Tennis sügis 2016 by Ajakiri Tennis

EESTI

TENNISEAJAKIRI

Nr. 3 (38) 4 eur 2016 SÜGIS

OLÜMPIAVÕITJA RIOSTMONICA PUIG WIMBLEDON JA US OPEN EESTI MV JA NOORTE MV MUUSIKA – TENNISISTI NÄHTAMATU ABILINE ANALÜÜS: ANDEKUSE VALEMIST SUVISED HARRASTUSTURNIIRID MÄNGIJA LUUBI ALL: CAROL PLAKK

Eesti meister

Maria Lota Kaul: saatjaks töö- ja mängurõõm

108 lk

LUMIVALGE ON UUS VÄRVILINE

BANAANI SMUUTI Vala blenderisse 4 cl Vana Tallinn Yoghurt Creami, 10 cl õunamahla, pool banaani, jupp värsket ingverit ja ohtralt jääd. Blenderda kuni segu on ühtlane. Serveeri oma lemmik klaasis.

Ehtsast jogurtist valmistatud Vana Tallinn Yoghurt Cream on valge kui piim ja värske kui hommikune lumi. Parim jääga või värvikates smuutides. vanatallinn.eu Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Wimbledoni noorteturniiri paarismängu võitja Kenneth Raisma Tennise väljaandjale Donatas Narmontile pärast pressikonverentsi autogrammi andmas. Narmont Raismale: „Nii kui Tennise kaanepoisiks said, võitsid ka kohe Wimbledoni.“ Raisma: „Seda ei saa kindlasti alahinnata, innustas kõvasti!“

fo to/ Ar no

S aa

r, S c

pix

Head Tennise lugejad!

ooaeg Eesti tennisemaastikul on taas vahetumas, kuigi ka ilusad “vananaistesuve” ilmad võimaldavad veel septembrikuise päikese all õues mängimist nautida. Enamik suvehooaja turniire on siiski juba peetud ning peale väikest sisseelamisaega ootavad uued jõukatsumised juba sisehallides. Just sisetingimuste tennisemängu võimaluste osas on meil veel palju arenguruumi, aga lähiajad on toonud ja toomas selles osas olulist leevendust, nii Tallinnas kui väljaspool pealinna. Väljakute juurdekasv toob ilmselt ka hinnataseme sisehallides väljakut rentides pisut alla, samas tekib teisalt defitsiit treenerite osas, mis viib omakorda üles selle teenuse hinna ja võib kaasa tuua ka järeleandmisi teenuse kvaliteedis. Eesti Tennise Liidu peasekretäri Allar Hindi sõnutsi teeb liit lähiaastatel kõik selleks, et uusi tennisetreenereid koolitustega juurde tuleks ja olemasolevate kvalifikatsiooni järjest tõsta saaks. Suve alguses ilmunud eelmise Tennise ja käesoleva numbri vahele mahtus mitu rahvusvahelise tennise suurturniiri, Wimbledon, Rio olümpia, ka hiljuti lõppenud US Open. Mulle isiklikult jättis Rio tenniseturniir väga hea mulje, kohal oli põhiosa maailma tippudest, nägime väga heal tasemel mänge ja põnevaid vastasseise. Naiste turniiri üllatusvõitjaks kerkis Monica Puig Puerto Ricost ja võitis turniiri igati teenitult. Loodetavasti kuuleme temast ka lähitulevikus. Meeste tipptennise puhul räägime ikka “suurest nelikust”, aga nii Roger Federer kui Rafael Nadal on viimasel ajal olnud palju kimpus vigastustega ning pole väga heade sooritusteni jõudnud. Nelikuga on “liitumas” hiljutine US Openi tšempion Stanislas Wawrinka, aga kõik need mehed on sellises vanuses, et mõne aasta pärast võib maailma meeste tipptennises oodata totaalset põlvkondade vahetust. Eesti tennise järelkasvu lippu lehvitab jõudsalt Kenneth Raisma, tulles vahepeal Wimbledoni noortemeistriks paarismängus. Meie kunagine sama turniiri noortemeister Toomas Leius jõudis aga enne ajakirja trükki minekut juba väärika 75.verstapostini. Ka meie ajakirjas on traditsiooniliselt juttu tennisest noortest kuni seeniorideni ja loodetavasti naudite pärast tegusat tennisesuve ka Tennise vahendusel teieni toodavaid lugusid ja kajastusi. Sel aastal kohtume korra veel aasta lõpus, kui on aeg tenniseaasta 2016 kokku võtta, tunnustada parimaid ning pilguga juba uude aastasse vaadata. Jätkuvalt mõnusaid tenniseelamusi!

Donatas Narmont Tennise väljaandja

A j a k i r i t e n n i s tä n a b t o e t u s e e e s t

HR jaanus paasi

Nr. 3 (38) 2016 sügis Ajakiri ilmub neli korda aastas

bestpress oü sõjakooli 10, 11316 tallinn ajakiri@tennis.ee kontakt: 626 4780 www.ajakiritennis.ee

t oime t us t o i m e ta j a Ants Põldoja ants@tennis.ee t o i m e ta j a- s e k r e tä r Laura Rahe laura@tennis.ee kül jendus Evelin Linholm ajakiri@tennis.ee vä l j a a n d j a Donatas Narmont donatas@tennis.ee

RE k l a a m ajakiri@tennis.ee telefon: 626 4780 nordicom reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770

t e l l imine tellimine@tennis.ee telefon: 626 4780 Esikaanel: Maria Lota Kaul Foto: Ajakiri Tennis

sisukord

Tennisenopped

Euroopa noorte MV

Eesti noorte MV

Klubide karikavõistlused

eesti täiskasavanute mv kokkuvõte

Mängija luubi all: Carol Plakk

Analüüs: Andekuse valemit polegi olemas?

Kenneth Raisma naases Wimbledonist võidukarikaga

US Open: Serena Williams kukutati troonilt

Muusika kui lubatud sooritust parandav vahend

Tere Tennisekeskuses avati squashiväljakud

tulevikutegija: anet angelika koskel

Tähtvere tennisehalli uued suunad

Kääriku spordikeskus

Laagris avati uus tennisehall

Liigatennis läheneb lõpule

Seeniormängija: Margus Metsanurm

Tenniseklubi XO turniiride kokkuvõte

Muhu tenniseturniir

tulevikutegija: Hugo kristianson

Rene Buschi tennisekooli suvi

100

AdGorilla reklaamilahendused

102

Harrastusmängija ankeet: Mihkel Nurm

104

Väljakud

106

Ristsõna

44 Rio olümpia ülevaade

Goldtime Viru Keskus

Tallinna Kaubamaja

Goldtime Rocca Al Mare

Esikaane lugu: maria lota kaul

us tenniseakadeemia uus hooaeg

84 94

56 Meistriklass: monica puig

60 Meistriklass: dominic thiem

suur tennisepidu: euronics esttrans cup

Maailma vanim rahvusvaheline Ăźlikoolide duell

Tennise

p o n

d e p

M y F i t n e s s l a i e n e b mi t m e uue klubiga Spordiklubide kett MyFitness on tänavu haaret laiendanud, aga uute klubide avamisi seisab ees ka lähiajal. Tänavu avati MyFitness Mustamäe ja MyFitness Kärberi klubid ning lähema üheksa kuu jooksul on plaanis avada veel MyFitness Pirita, MyFitness Ülemiste City ja MyFitness Balti Jaama klubid. Eriline rõõm on MyFitnessil teatada, et Ülemiste City klubisse tuleb ka korralik 25-meetrine kolme rajaga ujumisbassein. „Teame, et meie liikmed ootavad väga lisaks Rocca al Mare ujulale veel ühte ujulaga spordiklubi ning meil on väga hea meel uues MyFitness Ülemiste City klubis bassein avada,” ütles MyFitnessi juhatuse esimees Erkki Torn. Uute klubide avamise idee seisneb MyFitnessi esindajate sõnul selles, et kõigil oleks võimalikult lihtne tulla ja sportida oma kodu ja/või töökoha lähedal. „Hea meel on tõdeda, et eestlaste elustiil on muutunud tervislikumaks, treeningutest on saanud elustiili osa ning ka paljud seni spordist kaugel olevad inimesed leiavad tee MyFitnessi klubidesse,“ sõnas Torn. Klubil on ka uuendused teenustes ja valikuvõimalustes. Täiesti uue tootena toob MyFitness sügisel turule trennija toitumisnõustamise, mida soovitatakse algajale treenijale. Seal saab suurepärase ülevaate enda hetkevormist, senisest toitumisest ja nõuandeid, kuidas menüüd muuta tervislikumaks ning siduda enda igapäevaste tegemistega eesmärgipärased ja efektiivsed treeningud. Samuti on uuel hooajal tunniplaanis MyFitnessi oma kontseptsiooni rühmatreeningud MyFit Abs ja MyFit Body.

M a e s t r o T o o m a s L e i u s tä hi s ta s 75 . j u u b e l i s ü n n i pä e va Eesti kõigi aegade parim meestennisist Toomas Leius sai 28. augustil 75-aastaseks. Seenioride karussellil tähendab see uude võistlusklassi jõudmist – igatahes on selline fakt asjakohane, sest Leius mängib praegugi tennist mitu korda nädalas. Eesti Tennise Liit ja Eesti Olümpiakomitee tegid Leiusele nö retro-sünnipäevakingi – reisipaketi 2017. aasta Wimbledoni turniirile. Et maestro saaks naasta vanadesse aegadesse – võitis ta ju Wimbledonis 1959. aastal juunioride suure slämmi turniiri. „Muidugi oli see tore kingitus. Eks ma püüan minna, aga praeguses vanuses enam midagi kindlat ette planeerida ei saa,“ möönis Leius. Tennisemängimise kohta ütles Leius, et eks ta peaaegu iga päev toksib, kuid mitte kuigi intensiivselt. „Kui tahaksin osaleda seenioride MM-võistlustel, tuleks treenida teisiti – mitte lihtsalt seista ja palli lüüa, vaid ka joosta. Sest isegi üle 75-aastaste klassis liiguvad mehed uskumatult hästi. Eriti kõva on üks mees, Peter Pokorny. Teda ma ei võidaks kuidagi, teistele võib vastu saada,“ arvas Leius. Oma põhikarjääri ajal võitis Leius NSV Liidu meistrivõistlustelt 30 medalit, neist 10 kuldset. Kõige väärtuslikumad on neist meeste üksikmängu kullad aastatel 1963, 1964, 1965 ja 1968. Rahvusvahelisel areenil oli Leiuse parim saavutus täiskasvanute klassis veerandfinaali jõudmine 1965. aastal Roland Garrosis. Võimalusele jõuda kõrgemale tõmbas kriipsu poliitika – NSV Liidu mängijana ei tohtinud ta kohtuda lõuna-aafriklase Cliff Drysdale'iga ja pidi andma loobumisvõidu. Sünnipäeva vastuvõtul Tere Tennisekeskuse kohvikus käisid teda juubeli puhul õnnitlemas tenniseliit, tenniseklubid, veteranid, õpilased ja sõbrad-tuttavad.

tekst/ajakiri Tennis fotod/Scanpix, Eesti Tennise Liit

www.ajakiritennis.ee

S ö d e r l i n g i te n n i s e pa l l i d o n j õ u l i s e lt s i s e n e n u d Eesti turule Rootsi endise tipptennisisti Robin Söderlingi toodetud RS tennisepallid, keeled ja gripid tulid Eestis müügile tänavu aprilli lõpus. „Mängijate tagasiside on olnud väga positiivne, peamiselt kiidetakse pallide head kontrollitavust ja vastupidavust,“ ütles RS tennisevarustuse edasimüüja firma Kollane Pall esindaja Markko Sojonen. Eestis on alates aprillist kuni tänaseni juba palju turniire kasutanud ametliku pallina RS All Court Black Edition tennisepalle: Tartu Mixtuur, Maitseelamused Tennis Cup Tartus, Sugar Cup Pärnus, Pärnu ÖÖturniiride sari, Eesti liigatennise RS Cup turniiride sari, RS Airok Cup turniiride sari, LP tennisesari Rocca al Mare Tennisekeskuses, Reval Ladies BMW Cup, Tere Tennisekeskuse välihooaja avavõistlus, Kuupall Open turniiride sari Pärnus, Tuulekala tenniseturniir Hiiumaal, Rapla Tenniseklubi turniirisari. Rapla TK juhi Donatas Narmonti sõnutsi jäid mängijad palliga igati rahule, eriti kiideti palli kontrollitavust löökide sooritamisel ning ka vastupidavusele polnud etteheiteid. See näitab, et nii harrastajate kui ka Eesti tippmängijate arvamus RS pallide osas langeb kokku. RS tennisepallid, keeled ja gripid on müügil kõigis suuremates tennisekeskustes üle Eesti. Lisaks paljudele turniiridele, kus RS pallidega mängiti, jagati selle aasta Eesti meistrivõistlustel (nii noorte, täiskasvanute kui ka seenioride) parimatele mängijatele auhindadena RS Lyon keeli ja RS TrueTac grippe.

SÜGIS 2016

W o z ni a c k i u u s p e i g o n N B A k o r v pa l l u r ? Kaks aastat tagasi jättis golfar Rory McIlroy maha oma tennisistist kallima Caroline Wozniacki, kes sellest ajast alates on üsna tulutult püüdnud uut suhet luua. Palju on tekkinud kõmu, aga seni pole miski tõeks osutunud. Ühes intervjuus Wozniacki isegi mainis, et tema kohtamised on möödunud tulutult. Küll aga ütles ta ajalehele Independent, et eelistaks tulevikus pikemaid meessõpru, sest siis saab ta kanda kõrge kontsaga kingi. Nimelt oli McIlroy Wozniackist paar sentimeetrit lühem. Sellepärast võibki olla tõsi taga kuulujutul, et Taani tennisekaunitari uus peig on NBA korvpallur David Lee, kel pikkust 206 sentimeetrit. 33-aastane Lee on korra (2015) tulnud ka NBA meistriks Golden State Warriorsi meeskonnas, kuid tänavu mängib San Antonio Spursis. Paljudel fotodel on Wozniacki ja Lee koos, kuid puudub vettpidav kinnitus selle kohta, et nad oleksid paar.

T ü l i: M c E n r o e j a M o n f i l s p i d a s i d s õ n a s õ d a US Openil poolfinaali jõudnud prantslane Gael Monfils ei leidnud vaatamata edukale tulemusele halastust endise tippmehe ja praeguse telekommentaatori John McEnroe poolt, kes nimetas teda ebaprofessionaalseks tennisistiks. Poolfinaalis maailma esireketi Novak Djokovici vastu lõi Monfils tahtlikult palli poole jõuga, surudes peale aeglast mängu. „Ma ei saa seda pooldada,“ ütles McEnroe teleülekande ajal. Monfilsi tegi kriitika kurvaks, sest tema sõnul oli tegemist uinutamistaktikaga, mis tõi tulemuse kolmandas setis, mille prantslane võitis. Kokkuvõttes ta kohtumise siiski kaotas. „Selline mäng on ebaprofessionaalsuse piiril,“ märkis McEnroe. „Ja ma kasutan väljendit „piiripealne“ ainult sellepärast, et see taktika osaliselt toimis.“ "Tahaksin sulle öelda, John, et püüan alati anda endast parimat,“ vastas Monfils. „Kuid alati see ei õnnestu. Mul on kahju, et sa pead mind ja kogu mu tiimi ebaprofessionaalseks, aga oma arust ma töötan ja õpin pidevalt. Kuigi ebaõnnestun sageli, püüan püsti seista. Sel viisil lõpuni mängides ma ei võida kohtumist, aga võidan aega, püüan koguda kindlust ja viia vastane tasakaalust välja. Minu arust on see suurepärane strateegia.“

P e rs o o n tekst/Helen Sulg fotod/ajakiri Tennis

Maria Lota Kaul – oma tuleviku usku

Teist aastat järjest krooniti Eesti naiste tennisemeistriks nooruke Maria Lota Kaul. Tema ja treener Silver Karjus on tandem, mis liigub justkui oma universumis, kujundades ise oma tuleviku: aja, töö ja unistuste mõisted. Kohtumine Lota ja Silveriga annab mõned pildid sellest universumist ka Tennise lugejatele.

www.ajakiritennis.ee

P er soon

SÜGIS 2016

P e rs o o n

L o ta : me i s t e r j a õ p i l a n e

Aasia kultuuris on ütlemine: kui õpilane on valmis, ilmub ka meister. Kuidas on kujunenud Sinu tennisetee ja millised on olnud hetked, kus täpselt õige inimene satub õigel ajal Su teele? Tennisetee algas viieaastaselt: vanemad vedasid proovima erinevaid alasid, aga tennis hakkas kohe tõeliselt meeldima. Kui mõelda juhuse rollile, siis tennisetreener Kristjan Pakk elas naaberkorteris ja soovitas ala proovida. Asusin Tondirabas Märt Kivirähki juurde treenima ja kõik kohe sujus-sobis. Alguses olin seal peaaegu ainus tüdruk ja tuli poistega koos õppida, just vanus 9-13 oli hästi tihe mängu arendamise aeg. Eesti meistrivõistlustel võitsin esimest korda 10-aastaselt ja tundsin, et tahan kindlalt jätkata. Meid oli konkurentsis 6-7 tüdrukut. Mängisin kuidagi pingevabalt, ehk seetõttu tuli võit. Püüan hoida mõtteviisi, et alati annan endast parima, naudin mängu ega võta kohustust ja pinget võita – kuigi muidugi, mängu lõppeesmärk on võit. Ka Silveri tulek oli kuidagi loomulik ja sujuv samm lastetennisest edasi liikumisel: ta nägi minus potentsiaali ja

soovis aidata, koostöö klappis ja nüüd liigumegi koos. Veel meistritest, abilistest ja insipireerijatest - milline on Su suhe treenerisse laiemalt? Millised on teised eeskujud, taustajõud ja nende panus? Usun, et treeneril on väga oluline roll – ilma lihtsalt ei saa. Kindlasti usun, et põhiala treener peab olema üks, just keskendumise ja järjepideva arengu pärast. Tugialade ja treenerite komplekt võib vahelduda (Lota üldfüüsilist vormi aitavad lihvida Andrei Nazarov ja Ksenija Balta, lisaks teeb ta poksi-, funktsionaalseid venitus- ja võimlemistrenne, mängib squashi ja lauatennist - toim). Minu jaoks on suur eeskuju Ksenija Balta, just tema isiksus - kuidas teeb ja tahab, pühendub ja võitleb - elan väga kaasa tema tegemistele! Ta on ka mind palju aidanud – kuigi meie alad on erinevad, on pühendumine sama. Tennisemaailmas meeldib mulle Serena Willians, nii mäng kui ka isiksus ja olek. Jälgin tema tegemisi sotsiaalmeedias ja olen lugenud elulooraamatut. Võib-olla viimase aja rohkem puudutanud ja spordiga seotud elamus oli film

profipoksist “Greed”. Vaatan palju spordifilme, hakkan lõpus vahel nutma, sest elan väga kaasa. Nagu filme, nii vaatan ka grand slami – kui näen võiduemotsiooni ja võitja nutab, hakkan tihti ka ise nutma. Lihtsalt kujutan ette tunnet, kuidas kõik see töö ja vaev tasub ära see on mulle väga liigutav. Teisalt, minnes trenni või võistlusele, ei võrdle ma ennast kellegagi ja mul pole kindlat inimest, kelle moodi tahaksin olla. Eesti meistrivõistlustest: teist aastat järjest meistritiitel. Kuidas võit tuli ja kuidas oled ise ajas muutunud? Esimese aasta emotsioon oli muidugi kirjeldamatu – see oli meeletult hea tunne ja andis palju motivatsiooni edasiseks. Teisel aastal oli olukord võitluslikkuse ja töö poolest sama, kuid emotsionaalselt ei tekitanud võrreldavat tunnet. Kõik mängud olid tugevad, aga pigem olid raskemad vastased esimestes ringides Plakk ja Tšeklistova. Mõlemad on tugevad ja nooremad mängijad, teevad vähe vigu ning paratamatult tekib kohustus võita, topeltpinge. Olime Silveriga teinud kaua ja pühendunult tööd, see tasus end ära.

Meister ja õpilane: 10 küsimust 10 vastust • Kõvakate või liivaväljak? Liiv • Sise või välishooaeg? Välishooaeg • Ees- või tagakäsi? Eeskäsi • Federer või Nadal? Federer • Williams või Kerber? Williams • Head või Wilson? Wilson • Hea raamat või kinno sõpradega? Silver: “Raamat”, Lota: “Kino”.

• Pizza või salat? Silver: “Salat”, Lota naerab ja lisab: “No siis peab vist ka salati valima”. • Trenn: tehnika või füüsiline? Silver: “Tehnika”, Lota: “Füüsiline”. • Skoor: Lota: “Mina võidan.”, Silver: “Ma arvan, et mina napilt täna veel võidan, kui Lota võidab, siis on see suur ime. Aga teatavasti imesid juhtub.” www.ajakiritennis.ee

SUVI 2016

P e rs o o n

Teised Maria Lotast Võistluskaaslane ja sõber Maileen Nuudi: “Mul on hea meel Lota meistritiitli üle. Toetan teda sõbrana ja soovin, et tal ikka hästi läheks, sest ta on tõesti töökas ja tubli. Vastasena hindan kindlasti tema eeskätt ja servi, millega tal on hea kõiki surve alla panna. Mängupaarilisena klapib meil stiili mõttes väga hästi, just võitsime Lätis ühe paarismänguturniiri. Lota on mulle lähedane sõber - alati naerusuine, sõbralik ja hea inimene.”

Kogenud tennisetreener Harri Neppi: “Näen Lotas väga korralikku potentsiaali saada maailmas tippmängijaks, kuid see on täna veel suure töö taga - nii tehniliselt, füüsiliselt kui laiemalt. Maailma tennis on täna ikka uskumatul tasemel ja eeldab palju tööd, raha, reisimist. Näiteks tähendab see minu arvates osa aastast välismaal elamist. Aga füüsilise võimekuse ja kiiruslike omaduste

mõttes on ta juba täna väga kaugel. Mänguliselt ja kogemuste mõttes on veel areng ees.”

Eesti koondise peatreener Märten Tamla: “Lota on viimase paari aastaga teinud väga tubli arengu. Kõrvaltvaatajana sümpatiseerib mulle, et nende koostöö Silveriga on eesmärgistatud ja süsteemne. Mulle näib, et nad teavad hästi, kuhu tahavad jõuda ja mida selleks tegema peab. Meil on palju noori, kes liiguvad ühe treeneri juurest teise juurde selge plaanita ning see annab tulemustes tunda. Tahaks näha, et Lota osaleks rohkem rahvusvahelistel turniiridel. Tulevikku vaadates loeb just rahvusvahelisel tasemel mängimine. Läbi võistluse kasvab ka mängija - saab kogemusi ja areneb. Noortekoondises on aga Lota juba kindla koha leidnud, Fed Cupi naiskonnaga liitumiseks ootame veel rahvusvahelisi kogemusi ja tulemusi.”

Olen ajas muutunud kannatlikumaks, talun rutiini paremini – mis on paljuski seotud vaimse arenguga. Näiteks vaatan enne võistlusi märkmeid, kuhu olen kirjutanud keskendumiseks olulised märksõnad ja mõtted. Kannatlikkuse all pean silmas ka seda, et isegi kui paar võistlust lähevad raskemini, siis mõne aja pärast sujuvad asjad jälle paremini. Mõõnaperioode-tõuse tuleb ja läheb, aga langust üle kuu aja pole olnud. Tehnika osas on hea meel tagakäe paranemise üle. Kui varem oli vastaste mänguplaan minu vastu löök tagakäe alla, siis täna on see päris tugev ja stabiilne. Jätkuvalt näen aga, et jalgade töö ja liikumine on vaimse tugevuse kõrval olulisim kasvukoht – just nurkadest välja tulemine, väljakul liikumine. Tugevamad relvad on mul eeskäsi ja serv, kuid ka nendega tuleb arengut jätkata. Nagu ütleb mu treener Silver – tugevused tuleb saada veel tugevamaks ja nõrku kohti ei tohi ka olla, sest vastas on visad hundid, kes nõrgad kohad kohe ära kasutavad. Kui oluline on Sinu jaoks Eestis võistelda ja võtta ära meistritiitel? Ikka on oluline, kasvõi meie tennise ajalukku “salvestamise” mõttes. Samas vaatan arengus ka järgmist taset, rahvusvahelise tennise poole. Jälgin ITF-i neidude edetabeli 300 parema mängija tegemisi ja olen saanud ennast proovile panna. Viimane kogemus oli EM-võistlustel mängida ITF- tabelis 46. kohal asunud hispaanlannaga. Mäng andis kindluse, et olen õigel teel – nägin enda taset ja seda, et vastased on mängitavad. Ma ei ole täna veel seal, kuid varsti ilmselt olen. Milline on Sinu eesmärk mängijana: kas oled endale pannud kindla numbrilise või ajalise mõõdupuu? Soovin järgmise kahe aasta perspektiivis jõuda juunioride Grand Slamile, kuigi siis pean olema edetabeli esisajas. Oma “täiskasvanu elus” soovin olla professionaalne mängija, kes mängib WTA turniire ja liigub samm-sammult oma tipu poole. Kogu tulevikuunistuste pool on seotud tennisega, järgmine oleks ülikooli teema. Kui palju ja millist elu elad väljaspool tennist? Ikka on elu ka väljaspool tennist (naerab). Spordi ja õppimise kõrvalt jäävat aega veedan e3namasti sõpradega, näiteks käime kinos ja söömas. Enamus sõpru on

www.ajakiritennis.ee

Per soon

Meistri menüü: Lota trenninädal • 5-7 h füüsilist trenni (jõudu ja jooksu, toetavad alad) • 5-7 h tennise tehnika trennid • Lisaks punkti ja võistlusmängud, sulgpall, squash, poks, lauatennis

ka sportlikud – nii on kujunenud ilmselt seetõttu, et õpin spordikoolis. Elan kaasa ka teistele tennisistidele – näiteks US Openil hoian pöialt Kenneth Raismale, sest ta on mulle hea sõber.

S i lv e r : õ p i l a n e j a m e i s t e r

Maria Lota üldfüüsilist vormi aitab lihvida Andrei Nazarov.

"õige kütus": Umbes aasta eest tegin toitumiskava ning üldjoontes seda ka järgin. Ema aitab selles osas palju, üritame gluteenivaba elu elada. Olen seedimise ja organismi tugevuse mõttes suhteliselt heade geenidega. Suvel söön kodus, koolis määrab kohvik mu menüü. See on valdkond, millega peaksin ilmselt rohkem tulevikus tegelema.

Oled Eesti tennisemaastikul värvikas treener ja isiksus. Kuidas Sa treeneriameti juurde sattusid ning milline on olnud Su areng? Mida pead oma tugevusteks ja nõrkusteks? Lapsepõlves tegelesin nö kõigega: käsi- ja korvpall, kart ja purjetamine, käisin isegi toonase TSIK’i (tänane Audentes) trennides maadlemas, olin näiteks ka petangis Eesti meister. Olin sportlik ja tegin seda, mis meeldis. Ehk tegi just keeruline noorusaeg – 90ndad, isata kasvamine, vanemate matmine noore mehena, ainuke elav pereliige maailmas oli tookord õde – iseseisvaks, leidlikuks ja vastupidavaks. Üksi hakkama saamine ja raskused on andnud elus karastust olla isa, treener, inimene. Tennisega alustasin 19-aastaselt ehk täiskasvanud harrastajana. Proovisin läbi praktiliselt kõik Eesti treenerid – soov oli mäng selgeks saada, omandada võimalikult põhjalikke teadmisi ja leida erinevaid nurki, teadlikult igalt poolt midagi ammutada. Seda käitumist, nö treenerite vahet tõmblemist ja Stirlitzi-panemist, mida osa lapsevanemaid kipub oma järeltulijate peal harrastama, ma täna treenerina ei soovita. Arenguks on vaja aega, keskendumist ja jätkusuutlikkust, usku oma treenerisse. Teisalt, minu treeneriks saamise teekonnal oli erinevate treenerite testimine vajalik kogemus. Treenerina proovisin esimest korda kätt 12 aastat tagasi. Elasime perega Inglismaal ja olin selleks ajaks kirglik harrastaja - 30ndates saavutasin enda parima mängijana ja sain 650-liikmelise koduklubi meistriks, käisin klubist väljaspool võistlustel end proovile panemas. Sõitsin näiteks ühel nädalal iga päev 175 km mööda Walesi käänulisi teid võistlema, tahe mängida oli lihtsalt nii suur. Treeneritöö algus oli pigem klubikaaslaste ja sõprade aitamine, huvi ja kirg - sõbrad palusid: “Sa suudad asju selgitada – palun aita!” Tugevustest ma ei pea õigeks ise rääkida, seda saavad teha inimesed, keda olen abistanud ja nende tulemused-kogemused. Nõrkuse poolelelt tunnen vahel puudu kannatlikkusest. Samas ajan juba lapsest peale oma rida ja olen siiras, seda ka hinnangutes rumaluse suhtes – pole midagi teha, kui kellelegi meeldin või ei meeldi. Kui hakkaksin ennast painutades teistele meeldivaks tegema, siis kaotaksin iseenda ja ehk ei oleks enam meeldiv neile, kellele alguses meeldisin (naerab). SÜGIS 2016

P e rs o o n

Mõtteainet HARRASTAJALE:

"Usun, et harrastustennises on oluline järjepidevus – nii trennis kui võistlusolukorras. Ja muidugi, oskust ja kogemust ei saa osta, vaid peab treenima. Rutiinil ja kordustel on harrastaja puhul määrav roll ehk paar korda Beckeri või Bollettieri juures on talle tunduvalt väiksema mõjuga kui 50 korda regulaarselt Pärnus trennis käia. Harrastaja võistlusmängu puhul kehtib sama - päeva lõpuks võidab see, kes vähem eksib, mitte see, kes kõvemini ära lööb. Sellega tasub nii enda kui vastase mängu mõtestamisel leppida, nii see harrastajale jääb olema. Ikka oma eksimusega kaotatakse mäng, mitte teisele pallide äralöömisel. Mul endal harrastajana läks selle taipamiseks päris kaua."

Kuhu profitennis liigub - koormus füüsisel, tehnikal, varustuse ja vaimse trenni roll? Varustus on siin kõige väiksema tähtsusega. Hea kliima ja toit on toetavad, kuid mitte otsustavad faktorid. Füüsist toetavate kõrvalaladena usun poksi, pilatese, hingamisharjutuste ja venituste mõjusse, mitmekesisuseks lauatennis ja squash. Tänane tipptennis on ühtlasel tasemel jõuline ja tehniliselt võimas, aga oluliseim on vaimne pool. See on relv, millega mänge võidetakse ja milleta kaotatakse. Mentaalne tugevus, rutiini- ja pingetaluvus on meie trennides Lotaga täna väga suure tähtsusega. Rutiinitaluvus ja keskendumine on paratamatu, tippspordi eesmärk ei ole sportlasele pakkuda lõbu või vaheldust. Kui tahad jõuda tippu, pead hästi taluma rutiini, aga seda talud vaid siis, kui oled motiveeritud.

Kui motivatsioon puudub, on mängija kärsitu – tal on ebahuvitav ja ta vaatab kella, kaua trenn veel käib, planeerib uusi tegemisi. Toon pisut hullu, aga eheda näite, mida Lotaga Leedust võistlustelt tagasisõidul autos arutasime. Oletame, et kiirtee ääres vasakul on suur kast 500-eurostega, järgmisena paremal paistab poolpaljas Brad Pitt, taamal maja Miamis koos peoga. Kui sportlane kaotab fookuse ja jääb hetkekski topeltmängu kaaluma, ei jõua ta suure tõenäosusega eesmärgini. Reeglina mitut asja korraga hästi teha ei saa. Kuidas tuli Sinu vaatenurgast Lota võit ja milline oli meistrivõistluste tase? Võit tuli suhteliselt raskelt, meie noored on väga terased ja heas mõttes võidunäljas – Plakk, Tšeklistova, Nuudi. Et 20ndates aastates mängijaid on vähe ja tabelis valdavalt noored ja seeniorid, näitab meie auke mängija jätkusuutliku arengu toetamises. Tennisist seisab 18-aastaselt valikute ees - kui toetajaid pole, siis lahkutakse tennisest. Tippu jõuavad vähesed, kuid tippu jõudmise üks eeldus on tugev konkurents kodumaal. Paljud saavutavad oma maksimumi alles 20ndate keskpaigas, mitte 18-aastaselt profikarjääri alustades. Selles mõttes on USA ülikoolitennis väga hea mudel, kuid välismaale minekut paljud mängijad kardavad või

Toetaja ja tennisesõber Kristel Meos:

'“Isiklikult ma teda veel liiga hästi ei tunne. Aga jah, mulle ta meeldib väga! Huvitav, et just tänu Lotale käivitus meie Reval Ladies klubis laiem diskussioon küsimuses, mida me klubina anname tagasi Eesti tennisele - selge on soov anda, aga mida ja kellele, see fookus saab ilmselt tulevikus paika. Miks toetan? Olen lihtsalt tennisesõber ja Eesti sõber - tahaks, et meie noored jõuaks maailma tipule lähemale ja oleks sealtkaudu omakorda eeskujuks noorematele.”

pole pealehakkamist kohalikust kingakarbist ja mugavustsoonist välja minna. Tulles tagasi turniiri juurde - Lota oli väga palju tööd teinud, olime vormi ajastanud ja valmistunud, tal õnnestus mängida oma parimat tennist. Tema hooaja esimene eesmärk oligi see turniir, nii et oleme väga rahul. Hindan Eesti meistrivõistlusi kõrgelt – see on meie spordiajalugu ja tennisevälisele inimesele ehk isegi kõnekam kui 120. koht ITF-i edetabelis. Mis ei tähenda, et ma ise seda kohta ei väärtustaks. Kohalik meistritiitel on esimene samm teel rahvusvahelisse tennisesse. Lota toetajatele (Tiina Mõis, Kristel Meos, Sven Mansberg, Indrek Prants, VHB, Sportland, Wilson ja Tallink) annab võit tõestust, et nad on õla alla pannud õigele asjale – aitavad sündida millelgi suuremal ja viia ellu ühe tüdruku unistust ja nii ka Eesti tennise maailmakaardil hoidmist. Kas oled nõus jagama ka edu retsepti? Retsept on vaimse ja füüsilise tipu ajastamine võistlusteks. See tähendab optimaalses mahus erinevaid treeninguid, väiksemaid võistlusi ja vaimset häälestust. See on multi-dimensionaalne tervik, kus kohtuvad teooria ja kogemus - ehk siin on oma roll mängija eripäral, treeneri mudel tekib iga mängija põhjal. Meie tiim ei ole ainult mina ja Lota, suured abilised on juba aastaid Andrei Nazarov ja Ksenija Balta, füsioterapeudid Indrek Tustit, Lauri Rannama ja Rainer Kägo, aidanud on ka spordipsühholoog Aave Hannus Tartust. Lota tulevikurelvana näen tema servi ja eeskätt, keskendume ka mängu stabiilsuse ja jalgade töö parandamisele. Minu arvates on need seotud vaimselt tugevamaks kasvamisega - stabiilsus on puhas keskendumine ja jalgade töö puhul annab käsu liikumiseks aju.

www.ajakiritennis.ee

Per soon

Millised on tulevikuplaanid Lotaga ja kas Sul on veel kohalikke “teemante”, keda lihvid, või vaatad vahel välismaise treeneritöö suunas? Numbritega vehkida mulle väga ei meeldi, aga tahame tõesti noorte Grand Slamile kahe aasta perspektiivis jõuda, teine eesmärk on järgmisel aastal WTA edetabelis kanda kinnitada. Järelkasvu osas on meie tiimis pesamuna Karola Suviste. Usun, et tal on vähemalt sama kõrge potentsiaal kui Lotal – ta saab alles 12 ja tõi Eesti meistrivõistlustel nii üksikus kui paarismängus hõbeda. Seega olen 2-3 aasta perspektiivis ikka seotud Eesti ja oma õpilaste arendamisega. Mõnikord öeldakse, et naiste tennis oma ettearvamatuses ja emotsioonides polegi õige tennis. Miks oled valinud naistennisistidega töötamise, on see kuidagi seotud Su iseloomuga? Nii on kuidagi läinud, mul pole tegelikult eelistust. Öeldakse, et naised on kuulekamad ja motiveeritumad, kuid samas on nendega tegelemine ka paras väljakutse, eeldab treenerilt head distsipliini ja tasakaalukust. Pead olema psühholoog, kasutama parasjagu piitsa-präänikut, vahel nikerdama noateral – kõik on üks pidev suur kogemine-kasvamine. Mulle endale treenerina andis tohu-

Isa Raimo Kaul: “Eks pere poolt hoiame loomulikult talle väga pöialt, nagu iga lapsevanem. Miks - sest ta ise hirmsasti tahab, läks lapsest peale otse koolist trenni ja mängis kuni sai, õhtuni. Näiteks palus täiskasvanud harrastajatelt, et nad vabal platsil temaga mängiks, millest sai omamoodi nali Tondirabas tennist mänginud naiste seas. Kindlasti ei tule kõik kergelt ja olen vahel ise tagasi mõelnud, et just tema eesmärk on omakorda mulle andnud motivatsiooni teha rohkem tööd ja pingutada. See ei ole kurtmise mõttes öeldud, kuid olen tõesti andnud endast kõik ja olnud nõus tegema praktiliselt ükskõik millist tööd, et ta saaks mängida ja areneda. Ehk seni, kuni tal on tahe, olen ka valmis ennastohverdvalt pingutama. Ja kindlasti olen südamest tänulik kõigile, kes on meid aidanud, ning neile, kes leiavad endas soovi panna õlg alla meie teekonnale!“ SÜGIS 2016

tult koostöö just Kaiaga (Kanepi) – võib öelda, et kahe aastaga sain 20 aasta jagu kogemusi, see kõik on tagasi vaadates hindamatu. Ta oli mu esimene pro – avanesin ja usaldasin ennast, selle tulemusel tekkis vastastikune usaldus, koostöö ja õnnestumine. Pärast Kaiat tuli uusi huvitavaid väljakutseid – töö Vene koondislastest WTA esisaja mängijatega. Usun, et kogemuse väärtus on see, et tekib oskus võrrelda ja sellest lähtuvalt tegutseda. Mõnes mõttes on treener nagu sportlane, kellel on samamoodi omad väjakutsed, võidud ja lahendused – mitte vabandused ja süüdistused – need ei vii edasi. Siin ei mängi treenija või treenitava sugu rolli. Rääkides meistrist ja õpilasest – mida on Sulle õpetanud koostöö Lotaga? Huvitav on võrrelda meie maailmapilte ja eesmärke, sest mäletan üsna hästi, kuidas ise mõtlesin 16-aastaselt. Kui minu eesmärk oli “ellujäämine”, siis tema eesmärk on olla Eesti meister või vallutada maailma edetabel. Selles on ka mu motivatsiooni allikas, sest “lund vedada” mulle ei meeldi – pean nägema arengut ja väljakutset. Ja isegi kui tuhat teist inimest seda potentsiaali ei näe, mulle piisab oma usust. Teisalt, keegi ei saa midagi garanteerida, vaid ainult kaasa aidata – selleks on vaja iga päev ka endale meelde tuletada, et tipptennis on eluviis, milles hingata, mille nimel õhtul magama minna ja hommikul ärgata. Oleme vahest arutanud mõne õpilasega: kui keegi garanteerib sulle 25selt viis Grand Slami tiitlit, kuid tingimusel, et sured 40selt – kas teeksid selle diili? See vastus näitab minu jaoks mängija tahet minna lõpuni välja ja samas seda, kas ta suudab olla siin ja praegu, mõistab elu mööduvust ning püsib “flow” hetkes. See on tennises tohutult tähtis – ei saa kahetseda eelmist punkti või keskenduda, kui samal ajal projekteerida endale tulevikuhirme. Mind ennast arendab ja huvitab teekond meistriks saamisel, näiteks kuidas lapsed kasvavad – alguses teen ise ja toetan rohkem, seejärel hakkan tasapisi niite lahti laskma. Vaikselt võtab laps ise riski, keegi ei viska teda liiga vara vette – kasvatamise kunst on doseerida õiges koguses kogemust ja teooriat.

www.ajakiritennis.ee

E es ti Tenn ise liit

Raisma ja Siimar tõid Eestile veel ühe EM-medali tekst/Ajakiri Tennis foto/ETL

Viie aasta jooksul kolm medalit, neist kaks kuldset – selline on Eesti noortennisistide saldo EM-võistlustelt. Vanimas ehk U18 klassis oli tänavune pronks siiski sel kümnendil esimene.

enneth Raisma ja Mattias Siimar ei ole koos just väga palju mänginud, kuid tiitlivõistlusteks moodustanud paari juba mitmendat puhku. 2014. aastal saavutati U16 vanuseklassis kuld, nüüd aga Klostersis (Šveits) pronks. Samade noormeeste saldos on ka pääs tänavuse Australian Openi noorteturniiri veerandfinaali. Viiendana asetatud Raisma ja Siimar olid raskustes 1/8 finaalis, kui Rumeenia paar Vlad Andrei Dancu – Calin Manda alistati 6:1, 6:7, 10:8. Kuid medal kindlustati veerandfinaalis kolmandana asetatud Hispaania paari Alejandro Davidovich Fokina ja Eduard Guell Bartrina võitmisega 7:6, 7:5. Paraku tuli poolfinaalis vastu võtta 6:7, 3:6 kaotus Artjom Dubrovnõilt ja Pavel Kotovilt (Venemaa, 6) ja nii polnud kirkama medali püüdmiseks enam võimalust. Euroopa meistriteks tulid poolakad Piotr Matuszewski ja Kacper Žuk. U18 koondise treenerina Klostersis olnud Andres Kuhi leidis, et pronksmedali üle hõisata siiski ei tasu. „Läksime püüdma rohkemat,“ tunnistas Kuhi. „Kuid Venemaa paar mängis poolfinaalis ootamatult hästi. Arvan, et meie poisid sisimas ei uskunud, et nad on nii head. Enamik olulisi punkte läks vastastele.“ Kolmandana asetatud hispaanlaste alistamist Kuhi üle ei tähtsustanud. „Hispaanlased on head pigem üksikmängus, lendpalli löömine on nende jaoks suur kunst. Ei saa ka selle taha pugeda, et poisid omavahel vähe koos mängivad. Klapp on neil hea ja oskused piisavad, et vähemalt finaali võinuks jõuda,“ märkis Kuhi.

