EESTI
TENNISEAJAKIRI
Analüüs: Anett Kontaveiti aasta Eesti naiste TOP20 läbi aegade Tenniseaasta lõpupidu pildis
Nr. 4 (39) 4 eur 2016 TALV
Tallinki tennisekeskus: Eesti suurim Lapsevanemad, pange lumepallikene veerema! nägemise tähtsusest tennises
mis marki reketiga mängida?
Andy Murray:
Värske maailma esireket
108 lk
Trenn ei sega tööd Pilvekontor 365 terviklahendusega tööta kasvõi pingi peal ja kahe geimi vahel.
Ligipääs tööfailidele asukohast ja seadmest sõltumata Alati viimane versioon Office programmidest Võimalus kolleegidega koos faile samal ajal kasutada ja täiendada Salvesta kõik vajalik mahukasse ja turvalisse pilveruumi
PILVEKONTOR 365
foto/Mati Hiis
Nr. 4 (39) 2016 talv Ajakiri ilmub neli korda aastas
Ajakirja Tennis väljaandja Donatas Narmont koos Eesti noortennisistidega: vasakult Mattias Siimar, Helena Narmont, Maria Lota Kaul ja Kristofer Siimar.
Head Tennise sõbrad!
T
aas on üks (tennise)aasta ühele poole saamas. Nagu ikka, aasta lõpus teeme kokkuvõtteid, uue aasta alguses juba uusi plaane. Ja paljuski sõltuvad need ju sellest, mida kokkuvõtted näitasid. Eesti perspektiivikatel noortennisistidel on iga aasta kulla väärtusega, arengus seisma jääda ei tohi, kui ei taha ”rongi pealt maha jääda”. Tennis on väga karm ala, oleme seda varemgi tõdenud, konkurents ja sõel nii Euroopa kui maailma mastaabis on väga tihe ja tippu jõuavad tõesti ainult need, kel selleks piisavalt andekust, töötahet, materiaalset toetust ja lõpuks ka õnne. Ka Eestis on jätkuvalt selliseid tennisiste olnud, hoiame pöialt ja loodame, et järgnevad aastad toovad meile ses osas ainult häid uudiseid. Naiste tipptasemel tennist saame aga kodukamaral juba veebruari alguses nautida, kui uues Tallink Tennisekeskuses võtab Eesti naiskond vastastega mõõtu FedCupi esiliigas. Kas Eesti rivistuses näeme Anett Kontaveiti kõrval ka vigastusest taastuvat Kaia Kanepit, näitab aeg, aga lootus on. Ja kindlasti on oodata põnevat ja kõrgetasemelist tennist, mida tasub ka vahetult vaatama minna, kui vähegi võimalus on. Meeste Davis Cupi koondises on meil aga hetkel lausa kolm arvestatavat mängijat, kes Eesti lippu kõrgel võiksid hoida – aasta lõpul uuesti hoo leidnud Jürgen Zopp, järjest häid turniire mänginud Vladimir Ivanov ja meeste klassis oma esimesi tõsiseid samme astuv Kenneth Raisma. Eesti meeste koondise jõuproov sarja teises liigas leiab aset samuti veebruari alguses Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ajakirja tennis kaanestaar on seekordses aastalõpunumbris Andy Murray ja igati teenitult. Aastalõpu Mastersi võit ja tõusmine maailma parimaks meesmängijaks ehk meeste esireketiks, tõugates seejuures troonilt seal väga pikka aega ja väga kindlalt valitsenud Novak Djokovici, on vaieldamatult suur saavutus. Jääme huviga ootama, millega suur Novak järgmisel aastal vastab. Ja õhus on veel paar väga põnevat küsimust. Kas Roger Federer suudab come backi teha ja end taas maailma absoluutsesse tippu murda? Kas Rafael Nadali hiilgeajad on möödas või suudab ka Rafa veel kahele suurele ohtlikuks saada? Igal juhul on oodata väga põnevat tenniseaastat 2017 nii rahvusvahelises plaanis kui Eesti tippude käekäigu osas, samuti nagu ikka palju põnevaid turniire Eestimaal nii tipp- kui harrastustasemel. Ja nagu oleme ka varem maininud – ajakirjale Tennis on järgmine aasta 10. juubeliaasta.
Donatas Narmont Tennise väljaandja
A j a k i r i t e n ni s tä n a b t o e t u s e e e s t
HR jaanus paasi
bestpress oü sõjakooli 10, 11316 tallinn ajakiri@tennis.ee kontakt: 626 4780 www.ajakiritennis.ee
t oime t us t o i me ta j a Ants Põldoja ants@tennis.ee t o i me ta j a- s e k r e tä r Laura Rahe laura@tennis.ee kül jendus Evelin Linholm ajakiri@tennis.ee vä l j a a n d j a Donatas Narmont donatas@tennis.ee
RE k l a a m nordicom reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770
t e l l imine tellimine@tennis.ee telefon: 626 4780 Esikaanel: Andy Murray Foto: Scanpix
sisukord
8
Tennisenopped
13
Hooajalõpu Masters
22
Laste tennisepidu
32
Tulevikutegija: Polina Ramenskaja
34
Tulevikutegija: Gregory Torim
16
36
Kenneth Raisma tegi Paf Openil ajalugu
USTA peatreener Andres Kuhi laste treenimisest
42
Piiratud uskumused segavad tennisemängijat
46
Silmad kui tennisisti töövahend
64
ATP finaalturniiri ülevaade
68
WTA finaalturniiri ülevaade
70
Tennis&Glamuur
18
72
Eesti tennise aastalõpupidu
XO Offshore Cup seekord Miamis
76
Seeniortennisisti tutvustus: Leev Kuum
80
Maitseelamuste turniir Tartu Tennisehallis
82
Tallinki tennisekeskus: Eesti suurim
84
Pärnu tennisekeskuse tegemised
90
Liigatennise ülevaade
93
24
TC 2000 klubi tegemistest
Eesti naiste tennise TOP20
94
Põnevaid tennisefakte maailmast
98
Winvara pakub raamatupidamisteenust
102
Väljakud
104
Pelletid kui moodne küte
106
Ristsõna
28
Asjatundjad ootavad Anett Kontaveidi uut tõusu
Esikaane lugu: maailma esireket Andy Murray
56
10
60
40
Indrek Tustit parandas vendade Bryanite fßßsist
50
Millist reketit valida?
80
Tere Tennisekeskus Meistriklass: rajab Elina squashiväljakud Svitolina
Meistriklass: Alexander Zverev
maitseelamuste turniir tartus
Tennise
p o n
d e p
A r g e n t i i n a v õ i t i s e s m a k o r d s e lt Dav i s e k a r i k a Novembri viimasel nädalavahetusel Zagrebis peetud Davise karikavõistluste finaalis alistas Argentiina võõrustajamaa Horvaatia 3:2 ja teenis prestiižika auhinna esmakordselt. Varem oli Argentiina mänginud kolm korda finaalis ja kaotanud 2006. aastal Venemaale ning 2008. ja 2011. aastal Hispaaniale. Kaalukeeleks sai viimase võistluspäeva esireketite mäng, kus Juan Martin Del Potro alistas 0:2 kaotusseisust Marin Cilici 6:7, 2:6, 7:5, 6:4, 6:3. Ka esimese päeva kohtumises Federico Delbonisega oli Cilic 2:0 edu käest andnud, kuid tookord võitis otsustava seti ja mängu 6:3, 7:5, 3:6, 1:6, 6:2. Paraku ei toonud Horvaatiale punkti 37-aastane servikahur Ivo Karlovic, kes jäi avapäeval neljas setis alla Del Potrole ja kogu finaali viimases mängus kindlalt 3:6, 4:6, 2:6 Delbonisele. Nii ei aitanud väljakuperemehi paarismängu võit (punkti tõid Cilic ja Ivo Dodig). Argentiina edule elas kaasa ka jalgpallilegend Diego Maradona ning üldse oli ookeani tagant saabunud päris palju fänne. „Oli väga väsitav, aga emotsionaalne mäng ning minu karjääri üks tähtsamaid võite. Suur tänu fännidele, kelle toetus sundis mind lõpuni võitlema,“ ütles Del Potro. Argentiina koondise treener-kapten Daniel Orsanic ülistas Del Potro võitlusvaimu, kuid tõstis eriliselt esile ka Delbonist: „Viimases kohtumises pakkus ta positiivse üllatuse. Ma ise ei uskunud, et ta Karlovici nii kergelt võidab. Kuid just tema karjääri üks paremaid mänge sattus õigele ajale.“ tekst/ajakiri Tennis foto/Scanpix
Maie Tomikas ja Tiia Teesalu peale võidukat finaali.
R o ta r y k l u b i d e MM-i lt E e s t i l e k a k s me i s t r i t ii t l i t Bulgaaria linnas Albenas peetud Rotary klubide MM-võistlustel tennises tõid Eestile esikoha Vello Kuhi vanuseklassi 55+ üksikmängus ning Maie Tomikas ja Tiia Teesalu naiste paarismängus. Albena võttis meid vastu päikesepaiste ja korraliku tennisekeskusega, kus kuuel hea kvaliteediga savi-liiva väljakul turniir läbi viidi. Kokku osales ITFR MM-võistlustel ligi 100 mängijat 10 riigist. Esindatud olid USA, Paraguai, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Itaalia, Türgi, Horvaatia, Inglismaa ja Eesti. Eesti delegatsioon oli seekord 21-liikmeline, kellest mängijaid 14, umbes sama palju oli mängijaid välja panna ka korraldajamaal Bulgaarial ja naaberriigil Rumeenial. Vello Kuhi vanuseklass 55+ oli kõige osavõturohkem, 32 mängijaga tabelis tuli turniiri võitmiseks alistada viis vastast. Kuhi tuli sellega toime, alistades teiste hulgas veerandfinaalis kaasmaalase Märt Hindrikuse. Raskeim matš oli poolfinaalis, kus ungarlasel Imre Szabol oli Kuhi vastu kasutada settpall, aga eestlane võitis 7:6 (5), 6:1. Finaalis alistas Kuhi eelmise MM-turniiri võitja Antun Peterici (Horvaatia) 6:3, 6:1. Finaali jõudis ka Kalju Aigro 65+ klassis, kuid otsustavas kohtumises tuli vastu turniiri mitmekordne võitja, itaallane Andrea Gentili, keda Kalju pole kunagi alistanud. Ei õnnestunud ka seekord, Gentili võitis 6:3, 6:3. Paarismängus vandusid Kuhi ja Aigro alla turniiri hilisematele võitjatele Gheorghe Ignatile ja Gheorghe Stefile (Rumeenia) 2:6, 2:6. Hiljem saavutati lohutusturniiri võit. Teine meistritiitel tuli naispaarismängus, kus tartlannad Maie Tomikas ja Tiia Teesalu võitsid finaalis korraldajate paari Tsvetelina Gochkova/Andreana Atanasova 6:1, 4:6, 10:4. Meeste nooremas vanuseklassis võitsid lohutusturniiri Tarmo Thomson/Valmar Raud. Kokkuvõttes hoidsime kahe tiitli, ühe finaalikoha ja kahe lohutusturniiri võiduga Eesti lippu kõrgel! tekst&foto/Vello Kuhi
8
www.ajakiritennis.ee
Roger Federer lubas n a a s ta t u g e va m a n a Kauaaegsel maailma esireketil ja 17 slämmiturniiri võitjal Roger Federeril jäi tänavune hooaeg isegi rohkem kui poolikuks. Kokku mängis Federer vaid 7 turniiri ja 28 üksikkohtumist. Esimene paus kestis põlve artroskoopilise operatsiooni tõttu jaanuari lõpust aprillini ning teine pärast Wimbledoni turniiri kuni aasta lõpuni. Šveitslane osales kahel slämmiturniiril (Austraalia, Wimbledon) ja jõudis mõlemas poolfinaali. Suvel selgus, et ta oli naasnud liiga vara ning põlv vajas veel taastusravi. Kõige kurvemaks tegi Federeri meele sunnitud loobumine olümpiamängudest. „Arstid soovitasid, et kui ma tahan veel mõne aasta tuuril mängida, tuleb rehabilitatsiooniperioodi pikendada,“ ütles Federer juuli lõpus. „Masendav on jätta hooaeg pooleli, ent samas aitas praegune vigastus mul mõista, kui õnnelik sportlane olen ma olnud, et kogu karjääri vältel suutsin seni suuremaid vigastusi vältida.“ Federer kinnitas, et motivatsioonipuudust ta ei tunne ning paneb kogu energia sellesse, et tulla 2017. aastal tagasi tugevamana ning näidata kõigile ründavat tennist. Maailma edetabelis on Federer langenud 16. kohale, mis on tema viimase 15 aasta madalaim (viimati oli Federeril halvem edetabelikoht 2001. aasta mais). Pole põhjust mitte uskuda, et Federer ei võiks edetabelis uuesti tõusta. 2014. aastal oli ta kerge mõõna järel langenud kaheksandaks, kuid kerkis siis seitsme kuuga teiseks. Vigastuspausile läks Federer maailma edetabeli kolmanda numbrina. Usku Federeri pole kaotanud ka mitmed tema pikaajalised sponsorid, nagu näiteks Jura, kellega on hetkel kehtiv leping kuni 2020. aastani. tekst/ajakiri Tennis foto/Scanpix
T š e hhi m a a n a i s k o n d k a i t s e s t ii t l i t Kaks nädalat enne Davise karikafinaali lõppes naiskondade FedCupi finaal Strasbourgis täiesti analoogiliselt: kodutiim Prantsusmaa juhtis 2:1, aga kaotas 2:3 Tšehhimaale. Tšehhitarid on nüüd võitnud FedCupi kolm aastat järjest ning kui lisada ka 2011. ja 2012. aasta esikoht, siis viis korda viimasest kuuest. FedCupil mängitakse traditsiooniliselt viimasena paarismäng, kus Karolina Pliskova ja Barbora Strycova võitsid Caroline Garcia ja Kristina Mladenovici 7:5, 7:5. Üksikmängudest oli dramaatilisim matši esimene kohtumine, kus Pliskova mängis mitu korda eduseisu maha, aga võitis Mladenovici 6:3, 4:6, 16:14. Nii ei olnud prantslannadele kasu Garcia hiilgemängust, ta alistas nii Pliskova kui ka Petra Kvitova. Pärast kaotust otsustas Prantsusmaa naiskonna kapten Amelie Mauresmo tagasi astuda, kuid selle üks põhjuseid on ka tema teise lapse sünd järgmise aasta aprillis. tekst/ajakiri Tennis foto/Scanpix
Mi x t u u r i l s e l g u s i d v õ i tj a d Harrastustennisistide segapaarismängu turniirisarja Mixtuur on peetud alates 2003. aastast. Tänavu selgusid võitjad pärast oktoobri lõpus Pärnus peetud viiendat etappi. Esimesed neli turniiri toimusid Tallinnas, Viljandis, Haapsalus ja Tartus. Ülekaalukaim esikoht saavutati Hõbe Liigas, kus Nelli Sepp – Kuldar Lääne võitsid neli turniiri, kaasa arvatud Pärnus. Nad teenisid kokku 300 punkti ehk maksimumi. Kuld Liigas läks esikoht paarile, kes Pärnus ei võistelnudki – Kadri Vare ja Allan Valgerist olid juba varem teeninud vajalikud punktid. Pärnus võitsid Maria Hallik – Priit Saluri, kes sellega kerkisid jagama 3.-4. kohta. Plaatina Liigas oli turniiridel vähem osavõitjaid, enamik paare tegi kaasa vaid ühel või kahel etapil. Pärnus võidutsesid Tiina ja Kristjan Pakk, kuid sealt teenitud 75 punkti olid nende ainsad. Esikoht läks Helen Tällile ja Säm Ulpile. Mixtuur 2016 esikolmikud kokkuvõttes: Hõbe Liiga. 1. Nelli Sepp – Kuldar Lääne 300 punkti, 2. Marelle Saar – Innar Mäesalu 185, 3. Ave Pettai – Mark Braschinsky 165. Kuld Liiga. 1. Kadri Vare – Allan Valgerist 245, 2. Eva Mägi – Jüri Pertmann 155, 3.-4. Merli Aksen – Marko Kaldvee ja Maria Hallik – Priit Saluri 115. Plaatina Liiga. 1. Helen Tälli – Säm Ulp 160, 2. Karin Küttis – Jaan Rosental 155, 3. Helen Lill – Marek Jürna 150. tekst/ajakiri Tennis
TALV 2016
9
p e rs o o n
tekst/Jaan Jürine fotod/Scanpix
Andy II
pääses troonile Andy I peaks siis olema ameeriklane Andy Roddick, kes on võitnud elus ühe slämmiturniiri ja olnud ka maailma esireket (2003). Andy I hiilgas võimsa serviga (249 km/h, praegune tippmark on 263,3 km/h austraallase Sam Grothi nimel), kuid puudujääke oli Roddicku mängus ilmselt rohkem. Olgu miinuseid rohkem, kuulub Roddick siiski pooleldi suurte hulka.
A
ndy II ehk Andy Murray on maailma tennises värskeim edetabelijuht. Selle aastanumbri sees ta oma kõrget kohta loovutama ei pea, sest tippturniiridega – vähemalt sellistega, mis ATP paremusreas pilti muudaksid – on vahe sees. Selle tõsiasja suhtes avaldas Murray ATP Toursi finaalturniiri ajal ja järel siirast rõõmu. Londonis kohal olnud kaheksa suure meistri seas nägi Murray välja nagu haavatud sõjamees. See oli tema õigus: maailma esinumbriks ei tõusta ilma ohvriteta. Samas, aasta 2016 andis Murrayle ka palju vastu. Aasta teisel poolel on šotlane võidumees. Võitis Wimbledoni ja US Openi, võitis olümpiaturniiri ja ATP finaalturniiri, tõusis meeste liidermängijaks ning sai isaks. Aga siiski, võrdlus Roddickiga on omal kohal. Ameeriklane on tipptennises ühepäevaliblikas, sama kuri saatus võib tabada ka Murrayd. Ta on 29-aastane, see tähendab eas, kus ta mäng võib areneda pigem kogemuste lisandumise teel, vähem meisterlik-
10
kuse poolest. Murray on eas, kus meistrid on vigastuste suhtes eriti tundlikud.
kuks. Kolmanda, Djokoviciga, kellest Murray on kahe nädala võrra vanem, konkurents jätkub. Meie kõigi rõõmuks.
Londonis kohal olnud kaheksa suure meistri seas nägi Murray välja nagu haavatud sõjamees. See oli tema õigus: maailma esinumbriks ei tõusta ilma ohvriteta. Aga meie tennnisesõbrad on selle eest, et meil on imetleda uus meister, saatusele tänulik. See teeb asjad tennise tipus huvitavamaks. Üle kolme aasta troonil viibinud Novak Djokovic hakkaski nagu ära tüütama – mõtleme seda küll ülekantud tähenduses. Mõne aasta tagusest suurest nelikust on nüüd ka viimane jõudnud esireketi nimetuseni. Varem jõudsid sihile Roger Federer, Rafael Nadal ja Novak Djokovic. Need meistrid said küpseks pisut varem, kõigi nende vastu on Murrayl ka negatiivne skoor: Federeriga 11-14, Nadaliga 7-17, Djokoviciga 11-24. Neist kaks esimest on kimpus vigastustega, mõlema hooaeg jäi pooli-
„See oli midagi väga erilist, mängida sellises matšis Novaki vastu. Olen tema vastu varem slämmiturniiridel ja olümpiafinaalis mänginud, kuid see võit oli ülimalt meeldiv ja ma olen väga õnnelik, et lõpetan aasta esinumbrina. See on väga eriline. Ma ei oleks seda osanud oodata, “ sõnas õnnelik britt võidu järel Londonis ATP finaalturniiril.
Šotl ane Oma karjääri alguses tuli Murrayl kokku puutuda kargelt alavääristava suhtumisega. Õige inglase silmis polnud Murray ju muud kui elukutseline tennisist. Pealegi šotlane. Suurbritannia esireketiks tõusis Murray alles 27-aastawww.ajakiritennis.ee
per soon
selt, enne teda olid Briti saarte säravamad mängijad Tim Henman ja Greg Rusedski. Murray jõudis oma aja ära oodata. Tema silmapaistvamateks omadusteks peetaksegi kannatlikkust ja šotlaslikku visadust. Nüüd tuleb Murrayl kokku puutuda rolli muutumisega. Oma õnnitluses Murrayle märkis maailma esikäsi snuukeris Mark Selby, et kui seni oli Murray jahimees, siis nüüd on ta ise kütitava osas – igaüks himustab liidri nahka! Ja kaasmaalane Selby lisas, et teda ennast häiris uus roll segavalt palju. Täna on Murray positsioon Briti ühiskonnas muutunud. Šotlasest on saanud väärikas ja lugupeetud härrasmees, kes pole õnneks kaotanud oma huumorimeelt. Aastaid tagasi küsiti Murraylt, kumb ta siis lõpuks on, kas šotlane või britt? „See sõltub sellest, kas ma võidan või kaotan,“ kostis Murray külma rahuga. Aastapäevad tagasi nurisesid ausameelsed britid, kui kaua talub Murray oma treenerina Amelie Mauresmo'd. See daam oli küll omaaegne naiste maailma esireket, kuid prantslanna ja (sosistati) vähemuse esindaja.
Väidetavalt on Andy Murray edu üheks aluseks hea füüsiline ettevalmistus. Seda näema ka fotol.
Tänavu läksid Murray ja Mauresmo teeb lahku. Ja Murrayst sai mõne kuuga esireket. Tõde näib olevat siiski vastupidine ja šotlase kiires tõusus ametiredeli tippu on kindlasti oma teened ka Mauresmol. Murray poolt vaadatuna oli Mauresmost talle pigem kasu kui kahju... Murrayl on olnud palju treenereid. Tema praegune juhendaja on Jamie Delgado, üheksa eelmist olid Leon Smith, Pato Alvarez, Mark Petchey. Brad Gilbert, Miles Maclagan, Alex Corretja, Ivan Lendl, Amelie Mauresmo ja Jonas Björkman. Ja kõige esimene, kes siin mainimata, oli ta oma ema Judy.
KVALITEET. DISAIN. VASTUPIDAVUS. RS TENNIS pallid, keeled ja gripid on müügil kõigis suuremates tennisekeskustes üle Eesti.
RS Tennis tooteid müüvad Eestis: TALLINNAS: Tere Tennisekeskus ja Audentese Tennisehall Tallink Tennisekeskus Rocca al Mare Tennisekeskus Kadrioru Tennisekeskus Tabasalu Tennisekeskus Laagri Tennisekeskus TALV 2016
TARTUS: Tähtvere Tennisekeskus
SAAREMAAL: GoSpa Hotell
PÄRNUS: Pärnu Tennisekeskus
INTERNETIS: www.tennisest.ee www.topstop.ee
Maaletooja: Kollane Pall, markko.sojonen@icloud.com, 514 8799
kollanepall 11 kollane_pall
12
www.ajakiritennis.ee
E es ti t en n is e liit
Alexela Mastersi 2016 võitjad on Kenneth Raisma ja Maria Lota Kaul.
Alexela Mastersi võitsid
Maria Lota Kaul ja Kenneth Raisma tekst/Külli Värnik fotod/Igor Pissarev
17.-19. novembril toimus Tere Tennisekeskuses aastalõputurniir Alexela Masters. Kuigi paljud meie tipud olid teiste võistlustega hõivatud või kimpus tervisehädadega, said huvilised nautida head tennist.
M
eestest olid seekord võistlustules Kenneth Raisma, Oskar Lusti, Kristjan Tamm, Karl Kiur Saar, Martin Randpere, Anton Pavlov, Daniil Glinka ja Taavi Himmist ning naistest Maria Lota Kaul, Polina Tšernjak, Liina Suurvarik ja Tuule Tani. Meeste poolfinaalidesse jõudsid ühest alagrupist Kenneth Raisma ja väga head mängu näidanud Daniil Glinka ning teisest Kristjan Tamm ja eelmisel aastal mastersi võitnud Anton Pavlov. Raisma võitis Pavlovit 6:2, 6:1 ja Tamm Glinkat 6:4, 6:4. Raisma ja Tamme vaheline finaalmatš lõppes tulemusega 7:6(3), 6:4 Raisma kasuks.
TALV 2016
M a r i a L o ta K a u l pa n i a a s ta l e i l u s a p u n k t i Naistest oli võitmatu Maria Lota Kaul, kes alistas Liina Suurvariku 6:2, 6:1, Polina Tšernjaki 7:5, 6:1 ja Tuule Tani 7:5, 6:3. Teiseks tuli Suurvarik ja kolmandaks Tšernjak. „Võistlused oleksid pingelisemad, kui ikkagi meie kõik parimad mängiks kaasa,“ arvas Kauli treener Silver Karjus. „Maria Lota mängis hästi ja Mastersi võiduga võib meile väärika ning igati õnnestunud hooaja lõppenuks kuulutada,“ lisas ta. Kaul võitis tänavu teist korda Eesti meistrivõistlused, teenis oma
esimese WTA punkti ja pärjati omavanuste seas aasta noortennisisti tiitliga. „Oleme alles poolel teel ning usun, et hoog veel niipea ei rauge. Kindlasti saab alati paremini, aga seda proovime juba uuel 2017 hooajal.“
Eesti esireke tid korraga vä l j a k u l Turniiri raames peeti maha ka üks segapaarismängu lahing, kus ühel pool võrku olid Anett Kontaveit ja Kenneth Raisma ning teisel pool Maria Lota Kaul ja Jürgen Zopp. Mängiti üks profisett. Kohaletulnud publikule toimus ennustusvõistlus, mille auhinnaks oli kaks piletit Roland Garrose
13
E e s ti te nn is e l i i t
turniirile. Huvilised said näha vaatemängulist tennist. Pinge, kumb paaridest võidab ja kelle ennustus õige on, püsis mängu lõpuni. Kontaveit ja Raisma võitsid kiires lõppmängus. Kaul ja Zopp suutsid päästa kaheksa matšpalli.
N o o r t e a a s ta l õ p u t u r nii r i l särasid Sa ar ja Mändma Samal ajal toimus ka noorte aastalõputurniir, kus võisteldi neljas vanuserühmas. Kuni 12aastaste seas võitis tüdrukutest Aurelia Riga, kes alistas finaalis Elisabeth Iila. Kolmanda koha võitis Liisa Varul. Sama vanade poiste konkurentsis oli parim Andreas Sillaste, kes sai finaalis jagu Hendrik Katmukist. Katmuk pidi finaali jõudmiseks võitma Markus Kristofer Siniveed ja poolfinaalis Richard Martell Eeki. Teine poolfinalist oli Oleg Molotkov, kes hiljem kolmanda koha mängus võitis Eeki geimigi loovutamata. Kaks aastat vanemate tüdrukute võistluse võitis Mirjam Kits. Tema teekond finaali oli pingeline, esimeses ringis võitis ta Sofia Marlene Haugi otsustavas setis, poolfinaalis sai ta Polina Ramenskajast jagu tulemusega 7:6(6), 7:5 ning finaalis aasta nooremast Anet Angelika Koskelist tulemusega 7:6(6), 2:6, 6:3. Kolmanda koha mängu võitis Ramenskaja Annette Klettenbergi. 14aastaste poiste seas võitis Oskar Erik Hakonen, kes finaalis oli parem Gregory Torimist. Kolmanda koha pälvis Hugo Kristianson. 16aastaste neidude konkurenstis võitis 13aastane Gerda Reinaru, teiseks tuli Gendra Raag, kolmandaks Ann Maria Muuli ja esimesena jäi medalita Eleriin Luuk. Noormeeste finaalis võitis Frederick Karma Kevin Suvi, kolmanda koha mängus võitis Marcus Kevin Rõuk Aare Bedrican Özmeni otsustava seti kiires lõppmängus. Kõige vanemas vanuserühmas (kuni 18) sai võidu 14aastane Katriin Saar, kes finaalis võitis eakaaslast Lissi Kubret. Poolfinaaliga leppisid Loora Kaljaste ja Yvonne Pärn, kusjuures mõlemad pidid esimeses ringis mängima oma õe vastu. Kolmanda koha kohtumises jäi peale Pärn. Noormeeste seas oli võitmatu 14aastane Alexander Georg Mändma, kes tasavägises finaalis võitis kuni 16aastaste seas võitnud Frederick Karma kaksikvenda Kristopheri. Ka poolfinaalis läks tal Johannes Seemani võitmiseks vaja otsustavat setti. Karma alistas teises poolfinaalis Carl Bret Parko, kes kolmanda koha mängus alistas Seemani.
14
Eesti tennisestaaride segapaarismängus võitsid Kenneth Raisma ja Anett Kontaveit napilt Jürgen Zoppi ja Maria Lota Kauli.
Ratastoolitennises tuli võitjaks Viljar Villiste (pildil keskel) Urmo Voogla ja Mait Mätase ees.
Noorte Mastersi võitjad Alexander Georg Mändma ja Katriin Saar.
www.ajakiritennis.ee
KRUIIS STOCKHOLMI
17 €
*
AL.
/REISIJA
* Eeldusel, et kajutis on 4 reisijat.
KRUIISIL MUUTU HELLAKS
TALV 2016
www.tallink.ee/muutu
15
E e s ti te nn is e l i i t
Kenneth Raisma võitis Tartus Paf Openil karjääri esimese meesteturniiri.
Kenneth
Raisma tegi Paf Openil ajalugu tekst/Külli Värnik fotod/Margus Ansu/Scanpix, ETL
24. oktoobrist 12. novembrini toimus Eestis kolmas rahvusvaheline tenniseturniiride sari Paf Open. Nagu traditsiooniks saanud, toimusid võistlused kolmel järjestikusel nädalal kolmes erinevas linnas: Tartus, Tallinnas ja Pärnus.
K o d u n e t u r nii r a i ta b AT P e d e ta b e l i s s e p ü r g i mi s e l „ITF Future turniiride korraldamine on Eestile väga vajalik,“ ütles Riho Kallus tenniseliidust enne Tartu turniiri algust. „Korraldajatena saame oma mängijatele anda wild card´e ja see on suurepärane võimalus meie tippudel ATP punkte teenida ning hea platvorm meie noortele tennisistidele ATP edetabelisse saamisel,“ lisas ta.
16
Kolm nädalat kestnud Paf Open turneed võib lugeda eestlastele igati kordaläinuks. Kenneth Raisma teenis kolme turniiriga 25 ATP punkti (18+1+6) ja ta tegi ATP edetabelis korraliku tõusu. Vladimir Ivanov kogus 22 ATP punkti (10+2+10). Mattias Siimar, Karl Kiur Saar, Kristjan Tamm ja Oskar Lusti teenisid Tartus vajalikud ATP punktid, kusjuures 20aastane Saar pääses sellega esimest korda ATP edetabelisse.
Ta r t u Pa f Op e ni v õ i t i s k o d u l i n l a s t e r õ õ mu k s R a i s m a Tulemustelt oli eestlastele kõige edukam Tartu Paf Open. Finaalis sai näha kahe Eesti tennisisti – Vladimir www.ajakiritennis.ee
E es ti Tenn ise liit
Ivanovi ja Kenneth Raisma – duelli. Võitis Raisma. See oli tema karjääri esimene meesteturniiri võit üksikmängus ja eriti rõõmustav oli seik, et see juhtus just 18aastase tennisisti kodulinnas. «Kenneth võitis elu esimese meeste Futures turniiri ja püstitas ühtlasi väikese ajaloolise rekordi,» täpsustas Riho Kallus. «Ükski Eesti tennisemängija pole nii noorelt sellist turniiri võitnud ja nüüd ta on üldse neljas meestennisist Eestis, kes on sellega hakkama saanud lisaks Vladimir Ivanovile, Jürgen Zoppile ja Jaak Põldmale.“
K aia K anepi proovis t u r ni i r i d i r e k t o r i a me t i t Tallinna Paf Open toimus vastavatud Laagri tennisekeskuses. „Rahvusvahelise turniiriga on hea tutvustada uut tennisekeskust. Seda nii pealtvaatajatele kui ka turniiride korraldajatele,“ ütles Kallus. „Laagri keskuse juhtfiguurid on tuntud tennisespetsialistid, nende seas Oskar Saarne ja Jürgen Zopp, kes saavad oma kogemustega panustada turniiri korraldamisse.“ Tallinna Paf Openi turniiridirektoriks oli Kaia Kanepi. „Sain näha turniiri korraldamist teiselt poolt ja see oli väga põnev,“ ütles ta. „Võistlustel olen varem olnud ainult osalejana. Ma tean, mida sportlane turniiride korraldusest ootab ja sain seda kogemust nüüd kasutada. Kui kunagi peaksin tennisemänguga lõpparve tegema, siis sellist ametit võiksin teinekordki pidada,“ arvas Eesti läbi aegade parim tennisist. Laagri tennisekeskuses toimunud Paf Openil oli parimas hoos hollandlane Niels Lootsma, kes võitis tiitli nii paaris- kui üksikmängus. Ka temale oli see elu esimene turniirivõit üksikmängus. Eestlastele on Lootsma tuttav möödunud aasta Paf Openilt, kui nad Kenneth Raismaga nii Tallinnas kui Pärnus paarismängu võitsid. Tänavu oli paarismängus tema paariliseks kaasmaalane Botic van de Zandschulp, kes Laagris piirdus üksikmängus poolfinaaliga, kuid Pärnus alistas finaalis Vladimir Ivanovi.
