingutasu 24.9€. Arvutus on ligikaudne ning võib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

Kampaania kestab 01.12.2014 - 31.12.2014. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

tema puhul pärssis ka majanduslikult raske aeg. „Selles vanuses, millest meil juttu, arenevadki löögid läbi füüsilise tugevdamise,“ rõhutas Busch. „Kui õlg või kõhulihased on nõrgad, siis sa ei jaksa kolm setti servi lüüa. Ei tohiks liialt keskenduda tehnikale, vaid teha seda 80% ulatuses läbi füüsilise töö. Leida mängijale vajalikud harjutused, aga noormeeste klassi lõpuaastatel ka sobiv taktikaline stiil, mis tema võimete ja iseloomuga sobib.“ Servi ja tempomängu arendamist tõstab esile ka Davis Cupi koondise kapten Peeter Lamp, kes tiimile järelkasvu ootab. „Ilma servita pole meeste klassis midagi teha. Kuid ma ei ütleks meie praeguste noorte kohta, et nad tempomängu või pallingu osas poleks võimelised arenema,“ märkis Lamp ja rõhutas pigem tehnika osakaalu. „Oskuse palli ära lüüa, mis nooremates klassides nii tähtis pole, annab eelkõige õige

KOMMENTAAR

KOMMENTAAR

Lastetennise Tekst: Kalle Muuli, Tenniseklubi XO Foto: Viktor Burkivski

ALGUS JA OTS Olen seitsme aasta jooksul oma tütrele kaasa elanud enam kui sajal tenniseturniiril. Selle aja jooksul olen ühe korra näinud treenerit, kes oma 12-aastast õpilast pärast kaotatud mängu platsi kõrval kõva häälega sõimas.

P

aar korda olen sattunud turniirile, kust peakohtunik on terveks päevaks lihtsalt minema jalutanud, sest tal on kuskil mujal parajasti muid asjatoimetusi olnud. Ja päris palju olen pidanud kahjuks nägema, kuidas lasteturniiri korraldaja mingil arusaamatul põhjusel GP-sarja võistlusjuhendit eirab.

Aga ma ei tõttaks neid üksikjuhtumeid üldistama ja kedagi umbmääraselt süüdistama. Tõrvatilk võib küll rikkuda meepüti, kuid isegi tervest hulgast ebameeldivatest üksikjuhtumitest, mis aastatepikkusest lasteturniiride jälgimisest mälusoppi talletunud, ei saa ma kuidagi teha järeldust, et meie tennisetreenerid ja kohtunikud ei kõlba kuhugi. See oleks ilmselge ülekohus. Meil on väga häid treenereid ja kohtunikke ning enamasti pole GP-sarja lasteturniiridel häda midagi.

R Ä Ä K I G E M A I A S T, MI T T E A I A AU GU S T

Samuti olen kindel, et kui mõni üksik erand välja arvata, jälgivad neil võistlustel oma maimukeste heitlusi Eesti parimad lapsevanemad. Olen selles osas pisut teist meelt kui treener Silver Karjus, kes eelmises ajakirjanumbris üheainsa turniiri muljete põhjal lapsevanematele liigse sekkumise ja laste survestamise pärast etteheiteid tegi.

Liiga hoogne üldistamine ja kohatine halvustamine võib võtta lapsevanemailt tahtmise kaasa mõelda. Sellest oleks kahju, sest Karjuse artiklis „Lapsevanemad, noorte sport on mõeldud eelkõige lastele!“ kirjeldatud probleem on tegelikult väga oluline. Võimalik, et see on üks olulisemaid probleeme meie lastetennises üldse. Seepärast on väga hea, et keegi selle kõva häälega välja ütles. Kui me tahame, et miski paremaks muutuks, siis on nurga taga sosistamisest vähe abi. Suud tuleb puhtaks rääkida, see on õige. Aga seda tuleb teha viisakalt, heas usus tegutsevaid lapsevanemaid solvamata.

Seepärast tundub mulle ka kohatu, kui treener hakkab lapsevanemate käitumisest rääkides osatama nende välimust (emad, kes on pealt kullakarvalised, seest siiruviirulised) või sportlikku vormi (isad, kes jooksevad kilomeetri 11 minutiga).

Olen vanuseklassis 50+ jooksnud maratoni ajaga 3 tundi ja 17 minutit, aga see ei tee mind kahjuks paremaks ega õnneks

28

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ka mitte halvemaks lapsevanemaks.

Samuti tean tennisetreenereid, kes on silmnähtavalt kehvas kehalises vormis, kuid on sellegipoolest head treenerid.

Need asjad ei pruugi omavahel üldse põhjuslikus seoses olla ega haaku seepärast ka teemaga.

Niisiis – rääkigem aiast, mitte aia august. Üksteise grupiviisiline halvustamine ja vastandamine (a la lapsevanemad on niisugused ja treenerid on naasugused) ei tee midagi paremaks.

Hea tulemus sünnib ainult koostöös.

Ilma nende siiruviiruliste, kullakarvaliste ja vormist väljas lapsevanemateta poleks lastetennist olemaski. Poleks ühtki andekat last ega ainsatki tarka treenerit, sest kogu selle andekuse ja tarkuse maksavad oma töö ja vaevaga kinni lapsevanemad.

LAPS EI HAKKA TENNIST M Ä N G I M A VA N E M A A B I TA

Lapsevanem on lastetennise A ja O, algus ja ots, sest tennises on lapsevanematel hulga suurem roll kui paljudel teistel spordialadel. Veider oleks ette kujutada maailma tippjalgpallurit, kelle iga sammu jälgivad tribüünilt tema vanemad, aga tennises oleks imelik pigem see, kui Wozniacki või Williamsi isa seda ei teeks.

võiks sirguda tippmängijaid.

Paraku pole vanemate tennisehuvi lastele ainult õnn, vaid vahel ka õnnetus.

Põrgutee on ikka sillutatud parimate kavatsustega. Vanemad ei survesta lapsi ju sugugi pahast tahtest, vaid ikka parimat soovides. Pahatihti nad lihtsalt ei tea, mis on parim.

Silver Karjus kirjutab: “Enamike treenerite arvamus on ühine: lastevanemate roll tuleks sirgeks rääkida.“ Tore, jagan seda arvamust. Aga kes peaks rääkima ja miks ta seda seni teinud ei ole?

L A P S E VA N E M A D VA J A K S I D K A TREENERI JUHENDAMIST

Tennis on väga tundeküllane mäng ja küllap on ka neid lapsevanemaid, kes hoolimata treeneri manitsustest ja õpetussõnadest ei suuda ennast oma lapse mängu ajal talitseda. Aga iga lapsevanem, kes platsi ääres teadmatusest halvasti käitub, on minu meelest märk treeneri tegemata tööst. Ja see töö ei ole treeneril tegemata laiskusest või lohakusest, vaid sageli samuti teadmatusest.

Treenerid kipuvad ülehindama lapsevanemate oskusi ja ettevalmistust. Või siis alahindama lapsevanema oskuste ja ettevalmistuse tähtsust.

Kuna lapsevanemad on enamasti tenni-

nema esimene harija peaks minu meelest olema tema lapse treener. Kohe esimeste trennide ajal tuleb paika panna mitte ainult lapse, vaid ka lapsevanemate käitumisreeglid.

Sama lugu on ka võistlustega. Oma esimestele võistlustele läheb laps tavaliselt ikka koos lapsevanemaga ja algkoolieas vajab ta võistluste ajal sageli ka emaisa otsest abi. Treenerid käivad nii väikeste lastega harva võistlustel kaasas, kuid peaksid juba esimeste võistluste eel mitte ainult lapsi, vaid ka vanemaid juhendama, kuidas võistlustel käituda.

Kui aga treener näeb turniiril lapsevanemat valesti käitumas, siis peaks ta esimesel sobival võimalusel kindlasti sekkuma ja lapsevanema korrale kutsuma.

See on võimalik muidugi ainult juhul, kui treener on lapsega võistlustel kaasas. Paraku sageli see nii pole ja lapsevanemad on koos lastega pingelises olukorras omapäi. Siit jõuamegi ühe teise

Seepärast tundub mulle ka kohatu, kui treener hakkab lapsevanemate käitumisest rääkides osatama nende välimust või sportlikku vormi.

Jalgpalli võib togida igas hoovinurgas ja jalgpalliklubi võib õpilasi värvata otse koolist või lasteaiast. Tennist seevastu hakkab laps mängima üksnes siis, kui seda tahab lapsevanem. Tennis on kallis spordiala ja ilma vanema abita ei jõua tenniseplatsile tänapäeval vist ükski laps. Seetõttu sõltub lastetennise ja laiemalt võttes üldse kogu Eesti tennise käekäik sellest, kui palju meil on emasid-isasid, kes toovad oma lapse tennisetrenni. Üldjuhul on tenniselaste vanemad ka ise harrastusmängijad ja kõvad tennisehuvilised. Tipptennise edendamine peaks seega algama harrastajate hulga suurendamisest. Kui pole harrastajaid, pole ka trennis nende lapsi, kelle seast w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

semängijad või vähemasti tennisehuvilised, siis ilmselt eeldab treener sageli, et lapsevanem teab ise, kuidas olla ja mida oma lapsega teha. Tegelikult ei ole see sugugi nii lihtne. Ma olen läbi lugenud kümneid tenniseraamatuid, mänginud viisteist aastat innukalt tennist ja õiendanud oma lapse ja tema treeneri paremaks mõistmiseks ära isegi tennisetreeneri eksami, aga ma ei tea ikka, kuidas olla hea lapsevanem. Alles keskeas reketi kätte võtnud harrastajana pole ma lapsena kordagi tennisetrennis ega võistlustel käinud. Seetõttu pole mul õrna aimugi, mida laps platsil tunneb ja miks ta käitub just nii nagu ta käitub.

Lapsevanemad vajaksid sama hädasti juhendamist nagu lapsed ja lapseva-

olulise probleemini meie lastetennises: miks on paljud lapsed võistlustel tihti ilma treenerita ja kas seda olukorda saaks kuidagi parandada?

Loodan, et mõni sama selge sõnaga treener nagu Silver Karjus võtab mõnes järgmises ajakirjanumbris vaevaks sellele küsimusele vastust otsida.

29

KOMMENTAAR

KOMMENTAAR

Lastetennise Tekst: Kalle Muuli, Tenniseklubi XO Foto: Viktor Burkivski

ALGUS JA OTS Olen seitsme aasta jooksul oma tütrele kaasa elanud enam kui sajal tenniseturniiril. Selle aja jooksul olen ühe korra näinud treenerit, kes oma 12-aastast õpilast pärast kaotatud mängu platsi kõrval kõva häälega sõimas.

P

aar korda olen sattunud turniirile, kust peakohtunik on terveks päevaks lihtsalt minema jalutanud, sest tal on kuskil mujal parajasti muid asjatoimetusi olnud. Ja päris palju olen pidanud kahjuks nägema, kuidas lasteturniiri korraldaja mingil arusaamatul põhjusel GP-sarja võistlusjuhendit eirab.

Aga ma ei tõttaks neid üksikjuhtumeid üldistama ja kedagi umbmääraselt süüdistama. Tõrvatilk võib küll rikkuda meepüti, kuid isegi tervest hulgast ebameeldivatest üksikjuhtumitest, mis aastatepikkusest lasteturniiride jälgimisest mälusoppi talletunud, ei saa ma kuidagi teha järeldust, et meie tennisetreenerid ja kohtunikud ei kõlba kuhugi. See oleks ilmselge ülekohus. Meil on väga häid treenereid ja kohtunikke ning enamasti pole GP-sarja lasteturniiridel häda midagi.

R Ä Ä K I G E M A I A S T, MI T T E A I A AU GU S T

Samuti olen kindel, et kui mõni üksik erand välja arvata, jälgivad neil võistlustel oma maimukeste heitlusi Eesti parimad lapsevanemad. Olen selles osas pisut teist meelt kui treener Silver Karjus, kes eelmises ajakirjanumbris üheainsa turniiri muljete põhjal lapsevanematele liigse sekkumise ja laste survestamise pärast etteheiteid tegi.

Liiga hoogne üldistamine ja kohatine halvustamine võib võtta lapsevanemailt tahtmise kaasa mõelda. Sellest oleks kahju, sest Karjuse artiklis „Lapsevanemad, noorte sport on mõeldud eelkõige lastele!“ kirjeldatud probleem on tegelikult väga oluline. Võimalik, et see on üks olulisemaid probleeme meie lastetennises üldse. Seepärast on väga hea, et keegi selle kõva häälega välja ütles. Kui me tahame, et miski paremaks muutuks, siis on nurga taga sosistamisest vähe abi. Suud tuleb puhtaks rääkida, see on õige. Aga seda tuleb teha viisakalt, heas usus tegutsevaid lapsevanemaid solvamata.

Seepärast tundub mulle ka kohatu, kui treener hakkab lapsevanemate käitumisest rääkides osatama nende välimust (emad, kes on pealt kullakarvalised, seest siiruviirulised) või sportlikku vormi (isad, kes jooksevad kilomeetri 11 minutiga).

Olen vanuseklassis 50+ jooksnud maratoni ajaga 3 tundi ja 17 minutit, aga see ei tee mind kahjuks paremaks ega õnneks

28

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ka mitte halvemaks lapsevanemaks.

Samuti tean tennisetreenereid, kes on silmnähtavalt kehvas kehalises vormis, kuid on sellegipoolest head treenerid.

Need asjad ei pruugi omavahel üldse põhjuslikus seoses olla ega haaku seepärast ka teemaga.

Niisiis – rääkigem aiast, mitte aia august. Üksteise grupiviisiline halvustamine ja vastandamine (a la lapsevanemad on niisugused ja treenerid on naasugused) ei tee midagi paremaks.

Hea tulemus sünnib ainult koostöös.

Ilma nende siiruviiruliste, kullakarvaliste ja vormist väljas lapsevanemateta poleks lastetennist olemaski. Poleks ühtki andekat last ega ainsatki tarka treenerit, sest kogu selle andekuse ja tarkuse maksavad oma töö ja vaevaga kinni lapsevanemad.

LAPS EI HAKKA TENNIST M Ä N G I M A VA N E M A A B I TA

Lapsevanem on lastetennise A ja O, algus ja ots, sest tennises on lapsevanematel hulga suurem roll kui paljudel teistel spordialadel. Veider oleks ette kujutada maailma tippjalgpallurit, kelle iga sammu jälgivad tribüünilt tema vanemad, aga tennises oleks imelik pigem see, kui Wozniacki või Williamsi isa seda ei teeks.

võiks sirguda tippmängijaid.

Paraku pole vanemate tennisehuvi lastele ainult õnn, vaid vahel ka õnnetus.

Põrgutee on ikka sillutatud parimate kavatsustega. Vanemad ei survesta lapsi ju sugugi pahast tahtest, vaid ikka parimat soovides. Pahatihti nad lihtsalt ei tea, mis on parim.

Silver Karjus kirjutab: “Enamike treenerite arvamus on ühine: lastevanemate roll tuleks sirgeks rääkida.“ Tore, jagan seda arvamust. Aga kes peaks rääkima ja miks ta seda seni teinud ei ole?

L A P S E VA N E M A D VA J A K S I D K A TREENERI JUHENDAMIST

Tennis on väga tundeküllane mäng ja küllap on ka neid lapsevanemaid, kes hoolimata treeneri manitsustest ja õpetussõnadest ei suuda ennast oma lapse mängu ajal talitseda. Aga iga lapsevanem, kes platsi ääres teadmatusest halvasti käitub, on minu meelest märk treeneri tegemata tööst. Ja see töö ei ole treeneril tegemata laiskusest või lohakusest, vaid sageli samuti teadmatusest.

Treenerid kipuvad ülehindama lapsevanemate oskusi ja ettevalmistust. Või siis alahindama lapsevanema oskuste ja ettevalmistuse tähtsust.

Kuna lapsevanemad on enamasti tenni-

nema esimene harija peaks minu meelest olema tema lapse treener. Kohe esimeste trennide ajal tuleb paika panna mitte ainult lapse, vaid ka lapsevanemate käitumisreeglid.

Sama lugu on ka võistlustega. Oma esimestele võistlustele läheb laps tavaliselt ikka koos lapsevanemaga ja algkoolieas vajab ta võistluste ajal sageli ka emaisa otsest abi. Treenerid käivad nii väikeste lastega harva võistlustel kaasas, kuid peaksid juba esimeste võistluste eel mitte ainult lapsi, vaid ka vanemaid juhendama, kuidas võistlustel käituda.

Kui aga treener näeb turniiril lapsevanemat valesti käitumas, siis peaks ta esimesel sobival võimalusel kindlasti sekkuma ja lapsevanema korrale kutsuma.

See on võimalik muidugi ainult juhul, kui treener on lapsega võistlustel kaasas. Paraku sageli see nii pole ja lapsevanemad on koos lastega pingelises olukorras omapäi. Siit jõuamegi ühe teise

Seepärast tundub mulle ka kohatu, kui treener hakkab lapsevanemate käitumisest rääkides osatama nende välimust või sportlikku vormi.

Jalgpalli võib togida igas hoovinurgas ja jalgpalliklubi võib õpilasi värvata otse koolist või lasteaiast. Tennist seevastu hakkab laps mängima üksnes siis, kui seda tahab lapsevanem. Tennis on kallis spordiala ja ilma vanema abita ei jõua tenniseplatsile tänapäeval vist ükski laps. Seetõttu sõltub lastetennise ja laiemalt võttes üldse kogu Eesti tennise käekäik sellest, kui palju meil on emasid-isasid, kes toovad oma lapse tennisetrenni. Üldjuhul on tenniselaste vanemad ka ise harrastusmängijad ja kõvad tennisehuvilised. Tipptennise edendamine peaks seega algama harrastajate hulga suurendamisest. Kui pole harrastajaid, pole ka trennis nende lapsi, kelle seast w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

semängijad või vähemasti tennisehuvilised, siis ilmselt eeldab treener sageli, et lapsevanem teab ise, kuidas olla ja mida oma lapsega teha. Tegelikult ei ole see sugugi nii lihtne. Ma olen läbi lugenud kümneid tenniseraamatuid, mänginud viisteist aastat innukalt tennist ja õiendanud oma lapse ja tema treeneri paremaks mõistmiseks ära isegi tennisetreeneri eksami, aga ma ei tea ikka, kuidas olla hea lapsevanem. Alles keskeas reketi kätte võtnud harrastajana pole ma lapsena kordagi tennisetrennis ega võistlustel käinud. Seetõttu pole mul õrna aimugi, mida laps platsil tunneb ja miks ta käitub just nii nagu ta käitub.

Lapsevanemad vajaksid sama hädasti juhendamist nagu lapsed ja lapseva-

olulise probleemini meie lastetennises: miks on paljud lapsed võistlustel tihti ilma treenerita ja kas seda olukorda saaks kuidagi parandada?

Loodan, et mõni sama selge sõnaga treener nagu Silver Karjus võtab mõnes järgmises ajakirjanumbris vaevaks sellele küsimusele vastust otsida.

29

TERVED MÕTTED

Kuidas seada eesmärke?

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud ja PeaTreener OÜ psüühikatreener Aave Hannus räägib ajakirja Tennis psühholoogi rubriigi neljandas osas sellest, kuidas seada ja sõnastada erineva tasemega eesmärke ning kuidas eesmärkide püstitamine aitab parandada keskendumist.

Tekst: Maarja Värv/ ERR-i spordiportaal Fotod: Scanpix, Postimees/Scanpix

S

port ja eesmärgid käivad käsikäes. Noorsportlased räägivad karjääri alguses, et nende eesmärk on tulla maailmameistriks, olümpiavõitjaks või maailma esireketiks.

Ka kogenumad sportlased on avalikult öelnud välja suuri eesmärke. Aga kuidas püstitada ja sõnastada neid niimoodi, et neist oleks maksimaalselt kasu? „Aastakümneid on uuritud, mismoodi peaks eesmärkidest mõtlema või kuidas peaks neid sõnastama, et nad oleksid head ja tõhusad käitumise regulaatorid,” selgitas Aave Hannus. „Tihti, kui eesmärkidest spordis räägitakse, mõeldakse, et neid püstitatakse selleks, et neid saavutada. Aga tegelikult on eesmärgid käitumise reguleerijad. Kui mõtleme, et tahan täna poolteist tundi tennist mängida või tahan Eesti meistriks tulla, maailmas TOP 10 hulka jõuda, siis need on kõik ettekujutused sellest, mida tahan saada. Eesmärgid juhivad meie tegevust ja seda, millele tähelepanu pöörame. Niimoodi aitavad eesmärgid soovitud tulemusteni jõuda.”

KOLM TÜÜPI EESMÄRKE

Eesmärke on kolme tüüpi. Esiteks tulemuseesmärgid, mida ei saa kontrollida. „Konks on selles, et kas võidan või ei võida, sõltub ka vastase mängust,” rääkis Hannus. „Näiteks Gerd Kanter sai Pekingi olümpial kulla mitte ainult sellepärast, et tema kaugele heitis, vaid sellepärast, et teised vähem heitsid. Neli aastat hiljem heitsid kaks meest kaugemale ja enam Kanter ei saanud kulda.”

30

Teine tüüp on soorituseesmärgid, mida saab kontrollida, aga mille kohta võistluse lõpuni püsib teadmatus, kui hästi need välja tulevad. „Näiteks ujumises on sooritust lihtsam mõõta, sel alal võetakse aeg.

Tennises on natuke raskem. Võiks mõelda asjadele, mis on enda kontrolli all. Näiteks, et teen mitte rohkem kui viis topeltviga mängus,” õpetas Hannus. „Soorituseesmärgid on enda soorituse kvaliteet, kui hästi mina mängin.”

Kolmas tüüp on tegevuseesmärgid ja neid saab sportlane kontrollida. „Tegevuseesmärgid on tehnika, taktika, pingutus ja keskendumine – mida teen igal ajahetkel.

Ehk need on asjad, mida trennis harjutatakse,” lausus Hannus. „Nende puhul on kindlus, et saan seda teha. Näiteks kui servides on mu tegevuseesmärk, et viskan kõrgele ja hüppan kõrgele, siis see kirjeldab kindlat tegevust. Ma ei tea, kuidas palling välja tuleb, aga saan teha seda, et keskendun palli viskamisele ja kõrge hüppe tegemisele.”

Millistele eesmärkidele tuleks eelkõige w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TERVED MÕTTED

Kuidas seada eesmärke?

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud ja PeaTreener OÜ psüühikatreener Aave Hannus räägib ajakirja Tennis psühholoogi rubriigi neljandas osas sellest, kuidas seada ja sõnastada erineva tasemega eesmärke ning kuidas eesmärkide püstitamine aitab parandada keskendumist.

Tekst: Maarja Värv/ ERR-i spordiportaal Fotod: Scanpix, Postimees/Scanpix

S

port ja eesmärgid käivad käsikäes. Noorsportlased räägivad karjääri alguses, et nende eesmärk on tulla maailmameistriks, olümpiavõitjaks või maailma esireketiks.

Ka kogenumad sportlased on avalikult öelnud välja suuri eesmärke. Aga kuidas püstitada ja sõnastada neid niimoodi, et neist oleks maksimaalselt kasu? „Aastakümneid on uuritud, mismoodi peaks eesmärkidest mõtlema või kuidas peaks neid sõnastama, et nad oleksid head ja tõhusad käitumise regulaatorid,” selgitas Aave Hannus. „Tihti, kui eesmärkidest spordis räägitakse, mõeldakse, et neid püstitatakse selleks, et neid saavutada. Aga tegelikult on eesmärgid käitumise reguleerijad. Kui mõtleme, et tahan täna poolteist tundi tennist mängida või tahan Eesti meistriks tulla, maailmas TOP 10 hulka jõuda, siis need on kõik ettekujutused sellest, mida tahan saada. Eesmärgid juhivad meie tegevust ja seda, millele tähelepanu pöörame. Niimoodi aitavad eesmärgid soovitud tulemusteni jõuda.”

KOLM TÜÜPI EESMÄRKE

Eesmärke on kolme tüüpi. Esiteks tulemuseesmärgid, mida ei saa kontrollida. „Konks on selles, et kas võidan või ei võida, sõltub ka vastase mängust,” rääkis Hannus. „Näiteks Gerd Kanter sai Pekingi olümpial kulla mitte ainult sellepärast, et tema kaugele heitis, vaid sellepärast, et teised vähem heitsid. Neli aastat hiljem heitsid kaks meest kaugemale ja enam Kanter ei saanud kulda.”

30

Teine tüüp on soorituseesmärgid, mida saab kontrollida, aga mille kohta võistluse lõpuni püsib teadmatus, kui hästi need välja tulevad. „Näiteks ujumises on sooritust lihtsam mõõta, sel alal võetakse aeg.

Tennises on natuke raskem. Võiks mõelda asjadele, mis on enda kontrolli all. Näiteks, et teen mitte rohkem kui viis topeltviga mängus,” õpetas Hannus. „Soorituseesmärgid on enda soorituse kvaliteet, kui hästi mina mängin.”

Kolmas tüüp on tegevuseesmärgid ja neid saab sportlane kontrollida. „Tegevuseesmärgid on tehnika, taktika, pingutus ja keskendumine – mida teen igal ajahetkel.

Ehk need on asjad, mida trennis harjutatakse,” lausus Hannus. „Nende puhul on kindlus, et saan seda teha. Näiteks kui servides on mu tegevuseesmärk, et viskan kõrgele ja hüppan kõrgele, siis see kirjeldab kindlat tegevust. Ma ei tea, kuidas palling välja tuleb, aga saan teha seda, et keskendun palli viskamisele ja kõrge hüppe tegemisele.”

Millistele eesmärkidele tuleks eelkõige w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TERVED MÕTTED tähelepanu pöörata? „Põhjus, miks sportlastel ei tule võistlustel tihti sooritus nii hästi välja kui trennis, on see, et trennis keskendume tegevuseesmärkidele, aga võistlustel mõtleme rohkem tulemusele,” tõdes Hannus. „Inimese tähelepanumaht on piiratud, suudame mõelda ühe mõtte korraga. Ja kui nüüd keskendume tulemuseesmärgile, siis jääb vähem tähelepanu tehnikale või taktikalistele otsustele.” „Häda on veel selles, et kuna tulemuseesmärk ei ole enda kontrolli all, siis sellele tähelepanu viimine suurendab ärevust ja omakorda halvendab sooritust, sest tekib pinge,” jätkas Hannus. „Tegelikult peaks ka võistlustel keskenduma tegevuseesmärkidele.”

Ehk lühidalt öeldes – mängu/võistluse ajal tuleb olla hetkes. „Niimoodi on võimalik vältida muretsemist ja süüdistamist või tehtud vigade pärast vihastamist, mis trennis on tavaline,” sõnas Hannus.

sõnas Hannus. „Mitte liiga lihtsad, aga ka mitte liiga keerulised, sest need ei motiveeri. Motiveerib see, mille puhul näed, et pingutades on võimalik seda saavutada.” „Tegelikult on eesmärgi seadmise kui keskendumise tehnika harjutamise mõttes oluline, et sportlane seaks eesmärke ka igaks treeninguks,” lisas ta.

Eesmärke püstitades peaks esmalt seadma tulemuseesmärgi, aga andma endale aru, et see võib jääda täitmata. „Kuid tulemuseesmärk aitab välja mõelda, milline peaks olema sooritus, mis omakorda aitab mõelda sellele, milline peaks olema minu tegevus,” rääkis Hannus. „Keskendumise käik võistlustel peaks olema jälle vastupidine – keskendun tegevusele, mis aitavad mul teha võimetekohast sooritust ja keskenduda sel-

Philips powered by Android™

Äppide maagiline maailm Leia parim Android™ teler Euronicsi tootevalikust.

EE SM Ä R K IDE SÕN AS TA MINE

Eesmärkide juures on äärmiselt oluline nende sõnastamine. „Tüüpiline viga, mida sportlased teevad – nad on seda treeneritelt õppinud –,et kirjeldavad eesmärke sõnadega „ma pean” või „ma ei tohi”. Aga eesmärgid nagu „ma pean terve mängu pingutama”, ei kirjelda tege-

Näiteks Gerd Kanter sai Pekingi olümpial kulla mitte ainult sellepärast, et tema kaugele heitis, vaid sellepärast, et teised vähem heitsid. likult seda, mida mängus teen. Tuleb ära unustada „pean, tohin, tahan, üritan, püüan”, vaid jääb tegevus – mida teen?

Pingutan,” selgitas Hannus. „Eesmärgid tuleb sõnastada läbi tegevuse.”

Mõistlikum on seada positiivseid eesmärke. Eesmärkide sõnastamisel on ka mõned olulised võtmesõnad – need peavad olema spetsiifilised, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja ajaliselt piiratud. „Uuringud näitavad ja kogemused viitavad sellele, et pikaajalised eesmärgid peaksid olema kõrged, aga vahe-eesmärgid, mida võiks nimetada arengueesmärkideks – mida tahan saavutada kas aasta, ühe kuu, ühe trenni jooksul –, peaksid olema realistlikud ja väljakutsuvad,”

32

lele, mis praegu toimub ja tulemus siis lõpuks nagunii see, mis võistlustel ainult endast ei sõltu, mistõttu pole mõtet tulemusele mõelda.”

AJAKIRJANIKE ROLL

Tihti uurib ajakirjandus hooaja või võistluste eel, millised on sportlaste eesmärgid ning kui välja öeldud sihte ei õnnestu täita, süüdistatakse mõnikord ajakirjanikke liigsete pingete tekitamises.

Kas sel on ka tõepõhi all? „Siin on mitu probleemi. Üks häda on see, et kui sportlased eesmärke ei saavuta, on see justkui avalik läbikukkumine ja nad mõtlevad, et parem ei sõnasta neid üldse,” tõdes Hannus. „See pole mõistlik, sest kui sportlane tulemuseesmärgi sõnastab, saab ta välja mõelda, millised peaksid olema sooritus- ja tegevuseesmärgid. Muidu on sooritus- ja tegevuseesmärkide seadmine sogases vees kala püüdmine. Lahendus võib olla, et tulemuseesmärgid jäetakse enda teada. Mõned sportlased lähevad nende väljaütlemise peale väga ärevaks, tundub, et siis on see neile kui kohustus. Samas sponsorid ja avalikkus tahaks kuulda. Sportlase jaoks on rahulik ja kasulik, kui ta annab endale aru, et eesmärkide püstitamise protsess ongi keskendumise parandamise protsess.“ „Need sportlased, kes hoiduvad eesmärkide püstitamisest ja seavad üldsõnalisi sihte, näiteks „tahan anda endast parima, tahan hästi mängida”, lepivad tagantjärele kehvema tulemusega ja ütlevad, et see oligi parim, mida võimalik saavutada,” jätkas Hannus. „Uuringud näitavad selgelt, et kõrgete, väljakutsuvate ja täpselt sõnastatud eesmärkide püstitamisest on kasu. Pean lihtsalt iseendaga leppima kokku, et kui ma tulemust ei saavuta, pole see katastroof. See on majakas, mis annab infot, milliseid samme peaks tegema.” w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Android™ telerite hinnad alates 1099 €

www.euronics.ee

TERVED MÕTTED tähelepanu pöörata? „Põhjus, miks sportlastel ei tule võistlustel tihti sooritus nii hästi välja kui trennis, on see, et trennis keskendume tegevuseesmärkidele, aga võistlustel mõtleme rohkem tulemusele,” tõdes Hannus. „Inimese tähelepanumaht on piiratud, suudame mõelda ühe mõtte korraga. Ja kui nüüd keskendume tulemuseesmärgile, siis jääb vähem tähelepanu tehnikale või taktikalistele otsustele.” „Häda on veel selles, et kuna tulemuseesmärk ei ole enda kontrolli all, siis sellele tähelepanu viimine suurendab ärevust ja omakorda halvendab sooritust, sest tekib pinge,” jätkas Hannus. „Tegelikult peaks ka võistlustel keskenduma tegevuseesmärkidele.”

Ehk lühidalt öeldes – mängu/võistluse ajal tuleb olla hetkes. „Niimoodi on võimalik vältida muretsemist ja süüdistamist või tehtud vigade pärast vihastamist, mis trennis on tavaline,” sõnas Hannus.

sõnas Hannus. „Mitte liiga lihtsad, aga ka mitte liiga keerulised, sest need ei motiveeri. Motiveerib see, mille puhul näed, et pingutades on võimalik seda saavutada.” „Tegelikult on eesmärgi seadmise kui keskendumise tehnika harjutamise mõttes oluline, et sportlane seaks eesmärke ka igaks treeninguks,” lisas ta.

Eesmärke püstitades peaks esmalt seadma tulemuseesmärgi, aga andma endale aru, et see võib jääda täitmata. „Kuid tulemuseesmärk aitab välja mõelda, milline peaks olema sooritus, mis omakorda aitab mõelda sellele, milline peaks olema minu tegevus,” rääkis Hannus. „Keskendumise käik võistlustel peaks olema jälle vastupidine – keskendun tegevusele, mis aitavad mul teha võimetekohast sooritust ja keskenduda sel-

Philips powered by Android™

Äppide maagiline maailm Leia parim Android™ teler Euronicsi tootevalikust.

EE SM Ä R K IDE SÕN AS TA MINE

Eesmärkide juures on äärmiselt oluline nende sõnastamine. „Tüüpiline viga, mida sportlased teevad – nad on seda treeneritelt õppinud –,et kirjeldavad eesmärke sõnadega „ma pean” või „ma ei tohi”. Aga eesmärgid nagu „ma pean terve mängu pingutama”, ei kirjelda tege-

Näiteks Gerd Kanter sai Pekingi olümpial kulla mitte ainult sellepärast, et tema kaugele heitis, vaid sellepärast, et teised vähem heitsid. likult seda, mida mängus teen. Tuleb ära unustada „pean, tohin, tahan, üritan, püüan”, vaid jääb tegevus – mida teen?

Pingutan,” selgitas Hannus. „Eesmärgid tuleb sõnastada läbi tegevuse.”

Mõistlikum on seada positiivseid eesmärke. Eesmärkide sõnastamisel on ka mõned olulised võtmesõnad – need peavad olema spetsiifilised, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja ajaliselt piiratud. „Uuringud näitavad ja kogemused viitavad sellele, et pikaajalised eesmärgid peaksid olema kõrged, aga vahe-eesmärgid, mida võiks nimetada arengueesmärkideks – mida tahan saavutada kas aasta, ühe kuu, ühe trenni jooksul –, peaksid olema realistlikud ja väljakutsuvad,”

32

lele, mis praegu toimub ja tulemus siis lõpuks nagunii see, mis võistlustel ainult endast ei sõltu, mistõttu pole mõtet tulemusele mõelda.”

AJAKIRJANIKE ROLL

Tihti uurib ajakirjandus hooaja või võistluste eel, millised on sportlaste eesmärgid ning kui välja öeldud sihte ei õnnestu täita, süüdistatakse mõnikord ajakirjanikke liigsete pingete tekitamises.

Kas sel on ka tõepõhi all? „Siin on mitu probleemi. Üks häda on see, et kui sportlased eesmärke ei saavuta, on see justkui avalik läbikukkumine ja nad mõtlevad, et parem ei sõnasta neid üldse,” tõdes Hannus. „See pole mõistlik, sest kui sportlane tulemuseesmärgi sõnastab, saab ta välja mõelda, millised peaksid olema sooritus- ja tegevuseesmärgid. Muidu on sooritus- ja tegevuseesmärkide seadmine sogases vees kala püüdmine. Lahendus võib olla, et tulemuseesmärgid jäetakse enda teada. Mõned sportlased lähevad nende väljaütlemise peale väga ärevaks, tundub, et siis on see neile kui kohustus. Samas sponsorid ja avalikkus tahaks kuulda. Sportlase jaoks on rahulik ja kasulik, kui ta annab endale aru, et eesmärkide püstitamise protsess ongi keskendumise parandamise protsess.“ „Need sportlased, kes hoiduvad eesmärkide püstitamisest ja seavad üldsõnalisi sihte, näiteks „tahan anda endast parima, tahan hästi mängida”, lepivad tagantjärele kehvema tulemusega ja ütlevad, et see oligi parim, mida võimalik saavutada,” jätkas Hannus. „Uuringud näitavad selgelt, et kõrgete, väljakutsuvate ja täpselt sõnastatud eesmärkide püstitamisest on kasu. Pean lihtsalt iseendaga leppima kokku, et kui ma tulemust ei saavuta, pole see katastroof. See on majakas, mis annab infot, milliseid samme peaks tegema.” w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Android™ telerite hinnad alates 1099 €

www.euronics.ee

PERSOON

PERSOON

Erki Nool: POEGA MA ENAM EI VÕIDA!

Erki Nool ei ole tennisist. Nojah, eks seda ka teatakse, sõltub vaid inimese huvialast, kas Eesti üht tuntumat persooni tuntakse rohkem olümpiavõitjana või Riigikogu liikmena.

Tennisega seob Noolt siiski harrastus ja poja Oliveri treeningud. ja loobivad reketit. Mida sa loobid, kui ise mängida ei oska! Eks perspektiivikamaid tennisiste eristabki halvematest see, et nad hindavad oma võimeid realistlikult.

Aga kui endast rääkida, siis tippsportlasena olid mul kiired jalad ja kui keegi tegi stopi, siis polnud häda selles, et ei saa palli kätte, vaid jooksin sellest mööda!“ Nool usub, et teatud mõttes on endistel sportlastel hiljem ala vahetada kergem, sest neil on tavaliselt hea koordinatsioon. „Oluline on käe ja jala koostöö. Oleneb alast – näiteks kõrgushüppajal ei pea see olema tugev, aga hokimängija võib kohe tennist või golfi hästi mängida,“ leidis Nool.

T E NNIS PA KUB VÕISTLUSHASARTI Oliver Nool mänguhoos.

N

ool proovis tennist veidi ka sportlaskarjääri ajal, kuid tõsisemalt hakkas harrastama tosin aastat tagasi. Eks tennis või golf ongi need alad, millega tippspordist loobunu tihti karjäärijärgses elus tegeleb. „Kuid ma pole tavaliselt kunagi mänginud rohkem kui korra nädalas,“ tunnistab Nool. „Tänavu eriti vähe, sest põlvekõhre vigastusest paranemine veel kestab.“ Korra on Nool tennist mänginud suure publiku ees. Täpselt kümme aastat tagasi (2004 detsember) toimus Saku Suurhallis tenniseshow, mille peamatši Anastassia Mõskina – Maret Ani kõrval peeti ka paarismäng, kus Noole partner oli Alti Vahkal.

Olümpiavõitja krobelist tehnikat oli märgata, samas lõi ta ära need pallid, mis pidi lööma. „Olin enne seda veidi rohkem trenni teinud, kuid eks ta tõsi ole, et endise sportlasena ei häirinud mind publiku ees mängimine,“ sõnas Nool.

Kas seda ei juhtu, et maksimalistina tuntud Nool läheb ka tennises „panema“, ehkki oskused kõiki lööke hästi sooritada ei luba? „Kõik tennisemängijad arvavad, et nad mängivad paremini kui nad tegelikult mängivad,“ muigas Nool. „Isegi trennis kiruvad

34

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Marko Toomast

Olümpiavõitja ütleb, et ta ei valinud tennist füüsilise koormuse pärast. „Ma liigutan ennast piisavalt, aga tennis pakub võistlushasarti,“ selgitas ta. „Kui kettaheitetreener Dave Wollmann kunagi Tallinnas käis, ta küsis minult: „Erki, kust sa nüüd oma võistlushasardi kätte saad?“ Kui ütlesin, et mängin golfi ja tennist, ta kohe noogutas – arusaadav. Tippsportlasel on vaja ka edaspidises elus just punktide või tulemuse peale mängimist.“ Nool siiski nentis, et harrastusliigadega pole ta teadlikult liitunud. „Mulle ei meeldi minna mängima, kui tean, et raudselt saan tappa. Tennis nõuab sagedamat harjutamist. Kui seda teeksin, võiksin ju võistelda, aga mul pole enam midagi tõestada. Kui jõuaksingi neljanda liiga poolfinaali, siis mis see mulle annab!?“ naeris Nool.

Veel hullem on endisel kümnevõistlejal oma aladel näiteks seenioride võistlustel kaasa lüüa. „Kui oled kunagi hüpanud 8 meetrit kaugust, oleks praegu sellega w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

tegelda hale. Eriti sant tunne on, et sa ei saa enam maast lahti.

Tennis on selles mõttes veidi parem, et seal rassivad McEnroe ja Borg ka 30 aastat hiljem omavahel. Tempo on küll neli korda aeglasem, aga vähemalt pole meisterlikkuse langus numbritega mõõdetav nagu kergejõustikus,“ märkis Nool.

P O E G VA L I S I S E T E N N I S E

Kui Noole vanem poeg Robin tegeleb teivashüppega, siis praegu 13-aastane Oliver valis tennise. „Korra tegin poistele suvel sellise laagri, kus tutvustasin teisi spordialasid. Ja Oliver järsku märkas, et tennises on ta vanematega samal „totu-lotu“ tasemel. Et ta tahaks seda ala proovida. Arvasin, et ta ei jää tennisesse püsima, kuid nüüd mängib juba viiendat aastat,“ rääkis Nool.

Isa ja poeg on ka omavahel tennist mänginud. Olümpiavõitja tunnistas, et hakkab Oliverile alla jääma. „Tänavu suvel arvasin, et võidan veel teda. Kuid eks ta märkas, et ma ei saa vigastuse tõttu eriti joosta ja kasutas nõrkuse ära. Kaks viimast mängu olen temalt tappa saanud. Praegu olen uuesti terve, aga usun, et paari kuu pärast ei võidaks teda enam mingi nipiga. Kui harjutaksin tõsiselt, siis ehk õnnestuks kaotuse protsessi ainult natuke edasi lükata,“ arvas Nool.

Oliveri tabas tänavu suve lõpul samuti vigastus, kui ta murdis

Kui keegi tegi stopi, siis polnud häda selles, et ei saa palli kätte, vaid jooksin sellest mööda! jalgpalli mängides jala. „See juhtus halval hetkel, mitu toredat turniiri oli tulemas. Tundus, et tema vorm oli võrreldes Eesti meistrivõistlustega tõusnud,“ rääkis Nool. Olümpiavõitja pole kuigivõrd rahulolematu, et Oliver Eestis omavanuste tippu ei kuulu. „Tennis on selline huvitav ala, et kolme-nelja kuuga võib toimuda kohutavalt suur muutus. Enne mängid nagu laps ja siis järsku nagu õige mängija. Me ei ole ka tema arengut forsseerinud ega eratrenni teinud.“ Nool lisas, et mõnikord piisaks parema tulemuse saavutamiseks üksiku tähtsa punkti võitmisest. „Kahjuks on Oliver seni enamasti need punktid kaotanud, võiks olla teistpidi.

Kuid üritan nii sättida, et ta areneks ja naudiks seda spordiala.

Eestis ei tehta tennist niikuinii kui tippsporti,“ avaldas Nool mõnevõrra ootamatu arvamuse.

TÄ H T S A IM ON F ÜÜSIL INE VÕIMEKUS

Olümpiavõitjal on oma arvamuse kaitseks igasuguseid põhjendusi, kõigepealt räägib ta rahast. „Ka see koht, kus praegu istume (intervjuu toimus Tere Tennisekeskuses – toim.), on kallim kui Londoni rikaste linnaosa Chelsea tennisekeskus.

Kui paljud suudavad maksta eratrenni eest? Ja kaks tundi eratrenni pole veel sport,“ kurtis Nool.

Teiseks rääkis endine kümnevõistleja füüsilisest ettevalmistusest. „Tennises tuleb mängu jooksul ligi 3 kilomeetrit joosta, enamasti intensiivselt. Kui kuulsin, millised on Djokovici näitajad, siis need on muljetavaldavad. Maailmas mängivad 100-200 meest sarnast tennist, aga võidavad ainult neli tugevamat, sest nad suudavad ka kolmandas setis sama hästi mängida. Füüsiline võimekus on tippspordi tähtsaim omadus,“ oli Nool kindel. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Erki Nool Eesti noorte meistrivõistlusi jälgimas.

„Minu isiklik hinnang on, et kui sa 14-16-aastaselt ei ehita motoorikat üles, on rong läinud. 1,1-liitrise mootoriga rallit ei sõida,“ jätkas Nool. „Sul on fenomenaalne eeskäsi ja serv, hea pallitunnetus, aga kui sa väsid, siis need löögid ei ole enam fenomenaalsed.

Olen rääkinud treeneritega, kes arvavad, et kui lapsed käivad viis korda nädalas trennis, võiks üks neist olla üldfüüsiline. Aga enamik lapsevanemaid pole nõus! Tahavad ainult tennist!“ „Kui oleks vaja õiget tööd tegema hakata, on lapsed juba väsinud,“ leidis Nool. „Tippspordi teine tähtis omadus on rutiinitaluvus. Kui pall ei taha korvi tabada, jääb korvpallur trenni ja teeb 1000 viset.

Tennisist harjutab servi, kuni see hakkab toimima. Kuid ainult parimad suudavad niimoodi rutiinselt treenida.“ Kui jutt juba kaldus lapsevanematele, siis Tennise eelmises numbris ilmunud Silver Karjuse kommentaari teemakäsitluse kiitis Nool heaks. Olümpiavõitja rõhutas, et tema ei poolda lapse vaimset survestamist ja kõrgeid nõudmisi. Ta nõustus arvamusega, et pigem elavad laste peal oma ambitsioone välja need vanemad, kes pole spordis midagi saavutanud. „Kui istud kolm päeva Eesti meistrivõistlustel, siis näed, et Karjuse jutt oli pädev,“ lisas Nool.

Lõpuks ütles Nool, et juba tipu lähedale jõudnud head füüsiliste omadustega sportlaste puhul võib saatuslikuks saada ka murdumine vaimse pinge all. „Kuid tennise võlu on vähemalt selles, et kui oled kord õppinud mängima, siis aastaid hiljem saad näiteks sooja maa puhkuse ajal sõpradega palli lüüa. Et laps õpiks tennist nautima, peaks olema ka vanemate üks esmaseid eesmärke.“

35

PERSOON

PERSOON

Erki Nool: POEGA MA ENAM EI VÕIDA!

Erki Nool ei ole tennisist. Nojah, eks seda ka teatakse, sõltub vaid inimese huvialast, kas Eesti üht tuntumat persooni tuntakse rohkem olümpiavõitjana või Riigikogu liikmena.

Tennisega seob Noolt siiski harrastus ja poja Oliveri treeningud. ja loobivad reketit. Mida sa loobid, kui ise mängida ei oska! Eks perspektiivikamaid tennisiste eristabki halvematest see, et nad hindavad oma võimeid realistlikult.

Aga kui endast rääkida, siis tippsportlasena olid mul kiired jalad ja kui keegi tegi stopi, siis polnud häda selles, et ei saa palli kätte, vaid jooksin sellest mööda!“ Nool usub, et teatud mõttes on endistel sportlastel hiljem ala vahetada kergem, sest neil on tavaliselt hea koordinatsioon. „Oluline on käe ja jala koostöö. Oleneb alast – näiteks kõrgushüppajal ei pea see olema tugev, aga hokimängija võib kohe tennist või golfi hästi mängida,“ leidis Nool.

T E NNIS PA KUB VÕISTLUSHASARTI Oliver Nool mänguhoos.

N

ool proovis tennist veidi ka sportlaskarjääri ajal, kuid tõsisemalt hakkas harrastama tosin aastat tagasi. Eks tennis või golf ongi need alad, millega tippspordist loobunu tihti karjäärijärgses elus tegeleb. „Kuid ma pole tavaliselt kunagi mänginud rohkem kui korra nädalas,“ tunnistab Nool. „Tänavu eriti vähe, sest põlvekõhre vigastusest paranemine veel kestab.“ Korra on Nool tennist mänginud suure publiku ees. Täpselt kümme aastat tagasi (2004 detsember) toimus Saku Suurhallis tenniseshow, mille peamatši Anastassia Mõskina – Maret Ani kõrval peeti ka paarismäng, kus Noole partner oli Alti Vahkal.

Olümpiavõitja krobelist tehnikat oli märgata, samas lõi ta ära need pallid, mis pidi lööma. „Olin enne seda veidi rohkem trenni teinud, kuid eks ta tõsi ole, et endise sportlasena ei häirinud mind publiku ees mängimine,“ sõnas Nool.

Kas seda ei juhtu, et maksimalistina tuntud Nool läheb ka tennises „panema“, ehkki oskused kõiki lööke hästi sooritada ei luba? „Kõik tennisemängijad arvavad, et nad mängivad paremini kui nad tegelikult mängivad,“ muigas Nool. „Isegi trennis kiruvad

34

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Marko Toomast

Olümpiavõitja ütleb, et ta ei valinud tennist füüsilise koormuse pärast. „Ma liigutan ennast piisavalt, aga tennis pakub võistlushasarti,“ selgitas ta. „Kui kettaheitetreener Dave Wollmann kunagi Tallinnas käis, ta küsis minult: „Erki, kust sa nüüd oma võistlushasardi kätte saad?“ Kui ütlesin, et mängin golfi ja tennist, ta kohe noogutas – arusaadav. Tippsportlasel on vaja ka edaspidises elus just punktide või tulemuse peale mängimist.“ Nool siiski nentis, et harrastusliigadega pole ta teadlikult liitunud. „Mulle ei meeldi minna mängima, kui tean, et raudselt saan tappa. Tennis nõuab sagedamat harjutamist. Kui seda teeksin, võiksin ju võistelda, aga mul pole enam midagi tõestada. Kui jõuaksingi neljanda liiga poolfinaali, siis mis see mulle annab!?“ naeris Nool.

Veel hullem on endisel kümnevõistlejal oma aladel näiteks seenioride võistlustel kaasa lüüa. „Kui oled kunagi hüpanud 8 meetrit kaugust, oleks praegu sellega w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

tegelda hale. Eriti sant tunne on, et sa ei saa enam maast lahti.

Tennis on selles mõttes veidi parem, et seal rassivad McEnroe ja Borg ka 30 aastat hiljem omavahel. Tempo on küll neli korda aeglasem, aga vähemalt pole meisterlikkuse langus numbritega mõõdetav nagu kergejõustikus,“ märkis Nool.

P O E G VA L I S I S E T E N N I S E

Kui Noole vanem poeg Robin tegeleb teivashüppega, siis praegu 13-aastane Oliver valis tennise. „Korra tegin poistele suvel sellise laagri, kus tutvustasin teisi spordialasid. Ja Oliver järsku märkas, et tennises on ta vanematega samal „totu-lotu“ tasemel. Et ta tahaks seda ala proovida. Arvasin, et ta ei jää tennisesse püsima, kuid nüüd mängib juba viiendat aastat,“ rääkis Nool.

Isa ja poeg on ka omavahel tennist mänginud. Olümpiavõitja tunnistas, et hakkab Oliverile alla jääma. „Tänavu suvel arvasin, et võidan veel teda. Kuid eks ta märkas, et ma ei saa vigastuse tõttu eriti joosta ja kasutas nõrkuse ära. Kaks viimast mängu olen temalt tappa saanud. Praegu olen uuesti terve, aga usun, et paari kuu pärast ei võidaks teda enam mingi nipiga. Kui harjutaksin tõsiselt, siis ehk õnnestuks kaotuse protsessi ainult natuke edasi lükata,“ arvas Nool.

Oliveri tabas tänavu suve lõpul samuti vigastus, kui ta murdis

Kui keegi tegi stopi, siis polnud häda selles, et ei saa palli kätte, vaid jooksin sellest mööda! jalgpalli mängides jala. „See juhtus halval hetkel, mitu toredat turniiri oli tulemas. Tundus, et tema vorm oli võrreldes Eesti meistrivõistlustega tõusnud,“ rääkis Nool. Olümpiavõitja pole kuigivõrd rahulolematu, et Oliver Eestis omavanuste tippu ei kuulu. „Tennis on selline huvitav ala, et kolme-nelja kuuga võib toimuda kohutavalt suur muutus. Enne mängid nagu laps ja siis järsku nagu õige mängija. Me ei ole ka tema arengut forsseerinud ega eratrenni teinud.“ Nool lisas, et mõnikord piisaks parema tulemuse saavutamiseks üksiku tähtsa punkti võitmisest. „Kahjuks on Oliver seni enamasti need punktid kaotanud, võiks olla teistpidi.

Kuid üritan nii sättida, et ta areneks ja naudiks seda spordiala.

Eestis ei tehta tennist niikuinii kui tippsporti,“ avaldas Nool mõnevõrra ootamatu arvamuse.

TÄ H T S A IM ON F ÜÜSIL INE VÕIMEKUS

Olümpiavõitjal on oma arvamuse kaitseks igasuguseid põhjendusi, kõigepealt räägib ta rahast. „Ka see koht, kus praegu istume (intervjuu toimus Tere Tennisekeskuses – toim.), on kallim kui Londoni rikaste linnaosa Chelsea tennisekeskus.

Kui paljud suudavad maksta eratrenni eest? Ja kaks tundi eratrenni pole veel sport,“ kurtis Nool.

Teiseks rääkis endine kümnevõistleja füüsilisest ettevalmistusest. „Tennises tuleb mängu jooksul ligi 3 kilomeetrit joosta, enamasti intensiivselt. Kui kuulsin, millised on Djokovici näitajad, siis need on muljetavaldavad. Maailmas mängivad 100-200 meest sarnast tennist, aga võidavad ainult neli tugevamat, sest nad suudavad ka kolmandas setis sama hästi mängida. Füüsiline võimekus on tippspordi tähtsaim omadus,“ oli Nool kindel. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Erki Nool Eesti noorte meistrivõistlusi jälgimas.

„Minu isiklik hinnang on, et kui sa 14-16-aastaselt ei ehita motoorikat üles, on rong läinud. 1,1-liitrise mootoriga rallit ei sõida,“ jätkas Nool. „Sul on fenomenaalne eeskäsi ja serv, hea pallitunnetus, aga kui sa väsid, siis need löögid ei ole enam fenomenaalsed.

Olen rääkinud treeneritega, kes arvavad, et kui lapsed käivad viis korda nädalas trennis, võiks üks neist olla üldfüüsiline. Aga enamik lapsevanemaid pole nõus! Tahavad ainult tennist!“ „Kui oleks vaja õiget tööd tegema hakata, on lapsed juba väsinud,“ leidis Nool. „Tippspordi teine tähtis omadus on rutiinitaluvus. Kui pall ei taha korvi tabada, jääb korvpallur trenni ja teeb 1000 viset.

Tennisist harjutab servi, kuni see hakkab toimima. Kuid ainult parimad suudavad niimoodi rutiinselt treenida.“ Kui jutt juba kaldus lapsevanematele, siis Tennise eelmises numbris ilmunud Silver Karjuse kommentaari teemakäsitluse kiitis Nool heaks. Olümpiavõitja rõhutas, et tema ei poolda lapse vaimset survestamist ja kõrgeid nõudmisi. Ta nõustus arvamusega, et pigem elavad laste peal oma ambitsioone välja need vanemad, kes pole spordis midagi saavutanud. „Kui istud kolm päeva Eesti meistrivõistlustel, siis näed, et Karjuse jutt oli pädev,“ lisas Nool.