Kenneth Raisma ja Mattias Siimar (esiplaanil).

Kõigi eestlaste tulemused EM-võistlustel U14, Plzen Tüdrukute üksikmäng: Carol Plakk 1/8 finaal, Sofia Tšeklistova 2. ring.

Tüdrukute paarismäng: Plakk/Tšeklistova 1/8 finaal.

Poiste üksikmäng:

Alexander Georg Mändma 3. ring, Mark Lajal 1. ring.

Poiste paarismäng: Mändma – Lajal 2. ring.

U16, Moskva Neidude üksikmäng: Maileen Nuudi ja Maria Lota Kaul 2. ring.

Neidude paarismäng: Nuudi – Kaul veerandfinaal.

SÜGIS 2016

Noormeeste üksikmäng: Robin Erik Parts 3. ring, Daniil Glinka 2. ring.

Noormeeste paarismäng: Parts – Glinka 1/8 finaal.

U18, Klosters Neidude üksikmäng: Anette Mäelt 2. ring, Valeria Gorlatš 1. ring.

Neidude paarismäng: Gorlatš – Mäelt 2. ring.

Noormeeste üksikmäng: Kenneth Raisma veerandfinaal, Mattias Siimar 1/8 finaal.

Noormeeste paarismäng:

Raisma – Siimar poolfinaal (pronksmedal).

Üksikmängus pidas 6ndana asetatud Raisma raskeid mänge, sai kaks võitu kolmes setis, kuid veerandfinaalis pidi 2:6, 5:7 alla vanduma esimesena asetatud Stefanos Tsitsipasele (Kreeka), kellega koos ta oli tulnud Wimbledoni noorteturniiri tšempioniks. Siimar jäi ühe astme võrra allapoole, kui kaotas kaheksandikfinaalis neljandana asetatud Miomir Kecmanovicile (Serbia) 4:6, 1:6. Kuid üks asetatud mängija (Yshai Oliel, Iisrael, 14) õnnestus Siimaril alistada. Suuri lootusi pandi ka Eesti U14 vanuseklassi tüdrukutele, sest augusti lõpu seisuga on Carol Plakk Tennis Europe edetabelis 9. ja Sofia Tšeklistova 15. Seepärast oli isegi pettumus, et üsna palju rahvusvahelisi turniirivõite saavutanud paar langes Plzenis (Tšehhi) välja kaheksandikfinaalis ning sama tõkke taha jäi pidama ka Plakk üksikmängus. Paremini läks Maria Lota Kaulil ja Maileen Nuudil Moskvas peetud U16 turniiri paarismängus. Hea võidu said Eesti neiud 2. ringis, kui alistati 5. asetusega Tšehhi paar Karolina Berankova – Lucie Kankova 5:3, 1:4, 4:2. Selline imelik tulemus sai teoks põhjusel, et mängude edasilükkamine vihmase ilma tõttu sundis korraldajaid mänge lühendama. Kaul ja Nuudi jõudsid lõpuks veerandfinaali, kus kaotasid 1:4, 0:4 Maja Chwalinskale ja Iga Swiatale (Poola), kes tulid ka Euroopa meistriteks.

E e s ti te nn is e l i i t

Kaul ja Ivanov kaitsesid meistritiitlit tekst/Külli Värnik fotod/Igor Pissarev

Kuna meie esinumbrid Jürgen Zopp ja Anett Kontaveit osalesid ka tänavu Eesti meistrivõistluste ajal rahvusvahelistel võistlustel, oli huvitav vaadata, kes kroonitakse seekord meistriteks? Kas Maria Lota Kaul suudab tõestada, et naiste tennises on põlvkondade vahetus toimunud? Kas Vladimir Ivanovil õnnestub võita viies järjestikune meistritiitel?

esti suvele kohaselt oli meistrivõistluste üheks märksõnaks „vihm“. Juulikuised vihmahood ja üleujutused põhjustasid korraldajatele tõsist peavalu. Vastupidiselt mullusele, kui juuli esimene nädal oli suve üks kuivemaid. Mänge tuli pidevalt edasi lükata ja osaliselt ka siseväljakutele viia. Hilised mängud ja erinevad katted panid proovile ka võistlejad, kuid vaatajad ei pidanud pettuma. Põnevaid ja võrdseid heitlusi sai näha kõigil seitsmel päeval.

V l a d i mi r Iva n o v a l i s ta s k õ i k va s ta s e d s e t t i l o o v u ta m ata Meeste konkurentsis oli oodata põnevat vastasseisu. Kas meie parimad noored Kenneth Raisma ja Mattias Siimar suudavad tõkestada Vladimir Ivanovi tee viiendale järjestikusele meistritiitilile? Esimesel võistluspäeval selgus, et Raisma jõudis Wimbledoni noorteturniiril paarismängus finaali ja pidi kodused meistrivõistlused vähemalt üksikmängus vahele jätma. Meeste üksikmängudes üllatusi ei olnud. Eelringidest said kõik paigutatud mängijad edasi ja kuni finaalini kulgesid mängud ühepoolselt. Veerandfinaalides võitis Vladimir Ivanov Siim Tuusi 6/3, 6/3, 6/2, Anton Pavlov Alan Braschinsky 6/3, 6/0, 6/3, Markus Kerner Daniil Glinka 6/1, 6/3, 6/2 ja Mattias Siimar Morten Ritslaidi 7/6, 6/0, 6/7, 6/0. Finaali jõudsid oodatult Ivanov ja Siimar, kes võitsid vastavalt Pavlovi 6/2, 6/1, 6/2 ja Kerneri 6/2, 6/2, 6/2. Finaal pani meistrivõistlustele väärika punkti. Hiilgavalt mänginud (12 serviässa) Ivanov andis mõista, et jutud põlvkonnavahetusest on veel liialdus ning võitis kindlalt 6/1, 6/2, 6/2. See oli Ivanovile viies järjestikune meistritiitel üksikmängus, kokku on tal meistrikuldasid 13 (4 meespaaris ja 4 segapaaris) ja need kõik on võidetud sellel kümnendil. Tänavuse võiduga möödus ta läbi aegade meistritiitlite arvestuses nii Jürgen Zoppist kui möödunud sajandi tähtedest Hindrek Sepast ja Johann Paulsonist. Kõige rohkem üksikmängu tiitleid (9) on kogunud Kristjan Lasn ja Toomas Leius.

Iva n o v – K e r n e r k a i t s e s i d t ii t l i t r a s k e t e mängudega Erinevalt üksikmängudest olid paarismängukohtumised ettearvamatud. Esimeses mängus ei osanud keegi ennustada, et Christian Anderson ja Johannes Seeman alistavad kolmanda paigutusega Christopher Robin Klettenbergi ja Martin

Meeste esikolmik Mattias Siimar, meister Vladimir Ivanov ja Anton Pavlov.

Läbi aegade enim Eesti meistritiitleid üksikmängus

Tiitleid Võiduaastad Kristjan Lasn Toomas Leius Rene Busch Ottomar Alas Heldur Hiop Vladimir Ivanov Johann Paulson Hindrek Sepp Jürgen Zopp

9 1926, 28-29, 32-34, 36, 39, 40 9 1958-59, 61-64, 66, 70, 72 7 1990, 92-97 5 1945-49 5 1952-57 5 2012-16 4 1921-22, 24-25 4 1968, 71, 73, 77 4 2005-06, 09-10

8 Veera Nõmmik Ilse Grünberg-Hesse 7 Tiiu Kivi-Parmas 7 Helen Holter 7 Liidia Sinkevitš-Nurme 6 Ida Lellep 5 Kaja Kõnd 5 Margit Rüütel 5

1932-36, 38-40 1920, 23-28 1962-64, 67, 74, 76, 78 1989-90, 94-98 1969, 72-73, 75, 77, 81 1946-48, 50-51 1984-85, 87, 92-93 2002-04, 06, 08

www.ajakiritennis.ee

T L L– H E L–T L L

HELSINGISSE 2 TUNNIGA JA 6 X PÄEVAS – IGA ILMAGA! Lisainfo www.tallink.ee SÜGIS 2016

E e s ti te nn is e l i i t

Naiste paarismängus võitsid kuldmedalid Piret Ilves ja Liina Suurvarik, hõbemedalid said kaela Saar – Orav ja pronksmedalid Mäelt – Skripnik ning õed Tanid.

Randpere. Nooruke Seeman mängis parimat tennist ja paar teenis auga välja koha veerandfinaalis. Teine üllatus oli sündimas kohtumises Ivanov – Kerner ja Robin Erik Parts – Siim Troost, kus noored esimeses setis visa vastupanu osutasid. Lõpuks võitsid siiski kogemused 6/7, 6/3, 6/2. Kaks veerandfinaali kulgesid tasavägiselt. Vladimir Ivanov – Markus Kerner võitsid Alan Braschinsky ja Karl Kiur Saare 6/4, 7/6, Anton Pavlov – Morten Ritslaid said jagu Daniil Glinkast ja Raismast 7/6, 6/4. Poolfinaalis alistasid Ivanov – Kerner Pavlovi – Ritslaidi 6/2, 7/5. Teises poolfinaalis olid vastamisi seni ülekaalukalt oma vastaseid võitnud Mattias Siimar – Kristofer Siimar ja Kristjan Tamm – Dmitri Sitak. Tasavägise poolfinaali võitsid vennad Siimarid 6/2, 4/6, 6/4. Finaalis võitsid esimese seti vennad Siimarid 6/4, teise Ivanov – Kerner 6/1. Meistrite selgitamiseks läks vaja otsustavat setti. Punkt-punkti heitluses püsis pinge lõpuni ja otsustavaks sai, kelle närv vastu peab. Mõlemal tiimil oli neli matšpalli, lõpuks võtsid kiires lõppmängus Ivanov – Kerner 9/7.

L ii n a S u u r va r i k u s u u t i s p i d u r d a d a M a r i a L o ta K a u l Naiste üksikmängus oli finaalini välja mitu põlvkondade vastasseisu, sest noortele pakkusid konkurentsi maailmas seenioride turniiridel edukalt kaasa löövad Piret Ilves, Liina Suurvarik ja Helina Lill. Kohe esimeses ringis üllatas Suurvarik võiduga esimese paigutusega Polina Tšernjaki üle. Piret Ilves alistas mängeldes Jekaterina Gorbatševskaja. Noorte au päästis Katriin Saar, kes pärast avaseti suurt kaotust võitis Helina Lille. Saar tegi hea esituse ka järgmisel päeval, kui võitis tasavägises mängus favoriidi

Maileen Nuudi 7/5, 6/4. Üks turniiri tuliseimaid vastasseise oli Sofia Tšeklistova ja Saara Orava vahel. Maratonlahingu võitis Tšeklistova 7/5, 5/7, 6/2. Otsustavat setti läks vaja veel ühes mängus, kus Tuule Tani alistas Lissi Kubre 6/4, 5/7, 6/2. Naiste veerandfinaalid ja poolfinaalid otsustavaid sette ei vajanud. Suurvarik võitis Saare ja Tšeklistova Simone Pärna, loovutamata ühtki geimi. Maria Lota Kaul sai Anette Mäeltist jagu tulemusega 6/1, 6/4 ja Tuule Tani Julia Skripnikust 6/4, 7/5. Poolfinaalis alistas Suurvarik Tani 6/3, 6/1 ja Kaul Tšeklistova 6/2, 6/2. Nii kohtusid naiste finaalis mullune võitja Kaul ja kogenud Suurvarik. Vihma tõttu peeti mäng siseväljakul ja nooruke Kaul suutis kõvakattel tempomänguga end maksma panna ning võitis esimese seti kindlalt 6/1. Ka teise seti alguses domineeris Kaul, kuid hetkeks ta mäng lagunes ja Suurvarik tasakaalustas skoori. Punkt-punkti heitluses jäi siiski peale Kaul 7/5.

P i r e t Ilv e s v õ i t i s k u u e t e i s t k ü mn e n d a me i s t r i t i i t l i Naispaaride konkurentsis oli kohe esimeses ringis vastamisi juba kevadisest Estonian Junior Openi finaalist tuttavad paarid Tšeklistova – Carol Plakk (mõlemad 14a) ja Kaul – Nuudi (mõlemad 16a). Ka seekord lõppes kohtumine nooremate võiduga 6/3, 6/1. Järgmisel päeval peetud veerandfinaal Piret Ilvese – Liina Suurvariku vastu lõppes otsustavas setis staažikamate võiduga 3/6, 6/4, 6/1. Poolfinaalis olid Ilves - Suurvarik üle Anette Mäeltist ja Julia Skripnikust. Teises poolfinaalis, mis kestis üle kahe tunni, võitsid Saara Orav - Katriin Saar napilt Tuule Tani - Teele Tani 3/6,

Maria Lota Kaul

6/4, 7/5, kusjuures otsustavas setis ei suutnud seisuni 5/5 keegi oma servi hoida. Ka finaalmäng algas noorte dikteerimisel ning Piret Ilves ja Liina Suurvarik jäid esimeses setis kaotusseisu 2/4, kuid võitsid seejärel seitse geimi järjest ja kogu mängu 6/4, 6/2. See oli Piret Ilvesele üle kolmekümne aasta kestnud karjääri jooksul 16. meistritiitel. Medaleid on tal koos tänavuse naispaari kulla ja segapaari hõbedaga koguni 52.

S u u r va r i k j a I va n o v k a he k o r d s e k s v õ i tj a k s Segapaarismängus jõudsid ettearvatult poolfinaali Skripnik – Ivanov, Suurvarik – Kerner ja Mäelt – Ritslaid. Ainsana pakkus pinget Kauli – Karl Kiur Saare ja Ilvese – Hendrik Inno vaheline mäng, kus Ilves – Inno võitsid 6/1, 3/6, 6/3. Ivanovi võimalus tulla ka tänavu kolmekordseks meistriks kadus poolfinaalis, kus koos Skripnikuga kaotati Mäelt – Ritslaidile 6/7, 2/6. Samuti ei saanud topeltvõitu Ilves, kes küll Innoga poolfinaalis alistasid Suurvariku – Kerneri 6/7, 6/1, 6/4, kuid finaalis pidid tunnistama Mäelti – Ritslaidi nappi paremust 5/7, 6/3, 6/4. Edukaimad olid meestest Ivanov kahe kulla ja ühe pronksiga ning naistest Suurvarik, kes võitis iga värvi medali. Kaks medalit võitsid Ilves, Mäelt, Tuule Tani, Mattias Siimar, Kerner ja Ritslaid. Sellist uputust, mille põhjustas juulikuine vihm, polnud Kalevi tenniseklubis ammu nähtud.

www.ajakiritennis.ee

E es ti t enn is e liit

Käesoleva kümnendi Eesti meistrid tennises 2010

2014

2011

2015

2012

2016

Jürgen Zopp Anett Kontaveit Mait Künnap - Jürgen Zopp Anett Kontaveit - Ilona Poljakova Margit Rüütel - Vladimir Ivanov

Segapaaris võitsid meistritiitli Morten Ritslaid ja Anette Mäelt. Meeste paarismängus kaitsesid tiitlit Vladimir Ivanov ja Markus Kerner.

Jaak Põldma Tatjana Vorobjova Mait Künnap - Jürgen Zopp Eva Paalma - Tatjana Vorobjova Piret Ilves - Mait Künnap Vladimir Ivanov Eva Paalma Mait Künnap – Vladimir Ivanov Eva Paalma – Tatjana Vorobjova Tatjana Vorobjova – Vladimir Ivanov

Vladimir Ivanov Anett Kontaveit Vladimir Ivanov – Anton Pavlov Eva Paalma – Julia Matojan Julia Matojan – Vladimir Ivanov Vladimir Ivanov Maria Lota Kaul Vladimir Ivanov – Markus Kerner Eva Paalma – Julia Matojan-Skripnik Eva Paalma – Vladimir Ivanov Vladimir Ivanov Maria Lota Kaul Vladimir Ivanov – Markus Kerner Liina Suurvarik – Piret Ilves Anette Mäelt – Morten Ritslaid

2013

Vladimir Ivanov Eva Paalma Morten Ritslaid – Markus Kerner Eva Paalma – Tatjana Vorobjova Eva Paalma – Morten Ritslaid

TC Avantage tiim Eesti karikavõistlustel.

SÜGIS 2016

E e s ti te nn is e l i i t

Noortemeistriteks krooniti jälle

Nuudi ja Raisma tekst/Külli Värnik fotod/ETL

Paar nädalat pärast suurt tenniseturniiri Merko Estonian Open kogunesid tennisehuvilised taas Pärnusse, kus 7.-16. augustil peeti Tammsaare ja Kesklinna väljakutel Eesti noorte meistrivõistlusi. Kümme päeva pakkusid nii päikest kui vihma, aga eelkõige põnevaid mänge.

uni 12aastaste tüdrukute konkurentsis võitis Karolin Kurvits, kes küll teises ringis oli raskustes Elisabeth Iilaga (6/2, 2/6, 7/6), kuid seejärel alistas Liisa Varuli, Emma Namnieksi ja finaalis Karola Suviste. Pisikese üllatusena pudenes konkurentsist favoriit Aurelia Riga, kes veerandfinaalis kaotas Desire Pärnale 6/2, 6/7, 2/6. Ka paarismängu finaalis pidi esimese paigutusega paar Riga – Suviste leppima napi kaotusega Veera Beljajevale ja Emma Namnieksile 6/7, 7/6, 7/10. Poistest oli üksikmängus võitmatu Markus Kristofer Sinivee, finaalis alistus Andreas Sillaste tulemusega 6/1, 3/6, 7/5. Paarismängus olid Sinivee ja Sillaste ühel pool võrku, kuid kaotasid finaalis Hendrik Katmukile ja Oliver Ojakäärule 4/6, 6/4, 8/10.

Mändma võitis kuus me d a l i t Paljud noored osalesid kahes vanuserühmas ja nii võis meistrivõistlustelt medaleid noppida rohkem kui kolm. Kõige edukam oli 14aastane Alexander Georg Mändma, kes võitis koguni kuus medalit. Omavanuste konkurentsis mängis ta viis üksikmängu ja kaheksa paarismängu (Oskar Erik Hakoneniga ja segapaaris Katriin Saarega) ning ei kaotanud settigi, geimide võidud-kaotused 156:23. Kaks aastat vanemate seas võitis Mändma samuti kolm medalit: üksikmängus pronksi, paarismängus Robin Erik Partsiga hõbeda ja segapaaris Saara Oravaga kulla. Tüdrukutest tegi parima tulemuse Katriin Saar, kes U14 turniiril saavutas kaks kulda (üksikmängus ja segapaaris). Saar loovutas viies üksikmängus ja neljas paarismängus kokku ainult 13(!) geimi. Kuni 16aastaste seas lisandus medaliko-

Kõikide vanuseklasside üksikmängu meistrid said selga meistrisärgid. Vasakult Sofia Tšeklistova, Daniil Glinka, Katriin Saar, Maileen Nuudi, Karolin Kurvits, Kenneth Raisma, Alexander Georg Mändma ja Markus Kristofer Sinivee.

gusse kaks hõbedat. Üksikmängus pidi ta finaali jõudmiseks alistama esimese paigutusega Carol Plakki 7/5, 6/2 ja oma paarismängupartneri Saara Orava 6/3, 6/2. Tasavägiselt alanud finaalis tuli alla vanduda teise paigutusega Sofia Tšeklistovale 6/4, 1/6, 2/6. Paarismängus kaotati finaalis Plakk – Tšeklistovale 4/6, 2/6. Noormeestest sai kahe vanuserühma peale neli medalit Daniil Glinka. Kuni

16aastaste seas võitis ta meistritiitli nii üksik- kui paarismängus (paariliseks Johannes Seeman). Kumbki neist ei tulnud lihtsalt. Üksikmängu poolfinaalis alistas ta otsustavas setis Carl Bret Parko 6/2, 3/6, 7/6 ja finaalis esimese paigutusega Robin Erik Partsi 7/6, 6/1. Ka paarismängu poolfinaalis läks vendade Karmade vastu vaja otsustavat setti 6/2, 4/6, 10/7. Finaalis tuli taas vastamisi seista Partsiga, kelle paariliseks Mändma. Võit tuli 6/3, 7/6. Kolmas meistritiitel tuli Glinkale U18 paarismängus Kenneth Raismaga. Pronksmedali teenis ta segapaarismängus Yvonne Pärnaga, kusjuures poolfinaalis jäädi alla hilisematele võitjatele Maria Lota Kaulile ja Martin Valdo Randperele tasavägises mängus 2/6, 6/4, 5/10.

Nuudi ja Raisma said t o p e lt v õ i d u d Lisaks võistlustele oli päevade jooksul tegemist ka väljaku kõrval. Lastele ja lapsevanematele jagasid vestlusringides näpunäiteid tipptennisist Kaia Kanepi (pildil), tenniseliidu peatreener Märten Tamla, füüsilise ettevalmistuse treener Ilo Rihvik ja spordipsühholoog Snežana Stoljarova.

Meistrivõistluste rändkarikad saavad pea kohale tõsta kõige vanema klassi (U18) võitjad. Head mängu näitas tiitlikaitsja 16aastane Maileen Nuudi, kes sarnaselt eakaaslasele Maria Lota Kaulile võistles ainult kuni 18aastaste www.ajakiritennis.ee

E es ti t en n is e liit

Eesti noorte meistrivõistlused 2016 võitjad Kuni 12aastased Kuni 14aastased Kuni 16aastased Kuni 18aastased Poisid

Markus Kristofer Sinivee Andreas Sillaste Oliver Ojakäär ja Hendrik Katmuk

Poisid

Noormehed

Tüdrukud

Neiud

1 2 3 1 2 3

Karolin Kurvits Karola Suviste Desire Pärn ja Emma Namnieks

Poisid paarismäng

1 2 3 1 2 3

Alexander Georg Mändma Mark Lajal Rain Uustalo ja Gregory Torim Katriin Saar Carol Plakk Kadri Kalamäe ja Polina Ramenskaja

Poisid paarismäng

1 2 3 1 2 3

Daniil Glinka Robin Erik Parts Carl Bret Parko ja Alexander Georg Mändma Sofia Tšeklistova Katriin Saar Saara Orav ja Gerda Reinaru

Noormehed paarismäng

Hendrik Katmuk / Oliver Ojakäär 2 Andreas Sillaste / Markus Kristofer Sinivee 3 Richard Martell Eek / Mathias Tempel ja Eerik Villem Aadamsoo / Erko Nigula

Oskar Erik Hakonen / Alexander Georg Mändma 2 Gregor Marius Kliimask / Rain Uustalo 3 Marten Murrand / Gregory Torim ja Enrico Nurme / Matthias Vetevool

Daniil Glinka / Johannes Seeman 2 Alexander Georg Mändma / Robin Erik Parts 3 Frederick Karma / Kristopher Karma ja Ott Artur Kasera / Kenneth Koort

Tüdrukud paarismäng

Neiud paarismäng

Veera Beljajeva / Emma Namnieks 2 Aurelia Riga / Karola Suviste 3 Annette Klettenberg / Liisa Varul ja Elisabeth Iila / Mariela Pluutus

Sofia Tšeklistova / Carol Plakk 2 Saara Orav / Katriin Saar 3 Hanna Kaljaste / Loora Kaljaste ja Kärt Triin Laagus / Gendra Raag

Segapaarismäng

Anet Angelika Koskel / Polina Ramenskaja 2 Kadri Kalamäe / Gerda Reinaru 3 Sofia Marlene Haug / Mirjam Kits ja Viktoria Kleer Kliimand / Karola Suviste

Alexander Georg Mändma / Katriin Saar 2 Andre-Remi Jakobi / Anet Angelika Koskel 3 Mark Lajal / Sofia Marlene Haug ja Enrico Nurme / Polina Ramenskaja

seas. Üksikmängu finaalis alistas Nuudi Kauli 7/6, 6/3, paaris koos Kauliga võitsid nad Kärt Triin Laagust ja Gendra Raagi 6/3, 6/3. Kaul sai teise meistrikulla segapaarismängus Randperega, kui napsati kolmikvõit Kenneth Raismalt (paariline Jana Kuzovkova) 7/5, 6/4. Oma viimaseid noorte meistrivõistlusi mänginud 18aastase Raisma saagiks jäi lisaks segapaari hõbedale kuld üksikja paarismängus. Kumbki tiitel ei tulnud kergelt, sest eakaaslased Mattias Siimar ja Randpere osutasid tugevat vastupanu. Üksikmängu finaalis võitis tiitlikaitsja Raisma Siimari 7/6, 6/4. Paarismängus koos Daniil Glinkaga kohtuti Siimari ja Randperega juba poolfinaalis ja nende alistamiseks läks vaja otsustavat setti 6/3, 4/6, 12/10. Finaal Robin Erik Partsi ja Siim Troosti vastu võideti kergelt 6/2, 6/1. SÜGIS 2016

Alexander Georg Mändma / Saara Orav 2 Kenneth Koort / Helene Liivik 3 Kevin Suvi / Helena Narmont ja Oskar Irdoja / Hanna Kaljaste

1 2 3

Kenneth Raisma Mattias Siimar Siim Troost ja Frederick Karma

Neiud

1 2 3

Maileen Nuudi Maria Lota Kaul Elena Malõgina ja Saara Orav

Noormehed paarismäng

Daniil Glinka / Kenneth Raisma 2 Robin Erik Parts / Siim Troost 3 Martin Valdo Randpere / Mattias Siimar ja Henri Nael / Johannes Seeman

Neiud paarismäng

Maria Lota Kaul / Maileen Nuudi 2 Kärt Triin Laagus / Gendra Raag 3 Helene Liivik / Ann Maria Muuli ja Susanna Peterson / Triinu Ruul

Segapaarismäng

Martin Valdo Randpere / Maria Lota Kaul 2 Kenneth Raisma / Jana Kuzovkova 3 Kevin Suvi / Helena Narmont ja Daniil Glinka / Yvonne Pärn

Meeldejäävaks kujunes võistlejate pidu, kus noortennisistid said tennisele vahelduseks laulu- ja tantsuoskust demonstreerida.

E e s ti Te nn is e l i i t

Merko Estonian Openil säras nooruke ukrainlanna Anastasia Zaritska tekst/Külli Värnik fotod/Marko Toomast

Juuli lõpus toimus Merko Estonian Open. "See on Eesti tenniseaasta tippsündmus, sest tase on meistrivõistlustest kõrgem," ütles ürituse peakorraldaja Riho Kallus veendunult. Seda tõestasid ka tulemused, sest eestlaste laeks jäi seekord veerandfinaal.

eist aastat Pärnus peetav turniir hõivas linna tenniseväljakud terveks nädalaks ja tõi suvepealinna kireva rahvusvahelise seltskonna. 10 000 dollarilise auhinnafondiga võistlustel pakkusid meie tennisistidele konkurentsi sportlased 26 riigist, nii naaberriikidest kui kaugelt ookeani tagant Austraaliast, Tšiilist ja Argentiinast. Kokku oli osalejaid 120. Põhiturniirile olid eestlastest pääsu kindlustanud vaid Eesti meistrivõistluste esinelik Vladimir Ivanov, Mattias Siimar, Anton Pavlov ja Markus Kerner ning Kenneth Raisma, kes Wimbledonis ajaloolisi tegusid tegi. Kvalifikatsioonist lisandusid Kristofer Siimar ja Karl Kiur Saar. Naiste põhiturniirile pääses eestlastest vastne Eesti meister Maria Lota Kaul ja Maileen Nuudi. Kvalifikatsioonist võitlesid ennast põhitabelisse Elena Malõgina, Saara Orav ja Carol Plakk.

Noor ukrainl anna sai t o p e lt v õ i d u Kõige õnnestunum oli turniir Anastasia Zaritskale Ukrainast, kes võitis nii üksikkui paarismängu. Zaritska paariline oli Emily Arbuthnott (Suurbritannia), kelle ta üksikmängu poolfinaalis välja lülitas. Võidu saavutasid nad Jekaterina Kazjonova (Venemaa) ja Deniza Marcinkevica (Läti) üle.

Ilona Poljakova ja Liina Suurvarik

tunnistama Kazjonova / Marcinkevica paremust.

V ii m a s e n a p u d e n e s k o n k u r e n t s i s t Iva n o v

Anastasia Zaritska

Üksikmängu finaalis olid Zaritska vastaseks esimese paigutusega kaasmaalanna Ganna Požnikirenko. Üle kahe ja poole tunni kestnud matšis oli pinget palju, otsustav sett läks Zaritskale ja nii võitis ta Merko Estonian Openil teise karika. 18aastasele Zaritskale oli see esimene sellise tähtsusega turniiri võit. Juunis Tšehhis toimunud 10 000 dollarilisel turniiril jõudis ta finaali. Eestlannadest Carol Plakk ja Maria Lota Kaul esimesest ringist kaugemale ei jõudnud, kusjuures Kaul kaotas just Zaritskale. Teises ringis said napi kaotuse Maileen Nuudi ja Elena Malõgina.

Eesti seeniorid näitasid taset Paarismängus lõid kaasa ka seenioride klassi kuuluvad Liina Suurvarik ja Ilona Poljakova. Nende avaringi kohtumine esimese paigutusega Nora Niedmersi (Saksamaa) ja Helene Scholseniga (Belgia) oli turniiri üks haaravamaid. Otsustavas setis oli vastastel kasutada ka paar matšpalli, aga lõpuks ilutsesid tablool Poljakova/Suurvariku võidunumbrid 3/6, 7/5, 14/12. Kahjuks polnud Eesti paaril järgmisel päeval veerandfinaalis Venemaa paari Elina Neplõi / Aleksandra Vostrikova vastu õnne ja vastu tuli võtta kaotus. Veerandfinaalis pidid ka Kaul / Nuudi

Meeste üksikmängus pidid Raisma ja Siimar teises ringis tunnistama vastase nappi paremust. Siimar kaotas Yann Wojcikile (Poola) 5/7, 6/7 ja Raisma hilisemale võitjale Mikelis Libietisele (Läti) 6/7, 3/6. Veerandfinaali jõudis ainsana Ivanov. Kuna võistlusi segas vihm ja mängud lükkusid hilisõhtusse, peeti veerandfinaal Ivanovi ja esimese paigutusega Laurynas Grigelise (Leedu) vahel tulede valguses. Avaseti võitnud Ivanovil oli teises setis kuus murdepalli, aga kõik jäid realiseerimata. Nii tuli tal ligi kolm tundi kestnud mängus tunnistada vastase paremust 4/6, 6/2, 7/5. Meeste finaalis olid vastamisi Alberto Brizzi (Itaalia) ja Libietis. Mäng oli ülitasavägine, tõelises punkt-punkti heitluses jäi peale Libietis 7/6 (6), 7/6 (6). 24aastane Libietis on eestlastele tuttav, mullu kaotas ta Estonian Openi teises ringis Ivanovile. Kolm aastat tagasi võitis ta Eestis kaks turniiri, üksikmängu Saaremaal ja paarismängu koos Markus Kerneriga Tallinnas. Meeste paarismängu finaalis alistasid Michal Dembek / Jan Zielinski (Poola) Venemaa paari Vladimir Poljakov / Jevgeni Tjurnev 7/5, 7/5. Vladimir Ivanov

www.ajakiritennis.ee

SÜGIS 2016

E e s ti Te nn is e l i i t

Klubide karika v finaalivääriliste Augustis toimusid Kadriorus klubide karikavõistluste finaalid. Karikavõitjateks said meestest US Tenniseakadeemia (USTA) ja naistest Fredi Vöörmani Tenniseakadeemia (FVTA). Üllatas Pallas, kes suhteliselt lühikese võistlussportlaste pingiga eliitliigasse lausa kolme võistkonnaga jõudis. Noortest oli edukaim Evald Kree Spordimaailm (EKSM), kes võitis esikoha kuni 13aastaste tüdrukute ja kuni 11aastaste poiste konkurentsis.

Meeste finaali jõudsid USTA (esireket Kenneth Raisma) ja Saaremaa TK, kes oli finaaliks enda ridadesse värvanud Vladimir Ivanovi. Teises üksikmängus võitis Anton Pavlov (USTA) Taavi Himmisti 7/6 (4), 6/4 ja kolmandas Karl Kiur Saar (USTA) Priit Suluste 6/2, 6/3. Seisuga 3/0 võitis klubide karika seega USTA. Kolmanda koha võitis MK Tenniseklubi, kes alistas Rakvere Tenniseklubi 4/0.

Liina Suurvarik, Anna Pavlova ja Piret Ilves napsasid karika võitmatuna tundunud USTA käest.

USTA ja Saaremaa TK esireketite kohtumine oli võistluste oodatuim mäng, sest mäletatavasti jäi Kennethil Wimbledoni edu tõttu Eesti meistrivõistlustel üksikmängus osalemata. Raisma oli esimeses setis peaaegu eksimatu ja võitis 6/1. Ka teises setis õnnestus tal Vladimir Ivanovi servigeim murda, kuid seejärel mäng tasakaalustus ja seti võitis Ivanov 6/4. Otsustavas setis näitasid mõlemad mehed head tennist ja tulises heitluses läks sett kiiresse lõppmängu, mille võitis Raisma 7/6 (5).

Naiste finaalis olid vastamisi USTA ja FVTA esireketid Maria Lota Kaul ja Liina Suurvarik ehk omavahel kuu aega tagasi Eesti meistrivõistluste finaalis kohtunud naised. Tookord vihma tõttu saalis peetud mängus jäi peale Kaul. Mäng oli ülitasavägine, aga seekord väljas õnnestus võita Suurvarikul 7/5, 6/3. Kuna teises mängus alistas Sofia Tšeklistova suhteliselt kergelt Piret Ilvese 6/2, 6/3, sai otsustavaks paarismäng. Suurvarik / Ilves tõestasid, et nende Eesti meistritiitel polnud juhuslik. Nad võitsid 6/4, 6/4 ja klubide karikavõitjaks tuli FVTA. Kolmanda koha sai Pallas I.

www.ajakiritennis.ee

E es ti Ten n ise liit

võistlused lõppesid kohtumistega

Samaaegselt finaalidega võitlesid esiliigade kaks paremat pääsu eest eliitliigasse. Naiste I liiga finaalis võitis Pallas II (Tuule ja Teele Tani) väga napilt mõlemad üksikmängud Kadrioru TK I (Helina Lill, Piret Pichen) vastu ja tagas järgmiseks aastaks koha eliitliigasse.

Meeste I liiga finaalis kohtusid TC Avantage ja Pallas I. Esireketite mäng Robin Erik Partsi ja Mattias Siimari vahel oli ühepoolne, Siimar võitis 6/1, 6/0.

Kuni 11aastaste konkurentsis võitis tüdrukutest esikoha Pärnu Kalevi TK (Desire Pärn, Diandra Suitso, Annaliis Lipp), kes finaalis alistas 3/0 EKSM II naiskonna, kolmanda koha võitis TC 2000.

Kuna Kristofer Siimar ei saanud vigastuse tõttu mängida, pidi Pallasele kastanid tulest välja tooma Siimarite treener Ekke Tiidemann. Ta kaotas küll Aleksander Kvitšile 2/6, 4/6, kuid otsustavas paarismängus koos Mattias Siimariga õnnestus neil Parts / Kvitš ülipingelises mängus alistada 3/6, 7/5, 10/6. Lõppseisuga 3/2 pääses siingi eliitliigasse Pallase klubi.

Kuni 13aastastest tüdrukutest oli võidukas EKSM (Gerda Reinaru, Anette Klettenberg ), kes võitis finaalis MK Tenniseklubi 3/0, kolmanda koha sai AOTK.

SÜGIS 2016

Kuni 13aastastest poistest võitis esikoha MK Tenniseklubi (Marten Murrand, Andreas Sillaste), teiseks jäi USTA I ja kolmandaks AOTK I.

Kuni 11aastaste poiste seas tuli võitjaks EKSM (Mathias Tempel, Eerik Villem Aadamsoo), teise koha sai AOTK ja kolmanda USTA I.

tekst/Külli Värnik fotod/Igor Pissarev

Riho Kallus, Tenniseliidu klubide ja keskuste toimkonna juht Klubide karikavõistlused on ainuke võistlus, kus tennisistid saavad oma klubi esindada võistkonnana, nagu rahvusvahelisel tasemel on Fed Cup ja Davis Cup. 2016. aastal osales Eesti klubide karikavõistlustel rekordarv võistkondi - 100. On meeldiv näha, et lisaks suurtele klubidele on oma võitskonnad välja pannud ka väiksemad. Hea meel on ka selle üle, et aasta aastaga on võistluste tase tõusnud. Käesoleval aastal lõid kaasa meie absoluutsed tipud Vladimir Ivanov, Kenneth Raisma, Mattias Siimar, Anton Pavlov. Ega naiste koosseiski alla jäänud - mängimas oli meistrivõistluste esinelik Maria-Lota Kaul, Liina Suurvarik, Sofia Tšeklistova, Tuule Tani.

