Tennis kevad 2016 by Ajakiri Tennis

EESTI

TENNISEAJAKIRI

Davis Cup: Eesti edasipääs ja Marcos Baghdatise intervjuu Kuidas sai alguse tennise profiajastu Mängija luubi all: Maileen Nuudi

Nr. 1 (36) 4 eur 2016 KEVAD

Kommentaar: kas ja kuidas peaks tipptennisist mängu muutma? Psühholoog kummutab levinud müüte

Poksitrenn tuleb tennisistile kasuks Analüüs: neli erinevat mängustiili

Kenneth

Raisma esimesed unistused juba täitunud

108 lk

Crafter’s on põhjamaisest puhtast loodusest inspireeritud Eesti käsitöödžinn. Liviko džinnimeistrite sajanditepikkune kogemus, hoolikalt valitud ürdid ning laitmatus tasakaalus retsept nr 23 loovad üheskoos tõeliselt erakordse maitseelamuse.

Käsitsi valmistatud. Hoole ja armastusega. retsept nr 23 – mailaseürdi ja fenkoliga

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Sinu tervist.

õpu

tit s Ees

v ä is a n u d e n d ine

tipp

ten

nis

u an

l ari

Söd erli

T e n n is e v ä l j a a n d ng ja ja Don at

nis

Te n

iri

fot

Tennis on jätkuvalt fookuses! Head Tennise lugejad,

iimased kuud ja nädalad on tenniseuudiste poolest olnud väga rikkalikud. Positiivsele poolele saame kindlasti kanda Anett Kontaveiti viimase aja edukad esitused, samuti Eesti meeste Davis Cupi koondise head mängud Tallinnas toimunud turniiril ja taas kerkimise astme võrra kõrgemasse liigasse, kust on hea edasi minna. Samuti teeb rõõmu meie noore lootuse Kenneth Raisma areng: ta on tõusnud võrdväärsena meie pikaaegset koondise teist numbrit Vladimir Ivanovi toetama ning ka Jürgen Zopp saab oma seljatagust seetõttu kindlamana tunda. Raisma abi kulus Tallinnaski toimuval Davis Cupil marjaks ära, kuna Ivanovi mängu häiris pisut käevigastus. Kenneth Raisma on ka meie seekordse Tennise kevadnumbri esikaanestaar, see on temaga esimene pikem ja tõsisem intervjuu Tennise kaante vahel. Kuigi noor mees on juba üksjagu saavutanud, on ta ikkagi alles oma tee alguses, kus kõik suuremad katsumused ja eneseületamised alles ees seisavad. Raisma on üks nendest paljudest andekatest noorsportlastest, kelle talenti nähti juba väga varajases nooruses, paljud sellised suured lootused paraku kustuvad varem või hiljem, kas subjektiivsetel või objektiivsetel põhjustel. Lähiaastad peavad näitama, kuidas Kennethi areng ses osas jätkub ja kui kaugele ta maailma tennise tippkonkurentsis jõuab. Negatiivne uudis tennisemaailmast oli loomulikult Maria Šarapova positiivne dopinguproov, millest on palju räägitud ja mis on tekitanud palju vastakaid arvamusi. Ajakirja trükki mineku ajaks polnud Šarapovale määratud karistus veel selgunud, sellest sõltus, kas ta saab osaleda ka näiteks Rio olümpiamängudel ja kuidas tema karjäär tipptennises üldse jätkuda võiks. Eestit väisasid viimastel kuudel kaks absoluutsesse maailma tippu kuulunud tennisisti, Robin Söderling ja Marcos Baghdatis, nendest teeme loomulikult ka käesolevas numbris juttu. Ja loodame, et ka Baghdatis pole oma viimast sõna tippkonkurentsis veel öelnud. Üsna pea seisavad ees nii Prantsusmaa lahtised kui Wimbledon. Koduses tennises hakkab sisehooaeg peagi otsi kokku tõmbama, ees on ootamas põnev ja kuum tennisesuvi. Järgmise Tennisega tulemegi taas välja suve alguses. Seniks kena kevade jätku ja häid tenniseelamusi igal tasandil!

Donatas Narmont Tennise väljaandja

A j a k i r i t e n ni s tä n a b t o e t u s e e e s t

HR jaanus paasi

Nr. 1 (36) 2016 kevad Ajakiri ilmub neli korda aastas

bestpress oü sõjakooli 10, 11316 tallinn ajakiri@tennis.ee kontakt: 626 4782 www.ajakiritennis.ee

t oime t us t o i me ta j a-s e k r e tä r Laura Rahe laura@tennis.ee t o i me ta j a Ants Põldoja ants@tennis.ee kül jendus Evelin Linholm ajakiri@tennis.ee turundus- ja le vijuht Kätlin Suviste katlin@tennis.ee vä l j a a n d j a Donatas Narmont donatas@tennis.ee

RE k l a a m ajakiri@tennis.ee telefon: 626 4780 nordicom reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770 Esikaanel: Kenneth Raisma Foto: Aivar Kullamaa Täname Tere Tennisekeskust

sisukord

Tennisenopped

U14 tüdrukud Winter Cupi finaalis

Levandi ja Kaul Eesti karikavõitjaks

Lastetennis ja noorteliiga

16 Uue aasta lubadused ja unistused

Eesti kerkis Davis Cupi II liigasse

Neli erinevat mängustiili

Mängija luubi all: Maileen Nuudi

Tulevikutegija: Viktoria Kleer Kliimand

Tulevikutegija: Marten Murrand

Australian Openi ülevaade

Kuidas algas tennise profiajastu

Eesti tennisenaiskond täitis eesmärgi

Kokkuleppemängud tennises

Tennis&Glamuur

Tere TK uued võistlused

Liigatennise punktisüsteemist

Poksitreening on tennisistile kasulik

Tipptennisist: kuidas treenib, mida sööb?

Marcos Baghdatis Tallinnas

Revali spordisokid

Niitvälja Golfiklubi uus maja

Jõelähtme golfi hooajaplaanid

Meerhof 2.0: uusarendus tenniseväljakuga

100

Seeniormängija intervjuu: Kaja Kirspuu

103

Harrastaja ankeet: Indrek Sepp

34 Tipptennisist peaks vajadusel mängu muutma

Goldtime Viru Keskus

Tallinna Kaubamaja

Goldtime Rocca Al Mare

Esikaane lugu: Kenneth Raisma

Tennisisti silmad – probleemid ja lahendused

80 Tennisepsühholoogia müütide kummutamine

100

54 Meistriklass: Belinda Bencic ja Nick Kyrgios

62 Robin Söderling Elisa Openil

Seeniormängija intervjuu: Kaja Kirspuu

Tennise

p o n

d e p

M a r i a Š a r a p o va pat u s ta s dopinguga Kui maailma üks tipptennisiste Maria Šarapova kuulutas 7. märtsil välja pressikonverentsi, siis kõlas siin-seal arvamusi, et ta teatab karjääri lõpetamisest. Teade oli aga palju masendavam: Šarapova avalikustas, et on jäänud Australian Openi ajal võetud dopinguproovi tulemusena vahele Meldoniumi tarvitamisega. Meldoniumi sisaldas Šarapova ravim nimega Mildronat, mida venelanna oli pikka aega tarvitanud magneesiumipuuduse ja peres levinud suhkruhaiguse tõttu. Kuid seni oli see lubatud, sest Meldonium kinnitati keelatud aineks alles 2016. aasta 1. jaanuarist. Šarapova kahetses juhtunut, kuid teatas, et rumalal kombel ei olnud ta meilitsi saadetud infot läbi lugenud ega teadnud midagi Meldoniumi keelustamisest. Šarapova palus vabandust oma toetajailt ja fännidelt, et vedas neid alt. Patukahetus siiski palju ei päästnud, järjest loobus enamik sponsoreid koostööst venelannaga. Kui pika karistuse Šarapova teenib, pole seni veel otsustatud. Kuid Meldoniumi tootjaile (ravim loojaks oli Läti meditsiiniteadlane) oli Šarapova vahelejäämine isegi kasulik, sest näiteks Venemaal tõusis ravimi müük pärast uudist kahekordselt.

Roger Federer k äis põlveoperatsioonil 17-kordne suure slämmi turniiride võitja Roger Federer katkestas oma hooaja veebruaris, sest käis meniskirebendi tõttu oma kodumaal Šveitsis artroskoopilisel põlveoperatsioonil. Mehe enda sõnul vigastas ta põlve Australian Openi poolfinaalmängus Novak Djokovici vastu. „Mul on väga kahju, et pean vahele jätma Rotterdami ja Dubai turniiri, mis on ühed mu lemmikturniirid,“ sõnas Federer ametlikus teates. „Kuigi see oli ebameeldiv tagasilöök, võin olla tänulik saatusele, et enamiku enda karjäärist olen püsinud tervena. Arstide sõnul möödus operatsioon edukalt ja pärast normaalset taastumisprotsessi naasen varsti profituurile.“ Kuigi lisaks Rotterdami ja Dubai turniirile pidi Federer vahele jätma ka Indian Wellsi tippturniiri, naases ta väljakule 23. märtsil Miamis alanud teisel kevadisel suurturniiril.

Anet t Kontaveit esmakordselt WTA turniiri poolfinaalis Eesti naiste esireket Anett Kontaveit jõudis märtsi algul oma karjääris uue tähiseni, kui pääses Monterrey 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril poolfinaali. Seni oli Kontaveidi parim tulemus sellel tasemel veerandfinaal, kuid enim punkte on ta kogunud siiski US Openi 1/8 finaali pääsemise eest. Samal turniiril võitis Kontaveit ka esmakordselt maailma TOP20 hulka kuulunud mängijat, kui talle alistus teises ringis itaallanna Sara Errani (tol hetkel WTA 17.) 6:1, 6:3. Samuti sai ta Monterreys jagu Australian Openi kunagisest finalistist Dominika Cibulkovast. Kontaveidi tee katkestas poolfinaalis belglanna Kirsten Flipkens, kellele Eesti esireket kaotas 6:7, 4:6, kuigi ta juhtis esimeses setis 5:3. Esialgu veel Monterreys teenitud 110 punktist ei piisa, et Kontaveit pääseks Rio de Janeiro olümpiale, kuid veel üks vähemalt sama edukas turniir peaks selle koha tagama.

www.ajakiritennis.ee

te nni s e n opped

Pulsikellade tootja Polar toetab tennist Meditsiini- ja sporditehnika, kaasa arvatud Polari pulsikellade maaletooja AS Mefo juhatuse esimees Enn Raud teab hästi, mis seob Polarit ja tennist. „Polar on näiteks üks Tennis Europe toetajaid,“ sõnab Raud. Nii ongi, äsja pikendati sponsorlepingut. Polari üks kasutajaid on ka maailma parimaid tennisiste Andy Murray. Juba selline seos näitab, et antud tooted on vajalikud ka tennisemängijaile. Enn Raua sõnul on pulsikellad multifunktsionaalsed, mistõttu otseselt tennisistile mõeldud toodet pole. „Suuremalt osalt vajavad pulsikelli vastupidavusalade esindajad, näiteks kuulitõukajale või jõutõstjale ei anna selle kasutamine suurt midagi,“ ütles Raud. Kuid tennisistil läheb vastupidavust vaja ning pulsikella saab kasutada jooksutreeningutel, aga ka treeningmängul, et teada saada pulsisageduse muutumist ja taastumist punktide vaheajal. Polari pulsikellade peamised tooterühmad on Multisport ja Fitness, millest teine on mõeldud pigem aktiivsele inimesele, kes ei võistle, vaid harjutab oma lõbuks. „Kindlasti tuleb rõhutada, et need tooted ei ole enam ainult pulsikellad, mida varem sihtotstarbeliselt ainult treeningu ajal kasutati. Nüüd on ta lisaks aktiivsusmonitor, mis võimaldab infot koguda 24 tundi päevas,“ rääkis Raud. Pulsikella infot saab analüüsida arvutis, kuid uue variandina ka nutitelefonis. Aktiivsusmonitor tähendab seda, et kui kell on vastavalt programmeeritud, siis ta näiteks annab kandjale märku, millal oleks vaja liikuda. „Kontoritöötaja on 55 minutit istunud ja siis kell annab häire, et peab liigutama – see on nagu passiivsushoiatus. Tippsportlasel aga võimaldab kell saada andmeid ületreenituse kohta. Siis on soovitatav võtta puhkepäev. Isegi und saab analüüsida, kas see on rahulik või rahutu ja vastavalt oma tegevust korrigeerida,“ selgitas Raud. Ning veel: kui pulsikell sisestab andmeid nutitelefoni, siis on võimalik ka vastupidine funktsioon – pulsikell annab teada kõnedest ja sõnumitest. „Näiteks sõidate maastikurattaga keerulisel rajal, kus ei saa telefoni vastu võtta. Randmel olev kell teavitab, kes parajasti helistas või sõnumi saatis,“ märkis Raud.

esti Tennise Liit toetas EOK presidendi kohale Jüri Ratast Märtsi keskel koos istunud Eesti Tennise Liidu juhatus avaldas toetust Jüri Ratase kandidatuurile Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale. EOK president valitakse 15. aprillil, kuid enne oli kandidaatidel vaja saada vähemalt 15 toetushäält, et valimistele jõuda. Lisaks Ratasele said vajaliku toetushäälte arvu kätte Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste. ETL-i presidendi Enn Pandi sõnul oli otsus üksmeelne ning määravaks sai nii Ratase senine hoiak spordialaliitude suhtes kui ka terav vajadus tuua EOK-sse värsket verd ning muutusi. Siiski tekkis ajakirjal Tennis küsimus, et miks ei antud toetust Sõõrumaale, kes endise tennisejuhi ja -sponsorina olnuks ehk loogilisim valik? „Alaliit kohtus kõigi kolme lõppvalikusse pääsenud kandidaadiga. Kõik esitasid enda nägemuse EOK presidendi tööst ja ülesannetest. Ratase programm jättis juhatusele parima mulje, kuigi Sõõrumaa teenis ka kiidusõnu,“ põhjendas ETL-i peasekretär Allar Hint. „Peamine osa valimisvõitlusest siiski alles algab ning kuidas jaguneb toetus 15. aprillil, pole veel selge.“ Ehk siis teoreetiliselt võib ETL anda otsustava hääle ka kellelegi teisele, mitte Ratasele. ETL-i nimel hääletab EOK valimiskoosolekul president Enn Pant ise.

tekst/Ajakiri Tennis fotod/Ajakiri Tennis, Scanpix

KEVAD 2016

P e rs o o n

Et Kenneth Raisma on Eesti noormeeste tennise suurim tulevikulootus, seda tõestab kas või koht maailma edetabelis. Õigupoolest on ta nimetatud tiitlit või koormat kandnud juba kuus-seitse aastat. Profikarjääri läbimurret tuleb 17-aastasel mängijal veel oodata, ent juba on ta lootusi õigustanud ning esimesed unistused täitnud. tekst/Ants Põldoja fotod/Aivar Kullamaa, Mati Hiis, Scanpix

„U

mbes 10-12-aastaselt mõtlesin, et saaks kas või suure slämmi noorteturniiril mängida, oleks ka suur asi. Nüüd olengi seal ja mängin päris arvestataval tasemel,“ rääkis Kenneth lapsepõlve soovist. Teine täitunud unistus on pääs Davis Cupile ning mitte enam statisti rollis. „Mäletan, et kui olin just Tallinna kolinud, sain ühel päeval võimaluse Davis Cupi meeskonna liikmeid soojaks lüüa. Siis juba mõtlesin, et tahaks ka seal väljakul olla,“ meenutas Raisma.

A u s t r aa l i a s l ä k s h ä s t i Eesti noormeeste esireketi esimestele sammudele sporditeel selles loos me tagasi ei vaata. Ja täitumata unistusi on veelgi, kuid mida neistki pikemalt rääkida – kõik teavad, mida üks meistriks pürgiv tennisisist ihkab. Seepärast alustame lugu tänasest päevast – lõppenud talvel tegi Raisma noorteklassi kaks parimat tulemust, kui jõudis veerandfinaali nii Orange Bowlil kui ka aasta esimesel slämmiturniiril Austraalias. „Kuna need olid veerandfinaalid, saab alati paremini, kolm mängu pidanuks veel võitma,“ hindas Raisma tulemusi. „Aga hooaja esimesel slämmiturniiril veerandfinaali jõuda – ei saa kurta. Sain Austraalias paar head võitu ja mänguliselt oli ka veerandfinaal hea, kuid võit jäi paari väikese asja taha kinni. Orange

Kenneth Raisma: minu esimesed unistused on juba täitunud

www.ajakiritennis.ee

P er soon

Bowlist on rohkem kahju, seal mängisin teise seti lõpu maha.“ Raisma võitis Melbourne´is juunioride edetabeli kõige nooremat (15) mängijat, kanadalast Felix Auger-Aliassime´i koguni 6:3, 6:1, kuid alistus siis korealasele Yunseong Chungile. Treener Andres Kuhi arvas, et kanadalase vastu lõid kogemused välja. „Kenneth säilitas olukorra üle kontrolli. Korealasega mängus pidasid mõlemad pingele vastu, aga põnevas seisus oli vastane natuke kogenum,“ leidis Kuhi. Loomulikult oli ka Davis Cup Raismale proovikivi. Seda enam, et meeskonna kapten Ekke Tiidemann eelistas noormeest kogenud Vladimir Ivanovile ja pani Raisma välja otsustavas matšis. „Ei ütleks, et olen parem!“ vastas Raisma tagasihoidliku resoluutsusega küsimusele, et järsku loeti teda juba Ivanovist kõvemaks. „Vova on hädas käevigastusega ja polnud veel sada protsenti valmis.“

Ta g a s i l ö ö k i d e ta a r e n g Nii palju võib Raisma karjääris tagasi vaadata, et 12-aastaselt mängis ta päris edukalt (jälle veerandfinaal!) maailma tugevaimal omavanuste turniiril Les Petits As. Ta oli korra ka Euroopa esireket. Järsku võinuksid praeguseks veel kaugemale jõuda? „Nuriseda ei saa,“ leidis Raisma. „Kõik turniiride tulemused ja edetabelikohad, mis meil plaanis olnud, on enam-vähem täidetud. 2015. aasta lõpuks lootsin olla 30 parema seas, aga olin 38., no peaaegu. Peaasi, et oleks kogu aeg pildil ja areneks omavanuste paremikuga koos. Siiamaani on see toiminud.“ Kuhi sõnul polnud Tennis Europe edetabelijuhi koha hoidmine omaette eesmärk. „Vähemalt sai ta korra tunda, kuidas on rahvusvahelisi turniire esireketina mängida. See on ka omamoodi pinge. Kuid poisid kasvavad erinevalt ja Kenneth on hilisema füsioloogilise arenguga. Pikkust on talle tulnud, aga testid näitavad, et testosterooni tase veres tõusis hiljem,“ ütles Kuhi. Selline test näitab kehalise küpsuse ja mehistumise saabuKEVAD 2016

Jürgen Zopp, Eesti esireket: „Minul on tugev usk Kennethi tulevikku. Ja usu peamine põhjus ei ole mitte selles, et tal on hea tundlik käsi ja paljud osavad löögid, vaid eelkõige suhtumise pärast – ta on sihikindel ja töökas. Kenneth on ka mängija, kes ise saab aru, et lihtsat teed tippu ei ole olemas. Üldiselt väga sümpaatne mängija. Loomulikult olen Eestis Kennethiga ka ise treeninud, eriti viimasel ajal, kui Vovat (Vladimir Ivanov – toim.) on vaevanud vigastus. Nemad kahekesi ongi mu peamised treeningupartnerid. Kenneth on alati mehe eest väljas ja võtab treeningust maksimumi. Tema peale võib kindel olla, et alati tuleb hea trenn, mida võib-olla kõigi meie noormängijate kohta öelda ei saa. Kenneth on ka hea suhtleja, ehkki Davis Cupi tiimis ta sellega teistest ei eristu, sest saame kõik omavahel hästi läbi ja keegi ei ela liiga sissepoole. Kui viimati pandi Tallinnas Kenneth otsustavas mängus Moldovaga platsile, siis algul ikka närveerisin tema pärast. Kui aga mäng juba käis, oli kiiresti selge, et kapteni valik õigustas end. Ennustamisega ma ei tegele, seetõttu ei oska ka öelda, kas Kenneth lööb tulevikus mu parima edetabelikoha üle. Seda enam, et ma ise üritan ka veel antud kohta parandada. Kuid mul poleks midagi selle vastu, kui temast saab parem mängija. Isegi loodan seda.“

Jürgen Zopp ja Kenneth Raisma Davis Cupil.

mise aega. Kuid Kuhi ei muretse. „Kellelgi ei jää see tulemata, aga mida hiljem, seda parem,“ möönis Kuhi. „Pead pingutama, et olla tugevamatega võrdne ja mis hiljem juurde tuleb, on nagu boonus. Meil on õnneks veel reservi. Tippsporti peakski sisenema natuke aeglasemalt. Kes liiga vara hakkavad meeste seas mängima, maksavad selle eest ikkagi lõivu, midagi jääb arengus tegemata. Kui mõned vigastused välja arvata, pole Kennethil olnud ühtki tagasilööki.“ Kiire pikkusesse kasvamine ongi viimaste aastate märksõna. „Tegelikult sai kiirem kasv veidi aega tagasi läbi,“ sõnas Raisma. „Siis pole soovitatav tõsist jõutrenni teha. Julgen arvata, et viimase poole aasta jooksul on jõudu korralikult juurde tulnud. Kui kiirem kasv lõppes, pandi kang kohe selga.“ Raismal on ka mõned konkreetsed mängulised elemendid, kus ta on viimasel ajal kiiresti arenenud: „Eeskäsi on enim edasi läinud, aga see oli ka löök, kus andis rohkem areneda. Kõik ikka räägivad minu tagakäest, aga praegu olen täiesti rahul, kui vastased mu eeskätt suruda püüavad. See hakkab muutuma juba minu ohtlikemaks löögiks.“ Servi kiirus pole 200 km/h peale veel jõudnud, aga Austraalias sai Kenneth 190 ja natuke üle pallinguid ikka löödud. „Tennises ja üldse spordis on jõu mõttes tugevaks saada kõige lihtsam asi,“ selgitas Kuhi. „Kaks aastat keskendud sellele ja oledki tugev. Aga kunst on selles, et jõu areng oleks tasakaalus liikumise, koordinatsiooni ja painduvusega.“

J o n n a k u s a i ta b pa r e m a k s s a a d a Raisma mängis mullu ka üksikuid meeste turniire ja võitis mitut maailma 500. koha lähistel paiknenud vastast. Kuid Raisma sõnul ongi maailma 500. meest lihtsam alistada, kui TOP 10 noormehi. „Meeste edetabeli keskmikega on oluliselt kergem mängida. Nad võivad palli lüüa tugevamini, aga paremad juuniorid on mängulisemad ja osavamad. Peab palju rohkem rabelema, et neid üle mängida. Kui aga meeste kõva löögi vastu suudad midagigi tekitada, on punkt sama

P e rs o o n

hästi kui läbi,“ selgitas Raisma. Taktikat on Raisma alati armastanud mängus kasutada. „Minu kõik paremad võidud on saadud takika abil. Olen suutnud oma mängu nii peale suruda, et vastasel oleks ebamugav,“ sõnas Raisma, kelle arvates taktika pole ainult meeldiv, vaid ka vajalik: „Mingi tasemeni võid tõusta taktikalise pooleta, aga päris etteotsa mitte. Peab olema plaan ja kindlasti mitte selline, et löön nii kõvasti kui suudan. Teoreetiliselt võib proovida, aga vead tulevad sisse. Mängu maha peksta sa ei suuda.“ Kuhi lisas: „Ka publikule meeldib rohkem vaadata mängulist esitust, mitte palli peksmist kuni üks eksib. Eesti tennisesõprade huvi Kennethi mängude vastu näitab, et neile meeldib tema mängu vaadata. Sama oleme kogenud ka välisturniiridel.“ Iseloomuomadustest, mis on teda aidanud areneda tugevaks mängijaks, palub Raisma rääkida Kuhil. „Kuigi ma pole horoskoopidesse uskuja, on Kenneth siiski tüüpiline Jäär. Mäletan, kuidas ta läks lapsena nuttes väljakult ära, tahtis veel mängida. Jonnakus on üks tippsportlase indikaatoreid. Ilma selleta on raske. Peab see uss kuskil sees istuma, mis sunnib vahel isegi üksi minema ja harjutama. Kennethile on see ka jonnakuse küsimus, et ta peab hakkama saama. Te arvate, et ma ei oska, aga ma saan selgeks! Nüüd, vanemana, oskab ta jonnakust juba varjata, aga ta ema võib öelda, kui raske seda kunagi oli taluda,“ pajatas Kuhi. „Eks tunnen seda ise ka, aga muus elus on võib-olla seda vähem, kuid väljakul lööb välja. Kui astun platsile ja mingi löök välja ei tule, siis teeme nii kaua kui hakkab tulema!“ leidis Kenneth ise. „Oma roll mängija kujundamisel on olnud ka turniiride valikul,“ vahetas Kuhi teemat. „Kuigi Kenneth on olnud üsna edukas, ei saa öelda, et ta oleks liiga palju võitnud. Oluline on valida mitte liiga kergeid ega raskeid turniire. Et saaks igal võistlusel vähemalt kolm mängu. Kui neljanda kaotad, pole

„Jonnakus on üks tippsportlase indikaatoreid. Nüüd, vanemana, oskab Kenneth jonnakust juba varjata, aga ta ema võib öelda, kui raske seda kunagi oli taluda.“ /T R EEN ER A N DR ES K U H I

midagi katki. Lapsevanematel on seda raske seedida, aga paremad treenerid käivadki sellepärast võistlustel kaasas, et näha, kuidas nende õpilane kaotab. Kaotus ei ole paha, sellest saab kõige rohkem õppida. Samas ei tohi ka valida nii raskeid turniire, et pidevalt kaotad.“ Spordis on ilmselt halvimad iseloomujooned laiskus, vähene pingetaluvus ja tahtejõuetus. Või on sul mõni muu iseloomujoon, mis natuke segaks arengut? „Neist ehk laiskus, aga see on jäänud rohkem paari aasta taha. Praegu saan ise aru, miks ma trenni teen. Aga kui kolmest kas või üks on olemas, siis sinust mängijat ei saa,“ vastas Kenneth.

J ä r j e s t vä he m k a d e d u s t Eestlase üks iseloomujoon on kadedus. Tenniseringkondades liikudes on jäänud mulje, et leidub neid, kellele Kennethi edu või esiletõstmine ei meeldi. „Mingitel momentidel on seda olnud tunda,“ möönis Raisma. „Aga mida aeg edasi ja kui me kõik suuremaks kasvame, jääb seda vähemaks. Jah, mu ümber on olnud kadedust. Aga kuna mul on tekkinud korralik tiim, siis suudan sellest hoiduda. Keskenduda oma asjadele ega pöörata tähelepanu, mis kõrval toimub.“ Rivaalidest on Raismale enim kannale astunud Mattias Siimar, kes samuti Davis Cupi meeskonda kuulub. Viimasel ajal on meie kaks edukaimat noormeest ka koos paari mänginud ja võistlustele sõitnud. „Nüüd oleme teineteist rohkem tundma õppinud ja meil klapib hästi,“ ütles Raisma. „Samuti saan hästi läbi tema treeneriga ja vastupidi.“ 6-aastane Kenneth Tartus tenniselaagris.

Treener Andres Kuhit usaldab Kenneth täielikult.

Igal alal on keegi esimene ja rivaliteet sportlikus mõttes kasulik. Kuhi: „Kui varem oli nii-öelda mulliajamist, siis praegu on rivaliteet professionaalsem. Täna ikka poisid saavad aru, et kui tema teeb tööd, siis mina pean ka tegema. Ei lase sind eest ära! Kadedus on muutunud positiivsemaks ega lase kellelgi laisaks jääda.“ Raisma: „Samamoodi oli ju Djokovicile kasulik, et ees olid Federer ja Nadal, kes ei lasknud tal tunda ennast liiga hea mängijana. Tänu neile sai Djokovicist see, kes ta praegu on.“ „Kriitikud“ on maininud ka Kennethi liiga kõrget enesehinnangut. Noormees leiab, et tema tiim nii ei arva. „Kui keegi kaugelt midagi räägib, siis pole enam minu asi. Kui arvavad nii, las olla,“ sõnas Raisma.

„Julgen arvata, et viimase poole aasta jooksul on jõudu korralikult juurde tulnud. Kui kiirem kasv lõppes, pandi kang kohe selga.“ / R A ISM A JÕU T R EEN I NGUST

„Kõigile ei peagi meeldima,“ jätkas Kuhi. „Aga kui sa pole väljakul enesekindel, siis ära minegi sinna. Vaatame kas või Federeri tavaelus ja väljakul. Need on nagu kaks erinevat inimest. Muidu nii malbe, aga kui platsile astub, siis kõik märkavad: kuningas saabus.“ Raisma lisas: „Vastane muutub tema kõrval nagu eikellekski.“ Raisma on lugenud Rafael Nadali elulooraamatut „Rafa. Minu lugu“, kus kirjutatakse ka treenerist onu Toni meetodist mitte kunagi hoolealust kiita, vaid pidevalt rõhutada: sa pole veel midagi saavutanud. Eestis kriitikat kardetakse, valitseb seisukoht, et meediagi peaks ainult positiivset kirjutama. Raisma pole õnneks veel „nii kõrgele“ jõudnud, et teda kommentaarides materdama kiputaks. www.ajakiritennis.ee

P e rs o o n

„Arvan, et peaks olema nii positiivset mõjutamist kui ka kriitikat. Kui see on õigustatud ja põhjendatud, siis võtan seda arvesse. Aga kui keegi kuskil Delfi kommentaaris arvab midagi, siis sellest peaks pika ringiga mööda käima,“ leidis Raisma. Kuhi: „Tegelikult ei tuleks mõne tennisevõõra inimese loba üldse arvesse võtta. Kuid mind vahel häirib hoopis rohkem, kui need inimesed, kes peaksid olema asjatundjad, asuvad sõna võtma. Meil on kiibitsemine, mitte kriitika. Kui keegi selgitaks, mida sa tema arust valesti teed ja annaks nõu, et proovi näiteks seda või toda, ehk teeb paremaks – sellist asja pole kuulnud.“

T r e e n e r i t e i va he ta k s kunagi Kuhi on Raismat treeninud lapsest saadik, aga tal puudub täiskasvanud profitennisisti juhendamise kogemus. Siit tuleb Raismale intrigeeriv küsimus: kas ta pole mõelnud näiteks mõne teise spetsialisti abi kasutamisele, välismaal kellegi käe all treenimisele? „Selles mõttes olengi käinud erinevate treenerite juures, näiteks Soomes laagrites ja natuke ka mujal õppinud, kuid ei saa öelda, et ma poleks Andresega rahul. Minu jaoks on ta parim treener, kes üldse olla saab ja usaldan teda täielikult,“ rääkis Raisma. Et Kuhi pole kordagi juhendanud tippmängijat, ei häiri Raismat. „Hetkel ma ei kujuta rahvusvahelise turniiri ajal küll kedagi teist tribüünil treeneriboksis istumas,“ kinnitas Raisma. Raisma on väga rahul ka teda Davis Cupil juhendanud Peeter Lambi ja Ekke Tiidemanniga. „Mõlemad saavad suurepäraselt hakkama mänguks ettevalmistamise ja selle ajal nõu andmisega. Võistkonna kapteni ülesanne polegi mängija muutmine oma käe järgi, sest meeskond on koos ainult kuus päeva ja niikuinii ei jõuaks selle ajaga midagi ära teha,“ leidis Raisma. 2016. aasta kalendris seisavad tähtsaimal kohal noorte slämmiturniirid. „Olen viimased kümme aastat nende

slämmide nimel trenni teinud ja nüüd on kolm turniiri veel ees. ATP edetabeli koht, mis mul aasta lõpuks on, ei mängi nii suurt rolli järgmiseks hooajaks valmistumisel,“ leidis Raisma. Meeste turniire mängib Raisma ka tänavu, aga endiselt harva. „Saan neid turniire arvatavasti mängida veel aastani 2030, aga noorte seas olen viimast aastat,“ põhjendas Raisma. Kuhi: „Ka muude turniiride valik on meil rajatud slämme silmas pidades. Slämmiturniiri maitse peab jääma noortele suhu, et järgmised kolm-neli aastat tööd teha ja siis uuesti peale saada.“

K o d u Ta r t u s , e l u k o h t Ta l l i n n a s Kuigi Raisma elab juba 12 aasta vanusest saadik Tallinnas Tere Tennisekeskuse „hotellitoas“, tekitab päris kodu talle ikka ja jälle sooja tunde. „Minu kodu jääb alati Tartusse, sest olen sealt pärit ja lähen sinna alati meelsasti tagasi. Vanemate toetus on igale sportlasele tähtis. Juba siis, kui vanematega kokku saan ja nendega koos väljas käin, on kodutunne tagasi,“ rääkis Raisma. Treener lisas, et Kenneth unustas mainimata marjapõõsad, kuhu ta ikka maiustama läheb ja mis on justkui kodukoha sümbol. Tallinnas on Kenneth elanud üksi, kuid painavat koduigatsust tundis ainult esimesel aastal. Nüüd on ta juba harjunud. „Vabal ajal käin sõpradega väljas ka, kuid pidutseja tüüp ma pole,“ märkis Raisma. Kuhi sõnul on toetajad aidanud tema õpilase elu Tallinnas mugavamaks teha. „Viimased kuus aastat on Kennethi ümber olnud tiim, kes tema tegemisi suunanud ja toetanud ning loonud head suhted koostööpartneritega – need on Silberauto, BLRT, ka Eesti Tennise Liit. Ilma

nendeta poleks igapäevane treeningu ülesehitus võimalik. Kui Kennethil on täistööpäev, siis kulub tennisega seotud toimingutele nii palju aega, et igavust ei tekigi. Kõik on ka käe-jala juures ja logistika hästi paigas,“ rääkis Kuhi. Kenneth lisas: „Tänagi on kell juba pool kaks ja ma pole pärast hommikut tuppa jõudnudki.“ Üksi olles olid vanasti inimese sõbrad raamatud, siis lisandus teler ja nüüd arvuti. Raisma ei kasuta üht neist üldse. „Telekat ma ei vaata juba mitmendat aastat, ka arvutis niisama ei istu, võibolla maksimaalselt 45 minutit,“ rääkis Kenneth. „Raamatut hetkel loen, pealkiri on „Ameerika snaiper“. Elulooraamatud meeldivad, aga tavalisi ei suuda lugeda.“ Tavamõistes koolis Raisma möödunud sügisest enam ei käi. Ta õpib läbi interneti, saab teatud perioodiks ülesandeid ja kodutöid ning ajalõigu lõpus käib koolis vastamas ja kontrolltöid tegemas. Kui tihti ta koolis kohal käib, on pigem kokkuleppe küsimus – sõltub võistluskalendrist. Nii tuleb tihti õppida ka võistlusreisil. „Viilida ei saa, sest programmist on näha, kas olen kodutööd ära teinud või mitte. Kui on kolmesetiline mäng ja paar veel otsa, siis muidugi õhtul õpikut lahti ei tee. Eks see laiskuse joon just õppimisel vahel ilmnebki, aga mitte tennises,“ tunnistas Raisma.

o f f i d e lt a u t o g r a mmi e i k ü s i Kuigi telerit Kennethil pole, saab ta maailma tennist jälgida internetist. Viimasel ajal ka slämmiturniiridel olles. Raisma kindel lemmik on Federer. „Tema poolt olen juba pikalt olnud, ehkki mängustiili poolest sarnanen

„On üks suur eesmärk ja palju väiksemaid

www.ajakiritennis.ee

P er soon

rohkem Nadaliga. Kuid Federeri mäng on puhas ja ilus, inimesena käitub ka väga meeldivalt,“ märkis Raisma. Nüüd on ta iidolitega juba slämmiturniiride riietusruumis või söögilauas kohtunud. „Autogrammi ei ole küsinud. Arvan, et maailma noorte paremikust ei tee seda keegi. Paar aastat tagasi oleksin ehk tahtnud küsida, nüüd enam mitte,“ rääkis Raisma. Kuhi: „Eks Kenneth loodab juba ise anda autogramme (muigab). Tegelikult vaatavad poisid tippmehi praegu teisiti. Kui varem oli vau-efekt, et näe, Nadal mängib seal väljakul, läheme vaatama, siis nüüd ei jälgita enam staari ennast, vaid seda, kuidas

ta treenib. Et löökide põhjal õppida.“ Vahel kasutab Kuhi tippmeeste eeskuju põhjal videotreeninguid, kuid Raisma vaatab palju mänge ja parimaid lööke ka Youtube´ist. „Arvan, et Eesti tennises polegi niisugust inimest, kes oleks nii paljude erinevate mängijate lööke ja matše vaadanud kui mina,“ sõnas Kenneth. Kuigi Raisma jälgib absoluutseid tippe, eelistab ta enda sõnul eesmärke seada järk-järgult. „On üks suur eesmärk ja palju väiksemaid, mis sinna viivad,“ selgitas ta. Kuhi lisas: „Etappe peabki olema mitu, muidu jääb suur eesmärk häguseks. Ütleme nii, et eesmärgid on väikesed asjad ja unistus kaugemal paistev päikesekiir.“

Treener Peeter Lamp, Davis Cupi tiimi endine kapten:

aid, mis sinna viivad.“

/R A ISM A

KEVAD 2016

„Midagi negatiivset ei oskakski Kennethi kohta öelda. Inimesena on ta tore ja kohusetundlik, alati distsiplineeritud. Ja täielikult pühendunud tennisele. Aasta aastalt on ta jõudsalt arenenud, kõik vajalikud löögid olemas. Enam ei ole ühtki nõrka kohta, sest nüüd on ka eeskäsi kõvasti paranenud. Tagakäsi on tal niikuinii väga hea, hoiab hästi tempot, kaitses on osav. Kui ta nüüd ka füüsiliselt tugevamaks saab, ei näe ma ühtki takistust teel tippu. Kõik mängulised omadused ehk taktikaline pool on tal väga head. Arvan, et Eesti tennises ei olegi keegi 17-aastaselt nii tugev olnud. Jaak Põldma koht edetabelis oli omal ajal veel parem kui Raismal praegu, aga ta saavutas selle 18-aastaselt. Raisma teeb regulaarselt füüsilist trenni ja tal on väga hea koostöö oma treeneri Andres Kuhiga. Tema näol on meil olemas Davis Cupi võistkonna tagala. Ja ehkki on teisigi häid noori, kelle peale võib tulevikus loota, tõuseb Raisma nende seas siiski esile. Näiteks ta käib väga aktiivselt väljas jooksmas – see on treeninguelement, millest nii mõnedki noormängijad millegipärast hoiduvad.“

p õ ne v te ada

Soovin tervist!

SVEN EVING, Seeniormängija

Eesti seenioridelt loodan maailmatasemel veel rohkem ja paremaid kohti kui seni - naised on medaleid saanud ja on aeg, et ka mehed nii MM-il kui Euroopas tooksid medaleid. Soovin, et seeniorharrastajad võtaksid julgemalt osa võistlustest, mäng pole mõisa peale, tähtis on tunda mängurõõmu. Kolmandaks - et meil oleks ikka rohkem tenniseharrastajaid, tennis on nii tore mäng, tulge harjutama ja kindlasti ka võistlema. Minu enda sportimisel on suureks mõjutajaks tervis, aga loodan ikka paarismängus Eesti meistritiitlit ja et ka tervis vastu peaks. Kõigile, eriti seenioridele soovingi tugevat tervist!

Kui unistada, siis suurelt…

ALLAR HINT, Eesti Tennise liidu peasekretär

Unistus oleks näha Eesti tennisemängijat tõstmas peakohale Grand Slami võidukarikat.

Tagasihoidlikkus ja keskendumine JÜRGEN ZOPP

Meie meeste esinumber Minu lubadus ja soov on, et rohkem palle maanduks väljaku peal.

Unistused – Soovid – L Alljärgnevas loos oleme kogunud erinevate Eesti tenniseinimeste tänavuse aasta unistusi, soove või lubadusi.

ALO OJASSALU

Tondiraba TK peatreener Küll need võidud tulevad, kui trenni teeme... Tähtedesse minna ei taha ja alla lati liikuda ka mitte. Ikka loodan, et õpilased üllatavad sel aastal mind meeldivalt! Tähtis, et me ise ja poisid kõik terved oleme. Lastevanematele soovin mõistlikkust ja kannatlikkust toetada ja kaasa aidata, et laste käekäik oleks siledam. Mõtlen selles mõttes, et kellelgi omavahel suusad risti ei läheks ja alla ei antaks – tennis on juba kord selline ala, et üks peab kaotama.