Pä r n u Pa f O p e n pa ni turneele ilusa punk ti Korraldusliku poole pealt võiks esile tõsta Pärnu turniiri. „Pärnus on palju tennisepublikut ja rahvas käib väga TALV 2016
Vladimir Ivanov näitas ühtlast taset kõigil kolmel turniiril.
Paf Open oli edukas Hollandi paarile Niels Lootsma ja Botic Van de Zandschulp. Tallinnas võitsid nad paarismängus ja Lootsma üksikmängus, Van de Zandschulp oli võitmatu Pärnus.
aktiivselt vaatamas. Turniiridirektor Tiina Post on äärmiselt professionaalne turniiride korraldaja,» kiitis Riho Kallus. Tennisepublik ei pidanud meie tennisetippudes pettuma, sest ka Pärnu finaalis sai kaasa elada kodumängijale Vladimir Ivanovile. Samuti jõudsid paarismängus Ivanov ja Raisma finaali, aga Raisma vigastus sundis neid andma loobumisvõidu. Paf Open toimub ka aasta pärast ja ikka kolmel järjestikusel nädalal kolmes erinevas linnas.
17
E e s ti Te nn is e l i i t
Noored ja vanad, harrastajad ja tipud pidutsesid tennisepeol tekst/Külli Värnik fotod/Igor Pissarev
19. novembril toimus Tallink Conference & Spa hotellis Eesti Tennise Liidu aastalõpupidu ja auhinnagala. Aasta parimateks tennisistideks kuulutati meie esireketid Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp.
K
enneth Raisma viis koju kaks kristallist tennisepalli, sest võitis noortennisisti tiitli ja tema Wimbledoni võit osutus aasta teoks. Raisma treener Andres Kuhi sai parima treeneri auhinna. Kahe auhinna saajaid oli veel. Alar Milk sai meesseeniori tiitli ja teenete eest ratastoolitennise edendamisel. Liina Suurvarik võitis naisseeniori karika ja tema juhitav Airoki tennisekeskus tunnistati parimaks regionaalse tennise arendajaks. Martin Karis tunnistati parimaks lastetreeneriks ja MK tennisekool parimaks tennisekooliks. Tenniseklubi Pallas on aasta parim tenniseklubi ja nende korraldatud Elisa Open parim tenniseturniir. Noortennisistidest said kristallist tennisepallid Aurelia Riga (T12), Markus Kristofer Sinivee (P12), Carol Plakk (T14), Alexander Georg Mändma (P14), Maria Lota Kaul (T16), Robin Erik Parts (P16), Valeria Gorlatš (T18) ja Kenneth Raisma (P18). Aasta parimaks taristuks kuulutati Rakvere tennisehall ja parimad liivaväljakud olid sel aastal Aivar Loose hooldatud Kadrioru Tennisekeskuses. Aasta fair play tunnustuse pälvis Vladimir Ivanov. Aasta meediakajastuse auhinna sai Delfi TV. Esimest aastat andis TC Reval Ladies välja eripreemia „Nähtamatu“. Sel aastal said auhinna naiste liigatennise eestvedajad Marina Hundt ja Li Remmelg. „Me tegelikult märkame küll, kuidas te suure hoole ja armastusega tennisemängu vastu meid enam kui 13 aasta vältel mängima julgustanud ja oodanud olete,“ öeldi auhinda üle andes. Auhinnatseremoonia lõppedes tegi tenniserahvas õhtujuhi Andres Tormi juhendamisel viimasel ajal kuulsust kogunud mannekeeni väljakutse. Tantsumuusikat mängis Kristjan Kasearu ja hilisõhtul keerutasid plaate DJ Sten Erik Soo ja Klaus Vändre.
18
Aasta parimad said auhindadeks kristallist tennisepallid.
Aasta parim naistennisist Anett Kontaveiti autasustasid Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ja EOK asepresident Tõnu Tõniste.
www.ajakiritennis.ee
E es ti Ten n ise liit
Kumb on parem? Kenneth Raisma võitis küll kaks auhinda – aasta noortennisist ja aasta tegu, kuid aasta meestennisisti tiitli pälvis Jürgen Zopp.
ELL esindaja Taavi Ojala andis kõige noorema vanuserühma noortennisist Markus Kristofer Siniveele üle kristallpalli.
Aurelia Riga valiti noorimate ehk U12 klassi tüdrukute parimaks. Järgmisel päeval tõestas ta valiku õigsust võiduga Mastersil.
Alexander Georg Mändma kuulutati parimaks 14aastaste poiste arvestuses.
Maria Lota Kaul võib aasta lugeda kordaläinuks. Eesti täiskasvanute meistritiitlile ja Mastersi võidule sai ta noortennisisti auhinna kuni 16aastaste seas.
Alar Milgile jääb see õhtu kauaks meelde: lisaks aasta meesseeniori tiitlile sai ta auhinna tennisealaste teenete eest ratastoolitennise arendamisel.
TALV 2016
14aastane Carol Plakk on juba neli korda tunnistatud oma vanuserühma parimaks noortennisistiks.
19
te nn is e l i i t E e s ti Te
Aasta treener Andres Kuhi koos oma õpilaste Kenneth Raisma ja Daniil Glinkaga.
Tenniseklubi Pallas on aasta parim tenniseklubi ja nende korraldatud Elisa Open parim tenniseturniir.
TC Reval Ladies auhind „Nähtamatu“ läks tänavu liigatennise eestvedajatele Marina Hundtile ja Li Remmelgale. Auhinna andsid üle Kaire Roose ja Jaanika Ots.
Tennisepeo korraldustiim: õhtujuht Andres Torm, Kerttu Keeroja Tallinkist ja Külli Värnik tenniseliidust.
Uhke tordi lõikasid lahti Eesti esireketid.
Liina Suurvarik ja Piret Ilves on ka õhtutualetid paarismängu partneritena sarnased valinud.
20
Õhtujuht Andres Tormi juhendamisel osales tenniserahvas mannekeeni väljakutses.
www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
21
E e s ti te nn is e l i i t
Tenniselapsed lustisid Tallinki kruiisilaeval tekst/Külli Värnik fotod/ETL
26. novembril toimus Tallinki kruiisilaeval Victoria tenniselaste aastalõpupidu.
P
eost võtsid osa ka meie esireketid Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp, kes jagasid soovijatele autogramme ja tegid ühispilte. Lõbusaid seltskondlikke mänge viis läbi õhtujuht Tibu. Põnevad võistlused ja humoorikad naljad hoidsid laste tuju kõrgel. Tennisemängudele vahepalaks esines mustkunstnik, kelle trikid tuvide ja küülikuga jäävad veel kauaks meelde. Vanema rühma lastele korraldati laevas fotojaht. Võistkonnad pidid laevast üles leidma fotodel olevad elemendid ja selle taustal endast pilti tegema. Lustlikku võistlust jagus pooleks tunniks. Kõik lapsed, kes olid hooaja jooksul viis korda võistlemas käinud ja tähekesi kogunud, said endale võistleja särgid. Peo lõpuks toodi lavale kaks uhket
Palju õnne võitjatele ja ilusat uut hooaega kõigile!
torti. Enne maiustamist toimus aga suur loosimine. Rikkalikul auhinnalaual olid tenniseliidu kalendrid, verivärsked Andy Murray raamatud, Tallinki veekeskuse pääsmed, ajakirja Tennis aastatellimused, tennisemütsid ning Roland Garros ja Australian Openi meened. Viis õnnelikku, kes oma tooli alt loosi leidsid, pääsesid pärast pidu kaptenisillale. Peaauhinna – kaks piletit Roland Garrose turniirile – võitis Ruta Marija Aploka.
Anett ja Jürgen said kaasalöömise eest esimese tähe.
Jürgen Zopp ja Anett Kontaveit jagasid huvilistele autogramme ja tegid pilte.
22
www.ajakiritennis.ee
E es ti t enn is e liit
Lapsed jälgisid huviga, mida Anett ja Jürgen laval teevad.
Rikkalik loosiauhinnalaud tühjenes kiiresti.
Lapsed said koos tennisetähtedega lustida.
Tibu pani meie tennisetähed omavahel võistlema.
Vahepalana esines mustkunstnik.
Peomeeleolu aitasid luua Tibu ja pallid.
Suuremad lapsed käisid laevas fotojahil, võitjad said auhinnaks veekeskuse pääsmed.
Tibu korraldas võistlusi, kus pandi proovile laste täpsus, kiirus ja tasakaal.
TALV 2016
Peo lõpus said lapsed maiustada tordiga.
23
E e s ti Te nn is
Eesti naistennisistide kõigi aegade
TOP 20
Kui tänavuses suvenumbris pakkusime välja Eesti meestennisistide kõigi aegade TOP20 nimekirja, siis aasta viimases Tennises on järjestus sarnasel viisil paika pandud ka Eesti tennise ajaloo parimatest naismängijatest. tekst/Ants Põldoja fotod/Lembit Peegel, Scanpix
E
kspertidena on taas kaasatud treener Harri Neppi ja tenniseajaloolane Jaak Ulman. Jah, ilmselt paneks veel kümmekonna tenniseinimese kaasamine järjestuse peenemalt paika, kuid vaevalt see muudaks üle ühe-kahe koha. Niikuinii on erinevate ajajär-
1.
kude mängijate edetabeli koostamine subjektiivne. Juba meeste edetabeli mõned järelkajad näitasid, et kõik ei mõtle ühtmoodi. Kui rääkida tüüpilisest, siis vanema põlve asjatundjad eelistavad pigem omaaegseid mängijaid, aga nooremad paneksid praegused
Kaia Kanepi
Ei vaja põhjendusi ega kommentaare. Sellega on kõik öeldud.
tipud kõrgemale. Ometi ei taha paljud ise tabelit koostada, sest ei pea ennast piisavalt pädevaks või arvavad, et niisugusel kujul järjestust poleks vajagi paika panna. Kuid lõpetame poleemika ja asume Eesti parimaid naistennisiste järjestama, lisatud asjaosaliste selgitused.
2. Tiiu
KiviParmas Neppi: „NSV Liidu meistritiitel ja head rahvusvahelised tagajärjed määrasid teise koha. Ta ei saanud palju välismaal mängida, aga tasemelt olnuks kindlasti maailma TOP100 ja seda mitte ainult ühel hooajal.“
Maria Lota Kaul
3. Anett
Kontaveit Nii ajakiri Tennis kui ka Neppi pakkusid Kontaveidi Maret Anist ettepoole. Põhjus mõlemal sama: rohkem võite tugevate mängijate üle, paremad tulemused WTA turniiridel. Neppi: „Ani saavutas suurema osa punktidest nõrgematel turniiridel.“
24 24
www.ajakiritennis.ee
E es ti Te n n is
4.
Tiiu SoomeNeiland
Jaak Ulmani hinnangul olnuks ka Tiiu Soome-Neiland Kontaveidist ja Anist ees. Ulman põhjendab 2.-5. kohta nii: „Panin siiski kaks Tiiut 2.-3. kohale, kuigi Ani ja Kontaveidi tulemusi nende omadega üks-ühele võrrelda ei saa. Mängisin pisut seda „oleks-mängu“. Arutlesin nii, et kui NL (oh õudust!) poleks kokku varisenud, kas Maret ja Anet oleksid võinud tulla kuuendiku maailma meistriks? Kahtlen selles. Aga kui Tiiud oleksid omal ajal saanud nii vabalt nagu tänased tähed osaleda rahvusvahelistel võistlustel, kas nad oleksid siis saavutanud paremaid tulemusi, kui neil on ette näidata? Usun, et oleksid küll.“
9.-10. Margit Rüütel 9.-10. Elena Komarova-Lapimaa
Kaks naist said täiesti võrdsed kohapunktid. Siingi oli raske kedagi eelistada, sest taas ju tegu erinevate ajastute mängijatega. Ulman eelistas Rüütlit: „Ta esines hästi väiksematel rahvusvahelistel turniiridel ja aitas Eestit FedCupil. Loevad ka tema neli Eesti meistritiitlit üksikmängus.“ Neppi asetas Lapimaa napilt Rüütli ette: „Ta ei olnud NSV Liidu edetabelis väga kõrgel, aga stabiilselt heal kohal pikka aega.“ Ajakiri Tennis: „Rüütlit oli kuhugi eelmise sajandi mängijate vahele väga keeruline paigutada.“
11. Helen Holter
Neppi oleks Holteri kõrgemale paigutanud. „Talle jäi ette muutuste ajajärk ja NSV Liidu lagunemine. Sai liiga vähe välismaal mängida ja ennast tõestada, kuid seitse Eesti meistritiitlit räägivad enda eest.“
12. Talvi Väli-Märja
Mõnel hooajal oli Velve Tammega võrdne, kuid paigutusel sai otsustavaks teistega võrreldes lühem karjäär.
13. Veera Nõmmik
Neppi: „Kui pole tema mängu näinud, ei oska midagi arvata. Et ta mõnel rahvusvahelisel turniiril sai häid kaotusi tugevatelt mängijatelt, see eriti ei loe.“ Enam-vähem sama ütleb Ulman: „Nõmmiku kohta Eesti naiste tennises on väga raske hinnata. Kui Eesti lahtistel osalesid kõvad sakslannad, siis tal finaali asja polnud.“ Ajakiri Tennis: „Nõmmik võiks ikkagi kuuluda Eesti esikümnesse, sest valitses terve kümnendi. Võrdlus rahvusvahelise tasemega on aga keeruline.“
5.
Maret Ani
6.
Liidia Sinkevitš-Nurme
Tema kohta on öeldud ka varasemates kommentaarides. Ulman pakkus ta kõrgema edetabelikoha alusel Kontaveidist ette.
Ulman ja ajakiri Tennis pakkusid Sinkevitš-Nurmele kuuendat kohta, mille ta tänu sellele teeniski. Ulman: „Ta võitis mitmeid tugevaid turniire NSV Liidus ja ka välismaal.“ Ajakiri Tennis: „Määravaks sai eelkõige stabiilsus – püsis üle kümne aasta Eesti kahe-kolme parema seas.“ Neppi: „Sinkevitši võit Moskva rahvusvahelisel siseturniiril võrdub umbes nõrga WTA turniiri esikohaga.“
7.
Maria Kull-Aimre
Neppi arvates oli mänguvõimetelt väärt kuuendat kohta, paraku saavutas parimad tulemused noorteklassis. Ulman: „NSV Liidu sisemeistri tiitel on kindlasti väärt saavutus.“
8.
Velve Kaaman-Tamm
Kohad 8.-12. kujunesid suhteliselt tasavägisteks. Ulman tõi välja, et Tamm kuulus viis aastat NSV Liidu esikümnesse ning olnuks selles arvestuses möödunud sajandi Eesti naismängijaist neljas. Neppi: „Tugev tulemus Moskva rahvusvaheliselt turniirilt ja üleliidulised medalid.“ TALV 2016
14. Kaja Kõnd 15. Piret Kallas-Ilves 16. Katrin Alvin 17. Inna Häling-Loit 18. Eva Kärmas 19. Helgi Ustav 20. Maria Lota Kaul
Kommentaariks 14.-20. kohale. Kallas-Ilvese puhul otsustas hulk Eesti meistritiitleid ning sportlik pikaealisus, Alvin (praegu Tammaru) ja Kõnd olid valitsejad 1980ndatel aastate teatud perioodil. Inna Häling-Loit sai kõrgema koha eelkõige Ulmani paigutuse tõttu, kuid Neppi eelistanuks Kärmast: „Võites Eesti meistritiitli, alistas ta nii Kivi kui ka Soome. Kärmas jäi hea mängijana lihtsalt liiga kõvade rivaalide varju.“ Kaul pääses viimasena edetabelisse tänu Neppi 18. kohale. „Minu arust on tema kaks meistritiitlit ja hea mäng neid saavutades juba praegu väärt TOP20 kohta.“ Kui ajakiri Tennis oleks ka Ida Lellepi (Eesti mitmekordne meister 1940ndate lõpus) TOP20 sekka paigutanud, siis Neppi ja Ulman arvasid, et tollal oli Eesti üldine tase liiga madal ning need kullad loevad vähe.
25
Espressomasina vahetuskuud Vahetame. Vana meile, uus Sulle.
Too oma vana kohvimasin meile ja saad uue täisautomaatse JURA espressomasina vähemalt 15% soodsamalt!* *Täpse allahindlussumma määrab kampaanias osalev edasimüüja. Kampaania kestvus 21.11.2016 - 31.01.2017 järgmiste JURA edasimüüjate juures:
26
www.ajakiritennis.ee
Kohvinauding -
värskelt jahvatatud, mitte kapslis.
Roger Federer Innustav eeskuju, suure slämmi maailmarekordi hoidja, kõigi aegade parim tennisemängija – ja kohvisõber.
Parim espresso tänu impulss-tõmbeprotsessile (P.E.P.®). JURA E8 avaldab oma kohvijookide valikuga muljet ka kõige nõudlikumale kohvisõbrale nagu Roger Federer. Ühepuutefunktsiooniga täisautomaatne espressomasin valmistab kahtteist erinevat kohvijooki professionaalsete baristade standardite järgi. Masinal on täiusliku ristretto ja espresso valmistamiseks esmakordselt maailmas impulsstõmbeprotsess (P.E.P.®) ning TFT-ekraan muudab kasutamise lihtsaks ja mugavaks. Kõik juhtseadised paiknevad käepäraselt esipaneelil ja nutikas veesüsteem (I.W.S.®) tuvastab automaatselt filtri olemasolu. JURA – If you love coffee. www.jura.com TALV 2016
27
analü ü s
Asjatundjad ootavad
Anett Kontaveidi uut tõusu
Alustaksin sellest, et alljärgnevat artiklit ei tasu võtta negatiivselt või asjatu kurtmisena. Enamik tennisesõpru leiab, et Anett Kontaveit on mängutasemes lõppenud hooajal edasi arenenud. Paraku see ei kajastu edetabelikohas. Miks? tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix
„Usun, et läheb kaks-kolm aastat, siis kinnitab Anett kanda TOP50 seas.“ 2828
/M A RGUS U BA
www.ajakiritennis.ee
an alüüs
O
len vestelnud mitme spordisõbraga, kel võib-olla tennis polegi peamine huviala. Tavaliselt kuulen Kontaveidi kohta, et „ta mängib ju täitsa hästi“. See on öeldud omamoodi imestusega, sest eks iga tavavaataja võtab aluseks maailma edetabeli, mis justkui nii head mängu ei eeldaks. Kindlasti pole WTA (ka ATP) edetabelisüsteem vale, kuid enam-vähem adekvaatselt saab mängija tugevust hinnata vaid TOP
25-30 osas. Tagapool sõltub järjestus mitmetest erinevatest teguritest, kaasa arvatud õnnest või ebaõnnest.
Numbrid räägivad iseenda eest
Na g u k a n ä i t e k s s u u s a t a m i s e MK-sarjas, hinnatakse tennises väga kõrgelt turniirivõitu ja finaalikohta. Stabiilsus ei anna midagi – näiteks mängija, kes võidab hooajal kolm turniiri ja ülejäänud võistlustel langeb välja avaringis, on kindlasti eespool tennisistist, kes stabiilselt jõuab teise-kolmandasse ringi. Vaja on kas või paari turniiri, kus kõik õnnestuks... Enne spetsialistide analüüsi juurde minekut vaatame natuke numbreid. Kontaveit mängis tänavu 20 turniiri ning jõudis kahel korral poolfinaali (Monterreys ja Guangzhous) ning veel kahel WTA turniiril veerandfinaali. Kokku andsid need neli võistlust talle 340 punkti, mis on ainult natuke rohkem kui 2015. aastal ainuüksi US Openi kaheksandikfinaali pääsu eest teenitud summa. Mis aga kõige drastilisem: kõigil neljal edukal turniiril alistas Kontaveit võistluse käigus tugevamaid vastaseid, kui oli see mängija (vähemalt edetabeli põhjal), kellele ta lõpuks veerandTALV 2016
või poolfinaalis kaotas. Hea näide on Monterrey turniir. Seal alistas Anett aasta lõpus WTA finaalturniiri võitnud Dominika Cibulkova (tollal edetabeli 57.) ja Sara Errani (17.), aga kaotas Kirsten Flipkensile (73.). Või näiteks Nottinghami turniir, kus Kontaveit alistas Caroline Wozniacki (34.), aga ei saanud siis jagu Alison Riskest (89.). Head võidud andsid lootust, et tuleb vähemalt finaalikoht, aga ühtki turniiri lõpuni edukalt Kontaveit mängida ei suutnud. Ja veel: mängijatega, kes asuvad edetabelis vahetult Kontaveidi ees ehk kohtadel 51-100, kohtus eestlanna tänavu 18 korral ning tulemus oli 10 võitu ja 8 kaotust. Siia võib veel lisada FedCupi turniiril saadud võidu Ana Konjuhi üle ja siis on seis juba 11:8! Paraku asub meie esireket ikka TOP 100 hulgast väljas... Ebaõiglane? TOP50 mängijaid võitis Kontaveit tänavu neljal korral, kaks neist on juba eelmises lõigus mainitud. Ja muidugi ka suure slämmi turniiride loos: tõenäosus, et asetamata mängija läheb kõigil neljal turniiril kokku asetatud tennisistiga on 1/81 ehk ca 1,2%. Aga ometi nii tänavu Anettiga juhtus. Sealjuures olid Barbora Strycova (26.) Wimbledonis ja Jelena Vesnina (20.) US Openil mängu põhjal täiesti alistatavad ning Venus Williamsiga (11.) mängis Kontaveit Pariisis üsna võrdselt. Kõikide toodud tulemuste põhjal võiks järeldada, et tegemist on vähemalt maailma 60.-70. mängijaga. Kuid tegelikult alustab Anett uut aastat 109. positsioonilt. Üks halb asi on ikkagi ka. Konta-
veit on tänavu 14st tie-break'ist võitnud ainult 4. Kui lisada siis mõned eduseisust kaotatud mängud, siis võib tekkida ka õigustatud küsimus, kas pole midagi peas kinni? Igatahes tavaline spordisõber, kes võistlemise kõiki nüansse ei pruugi teada, teeb kohe sellise järelduse.
Vaimse poole taha edu ei jää
Peeter Lamp, kes on Kontaveiti tavaliselt Eestis treeninud, on kindel, et psühholoogia taha pole edu jäänud. „Võib-olla ainult aasta lõpus, kui juba oli näha, et edetabeliseis pole kiita, tuli vaimne väsimus. Aga minu arust on ta neid tasavägiseid mänge ja tie-break'e ikka rohkem võitnud kui kaotanud,“ ütles Lamp. Vast karjääri jooksul tõesti, aga mitte tänavu – numbrid paraku ei valeta. Ka treener Harri Neppi kinnitab, et Kontaveit on taibukas ja hea mõtlemisega mängija, kes tavaliselt ei vaju vaimselt ära. „Mõnikord on tal ainult see probleem, et kipub murdepallidel servitõrjet liiga ägedalt ründama. Paljudel juhtudel see pole õige otsus,“ sõnas Neppi. Tennisespetsialist ja –ajakirjanik Margus Uba leiab, et naiste tennises eduseis polegi mingi garantii. „Kui rääkida eduseisude loovutamisest või mängu kontrollimisest, siis naiste tennis ei ole loogiliselt mõistetav. Seal võib olukord väga kiiresti muutuda,“ arvas Uba. Ta s a v ä g i s t e s e i s u d e j a tie-break'ide võitmise kohta leidis Uba, et on kaks aspekti. „Mõnel mängijal, kuid enamasti on need tippmehed, on jumalast antud oskus mänge võita. Vahel ei saagi aru, kuidas ta jälle seda tegi.
29
AN ALÜ Ü S
Naiste puhul päris kindlaid võitjatüüpe pole, aga mõni oskab rohkem, mõni vähem. Teine aspekt on füüsiline ettevalmistus. Kui on seti lõpp ja tasavägine seis, siis paljudel juhtudel võidab mängija, kes rohkem jaksab,“ võttis Uba kokku.
„Õige“ või „vale“ edetabelikoht?
Neppi on arvamusel, et edetabelikoht on näitaja, mida tuleb arvestada ja niisama ei saa lahmida, et Kontaveit peab tingimata esisajasse kuuluma. „Loomulikult sõltub palju loosist. Mullu oli Anettil õnne, kui tal sattusid US Openil sobivad vastased ja ta jõudis kaheksandikfinaali. Tänavu enam õnne polnud ja need punktid kadusid ära. Muidugi, kui Anett valiks ainult sobivaid turniire, siis oleks ta kindlasti praegu esisajas, kuid mängida tuleb ka tugevamatel võistlustel,“ märkis Neppi. Lamp leidis, et tegelikult pole üldse tähtsust, kumbal pool saja piiri Kontaveit praegu paikneb. „Tema eesmärgid on tunduvalt kõrgemad kui pelgalt esisajasse kuulumine. Pealegi olen veendunud, et edetabelikoht ei näita kõike. Kui saad tugevatelt mängijatelt nappe kaotusi ja vahel ka võidad, siis see näitab taset. Anetti tegelik tase on kuskil 20. ja 50. koha vahel. Võib-olla oli võistlustel vilets aasta, aga treeningu ja mänguelementide põhjal võin öelda, et areng oli tänavu silmnähtav. Ta juba kannatab suuremaid treeningkoormusi ning on väljakul kiiremaks läinud. Ega need head tagajärjed tulemata jää. Kui ei õnnestunud tänavu, siis paaril järgmisel aastal,“ jätkus Lambil optimismi. Ta toob näiteks Läti tennisisti Jelena Ostapenko, kes asub maailma edetabelis 43. kohal. Ostapenkol on 670 punkti rohkem kui Kontaveidil, ent sellest lõviosa moodustab üks superedu - Doha finaali eest saadud 585 punkti. „Temal õnnestus üks hea turniir, aga olen nende mängu näinud ja
„Anetti eesmärgid on tunduvalt kõrgemad kui pelgalt esisajasse kuulumine. Pealegi olen veendunud, et edetabelikoht ei näita kõike.“ /PEETER L A M P
Peeter Lamp ja Anett Kontaveit treeningul.
30
„Loomulikult sõltub palju loosist. Mullu oli Anettil õnne, kui tal sattusid US Openil sobivad vastased ja ta jõudis kaheksandikfinaali. Tänavu enam õnne polnud ja need punktid kadusid ära.“ /H A R R I N EPPI minu arust on Anett Ostapenkost üle,“ leidis Lamp. Lambi sõnul olid ka objektiivsed põhjused, miks tänavune hooaeg ei tulnud nii hästi välja. „Esiteks oli kevadel vigastus ja siis võttis kooli lõpetamine oma aja. Hiljem tabas teda ka kõhulihase vigastus. Ning muidugi ebaklapp slämmiturniiride loosimisel,“ põhjendas Lamp. Uba sõnul ei saa aga tänavust hooaega ebaõnnestunuks nimetada. „Kui eelmisel aastal veidi vedas, siis tänavu läksid US Openi punktid arvelt maha. See on täiesti loomulik, et noorel mängijal tulevad edetabelis tõusud ja mõõnad. Ainult supertalent tuleb ja jääbki tippu, kõigil teistel toimub see kõikumistega. Usun, et läheb kaks-kolm aastat, siis kinnitab Anett kanda TOP50 seas,“ ütles Uba. Uba tõstab esile enesekindlust ja stabiilsust, mis on peamine garantii edetabelis püsimisel. „Heal päeval võib absoluutselt iga esisaja piirimail paiknev tennisist võita TOP50 või isegi TOP30 mängijat. Ka teised teevad seda, mitte ainult Kontaveit,“ arvab Uba, et säravatel võitudel on suurem väärtus siis, kui neid tuleb järjepidevalt.
Füüsiline ettevalmistus on edu võti
Neppi arvates on Kanepi ja Kontaveidi võrdlus praegu kohane – meenutame, et Kaia kiirem esiletõus algas 2006. aasta Hasselti turniiril, kui ta oli 21-aastane ehk pool aastat vanem kui Anett praegu. „Kaia lõi noorteklassis ka rohkem kaarpalle, aga tegi ainuõige otsuse, et hakkas pärast kõvemini taguma. Ta ei oleks oma liikumisega teisiti saanud,“ rääkis Neppi. „Anett liigub pisut paremini, ent samas ei ole ma neis mängudes, mida tänavu näinud veebist või telerist, märganud ühtki vastast, kes oleks liikunud temast kehvemini. Seepärast ta ei saagi taktikat muuta, vaid peab püüdma punkte kiiremini lõpetada. Kahjuks pole ta füüsiliselt nii võimas kui Kaia, kes parimal ajal ei lasknudki vastasel ennast liikuma panna.“ Kuid Neppi on kindel, et Kontaveit suudab mängutaset tõsta. „Natuke parem füüsis ja stabiilsem palling ning kuigi liikumine on looduse poolt antud võime, saab seda vähemalt 10% parandada. Juba selline areng annaks palju juurde,“ loodab Neppi Kontaveidi tõusu edetabelis. Lambi sõnul pole palju vaja muuta. „Võib-olla ainult liivaväljaku tennis vajab natuke kohendamist, kuid olen Anettile öelnud, et tema saab oma trumbid välja mängida eelkõige kõval kattel. Selles osas tuleb samamoodi jätkata,“ märkis Lamp. „Ma ei tunne tänavuste tulemuste pärast mingit ärevust. Paar väga head turniiri võinuks olla, aga küll see tuleb.“ „Kõik spetsialistid teavad, et Anetti suurim probleem on liikumine,“ toetas Uba Neppi väidet. „Selle parandamine vajab meeletud tööd! Toetan südamest kõiki Eesti tennisiste ja usun nendesse ega taha midagi ette heita, kuid loodan, et Anett mõistab: kui ta tahab suures tennises edasi liikuda, on vaja tööd rügada.“ www.ajakiritennis.ee
www.vikingmotors.ee
PRAKTILINE JA SPORTLIK. SINU HOBIDEKS VALMIS – KIA OPTIMA SW.
Kauaoodatud Kia Optima Sportswagon on kohal! 2015. aasta ideeautost SPORTSPACE inspireeritud Kia Optima Sportswagon on Kia uudse disainisuuna teerajaja. Sinu ees seisab rikkaliku varustusega aktiivsele inimesele mõeldud moodne universaal, mis esindab uhket disaini, funktsionaalsust ja innovaatilisi tehnoloogiaid - rohkem ei oskagi midagi tahta! Lisaks rikkalikule varustusele anname kaasa autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bilt küsitluste järgi on KIA tõusnud kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimaile positsioonile Saksa turu 20 juhtiva autotootja seas. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,1/116, maanteel alates 4,1/121, keskmine alates 4,6/121.
Jaga kogemust, tule proovisõidule. Viking Motors TALV 2016 Tammsaare Tammsaare tee 51, Tallinn
Viking Motors Ülemiste Ülemiste tee 2, Tallinn
31
T: +372 665 2600, E: viking@vikingmotors.ee
Tu le v iku t e gi j a
Äsja 14-aastaseks saanud Narva tüdruk Polina Ramenskaja pole pärit just tennisekantsist, kuid seda enam väärib tunnustust tema tõus omavanuste Eesti edetabeli kuuendaks.
tekst/Ants Põldoja foto/Mati Hiis
Polina
Ramenskaja murdis end Narvast Eesti noorte paremikku
V
õib-olla poleks ka kuues koht midagi erilist, aga 2002. aastal sündinud tüdrukute plejaad on Eestis nii tugev, et neist neli kuulub Euroopa TOP50 sekka. Polina usub, et eesolijaid võib kinni püüda. „Tuleb rohkem tööd teha ja loota, et lähen paremaks. Samas on tugevamate ja ka endast vanematega kasulik mängida,“ ütles Polina.
T r e n n i j u b a n e l j a-a a s ta s e lt Vanemad viisid tütre tennisetrenni, kui ta oli vaid nelja-aastane. „Nad nägid kodus, et saan sulgpalli mängides hästi pihta. Treener võttis mind vastu, aga kohe reketit kätte ei andnud, väiksemad tüdrukud algul jooksid ja mängisid niisama palliga. Kui olime juba piisavalt vormi kogunud, anti ka reket,“ meenutas Polina. Polina arvates on Narva populaars e i m a d s p o rdialad jalgpall, kergejõustik ja male. Ta ütleb, et nii tema ise kui ka tema vanemad ja treener on üritanud tennist reklaamida, kuid väljakuid pole Narvas palju. „Narva kindluse juures seisavad aga väljakud hoopis tühjana, neid pole kellelegi vaja. Harrastajaid Narvas siiski leidub ja noored käivad ka vahel nendega paari mängimas, aga paljud on
32
juba vanemaks jäänud ja hädas vigastustega,“ teadis Polina. Peamiselt treenib tüdruk koos kahe poisiga, sest muidu poleks võimalik mängutaset tõsta. „Parem oleks loomulikult harjutada neljakesi. Üks tüdruk on nüüd meiega vahel liitunud, aga ta on veel liiga väike.“ Lisaks neljale tennisetreeningule nädalas mängib Polina kahel korral võrkpalli koos oma kooli õpetajatega. „Võrkpall on lihtsalt kõrvalala,“ selgitas ta. „Olin väga edukas rahvastepallis, aga siis kasvasin sellest mängust välja ja tehti ettepanek koolis võrkpalli mängida. Kõik imestavad, et ma servin nii hästi. Aga see tuleb tänu tennisele. Korra nädalas käin ka My Fitnessi rühmatreeningul, kus mulle väga meeldib.“ www.ajakiritennis.ee
Tu le vi k ute gija
Pa a r i s m ä n g o n P o l i n a l e mmi k Polina tahab tugevalt lüüa ja kehalist võimsust kasutada. Ta püüab olla ka stabiilne, kuid see ei kuku mõnikord hästi välja. „Ehk suudan varsti nii mängida, nagu ise soovin,“ sõnas Polina. „Eeskäelöök on mu relv, aga treeningul üritame ka tagakäele võrdset
psühholoogiga arutanud, mida pingelises olukorras teha. Peamine on mitte liialt mõelda seisule ja unustada halb, sest elus on ka hullemaid asju kui spordis kaotamine. Aga sellegipoolest päris närvipingeta läbi ei saa, eks seda ole kõigil.“ Vanemate kaasaelamine Polinat ei häiri, sest nad oskavad rahu säilitada, kuid Eesti-sisestele võistlustele sõidab ta üksi.