Peeter Värnik, Tenniseklubi Pallas president Klubide karikavõistlusel on tenniseklubi Pallas osalenud alates 2012. aastast, kui mehed võitsid II liiga. Naised said õiguse mängida E-liigas 2013. aastal. Klubide karikavõistlus on väga hea formaat iga-aastaseks tenniseklubidevaheliseks mõõduvõtmiseks ja tore on näha, et sellesse panustatakse järjest rohkem – nii meeste kui naiste osas olid sel aastal võistlemas Eesti tippmängijad. Oleme ka oma klubis sellele viimasel ajal rohkem tähelepanu pööranud ja üritanud häid võistkondi välja panna. Sel aastal olid põhieesmärkideks tulla naiste E-liigas medalile ning võita meeste esiliiga ja naiste esiliiga teise võistkonnaga. Kõik kavandatu õnnestus saavutada, kuigi mitmed mängud läksid väga põnevaks. Järgmisel aastal on Pallas eliitliigas kokku kolme võistkonnaga ning kindlasti sihime jälle karikavõistluste medaleid.

Mäng ij a lu u b i a l l

Traditsioonilise rubriigi „Mängija luubi all“ peategelane on seekord Carol Plakk, kes 14-aastasena on küll pigem tulevikutegija, ent juba võitnud ka Eesti täiskasvanute GPturniiri. Lisaks pääses ta omavanuste Euroopa kaheksa parema Mastersile. Kommentaare jagab tema kauaaegne treener Aita Põldma.

2 5 1 6 4

tekst/Ajakiri Tennis foto/Jarek Jõepera

P i n g e ta l u v u s j a v õ i t l u s va i m

Carol näeb väga hästi väljakut ja loeb vastase mängu, tänu millele võidab mängus palju punkte. Taktikalist taipu tal jätkub, kuigi vahel võib kõrvalt jääda mulje, et ta ei saa aru, kuidas võita. Tegelikult saab küll, aga head otsused ja õige löögivalik jäävad teinekord julguse puudumise tõttu realiseerimata.

Võitlusvaim on tal kindlasti tugev, vast isegi üks tema relv. Ta naudib mängude võitmist, eriti tasavägiste kohtumiste puhul. Carol ei anna iial alla ja on valmis ka kolmetunniseid mänge lõpuni võitlema. Pingetaluvuse poolest on ta muutunud rahulikumaks ega lase enam kõiki emotsioone valla. Carol on nüüd aru saanud, et liigne närvilisus ja jutustamine väljakul ei tule ta mängule kasuks. Ta ei otsi mängu ajal enam nii palju abi väljaku kõrvalt.

Serv

Caroli mängus esineb vähe topeltvigu. Esimest servi on ta nüüd tänu paranenud rütmile palju paremini lööma hakanud. Muidugi peaks jalgade tõuge ja õlgade töö muutuma jõulisemaks. Ta platseerib teist servi väga hästi ja seetõttu pole see mitte kuigi tugev serv vastastele sugugi kerge ära lüüa. Kindlasti tuleb treeningutel rõhku panna randmekiirendusele.

Võrgumäng

See komponent on tal alati olnud stabiilne ja tehniliselt korras. Kindlasti on paranenud jalgade töö ja on juurde tulnud oskus võrku tungida. Paarismängus tegutseb ta võrgus väga taibukalt ja julgelt.

Ü l d f üü s i l i n e e tt e va l mi s t u s

Kiirus ja vastupidavus on väga heal tasemel. Carol on aastaga palju kasvanud ja kehaliselt tugevamaks muutunud. Nüüd peab ta õppima seda jõudu ja tugevust ka tennisemängu panema. Üldfüüsiliste treeningute osakaalu treeningplaanis tuleb tõsta.

L ö ö g i t e hni k a j a ta g a j o o n e m ä n g

Tagajoonemängus on ta üsna kindel. Kuid oleks vaja mängida joonele lähemal ja jalgadest madalamal. Muidu jäävad tema löögid kohati väljaku keskele ja on vastase poolt kergesti rünnatavad. Seoses hoide muutusega on eeskäe poolt pall paremini lendama hakanud, kuid ründelööke üritades teeb ta veel praegu palju vigu. Tagakäsi on stabiilselt hea ja võiks julgemini sellega punkte saada. Carol lööb väga hästi ja täpselt vastasest mööda, kui on ta võrku meelitanud.

L ii k umi n e

Ta on väga kiire, hea stardiga ja jaksab joosta. Vahel tundub, et selle kiire liikumise juures unustab ta ära, et selle pealt tuleb ka lööke sooritada. Pallile vastu liikumist saaks paremini teha.

Carol Plakk

Ta k t i k a l i n e ta i p j a m ä n g u ta r k u s

www.ajakiritennis.ee

PUREPULSE™ PULSIMÕÕTJA Innovaatiline ja ülimalt täpne PurePulse™ pulsimõõtja töötab otse sinu käelt ilma tülika pulsivööta.

NUTIKAS SPORDIKELL

TREENINGUD OTSE EKRAANILT Sisaldab endas Fitstari rakendust, mis kuvab sulle erinevad vormis püsimiseks vajalikud treeningud õigel ajal otse käekella. TERVE PÄEVA AKTIIVSUS Jälgib samme, distantsi, põletatud kaloreid, ronitud korruseid, aktiivseid minuteid ja und. GPS Aitab sul täpselt jälgida tempot, ringiaegu, distantsi, kõrgusi jne.

tasuta äpp Motivatsioon igas seadmes!

PUUTETUNDLIK EKRAAN Kõrge resolutsiooniga värviline puutetundlik ekraan.

MOTIVATSIOON Sea endale eesmärgid ning püüa neid täita. Saavutatud eesmärgid annavad sulle erinevaid aumärke. Need motiveerivad sind rohkem ja rohkem liigutama. ANALÜÜS Jälgi, kuidas oled päeva jooksul edenenud ja kui palju oled oma eesmärkidest ees või taga. KOKKUVÕTTED Võta tulemused kokku nädala, kuu või aasta lõikes ning võrdle erinevaid perioode. LOGIMINE Märgi üles oma söögi- ja joogikorrad, et kehakaalu paremini kontrolli all hoida.

TARGAD TEADAANDED Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest.

VÕISTLUSMOMENT Võrdle oma tulemusi sõpradega ning korralda põnevaid väljakutseid. Tulemused laetakse automaatselt rakendusse ning pidevalt võistlejatele näha. UNI Kui kannad seadet ka magades, saad analüüsida oma unekvaliteeti – kaua ja kuidas magasid.

MUUSIKA JUHTIMINE Vaheta laule, muuda helitaset, seiska/käivita muusikat otse käekellalt. VAHETATAVAD RIHMAD Palju erinevaid ja lihtsasti vahetatavaid rihmasid sportimiseks, pidulikuks koosviibimiseks ja kõigeks muuks.

Vaata lähemalt www.fitbit.ee või tule lähimasse KLICK´i poodi. SÜGIS 2016

analü ü s

„Hoolikus võib olla peale surutud, pigem tahaks näha avatust, rõõmsat meelt ja säravaid silmi.“ /R EN E BUSCH

Andekuse valemit polegi olemas Mis on andekus? Tegelikult polegi sellele küsimusele kerge vastata. Näiteks geniaalne teadlane või imeline kunstnik võib olla täiesti andetu muudel elualadel. Tennises ja üldse spordis aga nii ei saa – andekus on siin paljude omaduste kompleks, ühekülgse imeoskusega ei tee midagi ära.

ellele loole andis ajendi täpselt 20 aastat tagasi Eesti meistrivõistluste ajal toimunud vestlus tollal veel noore treeneri Alo Ojassaluga, kes tegi selgeks, et andekus ei koosne ainult füüsilistest võimetest ja löögitehnikast. Analüüsis vaatlemegi ande erinevaid aspekte. Teema on üpris oluline, sest andekaid mängijaid läheb ikka päris tihti kaduma. Esmalt väike lugu, milles konkreetseid isikuid ei tasu otsida. Ühel ajal tulevad trenni enam-vähem samavanused lapsed, keda nimetame A ja B. A paistab kohe treeneritele silma, sest tal on juba eelnevad pallimängimise oskused ja ta haarab kõike lennult. B on püüdlik ja kuulab treenerit, kuid oskuste omandamine kulgeb tal aeglasemalt. Kui lapsed jõuavad esimest korda võistlustele, kasutab A loomuliku ande ära ning on edukas. Ent möödub paar aastat ja järsku selgub, et vähese pingetaluvuse ja tahtejõu

tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix

puudumise tõttu hakkavad ilmnema A nõrkused. Hoopis sihikindel B möödub temast edetabelis. Treenerid ohkavad: üks andekas kuju on taas tennisele kaduma läinud! Aga järsku see pole nii? Kerkis ju B madalamalt lähtepositsioonilt liidriks. Võib-olla peitub andekus hoopis töövõimes ja vaimsetes omadustes? Kuid siis toimub taas pööre. Kas lihtsalt vanemaks saades või tänu isa-ema ja treeneri õpetussõnadele tuleb A-le mõistus pähe ning ta suudab miinused kõrvaldada. Rahvusvahelisele tasemele jõudes on ta uuesti oma maa esireket. www.ajakiritennis.ee

an alüüs

Väljamõeldud lugu lõppes hästi, aga mõnikord me ei saagi teada, kuhu mõni tennisist võinuks jõuda ja kas tal oli annet. Teemaga haakub Villem Lapimaa lause, mille ta ütles sõbra ja treeningukaaslase Ervin Lange kohta: „Minu arvates oli Ervin andekas, aga see ei ilmnenud kohe.“ Saab olla ka „varjatud“ andekust.

Treeneri esimene pilk otsib sportlikku tüüpi

Kui laps tuleb esimest korda trenni või kuskilt mujalt klubist üle, siis mida suudab treener ande kohta järeldada vaid esmapilgu põhjal? „Nüüd enam väga ei saagi hinnata, sest lapsed on hakanud trenni tulema 5-6-aastaselt ja selles vanuses on vara järeldusi teha,“ arvab treener Harri Neppi. „Me näeme tema koordinatsiooni ja elavust, aga ei näe, mis toimub peas. Isegi füüsilised eeldused võivad petta.“ Neppi sõnul võib siiski kiiresti näha, kas laps on nn pallimängija tüüpi. „Mõnel võib võimu ja kiirust olla palju, aga ta on palliga koba. On üks omadus, mis on kaasa antud ja mida trenniga suurt parandada ei saa – see on pallimängija silm. Kui sa ei oska põrget ja lendu hinnata, ei tee käsi ja silm koostööd,“ rääkis Neppi ühest avastatavast andest. „Käe tundlikkus ei pruugigi nii oluline olla. Testid näitasid, et isegi Andres Võsand (Neppi edukaim õpilane – toim) oli karmilt väljendudes puukäsi. Kuid ta oli sedavõrd osav, et suutis palli paika panna.“ Alo Ojassalu seisukoht on sarnane. „Esimesena vaatad eelkõige sportlikkust, mida laps oskab palliga teha. Tehnilisi nüansse kohe ära ei ütle, sest

Rene Busch

SÜGIS 2016

„Kui laps hakkab võistlema, siis sa näed kohe, et mõni oskab punkte mängida ja mõni ei oska“ /A L O O JA S S A L U

mõni võib omandada oskused aeglasemalt, aga paremini. Kas tal on piisavalt töökust, seda näeb samuti hiljem,“ võttis Ojassalu lühidalt kokku. Rene Buschil on huvitav vaatenurk: ta jälgib lapse juures esimese asjana „välist sära“, kui nii võiks väljendada. „Poisi puhul vaatan, kuidas ta väljakul käitub, kui aktiivne ta on, aga mitte niivõrd, kuidas ta pallile pihta saab. On ta uimane või on tal palli peale liikumisel mingi huvitav lahendus. Peab olema nii-öelda põnev tüüp, kelles paistab ka loovust. Ja kindlasti ei hakka 5-6-aastane laps töökust imiteerima, ta käitub nii nagu ta on, näeme tema ehtsat loomust,“ sõnab Busch. „Tüdrukud on tavaliselt hoolikamad, aga see veel alati ei tähenda töökust või võimekust. Hoolikus võib olla peale surutud, pigem tahaks näha avatust, rõõmsat meelt ja säravaid silmi.“

Vaimuomadused toovad andekuse esile

Kui treener on last juba kaks-kolm aastat juhendanud, võib ta andekust paremini näha. Ent ükski treener ei väida, et teeks järeldusi kehaliste võimete ja löögioskuse põhjal. „Esile tõusevad mängijatüübid, kes ei anna kunagi alla,“ rõhutas Neppi. „Nad tahavad võistelda ja võita – see on tegelikult loomupärane anne. Kindlasti on ka närvisüsteem antud looduse poolt – seda palju ei muuda. Ja kui pallimängus ikka nupp ei noki, pole midagi teha.“ „Kui laps hakkab võistlema, siis sa näed kohe, et mõni oskab punkte mängida ja mõni ei oska,“ tõstis Ojassalu esile ühe andekuse tunnuse. „Kunagi oli üks mängija, kes peale vaadates sooritas kõiki lööke ilusalt, aga lihtsalt ei osanud punkte mängida. Ma isegi ei usu, et seda on võimalik õpetada. Tuntud treener Harry Hopman on öelnud: mind ei huvita, kuidas laps mängib, aga peaasi, et ta võidab. Tõsi, sa ei pea võitma kõiki mänge, algul tuleb õppida ka kaotama ja seepärast tihti osaletakse endast vanemate turniiridel. Aga kui keegi aina kaotab, siis ta ei õpi kunagi võitma.“ Ojassalu sõnul on võitja omadused peas kinni. „Kõigepealt on see julgus mängida, aga üldiselt tähendab, et sa tegeled õigete asjadega. Mõni tegeleb valede asjadega, et näiteks, kes ta mängu vaatab. Vanasti mulle meeldis lastega kaarte mängida. Seal näed kohe ära, et kui ei hakka hästi minema, viskab ta kaardid ära: enam ma ei viitsi. Spordis on sama: tahe ja oskus võita peab olema sinu sees,“ rõhutas Ojassalu. „Paariaastase trenni jooksul hakkavad välja kooruma tegelikud võimed,“ leidis Busch. „Järjepidevus ja rutiinitaluvus on oluline, aga eelkõige kirg! Et see ei kustuks ka pärast kaotusi. Kui palju tahab ta ennast teostada ja olla väljakul. Kehalised võimed võivad olla head, aga teatud hetkel need ei realiseeru, sest puudub kirg. Ma lihtsalt olen ja teen, aga ei janune selle järgi.“ Busch lisas, et õppevõime on ka kindlasti andekuse näitaja, kuid seegi on seotud kirega. „Kui oled asja juures, siis haarad

AN ALÜ Ü S

õpetussõnu paremini,“ ütles Busch ja lisas, et inimesel on veel üks omadus, mis on looduse poolt antud, aga mida tihti alahinnatakse. „See on tervis. Mõni läheb kergemini katki ja on vastuvõtlik haigustele. Teine käib aasta otsa trennis ning tal pole kordagi isegi nohu. Võimekus ei aita, kui hea tervis seda ei toeta.“

treeningut. Aga sa pead andekat pidevalt motiveerima ja lausa mängija sisse ronima. Palju aitaks kaasa, kui lapsevanemad mõtleksid sarnaselt, aga kahjuks nii ideaalset varianti juhtub harva.“

Andekus pärsib töövõimet?

Andekas võib kaduma minna sajal põhjusel

Neppi sõnul peituvad andekuses teatud ohud. „Kui omandad kõike kiiresti, muutud laisaks. Mida kauem ja põhjalikumalt sa üht mänguelementi selgeks õpid, seda paremini ta reeglina kinnistub,“ teadis Neppi. „Näiteks Võsand ei õppinudki servi õigesti lööma, sest ta kogu aeg eksperimenteeris. Algtõed omandas kergelt, siis hakkas omamoodi proovima. Kord üritas servida nagu McEnroe, siis nagu Edberg. Pärast ütles 20-aastaselt, et pole servi üldse vaja.“ Kõik kolm antud teemat analüüsivat treenerit nõustusid, et töötahe ja andekus on pahatihti pöördvõrdelised omadused. „Töötahe ja oskus võimeid realiseerida on kahtlemata anne,“ leidis Ojassalu. „Aga see ilmneb pigem noorteklassi viimastel aastatel. Ükskõik, milline oleks ka motivaator, mängija peab õppima tööd tegema. Sergi Bruguera ütles hästi: kui sa ei ole väga andekas, siis maailma esireketiks ei saa, aga tööga võid tõusta teiseks. See on muidugi ülekantud tähenduses, kuid fakt on see, et praegu teevad ka kõik andekad tohutult tööd. Djokovicil on vahel 10-tunnised treeningupäevad, seda suudavad vähesed taluda. Pikka aega võisid tennises ka puhtalt andekuse pealt midagi saavutada, aga nüüd enam mitte.“ Buschi sõnul on teistest andekamat mängijat vaja ka natuke mõista. „Aga sa pead olema kindel, et ta ikka on andekas, mitte lihtsalt mängija, kes kihvtilt lööb. Mõista tuleb seda, et kui tal tuleb lihtsamalt välja, pole vajagi pingutada. Liiga varakult ei tohi veel raamidesse suruda, sest töövõime tuleb hiljem, paralleelselt mõistusega,“ märkis Busch. „Umbes 14-15-aastaselt peaks olema tema jaoks selge, et olen küll andekas, aga nüüd hakkan tõsiselt tööle.“ Busch tõi näite Eesti esireketist Jürgen Zoppist. „Oli näha, et ta on võimekas, aga mitte päris töörügaja. Ükskord oli ta 15-aastaselt Ida-Euroopa turniiril Šiauliais löödud kibedast kaotusest. Siis ütlesin talle: oleksid sa viimased neli aastat igas trennis kas või 10% rohkem töötanud, poleks sa seda mängu kaotanud. Tundus, et ta taipas. Jürgenil oli töövõime täiesti olemas, aga vajas tõuget. Kui aga seda annet pole, siis mängijat ei tule,“ rääkis Busch. Enam-vähem sama ütleb Neppi Võsandi kohta. „Tal ei puudunud töövõime, võis kõvasti rügada. Aga ainult siis, kui nägi eesmärki. Vahepeal tundus, et lasebki jala sirgu, aga siis rääkisid NSV Liidu koondise vanemad mängijad talle, kui palju võib tennisega raha teenida. Kohe oligi Võsandil motivatsioon olemas,“ muigas Neppi. „See on loomulikult täis tõde, et kui mängijale tuleb kõik kergelt, siis see pärsib töötahet. Ütleksin siiski, et meil vaadatakse seda liiga vara,“ on Ojassalul Buschiga sarnane arvamus. „Tööoskus ei avaldu veel vanuses, mil tehakse poolteadlikku

Lõpuks möönavad kõik kolm treenerit kurba asjaolu: mängijal võivad kõik head omadused olla, aga pahatihti läheb ta ikka tennise jaoks kaduma. „Neid põhjuseid, miks andekast mängijast ei pruugi asja saada, on väga palju. Toon näiteks Arvi Lassi, kes minu arust oli Eesti kõigi aegade andekaim tennisist. Ta lihtsalt hakkas jooma ja oligi kõik. Tihti ei saagi loogiliselt põhjendada, miks see või teine mängija ära vajub. Muidugi on tennis ka selle poolest raske ala, et nõuab üheaegselt nii kiirust kui vastupidavust,“ võttis Neppi kokku.

„Kui omandad kõike kiiresti, muutud laisaks. Mida kauem ja põhjalikumalt sa üht mänguelementi selgeks õpid, seda paremini ta reeglina kinnistub.“ /H A R R I N EPPI Ojassalu lisab, et mõnikord läheb hea mängija kaotsi vigastuse tõttu, kuid teine asi on keskkond: „Kui pole head tiimi, siis läbi ei löö. Ja rõhutaks taas: suurt rolli mängivad siin lapsevanemad, sest treeneril ei ole võimalust nii tihti õpilasega tegelda. Eks kunagi läks Eestis mängijaid kaduma ka raha vähesuse tõttu, aga viimastel aastatel see pole enam põhjus, sest lootustandvatele noortele on ikka toetust leitud.“ Buschi sõnul tehakse tihti viga selles, et ei taibata: noore tennisisti areng täiskasvanute klassi on nagu maratonijooks. „Meil jooksevad paljud end esimese 10 kilomeetriga tühjaks, aga õige maraton algab alles 30. kilomeetril. Teeksin isegi tenniseliidule ettepaneku, et kuni 14-aasta vanuseni poleks Eesti-siseseid edetabeleid, sest see tekitab stressi nii lastes kui lapsevanemates, “ sõnas Busch. „Ka meie elukeskkond läheb aina keerukamaks ega soodusta tippsportlase kasvamist. Ümberringi kõik särab, kõik on lihtne, eriti netimaailm. Varem oli mängijat töökeskkonnas lihtsam hoida ja motivatsiooni leida.“ www.ajakiritennis.ee

www.vikingmotors.ee

TÕELINE TUGEVUS ON DÜNAAMILISUS, MIS MUUDAB JÕU EFEKTIIVSUSEKS. UUS HÜBRIID, KIA NIRO

Uus Kia Niro. Dünaamiline hübriid, mis on efektiivne olenemata mänguväljakust. Kia uus mudel Niro pakub kombinatsiooni linnasõidu mugavusest ja ökonoomsusest ning võimekusest läbida rohkem, kui keskmine sõiduauto. Kia innovaatilised DRIVE WISE juhiabi funktsioonid pakuvad mugavust ja turvalisust igapäevases liikluses. Hübriid linnamaastur – see on vaikus, mugavus ja suutlikus. Ära rahuldu vähemaga kui soovid!

Viking Motors Tammsaare

Viking Motors Ülemiste

Tammsaare tee 51, Tallinn T +372 665 2600, E viking@vikingmotors.ee

Ülemiste tee 1, Tallinn T +372 605 0150, E kia@kia.ee

SÜGIS 2016 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kia 7-aastane/150 Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 3,8/87 kuni 4,4/100, maanteel alates 3,9/89 kuni 4,5/103, keskmine alates 3,8/88 kuni 4,4/101.

Tu le v iku t e gi j a

Omavanuste (13) seas Eesti ühe edukama mängija Anet Angelika Koskeli südames on tennis leidnud kindla paiga. Tema juttu kuulates võid olla veendunud, et tüdruk teab, kuidas tuleb eesmärkideni jõuda.

tekst/Ants Põldoja foto/Jarek Jõepera

Anet Angelika

Koskel:

enne loobun vabast ajast kui tennisest

net läks tennisetrenni 7-aastaselt. Kuna ta isa mängis harrastajana tennist, oli ka tüdrukul ala vastu huvi. Ta mäletab, et ajendiks sai üks reklaamplakat Kristiine Keskuses. „Lugesin tutvustust, et Tere Tennisekeskuses võetakse vastu uusi õpilasi ja siis tahtsin ka ise minna,“ ütles Anet. „Tennis hakkas kohe meeldima ja praegu on ta juba nii südames, et enam sealt välja ei kisu.“

T r e e n e r pa n i h ü ü d n i m e Tegelikult oli tüdrukul treeningute algaastatel ka väike probleem. „Olin väiksena väga arg. Pidin trennis käies võitlema oma hirmudega. Kartsin inimestega rääkida, suhtlemine ei olnud mulle meeldiv, pealegi kartsin kogu aeg, et teen trennis midagi valesti,“ selgitas Anet. Anet oli juba alates 3-aastaselt käinud ka ujumistrennis, kus kindlasti ala spetsiifika tõttu oli suhtlemist palju vähem kui tennises. Ent 10-aastaselt tegi ta valiku tennise kasuks. „Seal oli parem keskkond, mul tuli mäng hästi välja, arenesin kiiresti,“ põhjendas Anet valikut. Kiidusõnu jagub tal oma esimesele treenerile Katrin Tammarule: „Tema juures tegin väga suure sammu edasi.“ Kui vaadata edetabelit, on Anet kahe viimase hooajaga nii mitmestki rivaalist möödunud. Anet ise ei tahaks sellist väljendit siiski kasutada. „Austan kõiki mängijad, nad on kõik toredad ja saame hästi läbi. Päevad on erinevad, kord võidab üks, kord teine,“ ei hakanud ta oma esikohta üle tähtsustama. Aneti arvates tuli tal nooremas vanuseklassis paremini

www.ajakiritennis.ee

Tul e vi k u t egija

välja paarismäng, ehkki partnerid olid erinevad – Aurelia Riga, Gerda Reinaru, tänavustel U14 Eesti meistrivõistlustel tuli ta aga kullale koos Polina Ramenskajaga. „Arvan, et praegu enam paarismäng ees ei ole, sest üksikmängu tase on tõusnud,“ ütles Anet. Samamoodi on lemmiklöögiga, Aneti arvates on kord üks parem ja siis teine. „Hetkel mulle tundub, et tagakäsi tuleb hästi välja. Eriti meeldib mulle tagakäe lõige – seal on keha asend tasakaalus ja jalad paigas. Aga treener ütleb hoopis, et eeskäsi on sinu relv ja kasuta rohkem seda. Ta isegi ütles, et minu nimi võiks olla Anet Forehand Koskel,“ avaldab tüdruk lõbusa seiga. Servi tehnikat õpib Anet praegu ümber ja lööb rohkem nii, et käsi on selja taga valmis juba enne palli õhku viskamist. „Praegu tuleb selle tehnikaga hästi välja, aga tulevikus läheb ikka vaja käe alt üles viimist,“ on ta juba veendunud, et täiskasvanute klassis tuleks servida teisiti.

Ü r i ta b n ä r v i p i n g e s t jagu saada Anet on kindel ründava mängustiili pooldaja ja tegutseb ka väljakul vastavalt veendumusele. „Tahan alati palli lüüa ja olen ka sagedamini võrku tungima hakanud,“ tunnistas Anet. „Treener siiski ütleb, et kõik käib läbi lõtvuse ega pea alati palli täiest jõust mängima.“ Treener, kes teda „Forehandiks“ nimetab, on Märt Kivirähk. Ka talle jagub tüdrukul vaid kiidusõnu. „Ta on supertreener!“ õhkas Anet, aga siis lisas, et vahel ütleb ta trennis ka treenerile mõne asja kohta oma arvamuse. „See ei ole otseselt vaidlemine, aga tahaks mõnda asja paremini teha. Siis ta ikka ütleb: ära nüüd üle ka pinguta!“ Veel tõstis Anet esile treener Raigo Saluste rolli nõuga ja jõuga abistamisel. Anet on väga palju võistelnud nii Eestis kui ka välismaal. Rahvusvaheliselt mitte ainult Tennis Europe võistlustel, vaid juba ka kolmel kuni 18-aastaste ITF-i turniiril. Päris hirmsaid vastaseid ta kohanud ei ole, kuigi üks Kulikova nimeline venelanna lõi ikka väga kõvasti. „Aga tugevad ja osavad on seal kõik, peab nende suhtes respekti olema,“ ütles Anet. Turniiride ajal turismiga suurt tegelda ei saa, kuid vähemalt Mallorca saarel toimunud turniiri ajal õnnestus Anetil ka veidi ringi liikuda ning merd ja sooja ilma nautida. SÜGIS 2016

anet angelika koskel Sündinud: Klubi: Treener: Õpib: Reket: Paremad tulemused

13. juuni 2003 USTA Märt Kivirähk Tallinna Kristiine Gümnaasium, 7. klass Wilson Blade 2015: U12 GP kolm esikohta, Eesti MV T12 finalist, U14 GP paarismängu võitja, Tennis Europe (TE) U12 turniiri esikoht paarismängus Riga Openil koos Gerda Reinaruga, kaks finaalikohta sama taseme turniiridel 2016: U14 GP kaks esikohta, Eesti meister U14 paarismängus, TE U14 turniiri Babolat Cup võit paarismängus

Närvipinge talumise kohta ütles Anet targalt: „Tegutsen selle kallal, et ennast parandada. Mul ei ole kõige parem enesekontroll, kuid üritan jääda rahulikuks. Võitlejahing sunnib emotsioone näitama, vahel käib ka reket maas.“ Et vanemad aeg-ajalt tema mänge vaatamas käivad, pole tüdrukut otseselt häirinud, kuigi vahel tuleb end välja lülitada, et mitte vanemate reaktsioonist osa saada. „Ema poole ma mängu ajal ikka vaatan, aga isa poole ei taha. Ta ise närveerib ja siis see võib mulle üle kanduda,“ ütles Anet.

E n n e t e g u , s ii s u ni s t u s Tipptennist vaatab Anet televiisorist nagu ka enamik tulevikutegijaid. Naiste maailma paremikus tal kindlat lemmikut polegi, kuid meestest hoiab pöialt Federerile ja Djokovicile. Kas vahel tippmänge vaadates tuleb ka mõte, et võiksid ise kunagi samal väljakul olla? „Parem on sellele mitte mõelda,“

vastas Anet, aga lisas: „Vahel lambist tuleb selline mõte, et oleks tõesti super sealsamas mängida, aga parem proovin tippu jõuda treeningutega. Enne tegu ja siis võib suurelt unistada.“ Tallinna Kristiine Gümnaasiumis õppiva Aneti sõnul toetab kool tema võistlemist ja annab võimaluse töid järgi teha. Septembri algul mängis Anet Leedus ja Lätis ning sealgi olid õpikud kaasas. Kuna ta on hakkama saanud head ja väga heade hinnetega, pole mingeid probleeme tekkinud. Aneti sõnul ta muude hobidega ei tegele, ehkki mõnikord jääb nädalavahetustel pärast koolitükkide õppimist ka nii palju aega, et sõpradega kokku saada ja kinos käia. „Aga seda väga tihti ei toimu,“ lisas ta. Kuid ta ei kahetse mingil juhul, et tennis talle nii vähe vaba aega jätab. „Tennise mängimine on ju ka nagu vaba aeg. Ka seal saab sõpradega suhelda. Enne loobun vabast ajast kui tennisest,“ on Anet veendunud.

Märt Kivirähk, treener “Olen Anetit juhendanud kolm aastat ja ta on tohutult töökas tüdruk. Lust on teha tööd mängijaga, kes heas mõttes ise treenerit taga piitsutab. Aga puhkus tuleb ka kasuks ning mõnikord oleks naljaga pooleks vaja konfiskeerida Aneti reket, et ta puhkepäeval väljakule ei läheks. Kui Anet minu juures alustas, oli ta üsna arglik, kuid nüüd on saanud iseseisvaks ning saab kolmenädalasel välisturneel hästi hakkama. Löökide poolest on ta võimas, aga peab leidma tasakaalu võimsuse ja kontrolli vahel – et pall ikka rohkem sisse kukuks. Vaimses ettevalmistuses on veel arenguruumi. Ta läheb võistlustel tihti krampi – rohkem tuleks mängida tennist, aga mitte ainult löökidele mõelda.”

Tu le v iku t e gi j a

Eesti kuni 14-aastaste edetabelis kolmandal kohal asuv Hugo Kristianson on läbi ja lõhki spordipoiss, kes juba hästi teab, mida edu saavutamiseks vaja läheb. „Mida rohkem praegu trennis pingutan ja endast maksimumi annan, seda lihtsam on tulevikus,“ ütleb ta.

tekst/Ants Põldoja foto/Jarek Jõepera

Hugo

Kristianson

on valmis edu nimel pingutama

ennis oli Hugole lihtne valik, sest noorpõlves mängis sama ala ka tema isa Marko. Reketispordiga tegeles ka vanaisa, kes oli Eesti mõistes kõva sulgpallur. „Vanaisal on Eesti meistrivõistlustelt üks kuld, seitse hõbedat ja kaheksa pronksi,“ teab Hugo peast. „Kuna isa mängis, olid meil kodus reketid ja nii ta juba väiksest peale tagus palli vastu seina. Oleme seda ka poistele lubanud, kuigi kodus on kõik seinad reketitega ära pekstud. Olen vahel Hugolt küsinud, kas ta tahaks mõnda muud ala teha, aga tal on aina

3838

tennis, tennis, tennis,“ rääkis ema Lilia Kristianson, kelle noorem poeg Lukas ka tennisetrennis käib. Hugo mängis 5-aastasena siiski pool aastat jalgpalli, kuid seal talle ei meeldinud. „Liiga kontaktne sport,“ põhjendas poiss, kuigi praegu mängib ta taas jalgpalli. Vahel mängib ta isaga squashi või sulgpalli, talviti toas lauatennist või sõidab väljas lumelauaga. Ema kinnitab, et ühtki mittesportlikku hobi Hugol pole. „Meie peres on hommikust õhtuni nagu üks suur spordipäev,“ ütleb ta naerdes.

www.ajakiritennis.ee

Tulevi k ut egija

Püüab mängus jä äda rahulikuks Trenni läks Hugo kuueaastaselt ning tahe harjutada kogu aeg kasvab. Võistlemine meeldib Hugole samuti ning võistlusi on tal piisavalt, seda ka välismaal. „Saaks isegi rohkem, aga vähe ka pole,“ sõnab Hugo. Mängustiililt on Hugo ründav tennisist. „Serv on päris hea ja jooksen tihti võrku. Vahel tuleb pikki punkte ka mängida,“ selgitab ta. Hugo on väga enesekindel, sest pisut muiates ta ütleb, et nõrku kohti tema mängus polegi. Hugo usub, et mängupingest saab ta jagu ning eriliselt emotsioone välja ei näita. „Vajadusel endamisi midagi ütlen, et keskendumine tagasi saada! Tasavägistel seisudel püüan samamoodi edasi mängida ja mitte karta,“ selgitab ta. Ema arvates närveerib tema isegi rohkem kui poeg. „Sellepärast olen viimasel ajal isegi vähem käinud Hugo

Hugo Kristianson Sündinud: Kool: Klubi: Treener: Reket: Paremad tulemused:

17. jaanuar 2003 Rocca al Mare Kool, 7. klass USTA Ekke Tiidemann Wilson Blade 2013: Soome U10 GP-sarja Mastersi esikoht ja 6 etapivõitu, TTK Warriors Mastersi U10 võitja 2014: Eesti noorte U12 GP 4 etapivõitu (1 üksik- ja 3 paarismängus) 2015: Eesti noorte U12 GP 2 etapivõitu (üksikmäng) ja 4 esikohta Tennis Europe U12 turniiril (kõik paarismängus), Eesti MV hõbe U12 üksikmängus 2016: Eesti U14 GP 2 etapivõitu (üksik- ja paarismäng)

õpetada ja selgitada, olemata selle juures kuri. Toob täpselt välja, mida valesti tegin ja mida muuta,“ kiidab Hugo.

„Olen juba mõelnud, et võiks ka kunagi suure slämmi turniiridel osaleda, võita ja rekordeid püstitada.“ / H UGO T U L E V I K U EESM Ä R K I DEST

mänge vaatamas,“ naerab ema. „Aga olen noorte tennist ikka näinud ja vahel isegi poisid nutavad väljakul. Mulle tundub küll, et Hugo on pigem rahulik ja mida vanemaks saab, seda tasakaalukam.“

Mängujärgne analüüs toob k asu Isa vaatab Hugo mänge sagedamini, ka endise tennisistina on tal huvi mõistagi suurem. „Mind pole kunagi seganud, kui vanemad käivad võistlustel,“ kinnitab Hugo. „Kodus analüüsime isaga mänge, et saaks vigu parandada. Vahel on raske, kui oled kaotanud ja isa hakkab kohe midagi selgitama, aga kokkuvõttes on sellest kasu.“ Ema lisab, et nad on Hugo mänge ka video peale võtnud, sest siis on kergem meelde tuletada ja vaadata, mis täpselt väljakul juhtus. Isa kodune jutt kindlasti ei tähenda, et ta võtaks treeneri rolli üle: „Usun, et need, kes kunagi on olnud ise mängijad nagu Marko, teavad paremini, et treeneri töösse ei tohi sekkuda. Mina ei ütle niikuinii midagi, olen rohkem taustajõud, kes kooli ja muude asjadega tegeleb. Ning meil on ka toetamise funktsioon.“ Praegu on Hugo juhendaja Ekke Tiidemann. „Ekke on väga hea treener, ta oskab SÜGIS 2016

Va i mu s i l m a s k u j u ta b ennast profina 13-aastase poisi kohta on Hugo „teenistuslehel“ päris palju võite. Osaliselt aitas sellele kaasa 2013. aastal Soome U10 poiste GP-sarjas osalemine. Seal võitis Hugo üksikmängus kolm turniiri ja Mastersi. „Soome võistlusi mäletan hästi, võite sain palju. Mastersil olid alagrupid ja seal kaotasin samale poisile, keda pärast finaalis võitsin. Tal oli ka kolm matšpalli,“ meenutab Hugo. Ema sõnul oli Soome GP väga hea vaheldus: „Eestis on ju vastaste arsenal piiratud. Soomes on oluliselt rohkem mängijaid ning olid väga huvitavad vastased. Soomes sai iga turniiri võitja musta särgi. Tore tava – nagu jalgrattatuuril liidrisärk,“ muigab ema.

Hugo tõstab esile ka 2015. aasta Eesti meistrivõistlusi, kus ta jõudis P12 klassis finaali. Vaatamata sellele, et ta kaotas Marten Murrandile dramaatiliselt 6:7, 7:5, 6:7, jäi Hugo rahule. „See oli hea mäng, mul oli ka kaks matšpalli,“ meenutab ta. Tänavu sai Hugo juba P14 GP-turniiril esikoha, kui alistas finaalis just Murrandi. Küsimusele, kas ta on ka 18-aastaselt tennisist, vastab Hugo elutargalt: „Tore, kui oleksin. Kindel ei saa kunagi olla, vahepeal võib midagi juhtuda, aga tahaks küll.“ Tippmeeste, kelle seas Hugo lemmikud on Roger Federer, Juan Martin del Potro, Dominic Thiem ja Gael Monfils, mänge vaadates on ta ennast vaimusilmas nende kohal ette kujutanud. „Olen juba mõelnud, et võiks ka seal väljakul olla, slämme võita ja rekordeid püstitada,“ pole Hugo eesmärkide osas tagasihoidlik. Nagu loo algul võisite lugeda, on ta valmis selleks ka tööd tegema. Rocca al Mare koolis on Hugo seni hakkama saanud heade ja väga heade hinnetega. Ta ütleb, et vahel pärast võistlusi on raskem, aga koolitööd saavad alati tehtud. „Kooli valisimegi just selle põhjal, et seal soodustatakse sporti. Kool tuleb vastu, aitab ette või järele õppida ja laste unistusi teostada,“ kiidab ema.

Ekke Tiidemann, treener „Hugol on kõik eeldused saada väga heaks tennisemängijaks. Läbi füüsilise arengu peaks muutuma paremaks ka tema otsused väljakul. Tehniliselt mängib ta korralikult, ainult serviga tuleks kindlasti tööd teha. Tahtmiste teha trenni ja saada paremaks Hugol jätkub, kuid need treeningud peaks olema siiski intensiivsemad. Tuleb vaeva näha töövõime parandamise kallal.“

P ÄE V AKO RRAL

Tennise teevad suureks tema tavad, mis õitsevad iseäranis Wimbledonis. Roheline muru, mitmekesised ilmaolud, valge riietus – kõik nagu tänapäeva tennise algusaegadel 19. sajandi teisel poolel.