MARGUS UBA

Viasat Sport Baltic tennisekommentaator ja tennisesõber

tekst/Helen Sulg fotod/Ajakiri Tennis, Scanpix

Kannatlikkust ja mõistlikkust

Edu, jaksu ja usku

Fookuses jõud ja kiirus

KENNETH RAISMA meie tulevikulootus

Mis siin muud ikka, kui mängida võimalikult hästi juunioride slämmidel - olen selleks aastaid vaeva näinud. Lisaks vaikselt ka meeste tasemel mängida, et mõne aasta pärast Zoppile konkurentsi pakkuda ja koos võistlemas käia. Mängulisel poolel on kindlasti tähelepanu all füüsis. Olen hilisema arenguga, pikkust on viimasel ajal korralikult juurde tulnud ja pean nüüd jõu ja kiiruse arengule panustama - arvestades oma konkurentide tugevustega. Mängu ja vastupidavusega on asjad suhteliselt korras.

Minu unistus, siiras lootus ja prognoos, seistes kahe jalaga maa peal ja vaadates meie kolme profi, Kaia, Anetti, Jü rge n i võ i m e i d ja vormi, on kõigi nende koht maailma esisajas. Nii, et Austraalia lahtistel 2017 oleks meie mängijatel otsepääs põhitabeli mängudele. Unistan ka, et Kenneth Raisma areng jätkub ja järgmisel aastal mängib ta meeste konkurentsis ennast ITF-i kadalipust läbi nagu terav nuga sulavõist. Edu ja jaksu, et pääseda mängima ATP Challengerile maailma meeste profitasemel! Ise.. Üritan ikka tennist mängida ja nii, et tervis seda võimaldaks - jalg ära ei murduks ega selg katki läheks.

www.ajakiritennis.ee

p õnev t ead a

Sihid on paigas ega muutu üleöö ANETT KONTAVEIT

Meie naiste esinumber

Eelmise aasta siht oli jõuda naiste maailma esisajasse ja see sai täidetud. US Open andis palju enesekindlust juurde ja näitas, et arenguruumi on küll. See kogemus oli kindlasti väga vajalik just järgmiseks hooajaks. Nägin, kui hästi tugevamad mängivad, kuhu on vaja areneda. On nii mitmeidki aspekte, mida pean parandama, lisaks on kindlasti vaja füüsilist edasi teha korralikult.

Lubadused Uusi sõpru ja kaasaelamist MÄRT VOOGLAID

TK XO president ja tenniseharrastaja Klubi vaates soovin sellelt aastalt, et traditsioonid säiliksid ja areneksid suhted uute sõprusklubidega. Eesti tennisemaastikul aga tahaks näha jätkuvalt tippe, kellele pöialt hoida ja kaasa elada.

On, millele kaasa elada DONATAS NARMONT, ajakiri Tennis väljaandja

Soovin just meeste seas uute tegijate jõudmist maailma tippu kimbutama, üllatajaid, kes kaardid segamini suudaks lüüa. Samuti, et Federer jätkab veel ühe Grand Slam turniiri võidu püüdmist. Eesti tennises on soov, et naistetennises võiksime uhkust tunda kahe maailma esiviiekümnesse kuuluva mängija, Kaia ja Aneti üle. Meeste seas soovin Jürgen Zopile maailma esisajasse jõudmist. Olulisim soov on, et kõik perspektiivikamad noored areneksid ja jätkaksid rasket, visa, aga põnevat teekonda tipptegijate hulka. Isiklikus plaanis on soov mõned Rapla tennisemaastiku põlised konkurendid tenniseväljakul alistada, kohaliku tennise arenemist, uusi mängijaid ja tennise sisehalli ehitamist. Ja loomulikult hoian pöialt tütre Helena sooritustele tenniseplatsil. Suur soov on, et ajakirjal Tennis jätkuvalt hästi läheks ja lugejad-tellijad meiega rahul oleksid.

2016 Tee tööd, siis tulevad ka tulemused RENE BUSCH, noortetreener

Tsitaat, mis oli minu lapsepõlvekodus seinal ja mida järgin tänaseni on “Tee tööd, näe vaeva, siis tulevad ka tulemused”. Kes ja mida tulemusena hindab, on juba igaühe enda otsustada...

TATK 85 ja esiviisik EVA PEEDIMAA

Tartu Akadeemilise TK juhatuse liige Tartu tennis pole kunagi varem nii elav olnud kui praegu - tegutsevad tennisekoolid ja klubimängijate arv on kahekordistunud. Meile on jõudnud rahvusvahelised turniirid, pea iga nädal saab ka kodus võistelda, mis on tartlaste jaoks oluline. Soovin, et meil oleks rohkem siseväljakuid ehk siis veel üks korralik tennisekeskus. Tartu Akadeemiline tenniseklubi saab tänavu 85-aastaseks. Tahame Toomeorus pakkuda toreda tennisesuve nii oma klubi liikmetele kui külalistele. Isiklikus plaanis tahan kaasa mängida II liigat nii üksik- kui paarismängus ja alla esiviisiku koha ma sel hooajal ei lepi.

KEVAD 2016

Palju ja ilusat tennist KRISTEL MEOS

TK Reval Ladies president ja tenniseharrastaja Minul on ikka südamel tenniseõpe noortele, näiteks algteadmiste ja -kogemuste võimaldamine kooli kehalise kasvatuse tunnis. Teiseks usun, et meil kõigil tasub hoida-arendada tennise mängukultuuri ja etiketti. Isiklikus vaates ootan aga sellelt aastalt lihtsalt võimalikult palju ja ilusat tennist.

www.ajakiritennis.ee

E es ti t enn is e liit

Lõpp hea, kõik hea:

Eesti naiskond säilitas koha esiliigas tekst/Ants Põldoja fotod/ETL

Eesti tennisenaiskond säilitas Iisraelis peetud turniiril pingelise lõpplahenduse järel koha Föderatsiooni karikavõistluste Euro-Aafrika tsooni esiliigas. Antud olukorras tähendas see eesmärgi täitmist.

iks „antud olukorras“? Sest nädal enne turniiri algust selgus, et Kaia Kanepi pole haigusest võitu saanud ja on sunnitud loobuma. Kanepi olnuks ilmselt „teisel laual“ üks suursoosikuid ja Eestil hea võimalus heidelda pääsme eest Maailmaliigasse. Tema puudumisel tuli eesmärk ümber vaadata ja naiskonna kapten Märten Tamla leidis, et püsimajäämine esiliigasse oleks reaalne tulemus. „Nii kahjuks läks, viirus on Kaiat vaevanud juba pea pool aastat,“ ütles Tamla. „FedCupi eelsel nädalal andis veel korraks lootust, et ta saab mängida, aga järgmisel päeval pärast treeninguid oli taas alapalavik.“ Eesti naiskond sõitis Eilatisse kolmekesi: Anett Kontaveit, Valeria Gorlatš ja uustulnuk Maileen Nuudi.

Ärev seis: k aks k aotust ja K o n tav e i d i mi g r e e nih o o d Alagrupis esikoha võinuks Eesti saada nüüd vaid juhul, kui Kontaveit võidab kõik mängud (võimalik variant) ja igas

matšis saadakse veel üks punkt teiselt numbrilt või paarilt (üsna ebareaalne). „Arvestada paarismängu võitudega olnuks meie jaoks pisut optimistlik. Valerial ja Maileenil on ikkagi vähe kogemusi ning tegelikult ei saa ka öelda, et Anett oleks mingi paarismängu spetsialist, pigem on ta üksikmängus tugevam,“ selgitas Tamla. Eestile sattus loosiga suhteliselt ühtlane alagrupp, kus vastasteks Horvaatia, Iisrael ja Türgi. Seda näitas ka fakt, et grupi kuuest matšist vaid üks (Iisrael – Eesti) lõppes 3:0. Ka esireketite nö miniturniir lõppes selliselt, et keegi ei jäänud kaotuseta ega keegi võiduta. „Algul eeldasime, et Horvaatia on paberil soosik, aga Donna Vekic ei tulnud neil kohale. Siis ei olnud ka neil enam tugevat teist numbrit. Nii juhtuski, et kõik olid üsna võrdsed,“ märkis Tamla. Kontaveit oli maailma edeta beli põhjal nelja riigi esinumbritest teine ja ta saigi kaks võitu, ent alistas

endast eespool asunud Ana Konjuhi (Horvaatia), aga kaotas teise saja keskele kuulunud Julia Glushkole (Iisrael). „Anett mängis avavoorus Konjuhi vastu väga hästi, andis endast parima ja jäi ka ise esitusega rahule, aga paarismängu teises või kolmandas geimis järsku ütles, et pea hakkas valutama. Tekkisid migreenihood, mis on teda juba lapsepõlvest saadik vaevanud,“ rääkis Tamla. „Ta polnud paarismängus enam võimeline heal tasemel jätkama ning järgmisel päeval Glushko vastu energiat nappis, sest peavalud kestsid terve öö. Ta ei mänginud hästi, ent sellel oli põhjus.“ Nii jäi Eesti Iisraeli vastu 0:2 taha ning kuigi teatud variandi korral olnuks 1:2 kaotus märksa parem kui 0:3, otsustas Tamla jätta Kontaveidi paarismängust kõrvale, et ta koguks energiat viimase päeva heitluseks Türgiga. Tagantjärele targana oli see treeneri hea taktikaline otsus, sest lõpuks 0:3 Eesti üldkohta kuidagi ei mõjutanud. „Otsust tehes

Eesti naiskonna kapten Märten Tamla, Anett Kontaveit, Maileen Nuudi ja Valeria Gorlatš.

KEVAD 2016

E e s ti te nn is e l i i t

FedCup, Euro-Aafrika tsooni esiliiga turniir E il at, 3 .-6 . v ee b rua r

Alagrupimängud: Eesti – Horvaatia 1:2 Tulemused: Anett Kontaveit (WTA 91., tolle nädala edetabelikoht) – Ana Konjuh (80.) 4:6, 6:3, 6:4, Valeria Gorlatš (1010.) - Tena Lukas (268.) 2:6, 6:3, 1:6, Kontaveit/Gorlatš – Konjuh/Darija Jurak (WTA paarismängu 54.) 0:6, 1:6. Türgi – Iisrael 2:1 Eesti – Iisrael 0:3 Tulemused: Kontaveit – Julia Glushko (125.) 3:6, 3:6, Gorlatš – Shahar Peer (191.) 0:6, 3:6, Gorlatš/Maileen Nuudi (-) - Glushko/Peer 3:6, 2:6. Horvaatia – Türgi 2:1 Eesti – Türgi 2:1 Tulemused: Kontaveit – Cagla Buyukakcay (143.) 7:6, 6:4, Gorlatš – Basak Eraydin (251.) 2:6, 3:6, Kontaveit/Nuudi – Buyukakcay/Ipek Soylu (159.) 6:4, 6:2. Iisrael – Horvaatia 2:1 Lõppjärjestus: 1. Iisrael 2 võitu, 2. Horvaatia 2, 3. Eesti 1, 4. Türgi 1 (võrdsete võitude korral loeb omavahelise mängu tulemus).

Eesti naiskonna esireket Anett Kontaveit rõõmustab pärast võidukat mängu Türgi üle.

ma taktikale siiski ei mõelnud,“ muigas Tamla. „Samas on ju teada, et puhkus on spordis parim taastumine. Türgi vastu oli meil Anetti vaja lausa 110-protsendilisena, mistõttu oli see muidugi õige lüke.“

U u s t u l n u k M a i l ee n N u u d i a i ta s t u u a o t s u s tavat v õ i t u Viimase vooru eel oli Eestil püsimajäämise tagava kolmanda koha saavutamiseks kaks varianti: 3:0 võit Türgi üle kindlustas koha igal juhul, 2:1 võidu korral pidi lootma, et Iisrael alistaks Horvaatia. Siis jäänuks Eesti kohta jagama ainult Türgiga ja otsustanuks omavaheline mäng. Pärast üksikmänge oli selge, et 3:0 ei tule, sest Gorlatš kaotas ning jäi Eilatis võiduta. Ka Kontaveidi edu Cagla Buyukakcay üle ei tulnud kergelt, ta jäi algul murdega taha. „See Türgi tüdruk on alati mänginud FedCupil paremini kui individuaalturniiridel, ta võitis ka Konjuhi. Talle anti 2015. aasta FedCupi nn Südame auhind (Heart Award), mis tähendab head võitlusvaimu. Õnneks tegi Anett taas hea esituse,“ rääkis Tamla.

Kaia Kanepi puudumisel tuli eesmärk ümber vaadata ja naiskonna kapten Märten Tamla leidis, et püsimajäämine esiliigasse oleks reaalne tulemus. Mis puutub Gorlatši, siis tema edetabelikoht ei eeldanudki võitmist, ehkki heal päeval olnuks see võimalik. „Valeria mängis esimesel päeval Horvaatiaga korraliku mängu ja võitis seti. Turniiri lõpus rääkisin temaga ja ta ise ütles, et pärast seda ta pani endale pinge peale. Teise ja kolmanda kohtumise mängis alla võimeid – ei tulnud enda tekitatud survega toime,“ selgitas Tamla. Nii otsustas Tamla, et paarismängus türklannade vastu mängib koos Kontaveidiga Nuudi. Pigem oli tegu loogilise sammu, mitte riskiga – tuli lihtsalt teist varianti proovida. Otsustav paarismäng algas 0:3 kaotusseisuga, aga seejärel võideti kindlalt 6:4, 6:2. Tamla: „Ebaõnne oli algul palju, mängu käik näitas, et me pole nõrgemad. Ja siis läkski nii, et otsustavas setis oli paremus juba selgelt meie poolel. Maileeni hea mäng innustas ka Anetti, kes nägi, et tekkis võiduvõimalus.“

Ii s r a e l a i ta s E e s t i t Türgi 2:1 alistamine polnud veel lõplik võit – tuli ära oodata Iisraeli – Horvaatia matši tulemus. Kaalukeeleks sai taas paarismäng, mille Iisrael võitis ning tagas endale alagrupis esikoha ja Eestile kolmanda koha Türgi ees. „Kui me tüdrukutega enne seda matši arutasime, mis võib juhtuda, siis pigem kartsime, et Horvaatia on paarismängus tugevam,“ ei olnud naiskond kuigi optimistlik. Kui aga Iisrael pani mängule võiduka punkti, saadeti sotsiaalmeediasse kohe foto rõõmustavast naiskonnast ja treenerist – pelgalt Türgi võitmine ei andnud veel naeruks põhjust. Päev hiljem selgus, et ka Türgi jäi esiliigasse püsima, sest alistas väljalangemismatšis Rootsi. „Meil olnuks igal juhul raske mäng. Arvestagem taas seda, et Rootsi teine reket on maailma 400 seas. Olime väga õnnelikud, et ei pidanud Rootsiga kohtuma,“ naeris Tamla.

www.ajakiritennis.ee

Tšempionide eine!®

KEVAD 2016

E e s ti Te nn is l i i t

Eesti U14 tüdrukud jõudsid

Winter Cupi finaalturniirile tekst/Ants Põldoja fotod/Igor Pissarev, erakogu

Traditsiooniliselt peab Tennis Europe igal talvel vanuseklassidele U12 kuni U16 võistkondlikke Winter Cupi turniire, millest ka Eesti enamasti kõigis klassides osa võtab. Tänavu oli edukaim U14 tüdrukute võistkond, kes jõudis finaalturniirile ja tuli kokkuvõttes Euroopa kuuendaks.

ui vaadata Euroopa U14 edetabelit, siis ei saa Eesti nii kõrget kohta üllatuseks pidada, sest meil on 50 parema seas koguni neli tüdrukut. Võistkonda Winter Cupil kaptenina juhtinud treener Märt Kivirähk lisas, et märtsi viimaseks nädalaks peaks tüdrukute kohad veel paranema ja Carol Plakk kerkib juba esikümnesse, Sofia Tšeklistova aga 15. kohale. Veel on TOP 50 seas Lissi Kubre ja Katriin Saar.

He a v õ i t L ät i ü l e U14 tüdrukute alagrupiturniir peeti Kaasanis. Eesti alustas veenva 3:0 (kaotati ainult viis geimi!) võiduga Horvaatia üle, kuid siis tuli vastu teisena asetatud Läti, kellel kaks tüdrukut kuulusid tolle hetke seisuga Euroopa esikümnesse. Ometi oli Eesti juba üksikmängudes lähedal matšivõiduks piisavale 2:0 edule, kui Tšeklistova alistas kindlalt endast tollal ligi 20 kohta eespool asunud Darja Semenistaja ning Plakk juhtis Kamila Bartone (veebruaris 5., praegu 7.) vastu 6:2, 5:2. Ent Plakk

Kuni 14-aastaste tüdrukute võistkond Kaasanis: Carol Plakk (vasakult), Lissi Kubre, Sofia Tšeklistova ja kapten Märt Kivirähk.

siiski kaotas ja nii otsustas paarismäng, kus samade mängijate duellis olid eestlannad paremad. „See oli kindlasti hea võit,“ kommenteeris Kivirähk. „Finaalijõudmisega oli meie eesmärk täidetud (kaks paremat saavad alagrupist finaalturniirile – toim), kuid vabalt võinuks ka Venemaa vastu teistpidi minna, ent Carol sai vigastada ja Sofia kaotas tasavägise mängu.“ Veel mängis alagrupiturniiril kaasa Kubre, kuid finaalturniiril Rakovnikis (Tšehhi) asendas haigestunud Tšeklistovat Saar. Avaringis läks Eesti kokku hiljem võitjaks tulnud Ukrainaga ja kaotas 0:3. „Ukraina oli muidugi tugev, ent tüdrukute mängus on alati kõik

www.ajakiritennis.ee

Tennis Europe Winter Cup 2016 Tüdrukud 12 (T12), Rjazan Eesti – Itaalia 0:3 Eesti – Läti 2:1, Eesti – Soome 0:3 kokku 6. koht Eesti võistkonnas mängisid: Aurelia Riga, Veera Beljajeva, Liisa Varul. Poisid 12 (P12), Tallinn Eesti – Ukraina 0:3, Eesti – Läti 3:0 Eesti – Belgia 0:3 kokku 6. koht Eesti koosseis: Markus Kristofer Sinivee, Andreas Sillaste, Hendrik Katmuk. T14, Kaasan Eesti – Horvaatia 3:0 Eesti – Läti 2:1 Eesti – Venemaa 0:3 kokku 2. koht ja pääs finaalturniirile Eesti koosseis: Carol Plakk, Sofia Tšeklistova, Lissi Kubre.

E es ti t enn is e liit

võimalik,“ märkis Kivirähk. „Ka nüüd, kui kaotasime, olid mängud tegelikult tasavägised.“ Sealjuures juhtis Kubre praeguse edetabelijuhi Darja Sniguri vastu esimeses setis 5:2. Hetkel on Ukrainal Tennis Europe U14 edetabelis kaksikjuhtimine – eks see näitab, kui suur üllatus olnuks Eesti võit. Hiljem alistas Eesti Türgi 2:1, aga kaotas Saksamaale 1:2 ja nii tuligi kokku kuues koht. „Kõik mängijad on viimase peal, väga hea punt on kokku sattunud,“ kiitis oma juhendatavat naiskonda Kivirähk. „Arvan, et viimati oli Eestis nii hea aastakäik 1998 sündinud poisid, kus eelkõige Kenneth Raisma ja vennad Siimarid ilma tegid, aga oli teisigi häid mängijaid.“ Kivirähk tõstis ka esile, et Plakk ja Tšeklistova on viimasel ajal rohkem ründama hakanud. „Eks Caroli tugevaimad küljed on endiselt hea liikumine ja väljaku nägemine, kuid nüüd ta ikka proovib ründavamalt mängida. Vahel tuleb paremini, vahel natuke kehvemini välja,“ märkis Kivirähk. Tšeklistova on Kivirähki enda õpilane. „Lust on töötada sellise õpilasega, kes tahab isegi rohkem kui treener,“ kiitis Kivirähk. „Tal oli sama probleem, et kippus jääma passiivseks. Pusisime terve aasta jagu selle kallal ja nüüd ta ei võta enam iga punkti kaotust nagu maailma lõppu.“

Finaalturniir, Rakovnik (Tšehhi) Eesti – Ukraina 0:3 Eesti – Türgi 2:1 Eesti – Saksamaa 1:2 kokku 6. koht Eesti koosseis: Plakk, Kubre, Katriin Saar. P14, Istanbul Eesti – Rumeenia 0:3 Eesti – Bulgaaria 0:3 Eesti – Türgi 0:3 kokku 8. koht Eesti koosseis: Oskar Erik Hakonen, Marten Murrand, Rain Uustalo. T16, Minsk Eesti – Valgevene 0:3 Eesti – Rootsi 1:2 kokku 7. koht Eesti koosseis: Saara Orav, Elena Malõgina, Hella Linda Sepman. P16, Coimbra (Portugal) Eesti – Holland 0:3 Eesti – Serbia 1:2 kokku 6. koht Eesti koosseis: Robin Erik Parts, Daniil Glinka, Johannes Seeman.

Markus Kristofer Sinivee

KEVAD 2016

Kuni 12-aastaste poiste koondis Tondiraba tennisehallis turniiri avamisel: Andreas Sillaste, Markus Kristofer Sinivee, Hendrik Katmuk ja kapten Raigo Saluste.

K o d u n e t u r nii r kui traditsioon Juba on saanud traditsiooniks, et ühe Winter Cupi alagrupiturniiri viib läbi Eesti. Tava sai alguse, kui 2013. aastal mängisid siin U12 poisid. Järgmisel kahel aastal toimus Tallinnas sama vanuseklassi tüdrukute turniir, tänavu taas poiste võistlus. Seekord said Tallinnas mängida Markus Kristofer Sinivee, Andreas Sillaste ja Hendrik Katmuk. Nad kaotasid avaringis Ukrainale, võitsid Lätit ja kaotasid Belgiale, kokku koduturniirilt kuues koht. Infokastis on toodud kõigis vanuseklassides Eesti tulemused ja võistkonna koosseis. Paraku ei jõudnud peale U14 tüdrukute keegi nelja parema hulka, kuid üksikuid võite saavutati. U16 neiud mängisid nõrgendatud koosseisus, sest Maileen Nuudi osales samal ajal palju suurema tähtsusega võistlusel ehk naiste FedCupil, Eesti meister Maria Lota Kaul ravis vigastust. Poiste U14 võistkonnas ei teinud kaasa Tennis Europe edetabelis 13. kohal asuv Alexander Georg Mändma. Seega on vähemalt neis võistlusklassides Eesti potentsiaal suurem, kui lõppkoht näitab.

E e s ti te nn is e l i i t

Eesti karikavõitjaiks tulid

Kaul ja Levandi tekst/Ajakiri Tennis fotod/Igor Pissarev

Märtsi keskel peeti Rocca al Mare tennisekeskuses Eesti karikavõistlused, kus üksikmängus võitsid Maria Lota Kaul ja Armand Levandi. Mõlemale oli see esimene karikavõit.

ullu suvel Eesti täiskasvanute meistritiitli teeninud Kaul oli vahepeale kimpus vigastusega, kuid üle pika vaheaja tugevamal turniiril mängides võitis taas. „Tundus, et pikk paus ikka veel mõjus, sest Kaul tunnistas ka ise, et pole jõudnud parimasse vormi. Sellegipoolest ta võitis, aga enamik mänge tasavägiste heitluste järel,“ rääkis turniiri direktor Riho Kallus. Kaul poleks pruukinud isegi 2. ringist kaugemale jõuda, sest Elena Malõginal oli tema vastu mitu matšpalli. Raske mängu võitis Kaul 3:6, 7:5, 7:6 (tie-break 9:7). Ka hiljem alistas ta Julia Skripniku ja finaalis Polina Tšernjaki kolmes setis. „Lõpus oli Kaul juba rohkem ennast sisse mänginud, aga finaal oli siiski üsna eksimusterohke,“ kommenteeris Kallus. „Tore, et üle pika aja mängis naiste turniiril kaasa Helina Lill, kes päris hästi noorematele vastu sai, ka Skripniku vastu mängis ta ühe väga tasavägise seti.“ Meeste üksikmängus toimus pinevaim heitlus poolfinaalis, kus Levandi alistas esimesena asetatud Christopher Robin Klettenbergi 6:2, 3:6, 7:6 (4). Ka Taavi Himmisti võitmiseks oli Levandi kulutanud kolm setti, kuid finaalis sai Morten Ritslaidi vastu hakkama kahega. „Finaal oli lihtne – mõlemas setis Armand korra murdis ja sellest piisas,“ sõnas Kallus. „Armandi võidu väärtust vähendamata siiski lisaksin, et meeste turniiril oli palju tugevamaid mängijaid puudu.“ Kallus märkis, et huvitavalt kulgesid ka paarismängud. „Malõgina ja Hella Linda Sepmani võit naiste paarismängus oli märkimisväärne. Nad said finaalis jagu Skripnikust ja Anette Mäeltist, kes pidanuks justkui olema favoriidid, sest nad lülitasid välja ka meie tuntud kogemustega paari Piret Ilvese ja Liina Suurvariku,“ sõnas Kallus. Meeste paarismängus juhtus aga kehv lugu esimesena asetatud Klettenbergi ja Martin Randperega, kes hilinesid mängule (arvasid, et kohtumine toimub hilisemal kellaajal) ja olid sunnitud andma loobumisvõidu. Nii oli finaal nagu üksikmängu kordus, kus Levandi (koos Karl Kiur Saarega) alistas Ritslaidi (koos Christian Andersoniga).

Eesti karikavõistlused Rocca al Mare tennisekeskus, 17.-20. märts Naiste üksikmäng. Finaal: Maria Lota Kaul – Polina Tšernjak 6:4, 3:6, 6:1. Poolfinaalid: Kaul – Julia Skripnik 3:6, 6:3, 6:3, Tšernjak – Birgit Burk 6:2, 3:6, 6:3. Naiste paarismäng. Finaal: Hella Linda Sepman/Elena Malõgina – Skripnik/Anette Mäelt 6:4, 6:4. Meeste üksikmäng. Finaal: Armand Levandi – Morten Ritslaid 6:4, 6:4. Poolfinaalid: Levandi – Christopher Robin Klettenberg 6:2, 3:6, 7:6, Ritslaid – Karl Kiur Saar 6:2, 7:5. Meeste paarismäng. Finaal: Levandi/Saar – Ritslaid/Christian Anderson 6:4, 7:6.

Maria Lota Kaul

Armand Levandi

www.ajakiritennis.ee

Reklaami lennujaamas!

Tallinna Lennujaama läbib aastas 5 korda rohkem inimesi, kui elab Tallinnas.

Nad kõik võiksid olla Sinu kliendid. Tallinn

KEVAD 2016

E e s ti Te nn is l i i t

Tennis on lahe, tule ja mängi Eesti Tennise Liit koostöös tenniseklubidega alustas 2016. aastat kampaaniaga „Lapsed võistlema!“. Kampaania sisuks on auhinnamäng, mis väärtustab võistlustel osalemist, mitte võitu.

ageli seostub lastel võistlemine kaotushirmu ja murega ebaõnnestumise ees. Uus projekt peaks seda stressi vähendama ja suunama tähelepanu mõõdukale võistlustel osalemisele. Ettevõtmise sisuks on auhinnamäng, kus eesmärgiks on koguda viis helkurtähekest.Tähekese saab laps või noor iga kord, kui osaleb lastetennise või noorteliiga võistlustel. Tähekeste kogumiseks on valmistatud plastikust „Võistleja kaart“, mille saab soovi korral kinnitada näiteks koti külge. Kui sellel kaardil uhkeldab sügiseks viis tähekest, saab võistleja endale suurel tennisepeol võistleja särgi. Lisaks võtab ta siis osa suurest auhinnaloosist, mille võitja saab 2 piletit Pariisi, Roland Garrosele 2017. aastal!

V ii s v õ i r o hk e m ? Juba on tekkinud osalejatel ka küsimus, et kui võistluskordi koguneb enne loosimist rohkem kui viis, kas siis saab uue kaardi? Sellele oleme saanud vastata, et kuna eesmärgiks on osaleda hooaja jooksul viiel võistlusel, millega laps kindlustab endale särgi ja osavõtu peaauhinna loosimisel, siis rohkem kogutud tähekesed võib uhkelt kleepida juba olemasolevatele. Seda võib teha nii, et oleks näha ka alumine, kuid lisakaardi väljastamine ei ole ette nähtud. Projekti ideeautorid näevad auhinnamängu kui vahendit, et tuua tennist

mängivad lapsed võistlustele, seadmata eesmärgiks osalust võimalikult paljudel etappidel.

K e va d i n e t e n ni s e p i d u Et sügisese tennisepeo ootus liiga pikaks ei veniks, siis on plaanis korraldada kevadel, maikuus, lõbus üritus, kuhu on oodatud lapsed, kes juba osalevad auhinnamängul kui ka need, kes veel ei ole alustanud. Kindlasti on plaanis toredad mängud ja lõbusad võistlused,

tekst ja fotod/ETL

mis on ehk tuttavaks saanud neile, kes on alustanud tennisemänguga juba mitu sügist läbi viidud tasuta tennisetreeningutelt. Kindlasti tahaks kevadist tennisepidu ära kasutada ka võimalusena, et selgitada veelkord projekti olemust lapsevanematele, jagada vajadusel selgitusi ja lisainfot. Kevadise tennisepeo info edastame aegsasti veebilehel tennis.ee ja ka võistlusetappidel, mis sellele eelnevad.

Allar Hint, Eesti Tennise Liidu peasekretär Peab ütlema, et projekt on kenasti käivitunud. Rõõm on näha, et võistlejate arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tublisti kasvanud. Seda on näha nii lastetennise kui ka noorteliiga võistlussarjas. Auhinnamäng on põnev ja innustab lapsi osalema. Meie eesmärgiks ongi tuua lapsed võistlustele, mitte võitma, vaid osa võtma. Tegelikult muudabki ju punktide arvestamine mängu põnevaks ja võistlustel on võimalik mängida paljude erinevate vastastega. Suurenenud osavõtjate arv on muidugi proovile pannud ka korraldajate organisatoorse võimekuse. Suur osavõtjate arv nõuab klubipoolsete esindajate head tööd, et lastele jääks võistlusest hea mälestus ja nad tahavad osa võtta ka mõnest järgmisest etapist. Lastetennise jaoks said loodud ka toredad karakterid, keda kasutame sümboolikana auhinnatrükistel ja võistlusatribuutikal, et anda igale sarjale äratuntav oma nägu. www.ajakiritennis.ee

Ee s ti Te n nis l i i t

Jürgen Zopp: „Meie koht on kindlasti Davis Cupi teises, mitte kolmandas liigas“ tekst/Külli Värnik fotod/Mati Hiis

Eesti tennisemeeskond koosseisus Jürgen Zopp, Vladimir Ivanov, Kenneth Raisma ja Mattias Siimar tõusis märtsi algul kodusel Davis Cupil poolfinaalis Moldova alistamisega nelja-aastase vaheaja järel teise liigasse.

ennises on kõige tähtsamad võistlused suure slämmi turniirid, aga viimastel aastatel on absoluutsesse tippu kuuluvad tennisistid hakanud tähtsustama ka maailma üht vanimat võistkondlikku turniiri (asutatud 1900) Davise karikavõistlusi. 2014. aastal keskendus Roger Federer meeskonnavõistlusele ja aitas koos Stanislas Wawrinkaga Šveitsi Davis Cupi võitjariikide nimekirja. 2015. aastal teenis Suurbritannia Andy Murray toel 79-aastase pausi järel karika. Serbia eest lööb tänavu kaasa ka Novak Djokovic, kes on meeskonnaga võitnud aastal 2010.

E e s t i v õ i t l e s k o d u s e l D av i s C u p i l e n d t e i s e l ii g a s s e Tallinnas toimus aga Davis Cupi Euroopa tsooni III liiga turniir 15 rahvuskoondise osavõtul. Favoriitideks olid Moldova, Iirimaa, Eesti ja Küpros. Koos Eestiga pääses II liigasse Küpros, kelle esinumbri Marcos Baghdatise tegudest saab samast ajakirjast eraldi intervjuus lugeda lk 32.

„Noorte ja vanemate mängijate sünergia annab meile hea võimaluse järgmisteks aastateks“ / EK K E T I I DEM A N N Eesti võistles alagrupis kindlalt ja alistas poolfinaalis ka tugeva Moldova 2:0. Väljakul käisid kõik neli meest ja kogu võistluse jooksul (11 mängu) ei kaotanud Eesti settigi. Avapäeval saatis kapten Ekke Tiidemann Liechtensteini vastu esimeseks

mänguks väljakule Kenneth Raisma, kes Gian-Carlo Besimole kuigivõrd võimalusi ei andnud ja alistas vastase 6:1, 6:3. Veel kindlamalt oli Jürgen Zopp esireketite mängus üle Vital Flurin Leuchist – 6:0, 6:0. Õhtu lõpetas paarismäng, kus Zopp/ Raisma purustasid Robin Forsteri ja Timo Kranzi esimeses setis 6:0, kuid teises setis katsetati erinevaid kombinatsioone ja mäng kiskus vägagi tasavägiseks. Siiski eestlased võitsid 7:6 (2). Teisel päeval kohtumises Kosovoga oli esimeses üksikmängus Vladimir Ivanov selgelt üle Granit Bajraliust 6:0, 6:2. Teises kohtumises näitas taas võimsust Zopp, alistades Hyda Banjska kõigest 33 minutiga 6:0; 6:1. Paarismängus said kokkumängu harjutada Zopp ja Mattias Siimar. Kohtumine kulges eestlaste domineerimisel ja mäng võideti 6:1, 6:1. Alagrupi otsustav kohtumine peeti Kreekaga, kes oli eelmistel päevadel samuti alistanud nii Kosovo kui Liechtensteini 3:0. Eesti kindlustas matšivõidu jälle kahe üksikmänguga: Raisma alistas Christos Antonopoulose 6:1, 6:0 ja Zopp Ioannis Stergiouse 6:0, 6:1. Paarismänguks saatis Tiidemann väljakule Kosovo vastu hästi toiminud duo Zopp/Siimar. Eestlased lõpetasid ka selle mängu tulemusega 6:0, 6:1. www.ajakiritennis.ee

Mariehamn riehamn

SOOME Turu Helsingi

Kapellskär Stockholm ROOTSI

Peterburg Paldiski Pald

Tallinn EESTI

VENEMAA

Riia LÄTI

Unustamatud kruiisid Läänemerel!

www.tallink.com

KEVAD 2016

E e s ti Te nn is l i i t

M o l d o va a l i s tat i ü l l atava lt k e r g e lt Laupäevane poolfinaal Moldovaga, kes on ITF-i edetabelis Eestist paarkümmend kohta eespool, otsustaski II liigasse pääseja. Esimeses üksikmängus alistas Raisma Alexander Cozbinovi 6:2, 6:4. „Alguses olin natuke närvis,“ tunnistas Kenneth. „Teadsin, et on väga tähtis mäng - minu mängust sõltub väga palju ja pean Eesti ette viima.“ Teises mängus olid vastamisi esireketid Jürgen Zopp ja temast maailma edetabelis 32 kohta kõrgemal asuv Radu Albot. Esimeses setis suutis Jürgen tasavägises mängus otsustavad punktid võita ja sai seti kätte tulemusega 6:2. Ka teine sett kulges algul punkt-punkti heitluses, kuid eestlane sai koduseinte toel kindla võidu 6:2. Matš 2:0 Eestile. „Valmistusin väga raskeks mänguks ja ega mul väljakul kerge olnud,“ sõnas Zopp pärast mängu. „Mul on hea meel, et suutsin stabiilselt mängida oma parimat tennist algusest lõpuni. Väga tihti see mul ei õnnestu. Selle aasta parim mäng kindlasti, hea, et otsustaval hetkel välja tuli.“ „Kuigi tulemuste järgi tuli võit kergelt, siis tegelikult oli päris palju mõtlemist,“ ütles kaptenina debüüdi teinud Ekke Tiidemann. „Poiste vorm oli hea ja eks ma lootsin, et koduseinte toel III liigast välja murrame,“ tunnistas ta. Zopp tõdes, et veidi tegid viimaseks mänguks valmistumise keeruliseks nõrgad alarupivastased. „Kontrast on suur: esimestes mängudes on veidi igav väljakul olla ja siis tuleb üks oluline matš, mille peab võitma, sest muidu

Mattias Siimar, Vladimir Ivanov, Ekke Tiidemann, Jürgen Zopp ja Kenneth Raisma pärast edukat turniiri.

E uroopa /A a f rik a t s ooni II l iig a me e s konn a d ja e s inumb rid *

Leedu Lõuna-Aafrika Vabariik Türgi Bosnia ja Hertsegoviina Läti Valgevene Soome Taani --Norra Luksemburg Bulgaaria Tuneesia Monaco Egiptus Zimbabwe Gruusia --Eesti Küpros

44. 53. 58. 50. 48. 45. 55. 43.

Ricardas Berankis (ATP 85) Kevin Anderson (ATP 15) Marsel Ilhan (ATP 138) Damir Džumhur (ATP 93) Ernests Gulbis (ATP 71) Egor Gerasimov (ATP 172) Jarkko Nieminen (ATP 270) Frederik Nielsen (ATP 372)

82. 61. 49. 86. 64. 79. 65. 75.

Viktor Durasovic (ATP 511) Gilles Muller (ATP 45) Grigor Dimitrov (ATP 26) Malek Jaziri (ATP 108) Romain Arneodo (ATP 679) Mohamed Safwat (ATP 267) Takanyi Garanganga (ATP 538) Nikoloz Basilašvili (ATP 117)

74. 70.

Jürgen Zopp (ATP 174) Marcos Baghdatis (ATP 39)

* – nimekiri praeguse seisuga – tegelikult langeb neli kehvemat sel hooajal II liigast välja ja kaks paremat kerkivad I liigasse

mängime taas nendesamade nõrkade tiimidega,“ ütles Eesti esireket. „Teises liigas on tase ühtlasem, kuid arvan, et meie koht on kindlasti seal, mitte kolmandas liigas.“

Mi s j a k e s o o tava d E e s t i k o o n d i s t t e i s e s l ii g a s ? "Viie aastaga esiliigasse nagu Kenneth enne turniiri ütles," tutvustas Tiidemann tulevikuplaane kerge muigega ja jätkas tõsisemalt. „Esimese aasta eesmärk on teise liigasse püsima jääda.“

Teises liigas mängitakse play-off süsteemis ning seetõttu on iga matš otsustav. Peetakse neli üksikmängu ja paarismäng. „Kennethi jaoks oli Moldova vastu esimene tõeline matš Davis Cupil, varem pole ta otsustavates kohtumistes sellist rolli pidanud kandma,“ tõdes Zopp. „Aga ta sai väga hästi hakkama. Kenneth oli mehe eest väljas ja andis mullegi enesekindlust juurde. Järgmine aasta saab talle olema huvitav, sest siis mängime kolme setivõiduni.“ See ongi võrreldes kolmanda liigaga teine muutus, et teises liigas ootavad ees viiest parem mängud ja seda pole koondise noored Kenneth ja Mattias veel kogenud. Kolmas erinevus on tugevamad vastased. Loo juures on tabel, kus näete meeskondi, kes praegu mängivad Euro-Aafrika tsooni teises liigas. Neist ülemised kaheksa jõudsid II ringi, alumised peavad juulis väljakukkumismänge. „Noorte ja vanemate mängijate sünergia annab meile hea võimaluse järgmisteks aastateks,“ arvas Tiidemann. „Selle koosluse tipp pole kindlasti veel käes. Poisid (Raisma ja Siimar - toim) lähevad ainult paremaks. Tuleb väga huvitav aeg,“ lisas Zopp. www.ajakiritennis.ee

www.vikingmotors.ee

Kõrvalsõitjad imetlevad, sõitjad armastavad

Uhiuus

Vau-efektiga Kia Sportage üllatab nii seest kui ka väljast Uus Kia Sportage ei ole loodud selleks, et vastata sinu ootustele, vaid et su ootusi ületada. Silmatorkavam disain pluss veelgi rohkem tipptehnoloogiat, näiteks juhtmevaba laadija ja äkkpidurdussüsteem, muudavad iga sõidu unustamatuks reisiks. Ehk siis – Kia Sportage’il on veelgi enam omadusi, millega sind üllatada! Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks veel Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril) vastavalt kohalikele eritingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/149 kuni 10,0/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,2/144, keskmine alates 4,7/124 kuni 7,6/177.

Viking Motors Tammsaare Tammsaare tee 51, Tallinn, Tel +372 665 2600, viking@vikingmotors.ee

Viking Motors Ülemiste Ülemiste tee 1, Tallinn, Tel +372 605 0150, kia@kia.ee

in te rv j u u

Marcos Baghdatis tegi Tallinnas Davis Cupi ajalugu

Küprose esireket, 30-aastane Marcos Baghdatis on ilmselt tuntuim tennisist, kes seoses Davis Cupiga kunagi Eestis mänginud. Tänu talle pääses Tallinn ka ajalukku kohana, kus saavutati enim järjestikuseid võite väärika karikasarja ajaloos.

imelt on Baghdatis nüüd Davis Cupil võitnud 36 kohtumist järjest, lüües sellega legendaarse Björn Borgi tippmargi (33). Kuna Küpros mängib pea alati nõrgemates liigades nagu nüüdki kolmandas, siis kunagisel esikümne mängijal ja suure slämmi turniiri finalistil (2006 Australian Open) siin vastaseid eriti pole. Jürgen Zopp seekord Baghdatisega kokku minna ei saanud, sest mõlemad meeskonnad, nii Eesti kui ka Küpros jõudsid oma teed kaudu II liigasse. Turniiri lõpus ei olnud Baghdatis enam kõige värskem, kui ta ajakirjale Tennis intervjuu andis. Soove usutluseks tuli palju ning pea kõigil päevadel kulutas Küprose mees tunni nende rahuldamiseks.