Polina Ramenskaja Sündinud: Klubi: Kool: Koht Eesti omavanuste edetabelis: Reket: Parimad tulemused:
14. november 2002 Narva Fortuna Narva Pähklimäe Gümnaasium, 8. klass 6. (14. novembri seisuga) Wilson Blade 104 U14 paarismängu Eesti meister ja Eesti karikavõitja, esikoht U14 üksikmängu GP-etapil
' Lemmikud maailma tennises: Jelena Vesnina, Maria Šarapova
Hobid: koertega tegelemine, joonistamine, fotograafia ja videod
tähelepanu osutada. Serviga kipub olema tehnilisi probleeme. Treener räägib, et keeran küünarnukki valel ajal. Enne peab keha pöörama.“ Polina juhendaja on Oleg Belehhov, kes üsna palju Venemaal käies juurde õppinud. „Ta osaleb ka Eestis kursustel ja püüab kvalifikatsiooni tõsta,“ sõnas Polina, kuid loodab, et saab peagi harjutada mõne mänguliselt tugeva treeneri käe all. „Meil käis korra külas Venemaa noor tennisist Sergei Bublik. Võib-olla õnnestub, et ta saab meid vähemalt osaliselt treenida.“ Paremini tuleb Polinal välja paarismäng, milles ta on ka tulemuste poolest edukam, näiteks võitis suvel Eesti U14 meistritiitli. „Paarismängus klapib mul alati koostöö, ehkki olen mänginud erinevate paarilistega,“ ütles Polina. Ta on paari mänginud ka Narva harrastajatega. „Tänavu nad juba kurtsid, et meie sind enam ei taha, sa lööd liiga kõvasti,“ naeris Polina. „Nad olevat liiga vanad, et nii tugevatele löökidele reageerida.“ Polina usub, et närvi- ja võistluspingega saab ta paremini hakkama kui varem: „Enne loopisin ikka reketit, kui läks halvasti. Suuremaks kasvades olen üha rohkem mõelnud, et oleks aeg ennast vaos hoida. Koolis oleme TALV 2016
Tennisistide tase oli seal üsna erinev, aga kõik mängivad tahtmisega. Mis siis, et kaotad, pole midagi, mängime veel!“ Loomulikult oli Polina sõnul tore ka USA-s vaba aega veeta. Koolis on õpilase lahkumisse teise veerandi lõpul suhtutud rahulikult. „Tänavu läks raskemaks, sest juurde tuli kaks keerulist ainet, keemia ja füüsika. Aga õpetajad teavad, et olen sportlane ja tunnis alati püüdlik ning ütlesid rahulikult: mine ja sõida, saad tagasi tulles ka koolivaheajal vastata; ära muretse, küll me sulle asjad selgeks teeme. Osa aineid vastasin ka ette.“ Polinal on koolis üpris head hinded, kuigi „vähetähtsates ainetes“ (Polina sõnul näiteks geograafia) olevat ka kolmesid. Tennisistina on eriti tähtis õppida keeli. „Ameerikas rääkides mulle tundus, et oskan inglise keelt päris hästi, aga vahel koolis tuleb nagu pidur peale ja sõnad ununevad. Eesti keele õpetaja on meil väga hea, ta tegeleb ise ka veidi spordiga ja töötab MyFitnessis treenerina. Saame temaga sõbralikult läbi ja alati räägime eesti keeles. Koolis ta palub mul vahel teistele juttu tõlkida.
„Tänavu nad juba kurtsid, et meie sind enam ei taha, sa lööd liiga kõvasti.“/ N a r va h a r r a s t u s t e nn i s i s t i d p e l g ava d P o l i n a t u g e va i d l ö ö k e
Mi t me k ü l g n e t ü d r u k Rahvusvahelistel turniiridel on Polina peamiselt mänginud Eesti lähiriikides, kuid tema tippreis oli kindlasti koos Rene Buschi Tennisekooli õpilastega USA-sse mullu novembris-detsembris. Floridasse läks Polina ka tänavu. „Rahvusvahelistel turniiridel on õppida ka siis, kui ise parajasti ei mängi. Jälgid seal uusi ja paremaid mängijaid, näiteks kuidas toimib nende jalgade töö,“ ütles Polina. „Ameerikas oli ka muidu huvitav. Enne turniiri saavad seal absoluutselt kõik osavõtjad kingituse.
Klassikaaslastest räägin eesti keelt küll paremini,“ arvas Polina. Kui paljud noored tennisistid on kurtnud, et tennise ja õppimise kõrval vaba aega ei jäägi, siis Polinal on hulgaliselt hobisid: käib koertega näitustel, joonistab ise multifilmide pilte ja paneb need arvutis liikuma. „Selline tegevus aitab kooli ja trenni pingest vabaneda,“ ütleb ta ise. Lisaks kuulub Polina klassi esindajana kooli õpilasesindusse ja viimati osales projektis, kus valmistati video kooli tutvustamiseks ühel foorumil.
Oleg Belehhov, Treener: „Tema mängu edasisel arendamisel on peamine probleem füüsilise ettevalmistuse tase. Polina teab seda ja püüab selle kallal töötada. See pole kerge, kuid usun, et õnnestub. Talle meeldib agressiivne mäng, kuid vahel jääb puudu kiiruse ja kontrolli tasakaalust. Oleme palju rääkinud vaimsest kindlusest ning siin on ta teinud sammu edasi. Kui suudame vead kõrvaldada, võib loota mängukvaliteedi tõusule.“
33
Tu le v iku t e gi j a
Kuigi Alexander Georg Mändma on Eesti kuni 14-aastaste poiste edetabelis selgelt eest rebinud, käib järgnevatele kohtadele küllaltki tihe rebimine. Tabeli seitsmendalt realt leiab Tartu poisi Gregory Torimi – tööka, tennist armastava ja nö kahe jalaga maa peal oleva noore mängija. tekst/Tanel Rungi foto/Mati Hiis
Gregory
Torim:
pigem mõtlen ühe, mitte kümme aastat ette
Gregory, kuidas sa üldse tenniseni jõudsid? Mäletan, et olin 5-aastane ja parasjagu maakodus, kui Moskvast tulid külla peretuttavad. Nemad arvasid, et võiksin proovida ja seda ma ka tegin. Vaadati, et tuleb päris hästi välja ja nii ma Tartus Andres Kuhi trenni läksingi. Viimased viis aastat olen Martin Karise käe all treeninud. Hakkas sulle tennis kohe meeldima? Jah, mulle olevat tennis kohe alguses hullult meeldinud. Ise ma seda ei mäleta, aga vanemad rääkisid. Nad ütlesid, et kui ma esimest korda reketi kätte võtsin, olevat mul tõsine vaimustuses tekkinud ja sellepärast mind tegelikult trenni pandigi. Kui palju vanemad sinu mänge vaatamas käivad? Kui noorem olin, siis vanemad olid ikka võistlusi vaatamas, aga alates U12 vanuseklassist olen üksi käinud. Pigem mulle meeldibki üksi käia, sest vanemate kohalolek paneb pinge peale. Üldiselt suhtuvad nad väga hästi sellesse, et ma tennist mängin. Ütlevad, et mida ma muidu teeksin, kui tennist ei mängiks ja ka suvi on tihedalt sisustatud. Kes on sinu eeskujud tennises? Eestist Kenneth Raisma. Mulle meeldib tema serv ja see, et ta suudab punkte hästi üles ehitada, ei tee palju lihtvigu ning võitleb iga palli eest. Maailmast Gael Monfils ja Roger Federer. Monfilsi mängus
34
www.ajakiritennis.ee
Tulevi k ut egija
on huvitav see, kui hästi ta jookseb ning Federeri puhul meeldib, et ta mängib rahulikult ja on tipus nii kaua püsinud. Kuidas enda mängustiili kirjeldaksid? Mida pead peamisteks tugevusteks ja nõrkusteks? Pigem olen ründav mängija. Üldiselt üritan enda mängu vastasele peale suruda. Usun, et eeskäsi on mul päris hea, inside-out tuleb küllaltki hästi välja. Tagakäe alt tuleb kindlasti rohkem vigu. Serviga olen vaeva näinud ja nüüd on see kohati päris hea. Liikumine on mul täitsa heal tasemel võrreldes teiste omavanustega, kuigi kiirendus võiks parem olla. Aga kui on halb päev, siis on kõik mänguelemendid nõrkused. Vahest lihtsalt on päevi, kui ei tule midagi välja. Aga vaimne pool? Arvan, et selles osas ma teistele omaealistele alla ei jää. Eks olen mänge vaimse poole tõttu ka kaotanud. Aga tuleb proovida mängus püsida, ennast motiveerida ja keskenduda igale punktile. Oled sa enda arvates emotsionaalne mängija? Jah, vahel ikka. Enamasti, kui mingi vähem tähtsama punkti kaotan, siis kohe närvi ei lähe, aga kui mingi oluline punkt kaotada, siis ajab ikka närvi küll. Reketit ka loobid? Üks reket läks mul eelmise aasta Eesti meistrivõistluste paarismängu poolfinaalis. Oli teine sett, seis 3:3 ja minu servil 30:0. Siis tegin kaks topeltviga ja viskasin reketit ning oligi mõra sees. Trennis on üks reketi katki läinud servi-vollet harjutades, aga see oli kogemata. Seega ühe olen ise lõhkunud.
Gregory Torim Sündinud: Kool: Klubi: Treener: Reket: Paremad tulemused:
Paarismängus on sul isegi paremad tulemused kui üksikus. Kui palju sulle endale paarismäng meeldib? Paarismängu mängin igal turniiril, kus ka üksikus osalen. Arvan, et tuleb korralikult välja ja jagan üpris hästi mängu. Meeldib, et ei pea olema väljakul üksi. Kui ka paariline jagab mängu ega lähe minu eksimuste peale närvi, siis on päris hea. Kas sa pigem armastad võita või vihkad kaotada? Pigem meeldib võita, kui et vihkan kaotamist. Mind motiveeribki trenni minema mõte võitmisest. On väga hea tunne, kui jõuad turniiril kaugele. Kui kaotus on selline, et ise mängin hästi, aga vastane oli lihtsalt parem, pole midagi teha – kuigi ikka on kahju, et kaotasin. Kui aga ise mängida halvasti ja kaotada, olen ikka rohkem kurb. Kuidas koolis sinu tennisemängu ja võistlustel käimistesse suhtutakse?
Martin Karis, treener Eelkõige on Gregory töökas ja kohusetundlik, väike visa hing. Tema peamine tugevus on mängu analüüsivõime ehk Gregory suudab enda ja vastaste tugevustest ning nõrkustest hästi aru saada. Kas analüüsivõime alati ka tulemustes realiseerub, on ise küsimus. Kui füüsiline pool oli varem tema murekoht, siis viimasel ajal on Gregory sellega palju tööd teinud. Pigem on probleem üle mõtlemine. Kohati tundub, et mängu ajal pärsib tema sooritusvõimet liigne ärevus. Võib-olla on tal liiga kõrged ootused. Ta võiks võtta asja vabamalt ja nautida oskusi, mida tal on küll ja veel. Kui ta sama kohusetundlikult treenimist jätkab ja Eesti tasemel stabiilselt võistleb, saab Gregoryst kindlasti tugev tennisist. Kui kõrgele ta rahvusvahelisel tasemel võiks pürgida, näitab juba aeg. TALV 2016
17. juuni 2002 Tartu Mart Reiniku kool, 8. klass MK Tenniseklubi Martin Karis Babolat Pure Strike 2015: Eesti noorte KV U14 poolfinalist paarismängus Eesti noorte MV U14 poolfinalist paarismängus 2016: Eesti noorte MV U14 poolfinalist üksik- ja paarismängus Eesti noorte KV U14 poolfinalist üksik- ja paarismängus Eesti U14 Mastersi poolfinalist
Klassijuhataja ütleb, et kool on tähtis ja vahel annab märku, kui liiga palju puudun. Õnneks ma väga palju siiski ei puudu, sest ei reisi eriti palju. Kool on ikka järeleandmisi teinud, aga kuna seni olen kõik aastad lõpetanud kiituskirjaga, siis saan hakkama ja suudan vajadusel järele õppida. Millega sulle meeldib vabal ajal tegeleda? Koolipäevadel väga palju aega tennisest ja koolist üle jää. Aga kui tõesti on vaba aega, siis käin kinos või lihtsalt magan välja end. Millegi erilisega ei tegele, keskendun tennisele ja koolile. Kas ja kui palju unistad sa näiteks profikarjäärist või suure slämmi turniiridel mängimisest? Ma ei unista liiga palju ette. Olen realist ja mõtlen pigem, et kui järgmisel aastal olen vanemate poistega (U16 – toim.) samas klassis, siis võiks äkki Eesti meistrivõistlustel veerand- või poolfinaali jõuda. Samuti tahaksin mängida nii hästi, et pääseda Tennis Europe’i turniiridele. See võiks olla järgmine eesmärk. Pigem elan hetkes või mõtlen aastakaks, aga mitte kümme aastat ette. Kuidas nende eesmärkideni jõuda? Teha trenni nii palju kui võimalik. Tuleb teha palju füüsilist, et otsustavas setis jõuaks tähtsaid punkte mängida. Proovin areneda selles, et mängida oma mängu ja mitte vastase stiiliga kaasa minna. Tehnilise poole pealt usun, et olen juba praegu okei. Eks väikeseid asju ikka muudab, aga midagi väga suurt pigem mitte. Ja muidugi peab löögijõudu juurde tulema.
35
te nn is e ko o l
Andres Kuhi:
lapsevanemad, pange lumepall õigesti veerema! tekst/Ants Põldoja foto/Scanpix
Jätkame lugude sarja USTA klubi peatreeneri Andres Kuhiga. Uues loos on eelkõige tähelepanu pööratud algajate treenimise põhimõtetele.
K
uhi sõnul võtab USTA igal sügisel vastu umbes paarkümmend uut noort tennisemängijat. „Vanuses 4-8 võtame vastu kõik soovijad, edaspidi muutume natuke valivamaks, grupis kohtade olemasolul võtame vastu ka vanemaid lapsi. Väikeseid lapsi ei jäta ukse taha, ükskõik kui päntajalg ta alguses on,“ sõnas Kuhi. Osa lapsi lisandub trenni ka hooaja jooksul, kuid ka siis sõltub nende vastuvõtmine gruppide olemasolust. „Kui kellelgi on sõbranna juba trennis ja tahab temaga koos mängida, siis kui grupis kohta pole, ei saa vastu võtta. Aga üritame paindlikud olla, sest maja on suur ja võtame kas või mõne treeneri juurde. Praegu varu leidub. Natuke limiteerib laste arvu ka tõsiasi, et kõik tahavad trennis käia kella 15-18 vahel, sest kooli tõttu ei sobi teisiti. Minu nägemus oleks pigem selline, et võimalikult võrdsed mängijad ja optimaalsed grupid, mitte et peaks kõik lapsed meie kooli meelitama. Eesmärk pole saada teatud arv lapsi, vaid pigem eelistada kvaliteeti kvantiteedile,“ rääkis Kuhi. Kuhi sõnul tekib ka probleemsete laste küsimus. „Asi pole mängutasemes, vaid mõned lapsed käituvad erinevalt. Ja kui grupis tahab kuus-seitse last tööd teha, aga nende seas üks-kaks last rikuvad ainult korda, siis on treeneril keeruline, sest lapsed on juba vastu võetud,“ selgitas Kuhi. Kuigi ka teiste laste vanemad näevad, et paar last rikuvad korda, oleks neid ebaeetiline kohe välja visata. „Kuid järgmisel korral kui gruppe ümber tehakse, paharette enam samasse gruppi ei kaasata. Kõik saavad võimaluse, neil on terve hooaeg aega ennast tõestada. Kui meil on pedagoogilise haridusega treener nagu Katrin Tammaru, siis tema suudab reeglina igast pisikesest inimesest inimese teha.“
Andres Kuhi
K u i va d l ö ö g i d r e k e t i g a Ajakirja Tennis eelmises numbris rõhutas Kuhi, et algajad lapsed peavad läbi tegema konkreetse harjutuste grupi, mis on kõigile sama. „Meie süsteem on aastaid toiminud. Õppeprogramm on päris algajatele leebem, aga asjad, mis läbi tehakse, on kõik ühesugused. Meie kooli käekiri eeldab, et kindlasti teevad lapsed ka varjutennist. Ilma pallita, aga reketiga. Kõik lapsed mängivad kindlasti vastu seina ja õpivad ära löögi demonstreerimise, teevad neid kordusi päris palju. Minu arust on see üks tähtsamaid vorme ja algajatele lastele kõige lihtsam,“ rääkis Kuhi. Väikesed lapsed mängivad švammpalli või punase palliga, mis on pehmed ning nende pisike reket kaalub alla 200 grammi, kuid see antakse kätte juba esimeses trennis. „USTA moto
36
„Kui varases eas keskenduda ainult tulemusele, mitte erinevate võimete välja kujundamisele, pole võimalik kahju enam tasa teha ja mängijad ei jõua kunagi oma geneetilist potentsiaali välja arendada.“ /ANDRES KUHI
www.ajakiritennis.ee
TE NNISEK OOL
on teha baasliigutused ligilähedaselt selgeks. Me ei eelda, et punkte mängides teeks laps õigeid liigutusi, kuid ta peab suutma ilma pallita näidata, kuidas liigutus peab välja nägema. Peab olema nii-öelda visuaalne ettekujutus. Siin on paralleel lugemisega: tähti tunned, aga kuidas esialgu sõna kokku paned, on iseasi. Tennises on tähtede tundmine sama tähtis. Meil on treeneritele kirjutatud võtmemomendid, mida nad jälgivad eeskäel, mida tagakäel. Väikestel lastel pole neid elemente palju, aga need on tähtsad,“ rõhutas Kuhi. Kuhi toob näiteid, mida jälgitakse konkreetselt: pärast lööki reketist läbi vaatamine, palli tabamine tugijalast eespool. „Nüansse on palju, aga pehme palliga vähem. Kui demonstreerid pallita liigutust, siis on ka näha, kus sa palli tabad. Kõige raskem on lastel esialgu mõista palli põrget ja kiirust. Palli külgedele liikumist suudavad nad hinnata hästi, aga võtab aega, enne kui nad harjuvad, kas pall on pikk või lühike. Seetõttu, kui räägime punase või švammpalliga mängust, siis esimese poole aasta jooksul tuleb trennis luua lihtsad olukorrad.“
T e k i ta d a l a s t e s h u v i Loomulikult ei saa lapsed alustada ainult kuiva trenniga, vaid paar esimest nädalat on tegevus tennisest kaugel. „Treeneri esimene ülesanne on tekitada lastes huvi. Et tennis on äge ja lõbus ning seal saab mängida. Kui treener saab selle tööga hakkama, siis usaldus tema vastu kasvab. Lapsed tahavad tulla ja siis hakatakse selle kõrvale tasapisi tekitama tehnilisi aspekte. Mänge on palju: sabakull, palliga teatejooksud, rõngastest läbi pugemine, rõngaste viskamine, palli täpsuse peale viskamine. Kõik asjad on kavalalt seotud tennisega, näiteks viskamine serviga või jooksud väljakul liikumisega. Õhust palli püüdmine arendab selles vanuses koordinatsiooni,“ selgitas Kuhi. Kuidas laps oma lõbu ja huvi leiab, sõltub palju sellest, kuidas ta ülesannete ja mängudega hakkama saab. „Pole ju nii, et teeme kõikidega ühesuguseid harjutusi ja kõik oskavad neid ühtmoodi. Palju sõltub, mis on lapsega tehtud eelnevad viis-kuus aastat. Kas talle on palli visatud, kas tema aastad on olnud aktiivsed. Kas on käidud temaga ronimisväljakul, milliseid mänguasju on talle ostetud. Kui tal on ainult iPad või passiivsed mänguasjad, siis vastavalt sellele tema koordinatsioon ongi vähem arenenud.“ Kuhi tuletab meelde, et imikud teevad TALV 2016
Antud skeemil on kastides kirjas füüsilised omadused, mida peaks arendama just selles vanuses nagu toodud noole all asuvas reas. Omaduste arendamine on erinev naistel ja meestel. Eraldi laineline joon näitab noore tennisisti kasvu intensiivsust erinevas vanuses ja kõrgpunkti.
Naised
Kõrgpunkt Osavus
Kiirus
Kiirus 2 Vastupidavus
Painduvus
Jõud 1 ja 2
Kasvu kiirus Vanus
5 6 7 8 9 1 0 11 12 13 1 4 15 16 17 18 19 20+
Kõrgpunkt
Mehed Painduvus
Vastupidavus Osavus Jõud Kiirus 1
Kiirus 2
Kasvu kiirus Füüsiline ja vaimne areng
algul ühtmoodi liigutusi, hakkavad pöörama ja haarama esemeid kindlas vanuses: „Kõigil on ühesugune koordinatsioon. Aga edasi sõltub, kuidas vanemad tema aktiivsusega tegelevad. Mida rohkem lapsega tegeled, seda kergem on tal edaspidi.“ Tublimad on ka need lapsed, kes on isa-emaga käinud spordivõistlustel ja pallimänguväljakutel. Sest ka pelgalt liikuva eluviisi nägemine annab juurde, kuid rohkem siiski ise jooksmine või kellegi tagaajamine. „Miks pere teine-kolmas laps on tavaliselt kiirem? Sest esimene laps on suurem ja jookseb tema eest ära, nemad peavad taga ajama. Maast-madalast on nad saanud impulsi kiirest jooksust. Või siis vanemad õed-vennad mängivad midagi ja ta näeb seda. Esimene alge ehk lumepallikene hakkab õiges suunas veerema,“ rääkis Kuhi. Kui nüüd aktiivsem laps tuleb trenni, jätkub tema lumepalli veeremine kiiremini, sest ta on teistest parem ja võidab igasuguseid mängulisi võistlusi. „Võitmine annab talle positiivset laengut juurde: issi, emme, ma võitsin! Ja teeb järgmisel korral veel innukamalt. Nii hakkab vahe teistega kärisema ja käriseb edasi. Nendega, kellega pole varem midagi tehtud, tuleb palju tagantjärele teha,“ lisas Kuhi.
37
te nn is e ko o l
L ume pa ll i j a a k e n d e teooria
näiteks tagakäelöögil jala valesti vastu, puusad enam ei aktiveeru ega kasuta löögil keha. Kogenud treener hakkab õigeid asju algusest peale õpetama. Minu arvamus oleks, et las 3. kategooria treener tegeleb väljakujunenud mängijate ja harrastusmängijatega, sest seal ei ole enam võimalik midagi ära “rikkuda”. Kõrgema kategooria treener paneb lumepalli õigesti veerema ja siis neli aastat hiljem võtab mängija uuesti enda hoole alla, aga vahepeal tegelevad temaga teised treenerid,“ arvas Kuhi.
Juba mainitud lumepalli veeremise metafoorist on Kuhi rääkinud ka treenerite seminaril. Põhimõtteliselt tähendab see, et kui lapsega tehakse mingeid asju õigel ajal ja õigel viisil, siis pannakse sellega pall õiges suunas veerema. Ja edaspidi veeredes uut lund juurde haarates on tema pall aina suurem – saavutatud edu kinnistub, sest ka looduses veereb suurem pall järjest kiiremini. Kuhi tõi näite viskamisest. „Kui sa pole viskeliigutust õppinud õigel ajal või teinud seda valesti, siis pallikene veereb oma rada mööda ja kui hakkan 9-aastaselt uuesti viskama, siis see ei õnnestu, sest närvisüsteemis on vana liigutus kinnistunud.“ Tennises on vaja kinnistada õige löögiliigutus, kuid Kuhi arvates on selle õpetamisel üsna määrav treeneri kogemus. „Paraku tegelevad tänapäeva Eestis algajate lastega enamasti algajad treenerid. Laps tuleb trenni, kuid algaja treener ei oska nüansse tähele panna. Tal puudub visualiseerimisvõime, kuidas laps peaks mängima näiteks nelja aasta pärast. Teeb toredaid asju, aga puudub ettekujutus ja lumepall veereb valesti. Paneb
„Kõigil on ühesugune koordinatsioon. Aga edasi sõltub, kuidas vanemad tema aktiivsusega tegelevad. Mida rohkem lapsega tegeled, seda kergem on tal edaspidi.“ /ANDRES KUHI Kuhi sõnul on vale õpetust või puudusi laste loomulikus arengus alati võimalik järele aidata, kuid probleeme tekitab tõsiasi, et füüsiliste omaduste väljaarendamisel on erinevad aknad. Ühesõnaga teatud vanuses oleks vaja just teatud oskusi arendada, kusjuures tüdrukutel ja poistel võib see vanus olla erinev. „Kui räägime 5-6-aastastest, siis tennise koha pealt on poistel-tüdrukutel erinevusi. Poistel on
® O
R
T
O
tähtsaim koordineeritud baasliigutused, silma ja käe koordinatsiooni välja arendamine, oma keha tunnetamine, tasakaal. Jooksmine, veeretamine, viskamine, jalaga löömine – selliseid mänge tuleks teha. On olemas vastav tabel (näete lk 47 - toim.), mida on õige arendada teatud vanuses, kui avaneb aken, sest pärast need sulguvad. Kiiruse arendamise jaoks on oma vanus nii poistel kui ka tüdrukutel,“ rääkis Kuhi. Kuna aknast väljahüppamine on piltlikus mõttes hirmutav, siis võib tuua näite, et lahtisest uksest saad kiiremini
P
E
E
D
I
A
www.gadox.ee
Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid.
Telli individuaalsed tennise tallatoed
Gadoxist!
Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00
38 AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn tel. 650 1322 info@gadox.ee E-R 9.00-16.00
välja, muidu pead võtmega keerama ja lahti lükkama. Ehk teisisõnu: kui ei arenda omadusi lahtise ukse (akna) ajal, on edaspidi vaja teha hoopis rohkem tööd. „Sellepärast ongi oluline mitte maha magada erinevaid aknaid – teha õigeid asju õiges vanuses,“ lisas Kuhi. „On tuvastatud erinevad vanused, kus lapsel arenevad kõige kiiremini just teatud füüsilised võimed nagu näiteks väledus, kiirus, koordinatsioon, jõud, painduvus,“ jätkas Kuhi. „Kui varases eas keskenduda ainult tulemusele, mitte erinevate võimete välja kujundamisele, pole võimalik kahju enam tasa teha ja mängijad ei jõua kunagi oma geneetilist potentsiaali välja arendada. Kahjuks.“ Kuhi toob näite, et kiiruse arendamise esimeseks aknaks peetakse poistel vanust 7-9 ja teiseks aknaks 13-16. Tüdrukutel on need vastavalt 6-8 ja 11-13. „Erinevus poiste ja tüdrukute vahel on olemas ja kui treenitakse ühise treeninguplaani järgi, võib juhtuda, et ühe soo puhul magatakse õige moment õige asja treenimiseks maha,“ lisas Kuhi. Koordinatsiooni arendamiseks on poistel kõige optimaalsem vanus 9-12, aga tüdrukutel 8-11, kuid painduvuse puhul sobib mõlema soo jaoks vanus 6-10, toob Kuhi veel näiteid. „Erilist tähelepanu vajab painduvusega tegelemine ka lapse kiire kasvu kasvu ajal, poistel vanuses 14-15 ja tüdrukutel 12 aasta kandis, mis oleks painduvusega tegelemise teine aken,“ selgitas Kuhi. „Eks fakte ole veel, aga las isa-ema viivad parem lapsed teadjate treenerite juurde ja küll nemad räägivad täpsemalt.“ www.ajakiritennis.ee
2016 aasta U14 Eesti meister üksik- ja segapaarismängus
KATRIIN SAAR : “Kuna treenin sageli 2 korda päevas ja olen oma tennisekarjääri jooksul olnud juba mitmeid kordi audis just liigesevigastuste tõttu, siis hakkasin arsti soovitusel kasutama BODYFLEX COLLAGEN tablette, mis aitavad mu liigestel ennetada ülekoormusest tingitud vigastusi.”
BODYFLEX Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091
Collagen tabletid sisaldavad optimaalse suurusega kollageenimolekule, mis parandavad liigestes traumade ja ülekoormuse tõttu tekkinud vigastusi ning ennetavad sidekoe kahjustusi. Eriti sobilik on BODYFLEX COLLAGEN suure füüsilise koormuse korral kasvueas sportlastele, sest organism vajab sidekoe ehituseks suurel hulgal kollageeni.
Kollageeni produktsioon organismis hakkab vähenema peale 30. eluaastat ja seetõttu peaks kollageeni toidulisandina kasutama liigesevigastuste ennetamiseks ka üle 30- aastased harrastus – ja tippsportlased.
TALV 2016 39 BODYFLEX COLLAGEN on müügil hästivarustatud apteekides, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3 ja www.tervis24.ee
p e rs o o n
Kaksikvendade tiim Londonis: vasakult Bob Bryan, Indrek Tustit, Mike Bryan ja Dušan Vemic.
Indrek Tustit Bryanite hoolitseb kaksikvendade
füüsise eest
Kui varasemast ajaloost just üllatust ei avastata, sai tänavu esimene eestlane tiimi liikmena osa ATP finaalturniirist. Indrek Tustit tegutses Londonis ameeriklastest kaksikvendade paari Bob ja Mike Bryani füüsilise ettevalmistuse treeneri ja füsioterapeudina.
T
ustit on Eesti spordisõpradele rohkem tuntud kergejõustiklasena ning Gerd Kanteri tiimi liikmena ja hiljem treenerina, kuid tegelikult oli tal juba varem kokkupuuteid maailma tennisega. „Olen rahvusvahelises tennises tegutsenud viis-kuus aastat,“ sõnas Tustit. „Olen varemgi teinud koostööd Dušan Vemiciga, kes on Novak Djokovici endine teine treener ja sparringupartner. Nüüd on ta neli kuud töötanud vendade Bryanite treenerina ja kutsus mind juba vahetult pärast Rio olümpiat. Siis veel Gerdi hooaeg kestis, kuid lubasin, et pärast selle lõppu võin tulla.“ Tustit märgib, et pole suurt erinevust töös kergejõustiklaste või tennisistidega. „Töö on töö ja teraapia on teraapia. Vigastusi tuleb ikka ühtmoodi ravida, olgu see õlg või põlv,“ kinnitas Tustit. „Valutavad samad kohad, võib-olla ainult mõnda asja pead veidi teistmoodi lahendama.“
40
F ü ü s i s t a n n a b k õ va s t i pa r e m a k s mu u ta
Enne ATP finaalturniiri aitas Tustit vendade Bryanite füüsist kohendada Pariisi Masters 1000 turniiril. „Dušan mind sellepärast kaasa tahtiski, et tema saaks ainult tennisega tegelda ning minu osa oleks üldfüüsiline treening ja teraapia. Tipud teevad kogu aeg füüsilist ka turniiride ajal, vähemalt mehed igal juhul. Meil on siin Eestis võib-olla arusaam, et turniiril ainult mängitakse ja muud ei tehta midagi. Aga sellega ei jõuagi Eesti tasemest kõrgemale. Lõpuks võitis need mõlemad turniirid paar, kes on teistest üle füüsiliselt, mitte mänguoskuselt. Neil võistlustel olid soomlane Kontinen ja austraallane Peers selles osas maailma parimad. Ja samamoodi võitis Andy Murray üksikmängu füüsise arvelt. Djokovic pole praegu nii hea kui pool aastat tagasi ja see andis kohe tunda,“ rääkis Tustit. Vennad Bryanid on juba 38-aastased. Tekib küsimus, kas spordi mõistes nii
tekst/Ants Põldoja fotod/erakogu, Scanpix
vanu inimesi üldse saab füüsiliselt paremaks muuta. „Loomulikult saab,“ vastas Tustit. „Bryanite puhul ongi see lugu, et oma füsioterapeut on neil üldse esimest korda kaasas. Tavaliselt on nad kasutanud ATP füsioterapeuti. Kuna nad elavad Ameerikas erinevates osariikides, olid neil ka erinevad üldfüüsilise treenerid. Selles suhtes on paremaks teha väga palju. Pärast esimest nädalat said nad ka ise aru, et tõenäoliselt on üldfüüsiline see koht, mis hetkel kõige nõrgem.“ Ka teraapilises mõttes oli Tustitil kohe palju tööd, sest üht venda vaevas puusa-, teist õlavigastus. „Ka see oli üks minu kaasamise põhjuseid,“ nentis Tustit. „Nüüd on nad pärast kolme nädalat üle pika aja esimest korda valuvabad, nii et selle poole sai korda.“
K a k s i k u t e l o n l ih t n e va he t t e h a Kui on tegemist kogenud sportlastega, siis vahel ütlevad nad ka ise üldfüüsilise treenerile ette, milliseid harjutusi www.ajakiritennis.ee
per soon
nad on teinud ja milliseid neile meeldib teha. Kuid Tustiti sõnul anti talle üsna vabad käed. „Nad ütlesid, et võta aluseks see, mida ise teha tahad. Esimesed kolm-neli treeningut tegime kergemate raskustega, sest tahtsin näha, kuidas nende keha reageerib. Õpetasin tõstmistehnikat, mida varasemalt polnud neile keegi õpetanud, et nad ei vigastaks ennast ning jälgisin, et baasasjad oleksid paigas,“ rääkis Tustit. Paarismängus on füüsilised nõudmised siiski üksikmänguga võrreldes üsna teistsugused. „Tegelikult olin ma varem paarismängu üsna harva jälginud. Seal on põhiline, et sportlased oleksid terved ning füüsiliselt kiired ja tugevad. Vastupidavus võib mängu tulla ainult liivaväljakutel, kus vahel tekivad pikemad punktid. Kuid nagu ütles Dušan, pole ta kunagi näinud ühtki tennisisti nii intensiivselt treenimas nagu vennad Bryanid. Kui nad harjutavad poolteist tundi, siis võib-olla ainult kümme minutit sellest on pause. Taolise treeninguga nad saavadki oma vastupidavuse, rohkem pole paarismängijaile vaja,“ leidis Tustit. Vennad Bryanid on Tustiti sõnul väga meeldivad inimesed. Neil välimuselt vahet teha olevat üsna kerge. „Muutus on toimunud viimase viie-kuue aastaga, sest nad hakkasid kasutama erinevat toitumisdieeti. Sellele vastav on ka välimus: Bob on Mike'ist umbes seitse kilo raskem. Kui vaatasin nende varasema aja fotosid, oli küll raske vahet teha,“ selgitas Tustit.