Wimbledon kuldas Murray taas üle

tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix

ennise teevad suureks tema tavad, mis õitsevad iseäranis Wimbledonis. Roheline muru, mitmekesised ilmaolud, valge riietus – kõik nagu tänapäeva tennise algusaegadel 19. sajandi teisel poolel. Eriline tähendus on muidugi Wimbledoni murul. Tänapäeva merkantiilses maailmas püütakse kokku hoida. Melbourne´is Austraalia lahtistel ja New Yorgis USA lahtistel on muruväljakud ammu asendatud kõvakattega. Ent Wimbledonis ja mujal suureriigis on muruväljakud ikka au sees, kuigi nende käigushoidmine läheb väga kalliks. Just see teebki Wimbledonist Wimbledoni. Paljud spordialad on püüdnud end ajakohastada määruste sagedaste muutmise teel. Peaegune võrkpall (või ka korvpall) ei sarnane eriti selle pallimänguga, mida mängiti mõnekümne aasta eest. Vaatasin Rio päevil teleülekannet naiste moodsast viievõistlusest. Täiesti uus ala võrreldes kaasaegse viievõistlusega, mida käisin paar korda noorpõlves vaatamas. Tennis pole 150 aasta jooksul eriti muutunud. Valgete pallide asemel mängitakse kollastega, mänguaja lühendamise eesmärgil võeti kasutusele kiire lõppmäng (tie break). Aga muidu on tegemist ikka vana hea tennisega. Eriti Wimbledonis. Ja eriti siis, kui võidab oma mängija. Andy Murray – ainsa iluveana küll šotlane! – võitis taas nagu kolme aasta eest.

Murrayle oli see 11. kord mängida mõne slämmiturniiri finaalis. Ja kolmas võit. „Kaotamine ei ole kohutav. Ma olen iga finaali alustanud võidumõtetega, kuid pole enamikes neist võita suutnud. Ma olen

W imbl e doni f in a a l id Naised Serena Williams (USA, 1) – Angelique Kerber (Saksamaa, 4) 7:5, 6:3 Mehed Andy Murray (Suurbritannia. 2) – Miloš Raonic (Kanada, 6) 6:4, 7:6, 7:6 Naispaarid Serena ja Venus Williams (USA, 1) – Timea Babos (Ungari)/Jaroslava Švedova (Kasahstan) 6:3, 6:4 Meespaarid Pierre Hugues/Nicolas Mahut (Prantsusmaa, 1) – Julien Benneteau/Edouard Roger-Vasselin (Prantsusmaa) 6:4, 7:6, 6:3 Segapaarid Heather Watson (Suurbritannia)/Henri Kontinen (Soome) – Anna-Lena Grönefeld (Saksamaa)/Robert Farah (Colombia) 7:6, 6:4.

kaotanud mitmeid tasavägiseid finaalmatše suurepäraste mängijate vastu. Oma kaotustest õppimine on midagi sellist, mida ma olen teinud peaaegu terve oma karjääri jooksul,“ väitis Murray pärast uut edu Wimbledonis. Naistest jäi peale 22. suurvõidu saanud ameeriklanna Serena Williams, revanšeerides Australian Openilt Angelique Kerberilt saadud kaotuse. „Ent Serena ei mänginud Wimbledonis paremini kui aasta alguses. Noorem põlvkond surub ta allapoole,“ pani Wimbledonis tähele Venemaa tennisejuht Šamil Tarpištšev. Eesti tennis võib rõõmustada, et meil on nüüd kolm noorteturniiri võitu tippvõistlustelt. Selle kolmanda tõi tänavuselt Wimbledonilt Kenneth Raisma, kes võidustes noorteturniiril paarismängus koos kreeklase Stefanos Tsitsipasiga. Ilus rida. Toomas Leius võitis 1959. aastal Wimbledonis, Kaia Kanepi 2001. aasta French Openi. Ka paarismängus on eestlaste saavutused tippturniiridel olnud muljetavaldavad. Leius on jõudnud (sega)paarismängus korra slämmiturniiri finaali, Ani ja välis-Eesti tennise kasvandik Sven Salumaa poolfinaali. 18-aastasest Raismast on kõrval eraldi lugu.

„ S e e o n u s k um at u !“ Hüüatus kuulub 28-aastasele ameeriklasele Sam Querreyle, kes alistas meeste www.ajakiritennis.ee

P äe vak or r al

turniiri 3. ringis maailma esireketi Novak Djokovici enda. Djokovic kaotas tippturniiridel viimati 2015. aasta French Openil, ta on eriti kardetav tähtsatel punktidel ja teab, kuid Querrey mõõtu meestega asju ajada. „Otse uskumatu, eriti siin, Wimbledonis,“ õhkas Querrey pärast mängu. „Mängisin murdepalle hästi ja mul

õnnestus tema murdepalle rikkuda hea serviga. Tunnistan, et mind aitasid ka vihmapausid, mis lubasid mul on koguda,“ analüüsis Querrey. Djokovici ebaõnn tõstis teiste võimalusi. Hiiglasekasvu (196 cm) Milos Raonic Kanadast alistas veerandfinaalis Querrey ja poolfinaalis ka Federeri. Ent finaalis tuli Raonicil 4:6, 6:7, 6:7 alla vanduda Murrayle. „Ma tunnen jätkuvalt, et mu parimad mängud ootavad mind veel ees,“ sõnas 29-aastane Murray BBC-le. „Ma olen seekord õnnelikum ja rahulolevam," ütles Murray. „Eelmine kord, kui Wimbledonis võitsin, kaasnes vaid suur kergendus ja ma ei saanud seda momenti eriti nautida. Nüüd kavatsen ma oma võidust kõike võtta.“

S e r e n a a l l a k ä i g u t r e p i l? Seda küsimust on esitatud juba mõnda aastat, ent naiste tennise liidri, septembris lõpus 35-aastaseks saava Serena Williamsi valitsemisaeg näib üha jätkuvat. Wimbledonis võitis ta oma 22. suurturniiri, võrdsustades seisu Steffi Grafiga. Rohkem võite slämmiturniiridel

on üksnes praegu 74-aastasel Margaret Smithil-Courtil. Smithil lisandub 24 suurvõidule üksikmängus kokku 40 esikohta paarismängudes – vaevalt, et keegi seda eales üle lööb. Tänavuse Wimbledoni finaalis võitis Serena Williams Angelique Kerberit Saksamaalt 7:5, 6:3 ja sõnas rahulolevalt: „See on mu karjääri kõrghetk! Ma olen selle ära teeninud...“ Kust tuleb Williamsi ülekaal? „Murul pääseb maksvusele Serena mängu võimsus, palli lennu kiirus, servi jõulisus, milleni teised ei küündi. Aga ma kinnitan veel kord, et mida edasi, seda raskemaks Serenal noortega läheb,“ pakub eespool viidatud Tarpištšev lisaks. Lõpetuseks, Eesti täiskasvanute tennis paistis tänavuses Wimbledonis nutune. Meeste valikturniiri avaringis sai Jürgen Zopp 6:7, 4:6 kaotuse prantslaselt Axel Michonilt (ATP 235.). Meie naiste esireket Anett Kontaveit (WTA 95.) pääses otse põhiturniirile, kus jäi esimeses ringis alla tšehhitarile Barbora Strycovale (WTA 26.) 6:4, 4:6 4:6. Mattias Siimar jõudis küll noorte põhitabelisse, aga kaotas seal kohe.

Eesti saab taas osutada Wimbledoni võitjale! 18-aastane Kenneth Raisma võitis Wimbledoni turniiri. Olgu peale, et noorte hulgas ja paarismängus. Viimati oli eestlane slämmiturniiril võidukas 2001. aastal, kui Kaia Kanepi võitis French Openil neidude üksikmängu. Ja Wimbledoni võitja on meil olemas veel varasemast, kui Toomas Leius oli 1959. aastal võidukas noormeeste konkurentsis. Nii et kiitus Raismale. tekst/Jaan Jürine foto/Scanpix

SÜGIS 2016

P äe v ako rral

Kenneth Raisma demonstreerib Wimbledoni võidukarikat.

iit hoiatav märk: Nii Leius kui Kanepi ei suutnud oma karjääri jooksul täiskasvanuna noorteklassis saavutatud edu korrata. Mõlemad jõudsid täiskavanute seas slämmiturniiril üksikmängus ülimalt veerandfinaali (Leius korra, Kanepi koguni viiel korral), kuid mitte kaugemale. Tenniseproffide seas käibib karm konkurents: vaid keskmiselt igal seitsmendal noorte hulgas esil olnud (kas siis varem ITF-i nimetatud maailmameistrina või viimasel ajal nn aasta mängijana) tennisistil läheb hiljem korda olla parim mõnel suurturniiril juba absoluutarvestuses. Kanepi oli noorte arvestuses maailma esireket. Leiuse noorpõlves niisugust arvestusest ei peetud. Tema karjäär lõppes just siis, kui profitennistide liit (ATP) alustas 1973. aastal arvutiedetabeli koostamist). Raisma on igas vanuse klassis kuulunud maailma noorte tippu, ent mitte sinna kõige teravamasse tippu. Tänavu, noorteklassi viimasel aastal, oli Raisma ITF edetabelis parimal juhul 16. kohal – tõmbame võrdusmärgi Jaak Põldmaga, kes oli omal ajal Jürgen Zoppi klassivennana kolmekordne Eesti meister ja maailma noorte edetabelis Raismast mõni pügal kõrgemalgi. See viitab ühele. Edu noorteklassis ei garanteeri võite täiskasvanute seas. Põldma ei pääsenud ATP edetabelis kõrgemale seitsmenda saja seast, Eesti tennise praegune liider Zopp käis korra ära esisaja seas ja oli oma kooliajal ITF-i noorte rankingus esisaja keskel. Wimbledoni võit paarismängus on kindlasti Raisma senise karjääri kirkaim saavutus.

Kurss: tennisema ailma tipu poole Raismal seisab nüüd eest raske tee tennisemaailma tipu

poole. Vanemad mängijad ei vabasta oma kohta vastu hakkamata. Kodus tuleb Raismal esmalt jätta selja taha Zopp, kellega esialgu tasemevahe olemas. „Zopp jääb ikka peale. Trennis hakkan talle vastu, aga lõpus võtab tugevam ikka oma,“ on Raisma selgitanud meediale. Paari-kolme aastaga loodab Raisma Zoppi tasemele jõuda: "Kui hästi läheb, siis ma arvan, et 2-3 aastaga on võimalik ennast sinna mängida." „Taktikalises plaanis on ta kindlasti küps, aga füüsilises plaanis kindlasti mitte. See saabki olema järgmise paari aasta põhiline eesmärk, et füüsiliselt meestega võrdseks saada. Tema on ikka poisiohtu ja need, kellega ta mängima peab, on valmis mehed, “ arvab Raisma treener Andres Kuhi. Edaspidi kavatseb Raisma pühendada end ikkagi üksikmängule. Wimbledonis kukkus ta selles mänguliigis välja avaringis nagu mullugi. See selleks, tähtsam on muu. Nimelt see, kas Raismas on tuld ja tahtmist mägesid ületada. Lapsepõlves võtnud Raisma oma esimese reketi voodisse kaasa. Piltlikult ootavad tennisesõbrad seda temalt ka täna. www.ajakiritennis.ee

Kas saastad või säästad loodust? Lisa ainult pelleteid ja kõik muutub! www.pelletikeskus.ee

SÜGIS 2016

p äe v ako rral

Olümpiamängud: tennisega või tenniseta? Rio de Janeiro olümpiamängudel tundsid tennis ja golf end otsekui leidlastena. Golf oli Rios mängude kavas esmakordselt kavas pärast 1904. aastat. Ka 1900. aastal mängiti olümpial golfi. Tennise olümpiastaaž on pikem. Mängiti 1896. aastal esimestel suveolümpiamängudel ja sealt edasi 1924. aastani. Taas kohtuti viie rõnga all 1968. aastal, kuid näidisalana. Näidisala staatuses oli tennise ka 1984. aastal, alates 1988. aastast on tennis taas ametlik olümpiaala. tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix

ennis ja golf on paljuski sarnased. Mõlemal alal juhivad asju vähemalt tipptasemel profispordiliidud (tennises ATP ja WTA, golfis PGA), mõlema ala proffidest tipud teenivad head raha, mõlemal alal on rahvusvahelisel alaliidul tipus paremal juhul ehk ainult nõuandev osakaal. See asjaolu tekitaski ROK-is vimma. ROK tegi näo, et tal pole tennise või golfiga pistmist, mõlemal alal omakorda polnud vajadust olümpiaisade ees pugeda. Mõlemal alal oli Rio olümpiale raske kvalifitseeruda. Tennises näiteks pääsesid olümpiale 56 ATP ja WTA edetabeli tippu, lisaks 8 mängijat keerulise valiksüsteemi alusel. Samas polnud olümpiaturniiril ülearu kitsas, sest paljud mängijad loobusid osavõtust. Kes pelgas Zika-viirust, Rio tänavaröövleid või kuumi Brasiilia tüdrukuid, kes kaebas rahaliste auhindade puudumise üle, kellel viies või kuues häda. Tugevaid mängijaid polnud Rios täismõõdus ei tennises ega golfis. Tennises polnud tulnud pooled meeste maailma edetabeli esikümnest. Hoolimata loobujaist Eesti tipud Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp kutsutute hulka ei pääsenud. Tituleeritud mängijaist jäi eemale näiteks maailma esipaare Mike ja Bob Bryan, Šveitsi kolmik Roger Federer, Stan Wawrinka ja Belinda Bencic, Miloš Raonic, Tomaš Berdich, Dominic Thiem ja paljud teised.

Ü l l at u s ü l l at u s e o t s a Olümpiaturniir ise oli parimaks tõestuseks, et miski olümpialiikumises ja (profi)tennises ei klapi. Naiste turniiri võitis Puerto Rico mängija Monica Puig,

www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee

P äevak or r al

Rio 2 016 t urniir Naised. Kuldmedalimäng:

Monica Puig (Puerto Rico) – Angelique Kerber (Saksamaa) 6:4, 4:6, 6:1 Pronksimäng:

Petra Kvitova (Tšehhimaa) – Madison Keys (USA) 7:5, 2:6, 6:2. Mehed Kuld:

Andy Murray (Suurbritannia) – Juan Martin del Potro (Argentina) 7:5, 4:6, 6:2, 7:5 pronks

kes oli varem võitnud ainult ühe WTA turniiri. Ühtlasi tõi ta oma riigile kahe hõbe- ja kuue pronksi kõrvale aegade (alates 1948. aastast) esimese olümpiakulla. Leidus neid, kes ei võtnud olümpiaturniiri päris tõsiselt. Maailma esireket Novak Djokovic löödi auti esimeses ringis! Lööjaks polnud siiski mitte mõni nõrgem keskmik, vaid suurturniire võitnud mees argentiinlane Juan Martin del Potro, kes oma parimal hetkel oli maailma edetabeli neljas. Vigastused paiskasid mehe edetabeli teise saja sisse. Djokovici saatust jagasid maailma endine edetabelijuht Venus Williams ja teine mängija naiste tippude hulgast Agnieszka Radwanska. Kolmandas ringis langesid konkurentsist turniiri suursoosik, WTA esireket Serena Williams, kes kaotas 4:6, 3:6 ukrainlannale Elina Svitolinale ja maailma neljas Garbine Muguruza. Pärast seda põnevus langes. Tänavu oma esimese slämmiturniiri võitnud Angelique Kerber ei suutnud oma olümpiaturniiril oma vägitegu korrata. Sakslanna ei suutnud finaalis Puigiga otsustavas setis oma taset hoida. Kas olümpiavõit annab Puerto Rico piigale enesekindlust juurde ja ta mängib end maailma neljandast kümnest kõrgemale, seda näeme... Meeste turniiril alistas del Potro poolfinaalis Hispaania kuulsuse Rafael Nadali, ent ei suutnud finaalis sama Murray vastu. Pronks kuulus jaapanlasele Kei Nishikorile, kes on tippseltskonnas kenasti kodunenud. „Finaalis oli pinget, mõlema mängus tõuse ja langusi. Pikk ja väsitav heitlus. Puhas rõõm, et sellest võitjana välja tulin,“ sõnas Murray pärast neljasetilist mängu. Murray lubas mõelda, mida kodus viiekuusele tütrele rääkida. „Ta ei saa ehk veel aru, mis tööd ta isa teeb – kui tennisemängu üldse tööks võib nimetada...“

T ö ö v õ i t e n ni s ? Nõnda arutleb oma harrastuse või töö üle maailma teine reket, kes vabastas kevadel ametist oma treeneri Amelie Mauresmo ja võitis kohe kaks kõva turniiri järjest, Wimbledoni ja olümpiaturniiri. Tennisemaailmas ei ole need võrdse kaaluga võistlused. Igaüht neljast slämmiturniirist peetakse väga suureks saavutuseks, olümpiamängude turniiri koteeritakse märksa madalamalt. Nagu millekski juhuslikuks. Peaks küsima SÜGIS 2016

Kei Nishikori (Jaapan) – Rafael Nadal (Hispaania) 6:2, 6:7, 6:3 Meespaar Kuld:

Nadal/Marc Lopez (Hispaania) – Florin Mercea/ Horia Tecau (Rumeenia) 6:2, 3:6, 6:4

pronks:

Steve Johnson/Jack Sock (USA) – Daniel Nestor/Vasek Pospišil (Kanada) 6:2, 6:4 Naispaar Kuld: Jelena Vesnina/Jekaterina Makarova (Venemaa) – Martina Hingis/Timea Bacsinszky (Šveits) 6:4, 6:4 pronks:

Lucie Šafarova/Barbora Strycova (Tšehhimaa) – Andrea Hlavackova/Lucie Hradecka (Tšehhimaa) 7:5, 6:1 segapaar: Bethanie Mattek-Sands/ Jack Sock (USA) – Venus Williams/Rajeev Ram (USA) 2:6, 6:2, 10:3 pronks:

Lucie Hradecka/Radek Stepanek (Tšehhimaa) – Sania Mirza/Rohan Bopanna (India) 6:1, 7:5.

ajakirja Tennis lugejailt, kes ju eeldatavalt tennises asjatundjad, kuidas nemad kodumaise tennise patriootidena hindavad turniiride tähtsust maailmas? Tennis on üle 25 aasta taas olümpiamängude kavas, kuid täit eluõigust pole ta võitnud. Nagu golfki. ROK põeb parajasti vaimustustust ja lülitab mängude programmi üha uusi alasid. Olümpiaisandad ei ütle avalikult välja, et tennis ja golf on räpased (raha) alad, kuid paljud vist nii mõtlevad. Siinkirjutaja on oma 60 aastat olnud enda arust suur tennisehuviline ja tunnistab puhtast südamest: mul poleks väga kahju, kui tennis olümpiakavast uuesti kaoks. Jalgpall on juba olümpiakavas kohitsetud kujul, FIFA president Gianni Infantino leiab, et seda ala ei peaks programmis üldse olema. Selles küsimuses kuulub otsustav sõna sportlastele enestele. Kui tennis olümpiakava ilustab ja südamesse rõõmu toob, siis on ta ligitõmbav hoolimata sellest, kas eduka osalemise eest rasket raha tuleb või piirdub asi ainult au ja kuulsusega. Või mis sina arvad, armas lugeja?

P äe v ako rral

Serena Williams kukutati troonilt

tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix

Tänavune, olümpiaturniiriga rikastatud tenniseaasta ei andnud staaridele hõlpu. US Open oli aga aasta viimaseks suurturniiriks, sellele järgevad olulisematest võitlustest veel üksnes FedCupi ja ja Davise karikasarja finaalid ning WTA ja ATP aastalõputurniirid.

ohtritel oli Flushing Meadowsi väljakutel tööd, pea igas kohtumises kutsuti neid väljakule. Ent turniir kukkus välja huvitav. Naiste tennise valitsejanna, 186 nädalat järjest edetabeli eesotsas püsinud Serena Williams kukutati troonilt, ka meeste turniiri ei võitnud esireket. Eurooplased olid Ameerikas edukad.

A j u t i n e v õ i j ä ä d av ? See ongi huvitav, kas noorema Williamsi taandumine on tema karjääris veel üks tagasilöök või ongi tegemist paleepöördega. Poolfinaalis ületas 24-aastane tšehhitar Karolina Pliškova kümme aastat vanema Williamsi kahtlusteta 6:2, 7:6. „Teadsin, et mul võib väga hea mängu korral olla võimalus, aga tegelikkuses tundub see lausa veidrana,“ tundles Pliškova. „Mul tuleb vastase võitu tunnistada, ta mängis väga hästi. Mina mitte,“ hindas Williams, kelle näoilme muutus teise seti lõpus üha traagilisemaks. Näeme, kaua õed veel jätkavad. Teises poolfinaalis alistas tänu Williamsi kaotusele uueks maailma esireketiks tõusnud sakslanna Angelique Kerber Taani mängija Carolina Wozniacki 6:4, 6:3. Finaal oli tasavägine, Kerber võitis 6:3, 4:6, 6:4, sai tänavuse teise esikoha slämmiturniiridel ja boonusena maailma esimängija nimetuse. „Uskumatu, mis minuga viimase kahe nädala jooksul juhtus. Aga seda võib öelda ka terve aasta kohta,“ kinnitas Kerber pärast matši.

L ät la n n a t e g i i me t Läti tennisisti Anastassia Sevastova nime oldi juba unustamas. 2013. aasta mais teatas Sevastova, et loobub tipptennisest. Läti jäi ilma oma esireketist. Arenemisvõimelisest (siis 23-aastane) esireketist oli kahju. Ligi kaks aastat hiljem oli Sevastova turniiritennises tagasi, liikudes edetabelis kiiresti ülesmäge. Nüüd US Openil jõudis Sevastova võitudega Anna Karolina Šmiedlova (Slovakkia, WTA 85), Garbine Muguruza (Hispaania, 3), Katerina Bondarenko (Ukraina, 59) ja Johanna Konta (Suurbritannia, 13) üle kaheksa parema sekka, mis tähendas uuesti Läti edetabeli liidriks tõusmist. Sevastova parim koht edetabelis oli 2011. aasta jaanuaris 36., tänavu enne US Openit 48., ning mullu teise saja hulgas. Vahepeal möödus Sevastovast WTA edetabelis Jelena Ostapenko, teine Läti tulevikulootus.

US Op e n Finaalid.

Naised: Angelique Kerber (Saksamaa, 2) – Karolina Pliškova (Tšehhimaa, 10) 6:3, 4:6, 6:4; Mehed: Stanislas Wawrinka (Šveits, 3) - Novak Djokovic (Serbia, 1) 6:7, 6:4, 7:5, 6:3; Naispaarid: Bethanie Mattek-Sands/Lucie Šafarova (USA/Tšehhimaa) - Caroline Garcia/Kristina Mladenovic (Prantsusmaa, 1) 2:6, 7:6, 6:4; Meespaarid: Jamie Murray/Bruno Soares (Suurbritannia/Brasiilia, 4) – Pablo Carreno Busta/Guillermo Garcia-Lopez (Hispaania) 6:2, 6:3; Segapaarid: Laura Siegemund/Mate Pavic (Saksamaa/Horvaatia) – Coco Vandeweghe/Rajeev Ram (USA) 6:4, 6:4.

www.ajakiritennis.ee

P äevak or r al

mängija, võiks lisada. Oma esinemisega New Yorgis jäi Sevastova liiati väga rahule. „Mu enesekindlus tõusis. Tean nüüd, et võin võin võita ka tippmängijaid. US Open andis mulle hea aluse järgmiseks hooajaks,“ võttis Sevastova kokku. Värskes WTA edetabelis tõusis Sevastova 32. kohale.

T u g e va d va s ta s e d

Veerandfinaalis hävis Sevastova maailma eksesireketile, nüüd esisaja lõppu vajunud Taani mängijale Carolina Wozniackile 0:6, 2:6! Mitmel korral käis väljakul treener, Sevastova vajas arstiabi... „Pahkluu, teist korda viimase poole aasta jooksul. Kandsin kogu keha raskuse liiga kauaks ühele jalale, seal pole palju vajagi,“ selgitas Sevastova pärast mängu. Miks ta mängu ei katkestanud? „Mulle ei meeldi alla anda. Mängisin nii, kuidas vigastus lubas. Aga Wozniacki oli minu jaoks liiga hea,“ hindas Sevastova, pisar silmanurgas. Ajakirjanikud uurisid, kas kümme viimast päeva on Sevastovale kodumaal toetajaid juurde toonud. „Õigupoolest mitte. Läti on vaene maa.“ New Yorgis valgustas kunagine Liepaja tüdruk, nüüd Austrias elav Sevastova oma loobumise tagamaid. „Mu psüühika oli läbi, asi kiskus depressiooni poole. V igastused muutusid kroonilisteks, kord andis valu järele, kord läks tugevamaks. Ma ei saanud enam planeerida oma treeninguid ja võistlusi, otsustasin kehale ja vaimule puhkust anda,“ rääkis Sevastova ajakirjanike. „Mu esimene karjäär lõppes 2013. aastal, teine karjäär on kulgenud lausa imeliselt,“ muigas lätlanna. US Openi kodulehekülg muretses, et Sevastovat USA-s põrmugi ei tunta. „Ega mind Lätiski ei tunta. Et seal sportlasena endale nime teha, peab olema korvpallur,“ teab Sevastova. Või hokiSÜGIS 2016

Anastassia Sevastova

Anett Kontaveit sai põhiturniiri avaringis vastaseks WTA 20. reketi venelanna Jelena Vesnina ning kaotas 6:7, 6:4, 3:6. Kohe esimeses ringis kaotas Kontaveit ka varasematel tänavustel slämmiturniiridel. Alla jäi ta kõvadele vastastele, Austraalias maailma kolmandale Garbine Muguruzale, Prantsusmaal USA kuulsusele Venus Williamsile, Wimbledonis tšehhitarile Barbora Stricovale. „Kaotused teevad tuska, kuid püüan seda positiivselt võtta. Mängud tugavate vastastega viivad edasi,“ väitis Kontaveit Postimehele. Ka US Openil nähti, et otsustavate punktide mängimisel oli Kontaveitil raskusi. Uues WTA edetabelis vajus Kontaveit 36. kohta, 126. kohale. Ja mängupausi pidanud Kaia Kanepi langes 53 kohta... Eestlastest jõudis Kenneth Raisma noormeeste turniiril veerandfinaali, kus kaotas oma paarismängupartnerile Stefanos Tsitsipasele Kreekast 1:6, 6:7. Mattias Siimar noormeesteturniiril põhitabelisse ei pääsenud. Meeste valikturniiril jätkas oma halba aastat Jürgen Zopp, kes kaotas esimeses ringis prantslasele Tristan Lamasine´ile (ATP 223.) 4:6, 4:6. Nõnda sai Zopp slämmiturniiride valikvõistlustel ainult ühe võidu, Austraalias.

E s i m ä n g i j at r e s p e k t e e r i t i Maailma esireket Novak Djokovic leidis end poolfinaalist, olles pidanud ainult kaks mängu. Ülejäänud kolmes sai ta loobimisvõidud. Tšehh Jiri Vesely ei tulnud Djokovici vastu üldse väljakule, venelane Mihhail Južnõi loobus kuue geimi järel ja prantslane Jo-Wilfried Tsonga kahe kaotatud seti järel. „Pärast pikka hooaega on loobmisvõidud või lühikesed mängud kasutav puhkus. Kuid ma saan aru, et niisugugused võidud jätavad imeliku mulje,“ muigas Djokovic, kelle hooaeg pole Wimbledonist alates olnud just kõige parem.

Jimmy Connors, suurim staar US Openit peetakse alates 1881. aastast (neljast tippturniirist vanem on üksnes Wimbledon, mille ajalugu algab 1877. aastast). Kuni 1974. aastani mängiti USA lahtisi muruvälkjakul. 1975. astal jätkati liivaväljakuil. Seda jätkus kolmeks aastaks. 1978. aasta turniir viidi West Side´i klubist üle kolme miili kaugusele Flushing Meadows´se. Seal sai väljakuile tehiskate, mis kannab Deco Turfi nime. Sellel kiire põrkega kattel mängitakse tänini. USA rahvuslik tennisekeskus on slämmiturniiride toimumispaikadest suurim ja uhkeim. Tänavuseks turniiriks läbisid Flushing Meadowsi väljakud kapitaalse remondi. Selleks puhul tutvustame Eesti huvilisele kahte rekordiomanikku. 70. ja 80. aastate suurnimi tennises Jimmy Connors on nimelt ainuke mängija, kes on võitnud US Openi kõike kolme tüüpi väljakukattel, murul, liival ja tehiskattel. Connors on juhtinud maailma edetabelit 268 nädalat, esmakordselt 1974. aastal. Ta on võitnud kaheksa slämmiturniiri, võitmata on jäänud üksnes French Open. Koos teise ameeriklase John McEnroe ja rumeenlase Ilie Nastasega on Connors tenniseajaloo suurimaid pahapoisse. Treenerina ei löönud Connors läbi: põhjuseks on toodud asjaolu, et ta armastanud iseennast rohkem kui tennist. Nagu Pete Sampras ja Roger Federer on ka Connors võitnud rekordilised viis korda US Openi. Naistest on aga koguni kaheksa korda võitnud üksikmängu Molla Bjurstedt Mallory aastail 1915-1926.

p äe v ako rral

US Openile tõmmati katus peale! Enne tänavust hooaega olid suure slämmi turniiridest kahel katus peal: Wimbledonis ning Australian Openi toimumiskohas Melbourne Parki tennisekompleksi peaväljakul oli liigutatav katus, mis võimaldas vihma korral vähemalt ühel väljakul – ja teleülekannet! - mänge jätkata. Nüüd sai katuse võrra rikkamaks ka Billie Jean Kingi nime kandev USA rahvuslik tennisekeskus, mis paigutati Arthur Ashe`i nimelise peaväljaku kohale. Internetis tehti küll nalja, et katus on maskeering. Tegelikult see ei liikuvat ja jäävat suletud asendisse kogu Openi

ajaks. Naljavennad tehti lolliks. Katus liikus! Flushing Meadowsi peaväljak on mahutatavuselt suurim maailmas. Selle tribüünid võtavad vastu 23 771 pealtvaatajat. Nelja tippturniiri võistluspaigast on vihmavalingute all veel Roland Garrosi areeni peaväljak Pariisis. French Openi korraldajad lubasid peaväljakule katust juba tänavuseks aastaks, nüüd on tähtaega kahe aasta võrra edasi lükatud. Prantslasi segab rahapuudusele lisaks suurem mure: nende tennisepühamut on keeruline laiendada, sest kompleks asetseb liiga väikesel maa-alal.

Tabeli teises pooles toimus keskseid matše veerandfinaalis „suve valitseja“, Wimbledonis ja olümpial võitnud Andy Murray ja Kei Nishikori vahel. Jaapanlane võitis viies setis. Üllatus see võit polnud, maailma kuues ei pea tingimata number kahele kaotama. Ja Nishikori mängis US Openi finaalis ka kahe aasta eest. Tähenduslik oli see küll: ükski jaapanlane pole US Openi ajaloos kunagi ühtki britti võitnud. Kuigi juba Fred Perryl tuli jaapanlasega viiesetiline lahing pidada. Rafael Nadal kukkus välja 4. ringis, Roger Federer ei mänginud kaasa. Nii pidasid finaalis tõsise heitluse Djokovic ja šveitslane Stan Wawrinka. Neljas setis jäi peale Wawrinka, kelle vastused pressikonvrentsil tekitasid elevust. Šveitslane kuulutas, et pole seadnudki oma eesmärgiks esinumbriks saada. „Suur nelik võttis kõik võidud. Kuidas võisid vähemad vennad edust unistada..“ küsis Wawrinka vastu.

www.ajakiritennis.ee

Uus reket tuleb Yonexilt - VCORE SV Fort Sport OÃ&#x153; Punane 52, Tallinn Telefon: 56954629

Muusika: kui lubatud sooritust parandav vahend

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud ja PeaTreener OÜ psüühikatreener Aave Hannus räägib ajakirja Tennis psühholoogi rubriigi kümnendas osas, kuidas saab muusikaga enda sooritusele kaasa aidata.

tekst/Maarja Värv, ERR foto/Scanpix

„S

uure slämmi turniiril on alguses võistlemas 128 mängijat, mis tähendab, et riietusruum on väga-väga lärmakas. Ütleksin, et 90 protsenti mängijaist kuulab enne väljakule minekut muusikat,” on kahekordne olümpiavõitja Andy Murray öelnud. Murray sõnul kuulab ta enne matše muusikat selleks, et end ümbritsevast mürast välja lülitada ja keskenduda eesootavale mängule, tema üks lemmikumaid artiste, keda sel puhul kuulata, on briti laulja Ed Sheeran. Londoni Bruneli ülikooli teadlased uurisid, kuidas mõjutab mängueelne muusikakuulamine tennisistide sooritust ning leidsid, et need, kes kuulasid kiiret ja valju muusikat, olid mängus kiirema reaktsiooniajaga, pigem positiivses meeleseisundis ja virgemad. „Kui muusika on halb, tuleb ka matš halb,” tõdes endine maailma esireket, tavaliselt klapid peas väljakule kõndiv Viktoria Azarenka. „Mina valin väga hoolikalt, mida kuulan.

www.ajakiritennis.ee

te rve d mõt t ed

Muusika aitab mul keskenduda, see kütab mind üles, saan tänu muusikale jalad liikuma ja lähen enda tsooni. Muusika annab mulle hea enesetunde ja kui mul on hea enesetunne, lähen rõõmsamalt väljakule ja annan endast parima.” Muusika saab abiks olla nii treeningutel kui võistlustel. „Madala ja keskmise intensiivsusega pingutuse juures – näiteks mõõduka tempoga joostes – vähendab muusikakuulamine tajutud pingutust, selles mõttes võib muusika teha treenimise kergemaks, trenn ei tundu nii raske,” selgitas Aave Hannus. „Arvatakse, et umbes kümme protsenti väheneb seeläbi tajutav pingutus. Kui teha suure intensiivsusega tegevust, siis tajutud pingutus ei vähene, aga see tunne, mis sul pingutuse juures tekib võib olla meeldivam, sobilik muusika tekitab meeldivama emotsiooni. Tagasiside, mis oma kehalt saad, on pingutusega seoses ikka ebamugav, aga meeleolu võib paremaks minna. Selle tõttu võibki muusikakuulamine treeningu kvaliteeti parandada, eelkõige pingutamise motivatsiooni osas.” „Rütmilise ja liikumistempoga sobiva muusika kuulamine võib aidata treeningul rütmi hoida, kas siis joostes, rattaga sõites või näiteks intervalltreeningul,” lisas Hannus. „Muusika rütmis jooksmine või liikumine

kamängija kaasa ja vaatan, mis tuleb. Kui tahame eesmärgipäraselt muusikat oma sportliku soorituse parandamiseks kasutada, peab vaatama, missuguse rütmiga, missuguse tempoga, missuguse meloodiaga, missuguste sõnadega see lugu on, et ta aidataks kaasa selle meeleolu tekkimisele, mis tarvis on,” õpetas Hannus. „Paljud sportlased kuulavad näiteks sellist muusikat, mis tuletab meelde nende jaoks olulisi inimesi või meeldivaid kohti, meeldivaid sündmusi, see on tähenduslik muusika. Mitmed sportlased on väitnud, et kuulavad muusikat teatud sõnade pärast, mis aitavad tekitada mõnusa meeleolu.” Aga kuidas siis endale seda õiget muusikat valida? Kõigepealt tuleks läbi mõelda need situatsioonid, kus on võimalik muusikat kuulata ja kus on mõistlik enda seisundit regulee-

„Muusika rütmis jooksmine või liikumine võib muuta liikumise ökonoomsemaks. Mis tähendab, et väsimus ei teki nii ruttu ja peame kauem vastu.” /AAVE HANNUS võib muuta liikumise ökonoomsemaks. Mis tähendab, et väsimus ei teki nii ruttu ja peame kauem vastu. Need on üldised mõjud, kuidas muusika võib sportlase ettevalmistust parandada.” Muusika saatel saab ka uusi oskusi meeldivamalt omandada. „Muusika võib trennis luua oskuste harjutamise ajal meeldiva meeleolu, nii et trenn tundub lõbusam. Tüütute korduste lihvimine ei tundu enam nii tapvalt rutiinne,” lausus Hannus. Psühholoogilise külje pealt on aga muusika abiks emotsionaalse seisundi reguleerimisele näiteks enne või ka pärast matši. „Paljud sportlased kasutavad muusikakuulamist selleks, et ennast enne sooritust parajasse seisundisse viia. Igaühel on seisund, mille juures ta kõige suurema tõenäosusega suudab oma võimed realiseerida,” rääkis Hannus. „Kui sportlane on selgeks saanud, missugune muusika võib tal aidata ennast rohkem üles kütta, kui on liiga loid ja uimane või maha rahustada, kui läheb liiga närvi, saab ta seda muusikat kasutada selleks, et oma matšieelset seisundit reguleerida. Üks huvitav asi, millele võib-olla esmajärjekorras ei osatagi tähelepanu pöörata, on see, et muusika peale pingutust – mängu või trenni – võib aidata taastumisele kaasa, aitab lõdvestada. Kui peale pingutust kuulata sobilikku, pigem lõdvestavat ja rahustavat muusikat, siis see võib soodustada taastumist.” Selleks, et muusikast abi oleks, tuleb õiged palad hoolikalt välja valida. „Mitte nii, et võtan oma muusiSÜGIS 2016

rida. „Näiteks soojenduse ajal, venituse ajal, üldkehalise treeningu ajal, eraldi jooksutrennis või jõusaalitreeningul, mängueelses situatsioonis, mängujärgses situatsioonis,” loetles Hannus. „Ehk kaardistad ära need olukorrad, kus on võimalik ja mõistlik muusikat kuulata. Ja siis testid, mõtled läbi, millise tempoga umbes võiks olla ning hakkad otsima, mis võiks olla sinu jaoks meeldivad ja võib-olla ka tähenduslikud lood, mis aitaks meeleolu timmida. Põhimõte on just see, et ette valid laulud välja ja teed endale loetelu, kus on iga situatsiooni jaoks mitu lugu, siis ei teki tüdimust, aga samas loovad need laulud ikkagi turvalise tunde.” Lugusid otsides on viis küsimust, mida endalt küsida: 1) millise muusika rütm mind motiveerib, mulle õige meeleolu loob; 2) milline muusikastiil teatavas olukorras sobiks – võib olla ka nii, et tantsumuusika ühes, jazz teises situatsioonis; 3) milline meloodia aitaks mul õiget, mõnusat meeleolu tekitada; 4) milline tempo, kiirus aitaks sobilikku

te rv e d mõ tt e d

seisundit tekitada; 5) milliste instrumentidega esitatud muusika see võiks olla, võib olla, et ühes situatsioonis saksofon, teises situatsioonis mingisugune elektrooniline muusika.

telt eemale juhtida ja/või meeldivat meeleolu luua. Või vastupidi, oma erutusetaset tõsta enne sooritust – kui jõuad võistluspaika ja tead, et tund

„Kui muusikat enda kujutluses kuulata, annab see psühholoogiliselt sarnase efekti.” /AAVE HANNUS

Kui meeldivad laulud leitud, tuleks neid trennis katsetada. „Muusika on osa soorituseelsest, mängueelsest rutiinist. Proovid, millise muusikaga saad end hästi treeningumänguks ette valmistada ja siis hakkad seda muusikat tooma oma võistlusmängudesse ka,” sõnas Hannus. Mõnikord võib juhtuda, et pole võimalik soovitud hetkel sobilikku laulu kuulata, mõnel võistlusel näiteks pole lubatud kõrvaklappe kasutada. Sellisel juhul tuleb endale teine tee leida – näiteks ümised seda muusikat või hoopis kujutad ette. „Kui muusikat enda kujutluses kuulata, annab see psühholoogiliselt sarnase efekti,” kinnitas Hannus. Hannus ütles, et tema psühholoogina pigem soovitab sportlastel endale muusikarutiine leida. „On sportlasi, kelle puhul muusikakuulamine on väga hästi mõjunud, kas siis aidanud tähelepanu ärevusttekitavatelt mõte-

aega on jäänud ja nüüd hakkan teatud muusikaga end üles kruvima,” rääkis Hannus. „Et mul ühest küljest mõnus oleks ja teisest küljest, et enda „tsooni” saaksin. Minu kogemus on see, et muusikakuulamisest võib kasu olla, aga mõni sportlane ütleb ka, et talle see ei sobi, kuigi minu praktika põhjal on need sportlased vähemuses.” „Mõni pole ka lihtsalt tulnud selle peale, et muusikat kuulata. Muusika on igal pool meie ümber, aga vahel ei olda selle peale mõelnud, et võiks proovida muusikat süstemaatiliselt ära kasutada enda soorituse toetamiseks,” lisas ta.