Kui teie mängite Küprose eest, on II liiga võib-olla meeskonnale sobiva tugevusega. Aga mis võib juhtuda pärast teie loobumist? Kas Küpros on enam võimeline seda kohta säilitama? Meie tennisel ei ole kunagi olnud kerged ajad, ka nüüd pole tulevik sugugi kindlustatud. Meil ei ole kuigi palju lapsi, kes suudaks mängida rahvusvahelisel tasemel. Tennis pole Küprosel niimoodi arenenud nagu ta peaks arenema. Meil on 19-aastane Petros Chrysochos, kes mängib täiesti heal tasemel. Kuid tema taga on taas tühjus. Nii saab meil olema raske. Miks ei võiks Küpros olla hea tasemega tenniseriik, kui teil on sobiv kliima ning tänu suurele hulgale turistidele saaks

tekst/Ants Põldoja fotod/Mati Hiis

rajada tennisekeskusi, kus siis välismaalased tooksid väljakute üürimise kaudu raha sisse. Nagu Türgis on praegu rajatud kuurortidesse palju väljakuid. Aga Türgi ei mängi ju ka tennist heal tasemel! Nii et see ei sõltu ainult turismist, vaid inimeste meelsusest, samuti treeneritest, kelle kvaliteet jätab meil soovida. Kui teie alustasite omal ajal, siis ilmselt Küprosele jäädes poleks teist tippmängijat saanud ja seepärast olite sunnituda siirduma Patrick Mouratoglou akadeemiasse Pariisi. On see oletus tõsi? Kindlasti on. Ma ei oleks Küprosel treenides kunagi kerkinud maailma juunioride esireketiks. Mul ei olnud seal häid mängupartnereid ega treenereidki.

marcos Baghdatis Kuna püstitasite Tallinnas 36 võiduga rekordi, peaks see tähendama, et mängite Küprose eest sageli ega poe peitu nagu mõned teised tipptennisistid madalama liiga kohtumistega teevad? Olen Davis Cupil mänginud 2000. aastast alates, kui veel noorteklassi kuulusin. Siiski olen lisaks vigastuste tõttu mõnikord puudunud ka isiklikel põhjustel – kui turniirid peeti parajasti hard-courtil, aga Davis Cup liivaväljakul. Sel juhul ei sobinud karikasari minu ajakavva.

Sündinud: Pikkus ja kaal: Koht maailma edetabelis (7. märts): Karjääri kõrgeim koht: Parim saavutus suure slämmi turniiril: ATP turniirivõite: Karjääri auhinnaraha: Pere:

17. juuni 1985 181 cm, 82 kilo 39. 8. (2006 august) finalist (2006 Australian Open) 4 6 957 766 dollarit abikaasa Karolina Sprem (Horvaatia tennisist, kunagine WTA 17.), kaks tütart (3-aastane ja 3-kuune) www.ajakiritennis.ee

i nt er vjuu

„Ma ei oleks Küprosel treenides kunagi kerkinud maailma juunioride esireketiks.“ / m a rcos bagh dat is

Kuigi harjutasite Prantsusmaal ning ise ka pärit Lõuna-Euroopast, siis miks eelistate hard-courti, aga mitte liivaväljakuid nagu enamik selle piirkonna tennisiste? Arvan, et see ei sõltu mängijate asukohariigist, vaid pigem mängustiilist. Minu tehnika on teistsugune ja see sobib kõvale kattele paremini kui liivale. Teiega enam-vähem samavanuseid tippmängijaid on maailmas praegu väga palju – näiteks Nadal, Tsonga, Gasquet, Wawrinka, Berdych, Monfils ja teised. Kas juunioride klassis olid ka nemad teie peamised rivaalid või oli seal hoopis teistsuguseid tegijaid? Ikka needsamad nimed. Ma ei mäleta kedagi, kes oleks noorteklassis olnud mulle tugev vastane, aga hiljem kuhugi kadunud. Kuidas teile tundub, kas pärast juunioride maailma esireketi tiitlit tuli edu teile täiskasvanute klassis kiiresti. Jõud-

site ju esisajasse alles 20. sünnipäeva künnisel. Lootsite ehk ise kiiremat arengut? Ei, seda mitte. Arvan, et kõik läks enamvähem plaanipäraselt. Kindlasti on teie märkimisväärseim saavutus Australian Openi finaal. Mida mäletate sellest turniirist? Olin neil kahel nädalal väga heas vormis, aga kogu see aasta kulges üldiselt edukalt. Kindlasti mängisin siis karjääri üht parimat tennist. KEVAD 2016

Loete seda ikka parimaks saavutuseks, kuigi olete võitnud ka neli ATP turniiri? Muidugi. See on ikka suur slämm, kus kõik parimad mängivad. Need turniirid, mis ma võitsin, ei olnud päris tipptaseme võistlused. Kas loete oma karjääri õnnestunuks ka siis, kui te enam esikümnesse ei jõua? Arvan, et midagi enamat ma poleks võinud soovida. Esireketi kohast ma ei unistanud. Mängisite äsja Dubai turniiri finaalis. Kas see tähendab, et olete tänavu oma vormi viimaste hooaegadega võrreldes parandanud? Kahtlemata mängin tänavu paremini kui mõnel eelmisel aastal. Tunnen, et löögid tulevad hästi välja ja enesekindlus on ka kõrgem. Miks just tänavu?

Ikka vigastuste pärast. Mul oli palju erinevaid vigastusi, mistõttu edetabelikoht palju kõikus. Aga nüüd olen terve ja mäng läheb kohe paremini. Olete juba mitu aastat abielus ja peres kasvab kaks last. Kas sellisel pereisal on mõnevõrra raskem jätkata profikarjääri – tahaks ju sagedamini kodus olla? Arvan, et kõik, kes pere kõrval palju töötavad ja seetõttu on kodunt ära, tunnevad oma nahal neid raskusi.

Kuid pere on samas ka toeks, annab sulle parema enesetunde ja teadmise, et kodus oodatakse. Teie abikaasa Karolina Sprem oli samuti tennisist. Ometi ei ole tegevmängijate omavahelised abielud kuigi sagedased, eriti kui arvestada, et naised ja mehed mängivad suurema osa aastast erinevatel turniiridel. Kuidas teie kokku saite? See juhtus Sydney turniiril, kus mängisid nii mehed kui naised. Nii läks, et jäimegi kokku ja kuna tema peagi lõpetas karjääri, siis neist erinevatest turniiridest enam tähtsust polnud. Milliseid eesmärke veel endale püstitate? Minu eesmärk on jõuda TOP 30 sekka ja seal püsida. Suurte turniiride võitmisele ma ausalt öeldes eriti ei mõtle. Peaasi, et mängiksin stabiilselt ja oleksin võitlusvõimeline, siis tulevad ka head tulemused. Mida peate tennises enda tugevamateks külgedeks ja kas on ka mõningaid nõrkusi? Arvan, et olen küllaltki mitmekülgne

mängija, kes oskab väljakul erinevaid asju ja võib mängida mitut moodi. Loen enda plussiks ka head füüsilist vormi. Mingeid konkreetseid trumplööke või nõrkusi ei oskaks välja tuua. Kui kaua kavatsete veel profituuril kaasa teha? Täna ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest ma pole veel nii vana, et lõpetamisele mõelda. Seda enam, et sel aastal läheb ka paremini. Võtan aasta korraga, kuid lõppsihti paigas pole.

analü ü s

alvel õnnestus veebiülekande kaudu vaadata Anett Kontaveidi mängu Shenzheni turniiril ja Eurospordist tema kohtumist Garbine Muguruzaga Australian Openil. Kaotused Hiinas Alison Riskele ja hiljem Muguruzale tekitasid küsimuse: kas Kontaveit peaks oma stiili muutma stabiilsuse suunas? Kas on õigustatud iga palli löömine maksimaalselt kõvasti?

K a s A n e t t K o n tav e i t v õ i k s s t ii l i mu u ta? Vastuse saamiseks helistasin tehnikaspetsialistist treenerile Harri Neppile, kes väitis, et oluliselt stiili muuta ei saa. „Et riskeerivaid lööke mõnikord vältida, on üks asi, kuid tervikuna on Anetti valik ainuõige. Põhjus on lihtne: ta jääb liikumises vastastele alla. Võib mõnikord pikki punkte mängida, aga konkurentsivõimeline on ainult aktiivse plaaniga. Kui jääb surve alla, siis enam mänge ei võida,“ selgitas Neppi. Aga liikumist saab ju treenida! Ilmselt pole maailma esikümnes ühtki mängijat, kes poleks taseme saavutanud meeletu trenniga? Neppi sõnul oleneb kõik omadustest: kiirus on võime, mis inimesele looduse poolt kaasa antud: „Inimesel on kolme tüüpi lihaskiudusid: aeglased, keskmised ja kiired. Kui kiirete kiudude arv on suurem, siis sarnaselt treenides jooksed sa kiiremini kui teised. Selles ongi asi. Ei ole nii, et kehvem liikuja treenib rohkem ja saab nendega võrdseks. Ei saa!“ Kontaveiti pikka aega juhendanud Peeter Lamp on sarnasel arvamusel. Kuid väljendi „ei saa muuta“ asemel kasutab ta väidet: muuta pole vaja! Miks? Sest Anett Kontaveit on juba nii hea mängija, et võib tänavu suvel võita Wimbledoni turniiri.

„Ära naera midagi, täpselt nii ongi,“ veenab Lamp. Lambi arvates ei ole tema hoolealusel probleeme liikumise või kaitsega. „Anett on kaitses osav, üks tema tugevusi on hea servitõrje. Ja ta ei liigu halvasti, ehkki mitte parimate tasemel. Teiseks on ta instinktiivne mängija, kes ei tohi pikalt ette planeerida. Kui temalt selline mäng ära võtta, siis ta ei püsiks esisajaski!“ kinnitab Lamp.

T e e l ih t v i g u , a g a mi t t e r um a l a i d ! Niisiis: ei saa muuta või pole vaja muuta. Kui jätta ära nimelised näited, siis fännidel on alati masendavam tennist vaadata, kui nende lemmik näiliselt kergelt vastasele punkte kingib. Kaitsva tennisisti ja visa võitleja poolehoidjail on kergem – nad näevad, kuidas nende lemmik pingutab ja kui kaotab, siis nendivad: vastane mängis meie naise (mehe) lihtsalt üle. Kõige rohkem ajavad närvi lihtvead. Kuid neid saab jagada rumalateks ja „sunnitud“ lihtvigadeks. Viimane termin tundub absurdne, kuid selgitan. Kunagi ütles üks kolleeg pärast Kaia www.ajakiritennis.ee

an alüüs

tekst/Ants Põldoja foto/Scanpix

Käesolev lugu sai alguse ühest telefonikõnest. Lõpuks aga arenes teema selleni, et välja koorus analüüsi ja kommentaari vahepealne vorm, kas ja kuidas peaks tipptennisesse pürgiva mängija stiili muutma.

Iga tipptennisist peab olema võimeline mängu muutma! Kanepi kaotust: „Vaata, eile tegi ta 11 lihtviga, aga täna 29. Selge, miks ta kaotas.“ Ent ei ole päris selge. Asi on selles, et kui vastane kaitses halvasti, piisas Kanepile tavalisest ühest-kahest tugevamast löögist, et punkt võita. Aga siis tuli mängida näiteks Caroline Wozniackiga. Teed ühe ründelöögi – pall tuleb tagasi. Teine pauk, ikka ei jää maha. Tuleb lüüa neli-viis korda, enne kui punkti võidad. Ja kui pead tegema rohkem lööke, teed ka rohkem lihtvigu. Kui rünnak kokkuvõttes peale jääb, on tegemist nii-öelda sunnitud lihtvigadega, mida taoliste vastastega alati tehakse, kuid millest võid lõpptulemusena üle saada ja mängu võita. Teine asi on rumalad lihtvead. Näiteks kui sul on drive volley võimalus, ei pea ju palli lööma täiest jõust väljaku ristnurka. 99% tõenäosusega toob punkti ka 50 sentimeetrit sissepoole suunatud löök. Või meeletu laks olukorrast, kus otstarbekam oleks pall vastasele võimalikult ebamugavalt tagasi lüüa, aga mitte kohe punkti võitmist üritada. Ajakirja Tennis 2011. aasta suvenumbris ilmus pikem intervjuu Silver KEVAD 2016

Karjusega, kus ta selgitab Kaia Kanepi treenimise tagamaid. „Kui tahad turniire võita, siis peame su mängu veidi kohendama./.../ Talle on varem sisendatud, et iga palli peab täiest jõust lööma. Tahan selle müüdi kummutada,“ kõlas selles loos Karjuse ütlus. Pelgan, et paljud asjatundjad hakkavad nüüd pahandama, kuid minul oli neil aastatel Kanepi mänge palju rahulikum jälgida. Sa võisid kindel olla, et rumalaid otsuseid ei tule ja raskes olukorras võis oodata taktikalisi muutusi.

Pa l j u d s ta a r i d o n e n n a s t mu u t n u d Siinkirjutaja arvamus on lihtne: mitmekülgsem ja taktikaliselt küpsem tennisist võidab võrdsete mängu! See mõte ei põhine ainult harrastustennisel, kus taktikaga võib imet teha ja isegi selgelt tugevamat võita. Tipptennises nii palju valikuid pole, sest vastase võimekus on sedavõrd kõrge, et ainult nippidest ei piisa. Tõsi on ka see, et möödunud sajandi 70ndatel ja 80ndatel aastatel propageeritud „protsentide tennis“ pole enam nii efektiivne. Mängijate, reketite ja pallide areng on viinud tennise nii kõrgele tasemele, et pelgalt kindla peale mängimine enam edu ei too. Kuid mängu muutmine ja uute võimaluste õppimine jääb. Kui Pete Sampras võitis oma esimese slämmiturniiri aastal 1990, siis järgmisel kahel hooajal vajus ta veidi ära ja taipas, et täielikuks valitsemiseks peab ta ka tagajoonemängu selgeks õppima. Nii heaks kui Jim Courier või Andre Agassi ta tagajoonel ei saanudki, kuid oli vähemalt konkurentsivõimeline.

analü ü s

Novak Djokovic võinuks 2008. aastal leppida, et ühe slämmiturniiri ta juba võitis ning piisab Roger Federeri ja Rafael Nadali järel kolmandaks numbriks olemisest, ent ta muutis täielikult oma toitumisrežiimi, tegi veel rohkem trenni ja sai esimeseks. Sellepärast ärme lepime sellega, et keegi juba on nii hea. Ta peab olema veel parem!

Vä l j a k u j u n e n u d v õ i me d Pärast „üldfilosoofilist“ osa naaseme konkreetsete soovituste juurde, milliseid omadusi saab rohkem ja vähem muuta. Neppi sõnul on vastupidavuse ja jõu arendamine isegi väljakujunenud mängijal täiesti võimalik. „Vastupidavust saab teatud treeningutega arendada. Kui mängija väsib kolmandas setis ja kahe aasta pärast probleem püsib, on ta ilmselt liiga vähe pingutatud,“ leiab Neppi. „Eesti tennises on probleem, et paljud mängijad ei taha väljas jooksmas käia,“ ütleb Lamp. „Aga sellega annab kõvasti vastupidavust parandada, kui pidevalt tegeled. Jõusaalid on praegu moes ning seal saab igasugusel viisil harjutusi teha. Ka jõu arendamine ei tohiks olla keeruline.“ Neppi arvates saab löögitehnika muutmisega palju areneda. „Pole nõus, et väljakujunenud mängija tehnika kohendamine võib tuua negatiivse tulemuse. Näiteks Nadali serv oli algul ikka väga kõver, aga ta suutis seda efektiivsemaks muuta,“ ütleb Neppi. Samas lisab Neppi, et muuta saab servi tehnikat, aga mitte loomulikke võimeid. Ta toob näiteks odaviske, kus tulemus on numbritega mõõdetav: „Me ju ei nõua 80-meetri-mehelt, et ta homme viskaks 90 meetrit. Tennises teeb vahe sisse looduse poolt antud kiire käetõmme ja oskus anda löögile keerdeid. Paljud mängijad ei ole võimelised lööma teist servi nii, et see oleks samaaegselt stabiilne ja vastasele mitte rünnatav.“ Mis puutub Kontaveiti, siis Neppi sõnul on tänu tehnika muutmisele tema esimene serv kõvasti paranenud, kuid teise servi efektiivsusele seavad loomulikud võimed teatud piiri. „Suurim probleem on muidugi käe tundlikkus,“ ütleb Neppi veel ühe kaasasündinud omaduse. „Seda ei ole võimalik mingite treeningutega oluliselt parandada. Saab teiste oskustega kompenseerida, aga mitte tippu jõudmiseks vajalikul määral.“

„Vastupidavust saab arendada. Kui mängija väsib kolmandas setis ja kahe aasta pärast probleem püsib, on ta ilmselt liiga vähe pingutatud.“ /H A R R I N EPPI

Neppi arvates on maailma esikümnes ainult sellised mängijad, kel andekuse tõttu palju selliseid võimeid, mida rivaalidel isegi visa treenimisega ei õnnestu saavutada. „Siin on mitmeid omadusi, lisaks tehnilistele veel närvisüsteem, taktikaline mõtlemine, mängu lugemine. Tennises on palju faktoreid, millega üks saab olla teisest parem. Närvisüsteemi saab parandada psühholoogi abiga, aga teatud piirini. Mõni teine mängija on nii külma kõhuga, et seda taset ei saavuta sa kunagi,“ võtab Neppi kokku. Lambi arvates on mängijal tehniliselt kõige lihtsam arendada servi – siin on kerge vastuolu Neppi odaviske-näitega.

„Küsimus on selles, et servi saad treenida üksi. Tuled ja lööd, isegi partnerit pole vaja. Rütmi kinnistamiseks annab selline treening hea tulemuse,“ leiab Lamp. Kaitsemängu oskust Lambi arvates täiskasvanuna enam ei õpi. „Alati on räägitud, kui hästi Federer ründab, aga vähe mainitakse tema suurepäraseid kaitseoskusi. Sama on loomulikult ka Djokoviciga. Kaitses on väga oluline võime osavus, mis kindlasti looduse poolt antud,“ märgib Lamp.

„Mängijate, reketite ja pallide areng on viinud tennise nii kõrgele tasemele, et pelgalt kindla peale mängimine enam edu ei too.“ Käe tunnetuse kohta arvab Lamp, et see omadus selekteerib parimad juba varakult välja. „Kui sa oled juba jõudnud TOP 100 sekka, siis sul peab elementaarne tunnetus olema, ehkki mõnel on see parem ja teisel pisut halvem. Seda ei saa õppida! Taktikalise oskusega on nii, et juhtnööre suudab igaüks järgida, aga on loomu poolest taibukamaid. Vaevalt et Kree omal ajal Leiusele taktikat iga kord sirgeks rääkis – see, kuidas Leius mängis, pidi tulema tema enda seest,“ on Lamp kindel.

Õ i g e s t ii l i va l i k e i tä he n d a v e e l mu u t u s t e e i ta mi s t ! Kokkuvõttes peab nõustuma, et iga tipptennisist mängib vastavalt oskustele ja valib stiili, mis tagab parema tulemuse. Kui veel tsiteerida Neppit, siis näiteks visa kaitsjana tuntud Radwanska on sunnitult sellise kuulsuse omandanud. „Radwanska proovib ju rünnata, aga kahjuks tema tehnika ja võimed ei luba tal lüüa nii kõvasti nagu rivaalid suudavad ja ta lihtsalt peab kaitsesse jääma. Tahaks lüüa, aga ei saa,“ selgitab Neppi. Sellegipoolest peaks ka tippmängija kasutama maksimaalselt võimalusi mängu muutmiseks – kui tulemused seda nõuavad. Isegi slämmi võitnud tennisistid on seda teinud! Ei saa jääda lootma, et küll tuleb. Ja treenerid peaksid andma igakülgset nõu, ega leppima sellega, et mäng kaotatakse, sest vastane valis ebamugava taktika, millele vastumürki ei leitud. Uskuge või mitte, väga raske on vaadata oma lemmikmängija mängu, kui sa näed, et midagi tuleks muuta, aga ta jätkab ikka vanaviisi! www.ajakiritennis.ee

20€

JA AJAKIRJA AASTATELLIMUS

OLYBETÍLT Kõik see on vaid mõne kliki kaugusel! Ava OlyBetí konto kasutades boonuskoodi TENNIS ja kingime Sulle koheselt 20€ mänguraha. Tee vähemalt 5€ suurune sissemakse oma OlyBetí kontole. Kingime Sulle TASUTA Tennis ajakirja aastatellimuse.

LOE KAMPAANIAST LÄHEMALT: https://promo.olybet.com/ee/tennis Tähelepanu, tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

KEVAD 2016

AB AN ALÜ Ü S

ABC T

Vaimse treeningu sihtide seadmisel on otselink mängija iseloomu ja füüsiliste eelistega. Sellel omakorda aga seos mängustiili ja taktikaga. Ajasime juttu vastvalminud Airoki Tennisekeskuses tegutseva Tabasalu Tennisekooli peatreeneri Aleksander Jürgensiga, kelle nõuanded on tennisesõprade seas väga hinnatud. tekst/Helen Sulg fotod/Scanpix, ETL

äna öeldakse tipptennises, et kõik oskavad kõike ja eriti just naiste puhul ei joonistu stiilid eriti tugevalt välja. Samas – harrastaja silm seda ehk ei märka, kuid tegelikult on nüansid olemas. Ehk olulised tegurid on mängija iseloom ja füüsilised eelised – erinevalt tehnikast on neid raskem muuta, kuid tasub neist teadlik olla ja enda kasuks ära kasutada. Veel üks vihje profilt: vasakukäelise eelis on minu arvates müüt. Jah, vindipööre tahab harjumist ja serv seisul 30:40 või 15:30 on veidi suurema raskusega madal serv kastist välja küljejoonele on keeruline tõrjuda. Kuid piisab, kui võtta mõneks kuuks oma treeningpartneriks ka vasakukäelisi mängijaid. Nii harjud kiiresti ümber kohanema ja võistlusolukorras sellega lisaprobleemi pole.

BASEliner ehk tagajoonemängija

Käekiri: ei otsi kramplikult võrku jooksmise võimalust ning väga

palju ründavalt või võrgus ei mängi, eelistab lüüa tugevaid ja pikki tagajoone lööke vastase eksimuseni või vormistada tagajoonelt punkt.

Iseloom ja füüsis: rutiinitaluja ja vastupidav atleet, järje-

pidevalt ootab ning mängib pigem 6-8 löögilisi punkte. Loomuselt pigem ettevaatlik, otsib kannatlikult oma võimalust.

Kuidas jagu saada? Siin on väga tähtis Sinu enda stiil – kui

oled ka ise tagajoonemängija, siis tasub vastu pidada ja kaasa “grillida”. Kui Su stiil on ründavam, sega vastase rütm võrku liikumisega või püüa ta lühemate madalate pallidega võrku meelitada. Üldjuhul ei tunne tagajoonemängija ennast võrgus mugavalt, lööb pigem kaitsvalt servikasti-tagajoone vahelisest “surnud” ehk mid-court piirkonnast. Reeglina üritab ta tagajoonele tagasi liikuda, see aga annab võimaluse teda taganemise pealt "kinni püüda". Võrgus on ta tihti ebakindel – kas ei kata võrku korralikult või ei lõpeta sealt punkti ära, see annab võimaluse temast mööda lüüa.

www.ajakiritennis.ee

BC an alüüs

net RUSHER ehk võrku tungija/võrg us mängija

Käekiri: on valvas ja agressiivne, otsib

pidevalt võrku liikumise ja ründamise võimalust. Tihti teeb ründelöögi koheselt pärast servi, võttes seega julgelt riske, ajab taga lühikest punkti ehk 2-3 löögi järel punkti “vormistamist”. On reeglina ka hea servija.

Iseloom ja füüsis: julge pealehakkaja ja vapper mängija, rutiinitaluvus pole kõige suurem - pigem tahab teha punkti 3-4 löögiga ära, ka tavaelus mõeldud-tehtud ehk nö hands-on tüüp, ehk nõrkuseks kohatine kärsitus. Hea sprinter – punkte teeb kiiresti ja maratoni-vormile vastav võhm pole oluline. Tihti ka seeniormängija, kes säästab end osava ja kiire punkti vormistamisega väsimusest. Kuidas jagu saada? Suuna löögid

tahajoonele ja väsita pikkade punktidega – vaimselt väsides hakkab võtma riske ja eksib. Toimib ka rütmivahetus, kuid sellega tasub olla ettevaatlik, sest lendpall võib lõppeda hoopis jõulise punktivõtmisega võrgumängija poolt.

KEVAD 2016

ALLcourter ehk üleväljaku mängija

Käekiri: Enamus tänaseid tippmängijaid on liikunud tagajoone ja võrgumängija kombo suunas, üleväljaku mängija on ühtlaselt tugev ning liikuv. Vajadusel realiseeritakse punkt võrgus, teisalt pannakse vastu ka pikki pallivahetusi.

Iseloom ja füüsis: võhma jagub ja suudab pikalt nii sprintida kui peab ka vastu väsitavale tagajoone rallile. Julge, enesekindel ja päris agressiivne, ainus oht, et vahel ei “käivitu”.

Kuidas jagu saada? Sellel mängijatüübil suuri nõrkusi

üldjuhul pole, seega peab jälgima, mis kombinatsioonid töötavad ja neid ka kasutama. Proovi mängida oma tugevustele ja suruda peale oma mängustiili. Edu võib tuua rütmivahetus (mis toimib vasturohuna tegelikult kõigi stiilide puhul), suunamuutused ja sinu parem füüsiline vorm. Rütmimuutusi teevad tegelikult palju ka tipud, kuigi pealiskaudsemalt vaatamisel ei tarvitse see silma hakata, näiteks korratakse vastase nõrga koha leidmisel koheselt ja teadlikult mingit kombinatsiooni: pikk kross-pikk kross-lühike kross või tops-tops-lame kross.

Mäng ij a lu u b i a l l

7 2 5 3 1 6 4 Traditsioonilises rubriigis on kord taas naismängija käes, seekord panime „luubi alla“ Maileen Nuudi. 15-aastaselt Eesti koondisse kerkinud tennisisti mängijaomaduste kohta jagab kommentaare tema treener Mihkel Koppel.

Taktikalise poole pealt on ta viimasel ajal paremaks läinud, pigem on suurim küsimus selles, kuhu lüüa, mille jaoks lüüa ja millise tugevusega lüüa. Püüame seda parandada videode analüüsimise abil. Sealt on paremini näha, milline löök olnuks antud olukorras õige. Muidugi, mida rohkem ta kõrgemal tasemel ja erinevate vastastega mängib, seda lihtsam on taktikalisi oskusi omandada.

P i n g e ta l u v u s j a v õ i t l u s va i m

See pool on Maileenil parem kui taktikalised oskused, ta võitleb alati. Ta on muutunud ka kõvasti rahulikumaks ja on hakanud emotsioone kontrollima, kuid tasavägiste seisude mängimisel on arenguruumi veel kõvasti. Ehk pingetaluvus on pisut rohkem probleem kui vaimne tugevus. Äsjane otsustava paarismängu võitmine FedCupil lisas Maileenile kindlasti eneseusku, kui ta juba seal toime tuli. Niisugune mäng annab pingetaluvuse osas rohkem kogemusi kui treeningul õpitu.

Serv

Võrgumäng

Julgeksin öelda, et just viimase poole aasta jooksul on Maileen teinud võrgumängus suure arenguhüppe. Eks seesama FedCupi paarismängu edu ka seda tõestab. Võrgumängus on Maileenil väga hea pallitunnetus, kuid jalgade asend võiks olla rohkem allpool. Seetõttu ei suuda ta pahatihti valmistuda järgmiseks löögiks.

Ü l d f üü s i l i n e e t t e va l mi s t u s

Kehaliselt on Maileen kindlasti võimsamaks läinud, aga pikkade mängude puhul tekivad väsimushetked – võiks selles osas olla parem. Vaja oleks rohkem teha aeroobseid treeninguid üldvastupidavuse parandamiseks. Aga tänu jõu lisandumisele on ka kehahoiak muutunud kompaktsemaks – pikkade mängijate puhul aitab see kõvasti kaasa.

Kiire kasv on Maileeni servi muutnud võimsamaks, kuid selle arvel kaob pisut koordinatsioon. Serv on üks tema re l vi, a ga tä ps u s ja esimese servi õnnestumisprotsent võiks olla parem. Nii kaotab tugev palling osaliselt oma mõju, võiks ju rohkem lihtsamaid punkte saada. Teine serv on tal õnneks stabiilne, tal on loomu poolt kaasa antud randmekiirendus, mis võimaldab lüüa kickservi vastastele ebamugavalt. Topeltvigu teeb Maileen harva.

L ii k umi n e

L ö ö g i t e hn i k a j a ta g a j o o n e m ä n g

Pikkade tagajoonepunktide mängimisel võiks ta olla stabiilsem. Eeskäelöögid on kindlasti võimsamad, aga rohkem tuleks tähelepanu pöörata palli platseerimisele. Tagakäsi on tal kogu aeg olnud väga hea. See löök on tal stabiilsem, kuigi eeskäe ründelöök on punkti toomisel suurem relv – aga ainult siis, kui Maileen saab jalad paika, liikumise pealt ei löö veel nii hästi.

Maileen Nuudi

M ä n g u ta r k u s j a ta k t i k a l i n e ta i p

tekst/Ajakiri Tennis foto/Igor Pissarev

Oma pikkuse kohta on Maileeni liikumine tegelikult päris hea. Külgedele liikumine on tal kindlasti parem, kuid ette liikumine vajab veel tööd. Tuleks ka lisada, et mingites olukordades võiks ta kiiremini reageerida. Jääb liialt oma lööke imetlema. Mõnikord tekibki olukord, et kiiruse poolest ta jõuaks pallini, aga reaktsioon ja start on aeglased.

www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

Tu le v iku t e gi j a

Venna eeskujul tennisepisikuga nakatunud Viktoria Kleer Kliimand tegeles mitu aastat ka balletitantsuga ja nii oli tihtilugu vaja otse tantsulavalt väljakule kiirustada. Kahe ala “võitluses” on peale jäänud tennis, millest annab tunnistust ka oma vanusegrupi T14 edetabeli kuues koht.

tekst/Martin Meri foto/Igor Pissarev

ennise juurde jõudis ta juhuse läbi ja eelkõige tänu vanemale vennale Kristofer Svenile, kelle vanemad panid tennisetreeningutele kirja, olles eelnevalt vaid vastavat ajalehekuulutust näinud. Venna eeskujul sai tennisega algust tehtud 5-6 aastaselt ja tänaseks on sellest kujunenud elu lahutamatu osa.

Viktoria Kleer

Kliimand: ballett aitas tenniseski tugevamaks saada

www.ajakiritennis.ee

Viktoria Kleer Kliimand Sündinud: Klubi: Treener: Kool: Reket: Parimad saavutused:

11. juuni 2002 MK Tennis (Tartu) Martin Karis Miina Härma Gümnaasium, 7. klass Babolat 2012 Warriors Tour Masters T10 poolfinalist; 2013 Eesti MV T12 paarismängu poolfinalist; 2014 Eesti noorte KV T12 poolfinalist, noorte GP T12 etapi võitja, T12 Alexela Mastersi võitja; 2015 noorte GP T14 etapi finalist, noorte MV hõbe paarismängus, T14 Alexela Mastersi finalist

Vend on Viktoria Kleeri suur eeskuju, ema-isa moodustavad tugeva taustajõu. Võistlusreisidel on peamiselt kaasas ema, kuid isaga on hea mänge analüüsida ja arutada, mida teisiti või/ja paremini teha. Nii on tennisest kujunenud kogu pere ühendav hobi.

T u g e va i m k ü l g: ü l d f ü ü s i l i n e v o r m Rääkides eeskujudest ja lemmikmängijatest rahvusvahelises tennises, siis tüdruku ülimaks lemmikuks on elav legend šveitslane Roger Federer. Viktoria Kleeri sõnul on Federer tema jaoks tennise sünonüüm ja eriti paelub teda Federeri soliidsus ja hoiak nii väljakul kui tennisemängust väljaspool. Naiste hulgast on tema lemmik Serena Williams ja seda just oma võitluslikkuse ja isegi läbi teleriekraani tajutava tahtejõu tõttu. Kui küsida, millised tulemused või hetked tema enda mängijakajäärist eredamalt meeles on, siis esimesena meenub mullu Eesti noorte meistrivõistlustel saavutatud paarismängu hõbemedal. „Oma tugevuseks pean head üldfüüsilist vormi ja vastupidavust, mis võimaldavad probleemideta taluda pikki ja kurnavaid mänge,“ sõnab Viktoria Kleer. Vasakukäelise mängijana hindab ta oma löögiarsenali heaks. “Tahaks vaimset ja füüsilist stabiilsust arendada ja parandada, et suudaks end koos hoida ja mäng ei laguneks”, lisab ta.

K o o l i j a s p o r d i ü he n d a mi n e Viktoria Kleer õpib Miina Härma Gümnaasiumi 7. klassis. „Kooli poolt on nõudmised suured ja õppimist pean väga oluliseks. Kuna ka tennis on äärmiselt südamelähedane ja tegelen spordiga sisuliselt iga päev, siis on tähtis osata oma

Treener martin karis Viktoria on tubli tennisetüdruk! Eraldi tooksin välja kohusetunde ja püüdlikuse, mis mõjub positiivselt treeningutele ning loob mõnusalt töise õhkkonna. Usun, et kui Viktoria pühendunult jätkab, on kindlasti tema parimad mängud ja ka võidud veel ees! KEVAD 2016

Tul e v i k u t egija

Kristina Kõiv Viktoria Kleeri ema: Juba väikesest saadik olid Viktoria Kleeri jaoks sportlikud tegevused lihtsad ja meelepärased. Seega oli loogiline, et kuhugi trenni tuli ta panna. Mitu aastat tegeles ta paralleelselt tennisega ka balletiga, tantsides isegi Vanemuise kolmes etenduses. Tema sõnadega: tennis on mu kirg, aga ballett lihtsalt imeline. Asjade kokkusattumise tulemusel jäi ta lõpuks siiski tennise juurde. Viktoria suhtub trenni väga tõsiselt, sundima ei ole teda kunagi pidanud, pigem vastupidi. Maksimalism ei luba piisavalt puhata. Minu ja isa soov on, et ta võtaks tennist eelkõige kui mängu, siis tulevad ka saavutused. Siiani sport õppimist seganud pole. Tihe päevakava on õpetanud teda oma aega oskuslikult planeerima. Miina Härma Gümnaasiumis peab puudumise korral järele õppima palju, kuid kool tunnustab alati ka muudel aladel tublisid õpilasi. Kuna Tartus on võistlusi harva, tuleb meil isaga ikka kaasas käia. Pikad autosõidud annavad aga võimaluse rääkida asjadest, millest muidu igapäevaste toimetuste juures aega napib. See on suurepärane võimalus koos aega veeta. Lapsed kasvavad ju suureks liiga kiiresti. aega jaotada. Õppimist ja kooli pean siiski number üheks ja sporti teen vastavalt võimalustele,” räägib Viktoria Kleer. “Kunagi käisin tennise kõrvalt ka balletis. Aga liiga tihe graafik ja ajanappus sundis valima neist ühte ja nii ma 10-aastaselt balleti lõpetasin. Ballett andis mulle tennise jaoks väga palju juurde nii vaimselt kui füüsiliselt ja pean seda suurepäraseks ettevalmistuseks!” Koolist ja trennist vabal ajal (mida on tegelikult väga vähe) meeldib Viktoria Kleerile väga filme vaadata ja nagu igale noorele ka aega sõpradega veeta.

Tu le v iku t e gi j a

Tartu poiss

Marten

Murrand

– loomult võitleja

Äsja 13-aastaseks saanud Tartu poiss Marten Murrand on kerkinud kiiresti Eesti paremikku ning oma sünniaasta mängijatest asub teisel kohal. Esimene suur tiitel on tal juba käes, kui ta mullu suvel tuli ülipingelise finaali järel Eesti U12 meistriks. tekst/Ants Põldoja foto/Jarek Jõepera

ui kleenuke poiss saabub Davis Cupi kahe mängu vahel intervjuud andma, siis tekib küsimus, kas ta võimsuselt ikka rivaalidele vastu saab? Kuid labakäed on Martenil siiski tugevad ja ta ise möönab vaikselt: „Löögijõu poolest ma pole alla jäänud.“

Va l i s e n d a l e i s e a l a Ettepaneku minna tennisetrenni tegi ta 7-aastaselt vanematele ise. „Mäletan, et läksin Tähtvere väljakutest mööda ja siis ütlesin, et tahaksin siin sporti teha. Kuid ma enam ei mäleta, kas teadsin, et seal just tennist mängitakse,“ meenutas Marten. Juba varem oli poiss jõudnud jalgpallitrenni ja teinud lasteaias pisut judot. Hiljem on ta lühiajaliselt harjutanud ujumist ja karated ning nüüd tennise kõrvalt täiendusena akrobaatikat.

„Vanemad olid valikuga rahul, nad mängivad ise ka tennist,“ ütles Marten. Tema noorem vend (praegu 8) pandi tennisetrenni juba nelja-aastaselt. Küsimusele, kas väikevennast tahetakse teha sinust paremat mängijat, vastas Marten: „Võib-olla,“ ja muigas. Jalgpalli ja tennise vahel otsustamine polnud Marteni sõnul raske. „Käisin jalgpallitrennis harvemini ja tennis meeldis ka rohkem,“ sõnas ta. Probleem tekkis hoopis muusikakooliga, kus ta saksofoni mängis: „Seal oleksin edasi käinud, aga tennise kõrvalt ei jätkunud enam aega.“ Marten alustas mängimist Tartu Tennisekoolis, kuid 10-aastaselt siirdus MK Tennise ridadesse. Tema treeneriteks on olnud Anu Sieberg, Margus Kartau, Henri Busch ja viimastel aastatel Martin Karis. „Kuigi Henri juures oli ka normaalne, läksin teise klubisse, kus oli rohkem mängijaid, kellega treenida,“ ütles Marten. Tartus on treeningutingimused tunduvalt paranenud ja

www.ajakiritennis.ee

Tulevi k ut egija

linn ise meeldib ka Martenile: „Siin on vaikne, pole tihedat liiklust ja igale poole jõuab kiiresti.“ Kuigi Marten käib trennis 7-8 korda nädalas, pole ta tennisest kunagi tüdinud. „Tihti jään pärast trenni veel tennisekeskusesse, vahel saan rohkem mängida. Füüsilist trenni on kaks korda nädalas, jõuharjutused ja jooksmine,“ räägib noor tennisist. Ka Marteni peamised sõbrad on pärit tennisistide seltskonnast, käiakse koos kinos ja vahel batuudikeskuses.

P ü ü a b v õ i s t l u s t e l mi t t e n ä r v i mi n n a Võistlemise kohta ütleb Marten kõigepealt, et kui ta mängib endast nõrgematega, siis on see rohkem harjutamine järgmisteks mängudeks – tundub, et ta võib endale lubada juba teatud üleolekutunnet. „Tasavägistes mängudes tuleb värin sisse. Liiga palju ei närveeri, aga

Marten murrand Sündinud: Pikkus ja kaal: Klubi: Treener: Kool: Parimad saavutused:

7. märts 2003 160 cm, 41 kilo MK Tennis (Tartu) Martin Karis Mart Reiniku Gümnaasium, 6. klass Eesti meister P12 üksikmängus ja paarismängus (2015), P12 GP-turniiride võitja nii üksik- kui paarismängus (2015, mitmel korral), Alexela Mastersi P12 võitja (2015), P14 GP-turniiri finalist (2016)

mängu. „Serv mul nii hea pole. Panen palli mängu, aga proovin lüüa vastasele nõrgemasse kohta,“ ütleb ta. Paarismängu peab Marten sama „lahedaks“ kui üksikmängu. „Saab võrgus vahele minna ja palli mõnusa touch’iga maha lüüa,“ kommenteerib ta. Marten saabus just tagasi Floridast, kus pike-

„Püüan mängida julgelt ja kindlalt, enesekindlus on tähtis.“ / m a rten m u r r a n d

kui seis on 6:6, siis ikka. Püüan mängida julgelt ja kindlalt, enesekindlus on tähtis,“ tunnistab Martin. Igatahes vaatamata ülestunnistusele, et närv tuleb sisse, suutis Marten mullu suvel kõige olulisema tasavägise kohtumise enda kasuks pöörata, kui alistas U12 meistrivõistluste finaalis Hugo Kristiansoni 7:6, 5:7, 7:6. „Suur pinge oli peal, hoidsin pigem palli mängus. Päris ette talle ka ei löönud, aga proovisin vähem eksida,“ meenutas Marten tähtsat kohtumist. „Arvan küll, et see on mu seni parim tulemus. Pärast mängu oli rahustav ja hea tunne, et võit käes.“ Vanemate kaasaelamine Martenit ei häiri. „Nad ei käi ka liiga palju mu mänge vaatamas, ainult tähtsamaid võistlusi,“ lisab ta. Eesti meistrivõistlustel alistas Marten poolfinaalis Mark Lajali, kes aga kaks viimast kohtumist on tema vastu võitnud ning edetabelis ainsa eakaaslasena eespool. „Ta on minuvanustest kõige ohtlikum vastane. Ei lähe kunagi närvi ja oskab kindlalt mängida. Kuigi ta ei riski, pole tema löödud palle kerge rünnata. Peab siiski üritama ja ise ei tohi närvi minna,“ teab Marten. Enda mängu plussideks loeb Marten head vastupidavust ja enesekindlat KEVAD 2016

malt treenis ja ühe turniiri mängis. Välismaistest võistluspaikadest meenuvad talle Holland ja Türgi, kuid põhiliselt on mänginud Eesti lähiriikides.