Lõpuks ütles Nool, et juba tipu lähedale jõudnud head füüsiliste omadustega sportlaste puhul võib saatuslikuks saada ka murdumine vaimse pinge all. „Kuid tennise võlu on vähemalt selles, et kui oled kord õppinud mängima, siis aastaid hiljem saad näiteks sooja maa puhkuse ajal sõpradega palli lüüa. Et laps õpiks tennist nautima, peaks olema ka vanemate üks esmaseid eesmärke.“

35

MÄNGIJA LUUBI ALL

Rubriigis „Mängija luubi all“ on kord naistennisisti iseloomustamise käes. Birgit Burk kuulub veel noorteklassi, kuid on juba täiskasvanute meistrivõistlustelgi medaleid võitnud. Burki omadusi iseloomustab tema treener Harri Neppi.

2 1 3 4 5 6 7

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Igor Pissarev

PINGETALUVUS, VÕITLUSVAIM

Võitlejahing on tal väga kõva. Selle omadusega on ta väikesest peale kõiki võitnud, alistanud ka neid, kes võib-olla paremini löövad. Ei anna kunagi alla, ei taha ühtki punkti kaotada. Isegi treeningul üritab ta kõiki punkte võita ning siin ongi väike konks – selline tahtmine pärsib löökide arendamist. Kui ta teeb treeningul tehniliselt ilusa löögi, aga napilt eksib, siis ta ise seda kõrgelt ei hinda.

Birgit Burk

MÄNGUTARKUS JA TAKTIKALINE TAIP

Vastase mängu loeb hästi, näeb asendi järgi löögi ära, oskab aimata ja liigub õigel ajal ette. Nii on Birgit tugev eelkõige kontramängijana. Kuid arendamist vajab oma mäng: mida ise palliga teha. Nüüd on ta sagedamini võistelnud ja näinud, et teised löövad kõvasti, peaks ise ka üritama. Kuid ründamiseks tuleb leida õige hetk. Praegu veel ei ründa alati siis kui vaja ja nii tekib vigu ning kaob usk enda ründemängu efektiivsusesse.

2

1

LÖÖGITEHNIKA, TAGAJOONEMÄNG

5

7

4

VÕRGUMÄNG

Birgit ei taha eriti võrgus käia. Tegelikult oskab ta lendpalli tehniliselt täiesti hästi, seda näitavad tema löögid treeningul. Kuid mängus ta pelgab võrku minna. Kui on rohkem aega lendpalliks valmistuda, siis lööb hästi.

36

3

SERV

On läinud viimasel ajal kõvasti paremaks. Veel tahaks, et palli platseerimine servil oleks täpsem – millal ja kuhu lüüa. Võimu on juurde tulnud, kuid võiks muidugi rohkem olla. Aga mängud näitavad, et serv on efektiivne.

LIIKUMINE

Ta on väga hoolas ja püüab seda omadust igati arendada. Talle meeldib väljakul liikuda ning jalad on tegelikult kiired, kuid natuke takistab tempo arendamist lühike samm. Reeglina toob ta rasked pallid hästi ära, jõuab igale poole, kuid tõrjub neid ainult passiivselt. Arendamist vajaks võime liikumise pealt ka rünnata.

Tehnikat ongi vaja selleks, et palli kõvasti lüüa.

Lamedalt lüües peab kogu aeg napilt üle võrgu lööma, et pall sisse kukuks. Madalaid palle lööb Birgit tehniliselt hästi, aga kõrge palli ründamine jätab soovida, seda nii ees- kui tagakäe poolelt.

ÜLDFÜÜSILINE ETTEVALMISTUS

6

Vastupidavus on tal väga kõva, see on aastatepikkuse visa treeningu tulemus.

Tennises on see kõige tähtsam omadus, kuid jõu arendamise kallal tuleks veel kõvasti töötada.

Kiirusest oli juba juttu liikumise alapunktis.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

MÄNGIJA LUUBI ALL

Rubriigis „Mängija luubi all“ on kord naistennisisti iseloomustamise käes. Birgit Burk kuulub veel noorteklassi, kuid on juba täiskasvanute meistrivõistlustelgi medaleid võitnud. Burki omadusi iseloomustab tema treener Harri Neppi.

2 1 3 4 5 6 7

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Igor Pissarev

PINGETALUVUS, VÕITLUSVAIM

Võitlejahing on tal väga kõva. Selle omadusega on ta väikesest peale kõiki võitnud, alistanud ka neid, kes võib-olla paremini löövad. Ei anna kunagi alla, ei taha ühtki punkti kaotada. Isegi treeningul üritab ta kõiki punkte võita ning siin ongi väike konks – selline tahtmine pärsib löökide arendamist. Kui ta teeb treeningul tehniliselt ilusa löögi, aga napilt eksib, siis ta ise seda kõrgelt ei hinda.

Birgit Burk

MÄNGUTARKUS JA TAKTIKALINE TAIP

Vastase mängu loeb hästi, näeb asendi järgi löögi ära, oskab aimata ja liigub õigel ajal ette. Nii on Birgit tugev eelkõige kontramängijana. Kuid arendamist vajab oma mäng: mida ise palliga teha. Nüüd on ta sagedamini võistelnud ja näinud, et teised löövad kõvasti, peaks ise ka üritama. Kuid ründamiseks tuleb leida õige hetk. Praegu veel ei ründa alati siis kui vaja ja nii tekib vigu ning kaob usk enda ründemängu efektiivsusesse.

2

1

LÖÖGITEHNIKA, TAGAJOONEMÄNG

5

7

4

VÕRGUMÄNG

Birgit ei taha eriti võrgus käia. Tegelikult oskab ta lendpalli tehniliselt täiesti hästi, seda näitavad tema löögid treeningul. Kuid mängus ta pelgab võrku minna. Kui on rohkem aega lendpalliks valmistuda, siis lööb hästi.

36

3

SERV

On läinud viimasel ajal kõvasti paremaks. Veel tahaks, et palli platseerimine servil oleks täpsem – millal ja kuhu lüüa. Võimu on juurde tulnud, kuid võiks muidugi rohkem olla. Aga mängud näitavad, et serv on efektiivne.

LIIKUMINE

Ta on väga hoolas ja püüab seda omadust igati arendada. Talle meeldib väljakul liikuda ning jalad on tegelikult kiired, kuid natuke takistab tempo arendamist lühike samm. Reeglina toob ta rasked pallid hästi ära, jõuab igale poole, kuid tõrjub neid ainult passiivselt. Arendamist vajaks võime liikumise pealt ka rünnata.

Tehnikat ongi vaja selleks, et palli kõvasti lüüa.

Lamedalt lüües peab kogu aeg napilt üle võrgu lööma, et pall sisse kukuks. Madalaid palle lööb Birgit tehniliselt hästi, aga kõrge palli ründamine jätab soovida, seda nii ees- kui tagakäe poolelt.

ÜLDFÜÜSILINE ETTEVALMISTUS

6

Vastupidavus on tal väga kõva, see on aastatepikkuse visa treeningu tulemus.

Tennises on see kõige tähtsam omadus, kuid jõu arendamise kallal tuleks veel kõvasti töötada.

Kiirusest oli juba juttu liikumise alapunktis.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TULEVIKUTEGIJA

TULEVIKUTEGIJA

12-aastast Pärnu tüdrukut Lissi Kubret, kes äsja võitis endast kaks aastat vanemate seas noorte GP Masters-turniiri, võib noorele eale vaatamata nimetada pühendunud tennisemängijaks. Tahe saada paremaks, saada võitjaks, kumab tema jutust läbi isegi siis, kui ta räägib lemmikõppeainest, -raamatust või ebausust.

P

Lissi Kubre: KÕIGE PAREM OLEKS OLLA ESIMENE! Tekst: Ants Põldoja Foto: Urmas Luik/ Pärnu Postimees

38

ärnu Kesklinna TK tennisetrenni jõudis Lissi 6-aastaselt pisut juhuse tahtel. „Sõitsin bussiga lasteaiast kodu poole ja seal oli ka ema sõbranna tütar, kes järsk ütles, et tahaks minna tennisetrenni ja kutsus mind kaasa,“ meenutas Lissi. „Praegu on tema ainult harrastaja, kuid mina tahtsin kohe paremaks saada ja meistriks pürgida.“

M I T U T U G E VAT R I VA A L I

Lissi alustas treenimist Astrid Kasela juhendamisel, hiljem olid tema treenerid Toomas Kuuda ja Inga Drobet, täna harjutab ta peamiselt Kuuda ja Rivo Tettermanni käe all. Korraks läks Lissi Kesklinna klubist ka Pärnu Kalevisse, ent naasis pool aastat hiljem. „Mul ei läinud seal mäng hästi,“ põhjendas Lissi.

Lissi sõnul on tema treenerid lahedad kui ka nõudlikud. Kuna klubis on ta eakaaslastest tasemelt üle, harjutab Lissi kaks korda nädalas endast vanemate mängijate Kärt-Triin Laaguse ja Maria Salundiga ning ülejäänud on eratrennid.

Omavanustest Eesti mängijatest pole Lissi võitnud ainult Carol Plakki. Teised rivaalid on Sofia Tšeklistova ja Katriin Saar, neid ta mõnikord võidab, aga on ka w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

kaotanud. „Carol on vaimselt väga tugev.

Löökide poolest ei ole temaga nii hull mängida, aga ta võitleb visamalt. Peaksin ka oma vaimset poolt parandama, et Carolist jagu saada,“ teadis Lissi. „Tore, et minu vanuseklassis on palju häid mängijaid. On, mille poole püüelda, et nendest paremaks saada.“ Samas tunnistas Lissi, et kuigi ta Caroli mängu jälgib ja sellest õpib, pole Plakk otseselt tema eeskuju – auahnel sportlasel ei saa ju eeskuju olla tennisist, keda ta kangesti võita tahab! Eeskujud on Lissi jaoks hoopis maailma tippmängijad. „Maria Šarapova on kogu aeg olnud lemmik, kuid teine eeskuju on olnud vahel Sloane Stephens, aga vahel Eugenie Bouchard,“ loetles Lissi. „Mulle meeldib, et Šarapova mängib agressiivselt ega anna kunagi alla.“ Lähimate eesmärkidena nimetab Lissi oma vanuseklassis Eesti meistriks tulekut ning seejärel rahvusvaheliste turniiride võitmist. „Aga mul on kaugem eesmärk ka. Tahaks maailma esikümnesse

LISSI KUBRE SÜNDINUD: 11. oktoober 2002 ÕPIB: Pärnu Kuninga tänava Põhikool KLUBI: Pärnu Kesklinna TK TREENER: Toomas Kuuda ja Rivo Tettermann REKET: Wilson PAREMAD TULEMUSED: Eesti T14 Alexela Mastersi võitja (2014), Eesti karikavõistluste T14 finalist, T12 Mastersi finalist (2013), Eesti MV T12 poolfinalist, Šiauliai Tennis Europe T12 turniiri poolfinalist.

jõuda. Kõige parem oleks olla esimene,“ pole tüdruku tahtel mingeid piire.

HEA JOOKSJA

Kuigi Lissi on kehaehituselt ja kasvult mitmest rivaalist väiksem, ei kurda ta võimsuse puudumist. „Omavanustega võrreldes mul löögijõust puudu ei tule, kuid ründelöögid võiksid olla stabiilsemad. Tööd on vaja teha tagakäe rebitud löögi kallal, eeskäsi võiks olla kindlam,“ leidis Lissi. „Püüan ikka tabada joonte lähedale, et vastane ei saaks mind jooksutades võimalust ära lüüa.“ Kaitsemängu ehk pallide päästmisega w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Lissil siiski probleeme pole, sest ta on hea jooksja – võitis näiteks tänavu oma vanuseklassis ümber Paala järve jooksu. „Mulle meeldib pikka maad joosta, sest seal tunnen, et kui väsin, ei tohi alla anda. Õpin lõpuni pingutama,“ selgitas Lissi. „Kuid tennis on kindlasti huvitavam ja mitmekülgsem kui jooks.“ Kordagi pole Lissi tundnud, et oleks tennisest tüdinud või ei viitsiks trenni minna, ehkki need toimuvad viis-kuus korda nädalas. „Pigem tahaks isegi rohkem trenni teha,“ rõhutas tüdruk.

Lissi õpib Pärnu Kuninga tänava Põhikoolis peamiselt viitele, üksikud neljad on ka tunnistusel. Enda sõnul pole tal sugugi raske õppimist ja trenni ühendada. „Me jõuame palju asju tunnis ära teha, kodus ei jää nii palju õppida. Mul jääb sõpradega koosolemiseks ja puhkamiseks aega küll. Ka väikese õega jõuan kodus mängida,“ kinnitas Lissi.

Enda lemmikõppeained reastas Lissi selliselt: vene keel, kehaline kasvatus, inglise keel ja matemaatika. Võib-olla on vene keel pisut üllatuslik valik, kuid Lissil on selleks oma, tennisest lähtuv põhjendus. „Tahaksin välisturniiridel teiste tüdrukutega rohkem suhelda. Olen mänginud paari ühe Läti tüdrukuga. Katsetan temaga vene keelt ja siis ta ütleb, kas räägin õigesti või valesti. Kuigi tema ja mitme teise tüdrukuga saab ka inglise keelt rääkida. Olen juba sellele mõelnud, et tennises on keelte õppimine tähtis, kuid samas on see huvitav ka,“ rääkis Lissi.

PISUT EBAUSKLIK

Kõige rohkem käib Lissi mängu vaatamas ema. Tüdruku sõnul teda lähedaste kohalolek liialt ei sega, kuid ta mainib: „Võib-olla tuleks paremini välja, kui ema natuke kaugemalt vaataks, muidu segab keskendumist.“ Kui mõni noortennisist on harjunud pärast ebaõnnestunud lööki heitma vabandavat pilku tribüünil istuva ema või isa poole, siis Lissi sooviks mõelda ainult mängule.

Kas mängida koduses Pärnus või mujal Eestis, Lissi jaoks vahet pole. „Muidu meeldib mulle Pärnu kõige rohkem, aga kui oled mujal väljakul enne mänginud, siis erinevat tunnet pole. Välismaal on mõnikord harjumatu põrkega platsid või ümbruskond, siis häirib,“ selgitas ta.

Rahvusvahelistel turniiridel on Lissi rohkem mänginud Eestile lähedastes riikides, kuid ta on kuulunud Türgis peetud võistkondlikul Winter Cupil Eesti koondisse. „Kui esindad oma riiki, siis on dressile kirjutatud Estonia ja käid seal tähtsalt ringi.

Kuid tahaks rohkem soojal maal turniire mängida,“ ütles Lissi.

Lissil ei ole konkreetset talismani, kuid ta tunnistab teatud määral ebausku. Kunagi oli selleks kõrvarõngaste kandmine. „Mul on ka selline komme, et kui lähen väljakule, valin selle pingi, kus võitja enne istus. Soojenduseks püüan valida poole, kus rahvast rohkem,“ kirjeldas Lissi.

Hobidest või lemmikutest rääkides ei osanud Lissi midagi erilist esile tuua. Näiteks arvutimänge ei mängi ta üldse. Kuid lemmikraamat Lissil siiski on. „Praegu on selleks Kristina Šmiguni raamat. Põnev on lugeda, kuidas ta räägib, et tahtis tippsportlaseks saada ja saigi,“ innustus Lissi.

Jutuajamise lõpus ei unusta Lissi aitäh ütlemast oma toetajaile. „Tahaksin tänada treenereid, perekonda ja sponsoreid – nii Pärnu kui ka Eesti koondise toetajaid,“ rõhutas Lissi.

TREENER TOOMAS KUUDA KOMMENTAAR:

L

issil on olemas vajalikud eeldused saada heaks tennisemängijaks. Esiteks meeldib talle üle kõige tennist mängida, ta tahab treenida ja võistelda, teda huvitab kõik tennise ja mängijatega seonduv. Ta omab võistlemiseks ja võitmiseks vajalikku vaimset tasakaalu, oskust keskenduda ja mängida nii, et vastasel oleks võimalikult raske. Tema väljakul liikumine ja vastupidavus on sellised, mida saab treenida tipptennisistile vajaliku tasemeni.

Lissi sai alles 12-aastaseks, ta on kasvult väike ja jääb sellega alla eakaaslastest konkurentidele. Seepärast pole me treeningumahuga liialdanud, tennist mängib Lissi keskmiselt neli korda nädalas, lisaks üldfüüsilised treeningud. Oleme püüdnud varakult õppida selgeks kogu löögiarsenali, et mängustiil oleks ründav ja mängupilt mitmekesine. Selle eest tuleb noorteklassis küll mõnikord lõivu maksta, aga vanemas eas pole tänapäeva tennises võimalik teisiti edu saavutada.

Edaspidi sõltub Lissi puhul kõik, nagu spordis ikka, kahest asjast motivatsioonist ja töötahtest. Loodame väga, et Lissil on ambitsioonid ja eesmärgid olemas ning jätkub visadust need ellu viia!

39

TULEVIKUTEGIJA

TULEVIKUTEGIJA

12-aastast Pärnu tüdrukut Lissi Kubret, kes äsja võitis endast kaks aastat vanemate seas noorte GP Masters-turniiri, võib noorele eale vaatamata nimetada pühendunud tennisemängijaks. Tahe saada paremaks, saada võitjaks, kumab tema jutust läbi isegi siis, kui ta räägib lemmikõppeainest, -raamatust või ebausust.

P

Lissi Kubre: KÕIGE PAREM OLEKS OLLA ESIMENE! Tekst: Ants Põldoja Foto: Urmas Luik/ Pärnu Postimees

38

ärnu Kesklinna TK tennisetrenni jõudis Lissi 6-aastaselt pisut juhuse tahtel. „Sõitsin bussiga lasteaiast kodu poole ja seal oli ka ema sõbranna tütar, kes järsk ütles, et tahaks minna tennisetrenni ja kutsus mind kaasa,“ meenutas Lissi. „Praegu on tema ainult harrastaja, kuid mina tahtsin kohe paremaks saada ja meistriks pürgida.“

M I T U T U G E VAT R I VA A L I

Lissi alustas treenimist Astrid Kasela juhendamisel, hiljem olid tema treenerid Toomas Kuuda ja Inga Drobet, täna harjutab ta peamiselt Kuuda ja Rivo Tettermanni käe all. Korraks läks Lissi Kesklinna klubist ka Pärnu Kalevisse, ent naasis pool aastat hiljem. „Mul ei läinud seal mäng hästi,“ põhjendas Lissi.

Lissi sõnul on tema treenerid lahedad kui ka nõudlikud. Kuna klubis on ta eakaaslastest tasemelt üle, harjutab Lissi kaks korda nädalas endast vanemate mängijate Kärt-Triin Laaguse ja Maria Salundiga ning ülejäänud on eratrennid.

Omavanustest Eesti mängijatest pole Lissi võitnud ainult Carol Plakki. Teised rivaalid on Sofia Tšeklistova ja Katriin Saar, neid ta mõnikord võidab, aga on ka w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

kaotanud. „Carol on vaimselt väga tugev.

Löökide poolest ei ole temaga nii hull mängida, aga ta võitleb visamalt. Peaksin ka oma vaimset poolt parandama, et Carolist jagu saada,“ teadis Lissi. „Tore, et minu vanuseklassis on palju häid mängijaid. On, mille poole püüelda, et nendest paremaks saada.“ Samas tunnistas Lissi, et kuigi ta Caroli mängu jälgib ja sellest õpib, pole Plakk otseselt tema eeskuju – auahnel sportlasel ei saa ju eeskuju olla tennisist, keda ta kangesti võita tahab! Eeskujud on Lissi jaoks hoopis maailma tippmängijad. „Maria Šarapova on kogu aeg olnud lemmik, kuid teine eeskuju on olnud vahel Sloane Stephens, aga vahel Eugenie Bouchard,“ loetles Lissi. „Mulle meeldib, et Šarapova mängib agressiivselt ega anna kunagi alla.“ Lähimate eesmärkidena nimetab Lissi oma vanuseklassis Eesti meistriks tulekut ning seejärel rahvusvaheliste turniiride võitmist. „Aga mul on kaugem eesmärk ka. Tahaks maailma esikümnesse

LISSI KUBRE SÜNDINUD: 11. oktoober 2002 ÕPIB: Pärnu Kuninga tänava Põhikool KLUBI: Pärnu Kesklinna TK TREENER: Toomas Kuuda ja Rivo Tettermann REKET: Wilson PAREMAD TULEMUSED: Eesti T14 Alexela Mastersi võitja (2014), Eesti karikavõistluste T14 finalist, T12 Mastersi finalist (2013), Eesti MV T12 poolfinalist, Šiauliai Tennis Europe T12 turniiri poolfinalist.

jõuda. Kõige parem oleks olla esimene,“ pole tüdruku tahtel mingeid piire.

HEA JOOKSJA

Kuigi Lissi on kehaehituselt ja kasvult mitmest rivaalist väiksem, ei kurda ta võimsuse puudumist. „Omavanustega võrreldes mul löögijõust puudu ei tule, kuid ründelöögid võiksid olla stabiilsemad. Tööd on vaja teha tagakäe rebitud löögi kallal, eeskäsi võiks olla kindlam,“ leidis Lissi. „Püüan ikka tabada joonte lähedale, et vastane ei saaks mind jooksutades võimalust ära lüüa.“ Kaitsemängu ehk pallide päästmisega w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Lissil siiski probleeme pole, sest ta on hea jooksja – võitis näiteks tänavu oma vanuseklassis ümber Paala järve jooksu. „Mulle meeldib pikka maad joosta, sest seal tunnen, et kui väsin, ei tohi alla anda. Õpin lõpuni pingutama,“ selgitas Lissi. „Kuid tennis on kindlasti huvitavam ja mitmekülgsem kui jooks.“ Kordagi pole Lissi tundnud, et oleks tennisest tüdinud või ei viitsiks trenni minna, ehkki need toimuvad viis-kuus korda nädalas. „Pigem tahaks isegi rohkem trenni teha,“ rõhutas tüdruk.

Lissi õpib Pärnu Kuninga tänava Põhikoolis peamiselt viitele, üksikud neljad on ka tunnistusel. Enda sõnul pole tal sugugi raske õppimist ja trenni ühendada. „Me jõuame palju asju tunnis ära teha, kodus ei jää nii palju õppida. Mul jääb sõpradega koosolemiseks ja puhkamiseks aega küll. Ka väikese õega jõuan kodus mängida,“ kinnitas Lissi.

Enda lemmikõppeained reastas Lissi selliselt: vene keel, kehaline kasvatus, inglise keel ja matemaatika. Võib-olla on vene keel pisut üllatuslik valik, kuid Lissil on selleks oma, tennisest lähtuv põhjendus. „Tahaksin välisturniiridel teiste tüdrukutega rohkem suhelda. Olen mänginud paari ühe Läti tüdrukuga. Katsetan temaga vene keelt ja siis ta ütleb, kas räägin õigesti või valesti. Kuigi tema ja mitme teise tüdrukuga saab ka inglise keelt rääkida. Olen juba sellele mõelnud, et tennises on keelte õppimine tähtis, kuid samas on see huvitav ka,“ rääkis Lissi.

PISUT EBAUSKLIK

Kõige rohkem käib Lissi mängu vaatamas ema. Tüdruku sõnul teda lähedaste kohalolek liialt ei sega, kuid ta mainib: „Võib-olla tuleks paremini välja, kui ema natuke kaugemalt vaataks, muidu segab keskendumist.“ Kui mõni noortennisist on harjunud pärast ebaõnnestunud lööki heitma vabandavat pilku tribüünil istuva ema või isa poole, siis Lissi sooviks mõelda ainult mängule.

Kas mängida koduses Pärnus või mujal Eestis, Lissi jaoks vahet pole. „Muidu meeldib mulle Pärnu kõige rohkem, aga kui oled mujal väljakul enne mänginud, siis erinevat tunnet pole. Välismaal on mõnikord harjumatu põrkega platsid või ümbruskond, siis häirib,“ selgitas ta.

Rahvusvahelistel turniiridel on Lissi rohkem mänginud Eestile lähedastes riikides, kuid ta on kuulunud Türgis peetud võistkondlikul Winter Cupil Eesti koondisse. „Kui esindad oma riiki, siis on dressile kirjutatud Estonia ja käid seal tähtsalt ringi.

Kuid tahaks rohkem soojal maal turniire mängida,“ ütles Lissi.

Lissil ei ole konkreetset talismani, kuid ta tunnistab teatud määral ebausku. Kunagi oli selleks kõrvarõngaste kandmine. „Mul on ka selline komme, et kui lähen väljakule, valin selle pingi, kus võitja enne istus. Soojenduseks püüan valida poole, kus rahvast rohkem,“ kirjeldas Lissi.

Hobidest või lemmikutest rääkides ei osanud Lissi midagi erilist esile tuua. Näiteks arvutimänge ei mängi ta üldse. Kuid lemmikraamat Lissil siiski on. „Praegu on selleks Kristina Šmiguni raamat. Põnev on lugeda, kuidas ta räägib, et tahtis tippsportlaseks saada ja saigi,“ innustus Lissi.

Jutuajamise lõpus ei unusta Lissi aitäh ütlemast oma toetajaile. „Tahaksin tänada treenereid, perekonda ja sponsoreid – nii Pärnu kui ka Eesti koondise toetajaid,“ rõhutas Lissi.

TREENER TOOMAS KUUDA KOMMENTAAR:

L

issil on olemas vajalikud eeldused saada heaks tennisemängijaks. Esiteks meeldib talle üle kõige tennist mängida, ta tahab treenida ja võistelda, teda huvitab kõik tennise ja mängijatega seonduv. Ta omab võistlemiseks ja võitmiseks vajalikku vaimset tasakaalu, oskust keskenduda ja mängida nii, et vastasel oleks võimalikult raske. Tema väljakul liikumine ja vastupidavus on sellised, mida saab treenida tipptennisistile vajaliku tasemeni.

Lissi sai alles 12-aastaseks, ta on kasvult väike ja jääb sellega alla eakaaslastest konkurentidele. Seepärast pole me treeningumahuga liialdanud, tennist mängib Lissi keskmiselt neli korda nädalas, lisaks üldfüüsilised treeningud. Oleme püüdnud varakult õppida selgeks kogu löögiarsenali, et mängustiil oleks ründav ja mängupilt mitmekesine. Selle eest tuleb noorteklassis küll mõnikord lõivu maksta, aga vanemas eas pole tänapäeva tennises võimalik teisiti edu saavutada.

Edaspidi sõltub Lissi puhul kõik, nagu spordis ikka, kahest asjast motivatsioonist ja töötahtest. Loodame väga, et Lissil on ambitsioonid ja eesmärgid olemas ning jätkub visadust need ellu viia!

39

TULEVIKUTEGIJA

TULEVIKUTEGIJA

Kenneth Koort:

on vaimse väsimusega... Enim näeb Kenneth arenguruumi just mentaalses pooles: mängule keskendumises ja pärast punktikaotust sellest kiiresti ülesaamises. „Olen tõsine väljaelaja – kui võidan hea punkti, karjun: „Come on!” ja kui ei lähe hästi, kipun ikka reketit loopima,” märgib noortennisist. „Õnneks pole punktikaotusi saanud, aga mõne hoiatuse ikka. Nüüd juhtub seda juba vähem ja ma ei anna enam nii lihtsalt alla. Kui välja ei tule, hoian pigem palli rohkem mängus ja üritan ikka võita.”

tennist saab mängida terve elu

KENNETH SÜNDINUD: 2. august 2000 KOORT ÕPIB: Pärnu Vanalinna Põhikooli 8. klass KLUBI: Pärnu Kalevi TK TREENER: Mait Künnap PAREMAD TULEMUSED: Eesti MV U14 klassi kaks pronksi, U18 GP poolfinalist, U14 GP paarismängu võitja REKET: Babolat RIIETUS JA JALANÕUD: Asics

Oma silmaga meistrite mängu näha on ikka

Tekst: Lauri Birkan Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

midagi muud kui telekast. See, kui kähku nad ikka löövad, on müstiline.

Samas püüab Kenneth punkte pigem kiirelt servidega teenida ning tunnistab, et tema serv võiks märksa jõulisem olla, ja tagakäsigi stabiilsem, ning mängulugemise oskus vajaks ka üksjagu lihvimist.

Kuid iga asi omal ajal. Praegu keskendub Kenneth enim üldfüüsilise arendamisele, tehes kaks korda päevas ÜKE-t ja nii viis kuni kuus korda nädalas. Kokku on tal nädalas 13-14 trenni. Vaid pühapäeval noormees puhkab. Kuivõrd koolitöö ei tohi ka kannatada, on Kennethi sõnul sageli raske õppimist ja kõiki trenne omavahel siduda. Hinnetega on Pärnu Vanalinna põhikoolis kaheksandas klassis õppival noortennisistil aga kõik korras. Muidu viielise tunnistuse ainus neli tuli möödunud veerandil matemaatikas.

Omavanuste kaheksa parema hulka kuuluv pärnakas Kenneth Koort (14) alustas tennisega juba neljaselt. Ehkki vahepeal sai proovitud ka muid alasid (korv-, jalg- ja sulgpalli), tüdines noormees neist peagi ära, sest erinevalt tennisest ei tulnud need nii hästi välja.

HEA HARJUMUS TÕI EDU

K

a joosta meeldib Kennethile väga.

Lausa nii väga, et paar aastat tagasi läbis ta tollal vaid 12-aastasena oma esimese täispika maratoni, saades ajaks 3:50. Seejuures maratonile pääsu nõudis isa Uno sõnul poiss ise, sest poolmaratonid ja lühemad distantsid tulid tal juba kergelt. „Kui ütlesin, et võib-olla mõtleme ümber ja teeme veel mõne poolmaratoni, vastas Kenneth, et siis ei lähe ta üldse jooksma,” muheleb isa, kes ise kunagi tõsiselt vehklemisega tegelenud. Uno Koort oli ka Kennethi esimene tennisetreener.

Kuidas on aga võimalik, et vehklemise asemel pojale tennist õpetama hakati?

40

„Sest vehklemist Pärnus enam pole,” tunnistab isa. „Kui kuulusin Moskva CSKA-sse, siis seal oli vehklejatel tennis oluline kõrvalspordiala ning kõik tollased armeeklubi vehklejad mängisid ka tennist. Küllap sealt see tennisearmastus tuligi.”

T õ s i n e vä L j A e L A j A

Kuidas aga kestvusjooksu eeldustega Kenneth tennisele truuks on suutnud jääda? „Mulle meeldib see, et tennises ei käi kunagi võistlus aja peale ja seda saab mängida terve elu,” põhjendab noormees. Väljakul pakub talle enim naudingut eeskäsi ja servimine. Tagakäsi meeldib ka, aga see ei ole veel nii hea.

Kennethi suurim trump on loomulikult vastupidavus. Võhmaprobleeme pole tal enese sõnul kunagi tekkinud ja hingeldama hakkab ta alles siis, kui tuleb mängida kolm-neli pikka punkti järjest, aga sellestki taastub ta kiirelt. Hoopis teine lugu w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Üheks oma parimaks harjumuseks peab Kenneth vajadust teha enne pingutust alati korralik soojendus. See harjumus tekkis siis, kui ta Mait Künnapi treeningurühmaga liitus. „Kui pärast seitsmendat kuud tuli korralik arenguhüpe, mõistsin, et selliseid asju tuleb teha,” tõdeb Kenneth ja lisab, et enne Künnapiga liitumist polnud tal ka õiget võrgumänguoskust. „Kui pidin tulema võrku, siis tulin, aga kaotasin seal punktid kiirelt, nüüd läheb see aina paremaks.

Praegu treeningi seda, et pärast servi lähen kohe võrku.”

Oma senisteks parimateks saavusteks peab noormees Eesti meistrivõistluste kaht pronksi ja poisid 18 GP 3.-4. kohta.

Kaks korda on ta tulnud ka poisid 14 GP-l w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

neljandaks ja paarismängus esikohale.

18-aastaste poistega mängides on ta pääsenud GP-l korra paarismängus poolfinaal. Kennethile meeldib vanemate ja tugevamatega mängida, sest siis julgeb ta rohkem riskida kui omaealistega mängides. Iseäranis õpetlikuks peab ta neli aastat vanemate noormeeste servide tõrjumist. „Kui pall jääb neile ette, on punkt juba läinud ja isegi kui suudan tõrjuda, on pallil sootuks teistsugune jõud sees,” tunnistab noormees.

Enim meeldivad Kennethile kõvakattega väljakud, mis pole samas kõige kiiremad. „Ma ei ole väga topspinni vend. Pigem löön palli tõusult ja lamedamalt,” selgitab Kenneth, kelle suurimad eeskujud on Roger Federer ja Gael Monfils. „Monfilsi puhul meeldivad mulle enim tema trikid, mida ta suudab hästi ära kasutada. Vastastel ei ole temaga lihtne – löövad küll häid palle, aga Monfils toob need kõik ikka tagasi ja suudab alati uueks punktiks maksimaalselt keskenduda,” kiidab tennisenoor. „Federer on aga mentaalselt tugev, pluss osav kõigis mänguelementides. Oma silmaga olen Federeri näinud, aga Monfilsi kahjuks mitte. Käisin Davosis võistlemas ja siis tekkis võimalus minna ka Baseli turniiri vaatama. Oma silmaga mängu näha on ikka midagi muud kui telekast. See, kui kähku nad ikka löövad, on müstiline.”

PEOINIMENE EI OLE

Kui aega jääb, meeldib Kennethile vaadata enamikke spordialasid, eriti jalg-

palli. Ka sõprade jaoks leiab noomees aega, aga pigem kohtub ta vabal ajal trennisõpradega, kellega käiakse koos ujumas, jooksmas või niisama linna peal. „Väga peoinimene ma ei ole,” tunnistab Kenneth. „Tahaksin ikka tennisega jätkata, otseselt millisel kohal, seda veel mõelnud ei ole. Tulevast aastast kuulun juba 16-aastaste sekka ja nende hulgas olen kümnes. Samas on tagantpoolt tulemine alati pigem meeldivam kui olla eespool ja kaotada madalama reitinguga mängijale,” nendib Kenneth.

TREENER MAIT KÜNNAPI KOMMENTAAR

K

enneth on väga hea inimene.

Ta armastab tennist väga, annab endast alati parima ja on väga distsiplineeritud. Ei viili kunagi.

Hetkel on tennisemängu tal vähem, kuna keskendub rohkem füüsise parandamisele ja vigastuste ennetamisele.

Vahel on natukene kärsitu, tahab midagi kiiremini saada kui see on võimalik, aga see tuleb sellest, et tal on suur võitlejahing. Saab ka sellest väga hästi aru, et kui siin elus tahad midagi saavutada, tuleb ka selle nimel vaeva näha, et midagi ei tule lihtsalt ja enesestmõistetavalt.

41

TULEVIKUTEGIJA

TULEVIKUTEGIJA

Kenneth Koort:

on vaimse väsimusega... Enim näeb Kenneth arenguruumi just mentaalses pooles: mängule keskendumises ja pärast punktikaotust sellest kiiresti ülesaamises. „Olen tõsine väljaelaja – kui võidan hea punkti, karjun: „Come on!” ja kui ei lähe hästi, kipun ikka reketit loopima,” märgib noortennisist. „Õnneks pole punktikaotusi saanud, aga mõne hoiatuse ikka. Nüüd juhtub seda juba vähem ja ma ei anna enam nii lihtsalt alla. Kui välja ei tule, hoian pigem palli rohkem mängus ja üritan ikka võita.”

tennist saab mängida terve elu

KENNETH SÜNDINUD: 2. august 2000 KOORT ÕPIB: Pärnu Vanalinna Põhikooli 8. klass KLUBI: Pärnu Kalevi TK TREENER: Mait Künnap PAREMAD TULEMUSED: Eesti MV U14 klassi kaks pronksi, U18 GP poolfinalist, U14 GP paarismängu võitja REKET: Babolat RIIETUS JA JALANÕUD: Asics

Oma silmaga meistrite mängu näha on ikka

Tekst: Lauri Birkan Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

midagi muud kui telekast. See, kui kähku nad ikka löövad, on müstiline.

Samas püüab Kenneth punkte pigem kiirelt servidega teenida ning tunnistab, et tema serv võiks märksa jõulisem olla, ja tagakäsigi stabiilsem, ning mängulugemise oskus vajaks ka üksjagu lihvimist.

Kuid iga asi omal ajal. Praegu keskendub Kenneth enim üldfüüsilise arendamisele, tehes kaks korda päevas ÜKE-t ja nii viis kuni kuus korda nädalas. Kokku on tal nädalas 13-14 trenni. Vaid pühapäeval noormees puhkab. Kuivõrd koolitöö ei tohi ka kannatada, on Kennethi sõnul sageli raske õppimist ja kõiki trenne omavahel siduda. Hinnetega on Pärnu Vanalinna põhikoolis kaheksandas klassis õppival noortennisistil aga kõik korras. Muidu viielise tunnistuse ainus neli tuli möödunud veerandil matemaatikas.

Omavanuste kaheksa parema hulka kuuluv pärnakas Kenneth Koort (14) alustas tennisega juba neljaselt. Ehkki vahepeal sai proovitud ka muid alasid (korv-, jalg- ja sulgpalli), tüdines noormees neist peagi ära, sest erinevalt tennisest ei tulnud need nii hästi välja.

HEA HARJUMUS TÕI EDU

K

a joosta meeldib Kennethile väga.

Lausa nii väga, et paar aastat tagasi läbis ta tollal vaid 12-aastasena oma esimese täispika maratoni, saades ajaks 3:50. Seejuures maratonile pääsu nõudis isa Uno sõnul poiss ise, sest poolmaratonid ja lühemad distantsid tulid tal juba kergelt. „Kui ütlesin, et võib-olla mõtleme ümber ja teeme veel mõne poolmaratoni, vastas Kenneth, et siis ei lähe ta üldse jooksma,” muheleb isa, kes ise kunagi tõsiselt vehklemisega tegelenud. Uno Koort oli ka Kennethi esimene tennisetreener.

Kuidas on aga võimalik, et vehklemise asemel pojale tennist õpetama hakati?

40

„Sest vehklemist Pärnus enam pole,” tunnistab isa. „Kui kuulusin Moskva CSKA-sse, siis seal oli vehklejatel tennis oluline kõrvalspordiala ning kõik tollased armeeklubi vehklejad mängisid ka tennist. Küllap sealt see tennisearmastus tuligi.”

T õ s i n e vä L j A e L A j A

Kuidas aga kestvusjooksu eeldustega Kenneth tennisele truuks on suutnud jääda? „Mulle meeldib see, et tennises ei käi kunagi võistlus aja peale ja seda saab mängida terve elu,” põhjendab noormees. Väljakul pakub talle enim naudingut eeskäsi ja servimine. Tagakäsi meeldib ka, aga see ei ole veel nii hea.

Kennethi suurim trump on loomulikult vastupidavus. Võhmaprobleeme pole tal enese sõnul kunagi tekkinud ja hingeldama hakkab ta alles siis, kui tuleb mängida kolm-neli pikka punkti järjest, aga sellestki taastub ta kiirelt. Hoopis teine lugu w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Üheks oma parimaks harjumuseks peab Kenneth vajadust teha enne pingutust alati korralik soojendus. See harjumus tekkis siis, kui ta Mait Künnapi treeningurühmaga liitus. „Kui pärast seitsmendat kuud tuli korralik arenguhüpe, mõistsin, et selliseid asju tuleb teha,” tõdeb Kenneth ja lisab, et enne Künnapiga liitumist polnud tal ka õiget võrgumänguoskust. „Kui pidin tulema võrku, siis tulin, aga kaotasin seal punktid kiirelt, nüüd läheb see aina paremaks.

Praegu treeningi seda, et pärast servi lähen kohe võrku.”

Oma senisteks parimateks saavusteks peab noormees Eesti meistrivõistluste kaht pronksi ja poisid 18 GP 3.-4. kohta.

Kaks korda on ta tulnud ka poisid 14 GP-l w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

neljandaks ja paarismängus esikohale.

18-aastaste poistega mängides on ta pääsenud GP-l korra paarismängus poolfinaal. Kennethile meeldib vanemate ja tugevamatega mängida, sest siis julgeb ta rohkem riskida kui omaealistega mängides. Iseäranis õpetlikuks peab ta neli aastat vanemate noormeeste servide tõrjumist. „Kui pall jääb neile ette, on punkt juba läinud ja isegi kui suudan tõrjuda, on pallil sootuks teistsugune jõud sees,” tunnistab noormees.

Enim meeldivad Kennethile kõvakattega väljakud, mis pole samas kõige kiiremad. „Ma ei ole väga topspinni vend. Pigem löön palli tõusult ja lamedamalt,” selgitab Kenneth, kelle suurimad eeskujud on Roger Federer ja Gael Monfils. „Monfilsi puhul meeldivad mulle enim tema trikid, mida ta suudab hästi ära kasutada. Vastastel ei ole temaga lihtne – löövad küll häid palle, aga Monfils toob need kõik ikka tagasi ja suudab alati uueks punktiks maksimaalselt keskenduda,” kiidab tennisenoor. „Federer on aga mentaalselt tugev, pluss osav kõigis mänguelementides. Oma silmaga olen Federeri näinud, aga Monfilsi kahjuks mitte. Käisin Davosis võistlemas ja siis tekkis võimalus minna ka Baseli turniiri vaatama. Oma silmaga mängu näha on ikka midagi muud kui telekast. See, kui kähku nad ikka löövad, on müstiline.”

PEOINIMENE EI OLE

Kui aega jääb, meeldib Kennethile vaadata enamikke spordialasid, eriti jalg-

palli. Ka sõprade jaoks leiab noomees aega, aga pigem kohtub ta vabal ajal trennisõpradega, kellega käiakse koos ujumas, jooksmas või niisama linna peal. „Väga peoinimene ma ei ole,” tunnistab Kenneth. „Tahaksin ikka tennisega jätkata, otseselt millisel kohal, seda veel mõelnud ei ole. Tulevast aastast kuulun juba 16-aastaste sekka ja nende hulgas olen kümnes. Samas on tagantpoolt tulemine alati pigem meeldivam kui olla eespool ja kaotada madalama reitinguga mängijale,” nendib Kenneth.

TREENER MAIT KÜNNAPI KOMMENTAAR

K

enneth on väga hea inimene.

Ta armastab tennist väga, annab endast alati parima ja on väga distsiplineeritud. Ei viili kunagi.

Hetkel on tennisemängu tal vähem, kuna keskendub rohkem füüsise parandamisele ja vigastuste ennetamisele.

Vahel on natukene kärsitu, tahab midagi kiiremini saada kui see on võimalik, aga see tuleb sellest, et tal on suur võitlejahing. Saab ka sellest väga hästi aru, et kui siin elus tahad midagi saavutada, tuleb ka selle nimel vaeva näha, et midagi ei tule lihtsalt ja enesestmõistetavalt.

41

PÄ EVAKORRAL

Ei auhinnad ega raha:

Serena

WTA aastalõputurniir Singapuris andis Serena Williamsile (33) kaks miljonit (2 084 000) dollarit, uhke esikohakarika ja kinnituse, et ka järgmine aasta algab naiste maailmatennises Williamsite noorema õe juhtimisel.

Tekst: Jaan Jürine Foto: Scanpix

HINDAB ORHIDEESID!

Juhtus midagi naljakat? Ei usu, et ainult karika kätteandmine ajas endise meistri Billie Jean Kingi ja võitja Serena Williamsi naerma.

K

uigi alagrupis sai Williams Singapuris koleda kitli (2:6, 0:6) Rumeenia neiult Simona Halepilt, mõõtis Williams finaalis samaga tagasi – Halep löödi põrmu 6:3, 6:0!

Serena jääb Serenaks. Kui temalt pärast võistlust küsiti, mis talle kõige rohkem meeldis, kas auhind, võidusumma või esikohaga kaasnenud kimp – kõlaka kohaselt veel nimetuid – orhideesid, Serena heldis. „Muidugi orhideed! Saagu nende nimeks Serena orhideed,“ kinnitas meister.

Kolmandat aastat järjest WTA finaalturniiri võinud Williams leidis, et koslepist Halepi vastu oli kasugi. „Lihtsalt ei saa midagi.

WTA FINAALTURNIIR Singapur, 20.-26. oktoober.

Valge alagrupp (võidud-kaotused): 1. Caroline Wozniacki (Taani) 3-0; 2. Agnieszka Radwanska (Poola) 1-2; 3. Maria Šarapova (Venemaa) 1-2; 4. Petra Kvitova (Tšehhimaa) 1-2.

Punane alagrupp: 1. Simona Halep (Rumeenia) 2-1; 2. Serena Williams (USA) 2-1; 3. Ana Ivanovic (Serbia) 2-1; 4. Eugenie Bouchard (Kanada) 0-3.

Poolfinaalid: Williams – Wozniacki 2:6, 6:3, 7:6; Halep – Radwanska 6:2, 6:2.

Finaal: Williams – Halep 6:3, 6:0.

Naispaarismängu finaal: Cara Black/Sania Mirza (Zimbabwe/ India) – Su-Wei Hsieh/Shuai Peng (Taivan/Hiina) 6:1, 6:0.

Halep mängis esimeses setis paremini kui kunagi varem, minu eeskäsi oli aga enne õiget aega puhkusele läinud... Kaotus alagrupis pani mind finaalis kõike välja panema.“ Kokku on noorem Williams nüüd võtnud viis aastalõputurniiri, sama palju kui omal ajal Steffi Graf. Rekordiomanik on kaheksa esikohaga Martina Navratilova.

USKUMATU ÜLEKAAL

Vaatamata üllatuskaotusele Halepilt turniir ainult rõhutas Serena Williamsi ülekaalu naiste tennises. Millal Williamsit

42

viimati sel kombel nüpeldati? 16 aastat tagasi, kui ta kaotas lõuna-aafriklannale Joannette Krugerile 1:6, 1:6. Millal Williams WTA finaalturniiril viimati kahes setis kaotas? Aastal 2002 Kim Clijstersile. Millal Williams viimati ühe seti nulliga tappa sai?

Mullu Anabel Medina Garriguesilt.

See on otse põrutav! Arvestagem sedagi, et varasemad hiiud nagu Margaret Court, Graf või Navratilova ei kohanud väjakuil niisugust vastupanu nagu nüüd tihenenud konkurentsis Serena Williams.

Päras Williamsi ja Halepi finaali, mille teine sett sai otsa 24 minutiga, tegid vastased teineteisele komplimente. „Õnnitlen Serenat turniiri võitmise puhul. Ja teise kiituse on ta teeninud jätkuva liidrikoha eest WTA edetabelis. Ta on nii tugev!“ väitis Halep, kellele finaalikaotus põrmugi muret ei teinud.

Williams tuletas ikka oma hävingut alagrupis meelde. „Esimeses setis oli Halep nii hea, et ma olin otsekui kõrvaltvaataja.

Mängust väljas!“ hindas Williams, kelle võitlus Singapuris võinuks lõppeda juba alagrupis või poolfinaalis.

Punases grupis lõpetasid Halep, Williams ja Ivanovic kahe võidu ja ühe kaotusega. Kaotanuks Halep viimases alagrupimängus Ivanovicile settidega 0:2, poleks Williams kahe hulka ja poolfinaali pääsenudki.

Valges alagrupis ilmutas end oma headuses Caroline Wozniacki, kes loovutas kolmes mängus vaid ühe seti: Maria Šarapovale, kes jäi 2.-4. koha surnud ringis poolfinaalist üldse välja.

Alagrupi võit tähendas Wozniackile, et poolfinaalis tuleb tal kokku minna Williamsi endaga. Viimane peab Taani mängijat oma parimaks sõbrannaks tippmängijate seas. Aga ainult väljaspool platsi!

Esimene sett Wozniackile 2:6, teine Williamsile 6:3. Otsustavas setis murdis Wozniacki vastase servi läbi ja juhtis 5:4, ent vahepeal reketeid lõhkunud Williams suutis end ohjes hoida, viigistas ja jäi tie breakis 8:6 peale. 2 tundi ja 15 minutit närvikõdi! „Caroline mängis Singapuris kõige paremini ja vääris võitu. Mina ei suutnud üheski mängus sadat protsenti välja panna,“ tõdes Williams. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Viking Motors –

läbi hooaja

Kia Sportage EX eripakett NAVIST TAGURDUSKAAMERANI Lisaks EX standardvarustusele: valuveljed, nahksisu, tagumised LED tuled, tagurduskaameraga navigatsiooniseade, LCD näidikusüsteem Supervision Cluster, sõiduoludega kohanduv Flex Steering roolivõimendisüsteem ning Infinity® Premium helisüsteem.

> 2WD AT alates 22 740 € > 4WD AT alates 24 145 € www.vikingmotors.ee

> Kütusekulu alates 5,5 l/100 km

UUED SÕIDUKID

> CO2 emissioon alates 139 g/km

KASUTATUD SÕIDUKID

Viking Motors Tammsaare Kia, Opel, Cadillac, Saab service Tammsaare tee 51, Tallinn. T 665 2600, E viking@vikingmotors.ee

Viking Motors Ülemiste Kia Ülemiste tee 1, Tallinn. T 605 0150, E kia@kia.ee

PARTNERKAARDIGA ORIGINAALVARUOSAD JA TEENUSED

TEENINDUS

VARUOSAD

PÄ EVAKORRAL

Ei auhinnad ega raha:

Serena

WTA aastalõputurniir Singapuris andis Serena Williamsile (33) kaks miljonit (2 084 000) dollarit, uhke esikohakarika ja kinnituse, et ka järgmine aasta algab naiste maailmatennises Williamsite noorema õe juhtimisel.

Tekst: Jaan Jürine Foto: Scanpix

HINDAB ORHIDEESID!

Juhtus midagi naljakat? Ei usu, et ainult karika kätteandmine ajas endise meistri Billie Jean Kingi ja võitja Serena Williamsi naerma.

K

uigi alagrupis sai Williams Singapuris koleda kitli (2:6, 0:6) Rumeenia neiult Simona Halepilt, mõõtis Williams finaalis samaga tagasi – Halep löödi põrmu 6:3, 6:0!

Serena jääb Serenaks. Kui temalt pärast võistlust küsiti, mis talle kõige rohkem meeldis, kas auhind, võidusumma või esikohaga kaasnenud kimp – kõlaka kohaselt veel nimetuid – orhideesid, Serena heldis. „Muidugi orhideed! Saagu nende nimeks Serena orhideed,“ kinnitas meister.

Kolmandat aastat järjest WTA finaalturniiri võinud Williams leidis, et koslepist Halepi vastu oli kasugi. „Lihtsalt ei saa midagi.

WTA FINAALTURNIIR Singapur, 20.-26. oktoober.

Valge alagrupp (võidud-kaotused): 1. Caroline Wozniacki (Taani) 3-0; 2. Agnieszka Radwanska (Poola) 1-2; 3. Maria Šarapova (Venemaa) 1-2; 4. Petra Kvitova (Tšehhimaa) 1-2.

Punane alagrupp: 1. Simona Halep (Rumeenia) 2-1; 2. Serena Williams (USA) 2-1; 3. Ana Ivanovic (Serbia) 2-1; 4. Eugenie Bouchard (Kanada) 0-3.

Poolfinaalid: Williams – Wozniacki 2:6, 6:3, 7:6; Halep – Radwanska 6:2, 6:2.

Finaal: Williams – Halep 6:3, 6:0.

Naispaarismängu finaal: Cara Black/Sania Mirza (Zimbabwe/ India) – Su-Wei Hsieh/Shuai Peng (Taivan/Hiina) 6:1, 6:0.

Halep mängis esimeses setis paremini kui kunagi varem, minu eeskäsi oli aga enne õiget aega puhkusele läinud... Kaotus alagrupis pani mind finaalis kõike välja panema.“ Kokku on noorem Williams nüüd võtnud viis aastalõputurniiri, sama palju kui omal ajal Steffi Graf. Rekordiomanik on kaheksa esikohaga Martina Navratilova.

USKUMATU ÜLEKAAL

Vaatamata üllatuskaotusele Halepilt turniir ainult rõhutas Serena Williamsi ülekaalu naiste tennises. Millal Williamsit

42

viimati sel kombel nüpeldati? 16 aastat tagasi, kui ta kaotas lõuna-aafriklannale Joannette Krugerile 1:6, 1:6. Millal Williams WTA finaalturniiril viimati kahes setis kaotas? Aastal 2002 Kim Clijstersile. Millal Williams viimati ühe seti nulliga tappa sai?

Mullu Anabel Medina Garriguesilt.

See on otse põrutav! Arvestagem sedagi, et varasemad hiiud nagu Margaret Court, Graf või Navratilova ei kohanud väjakuil niisugust vastupanu nagu nüüd tihenenud konkurentsis Serena Williams.

Päras Williamsi ja Halepi finaali, mille teine sett sai otsa 24 minutiga, tegid vastased teineteisele komplimente. „Õnnitlen Serenat turniiri võitmise puhul. Ja teise kiituse on ta teeninud jätkuva liidrikoha eest WTA edetabelis. Ta on nii tugev!“ väitis Halep, kellele finaalikaotus põrmugi muret ei teinud.

Williams tuletas ikka oma hävingut alagrupis meelde. „Esimeses setis oli Halep nii hea, et ma olin otsekui kõrvaltvaataja.

Mängust väljas!“ hindas Williams, kelle võitlus Singapuris võinuks lõppeda juba alagrupis või poolfinaalis.

Punases grupis lõpetasid Halep, Williams ja Ivanovic kahe võidu ja ühe kaotusega. Kaotanuks Halep viimases alagrupimängus Ivanovicile settidega 0:2, poleks Williams kahe hulka ja poolfinaali pääsenudki.

Valges alagrupis ilmutas end oma headuses Caroline Wozniacki, kes loovutas kolmes mängus vaid ühe seti: Maria Šarapovale, kes jäi 2.-4. koha surnud ringis poolfinaalist üldse välja.

Alagrupi võit tähendas Wozniackile, et poolfinaalis tuleb tal kokku minna Williamsi endaga. Viimane peab Taani mängijat oma parimaks sõbrannaks tippmängijate seas. Aga ainult väljaspool platsi!

Esimene sett Wozniackile 2:6, teine Williamsile 6:3. Otsustavas setis murdis Wozniacki vastase servi läbi ja juhtis 5:4, ent vahepeal reketeid lõhkunud Williams suutis end ohjes hoida, viigistas ja jäi tie breakis 8:6 peale. 2 tundi ja 15 minutit närvikõdi! „Caroline mängis Singapuris kõige paremini ja vääris võitu. Mina ei suutnud üheski mängus sadat protsenti välja panna,“ tõdes Williams. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Viking Motors –

läbi hooaja

Kia Sportage EX eripakett NAVIST TAGURDUSKAAMERANI Lisaks EX standardvarustusele: valuveljed, nahksisu, tagumised LED tuled, tagurduskaameraga navigatsiooniseade, LCD näidikusüsteem Supervision Cluster, sõiduoludega kohanduv Flex Steering roolivõimendisüsteem ning Infinity® Premium helisüsteem.

