Tennis suvi 2016 by Ajakiri Tennis

EESTI

TENNISEAJAKIRI

Nr. 2 (37) 4 eur 2016 SUVI

MÄNGIJA LUUBI ALL: ROBIN ERIK PARTS FRENCH OPEN JA SUURTE SLÄMMIDE AJALUGU HARRASTUSTURNIIRIDE ÜLEVAADE SEENIORINA TIPUS: ALAR MILK LÜHIKESED MÄNGIJAD TENNISES

Kristina

Šmigun-Vähi: vabam, targem, õnnelikum

100 lk

www.vikingmotors.ee

Donatas Na rm

www.kia.ee

ont

Pä

rnu

tim isk

onv ere

ntsi

MAAILMATASEMEL PARTNERID

t e n n i s et u r n i i r u l .

Head tennisesõbrad!

„On partnereid, kellega mäng klapib!“

estimaa tennisesuvi on täie hooga käima läinud, esimesed turniirid erineval tasemel peetud ning ka ilmataat on tennisehuviliste vastu seni väikeste eranditega üsna sõbralik olnud. Aga see on alles algus ja ajakirja ilmumise hetkeks oli kõik alles ees ja tulekul. Tõsi, sel suvel on spordis palju põnevat toimumas ja nii jalgpalli EM, kergejõustiku EM, Rio olümpia kui ka paljud muud tippspordisündmused pakuvad kindlasti väga palju ülipõnevaid hetki. Tennise poole pealt saame selles numbris teha järelkajastuse Prantsusmaa lahtistele meistrivõistlustele ning vaadata lootusrikkalt Wimbledoni ja US Openi suure slämmi turniiride poole. Tennise esikaanepersoon on seekord meie tavapärasest valikust mõnevõrra erinev – meie endine tippsuusataja Kristina Šmigun, kes harrastab praegu ise tennisemängu ja kelle lapsed on samuti endale selle kauni spordiala valinud. Kristinal on Tennise lugejatele edasi anda palju huvitavaid mõtteid laste, noorte ning nende spordiga seotuse ja spordiarmastuse teemadel, kuidas sporti suhtuda, kuidas sporti nautida, samal ajal ka täie tõsidusega pingutada jne. See on väga oluline teema nii noorte tennises kui noortespordis üldse. Kristinal on kõik see läbi tehtud ja praegu hea võimalus oma kogemusi jagada. Kristina Šmigun pole ammu ühtegi pikemat intervjuud andnud ja seda enam on meil hea meel, et ta ajakirjale Tennis seda tegema nõustus. Hiljuti toimunud EOK presidendivalimistel võttis võidu samuti tenniseharrastaja ning varasem Eesti Tennise Liidu president Urmas Sõõrumaa, kelle plaanid EOK juhtimisel ja Eesti spordisüsteemi arendamisel on vähemalt sama ambitsioonikad kui omal ajal tenniseliitu juhtima asudes. Eesti Tennise Liit aga pikendas hiljuti oma praeguse presidendi Enn Pandi presidendistaatust kolme aasta võrra. Mõlemad mehed on tegusad, sõnapidajad ja edukad ärimehed ning usun, et teevad lähemas tulevikus veel palju head Eesti spordi heaks. Meie kohtume ajakirja Tennis vahendusel taas sügisel, et suvehooajast kokkuvõtted teha. Soovin kõigile meeldivat ja emotsiooniderikast tennisesuve!

Donatas Narmont Tennise väljaandja Kia on üle maailma tennisele kaasa elanud ja hoogu andnud juba aastaid. Anett on näidanud tõelist visadust ja pühendumist maailma tugevaimas konkurentsis – toetame teda teel tippu! Viking Motors Tammsaare

Viking Motors Ülemiste

Tammsaare tee 51, Tallinn T +372 665 2600, E viking@vikingmotors.ee

Ülemiste tee 1, Tallinn T +372 605 0150, E kia@kia.ee

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/132 kuni 11,2/193, maanteel alates 4,7/132 kuni 6,6/193, keskmine alates 5,1/132 kuni 8,3/193.

bestpress oü sõjakooli 10, 11316 tallinn ajakiri@tennis.ee kontakt: 626 4780 www.ajakiritennis.ee

toimetus

Nr. 2 (37) 2016 suvi Ajakiri ilmub neli korda aastas

A jakiri tennis tänab toetuse eest

HR jaanus paasi

toimetaja Ants Põldoja ants@tennis.ee toimetaja- sekretär Laura Rahe laura@tennis.ee küljendus Evelin Linholm ajakiri@tennis.ee väljaandja Donatas Narmont donatas@tennis.ee

RE klaam ajakiri@tennis.ee telefon: 626 4780 nordicom reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770

tellimine tellimine@tennis.ee telefon: 626 4780 Esikaanel: Kristina šmigun-Vähi lastega Foto: Ajakiri Tennis

www.vikingmotors.ee

Donatas Na rm

www.kia.ee

ont

Pä

rnu

tim isk

onv ere

ntsi

MAAILMATASEMEL PARTNERID

t e n n i s et u r n i i r u l .

Head tennisesõbrad!

„On partnereid, kellega mäng klapib!“

Viking Motors Ülemiste

Tammsaare tee 51, Tallinn T +372 665 2600, E viking@vikingmotors.ee

Ülemiste tee 1, Tallinn T +372 605 0150, E kia@kia.ee

bestpress oü sõjakooli 10, 11316 tallinn ajakiri@tennis.ee kontakt: 626 4780 www.ajakiritennis.ee

toimetus

Nr. 2 (37) 2016 suvi Ajakiri ilmub neli korda aastas

A jakiri tennis tänab toetuse eest

HR jaanus paasi

toimetaja Ants Põldoja ants@tennis.ee toimetaja- sekretär Laura Rahe laura@tennis.ee küljendus Evelin Linholm ajakiri@tennis.ee väljaandja Donatas Narmont donatas@tennis.ee

RE klaam ajakiri@tennis.ee telefon: 626 4780 nordicom reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770

tellimine tellimine@tennis.ee telefon: 626 4780 Esikaanel: Kristina šmigun-Vähi lastega Foto: Ajakiri Tennis

sisukord

Tennisenopped

Edukas Estonian Junior Open

Tunda tennisest rõõmu läbi võistlemise!

Eesti seenioride tegemistest

SEB Tallink Teami võidud

Mängija luubi all: Robin Erik Parts

Liivaväljaku tossud

Roland Garrosi kangelased ja tänavune turniir

Starmani kiliendid näevad Wimbledoni

Kes on võitnud Suure Slämmi?

Tennis&Glamuur

Eesti meeste kõigi aegade TOP 20

Novak Djokovic ja Seiko

Cooler Cupil jagati võidukarikaid

RAM Tennis uueneb

Euronics Cupi eelvaade

Harrastusliigade uued mängupaigad

Rene Buschi Tennisekooli Muhu laager

Spordipsühholoog õpetab lõdvestuma

Analüüs: keskkonna ja pere mõju noortennisistile

Artroskoopiakliinik ravib ka tennisiste

Ehitusfirma Vesiroos hindab kvaliteeti

Otepää Golfi uued paketid

Harrastusmängija ankeet: Helen Tälli

Rio olümpiakollektsioon Montonilt

Väljakud ja ristsõna

34 Lühikesed mängijad maailma tennises

Goldtime Viru Keskus

Tallinna Kaubamaja

Goldtime Rocca Al Mare

sisukord

Tennisenopped

Edukas Estonian Junior Open

Tunda tennisest rõõmu läbi võistlemise!

Eesti seenioride tegemistest

SEB Tallink Teami võidud

Mängija luubi all: Robin Erik Parts

Liivaväljaku tossud

Roland Garrosi kangelased ja tänavune turniir

Starmani kiliendid näevad Wimbledoni

Kes on võitnud Suure Slämmi?

Tennis&Glamuur

Eesti meeste kõigi aegade TOP 20

Novak Djokovic ja Seiko

Cooler Cupil jagati võidukarikaid

RAM Tennis uueneb

Euronics Cupi eelvaade

Harrastusliigade uued mängupaigad

Rene Buschi Tennisekooli Muhu laager

Spordipsühholoog õpetab lõdvestuma

Analüüs: keskkonna ja pere mõju noortennisistile

Artroskoopiakliinik ravib ka tennisiste

Ehitusfirma Vesiroos hindab kvaliteeti

Otepää Golfi uued paketid

Harrastusmängija ankeet: Helen Tälli

Rio olümpiakollektsioon Montonilt

Väljakud ja ristsõna

34 Lühikesed mängijad maailma tennises

Goldtime Viru Keskus

Tallinna Kaubamaja

Goldtime Rocca Al Mare

Esikaane lugu: Kristina Šmigun-Vähi

Tere Tennisekeskus rajab squashiväljakud

76 Seeniormängija intervjuu: Alar Milk

44 Meistriklass: Johanna Konta ja Kevin Anderson

58 Persoon: ärimehest tenniseharrastaja Rene Varek

Miks on golf kasulik ka tennisistile?

Esikaane lugu: Kristina Šmigun-Vähi

Tere Tennisekeskus rajab squashiväljakud

76 Seeniormängija intervjuu: Alar Milk

44 Meistriklass: Johanna Konta ja Kevin Anderson

58 Persoon: ärimehest tenniseharrastaja Rene Varek

Miks on golf kasulik ka tennisistile?

Anett Kontaveit rõõmustab pärast Caroline Wozniacki alistamist.

Tennise

p o n

d e p

Pärnus toimus traditsiooniline J unior W orkshop

I nfortar alustas tennisehalli ehitust 13. juunil sai Tallinnas, Lasnamäel nurgakivi 14 tenniseväljaku, kümne sulgpalliväljaku, kolme rühmatreening- ja jõusaaliga kümme miljonit eurot maksev Tallink Tennisekeskus. Eesti Tennise Liidu presidendi ja ASi Tallink Grupp nõukogu esimehe Enn Pandi sõnul annab uue keskuse valmimine võimaluse tennise kandepinda Eestis oluliselt laiendada. “Ruumipuudus ega väljakurendi hind ei saa enam olla põhjuseks tennist mitte harrastada, oma broneeringukeskkonna avame juba augustis, väljakud detsembri keskel,” tähendas Pant. ASi Infortar tütarettevõtte Inf Maja OÜ tellimusel valmiva Tallink Tennisekeskuse pindala saab olema 14 500 ruutmeetrit. Tennisekeskuse ehitab AS Merko Ehitus Eesti, kes on ühtlasi Eesti Tennise Liidu kuldsponsor. Tallink Tennisekeskuse siseväljakute rajamisel pööratakse eraldi tähelepanu ruumi valgustusele ja akustikale ning ehituses kasutatakse heli neelduvaid materjale. Väljakute kohal kõrguv katus hakkab toetuma 25 meetri pikkustele sildadele, mis võimaldab vältida tugiposte väljakute vahel. “Tallink Tennisekeskus on Infortari esimene investeering suurema projekti, 70 000 m² suuruse kaubandusja meelelahutuskeskuse Tallink City arendamisel. Peame läbirääkimisi võimalike rentnikega ning tegeleme eelarve kujundamise ja kooskõlastuste taotlemisega, investeerimisotsuse plaanime teha sügisel,” märkis ASi Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

A nett K ontav eit N ottinghami v eerandfinaalis

Eesti kõigi aegade edukaim naistennisist Kaia Kanepi, AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt ja Eesti Tennise Liidu president Enn Pant Tallink Tennisekeskuse avamisel.

tennise nopped

Kõhulihase vigastuse tõttu kahekuulise võistluspausi pidanud Eesti esireket Anett Kontaveit naasis Prantsusmaa lahtisteks meistrivõistlusteks, kus tema kaotusest Venus Williamsile on juttu käesoleva Tennise eraldi loos. Seejärel siirdus Kontaveit Inglismaa muruväljakutele, kus jõudis Nottinghamis veerandfinaali. Isegi WTA lehekülg pühendas peauudise Kontaveidile, kui ta teises ringis alistas endise maailma esireketi Caroline Wozniacki 6:7, 6:3, 7:5. Ka Wozniacki oli enne seda turniiri pidanud vigastuspausi ja polnud veel jõudnud tippvormi, ent Kontaveidi võit vääris ikkagi tunnustust. Otsustavas setis jäi eestlanna 4:1 eduseisul 4:5, taha, aga lõpetas siis võimsalt, loovutades viimases kolmes geimis vastasele vaid kaks punkti. Paraku tuli veerandfinaalis tunnistada ameeriklanna Alison Riske paremust 3:6, 3:6. Riske jõudis hiljem ka finaali. Kontaveit kogus Nottinghamist 60 punkti ja kerkis maailma edetabelis 92. kohale. Sellest siiski esialgsetel andmetel ei piisa, et pääseda Rio de Janeiro olümpiamängudele. Kui mingil põhjusel ei anna ITF Kontaveidile vabapääset, siis ta seekord olümpial ei mängi.

www.ajakiritennis.ee

Pärnu tennisekeskuses toimus 13. korda Junior Workshop, mis peeti 4.-10. aprillini. Pärnu Tennisehalli juhataja Tiina Posti sõnul toimus see töökas ja rõõmsas õhkkonnas. Workshopi treeneriteks olid Willem Jan van Hulst, Rob Brandsma, Mohith Vijayakumar ja Tuule Tani. Tennisetreener Oskar Saarne, kes kolm päeva Workshopil osales, andis üritusele väga kiitva hinnangu. „Kõigepealt oli see väga hästi korraldatud – suur tänu Tiina Postile ja tema meeskonnale. Loodame, et nad jätkavad Workshopi ka edaspidi,“ ütles Saarne. „Hollandlaste treeningu ülesehitus jättis aga väga professionaalse mulje, Eesti treeneritel on sellest palju õppida. Mina sain sellest laagrist küll palju uusi teadmisi.“ Saarne sõnul toimus töö selliselt, et ühel väljakul tegeles Brandsma füüsilise ettevalmistusega, kahel väljakul aga võtsid Van Hulst ja Vijayakumar läbi teatud mänguelementi või -situatsiooni. Selliselt, et ühel väljakul harjutati elementi ja teisel prooviti punktimängus sama olukord läbi. Eesti noortennisistid olid jagatud kahte rühma – kolmel päeval osalesid kuni 14-aastased mängijad, kolmel päeval vanemad noortennisistid, nende hulgas ka Eesti paremikku kuuluvad mängijad. Korraldajad tänavad Junior Workshop 2016 toetajajaid: Peep Sakk, Heiki Õitspuu, Roald Orm, Urmas Sule, Karlo Pilter, Martin Karolin, Ain Laagus, Saku AS, E-Piim AS, Premia AS, Vegelog OÜ, Eesti Tennise Liit, Eesti Kultuurkapital.

Eesti noortennisistid Pärnus Junior Workshopil. Foto: Pärnu Tennisehall

SUVI 2016

Pärnu Juhtimiskonverentsi raames toimus traditsiooniliselt tenniseturniir paarismängudes, seda juba seitsmendat aastat. Pärnu Tennisehallis toimunud turniirist võttis seekord osa 6 paari. Turniiri võitjaks tuli paar Merje Volt (Oiltanking Tallinn AS)-Heiki Õitspuu (A&A Investeeringute OÜ), kes finaalis alistasid Riho Rasmann (Versobank AS)-Raivo Valgu (Tartu Ülikool). Kolmanda koha saavutasid Raul Laidvee (Recticel OÜ)-Donatas Narmont (Best Press OÜ). Eriauhinnaga teenisid Juhtimiskonverentsi tenniseturniiri "veteranid" Kairi Veere (LHV Pank AS) ja Riho Rasmann. Foto: Raul Mee

E nn Pant kinnitati v eel kolmeks aastaks presidendiametisse Eesti Tennise Liidu (pildil logo) korralisel üldkoosolekul, mis toimus 9. juunil Tallink Spa ja konverentsi hotellis, kinnitati möödunud majandusaasta aruanne, selgus uus juhatus ja tutvustati arengukava. Alaliidu presidendina jätkab Enn Pant, kelle volitusi pikendati kolmeks aastaks. Juahtuse liikmete koosseisus toimus kaks muudatust: lahkusid Reet Hääl ja Karl Multer, kelle asemel valiti juhatusse Silver Vohu ja Allar Levandi. Üks muutus toimus põhjusel, et SEB vahetas oma esindajat juhatuses – Multeri asemel Vohu. Hääl loobus aga mandaadist seoses valimisega Eesti Olümpiakomitee täitevkomiteesse. Ülejäänud uue juhatuse liikmed on endised: asepresidendid Peter Roose ja Priit Põldoja ning Maret Ani, Heino Raivet, Toomas Kuum, Enn Pääro ja Taavi Ojala.

Anett Kontaveit rõõmustab pärast Caroline Wozniacki alistamist.

Tennise

p o n

d e p

Pärnus toimus traditsiooniline J unior W orkshop

A nett K ontav eit N ottinghami v eerandfinaalis

Eesti kõigi aegade edukaim naistennisist Kaia Kanepi, AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt ja Eesti Tennise Liidu president Enn Pant Tallink Tennisekeskuse avamisel.

tennise nopped

www.ajakiritennis.ee

Eesti noortennisistid Pärnus Junior Workshopil. Foto: Pärnu Tennisehall

SUVI 2016

P ersoon

„ tekst/Helen Sulg fotod/Ajakiri Tennis

Intervjuu Kristina ŠmigunVähiga sai alguse täiesti suusaspordi välisest kohtumisest Tere tennisekeskuses: nimelt on tema ja kinnisvaraärimehest abikaasa Kristjan Thor Vähi lapsed Victoria Kris (7) ja Kristhor Tomi (5) usinad tenniseharrastajad. Otsustasime uurida, kuidas Kristina näeb maailma uues rollis – väikeste spordisõprade ema, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna üliõpilase ja abikaasana.

ristina tunnistab algatuseks, et tennis on nende pere suur armastus, mitte sportlike ambitsioonidega seotud valdkond. Vanaisa ja spordimees alates jooksust, rattasõidust ning pallimängudest suusatamiseni õpetas juba varajases lapsepõlves õdedele Šmigunidele teiste spordialade hulgas ka tennist. Selleks oli pere suvekodus rajatud oma plats, aga õed ei jäänud seda ala harrastama. Suurem mängumees on abikaasa Kristjan Thor ja muidugi lapsed. Kristina eelistab tennisele igapäevast jook-

Kristina: tagant- või vastutuulest sõltumatu

www.ajakiritennis.ee

suringi, 45-90 minutilist hommikust kerget sörki. See on aeg, mil oma mõtetega olla – tunnetada jooksu, südame ja sammurütmi: “Mäletan, et läksin tennisemängus kohutavalt närvi, sest ei osanud kaotada - eks tugev temperament andis oma, “ naerab ta. Laste pealt näeb Kristina väga hästi, kui suurt rolli mängib tennises iseloom – platsil on sama pere lapsed, kuid täiesti erinevad reaktsioonid: “Poiss analüüsib rahulikult olukorda ja arutleb, mida järgmine kord teisiti teha, kui tüdruk võiks ehk meeleheitest reketi puruks lüüa.”

Avameelselt arengust – laste omast Küsimusele, kui palju on endisel tipul professionaalset kretinismi ja saavutusvajadust laste sportlike pingutuste jälgimisel, vastab ta: “Ausalt ja käsi südamel, ei vaata üldse nende tegemisi sellise pilguga, ainult tunnen rõõmu, imetlen, plaksutan-ergutan,” kuid lisab siiski pärast väikest pausi: “Tegelikult, üks hetk laste spordipäevalt meenus praegu. Mäletan, et tabasin ennast järsku vaatlemas sportivaid lapsi: kellel on see energia ja karisma, see miski, et tast võiks midagi tulla. Minu meelest on see kompott füüsisest, iseloomust, tehnikast, kuidas inimene liigub ja milline isiksus kehas on – see on nagu mingi eriline aura.” Siiski kinnitab Kristina: “Oma lastele ma küll tippspordiga seotud ootusi ei sea ja jätan need valikud neile endile. See elu on ikka ülikarm, algab ja lõpeb tavamaailma mõistes täiesti nullist ja eeldab täielikku pühendumist – ehitad ise ennast üles ja alustad tavapäraste eluetappidega nagu pere, õppimine, karjäär korraliku ajalise nihkega,” alustab Kristina meie vestlust. Teisalt on tõeline karastumine ja eneseusk (“Sellist asja, et ma ei saa hakkama, ei ole lihtsalt olemas”) tulnud just tänu spordile: “Kes ma olen täna, olen kindlasti tänu spordile. Ei ole väga suur vahe, kas sead unistusi-eesmärke ning pürgid nende poole spordis, äris või isiklikus elus. Küsimus on selles, kui julgelt unistada – näiteks kas olla Eesti meister või olümpiavõitja? Ja muidugi, kui hästi me üldse teame ja valime, mida tahame ja suudame,” usub ta. Küllap ta teab, millest räägib – uute talentide otsimisel ja motiveerimisel oleks Kristinast tiimis kindlasti kasu. Ilmselt ka trennisoovitustest, mida ta SUVI 2016

nagu muuseas vestluse käigus jagab: “Mu kehal ei ole praktiliselt mingeid hädasid või tüsistusi tippspordist. Siin on teadlikkus väga tähtis. Väike sörk peab käima alati koos läbimõeldud soojendusvõimlemisega – kõikvõimalikud pöia ja põlveringid, ringutused, sirutused - et keha ikka terve püsiks. Ma ei hakkaks tossude või varustusega üleliia teooriat taga ajama,” muheleb ta elutargalt. Victoria Krisi ja Kristhor Tomi tegemistest ning saavutusvajadustest rääkides peatume veel lapsevanema rollil. Emana näib Kristina olevat nõudlik ja konkreetne, kuid samas tasakaalukas ning elutark. Prioriteedid kasvatuses on väga inimlikud – laste tervis, haridus, heaks kodanikuks kasvamine ja õnnelik olemine ehk motoks on “Naudi elamist ja hetki”– sporti, õppimist, mängu. Teisalt, distsipliin peab olema ja vahel tuleb ka range olla: “Kui mul lapsena kõhus pistis, siis kurtmisele vastuseks öeldi, et pista vastu. Seda olen küll poisile ka öelnud,” naerab Kristina ja lisab: “Muidugi märkan ja kiidan nende spagaate, piruette ja häid lööke tenniseplatsil. Usun, et lapsele ei pea asjad tulema koos etteheidete, süüdistamise või hambad ristis pingutusega, vaid ikka õnnestumiste tunnustamisega ja temasse uskumisega.” Kristina sõnu toetavad Victoria Krisi ja Kristhor Tomi kommentaarid: “Meeldib hästi. Tennisemängijaks hakata ei plaani, aga hüppenööriga tuleb hästi

Kristina Šmigun, aastal 2016: Nautija ma olen – väga kohal hetkes ja võtan suure tänuga kõik vastu. Saan õnnetunde väikestest asjadest, näiteks meie pargid ja kevad, lõhnad, maitsed. Mulle meeldib Eestimaa, meie teater ja toit. Praktiliselt suvi otsa me rallitame ringi, õde Katrin on Norrast siin oma kahe lapsega, meie pojad on samas vanuses ja neil koos igav ei hakka. Ma ei vaata väga teisi ja elan oma elu – huvitab, kuidas meie peres on ja kuidas peab olema. Üritan elada nii, et endal on meeldiv ja mitte kellelegi halba ei tee. Soovitan inimestel rohkem käia silmad lahti, näha ümbritsevat ja tunnetada hetke – kasvõi 10 minutit vaikuses või tassike kohvi.

välja hüppamine ja mõned löögid tulevad ka välja, eeskäega.” Victoria Krisi jutu jätkuks ütleb noorem vend, et temale meeldib ka tennis, just reketiga palli vastu seina lüüa. Uurin, mida on laste arvates vaja heaks tennisemänguks. Vanem õde loetleb: “Täpsust ja jooksmist, tähendab kiirust on vaja. Ja head tuju on ka vaja. Kõike tuleb rõõmsalt ja ägedalt teha.” Abikaasa Kristjan Thor, kes on suuresti laste tennisepisikuga nakatamise taga, harrastab ala hobi korras pea 7 aastat: “Mulle meeldis tennis juba lapsest peale väga-väga ning mängisin seda hobi korras sõpradega. Oleme ka Kristinaga paari mänginud, kuid täna on tennises tähelepanu ikka lastel – käime vahel neljakesi harjutamas, kuigi ega seal meil suurtel mängimisest väga palju välja ei tule,” räägib kaasa. Vastuseks küsimusele ootustest lastele tennises ütleb ta: “Meile on tähtis, et neis oleks nii füüsiline kui vaimne pool arenenud, tennis alana sobib selleks hästi.” Seejärel mõtleb pisut ja lisab: ”Tore oleks, et kunagi, kui nad suuremad on, saaksime koos mängida. Mina ise saan oma isaga mängida. Kuigi ta on juba väärikamas eas, treenib ta igal nädalal ja meie ühine mängimine on väga lahe.” Kui uurin, kas käbid on ikka kännu lähedale kukkunud, kommenteerib treener Katrin Tammaru: “Victoria on väga vapra iseloomu ja kiirete jalgadega. Käeline tenniseosavus areneb veel, aga

P ersoon

„ tekst/Helen Sulg fotod/Ajakiri Tennis

Kristina: tagant- või vastutuulest sõltumatu

www.ajakiritennis.ee

P ersoon

alles aasta jagu on trennis käidud. Väike Krissu on 5-aastane, seega päris noor harrastaja. Igal juhul lapsed on muidugi väga sportlikud, kehaliselt arenenud, teevad tunnis korralikult kõike kaasa ja võitluslikkus on mõlemas vägagi olemas.” Kaks korda nädalas treenivas Victorias näeb treener kindlasti emale sarnast loomust: “Ükskõik, millise võistlusmomendi trennis ette ka annad, võitlejahing lööb välja – sealt tuleb ikka alatasa eneseületusi."

T reeneri austamine ja usaldus Kristinast endast kumab tohutu respekt ja lugupidamine oma õpetajatesse ja treeneritesse, mida ta ka oma lastesse süstib. Seejuures ei tähenda austamine, et areng peaks toimuma alati higi ja pisaratega. Selles mõttes on musternäide Kristina esimene treener Herbert Abel, kellel täitunuks tänavu mais 100. sünnipäev: “See, kuidas tema oskas meid, 8-14 aastaseid lapsi, panna imeliselt tegema asju alates kiiruslõikudest kuni puude lõhkumiseni, oli lihtsalt meistriteos, mul on elus väga vedanud.” Teise eeskujuna toob Kristina välja oma isa: “See, kuidas me pikalt ja põhjalikult asju arutasime, on minu arengut tohutult mõjutanud. Kui laps tahab teha ja teada, tuleb ja küsib – märka, leia aega ja kuula. Isa ei ajanud kunagi oma mõttemaailma mulle pähe, vaid esitas küsimusi, arutles ja lasi kasvada läbi väikeste eksimiste – sest ainult nii kinnistub luuüdini teadmine, mida näiteks raskustes või võistlusolukorras vältida.” Treeneri, aga ka õpetaja(te) austamine ja usaldus lapse arengu toetamisel näib olevat üks neid asju, mis Kristinal luuüdini selge: “Siin ei ole isegi mitte mingit arutamise kohta – treener on sellel hetkel väejuht, kelle peas on plaan ja õigus juhtida tegevusi, mingit sekkumist minu kui lapsevanema poolt ei saa isegi küsimuseks tulla,” kirjeldab ta oma arusaamist vanema rollist laste sportimise ja õppimise protsessis. Üks oluline mõte veel, mida elu Šmigun-Vähile on õpetanud: “Uurisin ükskord ääri-veeri kadunud Eve Viilupilt, kas mu lapsed võiksid tema laulustuudioga liituda. Ütlesin, et armastan küll tohutult muusikat, kuid mul on küll vist 20 elevanti kõrva peale astunud ja mees ka pole teab mis laulumees. Eve

www.ajakiritennis.ee

vastas: “Aga Kristina, sina ju õppisid suusatama – laulma ka õpitakse.” Ehk, kõik on võimalik – vaja on tahet ja tööd.

I seloom: mida tuge vam , seda parem ? “Sport andis mulle ülimagusaid õunu ja ka kibedat sidrunit,” tõdeb Kristina rahuliku muhelusega. Küsimusele elutarkuste kohta, mida ta 15-aastasele iseendale jagaks, vastab ta igasuguse kahetsuseta: “Selliseid tarkusi ei ole.. Tegin nii sporti kui võistlusi alati suhtumisega, et sul on vaid üks padrun, mille pead sihtima kümnesse. Keskendun ja annan olulistel hetkedel rohkem kui 100%, sest kui täna annad parima, siis homme ei ole oleks-poleks tunnet ja oled rahul, õnnelik ega näri-nämmuta.” “Tee täiega” mõtteviisi õpetab ta ka lastele: absoluutselt iga kord, olgu see siis matemaatikaülesande lahendamisel koolis, laulukooris või tennisetrennis – ole hetkes ja anna kõik, mis suudad: “Kui kuulan noorsportlase intervjuus lauseid “oleks võinud seda-teist” või “tunnen, et ikka jaksu sees on”, siis ma lihtsalt ei saa sellest aru. Et midagi erilist saavutada, pead andma endast kõik. Nii, et finišis oled täiesti tühi, kuni selleni, et tõesti kõrvad vilistavad, silmanägemine on udune.” Nii tunnistab Kristina, et tippsport on töö- ja tahtejõulistele indi-

Kristina, suusakuninganna Kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister. Kahekordne olümpiavõitja, kuus muud pjedestaalikohta MM-il ja OM-il. Abielus Kristjan-Thor Vähiga, kahe lapse ema, majandusteaduste üliõpilane.

vidualistidele, kellel on suur usk ja tahe – siht kui võidusõiduhobusel silme ees nii heas kui halvas edasi rühkides. Tema oskus ka vastutuulest korjata võitlusvaimu, jonni ja jõudu on üks omadusi, mis viinud tippu. Uus eluperiood ja õpingud Tartu Ülikoolis on aga toonud juurde pehmust – meeskonnatöö väärtustamise ja koostegemise rõõmu: “Kindlasti arvestan täna palju rohkem teiste inimestega ja tegelikult on väga meeldima hakanud meeskonnatöö, ühine analüüs, koosloome,” loetleb Kristina ja lisab: “Mehega arutame väga palju neid teemasid – saan teooriat läbi praktilise kogemuse testida. Ta on tõesti minu jaoks üks suurepärane ja imeline inspireerija. Olen avastanud ja märkama hakanud, et ikka väga paljud asjad ei

klapi päriseluga – mis paneb muidugi omakorda mõtlema.”

D iplom varsti käes Kristina märgib, et tema vanuses ülikoolis õppimisel pakub pinget just asjade vaatlemine ja hindamine elukogemuse pinnalt. “Noored on täna küll minu meelest üli-kihvtid. Esiteks koormus, millega nad toime tulevad – paljud käivad kooli kõrvalt tööl, rääkimata sellest, kui on ka lapsed. Kui tahad koolis saada materjalidest ja tundidest 100%, on seda nii palju, et ööpäevas võiks tunduvalt rohkem tunde olla.“ Teiseks tunnustab Kristina imetlusega ülikoolikaaslaste multifunktsionaalsust: “Võime korraga ja nii vabalt olla suhtlemas arvuti, telefoni ja õpetajaga on uue põlvkonna oskus. Mina

„Usun, et lapsele ei pea asjad tulema koos etteheidete, süüdistamise või hambad ristis pingutusega, vaid ikka õnnestumiste tunnustamisega ja temasse uskumisega.“

SUVI 2016

P ersoon

www.ajakiritennis.ee

vastas: “Aga Kristina, sina ju õppisid suusatama – laulma ka õpitakse.” Ehk, kõik on võimalik – vaja on tahet ja tööd.

klapi päriseluga – mis paneb muidugi omakorda mõtlema.”

„Usun, et lapsele ei pea asjad tulema koos etteheidete, süüdistamise või hambad ristis pingutusega, vaid ikka õnnestumiste tunnustamisega ja temasse uskumisega.“

SUVI 2016

P ersoon

istun esimeses pingis ja kirjutan asjad üles, samuti tõstan kogu aeg kätt ja mis veel hiljem segaseks jääb, küsin pärast loengut õppejõult üle.” Kui kõik hästi läheb, on järgmisel aastal diplom majandusteaduses käes: “ Valutan südant ja mõtlen sellele, mis Eestist üldse saab – pean silmas just eluliselt ja majanduslikult. Näiteks, kuidas kritiseeritakse tänaseid julgeid investeeringuid – kui halvasti öeldakse mõtlemata, et see samm on selleks, et meil kümne-kahekümne aasta pärast oleks siin hea elada. Me justkui tahame tänase seemne vilja juba homme näha ja kui seda ei tule, oled läbi kukkunud. Minu võit võttis aega 21 aastat. Ka riigipoolsed otsustamised, õigemini, kriitikahirmus otsustamatus võtavad mõtlikuks. Poliitik ei julge teha, sest kohe “puuakse üles” – nii hoiavad kõik madalat profiili ja suuri otsuseid ei tee. Suurt arengut aga ilma julguse ja tegutsemiseta ei toimu.“

P oliitikast ja meediast Uurin Kristina arvamust meie meedia maastiku kuumast teemast - rände kriisist Euroopas, mis on majandusega nii otseselt kui kaudselt seotud: “Kogu maailm on tervikuna üks segu ja peame elu muutlikkusega arvestama. Ma ei kutsu küll kedagi vaimustunult käed avali siia, kuid teisalt kindlasti ootan kõigilt – nii rändajatelt kui võõrustajatelt sallivust ja mõistmist. Võtame kasvõi meie endi venekeelse elanikkonna. Kui tullakse, õpitakse ja austatakse kohalikku keelt-kultuuri ning riigisüsteemi, siis ma olen neutraalne. Kuid paljud meist ei tee üldse suud lahti ja sealt algab hulk probleeme. Peame lahendama ja mõistma, sest ei tea kunagi, kuidas endal võib minna.” Ka siin jõuab Kristina lõpuks hoopis naiselikuma ja pereelulise paralleelini: “Võtame siis kõrvuti küüditamise ajad ja tänased ajad – on ju ikka vahe elatustasemes? Meie võimalused, näiteks laste unistused – küsisin tütrelt, kas sul on unistus, mida saad unistada rohkem kui aasta? Väga ei ole – need soovid täituvad täna ikka päris ruttu. Mäletan, et ise unistasin Barbiest umbes nii kaua kuni sellest hoopis välja kasvasin. Loomulikult võime viriseda, aga äkki võiksime suhtumist muuta, väärtustada seda mis on ja vaadata korraks suurt pilti.” Tippspordis on rahvusvahelistumine normaalsus, vaadates kasvõi näitena

tennist või jalgpalli. “Üks on see, kui vahetad kodakondsust ja lähed teise riiki rahalistel põhjustel, teine kergema või just tugevama konkurentsi eesmärgil, siis veel armastus ja pere – isiklikud põhjused. Ehk on see pigem probleem riigile, kust kõva tegija, potentsiaalne medalite tooja läheb,“ arutleb Kristina ja lisab pisut emotsionaalsemalt: ”Ka

„Tegin nii sporti kui võistlusi alati suhtumisega, et sul on vaid üks padrun, mille pead sihtima kümnesse.“ / K R I S T I N A Š M I G U N - VÄ H I

paljude Eesti sportlaste liikumise taga on enda äramajandamise põhjused. Ei ole lihtne oma plaani ellu viia, kui eesmärgile keskendumise asemel pead pidevalt rahakotti vaatama.” Kui oled tipus, pole enam vahet – tulemused on ette näidata ja siis saad ka raha, kuid teekond tippu on nö hall ala: “Kuidas tippu jõuda, see on sportlase õlul – viskad põllul kive ja pead mudast välja tulema, näitama, et oled tegija. Kõigil aga ei olegi sellist visadust või rahalist võimalust. Eks igal asjal on kaks külge, elu võib vahel tunduda karm, kuid on samas õiglane.” Poliitikast ja meediast rääkides peatume põgusalt ka Šmiguni vaadetel (Kristina oli EOK asepresident aastatel 2012 kuni 2016). “Loen ja kuulan tegelikult vähe tavapärast peavoolu meediat. Keskendun erialakirjandusele see tähendab majandusuudistele – Äripäev ja Postimees Majandus, Kapitali saade on menüüs,” loetleb Kristina.

On siiski üks valdkond Eesti spordipoliitikas ja üldhariduses, millele Kristina sportlase pilguga kindlasti kaasa elab: “Terves kehas terve vaim – harime end igatpidi, aga laseme keha lorru, kuhu me nii jõuame? Harjumused ja liikumisharrastused tekivad varajases lapsepõlves, sellepärast mõtlen, et just meie algkoolis, esimesel neljal õppeaastal võiks olla kehalist kasvatust rohkem.” Kui nädalas on vaid üks kehalise kasvatuse 90-minutiline topelttund, ei ole see ju piisav, et spordipisikuga nakatuda. “Miks ei võiks käia koolis iga nädal erinevad oma ala profid, kes räägiks nii teooriast kui teeks ka praktikat,” pakub Kristina välja ühe idee, kuidas aidata kaasa Eesti laste tervisele, aktiveerida huvi ja talentide leidmist. Kristina mõtted spordipoliitikast rääkides on memuaarilikult rahumeelsed: “Vahel ajas tagasi vaadates tundub, et kahju, et ma ei sündinud mehena – naissuusataja ning sportlasena ei olnud nii suurt tuge ja raha koondiselt kui meestel. See on küll asi, mis spordipoliitikas võiks muutuda. Aga samas täna, pärast spordikarjääri, on naine olla ikka nii hea! Mehena peaksin ruttu karjääri tegema, et peret toita. Olen saanud tänu oma mehele pehme kohanemise perioodi – olla ema, õppida ja leida ennast. Töiseid pakkumisi on tegelikult olnud ja isegi väga huvitavaid, kuid asi on minu enda valmiduses – tunnen, et tahan saada hea hariduse, et olla tasemel.. Tegelikult olen ikka päris uhke kooli üle, isegi kui see tähendab öid nina raamatus, uurimist ja kirjutamist. Iga päevaga, mis ülikoolis käin, tunnen, et olen täisväärtuslikum inimene.”

www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

P ersoon

„Tegin nii sporti kui võistlusi alati suhtumisega, et sul on vaid üks padrun, mille pead sihtima kümnesse.“ / K R I S T I N A Š M I G U N - VÄ H I

www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

E esti tennise liit

Eesti noored teevad ilma nii kodus kui välismaal tekst/Külli Värnik fotod/igor Pissarev

Käesolev hooaeg on Eesti noortennisistidele väga edukas. Meie poisid ja tüdrukud ning noormehed ja neiud on koduse konkurentsi toel jõudnud Euroopa edetabelites märkimisväärsetele kohtadele.

oortennisistide abistamiseks loodi 2011. aastal SEB Tallink Team, mille eesmärgiks on toetada parimaid tennisiste vanuses 12 kuni 18 aastat pürgimisel täiskasvanute klassi paremikku. Tiimi liikmed osalevad Tennis Europe ja ITF-i rahvusvahelistel turniiridel ja kodustes noortesarjades, parimad koondislased teevad kaasa Tennis Europe võistkondlikel tiitlivõistlustel Summer Cup ja Winter Cup ning individuaalsetel Euroopa meistrivõistlustel.