E e s m ä r g i d va i d a a s ta korraga Marten õpib Tartus Mart Reiniku Gümnaasiumis neljadele-viitele. Lemmikaineid ta ei oskagi välja tuua. „Matemaatika on normaalne... Aga teised ained ka,“ ütleb ta mõningase mõtlemise järel. Kui saab koolis hakkama, pole ükski tund vastumeelt. Kuigi Marten kuulab vahel muusikat ja vaatab filme, oskab ta nimetada üht huvitavat hobi: „Mulle meeldib kaarditrikke teha, neid kergemaid,“ sõnab ta. Arvuti taga istuja Marten ei ole: „Ainult siis, kui vaatan Youtube’ist tennisevi-

deoid.“ Tipptennist on Marten saanud vaadata ka otseülekandena ja paar korda koha peal käies: kolme mängu Londonis ATP aastalõputurniiril ja üht väiksemat turniiri. Tippmeestest meeldis Martenile varem Nadal, kuid viimasel ajal ei pidanud tema mäng enam nii vaatamisväärne olema, nüüd on lemmikud Federer ja Baghdatis. Eestis on Marteni eeskuju samuti Tartust pärit, aga nüüd ammu tallinlane Kenneth Raisma. „Ta on noorena kaugele jõudnud. Löök on tugev, serv hea ja väga ilusad stopid,“ loetleb Marten Raisma paremaid omadusi. „Korra mängisin temaga ka pereturniiril. Mina oma emaga ja Kenneth oma emaga.“ Nagu Marten lisas, polnud emade tase selles mängus määrav, sest Raisma tegi üksi ära. Rubriigis „Tulevikutegija“ on tutvustatud palju noori tennisiste, kelle unistuseks on jõuda maailma paremikku või isegi esireketiks. Marten ei ole nii kõrgelennuline. „Mõtlen ainult sellele, mida praegu võiks saavutada. Tahaksin Tennis Europe turniiridel saada paremaid kohti ja edetabelis saja hulka,“ ütleb ta. Winter Cupil nägi ta ka mängimas prantslast, omavanuste Euroopa üht paremat tennisisti. „Ise mängisin päris tugeva Rumeenia poisiga. Paljud on keha poolest tugevad ja suured, seepärast ongi paremad.“

Treener martin karis

Martenit iseloomustab sõna võitleja! Hindan temas ka analüüsivõimet, mis lisab efektiivsust treeneri-mängija koostööle. Lisaks on Marten motiveeritud ja suure tahtejõuga noortennisist! Mõeldes tulevikule, vajab parandamist veel Marteni eneseusk, mis annab aluse, et kontrollida punkte ja olla vajalikul hetkel ründav tennisemängija.

Fort Sport OÃ&#x153; Punane 50, Tallinn www.yonexest.ee

P äe vakor r al

Kes on Serena Williamsi järeltulija? tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix

Veel enne finaale näis, et aasta esimene slämmiturniir, Australian Open, saab igava lõpu: võidavad kõrgeima paigutusega tipud, nõrgemad peavad hambaid krigistama. Ent saatus tegi tennisesõpradele kingituse.

aiste finaalis lõi seitsmenda asetusega sakslanna Angelique Kerber oma 22. slämmiturniiri võitu ihanud esireketi Serena Williamsi ja lõhkas sellega pommi. Pärast US Openi finaalikaotust neli kuud võistluspausi pidanud Williams ei saa ka tänavu püüda suurt slämmi, millest ta mullu nii napilt ilma jäi. Juba spekuleeritakse, et Serena ajastu on lõppenud, 34-aastasena ei saa (loe: pole paslik) ju lõputult võita. Kas valitseja aset hakkab täitma Poola päritoluga (ja Poolas resideeriv, mis ei tähenda küll elukohta!) 28-aastane Kerber, seda näitab tulevik. Melbourne´is ähvardas Kerber juba avaringis karile sõita. Ta vastasel Misaki Doil Jaapanist oli üks matšpall. „Olin ühe jalaga juba kojusõidulennukis,“ hindas Kerber. Edaspidi läks paremini. Poolfinaalis langes selle turniiri suurimaid üllatajaid Johanna Konta ning finaalis Serena Williams ise – 6:4, 3:6, 6:4. Kas Kerberist kunagi saab maailma esireket, on isejutt. Praegu on ta üks pretendente sellele nimetusele, ei enamat. Williams on oma vihas suur – tal jäi saamata 22. suurturniiri võit ja kinni püüdmata Steffi Graf.

Üks suur Mõni aasta tagasi valitsesid meeste tennises neli suurt. Nüüd on jäänud üks suur, Novak Djokovic. BBC küsib, kas oleks vaja väidelda, kes on aegade suurim meesmängija...

~ „Olen voidu nimel kogu elu ~ ~ töötanud. Nüüd lopuks olen voitnud slämmiturniiri.“ /K ER BER

Kõvakattel läheb Djokovicil libedalt: ta on võitnud Austraalia lahtistel juba kuus korda. Skeptik küsib vastu, kuidas saab olla aegade suurim, suutmata võita liivaväljakuil. Serblane pole kunagi võitnud Roland Garrosis. Seekord pääses Austraalias finaali kaks kõrgeima asetusega mängijat. Djokovici ja šotlase Andy Murray kullaproov pole siiski võrdne. Serblane oli varem võitnud 10 slämmiturniiri, Murray ainult kaks (pluss Londoni olümpiakuld). Viimasest tosinast omavahelisest mängust on Murray võitnud vaid ühe. Mõlemal favoriidil tuli teel finaali pidada üks raske KEVAD 2016

Aus t r aa l i a l a h t is t e f in aa l id

Naised Angelique Kerber (Saksamaa, 7) – Serena Williams (USA, 1) 6:4, 3:6, 6:4 mehed Novak Djokovic (Serbia, 1) – Andy Murray (Suurbritannia, 2) 6:1, 7:5, 7:6 naispaarismäng Martina Hingis (Šveits)/Sania Mirza (India, 1) Andrea Hlavackova/Lucie Hradecka (Tšehhimaa, 7) 7:6, 6:3 meespaarismäng Jamie Murray (Suurbritannia)/Bruno Soares (Brasiilia, 7) – Daniel Nestor (Kanada)/Radek Stepanek (Tšehhimaa) 2:6, 6:4, 7:5 segapaarismäng Jelena Vesnina (Venemaa)/Bruno Soares (Brasiilia, 5) – Coco Vandeweghe (USA)/Horia Tecau (Rumeenia) 6:4, 4:6, 10:5

P ÄE V AKO RRAL

Kolm keelt suus Võiduga Australian Openil maailma edetabelis teiseks tõusnud Angelique (tennisesõprade kõnepruugis Angie) Kerber üllatas Melbourne´is mitte ainult küpse mänguga. Veel enam hämmastasid tema arukad intervjuud, mis polnud kantud emotsioonidest, vaid pigem vaimsusest. See pole spordis igapäevane. „Mul pole vaja enam midagi tõestada. Kuulun tippmängijate hulka, olen üks neist. Olen neljandat aastat maailma esikümnes,“ kinnitas Kerber pärast finaali Serena Williamsiga enesekindlalt. Enesekindlus ongi tippspordis see kallisaine, mis üles viib ja seal püsida lubab. Muidugi on enesekindlust mitut sorti. Näiteks alpi kehkenpükslust a la Muhammad Ali, millest polegi mõtet kõnelda. Loomulikult tahab nii Poola kui Saksa kodakondsusega Kerber tõusta maailma esireketiks. Mõnes mõttes ta seda juba on: Euroopa esireket, maailma parim vasakukäeline naismängija. „Serena on endiselt maailma parim tennisist. Ta võidab enamiku turniiridest, kus ta osaleb. See jääb minule veel kaugeks. Üritan sellele mitte mõelda, aga kui see päev, mil ma esimeseks tõusen, ükskord tuleb, siis on hästi," sõnas Kerber pärast elu esimest võitu slämmiturniiridel. Varem on ta olnud poolfinaalis nii US Openil (2011) kui Wimbledonis (2012). Williams ei jätnud Kerberile vastuseks komplimenti tegemast: „Angie, õnnitlused! Oled võidu ära teeninud, naudi seda hetke.“ „See on unistus. Olen võidu nimel kogu elu töötanud. Nüüd lõpuks olen võitnud slämmiturniiri. Kõlab hullult,“ kommenteeris Kerber omalt poolt. Kerberi õnnitlused lähevad Poola Puszczykowosse, mille nime hääldusega ei teki tal raskusi erinevalt meist. Sellesse linna ehitas Kerberi „saksa ema“ Beata isa, poolakast ärimees Janusz Rzeznik tenniseakadeemia. Kerber räägib lisaks poola keelele samavõrd hästi saksa ja inglise keelt. Muudki on Kerberil mitu. Treenereist on nimekaim Torben Beltz. Sakslased väidavad, et Kerberi vanemad olevat Poola sakslased, poolakad leiavad, et tennisetähe läbinisti Poola päritolus polevat kahtlust. Ülejäänud maailma jaoks on Kerber lihtsalt väga hea tennisemängija.

„Kui mees võidab kuuendat korda Austraalia lahtised, siis peab eriline mängija olema!“ / M U R R AY DJOKOV ICIST

kohtumine. Djokovicil kulus 4. ringis prantslase Gilles Simoni võitmiseks 4,5 tundi – 6:3, 6:7, 6:4, 4:6, 6:3. Seejuures tegi maailma esireket viie seti peale kokku 100 (!) lihtviga. Poolfinaalis sai Djokovic Roger Federeriga üsna lihtsalt neljas setis hakkama. Murray maadles poolfinaalis Kanadat esindanud Miloš Raoniciga samuti üle nelja tunni, võites lõpuks 4:6, 7:5, 6:7, 6:4, 6:2. Finaalis ületas Djokovic Murray kolmes setis 6:1, 7:5, 7:6. Mängu oli, kuid võitjas kahtlust polnud. Murray tunnustas vastast: „Kui mees võidab kuuendat korda Austraalia lahtised, siis peab see eriline mängija olema!“ Djokovicil on teised sihid. „Ma pole Prantsusmaa lahtisi kunagi võitnud. Proovin teha nii, et saan selle karika tänavu,” sõnas Djokovic. Ootame juunit... Kaotaja Murray on viimase 18 aasta jooksul vahetanud kaheksa treenerit. Ta treenerite nimistus pole Nigel Searsi (Amanda Coetzeri, Daniela Hantuchova ja Ana Ivanovici tippu viija), kuigi mees oleks oma perest võtta. Sears on nimelt Murray äiapapa. Tänavusel turniiril vajus Sears Ana Ivanovici 3. ringi mängu Madison Keysiga vaadates tribüünil kokku. Kauneim naistennisist otsustas mängu jätkata ja lõpuks kaotas. Searsi tütar ja Murray abikaasa Kim ootas Melbourne´i sündmuste ajal kodus pere esimest last, kellest Murray pressikonverentsidel peamiselt jutt käiski. Pisitütar sündis Kimi ja Andy perre 7. veebruaril. Tiitlita Murray pere siiski ei jäänud, meespaarismängus oli üks võitjaist Andy vend Jamie. www.ajakiritennis.ee

P äe vak or r al

eestlased omast klassist Keegi neljast Austraalia lahtistel mänginud meie tennisistist läbi ei kukkunud, samas ei saadetud korda midagi rabavat. Olime omast klassist. Naiste esireket Anett Kontaveit pääses Austraalias kohe põhitabelisse, kuid läks seal juba avaringis kokku maailma kolmanda Garbine Muguruzaga Hispaaniast. 22-aastane kiiresti arenenud lõunamaalane näitas oma taset ja võitis vähem kui tunniga 6:0, 6:4. „See kohtumine andis mulle palju juurde," ütles Kontaveit ETV spordisaate stuudios. „Nägin, kuidas maailma tipp väljakul käitus, keskendus igale punktile ning ta tegutses distsiplineeritult.“ Kontaveidi jaoks on käsil tema karjääri jaoks olulised aastad. 20-aastasena tuleb tal end paari aastaga naiste tennises maksma panna. Loodame, et meie suurim tenniselootus seda suudab. WTA

edetabelis esisaja hulka pääsemine pole Anetti jaoks piir. Meie meeste tennise liider Jürgen Zopp (ATP 164.) alustas valikturniirilt. Esimeses ringis oli Zopp üle India mängijast Somdev Devvarmanist (ATP 173.) 2:6, 6:1, 6:4. Teises ringis kohtus Zopp teise omast mastist vastasega, prantslase Kenny De Schepperiga (ATP 150.). 3 tunni ja 24 minutiga oli 203 cm pikkune prantslane võitnud 7:5, 5:7, 12:10. „Lühidalt on seda mängu väga raske kokku võtta. Sellest võiks isegi väikese raamatu kirjutada,“arvas Zopp tenniseliidule antud usutluses. „Kolmanda seti algus oli selle mängu kõige nõrgem osa, kui jäin 0:4 taha nii, et andsin vastasele punktid ära lihtvigade näol. Siis mängisin jälle neli geimi hästi ja oli suht punktpunkti mäng lõpuni," võttis Zopp kokku. Juunioride turniiril tegid kaasa

www.modelsshop.eu

Kenneth Raisma (ITF-i noorte 24.), kes sai 15. asetuse ja edetabeli 49. Mattias Siimar. Raisma tegi hea turniiri, pääsedes veerandfinaali. Viimati jõudis Eesti noormeeste seas kaheksa parema hulka Jaak Põldma täpselt 10 aastat tagasi. 17-aastane Raisma alistas esmalt prantslase Evan Furnessi 6:4, 3:6, 6:4, seejärel Venemaa mängija Lev Kazakovi 7:5, 6:2. Väärtuslik oli Raisma 6:3, 6:1 võit kolmandas ringis kanadalase, neljanda asetusega Felix Auger Aliassime´i üle. Veerandfinaalis jäi Raisma 3:6, 4:6 alla korealasele Yunseong Chingile, kellel oli viies paigutus. Siimar võitis avaringis briti Jay Clarke'i 6:4, 3:6, 6:4, ent kaotas siis lõunakorealasele Chan-Yeong Oh´le 6:1, 4:6, 3:6. Paneme tähele, et mõlemal Eesti juunioril tuli taanduda Korea mängija ees... Paarismängus jõudsid Raisma ja Siimar samuti veerandfinaali.

p õ ne v te ada

Open Era:

lahtise tennise tulek

Tänased olümpiaatleedid ei ole enam need, kes astusid üles esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896 Ateenas. Aeg ja vaglad on oma töö teinud. Teiseks, ROK-i püha tahte kohaselt astusid enam kui sajand tagasi üles amatööridest aatemehed, sest 1894. aastal võttis I olümpiakongress vastu amatööristatuudi, mis määras ära, kes tohivad mängudel osaleda ja kes mitte. tekst/Jaan Jürine foto/internet

tatuudi peamine tera oli nõudmine, et spordiharrastuse siht ei tohi olla materiaalne tulu. Seega ei tohtinud olümpiamängudel üles astuda ka näiteks koolide spordiõpetajad, sest nemad said ju palka... Edasiste aastakümnete jooksul on ROK püüdnud amatööristatuuti korduvalt ajakohastada, sest see määratlus oli muutunud juba sõimusõnaks. Aeg on statuudi välja naernud, täna kõlbavad olümpiamedalite eest heitlema kõige paadunumad profid. Järgnevas püüame kaarega tennise juurde tulles anda ülevaade neist aegadest, kui Inglismaa Tenniseliit kuulutas 1967. aasta detsembris ühepoolselt, rahvusvahelise alaliiduga konsulteerimata, kõik saareriigi tenniseturniirid lahtisteks. Lahtine tennis – Open Era

– tõstis pead. Loomulikult tekitas see esialgu probleeme, mis tänaseks õnneks taandunud. Tennist nimetatakse rahvusvahelises ulatuses alaks, mis ühendab kiiduväärsel kombel vana ja uue, kunagise amatörismi ja moodsa professionalismi. Mõned tänapäevased tõved söövad siiski tennist nagu teisigi alasid, näiteks doping ja kokkuleppemängud.

A m at ö r i s mi ä r a p õ l g a mi n e Eelmise sajandi 60ndad aastatd olid rahvusvahelisele olümpialiikumisele rasked. Käru kippus kummuli keerama ärkav Aafrika, 1972. aasta Müncheni mängud püsivad meeles laskudega olümpiakülas ja Fürstenfeldbrucki lennuväljal. Veri voolas, ent ROK-i viies president Avery Brundage tegeles ikka

neitsiliku amatörismiga. 1973. asus ROK-i etteotsa Michael Killanin, kes üritas olümpialiikumist kaasajastada, kuid kelle järeltulija Jose Antonio Samaranch sai tasuks kaela 80ndate boikotikampaaniad Moskva ja Los Angelese olümpiamängudel. Veel 1971. aastal kinnitas Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) 71. istungjärk paranduse amatööristatuuti, milles öeldakse: „Olümpiamängudest lubatakse osa võtta sportlasel, kes traditsioonilise olümpiavaimu ja eetika kohaselt harrastab sporti kui hüvet sellest materiaalselt kasu saamata. Mitte spordi, vaid isiku põhitegevuse kaudu saadav tulu peab kindlustama tema oleviku ja tuleviku; ta ei tohi olla kunagi olnud ühegi spordiala professionaal ega poolprofessionaal ehk nn. mitteamatöör. Sportlase enese treeningute ega teiste õpetamise eesmärk ei tohi olla materiaalse kasu saamine. Algajate sportlaste kehalise kasvatuse instruktoreid lubatakse olümpiavõistlustest osa võtta.“ Killanin võttis tõeks, et ROK püüab säilitada amatöörspordi väärikust, kuigi on kõrvale kaldunud moodsa olümpialiikumise rajaja Pierre de Coubertini nn puhta amatöörspordi seisukohtadelt. Tänapäeval De Coubertinist enam palju ei kõnelda. Isegi asjatundjad ei suuda otsustada, kui palju komisjone ja erikomisjone on ROK ja Rahvusvaheline tenniseliit (ITF, kuni 1977 ILTF) aegade jooksul moodustanud, et amatörismiprobleeme tasandada või kalevi

Open Era esimesel aastal oli ka segadusi - näiteks USA lahtised meistrivõistlused võitis Arthur Ashe (paremal), aga kuna ta oli amatöör, teenis auhinnaraha finaali kaotaja Tom Okker (vasakul).

www.ajakiritennis.ee

p õnev t ead a

alla lükata. Kunagi oli ROK isegi nii tagurlik, et ei tahtnud tunnistada sponsortoetusi või muust kommertstegevusest sporti laekuvaid summasid. Ehk raha, ilma milleta oleks sport tänapäeval kohe käpuli.

Professionalism tennises Maailma tennises kogus professionalism jõudu pärast I maailmasõda. Juba 1928. aastal tegi USA ettepaneku lahtiste tenniseturniiride korraldamiseks, 1947. aastal tulid sama mõttega välja inglased. Tuline lahtise tennise eestvõitleja oli sõjajärgne maailma esimängija ja seejärel nimekaimaks promootoriks saanud Jack Kramer, kellel õnnestus oma truppi hõivata pea kogu maailma paremik.

Tipp-profid Pancho Gonzales ja Ken Rosewall pidasid 50ndail ja 60ndail omavahel 76 matši, millest ainult 9 olid turniirimängud. Enne teist maailmasõda oli mainekaim tennisepromootor Charles C. Pyle, kellega olid lepingulistes suhetes publiku lemmikud Suzanne Lenglen ja Vincent Richards. Pyleí eestvedamisel tegi grupp USA ja Prantsusmaa mängijaid 1926. aastal turnee Ameerika linnades. Profitennisega liitumine tähendas tollal osalemiskeeldu amatööride tippvõistlustel. Eelmise sajandi 30ndatel oli proffide võistluskalender enam-vähem paigas. 1927-1999 peeti USA Pro Tennis Championshipsí, 1934-1990 Wembley Championshipsí 1930-1968 Prantsusmaa profimeistrivõistlusi, 1954-1962 koguni proffide MM-turniiri jne. Enamiku proffide mängukoormusest moodustasid siiski näidismängud. Näiteks pidasid tipp-profid Pancho Gonzales ja Ken Rosewall 50ndail ja 60ndail omavahel 76 matši, millest ainult 9 olid turniirimängud. Juhtivate proffide teenistus polnud laita, kuid oli lünklik. Inglismaa täht Fred Perry teenis 1937. aastal seeria mängude eest Ellsworth Vinesíga 91 000 dollarit, mis tänases vääringus on 1,4 miljonit. USA profimeistrivõistluste võidu eest aasta hiljem sai Perry ainult 450 dollarit (7539). Kuuekümnendaiks oli ametlik ja nn varitennis, mille katte all kasseerisid raha kõik, kes vähegi said, omandanud anekdootlikud mõõtmed. N. Liidu ja sotsleeri kogupäevaharjutajad mängisid krosside eest, kõigi riikide Davise karikameeskonna mängijad said juba rohkem. Tipud võtsid turniiridel mängimise eest tasu. Kolmandad-neljandad, teiste seas tenniseametnikud, võtsid, mis neile kuulus. Amatörismile valmistuti lööma hingekella.

Suur sõda Esimene nn lahtine tenniseturniir oli Inglismaa meistrivõistlused kõvakattega väljakuil 1968. aasta aprillis. Esimene lahtine slämmiturniir peeti French Openil mais 1968. Mõlemad võitis Ken Rosewall. Lahtise tennise tulek 1968. aastal tähendas, et järgmise nelja aasta jooksul valitses tennises suur sõda. Iga uus asi tahab paika loksumist. ROK-ile oli lahtine tennis täiesti vastuvõetamatu. Avalikult rooskas Brundage oma käsilastega ITF-i kuis jõudis, kuluaarides julgustati tennisejuhte: surute mässu maha, saab tennis jälle olümpiaalaks (1926. aastal olid tennise ja olümpiamängude teed lahku läinud). Maailma tennisejuhid olid keerulises seisus. Ühelt poolt KEVAD 2016

ROK, teiselt poolt tenniseavalikkus ähvardasid ITF-i pulbriks jahvatada. Alguses tegi ITF-i inglaste peale kurja häält. Briti tenniseliit ähvardati ITF-ist välja visata. Ühtki Ühendkuningriikide mängijat välisturniiridele ei lubata, ükski välismaalane Inglismaale mängima ei tule. Briti lehed võtsid letti ITF-i presidendi Giorgio di Stefani, kinnitades, et sõnades soosib itaallane amatörismi, kodus mahitab aga professionalismi, makstes riigi tugevamatele Davise karikasarjas mängimise eest. Mängijate enamik näis selles sõjas olevat poole valinud. Loomulik, et inimene tahab teha hästimakstud tööd alal, mida ta oskab ja armastab. ITF kaldus järjest enam rahu sõlmimise poole. Tennisejuhid läksidki kompromissile. 1968. aastal otsustati, et aasta jooksul lubatakse pidada kümme lahtist turniiri (tegelikult peeti kaheksa). Peale amatööride ja lepinguliste elukutseliste loodi kolmaski seisus. Nn registreeritud mängijad said mängida lahtistel turniiridel rahalistele auhindadele ja kaitsta samas riigi spordiau Davise karikasarjas. Juhtus kurioosumeid. US Openi võitis ameeriklane Arthur Ashe, kuid teenis ainult karika. Võidupreemia 13 500 dollarit pani tasku hollandlane Tom Okker, kes finaalis kaotas. Ashe oli amatöör, Okker registreeritud mängija... Mõjukas osapool tennisesõjas olid ärimehed ja promootorid, kes haistsid suurt raha. 1968. aastal sõlmis George McCall lepingu Rod Laveri, Rosewalli, Andres Gimeno, Pancho Gonzalesi, Roy Emersoni ja veel mitme ässaga, moodustades National Tennis League´i (NTL). Et NTL ei saaks oma tingimusi seada, kutsus naftamiljardär Lamas Hunt vastukaaluks ellu oma profiühenduse WCT (World Chamoinships Tennis), kuhu kuulusid John Newcombe, Tony Roche, Dennis Ralston, Niki Pilic jt. Kaks liitu konkureerisid omavahel ja mõlemad ITF-iga, kellele ei meeldinud, et tipptennis nende kontrolli alt ära libiseb. Teed rahu juurde märkis meesproffide ametiliidu ATP moodustamine 1972. aastal ja aasta hiljem naiste profiliidu WTA kokku tulemine. Mõlemad hakkasid pidama oma turniirisarju, 1974. aastast iganädalasi arvutiedetabeleid. Jumal taevas, rahu maa peal: 1988. aastast alates on tennis taas ametlikult olümpiaala. ROK ajab oma rida, ITF oma, profid rohivad oma kapsamaad. Sõda on selleks korraks läbi.

P ÄE V AKO RRAL

Spordiissidel

vitsad soolas

tekst/Jaan Jürine foto/Scanpix

Novak Djokovic

Mullune spordiaasta oli maailma kahele suurele organisatsioonile – jalgpalliliidule (FIFA) ja kergejõustikuliidule (IAAF) kui õudusunenägu. FIFA president Sepp Blatter, kellel alamate seas mõjukust sama palju kui paavstil, pidi oma kohast loobuma nagu ka IAAF-i juht Lamine Diack.

latterit ei päästnud FIFA miljonid ja alluvate fanatism, sest mehe ja tema kaastööliste vastu hakkasid huvi tundma USA uurimisorganid. Jalgpalliisside hulgas oli vahistamisi, rahvuslikud alaliidud langesid Blatteri selja tagant ära – teiste seas Eesti jalgpallijuht Aivar Pohlak, kes oli talle kaua lojaalne. Diack ei hakanud end pikalt õigustama, vaid heiskas kohe valge lipu. Asjatundjad vaidlevad, kas senegallase järeltulija, lordist jooksukuulsus Sebastian Coe on puhtam kuju, või aitas ta positiivseid dopinguproove kalevi alla suruda. Tänavu võidakse spordiisade hulgast valguse kätte tirida veelgi patuseid. Põhjuseks dopinguasjad, kihlveoskandaalid, laristamine jne. Vitsad on soolas...

K a tennises sk anda al Tennis näib sattuvat järgmise suure alana tõsise torkimise alla. Jaanuaris teatasid BBC ja Buzzfeed News, et on saanud oma valdusse dokumendid, mis kinnitavad tennise tippklassis korraldatud kokkuleppemänge. BBC aga ei saavat konkreetseid nimesid avaldada, sest pole piisavalt fakte sajaprotsendiliseks otsustuseks. ATP juht Chris Kermode lükkas tagasi kõik süüdistused nagu oleks kokkuleppemängude info kuidagi maha vaikitud. „BBC raportist tulevad peamiselt välja kümmekond aastat tagasi juhtunud sündmused, kuid meie uurime ka värskeid juhtumeid. Oleme alati seda teinud,“ kinnitas Kermode.

tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix

D j o k o v i c : va n a d a s j a d ! Maailma esireket Novak Djokovic ei arva, et BBC paljastused tennisele varju heidaks. „Seal räägitakse ligi kümme aastat tagasi toimunud mängudest ning mängijatest, kes ammu karjääri lõpetanud,“ sõnas Djokovic. „Muidugi pole tennises ruumi kokkuleppemängudele ja korruptsioonile. Üritame hoida tennist nii puhtana kui võimalik. Arvan, et tennis on arenenud ja meie juhid oskavad selliste juhtumitega toime tulla.“

„Üritame hoida tennist nii puhtana kui ~ voimalik. Arvan, et tennis on arenenud ja meie juhid oskavad selliste juhtumitega toime tulla.“ / DJOKOV IC

2007. aastal oli kokkuleppemängude esimese skandaali peategelane venelane Nikolai Davõdenko. Maailma tippu kuulunud mängija ei suutnudki end puhtaks pesta. Rootsi ajakirjandus tõi 2012. aastal välja 41 nime, kes olevat kokkuleppemängudega seotud. Nende seal oli tennisiste, kes tänagi tugevamate seas: Viktoria Azarenka, Agnieszka Radwanska, Roberta Vinci. Asi sumbus, keegi karistada ei saanud. Djokovic räägib, et aastal 2007 pakuti talle Peterburi turniiri eel 200 000 dollarit avaringi kaotuse eest. Lõpuks Djokovic seal üldse ei mänginud. BCC teatel olevat praegusse skandaali

segatud 28 mängijat, kellest 16 on või olnud maailma TOP 50 hulgas. Leidub värskematki. Äsja lõppenud Austraalia lahtistel andis kihlveokontor Pinnacle Sports politseile teada, et kokkuleppemängu kahtlus lasub hispaanlaste Lara Arruabarrena/David Marrero ning Andrea Hlavackova (Slovakkia) ja Lukasz Kuboti (Poola) segapaarismängul. 13 tundi enne mängu hakkas sellele kohtumisele tulema ebaloomulikult palju suuri panuseid. Ajalehe Guardian teatel varjas ITF avastatud petuskeeme. Tennisekohtunikud Kasahstanist, Türgist ja Ukrainast olid võtnud altkäemaksu ja manipuleerinud vastutasuks ITF-i Futures-turniiride interneti otseskooridega. Guardiani teatel mõisteti kasahh Kirill Parfjonovile mullu veebruaris eluaegne kohtunikutegevuse keeld, sest ta üritas Facebooki vahendusel skeemi kaasata teist kohtunikku. Seda infot pole ITF kunagi avalikustanud ja teavitati vaid väikest ringi võistluste korraldajaid ja alaliite. Ka pole ITF avalikustanud nelja kohtuniku korruptsioonisüüdistusi. Vastava infoga tuldi lagedale alles ajalehe survel. Kokkuleppemängude äris ringlevad suured rahad. Üks Venemaa grupeering panustas viiele mängule ning teenis 357 000 USA dollarit, rühmitus Sitsiiliast teenis 12 kohtumiselt 930 000 dollarit ja grupp Põhja-Itaaliast 28 kahtlaselt mängult samuti 930 000 dollarit. Muidugi, sulisid leidub ilmas palju. Võidelda nendega tuleb, sest tippsport kaotaks mõtte, kui tulemused ette teada. www.ajakiritennis.ee

tekst/Ajakiri Tennis fotod/Scanpix

väl jas p ool plat si Filmiauhindade Oscarite jagamise punasel vaibal poseerib Maria Šarapova.

Alati kaunis Ana Ivanovic särab tennisistide peol.

Maineka spordiajakirja Sports Illustrated ürituselt ei puudunud ka mitmeid kordi ajakirja külgedel poseerinud Caroline Wozniacki.

Endine tippmängija, Novak Djokovici treener Boris Becker koos abikaasa Lilly`ga lahkumas heatujuliselt Londonis toimunud gala-õhtusöögilt.

Smokingus Roger Federer sobiks mängima ka mõnda filmirolli, näiteks James Bondi. Aga siin on ta näitlejate tippsündmusel ehk Oscarite kätteandmisel külalisena.

Efektses kleidis naiste tennise esireket Serena Williams Oscarite jagamisele järgnenud Vanity Fairi järelpeol.

KEVAD 2016

me is triklas s

tekst/Pärt Talimaa fotod/Scanpix

Belinda

Bencic: Šveitsi uus tennisetäht, kelle mentoriks on Martina Hingis

Küllap mäletavad tennisesõbrad hästi noorukese Martina Hingise kõrget tähelendu. Nüüd on Šveitsis esile kerkimas uus noor tennisestaar. Peagi 19. sünnipäeva tähistav Belinda Bencic on murdnud ennast maailma esikümnesse.

„K

ui matš ei lähe hästi, üritan luua Martinaga silmsideme. Teda ümbritseb midagi nii positiivset ja ma tõesti naudin seda, kui ta mu mänge vaatamas käib. Siis kipub mul ka päris hästi minema,” on Belinda Bencic öelnud oma kuulsa kaasmaalanna kohta. „Martina proovib mind alati tohutult aidata, mille eest ma olen väga tänulik. Kui ta leiab oma paarismängude kõrvalt aega, tuleb ta alati mu kohtumisi vaatama. Räägime omavahel ka taktikast,” lisab ta. Alates ajast, mil Belinda hakkas tennisemaailmas korda saatma esimesi vägitegusid, on tema karjääri saatnud võrdlus Martina Hingisega. Seda nii tennisefännide seas kui ka meedias, kel on ikka ja jälle vaja uusi kangelasi. Samas, kuidas saakski kõrvutamisele vastu vaielda. Oma esimesel juunioride vanuseklassi turniiril jõudis Belinda kohe finaali. Toona oli ta 13-aastane. Kaks aastat hiljem kuulus ta Fed Cupi mängudel juba Šveitsi naiskonda ja tegi Luxembourg Openil debüüdi WTA turniiri põhitabelis. Esimene kokkupuude lõppes küll kiirelt, ent vaevalt sai neiu häbeneda kaotust Venus Williamsile. Aastal 2013 võitis Belinda nii juunioride Prantsusmaa lahtised www.ajakiritennis.ee

kui Wimbledoni. Veerandsaja aasta jooksul on sarnast edu nautinud veel vaid kaks naistennisisti. Üks on prantslanna Amélie Mauresmo. Teine? Vastust pole vaja kaugelt otsida, selleks on Martina Hingis. Lisame, et kahe Šveitsi tennisetähe tehnika on samuti sarnane. Teiste seas on seda välja toonud ka näiteks Chris Evert. Mõlema puhul on rõhutatud, et nad ei pruugi olla küll kõige tugevamad ega kiiremad mängijad, ent nad tunnetavad suurepäraselt mängu rütmi, lisaks omavad nad plaani A kõrval ka plaani B. „Belinda on uskumatult tark mängija. Ta mõistab mängu väga hästi ja teab täpselt, kuidas vastast endast välja viia ning närvi ajada,” on öelnud mainekas treener Günther Bresnik. Ühiseid kokkupuutepunkte on Martina ja Belinda puhul veelgi, ent neist natukene hiljem.

Perekonna jä ägitu toe tus Belinda on pärit Kirde-Šveitsis asuvast 10 000 elanikuga Flawili linnakesest, tema juured on aga tihedalt seotud Slovakkiaga. Nimelt põgenesid Belinda vanemad toonasest Tšehhoslovakkiast 1968. aastal Praha kevade ajal. Sidet vanemate kodumaaga pole kaotanud ka kunagine maailma juunioride esireket, sest näiteks kodus suhtleb ta ema ja isaga slovaki keeles. Erinevatest allikatest kumab läbi erinevaid arve, ent üks on selge: tennisemänguga tegi Belinda algust väga noorelt. Plikatirts olla juba kahe ja poole aastasena isa Ivaniga tennist mänginud. Lisaks on Belinda öelnud, et oma esimesed sammud tegi ta samuti tenniseväljakul. Tema vanemad mängisid küll hobikorras tennist, ent ei enamat. Ivan oli nooruses hoopis hokimängija, ema, keda Belinda on nimetanud oma suurimaks fänniks, tegeles modellindusega.

„Ma toesti naudin seda, kui Martina mu mänge vaatamas käib, siis kipub mul ka päris hästi minema.”

Huvitavad kihlveod ja sõprus konkurendiga Nähakse tipptennist ju pigem rivaalitsemisena, seega ei ole just tavaline, et maailma absoluutsesse kõrgklassi kuuluvate mängijate vahel tekivad sügavad sõprussuhted. Üheks ilusaks erandiks on Belinda Bencic ja Prantsusmaa tennisist Kristina Mladenovic. „Me sobisime algusest peale väga hästi. Meil on sarnased hobid ja mõttemaailm ning meile meeldib koos asju teha ja tüüpilist tüdrukute juttu ajada, kust ei puudu ostlemine, poiste üle arutamine ja muu selline,” räägib Belinda. Ühtlasi on neil auhinnakapis esikoht 2015. aasta Washingtoni paarismängu turniirilt. Sõbrannad veetsid Maldiividel möödunud aasta novembris ka ühise puhkuse. Lisaks oli nendega kaasas Saksamaa tõusev täht Aleksander Zverev, kellega Belinda on sõber olnud kuuendast eluaastast. Ühtlasi kaotas Belinda puhkuse ajal kihlveo, mis viis ta lõpuks õhtusöögilauda kleidiga, mille juures oli aksessuaariks sukeldumisvarustus. „Kihlvedu oli tegelikult minu idee. Mängisime kaarte ja mul oli väga hea seis, ent siis järsku hakkas olukord allamäge minema ja nii pidingi sellises kostüümis õhtusöögile minema. Inimesed restoranis olid ikka väga jahmunud,” naljatleb Belinda.

/ B e n c i c o m a e e s k u j u s t.

Nähes aga tütre armastust tennise vastu, jättis isa muu kõrvale ja asus Belindat treenima. Kui tütar oli neljane, võttis ta ühendust Melanie Molitori ehk Martina Hingise emaga. „Talent ei ole just tüüpiline sõna, mis tema suust kõlaks, ent kui ta nägi, mida olen teinud ja kuhu aastaga jõudnud, siis ta ütles, et jätkaksin oma stiili ja temaga aeg-ajalt kontakteeruksin,” on Ivan meenutanud. Suhtlemine muutus aina tihedamaks. Enne seitsmendat sünnipäeva veetis praegune maailma esikümne mängija pool aastat ka kuulsa USA tennisetreeneri Nick Bollettieri akadeemias Floridas. Pärast naasmist kolis Bencicite pere Wollerausse ja Melanie hakkas teda igapäevaselt treenima. Jäägitult tütre karjäärile pühendunud Ivan oli kohal peaaegu igal treeningul, õppides loomulikult ka ise meeletult. Ühtlasi oli selleks hetkeks lavale astunud ka Ivani kunagine hokimängu kaaslane ja lapsepõlvesõber Marcel Niederer, kellelt perepea tütrele parimate tingimuste loomiseks raha laenas. Sõbrad sõlmisid kokkuleppe, et kui Belindast saab edukas mängija, hakkab Marcel tema mänedžeriks. „Lepingut sõlmides ei olnud eesmärgiks raha, võtsin seda kui seiklust. Belinda oli igal aastal oma vanuseklassi tipus, tema arengut on olnud nauditav jälgida,” meenutas Marcel ühes intervKEVAD 2016

juus. Loomulikult kaasnes eduga tenniseväljakul ka materiaalne kindlustatus ja peagi oli algne investeering ennast tagasi teeninud. Praeguseks Belindal sponsoritest puudust ei ole: Rolex, Yonex, Peugeot.... Neiu särgilt leiab Šveitsi luksusliku kunstitoodete kompanii Caran d’Ache’i logo. Marcel on üks kahest Belinda mänedžerist, spetsialiseerudes kodumaisele turule. Pereärile lisab kaalu Belindast kolm aastat noorem vend Brian, kes samuti tennist mängib.

Võit Serena Williamsi üle Jätkuvalt toimib ka Belinda ja Melanie koostöö, kes juhendab tennisemaailma üht kuumimat nime ajal, mil ta kodumaal viibib. „Belindal on suurepärane omadus mõista ja osata tuua ohvreid, mis on vajalikud tippspordis läbilöömiseks.

me is triklas s

Arvan, et siin on päris palju olnud mängus minu käsi ja see, kuidas treenisime. Panime suurt rõhku distsipliinile ja mitmekülgsusele,” selgitab Melanie. Kiidusõnad on loomulikult vastastikused. „Tal on minu karjääris tohutult oluline roll. Kuigi olin noor, õppisin oma mängu vastavalt vajadusele kohendama ja lähenema igale matšile erineva taktikaga,” räägib Belinda. „Melanie ütleb kõik otse ja ausalt välja. Ja seda on vaja, et paremaks saada. Tihti kiputakse ikka valima tee, kus patsutatakse õlale ja öeldakse, et sul läheb väga hästi. See alati aga ei toimi,” lisab ta. Turniiridel jagab Belindale õpetussõnu ja on talle mentoriks aga Martina. „See on väga lihtne, sest Martina on sellistes olukordades olnud. Ta suudab neid kogemusi edasi anda ja nii ei pea ma ise väga palju nuputama,” lausub Belinda.