> 2WD AT alates 22 740 € > 4WD AT alates 24 145 € www.vikingmotors.ee

> Kütusekulu alates 5,5 l/100 km

UUED SÕIDUKID

> CO2 emissioon alates 139 g/km

KASUTATUD SÕIDUKID

Viking Motors Tammsaare Kia, Opel, Cadillac, Saab service Tammsaare tee 51, Tallinn. T 665 2600, E viking@vikingmotors.ee

Viking Motors Ülemiste Kia Ülemiste tee 1, Tallinn. T 605 0150, E kia@kia.ee

PARTNERKAARDIGA ORIGINAALVARUOSAD JA TEENUSED

TEENINDUS

VARUOSAD

PÄ EVAKORRAL

PÄEVAKORRAL

Aastalõpuvõistlus:

farss

või tõsimeelne turniir?

ATP World Touri finaalturniir ehk suupäraselt aastalõputurniir andis sel korralgi põhjust aasimiseks. Turniir, mida ju ei võidetudki.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: Scanpix

T

eisalt, meeste tennise liider Novak Djokovic võitis hooajale punkti paneva turniiri kolmandat korda järjest, mis juba iseendast peaks välistama igasugused kahtlused. Veel enam: Djokovic pole siseväljakuil kaotanud alates 2012. aasta sügisest ühtki mängu!

Ei maksa see, et eeelmise kümnendi maailma tennise valitseja šveitslane Roger Federer on selle turniiri võitnud kuus korda. Finaali polnud Federer võimeline mängima. Ta oli tulises poolfinaalis kaasmaalane Stanislas Wawrinkaga vigastanud selga. „Vabandan, kuid ma pole matši mängimiseks võimeline. Ma ei suudaks Novakiga sellisel tasemel ja sellises matšis mängida. Ma loodan, et te mõistate,” sõnas Federer napilt tund aega enne finaali, vabandades, et ta on treeninguriietuses.

Pool enam kui 17-tuhandelisest pealtvaatajate hulgast oli selleks ajaks juba kohal. Kohal oli ka Andy Murray, kes oli juba päeval andnud korraldajaile nõusoleku mängida Federeri asemel Djokoviciga näidismatši.

Djokovicil ei jäänud Federeri loobumise järel üle muud, kui mõistvalt naeratada: „Keegi meist ei taha sel kombel turniire võita. Aga juhtub!“ Kui haige Federeri selg oli, teab ta ise. Loobumise põhjus oli arvatavasti proosalisem. Viis päeva pärast Londoni finaali algas Lille´is Davise karika finaal Prantsusmaa ja

44

Pooled Londoni turniiri matšidest olid ühepoolsed. Olgem ausad, tahtlikult ühepoolsed!

Šveitsi vahel. Selleks ajaks – nui neljaks!

– pidi Federer mängukõlbuline olema, sest ilma kuningas Rogerita poleks Šveitsi meeskond konkurentsivõimeline.Kuna Davis Cup oli ka Federeri ainus võitmata suurturniir, siis pidas ta seda tähtsamaks. Tegi õigesti, sest Šveits võitiski finaali 3:1.

ÜKS M Ä NG PÄ ÄS T IS T UR NIIR I

Alagrupi läbisid Djokovic ja Federer mängeldes. Näis koguni, et nende vastastel suuremat mängusoovi polnud.

Kumbki sai kolm kiiret võitu, kumbki ei loovutanud settigi.

Poolfinaalis läksid lood teiseks. Federeri ja Wawrinka mäng päästis turniiri. Ligi kolmetunnise heitluses otsustavas setis oli Wawrinkal neli matšpalli, ometi läks mäng Federerile 4:6, 7:5, 7:6 (8:6)! „Mul oli õnne, selles pole kahtlust. Ent raskes seisus tuleb endasse uskuda. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Kaotus oli Stanile kõva löök,“ tunnistas Federer. „Mäng pole kunagi lihtne, kui teisel pool võrku on Roger,“ hindas kaotaja. Ja rohkem kaunist sellel turniiril polnudki.

Kas ja kuidas saaks aastalõputurniiri huvilistele suupärasemaks teha, on muidugi ATP asi. Praegu on lugu farsi moodi. Korraldajad kutsuvad aegsasti kohale kaks asendusmängijat, et oleks, keda kõrvaleastujate asemele platsile saata. Kui Milos Raonicil pärast teist mängu isu otsa sai, läkski David Ferrerit vaja.

Siis võinuks ju äsjas poksi MM-matšis Vladimir Klitškole poole pealt Kubrat Pulevi asemel uue vastase anda: las klobib seda edasi! Asendusmeeste kallal on noritud juba aastaid. Ent sedasorti lapsused on selle turniiri juhendisse juba sisse programmeeritud.

Teine moment. Pooled Londoni turniiri matšidest olid ühepoolsed. Olgem ausad, tahtlikult ühepoolsed! Kui võrreldava tasemega meeste mäng kõvakattega väljakul annab tulemuseks 6:0, 6:1, siis ei saa muud järeldust ollagi.

Kas Murray tõesti ei suutnud kõvakat-

ATP WORLD TOUR FINAAL­ TURNIIR London, 9. – 16. november.

A-grupp (võidud-kaotused): 1. Novak Djokovic (Serbia) 3-0, 2. Stanislas Wawrinka (Šveits) 2-1, 3. Tomaš Berdych ( Tšehhimaa) 1-2, 4. Marin Čilič (Horvaatia) 0-3; B-grupp: 1. Roger Federer (Šveits) 3-0, 2. Kei Nishikori ( Jaapan) 2-1, 3. Andy Murray (Suurbritannia) 1-2, 4. David Ferrer (Hispaania) 0-1, 5. Milos Raonic (Kanada) 0-2.

Poolfinaalid: Federer – Wawrinka 4:6, 7:5, 7:6, Djokovic – Nishikori 6:1, 3:6, 6:0.

Finaal: Djokovic – Federer loobumine.

tel Federeri vastu rohkem oma servigeime võita kui ühe?! Või Čilič Djokovici vastu? Ei usu!

Aga võib-olla polegi vaja aastalõputurniiri kuidagi paremaks muuta. Äkki on ATP disaininud võistluse jõuluturniiriks, kus igaüks saab vähemalt priske kommipaki. Teame ju, et sel turniiril saab ka esimeses ringis mängu pooleli jätnud ja turniirilt taandunud mängija 100 000 dollarit!

Meiegi ajakirja lugejad ruttaksid Londonisse paki järele, kui neil vaid kutse turniirile oleks.

ATP finaalturniiri ainsa tasavägise mängu pidasid kaasmaalased Stanislas Wawrinka (vasakul) ja Roger Federer.

POMMIONU ilutulestikud Lisaks pakume: • valgus- ja helitehnika renti • ürituste korraldamist Võta julgelt meiega ühendust: telefon: 55 60 5706 e-post: dynamiit@hot.ee www.dynamiit.ee Dünamiit igasse kodusse!

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

45

PÄ EVAKORRAL

PÄEVAKORRAL

Aastalõpuvõistlus:

farss

või tõsimeelne turniir?

ATP World Touri finaalturniir ehk suupäraselt aastalõputurniir andis sel korralgi põhjust aasimiseks. Turniir, mida ju ei võidetudki.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: Scanpix

T

eisalt, meeste tennise liider Novak Djokovic võitis hooajale punkti paneva turniiri kolmandat korda järjest, mis juba iseendast peaks välistama igasugused kahtlused. Veel enam: Djokovic pole siseväljakuil kaotanud alates 2012. aasta sügisest ühtki mängu!

Ei maksa see, et eeelmise kümnendi maailma tennise valitseja šveitslane Roger Federer on selle turniiri võitnud kuus korda. Finaali polnud Federer võimeline mängima. Ta oli tulises poolfinaalis kaasmaalane Stanislas Wawrinkaga vigastanud selga. „Vabandan, kuid ma pole matši mängimiseks võimeline. Ma ei suudaks Novakiga sellisel tasemel ja sellises matšis mängida. Ma loodan, et te mõistate,” sõnas Federer napilt tund aega enne finaali, vabandades, et ta on treeninguriietuses.

Pool enam kui 17-tuhandelisest pealtvaatajate hulgast oli selleks ajaks juba kohal. Kohal oli ka Andy Murray, kes oli juba päeval andnud korraldajaile nõusoleku mängida Federeri asemel Djokoviciga näidismatši.

Djokovicil ei jäänud Federeri loobumise järel üle muud, kui mõistvalt naeratada: „Keegi meist ei taha sel kombel turniire võita. Aga juhtub!“ Kui haige Federeri selg oli, teab ta ise. Loobumise põhjus oli arvatavasti proosalisem. Viis päeva pärast Londoni finaali algas Lille´is Davise karika finaal Prantsusmaa ja

44

Pooled Londoni turniiri matšidest olid ühepoolsed. Olgem ausad, tahtlikult ühepoolsed!

Šveitsi vahel. Selleks ajaks – nui neljaks!

– pidi Federer mängukõlbuline olema, sest ilma kuningas Rogerita poleks Šveitsi meeskond konkurentsivõimeline.Kuna Davis Cup oli ka Federeri ainus võitmata suurturniir, siis pidas ta seda tähtsamaks. Tegi õigesti, sest Šveits võitiski finaali 3:1.

ÜKS M Ä NG PÄ ÄS T IS T UR NIIR I

Alagrupi läbisid Djokovic ja Federer mängeldes. Näis koguni, et nende vastastel suuremat mängusoovi polnud.

Kumbki sai kolm kiiret võitu, kumbki ei loovutanud settigi.

Poolfinaalis läksid lood teiseks. Federeri ja Wawrinka mäng päästis turniiri. Ligi kolmetunnise heitluses otsustavas setis oli Wawrinkal neli matšpalli, ometi läks mäng Federerile 4:6, 7:5, 7:6 (8:6)! „Mul oli õnne, selles pole kahtlust. Ent raskes seisus tuleb endasse uskuda. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Kaotus oli Stanile kõva löök,“ tunnistas Federer. „Mäng pole kunagi lihtne, kui teisel pool võrku on Roger,“ hindas kaotaja. Ja rohkem kaunist sellel turniiril polnudki.

Kas ja kuidas saaks aastalõputurniiri huvilistele suupärasemaks teha, on muidugi ATP asi. Praegu on lugu farsi moodi. Korraldajad kutsuvad aegsasti kohale kaks asendusmängijat, et oleks, keda kõrvaleastujate asemele platsile saata. Kui Milos Raonicil pärast teist mängu isu otsa sai, läkski David Ferrerit vaja.

Siis võinuks ju äsjas poksi MM-matšis Vladimir Klitškole poole pealt Kubrat Pulevi asemel uue vastase anda: las klobib seda edasi! Asendusmeeste kallal on noritud juba aastaid. Ent sedasorti lapsused on selle turniiri juhendisse juba sisse programmeeritud.

Teine moment. Pooled Londoni turniiri matšidest olid ühepoolsed. Olgem ausad, tahtlikult ühepoolsed! Kui võrreldava tasemega meeste mäng kõvakattega väljakul annab tulemuseks 6:0, 6:1, siis ei saa muud järeldust ollagi.

Kas Murray tõesti ei suutnud kõvakat-

ATP WORLD TOUR FINAAL­ TURNIIR London, 9. – 16. november.

A-grupp (võidud-kaotused): 1. Novak Djokovic (Serbia) 3-0, 2. Stanislas Wawrinka (Šveits) 2-1, 3. Tomaš Berdych ( Tšehhimaa) 1-2, 4. Marin Čilič (Horvaatia) 0-3; B-grupp: 1. Roger Federer (Šveits) 3-0, 2. Kei Nishikori ( Jaapan) 2-1, 3. Andy Murray (Suurbritannia) 1-2, 4. David Ferrer (Hispaania) 0-1, 5. Milos Raonic (Kanada) 0-2.

Poolfinaalid: Federer – Wawrinka 4:6, 7:5, 7:6, Djokovic – Nishikori 6:1, 3:6, 6:0.

Finaal: Djokovic – Federer loobumine.

tel Federeri vastu rohkem oma servigeime võita kui ühe?! Või Čilič Djokovici vastu? Ei usu!

Aga võib-olla polegi vaja aastalõputurniiri kuidagi paremaks muuta. Äkki on ATP disaininud võistluse jõuluturniiriks, kus igaüks saab vähemalt priske kommipaki. Teame ju, et sel turniiril saab ka esimeses ringis mängu pooleli jätnud ja turniirilt taandunud mängija 100 000 dollarit!

Meiegi ajakirja lugejad ruttaksid Londonisse paki järele, kui neil vaid kutse turniirile oleks.

ATP finaalturniiri ainsa tasavägise mängu pidasid kaasmaalased Stanislas Wawrinka (vasakul) ja Roger Federer.

POMMIONU ilutulestikud Lisaks pakume: • valgus- ja helitehnika renti • ürituste korraldamist Võta julgelt meiega ühendust: telefon: 55 60 5706 e-post: dynamiit@hot.ee www.dynamiit.ee Dünamiit igasse kodusse!

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

45

MEISTRIKLASS

Monfils – TRIKIMEISTRI

PANE OMA MUGAVUS PROOVILE! XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS

UUS TULEMINE? Paljude tennisesõprade lemmik, prantslane Gael Monfils on tõusulainel.

Endise maailma esikümne mängija tegelik potentsiaal on aga ikka veel avamata. Kas septembris 28-aastaseks saanud Kariibi piirkonna juurtega tennisistis on veel ainest saavutamaks seni puuduvat edu slämmiturniiridel?

Uue põlvko nna sooja aluspesu lo on kasutatu omisel d parimaid materjale ja uusimat tehnoloog iat. Soe alu hoiab sind spesu kuiva ja vä rskena, on ning juhib mugav higi ja niisku se kehapin eemale. Pa nalt kub kaitse t, isoleerib ja ventilee rib just õig eid kehap Materjal: iirkondi. kõrgtehno loogiline AVS kanga s (56% po lüamiid, 40% polü propüleen , 4% elast 200 g/m²) aan, .

ehall/must Värvus: tum

Gael

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Scanpix

KLIENDI KOMMENTAAR: Olen maratone jooksnud 33 aastat! Uskuge mind – selle aja vältel olen kasutanud väga erinevat spordivarustust. Snickers Workwear pesukomplekt ei tundunud mulle esmalt just enesestmõistetav valik, kuid piisavalt huvitav, et proovida.

Minu kogemus ütleb, et see aluspesu on seljas oluliselt mõnusam, kui tuntud spordibrändide tehniline pesu: ülimalt pehme, mugav ja ihusõbralik. Märja nahaga oli allatuult Snickersi pesuga lausa jahutav joosta.

Lisaks funktsionaalsusele on pesu minu meelest ka väga kena disainiga.

Vaid üks küsimus, miks on pesu nimetus Snickers WORKwear, mitte aga Snickers SPORTSwear, mida see minu hinnangul küll 100% väärt oleks.

Snickers Workwear pikkade varrukatega soe alussärk art 9430/0418

HIND 56.- € Snickers Workwear lühikeste varrukatega soe alussärk art 9432/0418

HIND 47.- €

K

unagine maailma parim juunior kerkis põgusalt esikümnesse 2009. ja kauemaks 2011. aastal. Viimasel ajal on andekat mängijat kahjuks vaevanud vigastused. Algul selja-, siis põlvevigastus, mille tagajärjel Monfils korraks isegi esisajast välja langes. Tänavu jättis ta kevadised suurturniirid mängimata randmevigastuse tõttu. Siiski on ta aastaga tõusnud tosin kohta ja paikneb 2014. aastalõpu seisuga ATP edetabeli 18. real.

ERANDLIK MÄNGIJA

Monfils on üks vähestest tipptennisistidest, keda pigem tuntakse omapärase mängustiili, trikkide ja käitumise kui tulemuste poolest. Ta ei jäta kedagi külmaks. On neid, kes leiavad, et sellisel ekstravagantse riietuse ja pisut lohakavõitu olemusega tüübil polegi asja maailma absoluutsesse tippu, kuid teised jälle naudivad prantslase publikule suunatud trikirohket mängu.

Ka mitmed Eesti tulevikulootused eesotsas Kenneth Raismaga on nimetanud Monfilsi lemmikmängijate seas.

Kiired jalad on Monfilsi peamine trump ning ta lummab pealtvaatajaid raskete pallide päästmisega. Üks Monfilsi hüüdnimi on „Sliderman“ ehk libistaja tema uskumatu oskuse poolest liivaväljakutel pika „liu“ abil pallini jõuda.

Muidugi on tuntud ka Monfilsi hüppelt löögid – nii rabak,

46

kui ka küljele maha viskumine võrgu ees.

Loodus kinkis prantslasele sportliku andekuse, eriti kiiruslikud võimed. Monfils on tulnud U14 vanuseklassis Prantsusmaa noortemeistriks 100 m jooksus. Ainult põhjus, et ta armastas tennist rohkem, sundis sprindi sinnapaika jätma, kuid tema kunagine treener arvas, et nii võis Prantsusmaal kaduma minna 100 m jooksu olümpiavõitja.

Youtube kubiseb Monfilsi trikilöökide videotest. Nende seas on ka üks 2013. aasta Halle muruturniiri mäng, kus kohtumises Tommy Haasiga lasi Monfils kõrgel pallil kukkuda jalgade vahelt läbi, pööras siis ennast taha astudes 360 kraadi ja lõi rabaku.

Paraku kaotas prantslane selle punkti. Kuidas olnuks mõeldav, et näiteks Federer või Djokovic oleksid vabatahtlikult loobunud punkti võitmise lihtsaimast meetodist? Mäng publikule on toonud Monfilsile populaarsust, kuid ka skeptilisi arvamusi.

MAAILMA JUUNIORIDE ESIREKET

Prantsusmaa tennises kerkis peaaegu korraga üles plejaad edukaid noormängijaid: 1985. aastal sündinud Jo-Wilfried Tsonga ning aasta nooremad Richard Gasquet ja Monfils. Nooremate poiste seas oli neist edukaim Gasquet, juuniorina Monfils, aga täiskasvanuna seni Tsonga. See Prantsusmaa kolmik võitis w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Snickers Workwear pikad aluspüksid art 9431/0418

HIND 50.- €

SEB Tallinna Maraton (42,2 km) 2011 - 20. koht, 2012 - 22. koht Pärnu Kahe Staadioni jooks (7,6 km) 2011 – VI koht, 2012 – III koht 38. Saaremaa Kolme Päeva Jooks (42,2 km) - 16. koht Raasiku Rahvajooks (5,8 km) 2014 – I koht, 2010 - I koht.

Snickers Workwear XTR bokserid art 9433/0418

HIND 27.- €

Ostad komplekti, (särk + püksid)

saad TASUTA SW WoolMix sokid art 9202/0418 (väärtus 17.- €)

Urmas Põldre (48)

Isiklik rekord maratonis: 2:25.39

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.01.2015 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

MEISTRIKLASS

Monfils – TRIKIMEISTRI

PANE OMA MUGAVUS PROOVILE! XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS

UUS TULEMINE? Paljude tennisesõprade lemmik, prantslane Gael Monfils on tõusulainel.

Endise maailma esikümne mängija tegelik potentsiaal on aga ikka veel avamata. Kas septembris 28-aastaseks saanud Kariibi piirkonna juurtega tennisistis on veel ainest saavutamaks seni puuduvat edu slämmiturniiridel?

Uue põlvko nna sooja aluspesu lo on kasutatu omisel d parimaid materjale ja uusimat tehnoloog iat. Soe alu hoiab sind spesu kuiva ja vä rskena, on ning juhib mugav higi ja niisku se kehapin eemale. Pa nalt kub kaitse t, isoleerib ja ventilee rib just õig eid kehap Materjal: iirkondi. kõrgtehno loogiline AVS kanga s (56% po lüamiid, 40% polü propüleen , 4% elast 200 g/m²) aan, .

ehall/must Värvus: tum

Gael

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Scanpix

KLIENDI KOMMENTAAR: Olen maratone jooksnud 33 aastat! Uskuge mind – selle aja vältel olen kasutanud väga erinevat spordivarustust. Snickers Workwear pesukomplekt ei tundunud mulle esmalt just enesestmõistetav valik, kuid piisavalt huvitav, et proovida.

Minu kogemus ütleb, et see aluspesu on seljas oluliselt mõnusam, kui tuntud spordibrändide tehniline pesu: ülimalt pehme, mugav ja ihusõbralik. Märja nahaga oli allatuult Snickersi pesuga lausa jahutav joosta.

Lisaks funktsionaalsusele on pesu minu meelest ka väga kena disainiga.

Vaid üks küsimus, miks on pesu nimetus Snickers WORKwear, mitte aga Snickers SPORTSwear, mida see minu hinnangul küll 100% väärt oleks.

Snickers Workwear pikkade varrukatega soe alussärk art 9430/0418

HIND 56.- € Snickers Workwear lühikeste varrukatega soe alussärk art 9432/0418

HIND 47.- €

K

unagine maailma parim juunior kerkis põgusalt esikümnesse 2009. ja kauemaks 2011. aastal. Viimasel ajal on andekat mängijat kahjuks vaevanud vigastused. Algul selja-, siis põlvevigastus, mille tagajärjel Monfils korraks isegi esisajast välja langes. Tänavu jättis ta kevadised suurturniirid mängimata randmevigastuse tõttu. Siiski on ta aastaga tõusnud tosin kohta ja paikneb 2014. aastalõpu seisuga ATP edetabeli 18. real.

ERANDLIK MÄNGIJA

Monfils on üks vähestest tipptennisistidest, keda pigem tuntakse omapärase mängustiili, trikkide ja käitumise kui tulemuste poolest. Ta ei jäta kedagi külmaks. On neid, kes leiavad, et sellisel ekstravagantse riietuse ja pisut lohakavõitu olemusega tüübil polegi asja maailma absoluutsesse tippu, kuid teised jälle naudivad prantslase publikule suunatud trikirohket mängu.

Ka mitmed Eesti tulevikulootused eesotsas Kenneth Raismaga on nimetanud Monfilsi lemmikmängijate seas.

Kiired jalad on Monfilsi peamine trump ning ta lummab pealtvaatajaid raskete pallide päästmisega. Üks Monfilsi hüüdnimi on „Sliderman“ ehk libistaja tema uskumatu oskuse poolest liivaväljakutel pika „liu“ abil pallini jõuda.

Muidugi on tuntud ka Monfilsi hüppelt löögid – nii rabak,

46

kui ka küljele maha viskumine võrgu ees.

Loodus kinkis prantslasele sportliku andekuse, eriti kiiruslikud võimed. Monfils on tulnud U14 vanuseklassis Prantsusmaa noortemeistriks 100 m jooksus. Ainult põhjus, et ta armastas tennist rohkem, sundis sprindi sinnapaika jätma, kuid tema kunagine treener arvas, et nii võis Prantsusmaal kaduma minna 100 m jooksu olümpiavõitja.

Youtube kubiseb Monfilsi trikilöökide videotest. Nende seas on ka üks 2013. aasta Halle muruturniiri mäng, kus kohtumises Tommy Haasiga lasi Monfils kõrgel pallil kukkuda jalgade vahelt läbi, pööras siis ennast taha astudes 360 kraadi ja lõi rabaku.

Paraku kaotas prantslane selle punkti. Kuidas olnuks mõeldav, et näiteks Federer või Djokovic oleksid vabatahtlikult loobunud punkti võitmise lihtsaimast meetodist? Mäng publikule on toonud Monfilsile populaarsust, kuid ka skeptilisi arvamusi.

MAAILMA JUUNIORIDE ESIREKET

Prantsusmaa tennises kerkis peaaegu korraga üles plejaad edukaid noormängijaid: 1985. aastal sündinud Jo-Wilfried Tsonga ning aasta nooremad Richard Gasquet ja Monfils. Nooremate poiste seas oli neist edukaim Gasquet, juuniorina Monfils, aga täiskasvanuna seni Tsonga. See Prantsusmaa kolmik võitis w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Snickers Workwear pikad aluspüksid art 9431/0418

HIND 50.- €

SEB Tallinna Maraton (42,2 km) 2011 - 20. koht, 2012 - 22. koht Pärnu Kahe Staadioni jooks (7,6 km) 2011 – VI koht, 2012 – III koht 38. Saaremaa Kolme Päeva Jooks (42,2 km) - 16. koht Raasiku Rahvajooks (5,8 km) 2014 – I koht, 2010 - I koht.

Snickers Workwear XTR bokserid art 9433/0418

HIND 27.- €

Ostad komplekti, (särk + püksid)

saad TASUTA SW WoolMix sokid art 9202/0418 (väärtus 17.- €)

Urmas Põldre (48)

Isiklik rekord maratonis: 2:25.39

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.01.2015 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

MEISTRIKLASS

MEISTRIKLASS

aastatel 2002-2004 noorte 12st slämmiturniirist 6.

Monfilsi suuredu saabus tema viimasel noorteklassi aastal, kui ta 2004 võitis järjest juunioride turniiri Australian Openil, Roland Garrosis ja Wimbledonis. US Openi 3. ringi kaotus tähendas, et tegemata jäi noorte Suur Slämm, millega ajaloos hakkama saanud vaid Stefan Edberg. Loomulikult oli Monfils sel aastal ka juunioride esireket, ent tõsist konkurenti polnud – eakaaslased Gasquet ja Rafael Nadal ei mänginud enam noorteturniiridel kaasa, vaid keskendusid profikarjäärile.

Gael Monfils sündis 1. septembril 1986 Pariisis, kuid kumbki tema vanematest ei olnud algselt Prantsusmaa kodanik. Isa Rufin on pärit Guadeloupe’i ja ema Sylvette Martinique saarelt, mis mõlemad asuvad Kariibi meres. Kuid nad siirdusid Prantsusmaale tööle, isa France Telecomi müügimehena ja ema haiglaõena, ning seal ka tutvusid. Monfilsi mõlemad vanemad on mustanahalised, erinevalt Tsongast, kelle ema on puhastverd prantslanna.

Kuigi isa Rufin oli pojale reketi esimest korda pihku andnud juba kaheaastaselt, ei olnud Gael nii edukas kui Gasquet, kes 9-aastaselt Prantsusmaa tenniseajakirja kaanele pääses. Monfils figureeris meedias esmakordselt 1998 suvel, kui ta

GAEL MONFILS SÜNDINUD PIKKUS JA KAAL ATP TURNIIRIVÕITE PARIM TULEMUS SUURE SLÄMMI TURNIIRIL KOHT MAAILMA EDETABELIS (24. NOVEMBER 2014) PARIM KOHT MAAILMA EDETABELIS KARJÄÄRI AUHINNARAHA RIIETUS JA JALANÕUD REKET EESKUJU TENNISES HOBID

1. september 1986 193 cm, 80 kilo 5 veerandfinaal ( 2010 ja 2014 US Open) 18.

7. ( 2011) 8 258 893 dollarit Asics Wilson Arthur Ashe muusika, korvpall

11-aastasena intervjuud andes ütles: „Tahaksin olla nagu Yannick Noah (1983 French Openi võitja – toim.). Ta on minu iidol.

Suur unistus oleks pääseda maailma esikümnesse.“ Samas videos ütleb tema tookordne treener Richard Warmoes poisile: „Ühel päeval sind pildistatakse ja intervjuueritakse 20 000 pealtvaataja ees Roland Garrosis.“ Põhimõtteliselt osutuski kõik õigeks, kuid erinevalt Noah’st ei ole Monfils kunagi triumfeerinud Roland Garrosi võitjana. Nojah, Nadal polegi seal ühelegi eakaaslasele sõnaõigust andnud.

KULU TAS L II A LT E NE R GI AT ?

Pärast juuniorikarjääri lõppu võitis Monfils 2005. aasta esimesel poolel kaks Challenger-turniiri ja kerkis mai algul esmakordselt maailma esisajasse. Kuid sama vana Nadal võitis kuu aega hiljem juba slämmiturniiri.

48

Spetsialistide arvates oli Monfilsi mängustiil liiga agressiivne ja energiline ning ta kulutas kohutavalt palju oma keha. Samuti tegi ta meeletut tööd treeningutel ning aastaid hiljem lõigi ülearune pingutamine välja erinevate vigastuste näol. „Ta on nagu võidusõiduauto – võimas, kuid habras,“ ütles üks Prantsusmaa tenniseajakirjanik ESPN-ile.

Ometi polnud Monfilsi profikarjääri esimene täisaasta edutu, kui ta kerkis 218. kohalt 31ks. Kuid peaaegu kolm aastat uut tõusu ei järgnenud, näiteks 2008 augusti lõpus seisis ta 33. kohal, olles vahepeal parimana olnud 23. (suvi 2006). Kuid vähemalt ühe ATP turniiri finaali jõudis Monfils kõigil neil hooaegadel ning korra ka võitis (2005 Sopotis).

S L Ä M M I T U R N I I R I D E L VÄ H E E D U

Läbimurre sündis 2008. aasta sügisel, kui US Openi 1/8 finaal, Viini ATP turniiri finaal, Bangkoki poolfinaal ja Madridi Masters-turniiri veerandfinaal andsid Monfilsile kokku 1050 ATP punkti.

Monfilsi edukaim aasta on seni 2010, kui ta võitis ühe ATP turniiiri ja jõudis finaali kolmel, nende seas Pariisi Mastersil. Samal aastal mängis ta US Openil esimest korda slämmiturniiri veerandfinaalis, mille kordamiseni ta jõudis alles tänavu. Seega: Monfils on kuulunud maailma esikümnesse, aga slämmiturniiride tulemuste summas paikneb Kaia Kanepist taga.

Maailma edetabelis kajastus 2010. aasta edu alles järgmisel suvel, kui Monfils oli karjääri parimana seitsmes – siis ka parim prantslane, sest Tsonga paiknes teises kümnes. Kuid juba 2011. aasta septembris nad vahetasid kohad ja sellest peale on Tsonga olnud Prantsusmaa esireket.

Kui juba läks võrdluseks Kanepiga, siis kaks hooaega tagasi tabas neid sama saatus – ka Monfils jättis vigastuse tõttu vahele Wimbledoni, olümpiamängud ja US Openi, ent lisaks French Openi, kus Kaia tookord edukalt mängis. Sarnane oli ka aasta lõpp – mõlemad naasid paariks turniiriks, kuid vigastus lõi uuesti välja.

Monfilsi on viimastel hooaegadel eelkõige häirinud põlv. Neil, kes väljakul palju jooksevad ja hüppavad, on see tüüpiline vigastus, sama vaevab ju Nadali. Võib-olla on ka käesolev lugu Monfilsi suhtes liiga optimistlik, sest tänavugi on ta mõne turniiri valutava põlve tõttu vahele jätnud. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

NAISTEKÜTT Muusikasõbrad on ehk näinud Prantsusmaa DJ ja produtsendi Martin Solveigi videot „Hello“, mis põhineb tennisemängul.

Lühidalt: 0:6, 0:6, 0:5 kaotusseisu jäänud Solveig saab inspiratsiooni oma lemmiktüdruku saabumisest tribüünile ja päästab raske seisu. Jõudnud matšpallini, märkab Solveig, kuidas Gael Monfils tema armastuse objekti suudleb ja annab alla.

Monfilsi valik video tegelaseks on tähenduslik – prantslane on tuntud naistekütt. „Enne kuulsaks saamist olin eraelus spontaansem,“ on Monfils ühes intervjuus öelnud. „Nüüd on suhted pannud mind muretsema. Kuna reisimise tõttu olen palju ära, siis kuidas saan olla kindel, et tüdruk jääb mulle truuks? See on tõeline peavalu. Sooviks enda kõrvale kedagi, kes minu elustiili mõistaks. Kuna minu isik on alati maailmale nähtaval, siis kaaslasel pole ka kerge.“ Kõige paremini mõistaksid ehk teineteist kaks tennisisti.

Naismängijate seast on Monfils endale tüdruksõpru leidnud, näiteks prantslanna Alize Cornet ja slovakitar Dominika Cibulkova (pildil). Mullu sügisel tabati koos prantslasega 21-aastane Horvaatia kaunitar Josipa Dragun, tänavu märtsis nähti Monfilsi Miami rannavees suudlemas 20-aastase tudengineiu Margotiga, kuid tema „ametlik“ tüdruksõber on austraallanna Chelsea. Huvitav on Monfilsi suhete lai geograafia ning tõsiasi, et tegemist on valgete neidudega – palun seda mitte pidada rassismiks, vaid fakti konstateerimiseks.

An-2

Uragan n

MILITARISTI PÄEVIK Vene kroonu kroonikad Toimik nr 3

Ka-25

Su-277

Ka Monfilsi ja Cibulkova suhe ei pidanud aastatki vastu. See algas 2008 Miami turniiri ajal ning kestis sügiseni, kui slovakitari käevangus nähti juba Austria tennisisti Jürgen Melzerit.

Kuid Monfils ja Cibulkova jõudsid isegi koos Roland Garrosis segapaari mängida.

Teemale võiks lisada, et Monfils on sageli vahetanud ka treenerit (juhtub paljudel) ja varustust (juhtub harvemini).

Näiteks on ta mänginud algul Headi, siis Prince’i ning alates 2012. aastast Wilsoni reketiga. Monfilsi riietuse ja jalanõude sponsorid on olnud Nike, K-Swiss ja mullusest aastast Asics.

„MILITARISTI PÄEVIK” B-52

Toimik nr 3 An-12

NÜÜD MÜÜGIL!

P-37

An-72 (foto L. P Plougmann)

No ei saa olla, krt, ma naerust kõveras.

Super tõlked Lemet. Ko gu vene keele ilu säilib sinu tõlgetes.

-Lupus-

Grad

Mi-6

Ehh, baiki soldatskije!. ... Pole vigagi, vuntsi tõstab muigele kül l. Tõsi viimasel ajal kipub asi pisut muina sjutuliseks kätte, kuid ega sellest häda ole , kärab küll meie hallis argipäevas. Nii, et ära Sa nüüd pooleli küll jäta, kuniks ikka materjali jätkub!

LENNUVÄE LOOD

Mi-24

Tu-22

Tu-142

-Krijgsvolk-

ostuinfo: raamat@knopka.ee või tel 45 550 45 ostu IL-78 (foto A. Beltyukov)

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

S Su-17

Su-24 (foto B. Kozłowiec)

MiG-21

49

MEISTRIKLASS

MEISTRIKLASS

aastatel 2002-2004 noorte 12st slämmiturniirist 6.

Monfilsi suuredu saabus tema viimasel noorteklassi aastal, kui ta 2004 võitis järjest juunioride turniiri Australian Openil, Roland Garrosis ja Wimbledonis. US Openi 3. ringi kaotus tähendas, et tegemata jäi noorte Suur Slämm, millega ajaloos hakkama saanud vaid Stefan Edberg. Loomulikult oli Monfils sel aastal ka juunioride esireket, ent tõsist konkurenti polnud – eakaaslased Gasquet ja Rafael Nadal ei mänginud enam noorteturniiridel kaasa, vaid keskendusid profikarjäärile.

Gael Monfils sündis 1. septembril 1986 Pariisis, kuid kumbki tema vanematest ei olnud algselt Prantsusmaa kodanik. Isa Rufin on pärit Guadeloupe’i ja ema Sylvette Martinique saarelt, mis mõlemad asuvad Kariibi meres. Kuid nad siirdusid Prantsusmaale tööle, isa France Telecomi müügimehena ja ema haiglaõena, ning seal ka tutvusid. Monfilsi mõlemad vanemad on mustanahalised, erinevalt Tsongast, kelle ema on puhastverd prantslanna.

Kuigi isa Rufin oli pojale reketi esimest korda pihku andnud juba kaheaastaselt, ei olnud Gael nii edukas kui Gasquet, kes 9-aastaselt Prantsusmaa tenniseajakirja kaanele pääses. Monfils figureeris meedias esmakordselt 1998 suvel, kui ta

GAEL MONFILS SÜNDINUD PIKKUS JA KAAL ATP TURNIIRIVÕITE PARIM TULEMUS SUURE SLÄMMI TURNIIRIL KOHT MAAILMA EDETABELIS (24. NOVEMBER 2014) PARIM KOHT MAAILMA EDETABELIS KARJÄÄRI AUHINNARAHA RIIETUS JA JALANÕUD REKET EESKUJU TENNISES HOBID

1. september 1986 193 cm, 80 kilo 5 veerandfinaal ( 2010 ja 2014 US Open) 18.

7. ( 2011) 8 258 893 dollarit Asics Wilson Arthur Ashe muusika, korvpall

11-aastasena intervjuud andes ütles: „Tahaksin olla nagu Yannick Noah (1983 French Openi võitja – toim.). Ta on minu iidol.

Suur unistus oleks pääseda maailma esikümnesse.“ Samas videos ütleb tema tookordne treener Richard Warmoes poisile: „Ühel päeval sind pildistatakse ja intervjuueritakse 20 000 pealtvaataja ees Roland Garrosis.“ Põhimõtteliselt osutuski kõik õigeks, kuid erinevalt Noah’st ei ole Monfils kunagi triumfeerinud Roland Garrosi võitjana. Nojah, Nadal polegi seal ühelegi eakaaslasele sõnaõigust andnud.

KULU TAS L II A LT E NE R GI AT ?

Pärast juuniorikarjääri lõppu võitis Monfils 2005. aasta esimesel poolel kaks Challenger-turniiri ja kerkis mai algul esmakordselt maailma esisajasse. Kuid sama vana Nadal võitis kuu aega hiljem juba slämmiturniiri.

48

Spetsialistide arvates oli Monfilsi mängustiil liiga agressiivne ja energiline ning ta kulutas kohutavalt palju oma keha. Samuti tegi ta meeletut tööd treeningutel ning aastaid hiljem lõigi ülearune pingutamine välja erinevate vigastuste näol. „Ta on nagu võidusõiduauto – võimas, kuid habras,“ ütles üks Prantsusmaa tenniseajakirjanik ESPN-ile.

Ometi polnud Monfilsi profikarjääri esimene täisaasta edutu, kui ta kerkis 218. kohalt 31ks. Kuid peaaegu kolm aastat uut tõusu ei järgnenud, näiteks 2008 augusti lõpus seisis ta 33. kohal, olles vahepeal parimana olnud 23. (suvi 2006). Kuid vähemalt ühe ATP turniiri finaali jõudis Monfils kõigil neil hooaegadel ning korra ka võitis (2005 Sopotis).

S L Ä M M I T U R N I I R I D E L VÄ H E E D U

Läbimurre sündis 2008. aasta sügisel, kui US Openi 1/8 finaal, Viini ATP turniiri finaal, Bangkoki poolfinaal ja Madridi Masters-turniiri veerandfinaal andsid Monfilsile kokku 1050 ATP punkti.

Monfilsi edukaim aasta on seni 2010, kui ta võitis ühe ATP turniiiri ja jõudis finaali kolmel, nende seas Pariisi Mastersil. Samal aastal mängis ta US Openil esimest korda slämmiturniiri veerandfinaalis, mille kordamiseni ta jõudis alles tänavu. Seega: Monfils on kuulunud maailma esikümnesse, aga slämmiturniiride tulemuste summas paikneb Kaia Kanepist taga.

Maailma edetabelis kajastus 2010. aasta edu alles järgmisel suvel, kui Monfils oli karjääri parimana seitsmes – siis ka parim prantslane, sest Tsonga paiknes teises kümnes. Kuid juba 2011. aasta septembris nad vahetasid kohad ja sellest peale on Tsonga olnud Prantsusmaa esireket.

Kui juba läks võrdluseks Kanepiga, siis kaks hooaega tagasi tabas neid sama saatus – ka Monfils jättis vigastuse tõttu vahele Wimbledoni, olümpiamängud ja US Openi, ent lisaks French Openi, kus Kaia tookord edukalt mängis. Sarnane oli ka aasta lõpp – mõlemad naasid paariks turniiriks, kuid vigastus lõi uuesti välja.

Monfilsi on viimastel hooaegadel eelkõige häirinud põlv. Neil, kes väljakul palju jooksevad ja hüppavad, on see tüüpiline vigastus, sama vaevab ju Nadali. Võib-olla on ka käesolev lugu Monfilsi suhtes liiga optimistlik, sest tänavugi on ta mõne turniiri valutava põlve tõttu vahele jätnud. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

NAISTEKÜTT Muusikasõbrad on ehk näinud Prantsusmaa DJ ja produtsendi Martin Solveigi videot „Hello“, mis põhineb tennisemängul.

Lühidalt: 0:6, 0:6, 0:5 kaotusseisu jäänud Solveig saab inspiratsiooni oma lemmiktüdruku saabumisest tribüünile ja päästab raske seisu. Jõudnud matšpallini, märkab Solveig, kuidas Gael Monfils tema armastuse objekti suudleb ja annab alla.

Monfilsi valik video tegelaseks on tähenduslik – prantslane on tuntud naistekütt. „Enne kuulsaks saamist olin eraelus spontaansem,“ on Monfils ühes intervjuus öelnud. „Nüüd on suhted pannud mind muretsema. Kuna reisimise tõttu olen palju ära, siis kuidas saan olla kindel, et tüdruk jääb mulle truuks? See on tõeline peavalu. Sooviks enda kõrvale kedagi, kes minu elustiili mõistaks. Kuna minu isik on alati maailmale nähtaval, siis kaaslasel pole ka kerge.“ Kõige paremini mõistaksid ehk teineteist kaks tennisisti.

Naismängijate seast on Monfils endale tüdruksõpru leidnud, näiteks prantslanna Alize Cornet ja slovakitar Dominika Cibulkova (pildil). Mullu sügisel tabati koos prantslasega 21-aastane Horvaatia kaunitar Josipa Dragun, tänavu märtsis nähti Monfilsi Miami rannavees suudlemas 20-aastase tudengineiu Margotiga, kuid tema „ametlik“ tüdruksõber on austraallanna Chelsea. Huvitav on Monfilsi suhete lai geograafia ning tõsiasi, et tegemist on valgete neidudega – palun seda mitte pidada rassismiks, vaid fakti konstateerimiseks.

An-2

Uragan n

MILITARISTI PÄEVIK Vene kroonu kroonikad Toimik nr 3

Ka-25

Su-277

Ka Monfilsi ja Cibulkova suhe ei pidanud aastatki vastu. See algas 2008 Miami turniiri ajal ning kestis sügiseni, kui slovakitari käevangus nähti juba Austria tennisisti Jürgen Melzerit.

Kuid Monfils ja Cibulkova jõudsid isegi koos Roland Garrosis segapaari mängida.

Teemale võiks lisada, et Monfils on sageli vahetanud ka treenerit (juhtub paljudel) ja varustust (juhtub harvemini).

Näiteks on ta mänginud algul Headi, siis Prince’i ning alates 2012. aastast Wilsoni reketiga. Monfilsi riietuse ja jalanõude sponsorid on olnud Nike, K-Swiss ja mullusest aastast Asics.

„MILITARISTI PÄEVIK” B-52

Toimik nr 3 An-12

NÜÜD MÜÜGIL!

P-37

An-72 (foto L. P Plougmann)

No ei saa olla, krt, ma naerust kõveras.

Super tõlked Lemet. Ko gu vene keele ilu säilib sinu tõlgetes.

-Lupus-

Grad

Mi-6

Ehh, baiki soldatskije!. ... Pole vigagi, vuntsi tõstab muigele kül l. Tõsi viimasel ajal kipub asi pisut muina sjutuliseks kätte, kuid ega sellest häda ole , kärab küll meie hallis argipäevas. Nii, et ära Sa nüüd pooleli küll jäta, kuniks ikka materjali jätkub!

LENNUVÄE LOOD

Mi-24

Tu-22

Tu-142

-Krijgsvolk-

ostuinfo: raamat@knopka.ee või tel 45 550 45 ostu IL-78 (foto A. Beltyukov)

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

S Su-17

Su-24 (foto B. Kozłowiec)

MiG-21

49

UUED

TENNISEKOLLEKTSIOONID SPORTLAND TENNISE KAUPLUSTES!

Pluus 89,95/PK 85,45 Püksid 74,95/PK 44,97 Jalatsid 149,95/PK 104,97

Modellid: Jana Kuzovkova, Kristofer ja Mattias Siimar Fotod: Terje Lepp (pildistatud Tere Tennisekeskuses)

Polo 69,95/PK 66,45 Püksid 74,95/PK 52,46 Jalatsid 149,95/PK 104,97

Polo 69,95/PK* 66,45 Püksid 74,95/PK 52,46 Jalatsid 149,95/PK 142,45

Topp 69,95/PK 66,45 Seelik 69,95/PK 66,45 Jalatsid 149,95/PK 142,45

Pluus 39,95/PK 37,95 Seelik 47,95/PK 45,55 Jalatsid 114,95/PK 109,20 Polo 74,95/PK 71,20 Püksid 54,95/PK 52,20 Jalatsid 84,95/PK 80,70

*PK – püsikliendi pakkumine

UUED

TENNISEKOLLEKTSIOONID SPORTLAND TENNISE KAUPLUSTES!

Pluus 89,95/PK 85,45 Püksid 74,95/PK 44,97 Jalatsid 149,95/PK 104,97

Modellid: Jana Kuzovkova, Kristofer ja Mattias Siimar Fotod: Terje Lepp (pildistatud Tere Tennisekeskuses)

Polo 69,95/PK 66,45 Püksid 74,95/PK 52,46 Jalatsid 149,95/PK 104,97

Polo 69,95/PK* 66,45 Püksid 74,95/PK 52,46 Jalatsid 149,95/PK 142,45

Topp 69,95/PK 66,45 Seelik 69,95/PK 66,45 Jalatsid 149,95/PK 142,45

Pluus 39,95/PK 37,95 Seelik 47,95/PK 45,55 Jalatsid 114,95/PK 109,20 Polo 74,95/PK 71,20 Püksid 54,95/PK 52,20 Jalatsid 84,95/PK 80,70

*PK – püsikliendi pakkumine

MEISTRIKLASS

MEISTRIKLASS

Karolína Plíšková:

JÄRJEKORDNE SERVIKAHUR TŠEHHIMAALT

Eelmise aasta lõpetas Karolína Plíšková maailma edetabeli 67. real, praeguseks on ta murdnud TOP 25 sekka.

Suur tõus päädis ka aasta enimarenenud mängija tiitlilile kandideerimisega.

M U L J E TAVA L D AV V Õ I D U S E E R I A

Turniirivõite on kaksikud kogunud ka üksikmängus. Edukam on seni olnud õest kaks minutit hiljem sündinud Karolína. Tal on kolm WTA ja kümme ITF-i turniiri tiitlit. Mullu jaanuaris maailma edetabelis oma senisele pari-

male – 86. kohale – kerkinud Kristýna üksikmängus veel WTA turniiri võitnud ei ole. Viiest ITF-i turniiri finaalivõidust esimene tuli 2010. aasta mais aga just kaksikõe vastu.

Sama aasta alguses oli väga vähe puudu sellest, et õed oleksid kohtunud Austraalia lahtiste noorteturniiri finaalis.

Perekonna rõõmupeo rikkus britt Laura Robson, kes poolfinaalis Kristýna alistas.

Finaalis maksis Karolína kätte ja võitis 6:1, 7:6. Robsoni alistas ta ka 2012. aasta

Tekst: Pärt Talimaa Fotod: Scanpix

52

R

ubriik „Meistriklass” jätkab tšehhitaride lainel. Ajakirja eelmises numbris sai lugeda Lucie Šafářovást, järgneva loo peategelane on Karolína Plíšková.

Küll ei saa Karolínast rääkides aga üle ega ümber tema kaksikõest Kristýnast.

Mõlemad alustasid tennisega juba nelja-aastastelt ja mängivad siiani tihti samadel turniiridel. Kui võistluspaigad satuvad siiski erinevad olema, on kaksikud ikkagi väga tihedalt ühenduses, kirjutades teineteisele.

Tihti näeb kaksikuid ka korraga väljakul, sest nad osalevad sageli paarismängus.

Ja mitte ainult ei osale, vaid teevad seda väga edukalt. Eelmise aasta oktoobris Linzis kirjutasid nad ennast ajalooraamatutesse, võites esimeste kaksikutena koos WTA turniiri. „On imeline mängida oma õega. See on kordades parem, kui kellegi teisega mängida,” teatas Kristýna võidujärgselt. Siiski ei ole paarismäng Karolínale ja Kristýnale vaid lust ja lillepidu. Nii mõnelgi korral keevad tunded üle ja siis hakkavad õed väljakul teineteisega sõnelema. „Aga olukord paraneb ja me ei vaidle enam nii palju. Pealegi oleme aru saanud, et mängime siis palju paremini,” selgitas Karolína. Mulluse Linzi turniiri kõrval olid Plíškovád parimad tänavu nii Austrias Bad Gasteinis kui ka Hong Kongis.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

OMAVAHELISED MATŠID VIIGIS Kuigi välimuse järgi on Karolína ja Kristýna ülimalt sarnased, siis tenniseväljakul on võimalik neid väga kergesti eristada ja seda isegi siis, kui tätoveeringuid pole parasjagu võimalik kokku lugeda. Nimelt on Karolína parema- ja Kristýna vasakukäeline.

Tänavapildis on lugu loomulikult raskem ja kuigi kaksikutel on väike pikkusevahe – Karolína on kaks sentimeetrit pikem – pole see siiski väga märgatav erinevus.

Ka toitumises on õdedel sarnasusi. Mõlemale meeldib nautida Itaalia roogasid ja kui antakse valida krõpsude ja šokolaadi vahel, valiksid nad esimese, nagu selgus selle aasta Korea KIA Open turniiri ajal tehtud videointervjuust. Satub jutt minema aga kirjanduse- ja filmiteemadele, on juba natuke lootust.

Karolína on öelnud, et talle meeldivad „Rocky” filmid ja Paulo Coelho raamatud, Kristýna lemmikkirjanik on Nicholas Sparks ja linateosena on ta välja toonud „Gladiaatori”.

Muidugi jääb alati õhku variant, et õed võivad väikese vimka visata ja teineteist mängida. Enda sõnul nad vähemalt viimasel ajal sellise meelelahutusega ei tegele. New York Times on kirjutanud, et teismelistena olnud nad siiski korra oma toonaseid poiss-sõpru ninapidi vedanud.

Ka treenerid on õdedel erinevad. Karolínat juhendab endine tennisist Jiří Vaněk, kelle karjääri jäid ehtima 11 esikohta ATP Challenger-turniiridelt ja maailma edetabeli 74. koht.

Kristýna treener on Jan Bedan. Samas on õdede omavaheliste mängude seis profiturniiridel seni 4:4 ja mõlemal on ette näidata üks võidukalt lõppenud ITF-i turniiri omavaheline finaal. Kristýna oli 5:7, 6:2, 6:0 parem 2010. aasta mais Jaapanis. Revanši sai Karolína 2012. aasta jaanuaris Prantsusmaal, kus kaksikud pidasid tõeliselt tasavägise matši. Karolína võitis mõlemad setid kiires lõppmängus, kusjuures nende seisud olid vastavalt 13:11 ja 8:6. „Kuigi olen kaks minutit noorem, teen väljakul otsuseid tavaliselt mina. Kui asi väga halvaks läheb, võtab Kristýna järje üle,” selgitas Karolína paarismängus valitsevat olukorda.

Küll on aga vähemalt Kristýnal selge, mida ta auhinnaks teenitud rahaga teha soovib. „Isal on meie kodukohas Lounys väike farm, mis tuleks korda teha ja sinna ka tenniseväljak ehitada. Vanavanemad pidid jällegi oma suurest hobusefarmist loobuma, et me saaksime tennist mängida.

See oleks nüüd vaja ka tagasi osta,” rääkis ta.

Juhul kui ideed hakkavad realiseeruma, küllap kumab see siis välja ka kaksikute Facebooki kontolt või koduleheküljelt, mida nad usinasti uuendavad.

53

MEISTRIKLASS

MEISTRIKLASS

Karolína Plíšková:

JÄRJEKORDNE SERVIKAHUR TŠEHHIMAALT

Eelmise aasta lõpetas Karolína Plíšková maailma edetabeli 67. real, praeguseks on ta murdnud TOP 25 sekka.

Suur tõus päädis ka aasta enimarenenud mängija tiitlilile kandideerimisega.

M U L J E TAVA L D AV V Õ I D U S E E R I A

Turniirivõite on kaksikud kogunud ka üksikmängus. Edukam on seni olnud õest kaks minutit hiljem sündinud Karolína. Tal on kolm WTA ja kümme ITF-i turniiri tiitlit. Mullu jaanuaris maailma edetabelis oma senisele pari-

male – 86. kohale – kerkinud Kristýna üksikmängus veel WTA turniiri võitnud ei ole. Viiest ITF-i turniiri finaalivõidust esimene tuli 2010. aasta mais aga just kaksikõe vastu.

Sama aasta alguses oli väga vähe puudu sellest, et õed oleksid kohtunud Austraalia lahtiste noorteturniiri finaalis.

Perekonna rõõmupeo rikkus britt Laura Robson, kes poolfinaalis Kristýna alistas.

Finaalis maksis Karolína kätte ja võitis 6:1, 7:6. Robsoni alistas ta ka 2012. aasta

Tekst: Pärt Talimaa Fotod: Scanpix

52

R

ubriik „Meistriklass” jätkab tšehhitaride lainel. Ajakirja eelmises numbris sai lugeda Lucie Šafářovást, järgneva loo peategelane on Karolína Plíšková.

Küll ei saa Karolínast rääkides aga üle ega ümber tema kaksikõest Kristýnast.

Mõlemad alustasid tennisega juba nelja-aastastelt ja mängivad siiani tihti samadel turniiridel. Kui võistluspaigad satuvad siiski erinevad olema, on kaksikud ikkagi väga tihedalt ühenduses, kirjutades teineteisele.

Tihti näeb kaksikuid ka korraga väljakul, sest nad osalevad sageli paarismängus.

Ja mitte ainult ei osale, vaid teevad seda väga edukalt. Eelmise aasta oktoobris Linzis kirjutasid nad ennast ajalooraamatutesse, võites esimeste kaksikutena koos WTA turniiri. „On imeline mängida oma õega. See on kordades parem, kui kellegi teisega mängida,” teatas Kristýna võidujärgselt. Siiski ei ole paarismäng Karolínale ja Kristýnale vaid lust ja lillepidu. Nii mõnelgi korral keevad tunded üle ja siis hakkavad õed väljakul teineteisega sõnelema. „Aga olukord paraneb ja me ei vaidle enam nii palju. Pealegi oleme aru saanud, et mängime siis palju paremini,” selgitas Karolína. Mulluse Linzi turniiri kõrval olid Plíškovád parimad tänavu nii Austrias Bad Gasteinis kui ka Hong Kongis.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

OMAVAHELISED MATŠID VIIGIS Kuigi välimuse järgi on Karolína ja Kristýna ülimalt sarnased, siis tenniseväljakul on võimalik neid väga kergesti eristada ja seda isegi siis, kui tätoveeringuid pole parasjagu võimalik kokku lugeda. Nimelt on Karolína parema- ja Kristýna vasakukäeline.