T oetajatega koos väljakul Noorte head esinemist rahvusvahelistel võistlustel sai näha mai lõpus Kadrioru Tennisekeskuses peetud Estonian Junior Openil. Võideti kolm tiitlit, samas olid mitmed napid allajäämised finaalides ja poolfinaalides. Eriti võimas ülekaal oli U 16 vanuseklassis. Neiud tegid puhta töö ja üksikmängus oli alates poolfinaalist turniir juba „Eesti siseasi“. Carol Plakk võitis Lissi Kubre ja Sofiya Tšeklistova Maria Lota Kauli. Turniiri võitis Plakk. Paarismängu võidukarikad viisid koju Plakk ja Tšeklistova. Sama vanuseklassi poistest võitsid paarismängu Alexander Georg Mändma ja Johanees Seeman. Mändma oleks

Külalisena tegi SEB Tallink Teami perepäeval kaasa valitsev Eesti meister Vladimir Ivanov.

Perepäeva osalised ühispildil.

napilt saanud kahekordseks võitjaks, kuid paraku pidi üksikmängu tasavägises finaalis tunnistama soomlase Hermanni Tianeni paremust. Estonian Junior Openi võistluste vahel toimus ka SEB Tallink Team´i perepäev. Tiimi noored said endale paarilisteks harrastustennisistid toetajate ja koostööpartnerite seast ning toimus sõbralik turniir. „Selline turniir on juba traditsiooniks saanud ja hea meel on näha korraga väljakul noori ja nende toetajaid. Paljud sponsorid on noortennisistide nimesid kuulnud ja võib-olla ka neid väljakul näinud, aga sellise ürituse käigus on hea võimalus nimed ja näod kokku viia ning toetajaid tennisele lähemale tuua,“ sõnas ürituse korraldaja Riho Kallus.

E esti noored maailma tippude hulgas „Kenneth Raisma jõudis Australian Openi noorteturniiril üksikmängus veerandfinaali ja koos Mattias Siimariga paarismängus samuti veerandfinaali,“ toob peatreener Märten Tamla näiteid meie parimatest. „Teise hea tulemusena võiks esile tõsta U14 tüdrukute (Carol Plakk, Sofia Tšeklistova, Lissi Kubre) jõudmist Winter Cup finaalturniirile.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

E esti tennise liit

Eesti noored teevad ilma nii kodus kui välismaal tekst/Külli Värnik fotod/igor Pissarev

Käesolev hooaeg on Eesti noortennisistidele väga edukas. Meie poisid ja tüdrukud ning noormehed ja neiud on koduse konkurentsi toel jõudnud Euroopa edetabelites märkimisväärsetele kohtadele.

Külalisena tegi SEB Tallink Teami perepäeval kaasa valitsev Eesti meister Vladimir Ivanov.

Perepäeva osalised ühispildil.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Eesti tennise liit

SEB Tallink team Poisid

Tüdrukud

KENNETH RAISMA

VALERIA GORLATŠ

Edetabeli koht: ITF 26 Sünniaeg: 03.04.1998

Edetabeli koht: ITF 300 Sünniaeg: 31.03.1998

MATTIAS SIIMAR

MAILEEN NUUDI

Edetabeli koht: ITF 104 Sünniaeg: 03.02.1998

Edetabeli koht: ITF 499 Sünniaeg: 24.05.2000

KRISTOFER SIIMAR

ANETTE MÄELT

Edetabeli koht: ITF 189 Sünniaeg: 03.02.1998

Edetabeli koht: ITF 738 Sünniaeg: 09.12.1999

KRISTJAN TAMM

CAROL PLAKK

Edetabeli koht: ITF 200 Sünniaeg: 16.06.1998

Edetabeli koht: ITF 818 Sünniaeg: 28.02.2002

HENRI NAEL

SAARA ORAV

Edetabeli koht: ITF 490 Sünniaeg: 30.01.1999

Edetabeli koht: ITF 821 Sünniaeg: 30.12.2001

SIIM TROOST

ELENA MALÕGINA

Edetabeli koht: ITF 429 Sünniaeg: 07.12.1999

Edetabeli koht: ITF 852 Sünniaeg: 27.05.2000

ALEXANDER GEORG MÄNDMA

HELLA LINDA SEPMAN

Edetabeli koht:

Edetabeli koht: ITF 890 Sünniaeg: 29.08.2000

Tennis Europe 80

Sünniaeg: 01.01.2002

ROBIN ERIK PARTS Edetabeli koht: Tennis Europe

109, ITF 605

Sünniaeg: 22.08.2000

DANIIL GLINKA Edetabeli koht:

Tennis Europe 162, ITF 880 Sünniaeg: 12.05.2000

MARIA LOTA KAUL Edetabeli koht: ITF 1065 Sünniaeg: 30.04.2000

SOFIA TŠEKLISTOVA Edetabeli koht: Tennis Europe 101 Sünniaeg: 21.02.2002

LISSI KUBRE Edetabeli koht: Tennis Europe 182 Sünniaeg: 11.10.2002

Eesti Tennise Liidu president Enn Pant mänguhoos.

KATRIIN SAAR Edetabeli koht: Tennis Europe 336 Sünniaeg: 11.03.2002

See tähendab, et nad kuuluvad omavanuste tüdrukute seas maailma paremate hulka ja ja saavutasid seal kõrge 6. koha.“ „Tänavune aasta on selles mõttes harukordne, et meil mängivad kaks poissi (Kenneth ja Mattias) noorte Grand Slam´idel, Kenneth kindlalt põhitabelis ja Mattias kvalifikatsioonis, aga väga lähedal põhitabeli kohale,“ tunneb peatreener noorte üle uhkust. „Samas on maailma 200 parema noormehe hulgas veel Kristjan Tamm ja Kristofer Siimar.“ Kristjan Tamm oli veel aprilli lõpus 279. positsioonil, kuid jõudis siis Itaalias tugeval 2. kategooria turniiril veerandfinaali ning Venemaal Rjazanis poolfinaali ja teenis tublilt punktilisa. „Viimati oli meil selline seis poiste tennises, kui noorteklassis

mängisid Jürgen Zopp, Vladimir Ivanov ja Jaak Põldma. Nii et üks lähiaastate eesmärk oleks kindlasti, et nendest neljast noorest tuleks järelkasv ja konkurents meie praegusetele parematele meesmängijatele.“ „Teine eesmärk oleks, et järgmise 2-4 aasta jooksul jõuaks meil jälle mõni noor mängija suure slämmi turniirile mängima. Esile tuleks tõsta meie U14 tüdrukuid ja poisse, kus meil on viis mängijat Euroopa 100 parema hulgas. Just nendest võiks tulla järlekasv meie praegusele naiste koondisele,“ lisab Tamla teema lõpetuseks. Lähiajal tasub eelkõige kaasa elada Kenneth Raismale ja Mattias Siimarile Wimbledonis. 18.-24. juuli võistlevad meie parimad noored kõigis vanuserühmades Euroopa noorte meistrivõistlustel. Enne seda saab noori mängimas näha 9.-14. juulil Kalevi tennisekeskuses peetavatel Eesti meistrivõistlustel. www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Eesti tennise liit

SEB Tallink team Poisid

Tüdrukud

KENNETH RAISMA

VALERIA GORLATŠ

Edetabeli koht: ITF 26 Sünniaeg: 03.04.1998

Edetabeli koht: ITF 300 Sünniaeg: 31.03.1998

MATTIAS SIIMAR

MAILEEN NUUDI

Edetabeli koht: ITF 104 Sünniaeg: 03.02.1998

Edetabeli koht: ITF 499 Sünniaeg: 24.05.2000

KRISTOFER SIIMAR

ANETTE MÄELT

Edetabeli koht: ITF 189 Sünniaeg: 03.02.1998

Edetabeli koht: ITF 738 Sünniaeg: 09.12.1999

KRISTJAN TAMM

CAROL PLAKK

Edetabeli koht: ITF 200 Sünniaeg: 16.06.1998

Edetabeli koht: ITF 818 Sünniaeg: 28.02.2002

HENRI NAEL

SAARA ORAV

Edetabeli koht: ITF 490 Sünniaeg: 30.01.1999

Edetabeli koht: ITF 821 Sünniaeg: 30.12.2001

SIIM TROOST

ELENA MALÕGINA

Edetabeli koht: ITF 429 Sünniaeg: 07.12.1999

Edetabeli koht: ITF 852 Sünniaeg: 27.05.2000

ALEXANDER GEORG MÄNDMA

HELLA LINDA SEPMAN

Edetabeli koht:

Edetabeli koht: ITF 890 Sünniaeg: 29.08.2000

Tennis Europe 80

Sünniaeg: 01.01.2002

ROBIN ERIK PARTS Edetabeli koht: Tennis Europe

109, ITF 605

Sünniaeg: 22.08.2000

DANIIL GLINKA Edetabeli koht:

Tennis Europe 162, ITF 880 Sünniaeg: 12.05.2000

MARIA LOTA KAUL Edetabeli koht: ITF 1065 Sünniaeg: 30.04.2000

SOFIA TŠEKLISTOVA Edetabeli koht: Tennis Europe 101 Sünniaeg: 21.02.2002

LISSI KUBRE Edetabeli koht: Tennis Europe 182 Sünniaeg: 11.10.2002

Eesti Tennise Liidu president Enn Pant mänguhoos.

KATRIIN SAAR Edetabeli koht: Tennis Europe 336 Sünniaeg: 11.03.2002

SUVI 2016

E esti tennise liit

Eesti tennise liit

Carol Plakk

tuli Estonian Junior Openi kahekordseks võitjaks tekst/Ajakiri Tennis fotod/Igor Pissarev

Mai lõpus peeti Kadrioru väljakutel kõigi vanuseklasside Estonian Junior Open turniirid. Edukaim klass oli Eestile tüdrukute U16, kus üksikmängu poolfinaali jõudsid ainult eestlannad, kahekordseks võitjaks tuli aga Carol Plakk. Aurelia Riga (vasakul) ja Karola Suviste jõudsid finaali U12 tüdrukute paarismängus.

lakk alistas finaalis oma paarismängupartneri Sofia Tšeklistova 6:1, 6:2, kuid raskeim mäng oli turniiri võitjal hoopis veerandfinaalis, kus ta sai Katriin Saarest jagu 0:6, 6:4, 7:5. Sarnase tulemusega lõppes ka üks poolfinaal, milles Tšeklistova alistas Maria Lota Kauli 0:6, 6:4, 6:1. Poolfinaali jõudis veel Lissi Kubre, kes kaotas Plakkile 1:6, 2:6. U16 tüdrukute paarismängus olid neljast finalistist kolm eestlannad: Plakk/Tšeklistova võitsid Kubre ja soomlanna Bea Kivikoski 6:0, 6:4.

Mändma jõudis U16 turniiril finaali, kus kaotas soomlasele Hermanni Tiainenile 2:6, 5:7. Poolfinaali jõudis veel Carl Bret Parko. Küll aga tegid Eesti poisid puhta töö paarismängus, kus Mändma ja Johannes Seeman alistasid Patrick Petersoni ja Kevin Suvi ning poolfinaali jõudsid Ott Artur Kasera/Kenneth Koort ja Hugo Kristianson/Marten Murrand.

K aul I T F -i turniiri poolfinaalis Kõige tugevam võistlus, mis Kadriorus peeti, oli kahtlemata ITF-i U18 vanuseklassi turniir, kus eestlastest olid taas pisut tugevamad neiud. Kaul jõudis neist parimana poolfinaali,

Võitsid endast vanemate seas Kindlasti tasub esile tõsta, et kõik mainitud peale Kauli kuuluvad vanuselt veel U14 klassi, kus Eestil on Euroopa edetabelis kõrged kohad: Plakk 7., Tšeklistova 15. „Kahtlemata on tegemist lootustandva vanuseklassiga, kuigi põhitöö seisab kõigil veel ees,“ ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. „Järgmine etapp on juunioride ITF-i turniirid, siis juba täiskasvanute ITF-i turniirid. Jääb loota, et kõik need mängijad on pildil ka kümne aasta pärast.“ Hint rõhutas, et kuigi kõigil kodustel turniiridel eestlased ei valitsenud, on hea näide nädal enne U16 turniiri peetud U14 võistlus, kus needsamad tüdrukud võinuks ka puhta töö teha, kuid valisid selle asemel osalemise ITF-i U18 turniiril. „Valik oli kindlasti õige,“ ütles Hint. „Kui kodus toimuvad tugevamad võistlused, on tuleviku mõttes kasulikum just neil osaleda, siis arendab rohkem. Poistest saab sama öelda Alexander Georg Mändma kohta, kes olnuks ka U14 turniiri favoriit, aga mängis vanemate seas.“

Kõvasti võitles Alexander Georg Mändma, tasuks U16 turniiri võit paarismängus ja teine koht üksikmängus.

Ka Sofia Tšeklistova võitis paarismängu ja oli üksikmängu finaalis.

kusjuures esimeses ringis alistas ta neljandana asetatud Polina Bahmutkina (Venemaa) 4:6, 6:3, 6:3. Eestlannade takistajaks kujunes Kamila Bartone (Läti), kes veerandfinaalis võitis esimesena asetatud Valeria Gorlatši 1:6, 6:3, 6:3 ja poolfinaalis Kauli 6:3, 6:1. Veel jõudis kaheksa parema hulka Maileen Nuudi, kes jäi veerandfinaalis alla turniiri võitnud soomlanna Oona Orpanale. Noormeeste turniiril jäi Eesti osaks kaks veerandfinaalikohta, mille võitlesid välja Henri Nael ja Robin Erik Parts. Esikoha sai Venemaa tennisist Vladislav Ivanov, just temale kaotas veerandfinaalis Parts 2:6, 2:6. Täpselt sama tulemusega jäi Nael alla esimesena asetatud Tomaš Jirousekile (Tšehhi). Neidude paarismängus jõudsid poolfinaali Anette Mäelt/Saara Orav. „Kauli edu on kahtlemata märkimisväärne, sest ta mängis pärast pikka vigastuspausi,“ ütles Hint. „Igati õnnestunud tagasitulek, ta sai ka mõne hea võidu.“ Estonian Junior Openi nooremate klasside (U12 ja U14) turniiridel Eestil nii suurt edu ei olnud, kuid märkimisväärseid tulemusi leidus. Tüdrukute U14 klassis jõudis Gerda Reinaru paarismängus koos Amelia Matjuninaga (Läti) poolfinaali, poistest aga Mark Lajal üksikmängus veerandfinaali ja paarismängus koos Pjotr Bar Birjukoviga (Venemaa) finaali. Turniiri võitjateks tulid meie naabrid: soomlane Iiro Vasa ja lätlanna Elza Tomase. Tüdrukute U12 turniiril jõudsid Karola Suviste ja Aurelia Riga üksikmängus veerandfinaali, paarismängus aga koos finaali. Poiste samas klassis pääsesid üksikmängu veerandfinaali Andreas Sillaste ja Hendrik Katmuk, paarismängu poolfinaali Robert Raag/Mathias Tempel ja Sillaste koos Juho Eric Biggsiga (Soome).

Kahekordne võitja Carol Plakk – Eesti edukaim tennisist kodusel Estonian Junior Openil.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

E esti tennise liit

Eesti tennise liit

Carol Plakk

tuli Estonian Junior Openi kahekordseks võitjaks tekst/Ajakiri Tennis fotod/Igor Pissarev

Kõvasti võitles Alexander Georg Mändma, tasuks U16 turniiri võit paarismängus ja teine koht üksikmängus.

Ka Sofia Tšeklistova võitis paarismängu ja oli üksikmängu finaalis.

Kahekordne võitja Carol Plakk – Eesti edukaim tennisist kodusel Estonian Junior Openil.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

E esti Tennis liit

Tunda tennisest rõõmu läbi võistlemise! tekst/Ajakiri Tennis fotod/TC Avantage

Tenniseklubi TC Avantage juhataja ja Eesti Tennise Liidu tehniline assistent Ere Lusti räägib alljärgnevas loos oma klubist ja sellest, milliseid väljundeid peaks tennis pakkuma erinevas vanuses noortele ja täiskasvanutest harrastajaile.

C Avantage on klubi, kus treenitakse noormängijaid, praegugi kuulub sinna palju lapsi alates 5. eluaastast. Kuid viimastel aastatel on lisandunud klubi tegevusse ka täiskasvanute algõpe. Eelkõige on sellesse õppesse kaasatud klubis treenivate laste vanemad, et nad saaksid koos lastega selle toreda hobiga tegelda. Ere rõhutab klubitöös esmajoones võistlemise vajadust ja selle võimaluste avardamist. „Pean klubitöös oluliseks, et kõik omandatud oskused leiaksid väljundi, milleks ongi võistlemine,“ ütles ta. „Tennis on mäng ja mängida on koos lõbusam. On tähtis, et kõikidel tasemetel ja vanusegruppidel oleksid sobivad võistlused – lastele mängulised, suurematele noortele positiivse alatooniga pluss kindlasti kõigile vanustele ka võistkondlikud võistlused.“ TC Avantage võtab osa kõikidest kluibide karikavõistluste vormidest, alates täiskasvanutest nooremate vanuseklassideni. „Meie klubi osaleb igal pool kus võimalik, ja nendele noortele, kelle jaoks sobivat formaati võistluste kalendris ei leidu, pean äärmiselt oluliseks korraldada klubisiseseid võistlusi,“ ütles Lusti. Ere leiab, et võistlemine on vajalik ka kuni 10-aastastele lastele, kuid need võistlused peaks sisaldama mängulist elementi. „Need ei tohiks olla pikad ega rasked ja liialt võidule orienteeritud,“ sõnas ta. „Püüame vältida pinget ja minna võistlustele suurema seltskonnaga, sest lapsevanemaga võistlustel käies juhtub tihti, et vanem enesele teadmata tähtsustab üle võitmist. Tänane Eesti Tennise Liidu programm võimaldab ka klubidele toetust treeneri saatmiseks võistlustele. See on äärmiselt positiivne algatus.“ Noored alates vanuseklassist U12, kes on juba jõudnud teatud tulemusteni, saavad enamasti ka ise aru võistluste tähtsusest ja tähendusest, kuid Ere sõnul tuleb tihti tegemist rahalise probleemiga – vaja oleks võimalikult palju mängida

KRUIIS STOCKHOLMI AL Klubi noored treeneriga Viljandis.

TC Avantage tiim Eesti karikavõistlustel.

MUUTU SELTSKONNA HINGEKS REISIJA

ja selleks ka palju sõita, mis läheb üsna kalliks. „Neis vanuseklassides pean oluliseks klubidevahelist koostööd, et leida sobivaid treeningpartnereid ja käia ka konkurentsile vaatamata ühiselt võistlustel, sest nii on kulud väiksemad. Kui klubil on näiteks ainult üks antud vanuseklassi tippmängija, siis tema sõite peaks ühildama teiste klubide sama taseme mängijatega. Meie klubi on omalt poolt valmis ka teisi aitama. Alaliidu abi tuleb siin samuti kasuks,“ rääkis Lusti. TC Avantage võistkond osales sel hooajal täiskasvanute karikavõistlustel ning Noorteliiga mõlema taseme turniiridel. „Idee tasandil liiguvad mõtted ka lastetennise klubide mõõduvõtu suunas. Selline jõuproov ei sisaldaks ainult tennist, vaid lapsed võiksid lisaks võistelda köieveos, rahvastepallis, jalgpallis või muul võistkondlikul alal. Algatus selliseks turniiriks peaks tulema tenniseliidult, meie osaleksime kindlasti,“ rääkis Ere. „Usun, et suurem osa klubisid töötab sarnaselt meiega ja annab endast parima, et lapsed ja noored leiaks läbi võistlemise tennisemängust rõõmu. Kes veel seda ei tee, löögu punti!“ lõpetab TC Avantage klubi juhataja reipa üleskutsega. www.ajakiritennis.ee

24 €

SUVI 2016

www.tallink.ee/muutu

E esti Tennis liit

Tunda tennisest rõõmu läbi võistlemise! tekst/Ajakiri Tennis fotod/TC Avantage

KRUIIS STOCKHOLMI AL Klubi noored treeneriga Viljandis.

TC Avantage tiim Eesti karikavõistlustel.

MUUTU SELTSKONNA HINGEKS REISIJA

24 €

SUVI 2016

www.tallink.ee/muutu

E esti Tennis liit

Eesti T ennis liit

Eesti meeste tennise

TOP 20 tekst/Ants Põldoja fotod/Ajakiri Tennis

Eesti Tennise Liidu initsiatiivil ja spetsialistide abiga pani ajakiri Tennis kokku koduste meestennisistide kõigi aegade TOP20 nimekirja.

„T

egelikult on see üks pimesiku mäng, sest erinevate aegade tennisiste on väga raske võrrelda,“ leidis tennisetegelane ja -ajaloolane Jaak Ulman. Ajakirjanik Jaan Jürine aga tõrjus, et tema ei hakkagi TOP20 nimekirja koostama, kuid esitas omapoolse kokkuvõtva arvamuse. Järjestus on kokku pandud mitme inimese kombineeritud kohtade tulemusena ning osa nimede juures leidub ka kommentaare.

6. Ervin Lange Neppi: „Raske on eristada, kumb on parem, kas Lamp või Lange. Lamp püsis tipus pikemat aega, aga Lange teenis NSV Liidu medaleid. Lange olnuks ilmselt tugevamgi, kuid tal mõnikord poleks veidral kombel treenimise ja võistlemise tahe ära kadunud.“ Lange tuli NSV Liidus pronksile aastal 1976 – 11 aastat pärast Parmast ja 11 aastat enne Võsandit.

Eesti kaheksakordse meistri puhul tekkis probleem: kuidas teda teistega võrrelda – aeg oli teine (Lasn valitses 1926-1940). Ulman: „Lasna võiks panna esikümne lõppu. Turniirid Skandinaavias, Inglismaal ja Saksamaal näitasid, et tal oli Euroopas arvestatav tase. Neppi: „Paneksin ta seitsmendaks selle põhjal, mida tema kohta kuulnud olen.“

Mehi kohtadel 15.-17. pakuti sinna kanti stabiilselt, järjestus on napi vahega, pigem võiksid need kolm kohta jagada.

9. Sven Eving Loe eelmist ja järgmist kommentaari!

10. Ain Suurthal

Toomas Leius Ei vaja kommentaare, sest pole kahtlust, kes on esimene: enim Eesti tiitleid, enim NSV Liidu medaleid, parimad rahvusvahelised tulemused.

2. Andres Võsand

Ulman: „Minu arust peaks ka teise kohaga olema asi kindel, rahvusvahelised võidud ja NSV Liidu medalid.“

4. Jürgen Zopp

Maria Lota Kaul

Neppi: „Kuigi Jürgen on esisajasse kuulunud vaid ühel aastal, on praegu maailma tennise tase ühtlasem.“ Sellegipoolest jäid Ulman ja Neppi arvamusele, et Parmas ja Võsand peaksid Zoppist eespool olema.

Ulman: „Eving ja Suurthal olid palju kordi NSV Liidu esikümne piirimail, kuigi mina oleksin siiski Suurthali eelistanud – ta mängis turniire paremini.“

11. Ottomar Alas Ajakiri Tennis oleks Alase, kes valitses 5-6 sõjajärgset hooaega, pannud kõrgemale, ent spetsialistid arvasid teisiti. Ulman: „Alas oli 6 aastat NSV Liidu TOP10 mängija ja võitis medaleid, kuid pärast sõda oli konkurents nigel, isegi nigelam kui enne sõda, mil Lasn mitme Liidu paremaga võrdselt mängis." Neppi: „Olen Alase mängu näinud ning see ei jätnud kaugeltki nii head muljet kui tema järel tippu jõudnud põlvkonnal.“

12. Rene Busch Neppi: „Kuus Eesti meistritiitlit kohustavad asetada ta suhteliselt kõrgele, kuigi rahvusvaheliselt ei olnud tal kuigi häid tulemusi.“

5. Peeter Lamp

13. Heldur Hiop

Ulman: „Usun, et piisava arvu turniiride korral kuulunuks maailma esisajasse nii Parmas kui ka Lamp. Andsin eelistuse Parmasele, kuid Lamp võitis rohkem turniire – viis NSV Liidus ja mõned välismaal.“

Ulman: „Väga hea meeskonnamängija, aga individuaalsed tulemused olid siiski kesised.“

14. Tiit Kivistik Ulman: „Tema suhtes kahtlesin kaua, sest ta pole sellest nimekirjast ainsana tulnud Eesti meistriks üksikmängus, aga tal olid www.ajakiritennis.ee

16. Aivo Ojassalu 17. Ants Juhvelt

Neppi: „Sepp oli enam-vähem võrdne Sven Evinguga, kuid ta siiski alistas 1973. aasta finaalis veenval kombel Leiuse. Eelis tuleb talle anda.“ Ulman: „Kodus võitis Sepp palju, kuid Langest ette ma teda ei paneks. Mõlemad olid aastaid NSV Liidu esikümnes, aga Lange sai ka medaleid.“

Harri Neppi: „Mina oleksin Parmase pannud teiseks. Tal on tugevaid rahvusvahelisi võite, mida Võsandil pole, näiteks on ta alistanud John Newcombe'i ja Niki Pilici. Ka eestlaste tase Euroopas oli Parmase ajal kõrgem.“ Üksikmängus on Parmase ja Võsandi NSV Liidu medal võrdne – mõlemal pronks.

15. Vladimir Ivanov

7. Kristjan Lasn

8. Hindrek Sepp

3. Jaak Parmas

põiki ees Sepp, Eving ja Lange. Ning üks tugev üleliiduline võit võrdub umbes tänapäeva 10 000-dollarilise turniiri võiduga.“

SUVI 2016

18. Jaak Põldma Neppi jäi eriarvamusele, sest teised leidsid, et Põldma katkestas lootustandva karjääri ning ainult potentsiaali põhjal ei saa teda TOP 20 sekka paigutada. Neppi: „Ta ju võitis ka kümnetuhandelise turniiri ja tuli kolm korda Eesti meistriks. Sellest piisab, et ta minu silmis oleks 15. kohal.“

19. Eerik Kedars 20. Alti Vahkal Ajastute võrdlus: meeldiv, aga mõttetu tegevus Hulk autoriteete, nende seas Rod Laver, on arvanud, et püüd võrrelda eri ajastute tennisemängijaid on mõttetu. Meeldiv tegevus, seda küll. Sest kuidas võrrelda puureketiga mängijate viimase põlvkonna esindajat Ain Suurthali, kes elas ja arenes suletud ühiskonnas, näiteks Kenneth Raismaga, kes kasvas lapsest saati kogu maailma parimate eeskujude najal... Raismast saab varsti Eesti esireket. Nagu oli Suurthal kolm aastakümmet tagasi. Eesti TOP20 nimistu, mis ajakirja Tennis toimetus arvamiseks ette pani, on sõna otseses mõttes seinast seina. Toomas Leiusel, meie kauaaegsel esinumbril, oli õnn väljakul vastamisi olla pea kõigi maailma tennisetippudega. Tänu visadusele oli Leius nendega enam-vähem ühte klassi mängija. Enamik meie TOP20 kandidaatidest on maailma tippe näinud ainult pildil või telerist. Eesmärgistatud võistlustennis pole Eestis vanem kui omariiklus. Ka esimeses vabariigis hindas enamik mängijaid tennise seltskondlikku suhtlemisvõimalust, mitte ränkrasket tööd. Kristjan Lasn, Eesti tennise pikaaegne liider, sai karjääri parimatel aastatel kohtuda tühise osaga Põhjamaade või Balti riikide tippudest. Euroopa või maailma tenniseässadest õigupoolest mitte kellegagi. Kuidas teda võrrelda näiteks Andres Võsandiga? Mulle näib, et riike võrrelda oleks mugavamgi kui üksikuid mängijaid. Selles võrdluses pole me sugugi kehvad. Kuus mängijat – kolm naist ja kolm meest – on kuulunud maailma saja parema hulka. Seda on väikeriigi kohta mõjuvalt. J aan J ü rin e

25 25

E esti Tennis liit

Eesti T ennis liit

Eesti meeste tennise

TOP 20 tekst/Ants Põldoja fotod/Ajakiri Tennis

Eesti Tennise Liidu initsiatiivil ja spetsialistide abiga pani ajakiri Tennis kokku koduste meestennisistide kõigi aegade TOP20 nimekirja.

„T

Mehi kohtadel 15.-17. pakuti sinna kanti stabiilselt, järjestus on napi vahega, pigem võiksid need kolm kohta jagada.

9. Sven Eving Loe eelmist ja järgmist kommentaari!

10. Ain Suurthal

Toomas Leius Ei vaja kommentaare, sest pole kahtlust, kes on esimene: enim Eesti tiitleid, enim NSV Liidu medaleid, parimad rahvusvahelised tulemused.

2. Andres Võsand

Ulman: „Minu arust peaks ka teise kohaga olema asi kindel, rahvusvahelised võidud ja NSV Liidu medalid.“

4. Jürgen Zopp

Maria Lota Kaul

Ulman: „Eving ja Suurthal olid palju kordi NSV Liidu esikümne piirimail, kuigi mina oleksin siiski Suurthali eelistanud – ta mängis turniire paremini.“

12. Rene Busch Neppi: „Kuus Eesti meistritiitlit kohustavad asetada ta suhteliselt kõrgele, kuigi rahvusvaheliselt ei olnud tal kuigi häid tulemusi.“

5. Peeter Lamp

13. Heldur Hiop

Ulman: „Väga hea meeskonnamängija, aga individuaalsed tulemused olid siiski kesised.“

14. Tiit Kivistik Ulman: „Tema suhtes kahtlesin kaua, sest ta pole sellest nimekirjast ainsana tulnud Eesti meistriks üksikmängus, aga tal olid www.ajakiritennis.ee

16. Aivo Ojassalu 17. Ants Juhvelt

15. Vladimir Ivanov

7. Kristjan Lasn

8. Hindrek Sepp

3. Jaak Parmas

põiki ees Sepp, Eving ja Lange. Ning üks tugev üleliiduline võit võrdub umbes tänapäeva 10 000-dollarilise turniiri võiduga.“

SUVI 2016

25 25

E esti Tennis liit

Seenioride tennis Baltimaades tekst/Heino Raivet foto/Münchausen Cup

Alates 2008. aastast on Eesti tenniseseeniorid osa võtnud MM-võistlustest, kuid üha rohkem ITF-i turniire peetakse ka Balti riikides. 2016. aasta kalendris on Balti riikides koguni 18 turniiri. Neist 7 toimuvad Leedus, 6 Lätis ja 5 Eestis.

ee on tore, kui tuleb juurde uusi turniire ning tänavu talvel said Eesti seeniorid tänu sellele mitme meeldiva üllatuse osaliseks. Aasta algul korraldasid lätlased seenioride turniiri nimega Münchausen Cup. Sakslasest parun Münchausenit tuntakse küll jutustuste kaudu, kus tegevus on üpris muinasjutuline, aga selline isik on tegelikult eksisteerinud. Ta tuli Saksamaalt Venemaale, elas siis Riias ja leidis sealt naise. Tema naise kodukohas Lätis on Münchauseni muuseum ja nüüd otsustati sama tegelase auks ja mälestuseks korraldada ka tenniseturniir. Kõiki võistlejaid võttis vastu Münchausen ise, tegelikult küll kostümeeritud näitleja, mälestuseks foto koos temaga. Turniir peeti endise Adaži miljonärkolhoosi alal, kus ehitatud kuue väljakuga tennisehall. Suur organiseerija oli klubi president Atis Sausnitis, kes tegutseb ka Läti Võrkpalliföderatsiooni presidendina ja varem isegi majandusministrina. Kohal oli ka Läti ekspeaminister Ivars Godmanis, kes Münchausen Cupi 65+ klassi finaalis alistas Eesti mängija Tõnis Kuke, kuigi meie mees oli võitnud avaseti ja teises 4:1 ees. Õnneks suutsime koos Jaan Kreega täpselt samasugusest kaotusseisust M60+ klassis võita. Aga eestlastest võitjaid oli teisigi: M60+ Oleg Ševtšuk, MD40+ Ivar Puusepp-Raido Rätsep, WD45+ Piret Ilves-Mariliis Parmas, WS45+ Piret Ilves, XD35+ Mariliis Parmas-Ivar Puusepp. Turniiri korraldus oli väga suurejooneline, Münchauseni muuseumis Saulkrastis peeti pidulik õhtusöök, koos kontserdiga, kus esines Läti parim viiuldaja ja üllatuskülalisena Eesti saksofonimängija Villu Veski. Ka graveeritud medal Münchauseni bareljeefiga oli väga ilus, samuti said võitjad paruni pildiga õllekapa omanikuks.

vähem šansse, esialgu on nende jaoks V kategooria turniirid nagu Münchausen Cup ja Tartu, sest uutele võistlustele ei anta kunagi kohe kõrgemat kategooriat. Alates 2017.aastast on lubanud oma 5. kategooria turniiri korraldada ka peagi avatav Laagri tennishall.

S U I R P UUS T S I V R AMSE IKOONILINE HÜBRIID. TAASKORD.

MM-v õistlused Umagis Kui rääkida ülemaailmsetest üritustest, siis Horvaatias Umagis lõppesid individuaalsed noorte seenioride (35+, 40+ ja 45+) MM-võistlused. Suurepäraselt esinesid Eesti sportlased, kes võitsid mitu medalit. Kui võistluste algfaasis olid korraldajad väga optimistlikud ja andsid võistlejatele vabu päevi, siis lõpus kimbutas võistlejaid vihm, mistõttu jäädi ajahätta ning tihtipeale tuli mängida lühiformaati (sett nelja geimivõiduni). • WD35+ võitsid Helina Lill – Liina Suurvarik pronksmedalid, olles sunnitud poolfinaali seisul 3/6 1/4 pooleli jätma. • WD40+ alistasid Ilona Poljakova ja Stefanie Kolar finaalis Läti-Saksamaa paari Vlada Kirilovska – Astrid Obermeier 6/1 6/3 ja võitsid kuldmedalid. • XD40+ kaotasid Ilona Poljakova - Marcus Hilpert (Holland) küll poolfinaalis esimesena asetatud Hispaania-Austraalia paarile Ana Salas-Lozano - Marc Hadley 4:5, 3:5 (seisul 4:4 toimub tie-break), kuid Ilona sai oma teise ja Marcus kolmanda medali. • WS45+ võitis Leedu esindaja Jurate Hardy, kes lisaks üksikmängu kullale lisas koos Larissa Mitrofanovaga ka paarismängu kulla võites Mari-Liis Parmast ja Kateryna Filyust (Kanada) 7/6 6/4. Ees seisavad keskmise vanusega seenioride turniir Helsingis juuni lõpus ja superseenioride MM sügisel Türgis.

E smakordne turniir Tartus Aasta teine esmakordselt toimunud turniir peeti veebruaris Tartus, uues Tähtvere hallis. Ka seal võitis Godmanis, kokku oli kohal aga 90 mängijat. Ka see turniir oli hästi korraldatud, ehkki mitte võib-olla nii suurejooneliselt nagu lätlaste oma. Ja eestlastest võitjaidki oli palju. Praegu on Baltimaade seenioride turniriidest I kategooria vaid Vilniuse talvisel turniiril ja Latvian Openil juulis. Neile turniiridele aabuvad juba kohale maailma parimad seeniorid. Eestis tõsteti tänavu kolme turniiri kategooria neljandast kolmandani: need on Tondiraba turniiri, Eesti meistrivõistlused Pärnus ja Estonian Seniors Open, mis traditsiooniliselt peetakse Tallinna Kalevi väljakutel, seekord esmakordselt augusti algul. Kui Baltikumis ka edaspidi turniiride kategooriad tõusevad, siis hakkab siin teenima rohkem punkte ja kohale tulema ka tuntud seeniormängijaid kaugemalt. Algajatel on siis küll

Kombineeritud kütusekulu 3,3 – 3,6 l / 100 km, kombineeritud CO2 emissioon 76 – 84 g/km. Pakkumine kestab kuni 30.06.2016 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval.

PARGI TASUTA* amservauto.ee Nii tervitati mängijaid Münchausen Cupi peol.

www.ajakiritennis.ee

Amserv Järve Pärnu mnt 232 SUVI 2016 Tallinn

Amserv Tähe Ringtee 31 Tartu

Amserv Pärnu Tallinna mnt 89a Pärnu

Amserv Viljandi Karula teeristi Viljandimaa

Amserv Paide Pärnu tn 114 Paide

E esti Tennis liit

Seenioride tennis Baltimaades tekst/Heino Raivet foto/Münchausen Cup

S U I R P UUS T S I V R AMSE IKOONILINE HÜBRIID. TAASKORD.

Kombineeritud kütusekulu 3,3 – 3,6 l / 100 km, kombineeritud CO2 emissioon 76 – 84 g/km. Pakkumine kestab kuni 30.06.2016 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval.

PARGI TASUTA* amservauto.ee Nii tervitati mängijaid Münchausen Cupi peol.

www.ajakiritennis.ee

Amserv Järve Pärnu mnt 232 SUVI 2016 Tallinn

Amserv Tähe Ringtee 31 Tartu

Amserv Pärnu Tallinna mnt 89a Pärnu

Amserv Viljandi Karula teeristi Viljandimaa

Amserv Paide Pärnu tn 114 Paide

Mängija luubi all

7 2 3 5 1 46 M ängutarkus ja taktikaline taip

Mängutarkuse poole pealt on ta päris tubli. Mängu lugemine on tal hea, näeb ette olukordi ja tunnetab, kuhu võib vastane lüüa. Taktika osas on üsna hea, kuid siin on veel arenguruumi nagu reeglina kõigil noormängijail. Peaksime edaspidi rohkem rõhku panema videode analüüsile, et ta näeks ennast kõrvalt, sest teinekord võib meil teatud olukordades tekkida erimeelsusi. Vajadusel on ta võimeline mängu jooksul taktikat muutma – saab sellega hakkama, aga tööd on vaja veel teha. Üldiselt on see osa mängust pigem Robini tugevus, ei takista edenemist.

Võitlusvaim on kindlasti tema üks paremaid omadusi. Haruharva olen näinud teda alla andmas. Vaimu osa moodustab ka tahtejõuline iseloom – Robin on võimeline järjepidevalt tööd tegema, tal on spordimehe vaim! Pingetaluvuse ja keskendumisvõime osas on parandamise varu, selle nimel on tiimi kaasatud spordipsühholoog Snežana Stoljarova.

S er v

Robini serv on võimas, aga tööd tuleb teha esimese pallingu protsendi kallal. Samuti on vaja õppida, kuidas esimese servi õnnestumisel tekkivat ülekaalu efektiivsemalt võidetud punktiks realiseerida. Teine serv on kujunemas tal päris heaks relvaks. See on täpne, piisavalt agressiivne ja vastasele raskesti rünnatav.

Võrgumäng

Vähehaaval on see element läinud aina paremaks. Selle osaliseks tõestuseks on edukad esinemised paarismängus – koos Siim Troostiga on ta võitnud viimase 8 kuu jooksul kolm ITF-i turniiri. Võrgus mängu lugemine ja vahele liikumine on tal väga hea, kuid need oskused on aidanud ka üksikmängus – ta julgeb võrku tungida ja seal mängida. Mitmekülgne võrgumäng on pigem tema relv.