„Belinda on uskumatult tark mängija. Ta moistab mängu väga hästi ja teab täpselt, kuidas vastast endast välja viia ning närvi ajada.” M a i n ek a s tr een er Gu nth er Br esn ik

Belinda Bencic Sündinud: Pikkus ja kaal: Treenerid: Koht maailma edetabelis: WTA turniirivõite: Parim saavutus slämmiturniiril: Karjääri auhinnaraha: Reket: Riietus ja jalanõud: Eeskujud tennises: Hobid:

10. märtsil 1997 175 cm, 63 kilo Ivan Bencic ja Melanie Molitor 7. (22. veebruari seisuga) 4 (kaks paarismängus) veerandfinaal (2014 US Open) 2 519 577 USA dollarit Yonex Yonex Martina Hingis, Roger Federer, Maria Kirilenko filmide vaatamine, ajakirjade lugemine, sõpradega ajaveetmine

Mullu võitis Belinda esikümnesse kuulunud mängijat kaheksal korral ja lõpetas aasta 14. kohal. Tänavu on veelgi väärt võite lisandunud ning maailma edetabelis jõudis Belinda veebruari keskel juba seitsmendale reale. Austraalia lahtiste neljandas ringis läks ta esmakordselt vastamisi Maria Šarapovaga. Sel korral veel venelannat alistada ei õnnestunud, ent kõva lahingu andis Belinda küll, kaotades mõlemad setid 5:7. Pärast kaotust tõestas tennisetäht, et oskab ka nalja visata. Ajakirjaniku küsimuse peale, et mis teda Šarapovaga mängides enim üllatas, vastas Belinda naljatledes: „Tema karjumine ei olnudki nii valjuhäälne.” Hetk hiljem tõsinedes, lisas ta: „Väga muljetavaldav oli see, kuidas ta servis. Arvatavasti on ta selles elemendis praegu naiste tennises maailma parim.” Tavapäraste kalendriturniiride kõrval tasub tennisefännidel kindlasti põnevusega oodata ka Rio de Janeiro olümpiamänge, sest seal esindavad naiste paarismängus Šveitsi mentor ja õpilane ehk Martina Hingis ja Belinda Bencic.

Martina võitis esimese slämmiturniiri 16-aastasena, alistades Austraalias mõlemas setis 6:2 Mary Pierce’i. Belindal veel sellist edu ette näidata pole. Karjääri senised kaks täistabamust WTA turniiridel tulid mullu Eastbourne’is ja Torontos, lisaks on tal kaks esikohta paarismänguturniiridelt. Eriti muljetavaldav oli Kanadas toimunud turniir, kus Belinda alistas neli toona esikümnes olnud mängijat. Järjepanu langesid Eugenie Bouchard, Caroline Wozniacki, Sabine Lisicki, Ana Ivanovic, Serena Williams ja Simona Halep. Eriti magus oli loomulikult triumf maailma esireketi üle, mille kohta kuuleb Belinda ajakirjanikelt küsimusi senini. „Ei, mul ei ole sellest teemast kõrini ja arvatavasti ei saa ka kunagi,” annab ta väärt võidu nautimisest aimu.

www.ajakiritennis.ee

Bose® QuietComfort® 25 tutvumishind 269.tavahind 299.-

Testivõitjad on kohal! parimad mürasummutavad klapid 2016

Bose® QC 25 ja paljud teised mudelid nüüd tutvumishinnaga saadaval e-poes www.klick.ee või KLICKi poodides Ülemiste Keskuses ja Tallinna lennujaamas KEVAD 2016

parimad mürasummutavad klapid 2015

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2016

Auhindadega pärjatud Bose® QuietComfort® 25 kõrvaklapid pakuvad enneolematut kombinatsiooni mürasummutusest, suurepärasest helikvaliteedist ning kasutusmugavusest. Pannes pähe QuietComfort®25 kõrvaklapid, kogete, kuidas muusika ellu ärkab ning teid ümbritsev maailm välja lülitub.

ME IS TRIKLAS S

Nick Kyrgios Kas iseloom rikub kõrgelennulise karjääri?

Praegu 20-aastane Austraalia tulevikulootus Nick Kyrgios tõusis esmakordselt rambivalgusse 2014. aasta Wimbledoni turniiril, kus jõudis veerandfinaali, alistades teiste hulgas Rafael Nadali. Paraku on Kyrgios lühikese profikarjääri jooksul suutnud juba tekitada ka ühe labase skandaali, mis on seadnud kahtluse alla tema tõsise suhtumise tennisesse.

õsi, Austraalia endine paarismängutäht Todd Woodbridge ütles mullu, et küllap saab Kyrgios varsti iseloomult täiskasvanuks ja siis on ta kõigile ohtlik vastane. Teine Austraalia ekskuulsus John Newcombe peab Kyrgiost erakordseks talendiks.

Kreek a ja Mal aisia juured Nick sündis Austraalia pealinnas Canberras kreeklasest isa ja Malaisia päritolu ema peres. Tennisisti ema Norlaila (Austraalias kasutab eesnime Nill) oli kodumaal printsess, kuid pärast Austraaliasse kolimist ja abiellumist pidi sellest tiitlist loobuma. Nick on pere lastest noorim, tema vanem vend Christos on jurist ja õde Halimah näitleja. Isa töötab majade värvijana ja ema arvutiinsenerina. Vanem vend läks tennisetrenni varem ning kuueaastaselt järgnes talle Nick. Kyrgios lõpetas Canberras Daramalani keskkooli, mis on tuntud Rooma katoliikliku õppeasutusena. Tennisist ise on siiski Kreeka õigeusku ning lööb mängu ajal tihti risti ette. Ta kannab õnnetoovat kaelakeed. „Ilma selleta ma ei saa mängida, kuid kaelakee kandmine on minu ainus ebausk,“ ütles Kyrgios.

Kyrgiosest sai üheksa-aastase vaheaja järel esimene tennisist, kes enne 20. sünnipäeva võitnud maailma esireketit. 58

tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix

Kee küljes on Kreeka õigeusu rist, pisike kuldne tennisereket (ema kingitus) ja kalliskivi (isa kingitus). Sportlasena oli Nick pikka aega „kahe isanda teener“. Ta kuulus korvpallis omaealiste Austraalia koondisse, kuid 14-aastaselt valis tennise. Võimalik, et pikkuse pärast – 193 cm on tennises väga hea kasv, aga korvpallis pisut lühike.

Noorteklassis treenis Kyrgios Canberras Lynehami Tennisekeskuses ning alles 18-aastaselt siirdus harjutama Melbourne´i, et taset tõsta. Mullu jaanuaris annetas Kyrgios 10 000 dollarit oma koduse tennisekeskuse arenguks.

K a a l u l a n g e ta mi n e a i ta s n o o r t e s l ä mmi v õ i d u ni Kuigi Kyrgios alustas profiturniiridel mängimist 2012. aastal, tegi ta kogu aeg paralleelselt kaasa juunioride võistlustel. Esimese noorte ITF-i tiitli võitis Kyrgios 15-aastasena Fidži saarel. Aastatel 2011-2013 osales austraallane kokku üheksal noorte slämmiturniiril ja neist ühe (2013 Australian Open) ka võitis. Vahetult enne seda oli ta tõusnud juunioride maailma esireketiks. Australian Openi noorteturniiri finaalis kohtus ta kaasmaalase ja samuti kreeka päritolu tennisisti Thanasi Kokkinakkisega, kes on ka Kyrgiose paarismängupartner ja hea sõber. Kyrgios ei kaotanud turniiril ühtki setti, kuigi finaalis oli Kokkinakkisel kolm settpalli. „Tegin kõvasti tööd ja võtsin kaalus alla,“ selgitas Kyrgios, miks tal õnnestus noorte seas tippu tõusta. www.ajakiritennis.ee

M E I S TR IK LASS

Tal õnnestus langetada viis kilo, mis olid Kyrgiose sõnul tekkinud mitte ebatervisliku toidu, vaid ülesöömise tõttu. „Naudin söömist endiselt, kuid olen seda suutnud rohkem kontrollida. Rasked treeningud andsid ka panuse,“ ütles ta. Tegelikult oli Nick lapsena, tennisekarjääri esimestel aastatel lausa paks, mida tõestab ka tosina aasta tagune foto. Kyrgios võttis 2013. aastal osa veel kahest noorte slämmiturniirist, kuid ütles juba pärast võitu Melbourne´is, et

I me W i mb l e d o ni s 2014. aasta esimesel poolel Kyrgios edetabelis oluliselt ei kerkinud. Vahetult enne Wimbledoni võitis ta Nottinghami Challengeri, kuid pidanuks edetabelikoha (144.) tõttu slämmiturniiri alustama kvalifikatsioonist. Kuid korraldajad andsid endisele maailma juunioride esireketile wild card´i ja selline otsus õigustas end – Kyrgiosest kujunes turniiri suurim komeet. Esimese imega sai Kyrgios hakkama teises ringis, kui alistas 14ndana asetatud prantslase Richard Gasquet´ 3:6, 6:7, 6:4, 7:5, 10:8. Prantslasel oli neljas erinevas geimis kokku üheksa matšpalli (!), kuid Kyrgios päästis need kõik. Otsustavas setis seisul 4:5 oli Kyrgios oma pallingul taga koguni 0:40, kuid lõi järjest häid serve. „Kindlasti oli see mu karjääri suurim võit. Matšpallidel tegin oma rutiinsed servid ja kui võimalus tekkis, kasutasin selle kohe ära.“ Edu Gasquet´ üle jäi aga lühiajaliselt Kyrgiose parimaks võiduks. Pärast tšehh Jiri Vesely alistamist tuli 1/8 finaalis vastu Nadal ja Kyrgios võitis taas! Seekord tulemusega 7:6, 5:7, 7:6, 6:3. „Olin justkui tsoonis. Ma ei pannud isegi pealtvaatajaid tähele. Mängisin uskumatut tennist. Kõige tähtsam, et algusest peale tuleb võitu uskuda,“ rääkis Kyrgios. Kyrgiosest sai üheksa-aastase vaheaja järel esimene tennisist, kes enne 20. sünnipäeva võitnud maailma esireketit.

Nick Kyrgios panustab selle kõrval ka täiskasvanute turniiridele. „Vähemalt 300 parema hulka peaksin jõudma. Minu trump on eelkõige tugev palling,“ rääkis Kyrgios. Kuna jaanuaris oli Kyrgios alles 838., tuli tal alustada Futures taseme turniiridelt. Neist kaks ta võitis, ühe Austraalias ja teise Hiinas, kus jõudis lisaks finaali. Seejärel teenis austraallane punkte US Openi kvalifikatsiooniturniiril (põhiturniiri 1. ringis kaotas David Ferrerile) ja lõpuks oktoobris Sacramento Challengeri poolfinaali jõudmisega. Kyrgios suutis plaanitu ületada ja tõusta 2013. aasta lõpuks 182. kohale. KEVAD 2016

Täisnimi: Sündinud: Pikkus ja kaal: Koht maailma edetabelis: Parim saavutus suure slämmi turniiridel: Karjääri auhinnaraha: Reket: Jalanõud: Lemmiklöök: Lemmiktoit: Hobid: Iidolid:

Nicholas Hilmy Kyrgios 27. aprill 1995 193 cm, 85 kilo 27. (14. märtsi seisuga) veerandfinaal (2014 Wimbledon ja 2015 Australian Open) 1 866 282 dollarit Yonex Nike serv Malaisia road korvpall, muusika, komöödiafilmid Roger Federer, Jo-Wilfried Tsonga, korvpallurid Kevin Garnett, LeBron James ja Michael Jordan

ME IS TRIKLAS S

Eelmine, kes samaga toime tuli, oli äsjane kaotaja Nadal ise, kui võitis 2005. aasta Roland Garrosi turniiril Roger Federeri. Veerandfinaalis jäi Kyrgios neljas setis alla Milos Raonicile, kuid teenis selle tulemusega rohkem raha, kui kogu eelneva karjääri jooksul.

Pa h a p o i s i m a n e e r i d Maailma edetabelis pärast Wimbledoni 66. kohale kerkinud Kyrgios sai sügisel kirja veel mõned head tulemused, kuid pidas aasta viimastel kuudel pausi, põhjendades seda üleväsimusega. Sellest oli kasu, sest Kyrgios jõudis veerandfinaali ka Austraalias ja paar nädalat pärast 20. sünnipäeva tõusis ta esmakordselt maailma 30 parema sekka. Kahel järgmisel slämmiturniiril sai austraallane juba asetuse.

„Lõpeta vandumine, respekteeri vastaseid ja kehakeel olgu positiivsem.“ / K y rgiose em a

Ent just siis algas andeka ja võitlusliku iseloomu poolest tuntud austraallase tee „paharetiks“. Emotsionaalne ja kirglik oli Kyrgios kogu aeg olnud, kuid 2015. aastal hakkasid tema tunded omandama negatiivse varjundi. Käitumises lõi välja ülbus, asjatu sõnapruukimine ja vahel käega löömine. Näiteks Wimbledoni kaheksandikfinaalis, kus ta kohtus aastataguse „ohvri“ Gasquet´ga, keeldus Kyrgios vahepeal prantslase servi vastu võtmast, lubades vastupanuta Gasquet´l lüüa ässasid. Kui pressikonverentsil Kyrgioselt küsiti, miks ta ei võidelnud, lajatas noormees ajakirjanikule verbaalselt: „Proovi ise võtta vastu Gasquet´ servi!“ Ometi oli see tal aasta varem hästi õnnestunud. Sõna võttis Newcombe, kes leidis, et Kyrgiose karjäär on jõudnud „ristteele“. Newcombe meenutas, et omal ajal käitus väga inetult Ilie Nastase ja ükski kaasmängija ei tahtnud temaga enam rääkida. Nii oli Nastase sunnitud iseloomu parandama, et vältida eraklikkust. Pettunud oli Nicki ema, kes andis kolm soovitust: lõpeta vandumine, respekteeri vastaseid ja kehakeel olgu positiivsem. „Ta peab õppima emotsioone kontrollima,“ sõnas Nill Kyrgios. „Vaatame, kas saame kelleltki abi. Austraalia Tenniseliit toetab meid ja peame Nickiga neis küsimustes rääkima.“

K as pole l abane? Kuid hullem oli veel ees. Augustis Montreali turniiril kohtus Kyrgios šveitslase Stan Wawrinkaga. Kuigi mäng läks Kyrgiosel hästi, ta sai seisul 6:7, 6:3, 4:0 loobumisvõidu, oli ta mingil põhjusel ründavalt meelestatud ja ütles Wawrinkale pooltevahetuse ajal väga inetu ja labase lause, mida me siinkohal ei avalda. Kes veel sellest skandaalist pole kuulnud, saab üksikasju ka veebist lugeda. Lühidalt seisnes lugu selles, et pärast lahutust leidis Wawrinka uue tüdruksõbra 19-aastase Horvaatia tennisisti Donna Vekici näol. Kyrgios „soovis teada anda“, et Wawrinka pruut „pole päris selline, nagu ta arvab“ ning šveitslasel olevat „rivaal“ Kyrgiose sõbra Kokkinakkise näol. Jutumärgid on selleks, et nii viisakas see ütlemine muidugi polnud ja platsiäärsed mikrofonid püüdsid Kyrgiose sõnad kinni. Juhtum heitis varju kõigile osapooltele (isegi Kokkinakkisele – miks

ta peab sõbrale oma naisseiklustest rääkima?), aga kõige rohkem Kyrgiosele endale. Kyrgiose ema Nill sulges oma Twitteri konto paar tundi pärast juhtumit Montrealis, sest inimesed hakkasid teda süüdistama poja inetus käitumises. Wawrinka nõudis Kyrgiosele karistust, ATP piirdus 28-päevase tingimisi võistluskeelu (kuuekuuline katseaeg) ja 25 000 dollari suuruse trahviga. Kyrgios väidab, et palus Wawrinkalt vabandust, kuid šveitslane seda ei kinnitanud. Muide, juulis olid sõbrad Kyrgios ja Kokkinakkis alt vedamas ka Austraalia koondist Davis Cupil, kui koduväljakul kaotasid mõlemad avapäeval Kasahstani meestele. Kyrgios oli matši ajal öelnud: „Ma ei taha siin olla!“ Sam Groth ja kogenud Lleyton Hewitt tõid kastanid tulest välja ja Austraalia võitis 3:2. Poolfinaaliks Suurbritannia vastu Kyrgiost enam meeskonda ei kutsutud.

Kyrgios leidis armastuse?

Võib-olla suudab „paha poissi“ vaos hoida tema segapaarismängupartner ja väidetav tüdruksõber Ajla Tomljanovic? Kui tegemist on tõsise suhtega, võib see kindlasti Kyrgiose iseloomu ja suhtumist tennisesse parandada. 22-aastane Horvaatia päritolu Tomljanovic (veebruari keskel WTA 74.) esindab nüüd Austraaliat ja elab juba kaks aastat Brisbane´is. Mullu novembris avaldas Briti kõmuleht Daily Mail fotod, kuidas Kyrgios kannab toidukotti ja läheb koos Tomljanoviciga tema koju. Ka säutsud Twitteris viitasid, et kaks tennisisti ei ole ainult väljakul paar. Kui nad Australian Openil pärast treeningut koos minema sammusid, hoidsid noored ümbert kinni ja kaamerapildile jäi suudlus. Kumbki mängija pole suhtele ametlikku kinnitust andnud. Tänu sellele, et nad mängivad koos paari, on suhtlemist lihtne selgitada. Aga just Australian Openi segapaarismängus tegi Kyrgios taas kummalise „triki“, kui võttis kohtumise ajal vastu mobiilile tulnud kõne. Kusjuures päev varem oli Kyrgios Tomaš Berdychile kaotatud mängu ajal kaevanud, et publiku seast kostab muusikat ja niimoodi mängida on „tsirkus“. www.ajakiritennis.ee

Maailma parimad käsitööna valmistatud kvaliteetsed

kummikud! kummikud! Käsitööna valmistatud uued Nokian kummikud

KEVO OUTLAST

Sportliku joone ja temperatuuri reguleeriva Outlast® voodriga kummikud on mõeldud aktiivsele aastaringselt looduses liikuvale inimesele. Uudne Outlast® vooder tagab jalgadele stabiilse temperatuuri iga ilmaga - nii suvel kui ka talvel. Kõikides suundades libisemiskindel uue põlvkonna välistald on mugav ja kindel liikumiseks erinevatel maastikel. Talla mustrisse ei kogune muda ega pinnast.

• Naelte (libisemistõke) kinnitamise võimalus • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga reguleerimisrihm • Topelt tugevdusega kanna-, külje- ja ninaosa • Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald • Stabilisaator sise- ja välistalla vahel • Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus • Väljaulatuv naga kannal lihtsustab kummikute jalast äravõtmist • Materjal talub –40 °C • Lai liist • Värv: must

KEVO OUTLAST

Iga ilmaga!

art 88-573

HIND

139.- €

Hind sisaldab käibemaksu 20% ja kehtib kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ KEVAD 2016

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE JÕGEVA TÜRI Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku

Tu rn iir j a t r a d it si o on

Elisa Open – tunnustatud harrastusturniir uues kuues

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimus harrastajate ja päris suure hulga meistriklassi mängijate osavõtul tenniseturniir Elisa Open, mida kaunistas maailma endise neljanda reketi Robin Söderlingi osalemine turniiri raames peetud näidismängus.

ime poolest toimus Elisa Open esmakordselt, ent tegemist on siiski harrastajaile juba tuntud turniiriga, mis varem kandis DNB Openi nime. Nagu ütles turniiri korraldava Pallase klubi üks eestvedajatest Peeter Saks, kestis leping DNB-ga kolm aastat ja nüüd sõlmiti sama pikk leping Elisaga. „Elisa oli korraldanud oma klientidele väiksemaid turniire ja siis tuli jutuks, et ehk panevad ka suuremale võistlusele õla alla. Nii me kokkuleppele jõudsimegi,“ ütles Saks. Elisa ärikliendiüksuse turundusjuhi Triine Casdagli sõnul on Elisa Open üks suuremaid ja tunnustatud kvaliteediga turniir, mis on harrastusmängijate seas populaarne ja hinnatud. „Kuivõrd tennis on paljude ettevõtjate ja firmajuhtide meelisspordiala ning ka paljud Elisa korporatiivkliendid harrastavad tennist, siis nägime võimalust toetada üritust, mis meie praegustele ja tulevastele klientidele korda läheb. Kindlasti jätkame Elisa Openi toetamist ka tulevikus,“ ütles Casdagli.

Enne B-tugevusgrupi poolfinaali: Piret Pichen, Ene Tuul said vastaseks turniiri hilisemad võitjad Marko ja Piret Mäelti.

ja Anton Pavlov-Risto Tralla seekord kaugele ei jõudnud. Pavlov-Tralla said mänguta teise ringi, siis aga kaotasid Raido Robenile ja Janno Paasile. VahkalRussow langesid välja veerandfinaalis 6:7, 3:6 kaotusega Uba-Karjusele.

Pa l j u ta s avä g i s e i d m ä n g e Võistluse reglement jäi Saksa sõnul traditsiooniliseks: A-turniiril on paaris endine meistriklassi mängija ja harrastaja, B-turniiril kaks harrastajat ning C-turniiril mängivad ainult segapaarid. „Tegelikult oli A-turniiril ka mõningaid kahe võrdse mängijaga paare ning B-turniiril võis kaasa mänginud naine olla ka endine Eesti meistrivõistluste taseme tennisist,“ lisas Saks. A-turniiril torkasid silma sellised paarid nagu Helina Lill-Nadja Šein, Urmas Mardi-Sixten Raikkerus või Margus UbaSilver Karjus, kus ilmselt paariliste tase oligi enam-vähem võrdne. Saksa sõnul ei olnud tulemused üllatuslikud, kuigi A-turniiri senised soosikud Alti Vahkal-Lembit Russow

C-turniiri võitsid Kairi Vanem ja Rafig Adigazalov.

tekst/Ajakiri Tennis fotod/Elisa Open

Otsustavate kohtumiste tulemused on toodud infokastis, kuid tasub lisada, et A-turniiri finalistid olid võistluse käigus päris suurtes raskustes: Armand Levandi-Aivar Nurme võitsid kaks mängu alles otsustavas tie-break geimis, neile finaalis kaotanud Mihkel Koppel-Mait Mengel koguni kolm mängu sellisel viisil. Ning tasavägiseid mänge oli sel turniiril üldse palju. B-turniiri võitis abielupaar Piret ja Marko Mäelt, C-turniiri aga Kairi Vanem ja Rafig Adigazalov. „Mäeltide võit polnud kindlasti üllatus, sest nad on siin varemgi edukalt mänginud,“ märkis Saks. „Rafig on aga kõvasti edasi läinud – enne oli ta peamiselt jalgpallur, kuid viimasel ajal aktiivselt tegelenud tennisega.“

Söderling tuli, n ä g i j a . . . k a o ta s

Suurt huvi tekitanud näidismängus alistasid Pavlov ja Jaanus Otsa Söderlingi ja Saksa 7:6. Saks, kellel oli hea võimalus kuulsusega paari mängida, ütles, et üks tema rootslasest äripartner oli Söderlingi hea sõber ning tänu sellele kontaktile kahekordne slämmiturniiri finalist Elisa Openile saabuski. Saks mainis ka Söderlingi saabumise teist põhjust – tennisevarustuse äri -, kuid sellest on pikemalt juttu kõrvalolevas loos. Saks ütles, et endise tippmehega mängimine päris kätt värisema ei pannud, kuid kohati jooksis siiski juhe kokku ja ta tegi mõned valed otsused. Pealtvaatajate sõnul ei pannud Söderling ega Pavlov päris maksimumi välja, et harrastajad saaksid ka mängust rõõmu tunda. „Jah, nii ta oli, aga kui vaja, siis Söderling pani jälle kaks head servi ja asi tehtud. Kuid eks see ole ka raske, kui üldiselt pead mängima natuke vaoshoitumalt, aga siis on vahel vaja taset näidata. Nii tulevad ka neil mõned vead sisse,“ sõnas Saks. www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

Tu rn iir j a t r a d it si o on

C-turniiri finalist Lehar Kütt võrgu ees võitlemas.

Turniiri üks korraldajaist Seila Saks ja kuulsaim külaline Robin Söderling. Karin Lember ja Mait Mengel teenisid mõlemad teise koha, kui mängisid vastavalt C- ja A-turniiril.

Armand Levandi ja Aivar Nurme jäid võitmatuks A-turniiril.

Elisa suurkliendiosakonna juht Kalle Aleksius ja Peeter Saks hoogsalt torti lahti lõikamas.

Sõbraliku näidismängu lõpp: kätt suruvad Anton Pavlov (vasakult), Jaanus Otsa, Peeter Saks ja Robin Söderling.

Keiu ja Meelis Vetevool said C-turniiril kolmanda koha.

Elisa Open Tere Tennisekeskus, 29.-30. jaanuar Auhinnafond 10 000 eurot. A-turniir. Finaal: Armand Levandi/Aivar Nurme – Mihkel Koppel/Mait Mengel 6:3, 6:3. Poolfinaalid: Levandi/Nurme – Margus Uba/Silver Karjus 6:3, 2:6, 11:9, Koppel/Mengel – Lauri Lilleste/Meelis Rosenstein 5:7, 7:6, 10:3. B-turniir. Finaal: Piret Mäelt/Marko Mäelt – Erik Puskar/Jan Andresoo 6:1, 6:0. Poolfinaalid: Mäelt/Mäelt – Ene Tuul/Piret Pichen 6:3, 6:3, Puskar/Andresoo – Rain Sinimaa/Keiu Tedresaar 7:5, 6:3.

Lõbus ühispilt Elisa Openi lõpetamisel.

C-turniir. Finaal: Kairi Vanem/Rafig Adigazalov – Karin Lember/ Lehar Kütt 7:5, 6:3. Poolfinaalid: Vanem/Adigazalov – Eve Põldemaa/ Ivo Kasak 2:6, 6:3, 10:4, Lember/Kütt – Keiu Vetevool/ Meelis Vetevool 6:3, 6:4. www.ajakiritennis.ee

TE NNI S E VAR UST US

Robin Söderlingi firma pallid jõuavad Eestis müügile

Kahekordne suure slämmi turniiri finalist, haiguse tõttu eduka karjääri lõpetanud rootslane Robin Söderling ei käinud Tallinnas ainult Elisa Openil showmängu pidamas, vaid ajas siin ka äri.

RS Tennise peamised tooted RS ALL COURT BLACK EDITION tennisepallid on Stockholmi

j a Me m p h i s e AT P t u r n i i r i d e ametlikud pallid, mis ka ITF-i poolt tunnustatud. Need on kvaliteetsed, hästi kontrollitavad ja vastupidavad pallid.

R S LY O N o n

ümara profiiliga professionaalsed m o n of i l a m e n t reketikeeled, saadaval nii 1,20 kui 1,25 mm, nii ühekaupa (12m) kui rullina (220m). RS LYON keeled said Tennisewarehouse.com hinnangus 91 punkti 100 võimalikust ja Stringforum.net nimetas need keeled 2015. aasta uustulnukaks. Nime andis keeltele Lyoni turniir, kus Söderling võitis 2004. aastal karjääri esimese ATP tiitli.

RS T RU E TAC overg ripid on

õhukesed, hästi vastupidavad ja kleepuvad gripid sinine ja roosa gripp on pehmemad ja 0,05 paksemad kui 0,5 mm läbimõõduga valge pro gripp. Teistest turul pakutavatest grippidest eristab RS grippe kleepuvuse kauakestvus. Samuti on RS grippidel paigaldamise seisukohalt mugav omadus - neil on olemas/lõigatud nii algus kui lõpp.

tekst/Ants Põldoja fotod/Ajakiri Tennis, Kollane Pall OÜ

lles mõni aasta tagasi hakkas Söderling tootma RS Tennise nime all palle, reketikeeli ja grippe. Firma kodulehel seisab kirjas uhke fakt, et esimest korda maailmas asus palle tootma ATP turniiri võitja. Pole kahtlustki, et küllaltki vilkal turul läbi lüüa, peab RS Tennise pall olema tõesti hea. 2014. aasta juulis andis Söderling intervjuu majandusajakirjale Wall Street Journal, kus ütles nii: „Paar aastat tagasi keegi küsis minult: mis on maailma parim pall? Ei osanudki sellele vastata. Turul oli palju häid palle, kuid ühtki kindlat lemmikut mul polnud. Siis hakkasingi mõtlema, et võiks ise palle toota.“ Eestis asus Söderlingi firma toodangut maale tooma tennisetreenerite ja -organiseerijate Markko Sojoneni ja Maria Adamson-Sojoneni perefirma Kollane Pall. „Seni olin selle kaubamärgi all tegelenud treeningute ja laagrite korraldamisega, kaubandust teen esimest korda,“ tunnistas Sojonen, kelle sõnul tekkis äri võimalus pooljuhuslikult. „Kui Pallas organiseeris Tallinnas Elisa Openit, rääkis klubi üks eestvedajatest Peeter Saks, et neil olnud Söderlingiga juttu, et tema bränd on jõudnud juba 40 riiki, aga Eestisse veel mitte. Saks arvas, et võiksin teemaga tegelda ja nii sain turniiri ajal Söderlingiga kokku.“ Sojonen kiitis, et Söderling on vaatamata edule nii tennises kui ka äris väga sõbralik ja isegi tagasihoidlik

Robin Söderling ja Markko Sojonen.

inimene. „Ta pole üldse staari moodi,“ sõnas Sojonen. “Kuna Söderling ja tema meeskond sõitsid Tallinnast otse Memphise turniirile, kus RS Tennise pallidega mängitakse, siis edasi ajasin asja Söderlingi äripartneri Magnus Alsterbackiga.” Sojoneni sõnul on juba sõlmitud kokkulepped Eesti suuremate tennisekeskustega, kes meelsasti nõustusid võtma RS Tennise toodangu müügile. Seni on uute pallide vastuvõtt olnud positiivne. „Ka Jürgen Zopp ja Kenneth Raisma tegid juba ühe trenni RS Tennise pallidega. Nad tõstsid esile palli väga head kontrollitavust,“ ütles Sojonen. „Kindlasti on selle palli hea omadus ka vastupidavus. Harrastajaile on see oluline, et pall ei muutuks ühe treeninguga kasutamiskõlbmatuks.“

ROBIN SÖDERLING

Ma ei ole kunagi olnud nõus panema oma nime asjadele külge vaid sellepärast, et olen kuulus tennisemängija. Pean olema võimeline seisma sajaprotsendiliselt iga toote taga, millel on minu nimi peal ning mu nõudmine oli, et iga tootekategooria esimesed tooted on minu enda poolt arendatud mulle endale. Jätkame uute toodete arendamist ja turule toomist igas olemasolevas tootekategoorias, kuid ma jään jätkuvalt sama valivaks kui viimased kolm aastat, seega olen kindel, et meie tootevalikus saavad olema vaid iga kategooria parimad tooted.

RS TENNIS ametlik esindaja Eestis KOLLANE PALL OÜ

KEVAD 2016

RS TENNIS tooted on alates aprillist saadaval kõigis parimates tennisekeskustes ja tennisepoodides üle Eesti. Jälgi meid Facebookis: www.facebook.com/kollanepall/

Markko Sojonen 514 8799, markko.sojonen@icloud.com

Maria Adamson-Sojonen65 556 39280, maria.adamsonsojonen@icloud.com

te nn is e hall

Tere

laiendas taas haaret

Tennisekeskus Tere Tennisekeskuses pole tennis juba ammu enam ainus ala, kuid ruumi uute jaoks ikka veel jätkub. Tänavu peeti Teres esmakordselt märtsi kolmandal nädalavahetusel toimunud racketloni rahvusvaheline turniir „Cha Tallinn Open“.

tekst/Ants Põldoja fotod/Karl-Rasmus Pungas

acketlon on teatavasti reketialade mitmevõistlus, kuid üht ala veel Tere Tennisekeskuses pidada ei saa ja squashi mängitakse Metro Squashi keskuses. Külalisvõistlejaid tuli kohale meie lähiriikidest Soomest, Rootsist ja Lätist, kuid esindatud olid ka Šveits, Türgi, Holland, Liechtenstein ja USA. „Sellel turniiril on oma entusiastid, kes seda veavad, kuid Tere pakub võistlusteks kolme peaväljakut ning lastehalli, kus reedel-laupäeval peetakse sulgpall ja lauatennis. Kuid pühapäeval on kogu turniir nähtav üheaegselt peaväljakutel,“ selgitas keskuse müügija teenindusjuht Piret Andresoo. Andresoo sõnul on see turniir ka üks väljund, kuidas racketloni tutvustada laiematele massidele ja neid kaasa tõmmata. „Eelmisel aastal peeti see turniir meie Audentese väljakutel, kuid tänavu tuleb osavõtjaid rohkem ja korraldus on veidi uhkem. Publikule on see tehtud huvitavaks, sest korraga saab toimuval pilku peal hoida,“ rääkis Andresoo. Eraldi rõhutas Andresoo algajate võistlusklassi, mis ongi uute racketlonihuviliste „mängumaa“. „Mullu võitis amatööride turniiri tennisetreener

Silver Karjus. Tänavu teeb ka kaasas üks tenniseharrastaja Piret Mäelt. Tundub, et racketlon muutub meil populaarsemaks,“ sõnas Andresoo. Nagu alati, peavad Tere TK püsi kliendid turniiride ajal mõnest tennisetunnist loobuma. „Üldiselt on meie kliendid juba harjunud, et siin aeg-ajalt võistlusi peetakse. Nad ei ole solvuja tüüpi inimesed. Oleme neile väga tänulikud mõistva suhtumise eest. Kutsume neid vaatama racketloniturniiri, kui nad seda soovivad, ent püüame ärajäänud tunnile leida ka uue aja või kui seda võimalust pole, siis arveldame ka raha tagasi,“ märkis Andresoo. Veel suurema mahuga oli märtsi algul Davis Cupi III liiga turniir, kus kogu hall, välja arvatud vaipkattega väljakud, oli sisuliselt võistlejate jaoks broneeritud. „See turniir keeras meie maja elu nädalaks pea peale. Ka enamik fitnessitreeningu ruume võeti Davis Cupi abiruumideks ning harjumuspärasel viisil ei saanud kliendid kasutada ka riietusruume. Vaibahall oli vaba, aga ülejäänud tenniseväljakute osa 80% ulatuses Davis Cupi käsutuses,“ rääkis Andresoo. Kuid Andresoo nõustus väitega, et tänu Eesti meeskonna suurepärasele mängule ja lõpptulemusele ning maailma tippmehe Marcos Baghdatise osavõtule kujunes võistlus ikkagi sündmuseks, mis

Tere Tennisekeskust populaarsemaks muutis. „Kindlasti, kuigi natuke oli mul kahju, et argipäevadel isegi liiga vähe inimesi võistlust vaatama tuli. Ainuüksi Baghdatise mäng olnuks maiuspala. Kuid loomulikult oli ülitore, et Eesti Tennise Liit selle turniiri taas meie publiku ette suutis tuua ja korraldajana nii suure kohustuse endale võttis,“ ütles Andresoo. Tänavuse sisehooaja üks uuendus on seltskondlik sulgpall. See on analoogiline Golden Clubi tenniseklubi Jacob's Creeki turniirisarjaga, kuid sulgpallil nimisponsor veel puudub. „Seltskondlikul sulgpallil on Rainer Terrase näol oma eestvedaja, tema kaudu käib kogu turniiri koordineerimine. Kuigi võistlus on mõeldud klubi liikmetele, on tegemist siiski lahtise turniiriga ja võivad osaleda ka teised sulgpallihuvilised,“ selgitas Andresoo. Seltskondlik sulgpall toimub iga kuu viimase pühapäeva pärastlõunal. Erinevalt tennisest, mida saab mängida ka väljas, tehakse sulgpalliturniirile suvel paus. „Praegu on sel turniiril veel sisseelamise aeg, aga populaarsus juba kasvab – inimesed on endale selle võistluse teadvustanud ja üles leidnud. Tasub tulla uudistama ka neil, kes seni pole julgenud osaleda või arvasid, et ainult klubi liikmed võivad mängida. Nagu tennise puhulgi, leiab ka siit uusi mängupartnereid ja sõpru,“ lisas Andresoo. www.ajakiritennis.ee

Liigate n nis

Liigatennises tuleb turniire aina juurde tekst/Toomas Kuum fotod/Peeter Vassiljev, Lauri Pilliroog

SEB Liigatennise punktisüsteemis on hooajal 2016 teatud muudatusi ja täiendusi. Siinkohal räägime nendest ja kordame baaspõhimõtteid. Seda on vaja, sest võistlussarja on lisandunud palju uusi mängijaid ning aeg-ajalt tekib neist mõnel küsimusi punktide arvestamise loogika kohta.

asemegruppide punktiskaala liigub tugevamaks minnes ülespoole, näiteks kolmanda liiga turniiril saavutatud koht annab rohkem punkte kui sama koht neljandas liigas. Ja loomulikult saab teenida kõrgeimad punktid esiliigas. Lisaks on igas liigas turniiridel neli tugevuskategooriat (kolm tavaetappidel + Masters). Näiteks kolmandas liigas: C3, C2, C1 ja CM. Tugevuskategooria määrab sarja peakohtunik, lähtudes järgmistest teguritest: osalejate arv konkreetsel etapil, palju mängijaid kuulub TOP10, TOP25 ja TOP50 hulka, selliste mängijate kaasalöömine, kes ei oma objektiivsetel põhjustel (vigastus või esmaosavõtt liigaturniiril) küll punkte, aga on varasemate tulemuste põhjal eeldatavalt tugevad. Üksikutel etappidel on enne algust kategooria määratletud.

mata jooksvast punktisummast) osalemine vähemalt viiel etapil.

Paar olulist momenti, mida tuleb silmas pidada. Kui vastane annab loobumise mängu käigus, läheb võit kirja täisväärtusliku võiduna, kuid loobumisvõit kohtumist alustamata (reeglina juhtub see 1. ringis) ei anna punkte. Tennisist loomulikult liigub

järgmisse ringi, ent skaalas ette nähtud võidupunkte ei teeni. Sama loogikat praktiseeritakse ka näiteks ATP Touril. Võit miinusringis annab teatavad lisapunktid, ent tennisisti premeeritakse „korralike“ punktidega ikka võitude eest plussringis. Paarismängus antakse punkte samamoodi, aga mõlemale paarilisele – punkte ei jagata kahega. Liigade lõikes läheb edetabeli arvestusse erinev arv edukamaid etappe (juhul kui on osaletud rohkem kui arvesse minevate etappide hulk). Üksikmängus meeste esiliigas ja teises liigas kümme, kolmandas ja neljandas liigas kaksteist paremat etappi, naistel kõikides liigades kaheksa etappi. Paarismängus meeste esiliigas viis, teises liigas kaheksa ja kolmandas liigas seitse etappi. Naiste paarismängudes sõltumata liigast viis etappi. Igas võistlusklassis pääsevad jooksva edetabeli alusel parimad mängijad Mastersile. Turniiri eel langevad ära eelmise aasta Mastersi punktid ning sinna pääsuks peab mängija osalema minimaalselt 50% arvesse minevate turniiride arvust. Näiteks kui esiliigas läheb arvesse kümme paremat turniiri, on Mastersile pääsu eelduseks (sõltu-

Meeste II liiga etapi finalistid Kaur Elviste ja iginoor Indrek Tormis.

Naiste II liiga tegijad: Kristiina Koel ja Monika Tooming.

Liigades võib sageli näha seeniormängijaid, kes jõuavad ka auhinnalistele kohtadele: Margus Metsanurm ja Alar Milk.

Punk tiarvestus

Ü l e v ii mi n e k õ r g e m a s s e l ii g a s s e Mängijate üleviimine madalamast liigast kõrgemasse on ühtpidi hädavajalik ja teistpidi objektiivne reaalsus. See võib mõnele üksikule tennisistile olla veidi valulik protsess, sest võitudega harjunud mängija peab nüüd kõrgemas seltskonnas arvatavalt rohkem kaotusi taluma. Ent õigem on ikka mängida seal, kus tihe konkurents, mitte olla „külas“ esimene. Oluline on hoida iga liiga taset võimalikult ühtlasena: hea, kui turniiridel pole võitja ette teada. Loomulikult on igas liigas favoriidid, kes sagedamini turniire võidavad, ent see on juba spordi, ka harrastajate spordi loomulik osa. Üleviimisi ei teostata ainult hooaja lõppedes, vaid teatud juhtudel ka hooaja kestel – lõpliku otsuse langetab sarja peakohtunik ja korraldaja, kellel on selleks piisav pädevus ja kogemus. Üldjuhul vaadatakse mängijate tasemele vastavus üle kaks korda aastas. Enim üleviimisi toimub kolmandas ja neljandas liigas. See on loomulik,

www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

Liigate n nis Meeste IV liiga turniiri üllatajad: Vadim Samson (2.) ja Erhi Lusik (1.).

sest seal arenetakse kohati väga kiiresti. Näiteks mõni neljandast liigast alustav endine sportlane omandab korralikud tenniseoskused mitte aastatega, aga lausa kuudega ja võib lõpuks tõusta vahel isegi esiliigasse. Siinkohal mängivad rolli sportlik taust (hästi kohanduvad võrk-, korv- ja jalgpallurid, muude reketialade viljelejad), vastupidavus, liikuvus (käibel on termin „head jalad“), tugev võistlusnärv, aktiivne treening-võistlusprotsess ja eratreenerite kasutamine. On juhtumeid, kus hiljem alustanu on võimeline alistama ka endisi mängumehi (mitte küll Eesti paremikku kuulunuid).