Tänavapildis on lugu loomulikult raskem ja kuigi kaksikutel on väike pikkusevahe – Karolína on kaks sentimeetrit pikem – pole see siiski väga märgatav erinevus.

Ka toitumises on õdedel sarnasusi. Mõlemale meeldib nautida Itaalia roogasid ja kui antakse valida krõpsude ja šokolaadi vahel, valiksid nad esimese, nagu selgus selle aasta Korea KIA Open turniiri ajal tehtud videointervjuust. Satub jutt minema aga kirjanduse- ja filmiteemadele, on juba natuke lootust.

Karolína on öelnud, et talle meeldivad „Rocky” filmid ja Paulo Coelho raamatud, Kristýna lemmikkirjanik on Nicholas Sparks ja linateosena on ta välja toonud „Gladiaatori”.

Muidugi jääb alati õhku variant, et õed võivad väikese vimka visata ja teineteist mängida. Enda sõnul nad vähemalt viimasel ajal sellise meelelahutusega ei tegele. New York Times on kirjutanud, et teismelistena olnud nad siiski korra oma toonaseid poiss-sõpru ninapidi vedanud.

Ka treenerid on õdedel erinevad. Karolínat juhendab endine tennisist Jiří Vaněk, kelle karjääri jäid ehtima 11 esikohta ATP Challenger-turniiridelt ja maailma edetabeli 74. koht.

Kristýna treener on Jan Bedan. Samas on õdede omavaheliste mängude seis profiturniiridel seni 4:4 ja mõlemal on ette näidata üks võidukalt lõppenud ITF-i turniiri omavaheline finaal. Kristýna oli 5:7, 6:2, 6:0 parem 2010. aasta mais Jaapanis. Revanši sai Karolína 2012. aasta jaanuaris Prantsusmaal, kus kaksikud pidasid tõeliselt tasavägise matši. Karolína võitis mõlemad setid kiires lõppmängus, kusjuures nende seisud olid vastavalt 13:11 ja 8:6. „Kuigi olen kaks minutit noorem, teen väljakul otsuseid tavaliselt mina. Kui asi väga halvaks läheb, võtab Kristýna järje üle,” selgitas Karolína paarismängus valitsevat olukorda.

Küll on aga vähemalt Kristýnal selge, mida ta auhinnaks teenitud rahaga teha soovib. „Isal on meie kodukohas Lounys väike farm, mis tuleks korda teha ja sinna ka tenniseväljak ehitada. Vanavanemad pidid jällegi oma suurest hobusefarmist loobuma, et me saaksime tennist mängida.

See oleks nüüd vaja ka tagasi osta,” rääkis ta.

Juhul kui ideed hakkavad realiseeruma, küllap kumab see siis välja ka kaksikute Facebooki kontolt või koduleheküljelt, mida nad usinasti uuendavad.

53

MEISTRIKLASS Prantsusmaa lahtiste kvalifikatsiooni otsustavas ringis, millega pääses esmakordselt Grand Slamil põhiturniirile.

WTA karussellis tuli esimene täistabamus mullu märtsis turniirivõiduga Kuala Lumpuris. Absoluutsesse tippu murdis Karolína ennast aga tänavu sügisel. Võimas seeria sai alguse US Openil, kus ta alistas teises ringis serblanna Ana Ivanovici ja jõudis esimest korda slämmiturniiril kolmandasse ringi.

Seal kaotas ta küll austraallanna Casey Dellacquale, ent järgmisest üheksateistkümnest matšist võitis tšehhitar koguni 16!

Võimsat seeriat kaunistavad turniirivõidud Soulis ja Linzis.

Neist esimesel lisandus enam kui 111 000 USA dollari suurusele auhinnarahale veel auto. Kuigi juhilube Karolínal veel pole, lubas ta sellegi probleemi lahendada. „Arvatavasti annan auto ühele oma sõpradest, kes siis mind kõikjale sõidutama hakkab. Aga muidu on see imeline – minu esimene auto!” lausus üliõnnelik võitja.

TÕUSVA TÄHE AUHINNA LAUREAAT

Linzis demonstreeris Karolína jällegi raudseid närve. Olles otsustavas setis 5:1 eduseisul itaallanna Camila Giorgile viies järjestikuses geimis kaotanud, suutis ta esmalt matšpalli päästa ja seejärel kohtumise kiires lõppmängus enda kasuks kallutada. „Hakkasin juba mõtlema, et kaotan, mille järel oleksin nutma puhkenud, ent õnneks läks kõik hästi. Võit oleks võinud siiski lihtsamalt tulla,” kommenteeris Karolína oma kolmandat üksikmängu WTA turniirivõitu. Ühtlasi pälvis ta muljetavaldavate esituste eest oktoobris WTA Tõusva Tähe auhinna.

Veelgi suuremat suutäit jahtis Karolína novembris, kus ta oli

üks viiest kandidaadist aasta enimarenenud mängija tiitlile.

Auhind läks siiski Kanada tennisistile Eugenie Bouchardile, ent sellele vaatamata täitis Karolína korraliku varuga tänavuseks püstitatud eesmärgi ehk WTA edetabelis kolmekümne parema sekka jõudmise.

ARENGURUUMI KÜLLAGA

Loomulikult on see alles vaheetapp ja Karolína loodab tuleval aastal uusi kõrgusi vallutada. Ühtlasi teab ta, mida selleks teha vaja. „Mu liikumine ei ole veel väga hea ja serv võib kõikuda, seega tuleb neid asju veel harjutada. Lisaks pean jõusaalis vaeva nägema ja ka jooksmas käima. Ootan seda kõike aga huviga!” on ta ennast analüüsinud. Samuti näeb ta endas suurt potentsiaali esituste parandamiseks liivaväljakutel.

Tšehhi naiste tennisel on käsil meeletult hea periood ja eks lisab Karolínale motivatsiooni ka maailma edetabelis 16. real oleva Lucie Šafářová ja neljanda reketi Petra Kvitová jälitamine.

Lisaks on tšehhitarid ju neljast viimasest FedCupist võitnud koguni kolm, ent otsustavateks mängudeks pole Karolína veel platsile pääsenud. „Petra ja Lucie näol on meil kaks superhead üksikmängijat ja lisaks on meil suurepärased paarismängijad (Andrea Hlaváčková ja Lucie Hradecká – P.T.). Seega arvan, et minu mängudeni FedCupil on veel aega,” on Karolína rääkinud.

Küll edestas Karolína lõppenud aastal aga ühes kategoorias nii oma seni veel pärjatumaid kaasmaalannasid kui ka kõiki teisi naistennisiste peale esireketi Serena Williamsi. Nimelt lõi ta WTA turniiridel kokku 435 serviässa! Šafářová oli 272 ässaga neljas ja Kvitová 263-ga viies, Williamsi saldo oli 452.

KAROLÍNA PLÍŠKOVÁ SÜNDINUD: 21. märtsil 1992 PIKKUS: 186 cm MÄNGIB: paremakäeline TEENITUD AUHINNARAHA: 1 298 478 USA dollarit (17. november 2014 seisuga) KARJÄÄRI VÕIDUD-KAOTUSED: 276-182 (üksikmäng), 108-91 (paarismäng) KÕRGEIM EDETABELIKOHT: 23. (10. november 2014) SAAVUTUSED: kolm WTA ja kümme ITF turniirivõitu üksikmängus, paarismängus neli WTA ja kuus ITF-i esikohta, võitnud aastal 2010 juunioride seas Australian Openi, täiskasvanute seas on seni parimaks tänavu US Openil kolmandasse ringi jõudmine

MAOORI TÄTOVEERINGUD Hea tennisemängu kõrval on kaksikõed Plíškovád meedia tähelepanu pälvinud ka väljapaistvate tätoveeringutega. Küll ei saa nad vastu ameeriklanna Bethanie Mattek-Sandsile, kelle paremat kätt ehib peaaegu terves ulatuses erinevatest lilledest koosnev kaunistus ja kes oma ekstravagantsuse tõttu – näiteks juuste rohekaslillaks toonitamine – on teeninud ka hüüdnime tennisemaailma Lady Gaga.

54

Plíškovátel on vastu panna kolm maoori stiilis tätoveeringut.

Kummalgi õel on üks selline käsivarrel, lisaks ehib üks ka Karolína vasakut reit. See on aga piisav, et lisaks muudel turniiridel tehtud efektsetele piltidele, tõuseb teema Plíškovád ja tätoveeringud eriti just Briti meedia tähelepanu alla Wimbledoni turniiri ajal kostub ikka ja jälle arvamusi, kas niimoodi tätoveeringute välkudes on ikka päris õige kuulsatel muruväljakutel mängida. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Vesiroos soovib kõigile koostööpartneritele ja tennisistidele

meeldivat aastalõppu ning edukat 2015. aastat!

Riho RihoPihlapuu, Pihlapuu, Vesiroosi Vesiroosijuht juht ja jaharrastustennisist, harrastustennisist, Rapla RaplaTK TKasutajaliige asutajaliige

-- Ehituse Ehituse allall- ja ja peatöövõtt peatöövõtt -- Ehitusprotsesside Ehitusprotsesside juhtimine juhtimine -- Ehitusmaterjalide Ehitusmaterjalide ja ja aianduse aianduse jaekaubandus jaekaubandus Jõe Jõe15 15Kohila Kohila79808 79808

48 4892150 92150

www.vesiroosoy.ee www.vesiroosoy.ee

vesiroos@vesiroosoy.ee vesiroos@vesiroosoy.ee

MEISTRIKLASS Prantsusmaa lahtiste kvalifikatsiooni otsustavas ringis, millega pääses esmakordselt Grand Slamil põhiturniirile.

WTA karussellis tuli esimene täistabamus mullu märtsis turniirivõiduga Kuala Lumpuris. Absoluutsesse tippu murdis Karolína ennast aga tänavu sügisel. Võimas seeria sai alguse US Openil, kus ta alistas teises ringis serblanna Ana Ivanovici ja jõudis esimest korda slämmiturniiril kolmandasse ringi.

Seal kaotas ta küll austraallanna Casey Dellacquale, ent järgmisest üheksateistkümnest matšist võitis tšehhitar koguni 16!

Võimsat seeriat kaunistavad turniirivõidud Soulis ja Linzis.

Neist esimesel lisandus enam kui 111 000 USA dollari suurusele auhinnarahale veel auto. Kuigi juhilube Karolínal veel pole, lubas ta sellegi probleemi lahendada. „Arvatavasti annan auto ühele oma sõpradest, kes siis mind kõikjale sõidutama hakkab. Aga muidu on see imeline – minu esimene auto!” lausus üliõnnelik võitja.

TÕUSVA TÄHE AUHINNA LAUREAAT

Linzis demonstreeris Karolína jällegi raudseid närve. Olles otsustavas setis 5:1 eduseisul itaallanna Camila Giorgile viies järjestikuses geimis kaotanud, suutis ta esmalt matšpalli päästa ja seejärel kohtumise kiires lõppmängus enda kasuks kallutada. „Hakkasin juba mõtlema, et kaotan, mille järel oleksin nutma puhkenud, ent õnneks läks kõik hästi. Võit oleks võinud siiski lihtsamalt tulla,” kommenteeris Karolína oma kolmandat üksikmängu WTA turniirivõitu. Ühtlasi pälvis ta muljetavaldavate esituste eest oktoobris WTA Tõusva Tähe auhinna.

Veelgi suuremat suutäit jahtis Karolína novembris, kus ta oli

üks viiest kandidaadist aasta enimarenenud mängija tiitlile.

Auhind läks siiski Kanada tennisistile Eugenie Bouchardile, ent sellele vaatamata täitis Karolína korraliku varuga tänavuseks püstitatud eesmärgi ehk WTA edetabelis kolmekümne parema sekka jõudmise.

ARENGURUUMI KÜLLAGA

Loomulikult on see alles vaheetapp ja Karolína loodab tuleval aastal uusi kõrgusi vallutada. Ühtlasi teab ta, mida selleks teha vaja. „Mu liikumine ei ole veel väga hea ja serv võib kõikuda, seega tuleb neid asju veel harjutada. Lisaks pean jõusaalis vaeva nägema ja ka jooksmas käima. Ootan seda kõike aga huviga!” on ta ennast analüüsinud. Samuti näeb ta endas suurt potentsiaali esituste parandamiseks liivaväljakutel.

Tšehhi naiste tennisel on käsil meeletult hea periood ja eks lisab Karolínale motivatsiooni ka maailma edetabelis 16. real oleva Lucie Šafářová ja neljanda reketi Petra Kvitová jälitamine.

Lisaks on tšehhitarid ju neljast viimasest FedCupist võitnud koguni kolm, ent otsustavateks mängudeks pole Karolína veel platsile pääsenud. „Petra ja Lucie näol on meil kaks superhead üksikmängijat ja lisaks on meil suurepärased paarismängijad (Andrea Hlaváčková ja Lucie Hradecká – P.T.). Seega arvan, et minu mängudeni FedCupil on veel aega,” on Karolína rääkinud.

Küll edestas Karolína lõppenud aastal aga ühes kategoorias nii oma seni veel pärjatumaid kaasmaalannasid kui ka kõiki teisi naistennisiste peale esireketi Serena Williamsi. Nimelt lõi ta WTA turniiridel kokku 435 serviässa! Šafářová oli 272 ässaga neljas ja Kvitová 263-ga viies, Williamsi saldo oli 452.

KAROLÍNA PLÍŠKOVÁ SÜNDINUD: 21. märtsil 1992 PIKKUS: 186 cm MÄNGIB: paremakäeline TEENITUD AUHINNARAHA: 1 298 478 USA dollarit (17. november 2014 seisuga) KARJÄÄRI VÕIDUD-KAOTUSED: 276-182 (üksikmäng), 108-91 (paarismäng) KÕRGEIM EDETABELIKOHT: 23. (10. november 2014) SAAVUTUSED: kolm WTA ja kümme ITF turniirivõitu üksikmängus, paarismängus neli WTA ja kuus ITF-i esikohta, võitnud aastal 2010 juunioride seas Australian Openi, täiskasvanute seas on seni parimaks tänavu US Openil kolmandasse ringi jõudmine

MAOORI TÄTOVEERINGUD Hea tennisemängu kõrval on kaksikõed Plíškovád meedia tähelepanu pälvinud ka väljapaistvate tätoveeringutega. Küll ei saa nad vastu ameeriklanna Bethanie Mattek-Sandsile, kelle paremat kätt ehib peaaegu terves ulatuses erinevatest lilledest koosnev kaunistus ja kes oma ekstravagantsuse tõttu – näiteks juuste rohekaslillaks toonitamine – on teeninud ka hüüdnime tennisemaailma Lady Gaga.

54

Plíškovátel on vastu panna kolm maoori stiilis tätoveeringut.

Kummalgi õel on üks selline käsivarrel, lisaks ehib üks ka Karolína vasakut reit. See on aga piisav, et lisaks muudel turniiridel tehtud efektsetele piltidele, tõuseb teema Plíškovád ja tätoveeringud eriti just Briti meedia tähelepanu alla Wimbledoni turniiri ajal kostub ikka ja jälle arvamusi, kas niimoodi tätoveeringute välkudes on ikka päris õige kuulsatel muruväljakutel mängida. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Vesiroos soovib kõigile koostööpartneritele ja tennisistidele

meeldivat aastalõppu ning edukat 2015. aastat!

Riho RihoPihlapuu, Pihlapuu, Vesiroosi Vesiroosijuht juht ja jaharrastustennisist, harrastustennisist, Rapla RaplaTK TKasutajaliige asutajaliige

-- Ehituse Ehituse allall- ja ja peatöövõtt peatöövõtt -- Ehitusprotsesside Ehitusprotsesside juhtimine juhtimine -- Ehitusmaterjalide Ehitusmaterjalide ja ja aianduse aianduse jaekaubandus jaekaubandus Jõe Jõe15 15Kohila Kohila79808 79808

48 4892150 92150

www.vesiroosoy.ee www.vesiroosoy.ee

vesiroos@vesiroosoy.ee vesiroos@vesiroosoy.ee

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Aasta 2014: konkurents läheb üha tihedamaks Pilk tenniseaastale 2014 veenab ühes. Konkurents meie alal läheb maailmas üha karmimaks.

Nii naiste kui meeste poole peal oli tänavu igal suurturniiril erinev võitja. Ka kõige suuremad nimed Serena Williamsiga eesotsas ei suutnud koju viia üle ühe võidukarika.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: Scanpix

Kei Nishikori oli tänavuse hooaja üks suuremaid õnnestujaid.

A

ustralian Openi võitsid Stanislas Wawrinka ja Na Li, French Openi Rafael Nadal ja Maria Šarapova, Wimbledoni Novak Djokovic ja Petra Kvitova, US Openi Marin Čilič ja Serena Williams.

Kes neist siis kõige kõvem on? Kõrvalkülje tabel annab ülevaate numbritest.

Vähemalt aasta mängija auhinnad peaksid minema Djokovicile ja Williamsile, kes võitsid ka aastalõputurniiri. Muus osas oleks rumal hakata juuspeent paremust eritlema. Miks mitte usaldada kiretut arvutiedetabelit, kuigi masin kasutab ju ikka etteantud programmi.

Aasta kokkuvõtet tehes saab piirduda ainult kõige olulisemaga. Nii naiste WTA kui meeste ATP võistluskalender on selleks liiga laiaulatuslik. Näiteks kuulus ATP

56

kalendrisse neli suure slämmi turniiri ja ATP Touri finaalturniir, 9 Masters 1000 turniiri, 11 ATP 500 ja 39 ATP 250 turniiri.

Sellepärast püüame välja tuua tendentsid või hoovused, mis profitennises valitsevad.

SUURI STAARE VÄHE

Tennises on ülim teha suur slämm ehk võita kalendriaasta jooksul kõik neli tippturniiri. Aegade jooksul on sellega teadu-

pärast hakkama saanud Don Budge ühel (1938) ja Rod Laver kahel (1962 ja 1969) korral, naistest Maureen Connolly (1953), Margaret Court (1970) ja Steffi Graf (1988).

Kas järge üldse tuleb?

Suurt slämmi tehakse palju harvem kui tuleb ette päikesevarjutusi. Sestap on statistikud välja mõelnud rea nn ersatsslämme. Näiteks karjäärislämm mängijaile, kes on võitnud vähemalt ühe kõigist neljast slämmiturniirist.

Omaette alajaotus on mängijaile, kes on võitnud neli slämmiturniiri järjest, kuid mitte kalendriaasta jooksul.

Kolmas moodus oleks esile tuua need, kes on võitnud aasta jooksul kolm slämmiturniiri. Neidki pole palju. Uuel aastatuhandel on meestest ühel hooajal kolm slämmiturniiri võitnud Federer kolmel (2004, 2006, 2007) ning Nadal (2010) ja Djokovic (2011) ühel korral. Naistest võitis kolm suurturniiri aastal 2002 Serena Williams. Võiks pidada ka nn tagurpidi rekordeid. Wimbledoni pole kunagi ässadest võitnud Ken Rosewall, Ivan Lendl, Mats Wilander, Jim Courier, French Openit Pete Sampras, Bill Tilden, Jimmy Connors, Djokovic, John Newcombe, John McEnroe, Boris Becker, Stefan Edberg.

Esimene tendents väljendub seega konkurentsi teravnemist, kuigi esialgu ei saa öelda, et see tooks kaasa taseme nivelleerumise. Tipus mängitakse endiselt head tennist.

Teine tendents: viimasel paaril hooajal on tennise juurde tulnud rida vanu kuulsusi, seda treeneritena. Mõni neist on lühikese aja jooksul pidanud taanduma,

Iga inglise tennisesõber on valmis kihla vedama, et Andy Murray ja Amelie Mauresmo koostöö lõpeb hiljemalt uue hooaja alguseks. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

teised on oma turuhinda tõstnud. Edetabelijuhi Djokovici treener Boris Becker püsib vastu ootusi sadulas. Eelmise kümnendi valitseja Federer on uue hingamise saanud, milles nähakse Rootsi ekskuulsuse Stefan Edbergi oskusi treeneriametis. Teine rootslane Magnus Norman on tüürinud Wawrinka eduteele.

Hooaja üllatajad, US Openi finaalipaar Cilič ja Nishikori, on lisanud tuntust oma treeneritele Goran Ivaniševičile ja Michael Changile. Kaks nimekat treenerit, Šarapovat treeninud Thomas Högstedt ja tipptennisest loobunud Na Li juhendaja Carlos Rodriguez on praegu püsiva lepinguta.

Rodriguezi kohta käivad jutud, et nimelt tema katkestas suve lõpus töösuhted Li´ga.

Võib eeldada, et üks paar lõpetab lähemal ajal töösuhted. Iga inglise tennisesõber on valmis kihla vedama, et Andy Murray ja Amelie Mauresmo koostöö lõpeb hiljemalt uue hooaja alguseks.

VENEMAA TENNISEJUHI ÄMBER

Spordiski käibivad kirjutamata seadused ja tabuteemad. On valdkondi, mis on eriti tundlikud. Vanemad spordisõbrad mäletavad, et NSV Liidu kergejõustiku „tuntud tegijad“ olid tõkkejooksja Irina ja tena õde kuulitõukaja Tamara Press. Lõuapoolikud

MAAILMA PARIMAD MEHED JA NAISED HOOAJAL 2014

uurimise algatas ka ROK-i eetikakomisjon.

Serena Williams on võitnud 18 slämmiturniiri üksikmängus, tema vanem õde Venus seitse. Mõlemad on maailma naiste spordi suurkujud, liiati ka mustanahalised ja ilmselt sellepärast oli ametiisikute suhtumine asjasse nii valulik. Kuid juhtunul on ka spordihuvilisi puudutav inimlik mõõde.

Oletamisi pakun, et laia publiku suhtumine Tarpištševi loosse pole nii surmtõsine. Sport ja noorus käivad koos, nalja, pila ja lõbu võiks argistes päevades Solvaja ja kannatanu: Šamil Tarpištšev (väikesel fotol) ja Serena Williams.

Järjekorras nimi, auhinnaraha (ümardatult miljonites), turniirivõitude arv, kaotusmängude arv Novak Djokovic Roger Federer Rafael Nadal Stanislas Wawrinka Kei Nishikori Serena Williams Maria Šarapova Simona Halep Petra Kvitova Ana Ivanovic

kutsusid neid „vendadeks Pressideks“.

Jooksukuulsust Maria Itkinat kutsuti aga „seltsimees Itkiniks“, sest väidetavalt vajanud ta staadionil omaette riietusruumi.

7. oktoobril nimetas Venemaa tennisejuht Šamil Tarpištšev populaarses telesaates „Õhtune Urgant“ USA tenniseõdesid „vendadeks Williamsideks“, kinnitades pisut hiljem, et ta teinud nalja. Tarpištšev on ühtlasi ROK-i liige ning Venew w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

maa Davise karikameeskonna kapten.

Mängijana oli Tarpištšev oma ajal NSV Liidu üks tippe ning Toomas Leiuse, Peeter Lambi või Hindrek Sepa konkurent.

Tarpištšev oli Venemaa presidendi Boriss Jeltsini tenniseõpetaja ning tegi temast suure tennisesõbra.

Ent ka Tarpištševi kaliibriga sporditegelase jaoks kehtivad tabuteemad. Nii laias maailmas kui ka Venemaal.

“Ma arvan, et tema sõnad olid väga tundetud, eriliselt seksistlikud ja samal ajal rassistlikud. Mõnes mõttes olid need sõnad kiusavad ja mõnitavad. See on kõik, mida ma saan öelda, sest ma polnud tema kommentaari peale üldse õnnelik. Kindlasti tundsid paljud sama, mis mina,” sõnas Serena Williams Eurospordi vahendusel.

“See on väga lugupidamatu ja tema käitumine on sellisel positsioonil oleva inimese kohta ennekuulmatu. Täiesti vastutustundetu avaldus,” toetas Šarapova.

Venemaa Tenniseföderatsiooni kaua-

14,2 9,3 6,7 5,5 4,4 9,3 5,8 4,5 5,2 2,3

7 5 4 3 4 7 4 2 3 4

8 11 11 17 14 8 13 16 16 17

aegne president Šamil Tarpištšev eemaldati aastaks igasugusest tööst WTA Touri juures, peab maksma rahatrahvi 25 000 dollarit ja lisaks avalikult vabandama Serena ja Venus Williamsi ees.

WTA finaalturniiriks jõudis Tarpištševi kirjalik vabandus õesteni. “Selline avaldus härra Tarpištševi poolt on solvav, alandav ja ei sobi absoluutselt meie sporti,” seisab lugeda WTA ametlikus avalduses. Oma

ehk rohkem olla... Mis küll ei tähendaks, et tennisejuhi teguviis poleks tobe.

KUIDAS AJAVIITMISEGA LOOD?

Suvesüdames kergitas tolmu ITF-i tegevusetus mängijate suhtes, kes viitsid väljakul aega, lootes sellega vastase psüühikale survet avaldada. Oma servi eel üritati – ja üritatakse - igasuguste vahenditega mängutempot alla lüüa.

Asjas arvaldasid arvamust mitmed autoriteetsed mängijad, kelle arvates tuleks kasutusele võtta servikell. Arvatavasti jääb see aktsoon oma aega ootama.

Mäng ei oota, vaid läheb edasi. Pärast Davise karikafinaal Šveitsi ja Prantsusmaa vahel peetakse lühike jõulupuhkus, uus aasta toob aga kohe kaasa uue hooaja.

57

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

2014 HOOAJA KOKKUVÕTE

Aasta 2014: konkurents läheb üha tihedamaks Pilk tenniseaastale 2014 veenab ühes. Konkurents meie alal läheb maailmas üha karmimaks.

Nii naiste kui meeste poole peal oli tänavu igal suurturniiril erinev võitja. Ka kõige suuremad nimed Serena Williamsiga eesotsas ei suutnud koju viia üle ühe võidukarika.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: Scanpix

Kei Nishikori oli tänavuse hooaja üks suuremaid õnnestujaid.

A

ustralian Openi võitsid Stanislas Wawrinka ja Na Li, French Openi Rafael Nadal ja Maria Šarapova, Wimbledoni Novak Djokovic ja Petra Kvitova, US Openi Marin Čilič ja Serena Williams.

Kes neist siis kõige kõvem on? Kõrvalkülje tabel annab ülevaate numbritest.

Vähemalt aasta mängija auhinnad peaksid minema Djokovicile ja Williamsile, kes võitsid ka aastalõputurniiri. Muus osas oleks rumal hakata juuspeent paremust eritlema. Miks mitte usaldada kiretut arvutiedetabelit, kuigi masin kasutab ju ikka etteantud programmi.

Aasta kokkuvõtet tehes saab piirduda ainult kõige olulisemaga. Nii naiste WTA kui meeste ATP võistluskalender on selleks liiga laiaulatuslik. Näiteks kuulus ATP

56

kalendrisse neli suure slämmi turniiri ja ATP Touri finaalturniir, 9 Masters 1000 turniiri, 11 ATP 500 ja 39 ATP 250 turniiri.

Sellepärast püüame välja tuua tendentsid või hoovused, mis profitennises valitsevad.

SUURI STAARE VÄHE

Tennises on ülim teha suur slämm ehk võita kalendriaasta jooksul kõik neli tippturniiri. Aegade jooksul on sellega teadu-

pärast hakkama saanud Don Budge ühel (1938) ja Rod Laver kahel (1962 ja 1969) korral, naistest Maureen Connolly (1953), Margaret Court (1970) ja Steffi Graf (1988).

Kas järge üldse tuleb?

Suurt slämmi tehakse palju harvem kui tuleb ette päikesevarjutusi. Sestap on statistikud välja mõelnud rea nn ersatsslämme. Näiteks karjäärislämm mängijaile, kes on võitnud vähemalt ühe kõigist neljast slämmiturniirist.

Omaette alajaotus on mängijaile, kes on võitnud neli slämmiturniiri järjest, kuid mitte kalendriaasta jooksul.

Kolmas moodus oleks esile tuua need, kes on võitnud aasta jooksul kolm slämmiturniiri. Neidki pole palju. Uuel aastatuhandel on meestest ühel hooajal kolm slämmiturniiri võitnud Federer kolmel (2004, 2006, 2007) ning Nadal (2010) ja Djokovic (2011) ühel korral. Naistest võitis kolm suurturniiri aastal 2002 Serena Williams. Võiks pidada ka nn tagurpidi rekordeid. Wimbledoni pole kunagi ässadest võitnud Ken Rosewall, Ivan Lendl, Mats Wilander, Jim Courier, French Openit Pete Sampras, Bill Tilden, Jimmy Connors, Djokovic, John Newcombe, John McEnroe, Boris Becker, Stefan Edberg.

Esimene tendents väljendub seega konkurentsi teravnemist, kuigi esialgu ei saa öelda, et see tooks kaasa taseme nivelleerumise. Tipus mängitakse endiselt head tennist.

Teine tendents: viimasel paaril hooajal on tennise juurde tulnud rida vanu kuulsusi, seda treeneritena. Mõni neist on lühikese aja jooksul pidanud taanduma,

Iga inglise tennisesõber on valmis kihla vedama, et Andy Murray ja Amelie Mauresmo koostöö lõpeb hiljemalt uue hooaja alguseks. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

teised on oma turuhinda tõstnud. Edetabelijuhi Djokovici treener Boris Becker püsib vastu ootusi sadulas. Eelmise kümnendi valitseja Federer on uue hingamise saanud, milles nähakse Rootsi ekskuulsuse Stefan Edbergi oskusi treeneriametis. Teine rootslane Magnus Norman on tüürinud Wawrinka eduteele.

Hooaja üllatajad, US Openi finaalipaar Cilič ja Nishikori, on lisanud tuntust oma treeneritele Goran Ivaniševičile ja Michael Changile. Kaks nimekat treenerit, Šarapovat treeninud Thomas Högstedt ja tipptennisest loobunud Na Li juhendaja Carlos Rodriguez on praegu püsiva lepinguta.

Rodriguezi kohta käivad jutud, et nimelt tema katkestas suve lõpus töösuhted Li´ga.

Võib eeldada, et üks paar lõpetab lähemal ajal töösuhted. Iga inglise tennisesõber on valmis kihla vedama, et Andy Murray ja Amelie Mauresmo koostöö lõpeb hiljemalt uue hooaja alguseks.

VENEMAA TENNISEJUHI ÄMBER

Spordiski käibivad kirjutamata seadused ja tabuteemad. On valdkondi, mis on eriti tundlikud. Vanemad spordisõbrad mäletavad, et NSV Liidu kergejõustiku „tuntud tegijad“ olid tõkkejooksja Irina ja tena õde kuulitõukaja Tamara Press. Lõuapoolikud

MAAILMA PARIMAD MEHED JA NAISED HOOAJAL 2014

uurimise algatas ka ROK-i eetikakomisjon.

Serena Williams on võitnud 18 slämmiturniiri üksikmängus, tema vanem õde Venus seitse. Mõlemad on maailma naiste spordi suurkujud, liiati ka mustanahalised ja ilmselt sellepärast oli ametiisikute suhtumine asjasse nii valulik. Kuid juhtunul on ka spordihuvilisi puudutav inimlik mõõde.

Oletamisi pakun, et laia publiku suhtumine Tarpištševi loosse pole nii surmtõsine. Sport ja noorus käivad koos, nalja, pila ja lõbu võiks argistes päevades Solvaja ja kannatanu: Šamil Tarpištšev (väikesel fotol) ja Serena Williams.

Järjekorras nimi, auhinnaraha (ümardatult miljonites), turniirivõitude arv, kaotusmängude arv Novak Djokovic Roger Federer Rafael Nadal Stanislas Wawrinka Kei Nishikori Serena Williams Maria Šarapova Simona Halep Petra Kvitova Ana Ivanovic

kutsusid neid „vendadeks Pressideks“.

Jooksukuulsust Maria Itkinat kutsuti aga „seltsimees Itkiniks“, sest väidetavalt vajanud ta staadionil omaette riietusruumi.

7. oktoobril nimetas Venemaa tennisejuht Šamil Tarpištšev populaarses telesaates „Õhtune Urgant“ USA tenniseõdesid „vendadeks Williamsideks“, kinnitades pisut hiljem, et ta teinud nalja. Tarpištšev on ühtlasi ROK-i liige ning Venew w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

maa Davise karikameeskonna kapten.

Mängijana oli Tarpištšev oma ajal NSV Liidu üks tippe ning Toomas Leiuse, Peeter Lambi või Hindrek Sepa konkurent.

Tarpištšev oli Venemaa presidendi Boriss Jeltsini tenniseõpetaja ning tegi temast suure tennisesõbra.

Ent ka Tarpištševi kaliibriga sporditegelase jaoks kehtivad tabuteemad. Nii laias maailmas kui ka Venemaal.

“Ma arvan, et tema sõnad olid väga tundetud, eriliselt seksistlikud ja samal ajal rassistlikud. Mõnes mõttes olid need sõnad kiusavad ja mõnitavad. See on kõik, mida ma saan öelda, sest ma polnud tema kommentaari peale üldse õnnelik. Kindlasti tundsid paljud sama, mis mina,” sõnas Serena Williams Eurospordi vahendusel.

“See on väga lugupidamatu ja tema käitumine on sellisel positsioonil oleva inimese kohta ennekuulmatu. Täiesti vastutustundetu avaldus,” toetas Šarapova.

Venemaa Tenniseföderatsiooni kaua-

14,2 9,3 6,7 5,5 4,4 9,3 5,8 4,5 5,2 2,3

7 5 4 3 4 7 4 2 3 4

8 11 11 17 14 8 13 16 16 17

aegne president Šamil Tarpištšev eemaldati aastaks igasugusest tööst WTA Touri juures, peab maksma rahatrahvi 25 000 dollarit ja lisaks avalikult vabandama Serena ja Venus Williamsi ees.

WTA finaalturniiriks jõudis Tarpištševi kirjalik vabandus õesteni. “Selline avaldus härra Tarpištševi poolt on solvav, alandav ja ei sobi absoluutselt meie sporti,” seisab lugeda WTA ametlikus avalduses. Oma

ehk rohkem olla... Mis küll ei tähendaks, et tennisejuhi teguviis poleks tobe.

KUIDAS AJAVIITMISEGA LOOD?

Suvesüdames kergitas tolmu ITF-i tegevusetus mängijate suhtes, kes viitsid väljakul aega, lootes sellega vastase psüühikale survet avaldada. Oma servi eel üritati – ja üritatakse - igasuguste vahenditega mängutempot alla lüüa.

Asjas arvaldasid arvamust mitmed autoriteetsed mängijad, kelle arvates tuleks kasutusele võtta servikell. Arvatavasti jääb see aktsoon oma aega ootama.

Mäng ei oota, vaid läheb edasi. Pärast Davise karikafinaal Šveitsi ja Prantsusmaa vahel peetakse lühike jõulupuhkus, uus aasta toob aga kohe kaasa uue hooaja.

57

PÄ EVAKORRAL

TÄIUSLIK:

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Scanpix

FEDERERIL KÕIK VÕIDUD KÄES! Selle üle, kes on maailma kõigi aegade parim tennisist, võib vaidlema jäädagi, kuid nüüd on vähemalt ühel selle tiitli kandidaadil Roger Federeril kõikvõimalikud võidud käes.

V

iimane puuduv tiitel Federeri saavutuste loetelus oli Davise karikavõitja, kuid tänavu 23. novembril sai Šveitsi kuulsus sellegi kätte. Tõsi, olümpiavõitja on Federer ainult paarismängus, seega oleks tal ehk motivatsiooni Londoni hõbe Rio de Janeiros (2016) üle kullata. Aga ongi hea, näeme Federeri veel vähemalt kaks hooaega mängimas! Šveitsi meeskond mängis Davis Cupi finaalis teist korda. Vastavalt tennise mainekaima võistkonnaturniiri reglemendile piisab ju kahest kõvast mehest, et pretendeerida karikavõidule. 1992. aastal olid Šveitsil maailma esikümnes või selle lähistel Jakob Hlasek ja Marc Rosset, nüüd aga Federer ja Stanislas Wawrinka lausa teisel ja neljandal kohal.

Kuigi finaal peeti Prantsusmaal Lille´i Pierre Mauroy kinnisel staadionil, oli soosik siiski külalismeeskond Šveits.

27 448 pealtvaatajat oli Davis Cupi ajaloo uus maailmarekord, kuid muidugi oli naaberriiki kohale sõitnud ka palju Šveitsi toetajaid. Esimene päev jättis otsad lahtiseks, sest Wawrinka alistas Jo-Wilfried Tsonga, Federer aga kaotas

58

kindlalt Gael Monfilsile (kõiki tulemusi vaata infokastist).

Paarismängus pani Prantsusmaa välja värsked mehed Richard Gasquet´ ja Julien Benneteau, Šveits aga jälle Federeri ja Wawrinka, kes olid 2008. aastal koos olümpiavõitjaks tulnud. Federeril, kes oli seljavalu tõttu loobunud ATP finaalturniiri lõppkohtumisest, polnud aega väsinud olla ja pingutus leidis väärilise tasu võidu näol. „Staniga on alati tore koos mängida, kuid mulle tundus, et täna mängisime erakordselt õnnestunult,“ ütles Federer. „Midagi pole veel võidetud, aga see oli väga tähtis punkt.“ Federer lisas, et seljavalu mõjutanuks paarismängu võibolla rohkemgi, aga õnneks ta midagi hullu ei tundnud.

Viimasel päeval sai Federer võimaluse mängule punkt panna ja pühkida maha häbi kindla kaotuse eest Monfilsile. Šveitsi esireketile pidi vastu astuma Tsonga, kuid prantslaste ebaõnneks oli nende liidril esimese üksikmängu ajal välja löönud vana randmevigastus. Gasquet, kes Tsongat asendas, polnud 2007. aastast saadik otsustavas üksikmängus kaasa teinud, pealegi oli tema seis Federeri vastu 2:12.

Nii polnud ime, et Federer võitis kolmes setis ning Wawrinka ja Monfilsi kohtumine jäi 3:1 seisu tõttu pidamata. „Olen õnnelik, et suutsin säilitada pingelises olukorras rahu ja meeskonna võidule aidata,“ ütles Federer ja rõhutas Wawrinka erilisi teeneid. „Stani hea mäng andis mulle võimaluse see kohtumine lõpetada.“

DAVIS CUP Finaal, 21.-23. november, Lille. Prantsusmaa – Šveits 1:3.

Reede: Jo-Wilfried Tsonga – Stanislas Wawrinka 1:6, 6:3, 3:6, 2:6, Gael Monfils – Roger Federer 6:1, 6:4, 6:3.

Laupäev: Julien Benneteau/Richard Gasquet – Federer/Wawrinka 3:6, 5:7, 4:6.

Pühapäev: Gasquet – Federer 4:6, 2:6, 2:6.

PÄ EVAKORRAL

TÄIUSLIK:

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Scanpix

FEDERERIL KÕIK VÕIDUD KÄES! Selle üle, kes on maailma kõigi aegade parim tennisist, võib vaidlema jäädagi, kuid nüüd on vähemalt ühel selle tiitli kandidaadil Roger Federeril kõikvõimalikud võidud käes.

V

iimane puuduv tiitel Federeri saavutuste loetelus oli Davise karikavõitja, kuid tänavu 23. novembril sai Šveitsi kuulsus sellegi kätte. Tõsi, olümpiavõitja on Federer ainult paarismängus, seega oleks tal ehk motivatsiooni Londoni hõbe Rio de Janeiros (2016) üle kullata. Aga ongi hea, näeme Federeri veel vähemalt kaks hooaega mängimas! Šveitsi meeskond mängis Davis Cupi finaalis teist korda. Vastavalt tennise mainekaima võistkonnaturniiri reglemendile piisab ju kahest kõvast mehest, et pretendeerida karikavõidule. 1992. aastal olid Šveitsil maailma esikümnes või selle lähistel Jakob Hlasek ja Marc Rosset, nüüd aga Federer ja Stanislas Wawrinka lausa teisel ja neljandal kohal.

Kuigi finaal peeti Prantsusmaal Lille´i Pierre Mauroy kinnisel staadionil, oli soosik siiski külalismeeskond Šveits.

27 448 pealtvaatajat oli Davis Cupi ajaloo uus maailmarekord, kuid muidugi oli naaberriiki kohale sõitnud ka palju Šveitsi toetajaid. Esimene päev jättis otsad lahtiseks, sest Wawrinka alistas Jo-Wilfried Tsonga, Federer aga kaotas

58

kindlalt Gael Monfilsile (kõiki tulemusi vaata infokastist).

Paarismängus pani Prantsusmaa välja värsked mehed Richard Gasquet´ ja Julien Benneteau, Šveits aga jälle Federeri ja Wawrinka, kes olid 2008. aastal koos olümpiavõitjaks tulnud. Federeril, kes oli seljavalu tõttu loobunud ATP finaalturniiri lõppkohtumisest, polnud aega väsinud olla ja pingutus leidis väärilise tasu võidu näol. „Staniga on alati tore koos mängida, kuid mulle tundus, et täna mängisime erakordselt õnnestunult,“ ütles Federer. „Midagi pole veel võidetud, aga see oli väga tähtis punkt.“ Federer lisas, et seljavalu mõjutanuks paarismängu võibolla rohkemgi, aga õnneks ta midagi hullu ei tundnud.

Viimasel päeval sai Federer võimaluse mängule punkt panna ja pühkida maha häbi kindla kaotuse eest Monfilsile. Šveitsi esireketile pidi vastu astuma Tsonga, kuid prantslaste ebaõnneks oli nende liidril esimese üksikmängu ajal välja löönud vana randmevigastus. Gasquet, kes Tsongat asendas, polnud 2007. aastast saadik otsustavas üksikmängus kaasa teinud, pealegi oli tema seis Federeri vastu 2:12.

Nii polnud ime, et Federer võitis kolmes setis ning Wawrinka ja Monfilsi kohtumine jäi 3:1 seisu tõttu pidamata. „Olen õnnelik, et suutsin säilitada pingelises olukorras rahu ja meeskonna võidule aidata,“ ütles Federer ja rõhutas Wawrinka erilisi teeneid. „Stani hea mäng andis mulle võimaluse see kohtumine lõpetada.“

DAVIS CUP Finaal, 21.-23. november, Lille. Prantsusmaa – Šveits 1:3.

Reede: Jo-Wilfried Tsonga – Stanislas Wawrinka 1:6, 6:3, 3:6, 2:6, Gael Monfils – Roger Federer 6:1, 6:4, 6:3.

Laupäev: Julien Benneteau/Richard Gasquet – Federer/Wawrinka 3:6, 5:7, 4:6.

Pühapäev: Gasquet – Federer 4:6, 2:6, 2:6.

_2

väljaspool väljaspool

PLATSI PLATSI _1

_4 _3

_6

_1 Horvaatia noor tennisist Donna Vekic (vasakul) ja Prantsusmaa esindaja Kristina Mladenovic särasid Kremlin Cupi peoüritusel. _2 Head sõbrannad Serena Williams ja Caroline Wozniacki moeajakirja Vogue auhindade jagamise peol. _3 Brasiilia jalgpalli ekskuulsust Ronaldot (vasakul) ja Rafael Nadali on tihti koos nähtud pokkerireklaamis. Nüüd ongi mehed Euroopa pokkerituuri heategevusüritusel. _4 Venemaa Tennise Liidu president Šamil Tarpištšev ootab, millal Jekaterina Makarova, Svetlana Kuznetsova ja Jelena Vesnina Kremlin Cupi peol tordi lahti lõikavad, et saaks endale napsata esimese tüki. _5 Ana Ivanovic püüdis pilke WTA finaalturniiri avaüritusel Singapuris.

_5 60

_6 Tomaš Berdych teeb selfie koos kõigi ATP finaalturniirist osavõtjatega.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

LISAB PÕNEVUST

_2

väljaspool väljaspool

PLATSI PLATSI _1

_4 _3

_6

_1 Horvaatia noor tennisist Donna Vekic (vasakul) ja Prantsusmaa esindaja Kristina Mladenovic särasid Kremlin Cupi peoüritusel. _2 Head sõbrannad Serena Williams ja Caroline Wozniacki moeajakirja Vogue auhindade jagamise peol. _3 Brasiilia jalgpalli ekskuulsust Ronaldot (vasakul) ja Rafael Nadali on tihti koos nähtud pokkerireklaamis. Nüüd ongi mehed Euroopa pokkerituuri heategevusüritusel. _4 Venemaa Tennise Liidu president Šamil Tarpištšev ootab, millal Jekaterina Makarova, Svetlana Kuznetsova ja Jelena Vesnina Kremlin Cupi peol tordi lahti lõikavad, et saaks endale napsata esimese tüki. _5 Ana Ivanovic püüdis pilke WTA finaalturniiri avaüritusel Singapuris.

_5 60

_6 Tomaš Berdych teeb selfie koos kõigi ATP finaalturniirist osavõtjatega.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

LISAB PÕNEVUST

TENNISEKESKUS

TENNISEKESKUS

RAM Viimsi –

UUSTULNUK TENNISEMAASTIKUL

Mõni lõpp on tihti millegi parema algus.

Kui Viimsi spordihall poole aasta eest 24/7 fitnessiklubina lõpetas, otsustasid Rocca al Mare tennisehalli pidajad viia oma toimiva klubimudeli ja mänguvõimalused Tallinna lähiasulasse. Uue tennisekeskuse juhataja Keit Sikk rääkis lähemalt uuest klubist ja tulevikuplaanidest.

Tekst: Helen Sulg Fotod: Keit Sikk/erakogu

Uue halli fuajee sisevaade ja hoone välisvaade.

62

“O

tsus opereerimine üle võtta sündis põhjusel, et meil oli Roccas hästitoimiva tenniseklubi pidamise praktika – algne mõte oligi laiendada üks-ühele sama mudelit. Siiski oleme tänaseks siia loonud mõnevõrra omalaadsema keskkonna ja eks paras tee “unistusteklubini” on veel minna, ideid jagub, ” kirjeldab algatuseks RAM Viimsi sünni tausta Keit.

aastas. Liikmemaks on järgnevatel aastatel juba esimese kuuga tasa.” Lisaks kaasnevad liikmelisusega kampaaniad ja püsikliendi soodustused – eraldi riietusruum, klubiüritused, pere- ja Ööturniirid. Viimased on RAMis ülipopid, näiteks osales novembri üritusel 45 harrastajate paari, lisaks tennisele loovad melu muusika ja söögid, kohtuvad vanad ja uued tuttavad.

KÄIVITUS FREDI VÖÖRMANI TENNISEAKADEEMIA

Viimsis on tänaseks käivitunud ka Fredi Vöörmani tenniseakadeemia noortele tennisesõpradele. Fredi tööst järelkasvu treenimisel räägib Keit vaid häid sõnu: “Otsus laiendada Fredi akadeemia RAMist Viimsisse tagas ikka väga hea stardi. Meeldiv on vaadata, kui sisukad ja hea ettevalmistusega on tunnid, Fredi

– käivad hea treeneriga kaasas.

Küsimusele, kas turg tennisehallidest küllastumas pole, vastab Keit: “Konkurendid on üsna kaugel ja halle pole palju, meil mängijaid jagub ning start on olnud suurepärane.”

Inimeste poolehoid kasvab koos tingimuste parandamise ja hea teenindusega. Vestlusest Sikuga koorus välja, et RAMi tegijatele on tähtis viia teenuse kvaliteet maksimumini kõigis nüanssides: algatuseks vahetati välja vana halli väljakute vahevõrgud, foonid, korrastati riietusruumid, fuajee, lisati korralik helisüsteem, rajati lasteala – asjad, mis peavadki heas klubis olemas olema. “Eelisülesandena plaanime mängutingimuste tõstmiseks lähima aasta jooksul välja vahetada valgustuse ning tuua alates jaanuarist klubisse koostöös MyFitnessiga tennisistidele mõeldud venitussaali,” avaldab Keit paar tulevikuplaani.

Hallis saab olema ka füsioteraapia tuba, milles pakuvad taastusravi ka Eesti koondise ujujaid, jalgpallureid ja laskesuusatajaid “hooldavad” FysioPargi terapeudid ja massöörid. Teiseks lähituleviku algatuseks RAM Viimsis on käivitada CardioTennis© - treening üldkehalise ettevalmistuse tõstmiseks, kava, mis on rahvusvaheliselt litsenseeritud ja ainulaadne Eestis.

“Saame treeninguid korraldada mõistlikul kellaajal, kuivõrd

VA I P K AT T E G A VÄ L J A K U D

Klubi ümberehitus toimus suvel ja uksed avati septembris: “Paljude klientide sõnul on positiivne üllatus, et meie kolme väljakuga hall on niivõrd kaasaegne ja moodne, samas kompaktse country clubi atmosfääriga,” kirjeldab Keit tehtut ja lisab: “Võrreldes Rocca kõvakattega on siin kasutusel vaiksema põrkega vaipkate Bolltex ja Schöppilt. Taoline kate on populaarne just harrastajate seas ning on väärikamas eas mängijate ja põrutuste-vigastuste ennetajate lemmik.”

Seltskonnatennise ürituseks on Viimsi Tennisekeskuses võimalik üürida kuut inimest mahutavat tunnisauna. Halli tulles saab jätta lapsed mängualasse, keskuses on lisaks kolmele tenniseväljakule neli pinksilauda ja sulgpalliväljakut: “Üsna palju tullakse meie keskusesse kogu perega, ehk siis iga pereliige valib lähtuvalt oma huvialast ajaviite ja laeb oma akusid,” ütleb Sikk. Rocca al Marega ühendab Viimsit koduleht ja klubi liikmekaart: soodustused on klubiülesed ja sarnastel põhimõtetel, näiteks lisaks platsihinna soodustustele on mõlemas üldkasutatavatele riietusruumide kõrval klubiliikmetele privaatne riietusruum.

Rääkides rahast: “Meie hinnapoliitika vastab tänasele turule.

Eks tennist mängivadki eelkõige lapsed või harrastajad vanuses 35+, sest näiteks kahe püsiajaga eratreeneriga tunnid teevad harrastaja kuluks kuus umbes 300 eurot, mis ei ole kõigile taskukohane. Samas on ka ökonoomsemaid võimalusi – meil on väga popid neljased täiskasvanute treening- ja mängugrupid,” kirjeldab Keit ja lisab, et suur rõõm on jälgida sõpruskondade teket läbi ühise mängukire.

Hoogu võtab iga-pühapäevane seltskonnatennis (kl 17-19), kuhu harrastajad võistluskogemusi ja vormi testima on oodatud. Täna veab neid üritusi klubi treener, kuid Keit Sikk loodab, et tulevikus võtavad aktiivsed harrastajad ise selle ürituse korraldamise üle.

Klubikaardi tasuvuse osas kommenteerib Keit:”Klubiga liitumine maksab 90 eurot (edaspidine aastamaks on 30 eurot), platsi hinnavahe prime-time`il 4 eurot, ehk siis kahe õhtuse püsiajaga võidad kuus 32 eurot ja teenid liitumise tagasi kolme kuuga, edasi säästad sellisel loogikal ligi 300 eurot w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

on peatreenerina tõesti pühendunud ning on ise päevad läbi mängijate kõrval platsil.”

Ikka juhtub ka nii, et tehakse tennisekool, kuid kui treenerite pilt läheb kirjuks, juhtfiguuride suhtumine ning pühendumine varieerub, siis peegeldub see otseselt ka laste motivatsioonis ja tulemustes. Lisaks Vöörmanile on akadeemia treeneriteks “raskekahurvägi” - Piret Ilves, Mart Jürgenson ja Taavi Himmist. Eks enda eest räägib ka tõik, et suurt reklaamikampaaniat klubi käivitamisel septembris tegema ei pidanud, lapsed otsustavad “jalgadega” w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Uue klubi tegemistest loe ka koduleheküljelt www.tenniseklubi.ee

siin ei ole maja nii välja müüdud kui Rocca al Mares,” ütleb Keit.

Kokkuvõttes ja kaugemast tulevikust mõtiskledes lõpetab Keit Sikk: “Eks Eesti tennisemaailmas käib “miljon” projekti ja kuigi paljud neist mõtteks jäävadki, on kvaliteet ja mängu väärtustamine meile tähtis. Oleme alguses ja soov on teha oma asi võimalikult heaks, mitte keskpäraseks. Kui mõtlen meie Viimsi klubile - soovime olla kvaliteetne ja mugav, nii et iga klient kogu teenuse lõikude osas saab nautida parimal tasemel tingimusi.”

63

TENNISEKESKUS

TENNISEKESKUS

RAM Viimsi –

UUSTULNUK TENNISEMAASTIKUL

Mõni lõpp on tihti millegi parema algus.

Kui Viimsi spordihall poole aasta eest 24/7 fitnessiklubina lõpetas, otsustasid Rocca al Mare tennisehalli pidajad viia oma toimiva klubimudeli ja mänguvõimalused Tallinna lähiasulasse. Uue tennisekeskuse juhataja Keit Sikk rääkis lähemalt uuest klubist ja tulevikuplaanidest.

Tekst: Helen Sulg Fotod: Keit Sikk/erakogu

Uue halli fuajee sisevaade ja hoone välisvaade.

62

“O

tsus opereerimine üle võtta sündis põhjusel, et meil oli Roccas hästitoimiva tenniseklubi pidamise praktika – algne mõte oligi laiendada üks-ühele sama mudelit. Siiski oleme tänaseks siia loonud mõnevõrra omalaadsema keskkonna ja eks paras tee “unistusteklubini” on veel minna, ideid jagub, ” kirjeldab algatuseks RAM Viimsi sünni tausta Keit.

aastas. Liikmemaks on järgnevatel aastatel juba esimese kuuga tasa.” Lisaks kaasnevad liikmelisusega kampaaniad ja püsikliendi soodustused – eraldi riietusruum, klubiüritused, pere- ja Ööturniirid. Viimased on RAMis ülipopid, näiteks osales novembri üritusel 45 harrastajate paari, lisaks tennisele loovad melu muusika ja söögid, kohtuvad vanad ja uued tuttavad.

KÄIVITUS FREDI VÖÖRMANI TENNISEAKADEEMIA

Viimsis on tänaseks käivitunud ka Fredi Vöörmani tenniseakadeemia noortele tennisesõpradele. Fredi tööst järelkasvu treenimisel räägib Keit vaid häid sõnu: “Otsus laiendada Fredi akadeemia RAMist Viimsisse tagas ikka väga hea stardi. Meeldiv on vaadata, kui sisukad ja hea ettevalmistusega on tunnid, Fredi

– käivad hea treeneriga kaasas.

Küsimusele, kas turg tennisehallidest küllastumas pole, vastab Keit: “Konkurendid on üsna kaugel ja halle pole palju, meil mängijaid jagub ning start on olnud suurepärane.”

Inimeste poolehoid kasvab koos tingimuste parandamise ja hea teenindusega. Vestlusest Sikuga koorus välja, et RAMi tegijatele on tähtis viia teenuse kvaliteet maksimumini kõigis nüanssides: algatuseks vahetati välja vana halli väljakute vahevõrgud, foonid, korrastati riietusruumid, fuajee, lisati korralik helisüsteem, rajati lasteala – asjad, mis peavadki heas klubis olemas olema. “Eelisülesandena plaanime mängutingimuste tõstmiseks lähima aasta jooksul välja vahetada valgustuse ning tuua alates jaanuarist klubisse koostöös MyFitnessiga tennisistidele mõeldud venitussaali,” avaldab Keit paar tulevikuplaani.