P ingetalu v us ja v õitlus vaim

Ü ldfüüsiline ette valmistus

Robini parim omadus on kindlasti võimsus. Ta on võimeline terve mängu võimsalt mängima, kuid ei kasuta seda alati ära. Vastupidavus on tal üle keskmise, suur pluss on kiire taastumine punktide vahel. Koos üldfüüsilise ettevalmistuse treeneri Jass Murutaluga teeme selles vallas järjepidevalt tööd, sest saame aru, kui tähtsal kohal on füüsis tänapäeva võistlustennises.

L ö ö gitehnika ja tagajoonemäng

Nagu paljudel tennisistidel, on Robini eeskäsi agressiivne – sellelt poolelt teeb ta rohkem nii äralööke kui ka lihtvigu. Tagakäsi on tema stabiilseim löök, kus lihtvigu tuleb vähe. Ta on võimeline tagakäega nõelama ja vastu ründama, kuid tuleb veel agressiivsuse kallal töötada. Samas tema mäng tagakäe poolel reeglina ei lagune. Tagajoonemäng tervikuna on siiski aktiivne.

2828

L iikumine

Liikumine on üks koht, kus kõigil Eesti noortel tuleks rohkem pingutada. Peaksime harjutama veel füüsilisemalt ja panustama trenni erinevates osades rohkem liikumisse. Viimase aasta jooksul on tal liikumine paremaks läinud, varem oli probleem, et tegi löögi ära ja jäi seisma. Raskusi oli ka sellega, et polnud valmis mängurütmi äkiliseks muutuseks. Nurka löödud palle päästab ta väga hästi, ette liikumine on hakanud paranema. Pigem on tema probleem liikumine ümber palli, pidev jalgade töö ja väikesed sammud – ta on raskustes, kui pall lüüakse otse peale.

tekst/Ajakiri Tennis foto/Igor Pissarev

Robin Erik Parts

Traditsioonilises rubriigis on seekord „luubi all“ Eesti noormeeste U16 vanuseklassi edetabelijuht Robin Erik Parts, kes mullu tuli kolmekordseks Eesti noortemeistriks. Kommentaare jagab tema treener Redt Reimal.

www.ajakiritennis.ee

Epopõrandakatted vastavalt põrandale esitatud nõudmistele ja koormustele, muudavad elu- ja töökeskkonna kvaliteetseks!

■ Epopõrandate professionaalsed paigaldusmeistrid aastast 1992 ■ Epopõrandate asjatundjad – materjalitootja teadmised ja paigaldamise kogemused ■ Erinõuetele vastavate põrandate paigaldamise oskused ■ Superfloor - lihvitud ja poleeritud betoonpõrandad

EPOX OÜ

RLT www.epox.ee

RLT A A S TA S T

SUVI 2016

RLT

1 9 9 2

Peterburi tee 73, Tallinn Tel: +372 505 2200 info@epox.ee www.epox.ee

Epopõrand katab hästi ja kestab kaua!

Mängija luubi all

7 2 3 5 1 46 M ängutarkus ja taktikaline taip

S er v

Võrgumäng

P ingetalu v us ja v õitlus vaim

Ü ldfüüsiline ette valmistus

L ö ö gitehnika ja tagajoonemäng

2828

L iikumine

tekst/Ajakiri Tennis foto/Igor Pissarev

Robin Erik Parts

www.ajakiritennis.ee

Epopõrandakatted vastavalt põrandale esitatud nõudmistele ja koormustele, muudavad elu- ja töökeskkonna kvaliteetseks!

EPOX OÜ

RLT www.epox.ee

RLT A A S TA S T

SUVI 2016

RLT

1 9 9 2

Peterburi tee 73, Tallinn Tel: +372 505 2200 info@epox.ee www.epox.ee

Epopõrand katab hästi ja kestab kaua!

analüüs

iseloomuomaduse puudumist saab tihti kompenseerida teise omaduse tugevusega.“ „Nagu igal alal peab tippu jõudmiseks olema nälg võidu järele,“ jätkas Jürgens. „Teine koht ei saa olla rahuldav. Võidu all mõtlen suuremat eesmärki, mitte üksikute punktide, mängude või turniiride võitmist. Kõiki punkte pole võimalik võita, seega mängija, kelle kinnisidee on käesolev punkt/mäng/ turniir võita, ei jõua üldjuhul noorteklassi edust kaugemale. Selleks, et võita, peab õppima ka kaotama ning nautima väljakutset ja närvikõdi, mida võistlemine pakub.“ Treener Oskar Saarne loetleb lühidalt vajalikke omadusi: „Eelkõige kirg spordi ja sportimise vastu laiemalt. Valmisolek raskusi/ebaõnnestumisi taluda. Teatud määral jonnakus. Rutiinitaluvus. Lisaks eelnevale on tegureid veel palju, kuid tähtsuse järjekorda on neid keeruline panna.“ Kanadalanna Eugenie Bouchard on üks näiteid, kuidas tippmängija võrsus ka rikkast perest.

Milline iseloom, keskkond ja pere annab parimad võimalused tipptennisisti kasvuks?

Milline peaks olema lapse õige iseloom, et temast kasvaks tugev tennisist? Milline sotsiaalmajanduslik keskkond ja pere annab parimad eeldused noore mängija arenguks? Need küsimused peaksid huvitama ka tennisetreenereid, sest siis nad teavad, millistel õpilasel peaks olema enim potentsiaali.

ähemalt sama tähtis või isegi tähtsam on noore tennisisti tehnilised ja füüsilised eeldused. Ent selles analüüsis jätame need omadused välja.

Iseloom

„Esimesena tooksin välja iseseisvuse,“ ütleb noore tennisisti oluliste iseloomujoonte kohta treener Rene Busch. „Mängija peab oskama ise rasketes seisudes võidelda. Meil poputatakse noori liiga palju. Nagu udusule sees kasvatatakse, ei lasta neil ise otsustada. Mitte ainult lapsevanemad, vaid ka treenerid teevad siin vigu.“ Buschi arvates peab spordis edasipürgival noorel olema ka kõva ego, kuigi see võib mõnikord pingeid tekitada. Ta lisab, et mängija peab ise teadma, kus ta vigu tegi ja suhtlema aktiivselt treeneriga. „Vanemate mängujärgne analüüs on aga tihti

tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix

vale: otsitakse kaotusele muid põhjuseid ja teisi süüdlasi,“ sõnas Busch, kes lisab vajalike omadustena veel rutiinija pingetaluvuse – esimest läheb vaja treeningutel ja teist eelkõige võistlustel. „Tüdrukute puhul on üks probleem veel integreerumine väliskeskkonda. Nad kipuvad välisturniiridel olema liiga kinnised ega sulandu uude olukorda.“ „Alustan sellega, et tennis on kompleksne mäng, kus edukuse võtit on pea võimatu välja tuua,“ ütles treener Aleksander Jürgens. „Ühise nimetaja leidmiseks on viidud läbi palju uuringuid, kuid x-faktorit pole suudetud leida. Mõne www.ajakiritennis.ee

„Asi on selles, et suure rahakoti korral kiputakse tulemust ostma.“ /R EN E BUSCH Soovisin treeneritelt teada, mida nad arvavad heasüdamliku ja pehme iseloomuga lapse kohta – see, mis mujal elus võib olla tore, ei pruugi seda olla spordis. „Natuke tuleks sellises lapses ikkagi kasvatada sportlikku nahaalsust,“ ütles Busch. „Kui järgid reegleid, ei pea vastasele tagasi tegema, kuid endale pähe istuda ei tohi lasta. Siin oleks võrdlus teatriga: näitleja mängib ka neid rolle, milline ta ise pole. Tennisist peab väljakul olema piisavalt nahaalne, siis võid väljaspool olla ka hea iseloomuga.“ Jürgens toob välja Federeri lause: „I fear no one, but I respect everyone.“ Tõlgituna: ma ei karda kedagi, aga austan kõiki. „Nahaalsusel ja enesekindlusel on õrn piir, mida on lihtne ületada. Mängija peab olema enesekindel ja mitte kartma ennast peale suruda, kuid seda kõike vastast halvustamata. Pehme loomuga ja järeleandlikul mängijal on minu arvates tennises raske läbi lüüa.“ Jürgens lisas, et vahel kasutavad treenerid iseloomu karastamiseks kahevõitluse (poks, maadlus jms) trenni. „Näiteks MMA võitlusalade sportlastel on õige suhtumine: ringis oled mu vastane ja teen kõik, et sind võita, aga SUVI 2016

pärast matši suhtutakse vastasesse austusega,“ tõi Jürgens näite. „Et päris tippu jõuda, peab sul olema tapjainstinkti,“ ühines eelmistega Saarne. „Pehme iseloomuga laps võib olla ka väljakul võitleja, aga mingil hetkel ta rahuldub saavutatuga. Sel juhul on tal päris tippu keeruline jõuda.“

Keskkond

Keskkond, kus laps kasvab, on praegu tunduvalt teistsugune kui 30-50 aastat tagasi ning lisaks poliitilises mõttes erineb nõukogude ajast. Endiste tähtede kohta levivad tihti jutud, kui rasketest tingimustest on nad spordis tippu jõudnud, Kuid siin on süüdi ka meedia, kes dramaatilisi lugusid võimendab, aga läheb põgusalt mööda sellest, kui näiteks tipptennisisti isa on insener, ema õpetaja ja elatustase kõrge. Ometi on väike tõde selles, et nõukogude ajal kippus paremaid sportlasi tulema maalaste ja kasinamate võimalustega perede seast. Tänapäeval võib see olla muutunud. Nüüd on paljud rikkad inimesed suurte pingutustega eduni jõudnud ja oskavad lapsi õpetada, et elus (või spordis) läbilöömiseks pead ise olema tugev, mitte abi ootama. On see nii, et tänapäeval võib spordis pigem edu saavutada laps, kellel majanduslikus mõttes kõik olemas? „Kindlasti on enamus jõukaid inimesi pidanud edu saavutamiseks palju vaeva nägema,“ arvas Saarne. „Teatud rahaline võimekus on spordis loomulikult oluline, et käia treeningutel ning võistelda, aga usun, et rohkema raha olemasolu ei kindlusta tippu jõudmist. Selle kõrval on väga oluline kodune keskkond, mis oleks toetav ning eeskujuks lapsele.“ Busch ja Jürgens on skeptilisemad – nende arvates ei anna liiga jõukas kodu spordis head tulemust. „Võimalikult lihtne elukeskkond oleks lapse jaoks parim,“ arvas Busch. „Mitte suuri autosid, suuri maju ja häid reisimisvõimalusi. Asi on selles, et suure rahakoti korral kiputakse tulemust ostma. Vanematel tekib pinge, et olen lapse sisse palju raha pannud ja tahaks seda edu näol tagasi saada. Kui laps ei arene, otsime parema treeneri ja paremad tingimused. Ei süveneta ebaedu põhjustesse – taset ei saa osta, vaid selle peab mänguga välja teenima.“ Jürgensi arvates soosib lapsele vajalikke omadusi töökas ja positiivne õhkkond, sest laps õpib tihti matkides. „Eelistan grupis alati vähem andekat ja töökat mängijat andekale ja laisale. Mulle meeldib väljend “talent doesn’t beat hard work, cause talent doesn’t work hard” (tõlkes: andekus ei ületa kõva tööd, sest andekas ei tee kõva tööd – toim). See kehtib ka rahaliste võimaluste kohta. Olen paljude rikkamate riikide treenerite suust kuulnud sama juttu – tennis on rikaste ala, aga jõukamate inimeste lapsed ei ole harjunud võitlema. Vanemad võivad rääkida raske töö tähtsusest, kuid Mercedese tagaistmelt ei kõla see jutt usutavalt. Lapsed teavad, et tõeliselt raskes seisus ei jäeta neid kunagi hätta ja see teadmine saadab neid ka platsil. Treenerid kurdavad seda, et kui teatud vanuses peab hakkama tööd tegema, loobuvad paljud lapsed tennisest, sest ei ole harjunud ellujäämise eest võitlema. Ka treenerisse suhtutakse tihti kui palgatud tööjõusse, mitte kui mentorisse ja õpetajasse. Loomulikult on olemas ka erandeid.“ Mis puutub maa ja linna vahelistesse erinevustesse, siis geograafilises päritolus ei näe treenerid erilist vahet – olulisem on ikkagi pere ja iseloom.

analüüs

Milline iseloom, keskkond ja pere annab parimad võimalused tipptennisisti kasvuks?

ähemalt sama tähtis või isegi tähtsam on noore tennisisti tehnilised ja füüsilised eeldused. Ent selles analüüsis jätame need omadused välja.

Iseloom

tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix

Keskkond

AN ALÜ Ü S

Lapsevanemad

Viimane punkt on lapsevanemate aktiivsus. Kui palju peaks vanemad aitama ja millal sekkumisest hoiduma? Busch leiab, et üks äärmus, kus vanemad lapse trenni või võistluste tulemuste vastu üldse huvi ei tunne, pole kõige halvem variant. „Kui treener suudab selle aktiivsuse poole täita, ei pruugi vanemate ükskõiksus midagi rikkuda. Ent seal on üks oht: ühel hetkel nad ütlevad, et meile pole tennist enam vaja, nüüd pühendub laps õppimisele. Kui huvi pole, siis ei taheta ka tennise nimel midagi ohverdada,“ selgitas Busch. „Kerge passiivsus on igatahes parem kui üliaktiivsus,“ arvas lapsevanemate kohta Saarne. „Aga eks tuleb ikka leida teatud tasakaal.“ Jürgens oli pigem seisukohal, et ükskõiksus ei sobi. „Kui lapsevanem pole asjast huvitatud, siis tekib lapsel varem või hiljem tunne, et tennis pole tähtis. Eelistan vanemat, kes on motiveeritud aitama, aktiivne ja huvitatud oma lapse tennisest. Kuid aktiivne abi on ka mängijale iseseisvuse õpetamine ja ruumi andmine. Vahel on enim abi sellest, kui lapsevanem kodus kohvi joob. Mängija peab olema võimeline väljakul iseseisvaid otsuseid tegema. Ta ei saa seda õppida kui lapsevanem turvab teda igal sammul,“ on Jürgensi väites sarnasust Saarne viimase lausega. „Täiuslikke lapsevanemaid pole ilmselt olemas. Enamasti

„Minu jaoks on lapsevanema parim omadus avatud meel ja kaasamõtlemise võime.“ /A L E K S A N D E R J Ü R G E N S

Õdede Williamsite tipputõusu kohta teavad kõik, et selle taga oli fanaatikust isa. Nii võib jääda mulje, et edukuse nimel peavad lapsevanemad olema fanaatilised, aga tegelikult see nii pole.

on neile tennisemängija vanema roll esmakordne ja oleks naiivne loota, et nad kohe teaksid, kuidas käituda,“ leidis Saarne. „Lisaks see, et üht kindlat viisi jälle pole. Vigu teevad kõik ja seda ei tohi karta, aga kui on kogenud treener, siis ilmselt on kõige targem tema nõuandeid kuulata/järgida.“ „Minu jaoks on lapsevanema parim omadus avatud meel ja kaasamõtlemise võime,“ rõhutas Jürgens. „Vanema roll mängija arengus on tohutult suur, ta võib paari lausega nullida nädalate töö, samas võib tema toetusest olla väga palju kasu. Tähtis on see, et lapsevanem oleks võimeline õppima ja vajadusel oma käitumist korrigeerima. Õige käitumine ja sõnade otsimine ei ole tihti kerge ülesanne ja üldjuhul pole lapsevanem ka vastavat väljaõpet saanud. Siin ongi tähtis mitte jääda kinni oma rutiinidesse, vaid olla avatud ja treeneri soovituste üle mõelda. Ka treener peab aru saama, et etteheited edasi ei vii. Rääkida tuleb vajalikest muutustest, mitte süüdlast otsida.“ Busch peab oluliseks lapsevanema ja treeneri kokkulepet – mida kumbki peaks noore tennisisti tuleviku nimel tegema. „Vanemad tunnevad huvi, aga vähe esitatakse küsimusi, mida mina saaksin ära teha. Palju otsuseid tehakse selja taga, kuigi treeningu ja võistluse osas peaks lõppsõna jääma treenerile. Küsimuse, kas vanemad tulevad mänge vaatama, peaks lahendama vastavalt kokkuleppele lapsega. Ütleksin, et vanemad hakkavad tribüünil segama siis, kui laps on liiga palju harjunud mängu ajal nende poole vaatama, žeste tegema ja abi otsima. Määravaks saab kolmnurga laps-treener-lapsevanem omavaheline sobivus. On isegi drastiline variant, et treener ja lapsevanemad mõtlevad sarnaselt, aga laps pole spordist niivõrd huvitatud. Ka siis ei tule asjast midagi välja,“ arutles Busch. Lõpuks tahtis Jürgens ümber lükata veel müüdi, et üliaktiivsetest fanaatikutest vanemad on tennises parim variant. „Meedia kajastab ekstreemseid juhtumeid, sest see müüb. Kuuleme fanaatikutest, kes on kogu vara müünud lapse edu nimel. Igav oleks lugeda, kui näiteks Williamsite isa pani tütred trenni, aga ise istus kodus ja ajas oma äri. Sellest haaravat süžeed ei tee. Nii jääb tihti mulje, et lapsevanem peab olema fanaatik,“ ütles Jürgens. www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

www.trendwood.ee 33

AN ALÜ Ü S

Lapsevanemad

„Minu jaoks on lapsevanema parim omadus avatud meel ja kaasamõtlemise võime.“ /A L E K S A N D E R J Ü R G E N S

Õdede Williamsite tipputõusu kohta teavad kõik, et selle taga oli fanaatikust isa. Nii võib jääda mulje, et edukuse nimel peavad lapsevanemad olema fanaatilised, aga tegelikult see nii pole.

SUVI 2016

www.trendwood.ee 33

p õ nev teada

Lühikeste mängijate võiduvõimalused üha kahanevad

Enamik maailma tipptennisiste on kasvu poolest üle keskmise – nagu paljudel muudel spordialadel annab pikkus ka tennises eelise. Tänapäeva võimsa mängu juures on lühikeste läbimurdevõimalused üha kahanemas.

reener Harri Neppi hinnagul on piir, millest algavad lühikesed tennisistid, meestel 180 ja naistel 165 sentimeetrit. Need on üsna tavalised täiskasvanud inimese arvud, aga tennises võib jääda sellest väheks. „Meeste mängus on eriti oluline serv ja siin saavad pikad suure eelise,“ ütles Neppi. „Pikkus aitab ka platsi paremini katta.“

P ool sajandit tagasi domineerisid lühikesed Lühikesed mängijad suudavad mahajäämust teatud määral vähendada kiiruse ja reaktsiooniga. „Kui lühike tennisist poleks kiire, siis ta ei teeks midagi ära,“ ütles Neppi. „Liival ja hard-courtil saavad lühemad paremini hakkama. Kuid üldiselt tähendab reketite areng ja üha võimsam mäng, et tänapäeva tennises on lühikeste šansid märksa kehvemad kui 30-40 aastat tagasi. Kui veel kaugemale minna, siis vahepeal lühikesed lausa domineerisid, näiteks Rod Laver ja Ken Rosewall 1960ndatel aastatel.“ Meeste tennise viimane Suure Slämmi võitja Laver oli vaid 173 ja Rosewall 170 cm pikk. Viimane tuntud lühikasvuline slämmivõitja oli Michael Chang 1989. aasta Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel. „Ta võitis õnnega, sest Lendl poleks talle kuidagi tohtinud veerandfinaalis kaotada. Changil olid krambid ja Lendl arvas rumalalt, et saab nõrkade löökidega hakkama ja vastane kukub ise ära. Hiljem tulid aga Changile vastu mehed, kes pole kunagi olnud head liivamängijad, näiteks finaalis Edberg,“ meenutas Neppi, kes seda turniiri ise Pariisis vaatas. „Naiste tennises ei ole lühike kasv nii suur miinus,“ leidis Neppi. „Kuna naiste serv ja kogu mäng pole nii võimas, siis hullu jooksmisega teeb midagi ära.“

tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix

Kaheksa lühilugu väikestest meestest ja naistest Alljärgnevalt toome välja neli mees- ja neli naismängijat, neist mõned „ajaloolised kujud“, aga ka tuntumad tänapäeva „pisikesed“. Kõiki ühendab fakt, et vähemalt slämmiturniiri finaalis on igaüks mänginud.

Kei Nishikori,

Jaapan, 178 cm

Praeguse maailma edetabeli esikümne ainus alla 180-sentimeetrine mees. Võitnud 11 ATP tiitlit ja mänginud 2014 US Openi finaalis. Nishikori on aeg-ajalt sähvatanud, näiteks praeguse maailma esireketi Novak Djokoviciga on tema seis 2:9 ja endise valitseja Roger Federeriga 2:4. Djokovici alistas Nishikori ka mainitud US Openi poolfinaalis. Nishikorit iseloomustatakse ülihea kaitsemängijana, kuid rünnak jätab soovida. Jaapanlane palkas treeneriks just Changi, kes ehk oskab talle selgitada, kuidas lühikesena võita. Mängib tagajoonel agressiivselt, kuid jääb servikiiruse poolest rivaalidele alla.

David Ferrer, Hispaania, 175 cm

Veel poolteist aastat tagasi oli Ferrer maailma parim lühike tennisist (2013 korraks ATP 3.), kuid siis läks Nishikori temast mööda. Ferrer on võitnud koguni 26 ATP turniiri, kuid slämmiturniiri finaalis mänginud ainult 2013 Roland Garrosis. Tõsi, tal on kirjas kokku neli poolfinaali Austraalia ja USA lahtistelt. Lühikeste omavahelises duellis juhib Nishikori 8:4. Ferrer on üks maailma stabiilsemaid tennisiste, kuid see tähendas peamiselt 4.-6. koha kandis püsimist. Suurtes mängudes on suured mehed teda ikka võitnud. Mitmed kaasaegsed on Ferrerit pidanud tänapäeva tennise parimaks servitõrjujaks. Ilmselt sellega on ta suutnud pikkade eeliseid pisut kärpida.

www.ajakiritennis.ee

Guillermo Coria,

Sara Errani,

Coria on Ferrerist vaid kolm kuud vanem, aga juba karjäärile punkti pannud. Suure slämmi finaalis mängis 2004. aastal Pariisis ning sarnaselt Ferrerile oli parimal hetkel maailma kolmas. Hüüdnime „Võlur“ kandnud argentiinlane oli puhtakujuline liivaväljakute spetsialist, kes mujal edu ei saavutanud. Tema 9st turniirivõidust 8 on saadud liival ning ainus esikoht siseväljakutel tuli finaalis loobumisvõiduga. Kui Coria liivaväljakuil domineeris, ei olnud veel tipus Rafael Nadali, kes heale liikumisele lisas võimsa tagajoonemängu. Tüüpilise lühikesena oli serv Coria mängu nõrgim lüli.

Just tema oli pikka aega Vinci paarismängupartner, kuigi võrgus ta nii osav pole. Ta on tüüpilisem lühike mängija, kes pigem edukas liivaväljakutel, jõudis Roland Garrosis finaali aastal 2012. Huvitav, et Errani silmapaistvaim statistika on seotud pallinguga – tal on tippmängijaist kõrgeim esimese servi õnnestumisprotsent. Paraku pole serv efektiivne, mida korra tõestas ka meie Anett Kontaveit, kes kiire põrkega väljakul Errani lausa põrmustas.

Argentiina, 175 cm

Michael Chang, USA, 175 cm

Kuigi Michael Chang püsis tipus kaua – näiteks mängis ta 1996. aastal nii Australian Openi kui ka US Openi finaalis ja kerkis maailma teiseks reketiks – peetakse Hiina päritolu ameeriklast ikkagi „ühe turniiri imeks“. 17-aastaselt kõigi aegade noorima meesmängijana võitis ta Pariisis slämmiturniiri. Nagu loo algul mainitud, võitis Chang tiitli suuresti tänu sellele, et tollal valitsesid maailma tennises servi-võrgumängijad, kes liival jäid tagasiajajate vastu kohati abituks.

Roberta Vinci,

Itaalia, 163 cm Hetkel on Vinci maailma esikümnes ainus alla 165-sentimeetrine mängija. Ka Simona Halep tundub väike, aga tal on pikkust „koguni“ 168 sentimeetrit. Vinci tegi ajalugu mullu sügisel, kui ta US Openi poolfinaalis nullis Serena Williamsi Suure Slämmi võiduvõimaluse, aga seejärel kaotas finaalis kaasmaalasele Flavia Pennettale. Paljudest teistest lühikestest mängijatest eristab Vincit erakordne võrgumängu oskus, mis aitas ta ka paarismängu maailma esireketiks (oktoober 2012). Muus osas on tema pluss ikka sama, mis kõigil väikestel ehk suurepärane liikumine.

SUVI 2016

Itaalia, 164 cm

Dominika Cibulkova, Slovakkia, 161 cm Cibulkova on vaid napilt maailma esikümnesse jõudnud (10. koht), aga slämmiturniiri finaalis siiski mängis: 2014 Austraalias. Lühikese mängija kohta on ta silmapaistvalt jõuline ning võib tagajoone tempomängus Serena Williamsi enda „üle taguda“. Hea vastupidavus ja kiirus on samuti slovakitari eelised. Kuid ebastabiilsus on Cibulkovat pahatihti kummitanud. Temagi on üks Kontaveidi „ohvreid“ - ilmselt Eesti esireketile sobivad lühikesed vastased.

„Kuna naiste serv ja kogu mäng pole nii võimas, siis hullu jooksmisega teeb midagi ära.“ /H A R R I N EPPI

Billie Jean King, USA, 163 cm

King on varasema ajastu tuntuim lühike naistennisist. Sellega sarnasused tänapäeva „väikestega“ lõpevad. King, kelle nime kannab US Openi tennisekeskus, oli eelkõige edukas Wimbledoni murul, kus ta oma 12 üksikmängu slämmitiitlist võitis pooled. Ajad olid siis teised – 1960ndatel ja 70ndatel võis lühike mängija vastased jõuga ületada. King oli suurepärane servivõrgumängija, kelle kohta Chris Evert ütles: „Tema nõrgim külg on kannatamatus.“ Tagajoone pallivahetusi King ei sallinud ja see stiil tõi talle karjääri teisel poolel valusaid kaotusi.

p õ nev teada

Lühikeste mängijate võiduvõimalused üha kahanevad

tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix

Kei Nishikori,

Jaapan, 178 cm

David Ferrer, Hispaania, 175 cm

www.ajakiritennis.ee

Guillermo Coria,

Sara Errani,

Argentiina, 175 cm

Michael Chang, USA, 175 cm

Roberta Vinci,

SUVI 2016

Itaalia, 164 cm

„Kuna naiste serv ja kogu mäng pole nii võimas, siis hullu jooksmisega teeb midagi ära.“ /H A R R I N EPPI

Billie Jean King, USA, 163 cm

varustus

Liivaväljaku tossude eripära Tennis nõuab väga oskuslikku ja kiiret jalgade tööd ning tasakaalu. Jalanõud mängimiseks on tehtud painduvast materjalist ja peavad jalas tunduma mugavad. Kuid lisaks tuleb arvestada, et erinevatele väljakukatetele sobivad erinevad tossud. Selles loos kirjutame liivaväljaku jalatsite eripärast.

Y onex Yonexil on uus jalats Power Cushion Eclipsion, mis sobib kõigile väljakukatetele (ka liivale) ja Power Cushion Eclipsion CL, mis on spetsiaalne liivaväljaku jalats. Siinne info käib universaaljalatsi kohta, sest selle tehnoloogia ja omadused sobivad ka liivatossule. • Yonex Power Cushion pehmendab põrutust ja võimaldab alustada kiiremini järgmist liikumist väljakul. Jalanõul on kolmekihiline põrutuspadi liikumise kergendamiseks. • Jalanõud on vastupidavad ja kaitsevad jalga vigastuse eest. • Kõrgetasemelise tennisemängu korral saab suurima surve suur varvas. Jalanõu vähendab selle mõju nagu ka survet jala keskosale ja kannale, et vältida libisemist kiire suuna muutuse korral.

tekst/Ajakiri Tennis fotod/tootjad, Scanpix

iivaväljaku jalanõud on teistest kergemad. Arvestada tuleb ka sagedast libistamist liivaväljakul ja tald peab seda võimaldama Sarnast jalanõud saab kasutada ka kunstmurul mängides. Jalanõude valikul tuleb arvestada ka enda mängustiili (kas tagajoone- või servi-võrgumängija) ja jala kuju. Kuid see on juba teine teema. Alljärgnevalt tutvustavad Yonexi, Nike ja Wilsoni Eesti esindajad oma toodete sobivust liivaväljakule.

wilson • Liivaväljakute jalatsi põhimõte – teravam ja tihedam muster, haakub paremini väljakuga kui universaaljalats. • Mõistlik on möned korrad uued liivajalatsid kuiva ilmaga sisse mängida – niiskel vöi alles kuivanud väljakul uusi liivajalatseid kasutades peab olema ettevaatlik, sest tekib oht end vigastada: haardub liiga hästi. • Peab arvestama et liivatald annab väga hea pidamise liival, kuid kulub hard-courtil mängides kiiremini. • Neist järeldub, et kes otsib keskmisest paremat jalatsit, siis universaaltald rahuldab üldjuhul köiki tingimusi, kuid kuludes ei pea enam liival, ent liivatallaga võib hard-courtil mängida, kuid kulumine on suurem. • Wilsoni liivamudelid: Rush Pro 2 – tippmudel, väga hea toestus jalalabale külgedelt, see tähendab jalg ei saa liikuda eraldi talla suhtes. Kaos – mugavamaks kohaldatud pehmema pealsega ja kergemad. Mõeldud rohkem harrastajaile – tasub proovida laiema jala ja hallux valgus diagnoosiga mängijail. Laste kerge kehakaalu töttu eraldi liivatalda ei toodeta, neile haardub ka universaaljalats.

Nike Z oom Vapor T our 9 . 5 C lay

Niimoodi libistab end liivaväljakul Kei Nishikori. Selleks peavad olema õiged tossud.

• Nike toodab 2-3-le põhimudelile lisaks universaaltallale ka savi/liiva versiooni – üldjuhul kahele tippjalatsile ja ühele harrastaja omale. • Universaaljalatsi ja savi/liiva jalatsi erinevus seisneb eelkõige alustalla mustris ning pealismaterjalis. • Kui universiaaljalatsi alustald on piisavalt „sile“, et tagada parim haakuvus kõval ja siledal pinnal, siis savi/liiva mänguks mõeldus jalats omab suhteliselt agressiivset nii-öelda „sik-sak - kalasaba“ mustrit, mis tagab parima haakuvuse ja vastupidavuse just savi/liiva väljakul. • Pealsed: Kui universaaljalatsil kasutakse tippjalatsite puhul tugevat võrkkangast tagamaks parim hingavus ja kergus jalatsi ninaosas, siis savi/liiv jalatsil kasutatakse pealsetes sünteetilist nahka, et jalats oleks paremini kaitstud liiva sattumisest jalatsi sisse, lisaks on liivaväljakul külgpidurdus tunduvalt „pikem“ ja nõuab jalatsilt parimat toestust, et mitte ennast vigastada ja pikendada jalatsi eluiga. www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

varustus

tekst/Ajakiri Tennis fotod/tootjad, Scanpix

Nike Z oom Vapor T our 9 . 5 C lay

Niimoodi libistab end liivaväljakul Kei Nishikori. Selleks peavad olema õiged tossud.

SUVI 2016

analüüs P äevakorral

AJ ALU GU

French Open puistas kulda

Skeptikud võisid serblasele Novak Djokovicile osutada: ise küll maailma esireket, aga näe, French Openit võitnud pole. Tõsi jutt, Djokovici kontol oli 11 võitu slämmiturniiridel, kuid Roland Garrosi staadioni liivaväljakuil esireket võidukarikat polnud saanud. tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix

Tänased olümpiaatleedid ei ole enam need, kes astusid üles esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896 Ateenas. Aeg ja vaglad on oma töö teinud. Teiseks, ROK-i püha tahte kohaselt astusid enam kui sajand tagasi üles amatööridest aatemehed, sest 1894. aastal võttis I olümpiakongress vastu amatööristatuudi, mis määras ära, kes tohivad mängudel osaleda ja kes mitte. tekst/Jaan Jürine foto/internet

1891. aastast – naised startisid kuus aastat hiljem – peetavad Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused on säilitanud oma eripära. Nii nagu Wimbledonis mängitakse tänini murul, nõnda on French Open algusest peale peetud saviliivaväljakutel. Turniiri direktor, endine Prantsusmaa tippmängija Guy Forget on eriti uhke, et auhinnafondi õnnestus suurendada 4 miljoni euro võrra, 32 miljoni euroni. Tuntavalt suurenesid esimestes ringides välja kukkunud mängijatele läinud auhinnasummad. Nii maksti juba kolmandasse ringi jõudnutele 100 000 eurot. „Viimase nelja aasta vältel on auhinnarahad tõusnud 14 protsenti. Olgu öeldud, et üksikmängude võitjad saavad tänavu kumbki kaks miljonit eurot,“ lubas Forget enne turniiri. Liivaväljakute eripära väljendub selles, et aeglase põrkega väljakukate annab eelise väga kindla tagajoonemänguga tennisistidele. Paljud suured meistrid, kes olnud maailma esireketid, pole kunagi võitnud Roland Garrosi väljakute liival. Näiteks praegune meeste esireket Novak Djokovic oli rünnanud French Openi esikohta 12 korda, olnud viimasest neljast aastast kolm korda finaalis, kuid polnud karikat võitnud. Nüüd lõpuks võib maailma esireket võitu Roland Garrosi väljakuil omaks pidada! Esikohani French Openil pole küündinud niisugused suurused nagu Pete Sampras, John McEnroe, Pancho Gonzales, Bill Tilden, John Newcombe, Boris Becker, Stefan Edberg, Jimmy Connors, Venus Williams, Martina Hingis jt. Need meistrid olid aktiivse

F rench Openi rekordeid

Enim võite üksikmängus: Rafael Nadal 9 korda, Max Decugis 8, Björn Borg 6, Henri Cochet 5, Chris Evert 7, Suzanne Lenglen 6, Steffi Graf 6, Aline Masson 5, Margaret Court 5. Noorimad võitjad: Michael Chang 17 aastat ja 3 kuud, Monica Seleš 16 a, 6 k. Vanimad võitjad: Andre Vacherot 40 a, 9 k; Serena Williams 33 a, 8 k.

mängumaneeriga mängijad, kellel tavaliselt ei jätkunud kannatust otsida pisiparemust pikkades pallirallides. Tennisesõpradel oli kahju, et tänavusest turniirist pidi kõrvale jääma 17 slämmiturniiri võitnud Roger Federer, kes kinnitas, et pole pärast operatsiooni veel täiesti taastunud. Federer on mänginud järjest 65 slämmiturniiril, see rekord läheb nüüd ajalukku. Publiku ja asjatundjate pilt peatus sagedamini kahel mängijal, kellel lasus favoriidikoorem. Esmalt selle turniiri üheksakordne - kellelgi teisel pole sel määral esikohti – võitja Rafael Nadal ja peasoosik Djokovic. Nadal on võitnud 14 slämmiturniiri, sama palju kui Pete Sampras. Võimalik, et Hispaania suurus ei mängi viimasel paaril aastal nii head tennist kui oma paremail päevil, ent liivaväljakuil on Nadali autoriteet kõigutamatu. Isegi hoolimata sellest, et tänavune turniir tuli Nadalil pärast teist ringi pooleli jätta. „Väiksemal võistlusel poleks ma mängima läinudki. Ent French Open on teine asi. Randmevigastus on mulle tuntud asi. Sellele peab andma rahu,“ selgitas Nadal ajakirjanikele. Djokovic on French Openi võidu kindlasti ära teeninud, kuid tunnistagem, et ilma selle võiduta on tennisemaailmas rohkem intriigi. Ent kui kõnelda French Openi kangelastest, siis nende hulka Djokovic veel ei kuulu. www.ajakiritennis.ee

Novak Djokovic jõudis suurte hulka N

üüd sai, Djokovic kõrvaldas iluvea. Finaalis alistas serblane šotlase Andy Murray 3:6, 6:1, 6:2, 6:4 ning sai priske tšeki kahele miljonile dollarile. Ja arvata, et 12 slämmiturniiri võidule tuleb lisa. Lisa võib saada ka Martina Hingis, kes võitis koos India paarismänguguru Leander Paesiga Pariisis segapaarismängu. Üksikmängus võitis Hingis noorena viis slämmiturniiri, nüüd on ta paarismängudes lisanud 13 turniirivõitu. Aga kõige rohkem on kahju, et liivaväljakute kuningas Rafael Nadal pidi turniiri vigastuse tõttu pooleli jätma. Roger Federer ei mängiud vigastuse tõttu, pealtvaatajad pidid vihma käes kannatama. Kõik muu oli ilus.

N elik lagunenud Veel mõni aasta tagasi valitses meeste tennis suur nelik. Djokovic, Murray, Federer ja Nadal võitsid kõik suurturniirid. Ülejäänud korjasid neliku gurmeelaualt riismeid. Tänaseks on pilt muutunud. Federeri sunnib aeg kõrvale, Nadalil näib olevat probleeme tervisega. Jäävad Murray ja Djokovic. Šotlane on praegu treenerita, sest kevadel katkes töövahekord Amelie Mauresmoga. Mängule on see käik hästi mõjunud, Pariisis mängis Murray hästi. Turniiri algus oli talle küll jube. Avaringis oli Murray tšehhi Radek Stepaneki vastu settidega 0:2 taga, kuid kiskus võidu välja. Ka teises ringis oli Murray maailma 164. reketi prantslase Mathias Bourgue kaotuse veerel. Djokovicil oli tee tiitlini lihtsam, aeg-ajalt ta kellelegi seti siiski loovutas. Finaalis Murrayga jätkus tõsist heitlust vaid üheks setiks, siis oli jõuvarud ammendanud Murray küps. SUVI 2016

„Eriline võit! Võib-olla karjääri tähtsaim,“ hõiskas Djokovic, kes varem lubas Pariisi võitu üritada nii kaua, kui see lõpuks õnnestub.

„Eriline võit! Võib-olla karjääri tähtsaim.“ / D j o k o vic

Kunagine suur nelik hakkab vanaks saama. Noorematest tungivad peale praegu maailma teise kümnesse kuuluvad auterlaneDominic Thiem ja belglane David Goffin. Šveitslane Stan Wawrinkal oli juba tänavu Pariisis tiitlikaitsja. Ja Djokovic ei kavatse rada loovutada. Ta on nüüd võitnud kõik neli suurturniiri järjest. Statistikud seda suureks slämmiks siiski ei pea, selleks tuleks neli tippvõistlust võita ühe kalendriaasta sees.

N aiste tennise uus liider ? Mullu seisis Serena Williams kuni hooaja viimase tippturniirini, US Openini suure slämmi kursil. Ei õnnestunud. Tänavu sai juba Austraalia lahtistel selgeks, et ei maailma esimängija ega ka keegi teine ei suuda kõiki nelja suurturniiri võita.

analüüs P äevakorral

AJ ALU GU

French Open puistas kulda

F rench Openi rekordeid

Novak Djokovic jõudis suurte hulka N

„Eriline võit! Võib-olla karjääri tähtsaim,“ hõiskas Djokovic, kes varem lubas Pariisi võitu üritada nii kaua, kui see lõpuks õnnestub.