U u e d v õ i s t l u s pa i g a d 2015/2016 hooaeg on käimas täie hooga ja mõnes võistlusklassis on peetud juba suur hulk turniire. Meestel on üksikmängus pea 50% mahust peetud, paarismängudes veidi vähem, seega hetkeseis annab üsna hea pildi. Osalejate arv on kasvanud, nagu ka etappide üldarv. Edaspidi püüame turniiride mahtu mitte vähendada (aastas ca 270 etappi kõikide liigade peale), üheks põhjuseks kindlasti ka tennisebaaside lisandumine. Uute kohtadena lisandusid Tabasalu Airok Tennisekeskus ja Rakvere Tennisekeskus (alates aprill-mai) ning sügisel hakkame turniire korraldama ka suvel valmivas Laagri Tennisekeskuses (eelkokkulepped olemas). Tulevikus pole välistatud, et mõnes võistlusklassis on samaaegselt näiteks turniir Tartus ja Rakveres. Inimene saab ise valida, kummale võistlusele ta sõidab ja suurim erinevus on turniiri tugevuskategooria, mis sõltub juba eelnevalt kirjeldatud teguritest. Usume, et 2017. aastal võib etappide koguarv ulatuda 300-ni, kui tennisebaasid on seni hästi kulgenud koostööst huvitatud. Võistlemise võimalused ainult suurenevad!

Peale vigastust hea hoo sisse saanud Rafig Adigazalov ja Kalmer Lain – III liiga.

Naiste IV liiga etapi kaks paremat Merilin Kiis (üleviimisel III-sse) ja Liisi Järvesalu.

Liigade edetabelite paremik Naised

Mehed

Esiliiga üksikmäng:

Esiliiga üksikmäng: 1. Erkko Kõrgema 2. Kurmo Annus 3. Margus Metsanurm 4. Ott Raidla 5. Janno Toming

3483,75 2350,5 2120,75 2053,75 1988,75

575,5 520,75 519,0 374,25 324,0

156,95 151,6 140,15 124,65 120,65

48,51 47,9 39,56 38,76 38,09

532,25 503,75 441,4 332,25 328,75

1. Nelli Sepp 2. Triin Pent 3. Kadri Kuusk 4. Keiu Vetevool 5. Reet Sepp

121,35 93,4 92,2 90,3 85,35

1. Marje Tammo 2. Kristiina Himma 3. Janika Roosimägi 4. Kairi Stalmeister 5. Liisi Järvesalu

27,65 20,38 19,93 18.76 16,94

Esiliiga paarismäng:

Teine liiga paarismäng: 1. Marek Jürna* (üleviimisel) 2. Heiki Õitspuu 3. Alvar Kasera 4. Risto Tralla 5. Ilja Poljašov

1. Kristiina Koel 2. Marin Daniel 3. Monika Tooming 4. Margarita Grinenko 5. Kristi Kuhi

Neljas liiga üksikmäng:

Neljas liiga üksikmäng: 1. Marek Kuusk 2. Valmer Filing 3. Tarmo Repp 4. Andrus Sammelselg 5. Toomas Kask

2700,0 1921,25 1914,8 1685,0 1437,4

Kolmas liiga üksikmäng:

Kolmas liiga üksikmäng: 1. Tarmo Raidma 2. Kuldar Lääne 3. Aare Kilp 4. Anti Braun 5. Madis Eichler

1. Tatjana Sotnikova 2. Karin Küttis 3. Gerli Traus 4. Merlin Holter 5. Kairit Luhakooder

Teine liiga üksikmäng:

Teine liiga üksikmäng: 1. Oleg Ševtšuk 2. Märt Metsanurm 3. Kaur Elviste 4. Indrek Tormis 5. German Gluškov

(20. märtsi seisuga)

546,75 460,75 439,0 426,75 388,5

Kolmas liiga paarismäng: 1. Madis Eichler 107,7 2. Jaanus Lass 105,9 3. Sulev Raudsepp 103,45 4.-5. Mark Braschinsky & Raivo Valk 95,5

1.Karin Küttis 2. Ene Tuul 3. Marina Hundt

735,5 628,75 616,0

Teine liiga paarismäng: 1. Mirjam Urb 2. Kairi Laiõun 3. Lea Ong

188,25 165,0 165,0

Kolmas liiga paarismäng: 1. Triin Pent 2. Marilyn Maasikamäe 3. Krislin Oidermaa

60,0 40,0 30,4

www.ajakiritennis.ee

TE NNISEK LUBI

Robin Rootare (Malaga), Polina Tsernjak (TC2000), Rene Busch jr. (TC2000), härra Casely (USA), Rene Busch sen., Polina Ramenskaja (Fortuna), Liilia Kärner (TC2000), Rahel Vard (TC2000), Elisabeth Iila (USTA) ja Emma Namnieks (TC2000).

obin Rootare (vasakult), Johanna Sõrmus (USTA), Mari Piiriste (USTA), Emma R Namnieks, Rene Busch sen., Rene Busch jr., Liilia Kärner, all reas Gabriela Busch.

Rene Buschi tennisekooli edukas tenniselaager Miamis tekst & fotod/TC2000

uba neljandat talve korraldab Rene Busch treening-ja võistluslaagreid Miamis, Floridas. Iga aastaga kogub laager populaarsust juurde ning sellel hooajal alates 23. novembrist 2015 kuni 7. märtsini 2016 võttis sellest osa juba 21 noormängijat nii Eesti erinevatest klubidest kui ka väljaspoolt. Võistlus-treeninglaagrite eesmärgiks on pakkuda noorele tennisemängijale ideaalseid arengutingimusi soojas Florida kliimas, kui meil Eestis valitseb sisehooaeg, mis ei ole parim noororganismi arengule. Laagri programm sisaldab omavahelisi tennisetreeninguid kui ka ühistreeninguid

Tagareas vasakult: Robin Rootare, Nicole Tsesnokova (TC2000), Sten-Marten Zuts (TC2000), all reas: Rene Busch sen., Emma Namnieks, Anastasia Peterson (Rootsi) ja Rene Busch jr.

KEVAD 2016

Treeningul koos Dave Rinebergiga, kes oli 7 aastat õdede Williamsite treener.

Eesti noored Orange Bowli turniiril.

kohalike mängijatega. Suurt rõhku pööratakse üldfüüsilisele ettevalmistusele, õigele toitumis-ja puhkuserežiimile. Ühiselt tehakse koolitöid e-kooli alusel ning nädalavahetustel võisteldakse erinevates Florida osariigi linnades. Kindlasti arendab selline tegevus noore inimese silmaringi kui ka tugevdab iseseisvust ja distsipliini, mis on tulevikuks vajalik. R ene Busch tänab kõiki lapsevanemaid, kes usaldasid oma lapsed erinevatel laagriperioodidel Miami laagrisse. Juba 2016. aasta sügisel alustame taas aktiivset Florida turneed. Lisainfo www.tc2000.ee või Rene Buschilt.

Miami laagri viimastest nädalatest võttis osa ka 2015. aasta Eesti U12 vanuseklassi meister Marten Murrand (MK Tenniseklubi). Ühiselt Rene Busch juunioriga osaleti U14 turniiril Floridas, Jupiteri linnas, kus mängiti põnevas finaalkohtumises, mille võitjaks pärast kolme set-palli päästmist tuli võitjaks Marten seisuga 6-3, 7-6 (14-12). See oli ühtlasi ka Florida tuuri ilusaks lõpuks.

20 aastat kogemust Peame kinni tähtaegadest Kasutame sobivaid materjale ja tehnoloogijaid Vastutame õigete lahenduste eest

72 72

OÜ Vesiroos Jõe 15, Kohila 79808 Registrikood 10024852

+372 48 92 150 www.ehitus.vesiroos.com www.vesiroos.comwww.ajakiritennis.ee

p õnev t ead a

Ehitusfirma

Vesiroos pakub ilu ja puhtust nagu vesiroos Keskusega Raplamaal baseeruv ehitusfirma Vesiroos pole tennisehalle veel ehitanud, kuid kui ettevõte kunagi sellise projekti ette võtaks, siis võib tellija kvaliteedis kindel olla.

Ü Vesiroosi peamisteks tegevusaladeks on ehituste juhtimine, kaubanduspindade ehitamine, kütte ja juhutussüsteemide ehitamine ning eramute ehitus. Peamiselt on tegutsetud Harju- ja Raplamaal, kuid ka teistes piirkondades ja ka Soomes. Suurimateks töödeks, mis tehtud, on Kohila ärikeskus, Kaiu ja Kehtna kauplused Rapla Tarbijateühistule, Kadaka ja Tondi Selveri laiendus ja renoveerimine, Rademari ja Matkaspordi kaupluste renoveerimine, ehitatatud on ka lasteaedu ja hulk eramuid. „Eramute ehituse puhul püüame ehitada nii, et tellitud kodu püsiks kaua ja oleks kvaliteetne. Selle tõttu me pole ka turul just kõige odavam pakkuja, aga see on kõik hea eesmärgi nimel,“ selgitab Vesiroos OÜ juht Kuldar Pihlapuu. „Sama on ka kaubanduspindade ehituse puhul. Püüame nii ehitada, et tellija saaks lõpuks sellise lahenduse, mida ta soovib. Seetõttu oleme väga avatud koostööle tellijaga, et aidata täpsustada valikuid ja soove, et lõpptulemus oleks igati meelepärane.“ „Me ei tee maju, mis oleks odavalt kätte saadud, et neid edasi müüa, vaid ikkagi selliseid, mis tagaks elu kvaliteedi,“ selgitab Pihlapuu. „Sama on ka kaubanduspindade puhul. Kes tahab ikka äri eesmärgil funkt-

Eramu Pukamäe külas.

KEVAD 2016

tekst/Ants Põldoja fotod/Vesiroos OÜ ja Are Veski

sionaalset ja sobilikku pinda, siis on partner mitte see, kes teeb kõige odavamalt, vaid kes teeb sellise lahenduse, mis talle endale rohkem võiks töötada.“

S i s e v ii mi s t l u s e l e i k a s u ta a l l h a n k e i d „Suuremate projektide puhul kasutame ka allhanget, kuid meil on oma mehed, kellest mõned on olnud meiega juba üle kümme aasta. Selline püsivus on aidanud meil koos areneda ja ennast ning oma töötajaid harida. Kindasti on üks meie tugevusi siseviimistlustööd. Selles valdkonnas ongi meie inimesed väga hästi koolitatud. Erinevate tootjapoolsete koolituste läbimine on võimaldanud meil ette võtta küllaltki keerulisi ja vastutusrikkaid sisetöid. Näiteks võib tuua Kuolosaare kiriku ja Suomi-Talo kunstigalerii sisetööd Soomes. Kuna viimistlus on see, mis näha jääb, siis on oluline, et kogu protsessi vältel olla aktiivses ja avatud suhtluses nii tellija, sisekujundaja ja ka projekteerijaga, et võimalik tulemus saaks tõepoolest selline nagu sooviti, et oleks võimalik muutustele operatiivselt reageerida ja ületada näiteks varjule jäänud kitsaskohad. Nii eramuehituses kui kaubanduses on üha olulisem sisekujundus, sest see loob kas atmosfääri,

Rademari kaupluse sisevaade.

kui rääkida kodust, aga ka ärilise väärtuse, kui rääkida kaubanduspindade ehitamisest. Selliselt tegutsemine on meie tööle toonud presidendi poolt tunnustatud Aasta Kodu tiitli – eramu Pukamäe külas. Samuti julgen väita, et Rademari kaupluste sisekujundus, mida oleme värskendanud, on silmajääv ja igati korralikule kaubandusbrändile kohane.“

V õ i k s e hi ta d a k a t e n ni s e h a l l i Vesiroos on osalenud Nõmme Spordikeskuse ehitamises, kuid spordihalle, kaasa arvatud tennisehalle, pole ehitanud. „Meie töö võiks rohkem olla spordirajatiste renoveerimine või tennise puhul klubihoone ehitamine. Aga teisest küljest, kui oleme juba Kohilas ärikeskuse valmis ehitanud, siis võiksime ka spordihalli ehitada. Eks ta oleks meile jõukohane, aga seni pole olnud juhust niisugust projekti ette võtta.“ leiab Pihlapuu. Ehitusfirma kohta on Vesiroos küllaltki romantiline nimi. „23 aastat tagasi, kui ettevõte asutati, oli see võib-olla tõepoolest veidi kummaline, kuid nüüdseks on kakskmmend aastat tõesti südamega ehitatud ja see nimi pole enam kummaline, vaid paljude heade ehitustavade ja väärtuste kandja. Valitud nime iseloomustab sõnum: kui vesiroos on puhtuse ja ilu sümbol, siis sellist ehitust ka Vesiroos pakub,“ ütleb Pihlapuu. Kui ehituse suurfirmade töö on laiahaardelisem, siis väiksema ettevõtte plussi näeb Pihlapuu selles, et kliendile jõutakse lähemale. „Suurfirmadel tuleb palju alltöövõtjaid vahele ning mitmed kliendi vajadused jäävad tähelepanuta,“ leiab Pihlapuu.

TRE E NIN G

Poksitrennis tennist toetamas

Esmapilgul tundub poks võitlusliku kontaktspordina üsna kauge elegantsest tennisemängust. Tahtejõud, vastupidavus ja võitlusvaim on esimesed märksõnad, mis seostuvad mõlemaga. On kuulda, et mõned tipptennisistid käivad üldfüüsilist ettevalmistust tegemas poksitrennis – miks? PRAK TIK A RÄ ÄGIB Tennisist Oskar Lusti kogemused on head. Kolm olulisemat asja, mis on tänu poksitrennile arenenud: “Muutunud on reageerimiskiirus ja seetõttu valmisolek. Vastase lugemine on poksis hädavajalik, ka tenniseplatsil annab eelise teise nõrkuste märkamine ja kasutamine,” toob Lusti välja. Poks annab mängijale juurde võitlusvaimu, sest tempo

tekst/Helen Sulg fotod/erakogu, Igor Pissarev, Scanpix

ja pidev oht löögi ette sattuda sunnib olema hetkes, siin ja praegu. “Kui punkti kaotan, lähen varasemast keskendunumalt edasi, ei jää eelmisse punkti või vigadesse kinni,” on teine moment, mida Oskar märganud on. Ja viimaks võhm: “Tegu on lihtsalt väga intensiivse

Poksitreeningu fännid on ka maailma tippu kuuluvad tennisistid Viktoria Azarenka ja Andy Murray.

P OKS T E NNIS IS T IL E – MIKS ? 1. Jalgade töö: mõlemal alal on tähtis tasakaal ja sprint, poksis arendatakse seda treenides hüppenööriga ja varjupoksis. Poksiteooria rõhutab, et tasakaalu kaotamine võtab löögilt jõu ja teravuse, tempo eelise. “Kerge jalg” on tennisemängus hea just servi tõrjumisel ja sprindis tilkpallide kättesaamisel.

tugev serv. Koostöö aju nägemis- ja liikumiskeskuse vahel aitab arendada koordinatsiooni ning löögi ajastust. Kujutage ette ühte korralikku haaki poksis ja võrrelge seda eeskäelöögiga.

2. Vastupidavus: intervallidega sparringutrenn on ideaalne küte pikkadeks punktideks-matšideks. Asenduseks sobib ka näiteks trepijooks, kuid talvisel ajal on poksisaal hea koht, kus vundamenti rajada.

4. Rütm ja ajastus: lastetreenerid kasutavad algajatel tennisistidel mängurütmi harjutamiseks luuleriimi või sõnamängu. Jälgige poksija liikumist, käte ja jalgade koostööd, kuulake poksisaalis rütmiliselt tümpsuvat muusikat – selle kasutamisel on oma põhjus. Ideaalne poksija tantsib oma tantsu, teab alati, kus on parajasti ta jalad, eriti aga käed. Tennises liigub käte suunas pall ja ideaalsel löögihetkel on suur tähtsus. Poksi punch tuleb heast rütmi tunnetusest.

3. Kiirus ja jõud: poksikoti, kiiruspalli ja varjutreeninguga areneb kiirus ja jõud ehk reaktsioon võrgumängus ja torsolihastest tulev

5. Vastase lugemine: poksis on tähtis vastase lugemine - järgmise sammu ja löögi aimamine. Valmisolek annab mängu diktee-

rimise, täpsema löögi ja ründevõimaluse. Vastase vead ja nõrkused kasutatakse ära, nii ka tennise võrgumängus. 6. Rünne, kaitse, suunamuutus: mõlemal alal on kasu kiiruse ja rütmi muutmisest ning vastupanust ootamatutele olukordadele. Mängu käiku mõjutab jalgade töö, tasakaalu on vaja, et sprintida. Poks arendab mini-sprintide oskusi. 7. Vali oma käekiri ja domineeri: keskendumine annab vastase “üllatamisele” oskuse ja enda tugevuste tundmise. Poksitrenni adrenaliin ja pinge on hea hirmutrenn. Kui vastane tõstab oma käitumisega su stressitaset, ei pea see tähendama su mängu pimedat vastureaktsiooni asjatute riskide või mängu lagunemisega. Meelekindlus on arendatav nagu füüsiline lihas. www.ajakiritennis.ee

T R EEN IN G üldfüüsilise trenniga. Võhm annab valmisoleku platsil ka pikema mängu korral punktide tugevaks vastuvõtmiseks. Sellist vastupidamist koos reageerimisega pole jõusaalis kangi tõstes võimalik arendada – sealt saab ainult jõudu,” võtab Lusti jutu kokku. Treener Jass Murutalu, kes on Eesti Tennise Liiduga koostöös kaasatud noortennisistide üld-füüsilise treenerina ja veab TrenniNinja kogukonda, kommenteerib: “Poisid on suhteliselt vähe veel ala teinud, kuid üks kindel kasu on julgus. Isegi, kui vastane on agressiivne, siis poksija suhtumine on, et sellest on ükskõik – ole valmis end kaitsma. Ja muidugi “oma mängu mängimine” – kui poksis jääd vahtima ega lähe oma plaani ellu viima, saad lihtsalt vastu pead.” Kui alustada, on vaja esmalt tehnikat õppida, varustuse (kindad, poksisidemed ja hambakaitsed) võib soetada ka veidi hiljem. Treening koosneb soojendusest, tehnikate õppimisest ja kordamisest, järgneb harjutamine liikumisega ning sparringuvastasega. Arenguks ja kinnistamiseks on mõistlik alustada esimestel kuudel 2-3 trenniga nädalas – nii jääb tunnetus kehamällu, saab lihvida ajastust ja vastase luge-

K AS T E A D S ID ? Tennis on märgatavalt noorem spordiala kui poks – esimesed mängud toimusid PõhjaPrantsusmaa kloostrites 12. sajandil, mil reketi asemel kasutati peopesasid. Tennist kutsuti peopesa mänguks (game of the palm), reket lisandus 16. sajandil. Esimene poksitšempion oli Olümpia linnas juba aastal 688 eKR Onomastos Smürnast. Ideaalse tennisisti kehaehitus on sarnane poksija omale. Antiikautor Philostratos iseloomustas poksijat: tal peavad olema pikad tugevad käed, tugevad õlad ja kõrge kael. Tugevad randmed aitavad kaasa löökidele. Ta peab olema visa, kannatlik, suure tahtejõuga ja vastupidav. Samuti ei tohi teda heidutada valu ja vere nägemine. Poksijatele ei sobi jämedad jalalihased ja liiga suur rindkere, sest need vähendavad paindlikkust ja liikuvust.

Jass Murutalu

mist. Katsetada võib ka sagedusega kord nädalas. Soopõhist vahet poksitrennis pole: “Tüdrukuid käib ka, kes on proovinud, on olnud täitsa rahul,” ütleb Murutalu. “Enamus trennist toimub harjutamine vastase kinda pihta – kontakti on vähe ja reaalselt vastast lööma keegi ei sunni. Teisalt, siis jääb reaalne elamus saamata,” lisab ta ja julgustab: “Tegelikult soovitan ka maadlust ja sportlikku vabavõitlust, eriti viimast ja just sellepärast, et nii tekib reaalne ettekujutus endaga hakkama saamise võimetest ja enesekaitsest raskes olukorras.”

“Kui punkti kaotan, lähen varasemast keskendunumalt edasi, ei jää eelmisse punkti või vigadesse kinni.” / Osk a r Lust i

Oskar Lusti KEVAD 2016

nõ u an ne

tekst/Madis Kareda fotod/Scanpix

Tennisisti

silmad

Madis Kareda

probleemid ja lahendused Tennise numbris 1(32) kirjutasin tenniseväljakute valgustusest, kuid nüüd keskenduks hoopis nägemistajule. Tänapäeva ,,vilkuvate ekraanide", ajastul oleks ju huvitav teada, kas ja mida saame ise oma silmanägemise säilitamiseks ette võtta.

amuti oleks põnev teada, millised on tänapäevased vahendid ja võimalused nägemise korrigeerimiseks. Ikka selle nimel, et tennisepalli võimalikult hästi näha. Selle teema vestluskaaslasteks on silmaarst Kadri Tammeaid, optik Vootele Tamme ja valgustusala asjatundja Tiiu Tamm.

Mi l l i s e d o n e n a ml e v i n u d s i l m a p r o b l e e mi d ? Silmaarst Kadri sõnul on levinuim probleem niinimetatud kuiva silma sündroom, mis väljendub selles, et silmad kipitavad, punetavad ja jooksevad vett. Võib öelda, et peaaegu pooltel inimestel esineb selliseid kaebusi, eelkõige aga kontoritöötajatel. Kuiva silma sünd-

Novak Djokovic kasutab silmatilku mängupausidel.

roomi põhjus on see, et inimesed viibivad pikka aega kunstvalguse käes, kui sisse on lülitatud konditsioneer või radiaator, ning pikkade tööpäevade jooksul tuleb neil vaadata arvutiekraani. Erinevatel inimestel väljendub silmade kuivus erinevalt – mõnel silmad sügelevad, mõnel jooksevad vett, mõnel lähevad punaseks. Sellega kaasneb silmade väsimus ja ka valu. Kui küsida, et mida siis teha saab, ütleb Kadri, et tuleb panna silmatilkasid ehk täpsemalt öeldes kunstpisaraid. Neid müüakse apteegi käsimüügis mitukümmend liiki. Kadri soovitab konservandivabasid, mitte sõltuvust tekitavaid kunstpisaraid. Silmatilku tuleb tema sõnul kasutada regulaarselt kolm kuni viis korda päevas. Osa tooteid võivad pärast avamist olla lahti kaks ja mõned lausa kuus kuud. Kui kuu või pooleteise jooksul pudel tühi pole, siis järelikult pole neid tilkasid õige sagedusega silma tilgutatud. Seega tekitavad lambid (ehk kunstvalgus) kombinatsioonis talvisel kütteperioodil esineva kuiva õhu või suveperioodil konditsioneeritud õhuga koos vilkuvate ekraanidega (telefoniekraanid, arvutimonitorid, televiisorid) silmade jaoks halva olukorra, mida aitab leevendada sagedane silmade silmatilkadega – just kunstpisara nimeliste tilkadega niisutamine. www.ajakiritennis.ee

n õuan n e

K u i d a s m õ j u ta b va n u s n ä g e mi s t e r av u s t ? Kui inimene on eakam, hakkab organism juba iseenesest kuivama. See kandub üle silmadele. Valgustusala spetsialisti Tiiu sõnul ei lase inimese vananedes tema silmalääts sinist spektriosa enam nii hästi läbi kui noorel inimesel. Seetõttu vajavad inimesed erinevas vanuses erinevat valgustustaset. Üldiselt armastatakse tuua suhtena, et 60-aastane vajab 5-6 korda rohkem valgust kui 20-aastane ja 70-80-aastane vajab isegi kuni 20 korda rohkem valgust kui 20-aastane. Tänane suur digiseadmete kasutamine aga rikub ka noortel silmanägemise kiiremini kui kunagi varem, mistõttu need suhted ei pruugi olla iga inimese puhul õiged. Vootele lisab, et 40 kuni 80 aasta vanuse vahemikus langeb inimese nägemisvõime ligikaudu kaks korda. Kui lisaks veel tennist mängida, mis on oma olemuselt väsitav, väsib närvisüsteem vananedes rutem ja sellega otseselt seotud silmanägemine halveneb kiiremini. Vootele räägib reaktsiooni kiirusest – silm on ainult detektor, mis saadab pildi ajju. Kui inimene on väsinud, töötab aju aeglasemalt ja väheneb reaktsiooniaeg.

T e n ni s e m ä n g u k s p r i l l i d , k o n ta k t l ä ät s e d v õ i mu lt i f o k a a l s e d l ä ät s e d ? Lühinägelikul tennisemängijal on lihtsam – ühte silma saab ta asetada tugevama kontaktläätse ja teise silma nõrgema. KEVAD 2016

Sellise võttega on palli kogu tema trajektoori jooksul võimalik suhteliselt hästi näha. Teine samalaadne võte on ühest silmast lääts hoopis ära võtta. Mõnikord tehakse ka silmaoperatsioonid selle põhimõtte järgi – siis tekib olukord, kus lähedale vaatamiseks on üks juhtsilm ja kaugele vaatamiseks teine. Selline lahendus pole loomulikult igavene, aga venitab hea nägemise perioodi pikemaks. Tennisistil on võimalik endale paigaldada ka multifokaalsed

„Kindlasti ei tohi tennisemängus kasutada prille, millel on tavalised ehk purunevad klaasid.“ / VOOT EL E TA M M E, op t i k läätsed. Kui küsin, mis tüüpi kontaktläätsed need on, selgitab Kadri, et sisuliselt asendatakse inimese oma lääts kunstläätsega. Selle tulemusena saab inimene teatud perioodi hakkama ilma prilli või kontaktläätseta. Sellise operatsiooni maksumus on umbes 3000 eurot.

nõ u an ne

Nii saab tennisist kaugele ja lähedale vaatamiseks prillideta edukalt hakkama. Lisaboonus on see, et inimesel ei tule kunagi silma kaed. Ükski kirurgiline vahelesegamine ei välista kõrvalprobleeme – operatsioonijärgselt pole välistatud halod: selline probleem võib tekkida kaugsõidu autojuhtidel, kui nad vastutuleva auto valgusvihu ümber näevad kujuteldavat sõõri. Kui küsin, mida arvab Kadri Vootele soovitusest kasutada tennisemängus kontaktläätsi, siis seal lähevad optiku ja silmaarsti arvamused lahku. Kadri ei soovita kontaktläätsi tennises üldse kasutada. Põhjus on lihtne – higi ja tolmuga kokkupuutuv lääts ei mõju silma sarvkesta vastu nühkides sellele hästi. Vootele soovitab tennisemängus kasutada ühekordseid kontaktläätsi (paari hind alla 1 euro). Ta põhjendab soovitust sellega, et korduvkasutatavad läätsed pole tennisväljakul liikuva tolmu tõttu taaskasutamiseks soovitavad.

P r i l l i d vä l j a s m ä n g i mi s e k s Kui väljas tennist mängida, peaksid Kadri sõnul tennisistil olema kvaliteetsed päikeseprillid. Kõige tähtsam on klaasi kvaliteet. Erinevalt turult või kaubanduskeskusest ostetud prillide kvaliteedist võib optikapoodidest ostetud päikeseprillide peale kindel olla. Ta soovitab Serengeti päikeseprille, mille valikus on olemas kvaliteetsed sportlikud mudelid. Serengeti päikeseprillidele on võimalik paigaldada ka optilised prilliklaasid. Tenniseprillid on kaarja kujuga – on ju oluline, et päikesevalgus ei paista mängijale ülalt või küljelt sisse. Tema sõnul tulevad silmaarsti juurde 50-aastased ja vanemad tennisistid. Kuna tennises on vaja näha võrdselt lähedale ja kaugele ning ka vahepealsele alale, siis tennisistid lasevad endale sageli teha spetsiaalsed optiliste omadustega päikeseprillid. Silmaarst näitab prille, mis on mineraalklaasist, ja teisi, mille klaasi tüüp on Polar PHD. Prillid on kerged – need kaaluvad kõigest 8 grammi. Klaasid on 95% polariseeritud ja filtreerivad välja sinise valguse. Nad on fotokroomsed – lähevad tumedamaks ja heledamaks vastavalt valgusele. Neid proovides tundub nagu prillid oleksid optilised. Kadri ütleb, et tal on 0,25 ja 0,5 miinust ning ta kasutab eelpool toodud prille autoga sõites – nendega kaob tal vajadus optiliste klaaside järele. Prille kandes tunnen ennast mugavalt nii õues kui ka telekat vaadates. Tundub,

Kuulsaim päikeseprilli kandjast tippmängija Janko Tipsarevic.

et sinist värvi on vähem – Vootele sõnul on sellist värvi valgus inimesele ebasoovitav. Kui küsin, et mida üks tennisist kindlasti teha ei tohiks, ütleb optik, et kindlasti ei tohi tennisemängus kasutada prille, millel on tavalised ehk purunevad klaasid. On selge, mis võib juhtuda, kui mängija kas enda reketi või palliga vastu klaasi löögi saab ja killud silma tungivad.

Mi d a s a a b i ni me n e i s e o m a n ä g e mi s t h ü va n g u k s t e h a? Kui teha tööd kuiva õhuga ruumis ja õhuniisutajat pole võimalik hankida, siis aitab kunstpisar. Nimelt saab Tiiu sõnul arvutile ja nutitelefonile tõmmata vastava programmi, mis vähendab sinivalguse spektri osatähtsust või lihtsalt kasutada digiseadmeid vähem, eriti õhtustel aegadel, mil sinise spektri lainepikkusala 480-490 nm kipub meid ärkvel hoidma ja uneaega edasi lükkama. Tiiu selgitab, et enne magamaminekut vaadatavate nutiseadmete tulemusena läheb inimese hormonaalne tasakaal sassi. Sellega kaasnevad masendus ja depressioon, mälu hakkab alt vedama, keskendumine on raskendatud jne. Kahjuks osa nutiseadmete sinise spektri äpid ainult hämardavad ekraani, samal ajal sinise spektriosa vähendamata.

Naljakad juhtumid patsientidega

Lõpetan seekordse artikli juhtumitega, millest võib üht-teist õpetlikku välja lugeda. • Üks patsient oli nädal pärast operatsiooni tulnud arsti juurde ja kurtnud, et tal on põletikurohi otsas. Arst küsis, kuidas on see võimalik. Patsient aga vastas, et pani igaks juhuks arstimit rohkem.

• Viiekümne aastane naine tuli silmaarsti juurde. Kurtis kuivade silmade üle. Arst ütles, et tuleb panna tilku. Patsient oli lahkumas, aga tuleb tagasi ja küsib: kuhu ikkagi need tilgad panna? • Retseptsionist küsib patsiendilt, kes õigel päeval saabub kohale, et millisele operatsioonile (sest silmaoperatsioone on erinevaid) ta tuleb. Patsient ütleb: ei tea. • Veel oli juhus, et silmaarsti juurde tulles ütles inimene, et talle tehti eelmine operatsioon viis aastat tagasi. Kui arst küsis, et kus, kes ja mida tal lõigati, siis ainuke asi, mida patsient mäletas, oli see, et operatsioon oli toimunud Kadriorus. • On olnud ka juhuseid, kus patsient läks pärast operatsiooni keelule vaatamata basseini ujuma ja sai sealt bakteriaalse nakkuse. Operatsioonijärgne silm on tundlik.

www.ajakiritennis.ee

Suurim tööportaal Eestis

1 100 000

Suurim tööportaal Eestis

2014

TE RV E D mõ tted

suurimat müüti

tennisepsühholoogiast Tennise kui sportmängu psühholoogias ei ole kõik asjad selged, väidavad tuntud uurijad. Alljärgnevas loos tuuakse välja tennisepsühholoogia kaheksa suurimat müüti, mis ei pruugi olla tõesed.

as psühholoogid ja treenerid ikka täpselt teavad, mis toimub tennisisti peas? Kas on tõsi, et tennis on 90% vaimne spordiala? Kas kehakeele teadlik muutmine mõjutab tõesti esituse taset? Vastus neile küsimustele on, et me ei tea seda! Selliste väidete puhul on tegemist enamasti müütidega, mis on valed või ainult pooltõed. Psühholoogid, kes aitavad tennisiste, pole enamasti isegi uurinud, kas nende sekkumisel üldse oli mingit abi sportlase mängule. Tennises

on tekkinud igasuguseid praktikuid, kes väidavad, et nemad on „tulemuse parandamise eksperdid“, kuid puudub usaldusväärsus nende vaimse abi kvaliteedis. Seetõttu ei ole ka sportlased, kaasa arvatud tennisistid, kippunud psühholoogide või „nõidade“ abi aktiivselt kasutama. Klaus Lufeni uurimus näitas, et kuigi maailma TOP 200 nais- ja meestennisistidest 90% usub tennise vaimset olemust, siis otseselt on psühholoogilist treeningut kasutanud vaid 3% nendest.

tekst/välisajakirjanduse põhjal Ants Põldoja fotod/Scanpix

Miks? Sest paljudel juhtudel nad ei tunne, et sellest oleks efekti. „Tõesta mulle, et sellest on kasu, siis maksan,“ ütlevad sportlased, kui neile pakutakse vaimset abi. Käesoleva tõlkeloo autor leiab, et psühholoogid peaksid toetuma uurimustele ja teaduslikele andmetele, aga mitte müütidele. Vastasel juhul nende teeneid ei vajata. Spordipsühholoogid on ennast ümbritsenud kultusliku guru mainega ja nimetavad ennast näiteks „spordipsühholoogia tulevikuks“, www.ajakiritennis.ee

TE RVE D mõ tted

„Arizona salarelvaks“ või „doktoriks, kes viib sind tsooni“, aga paraku ainult tõde maksab ning ala spetsialistide maine on hetkel langemas. Nüüd aga jätkame kaheksa müüdiga.

T e n ni s o n 9 0 % va i mn e mäng

Teiste hulgas on nii öelnud ka Boris Becker. Kuigi raske oleks vastu vaielda, et tennis on vaimne mäng, siis mingil juhul pole ta seda 90% ajast. Enne sellist väidet tuleks selgeks teha, mida tähendab „mentaalne (vaimne) mäng“. Kui võtame, kuidas aju mängu ajal töötab, siis on tennis lausa 100% vaimne. Üldiselt loetakse aga vaimse alla iseloomu, keskendumisoskust, motivatsiooni ja muud sellist ning see moodustab uurimuse põhjal vaevu 10% faktoritest, mis mängu ja tulemust erineval kujul mõjutavad. Uurimused näitavad siiski, et mängu kriitilistel hetkedel võib vaimne faktor olla suurem kui 10%. Kuid 90% väide on triviaalne, kui sellel puudub teaduslik tugi. Teisisõnu küsiksin: mis siis, kui ongi 90%? Kuidas see teadmine mind aitab? Kui ma mingil viisil saavutaksin selle 90% taseme, kas oleksin siis parem tennisist?

„1 6 s e k u n d i r e e g e l“ ( Ji m L o e hr )

„16 sekundi reegel“ on rituaalne retsept, mis pidavat aitama mängijaid ennast

koguda kahe punkti mängimise vahel. Kõik rutiinsed tegevused, mis sa täpselt selle aja jooksul teed, peaksid sind ideaalselt ette valmistama järgmiseks punktiks. Iseenesest tundub usutav, kuid tegelikult on 16 sekundit lihtsalt arvutatud sadade erinevate mängijate valmisoleku keskmise ajana. Keskmise tulemuse range esiletoomine ei arvesta paraku mängijate individuaalseid omadusi. Iga tennisist on unikaalne. Näiteks Steffi Graf oli kiire mängija, kes vähem kui 10 sekundiga valmis palli mängu panema. Pikem paus mõjus talle juba halvemini. Samas vajas Ivan Lendl rohkem kui 20 sekundit. Igaühel on oma ideaalne ajavahemik. Kindla aja ja teatud tegevuste vajalikkuse rõhutamine paneb mängijad käituma kui robotid. Ja ka siis, kui mõlemad järgivad 16 sekundi reeglit, kaotab keegi ikka kohtumise. Mitte üheski psühholoogia ajakirjas pole sellisest ajareeglist juttu. Sa pead punktidevahelise rutiini endale ise looma, kuid ära ole üllatunud, kui sa sellele vaatamata järgmise punkti ikka kaotad.

M a d a l a m p u l s i s a g ed u s o n s e o t u d pa r e m a t u l e mu s e g a e hk a e g l u s ta oma südant (Martina N av r at i l o va)

Paljud spordipsühholoogid ja analüütikud eesotsas Martina Navratilovaga väidavad, et südame madal pulsisagedus on seotud edukusega. Näidake

andmeid! Oluline ei ole mitte inimese keskmine pulsisagedus üldiselt, vaid võime seda alandada punktide mängimise vahel. Näiteks ühe California edukaima juuniortennisisti mängu uurimine näitas, et kohtumise, kus tema pulsisagedus oli keskmisest suurem, ta võitis, aga madalama pulsisagedusega mängu hoopis kaotas. Kuid võidetud matšis oli oluline näitaja just pulsisageduse vähenemine enne punkti mängimist. Põhiline viga, mida selle müüdi juures tehakse, on see, et sportlased ja treenerid üritavad pulsisagedusega manipuleerida ehk muuta südame aktiivsust vales suunas. Olulisem on hoopis keskendumine ja tähelepanu mängu ajal ning võime pulsisagedust kiiresti alla viia.

V is ua l is e e rimine a i ta b igaühel mängu par andada ( J o hn Ya n d e l l j a t e i s e d )

Kuigi John Yandelli uurimused on aidanud paljuski mõista kujutlusvõime osa spordis, siis selle oskuse jõuline esiletoomine pole sugugi fakt. Minu doktoritöös on näidatud, et ainult 11% tipptaseme sportlastest on võimelised vaimse ettevalmistuse käigus visualiseerimise efekti õigesti kasutama. Nagu „16 sekundi reegli“ puhul on siingi küsimus tennisistide individuaalsetes erinevustes, mida kujutlusvõime õpetajad tavaliselt arvesse ei võta. Treeningmeetodina on kujutlusvõime arendamist väga laialt kasutatud, kuid iga sportlase juures eraldi võetuna pole selle efekt tõestatud. Põhjus ongi selles, et pole teada, kui palju taolised treeningud iga konkreetset sportlast aitavad, seda enam, et paljud ei suuda visualiseerimise harjutamisest kasu ammutada. Seepärast peaks vaimset koolitust läbi viima sportlase antud võimet arvestades.

"Sa pead punktidevahelise rutiini endale ise looma."

KEVAD 2016

TE RV E D mõ tted

On olemas ide a alne me i s t r i i s e l oo m (Vic Braden)

Vic Braden ja tema toetajad, kes nimetavad ennast „ajudoktoriteks“, väidavad, et nad on aju DNA uurimise abil leidmas teatud isikutüüpi, kes on nii-öelda tšempioniks sündinud. Kuid taolise väitega nad tegelikult ignoreerivad 40 aasta jooksul tehtud paljusid uuringuid, kaasa arvatud ka minu dissertatsiooni, mis kaasas 700 sportlase vaatlemist. Nii antakse ka vale signaal, et kel sellist personaalsust justkui pole, ei saagi tippspordis (ja -tennises) läbi lüüa. Isikuomadused ja käitumismall ei oma rohkem kui 10% mõju mängijate tulemustele, sest tennise tipptasemel on läbi aegade esindatud väga erineva iseloomuga sportlased

– näiteks võrrelge John McEnroe'd ja Stefan Edbergi või Martina Hingist ja Venus Williamsit. Seepärast paluksin mitte uskuda seda müüti. Jätkake endiselt pürgimist meistriks, ükskõik, kas te olete Goran Ivaniševici või Todd Martini tüüpi, Jennifer Capriati või Margaret Courti tüüpi isiksus. Teie kui tennisisti arengus on mittepsühholoogilised faktorid märksa tähtsamad.