Bob ja Mike Bryan Sündinud: Mängivad: Slämmiturniirid:
29. aprill 1978 Bob vasaku, Mike parema käega 16 võitu (Australian Open 6, US Open 5, Wimbledon 3, French Open 2) aastatel 2003 kuni 2014
Olümpiamängud:
London 2012 kuld, Peking 2008 pronks
Davise karikavõit:
Maailma esireket: kokku 438 nädalat, viimati oktoober 2015 Turniirivõidud:
K o kk u l e p e : a i d ata nii pa l j u kui võimalik
Londonis ATP finaalturniiril vaatas Tustit ka kaht üksikmängu, ent mitte päris algusest lõpuni. „Mõnda kohtumist oli seal võimalik vaadata, selleks leidus aega. Ja kuna Bryanite näol on tegemist ääretult mõistlike inimestega, siis võis ka neile teada anda, et teeme massaaži tund aega hiljem, sest jään mängu vaatama,“ ütles Tustit. Vendadepaari mängu ajal istus Tustit tiimi boksis, kuid otseselt aidata ei saanud, sest isegi kerge vigastuse võivalu korral on ette nähtud, et väljakule lubatakse ainult ATP ametlik arst või füsioterapeut. „Kuna olen terve elu sportlastega töötanud, siis elan ikka
Kaksikvendade firmamärk on olulist võidetud punkti tähistada rinnad-kokku hüppega.
TALV 2016
2007
koos 112, lisaks Mike (114) võitnud kaks turniiri teiste paarilistega
neile kaasa ja loomulikult olen omade poolt. Kui palju ma närveerisin, seda on raske öelda. Ilmselt mida edasi, seda rohkem, sest esimesel turniiril olid nad mulle veel nagu võõrad inimesed,“ rääkis Tustit. Nii Pariisis kui ka Londonis kaotasid Bryanid hilisematele võitjatele Kontinenile ja Peersile, vastavalt veerandja poolfinaalis. „Neile oli see ikka pettumus. Pariisi kaotuse kohta nad ütlesid, et see oli viimase aja üks kehvemaid mänge. Kuid Londonis jäi õnnest veidi puudu. Kahel murdepallil nad kasutasid challenge'it, kuid kotkasilm näitas millimeetri võrra vastaste kasuks. Kuid kindlasti on Kontinen-Peers tänase seisuga maailma parim paar. Eriti Londoni kiirel väljakul olid kümme aastat nooremad mehed kiiremad ja füüsiliselt paremad,“ kirjeldas Tustit põnevaid kohtumisi. Tustiti hinnangul võib paarismängus tipptasemel kaasa teha 42-43. eluaastani ning ka Bryanid jätkavad vähemalt järgmisel hooajal kindlasti. Tustitil on vendadega kokkulepe, et ta on nendega koos nii palju kui võimalik. „Nad oleksid soovinud, et käiksin ettevalmistusest alates kuni viimase turniirini alati kaasas, aga ma olen teinud ka kokkuleppe Gerdiga, kes pole veel karjääri lõpetanud. Rääkisin Bryanitele ära, et püüan leida võimalikult palju aega. Aga kokkulepe on ainult suuline ja põhineb vastastikusel usaldusel. Nii olen ma alati töötanud,“ sõnas Tustit. Bryanite ettevalmistuse USA-s alates 10. detsembrist teeb Tustit kaasa ning plaanis on sõita koos vendadega ka Australian Openile.
41
te rv e d mõ tte d
Luukered, mis meie mõtteis klõbisevad Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud ja PeaTreener OÜ psüühikatreener Aave Hannus räägib, mis on piiravad uskumused, kuidas need tekivad ja kuidas nendega toime tulla.
K
õikidel on selliseid uskumusi, mis õppimise ja võistlemise juures muutuvad tähtsaks ja võivad hakata sooritust takistama. „Enamasti ei tekita need uskumused igapäevaelus probleeme, aga sport on äärmiselt võitluslik, tulemus on tähtis ja selles väga nõudlikus keskkonnas hakkavad nn piiravad uskumused ka päriselt piirama,” rääkis Aave Hannus. „Piiravad uskumused pole psüühikahäired, aga teatud uskumused ja nendest tulenev mõtete voog võivad siiski hakata mängu segama.”
Mi s o n p ii r ava d u s k u mu s e d ? „Lapsepõlvekogemuste najal kujundame veendumusi enda ja maailma kohta, millised me oleme ja kuidas asjad maailmas peaksid käima. Osa meie uskumustest võivad olla hästi jäigad, paindumatud ja piiravad
42
tekst/Maarja Värv, ERR fotod/Scanpix
ning need hakkavad hiljem tootma halbu mõtteid, negatiivset sisekõnet,” selgitas Hannus. „Uskumused on justkui kaleidoskoobipilt või filtrid, mis määravad selle, millistes toonides sa maailma näed. Need pole konkreetsed mõtted mingi situatsiooni kohta, vaid üldised arvamused iseenda ja maailma asjade kohta.”
„Paindlik mõtlemine oleks näiteks, et minu jaoks on tähtis aus olla, aga ma ei saa parata, kui mõni inimene pole minu vastu aus või et ma tahan, et mul läheks hästi ja ma keskendun rahulikult mängimisele.” Piiravad uskumused on moonutatud ettekujutused, jäigad reeglid ja ootused, mis on elu jooksul omandatud, millele me igapäevaselt ei mõtle ja mille paikapidavust me kahtluse alla ei sea. Märku annavad nad endast igapäevaste mõtetena. „Võime ka öelda, et need on luukered, mis aeg-ajalt klõbisevad,” sõnas Hannus. „Mängu ajal klõbistab see luukere meile mõtteid, et nüüd ma kaotan või nüüd pole enam midagi teha.” Kuna piiravad uskumused hakkavad kujunema varakult, mängib suurt rolli nii vanemate kui treeneri(te) käitumine. „Lastespordis võib väga lihtsalt kujuneda ettekujutus, et olen teistest www.ajakiritennis.ee
SINU DIGIPOOD
Uus on kohal! • Unusta tüütu pulsivöö! Charge 2 mõõdab pulssi otse Su käelt. • Võimaldab määrata sobiva pulsivahemiku. Kui pulss on liiga kiire või liiga aeglane, annab seade Sulle sellest teada. • Mõõdab su pulssi ka siis kui sa trenni ei tee. See aitab Sul analüüsida oma üldist vormi. • Logib Sinu samme samme, läbitud distantsi, põletatud kaloreid, läbitud korruseid ja aktiivseid minuteid. • Logib terve öö Sinu und, et hommikul saaksid analüüsida, kuidas sa magasid. Lisaks äratab sind vaikse vibratsiooniga. • Salvestab Sinu telefoni GPS-i abil täpse treeningteekonna ja laseb Sul seda hiljem analüüsida. • Aitab Sul lõdvestuda hingamisharjutustega, mis on sünkroniseeritud Sinu pulsiga. • Kõnede ja sõnumite märguanded otse Sinu randmel. • Saad endale seada eesmärke ja Charge 2 tuletab sulle meelde, et sa neid ka täidaksid.
hind 149.99 NUTIKAS AKTIIVSUSMONITOR
Fitbit Flex
hind 79.99
Fitbit Charge
hind 99.99
Fitbit Charge HR
hind 119.99
Fitbit Alta
hind 149.99
Fitbit Blaze
hind 219.99
Fitbit Surge
hind 239.99
TALLINN: Viru keskus (6 668 160), Kristiine keskus (6 668 116), Rocca Al Mare keskus (6 668 155), Ülemiste keskus (6 668 159), Järve keskus (6 668 154), Lasnamäe Centrum (6 668 128), Mustika keskus (6 668 151), Tallinna lennujaam(58 550 484); TARTU: Tasku keskus (666 8163), Lõunakeskus 668 153), kaubanduskeskus Eeden (6 668 164); JÕHVI: kaubanduskeskus Tsentraal (6 668 168); KURESSAARE: Auriga keskus (6 668 117); NARVA: Fama keskus (6 668 169); PAIDE: Paide Maksimarket TALV(62016 43 (6 668 124); PÄRNU: Kaubamajakas (6 668 152); RAKVERE: Põhjakeskus (6 668 177); RAPLA: Rappeli keskus (6 668 174); VALGA: Valga Maxima (6 668 121); VILJANDI: Viljandi Centrum (6 668 166); VÕRU: Kagukeskus (6 668 173).
te rv e d mõ tt e d
kehvem,” tõdes Hannus, ja tõi näite: „Kui olin kuuene, pandi mind korvpalli mängima. Vanemad tahtsid mind panna tuttava treeneri juurde ja sattusin kokku kaheksa-aastaste tüdrukutega. Mäletan siiani, kuidas tundsin end titena, mind ei tahetud nende sekka, mul tekkis see ettekujutus, et olen teistest viletsam. Õnneks vanemad lõpetasid selle pärast mõnda kuud ära, ma lihtsalt nutsin ega tahtnud sinna trenni minna.” Lastespordis on vanemate toetav roll äärmiselt oluline, sest laps ei oska paljusid olukordi kohaselt tõlgendada. „Kuni 12. eluaastani ei erista laps edu ja ebaedu erinevaid põhjuseid, ta ei saa aru, et võid kaotada sellepärast, et oled teistest noorem vähem trennis käinud või et õnn mängis rolli,” lausus Hannus. „Lastespordis hakatakse enne võistlema, kui areneb abstraktne mõtlemine ja seetõttu võivad lastel tekkida enese suhtes väga negatiivsed uskumused, kui vanemad ei oska neid toetada ega seletada, miks midagi juhtus.”
N e l i s o r t i p ii r ava i d u s k umu s i Oluline on, et treener ja lapsevanemad teeksid koostööd ja räägiksid mõlemad sama juttu, aitaksid lapsel rahulikult olukordi analüüsida. „Uuringud on näidanud, et last ei peaks pärast sooritust mitte lohutama, vaid tuleks temaga rahulikult, toetavalt ja konstruktiivselt analüüsida, milles vead seisnesid ja mida saab teisiti teha,” õpetas Hannus. „Vale on piirduda lohutamisega, et küll varsti läheb paremini. Kui lapsel juba tekib ettekujutus, et ta on kehv, siis ta ei usu, et järgmisel korral võiks paremini minna, nii kujunevadki piiravad uskumused.”
„Vale on piirduda lohutamisega, et küll varsti läheb paremini. Kui lapsel juba tekib ettekujutus, et ta on kehv, siis ta ei usu, et järgmisel korral võiks paremini minna, nii kujunevadki piiravad uskumused.” „Lapsel tuleb aidata aru saada, mida ta hästi tegi. Lapsega arutledes võiks jõuda ka selleni, et ebaõnnestumised tulevad valedest otsustest (kuhu servida, kui kõvasti pingutada, millal võrku joosta jne). Nii kujuneb lapsel veendumus, et järgmisel korral saab ta keskenduda kavalamate otsuste tegemisele ega pea hakkama uskuma, et ta on kehv või halb laps,” lisas Hannus.
44 44
www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee
te rved mõt t ed
Piiravaid uskumusi on nelja sorti. Esiteks jäigad nõud mised – kuidas asjad peavad olema ja kuidas nad ei tohi olla. „Kui mängijal on ootused, et mind peab ausalt kohtlema ja juhtub, et vastane loeb punkti valesti, tekitab see viha. Kui usun, et inimesed peavad olema ausad ja juhtub olukord, kus niimoodi ei lähe, teeb see kiiresti abituks või vihaseks, sest uskumus läks aktiivseks,” rääkis Hannus ja tõi veel näiteid: „Mul peab tähtsates mängudes hästi minema, vead on välistatud. Paljud ütlevadki niimoodi, saamata aru, mida see kaasa toob, kui endale selliseid jäiku nõudmisi esitada. Tegelikult on need nagu muinasjutud, kuidas asjad peavad minema. Ideaalne pilt jookseb silme ees ja niipea kui reaalsus sellest kõrvale kaldub, lähen vihaseks või muutun lootusetuks.” „Paindlik mõtlemine oleks näiteks, et minu jaoks on tähtis aus olla, aga ma ei saa parata, kui mõni inimene pole minu vastu aus,” jätkas Hannus. „Või et ma tahan, et mul läheks hästi ja ma keskendun rahulikult mängimisele.” Teiseks on katastroofi ennustused. „Uskumused, et ebaõnnestumine on kohutav. See on kohutav, kui kaotan,” selgitas Hannus. „See on ühest küljest jäik uskumus, et ei tohi kaotada ja teisalt on seal kõrval veendumus, et kaotamine on katastroof.” Kolmandaks on enda mahatege mise uskumused. „Kui kaotan, siis ma olen luuser. Kui kaotan, siis olen täiesti mõttetu,” tõi Hannus näiteid. „Kaotusega seotud mõtete taga on uskumus, et kui ma ei saavuta eesmärke, olen läbi kukkunud.” „Kuskilt on paljudel pärit veendumus, et inimene peab kõik seatud eesmärgid saavutama. Tihtipeale need on vanematelt pärit uskumused. Et pead alati pingutama, pead andma endast sada kümme protsenti, sa ei tohi alla anda,” jätkas Hannus. „Ja siis laps mõtleb sinna teise poole juurde – kui need asjad juhtuvad, olen halb laps. Uskumused ei käi ainult spordi kohta, samamoodi on näiteks uskumused, et naised on nõrgemad kui mehed või mehed ei nuta.” Neljandaks on frust
ratsioonitaluma tuse uskumatused.
„See on talumatu, kui minu vastu ei olda aus, ma ei kannata, kui vigu teen,” seletas Hannus. „Need on ka vihatekitavad uskumused.”
TALV 2016
K u i d a s ä r a t u n d a , e t mu l o n p ii r ava d mõt ted? Hannuse sõnul on hea alustada sellest, et küsida endalt kui-siis küsimusi. „Kui paned tähele, et kaotusseisu jäämisel lähed vihaseks või hirmule, saad enda käest pärast mängu küsida ja proovida lõpetada lauseid. Näiteks kui jään kaotusseisu, siis mida see minu jaoks tähendab?” juhendas Hannus. „Nendest tähendustest hakkavad uskumused välja paistma.” Kui oled mõned uskumusel sabast kinni saanud, on kolm küsimust, mida endalt küsida, et selle piirava uskumuse kütkeist pääseda. Esiteks tuleb küsida, kas see on tõsi. „Näeme, et osa uskumusi lihtsalt ei ole tõsi. Pole niimoodi, et kui kaotan, tuleb maailma lõpp,” tõdes Hannus.„Aga mõned mõtted on sellised, kus me ei tea, kas see on tõsi. Näiteks mõte, et kui kaotan, siis olen andetu. Siis võib juhtuda, et me ei tea, kas see on tõsi või mitte.” Kui sulle tundub, et uskumus võib olla tõsi, on järgmine küsimus, kas see uskumus on loogiline. „Näiteks mõte, et ma ei saa rasketes olukordades hakkama. Selle kohta võib olla nii palju tõendeid minevikust, et oled rasketes olukordades alla andnud, näiteks kelleltki abi palunud,” selgitas Hannus. „Siis on järgmine küsimus, kas see on loogiline, et ma ei saa hakkama? Saab küsida, kas on neid olukordi, kus olen üksinda hakkama saanud ja proovida neid rahulikus seisundis meelde tuletada. Tõenäoliselt neid on.” Kui aga juhtub, et uskumus tundub isegi loogiline, siis viimane küsimus on, mis kasu on mul niimoodi mõtlemisest? Hiljemalt selle küsimuse juures mõistame, et jäikadest piiravatest uskumustest pole mingit kasu, küll aga palju kahju. Siit saabki edasi minna sisekõne juhtimise ja tegevuseesmärkidele keskendumisele, millest on varasemalt juttu olnud.
T e a d v u s ta d a p ii r ava i d u s k umu s i Et nende küsimusteni jõuda, pead olema endale teadvustanud, et sul on piiravad uskumused. „Teadvustamise esimene samm on see, et paned tähele, kui sul tunne muutub. Kui sa näed, et lähed mängudes vihaseks või ärevaks, siis järelikult sul on piiravad uskumused,” nentis Hannus. „Paindlike uskumustega aktsepteerid seda, kui vastane jooneotsuses valetab, aktsepteerid kaotust ning keskendud õppimisele ja arendamisele, mitte sellele, kui ebameeldiv on praegune olukord.” Piiravatest uskumustest on võimalik vabaneda just nii, et muudad mõtlemise paindlikuks. See nõuab muidugi harjutamist, sest nendest vabanemine või lõdvendamine võtab aega. „Küsimus pole mitte selles, kui hästi sul õnnestub kaotust vältida, vaid selles, kui palju sa õpid nendest kaotustest,” sõnas Hannus. „Kui sa nõuad endalt kogu aeg võitu, seisaks sul nagu mingi orjapidaja kõrval, kes räägib, kuidas asjad peavad olema ja siis ei valmista tennisemäng enam naudingut. Üks viis jäikadest uskumustest vabanemiseks on tohtimine asendada tahtmisega, siis kaob mustvalge jäikus ära, tuleb inimlik soov sisse.”
Loe ka Tennise numbris 1(32) ilmunud artiklit „Lapsepõlves pole võitmine tähtis” ja Tennise numbris 2(33) ilmunud „Vanemad, mõelge läbi, mis on teie enda eesmärgid lapse sporditegemise juures!”
45
te rv is
Hea mänguoskus algab
heast nägemisest Kõik tennisemängijad teavad, et kui mäng ei tule välja päris nii nagu tahaks, leiab põhjuseid palju. Võib ennast lohutada, et väljak oli väike, keeled valed või grip närune. Kui aga halb valgustus jääb süüdlaseks, on põhjust mõelda, kas silmadega ikka on kõik korras.
A
juti esinevat udusust annab seletada silmade kuivusega, mis tekib mõnes kuivema õhuga sisehallis ja siin võib abi olla niisutustilkadest. Kui aga nägemine pidevalt kehvapoolne, siis tõenäoliselt on põhjuseks üks silma optikahäiretest.
K u i d a s h a l b n ä g e mi n e m õ j u ta b m ä n g u Kui golfaritel on vanemas eas vaja löökide märkimiseks ka lugemisprille, siis tennisemängija vajab õnneks vaid väga head kaugele nägemist. Selleks võib vaja olla kas pluss- või miinus-prille, millel mõnikord ka silindriline osa. Inimene, kellel nägemine hea ja kes pole prille vajanud, ei oska tihti mõeldagi, kui ebamugav on prillidega tennist mängida. Vähe sellest, et prillid ei pruugi korralikult ees püsida või et võrgus mängides kannatab su agressiivsus, sest mõtled prillide tervisele. Tõsisema mängu korral valgub klaasidele higi ja see võib
46
tekst/Pait Teesalu, silmakirurg ja harrastustennisist fotod/ReFocus
segada keskendumist, paljud on seda kindlasti kogenud ka päikeseprillidega. Kontaktläätsedega on mängida lihtsam, aga paljud ei saa kontaktläätsi erinevatel põhjustel kanda ja pilt pole ikkagi nii stabiilne kui relvastamata silmadega, sest kontaktläätsed ujuvad pisarakihi peal. Heal nägemisel on kahtlemata väga suur mõju sinu mängule. Jalgu on ju oluline õiges suunas liigutama hakata juba hetkel, kui vastase reket palli puudutab. See muutub keeruliseks, kui sa ei näe vastase palli tabamishetke või veel hullem, kui näed ainult platsi teises otsas kedagi käe ja reketiga vehkimas. www.ajakiritennis.ee
t er vis
Mängulusti võib vähendada ka halva nägemisega vastane. Näiteks olukorras, kus vastane ilmselgelt sees olnud palli auti luges, ei maksa temast kohe halvasti arvata, sest eksimuse põhjus võis lisaks suurele võidusoovile olla ka tõsiasi, et ta lihtsalt ei näinud. Ka erinevus silmade optikas võib mõjutada mängu. Kui ühe silma optika on teisest liiga palju erinev, siis häirub ruuminägemine ja palli asukoha ning liikumisjoonis tajumine on väga keeruline.
tuseks on hirm selle ees, et operatsioon rikub nägemise. Kahtlemata ongi igal kirurgilisel protseduuril omad riskid, kuid need on siiski väga marginaalsed. Tõsise nägemiskahjustuse tõenäosus on silma laseroperatsiooniga näiteks oluliselt väiksem kui lennukiga alla kukkuda. Ja kontaktläätsede pideva kandmise korral on läbi põletikuriski viis korda suurem tõsise nägemisteravuse kaotuse võimalus. Aga on loomulik, et kardetakse asju, millest väga palju ei teata. Minu miinusprillid said sahtlisse pandud 10 aastat tagasi ja sama olen aidanud teha ka oma kahel täiskasvanud lapsel.
R e L e x S mi l e me e t o d o n k i n d l a i m
Kui golfaritel on vanemas eas vaja löökide märkimiseks ka lugemisprille, siis tennisemängija vajab õnneks vaid väga head kaugele nägemist. L a s e r p r o t s e d u u r a i ta b p r i ll i d e s t v õ i l ä ät s e d e s t va b a n e d a Hea uudis neile, keda prillid või kontaktläätsed segavad, on see, et tänapäeva silmakirurgia võimaldab 95% inimestest nendest vabaneda. Erinevate meetoditega saab vabaks nii miinus-, plusskui silinderprillidest ja seda vanusest 18 kuni kasvõi 80ni välja. Noorematel on enamik optikavigadest parandatavad sarvkesta laseroperatsiooniga. Juhul, kui sarvkest on liiga õhuke, ebanormaalse kujuga, silm liiga kuiv või miinus laseriga korrigeerimiseks liiga suur, on võimalik silma sisse paigaldada lisalääts. Vanuses üle 55 on laseroperatsioonist tõenäoliselt paremaks lahenduseks läätsevahetus, millega saab vabaks ka lugemisprillidest. Laserprotseduuri abil on võimalik korrigeerida miinust kuni 10 ja plussi kuni 4 dioptrit. Prillidest vabastavaid laseroperatsioone on tehtud juba üle 25 aasta. Siiski on vale arvata, et kõik meetodid ja tehnoloogiad on ühesugused. Sarvkesta laseroperatsioonid erinevad protseduuri turvalisuse, taastumise kiiruse, traumariski, toime stabiilsuse ja kuiva silma aspektist. Uusima, ReLEx Smile meetodiga tehtud laseroperatsiooni järel võid juba järgmisel päeval tennist mängida ja paari päeva pärast näed eksimatult, kas pall tabas ikka joont või mitte. Ka silmatraumat pole põhjust karta rohkem kui enne protseduuri. Miks siis ikkagi nii paljud ennast prillidega vaevavad, kui tehnoloogia areng on nendest vabanemise teinud nii lihtsaks? Kõige olulisemaks takisTALV 2016
Silmakirurg ja harrastustennisist Pait Teesalu.
Kõige tavalisemad laseroperatsiooni probleemid on silmade kuivemaks muutumine ja see, et ei saavutata maksimaalset soovitud tulemust. Üle 95% patsientidest taastub protseduurieelne silmade niiskustase aastaga ja uuema tehnoloogiaga on kordusprotseduuri vajaduse tõenäosus väiksem kui 2%. Oleme ReFocus silmakeskuses ReLEx Smile meetodi tulemuste püsimises nii kindlad, et pakume 7 aasta jooksul vajadusel tasuta lisakorrektsiooni. Nii nagu inimesed, on ka nende silmad erinevad. Eelnevad põhjalikud silma tervise uuringud, sobivuse määramine ja protseduuri planeerimise detailsus on vähemalt sama olulised kui silmaoperatsiooni teostus. ReFocuse kliinikutes Tallinnas kui Tartus vältavad sobivusuuringud ja arsti konsultatsioon kuni 2 tundi ja vestluse ajal saavad loodetavasti vastuse kõik tekkinud küsimused. Prillidest vabastavad silmaoperatsioonid on nn elukvaliteedi protseduurid ja neid ei pea läbima, aga prillita on parem.
47
48
www.ajakiritennis.ee
The Blade is designed for today’s big-hitting, aggressive game and is the top-played franchise on Tour. Delivering Blade onformõeldud tänapäeva ründemängijatele on enim kasutusel reket profituuril. technologyolev to maximize a player’s control the attacking player, võimsatele this year’s Blade is upgraded withning Countervail Et ründav suudaks paremini kontrollida, on Blade'i uusim väljalase energy whilemängija an all-new minimalist designpalli features clean lines, matte finishes and laservarustatud engraving. countervail tehnoloogiaga, mis annab löögile maksimaalse energia, aga väsitab kätt ja keha võimalikult vähe. ®
®
BLADE SW 104 AUTOGRAPH BLADE ««« COUNTERVAIL SW 104 AUTOGRAPH COUNTERVAIL ®
BLADE 98S BLADE ««« COUNTERVAIL S 98 COUNTERVAIL
®
®
®
®
®
• Serena's personal racket Serena isiklik • Integrated Countervail reket technology maximizes Tasakaalustatud energy tehnoloogia hoiab energiat maksimaalsena
• Classic control • Klassikaline Integrated Countervail technology maximizes löögikontroll energy Tasakaalustatud tehnoloogia hoiab energiat maksimaalsena
WRT73341U+ WRT73341U+ 104" / 671 cm 2 104" / 671 cm 10.8 oz / 306 g 10.8 oz / 306 g 33 cm / 8 pts HL 33 cm / 8 pts HL 28" / 71 cm 28" / 71 cm 18 x 19 18 x 19 22 mm Flat Beam 22 mm Flat Beam 1-4 1-4
WRT73311U+ WRT73311U+ 98" / 632 cm 2 98" / 632 cm 10.7 oz / 304 g 10.7 oz / 304 g 32.5 cm / 6 pts HL 32.5 cm / 6 pts HL 27" / 69 cm 27" / 69 cm 18 x 20 18 x 20 20.6 mm Flat Beam 20.6 mm Flat Beam 1-4 1-4
®
®
UNSTRUNG MATERIAL NUMBER TOOTEKOOD HEADSIZE REKETIPEA SUURUS UNSTRUNG WEIGHT KEELESTAMATA KAAL UNSTRUNG BALANCE KEELESTAMATA TASAKAAL LENGTH REKETI PIKKUS STRING PATTERN KEELESTU MUSTER TAPER SYSTEM (MM) RAAMI LAIUS GRIP SIZES GRIPI SUURUS
BLADE 98 (18X20) BLADE COUNTERVAIL 98 (18X20) ««« COUNTERVAIL
2
®
2
BLADE 98 (16X19) BLADE 98COUNTERVAIL (16X19) ««« COUNTERVAIL ®
®
• Modern control • Precision Spin Effect • Modernne Integrated • Topspin Integratedtüüpi Countervail Countervail löökidele sobiv löögikontroll technology technology Tasakaalustatud Tasakaalustatud maximizes energy maximizes energy hoiab tehnoloogia hoiab tehnoloogia energiat • energiat More forgiving feel maksimaalsena maksimaalsena Andestab rohkem eksimusi WRT73301U+ WRT73351U+ ®
®
WRT73301U+ 98" / 632 cm 2 98" / 632 cm 10.4 oz / 294 g 10.4 oz / 294 g 33 cm / 4 pts HL 33 cm / 4 pts HL 27" / 69 cm 27" / 69 cm 18 x 16 18 x 16 20.6 mm Flat Beam 20.6 mm Flat Beam 1-4 1-4 2
WRT73351U+ 98" / 632 cm 2 98" / 632 cm 10.7 oz / 304 g 10.7 oz / 304 g 32.5 cm / 6pts HL 32.5 cm / 6pts HL 27" / 69 cm 27" / 69 cm 16 x 19 16 x 19 20.6 mm Flat Beam 20.6 mm Flat Beam 1-4 1-4 2
BLADE 98L BLADE 16X19«« 98L 16X19
• Highly maneuverable Kõrge • manööverdamisControl-oriented lightweight frame võimega Löögikontrollile suunatud kerge raam
WRT73361U+ WRT73361U+ 98" / 632 cm 2 98" / 632 cm 10.1 oz / 285 g 10.1 oz / 285 g 33 cm / 4pts HL 33 cm / 4pts HL 27" / 69 cm 27" / 69 cm 16 x 19 16 x 19 20.6 mm Flat Beam 20.6 mm Flat Beam 0-3 0-3 2
BLADE 98UL BLADE 16X19«« 98UL 16X19
BLADE 104«« BLADE 104
• Lightest weight Blade Kõige kergema • Easy to swing kaaluga Blade Kõige lihtsam anda pallile keerdeid
WRT73371U+ WRT73371U+ 98" / 632 cm 2 98" / 632 cm 9.4oz/265g 9.4oz/265g 32.5 cm / 2pts HL 32.5 cm / 2pts HL 27.5" / 70 cm 27.5" / 70 cm 16 x 19 16 x 19 20.6 mm Flat Beam 20.6 mm Flat Beam 0-3 0-3 2
BLADE 101L« BLADE 101L
• Larger headsize • Bigger sweetspot Suurem reketipea • Longer Length. Suurem optimaalne tabamispunkt Pikendatud vars WRT73331U+ WRT73331U+ 104" / 671 cm 2 104" / 671 cm 10.8 oz / 290 g 10.8 oz / 290 g 33.5 cm / 8 pts HL 33.5 cm / 8 pts HL 27.5" / 70 cm 27.5" / 70 cm 18 x 19 18 x 19 22 mm Flat Beam 22 mm Flat Beam 1-4 1-4 2
• Combination of power and control Võimsuse ja • Great value löögikontrolli kooslus Hea hinna ja kvaliteedi suhe WRT73380U+ WRT73380U+ 101" / 652 cm 101" / 652 cm 9.7 oz / 274 g 9.7 oz / 274 g 34 cm / 4 pts HL 34 cm / 4 pts HL 27" / 69 cm 27" / 69 cm 16 x 20 16 x 20 23 mm Flat Beam 23 mm Flat Beam 0-3 0-3 2
2
RECOMMENDATIONS
OSTUSOOVITUSED
BLADE BLADE BACK PACK BACK PACK WRZ842796
Shop all bags on page 50 WRZ842796
KAOS KAOS MEN’S MEN’S WRS322400
ELEMENT 1.25 ELEMENT 1.25 WRZ990105 ™
™
Shop all strings on page 58 WRZ990105
CONTROL DUO CONTROL DUO WRZ949100
™
™
WRZ949100
REVOLVE SPIN LIME REVOLVE SPIN LIME WRZ907500
™
™
WRZ907500
Shop all shoes on page 118 WRS322400
PLAYERS
TENNISISTID
Serena Williams
Serena Williams
Spin Technology is a racket and string pattern innovation that increases spin. Pros often customize the racket they use. SpinEffect Effect tehnoloogia on reketi ja keelestu mustri uuendus, misball annab pallile paremad keerded. Racket on endorsed consumer models may vary from the models used by Pros for match-play. Profidspecifications valivad reketi tihti enda käe järgi. Tavaharrastajale mõeldud reketid võivad seetõttu pisut erineda proffide omast.
Milos Raonic
Milos Raonic
Gael Monfils
Gael Monfils
Madison Keys
Madison Keys
David Goffin
David Goffin
25
®
®
| RACKETS
Naiste maailma esireket Angelique Kerber mängib Yonex VCORE SV-ga.
nõ u an ne
REKETI VALIK: 7 korda mõõda ... tekst/Helen Sulg fotod/Tennis, Sportland, Scanpix Aitäh nõuandjatele: Mare Eller/Sportland Tennis, Maria Adamson, Säm Ulp
Uue aasta eel on trennigraafikute ja eesmärkide ajakohastamise kõrval hea aeg üle hinnata ka oma tennisekoti sisu. Võtsime fookusesse reketi – muidugi on selle valik maitse asi, kuid mõned soovitused ja tähelepanekud siiski.