„Eriline võit! Võib-olla karjääri tähtsaim.“ / D j o k o vic

P äeva k orral

P ÄE V AK O RRAL

Martina Hingis ja Leander Paes

® O

Eestlased said kamba peale kaks võiTu

French Openil sai Austraalia võitja Angelique Kerber lüüa juba avaringis. Kaotas ta asetamata Mängijale, 24-aastasele hollandlannale Kiki Bertensile, kes maailma edetabelis alles 58. kohal. Bertens murdis välja poolfinaali, kus ta võidutee sulges esireket Williamsi ise. Nagu ikka, algasid üllatused juba esimestes ringides. Kolmandas ringis kaotas tšehhitar Petra Kvitova (10), neljandas Agnieszka Radwanska (2), Simone Halep (6) ja Timea Bacsinszky (8), nende asemel olid edukad ameeriklanna Shelby Rogers, Bulgaaria täht Tsvetana Pironkova ja neljanda asetusega Hispaania esindaja Garbine Muguruza, kes jõudis finaali välja. Veel enam, Muguruza on uus kuju slämmiturniiride võitjate nimistus. Mulluses sügisnumbris tõi meie tenniseajakiri Serena Williamsi pärast Wimbledoni antud prognoosi: „Ta võidab juba õige pea!“ kuulutas Williams eelmisel suvel. Serena ennustas täpselt. Siis Wimbledonis sai ta finaalis Muguruzast veel jagu. Järgnes interregnum: US Openi võitis Flavia Pennetta, tänavu Australian Openi Kerber ja nüüd siis Muguruza. Kas 22-aastane Muguruza on uus valitseja, seda ei maksa ennustama hakata. „Ma ei suuda kirjeldada, mida see päev minu jaoks tähendab. See on terve Hispaania ja minu jaoks lihtsalt niivõrd imeline,“ ütles Muguruza matšijärgses võiduintervjuus Roland Garrosis. Nii või teisiti võib Muguruza 7:5, 6:4 võitu Williamsi üle tähenduslikuks lugeda. Serenal on seni 21 tippturniiri võitu. Ta ei jõudnud järele 22 võiduga üksikmängus Steffi Grafile. Kas enam jõuabki?

www.gadox.ee

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid.

Telli individuaalsed tennise tallatoed

Gadoxist!

Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

Eesti tennis oli French Openil esindatud kolme täiskasvanu ja kahe noorega. Paraku jäi nende resultatiivsus tagashoidlikuks, viie peale saavutati vaid kaks võitu. Täiskasvanute põhiturniiril mängis üksnes Anett Kontaveit, noorte põhiturniiril Kenneth Raisma. Mõlemad kaotasid esimeses ringis. Lõunanaabrid lätlased olid edukamad. Nende paremad Ernests Gulbis, Jelena Ostapenko ja Anastassia Sevastova mängisid kõik põhiturniiril, edukaimana pääses Gulbis 16 parema sekka. Ent ka lätlaste edetabelinumbrid on paremad meie mängijate omadest. Sevastovalt (WTA 87.), Ostapenkolt (36.) või Gulbiselt (ATP 80.) võiski oodata head esinemist. Kuid ei maksa kiirustada meie omade ebaõnnestumist alla kriipsutama. Kas näiteks Kontaveidi (WTA 82.) avaringi raskes heitluses kaotus kunagisele maailma esireketile Venus Williamsile oli ebaõnnestumine? Kas teise noore mängija Kenneth Raisma kaotus noorteturniiri esimeses ringis oli põrumine? Ent vaatleme asja lähemalt. Enne mängu Kontaveitile miinuseid jagus. Ta märkis Delfile, et polnud üle kahe kuu võistelnud. Ta polnud liivaväljakuil treeninud. Venus Williamsi omakorda segas teibitud reis. 82. edetabelinumbrina jäi Kontaveit Williamsile (11) alla 6:7 (5), 6:7 (4). Kaine statistik võib märkida, et Kontaveit kaotas kahes setis, kodune meedia kirjutas kangelaslaule, kuidas Anett langes heideldes. Mänguliselt ei jäänud 20-aastane Kontaveit ülikogenud (35-aastane, 7 slämmiturniiri võitu) Williamsile millegagi alla. Ent vanem Williamsi õdedest mängis paremini otsustavaid punkte, mille arvel võit tuligi. Punktilööke tegi Kontaveit 39 vastase 24 vastu, lihtvigu oli meie neiul 36, Williamsil 26. Järeldus: Kontveidi mäng oli riskantsem, sest tema lootis punkte võita äralöökidega, Williams omakorda ootas Konteveidi vigu. „Treener (maikuust juhendab Kontaveiti hollandlane Glenn Schaap – toim) oli väga rahul mu esitusega. Ta oli rahul, kuidas kasutasin n-ö uusi asju, mis tema on mulle õpetanud,“ märkis Kontaveit usutluses ERR-ile. Alates maist on Kontaveidi treener hollandlane Glenn Schaap. „Arvan, et see mäng näitas, et olen palju edasi arenenud. Ja eks õppida on alati igast kaotusest, samamoodi ka võidust. Olin oma mänguga rahul ja võtsin ainult positiivseid emotsioone sealt,” jätkas Kontaveit

F rench Open F inaalid

Naised Garbine Muguruza (Hispaania, 4) – Serena Williams (USA, 1) 7:5, 6:4; Mehed Novak Djokovic (Serbia, 1) – Andy Murray (Suurbritannia, 2) 3:6, 6:1, 6:2, 6:4; Naispaarid Caroline Garcia/Kristina Mladenovic (Prantsusmaa, 7) – Jekaterina Makarova/Jelena Vesnina (Venemaa, 5) 6:3, 2:6, 6:4; Meespaarid Feliciano Lopez/Marc Lopez (Hispaania, 15) – Bob ja Mike Bryan (USA, 5) 6:4, 6:7, 6:4; SegapaarismänG Martina Hingis (Šveits)/Leander Paes (India, 1) – Sania Mirza (India)/Ivan Dodig (Horvaatia, 2) 4:6, 6:4, 10:8.

AS Gadox  Türi tn. 10C Tallinn  tel. 650 1322  info@gadox.ee  E-R 9.00-16.00

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

osutatud intervjuus. Kaia Kanepi teatas enne French Openit, et ta ei saa tervisehädade tõttu tippmängijale vajaliku koormusega enam harjutada ning peab see tõttu lati allapoole laskma. Pariisis alistas Kanepi valikturniiril prantslanna Margot Yerolimose 6:2, 6:4 ja kaotas Paraguay mängijale Veronica Cepede Royogile 6:7, 5:7. Eesti tipud mängisid Openil hetkevõimete kohaselt. Murelikuks teeb muu. Aasta viie esimese kuuga mängisid Kontaveit ja Kanepi kumbki kümme üksikmängu, mida on tippmängija kohta väga vähe. Olgu teeneka 31-aastase Kanepiga kuidas on, ent mismoodi kimbutavad haigused nii pidevalt Kontaveiti? Neiu ega ta lähemad nõuandjad ei taha mõistetavalt mängija haigusestest rääkida, ent kuidas kavatsevad nad Eesti esimängija karjääri jätkata? Kanepi peab edaspidi mängima peaasjalikult ITF-i turniiridel, sest tagasihoidliku edetabelikohaga ei pääse ta isegi WTA valikturniiridele. Jürgen Zopp (WTA 179) kaotas meeste valikturniiril belglasele Artur De Greefile 5:7, 6:7 (eestlaste kolmas napp kaotus!), Kenneth Raisma noorte põhiturniiril Iisraeli poisile Yashai Olielile 6:7, 5:7 (neljas...) ja Mattias Siimar noorte valikturniiril pärast avaringi võitu teises ringis Gianni Rossile (USA) 1:6, 0:6.

P äeva k orral

P ÄE V AK O RRAL

Martina Hingis ja Leander Paes

® O

Eestlased said kamba peale kaks võiTu

www.gadox.ee

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid.

Telli individuaalsed tennise tallatoed

Gadoxist!

Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

F rench Open F inaalid

AS Gadox  Türi tn. 10C Tallinn  tel. 650 1322  info@gadox.ee  E-R 9.00-16.00

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Tehnoloogia

Starman toob Wimbledoni tenniseturniiri Eesti televaatajateni Starman sõlmis eksklusiivse koostööleppe spordikanaliga Eurosport, mille kohaselt saavad Starmani kliendid sel ja järgmisel suvel vaadata oma teleriekraanilt ja nutiseadmetest otseülekandeid maailma mainekaimat suure slämmi tenniseturniiri Wimbledonis.

AINULT STARMANIS!

tekst/Ajakiri Tennis foto/Scanpix

„T

änavu 130. juubelit tähistav Wimbledon on kuningliku spordiala tennise kõige prestiižikam võistlus ning meil on suur rõõm tuua selle suursündmuse otseülekanded ainsa operaatorina Eestis oma klientideni. Starman Grupis teeme iga päev tööd selle nimel, et pakkuda vaatajatele põnevat sisu,” ütles Starman Grupi juhatuse esimees Aivo Adamson. Wimbledoni tenniseturniir toimub tänavu 27. juunist 10. juulini, lisaks t ä n a v u s e l e a n n a b St a r m a n i j a Eurospordi eksklusiivne ülekandeõiguste leping Eesti ja Leedu televaatajatele võimaluse elada Wimbledoni mängudele kaasa ka järgmisel aastal. “Nii sel kui järgmisel suvel on kõigil Starmani klientidel võimalik Wimbledoni muruväljakutel toimuvat jälgida kõikjal, kus nad viibivad – nii kodustes telerites kui ka TV Everywhere rakenduse vahendusel nutiseadmetes ja arvutites,” märkis Adamson. Eesti Tennise Liidu presidendi Enn Pandi sõnul on Wimbledoni otsepildis jõudmine Eesti televaatajateni väga hea uudis siinsetele tennisesõpradele ja kõigile spordihuvilistele ning Wimbledoni otsekanali lisandumine Starmani paketti on igati tunnustust väärt uudis. “Meie naiste esitennisist Anett Kontaveit alustab turniiri põhitabelist ning loodetavasti saadab edu ka kvalifikatsiooniturniirilt alustavaid Eesti tennisiste, et saaksime neile kõigile teleris otsepildi vahendusel kaasa elada,” lisas Pant. Meenutame, et Kontaveit võitis eelmisel hooajal enne Wimbledoni ühe ITF-i muruturniiri ning tänavu jõudis Nottinghami WTA turniiril veerandfinaali. Ka Kontaveiti juhendanud treener Peeter Lamp leidis, et just Wimbledon on tema hoolealusele kõige parem

Anett Kontaveit läinud aastal Wimbledonis.

võimalus suure slämmi turniiril läbi lüüa. Wimbledoni turniiri saab jälgida ainult Starmani võrgus Eurosport 2 kanalil. Kanal on kättesaadav kaabelvõrgus kohal nr 29 ja ZUUMtv võrgus kohal nr 35. Mängude ajal toome vaatajateni spetsiaalse turniiri programmi, ülejäänud ajal ja teiste operaatorite võrkudes jätkub tavaprogramm vastavalt telekavale. Kanalit näeb ka nutiseadmetele ja arvutitele mõeldud TV Everywhere vahendusel, samuti on kõik mängud järelvaadatavad Ajamasina vahendusel.

AS Starman on Eesti juhtiv telekommunikatsioonifirma, mille teenuseid kasutab iga kolmas Eesti kodu. Ettevõte pakub fiiberoptilise võrgu baasil televisiooni-, interneti- ja telefoniteenuseid ning edastab telepilti ka maapealse leviga digitelevisiooni ZUUMtv vahendusel, mis on kättesaadav 90% Eesti territooriumil. 1992. aastal tegevust alustanud Starman annab tööd 330-le inimesele. Starman Gruppi kuuluvad AS Starman Eestis ja UAB Cgates Leedus. Starmani ja Cgates’i müügitulu ulatus 2015. aastal kokku 55,6 miljoni euroni ja ettevõtete maksude ja kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli samal ajal 25,6 miljonit eurot. Ettevõtete fiiberoptiline kaabelvõrk jõuab Baltikumis kokku rohkem kui 721 000 koduni. www.ajakiritennis.ee

Liitu starman.ee SUVI 2016

Tehnoloogia

AINULT STARMANIS!

tekst/Ajakiri Tennis foto/Scanpix

„T

Anett Kontaveit läinud aastal Wimbledonis.

Liitu starman.ee SUVI 2016

ME IS TRIK LAS S

MEIST R IK LA SS

me alustasime, polnud Johanna poolt mingit vastuseisu, ta sai aru, et see on oluline. Tennisistid mõistavad, et sellel alal peab vaimne pool tugev olema, aga paraku paljud inimesed ei tegele sellega.” Tänavuse aasta alguses tunnistas Konta, et kaotas vahepeal tennises enda tee ja mõtles isegi karjääri lõpetamisest. „Ma ei suutnud enam mängimist nautida,” rääkis ta, viidates ajale enne 2015. aasta läbimurret. „Olen selle spordialaga juba pikka aega tegelenud ega saanud ühel hetkel enam aru, kuhu ma jõuda tahan või mida saavutada soovin. Mul on olnud hetki, kui olin masenduses ja küsisin endalt, miks ma seda kõike teen.” Kui Briti alaliit Konta toetussummat vähendas, oli see järjekordne löök, kuid õnneks nõustusid tema hispaanlastest treenerid – Carril ja Jose-Manuel Garcia, kelle juhendamisel on ta treeninud 2014. aasta augustist – temaga sisuliselt tasuta edasi töötama. „Ma ei osanud seda üldse oodata. Olen inimene, kellele meeldib kord ja pidevus, kui juhtub midagi ootamatut, on see minu jaoks väga keeruline,” selgitas Konta, kelle iidol tennisemaailmas on Steffi Graf. „Näen kõvasti vaeva, et väljakul üllatustega hakkama saada, aga kui need üllatused tulevad mänguväliselt, on see raske. See ei olnud üldse tore aeg, aga mul vedas, et mul on selline tiim, kes tegi mulle selgeks, et jäävad minuga ka siis, kui saavad vähem raha. Olen neile äärmiselt tänulik!”

Mõttemaailma muutmine aitas

Johanna Konta

suure läbimurdeni

Mullu kevadel vähendas Suurbritannia tenniseliit Johanna Konta toetusrahasid, sest leiti, et tema vanuse (tookord 24) kohta on tulemused tagasihoidlikud ja suuri lootusi enam pole. Võib-olla oligi see tõuge, mida Konta vajas, igatahes tegi ta karjääris suure läbimurde, jõudes mullu US Openil neljandasse ringi ja tänavu Austraalia lahtistel juba poolfinaali.

ustraalia lahtistel meistrivõistlustel oli Konta võitjast Angelique Kerberist vaat et suuremas rambivalguses, seda suuresti tema kirju tausta tõttu. Konta on Ungari päritolu – tema isa Gabor ja ema Gabriella on mõlemad ungarlased, kes emigreerusid kodumaalt ja tutvusid Austraalias –, sündinud Austraalias ja alates 2012. aastast esindab ta Suurbritanniat, tal on taskus kõigi kolme riigi passid.

N aissoost J ason B ourne „Ma olen nagu naissoost Jason Bourne,” viitas Konta naljatledes Ameerika põnevuskirjaniku Robert Ludlumi raamatu peategelasele. „Aga kindlasti kuulun ma Suurbritanniasse, olen väga õnnelik, et saan selle riigi eest mängida.” Konta alustas tennisega võrdlemisi hilja, tehes alaga tutvust alles kaheksa-aastaselt. 14-aastaselt läks Konta omapäi Barcelonasse Sanchez-Casali akadeemiasse, aga kuna vanemad ei tahtnud tütrest teisel pool maailma olla, otsustasid nad kolida Suurbritanniasse. „See oli nende ohverdus minu nimel,” on Konta öelnud. „Pärast mõnda aega ei nautinud ma enam Hispaanias olemist ja kolisin nende juurde Inglismaale.” Juunioride maailma edetabelis jõudis Konta 11. kohale, teda peeti äärmiselt andekaks mängijaks tugeva servi ja hea vastupidavusega, ometi oli tal probleeme enesekindlusega ja harvad polnud olukorrad, kui ta mängu otsustavatel hetkedel lagunes. Konta sõnul ongi viimase aasta edu taga töö vaimse

L äbimurre

tekst/Maarja Värv, ERR fotod/Scanpix

Enne mullust US Openit oli Konta suure slämmi turniiril teeninud vaid ühe võidu, New Yorgis aga jõudis põhiturniirile ning alistas seal Wimbledoni finalisti Garbine Muguruza ja 18ndana asetatud Andrea Petkovici, enne kui pidi kaheksandikfinaalis tunnistama Petra Kvitova paremust.

poole kallal. „Kui ma Johannaga koos mängisin, läks ta pidevalt väljakul paanikasse, aga nüüd seda enam eriti näha pole,” rääkis endine briti esinumber Anne Keothavong. „Ta on alati olnud võimekas, kõik eeldused olla väga hea tennisist, ta on väga tugev. Ja tundub, et ta on nüüd lõpuks õide puhkenud, ta on palju enesekindlam.”

Johanna konta Sündinud:

P sühholoog ja tiim aitasid jalule Mentaalse poole tugevdamisel abistab Kontat hispaanlane Juan Coto, kes on ühe tema treeneri, Esteban Carrili lapsepõlvesõber. Võistluste ajal suhtlevad nad telefoni või e-kirjade vahendusel, kuid kodus olles veedab Konta nädalas kaks tundi Cotoga. „Esimene asi, mille kallal mina tööd alustan, on aidata aru saada, kust need negatiivsed mõtted – mul on vaja võita, ma ei taha eksida, aga mis saab, kui kaotan? – tulevad ja seejärel asendada need positiivsemate mõtetega,” selgitas Coto, kes on Kontaga töötanud 2014. aasta oktoobrist. „Kui

www.ajakiritennis.ee

Alustas tennisemänguga: Alustas profikarjääri: Karjääri võidud-kaotused: Tiitlid: Parim edetabelikoht: Parim saavutus suure slämmi turniiridel: Riietus ja jalanõud: Reket: Hobid:

SUVI 2016

17. mail 1991, Sydneys Aastatel 2004-2012 mängis Austraalia eest, alates 2012. aastas Suurbritannia lipu all kaheksa-aastaselt 2008 247-160 võitnud 11 ITF-i turniiri 18. (6. juuni 2016) Austraalia lahtiste poolfinaal (2016) Asics Babolat filmide vaatamine, ujumine

ME IS TRIK LAS S

MEIST R IK LA SS

Mõttemaailma muutmine aitas

Johanna Konta

suure läbimurdeni

L äbimurre

tekst/Maarja Värv, ERR fotod/Scanpix

Johanna konta Sündinud:

www.ajakiritennis.ee

Alustas tennisemänguga: Alustas profikarjääri: Karjääri võidud-kaotused: Tiitlid: Parim edetabelikoht: Parim saavutus suure slämmi turniiridel: Riietus ja jalanõud: Reket: Hobid:

SUVI 2016

ME IS TRIK LAS S

Konta elukaaslane töötab kotkasilmaga Johanna Kontal õnnestus kuni läbimurdeni elada üsna privaatset elu, kuid koos kuulsusega kaasnes huvi tema eraelu kohta. Kuigi Konta on pressikonverentsidel põgusalt oma elukaaslasest rääkinud, on ta seda teinud peamiselt naljatledes ja tema nime mainimata. „Minu poiss-sõber? Millega ta tegeleb? See on tema asi,” vastas Konta Austraalia lahtiste ajal pressikonverentsil, kui temalt mehe kohta rohkem uuriti. „Ma ei ütle teile tema nime.” USA lahtistel kaheksandikfinaali jõudmise järel rääkis Konta ajakirjanikele, et peika võiks ka rohkem tema soovidega arvestada ja lubada vahel temal otsustada, mida televiisorist vaadata. „Seda pole siiani juhtunud,” ütles ta Austraalias. „Tahtsin vahepeal väga kinno minna, aga pole saanud seda teha, sest ta ei tule minuga vaatama seda filmi, mida mina näha tahan, tal on enda eelistus, aga mulle tundus see liiga karm film.” Usinad ajakirjanikud uurisid muidugi välja, kes on see salapärane meesterahvas, kelle nime Konta avaldada ei tahtnud. Selgus, et tegemist on endise tennisetreeneri Kether Clouderiga, kes töötas kunagi Inglismaa tenniseliidus, kuid on eelmisest aastast töötanud tehnoloogiafirmas Hawk-Eye süsteemioperaatorina. Hawk-Eye ehk kotkasilm aitab tennisemängudel vaidlusalustes olukordades tõe välja selgitada – kas pall oli sees või väljas.

Konta tõestas kiiresti, et edu US Openil polnud ühekordne sähvatus – järgneval turniiril Wuhanis murdis ta end läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse, kus võitis Viktoria Azarenka vastu avaseti ning sai seejärel loobumisvõidu, teises ringis alistas tol hetkel maailma edetabelis teisel kohal olnud Simona Halepi ning veerandfinaalis oli lähedal Venus Williamsi alistamisele. Aastaga tegi Konta edetabelis sajakohalise tõusu, lõpetades hooaja 47. real. „Minu jaoks oli selle aasta juures kõige olulisem, et hakkasin taas mängimist nautima. Hakkasin hindama väikeseid asju, näiteks päikesepaistet. Tennisemängijana oled suurema osa aastast päikese käes, aga kui tihti sa seda hinnata oskad? Mul on selline harjumus, et kirjutan iga päev üles viis asja, mille eest olen tänulik. See tekitab positiivse meeleolu,” selgitas Konta. „Kui mul on olnud kehv päev või olen vanematega tülitsenud, pean endale meelde tuletama, et alati on ju midagi, mille üle tänulik olla. See on perspektiivi küsimus.” „Usun protsessidesse. Ilmselt pidin kõiki neid kogemusi kogema, raskusi ja takistusi ületama, et jõuda sinna, kuhu eelmise aasta suvel jõudsin,” jätkas ta. „Pidin õppima, kuidas end ebamugavas olukorras mugavalt tunda. Tegema kindlaks, et neid asju, mida saan kontrollida, teen hästi. See kõik tõi mulle naudingu tagasi.”

S lämmiturniiri poolfinaalis Mullusest US Openist veelgi muljetavaldavam oli Konta teekond tänavustel Austraalia lahtistel, kus ta varem polnud kordagi põhitabelisse pääsenud, ent nüüd alustas kaheksandana asetatud Venus Williamsi alistamisega ja liikus settigi kaotamata kaheksandikfinaali, kus sai jagu venelanna Jekaterina Makarovast, veerandfinaalis lõpetas ta kvalifikatsioonist alustanud hiinlanna Zhang Shuai muinasjutulise turniiri.

Mul vedas, et on selline tiim, kes tegi mulle selgeks, et jäävad minuga ka siis, kui saavad vähem raha. „Kui aus olla, siis mul pole tulemuste osas mingeid eesmärke. Minu jaoks on kõige tähtsam see teekond. Tahan, et iga kord, kui lähen väljakule, saan pärast öelda, et andsin endast parima. Kui suudan seda pidevalt teha, saan öelda, et olen olnud edukas. Ma ei saa tulemusi kontrollida, küll aga saan kontrollida enda pingutust,” arutles Konta. „Tuletan endale tihti meelde, et mu vastased näevad sama palju vaeva kui mina. Mõnel päeval kaotan ja sellest pole midagi hullu. Ma ei mõõda end edetabelikoha järgi.” „Võidud ja kaotused pole elu ja surma küsimus, niimoodi oleks väga raske elada. Kui keskendusin mängu nautimisele, mitte tulemusele, hakkasin paremini mängima,” lisas ta. „Ärge saage minust valesti aru, ma olen äärmiselt tagasihoidlik inimene ja tänulik kõige eest, mida olen saavutanud. Tean, mida tennis mu perele tähendab, nad on minuga olnud nii headel kui halbadel aegadel. Aga kui rääkida, mida tähendab tennis minu jaoks, siis ma lihtsalt naudin, et saan oma unistusi ellu viia. Kui olin väike tüdruk, unistasin suure slämmi turniiri võitmisest ja maailma esinumbriks saamisest. See unistus jääb minuga karjääri lõpuni.”

SUVI 2016

ME IS TRIK LAS S

SUVI 2016

ME IS TRIK LAS S

Kevin Anderson Hiline ärkaja

Lõuna-Aafrika Vabariigi esitennisisti, mullu sügisel esmakordselt maailma esikümnesse kerkinud Kevin Andersoni karjäär pole olnud kuigivõrd särav või plahvatuslik, pigem jõudis ta visa töö ja stabiilsuse abil ning ilma suurte võitudeta 30. sünnipäeva künnisel tipu lähistele. tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix, internet

nderson paistab tipptennisistide seas silma pikkusega (203 cm), ent pole päris esimene – TOP 50 seas edestavad lõuna-aafriklast Ivo Karlovic ja John Isner. Mida head annab pikkus, on tennise asjatundjaile selge: need kolm mängijat olid mullu ainsad, kes hooaja jooksul lõid üle 1000 serviässa. Anderson sai sellega esmakordselt hakkama. „Ma ei ole ässade üle arvet pidanud, seepärast tegi uudis rõõmu,“ sõnas Anderson. „Arvan, et kaasa aitas taseme üldine paranemine, tänu millele püsisin turniiridel kauem konkurentsis ja sain rohkem mänge.“ Andersoni arvates annab pikkus tennisistile eelise. „Kasv tagab hea pallingu, ent pärsib liikumist ja üldist osavust. Neid omadusi saab aga raskete treeningute abil parandada, kuid lühikesel mehel pole kunagi võimalust nii hästi servida. Seega on mul head geenid!“ arvas Anderson.

Valis varajase profikarjääri asemel ülikooli Kui juba tuli juttu geenidest, siis Kevin sündis Lõuna-Aafrika suurimas linnas Johannesburgis üsna jõukas peres – ema ja isa töötasid inseneridena, hiljem siirdus isa hotelliärisse. Kevini noorem vend Gregory mängis tennist Kentucky Ülikoolis, pärast õpingute lõppu töötab ta New Yorgis treenerina. Kevin alustas tennisega 6-aastaselt ja oli selle kõrval tugev ka 800 m jooksus, kus ta eakaaslaste seas esikohti noppis. 12-aastaselt saadeti Kevin esmakordselt Tennis Europe tuurile. Sellest võistlusreisist jäid poisile sügavad mälestused – meeldis nii võistlus ise kui sellega kaasnev maailma avastamine. Andersoni noortekarjäär kujunes keskmiselt heaks. Juunioride slämmiturniiridel pääses ta vaid korra 2. ringi (Wimbledon 2004), on võitnud 2. kategooria turniiri kodumaal Pretorias ja jõudnud Saksamaal 1. kategooria turniiri finaali. ITF-i juunioride edetabelis kerkis Anderson parimana 28. kohale. Võrdluseks:

Eesti noorte esireketi Kenneth Raisma tulemustele jäävad Andersoni omad alla. Kuigi 17-aastaselt mängis Anderson esmakordselt meeste ITF-i profiturniiril, valis ta karjääri jätkamise USA-s Illinoisi Ülikoolis, mis tähendas, et tõus proffide seas lükkus tulevikku. Tugeva mängijana pääses Anderson kolmel hooajal USA üliõpilasmeistrivõistluste finaalturniirile, kus ta võitis paarismängu (2006) ja jõudis üksikmängus poolfinaali (2007). Siis tegi Anderson otsuse: loobus ülikooli viimasest aastast ja asus täisprofiks.

MEIST R IK LA SS

K odumaa esireket Võib-olla oleks väljend „hiline ärkaja“ isegi ebaõiglane, sest üliõpilasena ei saanudki Anderson edetabelis tõusta, ent ka profikarjääri algus ei läinud libedalt. Kerkinud 2007. aasta lõpuks ATP 221. kohale, „põikas“ Anderson korraks (2008 suvi) esisajasse, ent lõplikult kinnitas seal kanda alles 2010. aasta aprillis – kuu enne 24. sünnipäeva. LAV-i esireketiks tõusis Anderson juba 2008. aastal, sest kunagise tugeva tenniseriigi tase oli dramaatiliselt langenud. Temast sai kodumaa tennise peamine lootus. „Edenesin stabiilselt,“ leidis Anderson mulluses intervjuus. „Mul oli juba 2008. aastal häid tulemusi, kui jõudsin Las Vegases kvalifikatsioonist finaali ja võitsin Miamis Novak Djokovici. See lisas enesekindlust ja töötahet. Igal hooajal leidsin mängus uusi elemente, mida parandada ja õnneks on töö toonud ka tasu.“ Andersoni arvates mängis taseme tõusus ülitähtsat rolli füüsiline ettevalmistus, eriti vastupidavuse areng. „Profina tuleb sul vastu pidada viis setti. Sama tähtis on ka jõu, painduvuse ja kiiruse arendamine. Tennisest on saanud väga füüsiline mäng,“ leidis Anderson. 2011. aastal võitis Anderson Johannesburgis karjääri esimese ATP turniiri ja kerkis edetabeli 59. kohalt 40ndaks. Uut hüpet ei tulnud, LAV-i esireket pendeldas kaks aastat neljandas kümnes, ehkki 2012 veebruaris lisandus turniirivõit Delray Beachis. Andersoni lemmikväljakukatteks kujunes hardcourt – tänaseni on ta mänginud 11 ATP turniiri finaalis ja neist ainult kahel korral muul kattel.

N ädalaks esikümnesse Slämmiturniiril polnud Anderson enne 2013. aastat jõudnud kordagi 3. ringist kaugemale. Anderson peab ennast perfektsionistiks ning tema sõnul on see kohati seganud. „Töötan pidevalt kõigi oma mänguelementide kallal ning jätkan tööd samamoodi, kuigi mõnikord võiksin tunda rahulolu, et olen niigi palju saavutanud,“ rääkis Anderson mullu. „Mängudes osutab perfektsionism mõnikord karuteene,“ jätkas Anderson selgitamist. „Tunnen, et ma ei mängi päris nii nagu tahaksin. Peaksin selle unustama ja keskenduma ainult mängu võitmisele. Raiskan vaimset energiat, kui pidevalt mängu ajal mõtlen, kuidas

„Püüan lihtsalt hästi käituda, kui väljakule astun.“

/A nd e rs o n sp o rdi m e h e likkus e st

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Kevin anderson Sündinud: Pikkus ja kaal: Koht maailma edetabelis: Parim koht maailma edetabelis: Alustas profikarjääri: Parim saavutus slämmiturniiridel: ATP turniirivõite: Karjääri auhinnaraha: ATP Mängijate Nõukogu liige: Reket: Riietus ja jalanõud: Abiellus: Hobid:

18. mai 1986 203 cm, 89 kilo 20. 10. (12. oktoober 2015) 2007 veerandfinaal (2015 US Open) 3 6 834 710 dollarit alates 2012 juuni Srixon Lotto 26. november 2011, abikaasa Kelsey O’Neal-Anderson golf, kitarrimäng, lugemine, seiklusmatkad

seda või toda lööki paremini sooritada ja mida peaks veel treeningul harjutama.“ Kuigi Anderson ise leiab, et edu pant on oma mängule keskendumine, palkas ta 2013. aasta lõpus treeneriks Neville Godwini, kelle peamine ülesanne seisnes profituuri ohtlikemate vastaste mängu analüüsimises. „Hea tiimi moodustamine oli oluline samm teel maailma esikümnesse,“ leidis ta. TOP 10 sekka Anderson tõesti jõudis – seni üheks nädalaks (!). See sündis mullu 12. oktoobril pärast ebaõnnestunud Tokyo turniiri, kus ta avaringis Gilles Mullerile kaotas. Aga niisugune see edetabeli matemaatika on, et vahel võid midagi ka sel viisil saavutada. Samas jõudis Anderson nädal hiljem Šanghai Mastersil veerandfinaali (alistas Kei Nishikori), aga hoopis langes koha võrra. Spetsiaalse TOP 10 mängijate karika sai Anderson kätte kuu aega hiljem Pariisis. „Üks kauaaegsetest unistustest täitus,“ sõnas Anderson karikat vastu võttes. „See on oluline tähis, millele tennisist juba noorena mõtleb. Kui lõpetasin ülikooli, seadsin eesmärgiks TOP 100 sekka pääsu, aga alateadvuses kummitas ikkagi mõte esikümnesse jõudmisest. Ehkki edetabelikoht on tulemuste peegeldus, pean karika saamist hooaja tippsündmuseks.“

E simene v eerandfinaal ja spordimehelikkuse auhind Mida siis Anderson mullu saavutas? Lõuna-aafriklane oli 2015. aasta hooajal mitme sündmuse keskpunktis. Alates 2013. aasta Australian Openist kuni 2015 Wimbledonini oli Anderson mänginud slämmiturniiridel seitse korda 1/8 finaalis.

ME IS TRIK LAS S

Kevin Anderson Hiline ärkaja

MEIST R IK LA SS

„Püüan lihtsalt hästi käituda, kui väljakule astun.“

/A nd e rs o n sp o rdi m e h e likkus e st

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

ME IS TRI KLAS S

Kadestamisväärne stabiilsus? Jah, aga tahaks rohkemat! Samm edasi oli mullune US Open, kus Anderson lõpuks ka kõva pähkli katki hammustas, kui sai kaheksandikfinaalis neljas setis jagu Andy Murrayst. Võimalik, et sellele järgnes pingelangus, sest veerandfinaalis kaotas Anderson Stan Wawrinkale koguni 4:6, 4:6, 0:6. Siiski oli Anderson pärast Wayne Ferreirat (1992) esimene lõuna-aafriklane, kes jõudnud US Openi veerandfinaali. „Veerandfinaali jõudmine oli üks pikaajalisi eesmärke,“ tunnistas Anderson. „Kohtumine Murrayga oli heatasemeline, seetõttu olen eriti rahul, et taolise mänguga sain tõkkest üle.“ Andersoni rõõmustas ka teine tunnustus: LAV-i esireket teenis US Openi spordimehelikkuse auhinna, mille aasta varem oli võitnud Roger Federer. „Kõigi profituuri mängijate seas paistab Kevin isegi kõige ägedama võitluse hetkedel silma oma väärika käitumise ja vastase austamise poolest,“ sõnas USA Tenniseliidu tegevjuht Katrina Adams laureaadi valikut põhjendades. Anderson oli meeldivalt üllatunud, et auhind anti nagu „mitte millegi eest“: „Püüan lihtsalt hästi käituda, kui väljakule astun.“

„Profina tuleb vastu pidada viis setti. Sama tähtis on ka jõu, painduvuse ja kiiruse arendamine. Tennisest on saanud väga füüsiline mäng.“ / K e vin A nd e rs o n

Vigastused mõjutavad tänav ust hooaega Anderson teenis palju kiidusõnu ka Wimbledonis, kui ta hilisema võitja Djokovici 1/8 finaalis katastroofi äärele mängis. Serblane võitis lõpuks 6:7, 6:7, 6:1, 6:4, 7:5 ja see kohtumine nimetati ATP aasta come-back’iks. Võidujärgses kommentaaris andis Djokovic muu hulgas väga hea iseloomustuse Andersoni pallingu ohtlikkusele: „See oli kindlasti üks mu raskemaid võite Wimbledoni karjääris. Kevin mängis hästi kogu kohtumise. Ta servib väga efektiivselt ning tema pallingut on raske lugeda, sest ta viskab palli alati ühtmoodi õhku – olenemata, kuhu ta selle suunata kavatseb. Muruväljakul on ta sellise servi ja agresiivse tagajoonemänguga kõigile ohtlik vastane. Kuni viimase punktini ei olnud ma kindel, kas suudan võita,“ iseloomustas Djokovic. Mullu võitis Anderson ka Winston-Salemis oma kolmanda ATP turniiri, kuid mees ise peab US Openi veerandfinaali kõrval teiseks paremaks saavutuseks Queen’s Clubi muruturniiril finaali jõudmist. ATP punktide poolest see oligi parem – vastavalt 300 ja 250. „Queen’si turniiril tundsin, et mängin ideaalilähedast tennist,“ ütles Anderson. Tänavuseks hooajaks seadis Anderson eesmärgi slämmiturniiridel vähemalt korrata mullust saavutust ja jõuda Londoni aastalõpu finaalturniirile, mis tähendaks maailma 8 parema seas olemist. Paraku pole 18. mail 30. sünnipäeva tähistanud Anderson kuhugi edenenud. Vahele on seganud spordis nii tavaline tegur – vigastused. Seda isegi mitmuses, sest Australian Openil andis Anderson avaringis loobumisvõidu õlavigastuse, veebruaris Delray Beachis aga hüppeliigese vigastuse tõttu. Ära jäid Indian Wellsi ja Miami suurturniirid. 17. märtsil postitas Anderson Instagramis foto, kuidas ta pärast hüppeliigese kergemat sorti lõikust haiglavoodis lebab.

Abiellus ülikooliaegse kallimaga Ligi viis aastat on Kevin Andersoni tuuril saatnud abikaasa Kelsey, kellega ta tutvus Illinoisi Ülikolis õppimise ajal. Kelsey O’Neal kuulus ülikooli golfitiimi, kuid temast profisportlast ei saanud ja nüüd on ta pühenunud mehe abistamisele. „Meil on koos lõbus,“ ütles Kelsey, kes pea kõigil turniiridel kaasas käib. „Teiste silmis pole see ilmselt tüüpiline abielu, kuid meil ta toimib hästi.“ Kevini sõnul aitab Kelsey hoida positiivset meeleolu, kui ta perfektsionismi soovi tõttu liialt masendusse vajub. „Kelsey aitab siis tuju üleval hoida ja meenutab mulle, mida olen saavutanud. Ehkki loomulikult soovime mõlemad, et mängiksin veel paremini,“ ütles Kevin. Anderson on üks sellistest tennisistidest, kes võistlusreisidel püüab alati leida aega kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks. Näiteks Winston-Salemi võiduka turniiri ajal käisid nad koos Kelseyga tutvumas linna esmaasustuse (1766) vabaõhumuuseumiga, kus neile muu hulgas näidati ka vanaaegset leivaküpsetust. „Olen siin mitu korda mänginud ega teadnudki, et selline imeline paik eksisteerib. Tuuril on peamine mängida hästi tennist, kuid tore on võistlusreisidest ka teistsuguseid mälestusi ammutada,“ rääkis Anderson, kelle üks hobi on seiklusmatkad.

www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

ME IS TRI KLAS S

„Profina tuleb vastu pidada viis setti. Sama tähtis on ka jõu, painduvuse ja kiiruse arendamine. Tennisest on saanud väga füüsiline mäng.“ / K e vin A nd e rs o n

www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

ajalugu

Margaret Court Wimbledoni turniiril 1970. aastal, mil ta slämmi välja mängis.

kõik üsna libedalt. Siis tuli aga mängu kõikvõimas juhus, seekord paraku miinusmärgiga, ja ta sai üllatuskaotuse Roberta Vincilt, keda tennisemaailmas tuntakse eelkõige hea paarismängijana (üksikmängus on karjääri jooksul võitnud 9 WTA tiitlit aga paarismängus 29). Käesoleval sajandil on samuti kolme suurvõiduni hooajal jõudnud kolm korda Roger Federer (aastatel 2004, 2006 ja 2007), kaks korda Novak Djokovic (2011 ja 2015), ühe korra Rafael Nadal (2010) ja korra veel ka Serena Williams (2002). Nimetatud aastatel aga intriig ei jõudnud suureks paisuda, sest võit libises neil käest juba Melbourne’is või teisel turniiril Pariisis. Intriig kogub hoogu ka alanud hooajal, sest Novak Djokovicil õnnestus viimaks ometi võita Pariisis, kui Federer jäi eemale ja Nadal loobus pärast teist ringi. Äkki see ongi Djokovici jaoks eelpool kirjeldatud hea juhus? Seda näitab aeg.