Spordiväljakute (sh tenniseväljakud) rajamine ning hooldus Suvehooajal tenniseväljaku rent Muhu saarel Sisehooajal üritused Rocca al Mare Tennisekeskuses

GC Tennis

Roheline Vares OÜ, +372 50 64 486, toomas@kivitrans.ee www.ajakiritennis.ee

te h noloogia

Beureri aktiivsusmonitor on kui isiklik igapäevane motivaator

Aktiivsusmonitorid on saanud paljude spordisõprade ja tervisliku eluviisi viljelejate igapäevaosaks, olles randmel ning kuvades lihtsat ja ülevaatlikku infot kasutaja päevase aktiivsuse kohta. tekst/ajakiri Tennis fotod/Beurer

ktiivsusmonitor toimib suurepärase isikliku liikumismotivaatorina. Kui päevase aktiivsuse eesmärk ei saa täidetud, siis tasub võtta ette täiendav jalutuskäik näiteks poodi, rulluisutama või jooksma.

A k t ii v s u s m o ni t o r pa n e b l ii k um a Kontoritöötajatel on tihti tööpäevad väga istuva loomuga ja liigutakse vähe. Aktiivsusmonitor paneb inimesi rohkem liikuma ja mõtlema, kuidas oma päevane aktiivsuseesmärk täis saada. Nii on nutikateks lahendusteks näiteks eskalaatorile või liftile trepi eelistamine, tööpäeva jooksul lõunal lühikese jalutuskäigu tegemine, auto parkimine parkla tagumisse nurka, võimalikult kaugele peauksest. Ikka kõik selleks, et päeva lõpuks oleks võmalikult palju ringi liigutud.

B e u r e r A S 81 a k t i i v s u s s e n s o r Kõikvõimalike spordikellade ja aktiivsussensorite valik kauplustes on tohutu, kuid hea motiveerija rolliga saab hakkama ka kõige lihtsam aktiivsusmonitor. Nendele, kes soovivad jälgida päeva jooksul läbitud distantsi, tehtud samme ja põletatud

kaloreid, on ideaalsed Beureri värvilised aktiivsusmonitorid. Need on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning ühilduvad telefoniga nutirakenduse kaudu. Beureri AS81 aktiivsussensor jälgib lakkamatult kasutaja füüsilist aktiivsust ja une kvaliteeti. Funktsioonidest on olemas sammulugemine, distants, kalorikulu, tegevuse kestus ja igapäevase eesmärgi saavutamine, samuti jälgib aktiivsussensor unes tehtavaid liigutusi ning une kestust ja kvaliteeti. Mälumaht on 30 päeva ja 7 ööd. Suurelt ja selgelt OLED-ekraanilt näed igal hetkel ülevaadet päevas tehtud sammudest – nii tead alati, kui palju tuleb veel eesmärgi täitmiseks liikuda.

Beurer BodyShape’i nutirakendus Seade on ühenduses Beurer Body-Shape’i nutirakendusega ja nii on kogu statistika alati mugavalt kaasas. Beurer BodyShape’i äpp pakub mugavat toitumise jälgimist ilma kaloreid lugemata ning lisaks erinevaid treeningukavasid nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Uus Beurer BodyShape’i rakendus nutitelefonidele aitab igaühel hõlpsalt kaalu langetada ning oma keha paremasse vormi viia. BodyShape on ka sinu personaalne treener, aidates sul uusi kehalisi harjutusi õppida. SÜGIS 2016

www.ajakiritennis.ee

SÜGIS 2016

ME IS TRIKLAS S

Olümpiavõitja

Mónica Puig – nädalaga saareriigi suurimaks kangelaseks

Jah, paljude tippmängijate jaoks ei ole olümpiamängude tähtsus võrreldav suure slämmi turniiridega, kuid 22-aastane Puerto Ricolt pärit Mónica Puig nende hulka ei kuulu. Brasiilias fantastilist tennist näidanud Puig alistas tiitliteekonnal teiste seas Garbiñe Muguruza, Petra Kvitová ja Angelique Kerberi. Muide, 3,5 miljoni elanikuga saareriigile on see ajaloo esimeseks olümpiakullaks.

ärasilmne ja emotsionaalne Puig kaotas teel finaali kõigest ühe seti ja sellegi poolfinaalis kahekordsele Wimbledoni tšempionile Kvitovále. Kullamatšis ootas teda jaanuaris Austraalia lahtistel võidukarika pea kohale tõstnud maailma teine number Kerber (artikli valmimisel oli veel lahtine, kas sakslanna tõuseb pärast USA lahtiseid meistrivõistlusi esireketiks – toim.). Puig alustas finaali hästi ning võitis avaseti 6:4, kuid teine sett kuulus samade numbritega Kerberile. Terve mängu pomises Puig endale lauset „Ma suudan seda!”, ja nagu hiljem selgus, siis suutiski. Edasi kulges mäng täielikult Puigi taktikepi all ning neljanda matšpalli realiseerimine tõi talle otsustavas setis ülimalt kindla 6:1 võidu. Lisaks Puerto Rico esimesele kuldmedalile olümpiamängudelt, on tegu ka üleüldse esimese medaliga selle väikeriigi naissportlastelt. USA haldusalal olevas assotsieerunud riigis, kus peamiselt väärtustatakse spordis korvpalli, pesapalli ja poksi, jäi finaali ajal elu seisma. „Olen näinud videosid

finaalipäevast. See olevat olnud Puerto Ricos üks esimese päevi, kui puudus kuritegevus – tänavad olid tühjad ning inimesed õnnelikud,” rääkis rahvuskangelane Puig ajaloolisest päevast. „Olümpia on Puerto Rico jaoks maailma üks tähtsamaid asju,” lisas ta. Nüüdseks on Puigi olümpiatriumfist möödas ligi kuu aega, kuid see ei tähenda, et enne Rio de Janeirot WTA edetabeli 34. real olnud neiu karjääri suurima saavutusega harjunud oleks. „See kõik pole mulle siiani kohale jõudnud. Arvan, et ega enne hooaja lõppu ei jõuagi,” ütles Puig ajakirjanikele enne USA lahtiseid meistrivõistlusi.

S a i ni me M o ni c a S e l e s i järgi Mónica Puig Marchán sündis Puerto Rico pealinnas San Juanis 27. septembril 1993. aastal. Viis kuud enne Puigi sündi leidis Saksamaal Hamburgis aset üks tenniseajaloo kurioossemaid juhtumeid, kui tollane maailma esireket Monica Seles sattus matši ajal pussi-

tekst/Tanel Rungi fotod/Scanpix

tamise ohvriks. Just legendaarse Selesi järgi Puig endale eesnime saigi. Tema perekond aga kolis USA-sse Miamisse, kui Monica oli alles beebi. Lapsepõlves oli tema esimeseks eeskujuks vend Ricardo „Ma kopeerisin oma venda kõiges. Kui ta tegeles karate või pesapalliga, siis pidin ka mina neid alasid harrastama,” meenutab Puig. Karatest ja pesapallist tüdines puertoricolanna siiski kiiresti ning ema soovil võttis ta 6-aastaselt esimest korda kätte tennisereketi. Enda lapsepõlve iidoliks tennises on Puig nimetanud värvikat ameeriklannat Jennifer Capriatit, kes oli kõige teravamas tipus käimasoleva sajandi esimestel aastatel. Puig ei tee saladust, et meeste tennist ei jälginud ta enne profikarjääri peaaegu üldse. Tänapäevaks on olukord loogilistel põhjustel muutunud. „Ma idoliseerin meeste tennisestaare, nagu näiteks Djokovici, Nadali ja Federeri nüüd kindlasti rohkem kui neid, kelle vastu igapäevaselt mängin. Teised naismängijad on minu jaoks rivaalid, mitte eeskujud,” tõdeb saareriigi kaunitar. www.ajakiritennis.ee

M E I S TR IK LASS

Eduk as noortek arjä är ja l ii k umi n e n a i s t e s e k k a Tõsisemalt hakkas Puig enda jaoks tennist võtma alles 14–15-aastaselt. Just siis hakkas ta stabiilselt osalema ka rahuvsvahelistel noorteturniiridel. Puig alustas, nagu ikka, madalama kategooria turniiridel, kus tema tulemused paranesid sammhaaval. Pärast paari veedetud hooaega noorte seas hakkas ta mängima kõige kõrgema kategooria turniiridel ning tagasi vaadates võib Puigi juunioride klassi aastaid pidada kahtlemata edukaks. Esiletõstmist väärib pääs 2011. aastal nii Austraalia kui ka Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiride finaali, samuti omaealiste edetabelis teisele kohale tõusmine. Tema suurimaks rivaaliks enne WTA karusselliga liitumist oli Kanada superstaar Eugenie Bouchard. Mängides paralleelselt nii noorte- kui ka naisteturniire, õnnestus Puigil täiskasvanute karjääri alguseks ehk 2012. aastaks välja võidelda maailma edetabeli 213. koht. Algus täiskasvanute seas möödub mängijatel tihtipeale pelgalt kogemusi hankides ja erand ei olnud ka Puig. Enamasti ITF-turnriiridel tiireldes oli Puigi aasta tipphetkeks 100 000-dollarilise auhinnafondiga turniiri võitmine Prantsusmaal.

J õ u d mi n e e s i s a j a s s e ni n g e s i m e n e t ii t e l „Paljud võivad mind pidada hulluks, aga ma tahaksin hooaja lõpetada esikahekümnes,” pakatas Puig enesekindlusest enne 2013. aasta esimest, Brisbane’i turniiri. Äsja mainitud aastat ilmestavad tema jaoks napid kaotused Kerberile ja Venus Williamsile ning esimene tõeliselt suur võit. Nimelt tuli Puigil kõige prestiižsemal turniiril ehk Wimbledonis kohe avaringis vastamisi minna tollase maailma viienda reketi, liivaväljakute spetsialistist itaallanna Sara Erraniga. Ülimalt kindla 6:3, 6:2 võiduga algas Puigi jaoks tema senise karjääri parim suure slämmi turniir, kus kaotust tuli tunnistada alles neljandas ringis – ameeriklanna Sloane Stephens oli siis puertoricolannast parem kolmes setis. Kuigi Puigil ei õnnestunud aasta alguseks püstitatud ambitsioonikat esikahekümnesse jõudmise eesmärki täita, oli ligi 70-kohaline tõus 56. tabelireale siiski igati korralik saavutus. Kaua ei tulnud Puigil oodata ka elu esimest WTA tiitlit, kui 2014. aasta maikuus alistas tollal 20-aastane Puig Strasbourg’i turniiri finaalis hispaanlanna Sílvia Soler-Espinosa. Võrdlemisi eduka aasta lõpetuseks võitis ta veel esimest korda peetud Tõusvate Tähtede turniiri Singapuris. Aasta lõpetas ta aga kolm kohta madalamal kui mullu. Siiski tundus, nagu liiguks kõik loogilises suunas ning on vaid aja küsimus, kui Puig jõuab ka maailma absoluutsesse tippu.

K o d u r ii g i e s i n d a mi n e o n a u a s i !

„Teate, mis? See ei ole viimane kord, kui minust kuulete! Olümpiavõit tuli läbi raske töö ja ma kavatsen ka edaspidi nii palju vaeva näha.” / PU IG

SÜGIS 2016 SÜGISI 2016

2015. aasta oli Puigi jaoks emotsionaalne, täis tõususid ja mõõnasid. Koguni 14 korral pidi ta pakkima reketid juba turniiri avaringis. Kolmandal täishooajal WTA tuuril olid tema parimateks saaavutusteks poolfinaal Pattaya turniiril ning Puerto Ricole kuldmedali võitmine Torontos peetud Pan-Ameerika mängudel. Nagu eespool öeldud, siis Puig elab juba väiksest peale Miamis ja treenib, muide, tuntud IMG akadeemias. Tal oli valik, kas esindada rahvusvahelistel võistlustel USA-d või Puerto Ricot, kuid otsuse langetamine ei olnud Puigi jaoks just eriti keeruline. „Tegu on mu lemmikkohaga, kuhu minna. See saareriik on andnud mulle väga palju armastust ja tuge,” on ta riigi esindamise valikut

ME IS TR IKLASS

Võrreldakse Na Li ja Jelena Dementjevaga Puigi mängu kohta on eksperdid öelnud, et tal puudub taskus küll tõeline trumpäss, näiteks võimas serv või esiletorkav eeskäelöök, kuid samas suudab puertoricolanna teha kõike küllaltki võrdselt hästi. „Mängin agressiivset tagajoonemängu ning lõpetan vajadusel punkte edukalt võrgus. Usun, et minu mäng on nagu vein, mis aastatega läheb ainult paremaks,” on Puig ise oma mängu kirjeldanud. „Mul ei ole palju nõrkusi – vastupidi, mul on väga palju tugevusi ning kõik minu mänguelemendid täiustavad üksteist,” lisab ta. Palju kiitust on saanud ka Puigi võitlejahing ning just mentaalne tugevus. „Olen vaimustuses, millise keskendumise ja meelerahuga ta olümpial mängis. Vaadake ometi, kelle ja kuidas ta alistas!” kommenteeris tenniselegend, üksikmängus 18 suure slämmi tiitlit võitnud Chris Evert Puigi esinemist olümpial. Mitmel juhul on asjatundjad tema mängu võrrelnud näiteks endiste tippude Na Li ja Jelena Dementjevaga. Et aga jõuda nimetatud mängijate tasemele, tuleks sellist mängu nagu olümpial näidata iganädalaselt.

kommenteerinud. Siiski ei saa 2015. aastat Puigi jaoks kuigi õnnestunuks pidada, kuna aasta lõpetas ta üle 30 koha madalamal kui eelneval aastal ehk 92. real.

U u s t õ u s , t r i umf j a s ta b ii l s u s e o t s i n g ud

sovalt ja Agnieszka Radwańskalt, mille üle kohe kindlasti ei pea häbi tundma. Enne olümpiat jõudis ta veel poolfinaali tugeval Eastbourne’i ning samuti Nottinghami ja Florianopolise turniiridel. Juuli kolmandaks nädalaks oli puerto-

Eelmisel aastal peaaegu esisajast välja langenud Puigil tuli olümpiapääsu kindlustamiseks oma edetabelikohta märgatavalt parandada. Tänavune aasta algaski Puigile hästi, kui Sydneys jõudis ta finaali ning Austraalia lahtistel kolmandasse ringi. Kaotused tulid neil turniiridel vastavalt Svetlana Kuznet-

Mónica Puig Sündinud: Alustas tennisega: Alustas profikarjääriga: Võidud-kaotused: WTA tiitlid: Koht maailma edetabelis: Parim edetabelikoht: Parim saavutus suure slämmi turniiridelt: Riietus: Jalanõud: Reket: Hobid: Treener: 58

27. september 1993 kuueaastaselt 2010 226-140 1 (Strasbourg 2014) 34. (12. septembri seisuga) 33. (juuli 2016) 4. ring (Wimbledon 2013) Ellesse Asics Babolat lugemine, kirjutamine ja rannas olemine Juan Todero

ricolanna juba maailma 33. reket. Puigi sõnul peitub edu saladus treenerivahetuses. Nimelt hakkas 2015. aasta keskpaigas teda Ricardo Sanchezi asemel juhendama Juan Todero. Lisaks palkas Puig kiropraktiku ja fitness-treeneri, kes temaga enamiku hooajast kaasas reisivad. „Need muutused on aidanud mul jõuda uuele tasemele. Tänu neile olen ma terve ja nii heas vormis nagu praegu,” tõdeb ta. Küll aga ei olnud mitte kusagilt võimalik ette näha sellist edu, mis tuli olümpial. Puigist sai esimene asetatamata tennisist pärast 2004. aasta Ateenat suvemänge, kes olümpialt medali võitnud. Tenniseringkondades oodati huviga USA lahtiseid meistrivõistlusi, et näha, kas Puigi olümpiavõit oli pelgalt õnnelik juhus või mitte. Esimest korda suure slämmi turniiril asetatud olnud Puig kaotas avaringis kiirelt 4:6, 2:6 maailma 61. numbrile Saisai Zhengile. „Sellisel tasemel olemine on vägagi uus minu jaoks. Järsku on minu õlgadel palju ootusi ja pinget, millega pean hakkama kiirelt ära harjuma,” rääkis Puig vahetult pärast kaotust. Ambitsioonikusest ja sihikindlusest Puerto Rico kangelannal aga puudust ei ole. „Teate, mis? See ei ole viimane kord, kui minust kuulete! Olümpiavõit tuli läbi raske töö ja ma kavatsen ka edaspidi nii palju vaeva näha,” lahkus ta New Yorgist positiivsel toonil. www.ajakiritennis.ee

SÜGIS 2016

ME IS TRIKLAS S

Dominic Thiem:

„Dominaator”, kes asub vallutama tennisemaailma Veidi liialdades võiks augusti keskpaigas ATP edetabeli esikümnes valitsenud olukorda kirjeldada nii: üks tõusev noor täht jahib üheksat kogenud (vana)meistrit. Selleks ainsaks nooreks on 23-aastane Austria tulevikulootus Dominic Thiem.

ole vaja just palju kujutlusvõimet, mõistmaks, kuidas on tekkinud Dominic Thiemi hüüdnimi „Dominaator”. Algus tuleb loomulikult tema eesnimest ja tagumine pool maailmakuulsa austerlase Arnold Schwarzeneggeri ajatust filmitegelasest ehk Terminaatorist. Samas võib hüüdnimi peagi ka päriselus realiseeruda, sest nii mõnedki tenniseeksperdid ennustavad, et Thiemis on potentsiaali tennisemaailma lähiajal domineerima hakata. Sai valgepallur ju septembri algul alles 23-aastaseks ja juba on ennast murdnud maailma esikümnesse. Parim positsioon oli tänavu juunis pärast edukat French Openit, mille järel kerkis Thiem ATP edetabelis seitsmendaks.

R ask e t ee juunioride k l as sis Lisaks on „Dominaator” hea näide tõestamaks, et täiskasvanute klassis tippu murdmiseks ei pea meeletult hiilgama juunioride seas. Jah, Thiem jõudis küll parimal juhul juunioride edetabelis teisele reale ja võitis nii mõnegi maineka turniiri, ent vahepeal pidi austerlane käima läbi tõelise Kolgata tee.

Kui Thiem oli 11-aastane, otsustas tema treener Günter Bresnik teha radikaalse muudatuse. Ta otsustas, et austerlane peab hakkama mängima tagakätt ühe käega. „Thiem on olekult, iseloomult ja mängustiililt väga kaitsev. Kahe käega tagakäe mängimine poleks teda kuhugi viinud. Temast oleks saanud parimal juhul keskpärane mängija,” on Bresnik rääkinud The Wall Street Journalile. Seega oli aeg muudatusteks ja kuna Bresnik on töötanud selliste tennisehiidude kui Boris Beckeri ja Patrick McEnroega, võis eeldada, et juhendaja teab, mida räägib. Enne tagakäe tehnika muutmist oli Thiem oma vanuseklassis üks Austria

„Thiem on olekult, iseloomult ja mängustiililt väga kaitsev. Kahe käega tagakäe mängimine poleks teda kuhugi viinud. Temast oleks saanud parimal juhul keskpärane mängija.” /TR EEN ER GÜ NTER BR ESN IK

tekst/Pärt Talimaa fotod/Scanpix

tippe, ent kukkus seejärel esikahekümne lõppu. „Ma ei võitnud vist poolteist aastat ühtki mängu, ent Günter nägi mind toona juba täiskasvanud tennisistina, mitte enam noore mängijana,” on austerlane meenutanud. Lisaks kaotustele mänguväljakul, ei möödunud muutus kergelt ka vaimselt. „Kõik kutsusid mind idioodiks ja Dominici vanemaid lollakateks,” räägib Bresnik. Samas ei olnud tegemist ka täiesti harukordse sündmusega, sest sarnaseid vangerdusi on ette võtnud teisedki. Näiteks Pete Sampras. Bresniku sõnul polnud Thiemi põhiprobleem mitte löögitehnikas, vaid ta lõi liiga nõrgalt. Seega käskis treener tal lüüa nii kõvasti, kui vähegi võimalik. „Ütlesin Dominici isale, et kui ta läheb turniirile ja kuuleb kedagi ütlemas, et kes see idioot on, kes lööb iga palli maksimaalse tugevusega, siis oleme ülesande saavutanud. Oli ainult aja küsimus, millal ta suudab palli väljakule lüüa. Pidime murdma vaimse bloki, kus Dominic algselt mängis selle peale, et peab igal juhul palli mängu jätma, loobudes tihti õigetest löökidest.” www.ajakiritennis.ee

M E I S T R IK LASS

Dominic Thiem Sündinud: Pikkus ja kaal: Treener: Koht maailma edetabelis: ATP turniirivõite: Parim saavutus slämmiturniiril: Karjääri auhinnaraha: Reket: Riietus ja jalanõud: Eeskujud tennises: Hobid:

3. september 1993 185 cm, 82 kilo Günter Bresnik 10. (12. sept. seisuga) 7 poolfinaal (2016 French Open) 4 017 316 USA dollarit Babolat Adidas Stefan Koubek, Jürgen Melzer suusahüpped ja jalgpall, kus suur lemmik on Chelsea FC

V õ i m a s s e e r i a K i t z b ü he l i s Bresniku ennustus läks täide ja peagi hakkas edu tulema. Hea on seda iseloomustada Thiemi kodumaal väikeses kuurortlinnas Kitzbühelis toimuva ATP turniiriga, mida on tennisist nimetanud Viini kõrval üheks oma meeldivamaks mängupaigaks. Aastal 2011 tegi „Dominaator” just seal kuningliku sarja debüüdi. Kaks aastat hiljem jõudis ta veerandfinaali, kusjuures teel kaheksa parema sekka alistas ka ühe oma noorpõlve iidoli Jürgen Melzeri. 2013. aasta lõpuks oli Thiem jõudnud maailma edetabelis 125 parema sekka, kusjuures austerlane oli selle klubi noorim liige. Järgmisel ehk 2014. aastal jõudis ta Kitzbühelis esimest korda ATP turniiri finaali. Võitu küll ei tulnud, sest esikohalahingus tuli tunnistada belglase David Goffini paremust. Mullu tuli kodusel turniiril veel üks märkimisväärne tähis Thiemi karjääris, kui ta sai esmakordselt ATP turniiril kõrgeima paigutuse. Aga taas ei tulnud võitu. Sel korral lõppes tee poolfinaalis, kus ületamatuks takistuseks osutus Philipp Kohlschreiber. Ühtlasi pani sakslane punkti Thiemi kümnemängulisele võiduseeriale. Hoolimata kaotusest kerkis austerlane turniiri järel esmakordselt maailma esikahekümnesse, jõudes 18. positsioonile. Ilus oleks see rida lõpetada tõdemusega, et tänavu õnnestus austerlasel kodune turniir võita, ent selle saavutuse jahtimine jääb aastasse 2017. Küll on ta aga karjääri ATP turniiridel jõudnud vaid SÜGIS SEPTEMBER 2016 2016 SUVI 2016

ME I S T R IKLA S S

Üllatus jalgpalliklubilt

korra paarismängus finaali. Pole vist vaja kolm korda arvata, kus see juhtus. Kaasmaalase Dennis Novakiga jäädi tänavusel Kitzbüheli turniiril alla Hollandi duole Wesley Koolhof/Matwé Middelkoop. Ometigi ei kujune siit välja stsenaarium kui igavesest teisest. Esimese ATP turniiri võitis Thiem mullu Nice’is. Tänavu on tal lausa lüüa nii võimas saavutus, millega saavad uhkustada vaid üheksa tegevmängijat. Thiem on noppinud samal kalendriaastal esikoha kolmelt erineva kattega turniirilt. Oma lemmikul ehk liivaväljakutel – seal on ta kogunud oma seitsmest ATP turniiri esikohast viis – triumfeeris ta nii Nice’is kui Buenos Aireses. Kõval kattel alistas ta kõik vastased Acapulcos ja muruturniiri võit pärineb Stuttgartist. Et saavutusele kraadi võrra kõvemgi kullaproov anda, tasub lisada, et Argentinas alistas ta liivaväljakute kuninga Rafael Nadali ja Saksamaal neutraliseeris Roger Federeri kaks matšpalli, enne kui šveitslase auti lükkas. „Imeline tunne on võita maailma kõigi aegade suurimat tennisisti tema lemmikkattel. See võit on arvatavasti mu senise karjääri suurim saavutus. See oli täiesti hullumeelne matš – juhtisin teises setis 5:0 ja järsku avastasin end olukorrast, kus Federeril oli matšpall,” kirjeldas pallur edukalt lõppenud poolfinaalkohtumist.

Lemmikala kõrval on Thiem ka suur suusahüpete ja jalgpalli fänn. Juba noorest saati on ta pöialt hoidnud Londoni Chelsea vutiklubile. Tänavu Kitzbühelis sai ta meeldiva üllatuse osaliseks, kui meeskond kinkis turniiriks kõrgeima asetuse saanud austerlasele kümme paari spetsiaalselt tema jala järgi tehtud klubi värvides ja sümboolikaga treeningjalanõusid. Vähe sellest. Jalavarje ehitis ka Thiemi lemmikmängija Kenedy autogramm. Nime poolest üht kuulsat USA presidenti meenutav pallur pole vähemalt praegu vutimaailma kuumimate nimede edetabelis kõrgel positsioonil, ent „Dominaatori” on ta oma mänguoskustega ära võlunud. Tegemist on 20-aastase brasiillasest ründajaga, kes enne Inglismaale siirdumist mängis kodumaal Fluminenses. Sambamaad on ta esindanud nii U17 kui U20 vanuseklassis. Ja kuigi ohtralt mänguaega talle esimesel Inglismaa hooajal ei kogunenud, jäi debüütaastal nooruki nimele siiski üks märkimisväärne saavutus. Nimelt lõi ta möödunud hooajal Premier League’i kõige kiirema värava, sahistades märtsi algul juba 39. sekundil Norwich City võrku.

Kõige töök am meestennisist

„Olen praeguse olukorraga ülimalt rahul, ent kunagi ei tohi loorbritele puhkama jääda. Kui korraks peatuda, lähevad teised lihtsalt mööda.” /THIEM

Tänavu on Thiem teinud karjääriredelil võimsa hüppe. Olgu selle tõestuseks eelpool mainitud turniirivõidud, esmakordne poolfinaali jõudmine slämmiturniiril ja kerkmine maailma esikümnesse. Lisaks on austerlane paistnud silma sellega, et kui teised tennisemaailma ässad võtavad endale suurte turniiride järel puhkust, siis Thiem paneb ennast proovile ka väiksema kaliibriga jõukatsumistel. „Kui kogeda pidevalt uusi elamusi, ei kogune ka väsimust. Sel aastal tunnen, et arenen iga nädalaga ja see on minu jaoks tõsiselt õnnelik olukord,” on Thiemi mõtteid vahendanud New York Times. Lisaks on ajaleht ristinud ta maailma kõige töökamaks meestennisistiks. Austerlane on tänavu augusti keskpaiga seisuga mänginud 28 turniiril, esikahekümnes jõuab talle lähedale vaid austraallane Bernard Tomic 27 turniiriga. Arvamust antud teema kohta avaldas ka Federer. „Minu arvates peavad noored olema võimelised niivõrd palju mängima. Tuleb lihtsalt hullumeelne graafik ära kannatada ja sellega kohaneda. Pärast seda on edasine juba kerge. Olen temaga hullumeelsest mängugraafikust rääkinud ja ta saab väga hästi aru, mida teeb. On uskumatu, kui kõrgel tasemel ta suudab olla ja on näha, et teda kannustab tohutu enesekindlus,” ütles šveitslane. Kõrge tööeetika süstis Thiemi treener Bresnik. Juba noorpõlves tegi duo trenni ka nädalavahetustel. „See oli Günteri plaan, et kohaneksin suure koormusega, sest ATP tuuril keerlemine ongi väga raske. Praeguseks on kõva pingutamine saanud minu jaoks normaalseks,” räägib austerlane. Samas teab ta väga hästi, et gaasipedaalilt pole võimalik jalga tõsta. „Olen praeguse olukorraga ülimalt rahul, ent kunagi ei tohi loorberitele puhkama jääda. Kui korraks peatuda, lähevad teised lihtsalt mööda.” Augustis oli Thiem sunnitud seda siiski pisukeseks ajaks tegema, saamaks lahti kimbutavast puusavigastusest. Küllap on Thiem peagi tagasi ja jahib karjääri uusi verstaposte. On ta ju tenniseõhku hinganud varasest lapsepõlvest, kuna nii tema isa Wolfgang kui ema Karin on treenerid. Dominic ise alustas treeningutega kuueaastaselt, lisaks loodab vanema venna saapaid täita kuus aastat noorem Moritz. www.ajakiritennis.ee

Ära enam oota!

art 1219/0400 art 1219/5804

SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell Moodsat, sportlikku ja nägusat jakki võib kanda aastaringselt. Tuule- ja veekindel ent hingav jakk on valmistatud pehmest ja elastsest 3-kihilisest Soft Shell materjalist. Materjal: 100% polüester, 285 g/m². Värv: 0400 - must, 5804 - digiprint

HIND

124.2 €

TAVAHIND 138 €

–10%

Selleks aastaks sai suvi läbi ja soojad ilmad on eilne päev. Vee- ja tuulekindel kapuutsiga Soft Shell laseb õues toimetamist nautida ka sügisel. IGA ILMAGA!

01.09–31.10.2016

“FLEXI Work” liikumist nõudva töö jaoks. Loodud mugavust tagama. Elastsest, tugevast ja ülimalt mugavast Cordura® kangast. Materjal: kerge, veniv Cordura®: ® 88% Cordura , 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop kangas: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m². Tugevdused: 100% Cordura®.

6902/0404

6902/8704

119.- 119.Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.10.2016 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ SÜGIS 2016

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

63 TÜRI

Türi-Alliku

te nn iS e ke sku s

Tere Tennisekeskuses avati pidulikult squashiväljakud Tere Tennisekeskuses on september hooaja mõttes üleminekuline aeg, sest mängitakse juba sees, aga veel ka väljas. Üks sisehooaja alguse märk oli siiski squashiväljakute pidulik avamine 10. septembril rahvusvahelise turniiri raames.

jakirjas Tennis on juba varem kirjutatud, et nelja squashiväljaku rajamine ühe tenniseväljaku asemele oli nii Tere TK enda kui ka Eesti Squashiföderatsiooni initsiatiiv. Squashi alaliidu jaoks oli tähtis eelkõige esimeste sertifitseeritud väljakute ehitamine. „Seda sündmust oleme 20 aastat oodanud. Nüüd on meil võimalus Eestis läbi viia mitte ainult rahvusvahelisi turniire, vaid ka tiitlivõistlusi,“ ütles Eesti Squashiföderatsiooni peasekretär Aliis Allas, kes on ise ka mängija ja treener. Tere TK müügi- ja teenindusjuht Piret Andresoo sõnul mängiti neil squashi juba alates 10. augustist, sest reaalselt olid väljakud juba kuu enne vamist mängukorras. „Kõik Eesti paremad selle ala tegija on juba neil väljakutel harjutanud ning oleme saanud positiivset tagasisidet. Ei ole mingit kurtmist kvaliteedi või keskkonna osas,“ ütles Andresoo. „Föderatsioon on muidugi aidanud uudist levitada, et kõik squashimängijad oleksid uuest võimalusest teadlikud. Uus ala lisab veelgi meie keskusele unikaalsust.“ Rahvusvaheline turniir tõi Tere Tennisekeskusesse ka väliskülalisi, 10.-11. septembril toimunud võistluste tulemusi näete infokastist.

tekst/Ants Põldoja fotod/Heiki Laan

Turniiri peasponsori Green Life esindaja Andri Talts koos naiste turniiri esikolmikuga: vasakult Edita Masalska (2. koht), võitja Aliis Allas ja Anna Reinsoo (3. koht).

T u n n ihi n n a d s a m a d , k o h at i i s e g i s o o d s a m a d Üha rohkem hakkab Tallinna ja selle lähiümbrusse kerkima uusi tennisehalle, kuid Andresoo sõnul on konkurentide turule tulek ainult tore uudis. „Eks me kõik tahame, et tennisesõbral oleks parem. Meie elu ei ole uute hallide kerkimine oluliselt mõjutanud. Juba on teada, et sisehooajaks täituvad väljakud samas mahus ja võib-olla isegi pisut rohkem kui mullu. Mingi osa on muidugi selles, et

Andri Talts (vasakul) koos meeste rahvusvahelise turniiri esikolmikuga: alates vasakult Ville Karsikas (2. koht), võitja Miko Äijänen ja Paul Piik (3. koht).

www.ajakiritennis.ee

te nni Sek e s k u s

likule elanikkonnale. Kes juba meil on harjunud käima ja siin lähemal elavad, need ilmselt ei tee plaane ümber,“ uskus Andresoo. Tõenäoline on ka see, et Tere TK säilitab oma positsiooni Eesti tennise esindushallina, kus peetakse olulisemad rahvusvahelised võistlused.

U u s va l g u s t u s n e l j a l e vä l j a k u l e

Meeste II liiga esikolmik: vasakult Jaan Kurm (2. koht), võitja Henrik Kurm ja Kaspar Listra (3. koht).

R a h v usva he l ine s quas hi t urniir , 10.-11. s e p t e mbe r . Green Life Open 2016, mehed:

1. Miko Äijänen 2. Ville Karsikas (mõlemad Soome) 3. Paul Piik Naised:

1. Aliis Allas

squashi tõttu on nüüd üks tenniseväljak vähem. Aga asjad on tasakaalus – squashi lisandumine Tere Tennisekeskusse oligi planeeritud ajale, mil ilmub konkurente uute hallide näol,“ rääkis Andresoo Sisehooaja tunnihinnad on Tere keskuses enam-vähem samad eelmise aasta omadega, aga mõnel tunnil isegi mullusest soodsamad. „Nii palju muidugi turu avardumine olukorda mõjutas, et hindade tõstmine olnuks praegu rumal samm. Kuid üldiselt on uued hallid eelkõige suur pluss koha-

Tennisesõbrale on ka tore uudis, et 4-7 väljakul algab uus hooaeg uue valgustusega, mis on mängijaile alati oluline teema. 1-3 väljakul, kus peeti rahvusvahelisi mänge, vastas juba varem nõuetele, samuti oli vaibahallis kvaliteetne valgustus selle valmimisest saadik. Suuri turniire pole Teres sel sügisel tulemas, kuid Andresoo sõnul pakub hall jätkuvalt väljakuid harrastusliiga võistluste tarvis ning tihti toimuvad ka klubide või sõpruskondade turniirid. Jätkub ka Golden Clubi klubi Jacob´s Creek´i turniirisari. „Taas pani Pernod Ricard Estonia õla alla ning võistlus jätkub neljandat hooaega,“ sõnas Andresoo. Kui eelmine sari lõppes Mastersiga 7. augustil (võitjad toodud infokastis), siis tänavune hooaeg algab 30. septembril ning toimub ikka traditsiooniliselt iga kuu viimasel reedel. Samuti jätkuvad keskuses igakuised seltskonnasulgpalli turniirid. Hea uudis on ka see, et uusehitustega seotud suviseid liiklusprobleeme Tere Tennisekeskuses enam pole. Vahepeal oli osa keskuse juurde viivaid teid kinni. „Oleme alati kliente informeerinud ebamugavustest. Ja kui nad saavad meilt juba varem selle teabe, siis suhtutakse mõistvalt, sest remont ei sõltu ju Tere Tennisekeskusest. Oleme tänulikud, et kliendid neid raskusi talusid – sel põhjusel pole minu teada küll keegi meilt lahkunud,“ ütles Andresoo.

2. Edita Masalska (Läti) 3. Anna Reinsoo Meeste II liiga:

1. Henrik Kurm 2. Jaan Kurm 3. Kaspar Listra

Golden Clubi tenniseklubi Jacobs Creek turniirisarja parimad:

hooaja üldvõitja Indrek Sepp, Mastersi võitja Kristel Vähejaus.

SÜGIS 2016

Eesti Squashiföderatsiooni juhatuse esimees Ardo Nõmm (paremal) annab hea koostöö märgiks mälestusplaadi üle Tere TK juhatajale Marek Kaletale.

te nn iS e klu bi

Andres Kuhi: USTA on uuteks väljakutseteks valmis Vale treeningsüsteem rikub Eesti tennise andekad mängijad Et Eesti tennis toodaks jätkuvalt andekaid noormängijaid, kes suudaksid tulevikus maailma tennise karmis konkurentsis läbi lüüa, tuleb laste õigesti õpetamist-treenimist alustada maast-madalast. US Tenniseakadeemia peatreeneri ja meie noore lootuse Kenneth Raisma juhendaja Andres Kuhi sõnul on USTA-s selle jaoks nüüd põhjalik ja igati läbi mõeldud programm välja töötatud.

tekst/Ants Põldoja foto/ajakiri Tennis

„T

urusituatsiooni teeb huvitavaks tõsiasi, et väljakuid ja keskusi tuleb nii palju juurde. See mõjutab eelkõige treenerite liikumist, kes ühes ja kes teises suunas. Lapsed ja lapsevanemad on suures segaduses, kuid valikuvabadust võib tähendada ka valede otsuste tegemist. Võib-olla pakutakse paremaid hindu, et uusi saale lastega täita, kuid minu sõnum on selles, et lapsevanemad säilitaksid kainet meelt ega tormaks uisapäisa,“ ütles Kuhi. Uus õppeaasta tennisekoolides on alanud, kuidas on USTA selleks valmis? Miks peaks lapsevanemad just USTA-t eelistama? USTA suund on praegu koostöös nooremate treeneritega, vanema treenerid on läinud parematele jahimaadele. Minu nägemus tennisekooli õppest on see, et kogu kool peab tegema üht konkreetset asja, viljelema ühesugust õpetamisviisi. USTA-l on oma õppeprogramm, mille täitmine säilitaks järjepidevuse tenniseõppes. Punase palli lastele on omad nõudmised ja omad harjutused, kindel programm ja hindamissüsteem. Kui lähed üle oranžile pallile, siis on uus programm. Edasi roheline ja kollane pall. Iga etapp algab pärast eelmise täitmist, harjutused peavad olema läbi tehtud. Selline järjepidevus tagab, et meie kooli õpilased saavad sellise baasõppe, mida nad peavadki läbima. Muidugi see ei taga, et kõik omandavad need asjad ühel tasemel, aga vähemalt saavad vajaliku kätte.

www.ajakiritennis.ee

te nniSek lubi

Tahaksin rohkem, et meie koolis oleksid algõpetuses õpetajad, mitte treenerid. Et lapsed eelkõige õpiksid, mitte ei teeks kohe trenni. Teatavasti on kuni 6. eluaastani meil aktiivne liikumisiga, kuid 6.-8. eluaastani, poistel kuni 9, algab vundamendi ehitamine. Nende treenimisel on peamine fun, aga läbi lõbu tuleb alusteadmised omandada. Ei ole nii, et patsutan palli, võtan reketi kätte, löön üle võrgu, vaid omandada tuleb konkreetsed asjad, mis tundides läbi võtta ja ellu viia. Järgmises vanuses tuleb eelkõige õppida treenima. Kõrvalt näen, et treenitakse juba, et võita. Minu arust on see väär. Kui oleme õppinud, mida treeningul teha, siis tuleb hakata treenida treenima. Alles seejärel tuleb treenimine võistlusteks, seda vanuses 14-15. Tennise õpetamine ei ole ainult treeneri omapoolsete teadmiste edasiandmine, vaid palju enamat. Olen näinud väljakul kaootilist treenimist, aga mitte läbimõeldud tegevust. Oma treenerite koolitusel olen toonud näite, et kas kujutate ette, kui panete lapse ajalootundi ja õpetaja räägib talle enda ajaloost, mida tema omal ajal tegi. Siiralt loodan, et õnnestub oma koolis kindel õpetamissüsteem käivitada. Sellest aastast on isegi tööle-

pingus kirjas, et programmist tuleb kinni hoida.