FOOKUSES: kaal, suurus ja raskuskese: Reketi kaal lisab löögile, eriti servile, jõudu ja kiirust, eriti kui reketi raskuskese on reketi tipu osas. Teisalt on raskuskeskme eelis mängijatel väga erinev, seetõttu on mõistlik laenutada erineva raskuskeskme ja kaaluga reketite mudeleid testimiseks (RAM ja Tere Tennisekeskuse poodides näiteks saab laenutada kolme reketit hinnaga 5€). Kahju ja vigastusi võivad tuua nii liiga kerge kui liiga raske reket – esimese puhul põrutab kätt löögi vibratsioon, teisel juhul väsitab kätt reketi kaal. Rusikareegleid siin pole – vaja on ise leida optimum. Naiste reketid kipuvad jääma 263-280 grammi vahemikku, meeste omad pigem 280-300+ kaalu. Raskema kaaluga reketile üleminekul ei tohiks hüpe olla rohkem kui 10-15 grammi. Noormängijatel on soovitav kindlasti alustada väiksemast kaalust, erandiks on pikema kasvu ja tugevama kehaehitusega lapsed. On juhuseid, kus lapsevanem soovib lapsele “päris” reketit, näiteks liigutakse lastere-
50
ketilt üle reketile kaaluga 300 grammi. Reeglina on selle tagajärjeks valu ja vigastused. Reket ei taha järske temperatuurimuutusi ning ei talu pikalt liigset kuuma ega külma, selleks ongi tennisekottidel termokilest vooderdus. Kindlasti ei tasu talvel reketit auto pakiruumis hoida, jätta seda vedelema vihma või kuuma suvepäikese kätte – kahjustatud saavad eelkõige keeled, mis hakkavad venima, aga ka pide ja reketi raam. Reketi loopimine või peksmine vastu kõva pinnast põhjustab mikromõrasid ja kahjustab samamoodi reketi löögiomadusi, see omakorda mõjutab vibratsiooni ja põrutust kätele. Reketi laba suuruse valik on samuti individuaalne, põhiliselt kipuvad need jääma vahemikku 96-108. Laste ja seeniormängijate valik kipub olema suurema labaga reketid, sest nendega on lihtsam palli tabamist kindlustada – sweetspot on suurem, aga kontrolli löögi üle vähem. Pideme pikkuse ja läbimõõdu valik on taas individuaalne ja tunnetuslik, reket peab olema kindlalt ja mugavalt peos “lukus”, näpuotsad ei tohi puudutada www.ajakiritennis.ee
n õuan n e
haarde korral peopesa, vaid nende vahele võiks jääda nimetissõrme laiune vahe (naistel on levinuim suurus 1-3, meestel 2-4, lastel 0). Pideme pikkuse valikul on oluline, et mõlemad käelabad mahuksid korraga pideme peale.
K a s t e a d s i d , e t: Pro-mängijad saavad oma reketid reeglina eritellimusega: mõõdud, raskuskese ja käepide disainitakse täpselt nende soovide ja käe hoide järgi, Kaia Kanepi mängib näiteks Wilson Ultraga. Kaua vitriinil seisnud reket võib oma parimad omadused olla kaotanud, uuri ja märka ostmisel detaile. Kui otsustad tellida reketi internetist, siis on väga tähtis eeltöö detailide täpsustamisel ning soovitav mudelite eelnev testimine päriselus.
FOOKUSES: käepide ja keeled Keelte tugevus on sama tähtis kui reketi kaal ja pideme suurus. Tennisega alustades on keelestus pisut pehmem ning peaks minema tugevamaks koos mängija arenguga. Sarnaselt kaalule on ka siin seos mängija vigastustega - liiga pehme keelestus võtab löögilt jõudu, väsitab kätt ega teki head pallitunnetust, ülearu jäik keel põrutab kätt. Siiski oleneb siin palju mängija tehnikast – lamedatest või spinniga löökidest. Kui reket on kindlalt käes, on kontroll löögi üle ja löögi jõud tugevam. Tipud vahetavad reketit või grippi isegi mängu ajal.
Rahva lemmikud sel talvel ja treener Säm Ulpi kommentaarid: Babolat Pure Aero
“See reket on paksema ja pehmema raamiga, pole jäik – reket viskab hästi lööki spinni ja palli platsilt välja. Pead olema võimeline väga kiire löögi lõpu tegema ja topsi tõmbama, et saavutada palli maandumine väljakul. Sobib mängijale, kes kasutab löögiks vähem füüsilist jõudu.”
Head Radical ja Head Speed
“Need on pigem jäigad reketid ja sobivad jõulisema löögiga mängijatele, kes löövad rohkem pallist läbi, genereerides ise jõu löögi sisse. Nende raskuskese on pigem käepidemes, ots on kergem ja seetõttu on reketi otsaga hea spini (topsi) lüüa. Headi reketitega on ka hea lamedat lööki lüüa.”
Wilson Ultra
“Suhteliselt sarnaselt Headi reketitele – väga jõuline reket, eeldades mängijalt pigem lamedamat löögistiili. Raskuskese on suhteliselt tasakaalus, pigem käepidemes. Tänapäeval on enamik reketeid läinud suunda, et raskuskese on käepidemes, sest lüüakse rohkem top-spiniga, mitte nagu aastakümneid tagasi – raskuskese oli peaosas ja mängiti lamedalt. Puureketiga mängitigi lamedalt, kuna reketi omadused - materjal, pea ja kuju ei võimaldanud topsi lüüa ega mängida sellist tennist nagu tänapäeval. Top-spin põrkab üles ja on aeglasem, lame löök on kiire ning liigub edasi puusa kõrguselt seega pisut lihtsam vastu võtta. Top-spini löök kipub olema mängijatel ka stabiilsem.”
Yonex VCore Duel Series
“Yonex eristub teistest reketitest oma kuju poolest – rääägitakse, et tema sweetspot (ideaalne tabamispunkt) on veidi suurem kui teistel reketitel. Raam ei ole väga paks, tegu on üsna jõulise ja jäiga reketiga. Wawrinka mängib Yonexiga paistab, et see sobib tema lameda ja tugeva löögiga, eriti tagantkäe puhul.”
TALV 2016
51
nõ u an ne
Kommenteerivad maaletoojad: Enn Pääro (Babolat)
Mida kogenum mängija, seda parem tunnetus ja tähtsus nüanssidel nagu mudel, kaal, grip ja keelestus – viimane määrab minu arvates isegi 50% valikust. Õige keelestuse leidmine saab tulla läbi teadliku katsetamise. Kui kunagi ise aktiivselt, 3-4 korda nädalas mängisin, kulus mul umbes 2 aastat, et leida “õige”. Tippmängijate eeskujude põhiselt mudelit ja raskust valida ma kindlasti ei soovita, Zoppi või Federeri reketiga ei ole võimalik tavamängijal sama mängu mängida. Kindlasti on aga tarbijale valiku positsioneerimisel tähtsus ka hinnaklassil ja välimusel, viimane eriti naistel. Babolat´ erilisus seisneb selles, et reket on universaalselt mängitav ja harrastajasõbralik – sobib nii tugevamatele kui alles alustavatele mängijatele, eriti naistele, aga ka meestele. Reketeid on tehtud tänaseks 20 aastat. Kui Anett Kontaveit võttis esimest korda Babolat´ kätte, siis pärast seda ta enam oma eelistust muutnud pole.
Henri Kruuse (Head)
Speed on Djokovici valik: sobib mängijale, kellel on tugev ja kindla käega löök. Radical on aga hea agressiivsemale tennisistile, sest annab parema tunnetuse ja kontrolli ründel, sellega mängib näiteks Andy Murray. Head on nimetanud Radicali ka ideaalse kaalujaotusega reketiks. Headi iseloomustavad pidev tootearendus ja Euroopa kvaliteet: igal aastal luuakse uusi mudeleid suure testijate meeskonnaga, reketi materjaliks on firma poolt patendeeritud kerge ja tugev grafiin.
Priit Tasane (Wilson)
Ultra on n.-ö universaalne reket, mis sobib kõigile mängustiilidele, eriti aga tagajoonemängijale. Pro-Staff ja Blade on ründaja reketid – tundlikumad, kasutusel rohkem kogenute ja pro-de seas. Burn sobib hästi tagajoonemängijale. Wilson on traditsiooniline, kaua ja paljude tippude poolt mängitud märk. Meie enda müügihitt, eriti just meeste seas, on 300-grammine Ultra 100. Esmatähtis mängijale on õige mudeli leidmine (raskus, reketi pea suurus) ja loomulikult ka keelestamine, mitte niivõrd firmamärk reketil. Baastõde - mida suurem reketi pea ja laiem raam, seda ebatäpsem, kuid suurema võimenduse ja jõuga löök.
Alfred Kivisaar (Yonex)
Tegu on nanotehnoloogial põhineva ja väärikate traditsioonidega Jaapani kaubamärgiga, mille puhul on just materjalivalik tootearenduses muljetavaldav – iga aastal tuleb 3-4 uut mudelit. Reketi kuju on teiste reketitega võrreldes pisut teistsugune – isomeetriline pind andestab mängijale väiksemad pallitabamise vead. Tegu on just spinni löömiseks ideaalselt sobiva reketi ja keeltega. Viimasel US Openil võideti nii meeste kui naiste üksikmäng Yonexiga – see räägib enda eest, ka meie klientide tagasiside on väga positiivne – kes on võtnud, on olnud meeldivalt üllatunud. Bestseller on muidugi Wawrinka reket VCore Duel G100.
52
Väga kleepuvad gripid ei sobi rohkem higistavatele kätele, sest lähevad niiskusega libedaks. Sel puhul sobivad augukestega ja karedama tekstuuriga gripid. Reketi ostmisel ja käepideme proovimisel tasub tähele panna, et originaalis (ostu hetkel) reketil olevale alusgripile peab peale mahtuma ka pealisgrip, seetõttu peaks olema selle jaoks mõni millimeeter varu. Gripi vahetamist võib õppida näiteks ka YouTube'i abil, rusikareegel: keera pealisgripp alusgripile vastassuunas ja jäta igal keerul eelmise keeruga ülekatet 2-3 mm. Valge gripp on hea, sest selle puhul märkad vajadust vahetada.
K a s t e a d s i d , e t: Koos reketite arenguga on keerulisemaks läinud ka keelestaja töö. Vale keelestuse korral tunneb mängija reeglina koheselt, et midagi on löögiga viltu. Keelestamisel on lisaks keelte valikule tähtis ka inimfaktor - keelestaja tähelepanu ja täpsus kaalude lisamisel. Samas ei tähenda keelte kiire purunemine sugugi alati keelestaja viga – tihti võib selle põhjus olla vale palli tabamus. Küsi kindlasti keelestajalt või treenerilt tugevuse valikul nõu, salvesta võimalusel oma keelte tugevus järgmiseks korraks. Siinjuures mängib lisaks mängija tehnikale ja löögijõule rolli ka sesoonsus ning väljaku kate. Keeled on eri materjalist, erineva profiili ja hinnaga. Näiteks öeldakse, et algaja ei saa mängida kandilise profiiliga keelega, sobivam on täksidega keel. Valdav osa tänaseid tipptootjaid on seotud mõne kuulsa mängija varustamisega ning paljud mudelid loodud just teatud mängustiili toetamiseks. Eeskuju on innustav ja sarnaselt arstiteadusele usk kuulsa mängijaga sama reketiga mängimisesse placebo-efekti laadne, kuid kui see aitab mentaalselt mängule kaasa, miks mitte. Päeva lõpuks mängib ikka mängija, mitte reketi värv ega kuulsusega sama vahendi kasutamine.
FOOKUSES: millal ja miks? Reketi vahetuse otsus on individuaalne, sõltudes nii treenimise intensiivsusest, reketi hoidmisest kui mängijaga toimuvatest füsioloogilistest muutustest. Laste reketit vahetatakse näiteks eelkõige lähtuvalt noore kasvutempost, täiskasvanud vahetavad reketit paari aasta tagant. Parim viis otsustamiseks on oma mängu mugavuse ja kvaliteedi hindamine uue reketi testimisega. Miks reketit vahetada: reket kaotab omadustes ja mõjutab seeläbi nii lööki, tehnikat kui mängija vigastusi. Keelte vahetuse otsus sõltub esmajoones keelte purunemisest, kuid üks rusikareegleid on, et nii mitu korda nädalas tennist mängid, nii palju peaks ka aastas keeli vahetama. Tennisetreener Säm Ulp kommenteerib: “Palju oleneb sellest, kuidas oma reketit hoiad. Kui suudad kahe sõrmega lükata keeled kokku või näed visuaalselt täkkeid keeltel, on aeg neid vahetada.” Grip: viisakas inimene vahetab grippi 20-30 mängukorra tagant, kuid selle kulumine on individuaalne. Küsimus pole seejuures ainult sideme lagunemises või hügieenis ja esteetikas. Oluline on, et side “peab” ja reket ei libise käes. www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
.. Fort Sport OU Punane 52, Tallinn 53 56954629 www.yonexest.ee
TALV 2016
55
ME IS TRIKLAS S
Elina Svitolina – vaikselt, kuid kindlalt teel absoluutsesse tippu
Võ r d l us e s teiste s a ma p õlv ko n na super talentide – näiteks Eug enie Bouchardi või Madison Keysiga – on Elina Svitolinast räägitud vähe. Ometi on 22-aastane Odessast pärit neiu küllaltki märkamatult jõudnud maailma edetabeli esikümne lävele. tekst/Tanel Rungi fotod/Scanpix, internet
56
www.ajakiritennis.ee
M E I S T R IK LASS
S
vitolina tundub justkui omavat kõike, et olla tennisemaailma järgmine superstaar. Tal on atraktiivne välimus (muuhulgas tegeleb ukrainlanna hobi korras modellindusega) ja agressiivne, mitmekülgne mängustiil. Lisaks on tegu vägagi emotsionaalse mängijaga. Kõik see peaks tennisepublikule meeltmööda olema.
Staar juba juuniorina Tennise juurde jõudis Elina viieaastaselt. Nimelt oli tema vanem vend profimängija ja just teda jälgides ning temaga heas mõttes konkureerides Svitolina mängu ära armuski. „Olin kade oma venna peale, sest vanemad käisid temaga kogu aeg turniiridel kaasas, mistõttu sai ta peres minust rohkem tähelepanu. Tahtsin, et vanemad pööraksid hoopis mulle tähelepanu ning seetõttu hakkasingi tennist mängima – et vennast paremaks saada!” meenutas ta lapsepõlve. Svitolinal ei tulnud kaua oodata, kui noorteklassis hakkasid tulema esimesed (turniiri)võidud. Tema anne ei jäänud üldsusele märkamata ning 13-aastaselt kolis ta Odessast Harkovisse, sest leidis sealt endale sponsori. Elina on hiljem tunnistanud, et selles vanuses oli tema peamine prioriteet reketiga raha teenida. „Lapsena meeldis mulle lihtsalt võistelda. Ma ei mõelnud, et võiksin mänge võites teenida suuri summasid. 13–14-aastaselt aga sai rahateenimisest minu eesmärk, sest tahtsin iseseisvaks muutuda ja mitte enam nii palju vanematest sõltuda,” ütles Elina ning lisas, et nüüd, profimängijana, naudib ta taas reisimist ja enda mängu kallal vaeva nägemist. Lapsepõlves olid tennises Elina põhilised eeskujud Andre Agassi ja Roger Federer. „Mulle meeldis väga, kuidas Agassi mängis ning milline oli tema suhtumine väljakul. Federer aga on nii stiilne! Ta on perfektne kõiges, mida teeb,” on Svitolina oma iidoleid kirjeldanud. Naiste seast on Elina noorusaegade eeskujudest rääkides tõstnud esile Kim Clijstersi ja Serena Williamsi nimed. „Mulle meeldib Serena serv ja Clijstersi löögid, tema tagajoonemäng. Üritasin enda mängu üle kanda midagi igalt mängijalt, kel parasjagu hästi läks,” kirjeldas Elina oma inspiratsiooniallikaid. Nooremana saavutatud tulemusi vaadates on ukrainlanna käinud oma iidolite jälgedes. Svitolina suurt talenti ilmestavad faktid, et kõigest 15-aastaTALV 2016
elina Svitolina Sündinud: Alustas tennisega: Alustas profikarjääriga: Võidud-kaotused: WTA turniirivõite: Koht maailma edetabelis (28. novembri seisuga): Parim saavutus suure slämmi turniidelt: Karjääri auhinnaraha: Riietus ja jalanõud: Reket: Reketikeeled: Hobid: Lemmik turniir: Eeskujud tennises: Treenerid:
12. september 1994 5-aastaselt 2010 232-140 4 14. veerandfinaal (Prantsusmaa lahtised 2015) 4 112 195 USA dollarit Nike Wilson Burn 100 Luxilon 4G jalgpall, lugemine, veelauaga sõitmine USA lahtised Andre Agassi, Roger Federer, Kim Clijsters, Serena Williams Iain Hughes, Justine Henin
sena krooniti Elina Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri võitjaks ja paar nädalat pärast suurt võitu tõusis ta juunioride maailma esinumbriks. Muide, sama 2010. aasta lõpus mängis Svitolina ka meie praeguse esireketi Anett Kontaveidiga 1. kategooria noorteturniiril Mehhikos ning jäi peale 7:5, 6:2. Pärast seda hooaega ta enam noorte seas eriti ei võistelnud ning keskendus rohkem juba naisteturniiridele. Täpsemalt öeldes mängis ta pärast edukat 2010. aastat juuniorina veel kõigest ühe turniiri – 2012. aasta Wimbledoni noorteturniiri finaalis tuli Svitolinal tunnistada Kanada imelapse Bouchardi paremust.
Step by step tähtede poole Nagu paljudel tennisistidel, ei käinud ka Svitolinal pärast saavutusterohket noortekarjääri naiste seas tippu jõudmine sõrmenipsuga. Sellest hoolimata on tema edasiminek olnud igati stabiilne ja korralik. Neiu läbimurdehooajaks võib pidada 2013. aastat, kui Elina tõusis maailma edetabelis tervelt 91 kohta – mitmete ITF-i turniiride võidud ning elu esimene tiitel Bakuus tõstsid ta aasta lõpuks edetabeli 40. reale. See
tähendab, et Elina hakkas stabiilselt „peale” saama ka kõige kõrgema kategooria WTA turniiridele, mis andis võimaluse võtta nädalast nädalasse mõõtu karusselli suurimate tähtedega. Järgneva paari hooajaga kerkis Svitolina maailma edetabelis veel paarkümmend kohta ehk 2015. aasta lõpuks oli ta juba esikahekümnes. Jah, Elina jõudmine absoluutsesse tippu ei ole käinud nii kiiresti, nagu ta ise või ka poolehoidjad oleks lootnud. Siiski on ta aastaid tagasi öelnud, et küll kõik juhtub omal ajal, kui järjepidevalt nii-öelda oma asja ajada. „Muidugi ma soovin, et oleksin juba esikümnes. See on kena unistus, mille nimel näen igapäevaselt vaeva. Kui mängida oma mängu ja olla enesekindel, siis küll tulemused ja kõrgem edetabelikoht ka tulevad,” ütles Elina enne tänavust hooaega.
Koostöö legendiga Tänavu veebruaris alustas Svitolina koostööd endise maailma esireketi, seitse suure slämmi turniiri võitnud Justine Heniniga. Elina usub, et belglannast legendi treeneritetiimiga liitumisest – täpsemalt nimetab ukrainlanna teda spetsialist-konsultandiks – on
57
ME IS TRIKLAS S
tal võimalik ainult kasu lõigata. „Justine’iga koostöö tegemine on minu jaoks hindamatu võimalus. Me muutsime ettevalmistuses ja treeningus teatud aspekte ja tänu Justine’ile olen varasemast tunduvalt professionaalsem,” kiidab Svitolina uut treenerit. Elu huvitavat kulgu näitab asjaolu, et aastatel 2010–2012 harjutas Svitolina Belgias Henini tenniseakadeemias, kus ta, muide, tutvus ka oma teise praeguse treeneri, briti Ian Hughesiga. Tänavu tennise Kuulsuste Halli valitud Henin teab, mida peab Svitolina tegema, et jõuda karjääris veelgi kaugemale. „Elinas on tohutult talenti ja potentsiaali, aga ta ei peaks endale seoses edetabelikohaga nii palju pingeid peale panema, sest oluline on omada suuremat pilti. Siiski olen ma õnnelik, et saan töötada koos tüdrukuga, kellel on kindlad tõekspidamised ning austus mängu ja oma tiimi liikmete vastu,” on Henin oma hoolealuse kohta öelnud.
Võit Williamsi üle ja rivaliteet Kerberiga Peatselt lõppevat hooaega peab Svitolina senise karjääri parimaks. Aasta – või ilmselt kogu karjääri – parimaks võiduks võib pidada oma kunagise eeskuju Serena Williamsi alistamist olümpiamängude kolmandas ringis. Üliagressiivse mängu toel ja kohati imelist kaitset näidates šokeeris Svitolina tennisemaailma ning alistas Williamsi küllaltki kindlalt kahes setis. „Alateadvuses ma arvasin, et tema võitmine on võimatu. Aga võtsin väga palju riske. Teadsin, et suudan hästi mängida, kuid muidugi ei olnud Serenal täna kõige parem päev,” rääkis ta vahetult pärast suurt
„Olin kade oma venna peale. Tahtsin, et vanemad pööraksid hoopis mulle tähelepanu ning seetõttu hakkasingi tennist mängima – et vennast paremaks saada!” /S V I T O L I N A
võitu. Küll aga tuleb Svitolinal veel omajagu vaeva näha stabiilselt sellise taseme näitamisega, sest järgmises ringis võitis ta tšehhitari Petra Kvitova vastu kõigest kaks geimi. Oktoobris alistas Svitolina Pekingi turniiri kolmandas ringis värske maailma esireketi Angelique Kerberi. Kuigi Elina on kõigest 22-aastane, on ta jõudnud sakslannaga mõõtu võtta juba kaheksal korral – mängudega 5:3 on peal Kerber. „Kui ma mängin tema vastu oma parimat tennist, siis tunnen, et oleme samal tasemel,” ütles Svitolina. „Tippude vastu mängides on väga oluline roll eneseusul,” lisas ta. Pärast võitu Kerberi üle Pekingis tituleeris WTA kodulehekülg Elina neiuks, kellel on välja kujunenud kindel harjumus sepistada suurepäraseid, ootamatuid üllatusi. Võiduga sai ukrainlannast ainuke naine sel hooajal, kes on suutnud üle mängida mõlema 2016. aastal maailma edetabelis esikohal olnud tennisisti. Siiski jäi Svitolinal tema enda poolt enne hooaega püstitatud eesmärgist ehk Singapuri WTA finaalturniirile pääsemisest pisut puudu. Selle asemel sai ta teist aastat järjest võimaluse mängida nii-öelda teise kategooria aastalõputurniiril Zhuhais, kus mängivad naised, kes on maailma edetabelis kohtadel 9–19 (lisaks pääseb üks tennisist turniirile wild card’iga). Elina jõudis seal finaali, kus kahes setis tuli tunnistada „vana sõbra” Kvitova paremust. Eks näis, kuidas läheb tuleval hooajal, aga samamoodi jätkates on igati reaalne Svitolinat järgmisel aastal mängimas näha Zhuhai asemel juba Singapuris.
58
Vaimne terror Moskvas Svitolina jaoks oli lõppenud hooaja üheks viimaseks mängupaigaks oktoobri teises pooles peetud turniir Moskvas. Elina alustas Venemaal hästi – kindlate võitudega kasahhi Julia Putintseva ja horvaadi Ana Konjuhi üle kindlustas ta pääsu nelja parema hulka. Siis tuli aga vastu Singapuri pileti eest võidelnud Svetlana Kuznetsova, kellele Elina pidi kolmesetilise lahingu järel alla vanduma. Võrdlemisi edukast turniirist hoolimata tundis Svitolina pärast kaotatud poolfinaali pigem kergendust, et turniir lõpuks ometi läbi sai. „Ma ei ole mitte kunagi varem ühelgi turniiril sellist pinget tundnud, sest turniiri ajal sain väga palju halbu ja ähvardavaid sõnumeid. Psühholoogiliselt oli see turniir minu jaoks äärmiselt raske,” ütles Svitolina vahetult pärast kaotatud poolfinaali. Ähvarduste tagamaid ei pea just kaugelt otsima. „Me kõik saame halva tooniga sõnumeid, kuid seekord oli kõik teistmoodi. See kõik hakkas pihta juba turniiri algfaasis, pärast minu esimest pressikonverentsi. Mulle öeldi, et me (ähvardajad – toim.) teame, kus hotellis sa viibid. Loomulikult on kõik see seotud poliitikaga, kuid ma olen ju kõigest tennisemängija, kes lihtsalt üritab võita tennisematše,” rääkis Svitolina ning lisas, et Moskvas ei mängi ta enam kunagi tennist.
www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
59
ME IS TRIKLAS S
Alexander Zverev – Saksamaa uus suurlootus Alexander Zverev (19) on vene päritolu Saksamaa tennisist, praegu noorim mängija ATP edetabeli TOP50 seas. Pole imestada, et ta alustas mängimist viieaastaselt, sest tennisistid olid ka tema isa Alexander Zverev seenior ja vanem vend Mischa. Isa on siiamaani ka poja treener. 2014. aastal võitis esimesena asetatud Zverev juunioride Australian Openi, alistades finaalis teisena asetatud Stefan Kozlovi. Tollal polnud Zverev profikarjääri veel tõsiselt alustanud ja asus täiskasvanute edetabelis 807. kohal, ent oli pärast juunioride slämmivõitu enesekindel: „Arvan, et heal päeval võime nii mina kui ka Stefan ja veel mõned poisid mängida võrdselt paljudega, kes siin meeste turniiril kaasa löövad.“ Need head päevad saabusidki päris kiirelt.
Või t Challenger-t urniiril ja Hamburgi ime Pärast tiitlivõitu Austraalias keskendus Zverev juunior täiskasvanute turniiridele, kuid ATP turniiridel veel 17-aastaselt kanda kinnitada ei suutnud. Esimese poole aasta jooksul osales Zverev kümnel turniiril. Kui Challengeridel murdis ta end tihti põhitabelisse, siis ATP250 taseme võistlustel kvalifikatsiooni ei läbinud. Esimese tiitli võitis Zverev Braunschweigi Challenger-turniiril Sparkassen
60
tekst/Vahur Joa fotod/Scanpix
Open, alistades teel võiduni kolm maailma edetabeli esisaja mängijat: 87. numbri Tobias Kamke esimeses ringis; kõrgeima paigutusega maailma 56. reketi Andrei Golubevi poolfinaalis ja maailma 89. reketi Paul Henri Mathieu finaalis. Zverevist sai sellega ka noorim Challenger-turniiri võitja. Järgmisel nädalal anti talle wild card Stuttgart Openile, kus ta kaotas avaringis hilisemale finalistile Lukaš Rosolile. Üldse esimese matši ATP turniiril võitis Zverev nädal hiljem Hamburgis, kui ta alistas hollandlase Robin Haase. Kuid see oli alles algus. Zverev jätkas võitudega viiendana asetatud Mihhail Južnõi (tollal maailma edetabeli 19.), Santiago Giraldo ja taas
Kamke üle. Zverevi hullumeelne üllatuste seeria lõppes poolfinaalis, kui ta kaotas kogenenud David Ferrerile 0:6, 1:6. Enne oli viimati 17-aastasena ATP turniiri poolfinaali jõudnud Marin Cilic aastal 2006. Vaatamata lihtsale võidule oli Ferrer Zverevist väga heal arvamusel. „Tal on ees suur tulevik, ta jõuab kindlasti
esikümnesse,“ sõnas Ferrer. Enda kindlat võitu põhjendas ta noore vastase väsimusega. „Kindlasti mängisid rolli ka kogemused.“ Kui Braunschweigis teenis Zverev 125, siis Hamburgis koguni 180 ATP punkti. Mõistagi tähendas see muljetavaldavat tõusu edetabeli 665. kohalt 161ks. Ei tea, kas on veel mõni mängija kunagi kolme nädalaga 500 kohta kerkinud!? Aasta lõpuks asus Zverev 136. kohal.
Esmakordselt e sisa jas se Zverev saavutas 2015. aastal oma esimese ATP Challengeri tiitli Heilbronnis, kui alistas finaalis itaallase Guido Pella ja poolfinaalis eelmise hooaja sama www.ajakiritennis.ee
M E I S T R IK LASS
võitki ei jäänud tulemata, kui Zverev läks esimeses ringis vastamisi Teimuraz Gabašviliga, kellest ta dramaatiliselt viie setini veninud matšis jagu sai. Seejärel kaotas ta neljas setis ameeriklasele Denis Kudlale. Paraku järgnes edetabelis langus, sest Zverevil läksid arvestusest maha aasta varem saadud kõrged punktid. Ta pidi US Openile pääsemiseks mängima kvalifikatsiooni. Zverev tegi seda edukalt, kuid põhiturniiri avaringis kaotas taas viiesetilises mängus kaasmaalasele Philipp Kohlschreiberile. Tänu heale tulemusele Washingtoni turniiril (jõudis veerandfinaali) jäi ta maailma esisajasse püsima.
Pä äse s Saksama ad e sindama
turniiri võitja ja maailma 90. numbri Jan-Lennard Stuffi. Tänu turniirivõidule tõusis Zverev esimest korda maailma edetabelis TOP100 hulka, saavutades karjääri kõrgeima 85. koha. Sama aasta Aegon Openil Nottinghamis alistas sakslane Mihhail Kukuškini ja Thomaz Bellucci, jõudes kaheksandikfinaali, kus ta kaotas Marcos Baghdatisele. Pärast seda oli Zverev ATP edetabelis tõusnud juba 74ndaks. Mu l l u o s a l e s Z v e re v esimest korda ka suure slämmi põhiturniiril Wimbledonis, kuhu ta kvalifitseerus otse tänu edetabelikoh a l e. E s i m e n e
TALV SUVI 2016
Tänavune aasta tähistas Zverevi lõplikku läbimurret suures tennises. Juba aasta algul tunnustasid tema arengut ka sakslased, kes valisid noormehe koos Sabine Lisickiga riiki esindama Hopman Cupil. Seal kaotas Zverev üksikmängudes Nick Kyrgiosile ja Andy Murrayle, kuid võitis prantslast Kenny de Schepperit. Australian Openil ei soosinud Zverevit loos – ta kaotas esimeses ringis jälle Murrayle. Märtsikuus mängis Zverev Saksamaa eest ka Davis Cupil, kuid meeskond kaotas võõrsil Tšehhile ning Zverev ise jäi üksikmängudes alla viies setis Tomaš Berdychile ja kindlamalt Lukaš Rosolile. Zverev jõudis aasta esimese ATP turniiri poolfinaali Montpellier's, kui alistas teises ringis 2014. aasta meistri ja maailma edetabeli 13. reketi Marin Čilići. Tema turniir leidis lõpu kaotusega Paul Henri Mathieule. Selle mängu ajal sai Zverev kirja ka hoiatustrahvi, kui nimetas kohtunikku „kuradi idioodiks“. Hea tulemuse mängis Zverev välja ka Indian Wellsis, kus alistas Ivan Dodigi, Grigor Dimitrovi ja Gilles Simoni, enne kui kaotas 1/8 finaalis 7:6, 0:6, 5:7 Rafael Nadalile, kuigi omas kolmandas setis matšpalli.
Fina al Nice 'is ja või t Federeri üle Aktiivselt mängis Zverev tänavu kaasa kevadisel liivaväljakute hooajal, kus ta enne French Openit osales viiel turniiril. Kokkuvõttes oli see üpris edukas: kõigepealt jõudis ta Hamburgis poolfinaali, kus kaotas austerlasele Dominic Thiemile. Kuid mai lõpus õnnestus Zverevil Open de Nice Cote d'Azuri turniiril, kus ta teenis kaheksanda asetuse, jõuda ka finaalini. Veerandfinaalis sai Zverev jagu teisena asetatud Gilles Simonist, kelle vastu ta saavutas kolmandas setis pallingumurde, kui vastane servis matšivõiduks. Pärast seda juhtis Zverev omavahelistes mängudes Simoni vastu 3:0. Poolfinaalis alistas Zverev viiendana asetatud Joao Souza, kuid finaalis kaotas jälle Thiemile, kes oli sel turniiril ka tiitlikaitsja. Et kolm oleks kohtu seadus, jäi Zverev Thiemile alla ka Roland Garrosis, kuid siiski oli ta enne jõudnud 3. ringi. Nüüd proovis Zverev õnne kodumaal Halles murukattega turniiril Gerry Weber Open, kus ta saavutas senise lühikese karjääri magusaima võidu. Ta alistas avaringis seitsmenda asetusega Viktor Troicki ning seejärel Benjamin Beckeri ja Marcos Baghdatise, kuid poolfinaalis tuli Zverevile vastu esimesena asetatud Roger Federer. Üllatuslikult sai Saksamaa tennisist ka temast jagu 7:6, 5:7, 6:3! „Hea serv aitas mind tähtsatel hetkedel, tundsin ennast hästi,“ kommenteeris Zverev, kuid pidas võitu siiski uskumatuks. „Ma ei saa isegi aru, millega toime tulin.