Donald Budge oli esimene, kes Suure Slämmi välja mängis. See sündis 1938. aastal.

Suur Slämm tipptennisisti suurim unistus

L av er – ainus kahekordne

Kahtlemata on nelja suurturniiri – Austraalia, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA lahtised meistrivõistlused – võitmine samal hooajal, mida on hakatud nimetama Suureks Slämmiks, iga tipptennisisti unistuste unistus.

imetus Suur Slämm on arvatavasti võetud üle bridžimängust. Kes seda kaardimängu valdab, see teab, kui harva õnnestub seda välja pakkuda ja veel harvem välja mängida. Suur Slämm tennises ei tähenda mitte ainult suurimat punktilisa reitingutabelisse ja eriti kopsakat auhinnaraha. See saavutus jäädvustab tennisisti nime igavesti maailma tennise ajalukku.

Universaalsus aitab slämmini Suurt Slämmi välja mängida on äärmiselt raske. Esiteks, selleks peab tennisist

olema 100% universaalne ja mängima võrdselt hästi kolmel erineval väljakukattel. Näiteks Pete Sampras ja Boris Becker ei võitnud kordagi Pariisi liivaväljakutel, Ivan Lendl ja Mats Wilander Wimbledoni murul, suur Björn Borg aga kõval sünteetilisel kattel New Yorgis ja Melbourne´is. Teiseks, selle saavutamine eeldab tennisistilt tippvormi õiget ajastamist neljal korral aastas (täpsemini isegi 9 kuu jooksul). See on aga äärmiselt raske ülesanne, mõne spetsialisti arvates kaasaja tennises, kus konkurents maailmas enneolematult tihe, isegi võimatu.

tekst/Jaak Ulman fotod/Scanpix

Samas ei tohi aga unustada, et tennises mängib aeg-ajalt otsustavat rolli ka juhus (soodsalt loositud turniiritabel, mõne potentsiaalse favoriidi ootamatu kaotus esimestes ringides või trauma, ilmast tekkivad mängupausid jne.). Ja nii ootavad tennisehuvilised aastast aastasse ikka endiselt igatsusega seda tennise suursündmust, sest viimati mängis Suure Slämmi välja Steffi Graf ja see juhtus tervelt 28 aastat tagasi. Möödunud hooajal, 2015. aastal oli intriig õhus kuni viimase suurturniirini New Yorgis. Serena Williamsil oli enne seda juba kolm suurvõitu käes ja poolfinaalini läks tal ka seal www.ajakiritennis.ee

Rod Laverit, kelle nime kannab praegu Australian Openi peaväljak, nähakse tennisevõistlustel veel tänagi. Ta on ainus kahekordne slämmivõitja.

SUVI 2016

Kuidas on aga olnud lood Suure Slämmiga läbi enam kui saja-aastase tennise ajaloo? Peab siiski kohe täpsustama, et turniirivõitudest Suure Slämmi kontekstis saab rääkida alates aastast 1905, kui tehti algust Austraalia lahtiste meistrivõistlustega (naised isegi hiljem). Ka Prantsusmaa meistrivõistlused olid mõnda aega kinnised, kuigi neid peetakse juba alates 1891. aastast. Aastatel enne I maailmasõda raskendasid selle ihaldatud eesmärgi saavutamist kindlasti ka kesised reisimise võimalused. Oli terve rida silmapaistvaid mängijaid, kes võidutsesid pidevalt kodustel meistrivõistlustel, kuid üle ookeani(de) turniiridele ei reisinud. Nii võitis Molla Bjurstedt 9 korral ja Bill Larned 7 korral USA meistrivõistlused, Wimbledonis võitsid Dorothea Douglass 6 korral ning Laurie ja Reggie Doherty kahe peale kokku 9 korral. Jeanne Matthey krooniti 5 korral ja

ajalugu

Margaret Court Wimbledoni turniiril 1970. aastal, mil ta slämmi välja mängis.

Donald Budge oli esimene, kes Suure Slämmi välja mängis. See sündis 1938. aastal.

Suur Slämm tipptennisisti suurim unistus

L av er – ainus kahekordne

Universaalsus aitab slämmini Suurt Slämmi välja mängida on äärmiselt raske. Esiteks, selleks peab tennisist

tekst/Jaak Ulman fotod/Scanpix

Rod Laverit, kelle nime kannab praegu Australian Openi peaväljak, nähakse tennisevõistlustel veel tänagi. Ta on ainus kahekordne slämmivõitja.

SUVI 2016

ajalugu

Max Decugis 8 korral võitjaks Pariisis. Austraalias oli tase ühtlasem ning seal keegi neil aastatel eriti ei domineerinud. Suurem rahvusvaheline vastasseis algas 1920ndatest aastatest (reisimiseks ilmusid lennukid) ja see vaibus vaid II maailmasõja aastatel. Meestest mängis esimesena Suure Slämmi välja ameeriklane Donald Budge 1938. aastal. Järgmisena õnnestus see vägitegu austraallasel Rod Laveril, kuid alles 1962. aastal. Laver kordas sama saavutust veel 1969. aastal ja rohkem ei olegi ajaloost leida nii vägevaid (või õnnelikke) tennisiste, kes kahel korral slämmini oleksid jõudnud. Peale eelpool nimetatud Federeri, Nadali ja Djokovici on samal aastal võitnud kolm turniiri veel 8 meest: Jack Crawford (1933), Fred Perry (1934), Tony Trabert

Esimese naisena saavutas slämmi Maureen Connolly.

Suure Slämmi arvestust peetakse ka paarismängude osas aga ka juunioride turniiride võitjate seas. Kolmes paarismänguliigis on õnnelikke võitjaid seitse (osa neist erinevate partneritega): Margaret Court, Ken Fletcher, Frank Sedgman, Ken McGregor, Maria Ester Bueno, Owen Davidson ja Gigi Fernandes. Juunioride Suure Slämmi on välja mänginud ainult rootslane Stefan Edberg 1983. aastal. Just sel aastal leidis US Openil aset traagiline sündmus, kui Edbergi ebaõnnestunud servi tagajärjel sai palliga surmava tabamuse joonekohtunik Dick Wertheim.

ESITLEB

BATAVALI E E SE M IG GIN Õ K HENDRICK’S on a i n u s dž i n n , m id a o n t ä i e n d a t u d

Nii ootavad tennisehuvilised endiselt igatsusega seda tennise suursündmust, sest viimati mängis Suure Slämmi välja Steffi Graf 28 aastat tagasi.

KURGIEKSTR A KTI JA ROOSILEHTEDE ÕLIGA, saades meeldivalt värskendava DŽINNI veetleva õite aroomiga.

(1955), Lew Hoad (1956), Ashley Cooper (1958), Roy Emerson (1966), Jimmy Connors (1974) ja Mats Wilander (1988).

G rafi kuldne slämm Naistennisistidest õnnestus Suur Slämm esimesena välja mängida USA mängijal Maureen Connollyl 1953. aastal. Austraallannal Margaret Smith-Courtil läks korda võita neli suurturniiri 1970. aastal ja seni viimasena võttis kõik ihaldatud trofeed Steffi Graf 1988 aastal, kusjuures ta võitis samal aastal ka olümpiakulla. Seda saavutust on nimetatud ka kuldseks Suureks Slämmiks. Kolme suurturniiri võiduga olid sunnitud piirduma Helen Wills (1928, 1929 ja 1930), Margaret Court (1962, 1965 ja 1973), Billie Jean King (1972), Martina Navratilova (1983 ja 1984), Steffi Graf (1989, 1993, 1995 ja 1996), Monika Seleš (1991 ja 1992), Martina Hingis (1997) ja Serena Williams (2002 ja 2015). Seega on üksikmängus teinud Suure Slämmi vaid kaks meest ja kolm naist ning ega kolme turniiri võitjaidki eriti palju ole – 11 meest ja 8 naist. Kõige paremini on õnnestunud oma karjääri vältel sportliku vormi ajastada Steffi Grafil, kes tundis end võrdselt hästi kõigil kolmel väljakukattel.

Steffi Grafil õnnestus Kuldne slämm: neli suurturniiri pluss olümpiavõit.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist! www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

HENDRICKS. EE

ajalugu

Esimese naisena saavutas slämmi Maureen Connolly.

ESITLEB

BATAVALI E E SE M IG GIN Õ K HENDRICK’S on a i n u s dž i n n , m id a o n t ä i e n d a t u d

Nii ootavad tennisehuvilised endiselt igatsusega seda tennise suursündmust, sest viimati mängis Suure Slämmi välja Steffi Graf 28 aastat tagasi.

KURGIEKSTR A KTI JA ROOSILEHTEDE ÕLIGA, saades meeldivalt värskendava DŽINNI veetleva õite aroomiga.

(1955), Lew Hoad (1956), Ashley Cooper (1958), Roy Emerson (1966), Jimmy Connors (1974) ja Mats Wilander (1988).

Steffi Grafil õnnestus Kuldne slämm: neli suurturniiri pluss olümpiavõit.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist! www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

HENDRICKS. EE

väljaspool platsi

tekst/Ajakiri Tennis fotod/Scanpix

väljaspool platsi Ana Ivanovic, särav nagu alati, Roland Garrose avamispeol.

Seiko ja Novak Djokovic –

Prantsuse tennisemusketär Henri Leconte kaaslasega.

perfektsed partnerid tekst/Ajakiri Tennis foto/Scanpix

Kui öelda, et Novak Djokovic lööb sama täpselt nagu töötab Seiko kell, siis see pole päris sobiv reklaam, sest kell on ikkagi palju täpsem. Ometi on maailma esireket juba kolmandat aastat Seiko reklaaminägu ja see koostöö kindlasti toimib mõlemapoolselt.

B Johanna Konta teenis brittidelt aasta naissportlase auhinna.

Petra Kvitova paistis silma Roland Garrose peol, aga liivaväljakul ebaõnnestus taas.

56 56

alti Kella OÜ juhatuse liige Richard Õunap kinnitas, et Djokovic on Seiko jaoks üks parimaid võimalikke koostööpartnereid, sest kuulsat tennisisti tuntakse pea kõigis maailma maades. Ka Eestis saab Seikot reklaamida Novak Djokovici isiku abil. Kolmeaastane leping Seiko ja Djokovici vahel sõlmiti 2014. aasta jaanuaris vahetult enne Australian Openit. Seda turniiri serblane ei võitnud, kuid alates lepingu sõlmimisest on ta saanud esikoha kuuel suure slämmi turniiril kümnes võimalikust ja tõestanud, et praegu on ta vaieldamatult parim. Djokovic aga ei kavatsegi saavutatul peatuda, sest tema eesmärk tennises on perfektsus – sama, mis ka Seiko kella tootjatel. Mõlema eesmärk on säilitada liidri staatus, vastavalt tenniseväljakul ja kellaturul ning olla „ühe sammu võrra teistest ees“ nagu kõlab Seiko reklaamlause. „Meil on suur au, et Novak valis Seiko oma partneriks järgneva kolme aasta jooksul. Imetleme Novakit kui tennisisti, aga ka kui suurt isiksust, kes omab erinevaid huvisid ja mitmekülgset elustiili,“ ütles Seiko korporatsiooni president Shinji Hattori lepingu allakirjutamisel. „Me ei saa aidata Novakil võita tennisekohtumisi, kuid võime tema elu mugavamaks teha igas aspektis. Oleme valmistanud Novaki jaoks spetsiaalse kellade seeria, mida ta saab kanda oma elu erinevates olukordades.“ Treeningute ajal kannab Djokovic kella Sportura kronograafide kollektsioonist, aga näiteks pidulikel üritustel või õhtustel väljaskäikudel kella nimega Premier Kinetic Perpetual. Reisimise ajaks on Djokovicile sobiv aga Seiko üks uusimaid tooteid Astron GPS Solar, mis omab ka GPS-süsteemi ja esimese kellana maailmas töötab ainult valguseenergial.

Maria Šarapova külastab endiselt glamuuriüritusi, aga tenniseplatsilt peab kaheks aastaks eemale jääma.

Maailma 4. reket Rafael Nadal jättis oma lemmikturniiri seekord pooleli.

www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Novak Djokovic võidab aina karikaid ja fotol paistab alati ka Seiko kell.

Pärast 2015. aasta Wimbledoni finaali ilmus ühel kelladele pühendatud veebiküljel artikkel, kuidas Seiko alistas Rolexi. Finaalis Roger Federeri alistanud Djokovic kandis randmel kella nimega Seiko Astron GPS Chronograph Novak Djokovic Limited Edition ning seda on näha ka fotodel, kus võitja karikat hoiab. Federer on aga Rolexi reklaaminägu ning see firma sponsoreerib ka Wimbledoni turniir. Ehk siis Djokovic sai võidu „võõral väljakul“.

Djokovic aga ei kavatsegi saavutatul peatuda, sest tema eesmärk tennises on perfektsus – sama, mis ka Seiko kella tootjatel. Seiko on tuntud kui paljude spordivõistluste ametliku ajamõõtjana. Olümpiamängudel oli Seiko esimest korda esindatud 1964 Tokyos ja pärast seda veel viiel olümpial. Kellakompanii on asutatud juba nii ammu kui aastal 1881. Eestis toetab Seiko purjetamist. Avamerepurjetamise karikasari, mis tänavu avati 1. mail Pirital, kannab nime Seiko Cup. Seiko kellad on Eestis müügil sellistes kauplustes: Goldtime kauplused üle Eesti, Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Timesquare kauplused Tallinnas.

väljaspool platsi

tekst/Ajakiri Tennis fotod/Scanpix

väljaspool platsi Ana Ivanovic, särav nagu alati, Roland Garrose avamispeol.

Seiko ja Novak Djokovic –

Prantsuse tennisemusketär Henri Leconte kaaslasega.

perfektsed partnerid tekst/Ajakiri Tennis foto/Scanpix

B Johanna Konta teenis brittidelt aasta naissportlase auhinna.

Petra Kvitova paistis silma Roland Garrose peol, aga liivaväljakul ebaõnnestus taas.

56 56

Maria Šarapova külastab endiselt glamuuriüritusi, aga tenniseplatsilt peab kaheks aastaks eemale jääma.

Maailma 4. reket Rafael Nadal jättis oma lemmikturniiri seekord pooleli.

www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Novak Djokovic võidab aina karikaid ja fotol paistab alati ka Seiko kell.

persoon

Rene Varek: kui sa ei unista suurelt, siis eesmärgid ei täitu

Tennist harrastavad Eestis väga erineva taustaga inimesed. Ajakiri Tennis püüab seda spektrit võimalikult laialt ka lugejateni tuua. Meie seekordne vestluskaaslane on sportliku ja aktiivse eluviisiga ärimees Rene Varek. tekst/Toomas Kuum fotod/Scanpix, erakogu

ene Varek on Amserv Grupi AS tegevjuht. Amserv Grupp on Baltikumi juhtivaid autofirmasid, kes müüb ja teenindab Eestis ja Lätis Toyota, Lexuse, Opeli, Peugeot' ja Hyundai automarke. Toyota on Eestis turuliider ja Amservil on selles suur roll. Firma on Toyota autosid müünud juba ligi 25 aastat. Lexus, Opel, Peugeot ja Hyundai omavad oma segmentides häid müügitulemusi. Amservil on Eestis ja Lätis kokku 11 automüügiesindust ja teenindust. 2015. aastal müüs Amserv kokku ligi 7000 sõidukit, millest 2/3 olid uued ja 1/3 kasutatud autod. Varasemalt on Rene olnud kaua tegev raudtee- ja logistikaärides ning seda nii Eestis kui Venemaal. Enne raudteeärisse sukeldumist juhtis Rene 10 aastat suure alkoholikontserni Ida-Euroopa regiooni. Kohtusime enne intervjuud tenniseväljakul ning sportlikku hinge ja hasarti oli Rene puhul kogu aeg tunda.

„Tennise eelis on tema mängulisus ja vaimse tugevuse treenimine.“

Mis Sind köidab tennise juures? Eelkõige, et tegemist on intelligentse mänguga. Siin ei loe ainult füüsiline ettevalmistus. Pallipaigutus ja läbimõeldud tegevus on tennises sageli tähtsam, kui näiteks löögitugevus või jooksukiirus. Tennis on põnev ja nüansirikas mäng. See, kes võidab rohkem punkte või geime, ei pruugi kogu mängu võita. Tennises köidab mind keskendumise vajadus – sa ei saa hetkekski ennast lõdvaks lasta või muule mõelda. See aga on just minu suur nõrkus – mõtlen sageli üle või mõtted uitavad muudel radadel. Kui keskendun korralikult ja suudan muu maailma välja lülitada, tuleb mäng paremini välja. Kas kuulud mõnda tenniseklubisse? Kas selline organiseerumise vorm annab midagi juurde? Olen Tenniseklubi XO liige. Suhteliselt värskelt, kuigi klubiliikmetega olen juba suhelnud kaua aega. Klubiline kuuluvus võimaldab erinevaid mängupartnereid valida ja osaleda põnevatel turniiridel. XO klubil on turniiride korralduse tase kõrge ja neil on alati mõnus kaasa lüüa. Lisaks sportlikule poolele on tähtsad ka seltskondlikud spordivälised koosviibimised ja üritused. Klubis saab suhelda toredate ja huvitavate inimestega, kes tegevad erinevates eluvaldkondades.

Sind on tenniseplatsil nähtud ikka aastaid – millal alustasid? Toksinud olen lapsepõlvest saadik, teadlikult alustasin kümmekond aastat tagasi, kui tegin esimese treeningu treeneriga. Vahepeal Eestist ära olles tekkis umbes 2-3-aastane paus. Nüüd proovin ikka paar korda nädalas mängima jõuda.

Oled tegutsenud mitmes ärivaldkonnas, räägi lähemalt. Viimased 1,5 aastat olen tegev autonduses - Amserv Grupi tegevjuhina – enne seda ligi kümme aastat transpordi ja logistika valdkonnas. Seda nii Eesti kui Venemaa Raudtee struktuurides. Raudteeäri ja logistika on olnud päris põnev ja kogemusterohke valdkond. Sain kogeda erinevaid väljakutseid ja realiseerida ennast pingelistes ja suurtes projektides. Enne logistikaperioodi oli mul omakorda üle 10-aastane kogemus alkoholi turustamises. Just see aeg andis mulle hea pildi rahvusvahelise äri mõõtmetest ja spetsiifikast ning on aidanud edaspidises töös. Palju sõbrad ja head tuttavad, mentorid ja õpetajad, jäävad just sellesse perioodi. Kas on mingi salapärane seos, miks paljud ärimehed valivad sportlikuks harrastuseks tennise või golfi? Ise arvan, et pole tänu tennisele äris edukam või vähem edukam olnud. See pole otseselt mõjutanud mingite tehingu sõlmimist. Kuid kaudselt on olnud abiks inimestega parema suhte saavutamiseks ja suhtlusvõrgustiku arendamiseks. Suheldes inimestega pärast mängu on sul lihtsam leida nendega kontakti, millel omakorda võib teatav mõju olla edasises asjaajamises. Tänapäeval enam väga „klubilist“ ärikorraldust pole, samas tennises vajalik distsipliin ja enesevalitsamine arendab inimeses voorusi, mis tulevad nii elus kui äris kasuks. Keskendumine, vastasmängija tegevuse etteaimamine ja paljud muud faktorid annavad võimaluse nii enesearenguks kui edu saavutamiseks ükskõik millises eluvaldkonnas. Kas sportimine on ärimeestele hea „mahalaadimise“ viis? Võimalik... Pigem on nii, et viimase 20 aastaga on elutempo kordades kasvanud ning kui sa pole heas füüsilises ja vaimses vormis, siis ei suuda ise asju hallata ja juhtida. Seetõttu pole vaja imestada, et enamik edukaid inimesi on pigem heas füüsilise vormis. Nad lausa peavad mingi füüsilise tegevusega vaba aega sisustama - kes aktiivsemalt, kes vähemaktiivsemalt. Kuna otsuseid tuleb teha kiiresti ja elutempo tänapäeval intensiivne, on füüsiline ja vaimne valmisolek hädavajalik. Näeme palju inimesi erinevatel spordiüritustel, valik on üsna lai – rattarallid, suusa- ja jooksuüritused, palju on

Millistel harrastajate tenniseturniiridel oled käinud ja kas on mõni lemmik? Põhiliselt olen osalenud XO klubi trurniiridel. Tänavu kevadel sattusin osalema ka rahvusvahelisel turniiril Hispaanias. Hõivatuse tõttu pole saanud kõigil turniriidel osaleda, ent lemmikud on Angerjaturniir ja US Open (Urmas Sõõrumaa korraldatav turniir – toim). Eriti head on väljaspool Tallinna korraldatavad turniirid, kus tekib rohkem võimalusi suhtlemiseks ja mängujärgseks „analüüsiks“. Sel aastal korraldan koos paari teise XO klubiliikmega Võsu-Käsmu turniiri, millest loodetavasti kujuneb samuti üks väärikas traditsioon klubi kalendris.

Mis spordialadega oled veel tegelenud? Noorpõlves tegelesin korvpalli ja sulgpalliga. Korvpallis jõudsin kõige kaugemale – B-klassis kutsuti isegi paar korda N. Liidu koondise laagrisse, Eesti noortekoondises olin oma vanuseklassis pidevalt üks põhitegijaid. Medaleid ja karikaid on korvpallis võidetud suurel hulgal. Umbes 13-14-aastaselt pidin tegema valiku kahe ala vahel ja lõpuks kaldusin

korvpalli poole. Noorusaegade treener Erki Õun mängis ise tennist ning tema ja Kalevi tolleaegse terapeudi Urmas Heinmetsa toetusel võttis meie korvpallipunt aeg-ajalt reketid pihku – tennis sobis hommikuse ja õhtuse trenni vaheliseks lõõgastuseks ideaalselt.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

persoon

Rene Varek: kui sa ei unista suurelt, siis eesmärgid ei täitu

„Tennise eelis on tema mängulisus ja vaimse tugevuse treenimine.“

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

persoon

tennise- ja golfimängijaid jne. Tennise eelis on tema mängulisus ja vaimse tugevuse treenimine. Millised omadused on nii ärimeestele kui tennisistile vajalikud läbilöömiseks? Keskendumisvõime, ettenägemise võime, tugev tahtejõud, vastupidavus, enesedistsipliin ja loovus.

„Meie ümber maailm pidevalt muutub, mistõttu tuleb kogu aeg õppida rohkem, kui on muutusi me ümber.“ Oled kasutanud treenereid oma mängutaseme tõstmiseks? Mul on olnud põhiliselt kolm tublit treenerit: Märten Tamla naasmisel USA-st olin tema „portfellis“ üks esimesi harrastajaid, seejärel olen saanud näpunäiteid Ekke Tiidemannilt ja viimased paar aastat korra nädalas Raigo Salustelt. Kõikide puhul on treeningud väga intensiivsed ja nad on oma töös edukad. Mulle sobivad mängivad treenerid, kes lisaks tehnikale panevad rõhku ka mänguliste elementide lihvimisele ja raskete olukordade lahendamisele. Põhilised sparringupartnerid? Põhiliselt olen mänginud oma hea

sõbra Indrek Prantsuga. Oleme ühe väiksema seltskonnaga pidanud 10 aastat järjest turniiri Hispaanias. Pigem mängin siiski erinevate partneritega, mulle meeldib vaheldus. Igaüks mängib isemoodi, kes lööb tugevalt, kes jällegi on rohkem taktikamängija... Ühe partneriga mängides võid kiiresti ära tüdineda. Kes on Sinu lemmiktennisistid, kellele pöialt hoiad? Nooruses fännasin Boris Beckerit, eriti siis, kui ta päris noorena võitis üllatuslikult Wimbledoni – Beckeri hingestatud mäng meeldis mulle tõeliselt, võib-olla tema oligi see, kes mind tennisesse tõi. Mängin seni Beckeri reketitega, mis tänapäeva mõistes on uunikum eelmisest sajandist. Üldse see ajastu – Becker, Ivan Lendl, Stefan Edberg, Michael Stich, Andre Agassi – inspireeris minu „tugitoolitennist“. Praegu vaatan televiisorist tennist palju vähem, pärast Beckeri loobumist polegi suurt lemmikut tekkinud. Roger Federer on muidugi fantastiline eeskuju, omamoodi arvamusliider. Millegipärast ei näi Federer ega tema kaasaegsed nii inspireerivad või huvitavad kui Becker või Borg. 80ndate mängijad olid inimlikumad, sellist teatrit, nagu tegi näiteks John McEnroe, enam kahjuks pole. Tipp on tänapäeval tihedam ja seetõttu enam muule aega pole, „pulli ja pillimehed“ peavad nüüd palju tööd tegema ning ohverdama oma „loovuse“ higile ja pisaratele. Tippspordi tegemiseks peab ikka olema kõva talent. Töömees võidab läbi suure töö ja pisarate, aga talenti peab igas sportlases olema. Minul tennisetalenti palju pole, aga mulle meeldib tennist mängida. Võimalik, et olen talendikas selles, mis mulle jälle emotsionaalselt nõnda palju ei meeldi. Seega tuleb teha kompromiss, kas teha seda, mida loodus on andnud, või tegeleda sellega, mis meeldib ja pakub emotsioone. Olen pigem emotsiooni inimene, kui ratsionaal. Nii äris kui spordis pead midagi tegema, muidu ei jõua kuhugi. Aktiivne tegevus on edasiviivam kui passiivne vegeteerimine. Kui sa ei unista suurelt, siis eesmärgid ei täitu. Minu elu valem: L (i.k. learning) on suurem või võrdne C-st (i.k. change). Meie ümber maailm pidevalt muutub, mistõttu tuleb kogu aeg õppida rohkem, kui on muutusi me ümber. Ainus konstant maailmas on pidev muutus! Kui me ei õpi ja ajaga kaasas ei käi, jääme ajast ja elust maha, ning ei arene edasi. Oled täna tegev autonduses. Mis autod Sind inspireerivad ja kuhu liigub automaailm? Autonduses on saabumas uus ajajärk. Sisepõlemismootorite ajastu hakkab tasapisi otsa saama. Uute keskkonnasõbralike hübriid-, elektri- või vesinikmootorite ajastu koputab kõvasti uksele ja kaugel pole hetk, kus keegi neist domineerima hakkab. Missugune keskkonnasõbralik lahendus osutub edukaks, on praegu veel raske ennustada. Igal lahendusel on omad plussid ja miinused. Lõppkokkuvõttes teeb tarbija otsuse, mis baseerub lahenduse kvaliteedil ja sõiduki hinnal. Ise olen vana kooli mees ja pigem sisepõlemismootoritega sõidukite austaja. Lapsepõlve põriseva unistuse olen realiseerinud ja emotsionaalse inimesena hindan autode puhul pakutavaid sõiduelamusi ning „urinat“ ja „möirgamist“. Samas teadvustan, et pidev fossiilsete kütuste põletamine ei saa sellele „pallile“, mille peal rohkem kui 7 miljardit inimest lulli lööb, hästi lõppeda. Seega peab ka autondus enda panuse andma ja rohelise jalajälje jätma. Usun, et alternatiivenergial põhinevate sõidukite võimule tõus pole enam kaugel.

www.ajakiritennis.ee

Niitvälja – Eesti golfi kodu! Võta aega endale! Alusta golfimänguga see suvi. Golfimängijaks saamise teekonda nimetame Niitväljal Roheliseks Rajaks. See on lähenemine, mille oleme kokku pannud 23aastase kogemuse põhjal ja mille võtmesõna on personaalsus. Rohelisel Rajal olles tegeleme iga inimesega eraldi ja aitame kokku panna just Sulle parima ning mõistlikuima teekonna. SUVI 2016

Kõik saab alguse kolmepäevasest Green Cardi kursusest ja selle hind 2016. aastal on kõigest 99 €.

Vaata täpsemalt www.niitvaljagolf.ee Registreerumiseks võta ühendust info@niitvaljagolf.ee või telefonil 678 0454 61

persoon

www.ajakiritennis.ee

Kõik saab alguse kolmepäevasest Green Cardi kursusest ja selle hind 2016. aastal on kõigest 99 €.

Vaata täpsemalt www.niitvaljagolf.ee Registreerumiseks võta ühendust info@niitvaljagolf.ee või telefonil 678 0454 61

Turniir &T raditsioon

T urniir &T raditsioon

Pärnus jagati

Liviko Cupi võidukarikad

3.-5. juunini Pärnus toimunud harrastajate tenniseturniiril Liviko Cupil jagati võidukarikad kaheteistkümnendat korda.

nam kui 60 ettevõtja ja arvamusliidri hulgast olid oma vanuseklassi võitjad üksikmängudes Marko Mäelt, Toomas Kuum, Sulev Vare, Mati Tänav, Koit Uus ja Enn Kunila. Paarismängudes tulid võitjaks Indrek Sepp – Karla Polli, Gunnar Ervin – Raivo Sündema, Maldar Mäesalu – Toivo Alt ja Enn Kunila – Sven Eving. Põhiturniiril võistlevate meeste kaasadele toimus traditsiooniline naiste paarismänguturniir, mille tänavu võitis tandem Inga-Kai Polonski – Katrin Puusaag. „Tennis toob aegumatult kokku erinevate elualade inimesed ja turniir paneb kõik keskenduma just sportlikule mõõduvõtmisele. Liviko Cupil osalejatega on meeldiv ja sportlikult kasulik ühiselt aega veeta nii palliplatsil kui ka väljaku kõrval kaasa elades,“ ütles turniiri patroon ja ellukutsuja, AS Liviko nõukogu esimees Enn Kunila.

tekst/PR Partner fotod/Annika Haas

Liviko Cup on prestiižsemaid harrastajate tenniseturniire, mida iseloomustab erinevas vanuses ja väga erinevatel aladel tegutsevate arvamusliidrite sportlik mõõduvõtt, mis välihooaja avab. Tänavuse Liviko Cupi turniiri uuendus oli näidismatši korraldamine profitennisistide osavõtul, jälgida sai tasavägist heitlust mitmekordse Eesti meistri Vladimir Ivanovi ja lootustandva noortennisisti Mattias Siimari vahel, kellest võitjana väljus Ivanov. Mängud toimusid traditsiooniliselt Pärnu Ringi tänava savi-liivakattega väljakutel. Liviko on tenniseturniiri traditsiooniga soovinud tähtsustada igapäevaselt stressirohket ja pingelist tööd tegevate juhtide vajadust sportliku puhkuse järele koos peredega, kes mängudele kaasa elamas on. Turniiri peakorraldaja AS Liviko kõrval toetasid võistlust ka teised NG Investeeringute kontserni ettevõtted: Balbiino, Kaubamaja, I.L.U, Viking Motors ja Kia Auto. Mati Tänav Andres Kuum (vasakult), Aare Tark, Raivo Sündema ja Gunnar Ervin.

Koit Uus

Karla Polli ja Indrek Sepp.

Toivo Alt vasakul ja Maldar Mäesalu.

Sulev Vare

Toomas Kuum

Enn Kunila

Marko Mäelt ja Raivo Aavisto

Villu Vares, Enn Kunila ja Sven Eving.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Turniir &T raditsioon

T urniir &T raditsioon

Pärnus jagati

Liviko Cupi võidukarikad

3.-5. juunini Pärnus toimunud harrastajate tenniseturniiril Liviko Cupil jagati võidukarikad kaheteistkümnendat korda.

tekst/PR Partner fotod/Annika Haas

Koit Uus

Karla Polli ja Indrek Sepp.

Toivo Alt vasakul ja Maldar Mäesalu.

Sulev Vare

Toomas Kuum

Enn Kunila

Marko Mäelt ja Raivo Aavisto

Villu Vares, Enn Kunila ja Sven Eving.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

tenni S e keskus

tenni Se kes kus

RAM UUENEB: lisaplatsid, valgus, muru ja garderoobid Rocca Al Mare Tennisekeskusel on häid uudiseid. Alates juunist saavad tennisesõbrad mängida kokku 18 väljakul, millest 12 sise- ja 6 välisväljakut. Kaasaegse tippvalgustuse ja pinnakatted, lisaväljaku ning uue nime Kawe sai moraalselt vananenud kilehall. Ka välisväljakutel on uus hingamine – võrreldes teiste tennisekeskustega on siinne eripära murukate. Wimbledon on õhus, pealekauba jäid hinnad samaks.

tekst/Helen Sulg/Keit Sikk fotod/RAM

tsust kilehalli mängutingimusi parandada, sealhulgas nii platside arvu kui paigutust muuta, on põhjalikult kaalutud. Uuenduste käigus mängiti ümber kompleksi ruumilahendus tervikuna ning juurde võeti ka pisut ruumi – nüüdsest saab sisehallis mängida viiel väljakul. Investeeringute põhiosa kulus aga valgustuse ja väljakukatete vahetuseks. Hall sai ka nimisponsori, kelleks on kinnisvara arenduse- ja haldusettevõte Kawe.

Väljaku kate ja tasakaalu otsingud Ilmselt on nii tennisetreenerid, harrastajad kui jalatsitootjad ühel meelel selles, et pinnas mõjutab mängu ja mängijat. Sisetingimustes on valikuid kaks – vaip või kõvakate. Rusikareegel – mida kõvem pind, seda kiirem pall ja tempokam mäng. Kõvakattega kaasnevad suuremad põrutused ja äkilisemad liigutused ning vigastuste oht kehale, eriti liigestele. Siiski saab rohkem tennist harrastades selgeks, et kõvakattel on huvitavam mängida. Vaipa eelistab reeglina algaja, sest ta vajab aega oma tehnika kontrollimiseks ja palli valdamiseks. RAMi klubi lähiajaplaanides on järgneva neljal

Ööturniiri aktiivsed osavõtjad ootamas oma mänge.

RAM Kawe halli avavõistlus ja pidulik vastuvõtt 90le külalisele oli veebruari alguses. Külalised panid oma käejälje suurele pannoole joonistatud reketi võrgu ruudule ning lisada oma mõtte või soovi halli avamise puhul.

Tulevikuplaanid:

Seega oli väljaku rajamisel vaja leida kesktee kahe teguri – kehasõbralikkus (platsi pehmuse) ning mängu kiirus siseväljaku valgustuse vahetus ning suure (platsi kõvadus) – vahel. RAM otsustas tõenäosusega ka siseväljakute katete uuenkuulata klienti ja valis kõvakatte ning duskuur. Juba sel suvel aga alustatakse leevendab selle mõju mängija kehale garderoobidest, seejärel koridorid ja klubi pehmendusmattidega pinnases: sise-interjöör ning maja üldine kaas“Suuremad tennisesõbrad teavad ajastamine. ilmselt hästi tunnet pärast pikemat • Kawe sisehallis on 5 uut väljakut, millel mängu, eriti võistlustele järgon pehmendusega kõvakate ja kaasaegne neval päeval. Võin tänaseks LED-valgustus. kinnitada oma kogemusest ja külastajate tagasisidest • Sisehalli interjöör, toonid ja aksessuaarid on valitud uutele väljakutele – vahe värvikad ja hubased. Lounge-ala eraldab väljakud on täiesti tuntav,” kiidab hallis kaheks, sealsel ootealal saavad kliendid enne Keit Sikk, RAM Tennisemängu aega parajaks teha, pealt vaadata ja võistluste keskuse juhataja, otsust sekretariaat tegutseda lisada kattesse väike, kuid • Õues on 6 muruväljakut, millel terve suve jooksul nädaoluline detail pehmenlalõpul superhind duse näol. Teiseks uuenduseks on • Klubiliikmete riietusruumid liiguvad valgustus, mille valikuprotavaramatesse ruumidesse ning saavad moodsa sessi kirjeldab Sikk kui päris sisekujunduslahenduse

RAM uueneb

• Ideaalne seltskonnatennise turniirideks ja privaatseks treeninguelamuseks

www.ajakiritennis.ee

Klubi juhataja Keit Sikk ja eratreener Taavi Himmist hoogu andmas uuenenud tennisekeskusele! harivat ja põhjalikku tegevust. Valguslahenduse pakkujate ja TTÜ eksperdi koostöö ning erinevate lampide testperioodid klientidega vältasid kokku pool aastat. Eelistuse sai LED-lahendus, mis on alginvesteeringuna päris kallis, kuid pikas perspektiivis kasutuse, kulude ning kvaliteedi mõttes parem nii kliendile kui keskusele. LEDi omapäraks on see, et valgus jaotub ruumis ühtlaselt, ei tekita varju ega haju – kogu ala on kaetud ning valguse tugevus piisav. Keit Sikk võtab teema kokku: “Selge, et meist paljude silmad on teleka, arvuti ja telefoni kasutamisest kurnatud. Me ei adu näiteks, kui suurt rolli mängib palli nähtavuse seisukohast valgustuse värvispekter või see, et valgus ei pimestaks. Kõikide inimeste silmad on valguse hindamise instrumendina väga erinevad, mistõttu ühiselt sobiva lahenduse leidmine pikk ja keerukas protsess.”

W imbledoni meeleolu Tallinnas

Laura Rahe, Valeri Kirss ja Keit Sikk.

Kawe halli avamise I grupi finalistid- Mart Jürgenson, Raido Rätsep, Sixten Raikerus, Urmas Mardi.

Välisväljakute katteks on RAMis Eestis üsna haruldane kunstmuru, millel sees kergelt liiva. Nii on mindud tagasi klassikalise tennise juurte juurde: “On hea meel, et oma aja ära elanud väljakud said uued katted, lisandusid puidust terrassid ja vahetus kogu inventar, alates päikesevarjudest kuni vahevõrkude-foonideni,” loetleb Keit Sikk rekonstrueerimistöid.“ Suur PVC sein, mis väljakuid ääristab, on kujundatud stiilselt vana kooli tennise hõnguga, et meenutada tennise põhiolemust – elegantsi, ilu ja ajalugu. Õue tuleb ka väike ja modernne klubihoone, kuhu saavad ennast sisse seada kohtunikud ja treenerid oma asjad panna. Välisväljakud ootavad – tule ja kasuta head ilma tennise nautimiseks, tunnike seltskonnatennist on suurepärane vaheldus igapäeva toimetustele.

Värskelt avatud 5 väljakut uue suurepärase LED-valgustusega.

Keit Sikk: Keskkond mõjutab kindlasti klubielu ja mängurõõmu Uue halli ja välisväljakute avamisega elavneb kogu klubi – uue hoo sai klubiline tegevus ja liigatennis, võistlused, taastasime igakuised Ööturniirid kahes tugevusgrupis kuni 80 osalejale. Meeleolu on väga võistluslik, otsitakse häid paarilisi, mängud on tugevad. Jagunud on ka sponsoreid ja auhinnalaud on lookas. SUVI 2016

Mängud uutel kunstmuruväljakutel.

tenni S e keskus

tenni Se kes kus

tekst/Helen Sulg/Keit Sikk fotod/RAM

Ööturniiri aktiivsed osavõtjad ootamas oma mänge.