USTA peatreener Andres Kuhi (paremal) soov on jagada oma õpilase Kenneth Raisma edu ka teistega.

Ei mõistnud nüüd täpselt, kas heitsid kivi oma treenerite kapsaaeda või rääksid üldisemalt? Ikka üldisemalt oma kogemuse alusel. Need, kes meil hakkavad tänavu sügisest programmi ellu viima, on saanud asjast aru ja üritavad seda ühtse meeskonnana teoks teha. Kuni sinnamaani, et sellised programmid võiks olla välja kirjutatud üle-eestiliseks õppeplaaniks, tulgu siis see programm kas meie koolilt või tenniseliidult. Aga mul on selles mõttes pinnuks silmas, et meil läheb palju häid mängijaid kaotsi, sest varajases nooruses pole järgitud konkreetset programmi ning lüngad jäävad sisse. Treener teeb asju oma silma järgi ja võib teha hästi, aga midagi jääb kahe silma vahele. Et ohtu vältida, peaks lapsed kogu baasõppe läbi tegema programmi alusel. Kui oponeerida, siis on ju olemas individuaalsus. Samas vanuses mängijad pole ühesuguse tehnilise või vaimse ettevalmistusega. Kas programm siis ei arvesta mängijate arengut? Küsimus ei ole arengu kiiruses ja vanuses. Kui su tase on selline, peaksid mängima punase palliga, kui tase on tugevam, siis rohelise või kollase palliga. Küsimus on siin pigem selles, et sa ei hakka matemaatikat õppima siinuse või koosinuse arvutamisega, vaid liitmise-lahutamisega. Ilma seda õppimata ei saa edasi minna. Programm ei taga, et kõigist tulevad võistlustennisistid, aga ta annab võistlejatele ja nende vanematele kindlustunde, et kui lapsesse on panustatud palju aega ja raha, siis ta teab, et kõik mänguelemendid on õiges järjekorras läbi võetud. Ei saa muidugi öelda, et minu programm oleks 100% kindel, kuid see põhineb juhtivate tenniseriikide tenniseõppele pluss oma kogemustele tööst Kenneth Raismaga. Tunnen, et pean sõna võtma, et jagada Kennethi edu teistega. Ikkagi tundub kui nõukogude aja süsteem, kus kõigil pidi olema ühesugune kasvatus. Mõni laps on ju ikka varem valmis mängima võistlustel. Ei, see jääb ikka paika, et mõni läheb võistlema 10-aastaselt ja mõni juba 8-aastaselt. Aga areng on selline, et kõik astmed tehakse läbi, mõni võib sellega

SÜGIS 2016

te nn iS e klu bi lihtsalt kiiremini hakkama saada. See ongi suur probleem, et kui mõni võtab juba 8-aastaselt tennist kui profisporti, jäetakse mingid elemendid tegemata. Kui sa hakkad treenima, et võita, pead keskenduma hoopis teistele asjadele. Kiire edu tagaajamine ei ole kindlasti õige olenemata lapse tasemest. Lisaks veel vanemad utsitavad takka. Mitmed Eesti vanemad treenerid on öelnud, et Eestis edu saavutamiseks pead juba maast-madalast olema parem. Varajane edu tagab pääsu koondise võistlustele, rohkem sõite ja paremaid kogemusi. Kuna vanuseklassis U12 pääsevad ainult kaks esimesed rahvusvahelistele turniiridele, aitab kogu süsteem tulemuspõhisele lähenemisele kaasa. Siin on oma loogika, aga ei tahaks seda propageerida.

ja keskuste tekkimise ajal liikumine suureneb. Kuid kindlasti on meil positiivne Tere Tennisekeskus ja selle asukoht. Saal on muidugi hea, aga sellega on paljud juba harjunud. Kuid et lapsed igalt poolt koolist jõuavad meile 15 minutiga, seda paljudes muudes kohtades ei saa. Mõned kogenud treenerid on küll lahkunud ja võib-olla noortesse pole veel nii palju usku, kuid nende töö kvaliteeti tahaksingi tagada selle süsteemiga. Vanemad treenerid usaldavad oma kogemusi tihti rohkem ja pole seetõttu nii huvitatud programmist kinnipidamisest. Tihti käis igal väljakul omamoodi tegevus. Kuid minu unistus on, et USTA oleks oma nägu ja töös valitseks süsteemsus. Viimastel kuudel oleme teinud palju tööd USTA juhtimise korrastamisel. Hea klubi pole lihtne objekt juhtimiseks.

ette ära otsustada, et kui sul servi ei ole, siis rohkem ei harjutagi. Aga võib-olla oleks temast lõpuks tulnud servikahur? Kui õiged asjad jäävad tegemata, siis me ei saagi seda teada. Tahan, et meie tennisekool oleks selles mõttes esirinnas, et kasvandikud, kes on jõudnud punasest pallist kollase pallini, saavad rind ees öelda: oleme selle koolituse läbinud. Vältida riski, et mõnest ei tule mängijat põhjusel, et treener arvas: ta võiks teha selliseid ja selliseid asju, aga oleks pidanud hoopis muule rõhku panema. Kui keegi tahab mu nägemusele vastu vaielda, aktsepteerin seda hea meelega. Kuna tennis on meil nii populaarne ja mängijaid väga palju, siis on ka palju möödalaskmisi. Mingi tase on Eestis väga hea, kuid paljud ei näe, et meil on ka ebaõnnestunud projekte. Kes on

„Minu unistus on, et USTA oleks oma nägu ja töös valitseks süsteemsus.“ /ANDRES KUHI

Ikkagi tahaks, et vähemalt kuni 10-aastane laps tegeleb põhispordiala kõrval veel ühe-kahe alaga. Jällegi tuginedes Kennethile, võiksin öelda, et kui tahaksime jõuda juunioride klassis sama kõrgele kui tema, siis miks hakata jalgratast leiutama. Minuga personaalselt hakkas ta mängima alles 11-12-aastaselt. Ta käis grupitrennides, kuigi mängis tihti pikemalt, tennise kõrvalt tegeles jalgpalli, poksi, ja sulgpalliga. Meie edukamad 1998. aastal sündinud poisid on kõik nii teinud. Ei pea hakkama 7-aastaselt võtma personaaltunde, et saada sama heaks kui Kenneth. Kui lugeda tulemusi, siis on USTA võistlustennises edukas. Tahaks seda edu vähemalt samasugusena hoida ja laiapinnalisemaks muuta. Et meil poleks ainult tipud ja võib-olla edetabeli 20. kohad, aga keskel tühjus. Et oleks viiendaid, kümnendaid ja 12. kohti, kes astuks tippudele kannale. USTA-sse on palju mängijaid üle tulnud, aga on ka lahkujaid. Kui tennisekooli edu on meelitanud sinna mängijaid, siis sel juhul tekib ka küsimus, miks ära minnakse? Nagu varem ütlesin: uute klubide

Kui võistlusspordi puhul räägime treeneritest, siis sinnamaani on meil vaja rohkem õpetajaid. Selles pole küsimust, et meil enam kogemustega treenereid poleks ja usun, et kaader ka täieneb vastavalt mängijate tasemele. Ja kui Eestist enam ei saa, tuleb tuua väljastpoolt. Koole ja keskusi tekib nii palju, et väljakute uputus paneb surve klubidele, kes tahavad tasemel tööd teha. Väljakute hinnad hakkavad tõenäoliselt kukkuma, aga treenerite hinnad tõusma. Tennises nagu igal spordialal napib väga häid spetsialiste – tuleb läbi ajada nendega, kes on, neid koolitada ja aidata treeninguplaanide koostamisega. Minu arust on see möödapääsmatu ja mitte ainult meie klubis. Belgia koolkonnast eeskuju võttes on seal iga tund lahti kirjutatud, kui palju ja kellega teha milliseid harjutusi. Siis ei jää treeneril ju midagi enam mõelda? Nii see pole, et treenerile ei jää üldse sõnaõigust. Baasasjad tuleb ära teha, aga tund koosneb paljudest nüanssidest. Sul on erineva stiiliga mängijad: keegi rohkem kaitsvama või ründavama stiiliga, kellel hea serv, kellel kiired jalad. Erinevused jäävad alati. Aga me ei saa

käinud trennis ja pole nelja-viie aastaga omandanud seda, mida oleks võinud. Ja kõige kurvem on siis, kui lapsevanem on suhteliselt hõivatud ning järsku näeb ja avastab: laps pole midagi vajalikku selgeks õppinud. Raha oled kulutanud, aga aega enam tagasi ei keera ja sellest mängijast ei saa enam võistlussportlast. Temalt on justkui see aeg ära võetud. Kõikidele koolidele peaks jääma vastutus tagada õige õpe. USTA tennisekoolil on hea asukoht ja head tingimused. Kuidas täitub 2016/17 aasta hooajal kool lastega? USTA-sse tuuakse lapsi ja tennisekool on jätkusuutlik ning rõhub oma töös süsteemsusele ja kvaliteedile. Tere Tennisekeskus annab igale lapsele ja ka täiskasvanule võimaluse saada nö kompleksne teenindus nii tennises kui ka füüsilises ettevalmistuses ning võimaluse kasutada spordiarstide ja taastusteenuseid massaaži näol. Kuna lapsed tihti hindavad oma treenerit, siis lähevad temaga, kui treener vahetab töökohta. Mida paremaks mängijaks laps saab, seda raskem võib olla oma klubis jätkusuutlikku treeningut teha. Nii toimubki tihti klubide vahetus, aga USTA tennisekool püüab anda võimaluse iga tasemega tennisistil leida oma koht. www.ajakiritennis.ee

SÜGIS 2016

te nn iS e ke sku s

Tähtvere eesmärk

on kasvada Eesti parimaks tennisekeskuseks

Viimastel aastatel on tennis Lõuna-Eesti pealinnas üha enam populaarsust kogunud. Kristi Kirsberg uuris Tartu suurima tennisekeskuse juhilt Egert Ivaskilt, milline võiks olla Tartu tennise tulevik.

Egert, Tähtvere tennisekeskus on viimastel aastatel kiirelt arenenud. Mis selle taga peitub? Oleme enda jaoks paika pannud väga selge ja kaugeleulatuva visiooni spordiala arendamiseks. Meie hinnangul ei piisa, kui sul on ainult head mängijad, treenerid või väljakud. Kõik komponendid vajavad tähelepanu ja neid tuleb üheaegselt arendada. Soovime, et Tähtveres oleks tugev klubikultuur, mis liidab mängijaid, toob nende perekondi tennise juurde ning annab võimaluse klubi süsteemseks arendamiseks. Kui palju teil praegu on väljakuid? Juba 11 aastat tagasi otsustas Dorpat Sport hakata rekonstrueerima amortiseerunud Tähtvere tennisekompleksi. Ehitasime kolm korralikku tenniseväljakut, samuti algasid ettevalmistused tennisehalli rajamiseks, mis valmis 2008. aastal. 2013. aastal lisandus veel kolm siseväljakut ning sellel suvel 3+1 välisväljakut. Järgmisel aastal valmib veel kolm saviliiva välisväljakut ja klubihoone. Tartu vajas vist väga korralikke väljakuid? Kindlasti. Tennis on vaimne mäng, mille ettevalmistus on füüsiline. Sa treenid ja kordad liigutusi, harjutad erinevaid situatsioone, et oleksid valmis võistlusolukorras pinge all neid samuti edukalt sooritama. Rafael Nadal ütleb, et tennisisti suurim vaenlane on hirm kaotada. Head tingimused treeninguks annavad enesekindluse, mis viib hirmu miinimumini. Teadmine, et klubi toetab ja sa saad harjutada parimates võimalikes tingimustes annab mängijale võistluste ajal enesekindluse. See ongi Tähtvere Tenniseklubi filosoofia – anda oma mängijatele enesekindlus ja võtta ära hirm kaotuse ees. Kui suured on olnud teie investeeringud? Kogu kompleksi investeeringu suurusjärk on neli miljonit eurot. See on isiklik risk ja vastutus, mida oleme võtnud tennise mängimise tingimuste parandamiseks. Kui aus olla,

siis tegemist ei ole äriprojektiga. Oleme pühendunud tennise kui spordiala arendamisele Tartus. Ja kindlasti pean siinkohal ära märkima oma isa, Mati Ivaski, kes oma isiklikust fanatismist, ajast ja rahast selle suurepärase keskuse on teinud. Tema panus Tartu tennise arengusse on mõõtmatult suur.

„See ongi Tähtvere Tenniseklubi filosoofia – anda oma mängijatele enesekindlus ja võtta ära hirm kaotuse ees.” /EGERT IVASK Oleme rääkinud pikalt väljakutest, kuid tegelikult käib ju igapäevane vilgas tegevus mitmel rindel. Mida Tähtvere veel pakub? Tõepoolest, me ei keskendu kaugeltki ainult uute väljakute rajamisele. Panustame väga palju võistluste ja erinevate ürituste korraldamisesse ning klubikultuuri arendamisesse. Viime läbi treeninguid lastele, noortele, täiskasvanutele ja puuetega inimestele, korraldame erinevaid turniire, koolitusi, laagreid, üritusi, müüme tennisevarustust ja arendame aktiivselt täiskasvanute klubitegevust. Meie nägemuses on Tähtvere tennisekeskus koos klubiga võimalikult laiapõhjaline ja avatud organisatsioon, mis pakub kõiki tennisega seotud teenuseid, mitte pelgalt väljakuid. Meil töötab hetkel kümme toredat www.ajakiritennis.ee

te nni Sek e s k u s

treenerit, kes teevad oma tööd innuga. Järgmine siht on tuua klubisse välisriigist rahvusvahelise kogemusega treener. Tegu oleks ilmselt Tartu ainsa välistreeneriga. Miks sa seda oluliseks pead? Ma ei pea seda isegi mitte oluliseks, vaid lausa vajalikuks. Leiame, et spordiala arendamiseks ei piisa ainult sellest, kui meie treenerid käivad teistes riikides täiendkoolitustel. Rahvusvahelise kogemuse toomine Tartusse koju kätte loob uut väärtust meie õpilaste jaoks. Tähtvere Tenniseklubil on välja töötatud ka pikaajaline arengukava, mis ükskõik millises klubilises tegevuses ei olegi väga tavaline. Millest teie arengukava täpsemalt räägib? Tähtvere Tenniseklubil on pikaaegne visioon, kuidas spordikultuuri ja tennist Tartus terviklikult arendada. Kesksel kohal on tipptasemel sporditaristu, mille rajamisse oleme viimastel aastatel panustanud raha ning pühendanud aega. Teame ka seda, mida on kinnitanud spordiala parim praktika üle maailma – iga tennisekeskus vajab partneriks kindlat tenniseklubi, mis korraldab sisulist tegevust ja treeninguid. Tähtvere Tennisekeskuse partneriks on samasse struktuuri kuuluv Tähtvere Tenniseklubi, mille alla kuulub ka Tähtvere Tennisekool. Panustame ka täiskasvanute trennidesse, et õpilaste vanemaid samuti klubi lähedal hoida. Näeme, et nõnda terviklikult arenedes saame pakkuda oma klubiliikmetele Eesti parimat tennisekogemust. Eesti üldine mure on, et kui suvel

SÜGIS 2016

Tähtvere Tennisekeskus Tähtvere Tennisepood

Tähtvere Tenniseklubi

Tähtvere Füsioteraapia

Tähtvere Tennisekool Treenerite kogu on veel mänguvõimalusi, siis talvisel ajal on olud väga kitsad. On vist kõigile teada, et ka teie siseväljakud on talvel samuti väga populaarsed. See on tõsi, et Tartu vajab hädasti juurde uusi siseväljakuid. Ala harrastajate hulk kasvab ja tennisepisikuga nakatunud noori tuleb üha rohkem peale. Teeme, mida suudame, aga oleks väga teretulnud, kui Tartus keegi veel investeeriks uutesse sisehallidesse. Meie väljakuid kasutavad mitmed tenniseklubid, püüame aegade leidmisel kõigile nii palju vastu tulla kui vähegi võimalik. Kui palju teised klubid teie väljakutele aegu saavad? Tuleme teiste klubide vajadustele kõigi oma võimaluste piires vastu, kuid kahjuks saame seda teha ainult piirini, kus Tähtvere Tennisekeskusega seotud õpilaste ja tenniseklubi liikmete huvid ei kannata.

Hoolekogu Kellel on suurem võimalus mänguaega saada? Ala harrastajate rohkuse tõttu ei ole kõigile soovijatele kahjuks tõesti aegu pakkuda. Nagu öeldud, meie jaoks on prioriteediks Tähtvere tennisekooli õpilased ja klubiliikmed, kellega loodame teha head ja pikaajalist koostööd. Eelisjärjekorras saavad aja Tähtvere tenniseklubi treenerid, sest peame tagama oma juhendajatele parimad võimalikud töötingimused. Oma rolli mängib ka laste osalemine tennisetreeningutel, sest oleme peresõbralik klubi. Hea meelega näeme tennisekeskust kohana, kus kogu pere saab ühiselt aega veeta. Kas Tähtvere tenniseklubist sirgub kunagi maailma tippmängija? Kindlasti. Töötame süsteemselt selle nimel, et luua tingimusi. Et Tartus saaks mängida harrastaja, aga sirguda ka absoluutne tipp.

s p o rd iko mpl e k s

Käärikul eemal väljakuliivast Kääriku Spordikeskuse uus väljaarendamine sai alguse tennisest – keskuse jaoks pigem sellest kui Eesti tennise 100. aastapäeva puhul tegi keskus endale ja kogu tenniserahvale kingituse nelja uue väljaku näol. Sellest hetkest on ka spordikeskuse suvise perioodi üks olulisem kliendigrupp just tenniselaagrite korraldajad.

esti Spordiregistri andmetel on viimase viie aasta jooksul tenniseharrastajate arv kasvanud 1000 inimese võrra, ulatudes tänaseks 5000 harrastajani. Kasv on puht-statistiliselt olnud muljetavaldav. Kääriku Spordikeskuse läbi viidud uuring näitas, et vaid 9% tenniseklubidest ei korralda traditsioonilises mõistes spordilaagreid. Jälle peab kasutama väljendit „muljetavaldav“, eriti arvestades asjaolu, et vastavalt uuringule ei vii kogu spordimaastiku peale kokku üldse laagreid läbi ca 31% klubidest. Tennis on selgelt spordiala, kus laagrite läbiviimine on põimunud igapäevasesse treeningtegevusse nii saavutusspordi kui ka harrastusspordi valdkonnas.

H a r r a s ta j a o o ta b mi t me k e s i s e i d v õ i m a l u s i Eestis on vapustavaid kohti, kus läbi viia suviseid treeninglaagreid. Võimalikke paiku võib leida üle Eesti, kui võtame arvesse ka linnalaagrite jaoks sobilikud tennisekeskused. Samas on suvi Eestis kahjuks väga lühike ja võttes arvesse harrastajate arvu kasvu, siis treeninggruppe peaks jätkuma meie erinevatesse keskustesse piisavalt. Lisaks on täna

tekst/Kristjan Karis, SA Tehvandi Spordikeskus fotod/SA Tehvandi Spordikeskus

piirid valla ning järjest enam viiakse laagritegevust väljapoole Eestit. Kääriku Spordikeskus on viimase kolme aasta jooksul olnud tunnistajaks väga erinevalt üles ehitatud laagrikorraldustele. Ühed rõhuvad rohkem tenniseväljakul veedetud ajale, teised harrastavad erinevaid spordialasid, mida keskus veel pakkuda saab. Kolmandad on tegevused üles ehitanud selliselt, kus suurem osa laagriajast tegeldakse alternatiivsete tegevustega – olgu see siis jooksmine, üldkehaline ettevalmistus, soojendused ja hilisem taastumistrenn või puhkealased tegevused nagu etendused, laulmised, viktoriinid ja mängud. See, millise metoodika valib grupi treener või juhendaja, on just tema otsustada – spordikeskus peab

www.ajakiritennis.ee

s p ordi k omplek s

aga teenust pakkudes võimaldama kõike eelnevat ja natuke veel juurde. Tänaseks on Käärikul võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil väljakud valmisid, tenniselaagrite läbiviijate võimalused kasvanud. Valminud on väljakute valgustussüsteem, inventari- ja kohtunikehoone ning rannatennise väljakud. 2016. aastal ilmavalgust näinud pallimängude väliväljak on kasutatav minitennise gruppidele. Viimasele on võimalik mahutada teisaldatavate minitennisevõrkudega kuni kümme 25% palli väljakut või alternatiivina kolm 50% palli väljakut. Tavaharrastajale on loomulikult olemas ka reketid, pallid ja isegi pallimasin, kui partnerit ei leia või soovitakse midagi uut proovida.

K ä ä r i k u l ii g u b unistuste suunal Keskuse haldajana peab aga pidevalt kuulama ja kuulma oma klienti. Tulenevalt viimasest valmib ka järgmiseks aastaks sportlaste uus majutushoone, et laste ja noorte puhkehetked organiseer itud tegevuse kõrval oleksid veedetud mugavalt. Lisaks eelnevale peame pöörama üha rohkem tähelepanu sellele, et suur osa saavutusspordi treeningtegevusest leiab aset tenniseväljaku kõrval. Üldkehaline ettevalmistus on oluline osa mainitud tegevusest, mida täna viiakse läbi peamiselt Kääriku Spordikeskuse erinevatel muruplatsidel või amortiseerunud staadionil. Just nende puuduste kõrvaldamiseks ning teenuste laiendamiseks laieneb ka SÜGIS 2016

keskus järgnevate aastate jooksul nii tennisistidele kui ka teiste spordialade harrastajatele. Prioriteetide jadas esmasteks tegevusteks on valmis ehitada kunstmuru jalgpalliväljak ja pallimängude hall. Viimane oma mõõtmetelt ei ole tennisehall, kuid laiendab oluliselt neid võimalusi, mida juhendajad saavad kasutada siis, kui ilmastikutingimused väliväljakute kasutamist takistavad.

„See, millise metoodika valib treener, on just tema otsustada – spordikeskus peab aga teenust pakkudes võimaldama kõike eelnevat ja natuke veel juurde.“ Ehk isegi olulisem taristu arendus puudutab kergejõustikustaadionit ja viimase ümbrust. Keskus saab endale vana staadioni asukohale uue ja modernse kergejõustikustaadioni koos naturaalse muruga jalgpalliväljakuga. Ajavõtusüsteemid, tõkked ja muu spordiinventar aitab laiendada üldkehalise ettevalmistuse võimalusi erinevatele spordialadele sh. tenniseharrastajatele. Staadion saab olema ka alguspunkt erinevatele liikumisradadele, olgu need siis viie kilomeetri jooksurada või lühemad, kuid raskemad Järverada ja Seinamäe rada. Staadioni kõrvale rajatakse ka välijõusaal koos erinevate trenažööride ja venitusaladega. Lisaks pöörame tähelepanu spordimeditsiinile. Olemasoleva spordihoone ruumidesse rajatakse modernne spordimeditsiinikeskus koos massaaži-, füsioteraapia ja võimekustestide läbiviimise ruumidega. Käärikul laagris viibides on koos keskuse partneritega võimalik tulevikus viia läbi noorsportlase terviseuuringud, ilma et peaks kodulinnas vabu aegu otsima. Arusaadavalt ei too betoon, spordivarustus või kastetud tenniseväljakud üksi tulemusi või ei taga seda, et meie noored tennist naudiksid. Roger Federer on öelnud: „Sa tahad alati võita. Sa mängid tennist, sest sa armastad seda spordiala ja püüdled, et olla selles parim, milleks võimeline.“ Selle püüdluse tekitab sportlaste, treenerite, füsioterapeutide aga ka keskuste haldajate kirg, hingestatus, tahe ja oskus olla natuke parem kui oldi eile.

te nn iS e ke sku s

Tänavu septembris avas uksed Laagri Tennisekeskus. Üks hall on Tallinna ümbruses taas juures, mis tähendab tennisesõpradele suuremat valikut mängukoha valimisel.

tekst/Ants Põldoja fotod/Mati Hiis

Laagri Tennisekeskus on pikaajalise idee lõpptulemus

eskuse rajamise kontseptsioon sai mitme treeneri ja tenniseinimese poolt kokku pandud juba kaheksa aastat tagasi. „Kuigi oleme ka mujal pinda sondeerinud, jõudsime just siia, sest Saue vald eesotsas vallavanema Andres Laisk´iga võttis meid hästi vastu, pidasid oma sõna ja kõik nendepoolsed toimingud said aegsasti tehtud,“ ütles treener Oskar Saarne, kes nüüd samasse keskusse rajatud Laagri Tennisekooli treenerina töötab. „Võiks veel mainida, et tennisekeskus on detailplaneeringu esimene osa, siia peaks juurde tulema veel Riigigümnaasium, eramukrundid ja kolm kortermaja. Kogu piirkond on umbes 5 hektari suurune,“ lisas Laagri Tennisekeskuse tegevjuht Rain Rõigas.

Suur meeskond Uue halli valmimise taga on meeskond, kuhu kuulub rohkem inimesi, kui Rõigas ja Saarne. Oma õla panid projektile alla veel Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp, AS Infortar, Heino Raivet, Jaanus Otsa ja Laagri tennise-

kooli vedavad Bruno Loit, Redt Reimal, Ivar Troost, Mart Jürgenson, Allar Hint. Loodud tennisekoolis töötavad veel treeneritena Marek Turu, Eerika Bekker, Piret Pichen ja üldfüüsilise ettevalmistuse treenerina Kristjan Lemberg. „Alanud on tennisekooli õpilaste vastuvõtt, mis kestab esimese õppeveerandi lõpuni. „Oleme tegevust alustav tennisekool ja tahame kaasa aidata võistlevate laste arvu

www.ajakiritennis.ee

te nni Sek e s k u s

tõusule,“ lisas tennisekooli peatreener Bruno Loit. Lisaks Laagri Tennisekoolile töötab samas keskuses Alta Tennisekool.

K e s k u s e k ä i v i ta mi n e l ä k s p l a a ni pä r a s e lt Kui Saue vald lahendas kiiduväärselt kõik detailplaneeringuga seotud väljakutsed, siis ehituse peatöövõtjaks oli Mapri Ehitus. „Koostöö nendega oli meile hea kogemus. Nad olid mõttega asja juures, tulid meie ideedega kaasa ja pidasid tähtaegadest kinni,“ kiitis Rõigas. „Meie jaoks oli kriitiline, et saaks avada halli koos sisehooaja algusega ja teha septembris uksed lahti. Hetkel tundub, et kohalik kogukond on meid hästi vastu võtnud, see oli meie jaoks eriti oluline,“ arutles Rõigas. Rõigase sõnul oli antud piirkond seni tennisemängu osas katmata. „Peaeesmärk oli jõuda nende inimesteni, kes elavad siit 15 minuti autosõidu kaugusel, lisaks Nõmmele ja Mustamäele näiteks ka Saue, Keila ja Saku piirkonna elanikkond“. Nii nagu teistes keskustes, hakkavad ka Laagris toimuma erinevad võistlused. Juba on kokkulepe Liigatennise turniiride läbiviimiseks ning esitatakse Eesti Tennise Liidule taotlus noorte ja täiskasvanute GP-etappide korraldamiseks.

P ii s ava lt s u u r , a g a h u b a n e Lõpetuseks korraldas tegevjuht Rain Rõigas loo autorile väikese ekskursiooni mööda maja. Laagri Tennisekeskuses

saab mängida 4 kõvakattega ja 2 vaipkattega väljakul, suvel on kasutuses ka kaks välisväljakut. Keskuses on veel Pilatese stuudio, massööri ja füsioterapeudi ruum ning 140-ruutmeetrine spordisaal, mis on mõeldud tennisekooli üldkehalise ettevalmistuse jaoks. Lähiajal avaneb võimalus mängida ka sulgpalli. „Kui rääkida hoone planeeringust, siis mõtlesime ka sellele, et enne mängu oleks nii harrastajail kui noorsportlasel võimalik ennast soojaks teha. Mitte tehes seda väljakul ja teisi segades või oma väljaku ajast, vaid kasutades pikka koridori, kus saab joosta või end sõudeergomeetril käima tõmmata.“ Fuajee on mugav ja valgusküllane ning peagi on lisandumas Tecnifibre tennisetoodete pood. „Mõte seoses keskuse rajamisega oli selline: tahame teha piisavalt suurt, et ei tunneks end surutuna, aga piisavalt väikest, et oleks hubane,“ võttis kokku Rõigas.

KVALITEET. DISAIN. VASTUPIDAVUS. RS TENNIS pallid, keeled ja gripid on müügil kõigis suuremates tennisekeskustes üle Eesti.

SÜGIS 2016

Maaletooja: Kollane Pall, markko.sojonen@icloud.com, 514 8799

kollanepall 75 kollane_pall

Liigate n nis

Hooaja üldvõidud Märt Metsanurmele ja Kuldar Läänele tekst/Toomas Kuum fotod/erakogu

SEB Liigatennises on traditsiooniliselt septembri algul selgumas parimad kolmes võistlusklassis: meeste teine, kolmas ja neljas liiga üksikmäng. Kuigi konkurents on üsna tihe, siis nimetatud liigade liidrid olid eesotsas enamiku ajast.

iimased aastad on näidanud, et päris tipus püsimiseks pead nö kohustusliku arvu turniire kaasa lööma. Kolmandas ja neljandas liigas on see 12 ning teises 10. Kolmandas liigas oli üldvõitja juba enne Mastersit selgunud – Kuldar Lääne Jõgevalt.

K o l m a s l ii g a Lääne ülekaal hooaja vältel oli üsna selge, turniirivõite kogunes kuus, lisaks kolm finaalikohta. Üldvõidule aitas kaasa osalemine lisaks Lõuna-Eesti etappidele ka Tallinna turniriidel, sest kõrge koha saavutamiseks peab arvesseminevast 12-st turniirist osalema minimaalselt kümnel. Võis eeldada, et pingevabalt mängida saanud Lääne võidab ka Mastersi hõlpsalt, ent läks hoopis teisiti. Lääne langes konkurentsist poolfinaalis kaotusega Martin Karolinile 2/6 2/6. Võimalik, et oma osa mängis siin vihma tõttu Laagri Tennisekeskuse siseväljakutele kolimine. Samas peab tõdema, et Karolin näitas Mastersil väga ilusat ja efektset tennist. Finaalis saadud kaotus põlvalaselt Denis Pavlovilt 6/7(5) 6/2 7/10 jäi paljuski suure mängukoormuse taha. Pigem nn „tagasiajamise taktika“ valinud Pavlov rajas mängu vastase vigadele ning see taktika õigustas end. Pavlov (Mastersil 7.asetus) tõusis üldarvestuses hoobilt teiseks. Poolfinaalis alistas ta Kristjan Pajumetsa 6/4 7/5. Aasta kokkuvõttes kuulus kolmas koht veerandfinaalis välja langenud Aare Kilbile. Kui Lääne edu kõrvale jätta, siis ülejäänud osas oli konkurents väga tihe ja erinevaid turniirivõitjaid palju. Hooaja vältel said turniirivõitu maitsta Kuldar Lääne (6), Denis Pavlov (3), Kalmer Lain (3), Andres Methusalem (3), Rainer Änilane (3), Rene Kasela (2), Aare Kilp (2), Madis Eichler (2), Harly

Teise liiga Mastersi finalistid Rain Sinimaa ja Märt Metsanurm.

Mägi, Peeter Vuks, Tarmo Raidma, Indrek Kruusimaa, Kristjan Pajumets, Martin Karolin, Toomas Vallikivi, Marko Pählapuu, Kaspar Kokk, Anton Krasnitski, Rafig Adigazalov, Raimo Timmer,

Taso Vahl, Juri Ivanov, Tauri Sokk ja Allan Valgerist (kõik 1). Kolmanda liiga edetabelis oli kokku 215 tennisisti ja peeti 40 turniiri, millest arvesse läks 12 paremat.

mehed kolmas liiga üksikmäng. TOP 10: 1. Kuldar Lääne 2. Denis Pavlov 3. Aare Kilp 4. Peeter Vuks 5. Kalmer Lain 6. Rene Kasela 7. Madis Eichler 8. Alex Raadik 9. Harly Mägi 10. Tarmo Raidma

238,75 punkti, 163,75, 155,0, 145,0, 142,50, 138,75, 126,0, 125,0. 120,50, 112,35. www.ajakiritennis.ee

SÜGIS 2016

Liigate n nis

Kolmanda liiga uuel hooajal tõstetakse päris korralik ports mängijaid teise liigasse. Sellekohane info pannaks üles www.liigatennis.ee. Nende asemele tulevad aga neljanda liiga paremad, kes omakorda suunatakse aste kõrgemale.

T e i n e l ii g a Teise liiga esikohakonkurents olnuks ehk tihedam kui ca 2 kuud enne hooaja lõppu poleks end vigastanud Marek Ojaviir ja juba varem võistluspausi tegema pidanud Oleg Ševtšuk. Selle võimaluse kasutas hästi ära Heigo Einblau, kes tegi võimsa lõpuspurdi ja tõusis üldarvestuses napilt kolmandaks. Einblaul oli veidi üle aasta tagasi põlveoperatsioon ja vaatamata ettevaatlikumale mängustiilile on tema edu märkimisväärne. Esimestel etappidel lõi teises liigas kaasa noorpõlves tihedalt tennist toksinud Indrek Kanter, kes pärast kolme turniirivõitu tõsteti esiliigasse, kus võib isegi pääsme Mastersile lunastada. Kogu hooaega tervikuna hinnates oli vast õiglane, et üldvõidu noppis Märt Metsanurm, kes osaleb võimalusel aktiivselt ka esiliigas. Märt on Metsanurmede traditsioonide jätkaja. Isa Margus Metsanurme saavutustest võite lugeda ajakirjast seeniortennisisti persooniloos, momendil harva võistlev vend Kristjani paremad saavutused langevad paari aasta tagusesse perioodi. Mastersil sündis mitu üllatust. Neist suurim muidugi võitja nimi. Nimelt tuli Mastersil esikohale teises liigas üldse oma esimese turniiri võitnud Rain Sinimaa, kes finaalis oli parem üldvõitjast Märt Metsanurmest 4/6 7/5 6/1. Metsanurme üldvõitu ohustas enne Mastersit vaid Kaur Elviste, ent tema langes konkurentsist juba veerandfinaalis, alistudes narvalasele Stanislav Fetissovile. Võibki tõdeda, et kõige rohkem jättis võimalusi kasutamata just Elviste, kes teenis mitu väga ootamatut kaotust ja eriti just siis, kui turniiritabel näis soodne olevat. Poolfinaalis võitis Metsanurm German Gluškovi 6/4 7/6 (5) ja Sinimaa Fetissovi 7/5 6/1. Avaringis oli ootamatu Jaanus Lassi paremus kogenud Indrek Tormise üle 6/4 3/6 10/7. Teise liiga edetabelis figureeris 151 nime ja peeti 29 etappi, millel võidutsesid Märt Metsanurm (4 korda), Heigo Einblau (3), Oleg Ševtšuk (3), Indrek Kanter (3), Rauno Parv (3), Kaur Elviste

Kolmanda liiga Mastersi finalistid Denis Pavlov ja Martin Karolin.

(2), Rain Sinimaa, Marek Ojaviir, Kaspar Metsa, Miko Mälberg, Indrek Tormis, Vladimir Issajev, Stanislav Fetissov, Mati Ende, Margus Laanemäe ja Toomas Liiva (kõik 1). Lõppenud hooajal lisandus teise liiga turniirivõitjate nimistusse palju uusi nimesid, eriti hea meel on küpses eas nii hea vormi saavutanud Mati Ende saavutuse üle. Ta suudab konkurentsi pakkuda palju noorematele ning lisaks paarismängus turniirivõite noppida.

mehed teine liiga üksikmäng. TOP 10: 1. Märt Metsanurm 642,50 punkti, 2. Kaur Elviste 564,75, 3. Heigo Einblau 471,35, 4. Marek Ojaviir 461,0, 5. Indrek Tormis 419,25, 6. Oleg Ševtšuk 394,0, 7. German Gluškov 381,0. 8. Rain Sinimaa 320,35, 9. Kristjan Kuutok 287,50, 10. Indrek Kanter 287,0. (hooaja vältel üle viidud esiliigasse)

nimetatud baasidega, Laagri Tennisekeskusega on koostöö juba käivitunud ning ca 2 turniiri kuus hakkab seal toimuma. Seega võisteldakse Tallinnas erinevate väljakukatete ja tingimustega hallides: RAM-Tennis, Tere TK, Audentes TH, Laagri TK, Tondiraba TK ja Tabasalu Airok TK. Esialgsete plaanide kohaselt on piisaval arvul turniire ka Tartus Tähtvere Tennisekeskuses, et võimaldada Lõuna-Eesti harrastajatel aktiivselt sarjas osaleda.