J ä l g i g e o m a k e h a k e e lt

Alati kui ma sellest müüdist kuulsin (näiteks teleülekandes), siis läksid mu silmad suureks ja tahtsin hüüda: „Mul on juba villand sellest jutust!“ Tegelikult on kehakeel sinu reaktsioon väljakul juhtuvale. Mitte nii, et kehakeel mõjutaks sinu vaimset seisundit, vaid vastupidi: sinu kehakeel väljendab, mida parajasti tunned. Täiesti vale on arvata, et kui sa teadlikult püüad kehakeelt muuta, siis ka seisund muutub. Kuigi treenerid ja spordipsühholoogid soovitavad positiivset kehakeelt, on õlgade kõrgemale tõstmine või näole positiivse ilme manamine täielik võltsing. Ei ole tõendeid, et kehakeel sinu sooritust parandaks või veelgi enam: et see sunniks vastast halvemini mängima. Ehk teisisõnu: olenemata, milliseid reaktsioone sa väliselt näitad, ei muuda see sinu sisemist psühholoogilist seisundit. Taas on tegemist erinevate isikuomadustega, sest on palju neid mängijaid, kes tundeid üldse välja ei näita ning nende kehakeelest ei saa midagi lugeda. Käitu väljakul nagu sulle sobivam tundub, oleks peamine nõuanne. Reaktsioonid, mis sõltuvad suurel määral sinu temperamendist, ei mõjuta pikemas perspektiivis kohtumise tulemust.

Ära mõtle, va i d t e e s e d a

See on nagu Nike reklaamilause Just do It, aga ometi taas tühi psühholoogiline väide. Uurimused näitavad, et tippmängijad mõtlevad pidevalt strateegiliselt ja mitte ainult punktide vahel, vaid ka nende mängimise ajal. Otsusele üritada äralööki eelneb tihti vastav impulss peas. Ilma mõtlemiseta olete väljakul abitud. Kui säilib positiivne ja eesmärgile orienteeritud mõtlemine, olete ka mänguliselt heas vormis.

„ P e at e jõudm a „t s ooni“ või l e idm a „ide a a l s e võis t l us s e is undi“

Kõlab hästi. Aga mis ikkagi on „tsoonis“ olemine? Milline on ideaalne võistluseisund? Siin peitub jällegi usk, et ideaalse seisundi võib „nõidumisega“ saavutada. Kindlasti selline seisund eksisteerib, kuid soovitusi selle leidmiseks annavad psühholoogid tihti kokaraamatu vormis. Tegelikult on väga raske leida parameetreid, mis ideaalset seisundit kirjeldaksid. Üks meetod on jälgida südame aktiivsust, sest see on ainus näitaja, mida saab adekvaatselt kontrollida kogu mängu jooksul. Kui seda on tehtud 20 korda ja analüüsitud erinevaid andmeid, siis võib-olla jõuame natuke lähemale ideaalsele seisundile. Kuid see on ikkagi alles algus. Mängija peab veel õppima, mil viisil „tsooni“ siseneda ja kas sellest on talle ka kasu. See on pikk tee. Need psühholoogid, kes on rääginud tsoonilaadsest seisundist, pole kunagi üritanud seda teaduslikult dokumenteerida, sest ehkki viise selle saavutamiseks leidub, puudub vastav vaimse treeningu meetod. Kokkuvõtteks oleks soovitus, et ei tasu kõike uskuda, mida loete või kuulete. Sportlane ja treener peavad leidma oma tee, kuidas spordipsühholoogiat ettevalmistuses kasutada ja erinevaid nõuandeid kriitiliselt hinnata.

John McEnroe oli tuntud ekstsentrilise käitumisega, kuid ka tema iseloomuga võib saada meistriks.

www.ajakiritennis.ee

Nagu tennises, nii ka pensioni kogumises loeb lõpptulemus, mitte eelmine geim. Kümne aasta nr 1 tootlusega pensionifondid lhv.ee/pension

Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Võrreldud on II samba fondide kümne aasta tootlust alates 28.02.2006 kuni 29.02.2016. Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt: LHV L: 3.84%; 3.90%; 3.13%; Danske Pension 50: 5.08%; 5.04%; 3.29%; Swedbank K3: 4.35%; 4.17%;3.86%; SEB Progressiivne: 3.18%; 2.98%; 2.00%; LHV M: 3.51%; 3.27%; 3.44%; Danske Pension 25: 3.63%; 3.44%; 2.92%; Swedbank K2: 2.65%; 2.39%; 2.92%; LHV S: 2.92%; 2.19%; 3.18%; LHV XS: 3.35%; 2.41%; 3.51%; SEB Konservatiivne: 0.79%; - 0.32%; 1.17%; Danske Pension Intress: 1.71%; 1.46%; 2.32; Swedbank K1: 1.17%; 0.78%; 2.22%. Võrdlusest on välja jäetud fondid, mis on tegutsenud vähem kui 10 aastat. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

te rv is & taa st u mi n e

Tänapäeva ti Ühes varasemas Tennises ilmunud artiklis ütles Rene Busch: “Kui õlg või kõhulihased on nõrgad, siis sa ei jaksa kolm setti servi lüüa.” Samas loos soovitas Peeter Lamp panna meie (noor)mängijatel rohkem rõhku väljas jooksmisele. Muu maailma näited tõestavad, et ebapiisavat füüsilist ettevalmistust ei suuda kompenseerida ka filigraanne tehnika.

ipptennises on mängija üks edu arhitekt tema üldfüüsilise ettevalmistuse treener. Meeste tennise esireketi Novak Djokovici võitude taga seisavad Gebhard Phil-Gritsch ja Miljan Amanovic. Need mehed kannavad hoolt, et keha peaks suurele koormusele vastu ning vigastused ei tuleks kimbutama.

F ü ü s i l i s e e t t e va l mi s t u s e tä h t s u s Roger Federeri läbimurde üks alusepanija oli Pierre Paganini. Enne, kui nood kaks koostööd alustasid, võrreldi Federeri loteriivõitjaga, kes ei oska võidetud rahaga midagi kasulikku peale hakata. “Temas on peidus nii suur potentsiaal, et see ajab isegi teda ennast segadusse,” ütles 2000-ndate algul endine tennisestaar John McEnroe. “Rogeri prob-

tekst/Kristo Reinsalu fotod/Scanpix

leem oli tema enneolematu talent, mis aitas korvata märkmisväärsed puudused füüsilises vormis,” meenutas Paganini koostöö algust. Tipptennisistil peavad olema nii sprinteri, maratoonari, kui ka kuulitõukaja omadused. Andy Murray suudab läbida 10 meetrit sekundis lühikeste intervallide jooksul. Muljetavaldav kiirus on võrreldav lausa Usain Bolti omaga. “Loomulikult ei suuda me hoida sellist kiirust 100 meetri jooksul. Kuid plahvatuslikku spurdivõimet on vaja selleks, et jõuda näiteks tilkpallini,” põhjendas šotlase üldfüüsilise treener Jez Green. “Tal on loomupäraselt head kiiruslikud võimed ja jõuomadused. Novaki (Djokovic) trump on looduse poolt kaasa antud sitkus ja suurepärane painduvus. Samas võib Andy joosta 400 meetrit 53-55 sekundiga, kui ta peaks täna seda distantsi proovima. Parimal päeval suudab ta tõmmata lõuga 27 korda ja teha 220 kiloga jalapressi,” uhkeldab Green. Paganini alustas Federeriga koostööd juba 2000. aastal ning see kestab siiani. Šveitslane oli värskelt tõusnud ATP TOP 100 mängijate sekka. Koostati 3-aastane plaan füüsilise vormi parandamiseks. Treeneril tuli arvestada hoolealuse

Mida pistavad suhu maailma tipptennisistid? Serena Williams eelistab vegaanlust, Novak Djokovic ja Sabine Lisicki pooldavad gluteenivaba dieeti. On ka neid, kel oma kindlad lemmikud. Sloane Stephens on karririkaste toidude fänn. Roger Federer on lisaks õigeaegsele ja täpsele süsivesikute, valkude manustamisele veendunud, et kiireks taastumiseks ning immuunsüsteemi tugevdamiseks on vajalik magada ööpäevas vähemalt 10 tundi. Andy Murray on tuntud sushilembuse poolest2. Šotlane paneb Wimbledoni turniiri ajal sushi juba enne mängu külmikusse ootama. Toitumisteadlaste hinnangul räägib sushi kasuks nii kõrge oomega-3 rasvhapete sisaldus kui ka riisi sobiv glükeemiline indeks. Soovides suurte koormuste juures õigesti toituda, tuleks vältida toiduaineid, mis põhjustavad veresuhkru sisalduse kiire tõusu. Muidugi ei saa kõike vajalikku, eriti valku, kätte ainult sushist. Seetõttu ei puudu Murray toidulaualt punane liha ja pastatoidud. Hommikusöögilaual on alati jogurt, maapähklivõiga kukkel

8484

ning ei saa läbi ka valgukokteilita. Mida süüa ja juua enne pikki mänge selleks, et jaksaks ka otsustavatel punktidel anda endast maksimum? Kuidas pidada vastu, kui on kuum ja niiske ilm? Vaatame, mida asjatundjad soovitavad.

1. Pasta mängu eel

Tennisistile sobib paar tundi enne mängu kütusena ideaalselt söök, mis on madala kiudainete ja piisavalt kõrge süsivesikute sisaldusega. Sobivad hästi pastatoidud. Djokovici dieedi järgijad leiavad kindlasti ka gluteenivaba variandi.

2. Energiabatoon tund enne

Tippmängijad peavad olema võistlusareenil vähemalt tund aega enne matši algust. Selleks, et lihaste glükogeenivarud oleksid korralikult täidetud, võiks süüa ära ühe energiabatooni. Vajaliku energiahulga mõttes sobiks ka kukkel, aga selle seedimisele

kulutab organism rohkem energiat. Batoone on ka oluliselt lihtsam igal pool kaasas kanda. Kindlasti ei sobi enne mängu valgurikas eine, sh ka valgubatoonid.

3. Energiageelist kiireim kütus

Mängu ajal on väljakupoolte vahetuseks aega 90 sekundit. Settide vahel on puhkepausi pikkus kolmandiku võrra rohkem. Sel ajal saab manustada lisaenergiat ja pöörata tähelepanu vedelikuvarude taastamisele. Üha rohkem mängijaid on hakanud eelistama energiageele. Sobib ka www.ajakiritennis.ee

te rvi s & taa st umin e

tipptennisist

Kuidas treenib, mida sööb?

spordijook, kuid energiageelist saab kätte vajaliku energiahulga kontsentreeritud kujul. Geelide valikul peaks vaatama (pakendilt uurima), et süsivesikute allikana pole kasutatud ainult lihtsuhkruid glükoos ja fruktoos. Tennisistile sobib energiaallikana paremini liitsüsivesik. Geelides on parimaks tooraineks maltodekstriin. Sel põhjusel kasutavad nii Andy Murray kui Maria Šarapova Briti sporditoitude tootja Science in Sport (SiS) geele. Nii Murray kui Šarapova käivad SiS tehases ja viivad “jahukottidega” koju geeli ning spordijoogi toorainet.

4. Kummikommid, kui seis kisub kiiva

Tennisistide seas populaarne toit on olnud banaan. Toitumisasjatundjad soovitavad võtta mängule kaasa ka kummikomme. Need aitavad siis, kui mängus on vaimselt rasked hetked. “Kummikomm mõjub psühholoogiliselt hästi, sest sarnaneb maiustusele. Paljudele meenub kohe lapsepõlv,” ütles 2015. aasta US Openi toitumisnõustaja Susie Parker-Simmons. KEVAD 2016

5. Jook sisaldagu soola

Tihti toimuvad mängud kuuma ja niiskes ilmaga. Neis tingimustes võib organism märkimisväärselt vedelikku kaotada. Higistamisel kaotame mineraalainetest kõige rohkem naatriumi. Seetõttu ei piisa mängu ajal vaid tavalise vee joomisest. Page Love, kes oli 2014 US Openi toitumisnõustaja, soovitab mängijatel mõelda tomatimahla joomisele. “See annab vähem süsivesikuid, kuid sisaldab piisavas koguses soola,” sõnab Love. Tomatimahla asemel või täienduseks sobib ideaalselt ka mineraalide rikka joogi manustamine jai soola sisaldavad energiageelid. Eesti tenniseparemik kasutab spordijoogina SiS tootevalikust GO Hydrot. Kui on raske trenn või mäng, siis kulub marjaks SiS GO Electrolyte geel, mis lisaks süsivesikutele sisaldab 0,3 grammi soola.

6. Pulbrijook, valgugeel või Muscle Milk

Pärast mängu on tähtis võimalikult kiirelt taastuda. Selleks on oma “taas-

tumisaken”, mis on optimaalne ajaline periood pärast pingutust, kui meie ainevahetuse kiirus on maksimumilähedane. Teisiti öeldes on sel ajal kasutatavate taastumisvahendite mõju suurim. Ent tihti pole pärast pikka mängu lihtne tahket toitu manustada. Samas on selge, et midagi tuleb süüa või juua. Võib segada pulbrist vajaliku taastusjoogi. SiS tootevalikus on selleks REGO Rapid Recovery. Nendele, kes ei viitsi pulbritega mässata, sobib spetsiaalne valgugeel WHEY20. Võib eelistada ka valmisjooke, mida paljud mängijad siiani teevad. USA-s on tennisistide seas väga populaarne Muscle Milk. Märtsis-aprillis jõuab see jook ka Eestisse. Kui võrrelda Muscle Milk’i teiste siinmail müüdavate valmisjookidega, siis selle kasuks räägib 2-3 korda madalam suhkrusisaldus ja kõrge valgusisaldus (20 grammi). See on ideaalilähedane jook nii tõsisemale mängijale kui terviseteadlikule spordifanaatikule.

Eelistada tuleks toiduaineid, mis sisaldavad aeglaselt imenduvaid, kompleksseid süsivesikuid.

unikaalsete omadustega. “Rogerit tuli treeningutel veenda harjutuste kasulikkuses. Ta on iseloomult artist. Minu eesmärk oli saavutada tema liigutustes koordineeritud loomingulisus,” ütles Paganini. Sel ajal oli Federeri täielik vastand kõigi aegade noorimana maailma esireketiks tõusnud Lleyton Hewitt. Kui austraallane võis treeningutel lihvida kas või nõrkemiseni üht kindlat lööki, siis Federeri puhul ei toonud tuim tampimine edu. See oleks tapnud tema virtuoosliku stiili. Tennisemängu ajal tuleb palju joosta.

maratonmatše, suutis päästa lootusetuna tunduvaid palle. Vaid pisut enne “totaalset muutumist” loobus serblane pastast, pitsast, saiakestest ja kõigest muust, mis sisaldas gluteeni. Õigustatult tekib küsimus, et kui rakendada sellist dieeti, siis kuidas saada kätte kogu vajalik toiduenergia? Andy Murray puhul on välja toodud fakt, et pingelisemal perioodil oleks vaja söögist-joogist saada umbes 6000 kilokalorit. Olgu öeldud, et nimetatud kalorihulk läheneb Prantsusmaa velotuuril pedaalivate ratturite vajadusele.

Kui ühed ütlevad, et tennisisti edu võti peitub efektiivsuses, siis mängu jooksul läbitud kogudistantsi arvestades ei kehti see Novak Djokovici kohta. USA lahtistel meistrivõistlustel pidi serblane ainuüksi poolfinaali jõudmiseks läbima platsil äkksööstudena kokku enam kui 10 kilomeetrit (vt skeemi). Federeri sama näitaja oli poole väiksem. Ometi pole ka šveitslane kehvemast puust. Ta on suutnud Cooperi testil (12 minuti jooks) läbida 3300 meetrit. See teeb keskmiseks kilomeetri läbimise kiiruseks 3.38. Huvitav, kui palju Eesti tennisemängijaid suudaksid näidata sellist vastupidavust? Kui Novak Djokovic sattus 2011. aastal pidurdamatusse hoogu, võites järjest 43 matši, siis tõstatati küsimus, kas toitumise muutmine aitas Serbia tennisestaari imelise võiduseeriani. Paistis, et serblane muutus palju energilisemaks mängijaks üleöö. Ta pidas vastu

K o kk u v õ t t e k s Kui oleme taastumisaknas teinud õigeid otsuseid, siis ei pea enam söögikorra ajal võitlema meeletu hundiisuga. Tennisistide toitumissoovitused on üsna sarnased kestvusalade harrastajate omaga. Eelistada tuleks toiduaineid, mis sisaldavad aeglaselt imenduvaid, kompleksseid süsivesikuid. Siia hulka kuuluvad täisteratooted (teraleib, täisterapasta, jämedad kaerahelbed, pruun riis). Need toiduained tõstavad veresuhkru taset aeglasemalt ja ühtlases tempos, organism seedib neid kauem ja energiat antakse organismi ühtlaselt. Seega kasutades valdavalt toiduaineid, mis sisaldavad aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, on keha varustatud vajalike vitamiinide, mineraalide ja kiudainetega, kõht püsib kauem täis ja veresuhkur stabiilsena. www.ajakiritennis.ee

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, seljaja liigesevalusid. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes.

‘’Tennis’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete tennisistide poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga mängimise ajal mis tahes suunas liikudes.

Meilt tellides saab klient kaasa oma jalgadest tehtud positiivid. Järgmise paari tellimiseks ei ole vaja teha muud kui tuua need meile, ning me valmistame ootetööna (u 20 min) uue tallatoe paari vastavalt kliendi soovile.

TALLATOED Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00 AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn 650 1322 info@gadox.ee E-R 9.00-16.00

TE N NIS E V ARUS T U S

Survepõlvikud

sobivad nii harrastajale kui tippsportlasele Kompressioontoodete peamine funktsioon on parandada lihaste verevarustust, millega kaasnevad muud positiivsed kõrvalmõjud nagu mikrovigastuste ja ülekoormusvigastuste vältimine.

õhusam vereringe lihastes tähendab kiiremat ainevahetust, tõhusamat jääkproduktide (laktaadi e. piimhappe) eemaldamist lihastest ning ka paremat hapnikuga varustatust. Oluline aspekt kompressioontoodete juures on ka surve muutus pikisuunas. Surve peaks vähenema suunaga üles, ehk et tugevaim surve on südamest kaugemal olevas piirkonnas ja see väheneb südamele lähemale liikudes. Kompressioonsääriste või -põlvikute puhul tähendab see, et tugevaim surve on pahkluu piirkonnas vähenedes sujuvalt ülespoole. Sel moel lihaseid survestades toimivad kompressioontooted ka nö abipumbana, aidates veenidel verd ülespoole pumbata ning toetades veeniklappe, vältimaks vere tagasivoolu. Paika ei pea levinud arusaam, et mida tugevam surve, seda parem efekt. Toimiv surve on kindlas vahemikus ja liiga tugev surve võib mõjuda hoopis negatiivselt, liiga madal surve pole aga piisav, et toetada veresoonkonda. Survepõlvikute tootmisel läbivad tooted survemõõtmised eriseadmel, mis tagab toodete kvaliteedi ja nõuetele vastavuse.

Kristjan Prüüs, üldfüüsilise ettevalmistuse treener: „Survepõlvikutel on mitu erinevat funktsiooni. Profülaktilises mõttes kantakse neid sokke pikkadel lennusõitudel, mida tennisistidel tuleb hooaja jooksul palju. Selleks, et jalad ei läheks lennureisi ajal paiste. Olen kuulnud, et ka paljud tuntud jalgpallurid kannavad neid lendude ajal. Sportlikus mõttes on survepõlvikud toetava struktuuriga. Kasulik on põlvikud jalga tõmmata pärast pingelist mängu, siis puhkab jalad välja ja aitab vereringet kiiremini taastada. Konkreetselt võistluste ajal kasutavad sokke põhiliselt need sportlased, kel on probleeme veenilaienditega ning jalad kipuvad väsima. See on üsna individuaalne, kuidas kellelegi meeldib põlvikutega mängida. Tuntumatest tennisistidest olen näinud Maria Šarapovat survepõlvikuid kasutamas. Soorituse parandamise funktsiooni neil põlvikutel pole – nad ei pane sind kiiremini jooksma. Survepõlvikud on erineva struktuuriga, mõnel muutub pinge alt üles ja peamine surve on hüppeliigese juures, aga osa sokke on ühtlase survega. Üldse on kompressioonpõlvikute tööstus viimastel aastatel kõvasti edasi arenenud, leidsin veebist näiteks ainuüksi ühe firma toodete hulgas viie erineva struktuuri ja otstarbega sokke. Amatööride seas on survepõlvikute kasutamine isegi laiemalt levinud kui proffide hulgas. Põhjus on selge: harrastajate jalad ei ole nii hästi treenitud ja väsivad kergemini. Ma ise kannan ka praegu survepõlvikuid. Parem jalg väsib viimasel ajal liiga tihti ja valu tuleb sisse. Põlvikuid kandes on kohe parem tunne, ka valu kaob.“

tegelejatele nii sisehallides kui ka välistingimustes. Sportlastele on loodud eraldi Bohaco tootesari, kus on survepõlvikud iga spordialaga tegelejale.

SURVEPÕLVIKUID TOODETAKSE KA EESTIS 2015. aasta aprillis asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte Reval Sock Company jätkab Soome rõivatootjale Nanso Group OY-le kuulunud ettevõtte tööd. Otsus sündis, kui Soome ettevõte otsustas pärast 16-aastast tegutsemist Tallinnas asuva vabriku sulgeda ja tellida oma disainiga tooted edaspidi allhankena. Nanso Group Eesti AS-i juhtkond otsustas osta Soome ettevõtte ja jätkata Reval Sock Company nime all tootmist ja toodangu müüki. Reval Sock Company panustab uute, erinevate funktsionaalsete omadustega toodete väljatöötamisse, näiteks erineva survega põlvikud ja massaažiefektiga põlvikud. Ettevõte lähtub arendustegevuses eri eluvaldkondades tegutsevate inimeste vajadusest. Erinevad spetsiifilised tooted sõjaväelastele, jahimeestele, spordiga

tekst/Ajakiri Tennis foto/Scanpix

„Kasulik on põlvikud jalga tõmmata pärast pingelist mängu, siis puhkab jalad välja ja aitab vereringet kiiremini taastada.“ / K R I S TJ A N P R Ü Ü S

Neljakordne Suure Slämmi paarismängu võitja Bethanie Mattek-Sands.

Bohaco Ergonomic Sport Systemi toodetes on eri paksuse ja surveastmega tsoonid, mis toetavad jalga ja leevendavad põrutust. Talla ja kanna piirkonnas on paks ja pehme froteekude, mis pehmendab kõvakattega teel joostes lööke tallale. Pöiaosa on hõredam, mis võimaldab niiskusel soki välispinnale liikuda. Sokkide ninaosa on õmbluseta, et vältida võimalikku hõõrdumist ja villide teket. Bohaco sarja sporditooted on välja töötatud alade spetsiifikat arvestades. www.ajakiritennis.ee

Apteegid, www.siidisukk.ee, www.sokid.ee

KEVAD 2016

te nn iS &GO LF

Eesti vanim golfiväljak ehk Niitvälja on uuenemise ja laienemise plaani esimese etapi täitnud – uus klubihoone sai valmis. Klubi tegevjuhi Kristo Tohveri sõnul on uus maja ehitatud perspektiiviga, et kunagi tuleb Niitväljale ka teine väljak.

Uus maja

tekst/Ants Põldoja fotod/Niitvälja Golf

meelitab golfareid

Niitväljal kauem aega veetma

„S

isuliselt saame rääkida uuest majast, ehkki see ehitati vana peale,“ märkis Tohver. „Alles jäi algne idee, et maja põhjakülg on nagu tõusva golfipalli trajektoor, kuid reaalselt jäid vanast klubimajast alles vaid välisseinad. Kõik, mis sees, on uus, lisaks teine korrus peale.“ Pindala vahe on kahekordne, eelmisel klubihoonel 650, nüüd aga 1300 ruutmeetrit + terrassid. „Suurem osa majast valmis juba mullu suvel, kuid tegemata on veel nn garantiitööd – kus ilmnesid mingid vead, tuleb parandada või uuesti teha,“ rääkis Tohver.

Tegevjuhi sõnul oli maja ümberkorraldustel kolm põhilist motivaatorit. „Kuigi uus maja on ehitatud perspektiiviga, et kunagi saab Niitväljal olema kaks väljakut, jäi senine klubihoone meile juba väikeseks,“ nimetas Tohver esimese põhjuse ja jätkas: „Maja oli ka 17 aastat vana ning vajas niikuinii renoveerimist, kuid polnud seda mõtet väikesemahuliselt ette võtta. Kolmas ja kõige olulisem põhjus on see, et luua majale väärtus, mida tal enne polnud. Seni oli ta ainult ühe golfiklubi klubihoone. Täna on see ehitatud nii, et saab korraldada erinevaid sündmusi

ja üritusi, avada heal tasemel restorani ning et golfimängijail oleks siin rohkem põhjust aega veeta.“ Edasi tuleb lugu majast ekskursiooni vormis – juures muu jutt, mis mõne ruumi või avatud alaga seotud.

Terrassid Teiselt korruselt avaneb vaade väljakule, senisel ühekordsel majal terrassi polnud. „Pärast mänguringi on see mõnus koht, kus aega veeta. Üle maailma golfiklubides on levinud, et istud kuhugi ülespoole ja vaatad rada, kus äsja mängisid, ja neid, kes pärast

Niitvälja kavatseb ehitada uue väljaku, m 90

www.ajakiritennis.ee

te nniS&GOLF

sind lõpetavad. Istud õlleklaasi või jäätisekokteili taga ja näed sõprade viimase raja lööke,“ pajatas Tohver. Terrassilt saab ka katusele, kus on vaateplatvorm. Varakevadel puhub siin külm tuul, aga võib juba ette kujutada, kui kena vaadet siit suvel saab nautida.

Restoran Restoran nimega „Hole in One“ on Niitväljal pikka aega olnud, kuid nüüd on sisekujundus muutunud. „Esimesel korrusel jäi restoran enam-vähem samasse paika, kuid nimetagem seda nüüd lounge´iks või funktsiooniruumiks, sest siin korraldatakse ka võistlusi või üritusi. Igapäevane teenindus ja buffet-lõuna jääb alles – siin saab kiiremini süüa, kui aga tahad korralikumalt kõhtu kinnitada, siis A la carte restoran kolib teisele korrusele,“ selgitas Tohver. Nii alumise korruse lounge´i kui ülemist restorani saab välja üürida ka sünnipäevade ja muude ürituste pidamiseks. Fuajee ja peoruumi saab vaheseinaga eraldada. „Nüüd on meil selline võimalus, et kui ettevõte või mõni seltskond on ühe söögiruumidest broneerinud, siis see ei takista golfimängijate toitlustust. Samaaegselt pakutakse nii privaatset kui ka üldteenindust,“ sõnas Tohver.

Seminariruum ja VIP-Lounge Sisse astudes tundub, et seminariruum polegi väga suur, kuid Tohver nendib, et sajapealisi seltskondi pole oodata või mahutab need ära koos saalide kaasamisega. „Oleneb, kuidas siin paigutada lauad või ainult toolid – mõnel juhul mahub 20-24 inimest, maksimaalselt 30,“ pajatas Tohver ja avas välisukse. Eraldi väljapääs viib verandale, kus suvel saab kohvipauside ajal keha kinnitada. „Ettevõte võib meie juures korraldada väljasõidukoosoleku või mõne ideerün-

naku,“ jätkas Tohver. „Firmad otsivad võimalusi, kuidas minna inspireerivasse keskkonda uusi ideid ammutama ja koolitusi pidama. Kui ettevõte korraldab siin oma päeva, saame pakkuda golfialast tegevust, toitlustust ja koosolekut. Sellist varianti varem meil polnud.“ Teisel korrusel on VIP-Lounge privaatsauna ja väiksema koosolekute ruumiga (ca 10 kohta). „Kui tuleb kokku ainult juhatus, siis sobiks väiksem ruum,“ sõnas Tohver. „Näiteks mängivad enne golfi ja siis peavad nõu või vastupidi. Oleme töötanud välja mitu paketti, kuidas ettevõtted, kes siia tulevad, saavad meilt tellida lisaväärtust golfi näol.“ Pakettide täpseid tingimusi saate lugeda eraldi infokastist, kuid laseme Tohveril kirjeldada üht uut toodet, mida Niitvälja juba mullu müüs, ent tänavu teeb seda veel laiemalt. Nimelt on see mängudemo. „See variant on saanud hämmastavalt palju positiivset tagasisidet. Mängijad naasevad sära silmis. Mängudemo puhul tehakse 45 minutiga baaskoolitus ja siis lastakse kõik osalejad Par-20 väljakule reaalselt mängima.

Kolm-neli inimest grupis, kõik sooritavad löögi. Parim löök läheb arvesse ja järgmise löögi teevad kõik selle koha pealt, kuhu kaugeim pall veeres. Mängu lihtsustamiseks saavad kõik mängijad lüüa palli tii pealt. Nii nad ei mängi otseselt üksteise vastu, vaid elavad kaaslastele kaasa, et ehk mõni teeb eriti pika löögi. Lõpuks selgub, mitme löögiga nad palli auku saavad. Kokkuvõtvalt saavad osalejad kohe mänguemotsiooni ja see ju golfi juures inimesi võlubki,“ kirjeldas Tohver.

Uks tulevikku ja tennis Uue ukse tegemine fuajee põhjapoolsele küljele polnud ehitajale kahtlemata raske, kuid omamoodi vajab see kirjeldamist – tegemist on justkui uksega tulevikku ja selle kaudu saab Tohver rääkida plaanidest. Niitvälja kavatseb ehitada uue väljaku, mis tuleks klubimajast põhja poole. „Oleme Kanada arhitekti Graham Cookiga juba joonised paika pannud. Kuulutasime välja, et kui saame 750 mängijat kokku, alustame väljaku ehitusega. Mullu kuulus Niitvälja golfi

, mis tuleks klubimajast põhja poole. KEVAD 2016

te nn iS &GO LF

hingekirja 604 inimest, senise kasvu juures võiks see arv täis saada 2017. või 2018. aastaks. Cook on teinud väljakuid ka Soomes, aga kõige rohkem siiski koduses Kanadas,“ rääkis Tohver. Üks tulevikuplaani osa on nelja tenniseväljaku rajamine. „Praegune maja võimaldab teenindada rohkem inimesi – lisaks golfimängijatele mahuksid siia ka tennisistid, pealegi on palju neid, kes mõlemat ala harrastavad. Esialgu on tennise kaasamine siiski visiooni faasis, lepinguid ega projekti veel pole. Ruumi väljakute jaoks me leiaks – praegu on tühi ala esimese raja küljel, kuid ka harjutusväljakust saab tüki haarata, sest praegu on ta isegi liiga lai,“ pajatas Tohver. Tohveri sõnul pakub Country Clubi stiilis golfiklubi alati muid teenuseid ja tennis on neist üks tüüpilisemaid. „Lisaks golfaritele saaks siin mängida ka ümbruskonna rahvas – praegu ei ole Keila lähistel eriti tennisemängu võimalusi.“

Riietusruumid Need on ikka kõvasti avaramad kui varem ja pakuvad mitmeid lisateenuseid. „Naistel oli enne eriti kitsas,“ tunnistas Tohver. „Nende riietusruum on ka praegu meeste omast väiksem, aga see on proportsionaalne, sest klubi liikmetest on umbes 70% mehi.“ Duširuum, saunad, puhkeosa ja pisike külmaveebassein on mõlemal riietusruumil, kuid üks on ka ühine – aurusaun. Sinna viib kaks ust, ühest sisenevad naised ja teisest mehed. Tõenäoliselt siiski rätikud ümber... Tohver teeb lahti ka massaažiruumi ukse. „Pärast mängu saab tellida massaaži. Golfis on see pigem tervendav, aga mitte füsioteraapia nagu raske pingutusega aladel,“ sõnas Tohver. Verandale kahe riietusruumi vahele pannakse kuumaveetünn. „Meil on siin minispa,“ muheles Tohver.

õppimiseks. Samal ajal on tal juba green card tehtud ja õigus ka rajal mängida – kas siis sõprade või mentoriga, kelle täpne silm kindlasti vead üles leiab. Kui pakett on ostetud, siis kahel aastal mänguõiguse eest eraldi tasuma ei pea. „Tulemused näitavad, et kui vanasti jätkas golfiga pärast green card´i tegemist 5% inimestest, siis Rohelise raja läbinutest jäävad ala juurde 30-35%. Arv on ikka oluliselt suurem,“ rõhutas Tohver. Teine asi on selles, et tänu uutele võimalustele veedavad golfarid klubis oluliselt rohkem aega. „Juba mullu, kui maja oli suures osas valmis, võis selles veenduda,“ märkis Tohver. „Varem oli halb ka see, et kütsime ainult elektriradiaatoritega ning kevadel või sügisel oli siin külm. Nüüd on põrandaküte ning keegi ei pea kiirustama.“ Hooaja avamisest oli märtsi keskel veel vara rääkida. „Tegelikult saime kahel eelmisel aastal juba veebruari lõpus väljaku avada. Kuid kõigi ülejäänud aastate jooksul, mis mina siin viibinud olen, avati väljak 8. ja 24. aprilli vahemikus. Siis oli talvel pea alati palju lund ja pärast sulamist tuleb veel paar nädalat oodata,“ sõnas Tohver. Tänavu on Niitvälja esimene võistlus kirjas 24. aprillil.

„Oleme töötanud välja mitu paketti, kuidas ettevõtted, kes siia tulevad, saavad meilt tellida lisaväärtust golfi näol.“/ K R ISTO TOH V ER

Kui jalgrattasõidu ja golfi mitmevõistlust on Niitväljal aastaid peetud, siis 2016 võetakse esmakordselt kavva jooksugolf. Huvitav on aga küsimus, kas kunagi võiks siin tulla tennise ja golfi mitmevõistlus? „Miks mitte! Arvan, et kuskil maailmas on sellist võistlust juba peetud. Ning Eestis on mõlema ala oskajate ühisosa päris suur,“ vastas Tohver.

Niitvälja 2016 Endiselt pakub Niitvälja uutele golfimängijatele Rohelise raja paketti. See toimib juba neljandat aastat ning on osutunud edukaks. Ajakiri Tennis on sellest juba kirjutanud, aga kordame, et pakett ei piirdu ainult green card´i tegemisega, vaid ka järgmiste sammudega. Klubi hoiab inimesel pidevalt silma peal ja pakub temaga kooskõlastades erinevaid võimalusi mängu edasi-

www.ajakiritennis.ee

Vitamin Well Upgrade’i sisu ja välimus on sündinud koostöös jalgpallur Zlatan Ibrahimovic’iga, kes on Vitamin Welli brändi tootesaadik kogu Euroopas. Upgrade’il on värske sidruni ja kaktuse maitse ning vitamiinijook on rikastatud mitmete erinevate eluks vajalike vitamiinide ja mineraalidega. Avasta uus tase!

@vitaminwelleesti facebook.com/vitaminwell KEVAD 2016

te nn iS &GO L F

Niitvälja golfidemod Niitvälja uues klubihoones korraldatavatele koosolekutele, seminaridele, koolitustele ja muudele üritustele pakume lisaväärtust läbi golfitutvustuste ehk -demode. Võimalus on valida kolme lahenduse vahel vastavalt ajalistele võimalustele, osalejate sportlikule aktiivsusele ja inimeste arvule.

1 . võimalus - Putidemo Putidemo on lühike ja põnev vahepala töisele päevale või lisaväärtus mõnusale sünnipäevapeole. Kõikidele osalejatele tutvustatakse lühidalt golfimängu ühte põhilööki ehk putti. Sellega on paljud kokku puutunud minigolfi mängides, kuid Niitväljal on võimalus läbi mängida naturaalsel murul asuv puttamisrada ning saada kiire kogemus sellest, mida maailma parimad mängijad peavad igapäevaselt läbi elama, et miljoneid dollareid auhinnarahasid võita.

30 – 60 minuti pikkune putidemo Niitväljal sisaldab: •

golfilöögi tähtsaima löögi ehk puttamise õpetust; • puttamise varustust kõigile osalejatele (kepp e. putter ja pallid) • puttamisvõistlust 5 kuni 9 rajalisel naturaalse muruga griinil • kokkuvõtet võistlusest ja autasustamist; Meie rõõmsad teenindajad on valmis demo läbi viima ka soome, saksa, inglise ja vene keeles. Toote hinnad/soodustused Kuni 20 osalejat grupis – 10 eurot + km osaleja kohta Iga järgnev osaleja + 5 eurot + km

2. võimalus - Golfidemo Golfidemo on golfi tutvustav üritus, mille käigus saavad kõik osalejad esimese tunnetuse golfist ja golfimaailmast. Pro ehk õpetaja juhendamisel jalutatakse golfirajal, saadakse ülevaate golfist kui mängust ja elustiilist ning katsetatakse erinevaid lööke. Üritusele lisavad vürtsi meeleolukad võist-

lused (puttamisvõistlus ja kliendi soovil pikim löök range´il).

2,5 kuni 3-tunnine golfidemo Niitväljal sisaldab: • lühiülevaadet golfi ajaloost, mängureeglitest, varustusest, etiketist ja ohutusest; • väljaku tutvustust; • kaug- ja lähilöökide harjutamist; • puttamisvõistlust ja autasustamist; • varustust ja harjutuspalle löökide sooritamiseks; • Niitvälja riietusruumide ja minispa kasutust (rätikud, saunad, külmaveebassein). Kogemustega pro’d on valmis demo läbi viima ka soome, saksa, inglise ja vene keeles. Ürituse tellija soovidest lähtuvalt võime muuta ürituse kestust ja ülesehitust. Kõik korraldaja ettepanekud on alati väga oodatud ja meie aitame omalt poolt kogemuste ja ideedega. Mida osalejatele lisaks pakume: Hole In One restorani teenus (grupimenüüd, erinevad lähenemised), võimalus rentide meilt seminariruume või VIP Lounge koos privaatsaunaga. Toote hinnad/soodustused Kuni 20 osalejat grupis – 28 eurot + km osaleja kohta Iga järgnev osaleja + 10 eurot + km

3. võimalus - Mängudemo Mängudemo on sinu võimalus mängida golfi ilma igasuguste piirangute, green card´ide ja õpetusteta. Sisuliselt on tegemist tavademo edasiarendusega, kus lisaks golfidemole lubatakse osalised Niitvälja väiksema väljaku ehk PAR20 peale golfi mängima. Emotsioon, mis golfirajalt saadakse, on unikaalne ja meeldejääv ning sära inimeste silmis kestab veel päevi. Ürituse käigus saavad kõik osalejad Pro juhendamisel kiire ülevaate golfimängust ja kuidas rajal käituda, alusteadmised erinevatest golfilöökidest ja lõpuks võimaluse

oma oskused üksteise vastu proovile panna PAR20 rajal. Mängudemoliste arv 6 kuni 15.

4 tunnine mängudemo Niitväljal sisaldab: • lühiülevaadet golfi ajaloost, mängureeglitest, varustusest, etiketist ja ohutusest (10 min); • väljaku tutvustust (15 min); • kaug- ja lähilöökide harjutamist (35 min); • 5-rajalist mängu PAR 20 peal (ca. 2,5 h) Scramble formaadis, tiidelt; • varustust ja harjutuspalle löökide sooritamiseks harjutusväljakul e. range´il; • varustust, mängupalle ja tiisid rajal mängimiseks; • Niitvälja riietusruumide ja minispa kasutust (rätikud, saunad, külmaveebassein). Kogemustega pro’d on valmis demo läbi viima ka soome, saksa, inglise ja vene keeles. PRO veedab mängijatega esimese osa demost, väljakule lähevad mängijad omapäi. Väljakul mängitakse scramble formaadis ehk kõik mängijad teevad avalöögi ning valitakse välja parim pall. Parima palli asukohast löövad uuesti kõik mängijad ning valitakse taas parim pall. Seda tehakse seni, kuni pall on jõudnud auku. Kõike lööke väljaspool griine sooritatakse tiide pealt (ka bunkris). See tähendab, et enne löögi sooritamist pannakse palli alla maa sisse puu-tii, mis teeb mängijatel lihtsamaks palle lendu saada ja mängudemo nautida. Tellija soovidest lähtuvalt võime muuta ürituse kestust ja ülesehitust. Kõik korraldaja ettepanekud on alati väga oodatud ja aitame omalt poolt kogemuste ja ideedega. Mida me osalejatele lisaks pakume: Hole In One restorani teenus (grupimenüüd, erinevad lähenemised); võimalus rentide meilt seminariruume või VIP Lounge koos privaatsaunaga. Toote hinnad/soodustused 6-15 osalejat grupis – 48 € per inimene

www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

www.trendwood.ee 95

te nn iS &GO LF

Vaade Jõelähtme golfikeskuse Sea Course’i kolmandalt avalöögialalt, taustaks Soome laht.