Tulevikuplaanid:

RAM uueneb

• Ideaalne seltskonnatennise turniirideks ja privaatseks treeninguelamuseks

www.ajakiritennis.ee

W imbledoni meeleolu Tallinnas

Laura Rahe, Valeri Kirss ja Keit Sikk.

Kawe halli avamise I grupi finalistid- Mart Jürgenson, Raido Rätsep, Sixten Raikerus, Urmas Mardi.

Värskelt avatud 5 väljakut uue suurepärase LED-valgustusega.

Mängud uutel kunstmuruväljakutel.

Turniir nõ u an ne&T raditsioon

Tenniseturniir,

Nii saab tennisist kaugele ja lähedale vaatamiseks prillideta edukalt hakkama. Lisaboonus on see, et inimesel ei tule kunagi silma kaed. Ükski kirurgiline vahelesegamine ei välista kõrvalprobleeme – operatsioonijärgselt pole välistatud halod: selline probleem võib tekkida kaugsõidu autojuhtidel, kui nad Euronics Est-Trans Cup, mis sai alguse kahe mehe sõprusest, on tosina aasta vastutuleva auto valgusvihu ümber jooksul kujunenud sõõri. Eesti harrastustennisistide ja ka mõnede endiste meistrite näevad kujuteldavat üheks tähtsamaks jõuprooviks. Traditsiooniliselt peetakse see võistlus Pärnus Kui küsin, mida arvab Kadri Vootele tekst/Ants Põldoja augusti viimasel nädalavahetusel. soovitusest kasutada tennisemängus fotod/Euronics Est-Trans Cup kontaktläätsi, siis seal lähevad optiku ja silmaarsti arvamused lahku. Kadri urniir sai alguse päikesepoistest ei soovita kontaktläätsi tennises üldse Kuulsaim Sepo Seeman ja Jaan Koppel. JaanPõhjus Koppelist ja Sepo–Seemakasutada. on lihtne higi ja päikeseprilli tolmuganist, kokkupuutuv ei lisanmõju kellele ühellääts hetkel et sinist värvi on vähem – Vootele sõnul on sellist värvi valgus kandjast tippmängija dus veel üks päikesepoiss Sulev Saaresilma sarvkesta vastu nühkides sellele inimesele ebasoovitav. Kui küsin, et mida üks tennisist kindJanko Tipsarevic. väli. ontennisemängus palju telekaid hästi.Aastate Vootelejooksul soovitab lasti teha ei tohiks, ütleb optik, et kindlasti ei tohi tennisevälja antud, 13 pidu peetud, suur hulk kasutada ühekordseid kontaktläätsi mängus kasutada prille, millel on tavalised ehk purunevad palle mängitud ja väljakujooni lih(paariläbi hind alla 1 euro). Ta põhjendab klaasid. On selge, mis võib juhtuda, kui mängija kas enda reketi vitud. Kindlasti turniiri eesmärk soovitust sellega,pole et korduvkasutatavad või palliga vastu klaasi löögi saab ja killud silma tungivad. olla omataoliste seas suurim, aga eelläätsed pole tennisväljakul liikuva tolmu mi d a s a a b i ni me n e i s e kõige võttis kõigesoovitavad. üldisemalt tõttu avatud,“ taaskasutamiseks o m a n ä g e mi s t h ü va n g u k s t e h a? Euronics Est-Transi turniiri kokku Tiina P r i l l i d vä l j a s m ä n g i mi s e k s Post, Pärnu Tennisehalli Klubi juhatuse Kui teha tööd kuiva õhuga ruumis ja õhuniisutajat pole ja korraldustoimkonna Kuivõistluse väljas tennist mängida, peaksidliige. Kadri võimalik hankida, siis aitab kunstpisar. Nimelt saab Tiiu sõnul sõnul tennisistil olema kvaliteetsed päikearvutile ja nutitelefonile tõmmata vastava programmi, mis Iseprillid. deestKõige kastähtsam vas suur turniir on klaasi kvaliteet. vähendab sinivalguse spektri osatähtsust või lihtsalt kasuTuntud ja laulja Sepo Seeman, Erinevaltnäitleja turult või kaubanduskeskusest tada digiseadmeid vähem, eriti õhtustel aegadel, mil sinise kes on ka nimetatud klubivõib president, Est-Trans Cup'ist on kujunenud justkui ka Lihavõttepühade ajal,ärkvel kuid edaspidi ostetud prillide kvaliteedist optikaspektri lainepikkusala 480-490 nm kipub meid hoidma jäime endale kindlaks ja võistluse koht on aastaidostetud olnud suur tennisehuviline, suvehooaja lõpuüritus.ja„Me ei ole teinud poodidest päikeseprillide peale uneaega edasi lükkama. Jaan Koppel Sandman Grupi (Euroosavõtuks piiranguid – kes ennast registsäilis suvelõpuüritusena,“ ütles Post. kindel olla. Taaga soovitab Serengeti päikeseTiiu selgitab, et enne magamaminekut vaadatavate nutiKõigile on tähtis sündmus nicsi Eestis) juhatuse esimees. reerib, pääseb mängima põhimõttel kes prille,esindaja mille valikus on olemas kvaliteetsed seadmete tulemusena läheb osalejaile inimese hormonaalne tasa„Sepo ja Jaani sõprusest sai see turniir ees, see mees,“ ütles kaal Post.sassi. „Osavõtjate ka turniiri pidu, mida igal aastal suuresportlikud mudelid. Serengeti päikeseSellega kaasnevad masendus ja depressioon, mälu alguse,“ Post. paigaldada ka optiarvuks oleme nüüd määranud paari, jooneliselt peetakse. korraljne. oli prillideleväitis on võimalik hakkab 128 alt vedama, keskendumine on „Esimesel raskendatud Kaprilliklaasid. Sandman Grupi arendusdirektor sest väljakute hulk paneb teatud piiri. sellinesinise lugu, et panime peo tennisehallis lised Tenniseprillid on kaarja Kahjuks osa nutiseadmete spektri äpid ainult hämardavad ekraani, samalpüsti, ajal sinise spektriosa vähendamata. Urmas mäletab, et 2004. aastal Mõeldud on turniir täiskasvanud harrastõime muusikalava ja peolauad kujuga –Arula on ju oluline, et päikesevalgus ei alustati sõpruskonna ning paista mängijale ülalt võiturniiriga küljelt sisse. tajaile sõbraliku üritusena – sport käsiväljakule. Aga siis tuli politsei manitkäes sotsiaalse eluga.“ esialgu ambitsioone, et võistlus sema, et kas siia on nüüd mõni ööklubi Temapolnud sõnul tulevad silmaarsti juurde kasvab nii suureks. „Vaikselt hakkas asi Ka Arula rõhutab, et turniiril käib tekkinud, sest lärm kostis üle mitme 50-aastased ja vanemad tennisistid. Kuna sport ja meelelahutus käsikäes, kuid kvartali,“ meenutas Post. „Edaspidi pihta ja iga osalejalähedale on oma tennises on lisandunud vaja näha võrdselt oleme toetajapanuse andnud. öelda, et selline ilma sportliku eesmärgita auhinnako- millest ja kaugele ning kaVõiks vahepealsele alale, siis Lõpetan seekordse artikli juhtumitega, võib saanud üht-teistkokkuleppele õpetlikku välja lugeda. turniir onlasevad korraldajate ja mängijate hale siiski ei pääse. „Olen ise palju kordi tega, kes on meile võimaldanud enda tennisistid endale sageli teha spet• Üks patsient oli nädal pärast operatsiooni tulnud arsti juurde ja kurtnud, et tal on ühine märkis Arula. päikeseprillid. üritanud kõrgemat kohta saada, aga see juures pidutseda.“ siaalsededu,“ optiliste omadustega põletikurohi otsas. Arst küsis, kuidas on see võimalik. Patsient aga vastas, et pani Turniirinäitab aeg on selline, et mineraalEuronics pole lihtne. Igal aastal tulen ja jälle näen, Kolmel aastal peeti turniiri pidu Silmaarst prille, mis on igaks juhuks arstimit rohkem. hotellis Strand, kuid viimasel kolmel et teised on ka vahepeal pingutanud. klaasist, ja teisi, mille klaasi tüüp on Polar korralKurtis Rannahotellis, kelle Nii•et sportlikkusest puudu tule. juurde. PHD. Prillid on kerged – need kaaluvad Viiekümne aastane naine tuli ei silmaarsti kuivade silmade üle.omanikku Arst ütles, Kuid et samas on sel turniiril alati hea ja Toomas Sildmäed tõstab Post esile kui kõigest 8 grammi. Klaasid on 95% polarituleb panna tilku. Patsient oli lahkumas, aga tuleb tagasi ja küsib: kuhu ikkagi positiivne meeleolu. Ei mäleta, et siiani suurepärast koostööpartnerit. „Aga hästi seeritud ja filtreerivad välja sinise valguse. need tilgad panna? oleks suuri vaidlusi olnud. Omalt poolt mäletan ka Sunset Clubis toimunud Nad on fotokroomsed – lähevad tumedalubame, et auhinnalaud jääb tavapärasealetsuve lõpus 50% maks ja heledamaks vastavalt valgusele. • Retseptsionist küsib patsiendilt, kes õigelpidu. päevalHinnad saabub olid kohale, millisele operatseks ning võidetud televiisorid lähevad odavamad kujunes ükseirajumaid Neid proovides tundub nagu prillid sioonile (sest silmaoperatsioone on erinevaid) ta tuleb.jaPatsient ütleb: tea. igal aastal suuremaks,“ ütles Arula. pidusid. Ansambli Kala poisid Sepo oleksid optilised. Kadri ütleb, et tal • Veel oli juhus, et silmaarsti juurde tulles ütles inimene, et talle tehti eelmine operatSeeman ja Priit Valkna tulid lavale nagu on 0,25 ja 0,5 miinust ning ta kasutab P idusioon käib viis täie aastat hooga tagasi. Kui arst küsis, etufonaudid kus, kes ja mida taltennisepalli lõigati, siis ainuke asi, – peas kujuline eelpool toodud prille autoga sõites olitiim see,olnud et operatsioon toimunud – nendega kaob tal vajadus optiliste Tiina mida Posti patsient sõnul onmäletas, Euronicsi müts,oli mille küljes Kadriorus. antennid,“ meenutas korralduses väga tähtis lüli. „Need mehed Post üht seika turniiri ajaloost. klaaside järele. • On olnud ka juhuseid, patsient keelule Est-Transi vaatamata on tahtmist ja entusiasmi täis.kus Läksime nii läks pärast Posti operatsiooni sõnul on Euronics Prille kandes tunnen ennast mugavalt basseini ja 2008. sai sealt bakteriaalse Operatsioonijärgne silm on tundlik. turniiril omaette sündmus ka hoogu, et korraujuma tegime aastal turniiri nakkuse. nii õues kui ka telekat vaadates. Tundub,

mis lõpetab suvehooaja

Suurim tööportaal Eestis

„T

1 100 000

naljakad juhtumid patsientidega

66 78

www.ajakiritennis.ee

Suurim tööportaal Eestis

2014 SUVI 2016

Turniir nõ u an ne&T raditsioon

Tenniseturniir,

mis lõpetab suvehooaja

Suurim tööportaal Eestis

„T

1 100 000

naljakad juhtumid patsientidega

66 78

www.ajakiritennis.ee

Suurim tööportaal Eestis

2014 SUVI 2016

Turniir &T raditsioon

autasustamine, mis on justkui Sepo Seemani gala. „Auhindade jagamine kestab terve tunni, sest lõpus saavad 30-40 osalejat ka päris kopsakaid loosiauhindu. Kõik osalejad jäävad seetõttu kohale, keegi ei lahku varem,“ kiitis Post turniiri lõpetamist kui šõud.

E lujõuline v õistlus Kui Euronics Est-Transi turniir laienes, hakati mängima kolmes tugevusgrupis. Tänavu kehtib sama süsteem, kusjuures Champions Liigas mängib 32, Euroliigas ja Ideaalliigas 48 paari. Tugevaimas grupis võib üks paarilistest olla ka endine tipptennisist, Ideaalliigas võistlevad aga kindlasti ainult segapaarid. „See oli Eestis üks esimesi turniire, mis ühendas hulga harrastajaid ja tippe ning ka segapaare,“ märkis Eesti Tennise Liidu juhatuse liige, harrastustennise eestvedaja Toomas Kuum. „Ta on omalaadsetest vanim ja kindlasti elujõuline, kuigi nüüd on Eestis aasta jooksul mitu sarnase formaadiga võistlust. Liigatennise turniire üritame sellel nädalavahetusel pidada võimalikult vähe ja ainult madalamates liigades.“

Kuum kuulub ka ekspertide nõukogusse, kes aitavad turniiri koosseisu vastavalt tugevusgruppidele kokku panna. „Võib-olla kellelegi tundub, et oleme talle liiga teinud, kuid põnevuse momendi säilitamiseks püüame teha nii, et liiga tugev paar ei satuks valesse gruppi. Parem on, kui võitjad igal aastal vahetuksid, kuigi mitmel tennisistil on õnnestunud ka mitu korda võita. Aga oleme soovitanud võitjatel vahetada partnerit, et oleks järgmisel aastal võrdsem,“ selgitas Kuum. Ka Kuum rõhutab meelelahutuse osa. „Sepo Seeman on kindlasti turniiri üks hing, kes ka meelelahutuse poole eest

vastutab. Ja ta ei tee seda enda reklaamimise pärast, vaid põhjusel, et ta armastab tennist. Sepo ise mängib tavaliselt koos Heggert Meieriga, kelle eksperthinnang on ka korraldajaid aidanud. Ise olen püüdnud ka nii palju kui võimalik anda harrastustennise eksperdina oma tagasihoidlik panus,“ ütles Kuum.

I lmataat on enamasti soosinud „See turniir on pisut juba nagu Tartu Rattamaraton, mille ettevalmistamiseks aastaringselt tööd tehakse,“ ütles Post, kelle roll on eelkõige koordineeriv. Tema õlul on ka tehniline registreerimine, mis tänavu toimib esmakordselt online-süsteemis. Samuti on ta muretsenud peakohtuniku, kellena seni on tegutsenud Peeter Allas ja Alger Oja. Post ei tunneta mingil juhul, et turniiri ettevalmistamine oleks kuidagi sundiv – saaks asjad kaelast ära. „Turniiril on oma fiiling, see ei ole pealesunnitud üritus. Meil peab kava olema paigas, et keegi õhtul üksi nurgas ei konutaks,“ naeris Post. „Turniir elab juba nagu oma elu, sellest ei saa enam loobuda või üle jala korraldada. Nagu oleks sinu laps, keda tahad arendada ja paremaks teha. Sees on vedru, mis sütitab!“ „Turniiri täituvusega pole kunagi olnud probleemi, vahel on koosseis juba augusti alguseks komplekteeritud. Kasutusel on kõik Pärnu väljakud ja mõnel tuleb seetõttu isegi ilusa ilmaga sees mängida,“ märkis Kuum. Ilmataat on Euronics Est-Transi turniiri üldiselt soosinud, alles mullu oli vihm esmakordselt üsna tugev. „Kuigi võib-olla Tallinnas oleks vihma korral rohkem asendusvõimalusi, ei soovi me paika muuta. Pärnu Tennisehall on teinud head tööd ja kavatseme ikka seal jätkata,“ rõhutas Arula. „Täname osalejaid juba ette mõistva suhtumise eest, kui ilmastikutingimused panevad kellegi kannatuse proovile. Ootame kõiki mängijaid sel suvel tagasi ja uusi tulijaid juurde. Kutsun üles varakult registreerima, kui tahate olla osavõtus kindel!“

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Turniir &T raditsioon

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

tenni S e keskus

tenni Se kes kus

Tere Tennisekeskuses saab sügisest mängida kõiki reketialasid! Tere Tennisekeskus liigub unikaalsuse suunas – alates tänavu sügisest saab sellest ainus paik, kus võimalik mängida kõiki nelja reketiala. Lisandub squash, mille neli väljakut paigaldatakse praeguse vaibahalli 8. tenniseväljaku kohale.

tekst/Ants Põldoja fotod/Tere TK

„S

ellel on mitu põhjust, miks me ka squashi oma keskuse alade hulka lülitasime,“ ütles Tere Tennisekeskuse müügi- ja teenindusjuht Piret Andresoo. „Kõigepealt: meie keskuses käivad tihti mängimas racketloni aktivistid. Nendega tuli kõneaineks, et Eestis ei ole päris head squashikeskust ning sel juhul oleks ala lisandudes ka üks koht, kus racketloni saab tervikuna läbi viia. Squashihuvilisi olevat rohkem, kui leidub selle mängimiseks kohti ja kvaliteeti. Nii see mõte meile pähe istutati, et võiksime squashi lisada.“

T ule v ikku ennetav samm Andresoo sõnul polnud praegune otsus äkiline, vaid squashi lisamise mõte on seedinud juba paar aastat. „Koos racketlonistidega kaasasime ideeprojekti ka Eesti Squashiföderatsiooni. Et äkki saame enda ampluaad laiendada. Ülejäänud kolme reketiala on meil nüüd paar aastat saanud mängida, kuigi lauatennise võimalusi on ka kavas pisut suurendada,“ sõnas Andresoo. Racketloni rahvusvahelist võistlust on Tere Tennisekeskuses juba peetud, kuid seni pidid osalised ühe ala ehk squashi päras mujale väljakutele siirduma. „Racketloni alade ühes majas toimumine annab korraldajatele tohutu suure boonuse turniiri organiseerimise mugavuse ja logistiliste lahenduse osas,“ ütles Andresoo. „Samuti on racketloni reeglistikus nõue, et erinevate alade vahel ei tohi olla liiga pikka ajalist vahet, kuid väljakute eri paigus asetsemise tõttu pidid korraldajad seni reeglite järgimise suhtes ühe silma kinni pigistama.“ „Juurdeehitust me ei planeerinud, leidsime, et saame hakkama olemasoleva pinnaga,“ lisas Andresoo. Üks

Leping sõlmitud: Courtwall International tegevjuht Wolfgang Denk ja Tere Tennisekeskuse juhataja Marek Kaleta.

tenniseväljak jääb nüüd vähemaks, ent Andresoo sõnul on see teatud määral tulevikku ennetav samm. „Arvestades, et Tallinnasse ehitati juurde Lasnamäe ja Laagri tennisehallid, läheb osa meie kliente paratamatult neisse mängupaikadesse üle – need, kes antud hallide läheduses elavad. Kuna ressurss väheneb, siis oli õige mõte tekitada uus võimalus klientide meelitamiseks. Ning ka ilma selle põhjuseta pole squashi lisamine ju paha mõte – annab keskusele unikaalsust juurde.“ Erinevate mõõtmiste ja kaalumiste tulemusena leiti, et vaibahalli 8. väljak on squashiväljakute paigaldamiseks sobivaim koht. „Edasi hakkasime squashiföderatsiooni kaudu juba suhtlema professionaalsete väljakuehitajatega, et projektile lõplik hoog sisse anda,“ ütles Andresoo. „Tennisistid on sellest muutusest juba informeeritud, mingit kriisi ei tule. Majanduslikud kaalutlused räägivad ka nelja squashiväljaku kasuks.“

S ertifitseeritud väljakute tootja Tere Tennisekeskuse juhataja Marek Kaleta rõhutas, et squashiväljakud ehitab Tere Tennisekeskusesse sertiwww.ajakiritennis.ee

fitseeritud väljakute tootja. Tegemist on maailma ühe tippfirmaga Courtwall, mille keskus paikneb Austrias. „Seni on Eestis squashiväljakuid rajanud kohalikud tootjad, kes kindlasti on üritanud parimat, aga need pole siiski sertifikaaditooted,“ selgitas Kaleta. Kaleta tänas Eesti Squashiföderatsiooni ja selle juhatuse esimeest Ardi Nõmme, kes aitasid Tere Tennisekeskusel läbirääkimisi vahendada. Lõpliku allkirja lepingule panid siiski Kaleta ja ehitajate esindaja. „Võtsime hinnapakkumise ka Tšehhi firmalt, aga lõpuks langes valik Courtwalli kasuks. Ehitus on tegelikult juba alanud – kõik väljaku detailid valmistatakse Austrias, siis tuuakse veoautodega Eestisse ning Tere Tennisekeskuses toimub ainult toote kokkupanemine,“ lisas Kaleta. Siin tehtav töö algab juulis ja väljakud peaksid saama valmis augusti teisel poolel. „Praegu kulgeb keskuse elu tavapärases rütmis, aga juulikuust alates tennisemängijad teavad, et vaibahallis hakatakse tööd tegema ning peaksid sellega arvestama,“ ütles Andresoo. Kaleta sõnul on squashiväljakute ehitamisel üks oluline detail löögiseina mürasummutus. „Squashi löögisein tuleb tenniseväljaku poole, sest teistpidi oleks veel halvem – siis hakkaksid squashimängijad sisse ja välja käima tennise poole pealt. Nüüd on aga neil eraldi sissekäik ning väljaku tagumise klaasseina ja halli seina vahele jääb 5-6 meetrit ruumi ka moodultribüünide paigaldamiseks,“ ütles Kaleta. Nii ei ole ka squashi pealtvaatajad tennise poolele nähtavad, vaid omaette küljes. Mis puutub aga mürasummutusse, siis löögiseina sisse pannakse savigraanulid, mis on antud tehnoloogia patenteeritud toode. „Seina välimisele, tenniseväljaku poolsele seinale paneme aga 22 millimeetri paksuse melaniinplaadi, et siis saab ka seda vastu seina tennise mängimiseks kasutada – eriti just lastele kasulik võimalus,“ selgitas Kaleta, kuidas squashiväljakute löögisein on justkui kahe funktsiooniga. Tere TK on sõlminud ka squashiföderatsiooniga lepingu, et alaliit saab oma võistlusi siin vajadusel korraldada. „Ning eks loomulikult lähevad squashiväljakut käiku ka racketloniturniiri tarvis,“ lisas Kaleta. SUVI 2016

29. mai: sümboolne hooaja algus ja lõpp 29. mail lõppes Tere Tennisekeskuses sümboolselt sisehooaeg ja algas suvehooaeg. Väljendit „sümboolne“ on siin õige kasutada, sest tegelikult mängiti ilusate ilmade tõttu väljas tennist juba mitu nädalat varem ning ka siseväljakuid ei panda kinni – vihma korral kasutatakse neid suvel üpris sagedasti. Kuid just nimetatud päeval jõudis lõpule Tere TK üks sisevõistluste sari – seltskondlik sulgpall, mida korraldati hooajal 2015/16 esmakordselt. „Esimene hooaeg igati õnnestus,“ ütles turniirisarja korraldaja Rainer Terras. „Iga võistlusega tuli osalisi juurde. Kui alustasime 8 mängijaga, siis hiljem võttis osa juba 24 sulgpalliharrastajat.“ Kokku teenis punkte 43 sulgpallurit. Seltskondliku sulgpalli reglement on sarnane keskuse Golden Club Tenniseklubi Jacobs Creek turniirisarjaga – mängitakse ajasulgpalli ja ainult paarismängu. Kokku peetakse 5 ringi ja iga kohtumine kestab 20 minutit, kuid mitte üle kolme geimi. Loomulikult mängitakse igas ringis uue paarilise ja uute vastastega ning tulemuse saab kirja vastavalt võidetud ja kaotatud punktide vahele. Iga etapp annab kohapunkte ja kuna arvesse lähevad kõik etapid (kokku oli neid kaheksa), siis loeb ka aktiivsus. Seltskondliku sulgpalli lõpp oli põnev, kui alles kolmandast turniirist võistlusele lülitunud Tauri Kiveste edestas lõpuks Maanus Hurta 2 punktiga. Mõlemad said kirja kaks etapivõitu, kuid Kiveste oli lisaks korra teine ja kolmas, Hurt ühel etapil kolmas. Kokkuvõttes kolmandaks tuli Kati Remmelkoor, kes ainsana tegi kaasa kõik 8 turniiri. Samuti toimus 29. mail Golden Club Tenniseklubi avaturniir. Sellest võttis osa 70 mängijat, kes jagati viite tiimi värvide järgi: punane, kollane, must, valge, sinine. Tennisistid kandsid oma tiimi värvi särke. Kõik osalised said kirja 4 mängu (iga tiimi vastu ühe mängu). Arvestus oli võistkondlik ja võitjaks tuli Must tiim. Individuaalselt olid parimad Ene Tuul ja Ats Lusti. Piret Andresoo sõnul andis turniiripäevale lisaväärtuse võimalus võistelda servi löömise kiiruses. Selle võistluse võitis Säm Ulp 201 km/h löödud serviga. Mängijad said lisaks servilöömisele aega viita grilltelgis, kus Maks&Moorits pakkus võileibu, grill-liha jms. Samuti turniiril osalenud Tere TK omanik Urmas Sõõrumaa pani loosiauhinnana välja Babolat Pure Drive nutireketi, mis loeb löökide statistikat ja saadab selle info mugavalt nutitelefoni. Loosiõnn naeratas Tõnu Martinile. Järgmine samalaadne üritus on Jaaniturniir 26. juunil.

Hetk Golden Club Tenniseklubi avaturniirist – punased vs mustad.

tenni S e keskus

tenni Se kes kus

tekst/Ants Põldoja fotod/Tere TK

„S

Leping sõlmitud: Courtwall International tegevjuht Wolfgang Denk ja Tere Tennisekeskuse juhataja Marek Kaleta.

S ertifitseeritud väljakute tootja Tere Tennisekeskuse juhataja Marek Kaleta rõhutas, et squashiväljakud ehitab Tere Tennisekeskusesse sertiwww.ajakiritennis.ee

Hetk Golden Club Tenniseklubi avaturniirist – punased vs mustad.

Liigatennis

Liigatennise lahingud on kolinud õue tekst/Toomas Kuum fotod/SEB Liigatennis

SEB Liigatennise hooaeg on saanud ühe kuu nautida suhteliselt ilusat suveilma, vaid juunikuu teise nädalavahetuse ilmaolud panid mängijad tõeliselt proovile.

ui Tallinnas õnnestus enamus mänge pidada välistingimustest suure tuule, madalate soojakraadide ja vihmaohuga, siis tartlasi kimbutas niiskus koguni teist korda ja turniir kolis sisse. Mängijatele peab au andma, vaatamata raskendavatale tingimustele on mänguklass sedavõrd tõusnud, et virinat pole kuulda ning suudetakse oma mängutaktikat just ilmaoludele vastavalt üles ehitada. See ongi peamine erinevus sisehooajaga, liivaväljakutel põrkab pall teisiti, mis sobib mitmekülgsematele tennisistidele.

Tartu sai juurde kuus lii vaväljakut Teatavasti lisandub lähiajal Eestis mitmeid sisehalle, ent vähem on räägitud välisväljakutest. Nimelt on sellest aastast võimalik mängida veel Tabasalus (neli väljakut), renoveeritud ja muruväljakuteks ümberehitatud on kuus väljakut RAM Tennises, ka Laagri halli juurde tuleb kaks välisväljakut ning mis võib-olla kõige olulisem – kuus liivaväljakut saab juurde Tartu Tähtvere Tennnisekeskus, kus nõudlus on kõvasti ületamas pakutavaid võimalusi. Mõnel liigaturniiril saavad tennisistid juba sellel suvel need väljakud ära proovida. On lootust, et veel sel suvel õnnestub mõni turniir korraldada just Tartu uutel liivaväljakutel, sest väga hubase Tartu Akadeemilise Tenniseklubi väljakutest Toomeorus jääb paratamatult väheks. Kümme korraliku välisväljakut tõenäoliselt ei lahenda kogu Tartu vajadusi, ent loob palju paremad tingimused järelkasvu ettevalmistamiseks ja klubilise elu arendamiseks. Sügisest algaval sisehooajal on turniire plaanis korraldada valmivas Tallinki Tennisekeskuses,Tere Tennisekeskuses, Audentese Tennisehallis, RAM Tennises, Laagri Tennisekeskuses,

Naiste kolmanda liiga RS Cupi finalistid Triin Pent (2.) ja Reet Sepp (1.). Reet Sepp on endise Eesti mitmekordse meistri Hindrek Sepa tütar.

Meeste neljanda liiga Pärnu etapi kaks paremat Marek Kuusk ja narvalane Andrei Dmitrijev.

Meeste esiliiga RS Cupil võidutses Raul Rander (vasakul) Johannes Rauni ees. Raun hoiab oma süles poega – tulevast tennisemängijat...

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Liigatennis

Liigatennise lahingud on kolinud õue tekst/Toomas Kuum fotod/SEB Liigatennis

SEB Liigatennise hooaeg on saanud ühe kuu nautida suhteliselt ilusat suveilma, vaid juunikuu teise nädalavahetuse ilmaolud panid mängijad tõeliselt proovile.

Naiste kolmanda liiga RS Cupi finalistid Triin Pent (2.) ja Reet Sepp (1.). Reet Sepp on endise Eesti mitmekordse meistri Hindrek Sepa tütar.

Meeste neljanda liiga Pärnu etapi kaks paremat Marek Kuusk ja narvalane Andrei Dmitrijev.

Meeste esiliiga RS Cupil võidutses Raul Rander (vasakul) Johannes Rauni ees. Raun hoiab oma süles poega – tulevast tennisemängijat...

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

tenni Se kool

Liigatennis

Tabasalu Airok TK-is, Tondiraba TK-is, Tartu Tähtvere Tennisekeskuses, Pärnu Tennisehallis, Rakvere Tennisehallis ja Haapsalu Tennisehallis. Madalat profiili on ajanud Mustamäele 6 väljakuga sisehalli planeerijad, eks näis pärast selle projekti käivitumist, kas sinna tulevad ka mõned liigaturniirid. Seega alternatiive erinevate hallide ja väljakukatete vahel tekib piisavalt. Igal mängijal on reeglina väljakujunenud oma lemmikkate, kellele meeldib vaip, kellele kiire hard court, kellele jälle aeglasem hard court. Mitmekülgsus ja valikute rohkus tuleb nii mängijatele kui tennisele tervikuna ainult kasuks.

P õne v seis meeste teises liigas 2016 hooaeg on mõnes võistlusklassis kulmineerumas, see puudutab eelkõige meeste teist, kolmandat ja neljandat liigat, sest jäänud on veel 2,5 kuud heitlusi, kuni selguvad Mastersile pääsejad ja üldine paremusjärjestus. Üle pika aja on intrigeeriv seis meeste teises liigas, kus esinumbrid on sel hooajal kolm korda vahetunud ning üha tõsisemaid avaldusi teeb Märt Metsanurm. Tema üks põhilisi oponente Kaur Elviste on sel hooajal turniirivõite noppinud, ent nõrkuseks üllatuskaotused, mis lipsavad sisse ja ei luba punktiarvestuses eest ära libiseda. Võimalik, et Masters ja mitmekuiste etappide tulemused saavadki otsustavaks. Esiliigasse on naasnud Raul Rander ja kohe turniirivõiduga, mõnda aega Austraalias olles võttis ta reketi üle pika aja taas kätte. Tema jutust selgus, et seal viibides tal tenniseks aega suurt polnud. Hoogu on sattunud kalevlane Urmas Mardi, kes jõudnud see aasta tihti poolfinaali või finaali. Kui Erkko Kõrgema kindel liidripositsioon kõrvale jätta, ootab ülejäänud kohtade pärast ees tihe heitlus. Sel aastal on tavapärasest rohkem mängijaid tõstetud hooaja kestel aste kõrgemale. Peamine põhjus lihtne – tase tõuseb kiiresti ning selleks tugevusgrupid ongi loodud, et konkurents oleks võimalikult tihe ja jätkuks põnevust. Meeste neljandast liigast liikus kolmandasse Võru klubi VSOP liige Valmer Filing ja meeste teisest esimesse (see oli aja küsimus) Indrek Kanter, kes saavutas juuni algul ka kohe esimese turniirivõidu tugevamas seltskonnas. Naistest on neljandast kolmandasse tõstetud Marje Tammo ja Kristiina Himma, kolmandast teise Nelli Sepp ja Sünne Peterson. Tõenäoliselt

järgmised vangerdused toimuvad 2016. aasta hooaja järel. Enamjaolt puudutab see madalamaid liigasid. Naiste liigades õnnestus Karin Küttisel korra alistada suveräänne liider Tajana Sotnikova, jõudsalt liigub oma esimese liigavõiduni (II liiga) Marin Daniel, kellel on see mitmel korral napilt käest libisenud. Esmakordselt on esimese rea neljanda liiga edetabelis hõivanud Kairi Stalmeister, kes püüab kõikidel etappidel osaleda. Kolmandas liigas esikuuik pidevalt muutub, vaatame, kas enne Mastersit tekib sama situatsioon, mis mullu, kui esikohale pretendeeris mitu harrastajat.

Grupp naiste esiliiga mängijaid Jaanika Ots, Merlin Holter ja Elise Toonekurg.

Liigade edetabelite paremik Naised

Mehed

Esiliiga üksikmäng (112 mängijat): 1. Erkko Kõrgema 2. Kurmo Annus 3. Marek Turu 4. Margus Metsanurm 5. Johannes Raun

4068,75 punkti, 2823,1, 2355,0, 2120,75, 2024,15.

Teine liiga üksikmäng (150 mängijat): 1. Kaur Elviste 2. Märt Metsanurm 3. Oleg Shevtshuk 4. Marek Ojaviir 5. Indrek Tormis

575,0, 564,25, 463,0, 448,5, 404,25.

Kolmas liiga üksikmäng (219 mängijat): 1. Kuldar Lääne 2. Tarmo Raidma 3. Aare Kilp 4. Peeter Vuks 5. Anti Braun

168,35, 156,7, 151,75, 133,75, 133,15.

tekst & fotod/TC2000

Esiliiga üksikmäng (36 mängijat): 1. Tatjana Sotnikova 2. Gerli Traus 3. Karin Küttis 4. Merlin Holter 5. Kairit Luhakooder

2550,0 1914,8, 1857,5, 1661,25, 1431,0.

Teine liiga üksikmäng (71 mängijat): 1. Marin Daniel 2. Kristiina Koel 3. Margarita Grinenko 4. Monika Tooming 5. Kirsti Kuhi

7-9. maini korraldas TC2000 Eesti GP TP12 turniiri Krundi talus, kus osales 50 noormängijat erinevatest Eesti klubidest. Pildil T12 paarismängu võitjad Anette Klettenberg-Liisa Varul ja finalistid Therese Heidov-Emma Namnieks koos turniiri peakorraldaja, Krundi Sporditalu peremehe Rene Buschiga.

Edukalt möödunud Muhu Camp 2016 esimene vahetus. 585,75, 460,25, 381,75, 334,5, 316,75.

Kolmas liiga üksikmäng (129 mängijat):

Krundi Sporditalu SUVI

2016

114,2, 108,9, 100,25, 76.25, 85,7.

27,79, 27,65 23,99, 23,71, 20,38

417,0, 411,75.

Kolmas liiga paarismäng (116 mängijat): 1. Madis Eichler 2. Jaanus Lass 3. Sulev Raudsepp 4. Anton Krasnitski 5. Rafig Adigazalov

tennisekooli esimene Muhu laager edukalt seljataga

11-12. juunil korraldas TC2000 Krundi sporditalus laagri raames Noorteliiga turniiri, millest võttis osa 30 noormängijat erinevatest Eesti klubidest. Tänud kõigile osavõtjatele ja korraldajatele: Julia Skripnik, Diana Vovk ja Alar Simson.

(10. juuni seisuga)

1. Ave Pettai 2. Triin Pent 3. Nelli Sepp (üleviidud teise liigasse) Neljas liiga üksikmäng (178 mängijat): 4. Reet Sepp 5. Kadri Kuusk 1. Marek Kuusk 56,99, 2. Tarmo Repp 43,79, Neljas liiga üksikmäng 3. Valmer Filing (114 mängijat): (üleviidud kolmandasse liigasse) 41,55, 1. Kairi Stalmeister 4. Andrus Sammelselg 41,49, 2. Marje Tammo 5. Toomas Kask 40,38. (üleviidud kolmandasse liigasse), Teine liiga paarismäng (113 mängijat): 3. Marina Juhanson 4. Janika Roosimägi 1. Marek Jürna* (üleviimisel) 506,25, 5. Kristiina Himma 2. Erik Ambrosius 441,25, (üleviidud kolmandasse liigasse). 3. Aivar Nurme 432,25,

4. Urmas Pilter 5. Heiki Õitspuu

Rene Buschi

4 tenniseväljakut (3 kunstmuruga ja 1 kõvakattega) ** 1 korvpalli- ja võrkpalliväljak ** 1 kunstmuruga multifunktsionaalne spordiväljak 1 täismõõtmetega jalgpalliväljak (looduslik muru) ** 1 treeningväljak (looduslik muru) ** Majutus (kuni 60 kohta) ja toitlustus 2 puiduküttega sauna ja 1 soolakamber ** Erinevad spordilaagrid lastele ja täiskasvanutele Krundi talu/ Krundi Farm ** Tamse küla/ Tamse Village ** Muhu/ Muhu Island ** 94701 Eesti/ Estonia Lisainfo: RENE BUSCH ** Tel. +372 50 63 055 ** Koduleht/ website: www.tc2000.ee ** Meiliaadress/ e-mail address: rene@ramtennis.ee

172,5, 159,6, 125,15, 122,25, 121,9.

www.ajakiritennis.ee

07.-09.05 2016 „MUHU VICTOR CUP II” T+P GP 12 06.-12.06 2016 „MUHU CAMP I” koos KURESSAARE TK 11.-12.06 2016 „NOORTELIIGA” 13.-22.06 2016 SUVI 2016„MUHU CAMP II” koos TARTU TK 30.06-03.07 2016 „MUHU CAMP” Täiskasvanud

TENNIS

04.-10.07 2016 „MUHU CAMP III” koos ADAZI TK 22.-24.07 2016 „MUHU VICTOR CUP III” T+P GP 14 06.08 2016 „MUHU PAARISMÄNG” MV 5.-21.08 2016 „MUHU CAMP IV” koos ADAZI TK 75 ja TARTU TK

tenni Se kool

Liigatennis

Grupp naiste esiliiga mängijaid Jaanika Ots, Merlin Holter ja Elise Toonekurg.

Liigade edetabelite paremik Naised

Mehed

Esiliiga üksikmäng (112 mängijat): 1. Erkko Kõrgema 2. Kurmo Annus 3. Marek Turu 4. Margus Metsanurm 5. Johannes Raun

4068,75 punkti, 2823,1, 2355,0, 2120,75, 2024,15.

Teine liiga üksikmäng (150 mängijat): 1. Kaur Elviste 2. Märt Metsanurm 3. Oleg Shevtshuk 4. Marek Ojaviir 5. Indrek Tormis

575,0, 564,25, 463,0, 448,5, 404,25.

Kolmas liiga üksikmäng (219 mängijat): 1. Kuldar Lääne 2. Tarmo Raidma 3. Aare Kilp 4. Peeter Vuks 5. Anti Braun

168,35, 156,7, 151,75, 133,75, 133,15.

tekst & fotod/TC2000

Esiliiga üksikmäng (36 mängijat): 1. Tatjana Sotnikova 2. Gerli Traus 3. Karin Küttis 4. Merlin Holter 5. Kairit Luhakooder

2550,0 1914,8, 1857,5, 1661,25, 1431,0.