N e l j a s l ii g a Vahetult enne ajakirja trükkiminekut peeti ka meeste neljanda liiga Masters. Üldvõidu oli endale juba taganud Marek Kuusk. Mastersi finaalis võitis Reijo Rehemäe Andrus Sammelselga 7/6 6/1, poolfinaalides vastavalt Rehemäe Andrei Dmtirijevi 6/0 6/2 ja Sammelselg Kuuske 6/3 6/2.

mehed neljas liiga üksikmäng. TOP 10:

Sisehooaeg tuleb enam-vähem sama tiheda graafikuga nagu eelnevalgi aastal. Suurim erinevus on vast see, et tennisebaase on jõudsalt lisandunud. Lisaks suve hakul valminud Rakvere Tennisekeskusele avas uksed Laagri Tennisekeskus ning lähikuudel saab tenniseüldsus mängimist praktiseerida ka Lasnamäel valmivas suures tennisekeskuses. Liigade korraldaja püüab kindlasti teha koostööd

1. Marek Kuusk 77,10 punkti, 2. Reijo Rehemäe 63,32, 3. Andrus Sammelselg 48,21, 4. Tarmo Repp 47,08, 5. Toomas Kask 36,99, 6. Andrei Dmitrijev 36,81, 7. Valmer Filing 34,50, (hooaja vältel üle viidud III liigasse) 8. Ergo Mõttus 31,81, 9. Ivo Kallas 30,84, 10. Kaito Kuusing 28,14.

www.ajakiritennis.ee

www.trendwood.ee

p e rs o o n

Margus Metsanurm Raudse võitlusvaimuga

mängis end seenioride tippu

Ajakiri Tennis jätkab seeniortennisistide lugude sarja. Kui kahes eelmises numbris olid fookuses noorteklassist alates Eesti paremikku kuulunud mängijad, siis seekord küsitleme Eesti üht aktiivsemat ja pühendunumat seeniortennisisti Margus Metsanurme. tekst/Toomas Kuum fotod/erakogu

rtikli kirjutamise hetkel hoidis Margus oma vanuseklassis (55+) maailma edetabelis 47. kohta. Margus Metsanurme aktiivsest osavõtust ITF Seniors Touril annab tunnistust matšide arv – 247 mängu (167 üksik, 80 paar). Marguse näol on tegemist mängijaga, kes ütleb alati „jah“, kui teda kutsutakse esindama Eestit või Tallinna Kalevi Tenniseklubi või on treeningul mõni käsi puudu. Tema peale võib kindel olla ja alati nõu küsida. Asjata pole Margus olnud kuuel võistkondlikul MMil (2008,2009, 2013-2016) Eesti meeskonna kapten. Kuidas sattusid tennise juurde? 1968. aasta sügisel tuli treener Harald Rannu Tallinna 46. keskkooli, kus ma tollal kolmandas klassis õppisin ja kutsus poisse tennisetrenni. Peaaegu kõik läksidki. Kevadeni toimusid trennid kooli võimlas, kus põhiliselt tagusime palli

Margus koos poegade Kristjani (vasakul) ja Märdiga, kes isa eeskujul samuti tennist mängivad.

vastu seina. Kevadeks, kui pääsesime Kadriorus Dünamo välisväljakutele, olid pooled poisid trennist kadunud. Minu tollastest klassivendadest on siiani tenniseharrastajateks jäänud seenioride MM-tiimi kaaslane Sven Johannson, tippjuht Peeter Tohver, ärimees Mart Kutsar ja endine EMT tehnikadirektor Tiit Tammiste. Aastal 2009, mil võitsin oma teise seenioride Eesti meistrikulla üksikmängus, tuli mul kaheksa osaleja seas veerandfinaalis 2,5-tunnises mängus alistada klassivend Tohver ja poolfinaalis neljatunnises mängus klassivend Johannson (!).

www.ajakiritennis.ee

per soon

Miks langes valik just tennise kasuks? See ala meeldis nii mulle kui ka minu vanematele. Ema kutsus seda alati hellitavalt aristokraatlikuks mänguks. Lapsepõlves ta harrastas koos õega tennist vähesel määral. Nende onutütar Sigrid, kes emigreerus sõja ajal Rootsi, oli elu lõpuni Rootsi Kuningliku Tenniseklubi liige. Meie maakodus leidusid muude vanade asjade hulgas ka eestiaegsed tennisereketid, mida poisikesena käes hoida oli alati eriline tunne. Koos minuga hakkas trennis käima ka noorem vend Jaanus, kes osutus eriti andekaks. Seega polnud enam küsimustki, milline spordiala saab kodus number üheks. Kolm nädalat meie suvedest aastail 1969-1974 möödusid Otepääl tenniselaagrites, mis on eriti toredatena mällu sööbinud. Kui praegu esindad Eestit seenioride klassis, siis kas saavutasid midagi märkimisväärset ka noorpõlves? Jäin noorpõlves tollaste tippude (Ago Truuts, Roland Kvelstein, Ain Suurthal, Jaak Issak) varju. Olin TOP 10 mängija, mis mind ennast ei rahuldanud, sest mu põhiline treeningupartner, vend Jaanus oli D-klassis omavanuste suverääne valitseja. Aastal 1974 võitis ta kõik olulisemad turniirid, andes vastastele vaid mõne geimi. Tema tollasteks konkurentideks olid Rein Karolin, Jüri Vellerand, Aare Kongi ja Pavo Zopp. Jaanus on kaks korda kohtunud Girts Dzeldega ja mõlemal korral võitnud. Tagantjärele oletan, et minu arengut pidurdas võimaluse puudumine treenida endast tugevamatega. Olles vennast 2,5 aastat vanem, õnnestus mul talle olla pidevalt sobiv treeningupartner. Treener Rannu võrdles mind Aleksander Metreveliga (töökas, visa võitleja), aga venda Toomas Leiusega (talent, kaval taktik). Teada on, et Sul oli vahepeal tennisega pikem paus. Miis selle põhjustas ja mis faktorid Sind tennise juurde tagasi tõid? Kuna ma ei olnud noorteklassis päris tipus, siis jäid võimalused aastaringselt trenni teha aina ahtamaks. Tollal oli saale vähe ja sinna pääsesid vaid perspektiivikamad. Võistlesin vähesel määral aastani 1975 ja seejärel pühendusin õpingutele. Lõpetasin tollase TPI süsteemiinsenerina ja jäin automaatika kateedrisse tööle. Abiellusin, kolisin SÜGIS 2016

Keilasse ja peagi olin kolme väikese lapse isa. Järgnes IT-firma käivitamine 90ndate algul ja koostöö Nokiaga Oulus. Side tennisega jäi episoodiliseks aastani 1999, mil kohalikud entusiastid rajasid Vasalemma vallavalitsuse juurde tenniseväljaku. Mind kutsuti sinna tenniselööke demonstreerima. Ka minu pojad tegid just sel väljakul tennisega lähemat tutvust. Nii sai suviti natukene kõksitud, kuni 2003 sügisel alustasin Rocca al Mare hallis sisetreeningute ja harrastusliigas võistlemisega. Mäletamist mööda ei pääsenud ma kolmel esimesel III liiga turniiril 2. ringist kaugemale (!). See

Eesti seenioride koondise raudvara: Margus Metsanurm ja Alar Milk.

Marguse mõttetera teemal

„Tahtmine vs liigne tahtmine“ „Oleme Alar Milgiga tõdenud, et millegi saavutamiseks tuleb tahta, aga liigne tahtmine tuleb kahjuks. Minul kajastub see hästi lihaste lõtvuses/pinges. Ilma tahtmiseta on raske mängu võita, aga liigne tahtmine pingestab lihased nii, et löögid ei tule sellised, nagu sooviks. See liigne tahtmine käib ka treenimise kohta. Vanemas on väga kerge end üle treenida ja pidevalt vaevelda vigastuste küüsis.“

tekitas sportlikku nördimust, kas tõesti olen nii vilets! Kuna nooruses jäi puudu just endast tugevamatega treenimisest, siis mängisin vähemalt korra nädalas Bruno Loidi vastu. Hiljem on mind treenerina abistanud Ivar Troost. Tõenäoliselt oled tennisega sina peal elu lõpuni. Mis Sind köidab selle spordiala juures? Võimalus areneda ka vanemas eas. Hea sõber Hannes Raschinski on tihti öelnud: Margus, sa mängid praegu oma elu parimat tennist! Tore oleks mõelda, et see nii ka on. Tennis esitab sulle nõuded mitmekülgsusele: kiirus, vastupidavus, tehnilisus, koordinatsioon, taktikaline taip. Erinevaid lööke võib vist lõputult lihvida. Võimalus endast noorematega (ka oma pojad) konkureerida kui võrdne võrdsetega. Sinu tugevaimad küljed mängus? Olen tagajoonemängija, kelle põhirelv on eeskäsi. Vahel agressiivne, vahel rohkem kaitsemängule orienteeritud baseliner. Omavanustega võrreldes jagub mul kiirust ja vastupidavust. Tihti tuleb joosta vastastest poole rohkem, sest üritan agressiivsema taktika korral eeskäele ümber joosta. Sitkus, võitlusvaim (hüüdnimed Die Hard, SuperMargus). Stabiilsus. Võime mängu varieerida. Nooruses pulbitsesin energiast ja kulutasin seda väljakul mõtlematult. Näiteks jooksin punktide vahel palle kokku korjates. Treener juhtis pidevat minu tähelepanu sellele... Oled visa võitleja platsil, kindlasti on Sul meeles mõned säravad võidud nii liigatennises, Eesti seenioride võistlustel kui ka rahvusvahelisel areenil. 2005. aasta II liiga etapi finaalivõit Martti Martini üle. Olin otsustavas champions tie-break-is 1:9 taga ja vastane omas 8 matšpalli järjest. Võitsin lõpuks 14:12, vastasel oli kokku 10 matšpalli! 2007. aasta Eesti meistrivõistlustel 47-aastasena jõudmine 16 parema hulka, kus langesin konkurentsist välja koos Andrei Luzgini, Alti Vahkali ja Rene Buschiga. See oli minu debüüt ja avaringis võitsin ligi 3-tunnises mängus 18-aastast noormeest. Pärast seda saavutust mõtlesin, et nüüd on vaja pühenduda vaid seeniortennisele. Harrastusliigas: 2004 - III liiga 2. koht, 2005 - II liiga 1. koht ja Mastersi võit,

MIKS VALIDA p e rs o o n

2006 – I liiga 3.koht. Veel möödunud aasta I liiga Mastersil jõudsin poolfinaali ja saavutasin kokku 4.koha. Muuseas 2014 võitis minu vanem poeg Kristjan III liiga ja tänavusel aastal noorem poeg Märt II liiga. Eesti seenioride MV: perioodil 20072016 üksikmängus neli meistritiitlit ja neli hõbedat.

Margus Metsanurm on võitnud ka tennisetemaatilise mälumängu koos Silver Karjuse (vasakul) ja venna Jaanusega.

VESIROOS EHITUS? Sinu hinnang Eesti tennisele: mis Sulle meeldib ning mida võiks parandada? Meeldib, et väjakuid lisandub ja harrastustennis õlmitseb täiega. Sooviksin, et konkurentsi tõttu väljakuhinnad langeksid ja huvilistel ei kuluks lemmikharrastusele nii palju raha. Mi n u a m m u n e p a l ve To o m a s Kuumale, et kõrgema harrastusliiga mängijad saaksid esineda aasta jooksul vähemalt viiel madalama liiga turniiril. Eriti käib see esiliigasse jõudnute kohta, sest aastate jooksul olen näinud paljusid, kel tekib motivatsioonipuudus, kui järjepidevalt esimesest või teisest ringist kaugemale ei jõua.

MEID VÕITE USALDADA, KUNA OLEME 20 AASTAT EHITANUD JA TEAME MIDA TEEME. Möödunud kuul Hangos jõudsin esimese kategooria turniiri üksikmängu finaali, mida punktitabel hindab kõrgemalt kui MMil 16 hulgas olemist. Olen üksikmängu maailma edetabelis kerkinud 43. kohale. Kui õnnestuks veel paaril II kategooria turniiril hästi esineda, siis võiks reaalselt loota maailma TOP 30 hulka tõusmist. Parim tulemus maailma seenioride tipu vastu on: 2014 Hango poolfinaalis kaotasin Joakim Bernerile (parim koht 3.) 6:7, 6:7. Mul on veel eesmärke ja unistusi, mille nimel pingutada.

edetabeli juhi vastu: 2009 – Val Wilder ja 2014 – Glen Busby.

ME PEAME KINNI TÄHTAEGADEST, SEST MEIL ON VÄGA TUGEVAD PROJEKTIJUHID, KES OSKAVAD AEGA PLANEERIDA.

Sinu täht lõi särama küpses eas, milliseid saavutusi oma tennisekarjääris hindad kõige enam? Hetkel tunduvad kõige magusamad viimased tiitlivõistlused: seenioride MMil Helsingis kõikides mänguliikides 16 hulka jõudmine, seenioride siseEMil Seefeldis üksimängus 16 hulgas, võistkondlikult seenioride MMil 11.koht 22 tiimi konkurentsis. Viimase puhul oli eriti magus korraldajamaa Soome alistamine.

Miks on oluline, et inimene teeks kogu elu vältel sporti või vähemalt praktiseeriks võimalikult liikuvat eluviisi? Individaalne spodiala nagu tennis, õpetab sind ennast kokku võtma ja teatud sihi ehk võidu nimel tegutsema. See on kui treening päris eluks, aga vähem saatuslike tagasilöökidega. Liikuv eluviis annab hea enesetunde ja tugevdab tervist. Mingil hetkel on see justkui sõltuvus positiivse märgiga. Sageli tõden sisimas, et mul on suur õnn olla veel sellises füüsilises vormis, nautida treeninguid ja võistlusi. Häid võistlustulemusi tuleks selle taustal vaadelda vaid kui boonust, neid liigselt üle tähtsustamata. Enda puhul lisaksin veel, et kõik tennise kui harrastusega seonduv on väga meeldiv ühisosa minu ja poegade vahel. Passiivseteks tennisehuvilisteks on muutunud ka abikaasa Marianne ja tütar Mari-Liis, kellele läheb korda nii harrastusliigas kui ka seeniortennises toimuv.

KASUTAME SOBIVAID MATERJALE JA TEHNIKAID, SEST TEAME KUIDAS EHITISED PÜSIKS AASTAKÜMNEID. Eeskujud tennises, kelle mäng Sulle kõige enam imponeerib? Algul imponeerisid austraallased, Hopmani õpilased (Laver, Rosewall, Newcombe) oma kehalise ettevalmistuse poolest, seejärel Björn Borg oma veatu tagajoonemänguga ja lõpuks Roger Federer oma graatsilisusega. Mulle on elu aeg meeldinud maailma tennise ajalugu, ka siis kui ise aktiivselt ei mänginud. Rõhk sõnal „maailma“, aga mitte niivõrd „Eesti“. Aja jooksul on kogunenud palju tennisetemaatilisi raamatuid. Mälumängus võitsin koos venna Jaanuse ja Silver Karjusega. Noorteklassis imetlesin Ago Truutsi ja Alar Milgi mängu. Saatuse tahtel olen nüüd ühes MM-tiimis Alariga, kellelt omal ajal saanuksin heal juhul vaid ühe geimi. Alari inspireeriv osa viimasel kolmel võistkondlikul MM-il on pannud tiimi liikuma vaid tõusvas joones. Tänu seeniortennise turniiridele välismaal on tekkinud palju uusi tuttavaid. Olen mänginud kahel korral maailma jooksva

Täname oma kliente ja koostööpartnereid

OÜ Vesiroos Jõe 15, Kohila 79808 Registrikood 10024852

+372 48 92 150 www.ehitus.vesiroos.com www.vesiroos.com www.ajakiritennis.ee

20 aastat kogemust Peame kinni tähtaegadest Kasutame sobivaid materjale ja tehnoloogijaid Vastutame õigete lahenduste eest

OÜ Vesiroos Jõe 15, Kohila 79808 Registrikood 10024852

+372 48 92 150 www.ehitus.vesiroos.com www.vesiroos.com

TU RN IIR&TR A D I T SI OON

Euronics-EstTrans Cupi peakorraldaja Jaan Koppel:

turniiri tase on iga aastaga tõusnud Suvepealinna Pärnu kindlasti üks sprotlikke tähtsündmusi on Euronics-EstTrans Cup tennises. Tennise üks massilisemaid üritusi läbi aegade meelitab augustikuu viimasel nädala lõpul kohale väga erineva taseme ja mängupraktikaga tennisiste.

eekord vihm ei kimbutanud võistlejaid ja kõik sujus ladusalt. Mäletame, et eelmisel aastal mängis ilm korraldajatele kõva vingerpussi ning arvestades tänavuse suve vihmalembust oli ka nüüd seda karta. Ent vanajumal oli helde, nagu praktiliselt turniiri kogu ajaloo vältel. Kohal olid mitmed aktiivsed ja endised tegevmängijad, treenerid, liigamängijad ja seltskonnaturniiride fännid. Selleks, et võistlemise tingimused oleksid meeltmööda erineva maitsega tennisistidele, on paarid jagatud kolme tugevusgruppi, kusjuures Ideaalliigas saavad kaas lüüa vaid segapaarid. Kuigi reglementi püütakse nii täiuslikuks lihvida, et mängud oleksid võimalikult võrdsed ja võitjad ettearvamatud, kujuneb ikkagi sageli nii, et eeldatavad favoriidid on parimate seas. Nii juhtus eelkõige Ideaal ja Champions liigas. Eesti mitmekordsel meistril Vladimir Ivanovil oli igati korralik paariline Jevgeni Smirnov, mistõttu oli nende võit loogiline ja võimalust käest ei lastud. Kõige „segasem“ seis oli arvukaimas tugevusgrupis Euroliigas. Siin oli soosikuid

kümmekond, esikoha aga noppisid seeniorklassi kuuluvad Marko Kalle/ Üllar Vaserik. Mõlemale on see hooaeg olnud edukas ka XO tenniseklubi turniiridel. Meelelahutuse poole võttis taas kord enda kontrolli alla väsimatu Sepo Seeman, kes ise tegi kaasa Champions liigas paarilise Heggert Meieriga (jõuti 16 hulka). Turniiri üks peakorraldaja, Euronicsi juht Jaan Koppel on pea alati ise kohal olnud, sel aastal mängis ta ka kaasa, et enda sõnul kogu korraldusest parem pilt saada ja tunnetada osaleja seisukohast kõiki nüansse.

Jaan Koppel: „Turniir õnnestus suurepäraselt, ka ilmataat soosis, nagu meie turniiril on enamasti olnud. Kolmeteistkümne aasta jooksul oleme ainult paar korda vihmaga kimpus olnud, üks neist oli eelmisel aastal ja see andis meile vajalikud kogemused tulevikuks taoliste situatsioonide puhul. Turniiri osalejaskond on olnud väga lojaalne, igal aastal vahetub ehk ca 20

tekst/ajakiri Tennis fotod/Andres Sepp

protsenti. Samas on sportlik tase väga hea, aastast aastasse samu mängijaid nähes veendun, kui palju nad tegelikult oma meisterlikkuses arenevad ja kui palju see kokkuvõttes turniirile kaasa aitab. Mulle imponeerib väga ka see, et paljud tenniseharrastajad lausa spetsiaalselt selleks turniiriks valmistuvad. Nagu paljud mängijad on mulle tagasisidet andnud, on turniir läbi aastate olnud minu ja Sepo Seemani nägu, see meeldib meile ja meeldib ka osalejatele. Tulevikus ei taha me head kvaliteeti mitte ainult hoida, vaid seda veelgi parandada üksikute nüansside kaupa. Inimesed armastavad seda turniiri ja me ei tohi mingil juhul latti alla lasta. Ise mängin nii tennist kui golfi mängurõõmu ja naudingu pärast, suuri sportlikke eesmärke enam pole, treenerit ei võta, kogu protsess on minu jaoks puhas nauding ja loodan, et see jääb veel pikaks ajaks nii. Igal aastal näen turniiril ka oma häid tuttavaid ja sõpru, mõnda pole aasta aega näinud, aga turniiril saame kokku ja räägime, kuidas vahepeal läinud on. Usun, et Euronics Est-Trans Cupil on jätkuvalt oma kindel koht Eesti harrastustennise kalendris.“

Euronics-esttrans cupi galerii – PALJU ÕNNELIKKE NÄGUSID!

www.ajakiritennis.ee

TURNI I R& TRADIT SIOON

SÜGIS 2016

TU RN IIR&TRA D I T SI O ON

Tulemused Ideaalliiga (44 paari). Poolfinaalid: Anary Kalme/Rainer Vakra – Alis Möll/Erik Strahhov 6/0 6/0 Jane Taaber/Janno Jaas Kerttu Olmann-Mõis/Ivo Kasak 6/1 6/2 Finaal: Kalme/Vakra – Taaber/Jaas 6/2 2/6 10/5 Lohutusturniiride võitjad: 9. koht Kairit Kasepuu/Raiko Lipstok 17. koht: Karoliina Post/Raivo Hellerma 33. koht: Vivika Jürna/Taivo Tüvist

Euroliiga (59 paari). Poolfinaalid: Marko Kalle/Üllar Vaserik-Rainer Ivanov/ Toomas Puks 3/6 7/5 10/1 Taavi Tuisk/Andre Sõrm-Helen Tälli/Mati Tänav 5/7 7/6 10/7 Finaal: Kalle/Vaserik - Tuisk/Sõrm 7/5 6/3

Mul on au olnud olla selle, praeguseks pubekaeas turniiri sünni juures. See on ainus kindel sündmus, mille toimumisaeg on unepealt paigas – augusti viimane nädalavahetus! Kui MASU maad vōttis, keerati kraanid kinni esmalt just selliste luksuste arvelt ja seda enam olen uhke Euronicsi kindlameelsusele traditsiooni jätkata. Kampa tulid Esttrans, Ideaal. Ja nii me siin siis seilame! Iga turniir on omanäoline - ilmselt on see mereōhk, ajastatus, asukoht ja seltskond, mis veab osalejate näod kergesti naerule. See on ka äge, et lisaks Euronicsi Läti ja Leedu kollegidele olid sel korral rivis ka päris kōrged ninad Hollandist ja Saksamaalt, et mis asja seal "suurlinnas" aetakse? Need vennad ei saanud oma suunurki üldse allapoole ja kuulu järgi ootavad nad juba järgmist turniiri - Jaanil jälle vähem seletamist, kuhu telekad "kaovad". :) Korraldustoimkond tänab ja tervitab kōiki osalejaid ning ootab juba järgmiseks aastaks regama, kuna kohtade arv tōmbub koomale. Seda ikka selleks, et vihma korral (ptüi....3x) kellegi nina krimpsu ei kisuks. Kummardus ja tänu Euronicsile, Esttransile, Jaanile, Sulevile, Urmasele, Ideaal Kosmeetikale, Anule ja muidugi kogu tiimile: Tiina, Alger, Toomas, Andres, Diana, Karoliina, Anu, Eddy, Rein, Merlin, Marge, Eveli, Mihkel. Suuuuur tänuuuu! Elagu traditsioonid!

Lohutusturniiride võitjad: 9. koht Andrei Pozdnjakov/Priit Tasane 17. koht Timo Pappel/Erko Saviauk 33. Priit Helm/Erik Puskar

r o t G M s L d

tu n d jõ p m ü

n m f n 1 n s e e

Champions Liiga (29 paari). Poolfinaalid: Vladimir Ivanov/Jevgeni Smirnov – Anton Pavlov/Ants Aidla 6/2 6/1 Kristo Kull/Tarmo Uustalu – Lauri Lilleste/ Gert Õitspuu 0/6 7/5 10/7 Finaal: Ivanov/Smirnov – Kull/Uustalu 6/0 6/3 Lohutusturniiride võitjad: 9. koht Piret Ilves/Liina Suurvarik 17. koht: Raido Roben/Janno Paas

Sepo Seeman 86

www.ajakiritennis.ee

reks iidoliks, erinevalt paljudest teistest on aga temal olnud õnn Grafiga ka koos treenida. „Olen mänginud nii Steffi Grafi kui Andre Agassiga, teinud trenni Mary Pierce’i ja Martina Hingisega – seega kõikide oma iidolitega,“ rääkis Lisicki. „Kunagi tahaksin ka Roger Federeriga mängida.“ 2004. aastal tegi Lisicki debüüdi ITFi turniiridel, samal aastal kutsuti ta treenima mainekasse Nick Bollettieri akadeemiasse. Juba juuniorieast on Lisicki jõulise mänguga teeninud palju tähelepanu ja kiidusõnu, seetõttu polnud ka mingi ime, et ta hakkas naisteklassis üsna noores eas tegusid tegema. Karjääri esimesel suure slämmi turniiril, 2008. aasta Austraalia lahtistel meistrivõistlustel alustas Lisicki kvalifikatsioonist ja jõudis lõpuks põhiturniiril 3. ringi, alistades teiste seas ka 16ndana asetatud Dinara Safina. Mõned nädalad hiljem oli ta Föderatsiooni karikasarjas parem endisest maailma esireketist

Lindsay Davenportist. Sama aasta lõpus jõudis ta juba esimest korda WTA turniiri finaali, kus jäi kolmes setis alla Sorana Cirsteale. Tolle aastaga aga tõusis Lisicki maailma edetabelis 237. kohalt 54. reale.

Vigastus tekitas Lisickis huvi meditsiini vastu 2009. aasta aprillis sai Lisickist läbi aegade madalaima edetabelikohaga (tol hetkel 63.) mängija, kes võitnud Charlestoni turniiri.

Finaalis oli Lisicki parem Caroline Wozniackist, samal turniiril sai ta magusad võidud kaTURNI Venus Williamsi I R& TRADIT SIOONja Marion Bartoli üle. Lisicki lennukusele tõmbas kriipsu peale 2010. aasta kevadel saadud jalavigastus, mille tõttu pidi ta viiekuulise võistluspausi tegema. Mullu avaldas Lisicki, et kaotas nii palju aega valediagnoosi tõttu, jättes siiski avaldamata, milline see oli. „See oli lihtsalt halb diagnoos, mille tõttu kaotasin palju aega. Nüüd tean, et kui minuga järgmine kord midagi juhtub, istun kohe lennukisse ja lähen Saksamaale enda arstide juurde,“ rääkis Lisicki. „Mul on sellega raske leppida, aga ma ei saa tagantjärele midagi muuta, see juhtus. Tavaliselt saadakse hüppeliigese venitusest üle kuue nädalaga, minul läks viis kuud...“ Teda kimbutanud tervisehädade

Suurim jahutatud ja külmutatud kauba transpordifirma Eestis Teenused on: - jahutatud ja külmutatud kaupade jaotusvedu - terminalide vaheline transport - rahvusvaheline transport ja laoteenused Teenustepakett on väga lai. Vastavalt kliendi soovile võib see sisaldada kõike tootmisest kuni lõpptarbijani. Meie töö on väga paindlik ja püüame alati arvestada klientide kõikide vajadustega.

AS Est-Trans Kaubaveod Lihula mnt 24, Haapsalu 90510 tel: 4724145; 4724147 faks: 4724146 E-post: esttrans@esttrans.ee

Kui on soovi rohkem infot saada või soovid konkreetset hinnapakkumist, siis võta meiega julgesti ühendust!

SÜGIS 2016

www.esttrans.ee

TENNIS 2/2012

te nn is e klu bi

Tenniseklubi XO tihe suvekalender

Sarnaselt paljudele teistele klubidele on ka XO Tenniseklubil kõige tihedam võistlusperiood just suvekuud. Lisaks nädalasisestele paarismängudele peetakse sõpruskohtumisi teiste klubidega ja veebruaris võistluskalendrisse kinnitatud nn. ametlikud turniirid (mille alusel arvutatakse klubi edetabel) ja muud turniirid, kuhu XO liikmed on kutsutute eelisnimekirjas. Suvehooaeg algab Cooler Cupiga, millest kirjutati ajakirja eelmises numbris. Traditsiooniks on ka kujunenud tava, et paralleelselt saavad omavahel tenniseväljakul konkureerida XO meesliikmete abikaasad, mistõttu saab aktiivselt ja sportlikult aega veeta ka õrnem sugu.

tekst/Toomas Kuum fotod/XO

ärast Cooler Cup`i on järgmiseks ametlikuks XO turniiriks Krahviaia paarikas Haapsalus. Alati väga meeleoluka players partyga meeldejääv turniir peeti taaskord kahes vanuseklassis meestele (26 paari), lisaks selgitati välja segapaarismängus krahv ja krahvinna. 50+ vanuseklassis saavutasid esikoha nii nagu eeldada

võiski Märt Luuk ja Üllar Vaserik, kes alistasid finaalis Mati Tänav-Veiko Tishleri 6/3, 6/1. Kolmas koht läks saarlastele Heino Tiidus-Jaan Heinmets. Nooremas grupis võitis duett Marko Kalle-Linnar Viik finaalis paari Karla Polli-Indrek Sepp 7/6, 7/6. Kolmandaks platseerusid Raivo Aavisto-Marko Mäelt.

Saaremaa Cupi 50+ vanuseklassi võitjad Taavi Kerner (vasakult teine) ja Üllar Vaserik koos turniiri korraldajate, vendade Tauri ja Tarmo Sumbergiga.

Kuni 50-aastaste meeste paarismängu võitjad Toivo Alt ja Andre Sõrm.

Saaremaa Cupil võistlesid paarismängus ka XO klubiliikmete kaasad. Esikoha võitsid Piret Mäelt ja Ilme Alt.

Katrin Puusaag-Laura Rahele kuulus naiste paarismängus teine koht.

www.ajakiritennis.ee

Alates oktoobrist kõigis klubides:

myfitness.ee

Registreeri oma tiim alates 12. septembrist! Lisainfo veebist ja MyFitness klubidest.

Kodu lähedal

Leia lähim, otsi kodulehelt!

Liitumisel kaasa kingitus!

SÜGIS 2016

te nn is e klu bi

Võsu-Käsmu Cupil oli huvitav see detail, et kolmestest alagruppidest pääsesid kõik paarid edasi sõltumata seal saavutatud kohast. Tavaliselt kasutuselolev süsteem selekteerib alagrupifaasis ära paarid, kes jätkavad pluss- ja kes miinusringis. Võsu-Käsmu Cupil juhtuski nii, et finaalis olid vastamisi alagrupis võiduta jäänud paarid. Otsustavas kohtumises olid Artur Antropov-Kaido Ehasoo paremad Marko Kalle-Mehis Luigest 6/3, 6/4. Olgu märgitud, et Ehasoole oli see esimeseks turniirivõiduks XO-s. Seega on igati hea, et turniriidel rakendatakse erinevaid võistlussüsteeme. XO ajaloo vanimaid sündmusi, Angerjaturniir, toimus sellel aastal juulikuus. Nagu tavaks saanud on turniir rahvusvaheline, lisaks klubiliikmetele ja saarlastele lõid kaasa külalised Venemaalt. Kultuurihuvilistel oli võimalus samal ajal külastada ka suurejoonelisi Kuressaare Ooperipäevi. Üksikmängus mängiti mitmes vanuseklassis.

„Kui inimesed tahavad koos oma lemmikharrastusega tegeleda ning omavahel nii palliplatsil kui väljaspool seda suhelda on klubis kõik hästi.” /RAIVO AAVISTO Loetleme siinkohal finalisitid: 35+ 1. Riho Kilumets, 2. Hendrek Kelder; 50+ 1. Aleksandr Rjazanov, 2. Ain Kaljurand; 50+ 1. Mati Tänav, 2. Toivo Alt. Paarismängus löödi kõik vanuseklassid kokku ja siin tuli esikohale XO üks tituleeritumaid paare Mati Tänav-Veiko Tishler, kes olid finaalis üle Taavi Tuisk-Kaido Ehasoost. Sel aastal võttis Kuressaare mänguhuvilisi vastu ka augustikuu esimesel nädalavahetusel XO Saaremaa Cupil paarismängus. Sõltumata sellest, et turniir toimus kohe järgmisel nädalal pärast Angerjaturniiri, tuli kohale korralik arv paare. Paarismängus oli kolm vanusegruppi. Finaalide tulemused: Kuni 50a: Andre Sõrm-Toivo Alt vs Tauri Sumberg-Margus Vanaselja 7/5, 6/1. 50+: Üllar Vaserik-Taavi Kerner vs Marko Kalle-Mart Kutsar 4/6, 6/2, 10/3. 60+:1. Ants Sepp-Tiit Raukas, 2. Heino Tiidus-Jaan Pärn. Punkti suvehooajale paneb XO klubi aga oktoobri lõpus Offshore Cupiga Miamis. Seejärel on ees novembris US Open ja detsembris Masters.

A n n a me s ii n k o h a l s õ n a XO k a u aa e g s e l e p r e s i d e n d i l e , p r a e g u s e l e j u h at u s e l ii k me l e Ra i v o A av i s t o l e . Kuidas võtaksid oma XO presidentuuri aja kokku? Minu presidentuur langes õnnelikule ja tegusale ajale - klubi 10-ndale aastapäevale. Selle ettevalmistamine ja väärikas tähistamine oli tolle aasta prioriteediks. Valmis sisukas klubi juubeliraamat, mis nii sõnas kui pildis klubi ajaloo kenasti kokku võttis. Viisime läbi rahvusvahelise meeskondliku juubeliturniiri, mille raames klubi sõpradega seda ümmargust aastapäeva koos tähistasime. Uuendusena teostasime klubi juhtimisreformi, millega anti tulevasele presidendile võimalus paremini oma meeskonda komplekteerida ning varasematele juhatuse liikmetele võimalus taasvalitud saada. Laiendasime oma välissuhteid haarates juba väljakujunenud sõprade ringi põhjanaabrite ärimeeste tenniseklubi Executive TC Helsingist. Kuid mis minu jaoks oluliseim, oli tunnetuslikult hea mikrokliima. Klubi turniiridel on äärmiselt mõnus atmosfäär: ühine mängudele kaasaelamine, hea üksteisemõistmine ja vahetu suhtlus koosolemist nautides. Minu presidentuuriaja ühe eredaima turniirina meenub kindlasti Offshore Cup Türgis, millel osales koos peredega rekordiliselt ca sadakond inimest. Sel turniiril oli tunda tõelist klubi hinge, ühtekuuluvust ja hoolivust. Just sel turniiril oli meeldiv näha, et ka meie järeltulev põlvkond on heameelega kaasas ja omavahel headeks sõpradeks saanud. Milles näeksid klubi arenguvõimalusi edaspidiseks? Klubi, nagu iga organisatsioon, on pidevas arengus. Klubi eripära on eelkõige see, et see on ühisel huvil põhinev vabatahtlik ühendus. Kindlasti on iga aasta klubis veidi presidendi ja tema meeskonna nägu, kuid klubielu sisu ja vormi määravad ikka tema liikmed, nagu ka klubi arenguteed ja -suunad on liikmete määrata. Milles näeksin mina klubi arenguvõimalusi? Ma arvan, et kui klubil on oma traditsioonid paigas, siis on ta toimiv klubi. Kui inimesed tahavad koos oma lemmikharrastusega tegeleda ning omavahel nii palliplatsil kui väljaspool seda suhelda on klubis kõik hästi. Meil on lemmikharrastuse kõrval välja kujunenud ühised jahil- ja kalalkäigud, ühised jõulupeod jms.,kuid samas rikastaks klubielu nii mõnigi uus idee ühisest põnevast ettevõtmisest. Kindlasti lisaks mõni uus sõprusklubi intriigi väljakule ja avardaks suhtlusringi. Meil on olnud isade ja poegade turniire ning siit oleks järgmine samm veelgi rohkem noort põlvkonda klubiga integreerida, noortele oma turniire ja muud põnevat korraldada. Väga oluline klubi arengu seisukohast on õigete uute klubillikmete kaasamine, kel tahe klubi heaks panustada ning soov klubiellu oma jälg jätta. www.ajakiritennis.ee

SÜGIS 2016

Tu rniir&Trad i t s i oon

Kadakased karjamaad ja tennis –

see on Muhu saar Kuivastu sadamast läbi Muhumaa Väikese Väina tammi poole kihutavad tennisehuvilised ei oska aimatagi, et selle pisikese saare kadakaste karjamaade rüpes on viimastel aastatel mängitud tennist rohkem kui nii mõneski Eestimaa väikelinnas.

tekst/Toomas Kivistik fotod/erakogu

n rajatud üsna mitu väga hea kvaliteediga eraväljakut, kuhu sõbrad-tuttavad hea meelega mängima ja puhkust veetma tulevad ning korraldatakse võistlusi.

K u i d a s tava s a i a l g u s e Kui endisele tippmängijale Rene Buschile kuuluvas sporditalus peetavad noortevõistlused ja laagrid on üldiselt teada ning tuntud, siis nimi “Muhu Lahtised Tennisevõistlused” ei ütle enamikele tenniseharrastajatele midagi. Ometi peeti käesoleval suvel sellenimelist igamehe paarismängu juba kolmandat korda. Muhu saar on suvekoduks päris paljudele tenniseharrastajatele. Ühised tennisemängud panid 2014. aastal idanema mõtte korraldada üks lõbus turniir Muhumaa suvisel nädalavahetusel. Idee autorid Elo Kuum, Karin Kuusaru ja Toomas Kivistik võtsid härjal sarvist ning juba sama aasta augustikuus said toimuma I Muhu Lahtised Esikoha võitsid tänavu Michelle Hang ja Siim Aben.

Sellised nägid välja 2016. aasta auhinnad Muhu Puidukojalt.

Tennisevõistlused. Õla panid kohe alla Muhu vald ning mitmed kohalikud ettevõtjad. Auhinnalauale andis oma osa käsitööselts Oad ja Eed ning ebatraditsioonilised “karikad” puidust reketite näol pani välja Muhu Puidukoda. Janu kustutas Saaremaa Vesi. Oluline osa oli muidugi ka Tamse rannakülas tegutseval Rene Buschi sporditalul. Kuigi üksikuid väljakuid on Muhu saarel mitmeid, siis võimaluse suuremat turniiri korraldada andsid just sinna

rajatud kolm suurepärast kunstmuru kattega väljakut. Avakõne pidas Muhu vallavanem Raido Liitmäe, oma õnnistuse üritusele andis Eesti Tennise Liidu auliige ja tenniseveteran Leev Kuum, kes ise ka võistlustest osa võttis ning oli ühtlasi vanim osaleja. Õhtu lõpuks söödi kohaliku magusameistri tehtud torti ning nauditi Muhu rahvatantsijate ja pillimees Meelis Mereääre etteasteid. Kuna esimene aasta oli edukas ja kuuldus vaid positiivseid kommentaare, siis tundus igati loogiline samalaadne ettevõtmine ka järgmisel aastal korraldada. 2015. aasta augusti esimesel nädalavahetusel püüdis ilmataat seada võistluse teele kõik takistused, kui koos vallavanaema avasõnadega kärgatas kõu ja avanesid taevaluugid ning paduvihm lükkas võistluse alguse määramatusse kaugusse. Kõigi rõõmuks said mängud veel samal päeval peetud ning finaal lõppes päikeseloojanguga. Taas oli üks tore päev täis vihma, päikest ja tennist.

Tä n av u n e t u r nii r t õ i k o kk u ü l e 4 0 t e n ni s e s õ b r a Nagu Muhu vallavanem Raido Liitmäe ütles, et üks on juhus, aga kaks juba traditsioon, siis jätkus see tore traditsioon ka tänavu. Kuninglik mäng tõi augustikuu teisel nädalavahetusel

www.ajakiritennis.ee

Turni i r&Trad i tsioon

Lastega tegeles võistluse ajal tennisetreener Birgit Mardi (vasakul). Paremal Muhu tenniseturniiri üks algatajaid Elo Kuum.

kaunile Muhu saarele taas kokku üle 40 tennisesõbra ning nende pered. Oli neid, kes väisasid üritust esimest korda ning neid, kes varasemalt alati rivis on olnud, kuid seekord olid sunnitud mänge tribüünilt vaatama. Viimaste hulka kuulus kahjuks ka tenniseveteran Leev Kuum, kes siiski lubas endast parima anda ja lootis järgmisel aastal taas rivis olla. Muhu III Lahtised Tennisevõistlused peeti nagu ikka igamehe paarismängu formaadis, kus alagruppide paremad pääsesid edasi play-offi ja lõpuks selgitati välja kolm paremat paari. Esikolmiku auhindadeks oli taas omanäolised “võidukarikad” Muhu Puidukojalt ning üks Muhu saare hitt-tooteid Muhu Leib. Muhu valla ja teiste toetajate poolt välja pandud meened loositi aga kõigi osalejate vahel olenemata sportlikust tulemusest. Esikolmikusse kuulusid: 1. koht Michelle Hang/Siim Aben, 2. koht Krista Kalbin/Kristo Kivistik, 3. koht Marit Kull/Janek Kalbin. Võistluspäeva toitlustajaks oli uskumatu eduga käesoleval kevadel Muhu Liiva keskuses alustanud pop-up suvekohvik “Muhurito”, kelle pakutud road maitsesid kõigile hästi. Õhtu lõpetas loojuvas päikeses laulustuudio “Taisi Laululapsed” kontsert. Üheskoos nauditi head ilma, toredat seltskonda ja mõnusat tennist. Muhu Lahtised Tennisevõistlused saavad toimuma kindlasti ka järgmisel aastal. Muhumaa kui tennisesaar on kindlalt jäädvustanud ennast kohaliku spordi ajalukku. SÜGIS 2016

Turniiri üks korraldajaid Toomas Kivistik annab üle auhinna teise koha saavutanud Krista Kalbinile ja Kristo Kivistikule.

MAXIM –

TUGEVAIM HIGISTAMISE JA HALVA KEHALÕHNA VASTU! Maxim on tugevatoimeline higipulk, mida periooditi vajavad ka nn. normaalsed higistajad. • Lõhnatu ja värvitu • Vee baasil • Ei sisalda alkoholi

VAID 1–2 KORDA NÄDALAS • Kaenla alla, jalgadele, kätele • Meestele, naistele, teismelistele • Väga tundlikule nahale MAXIM SENSITIVE Saadaval hästivarustatud apteekides.

Kui tavalised higipulgad pole aidanud, vali MAXIM!