Hallis saab olema ka füsioteraapia tuba, milles pakuvad taastusravi ka Eesti koondise ujujaid, jalgpallureid ja laskesuusatajaid “hooldavad” FysioPargi terapeudid ja massöörid. Teiseks lähituleviku algatuseks RAM Viimsis on käivitada CardioTennis© - treening üldkehalise ettevalmistuse tõstmiseks, kava, mis on rahvusvaheliselt litsenseeritud ja ainulaadne Eestis.

“Saame treeninguid korraldada mõistlikul kellaajal, kuivõrd

VA I P K AT T E G A VÄ L J A K U D

Klubi ümberehitus toimus suvel ja uksed avati septembris: “Paljude klientide sõnul on positiivne üllatus, et meie kolme väljakuga hall on niivõrd kaasaegne ja moodne, samas kompaktse country clubi atmosfääriga,” kirjeldab Keit tehtut ja lisab: “Võrreldes Rocca kõvakattega on siin kasutusel vaiksema põrkega vaipkate Bolltex ja Schöppilt. Taoline kate on populaarne just harrastajate seas ning on väärikamas eas mängijate ja põrutuste-vigastuste ennetajate lemmik.”

Seltskonnatennise ürituseks on Viimsi Tennisekeskuses võimalik üürida kuut inimest mahutavat tunnisauna. Halli tulles saab jätta lapsed mängualasse, keskuses on lisaks kolmele tenniseväljakule neli pinksilauda ja sulgpalliväljakut: “Üsna palju tullakse meie keskusesse kogu perega, ehk siis iga pereliige valib lähtuvalt oma huvialast ajaviite ja laeb oma akusid,” ütleb Sikk. Rocca al Marega ühendab Viimsit koduleht ja klubi liikmekaart: soodustused on klubiülesed ja sarnastel põhimõtetel, näiteks lisaks platsihinna soodustustele on mõlemas üldkasutatavatele riietusruumide kõrval klubiliikmetele privaatne riietusruum.

Rääkides rahast: “Meie hinnapoliitika vastab tänasele turule.

Eks tennist mängivadki eelkõige lapsed või harrastajad vanuses 35+, sest näiteks kahe püsiajaga eratreeneriga tunnid teevad harrastaja kuluks kuus umbes 300 eurot, mis ei ole kõigile taskukohane. Samas on ka ökonoomsemaid võimalusi – meil on väga popid neljased täiskasvanute treening- ja mängugrupid,” kirjeldab Keit ja lisab, et suur rõõm on jälgida sõpruskondade teket läbi ühise mängukire.

Hoogu võtab iga-pühapäevane seltskonnatennis (kl 17-19), kuhu harrastajad võistluskogemusi ja vormi testima on oodatud. Täna veab neid üritusi klubi treener, kuid Keit Sikk loodab, et tulevikus võtavad aktiivsed harrastajad ise selle ürituse korraldamise üle.

Klubikaardi tasuvuse osas kommenteerib Keit:”Klubiga liitumine maksab 90 eurot (edaspidine aastamaks on 30 eurot), platsi hinnavahe prime-time`il 4 eurot, ehk siis kahe õhtuse püsiajaga võidad kuus 32 eurot ja teenid liitumise tagasi kolme kuuga, edasi säästad sellisel loogikal ligi 300 eurot w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

on peatreenerina tõesti pühendunud ning on ise päevad läbi mängijate kõrval platsil.”

Ikka juhtub ka nii, et tehakse tennisekool, kuid kui treenerite pilt läheb kirjuks, juhtfiguuride suhtumine ning pühendumine varieerub, siis peegeldub see otseselt ka laste motivatsioonis ja tulemustes. Lisaks Vöörmanile on akadeemia treeneriteks “raskekahurvägi” - Piret Ilves, Mart Jürgenson ja Taavi Himmist. Eks enda eest räägib ka tõik, et suurt reklaamikampaaniat klubi käivitamisel septembris tegema ei pidanud, lapsed otsustavad “jalgadega” w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Uue klubi tegemistest loe ka koduleheküljelt www.tenniseklubi.ee

siin ei ole maja nii välja müüdud kui Rocca al Mares,” ütleb Keit.

Kokkuvõttes ja kaugemast tulevikust mõtiskledes lõpetab Keit Sikk: “Eks Eesti tennisemaailmas käib “miljon” projekti ja kuigi paljud neist mõtteks jäävadki, on kvaliteet ja mängu väärtustamine meile tähtis. Oleme alguses ja soov on teha oma asi võimalikult heaks, mitte keskpäraseks. Kui mõtlen meie Viimsi klubile - soovime olla kvaliteetne ja mugav, nii et iga klient kogu teenuse lõikude osas saab nautida parimal tasemel tingimusi.”

63

KOMMENTAAR

KOMMENTAAR

MILLEST ALUSTADA

tennisehalli ehitust?

Tekst: Madis Kareda Fotod: Scanpix, Internet

Pole möödunud palju aega Viljandi, Kuressaare ja Haapsalu tennisehallide valmimisest. Käivad jutud Laagri, Rakvere ja Lasnamäe hallist. Tundub, et midagi on lahti – kas kogu Eesti rahvas mängib varsti tennist?

MILLISED ON EELARVE LIIGID NING KUIDAS NEID KOOS TA DA?

Selleks on erialane kirjandus.

Mina küsiksin alustuseks lihtsalt:millistest etappidest halliarenduse protsess koosneb ning kaua need kestavad?

Tennisehalli ehitus koosneb neljast etapist: ettevalmistav, projekteeriv, hankeid läbi viiv ja ehituslik etapp. Esimene etapp koosneb ettevalmistustöödest, uuringutest ja arvutustest, halli asukoha valikust ning lõpeb projekteerimislepingu sõlmimisega. Sel ajal kogutakse andmed ja sõelutakse läbi ideekavandid. Koostatakse tellija lähteülesanne, projekteerimise lähteülesanne ja paralleelselt projekti ligikaudne eelarve.

NEL I E TA PPI

Niisugune näeb välja spordihalli projekt.

M

iks mitte – see on ju haarav ja emotsionaalne ala, sobiv individualistliku loomuga eestlastele, võimaldab mängijatevahelist sotsiaalset läbikäimist ning hoiab vaimu ja keha vormis.

Tundes mõnevõrra ehitusloogikat ning osates natuke tennist mängida, tekkis mul mõte kirjutada tennisehallide arendamisest. Kuna materjali on palju, siis jagame selle kolme ajakirja vahel. Esimeses osas kirjutan peamiselt ettevalmistavast etapist.

PA L JU KÜSIMUSI

Millest alustada? Kuidas protsess välja näeb? Kaua see kestab?

Kuidas valida hallile asukoht? Millist tüüpi hall ehitada? Kas ainult tennise või ka muude spordialade tarbeks? Millised uuringud läbi viia? Mitme väljakuga ja milliste abiruumidega halli oleks vaja?

Milline väljakukate valida? Kuidas koostada projekti eelarve prognoos? Kuidas leida rahastajad? Millised lepingud sõlmida? Kuidas koostada projekteerimise lähteülesanne? Millistele nõuetele ja normidele peab tennisehall vastama?

Palju küsimusi – kas pole? Kõigele neile ei oska ma vastata.

64

täpsemalt on kirjas tellija soovid, seda tõenäolisemalt saab see projekteeritud ja ehitatud.

Ebaselged ning halvemal juhul ehituse jooksul muutuvad soovid toovad kaasa lisakulutusi ja konflikte. Tellija lähteülesanne on alus arhitektuursele lähteülesandele, mis on sisult selle täiendus. Tellija kirjeldab lähteülesandes, mitme väljaku, millise katte ja milliste funktsioonidega halli ta soovib ehitada.

Projekteerimise lähteülesandes on soovid täpsustatud ning muu hulgas kirjas halli planeeritav eluiga, ruumiprogramm, akustika, valgustusnõuded, ehitustehnoloogia ja -konstruktsioon. Samuti antakse teada halli haldamiskuludest. Mida täpsemalt projekteerija teab, mida temalt oodatakse, seda kiiremini ja kvaliteetsemalt projektdokumentatsioon valmib.

Lähteülesandele järgneb eelarve temaatika.

Samuti peetakse läbirääkimised rahastajatega. Esimese etapi ülesanne on saavutada nõusolek kõigilt, keda halliehitus puudutab. Etapp võib olenevalt olukorrast kesta paarist kuust paari aastani. Sageli tehakse viga, et sellel etapil hoitakse raha ja aega kokku, kuid selle tulemusena tekib hiljem planeerimata kulutusi.

Teine etapp on projekteerimine, mille eesmärk on toota lähteülesandele, kehtivale detailplaneeringule, seadustele, määrustele, normidele ja projekteerimistingimustele vastav dokumentatsioon. Koostöös projekteerijaga tuleb tellijal valida erinevate lahenduste ja tehnoloogiate vahel ning jälgida, et hall oleks hiljem hõlpsasti hooldatav ja hallatav. Projekteerimisprotsess võib kesta poolest aastast aastani. Teise etapi võib lugeda lõppenuks, kui tellija on kontrollinud projektdokumentatsiooni vastavust lepingule ja lähteülesandele ning valmis välja kuulutama ehitushanke.

Kolmas etapp on ehitushange – sõltuvalt sellest, kuidas projekti rahastatakse, ollakse sunnitud valima hankeliikide vahel. Tellijale tuleb varuda piisavalt aega pakkumiste võrdlemiseks. Sõltuvalt hankeliigist võib see protsess kesta ühest kuni kolme kuuni.

Neljas etapp on ehitus, mille ajaks on tellijal seadusest tulenev kohustus kaasata omanikujärelevalve. Ehitusprotsessi pikkuseks võib prognoosida kuus kuud kuni aasta.

Kui kõik etapid kokku liita, varieerub aeg aastast kolme aastani.

Neljast etapist rääkides pole ma teadlikult käsitlenud tellija otsehangete temaatikat, aga need oleks mõistlik enne ehituslepingu sõlmimist läbi viia. Loonud ettekujutuse protsessi osadest, jätkan esimese etapiga.

Mis on tellija lähteülesanne ja projekteerimise lähteülesanne?

Tellija teeb selgeks, mida tahab ning paneb kirja lähteülesande. See on halli arendusprojekti esimene dokument. Mida w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Oluline on koostada kaks eelarve prognoosi. Esimene on projekti eelarve (toodud kulutused projekti algusest kuni kasutusloa saamiseni) ning teine, juba toimiva tennisehalli eelarve prognoos (kulud 3-5 aasta jooksul alates halli avamisest). Mõlemas eelarves on toodud vastavad katteallikad.

Nendes kahest eelarvest on näha, milliseks kujuneb projekti üldmaksumus ning palju projekt laenu kannatab. Sellised arvestused on vajalikud nii pangalaenu kui abiraha taotlemiseks kui ka halli igapäevaseks opereerimiseks.

Järgmise teemana vaatame hallilahenduse loomingulist protsessi.

Kui numbrid ja selgitused on usutavad, tehaksegi rahastusotsus ning projektide sagedane kitsastkoht on lahendatud.

MILLISEID LUBASID, KOOSKÕLASTUSI JA L EPINGUID ON TA RVIS ?

Peab olema kehtiv detailplaneering, projektdokumentatsioon asjaomastes ametkondades kooskõlastatud ning hiljem läheb vaja ehitusluba ja valmimise järel halli kasutusluba.

Lepingutest võiks mainida liitumislepinguid trassihaldajatega, tellija projektijuhi lepingut, projekteerimislepingut, tellija otsehangete lepinguid, omanikujärelevalve lepingut, finantseerimislepinguid, ehituse peatöövõtu lepingut ning opereerimislepingut. Lubade ja kooskõlastuste saamise kiirusel on ääretult suur mõju projekti ajagraafikule. Ka lepingud tuleks varakult vastavalt vajadustele valmis teha.

KOKKUVÕTE

Kui panustada ettevalmistavasse etappi, on kulud kontrolli all nii ehitus- kui ekspluatatsioonifaasis. Kui koostada

K E L L E LT T E L L I D A I D E E K AVA N D I D ?

Mina kaasaksin varem tennisehalle plaaninud 2-4 bürood.

Telliksin neilt ideekavandid, kus on määratletud peamised ehitusmahud, paigutus asendiplaanil ning platsid ja ühendusteed.

Miks mitte tellida lahendus ühelt projekteerijalt? Paljudes helgetes peades on palju helgeid ideid, mida kasutada. Praktilise näitena tooksin Inglise Kolledži Spordihoone projekti. Seal kasutasin idee väljatöötamisel nelja erinevat arhitekti. Tulemus räägib iseenda eest. Erinevad ideed tuleks valida ja need omavahel siduda.

Kui rääkida praktilisest töökorraldusest, siis nendega tuleb mitu korda kohapeal käia, anda selgitusi ning vajalik alusdokumentatsioon. Mitme planeerijaga loomingulise kavandamise ja ideede väljasõelumise tulemuseks on veendumus, et täpselt sellist halli tahamegi. Oma praktika põhjal võin kinnitada, et erinevate ideede läbitöötamisele kulutatud raha tasub end ära.

KUIDAS R A H AS TA DA H A L L I EHI T US T ?

Tennisehalli rahastamisel peaksid osalema nii KOV, erainvestorid, sponsorid kui ka pank. Kohalik omavalitsus peaks seadma arendaja kasuks pikaajalise hoonestusõiguse, välja ehitama kommunikatsioonid, platsid-teed ning tasuma kommunikatsiooni liitumistasud.

KOV-i esindaja võiks küsida, kas tasuta maa andmisest ei piisa?

Ei! Et erainvestorile muutuks projekt finantseerimiskõlblikuks, peaks KOV eelpool toodud mahus projekti toetama. Nii on võimalik tennisetundide maksumust hoida suurele hulgale inimestele kättesaadavana.

Nii erainvestorid kui panga esindajad soovivad tutvuda projektiaegse ning hilisemat opereerimist puudutava rahavoogude prognoosiga. Lisaks tahetakse kuulda selgitusi, kust on tabelis olevad numbrid võetud, kes on projekti läbiviijad ja kaasfinantseerijad, ning kas võimalike probleemide vastu on lahendusi. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Katte paigaldamine Tähtvere tennisehallis.

kvaliteetsed lähteülesanded, vastab hall lõpuks ka tegelikele vajadustele. Kui varakult on mõeldud lubade ja kooskõlastuste peale, ei viivita asjaajamine projekti. Kui eelarved on hoolikalt koostatud, tulevad rahastajad projektile taha.

Järgmises Tenniselehes kirjutan tüüpilistest vigadest, mida halliarenduses tehakse. Seni aga soovin Rakvere, Rapla, Laagri, Lasnamäe ning teiste linnade tenniseedendajatele tenniserikast uut aastat!

65

KOMMENTAAR

KOMMENTAAR

MILLEST ALUSTADA

tennisehalli ehitust?

Tekst: Madis Kareda Fotod: Scanpix, Internet

Pole möödunud palju aega Viljandi, Kuressaare ja Haapsalu tennisehallide valmimisest. Käivad jutud Laagri, Rakvere ja Lasnamäe hallist. Tundub, et midagi on lahti – kas kogu Eesti rahvas mängib varsti tennist?

MILLISED ON EELARVE LIIGID NING KUIDAS NEID KOOS TA DA?

Selleks on erialane kirjandus.

Mina küsiksin alustuseks lihtsalt:millistest etappidest halliarenduse protsess koosneb ning kaua need kestavad?

Tennisehalli ehitus koosneb neljast etapist: ettevalmistav, projekteeriv, hankeid läbi viiv ja ehituslik etapp. Esimene etapp koosneb ettevalmistustöödest, uuringutest ja arvutustest, halli asukoha valikust ning lõpeb projekteerimislepingu sõlmimisega. Sel ajal kogutakse andmed ja sõelutakse läbi ideekavandid. Koostatakse tellija lähteülesanne, projekteerimise lähteülesanne ja paralleelselt projekti ligikaudne eelarve.

NEL I E TA PPI

Niisugune näeb välja spordihalli projekt.

M

iks mitte – see on ju haarav ja emotsionaalne ala, sobiv individualistliku loomuga eestlastele, võimaldab mängijatevahelist sotsiaalset läbikäimist ning hoiab vaimu ja keha vormis.

Tundes mõnevõrra ehitusloogikat ning osates natuke tennist mängida, tekkis mul mõte kirjutada tennisehallide arendamisest. Kuna materjali on palju, siis jagame selle kolme ajakirja vahel. Esimeses osas kirjutan peamiselt ettevalmistavast etapist.

PA L JU KÜSIMUSI

Millest alustada? Kuidas protsess välja näeb? Kaua see kestab?

Kuidas valida hallile asukoht? Millist tüüpi hall ehitada? Kas ainult tennise või ka muude spordialade tarbeks? Millised uuringud läbi viia? Mitme väljakuga ja milliste abiruumidega halli oleks vaja?

Milline väljakukate valida? Kuidas koostada projekti eelarve prognoos? Kuidas leida rahastajad? Millised lepingud sõlmida? Kuidas koostada projekteerimise lähteülesanne? Millistele nõuetele ja normidele peab tennisehall vastama?

Palju küsimusi – kas pole? Kõigele neile ei oska ma vastata.

64

täpsemalt on kirjas tellija soovid, seda tõenäolisemalt saab see projekteeritud ja ehitatud.

Ebaselged ning halvemal juhul ehituse jooksul muutuvad soovid toovad kaasa lisakulutusi ja konflikte. Tellija lähteülesanne on alus arhitektuursele lähteülesandele, mis on sisult selle täiendus. Tellija kirjeldab lähteülesandes, mitme väljaku, millise katte ja milliste funktsioonidega halli ta soovib ehitada.

Projekteerimise lähteülesandes on soovid täpsustatud ning muu hulgas kirjas halli planeeritav eluiga, ruumiprogramm, akustika, valgustusnõuded, ehitustehnoloogia ja -konstruktsioon. Samuti antakse teada halli haldamiskuludest. Mida täpsemalt projekteerija teab, mida temalt oodatakse, seda kiiremini ja kvaliteetsemalt projektdokumentatsioon valmib.

Lähteülesandele järgneb eelarve temaatika.

Samuti peetakse läbirääkimised rahastajatega. Esimese etapi ülesanne on saavutada nõusolek kõigilt, keda halliehitus puudutab. Etapp võib olenevalt olukorrast kesta paarist kuust paari aastani. Sageli tehakse viga, et sellel etapil hoitakse raha ja aega kokku, kuid selle tulemusena tekib hiljem planeerimata kulutusi.

Teine etapp on projekteerimine, mille eesmärk on toota lähteülesandele, kehtivale detailplaneeringule, seadustele, määrustele, normidele ja projekteerimistingimustele vastav dokumentatsioon. Koostöös projekteerijaga tuleb tellijal valida erinevate lahenduste ja tehnoloogiate vahel ning jälgida, et hall oleks hiljem hõlpsasti hooldatav ja hallatav. Projekteerimisprotsess võib kesta poolest aastast aastani. Teise etapi võib lugeda lõppenuks, kui tellija on kontrollinud projektdokumentatsiooni vastavust lepingule ja lähteülesandele ning valmis välja kuulutama ehitushanke.

Kolmas etapp on ehitushange – sõltuvalt sellest, kuidas projekti rahastatakse, ollakse sunnitud valima hankeliikide vahel. Tellijale tuleb varuda piisavalt aega pakkumiste võrdlemiseks. Sõltuvalt hankeliigist võib see protsess kesta ühest kuni kolme kuuni.

Neljas etapp on ehitus, mille ajaks on tellijal seadusest tulenev kohustus kaasata omanikujärelevalve. Ehitusprotsessi pikkuseks võib prognoosida kuus kuud kuni aasta.

Kui kõik etapid kokku liita, varieerub aeg aastast kolme aastani.

Neljast etapist rääkides pole ma teadlikult käsitlenud tellija otsehangete temaatikat, aga need oleks mõistlik enne ehituslepingu sõlmimist läbi viia. Loonud ettekujutuse protsessi osadest, jätkan esimese etapiga.

Mis on tellija lähteülesanne ja projekteerimise lähteülesanne?

Tellija teeb selgeks, mida tahab ning paneb kirja lähteülesande. See on halli arendusprojekti esimene dokument. Mida w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Oluline on koostada kaks eelarve prognoosi. Esimene on projekti eelarve (toodud kulutused projekti algusest kuni kasutusloa saamiseni) ning teine, juba toimiva tennisehalli eelarve prognoos (kulud 3-5 aasta jooksul alates halli avamisest). Mõlemas eelarves on toodud vastavad katteallikad.

Nendes kahest eelarvest on näha, milliseks kujuneb projekti üldmaksumus ning palju projekt laenu kannatab. Sellised arvestused on vajalikud nii pangalaenu kui abiraha taotlemiseks kui ka halli igapäevaseks opereerimiseks.

Järgmise teemana vaatame hallilahenduse loomingulist protsessi.

Kui numbrid ja selgitused on usutavad, tehaksegi rahastusotsus ning projektide sagedane kitsastkoht on lahendatud.

MILLISEID LUBASID, KOOSKÕLASTUSI JA L EPINGUID ON TA RVIS ?

Peab olema kehtiv detailplaneering, projektdokumentatsioon asjaomastes ametkondades kooskõlastatud ning hiljem läheb vaja ehitusluba ja valmimise järel halli kasutusluba.

Lepingutest võiks mainida liitumislepinguid trassihaldajatega, tellija projektijuhi lepingut, projekteerimislepingut, tellija otsehangete lepinguid, omanikujärelevalve lepingut, finantseerimislepinguid, ehituse peatöövõtu lepingut ning opereerimislepingut. Lubade ja kooskõlastuste saamise kiirusel on ääretult suur mõju projekti ajagraafikule. Ka lepingud tuleks varakult vastavalt vajadustele valmis teha.

KOKKUVÕTE

Kui panustada ettevalmistavasse etappi, on kulud kontrolli all nii ehitus- kui ekspluatatsioonifaasis. Kui koostada

K E L L E LT T E L L I D A I D E E K AVA N D I D ?

Mina kaasaksin varem tennisehalle plaaninud 2-4 bürood.

Telliksin neilt ideekavandid, kus on määratletud peamised ehitusmahud, paigutus asendiplaanil ning platsid ja ühendusteed.

Miks mitte tellida lahendus ühelt projekteerijalt? Paljudes helgetes peades on palju helgeid ideid, mida kasutada. Praktilise näitena tooksin Inglise Kolledži Spordihoone projekti. Seal kasutasin idee väljatöötamisel nelja erinevat arhitekti. Tulemus räägib iseenda eest. Erinevad ideed tuleks valida ja need omavahel siduda.

Kui rääkida praktilisest töökorraldusest, siis nendega tuleb mitu korda kohapeal käia, anda selgitusi ning vajalik alusdokumentatsioon. Mitme planeerijaga loomingulise kavandamise ja ideede väljasõelumise tulemuseks on veendumus, et täpselt sellist halli tahamegi. Oma praktika põhjal võin kinnitada, et erinevate ideede läbitöötamisele kulutatud raha tasub end ära.

KUIDAS R A H AS TA DA H A L L I EHI T US T ?

Tennisehalli rahastamisel peaksid osalema nii KOV, erainvestorid, sponsorid kui ka pank. Kohalik omavalitsus peaks seadma arendaja kasuks pikaajalise hoonestusõiguse, välja ehitama kommunikatsioonid, platsid-teed ning tasuma kommunikatsiooni liitumistasud.

KOV-i esindaja võiks küsida, kas tasuta maa andmisest ei piisa?

Ei! Et erainvestorile muutuks projekt finantseerimiskõlblikuks, peaks KOV eelpool toodud mahus projekti toetama. Nii on võimalik tennisetundide maksumust hoida suurele hulgale inimestele kättesaadavana.

Nii erainvestorid kui panga esindajad soovivad tutvuda projektiaegse ning hilisemat opereerimist puudutava rahavoogude prognoosiga. Lisaks tahetakse kuulda selgitusi, kust on tabelis olevad numbrid võetud, kes on projekti läbiviijad ja kaasfinantseerijad, ning kas võimalike probleemide vastu on lahendusi. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Katte paigaldamine Tähtvere tennisehallis.

kvaliteetsed lähteülesanded, vastab hall lõpuks ka tegelikele vajadustele. Kui varakult on mõeldud lubade ja kooskõlastuste peale, ei viivita asjaajamine projekti. Kui eelarved on hoolikalt koostatud, tulevad rahastajad projektile taha.

Järgmises Tenniselehes kirjutan tüüpilistest vigadest, mida halliarenduses tehakse. Seni aga soovin Rakvere, Rapla, Laagri, Lasnamäe ning teiste linnade tenniseedendajatele tenniserikast uut aastat!

65

TENNISEKLUBI

TENNISEKLUBI Tekst: Toomas Kuum Fotod: Egert Kamenik

Tenniseklubi – kümme aastat aktiivset elu Tänavu saab kümneaastaseks teatavas mõttes ekslusiivne XO Tenniseklubi, kuigi ekslusiivsus kätkeb endas peamiselt piiratud liikmete arvu ja klubisse pääsemise põhimõtteid.

E

estis tegutseb rohkem kui poolsada tenniseklubi. Tenniseklubid on erineva suuruse, ülesehituse, eesmärkide ja ajalooga. Osa klubide eluiga ulatub juba poole sajandini, mõni on tegutsenud vaid paar aastat. Vanus pole küll alati kõige olulisem näitaja, ent elujõulisusest annab see märku küll.

Tenniseklubi XO ühendab edukaid täis-

66

eas mehi, kes kõik on millalgi „andnud sõrme“ tennisele. Klubi liikmete arv on aastaid olnud 58. Kuigi koosseis on kümne aasta jooksul teinud läbi muutusi, püsib selle tuumik siiski muutumatuna. Sisemiste liikumiste põhjused on erinevad, kelle jaoks tennis on end ammendanud, kes on leidnud mõne muu hobi või lahkunud tänaseks meie

hulgast. Igal juhul klubisse astuda soovijatest puudust ei tunta.

KLUBI IDEE SÜNDIS HISPA A NI AS

Klubi sai alguse 2004. aasta sügisel, kui seltskond tenniseharrastajaid saabus soomlaste korraldatud Gamma turniirilt Hispaanias. Kadrioru Tennisekeskuse

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

saunaruumis istusid koos Valdo Randpere, Urmas Sõõrumaa, Jaan Troost, Raivo Sündema, Enn Rohula ja Villu Vares. Jututeemaks oli ärimeeste ja muidu aktiivsete harrastustennisistide ühenduse loomine. Aluseks võeti kunagi TOP-is tegutsenud klubi põhimõtted.

Ei läinudki kaua aega, kui kirjutati alla esimene protokoll otsusega klubi loomise kohta. Esimene juhatus oli kolmeliikmeline: Raivo Sündema, Jaan Troost ja Valdo Randpere.

Valdo valiti klubi presidendiks. Tegevjuhi kohustused said kinnistatud Villu Varesele, kes tänini seda rolli kandmas ja abiks ka Eesti tennisele üldisemalt. Hakkas toimima kodulehekülg ja koos sellega aktiviseerus väljakutsemängude pidamine ja võitlus püramiidi tipu eest. Selgitati klubi meister üksikmängus – Gunnar Ervin.

Seega idee asutada XO tenniseklubi realiseerus üsna kiiresti.

Anname sõna kahele asutajaliikmele.

Pikka aega Eesti Tennise Liidu presidendi ametit pidanud ja suurepärase Tere Tennisekeskuse rajanud Urmas Sõõrumaa: „Omal ajal käis ettevõtlike inimeste tennisemäng ümber Raimo Kägu ja TOP-i keskuse (üks esimesi sisehalle – toim).

Sattusime minu Hispaania kodus rõdul istudes jutuhoogu ja teema kaldus tennisele. Võin üsna kindlalt väita, et esimene fantaasia kuulub Raimo Kägule. Seejärel kutsusime 5-6 meest kokku, et asja edasi juba detailsemalt arutada. Aktiivselt liitus protsessi ka Valdo Randpere.

Kui võrrelda ettevõtte moodustamisega, realiseerus idee päris kiiresti, ainult nime väljamõtlemine võttis kauem aega. Enne nime kinnitamist hakkas klubi tuumik juba koos käima. Tutvusin Kägu korraldatud Angerjaturniiril 2004. aasta suvel Villu Varesega ja tegin ettepaneku teda tegevjuhiks võtta, mille järel palkasingi ta asja igapäevaselt vedama ning asi hakkas süsteemsemalt arenema. Resumeerides toimis kõik loogilist teed pidi: mai algul Hispaanias idee, suvel marineerisime, edasi Villu Varese palkamine, esimesed kaks turniiri US Open ja Jõuluturniir ning aasta lõpuks nimi olemas. Arvan, et minu jonnakus sedalaadi projektides aitas samuti kõvasti kaasa idee elluviimises.“ Valdo Randpere oli Tenniseklubi XO asutajaliige ja esimene

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

president: „Klubi sünniprotsessist meenuvad eelkõige vaidlused klubi nime ja asukoha üle. Mäletan, et nime osas oli kuni lõpuni kaks kandidaati - kas XO või VTK. VTK oli vist lühend Veteranide Tenniseklubist või Vanainimeste Tenniseklubist või millestki veel toredamast.

Kuna see aga seostus paljudele nõuka-aja Valmis Tööks ja Kaitseks programmiga, siis võitis ikkagi XO. Klubi asukoha osas oli pikk arutelu selle üle, kas klubil peaks olema ka oma hoone.

Kuna klubi asutamine toimus kinnisvarabuumi tippajal, siis on see arusaadav, et oma maja tundus tähtis.“ Nüüdseks on teatavasti klubi koduhalliks saanud Tere Tennisekeskus.

TURNIIRID JA SÕPRUSSIDEMED

Klubi algusaegadel selgus, et ideega ühinejaid polnud vaja „moosida” – klubi liikmeskond kasvas jõudsalt.

Türgis oli seekord tunda tõelist klubi hinge, ühtekuuluvust ja hoolivust, kõike seda, mis teeb klubist klubi ja loob väärtust.

XO president RAIVO AAVISTO Offshore Cup turniirist

67

TENNISEKLUBI

TENNISEKLUBI Tekst: Toomas Kuum Fotod: Egert Kamenik

Tenniseklubi – kümme aastat aktiivset elu Tänavu saab kümneaastaseks teatavas mõttes ekslusiivne XO Tenniseklubi, kuigi ekslusiivsus kätkeb endas peamiselt piiratud liikmete arvu ja klubisse pääsemise põhimõtteid.

E

estis tegutseb rohkem kui poolsada tenniseklubi. Tenniseklubid on erineva suuruse, ülesehituse, eesmärkide ja ajalooga. Osa klubide eluiga ulatub juba poole sajandini, mõni on tegutsenud vaid paar aastat. Vanus pole küll alati kõige olulisem näitaja, ent elujõulisusest annab see märku küll.

Tenniseklubi XO ühendab edukaid täis-

66

eas mehi, kes kõik on millalgi „andnud sõrme“ tennisele. Klubi liikmete arv on aastaid olnud 58. Kuigi koosseis on kümne aasta jooksul teinud läbi muutusi, püsib selle tuumik siiski muutumatuna. Sisemiste liikumiste põhjused on erinevad, kelle jaoks tennis on end ammendanud, kes on leidnud mõne muu hobi või lahkunud tänaseks meie

hulgast. Igal juhul klubisse astuda soovijatest puudust ei tunta.

KLUBI IDEE SÜNDIS HISPA A NI AS

Klubi sai alguse 2004. aasta sügisel, kui seltskond tenniseharrastajaid saabus soomlaste korraldatud Gamma turniirilt Hispaanias. Kadrioru Tennisekeskuse

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

saunaruumis istusid koos Valdo Randpere, Urmas Sõõrumaa, Jaan Troost, Raivo Sündema, Enn Rohula ja Villu Vares. Jututeemaks oli ärimeeste ja muidu aktiivsete harrastustennisistide ühenduse loomine. Aluseks võeti kunagi TOP-is tegutsenud klubi põhimõtted.

Ei läinudki kaua aega, kui kirjutati alla esimene protokoll otsusega klubi loomise kohta. Esimene juhatus oli kolmeliikmeline: Raivo Sündema, Jaan Troost ja Valdo Randpere.

Valdo valiti klubi presidendiks. Tegevjuhi kohustused said kinnistatud Villu Varesele, kes tänini seda rolli kandmas ja abiks ka Eesti tennisele üldisemalt. Hakkas toimima kodulehekülg ja koos sellega aktiviseerus väljakutsemängude pidamine ja võitlus püramiidi tipu eest. Selgitati klubi meister üksikmängus – Gunnar Ervin.

Seega idee asutada XO tenniseklubi realiseerus üsna kiiresti.

Anname sõna kahele asutajaliikmele.

Pikka aega Eesti Tennise Liidu presidendi ametit pidanud ja suurepärase Tere Tennisekeskuse rajanud Urmas Sõõrumaa: „Omal ajal käis ettevõtlike inimeste tennisemäng ümber Raimo Kägu ja TOP-i keskuse (üks esimesi sisehalle – toim).

Sattusime minu Hispaania kodus rõdul istudes jutuhoogu ja teema kaldus tennisele. Võin üsna kindlalt väita, et esimene fantaasia kuulub Raimo Kägule. Seejärel kutsusime 5-6 meest kokku, et asja edasi juba detailsemalt arutada. Aktiivselt liitus protsessi ka Valdo Randpere.

Kui võrrelda ettevõtte moodustamisega, realiseerus idee päris kiiresti, ainult nime väljamõtlemine võttis kauem aega. Enne nime kinnitamist hakkas klubi tuumik juba koos käima. Tutvusin Kägu korraldatud Angerjaturniiril 2004. aasta suvel Villu Varesega ja tegin ettepaneku teda tegevjuhiks võtta, mille järel palkasingi ta asja igapäevaselt vedama ning asi hakkas süsteemsemalt arenema. Resumeerides toimis kõik loogilist teed pidi: mai algul Hispaanias idee, suvel marineerisime, edasi Villu Varese palkamine, esimesed kaks turniiri US Open ja Jõuluturniir ning aasta lõpuks nimi olemas. Arvan, et minu jonnakus sedalaadi projektides aitas samuti kõvasti kaasa idee elluviimises.“ Valdo Randpere oli Tenniseklubi XO asutajaliige ja esimene

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

president: „Klubi sünniprotsessist meenuvad eelkõige vaidlused klubi nime ja asukoha üle. Mäletan, et nime osas oli kuni lõpuni kaks kandidaati - kas XO või VTK. VTK oli vist lühend Veteranide Tenniseklubist või Vanainimeste Tenniseklubist või millestki veel toredamast.

Kuna see aga seostus paljudele nõuka-aja Valmis Tööks ja Kaitseks programmiga, siis võitis ikkagi XO. Klubi asukoha osas oli pikk arutelu selle üle, kas klubil peaks olema ka oma hoone.

Kuna klubi asutamine toimus kinnisvarabuumi tippajal, siis on see arusaadav, et oma maja tundus tähtis.“ Nüüdseks on teatavasti klubi koduhalliks saanud Tere Tennisekeskus.

TURNIIRID JA SÕPRUSSIDEMED

Klubi algusaegadel selgus, et ideega ühinejaid polnud vaja „moosida” – klubi liikmeskond kasvas jõudsalt.

Türgis oli seekord tunda tõelist klubi hinge, ühtekuuluvust ja hoolivust, kõike seda, mis teeb klubist klubi ja loob väärtust.

XO president RAIVO AAVISTO Offshore Cup turniirist

67

TENNISEKLUBI Meditsiiniäris tegutsev Marko Kalle näitamas oma tugevat servi.

Pristise nõukogu esimees Indrek Sepp mänguhoos.

Klubi XO üks asutajatest Urmas Sõõrumaa tähistas XO juubelipäeval ka oma sünnipäeva, mille puhul klubi president Raivo Aavisto teda klubi nimel õnnitles.

Juubeliturniiri võitjad võistkonnast ``XO Neljapäevad``.

Peoõhtul austati ka meie tenniselegendi Toomas Leiust.

Alustati klubi põhikirja ja muu reeglistiku ning turniiride kalenderplaani koostamist. Enamus turniire olid juba oma ajaloo ja traditsioonidega, nende korraldajad klubi liikmed ning seetõttu võistluste toomine klubi katuse alla toimus kergelt.

Kalenderplaani kuuluvad järgmised turniirid: Aastapäevaturniir märtsis, Liviko Cooler Cup juunis, Krahviaia Paarikas juulis, Angerjaturniir augustis (korraldaja Märt Vooglaid), Offshore Cup varasügisel, Juubeliturniir (endine US Open) novembris ja klubi Masters detsembris. Varasematel aegadel kuulusid kalenderplaani aastaid IBM Open (korraldaja Valdo Randpere) ja Lindaliini Turniir (korraldaja Enn Rohula).

Paljudest turniiridest on ülevaateid teinud ka ajakiri Tennis. Klubi meistriks üksikmängus on seni tulnud vaid neli meest: Gunnar Ervin, Toomas Kuum, Mati Tänav ja Sven Mansberg. Paarismängus on meistreid hulgim: Mart Liigand-Raimo Kägu, Urmas Sõõrumaa-Villu Vares, Toomas Kuum-Sulev Vare, Märt Luuk-Sven Aabreldaal, Aleksandr Popkov-Üllar Vaserik, Sven Mansberg-Tarmo Sumberg.

Lisaks põhivõistlustele peab XO sõpruskohtumisi Tallinna Kalevi, Pärnu Tennisehalli, Rakvere, Tartu Akadeemilise ja

68

Saaremaa tenniseklubiga. Väga tihedad sõprussidemed on väljakujunenud Valgevene klubiga „Mega“ ja Reval Ladies TC-iga. Minskit on külastatud pea igal aastal (alates 2006) ja vastupidi. Reval Ladies TC-ga suhtlus on igati loogiline, sest klubid omavad mõningasi sarnaseid jooni.

Rahvusvaheline ja suurejooneline Tallinn XO Cup meeskondadele meelitas nelja aasta vältel Tallinnasse tennisemängijaid ja sõpru Leedust, Valgeve-

XO klubi senised presidendid Valdo Randpere (2004-2005) Urmas Sõõrumaa (2006) Härmo Värk (2007) Tiit Raukas (2008-2009) Märt Vooglaid (2010) Robert Herman (2011-2012) Raivo Hellerma (2013) Raivo Aavisto (2014)

nest, Venemaalt (Peterburi, Moskva), Ukrainast ja Lätist. Ürituse suurtoetaja ja idee autor oli Urmas Sõõrumaa.

K O L M A R VA M U S T

Klubi staažikamaid liikmeid doktor Jaan Troost on koguni saanud ETL-i aasta Fair Play auhinna. Mida ta arvab klubist? „Alguses moodustus klubi kitsama tutvusringkonna meestest, populaarsed olid väljakutsemängud. Eks 10 aastat tagasi olime nooremad, kuulusin klubi esiotsa. Nüüd oleks endast paarkümmend aastat noorematele raske vastu astuda, lisaks on keskmine mängutase oluliselt tõusnud. Igati loogiline, et ühel hetkel hakati turniiridel mängima erinevates vanusegruppides, nende rohkus sõltub osalejate arvust ja turniiri korraldajast. Kahju, et osa turniire on minevikku jäänud – Lindaliini ja IBM turniir.

Aga mälestused on positiivsed, lõbusad hetked tulevad ikka meelde, mitte ainult „verevalamine“ tenniseväljakul... Kogu seltskond on jäänud mõnusaks. Igati normaalsed inimesed, pärast mängu on tore õlut juua ja juttu ajada.“ Tiit Raukase (president 2008-2009) meelest pole ainult tennis klubi liikmeskonda ühendav tegur: „Minu tähelepaneku järgi on tänu klubile nii isiklikus kui tööalases asjaamises tekkinud w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISEKLUBI Meditsiiniäris tegutsev Marko Kalle näitamas oma tugevat servi.

Pristise nõukogu esimees Indrek Sepp mänguhoos.

Klubi XO üks asutajatest Urmas Sõõrumaa tähistas XO juubelipäeval ka oma sünnipäeva, mille puhul klubi president Raivo Aavisto teda klubi nimel õnnitles.

Juubeliturniiri võitjad võistkonnast ``XO Neljapäevad``.

Peoõhtul austati ka meie tenniselegendi Toomas Leiust.

Alustati klubi põhikirja ja muu reeglistiku ning turniiride kalenderplaani koostamist. Enamus turniire olid juba oma ajaloo ja traditsioonidega, nende korraldajad klubi liikmed ning seetõttu võistluste toomine klubi katuse alla toimus kergelt.

Kalenderplaani kuuluvad järgmised turniirid: Aastapäevaturniir märtsis, Liviko Cooler Cup juunis, Krahviaia Paarikas juulis, Angerjaturniir augustis (korraldaja Märt Vooglaid), Offshore Cup varasügisel, Juubeliturniir (endine US Open) novembris ja klubi Masters detsembris. Varasematel aegadel kuulusid kalenderplaani aastaid IBM Open (korraldaja Valdo Randpere) ja Lindaliini Turniir (korraldaja Enn Rohula).

Paljudest turniiridest on ülevaateid teinud ka ajakiri Tennis. Klubi meistriks üksikmängus on seni tulnud vaid neli meest: Gunnar Ervin, Toomas Kuum, Mati Tänav ja Sven Mansberg. Paarismängus on meistreid hulgim: Mart Liigand-Raimo Kägu, Urmas Sõõrumaa-Villu Vares, Toomas Kuum-Sulev Vare, Märt Luuk-Sven Aabreldaal, Aleksandr Popkov-Üllar Vaserik, Sven Mansberg-Tarmo Sumberg.

Lisaks põhivõistlustele peab XO sõpruskohtumisi Tallinna Kalevi, Pärnu Tennisehalli, Rakvere, Tartu Akadeemilise ja

68

Saaremaa tenniseklubiga. Väga tihedad sõprussidemed on väljakujunenud Valgevene klubiga „Mega“ ja Reval Ladies TC-iga. Minskit on külastatud pea igal aastal (alates 2006) ja vastupidi. Reval Ladies TC-ga suhtlus on igati loogiline, sest klubid omavad mõningasi sarnaseid jooni.

Rahvusvaheline ja suurejooneline Tallinn XO Cup meeskondadele meelitas nelja aasta vältel Tallinnasse tennisemängijaid ja sõpru Leedust, Valgeve-

XO klubi senised presidendid Valdo Randpere (2004-2005) Urmas Sõõrumaa (2006) Härmo Värk (2007) Tiit Raukas (2008-2009) Märt Vooglaid (2010) Robert Herman (2011-2012) Raivo Hellerma (2013) Raivo Aavisto (2014)

nest, Venemaalt (Peterburi, Moskva), Ukrainast ja Lätist. Ürituse suurtoetaja ja idee autor oli Urmas Sõõrumaa.

K O L M A R VA M U S T

Klubi staažikamaid liikmeid doktor Jaan Troost on koguni saanud ETL-i aasta Fair Play auhinna. Mida ta arvab klubist? „Alguses moodustus klubi kitsama tutvusringkonna meestest, populaarsed olid väljakutsemängud. Eks 10 aastat tagasi olime nooremad, kuulusin klubi esiotsa. Nüüd oleks endast paarkümmend aastat noorematele raske vastu astuda, lisaks on keskmine mängutase oluliselt tõusnud. Igati loogiline, et ühel hetkel hakati turniiridel mängima erinevates vanusegruppides, nende rohkus sõltub osalejate arvust ja turniiri korraldajast. Kahju, et osa turniire on minevikku jäänud – Lindaliini ja IBM turniir.

Aga mälestused on positiivsed, lõbusad hetked tulevad ikka meelde, mitte ainult „verevalamine“ tenniseväljakul... Kogu seltskond on jäänud mõnusaks. Igati normaalsed inimesed, pärast mängu on tore õlut juua ja juttu ajada.“ Tiit Raukase (president 2008-2009) meelest pole ainult tennis klubi liikmeskonda ühendav tegur: „Minu tähelepaneku järgi on tänu klubile nii isiklikus kui tööalases asjaamises tekkinud w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISEKLUBI

JUUBELIT TÄHISTATI VÕISTKONDLIKU TURNIIRIGA Sümboolse kingi tõid kaasa klubi partnerid Valgevenest.

Saarlasest XO tegevjuht Villu Vares keerutamas kaasmaalannat Ilme Alti.

Kätlin Maran ja Urmas Sõõrumaa väisamas tantsupõrandat.

selline toetav võrgustik. See aitab leida lahendusi paljudele probleemidele.

Kihvtid on iganädalased paarismängud. Istume pärast laua taha, Vasja (Üllar Vaserik) toob õlle kõrvale konserve, Rohula rammusaid vorste – mõnus heietamine ja anekdoodid... Mida veel?“ Juubeliaastal on presidendi roll Raivo Aavisto kätes. Aavisto: „Juubeliaasta nõuab pisut rohkem pühendumist ning vanade traditsioonide hoidmise kõrval ka värskeid mõtteid ja ideid. Klubis on enamik turniire juba oma pika ajaloo ja traditsioonidega ning need on võitnud kindla koha iga-aastases klubi kalenderplaanis. Selle aasta suvised suurturniirid Viru Valge Cooler Cup, Krahviaia Paarikas ja Angerjaturniir õnnestusid väga hästi ja neid meenutatakse hea tundega. Neist esimene tähistas, nagu klubigi, sel suvel oma kümnendat juubelit.

Eriliselt hea emotsiooni tekitas minus ja paljudes teistest klubiliikmetes aga seekordne Offshore Cup Türgimaal Tekirovas, kus koos peredega oli meid 92 inimest. Tore oli näha, et juba järgmine põlvkond on omavahel headeks sõpradeks saanud ja toimetavad koos. Seal sündis ka mitmeid uusi ideid, kuidas klubi võiks edasi arendada. Klubi turniiridel on olnud äärmiselt meeldiv atmosfäär, mängudele ühine kaasaelamine, hea üksteisemõistmine ja seda mitte üksnes väljakul, vaid igal pool, kus koos oleme. Türgis oli seekord tunda tõelist klubi hinge, ühtekuuluvust ja hoolivust, kõike seda, mis teeb klubist klubi ja loob väärtust. Juba teist aastat on suur tung klubi iganädalastele paarismänguturniiridele esmaspäeviti ja kolmapäeviti, kohad sinna täituvad väga kiiresti. Olime sunnitud muutma isegi registreerimise korda, et kõik saaksid ikka kordki nädalas osaleda. Mängudele järgnev spa-mõnude nautimine ning ühine väike koosistumine on saanud meie klubitennise lahutamatuks ja meeldivaks osaks. Klubi on elav organism, pidevalt arenev kooslus. Meil on väga palju liikmeid klubi algusaegadest, kuid ka juurde tulnud uusi klubivendi, kes on kenasti klubi põhimõtted ja väärtused omaks võtnud ning seltskonda sisse elanud.“

70

Tenniseklubi XO 10. aastapäevaks peetud Juubeliturniir toimus võistkondlikus formaadis, mis sarnanes kunagi mitu aastat toimunud Tallinn XO Openile. Turniir toimus Tere Tennisekeskuses kahe päeva jooksul ning kulmineerus juubelipidustustega Tallinna Lauluväljakul.

Osales kaheksa meeskonda alljärgnevate nimede all: Valgevene, Leedu/Valgevene, Peterburi/Ukraina/Eesti, TC XO Regioonid, TC XO Juuniorid, TC XO Seeniorid, TC XO Neljapäevad ja Eesti Külalised. Meeskonnad loositi kahte alagruppi, millest poolfinaali pääses kaks paremat. A-grupi võitnud Leedu/Valgevene kohtus poolfinaalis Valgevenega ja lunastas pääsme finaali tänu paremale geimide suhtele (+6) seisul 2:2.

B-grupi kindlalt võitnud TC XO Neljapäevad alistas omakorda poolfinaalis Eesti Külalised 3:1. TC XO Neljapäevad eest mängisid klubiliikmed, ent komplekteeriti neist, kes käivad neljapäeviti koos paarismängu toksimas.

Finaal oli finaalile kohane. Esmakordselt tuli taolise turniiri võitjaks kohalik meeskond, TC XO Neljapäevad paremus Leedu/ Valgevene üle oli minimaalne – 2:2, geimide suhe 25:24. Tuleb märkida, et viimases paarismängus juhtisid vastased 6:5 ja seisul 8:7 nüüd juba eestlaste eduseisul mängiti otsustav punkt, mille Märt Luuk oskuslikult realiseeris. Läinuks viimane punkt vastupidi, võinuks finaalis ka geimide vahe võrdne olla, kui eestlased võitnuks kiire lõppmängu. Võitjameeskonda kuulusid: Märt Luuk, Härmo Värk, Mati Tänav, Veiko Tishler, Üllar Vaserik, Marko Kalle, Raivo Aavisto ja Marko Mäelt.

3. koha kohtumises oli Valgevene parem Eesti Külaliste meeskonnast 4:0.

Juubeliõhtu Tallinna Lauluväljakul oli ülimalt pidulik, esinesid muuhulgas Luisa Värk, C-Jam, Mari-Liis Kongo koos saateansambliga, talvist õhtut kaunistas ilutulestik.

Pikemate sõnavõttudega esinesid praegune klubi president Raivo Aavisto, klubi asutajaliige ja suurimaid tõukejõude Urmas Sõõrumaa, Märt Vooglaid, klubi väliskülalised jt. Äramärkimist vääris ka Eesti tenniseguru Toomas Leius. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISEKLUBI

JUUBELIT TÄHISTATI VÕISTKONDLIKU TURNIIRIGA Sümboolse kingi tõid kaasa klubi partnerid Valgevenest.

Saarlasest XO tegevjuht Villu Vares keerutamas kaasmaalannat Ilme Alti.

Kätlin Maran ja Urmas Sõõrumaa väisamas tantsupõrandat.

selline toetav võrgustik. See aitab leida lahendusi paljudele probleemidele.

Kihvtid on iganädalased paarismängud. Istume pärast laua taha, Vasja (Üllar Vaserik) toob õlle kõrvale konserve, Rohula rammusaid vorste – mõnus heietamine ja anekdoodid... Mida veel?“ Juubeliaastal on presidendi roll Raivo Aavisto kätes. Aavisto: „Juubeliaasta nõuab pisut rohkem pühendumist ning vanade traditsioonide hoidmise kõrval ka värskeid mõtteid ja ideid. Klubis on enamik turniire juba oma pika ajaloo ja traditsioonidega ning need on võitnud kindla koha iga-aastases klubi kalenderplaanis. Selle aasta suvised suurturniirid Viru Valge Cooler Cup, Krahviaia Paarikas ja Angerjaturniir õnnestusid väga hästi ja neid meenutatakse hea tundega. Neist esimene tähistas, nagu klubigi, sel suvel oma kümnendat juubelit.

Eriliselt hea emotsiooni tekitas minus ja paljudes teistest klubiliikmetes aga seekordne Offshore Cup Türgimaal Tekirovas, kus koos peredega oli meid 92 inimest. Tore oli näha, et juba järgmine põlvkond on omavahel headeks sõpradeks saanud ja toimetavad koos. Seal sündis ka mitmeid uusi ideid, kuidas klubi võiks edasi arendada. Klubi turniiridel on olnud äärmiselt meeldiv atmosfäär, mängudele ühine kaasaelamine, hea üksteisemõistmine ja seda mitte üksnes väljakul, vaid igal pool, kus koos oleme. Türgis oli seekord tunda tõelist klubi hinge, ühtekuuluvust ja hoolivust, kõike seda, mis teeb klubist klubi ja loob väärtust. Juba teist aastat on suur tung klubi iganädalastele paarismänguturniiridele esmaspäeviti ja kolmapäeviti, kohad sinna täituvad väga kiiresti. Olime sunnitud muutma isegi registreerimise korda, et kõik saaksid ikka kordki nädalas osaleda. Mängudele järgnev spa-mõnude nautimine ning ühine väike koosistumine on saanud meie klubitennise lahutamatuks ja meeldivaks osaks. Klubi on elav organism, pidevalt arenev kooslus. Meil on väga palju liikmeid klubi algusaegadest, kuid ka juurde tulnud uusi klubivendi, kes on kenasti klubi põhimõtted ja väärtused omaks võtnud ning seltskonda sisse elanud.“

70

Tenniseklubi XO 10. aastapäevaks peetud Juubeliturniir toimus võistkondlikus formaadis, mis sarnanes kunagi mitu aastat toimunud Tallinn XO Openile. Turniir toimus Tere Tennisekeskuses kahe päeva jooksul ning kulmineerus juubelipidustustega Tallinna Lauluväljakul.

Osales kaheksa meeskonda alljärgnevate nimede all: Valgevene, Leedu/Valgevene, Peterburi/Ukraina/Eesti, TC XO Regioonid, TC XO Juuniorid, TC XO Seeniorid, TC XO Neljapäevad ja Eesti Külalised. Meeskonnad loositi kahte alagruppi, millest poolfinaali pääses kaks paremat. A-grupi võitnud Leedu/Valgevene kohtus poolfinaalis Valgevenega ja lunastas pääsme finaali tänu paremale geimide suhtele (+6) seisul 2:2.

B-grupi kindlalt võitnud TC XO Neljapäevad alistas omakorda poolfinaalis Eesti Külalised 3:1. TC XO Neljapäevad eest mängisid klubiliikmed, ent komplekteeriti neist, kes käivad neljapäeviti koos paarismängu toksimas.

Finaal oli finaalile kohane. Esmakordselt tuli taolise turniiri võitjaks kohalik meeskond, TC XO Neljapäevad paremus Leedu/ Valgevene üle oli minimaalne – 2:2, geimide suhe 25:24. Tuleb märkida, et viimases paarismängus juhtisid vastased 6:5 ja seisul 8:7 nüüd juba eestlaste eduseisul mängiti otsustav punkt, mille Märt Luuk oskuslikult realiseeris. Läinuks viimane punkt vastupidi, võinuks finaalis ka geimide vahe võrdne olla, kui eestlased võitnuks kiire lõppmängu. Võitjameeskonda kuulusid: Märt Luuk, Härmo Värk, Mati Tänav, Veiko Tishler, Üllar Vaserik, Marko Kalle, Raivo Aavisto ja Marko Mäelt.

3. koha kohtumises oli Valgevene parem Eesti Külaliste meeskonnast 4:0.

Juubeliõhtu Tallinna Lauluväljakul oli ülimalt pidulik, esinesid muuhulgas Luisa Värk, C-Jam, Mari-Liis Kongo koos saateansambliga, talvist õhtut kaunistas ilutulestik.