Teine liiga üksikmäng (71 mängijat): 1. Marin Daniel 2. Kristiina Koel 3. Margarita Grinenko 4. Monika Tooming 5. Kirsti Kuhi

Edukalt möödunud Muhu Camp 2016 esimene vahetus. 585,75, 460,25, 381,75, 334,5, 316,75.

Kolmas liiga üksikmäng (129 mängijat):

Krundi Sporditalu SUVI

2016

114,2, 108,9, 100,25, 76.25, 85,7.

27,79, 27,65 23,99, 23,71, 20,38

417,0, 411,75.

Kolmas liiga paarismäng (116 mängijat): 1. Madis Eichler 2. Jaanus Lass 3. Sulev Raudsepp 4. Anton Krasnitski 5. Rafig Adigazalov

tennisekooli esimene Muhu laager edukalt seljataga

(10. juuni seisuga)

4. Urmas Pilter 5. Heiki Õitspuu

Rene Buschi

172,5, 159,6, 125,15, 122,25, 121,9.

www.ajakiritennis.ee

TENNIS

04.-10.07 2016 „MUHU CAMP III” koos ADAZI TK 22.-24.07 2016 „MUHU VICTOR CUP III” T+P GP 14 06.08 2016 „MUHU PAARISMÄNG” MV 5.-21.08 2016 „MUHU CAMP IV” koos ADAZI TK 75 ja TARTU TK

persoon

ei ole nii rutiinne kui mõni muu spordiala. Kuni viimase hetkeni ei saa olla kindel mängu lõpptulemuses – ettearvamatuse osa on väga suur. Mäng ja mängu käik võib olla väga heitlik – lihtsalt niisama ei tiksu lõpuni. Märkimisväärseim sportlik saavutus Sinu silmis? Mulle on südamelähedaseim esikoht üleliidulisel juunioride ja lootuste turniiril 1977. aastal Tartus. Võitsin sellel turniiril N. Liidu tippe Sergei Leonjukki, Aleksandr Zverevit ja finaalis Bogdanovit. Eesti meistrivõistlustel olin neli aastat järjest finaalis, noorteklassis tuli palju meistritiitleid.

Mul hakkas vastasest kahju ja otsustasin, et annan lohutuseks paar geimi. Lõpuks kaotasin selle mängu...

Alar Milk:

elage nii, et tagasi vaadates ei oleks kahju kulutatud aastatest Eesti tennisest teab avalikkus eelkõige meie tippude esituste põhjal ja see on loomulik, ent reaalsus on palju kirevam. Rahvusvahelistest seenioride turniiridest võtab osa nii endisi Eesti tippe kui juba täiskasvanuna tennisega alustanuid. Alar Milk on kindlasti üks arvestatavamaid mängijaid meie seenioride koondises.

ilk, kes muu hulgas on saavutanud ITF Seniors sarja üksikmängus viis turniirivõitu, on tennise juures vahelduva eduga olnud kogu teadliku elu. Piisab välja tuua vaid mõned faktid: 5 noorte meistritiitlit üksikmängus ja lugematu hulk erinevat karva medaleid paarismängudes, 5 Eesti täiskasvanute meistritiitlit paarismängudes ja neli hõbemedalit üksikmängus (1983-86) jne. Kuidas sattusid tennise juurde? Isa viis käe kõrval tennisetrenni, võrkpallitreenerina tundis ta Evald Kreed ja Harald Rannut. Lisaks tennisele käisin ujumas ja iluuisutamas. Mulle hakkas tennis kohe meeldima ja tundus põneva tegevusena. Mäletan täpselt oma esimest trenni, see oli 31. mail 1965.

Olime seal koos koos tuntud südamearst Tiit Mereniga. Püstitasin kohe palli põrgatamise rekordi – 33 korda. Muudest spordialadest köitis mind jalgpall, ent kuna seda mängiti rohkem venekeelses keskkonnas, siis ei tekkinud tihedamat sidet. Aga valikute pingereas olnuks jalgpall teisel kohal, tennisistid togisid vutti toona hea meelega ja see traditsioon on mingil kujul tänini säilinud. Lisaks tulin käsipallis TVMK vasakäärena meistrivõistlustel neljandaks. Minu noorusajal oli sportimine populaarne ja üks paremaid alternatiive õppimise kõrval. Sinu mängustiili iseloomustab teatav elegants ja ökonoomsus. Kes olid Sinu esimesed treenerid ja mis klubis mängisid?

tekst/Toomas Kuum fotod/erakogu, Ajakiri Tennis

Tallinna „Dünamos“ oli minu treener Harald Rannu, vahepeal lühikest aega asendustreenerina Jaak Parmas ning seejärel langes põhiroll Evald Kreele. Tennist pani mind armastama just Rannu, tema ehitas mu mängule vundamendi. Tegemist oli väga inimliku, lõbusa ja vahva laste-noortetreeneriga, minul seonduvad temaga ainult positiivsed emotsioonid. Mis Sind kõige enam köidab tennise juures? Tennise puhul tunnetad nö. mängu kättesaamatust – sa ei saa kunagi täiuslikuks, kogu aeg on mille üle nokitseda või vaja mingit mänguelementi lihvida. Ses mõttes võib öelda, et tennis ei anna ennast kergelt kätte. Mängusituatsioonid vahelduvad pidevalt ja seetõttu www.ajakiritennis.ee

Mis on Sinu meelest kõige olulisemad seigad treeneritöös? Legendaarne Evald Kree ütles: „Sa ei ole täisväärtuslik treener, kui sa pole lastega tegelenud.“ Kui küsida treenerite käest, siis tahaksid enamik olla tippsportlase juhendajad, kuid tegelikult on täisväärtuslikuks treeneriks kasvamine pikemaajalisem protsess, kasuks tuleb kogemus aste-astmelt arenedes. Mööda külgi ei jookse ka enda tennisistikarjäär ja selle edukus. Ise olen töötanud treenerina nii Eestis kui Soomes. Tennisetreeneri ameti raskeim moment peitub ehk selles, et pead päevast-päeva samu tõdesid korrutama ning mõnel treeneril võib isegi teatav tüdimus tekkida. Tõeline treener tunneb aga rõõmu oma õpilaste arengu üle. See on hea tunne, kui tänu sinu soovitustele on õpilased hakanud paremini mängima. Kui see tunne puudub, siis pole sa õige treener ja tähendab, et tegeled vale asjaga. Treener vajab oma tööle tunnustust, ent see ei pea tingimata väljenduma verbaalses vormis. Eelkõige kajastub see mängupildis – juhendatav areneb ja teeb midagi paremini.

aga nägime oma silmaga 1978. aastal Tallinnas vastvalminud Kadrioru hallis näidismatšis Vitas Gerulaitise vastu. Evald Kree ütles mulle nädal enne – mängid ühe seti Borgiga, et me lepime kokku, kuna oled üks paremaid noormängijaid. Eks see oli soovunelm. Agendid üldjuhul väldivad programmiväliseid käike, pealegi on maailma tippmängijatel niigi tihe graafik. Täpselt ei tea, kuidas need asjad siis käisid, ent selline pisike detail asja juures oli... Mulle meeldis jälgida Borgi ja John McEnroe vastasseisu. Nägin live-is Stockholm Openil Jimmy Connorsit – tema löögitehnika jättis vapustava mulje, see oli nii lõpule viidud. Intrigeerivad on olnud kolmiku Federer-Djokovic-Nadal vastasseisud. Tekib tunne, et kas me harrastame sama spordiala või mitte?! Need mängijad on oma tippvormis justkui teiselt planeedilt! Kas meenub miskit Eesti kuldajastust 60-ndatest? Eks siis toimus paljutki. Olin tunnistajaks, kui Toomas Leius tuli N. Liidu meistriks. Mõni huvitav seik tennisest, mis Sulle kohe meenub?

Üks mänguline situatsioon meenub küll, ta on õpetlik ja iseloomustab hästi tennist. Mängisin kalevlase Vallo Reimaga. Olin matši favoriit ja pärast võidetud avasetti juhtisin teises 5:0. Vastane kukkus mängu käigus nii õnnetult, et tal jooksis verd ja ta nuttis. Mul hakkas kahju ja otsustasin, et annan lohutuseks paar geimi. Lõpuks kaotasin selle mängu... N. Liidu ajal oli pääs välismaale paradiis, seetõttu võtsin väga tõsiselt Tartus 1977. aastal toimunud üleliidulist juunioride ja lootuste turniiri. Enne turniiri ütles koondise treener Lepjošin (märkus: Jevgeni Kafelnikovi treener), et turniiri võitja lunastab pääsme Galea Cupi meeskonda. Paljudele ehk üllatuseks võitsin selle katsevõistluse. Hiljem treener taganes lubadusest, põhjendades sellega, et mulle ei jõuta välissõiduks vajaminevaid dokumente korda teha. Eks siis kehtis kirjutamata reegel, et kui olid Baltimaadest pärit, pidid teistest peajagu üle olema. Paar aastat tagasi sukeldusid ITF Seniors Touri karuselli. Milline on tuuri tase? Mõnele tundub, et see pole justkui

Sinu eeskujud tennises? Omal ajal jätsid kustumatu mulje Björn Borg ja Wimbledoni lahingud, mida näitas Soome TV. Imetlesime maailma tippe Soome TV ja videofilmide vahendusel, selline luksus avanes üsna harva. Borgi SUVI 2016

persoon

Mul hakkas vastasest kahju ja otsustasin, et annan lohutuseks paar geimi. Lõpuks kaotasin selle mängu...

Alar Milk:

tekst/Toomas Kuum fotod/erakogu, Ajakiri Tennis

RED MILLS OÜ

persoon

enam päris tennis, kuigi tegelikult on olukord sootuks teine... Seeniortennise suurematel turniiridel lõhnab päris spordi järgi, vanemas vanuseklassis võid veel leida iseõppinuid tennisiste, ent näiteks 35+ või 45+ klassis näed väga korralikku tennist ja paljude riikide Davis Cupi mängijaid. Läheneval MM-il on põhitähti French Openi finaalis mänginud rootslane Mikael Pernfors. Riietusruumis tunnetad profispordi õhustikku – mitu trenni päevas+massaaž+põhjalik venitusharjutuste programm. Need inimesed on nõus oma aega sellele kulutama ja tervikuna tennisele pühenduma. Siiski on suurem osa ITF Seniors Touril osalevaid inimesi seal seltskonna pärast.

Tõeline treener tunneb rõõmu oma õpilaste arengu üle. See on hea tunne, kui tänu sinu soovitustele on õpilased hakanud paremini mängima. Sinu parimad saavutused seenioride tuuril? MM-võistlustel olen segapaarismängus jõudnud veerandfinaali, üksikmängus 32 hulka. Minu kontos on ka mõned turniirivõidud erinevates mänguliikudes. Oled püstitanud endale ka mingid eesmärgid? Loodan ja arvan, et parimad tulemused on mul veel ees. Aasta-aastalt tahaksin üks ring kaugemale jõuda ja kui vähegi võimalik, siis mõne tiitlivõidu noppida. Motivatsiooni on piisavalt. Teatavasti ei piirdu tennis ainult „klassikalise“ tennisega, vaid maailmas arenevad jõudsalt ratastooli- ja rannatennis. Eestis oled just Sina kõige paremini kursis ratastoolitennise käekäiguga. Kuidas sattusid selle juurde? Pigem juhuslikult. Ratastoolitennisega alustati Eestis Rocca al Mare Tennisekeskuses, kus sel hetkel töötasin. Keskuselt tuligi ettepanek, kas sooviksin end treenerina proovile panna selles valdkonnas. Olin ratastoolitennist akna tagant jälginud varemgi, kuid „vau“ kogemuse sain Helsingis Tali Tennisekeskuses, kus mängis paarismängu

-la K st oo lis eas lide 10 asoo utus le -1 du tel 5 s e

EESTI AINUS TELLISEPURU TOOTEV ETTEVÕTE Red Mills OÜ toodab tellisepuru erinevate fraktsioonidega: Tellispuru, frakts. 0.0 - 1.8/2.0 mm (Sobib Tennise Force ja Clay Tech tenniseväljakute kattekihiks). kolm mängijat pluss üks ratastoolitennisist. Ja nad said hakkama! Tekkis küsimus, mis mäng see küll on?! Seega teatud huvi oli tegelikult juba olemas. Millised on erinevused mängijate juhendamisel võrreldes tavapärase tennisega? Ratastoolitennist on raskem õpetada. Olen üks kord ka ise ratastooli istunud. Ei saanud ratast korralikult liikuma ja sellega isiklik kogemus ka piirdus... See on väga suur väljakutse, peab piisavalt aega olema, et korralikult selgeks õppida. Kuna teen seda põhitöö kõrvalt, piirdun juhendamisega. Läti koondise treener õppis aga ratastooliga liikumise selgeks. Tennises üritad lähteasendisse jõuda, ratastoolitennises pead sa aga kogu aeg liikumises olema, seisma ei tohi jääda, isegi väljaku keskele. See ongi suurim erinevus – kogu aeg pead

liikuma. Olgu märgitud, et enamus ratastoolitennisiste mängib sama reketipoolega... Eesti ratastoolitennis on maailmas korralik keskmik. Ligi 1000 registreeritud mängijast on parima eestlase koht maailma edetabelis 160. ringis. Mitu aastat on peetud Eesti meistrivõistlusi, meie mängijad on motiveeritud ja toimub pidev areng. Milliste märksõnadega iseloomustaksid praegust seisu Eesti tennises? Üdini positiivne. Meil on naiste poolelt mitu maailma tippu, mehed on ka päris tublid – oleme ju väike riik. Kuid see, mis toimub nö. tennise keskklassis ja harrastustennises, on lihtsalt super. Ma ei osanud seda 20-25 aastat tagasi oodata. See on vaimustav, kuivõrd suure andumusega harrastajad mängivad liigasid, osalevad seltskonna- ja ööturniiridel jpm. Ka keskmine mängutase on igati korralik. Meil on suhtarvus rahvastikuga rohkem tenniseväljakuid kui paljudes muudes riikides ja neid on juurde tulemas. Arvan, et Eesti tennises valitseb rahvaspordi buum. Treenerite koolitus on täiesti korralikule tasemele viidud, varem olid selles osas suured lüngad. Kokkuvõtteks peab tõdema, et käes on päris head ajad. Vaadates noortetennise arenguid ja kuidas koos lastega on asja pühendunud ka lapsevanemad , siis ma ei tunneks Eesti tennise käekäigu üle muret. Oled elus üle elanud nii tõususid kui mõõnasid. Anna lugejatele mõni eluline soovitus... Mul on olnud tõepoolest kirev minevik... Tahaks öelda inimestele – elage nii, et tagasi vaadates ei oleks kahju kulutatud aastatest. Püüa selgusele jõuda, milles sa hea oled ning tegele selle asjaga andunult ja püüa areneda. Ära raiska oma elu parimaid aastaid niisama tühja. www.ajakiritennis.ee

Tellispuru, frakts. 0.0 - 1.8/2.0 mm (Sobib vanade savi-liivaväljakute rek.-iks, uute ehitamiseks). Tellispuru, frakts. 1.8/2.0 - 8.0 mm (Tennis Force väljakute aluskihi ehitamiseks).

Tellispuru, frakts. 0.0-8.0 mm (Sobib koolistaadionite ringra-dade, võrkpalliplatside ja pargiteede ehitamiseks). Tellispuru, frakts. 0.0 - 3.0 mm (Sobib krohvisegude täiteaineks). Tellispuru, frakts. 0.0 - 4.0 mm (Sobib krohvisegude täiteaineks).

Võimalik rekonstrueerida tenniseväljakuid Võimalik taastada saviliiva väljakuid ja ehitada uusi hooldusvabasid tennisforce väljakuid Võimalik ehitada pargiteesid ja taastada/ehitada koolistaadionite rajakatteid Tel 5174945/5537529 / e-post info@redmills.ee / www.redmills.ee

RED MILLS OÜ

persoon

-la K st oo lis eas lide 10 asoo utus le -1 du tel 5 s e

Tellispuru, frakts. 0.0 - 1.8/2.0 mm (Sobib vanade savi-liivaväljakute rek.-iks, uute ehitamiseks). Tellispuru, frakts. 1.8/2.0 - 8.0 mm (Tennis Force väljakute aluskihi ehitamiseks).

T ER VED m õ tted

TERV E D m õ tted

„Kui sportlane oskab erutusetunnuseid – et süda kiiremini lööb ja peopesad higistavad – tõlgendada enda kasuks, siis see aitab sooritusele kaasa. Aga kui ta mõtleb, et appi, mis minuga toimub, siis see halvendab sooritust.” Piirid, mis hetkeni aitab ärevus sooritusele kaasa, ja mis hetkest muutub sooritust pärssivaks, on erinevatel inimestel ning ka erinevate alade lõikes erinevad. „Selliste spordialade puhul, mis nõuavad peamiselt jõudu, võimsust, kiirust, on ärevuse mõju väiksem. Aga nendel aladel, kus tuleb teha otsuseid või kontrollida peenmotoorikat, koordinatsiooni, kipub ärevuse mõju kergemini sooritust halvendama,” sõnas Hannus. „Ärevusega kaasneb lihaspinge suurenemine, selle tõttu hakkavad samaaegselt kokku tõmbuma painutaja- ja sirutajalihased, inimene suudab oma keha halvemini koordineerida kui madalama ärevusega. Lisaks, painutaja- ja sirutajalihaste samaaegsed kokkutõmbed väsitavad kiiremini.” Ja siin tulevadki mängu lõdvestustehnikad, mille abil on võimalik ärevust kontrollida. „Kuna psühholoogilise ärevuse mõju lihastööle on nii suur, peaks oskama ärevussituatsioonides lihaseid lõdvestada, et lihaspinge ei läheks liiga suureks,” rääkis Hannus. „Teisest küljest kaasneb lihaste lõdvestamisega ka psühholoogilise pinge vähenemine, selle sama ärevuse vähenemine. Ärevuse kehaline ja psüühiline

tavapärasele funktsioneerimise tasemele tagasi tuua, maha rahuneda, et oleks võimalik süüa, puhata ja paljuneda. Niimoodi oleme ellu jäänud ja selleks on need kaks närvisüsteemi poolt välja kujunenud.” „Gaasipedaal on hästi tundlik, aga seda on tarvis. Inimestel on eelsoodumus panna tähele ohtusid, see võimaldab meil ellu jääda. Viimasel ajal inimkonnal nii palju looduslikke vaenlasi enam ei ole, vaid meil on sümboolsed vaenlased, näiteks tennisistil vastane,” jätkas Hannus. „See, mis ohusignaali käivitab, on hirm ebaõnnestuda või kaotada. Aga keha reageerib samamoodi nagu siis, kui oleksime näinud mõõkhambulist tiigrit. Süda hakkab lööma, peopesad hakkavad higistama. Kui erutus läheb väga suureks, siis me ei suuda keskenduda otsuste tegemistele, vaid hakkame mõtlema, mis siis saab, kui kaotame. Siis tuleks sisse lüli-

„Kui tahame ennast rahustada, peaksime hingama aeglaselt ja vaatama just seda, et väljahingamine oleks pikk.” /A AV E H A N N U S

Kuidas omandada oskus lõdvestuda? tekst/Maarja Värv, ERR foto/Scanpix

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud ja PeaTreener OÜ psüühikatreener Aave Hannus räägib ajakirja Tennis psühholoogi rubriigi üheksandas osas lõdvestumistehnikatest – miks ja kuidas neid õppida.

„E

namikul inimest tekib enne tähtsana tunduvat sooritust ärevus. Ta väljendub enamasti selles, et lihased lähevad pingesse, peopesad hakkavad higistama, kõhus keerab, mõni läheb ka näost lapiliseks,” selgitas Aave Hannus. „Sportlaste puhul on häda selles, et paljude alade puhul hakkab see ärevus sooritust halvendama.”

Ä re v us v õib aitada sooritusele kaasa „Paras ärevuse tase pigem aitab sooritusele kaasa – lihtsam on keskenduda, kehaliselt oleme paremini mobiliseeritud, sest süda lööb kiiremini ja hingamine on kiirenenud, tänu sellele saavad lihased rohkem toitaineid ja hapnikku,” lisas Hannus. www.ajakiritennis.ee

pool on omavahel seotud. Kui suudame lihased lõdvestada, siis lihastest saadetakse ka ajju rahunemise signaale, mistõttu ka psühholoogiline pinge väheneb ja selle tõttu paraneb keskendumise võime.”

N är v isüsteemi gaas ja pidur Lõdvestusmeetodid saab laias laastus jagada kaheks: ühed on lihastest psüühikasse meetodid, mis on kõige lihtsamini õpitavad ning sportlastele arusaadavad, teised on psüühikast lihasesse meetodid, kus suunatakse oma tähelepanu niimoodi, et oleks võimalik saavutada väiksem psühholoogiline pinge, millega kaasneb ka lihaspinge vähenemine. Antud artiklis keskendume lihastest psüühikasse meetoditele, mida saab igaüks kodus iseseisvalt omandada, psüühikast lihastesse meetodeid tuleks aga spetsialisti käe all õppida. Spordis enim kasutatavad meetodid on lõdvestav hingamine ja järk-järguline lihaslõdvestus. Kõige käepärasem on sügav, lõdvestav diafragma hingamine. „Põhimõte on selles, et inimese närvisüsteem on varustatud kahe käiguga, üks nagu gaas ja teine pidur,” selgitas Hannus. „Üks osa meie närvisüsteemist tekitab erutust. Seda on tarvis, et ennast mobiliseerida. Kui mõtleme evolutsiooni peale, siis sisuliselt kas võitlema või põgenema. Kui näed vaenlast – näiteks mõõkhambulist tiigrit –, tekib hirm. Üks osa närvisüsteemist tegeleb ohuolukorras ärajooksmiseks või võitlemiseks valmistumisega. Kui oht on möödas, siis on tarvis organism SUVI 2016

tada pidurdussüsteem ja selleks ongi lõdvestumistehnikad.” Kõige lihtsam on rahulikult ja sügavalt hingata, aga mitte nii, et liiguvad rind ja õlad, vaid hingatakse läbi kõhu. „Õlad ja rind püsivad paigal, hingama peab nii, et kõht liigub ette-taha,” juhendas Hannus. „See kiire rinnahingamine, mida mõnikord sportlased teevad, kipub hoopis ärevust suurendama, seda on põhjust siis teha, kui oled väga loid. Aga kui tahame ennast rahustada, peaksime hingama aeglaselt ja vaatama just seda, et väljahingamine oleks pikk. Selle pika väljahingamisega saavutame pidurdussüsteemi ülekaalu erutussüsteemi üle.” Hannuse sõnul õpetatakse stressireguleerimise puhul hingama 4,5-6 korda minutis, sügavalt ja rahulikult. „Kui nii aeglaselt hingad, võib hingata nii, et sisse- ja väljahingamine kestab võrdselt,” rääkis ta. „Üks variant on nii, et hingad välja poole kauem kui sisse, näiteks kolmeni lugedes sisse ja kuueni lugedes välja. Teine variant on hingata sügavalt ja rahulikult, aga niimoodi, et

T ER VED m õ tted

TERV E D m õ tted

„Kui tahame ennast rahustada, peaksime hingama aeglaselt ja vaatama just seda, et väljahingamine oleks pikk.” /A AV E H A N N U S

Kuidas omandada oskus lõdvestuda? tekst/Maarja Värv, ERR foto/Scanpix

„E

TE RV E D m õ tted

„Kui sportlane oskab erutusetunnuseid – et süda kiiremini lööb ja peopesad higistavad – tõlgendada enda kasuks, siis see aitab sooritusele kaasa.” /H A N N US sa ei hinga sagedamini kui kuus korda minutis.”

Õ ppige salv estuste abil lõd v estamistehnikat Järk-järguline lõdvestustreening vajab natuke rohkem harjutamist kui lõdvestav hingamine. Lühidalt öeldes inimene pingutab ja lõdvestab järk-järgult ära kõik oma suuremad lihasgrupid. „Pigistad näiteks küünarvarrelihased viieks kuni seitsmeks minutiks kokku, keskendud sellele, mis tunne lihases tekib, kui seal on pinge. Seejärel lõdvestad lihased umbes 40-50

sekundiks ära,” õpetas Hannus. „Sellise harjutamise käigus õpid, mismoodi lõdvestamine käib.” Selle tehnika õppimine kestab täiskasvanutel umbes kuus nädalat. Esimestel nädalatel pingutatakse ja lõdvestatakse 16 erinevat lihasgruppe, seejärel hakatakse lihasgruppe vähendama, esmalt seitsmele ning seejärel neljale. „Aja jooksul, mil niimoodi treenitakse, saab päris selgeks, mis tunne see on, kui lihased lõdvestuvad. Edasi treenitakse mitte enam lihaseid pingutades ja lõdvestades, vaid keskendudes tähelepanu sellele, et lõdvestan nüüd käelihased ära. Sa omandad oskuse lõdvestuda,” lausus Hannus. Kel tekkis teema kohta suurem huvi, siis Hannuse koduleheküljel www.peatreener.org (Nõustamine ? Tööriistad) on salvestused, mille abil saab kodus seda tehnikat õppida. „Kui see tehnika on omandatud, suudad paari sekundiga lõdvestustunde tekitada,” lisas Hannus. „Näiteks tennisistid saavad punktidevahelise ajaga enda lõdvestamisega hakkama. Kõnnid toolini ja keskendud lõdvestuse tunde peale mõtlemisele ja kaasnebki lõdvestumine. Õpid ära, mis tunne tekib ja siis mõtled selle tunde peale.” Lõdvestustreeningu kõrvale võib kuulata ka sobivat muusikat, mis hiljem seostub lõdvestustundega, mis kehas tekib. „Hiljem sama muusikat kuulates või meloodiat ümisedes tekib tingitud refleks ja oled lõdvestunud,” lausus Hannus.

STIILNE AKTIIVSUSMONITOR

Sport on harrastus, kindlustus on proff

Vigastuste eest pole keegi kaitstud. Harrastussportlase kindlustus aitab treeningul või võistlustel saadud vigastustega seotud kulusid katta. Kindlustus katab ravikulud, mida haigekassa ei hüvita. Päevaraha hüvitis säilitab harjumuspärase sissetuleku. Küsi personaalset pakkumist!

TERVE PÄEVA AKTIIVSUS Loeb samme, mõõdab läbitud vahemaad, põletatud kaloreid, tõustud korruseid ja aktiivseid minuteid.

TARGAD TEADAANDED Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest.

SMARTTRACK™ Alta saab ise aru, mis sporti sa teed ja logib selle automaatselt rakendusse.

PIKK PATAREI ELUAEG Kestab kauem kui konkurentide samaväärsed kellad. Aku kestvus kuni 5 päeva.

UNE JÄLGIMINE JA VAIKSED ALARMID Jälgib automaatselt sinu und ja logib selle rakendusse. Lisaks saad endale seada vaiksed alarmid, mis sind hommikuti ilma helita tasase vibratsiooniga äratavad. LIIGU! Tuletab sulle õigel hetkel meelde, et aeg on end pisut liigutada.

EI KARDA VEEGA KOKKUPUUDET Higi-, vihma- ja pritsmekindel. VAHETATAVAD RIHMAD Palju erinevaid ja lihtsasti vahetatavaid rihmasid sportimiseks, pidulikeks sündmusteks ja igaks muuks elujuhtumiks.

Vaata lähemalt www.fitbit.ee või tule lähimasse KLICK´i poodi. 82

www.ajakiritennis.ee Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO spetsialistiga.

TE RV E D m õ tted

STIILNE AKTIIVSUSMONITOR

Sport on harrastus, kindlustus on proff

TERVE PÄEVA AKTIIVSUS Loeb samme, mõõdab läbitud vahemaad, põletatud kaloreid, tõustud korruseid ja aktiivseid minuteid.

TARGAD TEADAANDED Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest.

SMARTTRACK™ Alta saab ise aru, mis sporti sa teed ja logib selle automaatselt rakendusse.

PIKK PATAREI ELUAEG Kestab kauem kui konkurentide samaväärsed kellad. Aku kestvus kuni 5 päeva.

EI KARDA VEEGA KOKKUPUUDET Higi-, vihma- ja pritsmekindel. VAHETATAVAD RIHMAD Palju erinevaid ja lihtsasti vahetatavaid rihmasid sportimiseks, pidulikeks sündmusteks ja igaks muuks elujuhtumiks.

Vaata lähemalt www.fitbit.ee või tule lähimasse KLICK´i poodi. 82

www.ajakiritennis.ee Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO spetsialistiga.

tervis

tertvis

Artrosportkliinik aitab ravida tennisisti küünarliigest Artrosportkliinik on aastast 1998 tegutsev ortopeediakliinik, mis on orienteeritud tugiliikumisaparaadi (luud, lihased, liigesed) vigastuste ja probleemide ravimisele. Aastate jooksul on meie juurest abi saanud hulgaliselt tippsportlasi, aga ka palju tavaharrastajaid ja pea kõikide eluvaldkondade esindajaid. tekst/Lauri Maisvee foto/Artrosportkliinik

rtrosportkliinikusse on koondunud mitmed Eesti juhtivad ortopeedid – Eesti artroskoopilise kirurgia rajaja dr. Kaidu Meitern, Eesti kõige pikaajalisemate kogemustega spordiarst ortopeed dr. Eldur Annus, hinnatud ja üks aktiivsemaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste ortopeed dr. Kaspar Rõivassepp (kes on ühtlasi Eesti jalgpallikoondise arst), suurte kogemustega ortopeed dr. Tauno Kalvet, laia profiiliga hinnatud ortopeed dr. Meelis Sula, käekirurgiale spetsialiseerunud dr. Kristo Kask ning dr. Villem Teder ja Soomes väljaõppe saanud ortopeed dr. Raigo Norit. Artrosportkliinik on Eesti Haigekassa lepingupartner ortopeedilises päevakirurgias.

K äekirurgia areng Viimastel aastatel on Artrosportkliinikus süvendatult arendatud ka käekirurgiat. See on ortopeedia lisaeriala, mis läheneb käele kui terviklikule organile. Võtke üks suvaline hetk päevast ja jälgige, mida teie käed teevad. Me kasutame käsi lugematul moel. Ennast riidesse pannes, klaviatuuri toksides, kartuliputru tampides. Kord peavad meie käed olema õrnad ja hellad, teinekord täpsed ja jõulised. Kõikide nende tegevuste jaoks on vaja käte tundlikkust, liikuvust lihastest, kõõluste libisemist, lihaste aktiivsust. Seda, kui keeruline masinavärk käte liigutuste taga on, märkame sageli alles siis, kui mõni neist funktsioonidest hakkab tõrkuma. Üks sagedasemaid probleeme kätega on seotud kõõluste libisemisega. Käe kõõluste ümber on sidemed,

mis hoiavad kõõluseid paigal ning annavad liigutuste jaoks vajaliku jõu. Aeg-ajalt tekivad neis sidemetes muutused, mis hakkavad takistama kõõluste libisemist. Varajases staadiumis on ainukeseks sümptomiks valu, mis annab ennast tunda kämblaluu ja esimese sõrmelüli liigese kohal peopesas. Haigust nimetakse ka plõksuvaks sõrmeks, sest tekkinud takistuse ületamisel sirutub sõrm plõksuga. Hilisemas staadiumis võib takistus muutuda ületamatuks ning sõrm lukustub. Esmaseks raviks on sellistel puhkudel glükokortikoidhormooni süstid. Kui sellest pole abi ja haigus on arenenud liiga kaugele, saab kõõluseid vabastada kirurgilisel teel. Operatsioon tehakse kohaliku tuimestusega ja kestab umbes 10 - 15 minutit. Sagedad on ka närvide survesündroomid käel ja küünarvarrel. Oma teekonnal seljaajust lõpp-punkti läbivad närvid liigeste ümber ja lihaste vahel mitmeid kitsaskohti. Kui sidemetes ja kõõlustest toimuvad parasjagu mingid kudede muutused, siis võib see närve liigselt kokku pigistada. Seda tüüpi närvihäirete korral on tähtis täpne diagnoos. Vajalik on kindlaks teha, kus täpselt ja miks närvid on kokku pigistatud. Seda saab edukalt teha haige kliinilise uurimisega, kasutades erinevaid teste. Lihtsamatel juhtudel saab abi juba harjutustest, ent haiguse püsimise korral või kaugemale arenenud juhtudel on näidustatud kirurgiline ravi. Närvi ümbruses olevad sidemed, mis võivad olla paksenenud, vabastakse ning samuti eemaldatakse närvilt tekkinud liited. Sageli on närvi kahjustus tekkinud aga mõne muu haiguse tagajärel. Siis tuleb ravida esmalt seda haigust. Need on ainult paar näidet käekirurgilistest haigustest. Kuid on veel teisi haigusi, mis nõuavad kirurgilist sekkumist, sõrmede ja randmeliigeste osteoartroos, kooljaluud ehk ganglionid, traumad ning nende tagajärjel tekkinud jääknähud jpm. Artrosportkliinikus tegelevad käekirurgia dr. Kristo Kask ja dr. Villem Teder. Kristo Kask on täiendanud ennast käekirurgia alal Soomes Tampere Ülikooli haiglas 6 kuud ja olnud 6 kuud praktikal Singapuri Ülikooli haiglas. Aastal 2009 kaitses ta meditsiiniteaduste doktorikraadi Saksamaal Lübecki Ülikooli juures ning 2014. aastal sooritas edukalt Euroopa eksami käekirurgia erialal. Villem Teder on lõpetanud Taru Ülikooli ortpeedia residentuuri aastal 2014 ning täiendanud end käekirurgia erialal Soomes Tampere Ülikooli haigla käekirurgia osakonnas. Lisaks Artrosportkliinikule töötavad mõlemad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Artrosportkliiniku registratuur: 6461 436, info@artrosportkliinik.ee. Vaata ka artrosportkliinik.ee.

Dr. Kristo Kask õlaliigese artroskoopiat teostamas.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on ja miks see tekib? Ravi ja harjutused Lateraalne epikondüliit on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõluste ülekoormusest tekkiv kõõluse verevarustuse ja ainevahetuse häire. Kõõlus jätkub küünarvarre välispinnal lihastena, mille ülesanne on tõsta rannet ja labakätt. Lateraalse epikondüliidi korral tunneb inimene valu küünarliigese välisküljel. Valu võib kiirguda küünarliigesest mööda käsivart alla III ja IV sõrme. Lihased käsivarrel on pinges ja valulikud ning valu suureneb, kui midagi haarata või tõsta. Vahel võib isegi kohvikruusi laualt võtmine tekitada väljakannatamatut valu küünarliigeses. MIKS EPIKONDÜLIIT TEKIB? Kõõlusekahjustus tekib tavaliselt ülekoormusest, spordivallas tekib lateraalne epikondüliit tüüpiliselt tennisemängijail. Epikondüliit võib tekkida ka trauma tagajärjel, kui on olnud otsene löök küünarliigese pihta või väga äkiline jõuline liigutus randmest. RAVI Ravi eesmärk on aidata kõõlusel paraneda. Ravi on mitmetahuline ja kestab kuid. Oluline on valu põhjustavate liigutuste piiramine. Koormust käele peab vähendama, kuid ajutine täielik puhkus ei ole lahendus. Soovitatav on pöörduda tegevusterapeudi poole, kes aitab leida valulikele käelistele tegevustele abistavaid või asendavaid liigutusi ning muuta ebaõigeid sisseharjunud töövõtteid. Näiteks tennisemängijaid aitab sageli löök kähe käega või reketi vahetamine kergema vastu. Ägeda valu leevendamiseks võib kasutada jahutavaid mähiseid: pange 10 minutiks peale külmakott või jääd, määrige 2–3 korda päevas jahutava geeliga. Abi võib olla ka ultrahelist, mis parandab kõõluse verevarustust, soodustab koetihendite imendumist ja pehmendab armistuvat kudet. Meetod ei sobi ägeda põletiku korral. Põnda pinge vähendamiseks tuleb päevaseid toimetusi tehes kanda spetsiaalset sidet, mis kinnitatakse küünarliigese alla ning see annab lihasele asenduskinnituskoha, võimaldades kõõluse kinnitumiskohal puhata. Abi võib olla ka kinesioteipimisest, mille puhul kantakse nahale spetsiaalselt välja töötatud elastne teip. Kinesioteipimine stimuleerib naharetseptoreid ja leevendab valu ning kergitab nahka ja kudesid, parandades sellega vereringet kahjustatud kudedes. Teipimist peaks teostama kinesioteipimise koolituse läbinud spetsialist. Täieliku taastumise võimaldamiseks on üheks olulisemaks ravimeetodiks harjutuste tegemine. See aitab vähendada valu ja parandada lihaste seisundit, tugevdades ja lõdvestades lihaskorsetti. Harjutamist on soovitatav alustada koos füsioterapeudiga ning püstitada individuaalsed eesmärgid. Harjutuste tegemisel on oluline vabastada rindkere piirkond pingetest ja teha ka ülaselja piirkonnale tugevdavaid ja vabastavaid harjutusi. Alustada tuleks ettevaatlikult, korrates harjutuste seeriat 2–3 korda päevas, tehes üht harjutust väiksem arv kordi (nt 5 korda). Hiljem võib harjutusi teha 1 kord päevas, kuid siis peaks olema harjutuste seeriaid vähemalt 3 ja iga harjutust peaks sooritama 10–15 korda järjest. Arvestada tuleb oma jõudu ja enesetunnet, hea tulemuse saamiseks peaks harjutusi tegema järjepidevalt. Kui eelpool kirjeldatud ravimeetodid pole andnud 6 kuu jooksul head tulemust, siis on näidustatud kirurgiline ravi, mille üle peaks arutama ortopeediga. Taastumisaeg pärast lõikust on 4–6 kuud ja lõikusjärgsel perioodil on oluline roll taastusravil, sest muidu võib raviefekt jääda saamata.

tervis

tertvis

Dr. Kristo Kask õlaliigese artroskoopiat teostamas.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

p õ nev teada

Aermec hoiab kulud kontrolli all

Kohilas baseeruv ehitusfirma VESIROOS OÜ on teada-tuntud spetsialist erinevate funktsioonidega hoonete rajamisel, kuid alati kuulub ehitamise juurde ka erinevate tehnosüsteemide rajamine. Peamisteks on kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid, mille kvaliteetsemaks, mugavamaks ja säästlikumaks muutmisel on ettevõte kasutanud Itaalia firma AERMEC erinevaid tooteid läbi ühtse VMF-juhtsüsteemi.

A 20 aastat kogemust Peame kinni tähtaegadest Kasutame sobivaid materjale ja tehnoloogijaid Vastutame õigete lahenduste eest

OÜ Vesiroos Jõe 15, Kohila 79808 Registrikood 10024852

+372 48 92 150 www.ehitus.vesiroos.com www.vesiroos.com www.ajakiritennis.ee

jakirjas „Tennis“, mis pole ju ehitusspetsiifiline väljaanne, ei pea detailselt selgitama selle süsteemi eripära. Ütleme siis üldisemalt nii, et VMF-süsteem, mis on Aermeci laborites toimunud aastatepikkuse uurimis- ja arendustöö tulemus, on mõeldud koduse mugavusmaailma põhjalikuks ümberkujundamiseks. Tähtis on see, et ühtne süsteem juhib õhu konditsioneerimist,ventilatsiooni, kütet ja sooja majapidamisveega varustamist ning on tsentraliseeritult ühest kohast juhitav.