Ü LIKO O L&TE N N I S

Maailma vanim rahvusvaheline ülikoolide duell

Maailma vanimal rahvusvahelisel ülikoolide tenniseduellil on kuulsusrikas ajalugu, sest aluse panid sellele võistlusele Wimbledoni ning US Openi võitjad. Tänavu oli au selles duellis osaleda ka eestlannast Cambridge’i tudengil Kadi Liis Saarel.

tekst ja fotod/Kadi Liis Saar

ärast Wimbledoni meespaarismängu võitu 1920. aastal tundsid US Openi kahekordne meeste üksikmängu tšempion (1914 ja 1916) R. Norris Williams (Harvard 1917) ja tema Davis Cupi kaaskoondislane Charles S. Garland (Yale 1920), et on sobiv aeg USA ja Suurbritannia vaheliste tennisesidemete arendamiseks. Aasta hiljem korraldasidki mehed mõlema riigi tenniseföderatsiooni toetusel esimese Cambridge’i ja Oxfordi ning Harvardi ja Yale’i vahelise tenniseduelli Londoni Queens Club’is. Vihma tõttu viidi kohtumine küll üle Newport Casinosse Rhode Islandil (US Openi areen aastatel 1881-1915), ent sellele vaatamata sai pandud alus tänaseks ligi saja aasta vanusele traditsioonile ja ühtlasi maailma vanimale rahvusvahelisele ülikoolide spordivõistlusele - Prentice (meeste turniir) & Seabright (naiste turniir) Cup. Kohtumine toimub iga kahe aasta tagant vaheldumisi Ühendkuningriigis ja USA-s. Praegu valitakse kummassegi koondvõistkonda kolm meest ja kaks naist igast nimetatud ülikoolist, kuid 2002. aastani peeti turniir vaid meeste osalusel.

T i ta ni c u lt pä ä s e n u pa ni a l u s e t u r nii r i l e Sel aastal Atlandi ookeani läänekaldal toimunud turniiril oli au mängida Oxbridge’i võistkonnas ka Cambridge’is doktorikraadi omandaval Kadi Liis Saarel. Traditsiooniliselt eelneb matšile 4-6 nädala pikkune ringreis võõrustajariigis ja sõpruskohtumised mitmetes pika ajalooga USA klubides. Neist meeldejäävaimaks oli Kadi Liisile Chevy Chase Club (Washingon DC), kus käivad tennist mängimas

Treening International Tennis Hall of Fame’i väljakutel John Austiniga. John võitis 1980. aastal koos õe Tracy’ga Wimbledoni segapaarismängu tiitli, saades esimeseks õde-vend võitja paariks.

Kadi Liis pärast viimase Oxbridge’ile võidu kindlustanud mängu 2-6 7-5 6-4.

senaatorid, samuti Longwood Club Bostonis (Massachusetts) ja Newport Casino International Tennis Hall of Fame (Rhode Island). Praegused mängijad võivad vaid ette kujutada, milline oli kogu tuuri logistika 20. sajandi esimesel poolel, kui ookeani vastaskaldale jõudmine eeldas nädalapikkust laevareisi. Laevandusel on Prentice Cupi ajaloos muide oluline roll ka seepärast, et traditsiooni üks alusepanijaist Norris Williams pääses eluga Titanicult. Tundidepikkune päästmise ootamine jääkülmas vees kahjustas aga noore mehe jalgu sedavõrd, et arstid soovitasid need tal amputeerida. Kangekaelne tennisist ei lasknud aga järgmisel tragöödial juhtuda ja alustas igapäevaseid jalutusharjutusi. Seda otsust Williams kahetsema ei pidanud - juba 4 aastat hiljem võitis ta oma esimese US Openi tiitli.

Oxbridge tõi võidu k o j u pä r a s t 10 -a a s ta s t va he a e g a Kohtumine Harvardi ja Yale’i vastu www.ajakiritennis.ee

20€

JA AJAKIRJA AASTATELLIMUS

OLYBETÍLT Kõik see on vaid mõne kliki kaugusel! Ava OlyBetí konto kasutades boonuskoodi TENNIS ja kingime Sulle koheselt 20€ mänguraha. Tee vähemalt 5€ suurune sissemakse oma OlyBetí kontole. Kingime Sulle TASUTA Tennis ajakirja aastatellimuse.

LOE KAMPAANIAST LÄHEMALT: https://promo.olybet.com/ee/tennis Tähelepanu, tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

KEVAD 2016 SÜGIS 2016

37 95

Suurim tööportaal Eestis

1 100 000

Suurim tööportaal Eestis

2014 96

www.ajakiritennis.ee

ÜL I KOOL&T EN N IS

toimus traditsiooniliselt USA vanimatel muruväljakutel Seabright Lawn Tennis & Cricket Clubis. Esimesel päeval peetud paarismängude järel oli tüdrukute seis viigis 1-1, teisel päeval saavutas Oxbridge’i koondis üksik- ja paarismängudega 5-3 eduseisu, mis viimasel päeval vormistati kindlaks 8-4 võiduks (vaata tulemuste kasti). Briti ülikoolide esindajad võivad saavutatu üle olla väga õnnelikud, sest võidukarikas toodi koju pärast kümneaastast vaheaega. Arvestades, kui tõsine on ettevalmistus Harvardis ja Yale’is, kus sport on teada kui võimalus oma ülikooli vastuvõtmise šansse märkimisväärselt edendada, ja tudengid pühendavad õpingute ajal tennisele 3-4 tundi päevas 5-6 korda nädalas, samal ajal kui Cambridge’i ja Oxfordi kandideerimisel tennis eelist ei anna, on karika toomine Inglismaale imetlusväärne saavutus. Rändtrofeed saab järgmisel kahel aastal näha Wimbledonis (All England Lawn Tennis & Cricket Club), mille muruplatsidel mängitakse järgmised Prentice ja Seabright Cupi matšid 2018. aasta augustis.

Oxbridge’i võistkond US Openil koos USA Tennise Föderationi presidendi Katrina Adamsiga.

Põne v tuur enne võistlust Eduka võistlusega vähemalt samaväärselt hindab Kadi Liis aga eelnenud tennisetuuri. Sellel ei ole sponsoreid, mängijate omaosaluski on sümboolne. Ettevõtmist finantseerivad vilistlased. Kogu turnee vältel võõrustavad mängijaid USA eri paigus mitme põlvkonna Harvardi ja Yale’i (või Cambridge’i ja Oxfordi, kui tuur toimub Suurbritannias) vilistlased – ja nad tõesti teavad, kuidas seda teha. Meeldejäävaimaks hetkeks oli visiit Kapitooliumi selle Chief of Staff ’i (Harvardi vilistlane) juhtimisel, pesapalli ühe tuntuima võistkonna Red Soxi kodustaadioni Fenway ja selle VIP alade külastus, Brooklyn Brewery ekskursioon ja võimalus jälgida US Openi Artur Ashe’i staadionil peetud mänge President Suite’is koos John McEnroe, Manuel Santana ja Nick Bollieteriga. “See tuur oli minu jaoks järjekordne kinnitus, kui suurepärase ja ainulaadse võimaluse annab tennis nii uues paigas kiirelt ulatusliku suhtlusvõrgustiku kui eluaegsete sõprussidemete loomiseks. Võimaluse lasta avaneda ustel, mis ilma tenniseta suletuks jääksid,” võtab Kadi Liis emotsiooni kokku. SÜGIS 2016

Oxbridge võistkond.

Naiste Se abright Cupi üksik tulemused Amy Partridge (Oxford) vs Mae Hamilton (Yale) 6-2 7-5 Sophie Morrill (Cambridge) vs June Lee (Harvard) 3-6 6-3 2-6 Kadi Liis Saar (Cambridge) vs Ree Li (Yale) 2-6 7-5 6-4 Emily Laciny (Oxford) vs Isabel Jasper (Harvard) 6-3 6-3 Amy Partridge vs June Lee 6-4 4-6 6-2 Sophie Morrill vs Mae Hamilton 6-3 7-5 Kadi Liis Saar vs Isabel Jasper 6-1 2-6 6-1 Emily Laciny vs Ree Li 1-6 2-6 Amy Partridge & Sophie Morrill vs June Lee & Ree Li 7-5 6-2 Kadi Liis Saar & Emily Laciny vs Mae Hamilton & Isabel Jasper 4-6 5-7 Amy Partridge & Sophie Morrill vs Mae Hamilton & Isabel Jasper 6-3 6-3 Kadi Liis Saar & Emily Laciny vs June Lee & Ree Li 2-6 3-6

te nn iS e klu bi

TC2000 tennisistide ühislaager Tapa maadlusklubi, Taisi Pettai laulustuudio ja JK Tabasalu jalgpallipoistega.

Muhu jooksust võttis osa koguni 58 Krundi Sporditalu laagrilist: Nõmme Kalju jalgpallipoisid Renee Luhalepa eestvedamisel, Tartu TK õpilased koos Margus Kartauga ning TC2000 tennisistid Sven Tammingu ja Rene Buschi juhtimisel.

TC 2000 suvi – aktiivne ja teguderohke! tekst & fotod/TC2000

riti suurt tähelepanu väärib tennisekooli suvebaasi Muhu Krundi Sporditalu areng, kus on laagreid korraldatud tänaseks juba 16-l suvel. Tänavuse suve eripäraks oli just laagripaiga mitmekülgne tegevus. Alates 5. maist toimusid tennise TP12, TP14 GP ja Noorteliiga etapid, Aare Targa advokaadibüroo suvepäevad, mitmeid tenniselaagreid lastele, Muhu Cup paarismängus Toomas Kivistiku eestvedamisel ja rohkelt jalgpallilaagreid võistkondadele nagu FC Kuressaare, Nõmme Kalju, Flora, JK Tabasalu. Oma laagri korraldasid ka Tapa maadlusklubi ning Taisi Pettai laulustuudio. Rene Busch viis läbi ka isa jalgpalli-mälestusturniiri Muhu Viktor Cup, kus osales ligi 200 jalgpallurit. Kaugemad külalised tulid Leedust, Paneveziuse jalgpallikoolist. Laagritesuvi Krundi Sporditalus kulmineerus 28. augustil laagripaigas vastvalminud discgolfiväljaku avaturniiriga. Talu peremees Rene Busch tänab kõiki laagrites osalejaid ja läbiviijaid nende sõbralik-sportliku, mitmekülgselt huvitava suvehooaja eest ning ootab kõiki järgmisel suvel tagasi!

27.-29. juulil toimus Muhu Viktor Cup - Rene Buschi poolt korraldatud isa mälestusturniir ligi 200 jalgpallurile. Osalejad: Leedust Paneveziusest (pildil vasakult), Rakverest tüdrukute team, Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhu-Orissare klubid, Nõmme Kalju (Kristen Viikmäe juhtimisel), Nõmme United ja JK Tabasalu võistkonnad.

Muhu sporditalus toimunud TP14 GP-etapi poiste turniiri võitjad.

TC2000 mängijad Emma Namnieks ja Carl Bret Parko. Emma võitis Eesti noorte meistrivõistlustel kuni 12-aastaste tüdrukute hulgas pronksmedali ja paarismängus koos Veera Beljajevaga kuldmedali ning Carl Bret kuni 16-aastaste noormeeste konkurentsis pronksmedali.

TC2000 Rene Buschi eestvedamisel on alustanud ettevalmistust 20. novembril algavale Florida turneele. Lisainfo koos tutvustava videoga kodulehel tc2000.ee.

www.ajakiritennis.ee

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, seljaja liigesevalusid. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes.

‘’Tennis’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete tennisistide poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga mängimise ajal mis tahes suunas liikudes.

Meilt tellides saab klient kaasa oma jalgadest tehtud positiivid. Järgmise paari tellimiseks ei ole vaja teha muud kui tuua need meile, ning me valmistame ootetööna (u 20 min) uue tallatoe paari vastavalt kliendi soovile.

TALLATOED Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00 SÜGIS 2016

AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn 650 1322 info@gadox.ee E-R 9.00-16.00

P Õ NE V TE ADA

AdGorilla

pakub (spordi)üritusteks moodsaid reklaamilahendusi Kolm aastat on Eesti turul tegutsenud firma AdGorilla, kes pakub klientidele erinevaid reklaamilahendusi. Nende tooteid ei saagi ühe lausega kokku võtta, kuid läbivaks märksõnaks on innovaatilisus, lihtsus ja silmapaistvus.

dGorilla on reklaamiagentuur, kes mõtleb kliendiga kaasa, et leida talle parim lahendus. Peamine tegevusvaldkond on innovaatilised ning lihtsasti paigaldatavad reklaamstendid, millele ollakse Baltimaades ja Soomes ametlik ainuesindaja. „Turule on tekkinud sarnaseid kangasstende veel, aga nad tulevad üldjuhul Hiinast ega ole sedavõrd stabiilsed. Kindlasti ei ole kellegil sedavõrd laia valikut kui seda on meil,“ rääkis AdGorilla tegevjuht Heiki Sõmerik. „Käisime augusti lõpus Jurmalas konverentsil ja tegime ka enda toodetele presentatsiooni. Konverentsil ringi vaadates märkame, et oot-oot, kahe seina ääres on kaugelt vaadates pea identne kangassein meie Vario Curved omaga. Lähemal vaatlusel aga selgus põhjus, miks need olid paigaldatud just sinna, nimelt stend ise oli „kaheksas“ ega seisnud omal jalal püsti ja vajas seinalt tuge. Seda oli lausa kurb vaadata, hoides kokku umbes sada eurot saad sa poolpiduse toote, mida ei saa korralikult kasutada. Samuti oleme mõnel messil märganud seina, kus keskelt jookseb õmblus läbi, mis samuti rikub üldmulje. Meie suudame teha ka 3m laiust kangast ilma õmblusteta, näiteks tegime Presidendile fototausta (5x3m), kus terve kangas oli ühest tükist. Samuti pannakse kõik stendid tootmises enne kliendile saatmist kokku, et kontrollida kvaliteeti, kas kõik ikka on nii, kuidas peab olema!“ Sõmerik on turunduses ja reklaamis töötanud üle kümne aasta, esialgu kliendina olles ürituste projektijuht, hiljem juba ise aidanud klientidel ennast nähtavaks teha. „Kuna olen ka ise klient olnud ja üritusi korraldanud, tean mida kliendid ootavad ning mis on tavalised mure-

100

kohad. Loomulikult on ka meie valikus tavapärased bännerid, roll-upid, telgid ja surfilipud, kuid keskendume siiski millegile erilisele ja selle nimel meie radarid ka kogu aeg töötavad. Just sellepärast sai AdGorilla 3,5 aastat tagasi ellu kutsutud, et pakkuda midagi uut ja erilist. Samas peab toode olema ka lihtsasti paigaldatav ja transporditav, mis ei vajaks paigaldusmeeskonda või kaubikut!“ lisas Sõmerik. AdGorilla reklaamiagentuur käib ka tihti välismessidel, et pidevalt midagi uut ja huvitavat otsida. Kui eelnevalt jõuti nende juurde üksiku seina või mõne muu tootesooviga, mis veel üritusele minnes puudu oli, siis mida aega edasi, tulevad kliendid juba ise ideid hankima, et neil selline üritus tulemas, mida seal teha võiks. „Selle üle on ääretult hea meel ja näitab, et oleme õigel teel, täname usalduse eest! Tõepoolest, ideid ja erinevaid lahendusi on meil küllaga, mis hulgaliste välismessidega on silma jäänud. Kindlasti on lihtsam kohe alguses omalt poolt soovitusi ja ideid anda, mitte valmislahendusele midagi juurde pookida. Seega alati soovitame personaalselt oma ideega meie poole pöörduda, kuna see, mis on kodulehel, ei ole kaugeltki kõik millega tegeleme, lihtsalt kõike ei ole isegi võimalik välja tuua! Ja kuna meil on ka otsekontaktid suurtootjatega, kaovad ära vahendajad, tänu millele saame pakkuda väga mõistlikku hinda!“ rõhutab Sõmerik.

T o o d e t e mi t me k e s i s u s j a l ih t s u s Erinevaid tooteid võib fotodena näha AdGorilla koduleheküljelt, neid siin tekstis kirjeldada on pea võimatu. Tegelikult isegi fotodelt ei tule lõpuni välja

teks/Ants Põldoja fotod/AdGorilla

nende omapärasus ja efektsus, neid lihtsalt peab ise nägema! Nagu kirjas firma tutvustuses: „Suudame läbi murda ka kõige tihedamast džunglist ning esitada Teie idee ja sõnumi nii, et see oleks nähtav ja meeldejääv!“ Sõmerik rõhutab, et AdGorilla toodete paigaldus on alati lihtne, kuna teab omast käest kui oluline see ürituste korraldajatele on. Toodetel ei ole vaja eraldi tööriistu, ainult LED vajab paari kruvi keeramist, ülejäänud süsteemid on klikitavad. Vario tootesari koosneb torudest, mis on kergesti kokku pandavad, kaalult kerged ja mille peale läheb kangast „sukk“ – seega ka lihtne transportida. „Kangas tehakse sublimatsioonis, peal täpselt seesama pilt, logo või värv nagu tegelikult. Vastavalt vajadusele saab ühele karkassile paigutada erinevaid kangaid. Kanga suureks eeliseks on see, et ei pea mingeid paane klappima panema ning seda saab vajadusel pesumasinas pesta,“ sõnas Sõmerik. Kõik seinad on trükitud kahepoolsena – kui mõni ettevõte on nii tellinud, et paneb stendi seina äärde, siis vastavalt üritusele, kuhu ta parajasti läheb, keerab nähtavaks ühe või teise poole. „Ei pea olema kaht kangast, vaid erineva sõnumiga pooled,“ lisas Sõmerik. Huvitavad on ka mööbli tüüpi lahendused, mis on multifunktsionaalsed, kuid samas endiselt lihtsasti paigaldatavad. Näiteks demonstreerib Sõmerik üht kõrgemat lauda, mida võib ka kasutada kõnepuldina, selle peal tooteid reklaamida või sülearvuti alusena. Tegelikult on see hoopis transpordikohver, mille saab muuta lauaks. Väiksema ürituse inventar mahub kõik kohvrisse, kohapeal muudad selle lauaks ja ei pea otsima laoruumi, geniaalne! Uhkusega presenteerib Sõmerik veel ühte lauda, mida veel www.ajakiritennis.ee

P ÕNEV T EAD A

ei ole suudetud kellegi poolt järgi teha paigaldus ja kokkupanek võtab antud juhul aega kõigest 2 sekundit! Lisaks on tootevalikus ka oma ettevõtte ja soovide järgi bränditav pehme mööbel, samuti sublimatsiooni trükis, ehk et tõetruud värvid ning pealiskangad masinpestavad. Eraldi tootesari on LED- ja moodulseinad. „LED valguskastid on meil nii iseseisvad kui seinale paigaldatavad, ühe- ja kahepoolsed ning tänu uudsele profiilile ei ole ükski osa üle- või alavalgustatud. Multiframe moodulsein on jätkuv lahendus, sellest saab ise ehitada täpselt sellise kuju nagu soovi on või üritus võimaldab. Multiframest on tehtud ka varem mainitud 5x3m fototaust Presidendile. Nii kangasstende, LED-e, prinditud mööblit kui ka Multiframe ei pea kasutama ainult messidel või üritustel, vaid saab hiljem ka kontorisse üles panna, sest need muudavad interjööri hubasemaks, mida ka mitmed kliendid kasutavad. Ei pea ju seisma laos,“ ütles Sõmerik. Kuna valikus on üle 30 erineva kuju, paljudel neist veel omakorda erinevad laiused, siis iga klient leiab „just selle õige“, on nii konservatiivsemaid kui ka väga kurvilisi mudeleid. Näitena võib tuua ringikujulisest stendist, mis mõnel juhul sobib nagu rusikas silmaauku. Nii on AdGorilla kasutanud seda M&M kommide reklaamiks, sest need ongi ringikujulised. Või Olympic Casino reklaam, kus ühelpool on ruletilaud ja teisel pool pokkeri chip, 2 kärbest ühe hoobiga!

Suur k asutusvõimalus spordiüritustel Loomulikult on AdGorilla süsteemide kasutusvõimalus erakordselt suur spordiüritustel üleüldiselt ja ka tennises.

SÜGIS 2016

Sõmerik on teinud pikaajalist koostööd Stamina spordiklubiga, kes peamiselt jooksu- aga ka muude vastupidavusalade üritusi korraldab. Peamine, mida AdGorilla spordivõistlusteks pakub, on täispuhutavad kaared, seinad ja telgid. Juures võivad olla ka tavapärased bännerid ja surfilipud aga ka prinditud mööbel. „Taaskord soovitame kliendil meie poole pöörduda juba varasemas planeerimisetapis, et saaksime koos otsida, mida ägedat võib teha või kuidas vajalikku infot paremini välja mängida. Me ei ole robotid, kes viskavad välja ainult hinnapakkumise, see ei ole meie stiil! Küsime kohati ehk liigagi palju küsimusi, kuid seda vaid selleks, et leida ja pakkuda kliendile just tema jaoks parim lahendus. Huvitavaid ideid on äärmiselt palju,“ rõhutas Sõmerik. Ka kõige lihtsamaid ja elementaarsemaid asju saab paremaks muuta, näiteks Stamina ürituste tarvis loodud kilomeetripostid. „Eelnevalt olid need tehtud PVC plaadist, mis on raske ja ei talu lööke. Meie tegime õhulise ja kerge, mida on lihtne transportida ning mis isegi haamriga vastu minnes ei purune. Või Soome kliendile lakke riputatavad bännerid, kus nad eelnevalt kasutasid täiesti valet ja aeganõudvat lahendust. Ei ole raketiteadus, kuid arusaadavalt ei saa klient kõikide võimalustega kursis olla, siin tulemegi meie oma teadmiste ja kogemustega mängu,“ sõnas Sõmerik. Sel aastal kasutati AdGorilla toodetud reklaamiseinu ja stardikaart ka Rapla Selveri Suurjooksul. Eelmisel hooajal toetas AdGorilla Eesti meistriks tulnud Selveri võrkpallimeeskonda. Neile loodud seinal on ühel pool toetajate logod ja teisel pool Selveri meeskonna logo. Sein ise on kergelt kaardus, andes

sügavust, mis muudab selle ideaalseks pressitaustaks. Samuti tehti trükk tantsutüdrukute riietele ja täiesti uudse lahendusena vahetusmeeste alasse prinditud vaip – rullid vaid lahti ja ala on markeeritud. Väljas kasutatavate täispuhutavate atribuutide eelis on mugav transport. „Vaja on ainult elektrit ja ta ise puhub ennast täis, sinu mureks jääb vaid see korralikult kinnitada,“ rääkis Sõmerik. Kangasseinad on mõeldud küll eelkõige sisetingimustesse, kuid ilusa ilmaga saab neid kasutada ka väljas. „Täispuhutavad kaared ja muud väliüritustele vajalikud materjalid on kindlama konstruktsiooniga, aga muidugi, kui tuul võtab majadelt katuseid maha, siis võib ka meie atribuudid pikali lüüa. Loodusjõudude vastu ei saa, ent korraldajate kogemused näitavad, et need on välitingimustes vastupidavad. Kui tulla veel Stamina juurde, siis tänavu oli neil Otepääl üks üritus hirmsa tormiga. Aga meie täispuhutavad tooted seisid edukalt püsti,“ ütles Sõmerik, kes lisas, et ühe uuendusena kasutatakse täispuhutavatel sama värvi kinnitusnööre ja mootori klappi, et see ei riivaks sedavõrd silma. Kõige olulisem uuendus on, et näiteks täispuhutavatel telkidel on pandud valgusti lüliti ja elektripistikud jala külge, et ei peaks eraldi pikendust vedama.

Vä s i n u d i g avat e s t j a s ta n d a r d s e t e s t l a he n d u s t e s t „Mida aeg edasi, seda enam saame väita, et ollakse väsinud igavatest ja standardsetest lahendustest. Paari roll upi ja seinale teibitud postritega üldjuhul enam messile ei minda. Järgime põhimõtet, et kui midagi teha, siis korralikult ja seda soovitame ka klientidele. Kui juba on tehtud otsus messile või mõnele üritusele minna, kuskil toetajaks hakata, siis tuleb ka teistest eristuda, et ise silma paista. Lootes, et rentides valge kuubiku ja seal pelgalt naeratades, heal juhul ka visiitkaarte pakkudes, hakkab homme kliente uksest-aknast tulema, on enesepetmine,“ rõhutas Sõmerik ja soovitab pöörduda eelkõige profesionaalide poole, siis on vähem kulutatud närvirakke ja jääb väärtuslikku aega, mida saaks hoopis perega veeta või sporti teha! AdGorilla reklaamiagentuuri poole võib julgelt pöörduda ka kõige hullumeelsemate ideedega, kui just ise otseselt aidata ei saa, oskavad nad kindlasti kedagi soovitada!

101

Mihkel Nurm AN KE E T

Harrastustennisisti ankeet

tekst/ajakiri Tennis foto/Siim Solmanu

Mihkel Nurm on 35-aastane parimas eas harrastustennisist, Rapla Maakonna mitmekordne meister ja Rapla Tenniseklubi esinumber. Lisaks tennisemängule on Mihkel osav ka it-alal, rakendades oma oskusi klubi võistlussüsteemide välja töötamisel ja haldamisel. Millal ja kuidas avastasid enda jaoks tennisemängu? Esimesed tennise liigutused tegin lapsepõlves vastu majaseina lüües. Teadlikult aga 2006. aastal, kui sõpradega vaikselt toksima hakkasime. Alustasime sõpradega squashi mängimisega, kuid pärast esmakordselt õues tennise mängimist enam „akvaariumisse“ tagasi ei kippunud.

Kui palju trenni teed ja võistled? Keskmiselt treenin ja mängin võistlusmänge 2-3 korral nädalas sõltuvalt perioodist. Suvel rohkem, sisehooajal vähem. Eelmisel aastal osalesin aktiivselt 3.liiga turniiridel, siis tuli mängukoormust rohkem. Kokku aastas ca 20 turniiri.

Kes on treener ja miks selline valik? Alar Milk. Alguses oli valik juhuslik, täpsemalt Donatas Narmont organiseeris Rapla TK liikmetele treeneri. Edaspidi on valik olnud teadlik, sest trennid Alariga mulle sobivad. Kuna ma ei ole lapsepõlves tennise koolitust saanud, siis õppisin ise mõned elemendid valesti selgeks. Ja kuna ma ei ole enam „arenev noorsportlane“, siis on selge, et ideaalselt kõiki mängu elemente enam tegema ei õpi. Treeningute eesmärgiks olen seadnud hoida ja võimalusel parandada oma tugevaid külgi ning arendada nõrgemaid niipalju, et need mängu ära ei rikuks. Tundub, et jagame Alariga samu põhimõtteid.

Millises klubis treenid ja kuidas oma klubi iseloomustaksid? Olen pärit Raplast ja loogilise jätkuna Rapla TK aktiivne liige. Suvine „treeningprogramm“ koosneb peaasjalikult klubisiseste MV võistlusmängudest, klubi püramiidi mängudest ja trennidest klubikaaslastega. Rapla TK on ca 35 nais- ja meesliikmega aktiivne klubi traditsiooniliste võistluste ja tennise nautimisega.

Mis marki on Su reket? Varustus laiemalt: kas on oluline, mis tossusid eelistad, milliseid brände jne? Mängin Dunlopi reketiga. Tossud on paeltega ja riided on mugavad:) Ma ei ole eriline brändide austaja ning ei oma eelistusi.

Kellele sarnaned kõige enam maailma/Eesti tippudest oma mängijaprofiililt, põhjenda mille poolest? Ma ei ole ennast kunagi võrrelnud ühegi tippmängijaga. Pean ausalt ütlema, et ega ma ennast jooksvalt tipptennise statistikaga kursis hoidmisega ei koorma. Aga tippudest meeldivad mulle Rafael Nadal ja Roger Federer. Esimesel juhul seepärast, et meile mõlemale meeldivad liivaväljakud ja teisel juhul, sest tegemist on äärmiselt viisaka mängijaga, kelle moodi võiks iga (harrastus) tennisist olla.

102

Mille üle tennisemänguga seoses uhkust tunned? Selle üle, et olen õppinud arvestama kõikide vastastega kui endaga võrdsetega. Ma ei lähe enam mängima ühtegi mängu eelarvamusega, et kindlasti võidan. Isegi siis, kui vastane on eeldatavalt nõrgem. Olen selle eelarvamuse tõttu nii mõnegi mängu varem kaotanud. Samas pidades vastast alati endaga võrdseks (või paremaks), on mängus rohkem pinget, austust ja seetõttu ka mängurõõmu. Tunnen uhkust ka selle üle, et ühiste jõupingutuste tulemusena oleme oma klubi hästi tööle saanud ning kujundanud aktiivse turniiride süsteemi. Sõbralikku võistluslikkust on palju ja see teeb rõõmu.

Raskeim kogetud hetk seoses tennisega? Kaotus 3.liiga Mastersi finaalis Marek Ojaviirile (2015.a). Sellega jäin ka hooaja lõpptulemusena teiseks. Kogu hooaeg oli meil Marekiga tasavägine pusklemine, kuid lõpuks oli tal võitlusvaimu rohkem. See kaotus jäi kripeldama, sest võit ei olnud kaugel:)

Mis on spordis (tennises) Sinu moto või muu motivatsiooni allikas? Juba liigutamine ise on motiveeriv. Motoks võiks olla „Mängida isuga“. Mängida tuleb tahta ja seda nautida. Spordi mõttes ei ole väga palju paremat tundest, kui mängida päikesepaistelise suvepäeva õhtupoolikul Rapla TK jõeäärsel väljakul mõne klubikaaslase või sõbraga võistluslikku mängu.

Soovitus või nipp teistele harrastajatele? Tuletan endale aega-ajalt ikka meelde, et tennis on tarkade inimeste mäng. Vajan seda meeldetuletust tavaliselt, siis kui kaotan või olen kaotamas. Rumala võidu (kobadega) üle tunnen ma vähem rõõmu, kui targa kaotuse üle. Mängida tuleb nii, et ka kaotades soovid vastasel kätt suruda ja öelda, et hea mäng oli. See peaks olema eesmärk! www.ajakiritennis.ee

Tabasalu tennisekeskus on sisehooajaks valmis! Tabasalu Airok tennisekeskus on nüüd ligi aasta töötanud. Omanike ringi esindaja ja treener Ott Ahoneni sõnul on keskuse töö hästi käima läinud. „Avasime halli novembris ja seetõttu oli algus pisut keeruline, sest poole hooaja pealt palju kliente juurde saada polnuks loogiline. Seda arvestades võib täituvusega siiski rahule jääda,“ ütles Ahonen. Kuid suvehooaeg ja tänavune sügis suurendas klientide arvu oluliselt. „Kliendid on üsna palju kiitnud väliväljakute kvaliteeti, mille osas oleme saanud positiivset tagasisidet,“ ütles Ahonen. „Ka võistlusi on meil päris palju korraldatud – siin viiakse läbi Liigatennise turniire, aga üsna palju oli nädalavahetusel ka erinevaid sõpruskondi ja seltskondi, kes väljakuid oma turniiriks broneerisid.“ Äsja avati Laagri Tennisekeskus ning siseväljakute arv järjest suureneb ja mängimise võimalused avarduvad. Kuidas mõjutab uute keskuste lisandumine Tabasalu Airoki keskuse tegevust, ei osanud Ahonen veel hinnata. „Suures osas on tennis piirkondlik ja kindlasti on neid paiku, kust mitmesse erinevasse halli on võrdne aeg sõita. Kuid niisugune mõju on täpsemalt näha pärast hooaja lõppu ning spekuleerida ei ole mõtet. Igatahes oleme tänavuse sügise täituvusega rahul,“ ütles Ahonen.

SÜGIS 2016

Meenutus lõppenud suvehooajast.

5024959 | info@tennisekeskus.eu | www.tennisekeskus.eu

103

V äl j ak u d

väljakud TALLINN Tere Tennisekeskus Sõjakooli 10 telefon 687 8292 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 7 kõvakattega, 4 vaipkattega siseväljakut, 7 saviliivakattega väljakut info@teretennis.ee www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus Tondiraba tn 11 telefon 600 2915, 56 220 314 E-P 8.00-23.00 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut, 4 sulgpalliväljakut, lauatenniselaud www.tennisekool.ee Kadrioru Tennisekeskus Koidula 38 telefon 602 5111 E-P 8.00-23.00 2 vaipkattega siseväljakut, 14 saviliivakattega väljakut info@tenniskadriorus.ee www.tenniskadriorus.ee facebook: tenniskadriorus Rocca al Mare Tennisekeskus Haabersti 5, Tallinn Tel 66 00 540 E-R 7-22:00, L-P 9-21:30 12 kõvakattega siseväljakut, 6 kunstmuru välisväljakut rocca@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Viimsi Tennisekeskus Sõpruse tee 5, Viimsi E-R 7:45-22:00, L-P 9-21:00 4 vaipkattega väljakut viimsi@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Audentese Tennisehall Tondi 84 telefon 655 3558 E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 5 kõvakattega väljakut kilehallis info@teretennis.ee www.teretennis.ee

104

keskused

Pirita TOP Tennisekeskus Regati pst 1 telefon 639 8814, 555 199 40 E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, 4 liiva välisväljakut www.toptennis.ee RTeam tennisehall Regati pst 1 telefon 555 383 08 E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 3 kõvakattega väljakut kilehallis roland@rteam.eu www.rteam.eu Merivälja tenniseväljak Soovõha 6 kunstmuru väljakukate telefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 eestisporditulevik@gmail.com Nõmme Tennisekeskus Rahu 3 telefon 657 2488 3 muru ja 6 liiva välisväljakut Tallinna Kalevi Tenniseklubi Herne 28 telefon 645 9229 E-P 7.00-23.00 10 liiva välisväljakut Idakeskuse Tenniseklubi Punane 16 telefon 699 0220, 50 14 221 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut sport.idakeskus.ee Spordiklubi Muuga VTK Tudra tee 9 Maardu, Harjumaa telefon 623 2081 Saku tenniseklubi Silla 2a Saku, Saku vald, Harju maakond telefon 50 40 309 2 liivaväljakut www.sakutennis.ee

Laulasmaa Tenniseklubi Laulasmaa Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633 Airok tennisekeskus Staadioni 7, Tabasalu Harku vald, Harjumaa telefon 5024959 3 kõvakattega siseväljakut, 4 liivaväljakut www.tennisekeskus.eu LAAGRI TENNISEKESKUS Tervise tn4, Laagri telefon 5559 3117 4 kõvakattega ja 2 vaipkattega siseväljakut, 2 kõvakattega välisväljakut info@laagritennis.ee; laagritennis.ee

TARTU Tartu Akadeemiline Tenniseklubi Baeri 6 telefon 50 45874 E-P 8.00-22.00 4 liiva välisväljakut, 1 liiva minivälisväljak arvopattak@gmail.com Tähtvere Tennisekeskus Laulupeo pst 19 telefon 50 90705 4 vaipkattega, 2 kõvakattega siseväljakut info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee Biomedicum Ravila 19 telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00 2 kunstmuru välisväljakut Tamme sisetennisehall Tamme pst 1 telefon 742 8194

PÄRNU Pärnu Tennisekeskus Tammsaare 18a telefon 446 4648 3 saviliiva väljakut, 1 kõvakattega väljak

www.ajakiritennis.ee

per soon

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil laura@tennis.ee

Pärnu Tennisehall ja Merehall Tammsaare pst 39, telefon 442 7246 E-R 8.00-22.00 L 9.00-21.00, P 10.00-21.00 6 siseväljakut ja 6 välisväljakut info@tennisehall.ee www.tennisehall.ee Pärnu Kesklinna TK Ringi 14 a, telefon 52 15524 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak talvel: 1 vaipkattega väljak Saviaugu Tenniseklubi Jannseni 39, Pärnu, telefon 50 84498

MUJAL EESTIS Sindi tenniseväljakud Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 858 486 2 liivaväljakut sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com Põlva Tenniseklubi Metsa 7, Põlva telefon 56 357 310 2 liivaväljakut Viljandi Spordikeskus Ranna pst 3, Viljandi telefon 50 11823 E-P 8.00-20.00 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak www.viljandimaa.ee/spordikeskus Rapla Tenniseklubi Jõe 49, Rapla telefon 504 5203 2 liivaväljakut donatas@tennis.ee; www.raplatennis.ee Samblamäe hostel Mõedaku, Rägavere vald Lääne-Viru maakond telefon 325 1777 www.hot.ee/sambla

SÜGIS 2016

Männimäe Külalistemaja Riia mnt 52d, Viljandi telefon 435 4845 www.mannimaja.ee Kohila Spordikompleks Kooli 1, Kohila vald, Rapla maakond telefon 489 0971 www.kohilasport.ee Elva Tenniseklubi Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 2 liiva välisväljakut teele@elvatennis.eu www.facebook.com/Elva-Tenniseklubi Hiiumaa Tenniseklubi Turu 7, Kärdla telefon 53 303 832 või 463 3010 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak (mai – oktoober) E-P 10.00-22.00 Põltsamaa tenniseväljak Kaare 19, Põltsamaa telefon 776 0035 Jõgeva linna tenniseväljakud Aia 34c, Jõgeva telefon 772 1922 2 kunstmuruväljakut www.jogevasport.ee/tennisev-ljakud Kullamaa Puhkekeskus Saare talu, Kullametsa Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 477 5515 Kääriku Spordikeskus Kääriku küla, Otepää vald telefon 766 5600 4 liiva välisväljakut kaariku@tehvandi.ee Lainela Puhkeküla Neeme tee 70, Käsmu, Vihula Vald Lääne-Viru maakond telefon 323 8133

Kuressaare Tennisekeskus Staadioni 1, Kuressaare telefon 58 66 6266 E-R 09.00-21.00, L ja P 10.00-19.00 5 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut Urumarja Spordibaas Urumarja Tori vald, Pärnu maakond telefon 447 4038 Kuressaare Spordikeskus Vallimaa 16a, Kuressaare telefon 45 20375 2 siseväljakut E-R 8.00-22.00; L-P 12.00-19.00 Türi Tenniseklubi Pikk 9, Türi telefon 50 89187 jaan@hong.ee 3 liivaväljakut Promenaad Tenniseklubi Vee 10, Haapsalu telefon 50 23047 4 liivaväljakut www.promenaad.ee Rakvere Spordikeskus Näituse 2a, Rakvere telefon 325 5805, 53 028 600 3 liivaväljakut info@rakverespordikeskus.ee www.rakverespordikeskus.ee Valtu Spordimaja Saare 11, Kaerepere, Kehtna vald telefon 514 8261 1 kunstmuru välisväljak www.valtuspordimaja.kehtna.ee Võru tenniseväljak Vee tn 4a, Võru telefon 782 8770 www.voruspordikeskus.ee Võsu tenniseväljak Lääne 13, Võsu Lääne-Viru maakond telefon 323 8320, 50 35354 www.mannisalu.ee 105

RIS TS Õ NA

LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahenduse korral mummudesse) ees-ja perekonnanimi

kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakirja Tennis toimetusse aadressil: Ajakiri Tennis, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või e-posti teel laura@tennis.ee enne 31. oktoobrit 2016. a. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja SPORDIARST KAIDU MEITERNI ELULOORAAMAT. Eelmise ristsõna võitja on HANNO VARBLANE. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: CAROLINE GARCIA, DOMINIC THIEM.

106

www.ajakiritennis.ee

Asukoht loeb Paljudel tulevad parimad töömõtted väljaspool kontorit. Investeeri töötajate rahulolusse ja produktiivsusesse. Elisa mobiilse internetiga.

Vajalikud seadmed

TASUTA!

SÜGIS 2016 elisa.ee/ariklient

107

108