Pikemate sõnavõttudega esinesid praegune klubi president Raivo Aavisto, klubi asutajaliige ja suurimaid tõukejõude Urmas Sõõrumaa, Märt Vooglaid, klubi väliskülalised jt. Äramärkimist vääris ka Eesti tenniseguru Toomas Leius. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISEKESKUS

Tere Tennisekeskus

HINDAB KOOSTÖÖD ALALIIDUGA JA KLIENTIDE MÕISTVAT SUHTUMIST

Tere Tennisekeskus valmistub jõuludeks uute pakkumiste, kinkekaartide müümise ja ka keskuses baseeruva Golden Club Tennis klubi järjekordse turniiriga.

valis rahvusvahelise koolituse jaoks

TURNIIR KOGUB POPULAARSUST

„Turniirid on olnud hästi vahvad ja sellise mõnusa afterparty´ga,“ kiitis Tere Tennisekeskuse teenindusjuht Piret Andresoo. „Ka uuel hooajal jätkab toetajana Jacob’s Creek ning Vitamin Well pakub jooke ja paneb auhindu välja.“ Miks aga teine hooaeg on juba alanud? Sest sari kestab septembrist juulini ja kokku on 11 etappi, millest siis viimane ehk juulikuine on kaheksa parema mängija Masters.

Reglement pole ka sel hooajal muutunud. See tähendab, et Golden Club Tennise klubisse mittekkuluvad mängijad saavad etappidest osa võtta, kuid edetabeliarvestust ja pääsu Mastersile peetakse ainult klubi liikmete vahel.

Turniiril mängitakse kaks ja pool tundi paarismängu ajatennist. Paarid vahetuvad pidevalt, keegi ei mängi sama partneriga kaht kohtumist. „Kõigile on selline formaat meeldinud,“ ütles Andresoo. „Villu Vares on osanud ka paarid niisuguse süsteemiga kokku panna, et ebavõrdseid mänge palju ei teki. Üksikud kohtumised on siiski paratamatult ühepoolsed, sest

72

Tere, sest siis ka mujal maailmas

Meeldejäävad hetked Jacob ’s Creek turniirisarja mängudelt ja afterparty ’lt.

KESKUSE TEGUS SÜGIS

Tere Tennisekeskuse tänavune sügis oli erakordselt tegus. „Ühest küljest on see tore, et majas palju toimub, kuid teisest küljest oleme tänulikud püsiklientidele, kes lasid enda kõrvale majja igasuguseid üritusi,“ ütles Andresoo. „Kuid meie keskusele juba on sisse kodeeritud, et siin tehakse suuri üritusi w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ja tähtsamaid turniire ning selles mõttes võib see ka keskuse väärtust klientide silmis tõsta. Et mängida saab samal väljakul, kus äsja meistrid mängisid. Ning püsikliendi hooaja lepingus on juba sees klausel, et võistlusi võib teatud aegadel toimuda.“ Tänavu algas sügis Ukraina – Belgia Davis Cupi matšiga, seejärel peeti otse väljakutel Euroopa treenerite koolitus ja novembris Paf Openi turniir. „Meil on hea meel, et Eesti Tennise Liit valis rahvusvahelise koolituse jaoks Tere, sest siis ka mujal maailmas nähakse, kui äge keskus meil on,“ rõõmustas Andresoo. „Paf Open läks ka hästi, sest meie oma mees Jürgen Zopp võitis.

Kõik üritused, mis meie mainet ei kahjusta, on teretulnud.“ Ning novembri lõpus peeti Teres ka Alexela Masters täiskasvanutele ja noorte neljale vanuseklassile. „Siis oli majas üks suur tennisepidu. Taas teeme kummarduse püsiklientidele, et nad on olnud mõistvad ja lasknud end väntsutada. Kuid samas satub tänu võistlustele siia rohkem tennisesõpru. Igal juhul on meil win-win olukord,“ ütles Andresoo. Ka Tere Tennisekeskuse 2015. aasta strateegia selles mõttes ei muutu, et koostöö Eesti Tennise Liiduga võistluste korraldamise osas jätkub.

UUE D PA K KUMISE D

Alates detsembrikuust pakub Tere Tennisekeskus klientidele kaht toodet, millest teine on tegelikult unustatud vana. „Kui lastele tehakse igasuguseid laagreid, siis meie pakume kahel nädalal täiskasvanute linnalaagrit – nimetagem seda toodet nii,“ ütles Andresoo. Linnalaagrisse saab tulla kaheks-kolmeks tunniks 22.24. ja 29.-31. detsembril. „Kui inimesed kuhugi ära ei sõida ning lastel on koolivaheajal oma tegevus, siis täiskasvanud saavadki w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

murravad pead, mida sportlikule sugulasele või sõbrale osta, siis miks mitte keskuse kinkekaart?“ Uuel aastal hakkab Tere keskuse tennisepool tegema ka rohkem koostööd fitnesspoolega. „Toome müüki mõned tennis+fitness tooted, mida juba mõnda aega nii tennise- kui ka fitnessisõber ootab,“ ütles Andresoo.

EN

S

seltskonna tase ja hetkevorm pole ju ühtlane.“ Andresoo arvates on optimaalne ka turniiride tihedus – kord kuus. „Minu meelest on see hea, kui liiga tihti võistlusi ei toimu. Inimestel tekib taas isu, kui kuu on möödas. Ning korraldajatele peab ka jääma mingi rõõm, et pidev tegutsemine liiga pingutavaks ei muutuks.“ Andresoo sõnul on Jacob’s Creek turniirisarjal ka seltskondlik pool. „Turniir ühendab meie keskuses treenivaid inimesi. Paljud käivad siin igapäevaselt treeneriga mängimas, aga turniiril puutuvad kokku erinevate harrastajatega ja leiavad endale sarnase tasemega tennisiste. Siis saab juba omavahelise treeningu kokku leppida. Eriti siis, kui oli põnev paarismäng ja tahaks revanši,“ tõi Andresoo näite. „Afterparty eesmärk on sama, seal saavad mängijad tehtut analüüsida ja kokkuleppeid sõlmida. Mingit eriprogrammi meil pole, toimub ainult autasustamine ja valitseb mõnus mängujärgne õhkkond.“

nähakse, kui äge keskus meil on.

T

K

tennist mängida.“ Laagri maksumusse kuulub ka võimalus treenida pallikahuriga ja saada nõu treenerilt. „Samuti käivitame tänavu talvel kunagi varem meie majas toimunud hommikutennise, kus treener juba väljakul ootab.

Muidu on treeneri käe all harjutamine kallim, aga hommikutennisesse tuled kambakesi ja saad nõuandeid kuulata. Mõnus algus tööpäevaks,“ leidis Andresoo.

Andresoo rõhutas, et Tere Tennisekeskusest on võimalik osta kinkekaartide erinevaid variante. „Neid saab meilt osta kogu aeg, kuid enne jõulusid muutuvad kingitused aktuaalseks. Kui inimesed

Meil on hea meel, et Eesti Tennise Liit

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Tere Tennisekeskus

eskuse püsiklientidele ja Golden Club Tennise liikmetele suunatud Jacob’s Creek turniirisari alustas teist hooaega.

On olemas ju selline väljend, et kui mingi üritus teist korda toimub, alles siis on ta tunnustatud ja täieõiguslik.

TENNISEKESKUS

N IS E KE SKU

Hei täiskasvanu, tule tennise linnalaagrisse!

Linnalaagri I vahetus 22. – 24.12.2014 Linnalaagri II vahetus 29. – 31.12.2014

Hind: 110 € Hind sisaldab: Osalemist ühes vahetuses Treeninguid E – K 9.00 – 11.00 Treeninguid pallikahuriga Ühel päeval 1h sulgpalli Karastusjooki ja snäkki

Linnalaagri treenerid:

I vahetus Maria Adamson-Sojonen II vahetus Märt Kivirähk GCT liikmele soodustus -10% Registreerimine: mari-liis@teretennis.ee Kiirusta, kohti on piiratud arv!

www.tennis.teretennis.ee 73

TENNISEKESKUS

Tere Tennisekeskus

HINDAB KOOSTÖÖD ALALIIDUGA JA KLIENTIDE MÕISTVAT SUHTUMIST

Tere Tennisekeskus valmistub jõuludeks uute pakkumiste, kinkekaartide müümise ja ka keskuses baseeruva Golden Club Tennis klubi järjekordse turniiriga.

valis rahvusvahelise koolituse jaoks

TURNIIR KOGUB POPULAARSUST

„Turniirid on olnud hästi vahvad ja sellise mõnusa afterparty´ga,“ kiitis Tere Tennisekeskuse teenindusjuht Piret Andresoo. „Ka uuel hooajal jätkab toetajana Jacob’s Creek ning Vitamin Well pakub jooke ja paneb auhindu välja.“ Miks aga teine hooaeg on juba alanud? Sest sari kestab septembrist juulini ja kokku on 11 etappi, millest siis viimane ehk juulikuine on kaheksa parema mängija Masters.

Reglement pole ka sel hooajal muutunud. See tähendab, et Golden Club Tennise klubisse mittekkuluvad mängijad saavad etappidest osa võtta, kuid edetabeliarvestust ja pääsu Mastersile peetakse ainult klubi liikmete vahel.

Turniiril mängitakse kaks ja pool tundi paarismängu ajatennist. Paarid vahetuvad pidevalt, keegi ei mängi sama partneriga kaht kohtumist. „Kõigile on selline formaat meeldinud,“ ütles Andresoo. „Villu Vares on osanud ka paarid niisuguse süsteemiga kokku panna, et ebavõrdseid mänge palju ei teki. Üksikud kohtumised on siiski paratamatult ühepoolsed, sest

72

Tere, sest siis ka mujal maailmas

Meeldejäävad hetked Jacob ’s Creek turniirisarja mängudelt ja afterparty ’lt.

KESKUSE TEGUS SÜGIS

Tere Tennisekeskuse tänavune sügis oli erakordselt tegus. „Ühest küljest on see tore, et majas palju toimub, kuid teisest küljest oleme tänulikud püsiklientidele, kes lasid enda kõrvale majja igasuguseid üritusi,“ ütles Andresoo. „Kuid meie keskusele juba on sisse kodeeritud, et siin tehakse suuri üritusi w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ja tähtsamaid turniire ning selles mõttes võib see ka keskuse väärtust klientide silmis tõsta. Et mängida saab samal väljakul, kus äsja meistrid mängisid. Ning püsikliendi hooaja lepingus on juba sees klausel, et võistlusi võib teatud aegadel toimuda.“ Tänavu algas sügis Ukraina – Belgia Davis Cupi matšiga, seejärel peeti otse väljakutel Euroopa treenerite koolitus ja novembris Paf Openi turniir. „Meil on hea meel, et Eesti Tennise Liit valis rahvusvahelise koolituse jaoks Tere, sest siis ka mujal maailmas nähakse, kui äge keskus meil on,“ rõõmustas Andresoo. „Paf Open läks ka hästi, sest meie oma mees Jürgen Zopp võitis.

Kõik üritused, mis meie mainet ei kahjusta, on teretulnud.“ Ning novembri lõpus peeti Teres ka Alexela Masters täiskasvanutele ja noorte neljale vanuseklassile. „Siis oli majas üks suur tennisepidu. Taas teeme kummarduse püsiklientidele, et nad on olnud mõistvad ja lasknud end väntsutada. Kuid samas satub tänu võistlustele siia rohkem tennisesõpru. Igal juhul on meil win-win olukord,“ ütles Andresoo. Ka Tere Tennisekeskuse 2015. aasta strateegia selles mõttes ei muutu, et koostöö Eesti Tennise Liiduga võistluste korraldamise osas jätkub.

UUE D PA K KUMISE D

Alates detsembrikuust pakub Tere Tennisekeskus klientidele kaht toodet, millest teine on tegelikult unustatud vana. „Kui lastele tehakse igasuguseid laagreid, siis meie pakume kahel nädalal täiskasvanute linnalaagrit – nimetagem seda toodet nii,“ ütles Andresoo. Linnalaagrisse saab tulla kaheks-kolmeks tunniks 22.24. ja 29.-31. detsembril. „Kui inimesed kuhugi ära ei sõida ning lastel on koolivaheajal oma tegevus, siis täiskasvanud saavadki w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

murravad pead, mida sportlikule sugulasele või sõbrale osta, siis miks mitte keskuse kinkekaart?“ Uuel aastal hakkab Tere keskuse tennisepool tegema ka rohkem koostööd fitnesspoolega. „Toome müüki mõned tennis+fitness tooted, mida juba mõnda aega nii tennise- kui ka fitnessisõber ootab,“ ütles Andresoo.

EN

S

seltskonna tase ja hetkevorm pole ju ühtlane.“ Andresoo arvates on optimaalne ka turniiride tihedus – kord kuus. „Minu meelest on see hea, kui liiga tihti võistlusi ei toimu. Inimestel tekib taas isu, kui kuu on möödas. Ning korraldajatele peab ka jääma mingi rõõm, et pidev tegutsemine liiga pingutavaks ei muutuks.“ Andresoo sõnul on Jacob’s Creek turniirisarjal ka seltskondlik pool. „Turniir ühendab meie keskuses treenivaid inimesi. Paljud käivad siin igapäevaselt treeneriga mängimas, aga turniiril puutuvad kokku erinevate harrastajatega ja leiavad endale sarnase tasemega tennisiste. Siis saab juba omavahelise treeningu kokku leppida. Eriti siis, kui oli põnev paarismäng ja tahaks revanši,“ tõi Andresoo näite. „Afterparty eesmärk on sama, seal saavad mängijad tehtut analüüsida ja kokkuleppeid sõlmida. Mingit eriprogrammi meil pole, toimub ainult autasustamine ja valitseb mõnus mängujärgne õhkkond.“

nähakse, kui äge keskus meil on.

T

K

tennist mängida.“ Laagri maksumusse kuulub ka võimalus treenida pallikahuriga ja saada nõu treenerilt. „Samuti käivitame tänavu talvel kunagi varem meie majas toimunud hommikutennise, kus treener juba väljakul ootab.

Muidu on treeneri käe all harjutamine kallim, aga hommikutennisesse tuled kambakesi ja saad nõuandeid kuulata. Mõnus algus tööpäevaks,“ leidis Andresoo.

Andresoo rõhutas, et Tere Tennisekeskusest on võimalik osta kinkekaartide erinevaid variante. „Neid saab meilt osta kogu aeg, kuid enne jõulusid muutuvad kingitused aktuaalseks. Kui inimesed

Meil on hea meel, et Eesti Tennise Liit

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Tere Tennisekeskus

eskuse püsiklientidele ja Golden Club Tennise liikmetele suunatud Jacob’s Creek turniirisari alustas teist hooaega.

On olemas ju selline väljend, et kui mingi üritus teist korda toimub, alles siis on ta tunnustatud ja täieõiguslik.

TENNISEKESKUS

N IS E KE SKU

Hei täiskasvanu, tule tennise linnalaagrisse!

Linnalaagri I vahetus 22. – 24.12.2014 Linnalaagri II vahetus 29. – 31.12.2014

Hind: 110 € Hind sisaldab: Osalemist ühes vahetuses Treeninguid E – K 9.00 – 11.00 Treeninguid pallikahuriga Ühel päeval 1h sulgpalli Karastusjooki ja snäkki

Linnalaagri treenerid:

I vahetus Maria Adamson-Sojonen II vahetus Märt Kivirähk GCT liikmele soodustus -10% Registreerimine: mari-liis@teretennis.ee Kiirusta, kohti on piiratud arv!

www.tennis.teretennis.ee 73

TENNISEKLUBI

REVAL LADIES PRESIDENT

HELEKEN LUBI:

EESMÄRK ON KOGEMUSTE JA UUENDUSTE TASAKAAL Ajakirjale Tennis andis intervjuu klubi Reval Ladies president Heleken Lubi.

meelne ja heatahtlik tennisist – selg sirge ja tantsusammul edasi – olla ka 70ndates aktiivne harrastaja ja vananeda väärikalt.

Teen kaasa liigamängudes ja seenioride rahvusvahelistel võistlustel, kuid prioriteet on alati klubiturniir. Plaanis on aina rohkem üksikmängu mängida – võistlus aitab vaimselt tugevamaks saada. Eesmärk on teha endaga nii palju tööd, et saada platsil hakkama.

Tekst: Helen Sulg Fotod: Reval Ladies Tennis (T): Asusid hiljuti naisharrastajate klubide “lipulaeva” juhtima. Öeldakse, et uus luud pühib jõudsalt – millele plaanid keskenduda, mida muuta Revalis?

Heleken Lubi (HL): Eduka ja eaka klubi puhul on oluline põhiväärtuste, klubielu hoidmine, seega plaanin pigem uuendusi kasvatada hea ja kõva vundamendi peale.

Minu ja juhatuse fookus on hoida klubi sisekliima võimalikult avatud arengule ja suurendada liikmete klubisse panustamise võimalusi. Näiteks selleks, et kõik saaksid anda oma osa turniiride korraldamisse, võimaldame kodulehel enda vabatahtlikku ülesandmist – varem moodustas ürituse vastutaja ise meeskonna.

Olles suhteliselt “noor” klubiliige (neli aastat), olen äärmiselt tänulik ja uhke usalduse eest. Lähenedes, et iga president rikastab klubi oma isikust tuleva nüansiga, siis äkki ja naljaga pooleks saab klubis rohkem tantsu ning tennisemängu tantsulisust (Heleken on viiendast eluaastast tegelenud tantsimise ja iluvõimlemisega ning pidanud tantsustuudiot ja treeneriametit).

T: Räägi palun lähemalt enda tennisetaustast – kaua oled ala harrastanud, kuidas Revalisse sattusid, millised on Su ambitsioonid?

HL: Mänginud olen 7-8 aastat koos väikeste pausidega, Revalisse kutsus hea peretuttav Kairi Rätsep. Tänu klubile on mu mänguaktiivsus ja -oskus oluliselt kasvanud.

Eelkõige soovingi olla aktiivne, rõõmsa-

74

T: Kas ühe tenniseklubi juhtimine võtab palju aega-energiat?

HL: Loomulikult võtab, sest tahan seda hästi teha. Öeldakse, et mida rohkem ette võtad, seda rohkem jõuad. Juhatus saab kokku iga kuu, klubiüritused vajavad silma peal hoidmist ja suhtlemine-klubiliikmete kooshoidmine võtab aega, kuid annab head emotsiooni. Töötav ja üksmeelne juhatus jagab tööd ja toetab üksteist.

Heleken Lubi

REVAL LADIES – ESIMENE NAISTENNISISTIDE KLUBI EESTIS

• Reval Ladies (RL) alustas tegevust 1998. aastal Tallinnas, asutajateks Pirita TopTennises mänginud kümmekond harrastajat: Aili Kägu, Eva Truuverk, Tiina Mõis, Maris Liinat, Lee Murrand, Sirje Sündema ja veel mõned, kes tänaseks enam aktiivselt ei mängi. Asja eestvedajaks asus tegus Aili Kägu.

• Klubi nimi oli algselt POT ehk tagurpidi TOP, kuid aastal 2007 otsustati ühise ajurünnaku tulemusel naisteklubile kohasema Reval Ladies kasuks. Seejuures ei tähenda “Reval” (viide Tallinnale ja Rävala maakonnale), et klubi piiraks koosseisu vaid tallinlannadega.

• Peagi seati liikmeskonna laeks 40, mis tõsteti eelmisel aastal 45ni. Jätkuvat populaarsust ja ruumi naistennisiste ühendava klubi järele näitab Revali 100%-line täituvus ning fakt, et meie tennisemaastikul tegutseb teisigi mitteametlikke “tennisegrupeeringuid” ja klubitennise algatusi.

• Leedide keskmine vanus on 45 aastat ning mängutase varieerub 1.-3. liigani, klubi pingerida troonivad Inga-Kai Polonski, Piret Mäelt ja Marina Hundt, personaalse skoori alusel peetava paarismängu edetabeli eesotsas on Triin Mägi, Piret Mäelt ja Lee Murrand.

Klubis on väljakutse-mängude ja iga-kolmapäevase klubitennise mängude alusel peetav punktitabel, mida peab clubmaster. Lisaks treenitakse omavahel püsiaegadel nii paariskui üksikmängu. “Klubi eeliseks tervisliku hobi ja hea seltskonna kõrval ongi see, et mängija saab kontaktid ning mänguvõimalused treenimiseks-võistlemiseks,” võtab kokku klubi president Heleken Lubi. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISEKLUBI

REVAL LADIES PRESIDENT

HELEKEN LUBI:

EESMÄRK ON KOGEMUSTE JA UUENDUSTE TASAKAAL Ajakirjale Tennis andis intervjuu klubi Reval Ladies president Heleken Lubi.

meelne ja heatahtlik tennisist – selg sirge ja tantsusammul edasi – olla ka 70ndates aktiivne harrastaja ja vananeda väärikalt.

Teen kaasa liigamängudes ja seenioride rahvusvahelistel võistlustel, kuid prioriteet on alati klubiturniir. Plaanis on aina rohkem üksikmängu mängida – võistlus aitab vaimselt tugevamaks saada. Eesmärk on teha endaga nii palju tööd, et saada platsil hakkama.

Tekst: Helen Sulg Fotod: Reval Ladies Tennis (T): Asusid hiljuti naisharrastajate klubide “lipulaeva” juhtima. Öeldakse, et uus luud pühib jõudsalt – millele plaanid keskenduda, mida muuta Revalis?

Heleken Lubi (HL): Eduka ja eaka klubi puhul on oluline põhiväärtuste, klubielu hoidmine, seega plaanin pigem uuendusi kasvatada hea ja kõva vundamendi peale.

Minu ja juhatuse fookus on hoida klubi sisekliima võimalikult avatud arengule ja suurendada liikmete klubisse panustamise võimalusi. Näiteks selleks, et kõik saaksid anda oma osa turniiride korraldamisse, võimaldame kodulehel enda vabatahtlikku ülesandmist – varem moodustas ürituse vastutaja ise meeskonna.

Olles suhteliselt “noor” klubiliige (neli aastat), olen äärmiselt tänulik ja uhke usalduse eest. Lähenedes, et iga president rikastab klubi oma isikust tuleva nüansiga, siis äkki ja naljaga pooleks saab klubis rohkem tantsu ning tennisemängu tantsulisust (Heleken on viiendast eluaastast tegelenud tantsimise ja iluvõimlemisega ning pidanud tantsustuudiot ja treeneriametit).

T: Räägi palun lähemalt enda tennisetaustast – kaua oled ala harrastanud, kuidas Revalisse sattusid, millised on Su ambitsioonid?

HL: Mänginud olen 7-8 aastat koos väikeste pausidega, Revalisse kutsus hea peretuttav Kairi Rätsep. Tänu klubile on mu mänguaktiivsus ja -oskus oluliselt kasvanud.

Eelkõige soovingi olla aktiivne, rõõmsa-

74

T: Kas ühe tenniseklubi juhtimine võtab palju aega-energiat?

HL: Loomulikult võtab, sest tahan seda hästi teha. Öeldakse, et mida rohkem ette võtad, seda rohkem jõuad. Juhatus saab kokku iga kuu, klubiüritused vajavad silma peal hoidmist ja suhtlemine-klubiliikmete kooshoidmine võtab aega, kuid annab head emotsiooni. Töötav ja üksmeelne juhatus jagab tööd ja toetab üksteist.

Heleken Lubi

REVAL LADIES – ESIMENE NAISTENNISISTIDE KLUBI EESTIS

• Reval Ladies (RL) alustas tegevust 1998. aastal Tallinnas, asutajateks Pirita TopTennises mänginud kümmekond harrastajat: Aili Kägu, Eva Truuverk, Tiina Mõis, Maris Liinat, Lee Murrand, Sirje Sündema ja veel mõned, kes tänaseks enam aktiivselt ei mängi. Asja eestvedajaks asus tegus Aili Kägu.

• Klubi nimi oli algselt POT ehk tagurpidi TOP, kuid aastal 2007 otsustati ühise ajurünnaku tulemusel naisteklubile kohasema Reval Ladies kasuks. Seejuures ei tähenda “Reval” (viide Tallinnale ja Rävala maakonnale), et klubi piiraks koosseisu vaid tallinlannadega.

• Peagi seati liikmeskonna laeks 40, mis tõsteti eelmisel aastal 45ni. Jätkuvat populaarsust ja ruumi naistennisiste ühendava klubi järele näitab Revali 100%-line täituvus ning fakt, et meie tennisemaastikul tegutseb teisigi mitteametlikke “tennisegrupeeringuid” ja klubitennise algatusi.

• Leedide keskmine vanus on 45 aastat ning mängutase varieerub 1.-3. liigani, klubi pingerida troonivad Inga-Kai Polonski, Piret Mäelt ja Marina Hundt, personaalse skoori alusel peetava paarismängu edetabeli eesotsas on Triin Mägi, Piret Mäelt ja Lee Murrand.

Klubis on väljakutse-mängude ja iga-kolmapäevase klubitennise mängude alusel peetav punktitabel, mida peab clubmaster. Lisaks treenitakse omavahel püsiaegadel nii paariskui üksikmängu. “Klubi eeliseks tervisliku hobi ja hea seltskonna kõrval ongi see, et mängija saab kontaktid ning mänguvõimalused treenimiseks-võistlemiseks,” võtab kokku klubi president Heleken Lubi. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISEKLUBI T: Millised on Revali suuremad õnnestumised ja õppetunnid, mida teistel teilt õppida?

HL: Pidev presidentide roteerumine on taganud klubi vitaalsuse ja püsimise, hoides meid ideedele erksa ja omanäolisena. Juhatuses on alati vanemaid ja uuemaid olijaid – tasakaal väärtuste, kogemuse ja uuenduste vahel. Teine tugevus on avatus ja koostöö: näiteks kõigi liikmete osalusel on kokku lepitud eesmärgid, kogutud ideed ühiste ürituste planeerimisel. Oleme ju 45 erinevat, tugevat ja edasipürgivat isiksust - saame koos hakkama, sest meil on klubikultuur paigas. Avatuse all pean silmas seda, et kõik turniirid ja üritused on kõigile liikmetele, ennast tuleb lihtsalt kodulehel aegsasti üles anda. Õppetunde ei oskagi välja tuua – ehk olen liiga noor klubiliige.

RL VÄÄRTUSED • oleme positiivsed, tegusad ja aktiivsed • osaleme, panustame ja teeme ära • oleme ausad ja avatud • hindame otsekohesust, heatahtlikku ja konstruktiivset tagasisidet • hoolime üksteisest ja ümbritsevast • austame teiste aega ja tundeid • märkame, toetame, tunnustame • oleme naiselikud, hindame tarkust ja head nalja • areneme füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt • vananeme väärikalt Heleken Lubi: “Riina Vartsi eestvedamisel kirja saanud väärtused loovad sideme klubiõdede vahel ning hoiavad õhkkonda. Oleme kõik tõesti uhked oma klubi üle ja austame neid väärtusi kõigis ettevõtmistes.”

T: Milline on klubisisene ja -väline suhtlemine?

HL: Meil on Soomes sõbraks meesteklubi, kellega teeme segapaariturniire, lisaks mängime kevaditi Pärnu ja Tartu naistega. Klubisisene tegevus väljendub treeningutes, turniirides, laagrites – nii Eestis Muhumaal kui välismaal – ja igakuistes klubiõhtutes. Nendel jagub ettevõtmisi: tennise etiketi ja tervise loeng, teatrikülastus, tantsimine, kunsti tegemine.

T: Igivana dilemma: protsess või eesmärk või hoopis mõlemad. Kuidas hindad klubi sisekliimat ja mängijate meelsust selles kontekstis?

HL: Alati peab olema võitlusvaimu, pole mõtet turniiri mängida, kui me ei taha võita. Aga see peab jääma inimlikkuse piiridesse – protsess ja eesmärk käivad käsikäes ja neid ei saa lahutada. Eks vaatame ikka passi ja saame aru, kui tähtis on ka kõik muu spordi kõrval.

T: Tennis on selle harrastajale tihti sõl-

näiteks kasvõi alatine soojendus enne trenni ja venitamine-rullimine selle järgselt. Juurde hea kuum saun ja seltskond.

tuvust tekitav. Kui suure probleemina näed ületreenimist ja mida soovitad vaimu tasakaalus hoidmiseks?

HL: Usun, et meie klubis on targad naised. Tuleb ette vigastusi – tegijal juhtub, kuid asju võetakse peaga. Sellise etapi teke on õppetund.

Soovitusi – lisaks tennisele tasub end mitmekülgselt vaimselt ja füüsiliselt treenida,

MARGUS UBA: Tennis on äärmiselt intelligentne ja elegantne spordiala. Kui kasvõi vaadata Revali Leedide nime, siis selle asemel, et panna klubi nimeks Mustamäe Mutid või Nõmme Eided, on naiste valik vastav – see võtab kokku klubi, aga laiemalt kogu tennisemängu olemuse.

76

T: Palun jaga kogemust harrastajale, kes kavatseb mõne klubiga liituda: mida klubi võtab ja annab?

HL: Omast kogemusest: olen alati arvanud, et meil tekivad head sõbrad pigem lapsepõlvest. Mina leidsin klubist parima sõbranna – poleks uskunud, et minu vanuses seda juhtub. Lisaks palju häid uusi tuttavaid, emotsionaalse ühtekuuluvuse tunne ja enda heas mõttes aktiivsena hoidmine annavad elule palju juurde.

T: Eesti tennis täna: mis on hästi, milles vaja areneda?

HL: Pigem keskendume oma klubile ja mõtteid on oma laste-noorte või mentorluse, sõsarklubi loomise ümber.

Samas hoiame Eesti tennisel kätt pulsil ja tegelikult oleme rahul meie tennise juhtfiguuridega.

T: Rääkides ressurssidest – kui aeg, raha, inimesed poleks probleem, siis milline võiks Reval olla Su unistustes viie aasta pärast?

HL: Meile pole tegelikult aeg, raha ega inimesed probleem. Asi on tahtmises.

Oleme hästi toimiv, pigem ootan uute presidentide ja liikmete abil edasiviivat, samas loomulikku arengut. Oleme kõik erinevad inimesed oma vaatenurkade ja ideedega ning see teebki klubist klubi – kooslus, milles kasvame tänu inimeste eripärale. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISEKLUBI T: Millised on Revali suuremad õnnestumised ja õppetunnid, mida teistel teilt õppida?

HL: Pidev presidentide roteerumine on taganud klubi vitaalsuse ja püsimise, hoides meid ideedele erksa ja omanäolisena. Juhatuses on alati vanemaid ja uuemaid olijaid – tasakaal väärtuste, kogemuse ja uuenduste vahel. Teine tugevus on avatus ja koostöö: näiteks kõigi liikmete osalusel on kokku lepitud eesmärgid, kogutud ideed ühiste ürituste planeerimisel. Oleme ju 45 erinevat, tugevat ja edasipürgivat isiksust - saame koos hakkama, sest meil on klubikultuur paigas. Avatuse all pean silmas seda, et kõik turniirid ja üritused on kõigile liikmetele, ennast tuleb lihtsalt kodulehel aegsasti üles anda. Õppetunde ei oskagi välja tuua – ehk olen liiga noor klubiliige.

RL VÄÄRTUSED • oleme positiivsed, tegusad ja aktiivsed • osaleme, panustame ja teeme ära • oleme ausad ja avatud • hindame otsekohesust, heatahtlikku ja konstruktiivset tagasisidet • hoolime üksteisest ja ümbritsevast • austame teiste aega ja tundeid • märkame, toetame, tunnustame • oleme naiselikud, hindame tarkust ja head nalja • areneme füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt • vananeme väärikalt Heleken Lubi: “Riina Vartsi eestvedamisel kirja saanud väärtused loovad sideme klubiõdede vahel ning hoiavad õhkkonda. Oleme kõik tõesti uhked oma klubi üle ja austame neid väärtusi kõigis ettevõtmistes.”

T: Milline on klubisisene ja -väline suhtlemine?

HL: Meil on Soomes sõbraks meesteklubi, kellega teeme segapaariturniire, lisaks mängime kevaditi Pärnu ja Tartu naistega. Klubisisene tegevus väljendub treeningutes, turniirides, laagrites – nii Eestis Muhumaal kui välismaal – ja igakuistes klubiõhtutes. Nendel jagub ettevõtmisi: tennise etiketi ja tervise loeng, teatrikülastus, tantsimine, kunsti tegemine.

T: Igivana dilemma: protsess või eesmärk või hoopis mõlemad. Kuidas hindad klubi sisekliimat ja mängijate meelsust selles kontekstis?

HL: Alati peab olema võitlusvaimu, pole mõtet turniiri mängida, kui me ei taha võita. Aga see peab jääma inimlikkuse piiridesse – protsess ja eesmärk käivad käsikäes ja neid ei saa lahutada. Eks vaatame ikka passi ja saame aru, kui tähtis on ka kõik muu spordi kõrval.

T: Tennis on selle harrastajale tihti sõl-

näiteks kasvõi alatine soojendus enne trenni ja venitamine-rullimine selle järgselt. Juurde hea kuum saun ja seltskond.

tuvust tekitav. Kui suure probleemina näed ületreenimist ja mida soovitad vaimu tasakaalus hoidmiseks?

HL: Usun, et meie klubis on targad naised. Tuleb ette vigastusi – tegijal juhtub, kuid asju võetakse peaga. Sellise etapi teke on õppetund.

Soovitusi – lisaks tennisele tasub end mitmekülgselt vaimselt ja füüsiliselt treenida,

MARGUS UBA: Tennis on äärmiselt intelligentne ja elegantne spordiala. Kui kasvõi vaadata Revali Leedide nime, siis selle asemel, et panna klubi nimeks Mustamäe Mutid või Nõmme Eided, on naiste valik vastav – see võtab kokku klubi, aga laiemalt kogu tennisemängu olemuse.

76

T: Palun jaga kogemust harrastajale, kes kavatseb mõne klubiga liituda: mida klubi võtab ja annab?

HL: Omast kogemusest: olen alati arvanud, et meil tekivad head sõbrad pigem lapsepõlvest. Mina leidsin klubist parima sõbranna – poleks uskunud, et minu vanuses seda juhtub. Lisaks palju häid uusi tuttavaid, emotsionaalse ühtekuuluvuse tunne ja enda heas mõttes aktiivsena hoidmine annavad elule palju juurde.

T: Eesti tennis täna: mis on hästi, milles vaja areneda?

HL: Pigem keskendume oma klubile ja mõtteid on oma laste-noorte või mentorluse, sõsarklubi loomise ümber.

Samas hoiame Eesti tennisel kätt pulsil ja tegelikult oleme rahul meie tennise juhtfiguuridega.

T: Rääkides ressurssidest – kui aeg, raha, inimesed poleks probleem, siis milline võiks Reval olla Su unistustes viie aasta pärast?

HL: Meile pole tegelikult aeg, raha ega inimesed probleem. Asi on tahtmises.

Oleme hästi toimiv, pigem ootan uute presidentide ja liikmete abil edasiviivat, samas loomulikku arengut. Oleme kõik erinevad inimesed oma vaatenurkade ja ideedega ning see teebki klubist klubi – kooslus, milles kasvame tänu inimeste eripärale. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

PÕNEV TEADA

PÕNEV TEADA

Heli Kuulman:

dialoog vääriskiviga algab enese ettevalmistamisest

Varem või hiljem jõuame eluetappi, mil meile saab selgeks, kes me tegelikult oleme, kuidas enda väärtust hindame. Siis tekib tunnetus, miks me pole siiani ehetele tähelepanu pööranud või miks oleme ostnud mingit kribu-krabu või klaasikilde?

Tekst: Lauri Birkan Fotod: Piibe Piirma

DIALOOG KALLISKIVIGA: Jätan hüvasti oma lemmiklapse – 7,15-karaadise kuldse safiiriga, kes läheb uude koju...

78

A

urumi vääriskivide spetsialisti Heli Kuulmani sõnul võib inimene käia nende galeriist mööda iga päev, ilma et endale teadvustaks, mida seal müüakse. Mingi sündmuse puhul tekib tal aga vajadus tulla vääriskiviekspertiisi, või on vaja hinnalisemat kingitust, ja kui ta viimaks sisse astub ning oma silmaga väljapanekut näeb, on tema üllatus suur... „Püüame oma näitusega ärgitada inimesi tulla vaatama, milline kalliskivi hakkab temaga rääkima ja sobib talle,” räägib Kuulman, kes on palju näinud neid äratundmise hetki, kus naine justkui ärkab ja õige kalliskivi leiab. „Oskan enam-vähem inimese tüübi järgi öelda, milline tema kalliskivi on, ta ise ei pruugi seda teada.

Vitriinist võib talle üks asi meeldida, aga kui ta paneb kivi oma naha või silmade juurde, siis tuleb see: „Ahh, ma ei teadnudki!”

Silmad muutuvad siniseks või roheliseks, nägu lööb särama.

Pärast äratundmise momenti enamus naistest ütlevad, et nüüd nad ei osta enam muud kui looduslikku kalliskivi.”

Kuulmani sõnul oskab niisugune valgustatud naine edaspidi ise langetada otsuseid, mis talle sobib ja milline kivi teda kõnetab. Kuid esimese äratundmise jaoks on sageli vaja viia inimene käe kõrval vitriini juurde: „Sest kui kivid magavad oma karpides, ei pruugi nad üldse näidata kogu oma ilu, aga kui näitad, kuidas valgus käib läbi kalliskivi, kuidas ta särab ja milliseid varjundeid endas tegelikult peidab...”

Kuulmani jaoks on kõik kalliskivid elavad. „Saan täpselt aru, kes mulle mida ütleb ja millise iseloomuga kivi on. Seepärast oskan inimesi juhendada,” märgib gemmoloog. „Niisuguseid näiteid on palju, kui inimene tuleb paari päeva pärast tagasi, sest mingi kivi jäi hinge kripeldama. Mulle pakuvad sellised juhtumid emotsionaalselt palju, sest raha, mis läheb niisuguse kalliskivi ostmiseks, ei ole kunagi maha visatud. Tõeline kalliskivi on hingetugi, partner ja ka investeering. Ta annab sulle niipalju positiivset energiat, et see on uskumatu. See on sõnum, mida tahaks inimestega jagada: ärge oske kribu-krabu, mida kellelegi vaja pole. Ostke midagi hingele, midagi väärtuslikku!”

Kuulman on rõõmus, et üha enam inimesi on hakanud tunnetama looduslikke materjale ja väärtustama iseennast.

Kui naine teadvustab looduslike kalliskivide olemasolu, tunneb ta juba kuklas, milline on tema kalliskivi – enamasti värvi järgi, ja nii hakkab dialoog inimese ja kivi vahel hargnema. „Mina ei saa ühtegi ehet vitriini panna, ilma et nendega räägiksin,” tunnistab gemmoloog. „Vahel märkan ekspositsiooni vaadates, et see kivi tahab natuke teise nurga all olla, et parima läike vaatajani kiirgaks. Ta karjub appi, sest ei paista üldse välja. Siis ma niimoodi käin ja räägin – mõnega kõvasti, mõnega vaikselt. See ei aja hulluks, pigem saan tohutu energia.”

Ent kas temperamentsem naine, kel lemmikvärv lilla, valib ka punast tooni kalliskivi? „Kõige uhkem ja sügavam lilla kalliskivi on ametüst,” vastab gemmoloog. „Ametüstil on kaks võimet. Esiteks kaitseb amethystos w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

joomarluse eest inimesi, kes ei suuda alkoholiga piiri pidada (naerab), teiseks ta avab meie kroontšakra. Seepärast on ametüst kirikliku maailma esimene kalliskivi – ka paavsti pitsatsõrmuses. Kas aga temperamentne naine võtab just ametüsti, pole selge, teinekord ta valib hoopis teemanti.”

Samas pole Kuulman veel kohanud ühtegi temperamentset naist, kes tahab osta kivi, mis tema keevalisust taltsutaks. Pigem saab otsustavaks see, kas kivi kõnetab vaatajat või mitte.

VA L G E V Õ I K O L L A N E K U L D ?

Leidub kalliskive, mis sobivad kõigile. Küsimus on vaid selles, millisesse materjali need panna – kas kollasesse või valgesse kulda. Kõige universaalsem on valge teemant või must oonüks, mis sobivad igaühele. „Peamine, millest kivivalikul lähtutakse, on inimese olemus – mis värvi riideid armastame, mis värvi on meie silmad?

Nii palju tunnevad naised end ikka, et kas neile meeldivad pigem soojad või külmad toonid. Kas hakkame vaatama kalliskive helesinisest kuni tumelillani või hoopis kollaseid, rohelisi ja punaseid kive kollases kullas?” mõtiskleb Kuulman. „Pärlid, sõltumata nende värvist, sobivad igale naisele. Teatud tüüpi kalliskivid sobivad aga ainult kahvatu nahaga naisele. Rubiin, granaat, punane turmaliin, peridoot, kuldne safiir ja must Tahiiti pärl on seevastu niivõrd soojad, et neid on kahju valgesse kulda panna.”

Valget kulda peab Kuulman pigem tänapäeva trendiks. „Igaüks arvab, et valge

„Tõeline kalliskivi on hingetugi, partner ja ka investeering.” kuld on midagi väga peent ja elegantset.

Aga tegelikult see pole nii. Kas valida valge või kollane kuld, sõltub ikkagi sooja ja külma gamma filosoofiast.”

SKORPIONILE ÜKS, LÕVILE TEINE

„Olen ise kuulaps – punase rubiini, pärlite ja opaalide, granaatide hingesugulane,” nendib Kuulman. „Kui rääkida mingistki horoskoopide ja kalliskivide seosest, siis vana Inglise horoskoop paneb kokku jäära ja teemanti ning rubiini ja lõvid.

Skorpionid aga armastavad pigem kollaseid ja rohelisi toone, sest nad on sündinud kollaste lehtede ajal. Aga see pole w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

KEHV LIHV ON KALLISKIVI SURM Mis siis ikkagi teeb maapõuest välja tulnud mineraalist kalliskivi?

Kalliskivi põhitunnused on: beauty, durability ja rarity (loe: ilu, vastupidavus ja haruldus).

Lisaks määrab kivi hinna ka värv. See võib teha kivi kalliks või üpris odavaks. „Kui räägime rubiinist, siis ütleme, et see on tuvivere värvi lillakaspunane, kui safiirist, siis rukkilille sinine,” loetleb Kuulman. „Kallis ametüst on sügavlilla, mitte kahvatu, ehkki viimane on praegu trendikam.” „Öeldakse, et värviline kalliskivi on hea puhtusega, kui saad läbi selle ajalehte lugeda. Läbipaistmatu kivi võib olla ilusa värviga, aga oluliselt odavam,” õpetab spetsialist. Unustada ei tohi ka kalliskivide lihvi, mis annab kalliskivile elu. Asjata pole maailmas klassifitseeritud kindlad lihvitüübid. „Kui räägime teemanditest, rubiinidest ja safiiridest, on kõige levinum ja likviidsem round brilliant cut ehk ümar-briljantlihv,” räägib Kuulman, lisades, et selle lihvi puhul on pandud täpselt paika, kui mitu tahku (57) on kivil, tahkude nurgad krooni osas ja alumises osas. Kõik on viimse detailini paigas, et valgus paneks kivi elama. „Kui seda pole, on ka kõige hinnalisem materjal raisatud, sest selline kivi on kõigest üks surnud tükk,” tõdeb gemmoloog. „Kõige rohkem kohtame seda turismiparadiisidest ostetud kivide puhul, kus lihvijate põhirõhk on säilitada võimalikult suur tükk kalliskivi, et saada selle eest suuremat hinda.”

Seepärast soovitab Kuulman Euroopas lihvitud kive, mis on alati kvaliteetsemad. „Kui mul on üks summa raha, siis mida sellega teen? Kas ostan kalliskivi hingele või suure elutu tüki, mille peale kõik on kadedad, sest sain selle odavalt? Mina ei saa sellest aru, aga palju inimesi mõtleb sedasi,” nendib gemmoloog.

ainumäärav, enim loeb inimtüüp. Minu jaoks on teemant väga võimsa energiaga kivi, aga rubiin on lausa vaimustav. Mida suurem ja perfektsem, seda rohkem võin teda vaadata, aga teemantit sõrme ei pane, sest ta pole minu kivi.” „Ei julge väga vaielda nendega, kes tunnevad horoskoobi teemat, küll aga tõusevad mul karvad turri, kui mingis keldripoekeses on tabel seinal ja inimestele määratakse sobivaid kive,” ütleb gemmoloog. „Teine ebameeldiv moment, millega olen kokku puutunud, on igasugu teadjad ja ravitsejad, kelle seas on paraku rohkelt šarlatane. Inimesed on tulnud minu juurde kontrollima kalliskivi, mis neile ääretult tervendava ja kasuliku pähe müüdi, kuid selgus, et nad olid ostnud mingisuguse sinise potikillu.”

Läbipaistmatute kivide puhul on keraamika väga levinud pettus. Sageli on petiseks peetavad ka ise petta saanud, sest ostsid eheda pähe võltskivid Indiast või mõnest teisest Aasia riigist.

Aasia riikides on palju kalliskivikaevandusi, aga paraku kohalikud sinna ligi ei pääse, sest enamike kvaliteetkivide kaevanduste omanikud on eurooplased. Kuivõrd kohalikele jäävad suuresti vaid väljapraagitud kivid, kannatavad ka turistid, kellele müüakse kvaliteetkivi pähe korralikult töötlemata mineraale või väljapraagitud kive, mis trumlis ümaraks lihvitud.

79

PÕNEV TEADA

PÕNEV TEADA

Heli Kuulman:

dialoog vääriskiviga algab enese ettevalmistamisest

Varem või hiljem jõuame eluetappi, mil meile saab selgeks, kes me tegelikult oleme, kuidas enda väärtust hindame. Siis tekib tunnetus, miks me pole siiani ehetele tähelepanu pööranud või miks oleme ostnud mingit kribu-krabu või klaasikilde?

Tekst: Lauri Birkan Fotod: Piibe Piirma

DIALOOG KALLISKIVIGA: Jätan hüvasti oma lemmiklapse – 7,15-karaadise kuldse safiiriga, kes läheb uude koju...

78

A

urumi vääriskivide spetsialisti Heli Kuulmani sõnul võib inimene käia nende galeriist mööda iga päev, ilma et endale teadvustaks, mida seal müüakse. Mingi sündmuse puhul tekib tal aga vajadus tulla vääriskiviekspertiisi, või on vaja hinnalisemat kingitust, ja kui ta viimaks sisse astub ning oma silmaga väljapanekut näeb, on tema üllatus suur... „Püüame oma näitusega ärgitada inimesi tulla vaatama, milline kalliskivi hakkab temaga rääkima ja sobib talle,” räägib Kuulman, kes on palju näinud neid äratundmise hetki, kus naine justkui ärkab ja õige kalliskivi leiab. „Oskan enam-vähem inimese tüübi järgi öelda, milline tema kalliskivi on, ta ise ei pruugi seda teada.

Vitriinist võib talle üks asi meeldida, aga kui ta paneb kivi oma naha või silmade juurde, siis tuleb see: „Ahh, ma ei teadnudki!”

Silmad muutuvad siniseks või roheliseks, nägu lööb särama.

Pärast äratundmise momenti enamus naistest ütlevad, et nüüd nad ei osta enam muud kui looduslikku kalliskivi.”

Kuulmani sõnul oskab niisugune valgustatud naine edaspidi ise langetada otsuseid, mis talle sobib ja milline kivi teda kõnetab. Kuid esimese äratundmise jaoks on sageli vaja viia inimene käe kõrval vitriini juurde: „Sest kui kivid magavad oma karpides, ei pruugi nad üldse näidata kogu oma ilu, aga kui näitad, kuidas valgus käib läbi kalliskivi, kuidas ta särab ja milliseid varjundeid endas tegelikult peidab...”

Kuulmani jaoks on kõik kalliskivid elavad. „Saan täpselt aru, kes mulle mida ütleb ja millise iseloomuga kivi on. Seepärast oskan inimesi juhendada,” märgib gemmoloog. „Niisuguseid näiteid on palju, kui inimene tuleb paari päeva pärast tagasi, sest mingi kivi jäi hinge kripeldama. Mulle pakuvad sellised juhtumid emotsionaalselt palju, sest raha, mis läheb niisuguse kalliskivi ostmiseks, ei ole kunagi maha visatud. Tõeline kalliskivi on hingetugi, partner ja ka investeering. Ta annab sulle niipalju positiivset energiat, et see on uskumatu. See on sõnum, mida tahaks inimestega jagada: ärge oske kribu-krabu, mida kellelegi vaja pole. Ostke midagi hingele, midagi väärtuslikku!”

Kuulman on rõõmus, et üha enam inimesi on hakanud tunnetama looduslikke materjale ja väärtustama iseennast.

Kui naine teadvustab looduslike kalliskivide olemasolu, tunneb ta juba kuklas, milline on tema kalliskivi – enamasti värvi järgi, ja nii hakkab dialoog inimese ja kivi vahel hargnema. „Mina ei saa ühtegi ehet vitriini panna, ilma et nendega räägiksin,” tunnistab gemmoloog. „Vahel märkan ekspositsiooni vaadates, et see kivi tahab natuke teise nurga all olla, et parima läike vaatajani kiirgaks. Ta karjub appi, sest ei paista üldse välja. Siis ma niimoodi käin ja räägin – mõnega kõvasti, mõnega vaikselt. See ei aja hulluks, pigem saan tohutu energia.”

Ent kas temperamentsem naine, kel lemmikvärv lilla, valib ka punast tooni kalliskivi? „Kõige uhkem ja sügavam lilla kalliskivi on ametüst,” vastab gemmoloog. „Ametüstil on kaks võimet. Esiteks kaitseb amethystos w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

joomarluse eest inimesi, kes ei suuda alkoholiga piiri pidada (naerab), teiseks ta avab meie kroontšakra. Seepärast on ametüst kirikliku maailma esimene kalliskivi – ka paavsti pitsatsõrmuses. Kas aga temperamentne naine võtab just ametüsti, pole selge, teinekord ta valib hoopis teemanti.”

Samas pole Kuulman veel kohanud ühtegi temperamentset naist, kes tahab osta kivi, mis tema keevalisust taltsutaks. Pigem saab otsustavaks see, kas kivi kõnetab vaatajat või mitte.

VA L G E V Õ I K O L L A N E K U L D ?

Leidub kalliskive, mis sobivad kõigile. Küsimus on vaid selles, millisesse materjali need panna – kas kollasesse või valgesse kulda. Kõige universaalsem on valge teemant või must oonüks, mis sobivad igaühele. „Peamine, millest kivivalikul lähtutakse, on inimese olemus – mis värvi riideid armastame, mis värvi on meie silmad?

Nii palju tunnevad naised end ikka, et kas neile meeldivad pigem soojad või külmad toonid. Kas hakkame vaatama kalliskive helesinisest kuni tumelillani või hoopis kollaseid, rohelisi ja punaseid kive kollases kullas?” mõtiskleb Kuulman. „Pärlid, sõltumata nende värvist, sobivad igale naisele. Teatud tüüpi kalliskivid sobivad aga ainult kahvatu nahaga naisele. Rubiin, granaat, punane turmaliin, peridoot, kuldne safiir ja must Tahiiti pärl on seevastu niivõrd soojad, et neid on kahju valgesse kulda panna.”

Valget kulda peab Kuulman pigem tänapäeva trendiks. „Igaüks arvab, et valge

„Tõeline kalliskivi on hingetugi, partner ja ka investeering.” kuld on midagi väga peent ja elegantset.

Aga tegelikult see pole nii. Kas valida valge või kollane kuld, sõltub ikkagi sooja ja külma gamma filosoofiast.”

SKORPIONILE ÜKS, LÕVILE TEINE

„Olen ise kuulaps – punase rubiini, pärlite ja opaalide, granaatide hingesugulane,” nendib Kuulman. „Kui rääkida mingistki horoskoopide ja kalliskivide seosest, siis vana Inglise horoskoop paneb kokku jäära ja teemanti ning rubiini ja lõvid.

Skorpionid aga armastavad pigem kollaseid ja rohelisi toone, sest nad on sündinud kollaste lehtede ajal. Aga see pole w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

KEHV LIHV ON KALLISKIVI SURM Mis siis ikkagi teeb maapõuest välja tulnud mineraalist kalliskivi?

Kalliskivi põhitunnused on: beauty, durability ja rarity (loe: ilu, vastupidavus ja haruldus).

Lisaks määrab kivi hinna ka värv. See võib teha kivi kalliks või üpris odavaks. „Kui räägime rubiinist, siis ütleme, et see on tuvivere värvi lillakaspunane, kui safiirist, siis rukkilille sinine,” loetleb Kuulman. „Kallis ametüst on sügavlilla, mitte kahvatu, ehkki viimane on praegu trendikam.” „Öeldakse, et värviline kalliskivi on hea puhtusega, kui saad läbi selle ajalehte lugeda. Läbipaistmatu kivi võib olla ilusa värviga, aga oluliselt odavam,” õpetab spetsialist. Unustada ei tohi ka kalliskivide lihvi, mis annab kalliskivile elu. Asjata pole maailmas klassifitseeritud kindlad lihvitüübid. „Kui räägime teemanditest, rubiinidest ja safiiridest, on kõige levinum ja likviidsem round brilliant cut ehk ümar-briljantlihv,” räägib Kuulman, lisades, et selle lihvi puhul on pandud täpselt paika, kui mitu tahku (57) on kivil, tahkude nurgad krooni osas ja alumises osas. Kõik on viimse detailini paigas, et valgus paneks kivi elama. „Kui seda pole, on ka kõige hinnalisem materjal raisatud, sest selline kivi on kõigest üks surnud tükk,” tõdeb gemmoloog. „Kõige rohkem kohtame seda turismiparadiisidest ostetud kivide puhul, kus lihvijate põhirõhk on säilitada võimalikult suur tükk kalliskivi, et saada selle eest suuremat hinda.”

Seepärast soovitab Kuulman Euroopas lihvitud kive, mis on alati kvaliteetsemad. „Kui mul on üks summa raha, siis mida sellega teen? Kas ostan kalliskivi hingele või suure elutu tüki, mille peale kõik on kadedad, sest sain selle odavalt? Mina ei saa sellest aru, aga palju inimesi mõtleb sedasi,” nendib gemmoloog.

ainumäärav, enim loeb inimtüüp. Minu jaoks on teemant väga võimsa energiaga kivi, aga rubiin on lausa vaimustav. Mida suurem ja perfektsem, seda rohkem võin teda vaadata, aga teemantit sõrme ei pane, sest ta pole minu kivi.” „Ei julge väga vaielda nendega, kes tunnevad horoskoobi teemat, küll aga tõusevad mul karvad turri, kui mingis keldripoekeses on tabel seinal ja inimestele määratakse sobivaid kive,” ütleb gemmoloog. „Teine ebameeldiv moment, millega olen kokku puutunud, on igasugu teadjad ja ravitsejad, kelle seas on paraku rohkelt šarlatane. Inimesed on tulnud minu juurde kontrollima kalliskivi, mis neile ääretult tervendava ja kasuliku pähe müüdi, kuid selgus, et nad olid ostnud mingisuguse sinise potikillu.”

Läbipaistmatute kivide puhul on keraamika väga levinud pettus. Sageli on petiseks peetavad ka ise petta saanud, sest ostsid eheda pähe võltskivid Indiast või mõnest teisest Aasia riigist.