61
ME IS TRIKLAS S
Päev enne matši ma ei arvanud, et võiksin võita. Muruväljakutel on Roger maailma parim, seda enam oli edu uskumatu.“ Finaalis sai Zverevi õnn otsa ning ta kaotas kaasmaalasele Florian Mayerile kolmes setis. Ometi oli ta jõudnud teistkordselt ATP turniiri finaali ja seda kahel erineval väljakukattel, mis tõestas noore mängija mitmekülgsust. Maailma edetabelis tähendas see edu Zverevi tõusu 28. kohale – esmakordselt TOP30 sekka.
Esimene t urniirivõi t Pe t erburis Suve teisel poolel enam suuri õnnestumisi polnud, näiteks Wimbledonis piirdus Zverev kolmanda ja US Openil teise ringiga, kuid Citi Openil Washingtonis jõudis siiski poolfinaali. Pärast Toronto turniiri esimese ringi kaotust taivanlasele Yen-hsun Lu’le otsustas Zverev Rio olümpiamängudele mitte sõita. Vormi minetanud Zverev näitas poolehoidjatele, miks ta olümpiast loobus, kui kaotas Cincinnatis taas avaringis jaapanlasele Yuichi Sugitale. Siiski ei lõppenud Zverevi jaoks tänavune aasta negatiivsete toonidega. Õnnelikuks paigaks osutus isa sünnimaa, sest karjääri esimese turniirivõidu teenis noormees Peterburis, kus ta sai viienda asetuse. Pärast kolme lihtsamat sorti võitu läks ta poolfinaalis vastamisi kolmanda asetusega Berdychiga ning sai ka temast kahes setis jagu. Seekord ei olnud aga kolm kohtu seadus – oma karjääri kolmanda ATP finaali Zverev võitis ja veel keda: ta alistas paar nädalat varem US Openi tiitli teeninud Stan Wawrinka 6:2, 3:6, 7:5, kuigi oli kolmandas setis 0:3 kaotusseisus. Esmakordse tiitliga kaasnes kaks olulist tähist: seni polnud Zverev võitnud ühel ja samal turniiril kaht esikümne tennisisti (Berdych 9., Wawrinka 3.) ning ta tõusis maailma edetabelis 20. kohale. Nii on Zverev jõudnud TOP20 „õhkkonda nuusutada“, kuigi praegu asub 24. kohal.
Alexander Zverev Sündinud: Pikkus ja kaal: Treener: Koht maailma edetabelis (28. novembri seisuga):
24.
Karjääri auhinnaraha:
1 932 630 USA dollarit
Parimad saavutused:
ATP turniirivõit (Peterburi), kaks finaali (Nice, Halle)
Parim tulemus suure slämmi turniiridel:
3. ring (2016 French Open ja Wimbledon)
Reket: Riietus ja jalanõud: Hobid: 62
20. aprill 198 cm, 86 kilo Alexander Zverev seenior
Head Adidas korvpall, golf
Zverevi isa kohtus dramaatilises matšis Võsandiga 198 sentimeetri pikkuse Alexander Zverev juuniori isa on samuti endine tennisist, aga kui noorem esindab praegu Saksamaad, siis tema isa võistles NSV Liidu lipu all. Riigi vahetus tulenes aga sellest, et seenior ja tema abikaasa Irina, kes samuti on endine tennismängija, kolisid 1991. aastal Hamburgi, kus juunior sündis ja kasvas. Zverev räägib nii saksa, vene kui inglise keelt. Tema põhiline elupaik on praegu Monte Carlo, aga ta jagab aega ka Hamburgi ja Florida vahel. Zverevi hobid on golf ja korvpall, ta on tohutu suur Miami Heati fänn. Kui ta üles kasvas, oli tema üks eeskuju just Roger Federer, aga teine vahepeal Miamis mänginud, kuid praegu Cleveland Cavaliersi esindav LeBron James. Muide, Zverevi isaga on omal ajal kohtunud paljud Eesti tennisistid, näiteks Ain Suurthal kaotas talle 1983. aasta Moskva rahvusvahelise turniiri finaalis. Meeldejäävaim oli 1987. aastal Tallinnas peetud NSV Liidu meistrivõistluste poolfinaal, kus Zverev alistas Andres Võsandi 3:1, kusjuures neljanda seti tie-break lõppes 19:17 (!). Geim kestis Kadrioru teisel väljakul pool tundi, erakordselt palju rahvast oli seda põnevusetendust kaemas. Draamat leevendas tõsiasi,et lõpuks teenis Zverev hõbeda ja Võsand pronksi – neil medalitel suurt vahet pole. Pealegi me ei tea, kas neljanda seti tie-breaki edu korral oleks Võsand mängu võitnud. www.ajakiritennis.ee
„Olen praeguse olukorr ülimalt rahul, ent kun ei tohi loorbritele puhk jääda. Kui korraks peatu lähevad teised lihtsalt möö
/T
TALV 2016
www.trendwood.ee 63
P äe v ako rral
tekst/Jaan Jürine foto/Scanpix
Murray murdis tippu välja! Tänavune mitmekesine ja muljeterikas tennisehooaeg tõi nii naiste kui meeste seas esile uue esireketi. Naistest tõusis esireketiks sakslanna Angelique Kerber, meestest šotlane Andy Murray. Tenniseaastas oli tera!
R
ohkem furoori tekitas muidugi Murray. Viimane Briti mängija maailma edetabeli eesotsas oli Fred Perry aastail 1934-37. Perry oli legendaarne mängija, oma kolmandas Wimbledoni finaalis 1936 lõi ta Saksa parunit Gottfried von Crammi 6:1, 6:1, 6:0 ja läks siis võitmatuna elukutseliseks. 80-ndate lõpus oli siinkirjutajal Evald Kree vahendusel Moskvas Kremli karikaturniiril võimalus vestelda Perryga ning temalt pärida, miks Suubritannia ei tooda enam silmapaistvaid tennisemängijaid. Kas häda on selles, et inglise džentelmeni kasvatusse kuuluvad heal tasemel ratsutamise, purjetamise, golfi, tennise, bridži jne oskamine, kuid peen mees ei tohi olla ühelgi spordialal proff? Kunagine maailmameister ka lauatennises naeris küsimuse üle heatahtlikult ja märkis, et selles võib peituda rohkem tõtt, kui küsija ja vastaja arvavad. 1995. aastal meie hulgast lahkunud Perry võitis 8 slämmiturniiri tennises. Ent tagasi Murray juurde. Järgmise aasta mais 30-aastaseks saava Murray tõusu esireketiks enam hästi ei usutud. Ei uskunud Murray isegi. „Ma ei arvanud iial, et võiksin esireketiks tõusta,“ sõnas Murray BBC-le. „Siia jõudmiseks on läinud mitu aastat rasket tööd, sest minu ümber olevad mängijad on olnud väga head.“ Meeste tennise liidriks tõusmisel on Murrayl vaja
64
üle käia suure neliku teistest liikmetest Roger Federerist, Novak Djokovicist ja Rafael Nadalist, kes ületavad võidetud tiitlite poolest Murrayd selgelt. 2010. aastal nuttis Murray pärast Wimbledoni finaali, sest oli alt vedanud briti publikut. „Ma olen kaotuste pärast nutnud alates kuuendast eluaastast,“ tunnistas Murray, tänane maailma esireket. Murray on seni võitnud kaks korda Wimbledoni, kaks korda olümpiakulla ja korra US Openi. Ta perekond on tulvil tenniseasjatundjaid. Ema Judy oli Suurbritannia FedCupi naiskonna treener, vend Jamie on olnud maailma esireket paarismängus, äiapapa Nigel Sears on nimekas profitreener tänaseni. Ainult Murray vanaisa oli jalgpallur, mängides Šoti liigas.
M a a i l m s a i u u e l ii d r i Finaal Londoni O2 areenil mahutas endas uskumatut pinget. Vaevalt tõusis www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
65
P äe v ako rra l
Murray ATP esireketiks, kui tal tuli oma nimetust kaitsta kõrgkonkurentsis. Ja Murray kullaproov osutus ehtsaks! Alagrupis kolm võitu kolmest, ülipingelises poolfinaalis võit Miloš Raonici üle ning lõpuks edu finaalis senise valitseja Djokovici vastu. Kui ühes kohtumises nii palju kaalul, siis pole mängu kvaliteedist vaja rääkida. Mõlemad on mänginud paremini... Murry võitis 6:3, 6:4. „Murray on endale selgeks teinud, et kõvasti harjutamise peale tuleb koormusi tõsta. Ja siis veel,“ leiab Eurospordi kommentaator Mats Wilander. Teine omaaegne maailma esireket John McEnroe kiidab tagant: „Suurepärane atleet!“ Enam maksab 122 nädalat järjest maailma edetabelit juhtinud Djokovici hinnang: „Andy on liidri nimetuse täiesti ära teeninud.“ Djokovic on võitnud ATP Touri finaalturniiri viis korda, ta teab, mis see tiitel väärt. Nüüd teab ka M u r r a y. „ P o l e
paremat motiivi harjutamiseks kui kõva eesmärk. Mul tuleb parima nimetust hoida!“ Võitlus eelkõige Murray ja Djokovici vahel tuleb äge. Murray tänavused võidud-kaotused olid 78-9, Djokovicil 65-9. Murray võitis 9 turniiri, Djokovic 7. Aga kahe kange omavaheliste kohtumiste seis on 24:11 Djokovici kasuks. Uus hooaeg tuleb vägev...
I T F l õ i k a s n ä pp u . . .
Soome-Austraalia paar Henri Kontinen ja John Peers võitsid Mastersil paarismängu.
Kuhu liigub tänapäeva tennis? Näib üha enam, et selles mängus on häid võimalusi väiksemate maade sportlastel. Ja vastupidi, suurriigi pass pole enam garantii läbilöömiseks. ATP finaalturniiril polnud üksikmängus väljas ühtki ameeriklast. Veel enam, tennise suurriigi mängijatest ei mahu keegi maailma edetabeli 20 parema hulka. ITF püüab suppi rammusamaks teha. Tänavu loeti mängijatele sõnad peale, tulevikus lubatakse karmilt karistada ajaraiskamist. Teisalt tegid tenniseisad kummarduse telekompaniidele, pikendades väljakupoolte vahetamiseks kuluvat aega. Lisaaeg läheb reklaami näitamiseks. ITF lõikas näppu, meistrid oskavad nüüd ühte setti venitada enam kui tunni pikkuseks. Londoni turniiri poolfinaalis v õ i t i s Mu r ra y 3 tunni ja 38 minutiga kolmesetilise mängu Raonici vastu...
AT P f in aa lt urniir John McEnroe alagrupp (võidud-kaotused) Andy Murray 3/0 Kei Nishikori 1/2 Stanislas Wawrinka 1/2 1/2 Marin Cilič Ivan Lendli alagrupp Novak Djokovic 3/0 Miloš Raonic 2/1 Dominik Thiem 1/2 Gael Monfils/David Goffin 0/3 (Goffin asendas viimases mängus Monfilsi)
66
Poolfinaalid Murray – Raonic 5:7, 7:6, 7:6, Djokovic – Nishikori 6:1, 6:1. Finaal Murray – Djokovic 6:3, 6:4. Paarismängu finaal Henri Kontinen/John Peers – Raven Klaasen/Rajeev Ram 2:6, 6:1, 10:8. Aastalõpuedetabel (2016) 1. Murray, 2. Djokovic, 3. Raonic, 4. Wawrinka, 5. Nishikori, 6. Čilic, 7. Monfils, 8. Dominic Thiem, 9. Rafael Nadal, 10. Tomaš Berdych.
Olnud enim kordi aastalõpuedetabeli juht 6 Pete Sampras 5 Jimmy Connors, Roger Federer 4 Ivan Lendl, John McEnroe, Novak Djokovic 3 Rafael Nadal 2 Björn Borg, Stefan Edberg, Lleyton Hewitt 1 Ilie Nastase, Mats Wilander, Jim Courier, Andre Agassi, Gustavo Kuerten, Andy Roddick, Andy Murray
www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
67
P ÄE V AKO RRAL
tekst/Jaan Jürine foto/Scanpix
„Sa oled ju visa võitleja, mine ja võida ülejäänud mängud!“ /S õ b r a d pä r a s t k a h t e k aotat u d m ä ngu D o m i n i k a C i b u l k o va l e
Kerber edetabelijuht. Aga kes on valitseja? „See oli mu karjääri uhkeim hetk!“ kuulutas 27-aastane slovakitar Dominika Cibulkova (pildil), kui oli WTA finaalturniiri lõppkohtumises Singapuris alistanud maailma edetabeli juhi sakslanna Angelique Kerberi 6:3, 6:4.
C
ibulkova, kes on seni peibutanud mitte niipalju hea mänguga, kui kauni välimusega, tõusis WTA pingereas hoobilt viiendaks ning teenis aastat lõpetava turniiriga 2 054 000 dollarit. Cibulkova alustas turniiri kahe kaotusega alagrupis. Just samamoodi, nagu oli eelmisel aastal esikohale tõusnud poolatar Agnieszka Radwanska. Nüüd tegi sama tembu Cibulkova, kelle turniirivõitu nimetati kohati väikeseks imeks. See on küll mõttekramp – esikümne mängija võit mistahes turniiril võib ju olla üllatus, kuid kindlasti mitte ime. Kas väikesest meistrist Dominikast saab suur meister, seda näitab aeg. Palju seda 161 sentimeetrisel Cibulkoval küll enam pole, sest järgmisel aastal lööb tal ette juba 28. Teiseks, osas tennisesõprades äratab võõristust turniiri formaat. Tennises pole tavaks võita turniire, mida on alustatud kahe kaotusega. Arvestagem sedagi, et Singapuris ei mänginud kaasa tänapäeval enim kuulsust kogunud 35-aastane Serena Williams. Oma pika – esimese suurturniiri võitis ta juba 1999! – karjääri jooksul 22 slämmiturniiril võidutsenud Williamsil on raske streikiva tervisega endiste aegade tasemel olla.
68
W TA T ouri f in aa lt urniir Punane alagrupp (võidud/kaotused) Angelique Kerber 3/0 Dominika Cibulkova 1/2 Madison Keys 1/2 Simona Halep 1/2 Valge alagrupp (võidud/kaotused) Svetlana Kuznetsova 2/1 Agnieszka Radwanska 2/1 Karolina Pliškova 1/2 Garbine Muguruza 1/2 Poolfinaalid Kerber – Radwanska 6:2, 6:1, Cibulkova – Kuznetsova 1:6, 7:6, 6:4. Finaal Cibulkova – Kerber 6:3, 6:4. Paarismängu finaal Jeketerina Makarova/Jelena Vesnina – Bethanie Mattek-Sands/ Lucie Šafarova 7:6, 6:3.
Naiste tenniseaasta 2016 (seisuga 6. 11. 2016) Aastalõpuedetabel (alates 1975) 1. Angelique Kerber, Saksamaa 2. Serena Williams, USA 3. Agnieszka Radwanska,Poola 4. Simona Halep, Rumeenia 5. Dominika Cibulkova 6. Karolina Pliškova, Tšehhimaa 7. Garbine Muguruza, Hispaania 8. Madison Keys, USA 9. Svetlana Kuznetsova, Venemaa 10. Johanna Konta, Suurbrit. Olnud enim kordi aastalõpuedetabeli juht 8 Steffi Graf 7 Martina Navratilova 5 Chris Evert, Serena Williams 4 Lindsay Davenport 3 Monica Seleš Martina Hingis Justine Henin 2 Caroline Wozniacki Üks kord on tipus olnud Jelena Jankovic, Viktoria Azarenka ja Angelique Kerber. www.ajakiritennis.ee
P äe vak or r al
Tänavu osales Serena ainult seitsmel (olümpiaturniir oli kaheksas) turniiril, millest võitis kaks, sealhulgas Wimbledoni. Ja näib nii, et ka järgmisel hooajal tuleb trooninõudlejail arvestada üha õdede Williamsidega. Söandan vahele pista, et Cibulkova võit Singapuris polnud ehk päris täisväärtuslik, sest Serena ju ei mänginud. Teiseks, maailma esimängija tiitli Williams tänavu kaotas, ent ta renomee on endiselt äge!
C i b u l k o va e n d a ü l e u hk e Pressikonverentsidel Singapuris ei jäetud slovakitari käest muidugi küsimata, mis tunne on võita kaotustega alanud turniire. „Turniiri formaat pole mängijate otsustada. Mind segas pigem moment, kuidas saada pärast kaotusi uuesti auru üles. Mõned sõbrad, keda Singapuris kohtasin, nägid kurja vaeva, et minusse võitlusvaimu jälle sisse saada. „Sa oled ju visa võitleja, mine ja võida ülejäänud mängud!“ üritasid nad minus õiget tunnet tekitada,“ seletas Cibulkova.
TALV 2016
Slovakitar pani ka ise imeks, kuidas tal õnnestus aastalõputurniir võita. „Olen maailma kõige laisem mängija. Te peaksite küsima mu abikaasalt, kuidas tal õnnestus minus uuesti sportlikku viha tekitada. Sain õige toonuse kätte, muutsin mängu agressiivsemaks. Üks mu kunagisi treenereid lausa nõudis minult: „Sa oled väikest kasvu, sa ei võida muidu, kui ainult agressiivselt mängides.“ See tuleb mulle ikka meelde, kui hakkan rasketes mängudes pääseteed otsima,“ väitis Cibulkova lehemeestele.
I n t e r r e g n um Järgmine aasta tuleb naiste tennises kindlasti huvitav, tipus on täielik võimuvaakum. Veel enam, esikümne seas on väga raske osutada sellele mängijale, kes hõivab Serena Williamsi trooni. Formaalselt on number üks ju Kerber, ent on selge, et Williamsi mõõtu tähte Kerberist ei tule. Poola päritoluga sakslanna saab jaanuaris juba 29-aastaseks, tema täht hakkab loojuma enne kui see tõuseb. Kui Kerber septembris pärast US Openit naiste tennise liidriks sai, oli ta
oma 28 eluaastaga vanim mängija, kes aegade jooksul esmakordselt esinumbriks kerkinud. Praegu on naiste esikümnes üksnes kogenud mängijad, kelle seas on pesamunaks ameeriklanna Madison Keys oma 21 eluaastaga. Garbine Muguruza on 23, Karolina Pliškova 24, tänavu esmakordselt esikümnesse jõudnud Johanna Konta ja Simone Halep 25-aastased. ITF kuulutas aasta uustulnukaks Konta, ometi on Austraalia päritoluga britt juba kogenud turniirimängija. Imetlust väärib Kaia Kanepi eakaaslane, 31-aastane Svetlana Kuznetsova. Ent ei temast ega edetabeli kolmandast Agnieszka Radwanskast ei maksa loota üle oma varju hüppamist. Halepi talendi areng näib olevat takerdunud, mõni aasta tagasi suurlootuseks tituleeritud Eugenie Bouchard on maandunud edetabeli viiendas kümnes. Ükski väga noor mängija esil pole. 22 slämmiturniiri võitja Steffi Graf loodab kellelegi kaasmaalastest. „Tipus on hulk saksa tüdrukuid, loodan, et paari aasta jooksul murrab keegi neist läbi...“
69
tekst/ajakiri Tennis fotod/Scanpix
v älj as p o o l p l a t s i Moehuviline Serena Williams külastas Versace show`d Milano moenädalal.
Novak Djokovic ja tema naine Jelena saabumas omanimelise fondi heategevuslikule õhtusöögile Milanos.
Roger ja Mirka Federer istuvad esireas Louis Vuittoni järgmise suve kollektsiooni moeshowl.
70 70
Maria Šarapoval kestab dopingukaristus, kuid reklaamiüritustest võtab ta aktiivselt osa, siin on ta New Yorgis Harpers Bazaari üritusel.
Andy Murray vanem vend Jamie, kes tänavu võitis paarismängus kaks slämmiturniiri, teenis tunnustusena Briti Impeeriumi ordeni. Koos temaga poseerib abikaasa Alejandra Gutierrez.
Ana Ivanovic saabumas Veronas peetud uisugalale Intimissimi on Ice.
www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee
te n nis e klu b i
XO Tenniseklubi pidas Offshore Cupi päikselises Miamis
XO Tenniseklubi traditsiooniline Offshore Cup on viimastel aastatel lisaks harjumuspärasele Hispaania kuurordile Marbellale (seal nimetatud turniir sisuliselt ka alguse sai) toimunud ka muudes paikades. 2012. peeti Offshore Cup Kreetal ja 2014. aastal Türgis Tekiroval. Nüüd lisandus nimekirja Miami (USA, Florida). Oktoobri lõpp oli igati sobiv aeg, õhusoojust jäi napilt alla 30 kraadi ja ka sademete oht oli väike.
tekst ja fotod/ XO Tenniseklubi
F
lorida on Eesti tennisistide seas üsna populaarne piirkond, seal viibivad sageli treeninglaagritega Rene Busch ja Alo Ojassalu, rääkimata tenniseharrastajatest. XO Tenniseklubi turniir mängiti 15 väljakuga Flamingo Park Tenniseklubis, kus väljakukatteks spetsiifiline tsemendi ja liivasegu. Alguses tundus sinakashall värvus üsna veidrana, ent peab tunnistama, et tegemist oli jalasõbraliku ning igati korraliku kattega. Valepõrkeid praktiliselt polnud ja ka liikumine mõnus. Nimetatud klubi väljakuhindade juures on huvitav, et kui tuled mängima üksikmängu, siis on hind tunni eest 20 USD pluss maksud, kui paarismängu, siis 40 USD pluss maksud. Seega välitingimuste kohta üpris krõbe hind, ent mõistetav arvestades piirkonna elukallidust. Üksimängus saavutas esikoha Üllar Vaserik, kes alistas finaalis klubi eelmise aasta Mastersi finalisti Karla Polli 6:2, 2:6, 10:8. Poolfinaalides võitis Vaserik vastavalt Maldar Mäesalu 6:0, 6:3 ja Polli pikaajalisest vigastusest taastuva Toomas Kuumi 3:6, 7:5, 10:8.
Üksikmängu finalistid Üllar Vaserik ja Karla Polli.
72
XO Tenniseklubi mängijad Flamingo Park Tennis Club'is.
Võib öelda, et üksikmängus jõudsid paremate sekka eeldatavad favoriidid. Paarismängus serveerisid aga teatava üllatuse Raivo Sündema-Maldar Mäesalu, kes alustuseks said jagu paarist Üllar Vaserik-Toomas Kuum 1:6, 6:4, 10:7. Turniiril noppisid esikoha klubi mullused meistrid Indrek Sepp ja Karla Polli alistades olulisimates mängudes duetid Sündema-Mäesalu (2.koht) 6:0, 6:3 ning matšpallilt Vaserik-Kuum (3.koht) 6:2, 6:7, 12:10. Lisaks meestele avanes võimalus oma turniir pidada ka kaasasolnud abikaasadel. Siin osutus parimaks Kadi Sepp Siret Polli ees.
Turniiri auhinnasaajad pidulikul lõpetamisel.
www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
73
Uhiuus spaahotell ja konverentsikeskus Tartu südalinnas Lõuna-Eestis Tartu kesklinnas avab 2016. aasta detsembris külalistele uksed uhiuus hotell nimega V spaa- ja konverentsihotell. Selle koosseisu kuuluvad majutus, Baltimaade üks suurim spaakompleks, restoran, kohvik ja konverentsiruumid. V spaa- ja konverentsihotellist saab Eesti kõige uuem spaanaudinguid pakkuv lõõgastuskeskus. Tartus ei olnudki varem spaahotelli koos sauna- ja basseinikeskusega, kuid nüüd on see tühimik esinduslikult täidetud.
Vitaalsus ja elujõud
V on konverentsiturismi ja perepuhkuste kohtumispaik, kus saavad kokku veekeskuse elurõõm ja mängulisus ning äriturismi professionaalsus ja asjalikkus. V-täht hotelli nimes tähendab vitaalsust ja elujõudu ning tähistab õnne juurde viiva teekonna algust. Väärikas spaahotell koondab kokku nii mõnusad puhkamisvõimalused, asjalikud visioonikonverentsid kui ka hea tervise – kõige, mida on õnneks vaja.
Mugav majutus
Hotelli 79 numbritoa hulgas on nii parimaid puhkamisvõimalusi pakkuvaid superior ja deluxe tube kui ka erilahendusega ruumikaid stuudiotube. Peale selle on valikus kaks luksuslikku sviiti. Hotellitubade varustatuse tase vastab nelja tärni nõuetele ning tubade ruumikus võimaldab lisavooditega ööbida kolmel kuni viiel külalisel. Koduse hubasuse loovad põrandaid katvad pehmed villavaibad, kuid valida saab ka allergiavaba toa parketiga.
Spaa- ja saunakeskus katusekorrusel
Spaa- ja saunakeskus mahutab samaaegsetl 300 inimest ja oodatud on ka külalised väljastpoolt hotelli. Hotell asub täpselt südalinnas, Kvartali ärikeskuses, seega saavad kliendid astuda hotelliuksest otse võimalusterohkesse keskkonda. See tähendab maailma mainekaimate kaubamärkidega kaubanduskeskust koos kõigi eluks vajalike kaupluste ja mitmekesiste toidukohtadega. Enam lähemal mugavustele olla ei saa. Justkui kirsiks tordil on kaubanduskeskuse katusekorrusel asuv ainulaadne klaaskatusega spaakeskus koos basseinide, sau-
74
www.ajakiritennis.ee
nade ja hoolitsusruumidega. Sama rikkalikku ja erinevate võimalustega täidetud saunamaailma praegu mujal Eestis polegi. Nimelt on V saunamaailmas 11 erineva niiskusetaseme ja temperatuuriga sauna. Spaa muudab eriliseks soolamaailm koos soolabasseini ja -saunadega ning lõõgastusmaailm vahupesuga hammami, puuküttega sauna, Tai massööri ja karavanitoaga. Muidugi ei puudu ka mullivannid, Jaapani bassein, lastebasseinid ja atraktsioonid ning suur massaažijugade ja ringvooluga lõõgastusbassein. Spaahoolitsuste osakonnas on 11 tuba, mis on sisustatud mugava mööbli ja kaasaegse tehnikaga. Hoolitsuste tegemisel kasutatakse ainult eksklusiivseid kosmeetikabrände.
Tipptasemel tehnikaga konverentsikeskus
Hotelli teisel korrusel asuvas moodsas konverentsikeskuses on viis eri suurusega saali, mis mahutavad kokku kuni 700 inimest. Saalid on omavahel ühendatavad ja annavad võimaluse koostada just kliendi ürituse jaoks sobivaima ruumiplaani. Kõik saalid on varustatud tipptasemel helitehnika, projektorite ja ekraanidega. Peale suuremate ja väiksemate konverentside sobivad ruumid ka messide, vastuvõttude, kontsertide ja muude rahvarohkete ürituste korraldamiseks. Konverentsikeskusest pääseb mugavalt liftiga hotelli.
Restoran Joyce pakub rõõmu ja rikkalikult maitseid
Hotelli juurde kuulub ka eri maailmajagude köökidest parimaid maitseelamusi pakkuv restoran ning õdusateks kohtumisteks sobiv fuajeebaar. Igas roas on omal kohal nii toorainete värskus kui ka maitsete erilisus. Hotelli restoran Joyce pakub oma külalistele rõõmu, mis tuleb Tartu parimast maitsevalikust. Restoran Joyce’i brändiväärtustest kõige kesksemal kohal on kaks ülemaailmselt mõistetavat terminit: rõõm (joy), mida pakub heas seltskonnas veedetav kvaliteetaeg ning muljetavaldav maitsete valik (choice), mille hulgast leiab iga külaline endale midagi meelepärast. Restoran on kahetasandiline ning mahutab kuni 120 inimest, mis võimaldab korraldada ka väiksemaid eriüritusi.
Justkui puhkus soojal maal
Tartu on Eesti uus kuurortlinn. Enam ei pea piirduma Tallinna, Haapsalu, Pärnu või Saaremaa mereäärsete spaadega, vaid tõelise soojamaapuhkuse elamuse saad nüüd hoopis Eesti suuruselt teisest linnast. Spaas on isegi üks väga eriline sooja liivapõrandaga kaetud osa, mis tähendab, et kaugele maale sõitmise asemel võib varbad sooja liiva sisse lükata ja vabalt puhata ka Tartus. Kindlasti tasub Tartu V spaa- ja konverentsihotelli külastada, sest see on nüüd Eestis puhkusesihtkoht number üks. Tere tulemast Tartusse!
Riia 2, Tartu • +372 677 6677
www.vspahotel.ee TALV 2016
75
S E E N IO RTE NN I S
Eesti vanim tegevmängija
Leev Kuum – tennisega läbi elu
Leev Kuum on tõeline sportliku pikaealisuse võrdkuju. Veel 86-aastaselt lööb ta seenioride seas kaasa, ehkki Eestis pole tal isegi omavanuste klassi ja ta peab endast kuni kümme aastat noorematega heitlema. Leev pole võistlemata jätnud ühtki aastat, isegi mitte vigastuse tõttu.
P
äris lapseeas Leev siiski reketit kätte ei võtnud, ent tol hetkel see polnud tavatu, sest tema poisiiga langes sõja-aastatele. „Ükski mu eakaaslastest ei hakanud enne 15. eluaastat mängima,“ meenutas Leev. „Ja keegi neist tippu ei jõudnud, meie esimesed üleliidulise taseme tennisistid kerkisid neli-viis aastat nooremate seast. Ma ei jõudnud noorteklassis võisteldagi, kui õigesti mäletan.“
Pa n i a l u s e t e n n i s i s t i d e suguvõsale Leevi kirikuõpetajast isa suhtus sporti toetavalt. „Mul on silme ees mälupilt, et sünnikodus Tartus oli kiriku aias tenniseväljak ja isa isegi toksis veidi. Kuid võin mäletada valesti.“ Pere vanuselt teise pojana oli Leev sportimises eestvedaja, kuid enne tennisemängu patsutas hoopis korvpalli ja lõi võrkpalli. „Tulin 20. keskkooli korvpallimeeskonnas Tallinna koolinoorte meistriks,“ meenutas Leev. „Kuid aga läksin 1947. aasta sügisel kooli, rääkis klassivend Otto Tubalkain, et oli suvel mänginud tennist. Avasin uuele alale ukse ja vennad-õed järgisid eeskuju.“ Kuuma pere edukaim tennisist on noorim poeg Mati, kes 1959. aastal tuli paarismängus NSV Liidu noortemeistriks. „Praegu saaks meie 45-inimeseline suguvõsa välja panna 22 tennisisti, kui mõne teise suurperega kohtuksime,“ tundis Leev uhkust. Leev on kindel, et hiline alustamine mõjutas halvas mõttes tema mängutehnikat. „Jama oli veel selles, et hakkasin mängima vasaku käega. Kuid Evald Kree nõudis ümberõppimist ja natuke võis käe vahetus olla takistus,“ leidis Leev, kes tennise juurde jäi lõplikult pidama
76
esimesel ülikooliaastal. „Korvpalli meeskonnakaaslased jäid kooliaegadesse, pidin valima individuaalala.“
J õ u d i s a me t i ü hi n g u t e üleliidulistele Tenniseringkondades tuntakse Leevi pigem kui seeniormängijat, ent samas tal varasem karjäär ei puudu. „Olen võibolla pikaajaline mängija,“ iseloomustab end Leev: ainult seenioritennisistiks teda pidada ei saa. „Parim aasta oli 1953, kui tulin Eesti meistrivõistlustel 13ndaks ja aastalõpu edetabelis asetati mind 17. kohale. Tollal pääsesin ka Kalevi mängijana ametiühingute üleliidulistele võistlustele sõitnud koondisse,“ teadis Leev. „Käsi ma ikka olin, aga tippudele jäin selgelt alla.“ Ometi ei jäänud Leevil ükski aasta võistlustest vahele. „Kalevi taseme mängisin välja, näiteks sain osaleda matškohtumistel Riiaga. Kuid Eesti
tekst/Ants Põldoja fotod/erakogu, ajakiri Tennis
meistrivõistlustel enam 30ndates eluaastates kaasa ei teinud,“ rääkis Leev. 1963. aastal siirdus Leev aspirantuuri Moskva Plehhanovi-nimelisse Rahvamajanduse Instituuti. Ent see fakt pigem soodustas tema tennisekarjääri. „V ä l j a k u d o l i d meie ühiselamust paarisaja meetri kaugusel. Üsna kiiresti levis uudis, et Eestist on tulnud õppima mees, kes oskab tennist mängida. Paljud Moskva omad soovisid kohe minuga treenida. Loomulikult tegin kolmel aastal kaasa ka Moskva kõrgkoolide meistrivõistlustel. Muide, mitte ainult tennises, vaid ka suusatamises,“ muigas Leev. „Ja nii ta läks – ükski aasta pole tennises enam vahele jäänud.“
TEN-k l u b i m o o d u s ta mi n e
Leev Kuum (vasakul) Moskva aspirantuuri päevil võistlusel.