K ogu paketi saab ühest kohast „Tihti on nii, et paigaldatakse erinevate tootjate poolt pakutavaid kütte, jahutuse ja ventilatsiooni seadmeid. Ehk tekib olukord, kus tellijal on ühe tootja soojuspump, teise tootja ventilatsiooniseade jne. Lisaks on keeruline panna ühtselt toimima sellised erinevad tooted. Aermeci pluss peitub selles, et kõik on tsentraalselt juhitav alates soojuspumbast kuni siseosa radiaatorite ja sooja puhuvate konvektoriteni ning samuti juhitakse ventilatsiooni toimimist ja sooja tarbevee tootmist. Kogu paketi saab ühest kohast, mis olekski eramaja täislahendus,“ selgitas Vesiroos OÜ juhatuse liige Raigo Vihalem. Ta lisas, et lähiajal saab valmis kodulehekülg www.aermeceesti.ee, kust saab Aermeci erinevate toodete kohta infot ja pakkumisi vaadata. Vesiroos OÜ on Aermec S.p.A. ametlik esindaja Eestis, kuid Aermec omakorda Itaalia bränd, mis kliimanduses tegev juba üle 50 aasta ning hakkas esimesena Euroopas ruumipõhiseid jahutusseadmeid tootma. „Tänaseks on firma kasvanud rahvusvaheliseks üle SUVI 2016

tekst/Ants Põldoja fotod/Vesiroos OÜ

tele. Oleme saanud väga head tagasisidet oma klientidelt.

K indel k valiteet kogu maailma. Kõigis meie lähiriikides kasutatakse Aermeci seadmeid laialdaselt, ilmselt Euroopas polegi riiki, kus ta poleks esindatud,“ teadis Vihalem. Vihalema sõnul veel mõned aastad tagasi polnud Aermec Eesti turul kuigi levinud, kuid see trend on jõudsalt muutunud. Eks oma osa oli ka selles, et Eestis puudus Aermeci kindel esindus. Nüüd on Vesiroos need ohjad kindlalt enda kätte haaranud ja edu selles saavutanud. „Teadsime, et tegemist on kvaliteetse tootega, kuid soov oli, et kõigepealt paigaldame ise ja veendume selles. Nüüdseks oleme kvaliteedis kindlad ja seadmete töös probleeme pole esinenud,“ pajatas Vihalem. Pärast nii-öelda esimest tutvumist on Vesiroos Aermeci välja pakkunud ka teistele ehitusfirmadele ja paigaldaja-

Kuna tegemist on Itaalia tootega, siis võib tekkida küsimus, kas Aermec pole järsku suurem spetsialist jahutamises, aga karmi talvega maadesse tema süsteem ei sobi. „Selline müüt tuleks küll kohe ümber lükata,“ ütles Vihalem. „Räägime ikkagi kvaliteedist. Kogu tootmine on väga kõrgel tasemel ning kasutatakse ainult parimaid turul pakutavaid komponente. Kõik tooted on rangelt testitud ja sertifitseeritud. Aermecil on oma spetsialiteedis Euroopa suurim testlabor. See on ametlikult heaks kiidetud rahvusvahelise sõltumatu labori Eurovent poolt ning tooted omavad vastavat sertifikaati, mille saamine on väga keeruline ja maksab tohutut raha, et seda toodetel omada. Ja kui räägime klassikalisest kütteseadmest, siis see on ikkagi tagurpidi pööratud jahutusseade. Põhimõte

Vaade Tartu Kvartali keskusest, mille ehitas Vesiroos.

p õ nev teada

Aermec hoiab kulud kontrolli all

A 20 aastat kogemust Peame kinni tähtaegadest Kasutame sobivaid materjale ja tehnoloogijaid Vastutame õigete lahenduste eest

OÜ Vesiroos Jõe 15, Kohila 79808 Registrikood 10024852

+372 48 92 150 www.ehitus.vesiroos.com www.vesiroos.com www.ajakiritennis.ee

tekst/Ants Põldoja fotod/Vesiroos OÜ

tele. Oleme saanud väga head tagasisidet oma klientidelt.

Vaade Tartu Kvartali keskusest, mille ehitas Vesiroos.

p õ nev teada

Püsivalt lahe!

6101/0404

74 €

6904/8704

81 €

SNICKERS Workwear FlexiWork ripptaskutega piraadipüksid. Keha järgiva disainiga uue põlvkonna tööpüksid. Kaasaegne lõige - eelpainutatud põlved ja veniv Cordura® kiil jalgevahel. 100% Cordura® tugevdusega põlvekaitse taskud ja sääreotsad. Funktsionaalsed taskud ees, taga ja külgedel. Materjal: kerge, hingav, veniv Cordura®: 88% Cordura®, 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop kangas: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m². Polüamiidist tugevdused: 100% Cordura®.

www.ajakiritennis.ee

6103/0404

3923/1804

6905/8704

81 €

95 €

98 €

TAMREX OHUTUSE OÜ SUVI 2016

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TAVAHIND

Tennisehalli pole Vesiroos seni ehitanud, kuid Vihalema sõnul toimivad tennisehalli puhul kõik samad reeglid, kuigi eripäraga tuleb kindlasti arvestada. „Sarnaseid jahutamise mõistes kõrgeid ruume oleme juba teinud ka, näiteks Smarten Logistikakeskuse jaheladu, kus lae kõrgus oli üle kümne meetri ja süsteem veelgi erilisem. Aermec sobib kõikjale, kus on oluline kontrolli all hoida kulud, tagada ruumides hea sisekliima ja kus tellija hindab kvaliteeti ning traditsioone,“ ütles Vihalem.

96 €

/ R A IGO V I H A L EM

Kui ostad 100 € eest Snickers Workwear tavahinnaga tooteid, anname sulle pusa art 8015/1704

TASUTA

Kampaania kehtib kuni 31.08.2016, või kuni tasuta pusasid (art 8015/1704) jätkub ja ainult Snickers Workwear tavahinnaga toodete ostu puhul!

Vihalema sõnul paigaldati Aermeci üks võimsamaid süsteeme tänavu kevadel valminud Tartu uude kaubanduskeskusse nimega Kvartal. „See on multifunktsionaalne hoone, kus on ligi 50 000 ruutmeetrit pinda, kaubanduse mõttes väga suur

65 €

art 8015/1704

A ermeci süsteem Tartu uues kaubanduskeskuses

„Aermec sobib kõikjale, kus on oluline kontrolli all hoida kulud ja tagada ruumides hea sisekliima.“

6102/2004

Kaasaegne töömees vajab kaasaegset töörõivast. SNICKERS Workwear New Generation tööpükstel on suuremat liikumisvabadust andvad materjalid ja mugavam lõige. Tule proovi uusi suviseid tööpükse LITE Work ja FLEXI Work.

SNICKERS Workwear A.I.S ﬂiisist Body Mapping

ja tehnoloogia on kõigil sama. Kui on olemas kvaliteet, siis see on süsteemi kõigil osadel.“ Vihalema sõnul on ühtne juhtimine energiasäästlikum. „Kui näiteks ühe hoone tehnosüsteemi erinevad tooted on paigaldatud erinevate tootjate poolt, on oht olukorras, mil need töötavad üksteisele vastu. Kuid süsteem nagu Aermec VMF, mille erinevaid seadmeid saab juhtida automaatselt ja ühest kohast ning ka kodunt ära olles, on kokkuvõttes palju säästlikum,“ ütles Vihalem. Vesiroos liikus Aermeci brändiga selles suunas, et algul paigaldati suured süsteemid administratiiv- ja ärihoonetesse, kuid nüüd on üha rohkem rõhku pandud ka eramajadele. „Antud brändi tugevus on lai tootevalik. Jahutus- ja ventilatsiooniseadmed, kütteseadmed - kõik on olemas. Alustades väikesest soojuspumbast kuni meeletu suure ventilatsiooniagregaadini välja – näiteks kasvõi ujulasse, kus on vaja eritehnoloogiat. Valik on nii suur, et pole vaja ühte brändi ühe asja ja teist teise jaoks. Tuleb ühest kohast ja üks kvaliteet. Annab tellijale kindluse, et kui sul on üks tootemark, siis probleemi korral oleks teada, kuhu pöörduda, et mitte suhelda mitme tootjaga. See on kindlasti Aermeci tugevus,“ rääkis Vihalem. Et mitte valesti aru saada – kui Vesiroos ehitab hoone, siis see ei tähenda automaatselt, et klient peab võtma ka Aermeci kütte- ja ventilatsiooniseadmed. „Igal kliendil on oma arusaamad, meie pakume lihtsalt omapoolse lahenduse välja, püüame kliendi soovidest aru saada ning olla sellega toetav partner oma uue kodu rajamisel või vana renoveerimisel. Tavapraktika on selline, et klient uurib paarist kohast veel ja siis vaatab plussid-miinused üle. Kui ta usaldab Vesiroosi, siis ta valib meie pakutud lahenduse,“ sõnas Vihalem.

hoone. Paigaldasime sinna Aermeci ruumipõhised jahutusseadmed, kogu jahutussüsteemi võimsus on ca 2,5 megavatti. Sellise süsteemi ehitamiseks oli meil aega kõigest pool aastat ja Vesiroosi meeskond tegi võimatu teoks ning selline meeletult suur jahutussüsteem sai valmis ehitatud nii lühikese aja jooksul,“ rääkis Vihalem. „Ühtlasi oli Vesiroos Eestis esimene, kes rajas sinna kaugjahutussõlme. Kaubanduspinnal on kokku 400 Aermeci ruumipõhist jahutusseadet.“ Vesiroosi ja Aermeci koostöö on toiminud veel paljude hoonete ehitamisel. Näiteks Linnamäe Maxima kauplus, Eesti Rahvusarhiivi hoone, büroohoone Eesti Loto maja, Pärnus Estonia Spa Valge maja. Need on kõik uued, kahe viimase aasta jooksul ehitatud hooned.

“FLEXI Work” - lühikesed tööpüksid. “LITE Work” - lühikesed tööpüksid. “LITE Work” - lühikesed tööpüksid. Materjal: 88% Cordura®, 12% elastaan, Materjal: 77% polüester, 23% puuvill, Materjal: 77% polüester, 23% puuvill, 20% ja kehtivad kuni230 31.07.2015 või kuni tugevdused: kaupa jätkub! 230 g/m².käibemaksu Polüamiidist tugevdused: g/m². Polüamiidist 270 g/m². Rip-stop kangas: 65% Hinnad sisaldavad 100% Cordura®. 100% Cordura®. polüester, 35% puuvill, 200 g/m².

Selline näeb välja Aermeci VMF süsteem.

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

p õ nev teada

Püsivalt lahe!

6101/0404

74 €

6904/8704

81 €

www.ajakiritennis.ee

6103/0404

3923/1804

6905/8704

81 €

95 €

98 €

TAMREX OHUTUSE OÜ SUVI 2016

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TAVAHIND

96 €

/ R A IGO V I H A L EM

Kui ostad 100 € eest Snickers Workwear tavahinnaga tooteid, anname sulle pusa art 8015/1704

TASUTA

Kampaania kehtib kuni 31.08.2016, või kuni tasuta pusasid (art 8015/1704) jätkub ja ainult Snickers Workwear tavahinnaga toodete ostu puhul!

65 €

art 8015/1704

A ermeci süsteem Tartu uues kaubanduskeskuses

„Aermec sobib kõikjale, kus on oluline kontrolli all hoida kulud ja tagada ruumides hea sisekliima.“

6102/2004

SNICKERS Workwear A.I.S ﬂiisist Body Mapping

Selline näeb välja Aermeci VMF süsteem.

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

tenni S&GO LF

PÕHJUST,

10 tenniS &GO LF

miks golf on sulle kasulik

Meditatiivne tegevus, mis rahustab meelt

Mediteerimine on meele tasakaalustamiseks ja rahustamiseks muutunud aina populaarsemaks. Kes ühe koha peal istuda ei suuda, see tulgu golfirajale. Tänu sellele, et golf vajab täielikku keskendumist ja muust maailmast välja lülitumist, on see ideaalne mediteerimiseks ja meele puhkamiseks.

Golf on väljakutseid ja eduelamusi pakkuv ala

tekst/Kristo Tohver foto/Scanpix

Inimesed, kes pole golfi mänginud, tavaliselt ei tea, kui põnev ja positiivseid emotsioone tekitav on see ala. Golfarid on tihtipeale tõelised fanaatikud, sest nad teavad, et see spordiala teeb neile head mitmes erinevas võtmes. Toome välja kümme põhjust, miks golf on inimesele kasulik harrastus.

olf sobib igaühele, olenemata vanusest, rahvusest või soost. Sellega on üsna kerge algust teha ning golfi saab harrastada kõrge eani välja. Sel pika traditsiooniga spordialal on palju häid ja kasulikke omadusi, mis on sageli ka põhjused, miks golf on ülemaailmselt nii populaarne.

Värskes õhus viibimine pikendab eluiga Uskuge või mitte, kuid golfimängijate keskmine eluiga on 5 aastat pikem võrreldes nendega, kes golfi ei mängi või üldse sporti ei tee. Põhjusena võib välja tuua mõõduka füüsilise koormuse ja pideva värskes õhus viibimise. Ühe mängu ajal kõnnitakse läbi keskmiselt 8–10 kilomeetrit.

Golf ei ole üldse nii lihtne, kui esmapilgul võib tunduda! Iga mäng erineb eelmistest ja pakub palju põnevust. Õiget tehnikat ja vajalikus koguses jõudu, lõtvust, täpsust ja sihikindlust vajab see spordiala kahtlemata, muutes golfiringi tõeliselt väljakutsuvaks. Eduelamused nii enda kui sõprade suurepäraselt sooritatud löökidest on garanteeritud.

Golf õpetab keskenduma Praegune ühiskond on pigem pinnapealne, kiirustav ja närviline, kuid golf õpetab meile täpselt vastupidist olekut. Hea löögi sooritamiseks tuleb rahuneda ja keskenduda, jälgides täpselt nii enda kehaasendit, tehnikat, maastikku kui ka palli. Keskendumisvõime paraneb tänu mängule ka argipäevas.

Kontakt loodusega tekitab rahutunde

Ideaalselt rohelised muruväljakud, vaikus ja rahu, linnulaul ning looduses kulgemine on golfimängu keskkond. Sellises õhustikus viibimine tekitab ühenduse loodusega ning loob mõnusa tunde. See on ideaalne paik, kus tasakaalustada tempokat argipäeva.

Kvaliteetaeg kas üksi või koos sõpradega Kuna golf on eelkõige mäng iseenda vastu, siis saab seda mängimas käia ka üksi. Ükskõik, mitmekesi olete, ikkagi on see tõeline kvaliteetaeg! Vaikus, emotsioonid, aeg suhtlemiseks ja üksteisele kaasa elamiseks liidavad omavahel sõpru ning muudavad koosveedetud aja meeldejäävaks ja nauditavaks.

Mõõdukas sportlik koormus põletab rasva Tihti arvatakse, et golf ei ole “päris” sport, kuid rajalt tullakse enamjaolt higisena tagasi. Golf on kestvusala, mis hoiab pulssi mõõdukalt kõrgena 4 tundi järjest. See aitab põletada kaloreid ja on väga hea koormus südamele. Nelja tunni jooksul läbitakse Niitvälja golfirajal ligi 8–10 kilomeetrit ja kulutatakse keskmiselt 2000 kilokalorit.

Saad palju uusi tutvusi ja kasulikke kontakte Pole saladus, et golfi mängivad paljud ettevõtjad, ärimehed ja investorid. Golfarid on oma olekult avatud ja sõbralikud ning tänu sellele tekib uusi tutvusi ja kasulikke kontakte kergesti. Golfirajal üheskoos mängides on rahulikult aega tutvuda, endast lähemalt rääkida ja huvitavaid koostööprojekte välja mõelda.

Golfi saab mängida terve perega korraga Pole palju neid spordialasid, mida saab terve pere korraga harrastada, olenemata erinevatest oskuste tasemest. Tänu spetsiaalsele HCP-süsteemile ja erinevatele mängu avalöögi kaugustele saab koos mängida ja kvaliteetaega veeta terve pere – lapsed, täiskasvanud ja eakad. Golfiväljak on hea koht, kus kambakesi häid emotsioone kogeda.

Sinu elu muutub rõõmsamaks Golf on viisakas mäng – kõik teretavad ja naeratavad üksteisele, muutes niiviisi mänguõhustiku positiivseks ja heatujuliseks. Hoolivad ja lugupidavad ollakse lisaks endale ka kaasmängijate ja ümbruse suhtes. Selline atmosfäär ja detailidele pööratav tähelepanu loob heaolu- ja õnnetunde. Peale selle muidugi positiivne emotsioon enda ja kaasmängijate suurepäraselt sooritatud löökidest. Golf muudab su elu rõõmsamaks! Nimekirja, miks golf on mängijale kasulik, võiks veel jätkata pikalt. Tegemist on spordialaga, mis sobib nii lastele, noorukitele, täiskasvanutele kui ka eakatele ehk teisisõnu saavad terved põlvkonnad olla üheskoos platsil. Huvitav on ka tõsiasi, et koos saavad mängida nii profid kui ka algajad, kusjuures tõenäoliselt algajad võidavad. Aastatepikkustele kogemustele toetudes on Niitvälja Golfiklubi liikmed veendunud, et golfi harrastamine lisab elule positiivseid emotsioone ning aitab elada täisväärtuslikumat elu. Sageli võib tunduda, et golfiga alustamine on keeruline ja investeeringuid vajav, kuid tegelikult maksab 3-päevane algkursus Eesti golfi kodus, Niitvälja Golfiklubis kõigest 99 eurot ja pikem (45 päeva kestev) „Rohelise alguse“ kursus 149 eurot. Kursused toimuvad kogu suve igal nädalavahetusel.

Tennisistidest golfarite arvamused

Eestis on päris palju tennisiste, kes pärast põhiala karjääri lõppu on hakanud aktiivselt ja tulemuste poolest ka üsna edukalt hakanud tegelema golfiga. Mida arvavad nemad Kristo Tohveri välja toodud kümnest põhjusest?

Priit Põldoja: „Kindlasti nõustun Kristo kommentaaridega. Olen viimastel aastatel hakanud golfi eelistama tennisele, sest golfis on mul jätkuvalt võimalus paremaks saada. Lisaks viibimisele värskes õhus, kaunis looduses ja põnevatel väljakutel annab iga golfiring võimaluse end proovile panna. Golf nõuab kindlasti palju keskendumist ja võimaldab muud mõtted peast pühkida. Ei julge kinnitada, et minu jaoks oleks tegemist meditatiivse mänguga, pigem ikka vaimse väljakutsega! Erinevalt tennisest, golfis vastane ei eksi! Ja kui tennise teevad huvitavaks erinevad vastased, siis golfi võlu on kindlasti need tuhanded kaunid, kuid keerulised rajad, mis jälle pärast õnnestunud või ebaõnnestunud ringi tagasi kutsuvad!“

Oskar Saarne: „Osa siin toodud põhjustest saab kasutada ka tennise kohta, näiteks punktid 5, 6, 8 ja 9 sobivad minu meelest mõlema ala kohta. Kindlasti ühendab neid alasid ka see, et mõlemal juhul on tegemist sportmänguga, kus on vaja nii tehnilisi, taktikalisi kui ka teatud määral füüsilisi oskusi (hea füüsis annab suurema eelise muidugi tennises). Samas ei ole kummalgi alal ühte kindlat viisi, kuidas edukas olla. Selles sportmängude võlu peitubki.“

Eduelamused nii enda kui sõprade suurepäraselt sooritatud löökidest on garanteeritud. 90 90

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

tenni S&GO LF

PÕHJUST,

10 tenniS &GO LF

miks golf on sulle kasulik

Meditatiivne tegevus, mis rahustab meelt

Golf on väljakutseid ja eduelamusi pakkuv ala

tekst/Kristo Tohver foto/Scanpix

Kontakt loodusega tekitab rahutunde

Tennisistidest golfarite arvamused

Eduelamused nii enda kui sõprade suurepäraselt sooritatud löökidest on garanteeritud. 90 90

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

PGO Õ NLFE V TE AD A

Otepää Golfikeskus müüb minimänguõiguste pakette

Otepää Golfikeskus müüb sel suvel minimänguõiguste pakette, mis on eriti sobivad neile golfihuvilistele, kes üks-kaks nädalat LõunaEestis puhkavad või siis üheks nädalavahetuseks kohale sõidavad.

„E

namus meie mängijatest on oma klubi golfimängijad, aga olulise osa green fee mängijatest moodustavad Põhja-Eestist või isegi Soomest pärit puhkajad,“ ütles Otepää Golfikeskuse ettevõtete müügijuht Ursula Muts. Neil inimestel ei ole mõtet osta Otepääl mängimiseks hooajapaketti. „Just selliste inimeste jaoks kujundasimegi taolised minimänguõiguste paketid.“ Pakettide müük jätkub kogu suve jooksul, nii et need golfimängijad, kes alles plaanivad ilusaima aastaaja veetmist Lõuna-Eestis, saavad ka suve jooksul minimänguõiguse osta. Võimalusi on kolm: osta pakett kolmeks, viieks või seitsmeks päevaks. Need maksavad vastavalt 99, 129 ja 159 eurot.13-23-aastastele noortele kehtib 50% soodustus, 12-aastased ja nooremad mängivad tasuta. Paketi mänguringe saab kasutada ainult järjestikustel päevadel ja ühel päeval võib teha nii mitu mänguringi, kui golfar jaksab.„Need päevade arvud on vastavalt sellele, mil viisil inimene kavatseb Lõuna-Eestis aega veeta. Nädalane pakett sobib neile, kes pisut pikemalt

tekst/Ants Põldoja foto/Otepää Golf

siin puhkavad,“ lisas Muts. Majutuse osas saab meie kaudu broneerides 20% soodustust meie koostööpartneritelt. Pakette saab soetada meie caddiemasterilt: caddiemaster@ otepaagolf.com. Golfihooaeg on ka Otepääl hästi käima läinud, sest ilm soosis maikuus mängimist. „Eks minimängu paketi ostjad vaatavad ilma rohkem, aga neid, kes meil igapäevaselt mängivad, suured vihmasajud eriti ei heiduta,“ viitas Muts juuni alguse kehvematele ilmadele. „Võistlused vihma pärast ära ei jää, ainult äikesega ei tohi mängida, sest golfikepid võivad pikselöögi endale tõmmata.“ Soovime kõigile golfimängijatele ilusat suve! www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

PGO Õ NLFE V TE AD A

Otepää Golfikeskus müüb minimänguõiguste pakette

„E

tekst/Ants Põldoja foto/Otepää Golf

SUVI 2016

Helen Tälli Harrastustennisisti AN K E E T

ankeet

Tennise suvenumbris vastab ankeedile Helen Tälli. tekst/Ajakiri Tennis fotod/erakogu

Millal ja kuidas avastasid enda jaoks tennisemängu? Tennise juurde sattusin 7-aastaselt - ema viis trenni Inna Loit’i juurde Kadriorgu. Sain seal käia kahjuks ainult 3 aastat, siis grupp lagunes ja treener läks mujale tööle. Meelde on jäänud vastu seina mängimine ja Kadrioru halli treppidel lõputu jooksmine. Seejärel tegelesin terve kooliaja kergejõustikuga, reketi võtsin uuesti kätte 20 aastat tagasi.

Kui palju trenni teed ja võistled (koormus kordades, tundides, nädalas, kas grupis, sõbraga või treeneriga)?

ma ei jõua nende lähedalegi oma oskustega. Küll aga meeldib mulle vaadata Roger Federeri mängu. Eestis on mulle kindlasti eeskuju Piret Ilves, kes mängib väga edukalt rahvusvahelistel seeniortennise võistlustel ning ka Eesti MV-l praeguste tippudega. Ta kasutab mängus targalt erinevaid elemente. Piret on ka mind innustanud osalema seenioride rahvusvahelistel turniiridel.

Mille üle tennisemänguga seoses uhkust tunned (saavutus)? Olen läbi tennise tundma õppinud ja sõbrunenud väga paljude toredate inimestega. See on kindlasti suurim väärtus minu lemmikhobi juures. Olen nakatanud tennisepisikuga ka oma kolm last, kes tänaseks on juba korralikult mängima õppinud ning seda naudivad. Olen harrastajate turniiridel saanud palju võidurõõmu tunda. Rahulolu võib tunda siis, kui võidad tasavägiseid mänge või ületad ennast, aga teisalt annab vahel hea tunde ka kaotuse puhul hästi mängitud mäng. Lihtsalt vastane on parem. Kõige olulisem ongi mängida oma tase võistlustel välja. Treeningutel suudavad kõik hästi mängida.

Kuna tennis mulle väga meeldib ja mäng pakub emotsionaalselt toredaid elamusi, siis proovin mängida nii palju kui töö ja pere kõrvalt võimalik. Treenin/mängin 3-5 korda nädalas. Kui ajaliselt õnnestub, osalen nädalavahetustel turniiridel. Käin ka metsas jooksmas ja jõusaalis.

Raskeim kogetud hetk seoses tennisega?

Kes on treener ja miks selline valik?

Mis on spordis (tennises) Sinu moto või muu motivatsiooni allikas?

Esimene treener oli ja on siiani mu klassivend Alti Vahkal. Olen mänginud paljude Eesti treeneritega. Igaüks õpetab midagi uut ja midagi teistmoodi, õppida on kõigilt. Tuleb need tõeterad ja mõtted üles leida ning salvestada. Praegu mängin põhiliselt Reiko Lume ja Ekke Tiidemanniga. Tegemist on väga põhjalike inimestega, samas on treeningud lõbusad ja omavaheline klapp hea.

Millises klubis treenid ja kuidas oma klubi iseloomustaksid? Kuulun Reval Ladies naiste klubisse, mis on 18 aastat vana ning ühendab sportlikke, aktiivseid ja edukaid naisi. Meil on ääretult toredad turniirid ja muud klubilised koosviibimised. Koha mõttes mängin kõige rohkem Teres, sest mu töökoht asub seal. Tere on kahtlemata parimate võimalustega väga hea tennisekeskus. Satun aeg-ajalt ka teistesse klubidesse mängima – Tondirabasse, Rocca al Maresse ja ka Tabasallu. Suvel eelistan Pärnu kesklinna väljakuid.

Raskeim hetk oli siis, kui Vilniuse rahvusvahelisel seenioride turniiril purunes väljakul Achilleuse kõõlus. Nii tõsine vigastus võtab võimaluse 8 kuud spordiga tegeleda. See kogemus õpetas, et kõike tuleb teha mõistlikult ja mitte üle treenida.

Minu moto ja motivatsioon spordis on nagu teistelgi elualadel areneda ja saada paremaks. Sport õpetab distsipliini, sunnib sind ennast proovile panema ja raskete olukordadega toime tulema. Mina ei oska asju teha mõõdukalt. Kui juba, siis ikka maksimaalselt – treenida, püsida heas vormis ning ka saavutada.

Soovitus või nipp teistele harrastajatele! Harrastussportlastele soovitan kindlasti nautida tennist kui mängu ja toredat seltskonda. • Pange ennast proovile, uskuge endasse. Tuleb kannatada ja kaotada, et tulemusteni jõuda. • Ärge alahinnake ühtki vastast. • Ärge küsige miks teised võidavad, vaid küsige endalt, miks mina ei võida? Kõikidel on harrastustennises samad tingimused ja võimalused.

Mis marki on Su reket? Varustus laiemalt: kas on oluline Sulle, mis tossusid eelistad, milliseid brände, materjale?

Rio suveolümpiamängude erikollektsioon Montonilt tekst/Ajakiri Tennis fotod/Monton

2016 Rio Olümpiamängudele pühendatud erikollektsioon kõneleb eestlaste kui mererahva lugu. Eesti on mereriik ja meri on meie jaoks ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid ja uskumused. Meri on üht- või teistmoodi seotud iga eestlase eluga ning selle võimsus ja ilu, ettearvamatus ja jõud iseloomustavad märksõnadena ka sporti. Montoni loodud Rio mängude olümpiarõivaste erikollektsioonis põimuvad merest inspireeritud elemendid üheks tervikuks šiki tegumoe ja kvaliteetsete kangastega. Eestis disainitud rõivad on viimistletud põnevate sini-must-valgete detailidega ning on ehitud efektse EST-maakoodiga. Suviselt mugavad moerõivad kaunistavad Eesti olümpiadelegatsiooni sportlasi Rio suveolümpiamängudel ja pakuvad kõikidele spordisõpradele võimaluse ühtses vormis oma lemmikutele kaasa elada, sobides hästi ka igapäevaseks kandmiseks. Montoni Rio kollektsiooni rõivad on valmistatud limiteeritud koguses ja on müügil: TALLINN: Kristiine Keskus Rocca al Mare Keskus Ülemiste Keskus Moetänav, Veerenni 24 TARTU: Tartu Kaubamaja Keskus Tartu Lõunakeskus

Mängin Wilsoni reketiga ning vahetan reketit väga harva. Laiemas plaanis pole varustus mulle liiga oluline. Reket ise ei mängi ja tossud ise ei jookse!? Riided ja jalanõud ostan selle järgi, mis on mugavad ja ilusad.

PÄRNU: Kaubamajakas Pärnu Keskus

Kellele sarnaned kõige enam maailma/Eesti tippudest oma mängijaprofiililt, põhjenda mille poolest?

NARVA: Astri Keskus

Ei sarnane küll ühelegi tippmängijale Eestis ega maailmas, täpsemalt

tennis & mood

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

Helen Tälli Harrastustennisisti AN K E E T

ankeet

Tennise suvenumbris vastab ankeedile Helen Tälli. tekst/Ajakiri Tennis fotod/erakogu

Kui palju trenni teed ja võistled (koormus kordades, tundides, nädalas, kas grupis, sõbraga või treeneriga)?

Raskeim kogetud hetk seoses tennisega?

Kes on treener ja miks selline valik?

Mis on spordis (tennises) Sinu moto või muu motivatsiooni allikas?

Mis marki on Su reket? Varustus laiemalt: kas on oluline Sulle, mis tossusid eelistad, milliseid brände, materjale?

Rio suveolümpiamängude erikollektsioon Montonilt tekst/Ajakiri Tennis fotod/Monton

PÄRNU: Kaubamajakas Pärnu Keskus

Kellele sarnaned kõige enam maailma/Eesti tippudest oma mängijaprofiililt, põhjenda mille poolest?

NARVA: Astri Keskus

Ei sarnane küll ühelegi tippmängijale Eestis ega maailmas, täpsemalt

tennis & mood

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

V äljakud

väljakud TALLINN Tere Tennisekeskus Sõjakooli 10 telefon 687 8292 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 7 kõvakattega, 4 vaipkattega siseväljakut, 7 saviliivakattega väljakut info@teretennis.ee www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus Tondiraba tn 11 telefon 600 2915, 56 220 314 E-P 8.00-23.00 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut, 4 sulgpalliväljakut, lauatenniselaud www.tennisekool.ee Kadrioru Tennisekeskus Koidula 38 telefon 602 5111 E-P 8.00-23.00 2 vaipkattega siseväljakut, 14 saviliivakattega väljakut info@tenniskadriorus.ee www.tenniskadriorus.ee facebook: tenniskadriorus Rocca al Mare Tennisekeskus Haabersti 5, Tallinn Tel 66 00 540 E-R 7-22:00, L-P 9-21:30 12 kõvakattega siseväljakut, 6 kunstmuru välisväljakut rocca@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Viimsi Tennisekeskus Sõpruse tee 5, Viimsi E-R 7:45-22:00, L-P 9-21:00 4 vaipkattega väljakut viimsi@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Audentese Tennisehall Tondi 84 telefon 655 3558 E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 5 kõvakattega väljakut kilehallis info@teretennis.ee www.teretennis.ee

keskused

Pirita TOP Tennisekeskus Regati pst 1 telefon 639 8814, 555 199 40 E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, 4 liiva välisväljakut www.toptennis.ee RTeam tennisehall Regati pst 1 telefon 555 383 08 E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 3 kõvakattega väljakut kilehallis roland@rteam.eu www.rteam.eu Merivälja tenniseväljak Soovõha 6 kunstmuru väljakukate telefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 eestisporditulevik@gmail.com Nõmme Tennisekeskus Rahu 3 telefon 657 2488 3 muru ja 6 liiva välisväljakut Tallinna Kalevi Tenniseklubi Herne 28 telefon 645 9229 E-P 7.00-23.00 10 liiva välisväljakut Idakeskuse Tenniseklubi Punane 16 telefon 699 0220, 50 14 221 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut sport.idakeskus.ee Spordiklubi Muuga VTK Tudra tee 9 Maardu, Harjumaa telefon 623 2081 Saku tenniseklubi Silla 2a Saku, Saku vald, Harju maakond telefon 50 40 309 2 liivaväljakut www.sakutennis.ee

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil laura@tennis.ee

Laulasmaa Tenniseklubi Laulasmaa Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633

Pärnu Kesklinna TK Ringi 14 a, telefon 52 15524 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak talvel: 1 vaipkattega väljak

Airok tennisekeskus Staadioni 7, Tabasalu Harku vald, Harjumaa Telefon 5024959 www.tennisekeskus.eu

Saviaugu Tenniseklubi Jannseni 39, Pärnu, telefon 50 84498

TARTU

MUJAL EESTIS

Tartu Akadeemiline Tenniseklubi Baeri 6 telefon 50 45874 E-P 8.00-22.00 4 liiva välisväljakut, 1 liiva minivälisväljak arvopattak@gmail.com

Sindi tenniseväljakud Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 858 486 2 liivaväljakut sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com

Tähtvere Tennisekeskus Laulupeo pst 19 telefon 50 90705 4 vaipkattega, 2 kõvakattega siseväljakut info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee

Põlva Tenniseklubi Metsa 7, Põlva telefon 56 357 310 2 liivaväljakut

Biomedicum Ravila 19 telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00 2 kunstmuru välisväljakut Tamme sisetennisehall Tamme pst 1 telefon 742 8194

PÄRNU Pärnu Tennisekeskus Tammsaare 18a telefon 446 4648 3 saviliiva väljakut, 1 kõvakattega väljak Pärnu Tennisehall ja Merehall Tammsaare pst 39, telefon 442 7246 E-R 8.00-22.00 L 9.00-21.00, P 10.00-21.00 6 siseväljakut ja 6 välisväljakut info@tennisehall.ee www.tennisehall.ee

www.ajakiritennis.ee

Viljandi Spordikeskus Ranna pst 3, Viljandi telefon 50 11823 E-P 8.00-20.00 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak www.viljandimaa.ee/spordikeskus Rapla Tenniseklubi Jõe 49, Rapla telefon 504 5203 2 liivaväljakut donatas@tennis.ee; www.raplatennis.ee Samblamäe hostel Mõedaku, Rägavere vald Lääne-Viru maakond telefon 325 1777 www.hot.ee/sambla Männimäe Külalistemaja Riia mnt 52d, Viljandi telefon 435 4845 www.mannimaja.ee Kohila Spordikompleks Kooli 1, Kohila vald, Rapla maakond telefon 489 0971 www.kohilasport.ee

KEVAD 2016

Elva Tenniseklubi Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 2 liiva välisväljakut teele@elvatennis.eu www.facebook.com/Elva-Tenniseklubi Hiiumaa Tenniseklubi Turu 7, Kärdla telefon 53 303 832 või 463 3010 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak (mai – oktoober) E-P 10.00-22.00 Põltsamaa tenniseväljak Kaare 19, Põltsamaa telefon 776 0035 Jõgeva linna tenniseväljakud Aia 34c, Jõgeva telefon 772 1922 2 kunstmuruväljakut www.jogevasport.ee/tennisev-ljakud Kullamaa Puhkekeskus Saare talu, Kullametsa Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 477 5515 Kääriku Spordikeskus Kääriku küla, Otepää vald telefon 766 5600 4 liiva välisväljakut kaariku@tehvandi.ee Lainela Puhkeküla Neeme tee 70, Käsmu, Vihula Vald Lääne-Viru maakond telefon 323 8133

Kuressaare Spordikeskus Vallimaa 16a, Kuressaare telefon 45 20375 2 siseväljakut E-R 8.00-22.00; L-P 12.00-19.00 Türi Tenniseklubi Pikk 9, Türi telefon 50 89187 jaan@hong.ee 3 liivaväljakut Promenaad Tenniseklubi Vee 10, Haapsalu telefon 50 23047 4 liivaväljakut www.promenaad.ee Rakvere Spordikeskus Näituse 2a, Rakvere telefon 325 5805, 53 028 600 3 liivaväljakut info@rakverespordikeskus.ee www.rakverespordikeskus.ee Valtu Spordimaja Saare 11, Kaerepere, Kehtna vald telefon 514 8261 1 kunstmuru välisväljak www.valtuspordimaja.kehtna.ee Võru tenniseväljak Vee tn 4a, Võru telefon 782 8770 www.voruspordikeskus.ee Võsu tenniseväljak Lääne 13, Võsu Lääne-Viru maakond telefon 323 8320, 50 35354 www.mannisalu.ee

Kuressaare Tennisekeskus Staadioni 1, Kuressaare telefon 58 66 6266 E-R 09.00-21.00, L ja P 10.00-19.00 5 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut Urumarja Spordibaas Urumarja Tori vald, Pärnu maakond telefon 447 4038 97

V äljakud

keskused

Laulasmaa Tenniseklubi Laulasmaa Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633

Pärnu Kesklinna TK Ringi 14 a, telefon 52 15524 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak talvel: 1 vaipkattega väljak

Airok tennisekeskus Staadioni 7, Tabasalu Harku vald, Harjumaa Telefon 5024959 www.tennisekeskus.eu

Saviaugu Tenniseklubi Jannseni 39, Pärnu, telefon 50 84498

TARTU

MUJAL EESTIS

Tartu Akadeemiline Tenniseklubi Baeri 6 telefon 50 45874 E-P 8.00-22.00 4 liiva välisväljakut, 1 liiva minivälisväljak arvopattak@gmail.com

Sindi tenniseväljakud Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 858 486 2 liivaväljakut sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com

Tähtvere Tennisekeskus Laulupeo pst 19 telefon 50 90705 4 vaipkattega, 2 kõvakattega siseväljakut info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee

Põlva Tenniseklubi Metsa 7, Põlva telefon 56 357 310 2 liivaväljakut

Biomedicum Ravila 19 telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00 2 kunstmuru välisväljakut Tamme sisetennisehall Tamme pst 1 telefon 742 8194

www.ajakiritennis.ee

KEVAD 2016

RIS TSÕ NA

LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahenduse korral mummudesse) ees-ja perekonnanimi

kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakirja Tennis toimetusse aadressil: Ajakiri Tennis, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või e-posti teel laura@tennis.ee enne 29. juulit 2016. a. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja raamat "NOVAK DJOKOVIC. SERBIA SUURSAADIK MAAILMAS". Eelmise ristsõna võitja on robin kallas. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: DARIA KASATKINA, OLIVER ANDERSON.

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

RIS TSÕ NA

LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahenduse korral mummudesse) ees-ja perekonnanimi

kontakttelefon

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

persoon

100

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

101