Aasia riikides on palju kalliskivikaevandusi, aga paraku kohalikud sinna ligi ei pääse, sest enamike kvaliteetkivide kaevanduste omanikud on eurooplased. Kuivõrd kohalikele jäävad suuresti vaid väljapraagitud kivid, kannatavad ka turistid, kellele müüakse kvaliteetkivi pähe korralikult töötlemata mineraale või väljapraagitud kive, mis trumlis ümaraks lihvitud.

79

PÕNEV TEADA VA A D A K E E T T E T E E M A N T I D E J A PÄ R L I T E G A !

„Kalliskividega tegelemine on üks osa nende riikide kultuurist ja sotsiaalse staatuse määrangust. Kuna enamik inimesi on vaesed, saavad nad endale lubada vaid nööriga kantavaid ja läbipuuritud kristalle, aga need on mineraalid, mitte kalliskivid,” sõnab Kuulman. „Kalliskivi saab kalliskiviks alles siis, kui ta on korralikult lihvitud, ilus ja läbipaistev.”

VÄ RVILIS TE VÄ Ä RISK IVIDE SEGADUSEST

Kuulmani sõnul on kalliskivi müüja jaoks kõige lihtsamad kliendid need, kes tellivad kindlas suuruses ja hinnaklassis teemanteid, märksa keerulisem on vär-

„Mina ei saa ühtegi ehet panna vitriini ilma, et ma nendega ei räägiks.” viliste kividega. „Kuivõrd värvilisi kalliskive tajuvad inimsilmad erinevalt, pole veel tänini suudetud isegi levinumaid värvivarjundeid üheselt mõistetavalt üles loetleda. Isegi mina ei julge värvilisi kalliskive interneti kaudu tellida. Võibolla vaid siis, kui tean konkreetset äripartnerit ja meil on ühine arusaam kvaliteetsest värvist.”

Isegi laboratoorsed sertifikaadid, mis antakse värvilistele kalliskividele, lähevad kivi puhtusest mööda. Selle asemel keskendutakse kivi toonile ja kvaliteedile ning sellele, kas kivi on töödeldud või mitte. Mida puhtam, töötlemata ja küllastunuma tooniga on kalliskivi, seda kallim. „Maailma kalleim vääriskivi on rubiin, aga seda vaid juhul, kui ta on 100% looduslik ja kvaliteetne,” selgitab Kuulman ja lisab, et isegi tema pole näinud perfektset looduslikku rubiini, mille hind võiks olla üle miljoni euro.

Ka kuninganna Elizabethi krooni pilkupüüdvaim kivi „Black Princess Ruby” pole rubiin, vaid punane spinell, mida on kerge omavahel segamini ajada. Erinevuse paneb paika vaid murdumisnäitaja. Loomulikult pole spinell nii kallis, ehkki näeb välja samasugune lillakaspunane. „Samas on see tõeline müstika, milliseid kalliskive sisaldavad kroonitud peade kollektsioonid. See on võimas!” tõdeb gemmoloog.

80

Kuulmani sõnul tasub teemantidega ettevaatlik olla, kui nende päritolu pole päris selge. Miks? „Sest teemant maksab oma viimasele omanikule kätte kogu ülekohtu, mida tehti tema eelmistele omanikele,” teab spetsialist ja toob näiteks 1905. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigist kaevandatud Cullinani (kuni 2007. aastani maailma suurim teemant – 3106,7 karaati, kaal 620 grammi), mille kõiki kuulsaid omanikke järgemööda õnnetused tabasid. „Teemant peab olema energeetiliselt puhas. Kui peate lugu inimesest, kellele kingituse teete, tasub uurida teemanti päritolu.

Iga müüja peab suutma teile tõendada, et väljavalitud kalliskivi on puhta energiaga ning pole n-ö vereteemant (sunnitööliste kaevandatud kivid, millega finantseeritakse sõdu),” räägib Kuulman. „Aafrikast pärit vereteemandid ringlevad meilgi, aga ma ei taha neist põhimõtteliselt midagi kuulda. Teemandiäri on maailmas kõige kiivamalt suletud ringi äri. Kes puhaste teemantitega kauplejate ringi ei kuulu, peab tänavatel selja taha vaatama. Isegi Euroopa teemandiäri keskuses Antverpenis viiakse aeg-ajalt mõni mees politsei vahel minema.”

Pärlite puhul ei soovita Kuulman kanda näiteks surnud vanatädi pärlikeed, kui ta oli enne surma haige ja kandis sel ajal pärleid. Nimelt on pärlitel kombeks tõmmata endasse inimnahal olevat niiskust. „Kui pärl on olnud haige inimese kaelas, on osa tema nahaeritistest neis pärlites talletunud ja see pole energeetiliselt hea,” teab gemmoloog. Kui saad kingiks pärlikee, mis kuulus noorele ja õnnelikule inimesele, pole hullu, aga vanatädide ja -emade pärandatud pärlid unustage ära.

Rubiinid ahaatkausikestes austrikarbil.

LASERGRAVEERIMISE PLUSSID „Kui tellin kliendile suure ja kalli kalliskivi, panen alati kaasa rahvusvahelise laboratoorse sertifikaadi, et mitte jätta kahtlusekübetki,” ütleb Kuulman.

Nimelt on paljusid kalliskive parendatud ja ilusamaks töödeldud, kuid need kivid on alati odavamad.

Lisaks lihvile mängib tänapäeval kalliskivi edasises saatuses rolli kivide lasermärgistamine, mis tuleb kasuks. Sellise kivi ostja säästab juba raha, mida lasergraveerimine maksab. Ka ei pea märgistatud kivi omanik tulevikus sertifitseerimisega pead vaevama, kui ta soovib seda edasi müüa. „Soovitan seda kõigile, kes tulevad investeerimiskalliskivi tellima,” ütleb Kuulman. „Lasergraveering on kõige lollikindlam kivi registreerimise viis. Laborinimega registreerimisnumber on kalliskivi vööl nii tilluke, et seda näeb vaid suure mikroskoobiga.” w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

PÕNEV TEADA VA A D A K E E T T E T E E M A N T I D E J A PÄ R L I T E G A !

„Kalliskividega tegelemine on üks osa nende riikide kultuurist ja sotsiaalse staatuse määrangust. Kuna enamik inimesi on vaesed, saavad nad endale lubada vaid nööriga kantavaid ja läbipuuritud kristalle, aga need on mineraalid, mitte kalliskivid,” sõnab Kuulman. „Kalliskivi saab kalliskiviks alles siis, kui ta on korralikult lihvitud, ilus ja läbipaistev.”

VÄ RVILIS TE VÄ Ä RISK IVIDE SEGADUSEST

Kuulmani sõnul on kalliskivi müüja jaoks kõige lihtsamad kliendid need, kes tellivad kindlas suuruses ja hinnaklassis teemanteid, märksa keerulisem on vär-

„Mina ei saa ühtegi ehet panna vitriini ilma, et ma nendega ei räägiks.” viliste kividega. „Kuivõrd värvilisi kalliskive tajuvad inimsilmad erinevalt, pole veel tänini suudetud isegi levinumaid värvivarjundeid üheselt mõistetavalt üles loetleda. Isegi mina ei julge värvilisi kalliskive interneti kaudu tellida. Võibolla vaid siis, kui tean konkreetset äripartnerit ja meil on ühine arusaam kvaliteetsest värvist.”

Isegi laboratoorsed sertifikaadid, mis antakse värvilistele kalliskividele, lähevad kivi puhtusest mööda. Selle asemel keskendutakse kivi toonile ja kvaliteedile ning sellele, kas kivi on töödeldud või mitte. Mida puhtam, töötlemata ja küllastunuma tooniga on kalliskivi, seda kallim. „Maailma kalleim vääriskivi on rubiin, aga seda vaid juhul, kui ta on 100% looduslik ja kvaliteetne,” selgitab Kuulman ja lisab, et isegi tema pole näinud perfektset looduslikku rubiini, mille hind võiks olla üle miljoni euro.

Ka kuninganna Elizabethi krooni pilkupüüdvaim kivi „Black Princess Ruby” pole rubiin, vaid punane spinell, mida on kerge omavahel segamini ajada. Erinevuse paneb paika vaid murdumisnäitaja. Loomulikult pole spinell nii kallis, ehkki näeb välja samasugune lillakaspunane. „Samas on see tõeline müstika, milliseid kalliskive sisaldavad kroonitud peade kollektsioonid. See on võimas!” tõdeb gemmoloog.

80

Kuulmani sõnul tasub teemantidega ettevaatlik olla, kui nende päritolu pole päris selge. Miks? „Sest teemant maksab oma viimasele omanikule kätte kogu ülekohtu, mida tehti tema eelmistele omanikele,” teab spetsialist ja toob näiteks 1905. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigist kaevandatud Cullinani (kuni 2007. aastani maailma suurim teemant – 3106,7 karaati, kaal 620 grammi), mille kõiki kuulsaid omanikke järgemööda õnnetused tabasid. „Teemant peab olema energeetiliselt puhas. Kui peate lugu inimesest, kellele kingituse teete, tasub uurida teemanti päritolu.

Iga müüja peab suutma teile tõendada, et väljavalitud kalliskivi on puhta energiaga ning pole n-ö vereteemant (sunnitööliste kaevandatud kivid, millega finantseeritakse sõdu),” räägib Kuulman. „Aafrikast pärit vereteemandid ringlevad meilgi, aga ma ei taha neist põhimõtteliselt midagi kuulda. Teemandiäri on maailmas kõige kiivamalt suletud ringi äri. Kes puhaste teemantitega kauplejate ringi ei kuulu, peab tänavatel selja taha vaatama. Isegi Euroopa teemandiäri keskuses Antverpenis viiakse aeg-ajalt mõni mees politsei vahel minema.”

Pärlite puhul ei soovita Kuulman kanda näiteks surnud vanatädi pärlikeed, kui ta oli enne surma haige ja kandis sel ajal pärleid. Nimelt on pärlitel kombeks tõmmata endasse inimnahal olevat niiskust. „Kui pärl on olnud haige inimese kaelas, on osa tema nahaeritistest neis pärlites talletunud ja see pole energeetiliselt hea,” teab gemmoloog. Kui saad kingiks pärlikee, mis kuulus noorele ja õnnelikule inimesele, pole hullu, aga vanatädide ja -emade pärandatud pärlid unustage ära.

Rubiinid ahaatkausikestes austrikarbil.

LASERGRAVEERIMISE PLUSSID „Kui tellin kliendile suure ja kalli kalliskivi, panen alati kaasa rahvusvahelise laboratoorse sertifikaadi, et mitte jätta kahtlusekübetki,” ütleb Kuulman.

Nimelt on paljusid kalliskive parendatud ja ilusamaks töödeldud, kuid need kivid on alati odavamad.

Lisaks lihvile mängib tänapäeval kalliskivi edasises saatuses rolli kivide lasermärgistamine, mis tuleb kasuks. Sellise kivi ostja säästab juba raha, mida lasergraveerimine maksab. Ka ei pea märgistatud kivi omanik tulevikus sertifitseerimisega pead vaevama, kui ta soovib seda edasi müüa. „Soovitan seda kõigile, kes tulevad investeerimiskalliskivi tellima,” ütleb Kuulman. „Lasergraveering on kõige lollikindlam kivi registreerimise viis. Laborinimega registreerimisnumber on kalliskivi vööl nii tilluke, et seda näeb vaid suure mikroskoobiga.” w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

SOOVITUS

SOOVITUS

Raul Saks:

Tekst: Lauri Birkan Fotod: Sangar

KA SÄRGIÄRIS PEAB ÕUNU VÕRDLEMA ÕUNTEGA

Miks tuleks eelistada pigem veidi kallimat, kuid kvaliteetsemat kaupa odavamale?

Inglise keeles öeldakse selle kohta hästi: „Halva kvaliteedi mõru maik püsib kauem, kui odava hinna magus hõng.” See lause iseloomustab hästi kvaliteetse kauba tootjate elu filosoofiat, märgib Sangari turundusjuht Raul Saks. eestlased või hiinlased, aga väike patriootlikkus oma riigi ning kohalike tootjate suhtes teeks head,” ütleb Saks ning avaldab siinkohal kahetsust, et erinevalt näiteks põhjamaadest ei lähe Eesti inimesele sageli korda, kas tegemist on kohaliku või importkaubaga. Pigem ollakse kohalike tegijate suhtes sageli kriitilisemad ja nõudlikumadki. „Nii kui nähakse, et keegi müüb oma toodet 15 euroga, ollakse seda valmis kohalikule tootjale nina alla hõõruma, süüvimata sellesse, millest hinnad tekivad ja võrdlemata, kas tegu on samaväärse tootega.

Kui soovime, et meie majandusel tervikuna läheks paremini, peaks selle peale rohkem mõtlema,” soovitab Saks.

kuivõrd ta mõjub vähem pidulikuna ja tekitab vabama tunde, saab seda kanda ka vähem pidulike vabaaja riietega. „Ta sobib näiteks teksapükste juurde või kergmast pehmest kangast bleiseriga. Kindlasti ei tasuks minna sellega aga presidendi vastuvõtule,” õpetab Saks. „Paljud mehed kardavad lipsu, arvates, et lipsu kannavad ainult poliitikud, või et sellega peab minema pidulikule aktusele. Tegelikult on hästi riietuva mehe jaoks lips sama oluline aksessuaar nagu rinnarättki. Öeldakse, et mees ilma lipsuta on nagu naine ilma käekotita, hästi riietumine on üks viis headest kommetest. See näitab austust sinu enda ja ka teiste vastu. Meie kui särgitootja jaoks on sellised põhimõtted olulised.”

R INN A R ÄT T ON ILUASI!

Rinnarätt on selgelt iluasi, sellepärast pööratakse nende materjalidele, disainile ja värvide tasakaalule hästi suurt tähelepanu. Ühtegi muud funktsiooni peale visuaalse ilu rinnarätil ei ole. „Võib-olla mõni mees nuuskab 20-eurosesse rätikusse nina, aga üldjuhul kasutatakse rinnarätte siiski välimuse rikastamiseks,” märgib Saks. „Ka siin on materjalid

TALVISEL AJAL SOBIB KANDA TOONITUD VALGET Särgi valikul mängib lisaks individuaalsele värvimaitsele rolli ka nahavärv. Valge särk on oma olemuselt universaalne, aga valgel ja valgel on tegelikult suur vahe. Näiteks täiesti lumivalge särk on pidulikeks puhkudeks asendamatu, kuid muidu väga kapriisne. Kui inimene, kes pole talvel päevitunud, paneb selga täiesti lumivalge särgi, muutub ta veelgi kahvatumaks. Seevastu kraad tumedamat, elevandiluukarva särki kandes ei tundu nahk enam nii hele. Selline särk mõjub samuti valgena, kuid sobib kokku hoopis rohkemate riietega.

Kuivõrd kootud lips mõjub vähem pidulikuna ja tekitab vabama tunde, saab seda kanda ka vähem pidulike vabaaja riietega.

LIPSUDEST SALLIDENI

„S

angar ei aja oma põhimõtetes taga kõrgmoodi ega hetketrende, pigem hoiame klassikalist joont,” ütleb Saks. Ideaal oleks see kui tarbijad ei lähtuks ostu tehes ainult toote hinnast, vaid alustaksid otsustamisprotsessi toote materjalist ja teostuse kvaliteedist. Kui särk on valmistatud 100% naturaalsest materjalist, on tema hind ka kõrgem kui segumaterjalist tehtud särkide puhul. „Tehiskiud võib küll pidada kaua vastu ja nõuda vähem triikimist ning hoolt, aga seal sees ei tunne sa end kunagi sama mugavalt nagu naturaalses ning väga peenes kangas,” nendib turundusjuht. „Ka särgiäris peab õunu võrdlema õuntega – kallist ja korralikust materjalist särki saab võrrelda ainult omasugustega. Kui panna selga kašmiirisisaldusega särk, siis tunned esimesest hetkest, mille eest need 80 eurot maksid.” Kasuks tuleb ka teadmine, kus ja millistes tingimustes on toode õmmeldud. „Võib-olla pole see kõikide jaoks oluline, kas tööd saavad

82

Sangari poodi sisenedes püüavad seal juba mõnda aega lisaks särkidele pilku Eesti mõistes uudsena tunduvad kootud lipsud. Saksa hinnangul ei saa neid aga nimetada trenditooteks, sest kootud lip-

„Öeldakse, et mees ilma lipsuta on nagu naine ilma käekotita.” sud pole ühe hooaja kaup – nad on tulnud selleks, et jääda. Sõnaga kootud lips ei tohiks aga assotsieeruda sõna „vill”, sest lipsu võib kududa ka puuvillast või siidist. Kootud lipsu plussiks on see, et w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

pintsakut ja triiksärki ei täienda hästisobiv lips.” olulised, sest polüestrist rinnarätt ei ole kunagi Eri materjalidest riiete kokkusobitamisel mängib sama efektne nagu puulisaks värvide harmooniale suurt rolli ka materjavillane, linane või siidist lide paksus ja kaal. Näiteks raske ja jämedakoelise rätt.” Seejuures sobivad puuvillase pintsaku taskusse ei kõlba panna siidist eri rinnarätid ka erinerinnarätti, mis on hästi kerge, sile ja peen. Need Päris kindlasti pole tark tegu pesta koos vate pintsakute juurde. lihtsalt ei sobi kokku, täpselt nagu dressipükste naturaalsest ja sünteetilisest kangast Näiteks siidist rinnajuurde ei sobi läikivad lakknahast kingad. riideid. Riideid pestes tuleb alati jälgida rätt käib kokku peene Palju head nõu riietumise kohta leiab internetist hooldusetiketil olevaid juhiseid, siis elab riietusega, kuid teksaSangari Instagrami (http://instagram.com/sangarteie rõivaese ka kauem. pükste ja bleiseriga kõlbab shirts) või Tumblri (http://sangarshirts.tumblr.com) kanda linast, puuvillast või keskkondi külastades. Turundusjuhi sõnul loodi need nii villast rätti. „See on tore kunst, oma töötajate harimiseks ja üksteisega ideede vahetamiseks kui lõpuks kombineerimise selgeks kui ka kõigile teistele, keda teema huvitab. saad,” tunnistab Saks. „Mina ise olen saavutanud „halva” „Kahtlemata ei olegi Sangari särgid loodud kõigi jaoks, aga harjumuse, et ei saa enam panna selga pintsakut, kui mul neidvõiksid osta kliendid, kellele meeldib see mida me pole taskus rinnarätti. Samuti tunnen end justkui alasti, kui teeme,” ütleb Saks.

HOOLDA SÄRKI NÕUETEKOHASELT!

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

83

SOOVITUS

SOOVITUS

Raul Saks:

Tekst: Lauri Birkan Fotod: Sangar

KA SÄRGIÄRIS PEAB ÕUNU VÕRDLEMA ÕUNTEGA

Miks tuleks eelistada pigem veidi kallimat, kuid kvaliteetsemat kaupa odavamale?

Inglise keeles öeldakse selle kohta hästi: „Halva kvaliteedi mõru maik püsib kauem, kui odava hinna magus hõng.” See lause iseloomustab hästi kvaliteetse kauba tootjate elu filosoofiat, märgib Sangari turundusjuht Raul Saks. eestlased või hiinlased, aga väike patriootlikkus oma riigi ning kohalike tootjate suhtes teeks head,” ütleb Saks ning avaldab siinkohal kahetsust, et erinevalt näiteks põhjamaadest ei lähe Eesti inimesele sageli korda, kas tegemist on kohaliku või importkaubaga. Pigem ollakse kohalike tegijate suhtes sageli kriitilisemad ja nõudlikumadki. „Nii kui nähakse, et keegi müüb oma toodet 15 euroga, ollakse seda valmis kohalikule tootjale nina alla hõõruma, süüvimata sellesse, millest hinnad tekivad ja võrdlemata, kas tegu on samaväärse tootega.

Kui soovime, et meie majandusel tervikuna läheks paremini, peaks selle peale rohkem mõtlema,” soovitab Saks.

kuivõrd ta mõjub vähem pidulikuna ja tekitab vabama tunde, saab seda kanda ka vähem pidulike vabaaja riietega. „Ta sobib näiteks teksapükste juurde või kergmast pehmest kangast bleiseriga. Kindlasti ei tasuks minna sellega aga presidendi vastuvõtule,” õpetab Saks. „Paljud mehed kardavad lipsu, arvates, et lipsu kannavad ainult poliitikud, või et sellega peab minema pidulikule aktusele. Tegelikult on hästi riietuva mehe jaoks lips sama oluline aksessuaar nagu rinnarättki. Öeldakse, et mees ilma lipsuta on nagu naine ilma käekotita, hästi riietumine on üks viis headest kommetest. See näitab austust sinu enda ja ka teiste vastu. Meie kui särgitootja jaoks on sellised põhimõtted olulised.”

R INN A R ÄT T ON ILUASI!

Rinnarätt on selgelt iluasi, sellepärast pööratakse nende materjalidele, disainile ja värvide tasakaalule hästi suurt tähelepanu. Ühtegi muud funktsiooni peale visuaalse ilu rinnarätil ei ole. „Võib-olla mõni mees nuuskab 20-eurosesse rätikusse nina, aga üldjuhul kasutatakse rinnarätte siiski välimuse rikastamiseks,” märgib Saks. „Ka siin on materjalid

TALVISEL AJAL SOBIB KANDA TOONITUD VALGET Särgi valikul mängib lisaks individuaalsele värvimaitsele rolli ka nahavärv. Valge särk on oma olemuselt universaalne, aga valgel ja valgel on tegelikult suur vahe. Näiteks täiesti lumivalge särk on pidulikeks puhkudeks asendamatu, kuid muidu väga kapriisne. Kui inimene, kes pole talvel päevitunud, paneb selga täiesti lumivalge särgi, muutub ta veelgi kahvatumaks. Seevastu kraad tumedamat, elevandiluukarva särki kandes ei tundu nahk enam nii hele. Selline särk mõjub samuti valgena, kuid sobib kokku hoopis rohkemate riietega.

Kuivõrd kootud lips mõjub vähem pidulikuna ja tekitab vabama tunde, saab seda kanda ka vähem pidulike vabaaja riietega.

LIPSUDEST SALLIDENI

„S

angar ei aja oma põhimõtetes taga kõrgmoodi ega hetketrende, pigem hoiame klassikalist joont,” ütleb Saks. Ideaal oleks see kui tarbijad ei lähtuks ostu tehes ainult toote hinnast, vaid alustaksid otsustamisprotsessi toote materjalist ja teostuse kvaliteedist. Kui särk on valmistatud 100% naturaalsest materjalist, on tema hind ka kõrgem kui segumaterjalist tehtud särkide puhul. „Tehiskiud võib küll pidada kaua vastu ja nõuda vähem triikimist ning hoolt, aga seal sees ei tunne sa end kunagi sama mugavalt nagu naturaalses ning väga peenes kangas,” nendib turundusjuht. „Ka särgiäris peab õunu võrdlema õuntega – kallist ja korralikust materjalist särki saab võrrelda ainult omasugustega. Kui panna selga kašmiirisisaldusega särk, siis tunned esimesest hetkest, mille eest need 80 eurot maksid.” Kasuks tuleb ka teadmine, kus ja millistes tingimustes on toode õmmeldud. „Võib-olla pole see kõikide jaoks oluline, kas tööd saavad

82

Sangari poodi sisenedes püüavad seal juba mõnda aega lisaks särkidele pilku Eesti mõistes uudsena tunduvad kootud lipsud. Saksa hinnangul ei saa neid aga nimetada trenditooteks, sest kootud lip-

„Öeldakse, et mees ilma lipsuta on nagu naine ilma käekotita.” sud pole ühe hooaja kaup – nad on tulnud selleks, et jääda. Sõnaga kootud lips ei tohiks aga assotsieeruda sõna „vill”, sest lipsu võib kududa ka puuvillast või siidist. Kootud lipsu plussiks on see, et w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

pintsakut ja triiksärki ei täienda hästisobiv lips.” olulised, sest polüestrist rinnarätt ei ole kunagi Eri materjalidest riiete kokkusobitamisel mängib sama efektne nagu puulisaks värvide harmooniale suurt rolli ka materjavillane, linane või siidist lide paksus ja kaal. Näiteks raske ja jämedakoelise rätt.” Seejuures sobivad puuvillase pintsaku taskusse ei kõlba panna siidist eri rinnarätid ka erinerinnarätti, mis on hästi kerge, sile ja peen. Need Päris kindlasti pole tark tegu pesta koos vate pintsakute juurde. lihtsalt ei sobi kokku, täpselt nagu dressipükste naturaalsest ja sünteetilisest kangast Näiteks siidist rinnajuurde ei sobi läikivad lakknahast kingad. riideid. Riideid pestes tuleb alati jälgida rätt käib kokku peene Palju head nõu riietumise kohta leiab internetist hooldusetiketil olevaid juhiseid, siis elab riietusega, kuid teksaSangari Instagrami (http://instagram.com/sangarteie rõivaese ka kauem. pükste ja bleiseriga kõlbab shirts) või Tumblri (http://sangarshirts.tumblr.com) kanda linast, puuvillast või keskkondi külastades. Turundusjuhi sõnul loodi need nii villast rätti. „See on tore kunst, oma töötajate harimiseks ja üksteisega ideede vahetamiseks kui lõpuks kombineerimise selgeks kui ka kõigile teistele, keda teema huvitab. saad,” tunnistab Saks. „Mina ise olen saavutanud „halva” „Kahtlemata ei olegi Sangari särgid loodud kõigi jaoks, aga harjumuse, et ei saa enam panna selga pintsakut, kui mul neidvõiksid osta kliendid, kellele meeldib see mida me pole taskus rinnarätti. Samuti tunnen end justkui alasti, kui teeme,” ütleb Saks.

HOOLDA SÄRKI NÕUETEKOHASELT!

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

83

LIIGATENNIS

Harrastustennisisti valik: üksik- või paarismäng?

Tartu turniiri naiste kolmanda liiga finalistid Merike Linnamäe ja Maarja Ainsoo (paremal, võitja).

SEB Liigatennise 2014. aasta hooaeg on jõudnud lõpusirgele. Ajakirja trükkiminekuks olid selgunud järelejäänud võistlusklasside (mehed – esiliiga üksikmäng, teine ja kolmas liiga paarismäng; naised – kõigi nelja liiga üksikmängud) Mastersile pääsenud mängijad.

Tekst: Toomas Kuum Fotod: SEB Liigatennis

84

P

araku toimuvad viimased Mastersid 6.-7.detsembril, mis tähendab, et hooaja lõplikku paremusjärjestust veel avaldada ei saa. Viimastel kuudel on tõusnud huvi meeste kolmanda liiga paarismängu vastu – tegemist on võistlusklassiga, mis aastaid „kiratsenud“. Üllatav, sest üksikmängus on just kolmas liiga kõige massilisem, kuid millegipärast ei kandu see automaatselt üle paarismängule.

Tuleks rõhutada, et paarismäng arendab mitmeid mänguelemente, eelkõige võrgumängu, servitõrjet ja taktikalist taipu.

Nagu tipptasemel on ka liigatennises selliseid mängijaid, kes paarismängus palju edukamad kui üksikmängus.

Teises liigas on hea näide Urmas Lagle, Aivar Nurme või Martin Lembra, kolmandas liigas Kaimo Sirak või Madis Eichler.

30 PROT SEN T I H A R R AS TA JA IS T OSALEB ÜHES MÄNGULIIGIS Tegelikult ongi osa harrastustennisiste valinud endale sobivama mänguliigi ja osalevad vaid neil turniiridel. Suurtes piirides moodustavad sellise valiku

Kolmanda liiga paaris­ mängu 12.etapi finalistid Raul Sintone/Kaimo Sirak ja Toomas Vallikivi/Indrek Raud.

teinud mängijad kogumahust umbes 30%. Turniiride arvukus jaguneb 2/3 üksikmängu ja 1/3 paarismängu etappide vahel. Tulevikus pole välistatud paarismängu osakaalu tõstmine, see sõltub huvide konjunktuurist. Paarismängu teeb problemaatilisemaks üks oluline faktor: sobiva partneri leidmine. Üksikmängust sotsiaalsem mänguvorm koormab ka füüsiliselt vähem, mistõttu mitu mängu järjest ei käi üle jõu. Võistlussüsteemi tõttu saab paarismänguturniiridel rohkem mängida, sest reeglina alustatakse alagrupist, kust paremad play-offi pääsevad. Ka ooteaeg erinevate mänguvoorude vahel on väiksem, seega ajakulu lihtsamini planeeritav.

Neljandas liigas ei näe veel põhjust paarismängu käivitada, selle liiga mängijad võivad aga üsna edukalt kaasa lüüa ka kolmanda liiga paarismängus – seda kinnitavad reaalsed tulemused. Näiteks novembri lõpus jõudsid neljanda liiga mängijad finaali, kuigi turniiri kategooria oli punktitabeli järgi kõrgeim.

Paarismäng on kõige populaarsem meeste teises liigas, iga kuu on vähemalt üks etapp ja seal osaleb keskmiselt w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

LIIGATENNIS

Harrastustennisisti valik: üksik- või paarismäng?

Tartu turniiri naiste kolmanda liiga finalistid Merike Linnamäe ja Maarja Ainsoo (paremal, võitja).

SEB Liigatennise 2014. aasta hooaeg on jõudnud lõpusirgele. Ajakirja trükkiminekuks olid selgunud järelejäänud võistlusklasside (mehed – esiliiga üksikmäng, teine ja kolmas liiga paarismäng; naised – kõigi nelja liiga üksikmängud) Mastersile pääsenud mängijad.

Tekst: Toomas Kuum Fotod: SEB Liigatennis

84

P

araku toimuvad viimased Mastersid 6.-7.detsembril, mis tähendab, et hooaja lõplikku paremusjärjestust veel avaldada ei saa. Viimastel kuudel on tõusnud huvi meeste kolmanda liiga paarismängu vastu – tegemist on võistlusklassiga, mis aastaid „kiratsenud“. Üllatav, sest üksikmängus on just kolmas liiga kõige massilisem, kuid millegipärast ei kandu see automaatselt üle paarismängule.

Tuleks rõhutada, et paarismäng arendab mitmeid mänguelemente, eelkõige võrgumängu, servitõrjet ja taktikalist taipu.

Nagu tipptasemel on ka liigatennises selliseid mängijaid, kes paarismängus palju edukamad kui üksikmängus.

Teises liigas on hea näide Urmas Lagle, Aivar Nurme või Martin Lembra, kolmandas liigas Kaimo Sirak või Madis Eichler.

30 PROT SEN T I H A R R AS TA JA IS T OSALEB ÜHES MÄNGULIIGIS Tegelikult ongi osa harrastustennisiste valinud endale sobivama mänguliigi ja osalevad vaid neil turniiridel. Suurtes piirides moodustavad sellise valiku

Kolmanda liiga paaris­ mängu 12.etapi finalistid Raul Sintone/Kaimo Sirak ja Toomas Vallikivi/Indrek Raud.

teinud mängijad kogumahust umbes 30%. Turniiride arvukus jaguneb 2/3 üksikmängu ja 1/3 paarismängu etappide vahel. Tulevikus pole välistatud paarismängu osakaalu tõstmine, see sõltub huvide konjunktuurist. Paarismängu teeb problemaatilisemaks üks oluline faktor: sobiva partneri leidmine. Üksikmängust sotsiaalsem mänguvorm koormab ka füüsiliselt vähem, mistõttu mitu mängu järjest ei käi üle jõu. Võistlussüsteemi tõttu saab paarismänguturniiridel rohkem mängida, sest reeglina alustatakse alagrupist, kust paremad play-offi pääsevad. Ka ooteaeg erinevate mänguvoorude vahel on väiksem, seega ajakulu lihtsamini planeeritav.

Neljandas liigas ei näe veel põhjust paarismängu käivitada, selle liiga mängijad võivad aga üsna edukalt kaasa lüüa ka kolmanda liiga paarismängus – seda kinnitavad reaalsed tulemused. Näiteks novembri lõpus jõudsid neljanda liiga mängijad finaali, kuigi turniiri kategooria oli punktitabeli järgi kõrgeim.

Paarismäng on kõige populaarsem meeste teises liigas, iga kuu on vähemalt üks etapp ja seal osaleb keskmiselt w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Epopõrandakatted vastavalt põrandale esitatud nõudmistele ja koormustele, muudavad elu- ja töökeskkonna kvaliteetseks!

LIIGATENNIS

Tartu kolmanda liiga etapi kaks parimat: Jevgeni Smirnov (vasakul) ja Mark Braschinsky, kelle poeg Alan tegi kaasa meeste Alexela Mastersil.

Argo Perdeli (vasakul) esimene turniirivõit neljandas liigas viielt matšpallilt Toomas Kaski üle.

12 paari, mis on korralduslikus plaanis kõige optimaalsem arv. Ümberkorraldusi vajab esiliiga paarismäng, sest siin on suurim taseme kõikumine ning paljud kunagised aktiivsed osalejad on läinud üle seenioride võistlusklassi (ITF Seniors Circuit). Muide, 10-15 aastat tagasi osalesid esiliiga paarismänguturniiridel sellised tuntud mängijad või treenerid nagu Jürgen Zopp (!), Oskar Saarne, Hannes Raschinski, Bruno Loit, Mikk Irdoja jt.

UUED ÜL L ATA JA D

Meeste teise, kolmanda ja neljanda liiga üksikmängus on hooaja 2014/2015 raames juba mitu turniiri peetud. Kolmanda liiga hooaeg on kinkinud mitmeid uusi turniirivõitjaid, kusjuures on nad kaheksast etapist võitnud koguni kuus: Toomas Vallikivi (2), Jevgeni Smirnov, Mihkel Nurm ja Aare Kilp. See tähendab, et potentsiaalse üldvõitja ennustamine on praegu tänamatu tegevus. Teises liigas üllatas meeldivalt Mihkel Laks, kellel õnnestus 3. etapi finaalis alistada teise liiga valitseja Oleg Ševtšuk.

Mitmekuisel turniiril saavutas ootamatult esikoha Priit Uustulnd, kes teel sinna alistas muuhulgas Indrek Tooli, Kaur Elviste, Martin Lembra. Kas uued tegijad pead tõstmas?

Naiste liigades tahaks esile tõsta paar olulist momenti: regioonide esindajate

86

Paarismängu teeb problemaatilisemaks üks oluline faktor: sobiva partneri leidmine. aktiivsem kaasalöömine, esialgu rohkem küll osalejate näol, sest sobivaid mängutingimusi jagub vaid mõnele linnale; esiliiga turniirid on jaotatud nüüdsest kahte tugevuskategooriasse, see võimaldab osal etappidel kaasa lüüa endistel tegevmängijatel; võistlemisjulguse kasv; harrastajate teadlikkuse kasv tennisereeglite osas.

REGIOONIDE AKTIIVSUS

Regioonide kaasatus nii SEB Liigatennises kui muudel turniiridel, on otseselt seotud tennisehallide olemasolu ja tenniseklubide aktiivsusega. Seal, kus tenniseklubid elavad aktiivset siseelu, on harrastajad valmis sõitma ka kaugemale võistlema ning tahavad end erinevate vastastega proovile panna. Ses osas paistavad silma Tartu, Rakvere ja Võru.

Rakvere puhul on hea tõdeda, et järgmine aasta lüüakse kopp maasse rajamaks reketialade sisehall sh. nelja ten-

niseväljakuga. Tartu on kõige paremini integreerunud liigatennise süsteemi, korraldatakse 1-2 turniiri kuus, kusjuures korralduslik pool on väga hästi hoitud.

Pärnu roll, arvestades sealseid mängutingimusi, on jäänud oodatust väiksemaks, seni toimitakse pigem külgetõmbekeskusena, väljapoole liigutakse potentsiaali arvestades vähem, aga tõenäoliselt on see ajutine nähtus. Samas näiteks seenior- või noortetennises ollakse esirinnas. Ja võib-olla mõjutab kohalike mängijate teatavat „paiksust“ see, et Pärnus endas on piisavalt harrastajate suurturniire – milleks veel kuhugi sõita? Veidi „suletud ringis“ tegutsevad Viljandi ja Kuressaare. Saarlaste puhul on vabandus ehk logistika.

Võistlemisjulguse kasv naiste hulgas on eelkõige treenerite teene, kes õhutavad aktiivseid treenijaid ja eratundide võtjaid end proovile panema võistlustel.

Mitte ainult nö. meelelahutusturniiridel, kus osalemine ei pruugi mänguklassi otseselt tõsta, kuigi teatava kogemusi annab seegi, vaid just sellistel, kus orienteeritus on lõpptulemusele.

Muidugi võib vastu vaielda, kas harrastajal on vaja nii tõsiselt asja võtta, aga see on valikute küsimus. Sageli on siin korrelatsioon tava- või tööeluga, kes on edukas mõnes muus valdkonnas, see tahab end proovile panna ka harrastusspordis.

Järgmises ajakirja Tennis numbris kajastame lõppeva hooaja parimate autasustamist ning avaldame paremusjärjetused paljudes võistlusklassides nii meestele kui naistele. SEB Liigatennise operatiivinfot on varasemast rohkem hakanud edastama ETL-i koduleht www.tennis.ee. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

■ Epopõrandate professionaalsed paigaldusmeistrid aastast 1992 ■ Epopõrandate asjatundjad – materjalitootja teadmised ja paigaldamise kogemused ■ Erinõuetele vastavate põrandate paigaldamise oskused ■ Superfloor - lihvitud ja poleeritud betoonpõrandad

EPOX OÜ www.epox.ee

A A S TA S T

1 9 9 2

Peterburi tee 73, Tallinn Tel: +372 505 2200 info@epox.ee www.epox.ee

Epopõrand katab hästi ja kestab kaua!

Epopõrandakatted vastavalt põrandale esitatud nõudmistele ja koormustele, muudavad elu- ja töökeskkonna kvaliteetseks!

LIIGATENNIS

Tartu kolmanda liiga etapi kaks parimat: Jevgeni Smirnov (vasakul) ja Mark Braschinsky, kelle poeg Alan tegi kaasa meeste Alexela Mastersil.

Argo Perdeli (vasakul) esimene turniirivõit neljandas liigas viielt matšpallilt Toomas Kaski üle.

12 paari, mis on korralduslikus plaanis kõige optimaalsem arv. Ümberkorraldusi vajab esiliiga paarismäng, sest siin on suurim taseme kõikumine ning paljud kunagised aktiivsed osalejad on läinud üle seenioride võistlusklassi (ITF Seniors Circuit). Muide, 10-15 aastat tagasi osalesid esiliiga paarismänguturniiridel sellised tuntud mängijad või treenerid nagu Jürgen Zopp (!), Oskar Saarne, Hannes Raschinski, Bruno Loit, Mikk Irdoja jt.

UUED ÜL L ATA JA D

Meeste teise, kolmanda ja neljanda liiga üksikmängus on hooaja 2014/2015 raames juba mitu turniiri peetud. Kolmanda liiga hooaeg on kinkinud mitmeid uusi turniirivõitjaid, kusjuures on nad kaheksast etapist võitnud koguni kuus: Toomas Vallikivi (2), Jevgeni Smirnov, Mihkel Nurm ja Aare Kilp. See tähendab, et potentsiaalse üldvõitja ennustamine on praegu tänamatu tegevus. Teises liigas üllatas meeldivalt Mihkel Laks, kellel õnnestus 3. etapi finaalis alistada teise liiga valitseja Oleg Ševtšuk.

Mitmekuisel turniiril saavutas ootamatult esikoha Priit Uustulnd, kes teel sinna alistas muuhulgas Indrek Tooli, Kaur Elviste, Martin Lembra. Kas uued tegijad pead tõstmas?

Naiste liigades tahaks esile tõsta paar olulist momenti: regioonide esindajate

86

Paarismängu teeb problemaatilisemaks üks oluline faktor: sobiva partneri leidmine. aktiivsem kaasalöömine, esialgu rohkem küll osalejate näol, sest sobivaid mängutingimusi jagub vaid mõnele linnale; esiliiga turniirid on jaotatud nüüdsest kahte tugevuskategooriasse, see võimaldab osal etappidel kaasa lüüa endistel tegevmängijatel; võistlemisjulguse kasv; harrastajate teadlikkuse kasv tennisereeglite osas.

REGIOONIDE AKTIIVSUS

Regioonide kaasatus nii SEB Liigatennises kui muudel turniiridel, on otseselt seotud tennisehallide olemasolu ja tenniseklubide aktiivsusega. Seal, kus tenniseklubid elavad aktiivset siseelu, on harrastajad valmis sõitma ka kaugemale võistlema ning tahavad end erinevate vastastega proovile panna. Ses osas paistavad silma Tartu, Rakvere ja Võru.

Rakvere puhul on hea tõdeda, et järgmine aasta lüüakse kopp maasse rajamaks reketialade sisehall sh. nelja ten-

niseväljakuga. Tartu on kõige paremini integreerunud liigatennise süsteemi, korraldatakse 1-2 turniiri kuus, kusjuures korralduslik pool on väga hästi hoitud.

Pärnu roll, arvestades sealseid mängutingimusi, on jäänud oodatust väiksemaks, seni toimitakse pigem külgetõmbekeskusena, väljapoole liigutakse potentsiaali arvestades vähem, aga tõenäoliselt on see ajutine nähtus. Samas näiteks seenior- või noortetennises ollakse esirinnas. Ja võib-olla mõjutab kohalike mängijate teatavat „paiksust“ see, et Pärnus endas on piisavalt harrastajate suurturniire – milleks veel kuhugi sõita? Veidi „suletud ringis“ tegutsevad Viljandi ja Kuressaare. Saarlaste puhul on vabandus ehk logistika.

Võistlemisjulguse kasv naiste hulgas on eelkõige treenerite teene, kes õhutavad aktiivseid treenijaid ja eratundide võtjaid end proovile panema võistlustel.

Mitte ainult nö. meelelahutusturniiridel, kus osalemine ei pruugi mänguklassi otseselt tõsta, kuigi teatava kogemusi annab seegi, vaid just sellistel, kus orienteeritus on lõpptulemusele.

Muidugi võib vastu vaielda, kas harrastajal on vaja nii tõsiselt asja võtta, aga see on valikute küsimus. Sageli on siin korrelatsioon tava- või tööeluga, kes on edukas mõnes muus valdkonnas, see tahab end proovile panna ka harrastusspordis.

Järgmises ajakirja Tennis numbris kajastame lõppeva hooaja parimate autasustamist ning avaldame paremusjärjetused paljudes võistlusklassides nii meestele kui naistele. SEB Liigatennise operatiivinfot on varasemast rohkem hakanud edastama ETL-i koduleht www.tennis.ee. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

■ Epopõrandate professionaalsed paigaldusmeistrid aastast 1992 ■ Epopõrandate asjatundjad – materjalitootja teadmised ja paigaldamise kogemused ■ Erinõuetele vastavate põrandate paigaldamise oskused ■ Superfloor - lihvitud ja poleeritud betoonpõrandad

EPOX OÜ www.epox.ee

A A S TA S T

1 9 9 2

Peterburi tee 73, Tallinn Tel: +372 505 2200 info@epox.ee www.epox.ee

Epopõrand katab hästi ja kestab kaua!

ETIKETT

ETIKETT

Tennise etikett –

Tekst: Helen Sulg Fotod: Helen Sulg, Viktor Burkivski

MIDAGI ENAMAT KUI REEGLID

KOH T UNIKU TA M Ä NGU E R IS USE D

Hiljuti avardas harrastajate silmaringi tennise etiketi teemal Margus Uba. Meeleolu oli muhe ja põnev, mis mehe sugupuud arvestades ei ole üllatav. Detailirikkast arutelust koorunud killukesi jagame ka Tennise lugejatega lootuses, et igaüks meist järgmisel korral platsil heasse mängukultuuri oma osa annab.

“T

ennis on intelligentne spordiala.

Kui juba olete selle mängu harrastuseks valinud, peate mõistma selle olemust. Tunnistagem, et ka äripartnerite-tuttavate silmis positsioneerib see hobi teid omal viisil sarnaselt golfaritega.

Ilmselt olete kogenud puhkusel või ärireisil mängijatevahelist lugupidamist ja kokkuhoidmist. Tahtmata öelda, et tennis on parem kui kettaheide või petanque, “ alustas üle 30 aasta tennist harrastanud, ka kohtuniku- ja kommentaatorileiba maitsnud ning enda sõnul heas mõttes tennise-eufoorias elav Uba loengut.

LOOGIK A JA EL EMEN TA A R NE VIISAKUS

Etikett on kogum reeglitest, elementaarsest viisakusest, loomulikust intelligentsist ja loogikast. Viimast peab Uba üheks tähtsamaks teguriks – iga tennisist peab saama aru mängu olemusest ning see muudab ta käitumise kirjalike reeglitetagi teisi mängijaid arvestavaks ja sportlaslikuks.

Reaalne näide – kui liigute väljakule üle teiste väljakute, hindate alati enne olukorda: kas liikumine ei sega soojendust tegevaid mängijaid või on tegu võistlusmängus poolelioleva pallivahetusega.

Loogiline on viisakalt paar minutit oodata. “Minu meelest on ka ebaviisakas ja võhiklik kõndida lähima väljakuni viiva koridori asemel diagonaalis üle mitme platsi,” lausub Uba ja lisab, et neid tavasid peaksid viima harrastajateni treenerid.

88

Margus Uba

ei sobi tõsta suurt tüli väljaku harjamise ja kastmise aja suhtes, trenni alustajad võivad soojendust teha servikastides ning alustada sörgiga, varustuse ülevaatusega.

Uba loogika ja kogemus ütleb – jälgi järgmise mängija kehakeelt ning tee mänguseisust lähtuv viisakas otsus.

Kultuurse mängija profiil on laiem kui vaid käitumine mängu jooksul – see hõlmab ka platsi ääres liikumist ning väljendusviisi, hääle tugevust, riietusruumis ning klubikohvikus viibimist. Etikett algab juba viisakusest spordikeskusse sisenemisel – tervitamisest harrastajate vahel: “Olen ehk liiga radikaalne tenniseõhkkonna fänn, kuid pean oluliseks, et lisaks mängijate omavahelisele viisakusele ka kogu teenindav personal ja treenerid asutuse visiitkaardina teretavad külastajaid,” lausub Uba. Etiketi hulka loetakse ka korrektset ja puhast riietumist ning varustuse korrashoidu. Mees leiab, et sõltumata riigist, kus mäng toimub, on mõeldamatu palja ülakehaga mängimine.

Ka räpane grip või 25 korda mängitud “jõgevakollane-määrdunud-vettinud” pall riivab silma ning näitab austuse puudumist mängu suhtes. Kui treeningute sagedus on tihe, tasub mängima minna kahe keelestatud reketiga, seda eriti liivaväljakul – keele purunemisel lisandub mängija enda pettumusele ja ajakulule ka partneri oma.

Eeldades, et mängitakse ühe purgi ehk nelja palliga, pole vajalik ega viisakas paluda kõiki nelja palli servija juurde – piisab kolmest. Teisalt – pika servigeimi korral ei sobi, et tõrjuja poolel on pidevalt kaks palli ning servijal valida vaid kahe palli hulgast. Tegu on ka mõtete koondamiseks väikese aja mahavõtmise ja jalutusega.

Soojenduse ajal loetakse heaks tavaks palli lüüa vastasele kätte. Minut-kaks võrgus ja viimase volle võib harjutuseks stopi või vollena tugevalt lüüa.

Minnes tagasi mängu alguse juurde, tõi Uba veel kaks pisitegurit: tuuleveski stiilis käsi soojenduseks vehkida on kindlasti kasulik, kuid seda ei sobi teha liialt kõrvalväljaku lähedal, sest see võib häirida teiste mängijate keskendumist.

Mängu alustamise arvestamisel lähtutakse kirjutamata reeglina tennisehalli seinal olevast kellast ning püüda olla mõistev punktimängu puhul oodata geimi lõppemist näiteks juhul, kui seis on 5:4 ja 30:30. Empaatiline mängija püüab lõpetada 3-5 minutit enne mänguaja lõppu, teisalt ollakse tennises vastutulelikud w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Liivaväljakul näitab jälg punkti, kõvakatte puhul antakse alati “sees või väljas” otsuse tegemise õigus mängijale, kelle poolel pall on. “Minu jaoks on mõeldamatu kahtlemise korral uue palli tegemine. Etikett ütleb, et punkte loeb ja otsuse teeb mängija, kelle poolel on pall. Vastane peab aktsepteerima palli lugeja otsust eeldusel, et lugeja on 100% kindel. Pisimagi kahtluse korral loetakse punkte pigem vastase kasuks,“ ütleb Uba ja lisab, et tennisereeglite järgi täiesti normaalne praktika on liivaväljakul minna teisele platsipoolele jälge vaatama.

Kui jälge ei leita, peab aktsepeteerima palli maandumise poolsel väljakul oleva mängija otsust. Uba tõdeb, et tihtipeale tekitab arusaamatusi ebamääraseks jäänud žest või liiga vaikse häälega teadaandmine: piisavalt valjult ja kiiresti tehtud hüüe “out” või “pikk” on poole meetri pealt kindlasti hea tava ja elementaarne, pikema ja ilmselge väljas palli puhul ei ole vastasele märguandmine niivõrd vajalik.

Servija kohustus on öelda seisu, kuid seejuures ei ole vajadust teha seda pärast iga punkti. Mäng peab olema sujuv ning servija võiks anda 12-15 sekundit nii endale kui tõrjujale rahulikult ettevalmistuseks aega. Heaks tavaks loetakse, et ebaõnnestunud servi tagasi ei lööda, et mitte häirida servija rütmi. Kui kõrvalväljakult lendab pall mängu ajal platsile, võib oma punkti lõpetada või katkestada selle väljaku mängijad, kindlasti ei tohi minna jooksuga oma palli teiste väljakult ära tooma.

Servija ei lähe kunagi vähem kui kahe palliga servima ehk ei küpseta vastast jalutuskäiguga palli otsingul (karistatav käitumiskoodeksi järgi). “Näiteks on ka hoiatusega karistatav palli pillamine taskust – korduvate intsidentide puhul on see lausa punkti väärt,“ toob välja Uba. Rääkimata tahtlikust vastase verbaalsest, moraalsest või žestidega ärritamisest – jalgade trampimisest, kätega vehkimisest, see ei kuulu erudeeritud seltskonna ja tennisemängu juurde. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

On ka üks veidi ebasportlikum käitumisviis, mida ei tasu võtta ülearu dramaatiliselt ja mida reeglid lubavad. Paarismängus on mängu eripära ja loomulik osa slängis nimetatud löök “mjaso” (vene keeles liha – toim) – mõne korra mängu jooksul võib punkti võita löögiga vastase kehasse (kätte, rindu, puusa). See ei ole etiketi järgi keelatud, naljaga pooleks on öeldud isegi profitennise kommentaarides: “Segapaar käib täpselt seni, kuni meesmängija lööb vastaspoole naisele pihta – edasi kardab naine võrku, taganeb ning see võib anda võidu jõupositsiooni tõttu.”

Võrgutripsud ütleb tõrjuja ja mitu põrget võiks teinekord olla seltskonnatennises uue palli mängimise koht. Tennis on sõbralik ja viisakas ala, leiab Uba.

Loe põhjalikumalt reeglitest ning käitumisest tenniseväljakul: “The Code – Player’s Guide to Fair Play and Unwritten Rules of Tennis” www.usta.com/thecode - tennisemaailmas kasutusel olev juhend käitumiseks kohtuniketa peetavatel mängudel ja ametlikes reeglites kajastamata situatsioonides “Tennise reeglistik ja etikett” (Tallinn 2002) Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni ITF Võistlusmäärustik ning tennise etiketti kirjeldav kogumik

89

ETIKETT

ETIKETT

Tennise etikett –

Tekst: Helen Sulg Fotod: Helen Sulg, Viktor Burkivski

MIDAGI ENAMAT KUI REEGLID

KOH T UNIKU TA M Ä NGU E R IS USE D

Hiljuti avardas harrastajate silmaringi tennise etiketi teemal Margus Uba. Meeleolu oli muhe ja põnev, mis mehe sugupuud arvestades ei ole üllatav. Detailirikkast arutelust koorunud killukesi jagame ka Tennise lugejatega lootuses, et igaüks meist järgmisel korral platsil heasse mängukultuuri oma osa annab.

“T

ennis on intelligentne spordiala.

Kui juba olete selle mängu harrastuseks valinud, peate mõistma selle olemust. Tunnistagem, et ka äripartnerite-tuttavate silmis positsioneerib see hobi teid omal viisil sarnaselt golfaritega.

Ilmselt olete kogenud puhkusel või ärireisil mängijatevahelist lugupidamist ja kokkuhoidmist. Tahtmata öelda, et tennis on parem kui kettaheide või petanque, “ alustas üle 30 aasta tennist harrastanud, ka kohtuniku- ja kommentaatorileiba maitsnud ning enda sõnul heas mõttes tennise-eufoorias elav Uba loengut.

LOOGIK A JA EL EMEN TA A R NE VIISAKUS

Etikett on kogum reeglitest, elementaarsest viisakusest, loomulikust intelligentsist ja loogikast. Viimast peab Uba üheks tähtsamaks teguriks – iga tennisist peab saama aru mängu olemusest ning see muudab ta käitumise kirjalike reeglitetagi teisi mängijaid arvestavaks ja sportlaslikuks.

Reaalne näide – kui liigute väljakule üle teiste väljakute, hindate alati enne olukorda: kas liikumine ei sega soojendust tegevaid mängijaid või on tegu võistlusmängus poolelioleva pallivahetusega.

Loogiline on viisakalt paar minutit oodata. “Minu meelest on ka ebaviisakas ja võhiklik kõndida lähima väljakuni viiva koridori asemel diagonaalis üle mitme platsi,” lausub Uba ja lisab, et neid tavasid peaksid viima harrastajateni treenerid.

88

Margus Uba

ei sobi tõsta suurt tüli väljaku harjamise ja kastmise aja suhtes, trenni alustajad võivad soojendust teha servikastides ning alustada sörgiga, varustuse ülevaatusega.

Uba loogika ja kogemus ütleb – jälgi järgmise mängija kehakeelt ning tee mänguseisust lähtuv viisakas otsus.

Kultuurse mängija profiil on laiem kui vaid käitumine mängu jooksul – see hõlmab ka platsi ääres liikumist ning väljendusviisi, hääle tugevust, riietusruumis ning klubikohvikus viibimist. Etikett algab juba viisakusest spordikeskusse sisenemisel – tervitamisest harrastajate vahel: “Olen ehk liiga radikaalne tenniseõhkkonna fänn, kuid pean oluliseks, et lisaks mängijate omavahelisele viisakusele ka kogu teenindav personal ja treenerid asutuse visiitkaardina teretavad külastajaid,” lausub Uba. Etiketi hulka loetakse ka korrektset ja puhast riietumist ning varustuse korrashoidu. Mees leiab, et sõltumata riigist, kus mäng toimub, on mõeldamatu palja ülakehaga mängimine.