Üleminek seenioride klassi toimus Leevi sõnul üsna sujuvalt. „Tagant tuli peale tugevaid mängijaid, kellele ma poleks vastu saanud, aga nemad veel minu vanuseklassi ei kuulunud. Väga tähtis oli ka fakt, et 1969. aastal moodustasime sõpradega sportlik.meelelahutusliku TEN-klubi, kuhu kuulus ka Guido Taft, kes tollal oli Kalevi spordihalli direktor. Tänu Taftile saime talvel regulaarselt treenida,“ meenutas Leev. Nõukogude ajal loeti seeniorideks mängijaid alates 45. eluaastast, kuid Leev sai ka kuus eelnevat aastat tugevate partneritega harjutada – TEN-klubisse kuulusid lisaks Taftile näiteks Heldur Hiop ja Rein Lüüs, paljukordsed www.ajakiritennis.ee
S E E NI OR T EN N IS
„Mida vanemaks saad, seda rohkem naudid ilusat lööki – pole isegi kõige tähtsam, kas see punkti ka toob.“
Eesti meistrivõistluste medaliomanikud. „Mina ja Vello Buldas olime selles seltskonnas õpipoisid,“ lisas Leev. „Kui Hiop ja Taft läksid manalateele, võtsime Ten-klubisse ka uusi liikmeid – Harri Kalamäe, Enn Lenk, Raimo Aas. Ent algsest pundist olen vaid mina jäänud võistlustel mängima.“ Leevi sõnul ei olnud tal 45+ klassis veel asja esikolmikusse. „Võib-olla isegi lähenesin tasemelt Hiopile, kuid ei võitnud teda kunagi. Kuigi harjutasin regulaarselt pole mul vist terve elu jooksul olnud perioodi, kus üle kolme korra nädalas mänginuks,“ tunnistab Leev. Mängustiili iseloomustamisel on Leev ülimalt tagasihoidlik. „Mul ei olnud sellist taset, et rääkida mingist mängustiilist. Konkurentide kohta on jäänud küll meelde, et näiteks Heino Kabel lõikas tagakäega ja hoidis palli mängus, Rein Lööne armastas võrku tungida. Aga mina olin selline keskmine mängija ja pigem tagasiajaja, kelle kohta kõik teadsid, et tema tagakäsi on kehv. Jooksin sageli ümber ja lõin eeskäega,“ meenutas Leev. Ta lisas seiga, et kui 1961. aastal käis Eestis Jack Krameri tennisetsirkus, küsis Evald Kree Austraalia tippmehelt Lew Hoadilt, mis vahe on amatööri ja profi treeningutel. „Hoad vastas, et proff harjutab oma kõige nõrgemat ja amatöör kõige tugevamat lööki. Selles on tõde sees, ka mina lõin treeningul 80% palle eeskäega. Maailma tasemel aga ei tohi nõrkust olla, siis kasutatakse kohe ära.“ Kuna Leev oli „stiilitu“ mängija, siis ei tekkinud tal tunnet, et oleks seenioride klassis kõvasti nõrgemaks jäänud. „Kui pole kunagi tugevalt löönud, siis ei jää ka seeniorina tunnet, et miski puudub. Ning eks ka Toomas Leiuse 70 vastased vananesid. Püüdsin palli juubeliturniiril, 2011. aastal. mängus hoida ja nii kulges üleminek sujuvalt,“ tunnistas Leev.
M ä n g u r õ õ mu j ät k u b s e ni ni Kui vaadata seniseid seeniormängija artikleid ajakirjas Tennis, näeme tüüpilisi mudeleid: endine meistermängija; isehakanud usin harjutaja; noorteklassi kogemustega, kuid vahepeal pausi pidanud seenior. Leev ei mahu ühegi näidistüübi hulka... Leevi sõnul andsid seenioride klassis aktiivseks jätkamiseks tõuke ka 1980ndate aastate lõpu Mihhail Gorbatšovi „sulaga“ alanud võimalused. „Seeniorid olid vist Eestis esimesed, kes lõid välismaalastega kohtumisteks suhteid. Käisime mitmel pool Soomes, ka Saksamaal ja Rootsis. Vahepeal olin ise Eesti Tennise Liidu seenioride komisjoni esimees, aitasin võistlusi korraldada ja ärgitasin omaaegseid kaaslasi võistlustele,“ rääkis Leev. „Minu võidukamad ajad hakkasid siis, kui jõudsin üle 65-aastaste klassi,“ jätkas Leev. „Hea, et tervis on võimaldanud jätkuvalt mängida, paljud rivaalid on just sel põhjusel ära kukkunud. Kuid rahvusvahelised võistlused on nüüd ära jäänud – ei ole meil ega soomlastel 85+ klassi turniire. Aga 75+ vanuse jaoks pole ma piisavalt tugev.“ Ka Eesti tänavusel tšempionaadil oli 75+ vanim klass. Soome külaliste kõrval tegid kaasa vaid kolm eestlast, nende sseas Leev. Nii on omaaegsest keskmikust saanud konkurentsitu valitseja – vanuseklassis 85+ ei oleks Leevil vastaseid. „Tennis on rohkem kui võistlussport, ta on lõbus mäng terveks eluks,“ võtab Leev kokku. TALV 2016
77
SEEN IOR TENN I S
„Tennis on mulle kogu elu jooksul palju rõõmu toonud, ja mitte ainult võidurõõmu, vaid ka mängurõõmu. Mida vanemaks saad, seda rohkem naudid ilusat lööki – pole isegi kõige tähtsam, kas see punkti ka toob.“ Leevi sportlik pikaealisus pole ime, kui alles kuuendas elukümnes hakkas ta tegelema veel kahe spordiala, mäesuusatamise ja purjelauasõiduga. „Need on väga emotsionaalsed alad ja pakuvad vaheldust,“ kiitis Leev. „Õnneks pole olnud tõsiseid vigastusi. Küünarnuki ja õlaga on olnud probleeme, aga jalgadega mitte.“ Sportlik eluviis pole Leevi sõnul ainus põhjus, miks ta suudab 86-aastaselt tennist mängida ja tööl käia. „Tervis on paljuski geenidega antud, ka minu isa-ema elasid peaaegu 90-aastaseks. Ja veel üks tähtis põhjus: nii palju kui mäletan, olen vist alati saanud suvel korralikult välja puhata. Tihti teevad inimesed puhkuse ajal remonti või reisivad. Nad ei puhka välja. Pooled inimesed räägivad, et tegin seda ja teist ning polnudki õiget puhkust. Mina tulen augusti lõpus maalt tagasi ja tahan kohe isuga töötada. Ka praeguses vanuses,“ rõhutas Leev.
Suusatamine on Leevi üks hobidest. Pildil koos abikaasa Marika, tütre Laura Joanna ja lapselaps Heleniga.
Hea seltskond ja õnnelik elu sünge ajaloo taustal Leev Kuum rõhutab, et tema pika tennisekarjääri juures on spordiga võrdselt tähtis ka hea seltskond. „Omal ajal käis Kalevi Kaarli väljakutel vilgas klubielu, mis tihti asendas ja aitas ära unustada nõukaaegset jama,“ räägib Leev. „Tollal oli seltsielu üldse klubikesksem ja meil oli palju oma pidusid. Väga palju mängis tuntud kultuuritegelasi ja teadlasi. Olen väljakul kohtunud nii Gustav Ernesaksa kui ka Paul Keresega. Ja mis on pidudest hästi meeles, et ükskord, kui kuulutati välja daamide valik, tuli mind tantsule kutsuma proua Keres isiklikult.“ Tennis oli üks neist tegevustest, mis aitas üle elada raskeid aegu. Samas märgib Leev, et tema elus on justkui kaks telge: sünge ajalugu tema ümber ja isiklik elujoon, mis vaatamata kõigele pidevalt ülesmäge liikus. „Parafraseerides Lutsu „Kevadet“ ütleksin, et kui ema Leeviga sünnitusmajast koju jõudis, oli ülemaailmne majanduskriis juba alanud,“ naeris Leev. „Ja kujuta ette, viimane vene vägi läks Eestist välja, kui olin juba 64-aastane.“ Kuid tennise seltsielu ja isiklikud õnnes-
78
tumised aitasid Leevil tunda, nagu rasket aega niivõrd polekski. „Ühes elujoones on okupatsioon, sõda, Stalini repressioonid, isa arreteerimine ja Siberisse saatmine. Samal ajal lõpetasin edukalt keskkooli ja kiitusega TPI. Ootamatult kutsuti mind 1953. aastal tööstuskaubastu plaaniosakonna juhatajaks. Ütlesin neile, kas teate, millised dokumendid mul on. Aga nad soovitasid kirjutada, et isa on surnud ja ikkagi teenisin töökoha, kus peagi tõsteti palk kolmekordseks. Ma pole kunagi hiljem võrreldes riigi keskmisega nii palju raha teeninud,“ pajatas Leev. Sama edukalt läks ka aspirantuuri siirdumine. „Algul öeldi, et pead vanematest lahti ütlema, muidu Moskvasse ei pääse. Aga taas läks nii, et seda polnud vaja. Kui saabusin Moskvast tagasi, tuli äsja loodud Konjunktuuriinstituudi tollane direktor Levin lennujaama vastu ja teatas: meil on teid hädasti vaja. Ühesõnaga, ühelt poolt käis hirmus jama, aga teisalt kõik toimis,“ võttis Leev kokku nõukogudeaegse elu. Konjunktuuriinstituudis töötab Eesti Tennise Liidu auliige Leev Kuum praegugi...
Leev järjekordse seenioride turniiri võidukarikaga. Teda autasustasid tollane ETL president Urmas Sõõrumaa ja Riigikogu esinaine, endine tennisist Ene Ergma.
www.ajakiritennis.ee
SNICKERS Workwear lühikeste varrukatega soe alussärk art 9432/0418
54 € SNICKERS Workwear pikad aluspüksid art 9431/0418
58 € SNICKERS Workwear XTR bokserid art 9433/0418
31 €
Soe Poly D acron kan gast aluspesu ta lletab idea alselt kehasooju st, juhib niis kuse nahapinna lt eemale ja hoiab sind kuivan a. Väga p ehme, mugav ja veniv mate rjal. Materjal: 100% Poly Dacron.
TAMREX soe alussärk art 7191 - meeste mudel art 7192 - naiste mudel
OSTAD SNICKERS Workwear sooja pesu KOMPLEKTI, (särk + püksid) saad
TASUTA SNICKERS Workwear
TALVEKINDAD art 9578/0448 (väärtus 37 €)
TAMREX sooja pesu
KOMPLEKT (särk + püksid)
TAMREX pikad aluspüksid art 7112 - meeste mudel art 7113 - naiste mudel
–20% = 48 €
31 € 29 €
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2017 või kuni kaupa jätkub!
TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35
TALV 2016
Jätkuvalt soodsaim sooja aluspesu komplekt!
64 €
mehall Värvus: tu
art 9430/0418
XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS
SNICKERS Workwear pikkade varrukatega soe alussärk
Uue põlvko nna sooja a luspesu loo on kasutatu misel d parimaid m aterjale ja u tehnoloogia usimat t. Hoiab sin d kuiva ja vä on mugav rskena, ning juhib h igi ja niiskuse kehapinnalt eemale. Pa kub kaitset, ja ventileerib isoleerib just õigeid ke hapiirkondi. Materjal: kõ rgtehnoloo giline AVS ka (56% polüa ngas miid, 40% polüpropü 4% elastaa leen, n, 200 g/m ²).
ehall/must Värvus: tum
Pane oma mugavus proovile!
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a
PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA HAAPSALU Maslovi 1 Ehitajate tee
PAIDE Pikk 2
JÕGEVA Tallinna mnt 7
TÜRI Türi-Alliku
UUS KAUPLUS RAPLA Tallinna mnt 2a
79
TU RN IIR&TRA D I T SI O ON
Tennis ja maitseelamused kohtuvad Tartus
Tennis, mõnus seltskond, maitsev söök ja jook ning heategevus. Need märksõnad iseloomustavad esimest korda 2015. aasta kevadel Tartus toimunud Maitseelamused Cupi. Tänaseks on restoraniärimehe ja peakoka Joel Ostrati korraldatud heategevuslikud paarismänguturniirid saanud regulaarseks ja oodatud osaks Tartu tennisemaastikul.
M
õte korraldada tenniseturniiri hakkas idanema siis, kui Ostrat ise harrastajana reketi kätte võttis. Koos Tähtvere tennisekeskuse juhataja Egert Ivaskiga haarati härjal sarvist ja tehti mõte teoks. Üle saja osalejaga paarismänguturniiri eristab Ivaski sõnul teistest turniiridest maitsva ja tervisliku toidu pakkumine nii mängijatele kui pealtvaatajatele ning sellega kaasnev mõnus ühine ajaveetmine.
Tervislik toidul aud kogu pä e va k s Joel Ostrat kirjeldas turniiri menüüd kui sportlastele sobivalt süsivesiku ja valgurikast. „Hommikul oleme alustanud pudru ja värskete pirukatega, lõunaks ja
Joel Ostrat ja Taivo Täht.
80
õhtuks on olnud salateid, terve päeva on olemas puuviljad ja kohv, tee ning muud joogid,“ selgitas Ostrat. Järgnevatel turniiridel plaanib ta menüüs rohkem oma brändi toodetele, nagu näiteks vormiroad ja quiche'id, keskenduda. Kui Ostrati brändi tunnuslauseks on „Küpseta, naudi, ela!“, siis tenniseturniiri sobiks tema sõnul hästi iseloomustama „Küpseta, naudi, spordi!“. „Maitseelamused ootavad, et inimestel oleks tore ja meeldejääv päev. Poputame sportlasi ja tutvustame ennast. Samas kutsume inimesi sportima, et nad oleksid aktiivsed
Etapivõitjad Juhan Peedimaa ja Ene Tuul.
tekst/Marii Kangur fotod/Lauri Kulpsoo
ja naudiksid elu,“ rääkis ta. Maitseelamused Cupi üks oluline osa on ka heategevus. Iga turniiriga on kogutud ligikaudu 1000 eurot Tartu Toidupanga jaoks. „Mina usun, et iga ettevõtja peaks tegelema väikest viisi heategevusega,“ märkis Ostrat. Nii Ostrat kui Ivask ütlesid, et näevad Maitseelamused Cupi kui sellist Tartu sündmust, kuhu sõidetakse kohale ka mujalt Eestist ning miks mitte lähiriikidestki. Perspektiivis soovivad mehed tennise ja maitseelamuste austajad kokku kutsuda vähemalt kolm korda aastas.
J ä r g mi n e t u r nii r t o i mu b jõulude eel Järgmine turniir toimub Tartus 16.-17. detsembril. Võitjad saavad seekord kõik hinnas reisi Türki, lisaks auhinnaks 1500 euro väärtuses catering'i, tennisevarustust ja palju muud ägedat. „Et turniiripäev liiga pikaks ei veniks ja kõik osalised ka peale turniiri mõnusalt aega veeta jõuaksid, alustatame sel korral mängudega juba reedel,“ selgitas Ivask. Turniiri autasustamine ja järelpidu toimub ööklubis Vabank. Maitseelamused Cupil saavad osaleda nii mees-, nais- kui segapaarid. Mängitakse kahes tugevusgrupis ja täismängud. www.ajakiritennis.ee
To ja
Vinged auhinnad maitsvad toidud värskendavad joogid
16.-17. DETSEMBER 2016
WWW.TARTUTENNIS.EE
TÄHTVERE TENNISEKESKUS LAULUPEO PST 19, TARTU
REGISTEERIMINE KUNI 15.12 KELL 12:00 KIIRUSTA, SEST KOHTADE ARV ON PIIRATUD!
aasta oodatuim tenniscup
MAITSEELAMUSED
4
JÕULUTUrNIIR Heategevuslik paarismänguturniir kahes tugevusgrupis
10% osavõtutasust läheb heategevuseks Tartu Toidupanka, neile kes seda vajavad!
PEAAUHIND PUHKUS TÜRGIS
HOTELLIS CATAMARAN RESORT 5* UAI 13.04.17-20.04.17
TEISED AUHINNAD:
1500€ EEST JÕULU CATERING MAITSEELAMUSTELT
TENNISEVARUSTUS TÄHTVERE TENNISEPOEST
VÕISTLUSKLASSID: MAITSEELAMUSED LIIGA: PRO M + M II/ N I, M I + M I GUSTAV LIIGA: NAIS- JA SEGAPAARID M III + N III/N II + M IV
LISAKS JAGAVAD AUHINDU VEEL: SCIENCE IN SPORT, TARTU MILL, SALVEST BAMBONA, MEAT MARKET, A. LE COQ MÄNGUD: 2 SETTI SEISULT O:O NO-AD, OTSUSTAV SETT TIE-BREAK 10NI AJAKAVA JA TABELID: 15.12 KELL 20.00 WWW.TARTUTENNIS.EE PALLID: RS ALL-COURT
OSAVÕTUTASU: 50€ / TÄHTVERE KLUBILIIGE 45€ AUTASUSTAMINE JA JÄRELPIDU: VABANK MAJUTUS: HOTELL DORPAT & TARTU HOTELL
Toetajad ja partnerid:
TALV 2016 KÜPSETA · NAUDI · ELA
81
TE NN IS E HALL
Heatujuline Märten Tamla enne keskuse avamist.
Tallinki keskusest kerkib
Eesti suurim tennisehall Detsembri keskel avab Lasnamäel uksed Tallinki Tennisekeskus, kus väljakute ala pindala on kindlasti Eesti suurim, võib-olla seda isegi kõigi teiste spordialade sisehallidega võrreldes. Tallinki halli kolib ka Eesti Tennise Liit ning nii muutub see vormiliselt ala esindushalliks.
tekst/Ants Põldoja fotod/Mati Hiis
K
ui Tallinki Tennisekeskuse projektijuht ja tulevane direktor Märten Tamla kirjutaja ja fotograafi vastu võtab, käib hallis veel vilgas ehitustöö. Kolm nädalat enne valmimist pole veel isegi kõigi tenniseväljakute katteid maha pandud. Ehitusmehed nendivad, et tähtaja viimastel nädalatel läheb alati rabelemiseks – nii pidavat olema igal pool. Kuid kindel on see, et veebruaris mängitakse just siin FedCupi esiliiga turniir.
„ Me r c e d e s e d “ j õ u s a a l i s Tamla alustab ekskursiooni jõusaali poole pealt. „Meil on niimoodi tehtud, et jõusaali ja rühmatreeningute ning tennise pool on omaette blokis,“ selgitab Tamla. Tennise riietusruumid asuvad hoopis teisel korrusel, neist kaks (naiste+meeste) tavalised ja kaks klubi riietusruumid, mis on veidi uhkemad. Aga sinna veel jõuame, esialgu näitab Tamla jõusaali, kuhu parajasti tuuakse masinaid. „Jõusaali varustab firma Technogym, mille kohta just kuulsin lahedat ütlust. Kui üks asjatundja siin vaatas ja kuulis, et tuleb Technogym, siis kohe õhkas: „Oo, see on ju jõusaali masinate Mercedes!“,“ naeris Tamla. Kokku on Tallinki keskuse kuues riietusruumis 890 kappi, kuigi arvutus näitab, et nii palju kliente ilmselt korraga siia ei saabu. Tõsi, osa harjutajaid tuleb ja osa läheb – nii tuleb võimalikku piirarvu kahekordistada. Fitnessi poole saalide pindala ulatub umbes 1500 ruut-
82
Siin näetegi Technogymi masinaid, mis olevat jõusaali „Mercedesed“.
meetrini. Üht teadis aga Tamla täpselt. „Mingil viisil täiesti kogemata moodustas suure jõusaali pindala 666 ruutmeetrit,“ naerab Tamla, sest tegemist on piiblist pärit pahaendelise arvuga. Loodame, et see ei too halba õnne. Aeroobika rühmatreeningute saalis osutab Tamla ringikujulistele akendele. „Väljast vaadates paistavad need nagu pool tennisepalli, aga seest meenutavad www.ajakiritennis.ee
4
4
MIKS VALIDA TE NN IS E HALL
Ü l i s u u r t e n ni s e h a l l
laeva illuminaatoreid,“ märgib Tamla. Tõsi, vaade neist akendest pole esialgu kuigi ilus, ümber laiutab tühermaa. Kuid Tamla sõnul saab see paik kolme aasta pärast täielikult „hinge sisse“. „Siia planeeritakse Tallink City, hallist vaid 50 m kaugusel hakkab olema suure kaubanduskeskuse peauks. Sinna tuleb 10-15 restorani. Nii et kui sel talvel peame FedCupi külalistele tellima cateringi, siis tulevikus saab lähistel ka süüa. Tennisehalli restorani seetõttu ei tule,“ selgitab Tamla.
Tennisehall paistab tõeliselt võimas. Osa väljakuid on ka täiesti valmis, isegi võrgupostid ja võrk paigaldatud. „14 väljakust üheksa on kõvakattega ja viis vaibaga,“ teavitab Tamla. „Need pani maha Itaalia firma Cassalli Sport. Meil oli oma kriteeriumid, et kõvakatte all oleks kummimatt ja selle võrra väljak pehmem. Ainult kolm firmat suutsid pakkuda üheaegselt vaiba ja kummikattega väljaku paigaldamist, seega ei olnud valik liiga keeruline.“ Palli põrge on kõvakattel pigem aeglane. „ITF jagab väljakud kolmeks: kiire, keskmine ja aeglane. Kuid nii nagu ka lihal on kolm küpsusastet, eksisteerivad siiski veel vahepealsed variandid. Meie väljak on keskmise ja aeglase vahepealne,“ tutvustab Tamla. Saali tervikpindala on 11 000 ruutmeetri kandis, tõenäoliselt Eesti suurim. Praegu on Eestis ka üks täismõõtmetega jalgpalli siseväljak, kuid seal paiknevad tribüünid vaid ühes otsas. Ilmselt ei anna see üle 10 000 ruutmeetri kokku. Sild jagab väljakud pooleks – ühes osas treening- ja teises võistlusväljakud. „Treeningväljakutel on jooksuala väiksem, aga neli väljakut on maha pandud rahvusvahelise standardi järgi,“ selgitab Tamla ja näitab käega taamale. „Nii pikk vahemaa, et siit õieti ei näegi, peame vaatama lähemalt.“ Tõesti, kaugemas otsas on hall pisut laiem, enne seda osa on ehituses nagu väike jõnks. „Tribüüni paneme siia ainult ajutiselt suurteks võistlusteks ja see läheb siis sulgpalliväljakute peale,“ lisab Tamla. Lagi olevat tema sõnul 12 m kõrgusel, valgustite read veidi madalamal, kuid need ei asu otse väljaku kohal. „Ka kõrgus vastab rahvusvahelistele nõuetele.“
VESIROOS EHITUS?
MEID VÕITE USALDADA, KUNA OLEME 20 AASTAT EHITANUD JA TEAME MIDA TEEME.
Kolme aasta pärast saab see paik täielikult hinge sisse, kui siia rajatakse Tallink City linnak.
ME PEAME KINNI TÄHTAEGADEST, SEST MEIL ON VÄGA TUGEVAD PROJEKTIJUHID, KES OSKAVAD AEGA PLANEERIDA.
Tamla lisas, et nad on juba linnaosa valitsustega arutanud, et tulevikus võiks just siinne piirkond Punase tänava ja Osmussaare tee vahel moodustada Lasnamäe keskväljaku, kuhu talvel tuuakse ka jõulukuusk. Siis on vaade tennisehalli akendest juba palju kaunim.
Osa väljakuid on hallis juba täiesti valmis ning Eesti esireket Anett Kontaveit jõudis väljakukatte ära proovida.
KASUTAME SOBIVAID MATERJALE JA TEHNIKAID, SEST TEAME KUIDAS EHITISED PÜSIKS AASTAKÜMNEID. A l a l ii d u l e h u b a s e d r u umi d
Klubiruumides on ehitusel rohkem puitu kasutatud ja see näeb tõesti hubasem välja. „Siin puhkeruumis hakkavad viibima ka FedCupi osalised,“ näitab Tamla. Puhkeruumist näeb ka võistlusväljakutele, kuid siiski on need üsna kaugel. „Polegi nii mõeldud, et puhkealalt saaks mängu jälgida,“ lisab Tamla. Klubiruumide rõdult paistab ka ala, kuhu valmivad suveks välisväljakud. Aga kust see klubi tekib, kui praegu veel siin mängidagi ei saa? „Eks vaikselt ikka,“ vastab Tamla. „Kui on nii suur keskus, siis küllap tekivad ka liikmed. Meil on juba kliente, kes õhtuseid aegu kinni pannud, aga eks esimene aasta ole ikka veel keeruline. Eriti, kui avamine toimub poole hooaja pealt.“ Ja lõpuks on siinsamas ka Eesti Tennise Liidu tulevane kontor. „Tulevikus on siit vaade otse keskväljakule,“ rõhutab Tamla. „Jah, need toad pole kuigi suured, aga tenniseliidus töötab ju vaid neli inimest. Kuid tähtis on see, et siia tuleb ka koosolekute ruum, millest Tondil seni puudust tunti. Kuna Tallink on ikkagi tenniseliidu suurim sponsor ning siin hakkab käima kogu tenniseelu ja parimad mängijad teevad trenni, oli kolimine loogiline otsus.“ Tamla lõpetab jutu sellega, et kuigi ta peaks esialgu olema uue keskuse juhataja, on ta südames siiski treener. „Tallink palus minult kui tenniseliidu töötajalt abi projekti teostamisel. Tean siin iga kivi, nagu öeldakse. Nii saan ka juhatajaks, kuid loodan, et siia tulevad tööle tublid inimesed, kes hakkavad seda halli vedama. Minu tulevikunägemus on ikkagi olla klubi ja tennisekooli peatreener,“ rõhutab Tamla.
Täname oma kliente ja koostööpartnereid
OÜ Vesiroos Jõe 15, Kohila 79808 84 Registrikood 10024852
+372 48 92 150 www.ehitus.vesiroos.com www.vesiroos.com www.ajakiritennis.ee
20 aastat kogemust Peame kinni tähtaegadest Kasutame sobivaid materjale ja tehnoloogijaid Vastutame õigete lahenduste eest
TALV 2016
OÜ Vesiroos Jõe 15, Kohila 79808 Registrikood 10024852
+372 48 92 150 www.ehitus.vesiroos.com www.vesiroos.com 85
Ins rats nõ upian ne i o o n
Pärnu TENNIS:
Nii saab tennisist kaugele ja lähedale vaatamiseks prillideta edukalt hakkama. Lisaboonus on see, et inimesel ei tule kunagi silma kaed. Ükski kirurgiline vahelesegamine ei välista kõrvalprobleeme – operatsioonijärgselt pole välistatud halod: selline probleem võib tekkida kaugsõidu autojuhtidel, kui nad Suvepealinna Pärnut kutsuvad mõned kohalikud ka tennisepealinnaks. vastutuleva auto valgusvihu ümber Tõepoolest, siinne sõõri. tennise-elu on väga aktiivne alates harrastajatest näevad kujuteldavat kuni ja tennisehariduse edendamiseni. Rääkisime keskuse Kuivõistlusspordi küsin, mida arvab Kadri Vootele tekst/Helen Sulg, Tiina Post fotod/Pärnu Tennisekeskus tegevjuhi Postiga möödunud ja algavast hooajast. soovitusestTiina kasutada tennisemängus kontaktläätsi, siis seal lähevad optiku ja silmaarsti arvamused lahku. Kadri Tiina Postiga algab jaüldse lõpeb sama sõnumiga: tenei soovitaestlus kontaktläätsi tennises Kuulsaim nisekeskus mingi nähtus sest tennise elukasutada. Põhjus ei onolelihtne – higi omaette, ja päikeseprilli tolmugajõu kokkupuutuv lääts ei mõju määravad ikka inimesed. Mitte ainult Pärnus, vaid et sinist värvi on vähem – Vootele sõnul on sellist värvi valgus kandjast tippmängija ka laiemalt Eestis:vastu „Arvan, et Eesti tennises ammu olnud nii silma sarvkesta nühkides sellele poleJanko inimesele ebasoovitav. Kui küsin, et mida üks tennisist kindTipsarevic. häid kui praegu. Meil on viis Paf Openi turniiri suve jooksul hästi.aegu Vootele soovitab tennisemängus lasti teha ei tohiks, ütleb optik, et kindlasti ei tohi tenniseja tubli sponsorlus, mis läbikontaktläätsi Tenniseliidu ja toetajate Eesti tennikasutada ühekordseid mängus kasutada prille, millel on tavalised ehk purunevad sesse Sinna juurdeTa suur huvi, paremad majanduslikud (paaritulnud. hind alla 1 euro). põhjendab klaasid. On selge, mis võib juhtuda, kui mängija kas enda reketi võimalused ja uuedethallid-turniirid üle Eesti,“ kiidab Tiina ja lisab: soovitust sellega, korduvkasutatavad või palliga vastu klaasi löögi saab ja killud silma tungivad. „Meie on äge.liikuva Pafi najal nägime, et Läti ja Leedu läätsedtenniselaine pole tennisväljakul tolmu mi d a s a a b i ni me n e i s e seis ontaaskasutamiseks meist nõksa kehvem.soovitavad. Lätis on mängutase korralik, kuid tõttu o m a n ä g e mi s t h ü va n g u k s t e h a? infrastruktuur pole samaväärne, aga Leedu puhul on vahe ka P r i l l i d vä l j a s m ä n g i mi s e k s tulemustes. Teisalt on Soome tennis ilmselt tõusulainel.“ Kui teha tööd kuiva õhuga ruumis ja õhuniisutajat pole Kui väljas tennist mängida, peaksid Kadri võimalik hankida, siis aitab kunstpisar. Nimelt saab Tiiu sõnul Ssõnul a avtennisistil u t u s t eolema n n i s kvaliteetsed o n vä i k epäikelinnale oluline arvutile ja nutitelefonile tõmmata vastava programmi, mis Euronics Est-Trans 2016 autasustamine. Pärnu PAFil olitähtsam võistlejaid 16 riigist, turniiri tase veidi tugevam seprillid. Kõige on klaasi kvaliteet. vähendab sinivalguse spektri osatähtsust või lihtsalt kasukui Tallinnas Tartus – mis oli küll vahva, kuid kahandas Erinevalt turultjavõi kaubanduskeskusest tada digiseadmeid vähem, eriti õhtustel aegadel, mil sinise ehk pisut meie meeste võimalusi. Siiski olid Eesti mängijad ostetud prillide kvaliteedist võib optikaspektri lainepikkusala 480-490 nm kipub meid ärkvel hoidma tugevalt pildil, publik toetav ning peale autasustamas Eesti parim poodidest ostetud päikeseprillide ja uneaega edasi lükkama. meesjalgrattur ja tennisefänn Kangert. kindel olla. Ta soovitab SerengetiTanel päikeseTiiu selgitab, et enne magamaminekut vaadatavate nutiMiksmille saavutustennise tulek väiksematesse Eestimaa linnaprille, valikus on olemas kvaliteetsed seadmete tulemusena läheb inimese hormonaalne tasadesse on üldse oluline? „Riigil peavad oma tipud olema, sest sportlikud mudelid. Serengeti päikesekaal sassi. Sellega kaasnevad masendus ja depressioon, mälu nende eeskuju on justpaigaldada noortele tähtis, toob publikut ja doonoprillidele on võimalik ka optihakkab alt vedama, keskendumine on raskendatud jne. reid hoiab tennise elujõus –on motiveerib, annab võimaluse lisedning prilliklaasid. Tenniseprillid kaarja Kahjuks osa nutiseadmete sinise spektri äpid ainult hämardavad ekraani, samal ajal sinise spektriosa vähendamata. uhkust ja kuhugi püüelda,“ leiab kujuga –tunda on ju oluline, et päikesevalgus ei Tiina Post. paista mängijale ülaltmärksõnadeks või küljelt sisse.on sõpruskondade põhise Möödunud hooaja seltskonnatennise ja turniiride kasv ning ka treenerite laagrid. Tema sõnul tulevad silmaarsti juurde Inimesed tunnevad endtennisistid. hästi, kui saavad 50-aastased ja vanemad Kuna sportida koos kellegagi, kelleon tase janäha iseloom nendega sobivad või seovad ühine tennises vaja võrdselt lähedale töö, lapsepõlv. järelkasvu üle ei saa keskuses ja kaugele ning Ka ka vahepealsele alale, siiskurta: „Meie Lõpetan seekordse artikli juhtumitega, millest võib üht-teist õpetlikku välja lugeda. käivad mängimas Tennisekooli, ja patsient Kuupalli oli nädal pärast operatsiooni tulnud arsti juurde ja kurtnud, et tal on tennisistid lasevadKesklinna endale sageli teha spet-Kalevi klubi • Üks tennisekooli lapsed. Vahva,päikeseprillid. et päeva täidavad lapsed ja õhtutiotsas. Arst küsis, kuidas on see võimalik. Patsient aga vastas, et pani siaalsed optiliste omadustega põletikurohi täiskasvanud.“ klubiliikmeid on igaks tennisehalli Silmaarst näitabTäiskasvanud prille, mis on mineraaljuhuks arstimitPaf rohkem. Open Pärnu autasustajad - Eesti parim meesjalgrattur ja Astana juurde lapsi üle 300, kellest Eesti klaasist,koondunud ja teisi, mille60-70 klaasiringis tüüpning on Polar meeskonna liige Tanel Kangert ja turniiri peakohtunik Jonas Dagys. tennisemaastikul tuttavamad on Lissi Kubre, Johannes PHD. Prillid on kerged – neednimed kaaluvad • Viiekümne aastane naine tuli silmaarsti juurde. Kurtis kuivade silmade üle. Arst ütles, Seeman Henri Nael, noorematest tulemas Desire kõigest 8ja grammi. Klaasid on 95% polariet Pärn. tuleb panna tilku. Patsient oli lahkumas, aga tuleb tagasi ja küsib: kuhu ikkagi „Julgustame kõiki tulema – meil on arvestatavneed ningtilgad kõigile seeritud ja filtreerivad välja sinise valguse. panna? huvilistele avatud tennisemängijate võrgustik. Pärnu eripära Nad on fotokroomsed – lähevad tumedaon täiskasvanute ning klubi organiseeritud maks ja heledamakstennisekool vastavalt valgusele. • Retseptsionist küsib patsiendilt, kes õigel päeval saabub kohale, et millisele operatA. H. Tammsaare 39, Pärnu seeniortennise trennid ja turniirid. Usun, et ka hallide hommiNeid proovides tundub nagu prillid sioonile (sest silmaoperatsioone on erinevaid) ta tuleb. Patsient ütleb: ei tea. Ehitatud 2003 (klubi sünd 2004) kupoolne täituvus paraneb,“ ütleb oleksid optilised. Kadri ütleb, etTiina. tal Väljakuid: 6 tulles siseväljakut (2 vaipja 4tehti kõvakate) 6 • Veel oli juhus, et silmaarsti juurde ütles inimene, et talle eelmine ja operaton 0,25 ja 0,5 miinust ning ta kasutab Seelpool u u r t etoodud t r a d iprille t s i o oautoga n i d e gsõites a t u r n i i r i dsioon viis aastat tagasi. välisväljakut (liiv) Kui arst küsis, et kus, kes ja mida tal lõigati, siis ainuke asi, Hinnad: vahemikus 13-30 eur/tundKadriorus. patsient mäletas, oli see, et operatsioon oli toimunud – nendega kaob talpikaajaliste vajadus optiliste Pärnus toimub palju traditsioonidega jamida suurepärase Jõusaal, saun, 5 sulgpalliväljakut korraldusega turniire. Võistlussarjadest suuremad on Dunker ja klaaside järele. • OnOpen olnudsari, ka juhuseid, kus patsient läks“Villa pärastTennis” operatsiooni keelule vaatamata Kohvik, majutus ja bangalod Pulls, nendest kasvanud Kuldliiga ja Kuupall Prille kandesedasi tunnen ennast mugavalt basseini ujuma ja sai sealt bakteriaalse nakkuse. Operatsioonijärgne silm on tundlik. läbi aegade püsinud Cup,Tundub, nelja klubi meeste turniir nii õues kui ka telekatPupu vaadates.
elav, kirju ja positiivne
V
naljakad juhtumid patsientidega
Pä rnu T e nnis e k e s k us
86 78
www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee
Suurim tööportaal Eestis
1 100 000
Suurim tööportaal Eestis
2014 TALV96 2016
www.ajakiritennis.ee 87
Ins pi rats i o o n
Tenniseklubi Karnevaliturniiri galerii
Lembe Lemmiksoo
Andres Sepp
Nii ägedad on 70-aastased prouad ja härrad, kes läbi tennise tunnevad elust rõõmu, naudivad koostegemist ning hoolitsevad enda eest ja elavad võistlustele kaasa. /TIINA POST ja Väike-Soome turniir. Need on sündmused, mida oodatakse ja nauditakse, kusjuures võistlusi korraldavad reeglina kirglikud tennisefanaatikud ise. Pärnu Tennisehalli Klubil on kujunenud aastatega oma kindel klubikalender – hooaja ava- ja lõputurniir, karnevali turniir ja sõpruskohtumised teiste Eesti klubidega. „Kogu tennisekeskuse töögraafikul on teatud „püsiajad“ – sinna mahuvad United Motors Cup, Eesti GP-sarjad, liigatennise etapid ning segapaarismängu sari
Sepo ja Enel Seeman
88
Mixtuur, lisaks Euronics Est-Trans Cup, Sugar Cup, Paf Open, Carte Blanche, Telia Cup ja Lextal Open,” loetleb Tiina ja täiendab harrastaja huvidest lähtuvalt: „Suvel on meil pea igal nädalavahetusel kümmekond üritust, mida soovitan valida oma tasemest, elukohast, sõpruskonnast ja huvist lähtuvalt. Võistlusmäng on kindlasti vajalik igal tasemel treenijale – arendav ja teistmoodi kogemus.“ Nii on algajale ideaalne Carte Blanche, mille nimi vihjab „valge lehena“ alustava-
Mati Reiland
Urmi Jüring ja Kalle Kukk
tele ja vähem kogenud mängijate võistlusele, edasijõudnumatele on Augustiunetuse tänavafestivaliga samal ajal võimalus oma loovus tööle panna tennise stiilset riietust eeldaval jõukatsumisel. Läbi aegade on Pärnus veel traditsioonilisi üritusi – näiteks arstide turniir, EÜE turniir, alati elegantne Reval Ladies tenniseklubi võistlus, Merko Open, ratastoolitennise võistlused. Pärnust on saanud ka alguse Mixtuur, mis on toimumiskoha mõttes „liikuv võistlus“. “Üks traditsiooniline ja armastatud üritus on klubi võistkondlik turniir: viie päeva jooksul võistlevad klubi 50 liikmest moodustatud kaks meeskonda geimide kogumises, seejuures jagatakse võistlejad kahte tugevusgruppi. Jällegi
Ulvi Sikut ja Kalevi Lammi
www.ajakiritennis.ee
I ns p i r at s ioon
õpivad ka meie treenerid. Kogu üritus ja selle sünergia on võimas – lapsed teevad tohutu innuga kaasa,” kirjeldab Post.