Jõelähtme uue golfiväljaku projekt kutsus esile vaimustuse

Estonian Golf&Country Clubi ehk Jõelähtme golfiväljaku tegevjuhi Hanno Krossi jaoks algas hooaeg juba Eesti sügaval talvel ehk jaanuaris, kui ta kohtus Orlandos projekteerimiskoosolekul uue väljaku projekteerija Annika Sörenstamiga, kes on läbi aegade parim naisgolfar.

leme ajakirjas Tennis juba kirjutanud Jõelähtme suurejoonelisest projektist, mille tulemusena 2019. aastaks valmib teine täismõõtmetega väljak, hotell, spa ja tenniseväljakute kompleks. Esialgu pole ehituses liigutatud kivigi ega väljaku territooriumil maad kaevatud, kuid Krossi sõnul liigub kõik plaanipäraselt.

Suurepärane väljak „Kirjutasime lepingule alla 2014. aasta detsembris, mullu mais käis Sörenstam siin ja oktoobriks saime kätte esimesed visandid, millele järgneski koosolek Floridas, kus vaatasime kõik detailid ja viimased asjad üle,“ selgitas Kross. Krossi sõnul oli kõik, mida Sörenstam ja European Golf Design seni projekti raames teinud, suurepärane. „Midagi

seal muuta praktiliselt polnud, superasi!“ kiitis Kross. „Vaatad seda plaani ja juba tahad mängida! Kujutad ette, kuidas seisad seal avalöögialas erinevatel radadel ja milline vaade avaneb. Kuigi meie praegune väljak on neli aastat järjest valitud Euroopa TOP 100 hulka, tahame loomulikult uue teha veel parema. Kusjuures golfiväljaku projekteerimine ei ole nii, et võtad maailma parimast väljakust ühe raja eeskujuks ja paned siia põllu peale. Sellest ei tule midagi. Pead aru saama keskkonnast ja taustast, et see väljak mängiks sinuga ja sina suudaks mängus väljaku üle kavaldada.“ Golfiväljaku reaalse ehitamise algus on planeeritud tänavuse aasta lõppu. Põhjus, miks sealt edasi veel 2,5 aastat venib, peitub selles, et üks aasta (see on 2018) peab väljak kasvama sisse –

tekst/Ants Põldoja fotod/EGCC

esimesel murukasvu aastal mängida veel ei tohi. „Sel põhjusel on meil ka muude rajatiste ehitamiseks aega, sest hotelli, spa ja tennisekeskuse valmimine läheb kiiremini. Algusest saadik on olnud meie eesmärk leida üks tugev lisainvestor. See protsess praegu samuti käib. Kui õnnestub, on suve lõpuks partner olemas,“ ütles Kross. Siis saab paika panna ka teiste ehituste ajagraafiku. Kross lisas, et investeerimispartner leitakse pigem välismaalt – firma, kes loob lisaväärtust ka läbi golfi know-how, turunduse ja müügi.

Tulevikule mõeldes Niisiis, tänavu veel Jõelähtmel tennist mängida ei saa, aga paari aasta pärast peaks saama. Krossi sõnul on plaanis ehitada kolm väljakut ja klubi. „Paljudel www.ajakiritennis.ee

te nniS&GOLF

maailma suurtel golfikeskustel on oma tenniseväljakud,“ teadis Kross. „Inimesi, kes neid mõlemat mängu harrastavad, on maailmas palju. Tennis pole meil siiski eesmärk omaette, vaid idee on pakkuda teenuseid nii kohalikule kogukonnale kui ka väljaku hotellis peatuvatele turistidele. Kui vaba aja veetmise võimalusi on palju, siis sünnib otsus tulla elama pealinnast 25 km kaugusel asuvasse hotelli või elukeskkonda kergemini. Kesklinnast looduskaunisse kohta – praegune trend ka kinnisvara ja turismisektoris soosib meie ettevõtmist.“ Krossi sõnul on väljaku suurenemine eelkõige tuleviku vajadus. „Praegu on Eestis 3000 golfimängijat, kuid meie lähiriikides ning maailmas keskmiselt 2% rahvastikust mängib. Eestis tähendaks see kümme korda suuremat arvu, seega on kasvuruumi palju. Lõpuks see niikuinii juhtub, et sellise arvuni jõuame,“ rääkis Kross. EGCC tegevjuht lisas, et uuele generatsioonile on tervis ja ökoteema senistest tähtsamad. „Kui vaatan, kuidas inimesed praegu käituvad, siis spordiklubid on rahvast täis. Inimeste sissetulekud ja tervise eest hoolitsemine kasvavad ning see on võimalus golfile ja ka tennisele. Üks asi on palli taguda, aga saad sõpradega kokku ja suhtled. Selles osas on kaks ala sarnased,“ ütles Kross.

Mängis esmakordselt tennist Mullu mängis Kross ka ise esimest korda tennist. „Mängisime paari, kus mõlemal poolel üks algaja ja edasijõudnud harrastaja. Kaotasime ülinapilt 6:7 ja kiires lõppmängus 9:11 ning tasavägisetel hetkedel tundsin, et mentaalselt on golf ja tennis väga sarnased,“ ütles Kross. „Sellest seosest, et tennisistid

õpivad teistest kiiremini golfi selgeks, olen juba palju rääkinud, aga tasub korrata.“ Samas Kross kahetseb, et tema tenniseharrastus esialgu vaid ühekordseks jäi. „Siin on sama lugu nagu golfis – alustamiseks peaks olema mingi sõber, kes võtab su käest kinni ja viib mängima. Või rääkida treeneriga, et mida peaks tegema. Kuid eks aeg läheb omasoodu, talv saab läbi ning siis algab

„Arvan, et tennisel ja golfil on mõlemal õppida, kuidas leida uusi inimesi, kel tegelikult on ühe või teise ala vastu positiivsed tunded, aga seda otsustavat tõuget või mõjurit pole.“ / H A N NO K ROSS

jälle golfihooaeg ja enam aega uueks harrastuseks ei leia. Arvan, et tennisel ja golfil on mõlemal õppida, kuidas leida uusi inimesi, kel tegelikult on ühe või teise ala vastu positiivsed tunded, aga seda otsustavat tõuget või mõjurit pole või müügis ei olda piisavalt heas mõttes agressiivsed, et inimene väljakule kutsuda ja tagasi saada,“ märkis Kross. Kross lisas, et golfi puhul kardetakse ala kallidust, aga ühe tenniseharrastaja kulu uurides leidis ta, et aastased summad on mõlemal alal ligikaudu võrdsed. „Aga kui maailmas on suuremad puhkekeskused või hotellid, ei saa tennisest/golfist üle ega ümber. Nii peab olema ka meil. Kui hotell tahab küsida suuremat hinda, peab rajama sinna väärtusi, milleks kindlasti on nii golfi- kui ka tenniseväljakud.“

Projekteerimiskoosolekul: AS EGCC juhataja Hanno Kross (vasakult), European Golf Design arhitekt Gary Johnston, läbi aegade edukaim naisgolfar Annika Sörenstam ja AS EGCC nõukogu esimees Mait Schmidt.

Jõelähtme kolm traditsiooni jätkuvad ka tänavu EGCC tegevjuhi Hanno Krossi sõnul on neil arengustrateegiasse lausa sisse kirjutatud, et igal hooajal peab toimuma vähemalt üks oluline rahvusvaheline võistlus. „Kuna see on kirja pandud, siis pole isegi dilemmat, kas teha või mitte,“ rõhutas Kross. „2016. aasta on tiitlivõistluste mõttes kulminatsioon, sest meil peetakse augusti esimesel nädalavahetusel individuaalsed EM-võistlused, kuhu alati saabub kogu amatööride paremik. Näiteks Sergio Garcia ja Rory McIlroy on selle võistluse võitnud,“ tõi Kross näite. Eesti löögimängu meistrivõistluste pidamine neljandat aastat järjest on ka nagu tava, kuid sellest Krossi sõnul kinni ei peeta. „Ka meie arvates pole see õige, kui meistrivõistlused ainult ühel väljakul toimuksid. Mängijaile meeldib roteerumine ning see võistlus on oluline ka kohalikule maakonnale – näiteks Saaremaal, Pärnus või Otepääl,“ sõnas Kross, miks Jõelähtmes sel kümnendil viimast korda meistrivõistlusi korraldatakse. Viimased meistrivõistlused on näidanud, et Eesti golf liigub õiges suunas – noored murravad paremikku ja mullune meister Sander Aadusaar (19) teeb juba ka rahvusvaheliselt tegusid. „Töö, mida oleme teinud meie ja ka teised väljakud, on mõjunud. Kui toome siia maailma tippe, saavad noored neid jälgida ja neilt õppida. Mitte ainult seda, kuidas pallile pihta saada, vaid ka näiteks tippmängija käitumist pärast halba lööki. See on oluline,“ sõnas Kross. Seni üsna lühiajaline, kuid ikkagi tavaks kujunenud, on ka vabaõhuetendus. Nii ka aastal 2016, kui Jõelähtme väljakul peetakse suve jooksul kümme korda etendus, mille pealkiri on alles selgumisel. „Kuid juba on teada, et seal mängivad Veiko Täär, Raivo Rüütel, Marika Korolev ja Lauri Pedaja. Korolev oli ka eelmise etenduse korraldaja, kuid nüüd ka ise näitleb. Kui ettevõte planeerib väljasõitu või suvepäevi, siis lisada golfiõppele etenduse vaatamine oleks ju väga tore ja mitmekülgne. Superpakett!“ leidis Kross.

elustiil

Meerhof 2.0 –

esimene tenniseväljakuga uusarendus Eestis

Järgmisel aastal valmib Pirita tee algusesse Meerhof 2.0 kõrghoone, mille üheks eripäraks on maja taha rajatav tenniseväljak. Kui eramute juures on omanikud ise tenniseväljakuid ehitanud, siis nüüd on ka tulevastel Meerhofi elanikel mängimise võimalus kohe omast käest võtta. 2015. aastal valmis Metro Capitalil Pirita tee ääres Meerhofi Residents, mida peetakse üheks ilusaimaks uusarenduseks Eestis. Hoone muutis unikaalseks tipptasemel arhitektuur, tänu millele avanes kõikidest Meerhofi Residentsi korteritest suurepärane vaade merele ja korteriplaneeringud, mis arvestasid täielikult klientide soovidega. Meerhofi Residents oli esimene etapp Meerhofi Kvartali kontseptsioonist, mille kohaselt kerkib Pirita tee äärde kokku kolm kõrghoonet. 2016 jaanuaris alustas Metro Capital II etapi arendamisega, mille käigus kerkib 2017. aasta septembriks Meerhof 2.0. Oma nimele vääriliselt on tegemist esimese Meerhofi maja edasiarendusega. Hoone arhitekt on Tormi Sooväli ning sisekujunduse on loonud SAHA IN sisearhitektid Riina Harik ja Külli Salum. Hoonel on 10 korrust ja kokku 73 erilist korterit.

Nutikas kodulahendus Meerhof 2.0 on üks kõige kvaliteetsem ja innovaatilisem uusarendus Eestis. „Täiusliku lõpptulemuse saavutamiseks kaasas Metro Capital projekteerimismeeskonda akustikud, energiatõhususe eksperdid ja isegi Feng Shui asjatundjad,“ rõhutas Metro Capitali turundusjuht Urmas Uibomäe. Meeskonnatöö tulemusena sai Meerhof 2.0 äärmiselt ener-

tekst/Ants Põldoja fotod/Metro Capital

giatõhus, vaikne, suurepäraste korteriplaneeringute, lummavate vaadete, stiilse sisekujunduse ning hea auraga kõrghoone. Loomulikult varustatakse kõik korterid ka targa kodulahendusega, mille abil saab juhtida korteri kütet, jahutust ja ventilatsiooni ning jälgida pidevalt kütte-, vee- ning elektritarbimist“ lisas Uibomäe. Maja sisehoovis asub laste mänguväljak ja selle taga, Lauluväljaku poolsel küljel, kõvakattega tenniseväljak, mida saab talvel kasutada uisu-või jäähokiväljakuna. „Tenniseväljaku idee tuli Metro Capitali juhtkonnal, kelle jaoks on väga oluline, et iga Metro Capitali klient saaks rohkem kui esialgselt ootab. Kuna paljud meie kliendid on sportliku elustiiliga ja naudivad tennisemängu, siis selle info põhjal saigi otsustatud, et tenniseväljak on õige valik,“ ütles Uibomäe. Uibomäe sõnul on ka Metro Capitali kollektiivis mitmeid tenniseharrastajaid. „Me väärtustame tennisemängu kui suurepärast spordiala ja soovime pakkuda oma klientidele võimalust selle võimalikult mugavaks harrastamiseks.“

Mitte lihtsalt hoone, vaid elustiil Teine läbivalt oluline teema Metro Capital projektides on keskkonnasäästlikkus. Seetõttu paigaldatakse Meerhof 2.0 katusele päikeseelektrijaam, millest saadav elektrienergia suunatakse hoone üldenergia tarbimisse. Samuti on Meer-

„Meie juhtkonnale on väga oluline, et iga Metro Capitali klient saaks rohkem kui esialgselt ootab. “ / U R M A S U I BOM Ä E

www.ajakiritennis.ee

e lustiil

m w. ee rh .ee of

KEVAD 2016

hofi parklas laadimispunktidega parkimiskohad elektriautodele. Nii hoiab iga tulevane Meerhofi elanik kokku raha ning säästab ka keskkonda. Turvalisuse tagamiseks varustatakse hoone ja parkimiskorruse üldsissepääsud videovalvesüsteemidega. Selleks, et ka talvisel ajal oleks Meerhofi elanikel mõnus parkida, asub maja all soojendusega maa-alune parkla.

Meerhof 2.0 paikneb kõrgelt hinnatud piirkonnas, kesklinna ja Pirita alguse vahelisel alal. Maja ees lookleb Pirita tee promenaad, kus on võimalik perega jalutada, tervisepordiga tegeleda või lihtsalt lummavaid vaateid nautida. Kõigest jalutuskäigu kaugusele jäävad Lauluväljak, Kadrioru park, Presidendi residents, KUMU, Tuljaku restoran, Kadrioru kohvik jpm. Meerhof 2.0 ei ole lihtsalt hoone, see on elustiil. See on mõeldud kliendile, kes hindab kvaliteeti, innovaatilisi lahendusi, keskkonnasõbralikkust, sportliku elustiili, turvalisust ja mugavat elu.

p e rs o o n

tekst/Toomas Kuum fotod/Ajakiri Tennis

Ajakirjal Tennis on plaanis tutvustada lugejatele tenniseinimesi, kes ala juures tegutsenud aastakümneid. Meie esimene „ohver“ on Tallinna Kalevi Tennisekooli treener Kaja Kirspuu.

Kaja Kirspuu:

„Tennis on elustiil!“

Enamiku elust oled seotud tennisega. Kuidas üldse sattusid ala juurde? Juba 5-aastaselt... Elasin Vana-Lasnamäel ja treener Aleksander Pikkat käis mööda lasteaedu ja koole lapsi tennisetrenni värbamas. Toona kutsuti lausa klasside kaupa ja nii ka mina alustasin tenniseõpingutega treener Eve Laastu käe all Kadriorus Dünamo klubis. Enne treeneritööd olin dünamolane ja TPedI-s õppides mängisin Evald Kree juhendamisel. Eriti tänulik olen Eve Laastule. Mingi hetk veidi väsisin ning mind kutsuti muid alasid tegema, aga jäin ikkagi tennise juurde – ta motiveeris mind ja ma ei kahetse. Noorteklassis olid arvestatav tegija. Mis on Sinu parimad saavutused? Oma vanuseklassis olin palju kordi Eesti noortemeister, hiljem hakkasin kaotama Katrin Alvinile, kes tulnud ka Eesti täiskasvanute meistriks. Parim koht üksikmängus oli neljas ja naispaarismängus kaks finaali (kaotasime Tiiu Parmas/Liidia Sinkevitšile ja Parmas/ Elena Lapimaale). Esindasin Eestit erinevates vanuseklassides 19 korda. Legendaarne Alfred Toompuu pidas sellist statistikat... Mäletan, et võitsime Dušanbes ühe üleliidulise võistkondliku turniiri. Tiimi kuulusid muuhulgas Hindrek Sepp, Olga Sassova... Noortekoondisega oli sageli kaasas treener Mati Kuum, hea suhtleja ja oli mulle selles mõttes eeskuju, viskas alati nalja... Kaua oled treenerina töötanud ja kas eranditult Tallinna Kalevi Tennisekoolis? Alates 1984. aastast, seega üle kolmekümne aasta. Enne seda, pärast TPedI-i

100

lõpetamist, oli 1,5-aastane paus, sest elasin abikaasa töö tõttu Kaliningradis (enne Königsberg). TPedI-i kehakultuuri teaduskonnas valmistati ette treenerpedagooge ja õppejõuna ei teinud Eesti tennise grand old man Evald Kree kellelegi hinnaalandust. Treeneriamet tundus mulle sobivat. Kalevlane Roland Kvelstein kutsus mind treeneriks, kuigi põlise dünamolasena kõhklesin alguses päris kõvasti. Kvelstein ütles aga mulle: „Ära ela mälestustes, tule Kalevisse.“ Ja nüüdseks ongi kogu mu treenerikarjäär möödunud Kalevi Tennisekoolis. Vahepeal leidsin veel lisarakendust 4,5 aasta vältel Kiikhobu lasteaias. Mõnel aastal ei võtnud puhkustki välja, nüüd olen aru saanud, et puhkamine on oluline osa nii elus kui töös. Treenerina olen pühendunud peamiselt laste juhendamisele, ent minu juures käivad ka täiskasvanud, sealhulgas lapsevanemad. Paljud lapsed, kes Sinu juures käivad, kiidavad treeningute õhustikku. Kuidas leida lastega ühist keelt? Algusest peale tuleb paika panna kord: mis lubatud ja mis keelatud. Hiljem võib olla raske asju ohjata. Pead olema sõbralik, ent doseerides vahele rangust, sest kord ei tohi käest libiseda. Kõiki lapsi peab kohtlema võrdselt, mingil juhul ei tohi välja näidata selektiivsust ning vältima õelust. Lapsed tajuvad selliseid asju hästi. Nii on ka nn koolikiusamine praktiliselt välistatud. Oma treeningugruppides püüan rakendada neidsamu põhimõtteid. Kui on andekam laps, siis võtame juurde eratunde. Laagrites määrame väiksematele lastele tugiisikuks mõne vanema lapse, nalja-

Teised

Kajast Sven Eving, treener, mitmekordne Eesti meister: „Kaja on väga töökas, alati 15 minutit enne trenni algust kohal. Lastevanematelt on olnud hea tagasiside, aastate jooksul pole probleeme olnud. Treeningprotsessis ja selle organiseerimisel väga täpne.“

Anna Maria Solovjov ja Kristin Seemen, õpilased: „Kaja on kõigile treenerina suureks eeskujuks. Ta usub meisse ka sellistel hetkedel kui me seda ise ei suuda. Pärast pikka koolipäeva on tema sära, hoolivus ja rõõmsameelsus see, mis tõstab kohe tuju ja teeb südame soojaks. Kaja on olnud meile alati enamat kui lihtsalt treener!“

Virve Sidron, harrastustennisist: „Treener Kaja juurde treeningutele sattusin tänu tütrele, kes on tema käel harjutanud juba 10 aastat. Ta on väga mõistev ja rahulik inimene treenerina ning tema juhised ja sõnad on alati selged ja lihtsad, mis teevad trennid mõnusaks ja tekitavad initsiatiivi aina juurde. Igasse trenni lähen suure õhina ja põnevusega.“

www.ajakiritennis.ee

per soon tamisi võiks neid nimetada „vanemaks vennaks“ või „vanemaks õeks.“ Sel aastal on suvelaager taas Viljandis, varem oleme seda korraldanud ka Käärikul, Kuutsemäel, Kurgjärvel ja Laulasmaal. Treeneri olemasolu on oluline, treener ei tohi puududa trennist nagu siit-sealt vahel kuulda. Viimastel aastatel on ses osas olukord paranenud. Minu jaoks number üks on pühendumine tööle. Treeningugruppide tegevus ei piirdu ainult tennisega, laiendame silmaringi erinevate ürituste ja külaskäikude kaudu, näiteks märtsis käisime Tartus Ahhaa Keskuses. Oleme reisinud Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis jm. Sellega valmistame lapsi edaspidiseks eluks ette. Kas tüdrukuid pannakse rohkem tennisetrenni kui poisse? Mingi periood oli poisse rohkem – eelkõige 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses. Nüüd on teatav tasakaal, ent poisse pannakse ju palju ka muudesse pallimängudesse. Tüdrukud lähevad rohkem naistreeneri juurde, aga ma ei saa rääkida kõikide tennisekoolide nimel. Segagrupp on parem, et oleks teatav tasakaal. Mis Sind selle töö juures enim köidab? Treeneritööd ei tunneta ma niivõrd tööna, see on mulle nagu teine kodu. See on just see koht, kus võib öelda, et töö ja hobi on üheskoos. Toredad lapsed, mõnus atmosfäär – mul on seni vedanud laste ja klientidega. Seetõttu tulen platsile hea tujuga. Nüüd on lihtsam, sest koduseid ja perekondlikke kohustusi on vanusega vähemaks jäänud. Treeneri tööd soosib fakt, et treenitavad käivad su juures ikka huvist tennise vastu, mitte sunniviisiliselt. Kas Su õpilastest on keegi jõudnud mõne vanuseklassi paremikku? Praegu ei saa meie tennisekool konkureerida suurematega, sest paremad mänguolud langevad eelkõige neljakuulisele suveperioodile, kui kasutame Kalevi Tenniseklubi välisväljakuid. Talvel on võimalused piiratumad vaatamata kaht tenniseväljakut omava Tallinna Kergejõustikuhalli vastutulelikkusele. Meil on tennisekooli sisesed turniirid ja üritused, suvised laagrid jpm. Kui keegi minu õpilastest on nii andekas, et võib jõuda Eesti paremikku, siis suunan mõne hea treeneri juurde, kelle fookuses on peamiselt sportlikud tulemused. Minu juures harjutavad pikemalt need lapsed-noored, KEVAD 2016

kellel pole sportlike tulemuste osas ambitsioone. Kõik lapsed ei peagi või ei soovi treenida tipptennise nimel, nende jaoks on olulisem mänguoskuste omandamine. Algselt on minu juurest läbi käinud näiteks Ivar Troost, Aleksander Jürgens, Ken Leinus, Pavel Ignatenko, Erkko Kõrgema, Aleksei Antsiferov, Maaren Olander jt. Eesti tippgolfar Mari Suursalu õppis tennist minu juures. Mu oma tütar Krete oli üsna edukas noorteklassis. Pärast hariduse saamist Eestis läks ta USA-sse, õppis juurde fitnessi ning nüüdseks loonud perekonna seal (peres kasvab väike laps), kusjuures töötab treenerina. Kui tihti mängid tennist enda tarbeks, väljaspool treeneritööd? Sõltub töögraafikust, varem üks kord nädalas kindlasti. Nüüd on treeningud ka nädalavahetustel, mistõttu kogu see asi palju kaootilisem - pigem siis, kui kutsutakse ja ajaliselt sobib. Mida teha, et olla heas füüsilises vormis ka vanemas eas? Miks just tennis on sobiv harrastus? Sportimine ja kehakultuur tervikuna peaks olema elu üks kreedodest, elustiil. Kaie Kõrb ütles kunagi, et ballett on elustiil, nii ka tennis võib olla selles rollis. Pead iga päev midagi liikuvat tegema: sõitma rattaga, lihtsalt kõndima, ujuma vms. Õnneks saab suhteliselt suur hulk inimesi aru, et see kõik on elu normaalne osa. Inimesed peavad liikuvat eluviisi harrastama, et säilitada vormi: „Terves kehas terve vaim“. Nii see ju on! Tennises on oluline sotsiaalne pool, suhtlemine. Enamik inimesi, kes tennist mängivad, on toredad inimesed ja suhtlus käib erinevate põlvkondade vahel. Oled kaasa löönud ka seenioride turniiridel. Mitu Eesti meistritiitlit on

Sul ette näidata? 40-aastaselt hakkasin kohe Pärnus peetavatel Eesti seenioride meistrivõistlustel osalema. Üksikmängus on 5 ja paarismängus 12 meistritiitlit. Muid medaleid on samuti kümmekond. Viimastel aastatel pole üksikmängus kaasa löönud, peatähelepanu on paarismängul. Läbi aastate on paarismängupartneriteks olnud Sven Eving, Merike Seer, Kersti Orek, Elena Lapimaa, Kristiina Grünberg, Katrin Tammaru, Kaie Ülper, Leelo Kalju, Andres Aarelaid, Valdo Kütt ja Lembit Jansen. USA-s võitsin praeguse elukaaslase Avo Tomkoviga ühe turniiri segapaaris. Seenioride MM-il olen samuti Eestit mitmeid kordi esindanud. Osalen ka Eesti superseenioride sarjas, kus eriti mõnusad on õhtused koosviibimised. Aga õpilaste tenniselaagrid ei võimalda mul alati võistelda. Kas võib nii öelda, et Eesti tennises valitseb buum? Jah. Tennis on väga populaarne, kutsun ka lapsevanemaid tennise juurde. Rõhutan, et see on kvaliteetaeg perekonnale ja oskus kogu eluks. 90-ndate algul olid inimesed maksejõuetud ja siis valitses ehk teatav mõõnaperiood, ent see oli vaid korraks. Sinu soovitused lastevanematele nende valiku tegemisel spordialade vahel? Miks tennis? Tennis on oskus kogu eluks – ükskõik, mis vanuses võid reketi kätte võtta. Tsiviliseeritud maailmas mängivad erinevad ühiskonnakihid tennist, mõnes riigis, näiteks USA-s, saab mängida ka tasuta, ei pea tingimata kuuluma eliitklubisse. Hea haridus ja tennis sobivad kokku, tennisega võid kindel olla, et saad häid tutvusi. Nüüd on olukord ka Eestis parem – halle tuleb muudkui juurde.

101

Te nn is e klu b i

XO Tenniseklubi uueks presidendiks valiti

Märt Vooglaid Tenniseklubi XO uue hooaja avas traditsiooniline Aastapäeva turniir. Tavapäraselt võisteldi üksikmängus kolmes vanuseklassis: kuni 50, 50+ ja 55+. Üksikmängudes saavutasid esikoha vastavalt Karla Polli, Üllar Vaserik ja Mati Tänav. Paarismängus oli kavas kaks vanuseklassi: kuni 50 ja 50+. Nooremate arvestuses alistas duett Tarmo Sumberg-Sven Mansberg Indrek Sepp-Karla Polli 8/5 ja vanemate seas favoriidid Veiko Tishler-Mati Tänav Maldar Mäesalu-Toivo Aldi samuti 8/5. tekst ja fotod/XO

elmise aasta lõpus selgusid ka mullused klubi meistrid. Üksikmängu Mastersi finaalis alistas vanuselt klubi üks noorimaid liikmeid Marko Mäelt ettearvatult, ent raskelt Mati Tänava 6/2, 4/6, 10/2. Paarismängus suutsid esimese sellise tiitli lunastada Indrek Sepp-Karla Polli, kes olid otsustavas matšis paremad peafavoriitidest Märt Luuk-Üllar Vaserikust 2/6, 7/6, 10/7. Sportlike tegemiste kõrval valis klubi endale uue presidendi. Selleks sai ülekaalukalt Märt Vooglaid, kes on varemgi korra klubi juhtinud. Lisaks Märt Vooglaiule kuuluvad uude juhatusse Märt Luuk, Tiit Sepp, Marko Mäelt, Raivo Aavisto ja Toomas Kuum. Ainus Eestist väljaspool toimuv turniir Offshore Cup otsustati pidada Miamis.

Küsisime XO eelmiselt presidentilt Raivo Aavistolt, kuidas ta hindab klubi tegevust:

Aastapäeva turniiri võitja Karla Polli (vasakul) ja klubi president Märt Vooglaid turniiril Türgis.

Aastaid tagasi harjutas tenniselootus, käesoleva numbri kaanestaar Kenneth Raisma XO Tenniseklubi turniiri ajal Hispaanias.

Tennis on seltskondlik mäng ja võistlemise kõrval hindan ma kõige enam omavahelist suhtlust klubivendadega. Pean seda väga oluliseks. Ühised mõttevahetused, väljakäidud ärksad ideed ja mõnusad naljad on need, mis sunnivad ikka ja jälle kokku tulema ja üksteise seltskonda nautima. Klubi turniiridel on olnud äärmiselt meeldiv atmosfäär, mängudele ühine kaasaelamine, hea üksteisemõistmine ja seda mitte üksnes väljakul, vaid igal pool, kus me koos oleme. Näiteks 2014. aastal Türgis oli tunda tõelist klubi hinge, ühtekuuluvust ja hoolivust, kõike seda, mis teeb klubist klubi ja loob väärtust. Klubi on elav organism, pidevalt arenev kooslus. Meil on väga palju liikmeid klubi algusaegadest, kuid ka juurde tulnud uusi klubivendi, kes on kenasti klubi põhimõtted ja vä ä r t u s e d o m a k s võtnud ning seltskonda sisse elanud. Raivo Aavisto

Pärnu Juhtimiskonverentsi tenniseturniir paarismängus Kuuendat korda toimuv turniir peetakse 19. mail Pärnu Tennisehallis kell 18-21. Nii jõuab osa saada ka konverentsi meelelahutuslikust õhtusest programmist ja õhtusöögist.

Tenniseturniirile registreerimine juba avatud – mängima pääsevad esimesed 24 konverentsil osalejast huvilist.

102

Registreerimine info@konverentsid.ee või 617 7310. Turniir on konverentsipääsme ostnule tasuta.

Lisainfo: Donatas Narmont, www.ajakiritennis.ee donatas@tennis.ee, 504 5203.

Indrek Sepp AN K EET

Harrastustennisisti ankeet

tekst ja fotod/Ajakiri Tennis

Tennise kevadnumbris vastab harrastustennisisti ankeedile Indrek Sepp.

Millal ja kuidas avastasid enda jaoks tennisemängu? Umbes 15 aastat tagasi, õppisin siis ise ja treenerit polnud. Ärge nii tehke, sest siis tuleb uuesti õppida mängima nii nagu seda peab tegema ning kulu ja aeg selleks on kahekordne.

Kui palju trenni teed ja võistled (koormus kordades, tundides, nädalas, kas grupis, sõbraga või treeneriga)? Nädala koormus on kusagil 6-8 tundi, enamus paarismängud kas turniiride või punktimängude näol. Treeneriga harjutame korra nädalas, peamiselt paarismängu liikumisi.

Kes on treener ja miks selline valik? Treeneriks on Hõbe (Silver Karjus). Eelkõige on sellepärast valik selline, et ta pole muutunud pallimasinaks ja süveneb teemasse ning on väga nõudlik. Meil klapib hästi, sest ma tulen platsile selleks, et areneda ja kui tulemusi vaadata, siis on meie koostööl olnud sisu.

Millises klubis treenid ja kuidas oma klubi iseloomustaksid? Olen kahes klubis, nii Pallases kui XO-s. Pallases veedame aega perekondlikult ja olen ka ise üks aktiivsetest liikmetest. Näiteks on minu korraldada Läti Adazi ja Pallase vahelised sõpruskohtumised. XO klubis olen samuti hea seltskonna pärast ja naudin XO tennisefännide seltskonda väga. See on selline meeste värk. Nagu ütles Raivo Aavisto: normaalseid inimesi, kes on tõsised tennisefännid ja kellel on ka vahendeid sellega tegeleda, polegi nii palju.

Mis marki on Su reket? Varustus laiemalt: kas on oluline Sulle, mis tossusid eelistad, milliseid brände, materjale? Mängin Babolat reketiga, eelistan Asicsi jalanõusid, muu varustus on valdavalt klubi kaudu hangitud Adidas.

Kellele sarnaned kõige enam maailma/Eesti tippudest oma mängijaprofiililt, põhjenda mille poolest? Olen vasakukäeline ja tagantkäe lööki sooritan kahe käega. Proovin tihti võrku tulla ja suhteliselt palju erinevaid mänguelemente kasutada. Ma pole ennast kellegagi võrrelnud ja see pole ka oluline. KEVAD 2016

Mille üle tennisemänguga seoses uhkust tunned (saavutus)? Võitsime abikaasaga Rixose turniiri ja saime peaauhinna reisi Türki. Arvan, et Rixos on üks esinduslikemaid turniire. Hiljuti võitsime abikaasade turniiri Pärnus. See on eripärane turniir, sest kõigil on ühtmoodi keeruline hästi mängida, vähe teineteisega kurjustada ja samas mõlemapoolselt üksteist respekteerida.

Raskeim kogetud hetk seoses tennisega? Eelkõige mängime seltskonna pärast ja kui vahest tekivadki pinged, siis oleme nendest lihtsalt üle, sest häid momente on tennises kuhjaga.

Mis on spordis (tennises) Sinu moto või muu motivatsiooni allikas? Spordis olen olnud pärjatud mitmete tiitlitega seoseses kardi-ja autospordiga, see on mind kujundanud võitlejaks ja konkureerimine pole mulle võõras. Oleme sõnastanud abikaasa Kadiga tennise endi jaoks alljärgnevalt: • Veedame oma vaba aega koos ja ühised huvid pigem seovad meid perekonnana. • Tennises on uskumatult toredad inimesed ja meil ei ole tulnud ette ei jõmme, matse ega superupsakaid tegelasi. Me naudime seda seltskonda täiel rinnal. • Kui seda ala teha, siis sellisel tasemel, et ei oleks piinlik ei endi käitumise ega sportlikke saavutuste üle selles uhkes seltskonnas.

Soovitus või nipp teistele harrastajatele! Ära põhjuseta reketit vaheta, see on üks suur teadus ja võib mõjuda sinu tervisele halvasti. Leia aega taastumisele ehk 2/3 mängu ja 1/3 taastust füsio/kiro ning muu treeningu näol. Hoia tasakaalu töö, harrastuse ja perekonna vahel, sest tennis on nii lahe, et tõmbab sind täiega endasse.

103

V äl j ak u d

väljakud TALLINN Tere Tennisekeskus Sõjakooli 10 telefon 687 8292 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 7 kõvakattega, 4 vaipkattega siseväljakut, 7 saviliivakattega väljakut info@teretennis.ee www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus Tondiraba tn 11 telefon 600 2915, 56 220 314 E-P 8.00-23.00 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut, 4 sulgpalliväljakut, lauatenniselaud www.tennisekool.ee Kadrioru Tennisekeskus Koidula 38 telefon 602 5111 E-P 8.00-23.00 2 vaipkattega siseväljakut, 14 saviliivakattega väljakut info@tenniskadriorus.ee www.tenniskadriorus.ee facebook: tenniskadriorus Rocca al Mare Tennisekeskus Haabersti 5, Tallinn Tel 66 00 540 E-R 7-22:00, L-P 9-21:30 7 kõvakattega väljakut, 4 kunstmuru väljakut rocca@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Viimsi Tennisekeskus Sõpruse tee 5, Viimsi E-R 7:45-22:00, L-P 9-21:00 3 vaipkattega väljakut viimsi@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Audentese Tennisehall Tondi 84 telefon 655 3558 E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 5 kõvakattega väljakut kilehallis info@teretennis.ee www.teretennis.ee

104

keskused

Pirita TOP Tennisekeskus Regati pst 1 telefon 639 8814, 555 199 40 E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, 4 liiva välisväljakut www.toptennis.ee RTeam tennisehall Regati pst 1 telefon 555 383 08 E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 3 kõvakattega väljakut kilehallis roland@rteam.eu www.rteam.eu Merivälja tenniseväljak Soovõha 6 kunstmuru väljakukate telefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 eestisporditulevik@gmail.com Nõmme Tennisekeskus Rahu 3 telefon 657 2488 3 muru ja 6 liiva välisväljakut Tallinna Kalevi Tenniseklubi Herne 28 telefon 645 9229 E-P 7.00-23.00 10 liiva välisväljakut Idakeskuse Tenniseklubi Punane 16 telefon 699 0220, 50 14 221 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut sport.idakeskus.ee Spordiklubi Muuga VTK Tudra tee 9 Maardu, Harjumaa telefon 623 2081 Saku tenniseklubi Silla 2a Saku, Saku vald, Harju maakond telefon 50 40 309 2 liivaväljakut www.sakutennis.ee

Laulasmaa Tenniseklubi Laulasmaa Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633 Airok tennisekeskus Staadioni 7, Tabasalu Harku vald, Harjumaa Telefon 5024959 www.tennisekeskus.eu

TARTU Tartu Akadeemiline Tenniseklubi Baeri 6 telefon 50 45874 E-P 8.00-22.00 4 liiva välisväljakut, 1 liiva minivälisväljak arvopattak@gmail.com Tähtvere Tennisekeskus Laulupeo pst 19 telefon 50 90705 4 vaipkattega, 2 kõvakattega siseväljakut info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee Biomedicum Ravila 19 telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00 2 kunstmuru välisväljakut Tamme sisetennisehall Tamme pst 1 telefon 742 8194

PÄRNU Pärnu Tennisekeskus Tammsaare 18a telefon 446 4648 3 saviliiva väljakut, 1 kõvakattega väljak Pärnu Tennisehall ja Merehall Tammsaare pst 39, telefon 442 7246 E-R 8.00-22.00 L 9.00-21.00, P 10.00-21.00 6 siseväljakut ja 6 välisväljakut info@tennisehall.ee www.tennisehall.ee

www.ajakiritennis.ee

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil laura@tennis.ee Pärnu Kesklinna TK Ringi 14 a, telefon 52 15524 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak talvel: 1 vaipkattega väljak Saviaugu Tenniseklubi Jannseni 39, Pärnu, telefon 50 84498

MUJAL EESTIS Sindi tenniseväljakud Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 858 486 2 liivaväljakut sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com Põlva Tenniseklubi Metsa 7, Põlva telefon 56 357 310 2 liivaväljakut Viljandi Spordikeskus Ranna pst 3, Viljandi telefon 50 11823 E-P 8.00-20.00 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak www.viljandimaa.ee/spordikeskus Rapla Tenniseklubi Jõe 49, Rapla telefon 504 5203 2 liivaväljakut donatas@tennis.ee; www.raplatennis.ee Samblamäe hostel Mõedaku, Rägavere vald Lääne-Viru maakond telefon 325 1777 www.hot.ee/sambla Männimäe Külalistemaja Riia mnt 52d, Viljandi telefon 435 4845 www.mannimaja.ee Kohila Spordikompleks Kooli 1, Kohila vald, Rapla maakond telefon 489 0971 www.kohilasport.ee

KEVAD 2016

Elva Tenniseklubi Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 2 liiva välisväljakut teele@elvatennis.eu www.facebook.com/Elva-Tenniseklubi Hiiumaa Tenniseklubi Turu 7, Kärdla telefon 53 303 832 või 463 3010 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak (mai – oktoober) E-P 10.00-22.00 Põltsamaa tenniseväljak Kaare 19, Põltsamaa telefon 776 0035 Jõgeva linna tenniseväljakud Aia 34c, Jõgeva telefon 772 1922 2 kunstmuruväljakut www.jogevasport.ee/tennisev-ljakud Kullamaa Puhkekeskus Saare talu, Kullametsa Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 477 5515

Kuressaare Spordikeskus Vallimaa 16a, Kuressaare telefon 45 20375 2 siseväljakut E-R 8.00-22.00; L-P 12.00-19.00 Türi Tenniseklubi Pikk 9, Türi telefon 50 89187 jaan@hong.ee 3 liivaväljakut Promenaad Tenniseklubi Vee 10, Haapsalu telefon 50 23047 4 liivaväljakut www.promenaad.ee Rakvere Spordikeskus Näituse 2a, Rakvere telefon 325 5805, 53 028 600 3 liivaväljakut info@rakverespordikeskus.ee www.rakverespordikeskus.ee Valtu Spordimaja Saare 11, Kaerepere, Kehtna vald telefon 514 8261 1 kunstmuru välisväljak www.valtuspordimaja.kehtna.ee

Kääriku Spordikeskus Kääriku küla, Otepää vald telefon 766 5600 4 liiva välisväljakut kaariku@tehvandi.ee

Võru tenniseväljak Vee tn 4a, Võru telefon 782 8770 www.voruspordikeskus.ee

Lainela Puhkeküla Neeme tee 70, Käsmu, Vihula Vald Lääne-Viru maakond telefon 323 8133

Võsu tenniseväljak Lääne 13, Võsu Lääne-Viru maakond telefon 323 8320, 50 35354 www.mannisalu.ee

Kuressaare Tennisekeskus Staadioni 1, Kuressaare telefon 58 66 6266 E-R 09.00-21.00, L ja P 10.00-19.00 5 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut Urumarja Spordibaas Urumarja Tori vald, Pärnu maakond telefon 447 4038 105

RIS TS Õ NA

LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahenduse korral mummudesse) ees-ja perekonnanimi

kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakirja Tennis toimetusse aadressil: Ajakiri Tennis, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või e-posti teel laura@tennis.ee enne 30. APRILLI 2016. a. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja raamat "Eesti tennis 100" ja ajakiri Tennis Saunalina. Eelmise ristsõna võitja on VIRVE TAMM. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: JOHANNA KONTA, RUBEN BEMELMANS.

106

www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

107

108