Ka räpane grip või 25 korda mängitud “jõgevakollane-määrdunud-vettinud” pall riivab silma ning näitab austuse puudumist mängu suhtes. Kui treeningute sagedus on tihe, tasub mängima minna kahe keelestatud reketiga, seda eriti liivaväljakul – keele purunemisel lisandub mängija enda pettumusele ja ajakulule ka partneri oma.

Eeldades, et mängitakse ühe purgi ehk nelja palliga, pole vajalik ega viisakas paluda kõiki nelja palli servija juurde – piisab kolmest. Teisalt – pika servigeimi korral ei sobi, et tõrjuja poolel on pidevalt kaks palli ning servijal valida vaid kahe palli hulgast. Tegu on ka mõtete koondamiseks väikese aja mahavõtmise ja jalutusega.

Soojenduse ajal loetakse heaks tavaks palli lüüa vastasele kätte. Minut-kaks võrgus ja viimase volle võib harjutuseks stopi või vollena tugevalt lüüa.

Minnes tagasi mängu alguse juurde, tõi Uba veel kaks pisitegurit: tuuleveski stiilis käsi soojenduseks vehkida on kindlasti kasulik, kuid seda ei sobi teha liialt kõrvalväljaku lähedal, sest see võib häirida teiste mängijate keskendumist.

Mängu alustamise arvestamisel lähtutakse kirjutamata reeglina tennisehalli seinal olevast kellast ning püüda olla mõistev punktimängu puhul oodata geimi lõppemist näiteks juhul, kui seis on 5:4 ja 30:30. Empaatiline mängija püüab lõpetada 3-5 minutit enne mänguaja lõppu, teisalt ollakse tennises vastutulelikud w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Liivaväljakul näitab jälg punkti, kõvakatte puhul antakse alati “sees või väljas” otsuse tegemise õigus mängijale, kelle poolel pall on. “Minu jaoks on mõeldamatu kahtlemise korral uue palli tegemine. Etikett ütleb, et punkte loeb ja otsuse teeb mängija, kelle poolel on pall. Vastane peab aktsepteerima palli lugeja otsust eeldusel, et lugeja on 100% kindel. Pisimagi kahtluse korral loetakse punkte pigem vastase kasuks,“ ütleb Uba ja lisab, et tennisereeglite järgi täiesti normaalne praktika on liivaväljakul minna teisele platsipoolele jälge vaatama.

Kui jälge ei leita, peab aktsepeteerima palli maandumise poolsel väljakul oleva mängija otsust. Uba tõdeb, et tihtipeale tekitab arusaamatusi ebamääraseks jäänud žest või liiga vaikse häälega teadaandmine: piisavalt valjult ja kiiresti tehtud hüüe “out” või “pikk” on poole meetri pealt kindlasti hea tava ja elementaarne, pikema ja ilmselge väljas palli puhul ei ole vastasele märguandmine niivõrd vajalik.

Servija kohustus on öelda seisu, kuid seejuures ei ole vajadust teha seda pärast iga punkti. Mäng peab olema sujuv ning servija võiks anda 12-15 sekundit nii endale kui tõrjujale rahulikult ettevalmistuseks aega. Heaks tavaks loetakse, et ebaõnnestunud servi tagasi ei lööda, et mitte häirida servija rütmi. Kui kõrvalväljakult lendab pall mängu ajal platsile, võib oma punkti lõpetada või katkestada selle väljaku mängijad, kindlasti ei tohi minna jooksuga oma palli teiste väljakult ära tooma.

Servija ei lähe kunagi vähem kui kahe palliga servima ehk ei küpseta vastast jalutuskäiguga palli otsingul (karistatav käitumiskoodeksi järgi). “Näiteks on ka hoiatusega karistatav palli pillamine taskust – korduvate intsidentide puhul on see lausa punkti väärt,“ toob välja Uba. Rääkimata tahtlikust vastase verbaalsest, moraalsest või žestidega ärritamisest – jalgade trampimisest, kätega vehkimisest, see ei kuulu erudeeritud seltskonna ja tennisemängu juurde. w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

On ka üks veidi ebasportlikum käitumisviis, mida ei tasu võtta ülearu dramaatiliselt ja mida reeglid lubavad. Paarismängus on mängu eripära ja loomulik osa slängis nimetatud löök “mjaso” (vene keeles liha – toim) – mõne korra mängu jooksul võib punkti võita löögiga vastase kehasse (kätte, rindu, puusa). See ei ole etiketi järgi keelatud, naljaga pooleks on öeldud isegi profitennise kommentaarides: “Segapaar käib täpselt seni, kuni meesmängija lööb vastaspoole naisele pihta – edasi kardab naine võrku, taganeb ning see võib anda võidu jõupositsiooni tõttu.”

Võrgutripsud ütleb tõrjuja ja mitu põrget võiks teinekord olla seltskonnatennises uue palli mängimise koht. Tennis on sõbralik ja viisakas ala, leiab Uba.

Loe põhjalikumalt reeglitest ning käitumisest tenniseväljakul: “The Code – Player’s Guide to Fair Play and Unwritten Rules of Tennis” www.usta.com/thecode - tennisemaailmas kasutusel olev juhend käitumiseks kohtuniketa peetavatel mängudel ja ametlikes reeglites kajastamata situatsioonides “Tennise reeglistik ja etikett” (Tallinn 2002) Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni ITF Võistlusmäärustik ning tennise etiketti kirjeldav kogumik

89

TERVED MÕTTED

Condrotide

aitab peatada degeneratiivseid muutusi põlveliigeses

K

ui liiges on kõvasti kulunud ja sealjuures moondunud ning teeb valu (see tähendab, et valu segab igapäevast elu), siis tuleb ta vahetada kunstliigese ehk endoproteesi vastu.

Kergematel ja keskmistel liigesekahjustustel on ravi konservatiivne, manustada saab põletikuvastaseid tablette (ibuprofen, diklofenak), määrdeid, liigesesiseseid kortisoonsüste ja teha ravivõimlemist.

Küllaltki uue ravivõimalusena on tulnud kasutusele niinimetatud viskoossupplemendid, mille hulka kuulub ka Condrotide. Nagu ütles üks patsient: miks ei võiks olla nii, et liigesel on nippel – keerad lahti ja paned tavotti juurde.

Viskoossupplemendid ongi peaaegu sel põhimõttel, ainult et neid tuleb liigesesse süstida.

Viskoossupplemente võib nimetada ka kõhreprotektoriteks, sest nad peatavad kõhre kulumise. Kui liigeskõhred on juba nii palju ära kulunud, et alt paistab paljas luu, siis sellist liigese seisu nimetatakse artroosiks. Iga kolmas üle 65-aastane inimene kannatab artrootiliste muutuste all.

Viskoossupplement Condrotide on väga viskoelastne toode, mis seetõttu on hästi võimeline siduma suures koguses veemolekule, mis niisutavad ja aitavad taastada liigese vedeliku viskoossust.

Condrotide’i kasutatakse nii traumajärgsete kui ka liigese degeneratiivsete muutuste puhul. Oma viskoelastsete ja libestavate omaduste tõttu aitab Condrotide taastada liigese füsioloogilist seisundit, parandades liigesevedeliku omadusi. Mingil määral aitab ta isegi taastada kulunud kõhret.

Kõhre muutused põhjustavadki liigeses valu, mis kõhre taastamisprotsessis vähenevad.

Condrotide’i manustamise juures rõhutan kaht asja: vedeliku puhul liigeses tuleb enne manustamist vedelik evakueerida ning süstimisel tuleb jälgida steriilsuse reegleid.

90

Tekst: Kaidu Meitern, spordiarst Foto: Condrotide

1 päev – energia kogu eluks!

Tervisestpakatav päev Sinu töökollektiivile MyFitnessi spordiklubis Veeda enda kollektiiviga unikaalne tervisepäev!

MyFitness pakub võimalust korraldada enda töökollektiivile hariv tervisepäev, mis koosneb: • toitumisnõustaja kaasahaaravast ja põnevast loengust; • energiast pakatavast rühmatreeningust; • võimalusest mõõta enda kehakoostist; • nõuannetest, kuidas püsida kogu tööpäeva jooksul värske ja aktiivne.

Need on vaid mõned küsimused, millele leiate tervisepäeval vastused: • Milline trenn alandaks Minu kaalu?

• Kas valida rühmatrenn või jõusaal?

• Miks ma tahan kohvi-küpsist, mitte vett-porgandit?

• Mis toit on „päris toit“?

Garanteerime Sinu töötajate hea tuju ning edaspidise oskuse olla tööl produktiivsemad ja rõõmsameelsemad!

Lisaks pakume soodsamaid treenimisvõimalusi ettevõtetele!

Täpsem info: Elina Keva Müügi- ja teenindusjuht elina.keva@myfitness.ee

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

myfitness.ee

Mis liigub, see kulub – nii on ka inimkeha liigestega. Kõige enam kuluvad keha raskust kandvad liigesed – puusa- ja põlveliigesed, vähem hüppeliiges.

TERVED MÕTTED

Condrotide

aitab peatada degeneratiivseid muutusi põlveliigeses

K

ui liiges on kõvasti kulunud ja sealjuures moondunud ning teeb valu (see tähendab, et valu segab igapäevast elu), siis tuleb ta vahetada kunstliigese ehk endoproteesi vastu.

Kergematel ja keskmistel liigesekahjustustel on ravi konservatiivne, manustada saab põletikuvastaseid tablette (ibuprofen, diklofenak), määrdeid, liigesesiseseid kortisoonsüste ja teha ravivõimlemist.

Küllaltki uue ravivõimalusena on tulnud kasutusele niinimetatud viskoossupplemendid, mille hulka kuulub ka Condrotide. Nagu ütles üks patsient: miks ei võiks olla nii, et liigesel on nippel – keerad lahti ja paned tavotti juurde.

Viskoossupplemendid ongi peaaegu sel põhimõttel, ainult et neid tuleb liigesesse süstida.

Viskoossupplemente võib nimetada ka kõhreprotektoriteks, sest nad peatavad kõhre kulumise. Kui liigeskõhred on juba nii palju ära kulunud, et alt paistab paljas luu, siis sellist liigese seisu nimetatakse artroosiks. Iga kolmas üle 65-aastane inimene kannatab artrootiliste muutuste all.

Viskoossupplement Condrotide on väga viskoelastne toode, mis seetõttu on hästi võimeline siduma suures koguses veemolekule, mis niisutavad ja aitavad taastada liigese vedeliku viskoossust.

Condrotide’i kasutatakse nii traumajärgsete kui ka liigese degeneratiivsete muutuste puhul. Oma viskoelastsete ja libestavate omaduste tõttu aitab Condrotide taastada liigese füsioloogilist seisundit, parandades liigesevedeliku omadusi. Mingil määral aitab ta isegi taastada kulunud kõhret.

Kõhre muutused põhjustavadki liigeses valu, mis kõhre taastamisprotsessis vähenevad.

Condrotide’i manustamise juures rõhutan kaht asja: vedeliku puhul liigeses tuleb enne manustamist vedelik evakueerida ning süstimisel tuleb jälgida steriilsuse reegleid.

90

Tekst: Kaidu Meitern, spordiarst Foto: Condrotide

1 päev – energia kogu eluks!

Tervisestpakatav päev Sinu töökollektiivile MyFitnessi spordiklubis Veeda enda kollektiiviga unikaalne tervisepäev!

MyFitness pakub võimalust korraldada enda töökollektiivile hariv tervisepäev, mis koosneb: • toitumisnõustaja kaasahaaravast ja põnevast loengust; • energiast pakatavast rühmatreeningust; • võimalusest mõõta enda kehakoostist; • nõuannetest, kuidas püsida kogu tööpäeva jooksul värske ja aktiivne.

Need on vaid mõned küsimused, millele leiate tervisepäeval vastused: • Milline trenn alandaks Minu kaalu?

• Kas valida rühmatrenn või jõusaal?

• Miks ma tahan kohvi-küpsist, mitte vett-porgandit?

• Mis toit on „päris toit“?

Garanteerime Sinu töötajate hea tuju ning edaspidise oskuse olla tööl produktiivsemad ja rõõmsameelsemad!

Lisaks pakume soodsamaid treenimisvõimalusi ettevõtetele!

Täpsem info: Elina Keva Müügi- ja teenindusjuht elina.keva@myfitness.ee

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

myfitness.ee

Mis liigub, see kulub – nii on ka inimkeha liigestega. Kõige enam kuluvad keha raskust kandvad liigesed – puusa- ja põlveliigesed, vähem hüppeliiges.

TENNISE TOETAJA

Amservi ja Eesti Tennise Liidu edukas koostöö Alates aastast 2012 on Amserv ja Peugeot Eesti Tennise Liidu ametlikud autopartnerid. Amserv on läbi aegade olnud tugev kultuuri, spordi ja sportliku eluviisi toetaja ning ettevõttel on hea meel tenniseliidu kaudu aidata nii noori talente, harrastajaid kui ka tippsportlasi.

Eva Paalma Eesti meistrile kingitud Amservi jalgrattaga.

„O

leme koostööga väga rahul,“ ütles Amservi toote- ja turundusspetsialist Elis Odar. „Peugeot on ka rahvusvahelisel areenil tuntud kui tennise toetaja ning valis aastal 2014 oma saadikuks maailmakuulsa mängija, esireketi Novak Djokovici. Usume Eesti tennise arengusse ja panustame sellesse.“ Lisaks ametlikuks autopartneriks olemisele on Amserv toetanud ka erinevaid tennisevõistlusi auhindadega. Paljudel turniiride on Amserv väljas Peugeot´ mudelivalikuga, et seeläbi suurendada

92

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski

brändi nähtavust ja seost tennisega.

Amservi töötajad on ka tuntud sportlike inimestena. Koostöös ajakirjaga Tennis on Amserv korraldanud tennise algkoolituse oma töötajaile. Aktiivne tenniseharrastaja on Amserv Grupp AS-i nõukogu esimees Raivo Aavisto, kes praegu on ka XO klubi president. „Loodetavasti on kööstöö mõlemale poolele edukas,“ ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. „Igal juhul tenniseliidu poolt oleme väga tänulikud Amservile nende panuse eest, loodetavasti on ka tennis olnud väärikas partner Amservile.“ Tänu Amservile sõidab 2012. ja 2013. aasta Eesti tennisemeister väärtusliku Peugeot’ jalgrattaga, samuti on koostöö alusel Hindi ametiautoks Peugeot 508 SW. „Sõiduomadustelt on see auto väga hea juhitavusega, disaini poolest voolujooneline ja panoraamkatus pakub mõnusa avara elamuse, mida igas autos ei saa.“ Hint rõhutas eraldi auto mahutavust. „Kuna turniiride korralduse juures läheb tihti vaja inventari vedamist, siis ruumikus on meile oluline tegur,“ sõnas ta.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

TENNISE TOETAJA

Amservi ja Eesti Tennise Liidu edukas koostöö Alates aastast 2012 on Amserv ja Peugeot Eesti Tennise Liidu ametlikud autopartnerid. Amserv on läbi aegade olnud tugev kultuuri, spordi ja sportliku eluviisi toetaja ning ettevõttel on hea meel tenniseliidu kaudu aidata nii noori talente, harrastajaid kui ka tippsportlasi.

Eva Paalma Eesti meistrile kingitud Amservi jalgrattaga.

„O

leme koostööga väga rahul,“ ütles Amservi toote- ja turundusspetsialist Elis Odar. „Peugeot on ka rahvusvahelisel areenil tuntud kui tennise toetaja ning valis aastal 2014 oma saadikuks maailmakuulsa mängija, esireketi Novak Djokovici. Usume Eesti tennise arengusse ja panustame sellesse.“ Lisaks ametlikuks autopartneriks olemisele on Amserv toetanud ka erinevaid tennisevõistlusi auhindadega. Paljudel turniiride on Amserv väljas Peugeot´ mudelivalikuga, et seeläbi suurendada

92

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski

brändi nähtavust ja seost tennisega.

Amservi töötajad on ka tuntud sportlike inimestena. Koostöös ajakirjaga Tennis on Amserv korraldanud tennise algkoolituse oma töötajaile. Aktiivne tenniseharrastaja on Amserv Grupp AS-i nõukogu esimees Raivo Aavisto, kes praegu on ka XO klubi president. „Loodetavasti on kööstöö mõlemale poolele edukas,“ ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. „Igal juhul tenniseliidu poolt oleme väga tänulikud Amservile nende panuse eest, loodetavasti on ka tennis olnud väärikas partner Amservile.“ Tänu Amservile sõidab 2012. ja 2013. aasta Eesti tennisemeister väärtusliku Peugeot’ jalgrattaga, samuti on koostöö alusel Hindi ametiautoks Peugeot 508 SW. „Sõiduomadustelt on see auto väga hea juhitavusega, disaini poolest voolujooneline ja panoraamkatus pakub mõnusa avara elamuse, mida igas autos ei saa.“ Hint rõhutas eraldi auto mahutavust. „Kuna turniiride korralduse juures läheb tihti vaja inventari vedamist, siis ruumikus on meile oluline tegur,“ sõnas ta.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ANKEET

KALENDER

HARRASTUSTENNISISTI

EESTI JA MAAILMA

tennise kalender

ankeet

Uues rubriigis hakkame avaldama kahe ajakirja ilmumise vahelise perioodi tähtsamaid turniire nii Eestis kui ka maailmas.

Praegu pole muidugi veel teada, milliseid ATP ja WTA turniire Eesti tennisistid valivad, ent kalendris on kõik tugevamad turniirid ja meie lähedal peetavad ATP Challenger-turniirid.

Tekst ajakiri Tennis Fotod erakogu, Scanpix, internet

Tavapärases rubriigis vastab seekord küsimustele Mirja-Helen Järvel, esiliiga harrastusmängija, kahe lapse ema.

1

MILLAL JA KUIDAS AVASTASID ENDA JAOKS TENNISEMÄNGU? EKS IKK A VANEMAT E ABIGA. MINU ESIMENE T ENNISE T RENN OL I 4 -A AS TASENA T IIU NEIL ANDI JUURES JA VIIESELT L ÄKSIN AITA PÕLDMA JUURDE. TENNISE LÕPE TASIN PÕLVEVIGASTUSE TÕT TU 15-AASTASENA. HARRASTUSTENNISE AVASTASIN ENDA JAOKS 10 AASTAT HIL JEM, KUI MU POEG LÄKS FREDI VÖÖRMANI TENNISEAKADEEMIASSE. TÕIN VANA VARUSTUSE PÖÖNINGULT ALLA JA ALUSTASIN UUESTI.

2

KUI PALJU TRENNI TEED JA VÕISTLED (KOORMUS/KORDADES, T UNDIDE S , N Ä D A L A S , K A S GRUP IS VÕI S ÕB R AG A VÕI TREENERIGA)?

JÕUSAALIS TREENIN 2-4 KORDA NÄDAL AS JA TENNISE TRENNI TEEN 1-2 KORDA NÄDALAS. TREENERITEGA HARJUTAN AEG-AJALT, KUID ÜLDJUHUL TREENIN KOOS TEISTE HARRASTAJATEGA. NÄDALAVAHE TUSTEL ÜRITAN JÕUDA KA VÕISTLUSTELE.

3 4

KES ON TREENER JA MIKS SELLINE VALIK? KONKREE TSE T TREENERIT MUL EI OLE, PIGEM OLEN KÄINUD NÜÜD ERINEVATE TREENERITE JUURES.

MILLISES K LUBIS TREENID JA KUIDAS OMA K LUBI ISELOOMUSTAKSID? ROCCA AL MARES. KODU L ÄHEDAL JA A JA JOOKSUL SA ANUD KUIDAGI VÄGA OMAKS. KÕIK VA JAL IK ON ÜHES KOHAS: JÕUSA AL , UJUMINE, TENNIS.

5

MIS M A R K I O N S U R E K E T? VA R U S T U S L AIEMALT: K AS ON OLULINE SULLE, MIS JALATSEID EELISTAD, MILLISEID BRÄNDE, MATERJALE? WILSON BL ADE 10 4. REKE T ID ON MUL L AP SES T SA AT I WILSONI OMAD JA ARVAN, E T JÄ ÄN NENDE JUURDE. TOSSUDE PUHUL EELISTAN NIKE T. MUU VA R U S T U S T E KOH A P E A LT E I OL E BR Ä ND OLULINE, PIGEM MUGAVUS JA VÄLIMUS.

6

KELLELE SARNANED KÕIGE ENAM MA AILMA /EESTI TIPPUDEST O M A M Ä N G I J A P R O F IIL ILT, PÕHJENDA MILLE POOLEST? SEDA KÜSIMUST ON KEERULINE KOMMENTEERIDA, SEST NEED 10 AASTAT,

94

Tekst: Ajakiri Tennis Fotod: Scanpix

MirjaHelen Järvel

KUI MA ISE TENNIST EI MÄNGINUD, EI JÄLGINUD MA ENAM TENNISEVÕISTLUSI SELLISEL MOEL. SEEGA PRAEGU ON ENAMUS MÄNGIJATEST VÕÕRAD NIMED, KEDA ALLES NÜÜD VAADATES MÄNGULISELT TUNDMA ÕPIN JA ENDAGA SEOSTADA EI OSK AGI. KÜLL AGA NAISTEST ON MULLE MÄNGULISELT AL AT I MEELDINUD SERENA WILLIAMS. SEE USKUMATU JÕUD (LOOMALIK JÕUD!) JA TAHE ON EESKUJUKS.

7

MIL L E ÜL E T ENNISEM Ä NGUG A SEOSE S UHKUS T T UNNED (SAAVUTUS)?

2002. A ASTAL ISL ANDIL I T F NOORT E T URNIIRIL ÜKSIKMÄNGUS 2 . KOH T JA PA A RISM Ä NGUS E SIKOH T. E E S T IS 19 98. A A S TA L T-12 MEISTRIVÕISTLUSTEL KOLMAS KOHT. HE TKEL HARRASTA JANA OLEN VÄGA RAHUL OMA ESILIIGA 5. KOHAGA.

8

RASKEIM KOGETUD HETK SEOSES TENNISEGA? TÕENÄOLISELT 2002-2004 A ASTA, KUI MU PÕLVED HAKK ASID VA L U TA M A JA A R S T IDE LT A BI E I S A A NUD. OL IN S UNNI T UD TENNISEGA LÕPPARVE TEGEMA. RASKE OLI LOOBUDA JA LEPPIDA, E T OMA EESMÄRKE JA UNISTUSI EI SAAGI TEOSTADA.

9

MIS ON SP ORDIS ( T ENNISES) SINU MOTO VÕI MUU MOTIVATSIOONI ALLIKAS? N AU T IDA SE DA , MIDA T E E N. KUI T UNNE N, E T SE E MUU T UB KOHUSTUSEKS, VÄHENDAN KOHE KOORMUST. HARRASTUSTENNIS ON MINU JAOKS SPORT ENDA LÕBUKS, SEEGA MA EI VÕTA TENNIST NII TÕSISELT KUI LAPSENA, VAID PIGEM ÜRITAN NAUTIDA IGA PISIKEST OSA SELLEST. MOTIVATSIOON ON MUIDUGI HEAD T ULEMUSED. PÜST I TADA EESMÄRKE JA NENDE SUUNAS LIIKUDA.

10

SOOVITUS VÕI NIPP TEISTELE H A R R A S TA J AT E L E (S ÖÖK , JOOK , KOH T, TRENNINIPP, SOOV)?

VIIMASEL AJAL TEEN ENDALE T RENNI K A AS A JOOGIKS: VESI+PAL JU SIDRUNIT. HAPU V E S I HOI A B KUIDAGI ME E L E D ERKSANA MÄNGU AJAL. SOOVITUS: ASTUGEM VÄLJAKULE NAERATUS NÄOL :) w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

WTA TURNIIRID 4.-10. JAANUAR: Brisbane (Premier, auhinnafond 1 000 000 dollarit), Shenzhen (International, 500 000), Auckland (International, 250 000) Brisbane´i turniiri võit 2012. aasta jaanuari esimesel nädalal on seni Kaia Kanepi karjääri parim saavutus WTA turniiridel. Ülejäänud turniirid, mille Kanepi on võitnud, ei olnud koosseisult nii tugevad.

11.-17. JAANUAR: Sydney (Premier, 710 000), Hobart (International, 250 000) 9.-15. VEEBRUAR: Antwerpen (Premier, 731 000), Pattaya (International, 250 000) 16.-22. VEEBRUAR: Dubai (Premier, 2 513 000), Rio de Janeiro (International, 250 000) 23. VEEBRUAR-1. MÄRTS: Doha (Premier, 731 000), Acapulco (International, 250 000) 2.-8. MÄRTS: Monterrey (International, 500 000), Kuala Lumpur (International, 250 000) 9.-22. MÄRTS: Indian Wells (Premier, auhinnafond seni avaldamata)

AUSTRALIAN OPEN 19. JAANUAR – 1. VEEBRUAR, Melbourne.

Eesti tennisistidest pääseb Kaia Kanepi otse põhiturniirile, Jürgen Zoppi ja Anett Kontaveidi edetabelikoht võimaldab osavõttu kvalifikatsioonist, mis algab 14. jaanuaril.

RAHVUSVAHELISED VÕISTKONNATURNIIRID 4.-10. JAANUAR, Perth: Hopman Cup 7.-8. VEEBRUAR: FedCupi Maailmaliiga 1. ring 6.-8. MÄRTS: Davis Cupi Maailmaliiga 1. ring.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ATP TURNIIRID 5.-11. JAANUAR: Brisbane, Chennai, Doha (kõik ATP 250) 12.-18. JAANUAR: Auckland, Sydney (mõl. ATP 250) 2.-8. VEEBRUAR: Montpellier, Quito, Zagreb (kõik ATP 250) 9.-15. VEEBRUAR: Rotterdam (ATP 500), Memphis, Sao Paulo (mõl. ATP 250) 16.-22. VEEBRUAR: Rio de Janeiro (ATP 500), Marseille, Delray Beach (mõl. ATP 250) 23. VEEBRUAR-1. MÄRTS: Acapulco, Dubai (ATP 500), Buenos Aires (ATP 250) 9.-22. MÄRTS: Indian Wells (ATP Masters 1000)

VÕISTLUSED EESTIS 4.-7. VEEBRUAR FedCupi II liiga Euro-Aafrika tsooni turniir, Tallinn, Tere Tennisekeskus.

Tallinnas osaleb kaheksa naiskonda, kes vahetult enne turniiri loositakse kahte alagruppi. Meile tulevad külla Bosnia, Egiptuse, Soome, Iirimaa, Luksemburgi, Sloveenia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi naiskonnad.

2.-4. JAANUAR: Noorte GP P12 (Tallinn) ja T12 (Tartu) 9.-11. JAANUAR: Täiskasvanute GP (Pärnu) 12.-17. JAANUAR: Tennis Europe U14 turniir (Narva) 17.-19. JAANUAR: Noorte GP P14 (Tallinn) ja T14 (Viljandi) 24.-26. JAANUAR: Noorte GP P18 (Pärnu) ja T18 (Tartu) 31. JAANUAR-2. VEEBRUAR: Noorte GP P12 (Tallinn) ja T12 (Pärnu)

ATP CHALLENGER-TURNIIRID Siin on toodud ainult Eestile lähemal toimuvad võistlused.

9.-15. VEEBRUAR: Bergamo (auhinnafond 42 500 eurot) Bergamo Challenger oli Jürgen Zoppi üks esimesi edukaid turniire sellel tasemel, kui ta 2011. aastal jõudis siin poolfinaali.Turniiril kogutud punktidega kerkis Zopp esmakordselt maailma 200 parema sekka.

16.-22. VEEBRUAR: Wroclaw (85 000 eurot) 23. VEEBRUAR-1. MÄRTS Cherbourg (42 500 eurot) 95

ANKEET

KALENDER

HARRASTUSTENNISISTI

EESTI JA MAAILMA

tennise kalender

ankeet

Uues rubriigis hakkame avaldama kahe ajakirja ilmumise vahelise perioodi tähtsamaid turniire nii Eestis kui ka maailmas.

Praegu pole muidugi veel teada, milliseid ATP ja WTA turniire Eesti tennisistid valivad, ent kalendris on kõik tugevamad turniirid ja meie lähedal peetavad ATP Challenger-turniirid.

Tekst ajakiri Tennis Fotod erakogu, Scanpix, internet

Tavapärases rubriigis vastab seekord küsimustele Mirja-Helen Järvel, esiliiga harrastusmängija, kahe lapse ema.

1

MILLAL JA KUIDAS AVASTASID ENDA JAOKS TENNISEMÄNGU? EKS IKK A VANEMAT E ABIGA. MINU ESIMENE T ENNISE T RENN OL I 4 -A AS TASENA T IIU NEIL ANDI JUURES JA VIIESELT L ÄKSIN AITA PÕLDMA JUURDE. TENNISE LÕPE TASIN PÕLVEVIGASTUSE TÕT TU 15-AASTASENA. HARRASTUSTENNISE AVASTASIN ENDA JAOKS 10 AASTAT HIL JEM, KUI MU POEG LÄKS FREDI VÖÖRMANI TENNISEAKADEEMIASSE. TÕIN VANA VARUSTUSE PÖÖNINGULT ALLA JA ALUSTASIN UUESTI.

2

KUI PALJU TRENNI TEED JA VÕISTLED (KOORMUS/KORDADES, T UNDIDE S , N Ä D A L A S , K A S GRUP IS VÕI S ÕB R AG A VÕI TREENERIGA)?

JÕUSAALIS TREENIN 2-4 KORDA NÄDAL AS JA TENNISE TRENNI TEEN 1-2 KORDA NÄDALAS. TREENERITEGA HARJUTAN AEG-AJALT, KUID ÜLDJUHUL TREENIN KOOS TEISTE HARRASTAJATEGA. NÄDALAVAHE TUSTEL ÜRITAN JÕUDA KA VÕISTLUSTELE.

3 4

KES ON TREENER JA MIKS SELLINE VALIK? KONKREE TSE T TREENERIT MUL EI OLE, PIGEM OLEN KÄINUD NÜÜD ERINEVATE TREENERITE JUURES.

MILLISES K LUBIS TREENID JA KUIDAS OMA K LUBI ISELOOMUSTAKSID? ROCCA AL MARES. KODU L ÄHEDAL JA A JA JOOKSUL SA ANUD KUIDAGI VÄGA OMAKS. KÕIK VA JAL IK ON ÜHES KOHAS: JÕUSA AL , UJUMINE, TENNIS.

5

MIS M A R K I O N S U R E K E T? VA R U S T U S L AIEMALT: K AS ON OLULINE SULLE, MIS JALATSEID EELISTAD, MILLISEID BRÄNDE, MATERJALE? WILSON BL ADE 10 4. REKE T ID ON MUL L AP SES T SA AT I WILSONI OMAD JA ARVAN, E T JÄ ÄN NENDE JUURDE. TOSSUDE PUHUL EELISTAN NIKE T. MUU VA R U S T U S T E KOH A P E A LT E I OL E BR Ä ND OLULINE, PIGEM MUGAVUS JA VÄLIMUS.

6

KELLELE SARNANED KÕIGE ENAM MA AILMA /EESTI TIPPUDEST O M A M Ä N G I J A P R O F IIL ILT, PÕHJENDA MILLE POOLEST? SEDA KÜSIMUST ON KEERULINE KOMMENTEERIDA, SEST NEED 10 AASTAT,

94

Tekst: Ajakiri Tennis Fotod: Scanpix

MirjaHelen Järvel

KUI MA ISE TENNIST EI MÄNGINUD, EI JÄLGINUD MA ENAM TENNISEVÕISTLUSI SELLISEL MOEL. SEEGA PRAEGU ON ENAMUS MÄNGIJATEST VÕÕRAD NIMED, KEDA ALLES NÜÜD VAADATES MÄNGULISELT TUNDMA ÕPIN JA ENDAGA SEOSTADA EI OSK AGI. KÜLL AGA NAISTEST ON MULLE MÄNGULISELT AL AT I MEELDINUD SERENA WILLIAMS. SEE USKUMATU JÕUD (LOOMALIK JÕUD!) JA TAHE ON EESKUJUKS.

7

MIL L E ÜL E T ENNISEM Ä NGUG A SEOSE S UHKUS T T UNNED (SAAVUTUS)?

2002. A ASTAL ISL ANDIL I T F NOORT E T URNIIRIL ÜKSIKMÄNGUS 2 . KOH T JA PA A RISM Ä NGUS E SIKOH T. E E S T IS 19 98. A A S TA L T-12 MEISTRIVÕISTLUSTEL KOLMAS KOHT. HE TKEL HARRASTA JANA OLEN VÄGA RAHUL OMA ESILIIGA 5. KOHAGA.

8

RASKEIM KOGETUD HETK SEOSES TENNISEGA? TÕENÄOLISELT 2002-2004 A ASTA, KUI MU PÕLVED HAKK ASID VA L U TA M A JA A R S T IDE LT A BI E I S A A NUD. OL IN S UNNI T UD TENNISEGA LÕPPARVE TEGEMA. RASKE OLI LOOBUDA JA LEPPIDA, E T OMA EESMÄRKE JA UNISTUSI EI SAAGI TEOSTADA.

9

MIS ON SP ORDIS ( T ENNISES) SINU MOTO VÕI MUU MOTIVATSIOONI ALLIKAS? N AU T IDA SE DA , MIDA T E E N. KUI T UNNE N, E T SE E MUU T UB KOHUSTUSEKS, VÄHENDAN KOHE KOORMUST. HARRASTUSTENNIS ON MINU JAOKS SPORT ENDA LÕBUKS, SEEGA MA EI VÕTA TENNIST NII TÕSISELT KUI LAPSENA, VAID PIGEM ÜRITAN NAUTIDA IGA PISIKEST OSA SELLEST. MOTIVATSIOON ON MUIDUGI HEAD T ULEMUSED. PÜST I TADA EESMÄRKE JA NENDE SUUNAS LIIKUDA.

10

SOOVITUS VÕI NIPP TEISTELE H A R R A S TA J AT E L E (S ÖÖK , JOOK , KOH T, TRENNINIPP, SOOV)?

VIIMASEL AJAL TEEN ENDALE T RENNI K A AS A JOOGIKS: VESI+PAL JU SIDRUNIT. HAPU V E S I HOI A B KUIDAGI ME E L E D ERKSANA MÄNGU AJAL. SOOVITUS: ASTUGEM VÄLJAKULE NAERATUS NÄOL :) w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

WTA TURNIIRID 4.-10. JAANUAR: Brisbane (Premier, auhinnafond 1 000 000 dollarit), Shenzhen (International, 500 000), Auckland (International, 250 000) Brisbane´i turniiri võit 2012. aasta jaanuari esimesel nädalal on seni Kaia Kanepi karjääri parim saavutus WTA turniiridel. Ülejäänud turniirid, mille Kanepi on võitnud, ei olnud koosseisult nii tugevad.

11.-17. JAANUAR: Sydney (Premier, 710 000), Hobart (International, 250 000) 9.-15. VEEBRUAR: Antwerpen (Premier, 731 000), Pattaya (International, 250 000) 16.-22. VEEBRUAR: Dubai (Premier, 2 513 000), Rio de Janeiro (International, 250 000) 23. VEEBRUAR-1. MÄRTS: Doha (Premier, 731 000), Acapulco (International, 250 000) 2.-8. MÄRTS: Monterrey (International, 500 000), Kuala Lumpur (International, 250 000) 9.-22. MÄRTS: Indian Wells (Premier, auhinnafond seni avaldamata)

AUSTRALIAN OPEN 19. JAANUAR – 1. VEEBRUAR, Melbourne.

Eesti tennisistidest pääseb Kaia Kanepi otse põhiturniirile, Jürgen Zoppi ja Anett Kontaveidi edetabelikoht võimaldab osavõttu kvalifikatsioonist, mis algab 14. jaanuaril.

RAHVUSVAHELISED VÕISTKONNATURNIIRID 4.-10. JAANUAR, Perth: Hopman Cup 7.-8. VEEBRUAR: FedCupi Maailmaliiga 1. ring 6.-8. MÄRTS: Davis Cupi Maailmaliiga 1. ring.

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

ATP TURNIIRID 5.-11. JAANUAR: Brisbane, Chennai, Doha (kõik ATP 250) 12.-18. JAANUAR: Auckland, Sydney (mõl. ATP 250) 2.-8. VEEBRUAR: Montpellier, Quito, Zagreb (kõik ATP 250) 9.-15. VEEBRUAR: Rotterdam (ATP 500), Memphis, Sao Paulo (mõl. ATP 250) 16.-22. VEEBRUAR: Rio de Janeiro (ATP 500), Marseille, Delray Beach (mõl. ATP 250) 23. VEEBRUAR-1. MÄRTS: Acapulco, Dubai (ATP 500), Buenos Aires (ATP 250) 9.-22. MÄRTS: Indian Wells (ATP Masters 1000)

VÕISTLUSED EESTIS 4.-7. VEEBRUAR FedCupi II liiga Euro-Aafrika tsooni turniir, Tallinn, Tere Tennisekeskus.

Tallinnas osaleb kaheksa naiskonda, kes vahetult enne turniiri loositakse kahte alagruppi. Meile tulevad külla Bosnia, Egiptuse, Soome, Iirimaa, Luksemburgi, Sloveenia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi naiskonnad.

2.-4. JAANUAR: Noorte GP P12 (Tallinn) ja T12 (Tartu) 9.-11. JAANUAR: Täiskasvanute GP (Pärnu) 12.-17. JAANUAR: Tennis Europe U14 turniir (Narva) 17.-19. JAANUAR: Noorte GP P14 (Tallinn) ja T14 (Viljandi) 24.-26. JAANUAR: Noorte GP P18 (Pärnu) ja T18 (Tartu) 31. JAANUAR-2. VEEBRUAR: Noorte GP P12 (Tallinn) ja T12 (Pärnu)

ATP CHALLENGER-TURNIIRID Siin on toodud ainult Eestile lähemal toimuvad võistlused.

9.-15. VEEBRUAR: Bergamo (auhinnafond 42 500 eurot) Bergamo Challenger oli Jürgen Zoppi üks esimesi edukaid turniire sellel tasemel, kui ta 2011. aastal jõudis siin poolfinaali.Turniiril kogutud punktidega kerkis Zopp esmakordselt maailma 200 parema sekka.

16.-22. VEEBRUAR: Wroclaw (85 000 eurot) 23. VEEBRUAR-1. MÄRTS Cherbourg (42 500 eurot) 95

VÄLJAKUD

VÄLJAKUD

väljakud TALLINN TERE TENNISEKESKUS Sõjakooli 10 telefon 687 8292 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 7 kõvakattega ja 4 vaipkattega siseväljakut 7 saviliivakattega väljakut info@teretennis.ee www.teretennis.ee TONDIRABA TENNISEKESKUS Tondiraba tn 11 telefon 600 2915, 56 220 314 E-P 8.00-23.00 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut 4 sulgpalliväljakut, lauatenniselaud www.tennisekool.ee KADRIORU TENNISEKESKUS Koidula 38 telefon 602 5111 E-P 8.00-23.00 2 vaipkattega siseväljakut 14 saviliivakattega väljakut info@tenniskadriorus.ee www.tenniskadriorus.ee facebook: tenniskadriorus AUDENTESE TENNISEHALL Tondi 84 telefon 655 3558 E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 5 kõvakattega väljakut kilehallis info@teretennis.ee www.teretennis.ee ROCCA AL MARE TENNISEKESKUS Haabersti 5 telefon 660 0540 E-R 7.00-22.00, L-P 9.00-21.30 7 kõvakattega siseväljakut 4 kunstmuru väljakut kilehallis broneerimine@ramtennis.ee www.ramtennis.ee PIRITA TOP TENNISEKESKUS Regati pst 1 telefon 639 8814, 555 199 40 E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, 96

keskused

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi, või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil laura@tennis.ee

L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, 4 liiva välisväljakut www.toptennis.ee

LAULASMAA TENNISEKLUBI Laulasmaa Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633

PÄRNU KESKLINNA TK Ringi 14 a, telefon 52 15524 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak talvel: 1 vaipkattega väljak

RTEAM TENNISEHALL Regati pst 1 telefon 555 383 08 E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 3 kõvakattega väljakut kilehallis roland@rteam.eu www.rteam.eu

TARTU

SAVIAUGU TENNISEKLUBI Jannseni 39, Pärnu, telefon 50 84498

MERIVÄLJA TENNISEVÄLJAK Soovõha 6 kunstmuru väljakukate telefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 eestisporditulevik@gmail.com

TARTU AKADEEMILINE Tenniseklubi Baeri 6 telefon 50 45874 E-P 8.00-22.00 4 väljakut (3 liiva, 1 kõvakate) arvopattak@gmail.com

NÕMME TENNISEKESKUS Rahu 3 telefon 657 2488 3 muru ja 6 liiva välisväljakut

TÄHTVERE TENNISEKESKUS Laulupeo pst 19 telefon 50 90705 4 vaipkattega ja 2 kõvakattega siseväljakut info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee

TALLINNA KALEVI TENNISEKLUBI Herne 28 telefon 645 9229 E-P 7.00-23.00 10 liiva välisväljakut

BIOMEDICUM Ravila 19 telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00 2 kunstmuru välisväljakut

IDAKESKUSE TENNISEKLUBI Punane 16 telefon 699 0220, 50 14 221 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut sport.idakeskus.ee

TAMME SISETENNISEHALL Tamme pst 1 telefon 742 8194

VIIMSI SPORDIHALL Sõpruse tee 5 Haabneeme, Viimsi vald, Harju maakond telefon 608 0272 SPORDIKLUBI MUUGA VTK Tudra tee 9 Maardu, Harjumaa telefon 623 2081 SAKU TENNISEKLUBI Silla 2a Saku, Saku vald, Harju maakond telefon 50 40 309 2 liivaväljakut www.sakutennis.ee

PÄRNU PÄRNU TENNISEKESKUS Tammsaare 18a telefon 446 4648 3 saviliiva väljakut 1 kõvakattega väljak PÄRNU TENNISEHALL JA MEREHALL Tammsaare pst 39, telefon 442 7246 E-R 8.00-22.00 L 9.00-21.00, P 10.00-21.00 6 siseväljakut 6 välisväljakut info@tennisehall.ee www.tennisehall.ee w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

MUJAL EESTIS SINDI TENNISEVÄLJAKUD Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 858 486 2 liivaväljakut sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com PÕLVA TENNISEKLUBI Metsa 7, Põlva telefon 56 357 310 2 liivaväljakut VILJANDI SPORDIKESKUS Ranna pst 3 telefon 50 11823 E-P 8.00-20.00 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak www.viljandimaa.ee/spordikeskus RAPLA TENNISEKLUBI Jõe 49, Rapla telefon 504 5203 2 liivaväljakut donatas@tennis.ee; www.raplatennis.ee SAMBLAMÄE HOSTEL Mõedaku, Rägavere vald Lääne-Viru maakond telefon 325 1777 www.hot.ee/sambla MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA Riia mnt 52d, Viljandi telefon 435 4845 www.mannimaja.ee KOHILA SPORDIKOMPLEKS Kooli 1, Kohila vald, w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Rapla maakond telefon 489 0971 www.kohilasport.ee KAMBJA TENNISEVÄLJAK Võru mnt 8 Kambja Kambja vald, Tartu maakond telefon 741 6232 ELVA TENNISEKLUBI Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 2 liiva välisväljakut teele@elvatennis.eu www.facebook.com/ElvaTenniseklubi HIIUMAA TENNISEKLUBI Turu 7, Kärdla telefon 53 303 832 või 463 3010 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak (mai – oktoober) E-P 10.00-22.00 PÕLTSAMAA TENNISEVÄLJAK Kaare 19 Põltsamaa telefon 776 0035 JÕGEVA LINNA TENNISEVÄLJAKUD Aia 34c, Jõgeva telefon 772 1922 2 kunstmuruväljakut www.jogevasport.ee/tennisev-ljakud KULLAMAA PUHKEKESKUS Saare talu, Kullametsa Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 477 5515 LAINELA PUHKEKÜLA Neeme tee 70 Käsmu, Vihula Vald Lääne-Viru maakond telefon 323 8133 NUUSTAKU TENNISEKLUBI Munamäe 18-11, Otepää telefon 50 97105

URUMARJA SPORDIBAAS Urumarja Tori vald, Pärnu maakond telefon 447 4038 KURESSAARE TENNISEKESKUS Staadioni 1, Kuressaare telefon 58 66 6266 E-R 09.00-21.00, L ja P 10.00-19.00 5 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut KURESSAARE SPORDIKESKUS Vallimaa 16a, Kuressaare telefon 45 20375 2 siseväljakut E-R 8.00-22.00; L-P 12.00-19.00 TÜRI TENNISEKLUBI Pikk 9, Türi telefon 50 89187; jaan@hong.ee 3 liivaväljakut PROMENAAD TENNISEKLUBI Vee 10, Haapsalu telefon 50 23047 4 liivaväljakut www.promenaad.ee RAKVERE SPORDIKESKUS Näituse 2a, Rakvere telefon 325 5805, 53 028 600 3 liivaväljakut info@rakverespordikeskus.ee www.rakverespordikeskus.ee VALTU SPORDIMAJA Saare 11, Kaerepere, Kehtna vald telefon 514 8261 1 kunstmuru välisväljak www.valtuspordimaja.kehtna.ee VÕRU TENNISEVÄLJAK Vee tn 4a, Võru telefon 782 8770 www.voruspordikeskus.ee VÕSU TENNISEVÄLJAK Lääne 13, Võsu Lääne-Viru maakond telefon 323 8320, 50 35354 www.mannisalu.ee 97

VÄLJAKUD

VÄLJAKUD

väljakud TALLINN TERE TENNISEKESKUS Sõjakooli 10 telefon 687 8292 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 7 kõvakattega ja 4 vaipkattega siseväljakut 7 saviliivakattega väljakut info@teretennis.ee www.teretennis.ee TONDIRABA TENNISEKESKUS Tondiraba tn 11 telefon 600 2915, 56 220 314 E-P 8.00-23.00 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut 4 sulgpalliväljakut, lauatenniselaud www.tennisekool.ee KADRIORU TENNISEKESKUS Koidula 38 telefon 602 5111 E-P 8.00-23.00 2 vaipkattega siseväljakut 14 saviliivakattega väljakut info@tenniskadriorus.ee www.tenniskadriorus.ee facebook: tenniskadriorus AUDENTESE TENNISEHALL Tondi 84 telefon 655 3558 E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 5 kõvakattega väljakut kilehallis info@teretennis.ee www.teretennis.ee ROCCA AL MARE TENNISEKESKUS Haabersti 5 telefon 660 0540 E-R 7.00-22.00, L-P 9.00-21.30 7 kõvakattega siseväljakut 4 kunstmuru väljakut kilehallis broneerimine@ramtennis.ee www.ramtennis.ee PIRITA TOP TENNISEKESKUS Regati pst 1 telefon 639 8814, 555 199 40 E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, 96

keskused

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi, või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil laura@tennis.ee

L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, 4 liiva välisväljakut www.toptennis.ee

LAULASMAA TENNISEKLUBI Laulasmaa Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633

PÄRNU KESKLINNA TK Ringi 14 a, telefon 52 15524 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak talvel: 1 vaipkattega väljak

RTEAM TENNISEHALL Regati pst 1 telefon 555 383 08 E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 3 kõvakattega väljakut kilehallis roland@rteam.eu www.rteam.eu

TARTU

SAVIAUGU TENNISEKLUBI Jannseni 39, Pärnu, telefon 50 84498

MERIVÄLJA TENNISEVÄLJAK Soovõha 6 kunstmuru väljakukate telefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 eestisporditulevik@gmail.com

TARTU AKADEEMILINE Tenniseklubi Baeri 6 telefon 50 45874 E-P 8.00-22.00 4 väljakut (3 liiva, 1 kõvakate) arvopattak@gmail.com

NÕMME TENNISEKESKUS Rahu 3 telefon 657 2488 3 muru ja 6 liiva välisväljakut

TÄHTVERE TENNISEKESKUS Laulupeo pst 19 telefon 50 90705 4 vaipkattega ja 2 kõvakattega siseväljakut info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee

TALLINNA KALEVI TENNISEKLUBI Herne 28 telefon 645 9229 E-P 7.00-23.00 10 liiva välisväljakut

BIOMEDICUM Ravila 19 telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00 2 kunstmuru välisväljakut

IDAKESKUSE TENNISEKLUBI Punane 16 telefon 699 0220, 50 14 221 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut sport.idakeskus.ee

TAMME SISETENNISEHALL Tamme pst 1 telefon 742 8194

VIIMSI SPORDIHALL Sõpruse tee 5 Haabneeme, Viimsi vald, Harju maakond telefon 608 0272 SPORDIKLUBI MUUGA VTK Tudra tee 9 Maardu, Harjumaa telefon 623 2081 SAKU TENNISEKLUBI Silla 2a Saku, Saku vald, Harju maakond telefon 50 40 309 2 liivaväljakut www.sakutennis.ee

PÄRNU PÄRNU TENNISEKESKUS Tammsaare 18a telefon 446 4648 3 saviliiva väljakut 1 kõvakattega väljak PÄRNU TENNISEHALL JA MEREHALL Tammsaare pst 39, telefon 442 7246 E-R 8.00-22.00 L 9.00-21.00, P 10.00-21.00 6 siseväljakut 6 välisväljakut info@tennisehall.ee www.tennisehall.ee w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

MUJAL EESTIS SINDI TENNISEVÄLJAKUD Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 858 486 2 liivaväljakut sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com PÕLVA TENNISEKLUBI Metsa 7, Põlva telefon 56 357 310 2 liivaväljakut VILJANDI SPORDIKESKUS Ranna pst 3 telefon 50 11823 E-P 8.00-20.00 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak www.viljandimaa.ee/spordikeskus RAPLA TENNISEKLUBI Jõe 49, Rapla telefon 504 5203 2 liivaväljakut donatas@tennis.ee; www.raplatennis.ee SAMBLAMÄE HOSTEL Mõedaku, Rägavere vald Lääne-Viru maakond telefon 325 1777 www.hot.ee/sambla MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA Riia mnt 52d, Viljandi telefon 435 4845 www.mannimaja.ee KOHILA SPORDIKOMPLEKS Kooli 1, Kohila vald, w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

Rapla maakond telefon 489 0971 www.kohilasport.ee KAMBJA TENNISEVÄLJAK Võru mnt 8 Kambja Kambja vald, Tartu maakond telefon 741 6232 ELVA TENNISEKLUBI Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 2 liiva välisväljakut teele@elvatennis.eu www.facebook.com/ElvaTenniseklubi HIIUMAA TENNISEKLUBI Turu 7, Kärdla telefon 53 303 832 või 463 3010 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak (mai – oktoober) E-P 10.00-22.00 PÕLTSAMAA TENNISEVÄLJAK Kaare 19 Põltsamaa telefon 776 0035 JÕGEVA LINNA TENNISEVÄLJAKUD Aia 34c, Jõgeva telefon 772 1922 2 kunstmuruväljakut www.jogevasport.ee/tennisev-ljakud KULLAMAA PUHKEKESKUS Saare talu, Kullametsa Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 477 5515 LAINELA PUHKEKÜLA Neeme tee 70 Käsmu, Vihula Vald Lääne-Viru maakond telefon 323 8133 NUUSTAKU TENNISEKLUBI Munamäe 18-11, Otepää telefon 50 97105

URUMARJA SPORDIBAAS Urumarja Tori vald, Pärnu maakond telefon 447 4038 KURESSAARE TENNISEKESKUS Staadioni 1, Kuressaare telefon 58 66 6266 E-R 09.00-21.00, L ja P 10.00-19.00 5 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut KURESSAARE SPORDIKESKUS Vallimaa 16a, Kuressaare telefon 45 20375 2 siseväljakut E-R 8.00-22.00; L-P 12.00-19.00 TÜRI TENNISEKLUBI Pikk 9, Türi telefon 50 89187; jaan@hong.ee 3 liivaväljakut PROMENAAD TENNISEKLUBI Vee 10, Haapsalu telefon 50 23047 4 liivaväljakut www.promenaad.ee RAKVERE SPORDIKESKUS Näituse 2a, Rakvere telefon 325 5805, 53 028 600 3 liivaväljakut info@rakverespordikeskus.ee www.rakverespordikeskus.ee VALTU SPORDIMAJA Saare 11, Kaerepere, Kehtna vald telefon 514 8261 1 kunstmuru välisväljak www.valtuspordimaja.kehtna.ee VÕRU TENNISEVÄLJAK Vee tn 4a, Võru telefon 782 8770 www.voruspordikeskus.ee VÕSU TENNISEVÄLJAK Lääne 13, Võsu Lääne-Viru maakond telefon 323 8320, 50 35354 www.mannisalu.ee 97

RISTSÕNA

SHARING THE GOAL OF PERFECTION.

NOVAK DJOKOVIC

LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND Big Calendar Chronograph

kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahenduse korral mummudesse) ees-ja perekonnanimi

kontakttelefon

ÕIGE VASTUS SAADA AJAKIRJA TENNIS TOIMETUSSE AADRESSIL: AJAKIRI TENNIS, SÕJAKOOLI 10, TALLINN 11316 VÕI E-MAILI TEEL LAURA@TENNIS.EE ENNE 2. JAANUARI 2015. A. KÕIGI ÕIGESTI VASTANUTE VAHEL LOOSITAKSE VÄLJA RAAMATUD "EESTI TENNIS 100" JA "ROGER FEDERER, KÕIGI AEGADE SUURIM".

EELMISE RISTSÕNA VÕITJA ON KALMER PIISKOP. VÕTAME VÕITJAGA ÜHENDUST! EELMISE NUMBRI RISTSÕNA ÕIGE LAHENDUS OLI: SANIA MIRZA JA BRUNO SOARES.

98

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

WWW.GOLDTIME.EE • WWW.KAUBA MA JA .EE

RISTSÕNA

SHARING THE GOAL OF PERFECTION.

NOVAK DJOKOVIC

LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND Big Calendar Chronograph

kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahenduse korral mummudesse) ees-ja perekonnanimi

kontakttelefon

ÕIGE VASTUS SAADA AJAKIRJA TENNIS TOIMETUSSE AADRESSIL: AJAKIRI TENNIS, SÕJAKOOLI 10, TALLINN 11316 VÕI E-MAILI TEEL LAURA@TENNIS.EE ENNE 2. JAANUARI 2015. A. KÕIGI ÕIGESTI VASTANUTE VAHEL LOOSITAKSE VÄLJA RAAMATUD "EESTI TENNIS 100" JA "ROGER FEDERER, KÕIGI AEGADE SUURIM".

EELMISE RISTSÕNA VÕITJA ON KALMER PIISKOP. VÕTAME VÕITJAGA ÜHENDUST! EELMISE NUMBRI RISTSÕNA ÕIGE LAHENDUS OLI: SANIA MIRZA JA BRUNO SOARES.

98

w w w. a j a k i r i t e n n i s . e e

WWW.GOLDTIME.EE • WWW.KAUBA MA JA .EE