O o ta me r o hk e m s e e ni o r m ä n g i j a i d
Tiina Post ja Eva Pedimaa
on lisaks võistluskogemusele inimlik pool väga tore - saadakse kokku, vaadatakse mänge pealt, suheldakse väljaspool platsi. Punktide kogumine tekitab aga hasarti,” kiidab Tiina õnnestunud võistlusformaati. Ka treenerite suvelaagrid on muutunud traditsiooniliseks, neil osalevad väga erinevatel tasemetel mängijad kõikjalt Eestist. Pärnu suvehooaega kokkuvõttev turniir on Jaan Koppeli ja Sepo Seemani eestveetav Euronics Est-Trans Cup, mis on toimunud juba 13 aastat. Lisaks võistlustele on Pärnus eriüritusi. “Need on Eesti treenerite kahepäevane konverents sügisel ja kevadel juba 14. korda Eesti Tenniseliidu ja treenerite eestvedamisel toimuv tenniselaager Junior Workshop. Eesti parimad noored vanuses 11-16 saavad nädala jooksul rahvusvaheliste (Kanada, Hollandi jt) tugevate treenerite käe alla, kusjuurest sellest
TALV 2016
Tennisehuviga juhuturiste on mängijate hulgas umbes 10%, kuid Post julgustab ka neid tulema sõltumata aastaajast. Klubil on võimalus aidata mängukaaslaste ja tenniseväljaku leidmiseks Pärnus laiemalt. “Kunagi pole hilja alustada tennisega, seetõttu innustan eriti vanemaid inimesi meile tulema. Nii ägedad on 70-aastased prouad ja härrad, kes läbi tennise tunnevad elust rõõmu, naudivad koostegemist ning hoolitsevad enda eest ja elavad võistlustele kaasa,” kiidab Tiina Post. Pärnus on võimalik 60+ seeniorgrupiga liitudes saada kaks trenni nädalas kuutasuga 40 eurot, mille hulgas treener, väljakud, reketid: “Tunnen puudust seeniorvõistluste rakukesest, kuhu võiksime saada mängijaid kogu Eestist, sest meie endi grupp on vaid ca kümme inimest. Täna on seenioride kultuurkiht veidi õhuke ja ootan pikisilmi selle kasvu,” lõpetab Tiina. Paar näidet on juba olemas: kolme aasta eest alustas 78-aastane proua, kes tänaseks käib regulaarselt trennis ja kõiki võistlusi vaatamas. Teine innustav eeskuju võiks olla pärnakast 81–aastane arst – proua, kes igal laupäeva hommikul käib 30 aastat nooremate kolleegidega mängimas.
Tennisekeskus ootab harrastajaid, pakkudes rätsepa tööna eraturniiride ja laagrite võimalusi koos jõu saali, majutuse, toitlustuse ja väljakutega tennise kompleksis.
89
Liigate n nis
SEB Liigatennis jätkab raugematu hooga tekst/Toomas Kuum fotod/Liigatennis
SEB Liigatennise 2016. aasta hooaeg pole ajakirja Tennis trükkiminekuks veel päris läbi. Detsembrikuu keskpaigaks selguvad naiste liigade parimad, meeste esiliiga üksikmängu ning teise ja kolmanda liiga paarismängude lõppjärjestus. Seega täpse ülevaate nendest võistlusklassidest saate juba järgmises Tennise numbris.
N
ii palju on küll selge, et enne Mastersit on üldvõidu endale kindlustanud naiste esiliigas Tatjana Sotnikova ja teises liigas Marin Daniel ning meeste esiliigas Erkko Kõrgema. Muideks Erkko Kõrgema (35 +) kandideeris ka Eesti Tennise Liidu aasta parima tiitlile nominatsioonis „Aasta meesseeniormängija“. Auväärse tunnustuse noppis Kõrgema ees Alar Milk. Ka Milk on aeg-ajalt osalenud esiliiga turniiridel, ent turniirivõit jääb 2015. aastasse. Selge, et esiliigas on mängijatel, kes on vanemad kui 50-aastat, raske päris esimeste positsioonide eest võidelda, kuigi näiteks Margus Metsanurm ja ka Milk on aeg-ajalt vastupidist tõestanud... . Seeniormängijatele, kes on huvitatud ITF Seniors Tour'ist, on Liigatennise etapid väga heaks platvormiks valmistumaks rahvusvahelisteks turniirideks. Eesti Tennise Liit on viimasel ajal panustanud Eesti tennist puudutava info edastamisele oma infokanalites ja ka väljapoole. Selle suure töö on ETL-i ettepanekul ette võtnud ajakirjanduse kogemustega Tenniseklubi Pallas juhtfiguure Külli Värnik. Ja tähelepanelik jälgija on kindlasti esimesi muutusi juba näinud kasvõi sündmuste iganädalaste mahukate ülevaadete kaudu, sealhulgas ka SEB Liigatennise poolel. Seoses uute tenniseväljakute „massilise“ rajamisega laieneb oluliselt läbiviidavate turniiride „geograafia“. Algaval aastal jagunevad turniirid järgmiste baaside vahel: Lasnamäe Tallinki TK, Tere TK, Laagri TK, Audentese TK, RAM Tennis, Tondiraba TK, Pärnu Tennisehall, Tabasalu Airok TK, Tartu Tähtvere TK, Rakvere TK, Haapsalu, Viljandi Fellin, Tallinna Kalevi TK, Kadrioru TK ja Pärnu Kesklinna TK. Loodetavasti on
90
Esiliiga paarismängu turniir Tabasalus. Vasakult Kelly Veske (2.), vōitjad Ene Tuul ja Inga-Kai Polonski ning Kairit Luhakooder (2.).
Esiliiga 31. etapi finaalis alistas Madis Sprenk (vasakul) Rein Aksimi 6:3, 6:4.
III liiga liidrid Aare Kilp ja Kalmer Lain Laagri tennisekeskuses. Seekord osutus võitjaks Lain.
mõne turniiri korraldamisest huvitatud ka Kuressaare või Võru tenniseaktivistid. Kindlasti suureneb suvel Tartu turniiride osakaal, sest sügisel valmisid kuus uut liivaväljakut Tähtvere Tennisekeskuses ja tänu sellele sekkuvad LõunaEesti tenniseharrastajad veelgi rohkem tihedasse konkurentsi. Võib julgelt
tõdeda, et vaatamata ilmselgele Tallinna kesksusele, mis on ühtpidi ka paratamatu ja objektiivne, on SEB Liigatennises regionaalsuse printsiip paremini kaetud näiteks kui noorte GP-sarjas. Lisaks mänguvõimaluste laienemisele ootab liigamängijaid järgmisel aastal veel paar olulist muudatust (need juurutatakse järk-järgult), millest nii mõnelegi oleme varasemalt vihjanud: turniiritabelid, ajakavad ja tabelite loosimised hakkavad vastama rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatavale standardile (Eesti noorte GP-del, Tartu liigaetappidel juba kasutusel); meeste esiliiga paarismängu taaselustamine (täpsem vorm ja sagedus arutlusel initsiatiivgrupis) ja naiste paarismängude punktiarvestuse monitooring eesmärgiga pidada 2017. aastal Masters ka paarismängus.
III liiga paarismängu Tartu etapi võitjad Kuldar Lääne ja Denis Pavlov koos finalistide Ranno Treiali ja Marko Kaldveega.
www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
91
in te rv j u u
3 küsimust TC Reval Ladies uuele presidendile
Vastab:
Kaire Roose.
KAIRE ROOSE Millised mõtted ja plaanid 1. on Sul seoses presidendiaastaga: mis muutub, milles näed arenguruumi?
Iga uus president soovib teha oma aastal midagi uut ja huvitavat, samas aga tasub hoida 15-aastaseid traditsioone, vaimsust ja väärikust. Peamine on hoida klubi hästi toimimas ja arendada ikka paremaks. Uueks suunaks sel aastal on heategevus: viisime klubis läbi küsitluse, mida me saaksime ära teha Eesti tennise jaoks. Ideid tuli väga palju ja uuel aastal asume neid ellu viima. Sel aastal andsime välja Eesti Tennise Liidu aastalõpupeol eriauhinna “Nähtamatu”. See on mõeldud neile, kes toimetavad meie hulgas vaikselt ja erakordse pühendumise, kire ja armastusega tennise jaoks. Mõte sündis “Väikse Printsi” raamatust sõber rebase saladusest ainult südamega näed hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Nii pälvisid tänavu meie preemia ühes imetluse ja tunnustusega juba enam kui 13 aastat suure pühendumusega Eesti naiste liigatennist vedanud Marina Hundt ja Li Remmelg. Loodame, et tublide inimeste tunnustamine jääb pikaks traditsiooniks.
Mis aitab klubi tegevust 2. jätkuvalt värskena hoida? Milliseid olulisemaid sündmusi uus aasta toob?
Viimastel aastatel on palju uusi halle ja klubisid juurde tulnud – seetõttu proovime võistelda võimalikult erinevates kohtades ja formaatides: parim paarismängija, võistkondlik arvestus, “võta oma paariline kaasa” turniir. Ka on oma kindla koha leidnud sõpruskohtumised teiste klubidega – sügisel
oli võistlus Pallase naistega, tulemas on kohtumised saarlannadega, TOP klubi meeste ja Soome sõprusklubiga. Uute klubide ja mängijatega tutvumine teeb tenniseelu põnevaks. Lisaks annavad vürtsi igakuised klubiüritused väljaspool tenniseväljakut ning ühised reisid, sel kevadel näiteks Monte Carlo Rolex Mastersi külastus. Üldiselt on kõik turniirid meie jaoks olulised, kuid kõige tähtsam saab vast olema suvine BMW turniiri Pärnus, mis on sel aastal järjekorras juba kahekümnes.
motiveerib 3. Mis jätkama?
Meid on klubis kokku 49, kellest 20 liiget olnud klubis alates selle loomisest 2001. aastal, tegelikult mitte-ametlikult veelgi varem – juba 1998. aastal toimus Pärnus Alex suveturniir. Kõige suuremaks motivaatoriks saab nii pikaajalise tegutsemise juures olla ilmselt ikka suur armastus tennise vastu. Olen saanud aastate jooksul klubist nii palju emotsioone ja sõpru, et nüüd on aeg tagasi anda – au ja rõõmuga nii hästi kui oskan.
92
www.ajakiritennis.ee
Telli ajakiri aastaks hinnaga 12 eurot
Ksenija Balta: visaduse ja vastupidavusega uue hingamiseni
RUBRIIGID:
jooksmine • maraton • kergejõustik • jalgrattasport • triatlon • ujumine • rulluisutamine • suusatamine • laskesuusatamine kepikõnd seiklusport • sõudmine • aerutamine • jooksuajalugu • toitumine jooksukool • tšempioni eine • inspireerides liikuma • firmasport
Sportlikke hetki kooS JookSJaga!
S I N U
V A S T U P I D A V U S A L A D E
1 32 lk
A J A K I R I
(4) 44 september 2016 hind 2,90
persoonid numbris:
olümpia triatleet
kaidi kivioj a raudmee s
kirill kotše garov -
Jalgrattu r
karl-p atrick lauk Jooksja
priit lehiSm etS
sõudja
tatjan a jaanSo n
-
treener
Sandr a raju
Sõudjate Suur palgapäev rioS
Rio ainus medal tuli eestile vastup idavusa lalt priit pullerits r at taSõitude ohtl ikkuSeSt/ Jooksukool – kiiruS lik valmiSolek sügis hooaJaks / ol av metS – noorima eestl asena 100 maraton i / ivo suur – rat turiSt triatlee dikS / ants nurmeki vi michael johnSon i treening utest / eesti maratoo narid rio olümpia l
TALV 2016
93
P Õ N E V TE AD A
Huvitavaid tennisefakte
Alljärgnevast loost saate teada, millal algas profitennise ajalugu, kus ja millal alustati suure slämmi turniiride ning Davis Cupi ja FedCupiga, kust on pärit imelik punktilugemise süsteem, kelle vahel on olnud tenniseajaloo kõige pikemad matšid ja veel palju muud huvitavat. tekst/Madis Kareda fotod/Internet, Scanpix
Mi s a a s ta l a l g a s p r o f i t e n ni s e a j a l u g u ?
Mi l l a l s a i a l g u s e D av i s C u p j a F e d C u p ?
Aastat 1968 loetakse professionaalse tennise algusaastaks. Varem mängisid profid ja amatöörid eraldi, kuid sellest aastast avati ka suure slämmi turniirid proffidele. 1972. aastal loodi The Association of Tennis Professionals (ATP) ehk Professionaalsete Tennisemängijate Liit.
Davis Cup-i algusaasta on 1900. See on riikide meeskondade vaheline turniir. 1989. aastal võttis Davis Cup esmakordselt kasutusele tiebreaki süsteemi (välja arvatud viimases setis). Tänavu tehti muudatus, mille kohaselt rakendatakse tiebreaki kõigis viies setis. Davis Cupi analoogia, ainult et naiskondadele mõeldud FedCup loodi 1963. Sellega tähistati ITF-i viiekümnendat sünnipäeva.
Mi l l a l j a k u s a l u s tat i s u u r e s l ä mmi t u r ni i r i d e g a? Wimbledon - 1877 US Open - 1881 French Open - 1891 Australian Open – 1905
94
Mi s o n o l n u d k õ i g e p i k e m m at š ? Pikim matš mängiti Wimbledoni turniiril John Isneri ja Nicolas Mahuti vahel n0ing see kestis 11 tundi ja 5 minutit. Isner võitis 6:4, 3:6, 6:7, (7:9), 7:6 (7:3), 70:68 (viimane sett).
www.ajakiritennis.ee
P ÕNEV T EAD A
Mi l l a l j õ u d i s t e n ni s o l ü mp i a l e ?
Miks nii imelik punk t isüs t eem – 15, 30, 40…?
Tennis oli spordialana suveolümpiamängude programmis kohe esimestel mängudel 1896. Aastal 1924 lülitati tennis olümpiaprogrammist välja, kuid tema koht taastati 1988. aastal Soulis.
Selle kohta on mitmeid legende. Ühe legendi järgi loeti seisu kella sihverplaadilt, kus iga punkti järel nihutati osuti veerand tunni (15 minutit) võrra edasi. Ajaga muutus 45 mugavuse mõttes 40ks. Teise legendi järgi mängiti juba keskajal raha peale. Saksamaal olid aga keelatud panused, mis ületasid 60 dinaari. Nii tuli välja, nagu iga punkt oleks maksnud 15 dinaari. Kolmanda legendi järgi olevat 19. sajandi Briti laevadelt tulistatud saluudi ajal esmalt 15-naelastest kahurikuulidest ülemiselt tekilt, siis 30-naelastest kahurikuulidest keskmiselt tekilt ja lõpuks kõige raskematest 40-naelastest kuulidest alumiselt tekilt. Olgu märgitud, et üks Briti nael võrdub 453 grammiga.
K a s N a d a l o l i s ü n d i d e s va s a k u k ä e l i n e ? Ei, ta sündis nimelt paremakäelisena. Tema onu õpetas Rafaeli 12-aastaselt teadlikult ümber, sest vasakukäelisus on täiendav relv enamike paremakäeliste vastu. Asi on nimelt selles, et vasakukäelised on suutelised lööma palle paremakäelistele sinna, kus just tänu ebamugavatele keerdudele tekitavad nad paremakäelistele päris palju probleeme.
K e s m õ t l e s vä l j a t i e b r e a k i ? Võtte, kuidas setti seisult 6:6 kiiremini lõpetada, leiutas James Van Alen 1965. aastal. Päris algul mängiti tiebreaki 9 punktini ehk siis seisult 4:4 lõppes sett igal juhul. Hiljem leiutati tiebreak 7 võidupunktini, kuid siin jätkati seisult 6:6, kuni üks mängija on saanud kahepunktilise edu. Teoreetiliselt võib selline geim kesta igavesti.
K e s o n k õ i g e k õ v e m a s e r v i g a? Kõige kiirem serv lendas austraallase Sam Grothi reketilt, kus palli kiiruseks oli 283 km/h. Sakslanna Sabine Lisicki servis kiirusega 210 km/h, mis on kõigi aegade kiireim naistennisisti serv.
Kust tuleb sõna love? Termin love tennise punktisüsteemis arvatakse pärinevat prantsuskeelsest sõnast muna ehk loef. Seda põhjusel, et null tablool meenutas muna. See on aga kõigest legend, mitte tõestatud fakt.
TALV 2016
K u i pa l j u k a a l u b j a mi s ümb e r m õ õ d u g a o n t e n n i s e pa l l? Tennisepalli kaal peab jääma vahemikku 56 kuni 59,4 grammi, selle 6.54 kuni 6.86 cm vahemikku. Alguses olid tennisepallid teatavasti valget värvi. 1986 a. esitleti Wimbledonis esimest korda kollast värvi tennisepalle. Enamus nendest on fluorestsent kollased või teisitisõnu ,,optiliselt kollased,, mis pidavat teadusuuringutele vastavalt tagama parema nähtavuse televisiooniülekannetel. Kõike palle testitakse niiviisi, et need kukutatakse 254 cm kõrguselt betoonile kust nad peavad 135 ja 147 vahemikku jääva kõrguseni tagasi põrkuma.
K e l l e l o n e ni m t u r nii r i v õ i t e ? Üksimängu tiitlivõitudega on esikohal Jimmy Connors 109 tiitliga, naistest on vastav arv Martina Navratiloval parimana 167. Paarismängu tiitleid on vennad Bryanid võitnud kokku 107, aga naismängijaist on taas esikohal Navratilova uskumatu 177ga. Martina kõigi tiitlite koguarv on uskumatu 344, mis on rohkem kui saja võrra suurem järgmistest.
95
P Õ NE V TE ADA
K e s o n e a k a i m a d p r o f i t e n ni s i s t i d ? Vanim mängija meest profitennises on 37-aastane Ivo Karlovic, kes on ka kõige pikem mängija. Naistest on vanim jaapanlanna Kimiko Date-Krumm koguni 46 eluaastaga.
fa k t e s u va l i s e s j ä r j e k o r r a s 2007. aastal võrdsustati mees- ja naistennisistide võiduraha. Tennisereket ei tohi olla pikem kui 29 tolli ehk 73,66 sentimeetrit. Päris algul olid tenniseväljakud liivakella kujulised. Alles aastal 1875 võeti kasutusele ristküliku kujulised väljakud. Kõige kõvemat häält mängu ajal on teinud Maria Šarapova (pildil) 105 detsibelliga 2009 Wimbledoni turniiri ajal. Saviliiva väljakute turniire on meestest enim (47) võitnud argentiinlane Guillermo Vilas, naistest on Chris Everti vastav number 66. Šoti kuninga James I surma kaudseks põhjuseks loetakse tennist. Kui pall lendab mänguväljaku piiridest välja, aga puudutab enne mahapõrget mängija reketit, keha või mistahes riietuse osa, loetakse punkt vastase kasuks. Artus Ashe on öelnud: „Alusta sealt, kus sa oled. Kasuta seda, mis sul on. Tee, mida suudad.“
Mi d a s a a me t e a d a W i mb l e d o ni s t ? Wimbledoni pallipoiste ja -tüdrukute keskmine iga on 15 aastat. Kandidaatide seast valitakse neist 250, kes turniiril tööle asuvad. Enne, kui tennisistid tohivad Wimbledoni turniirist osa võtta, peavad nad All England Tennis and Croquet Club´ile kinnitamiseks esitama kõik oma võistlusriided. Iga-aastaselt süüakse Wimbledonis ära 24 tonni maasikaid. Muru niidetakse enne mängude algust täpselt 8 millimeetri kõrguseks. Turniiri ajal kasutatakse ära umbes 54 000 palli, mille kogumaksumus on umbes 59 000 eurot. Ühe mängu ajal on korraga kasutuses 6 palli. Kõige noorem Wimbledoni võitja on Boris Becker, kes tegi seda aastal 1985, olles siis vaid 17-aastane. Kõigi aegade lühim tennisematš toimus samuti Wimbledonis – 1969. aastal lõppes Susan Tutti ja Marion Bandy kohtumine 20 minutiga. Võidutrofeesid Wimbledonist kahjuks koju viia ei saa – kaasa saab võtta neist vaid pisikoopiad. Originaalid jäävad All Englands Club´i muusemile. Turniiri ajal on kasutusel 19 muruniidukit ja 7 mururulli ning keelestatakse 2000 reketit.
96
www.ajakiritennis.ee
KODU EI OLE AINULT KORTER VOI MAJA. KODU VAJAB INIMESI. LAPSED ON SOS KODUDES OLEMAS. MONI KASS KA. AGA LAPSI ON NII PALJU, ET VANEMATEST JAAB PUUDU. EHK TAHAD SINA MEILE APPI TULLA?
OTSIME EMA JA/VOI ISA
MIDA EMA PEAB TEGEMA?
)
TUGA
US E JU N O R A (MAK
MILLINE ISA PEAKS OLEMA?
KASUKS TULEB
MIDA SOS LASTEKULA EMADELE JA ISADELE PAKUB?
p õ n e v te ad a
Mida panna tähele
raamatupidamisteenuse ostmisel Meeldigu see meile või mitte, aga raamatupidamise kohustus tuleneb otseselt seadusest. Kõigil Eestis registreeritud juriidilistel isikutel ehk lihtsustatult öeldes ettevõtetel, on kohustus korraldada oma raamatupidamist ning teha seda vastavalt Raamatupidamise seadusele.
tekst/Airi Laks, MSc., OÜ WinVara EU juhatuse liige, www.winvara.ee foto/Elisa Open
K e s p e a b r a a m at u p i d a mi s e ko r r a l d a m a? Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest peab hoolt kandma ettevõtte juht. Seadus ei kirjuta täpselt ette, kuidas seda teha, vaid annab selleks vabad käed. Võib palgata raamatupidaja, kasutada raamatupidamisbüroo teenuseid või kombineerida kahte eelpool toodut kasutades näiteks büroo teenuseid vaid teatud lõigu raamatupidamise teostamiseks. Ka ettevõtte juht ise võib piisava pädevuse korral raamatupidamist teostada.
Mi k s j a mi l l a l o n m õ i s t l i k o s ta r a a m at u p i d a mi s t e e n u s t ? Raamatupidamisbüroo teenuste kasutamine on otstarbekas alustava või väikese suurusega ettevõtte puhul. Seda põhjusel, et nii jäävad ettevõttel ära kulutused raamatupidaja palgale, töökohale, koolitustele, tarkvarale jne. Büroost teenust ostes tagab teenuse kvaliteedi teenuse osutaja, raamatupidajat palgates peab ettevõtte juht ise töötaja pädevuse välja selgitama. Reeglina töötab raamatupidamisbüroos rohkem inimesi ja klientide foon on erinev, mis tagab selle, et büroo poolt pakutavad teadmised ja kogemused on alati suuremad kui ühe inimese omad. Alustavate firmade puhul on teenuse ostmine otstarbekas, sest ettevõtte arenedes on lihtsam raamatupidamisele tehtavad kulutused töömahuga vastavusse viia. Keskmise suurusega ettevõtete puhul, kus müügitegevust toetav personal toimetab igapäevaselt müügi- ja ostuarvete haldamisega, on mõistlik sisse osta vaid teatud lõiku raamatupidamisteenusest, näiteks pearaamatupidaja teenust.
Oluline, et raamatupidaja mõtleks ettevõttega kaasa, oskaks juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ja võimalikele maksuriskidele. K u i d a s l a n g e ta d a õ i g e o t s u s ? Raamatupidamisteenuse osutajate hulk on väga suur, kuid neile puuduvad kohustuslikud nõuded kvalifikatsiooni, hariduse ja kogemuse osas. Töid teostatakse hea usu ja hea tava põhimõtetel, mis omakorda loob laialivalguva ja erineva arusaama osutatava teenuse sisust ja kvaliteedist. Enamasti on otsuse langetamisel määravaks hind. Tasub uurida, mida pakutav hind sisaldab ja küsida, millised on lisateenused, mis ei sisaldu hinnas. Kõige odavam ei pruugi alati olla kõige sobivam ja töötavam lahendus. Büroo pädevusest annab hea ülevaate tegevusajalugu ja kliendibaas ehk millise tege-
98
WinVara EU juhatuse liikmed Mihkel Laks ja Airi Laks on tegelenud raamatupidamisteenuse osutamisega 14 aastat. Lisaks on nad harrastustennisistid, Mihkel Laks mängib 1. liigas ja Airi Laks 3. liigas.
vusalaga ja kui suuri kliente igakuiselt teenindatakse. Enne lõpliku otsuse langetamist tasuks teenuseosutajaga kohtuda ja uurida kuidas toimub teenuse osutamine, kas ettevõttel on piisavalt pädevust maksualastes küsimustes nõustamiseks ja millised on lisandväärtused, mida büroo täiendavate teenuste näol pakkuda suudab – kas on võimalik abi saada personali, investeeringuid, õigusteemasid ja ettevõtte arengut puudutavates küsimustes.
Mi l l e l e p ö ö r ata tä he l e pa n u ? Raamatupidamisbüroo teenuse ostmisel on oluline pluss, et ühe kliendiga tegeleb mitu inimest ning kui raamatupidaja jääb haigeks või läheb puhkusele, on teenuse osutamine tagatud sujuvalt. Ühe töötajaga büroost teenust ostes ei pruugi sujuv teenuse osutamine olla alati tagatud, teisalt liiga suurest büroost teenust ostes võib olla infovahetus raamatupidajaga komplitseeritum. Huvi tasuks tunda milline on büroo töötajate haridus, kuidas on dokumendid hoitud, kellel on neile ligipääs, kuidas on andmed varundatud ja säilitatud ning kuidas on tagatud klientide ärisaladuse hoidmine. Kindlust lisab kui raamatupidamisbürool on sõlmitud vastutuskindlustusleping.
K o kk u v õ t t e s Efektiivselt ja asjalikult korraldatud raamatupidamine aitab ettevõttel säästa raha ja aega, langetada õigeid otsuseid ja vältida ebameeldivusi. Oluline, et raamatupidaja mõtleks ettevõttega kaasa, oskaks juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ja võimalikele maksuriskidele, pakuks välja uusi lahendusi, peaks kinni tähtaegadest ja temaga oleks meeldiv suhelda. www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
99
Kirsti Kuhi Harrastustennisisti AN KE E T
ankeet
tekst/ajakiri Tennis foto/Toomas Liivamägi
Harrastustennisisti ankeedile vastab Tennise talvenumbris rühma- ja personaaltreener Kirsti Kuhi, kes on tennisega tihedalt seotud põhjusel, et tema vend Andres on treener ja poeg Kristjan Tamm Eesti üks paremaid juuniore. Millal ja kuidas avastasid enda jaoks tennisemängu? Võiks öelda, et tennist hakkasin mängima olude sunnil, kui ma poja Kristjani tennisetrenni viisin ja treener (vend Andres Kuhi) andis ülesande temaga kõksimas käia. Oluline oligi, et tema saaks lüüa, minu oskused polnud seal üldse tähtsad! Nii saigi algus tehtud ja tänaseks on kasvanud tennisest väga tore hobi..
Kui palju trenni teed ja võistled (koormus/ kordades, tundides, nädalas, kas sõbraga või treeneriga)? Minu jaoks on tennis ikkagi hobi! Sisehooajal proovin mängida paar korda nädalas, suvel kindlasti rohkem. Treeneritega olen mänginud vähe, aga olen saanud häid nõuandeid küll ja eks ma proovin neid järgida. Hea eeskuju on ka poja mängude vaatamine, sellest õpib palju. Alati, kui tulen kuskilt turniirilt temaga tagasi, tuleb ka enda mäng paremini välja. Lihtsalt sa näed ilusat tennist, see talletub mällu ja siis proovid järele. Iseasi, kuidas see välja kukub!
Kes on treener ja miks selline valik? Meil Tartus väga toredad treenerid! Algul sain õpetussõnu vennalt, kes on nüüd Tallinnas. Toredad trennid on olnud Martin Karisega, kus käisime harjutamas grupis. Ka Margus Kartau ja Mauri Mardisalu mind natuke aidanud.
Mul on tennisemängu üle alati hea meel! Kui olen turniiridel käinud, on ka päris hästi läinud. Olen võitnud päris mitu teise liiga turniiri ja selle üle on väga hea meel, sest kui läheb hästi, siis on palju mänge, mõnus pingutus ja rahulolu.
Raskeim kogetud hetk seoses tennisega? Minu jaoks on kõige raskemad hetked, kui vaatan lapse mängu ja tal ei tule see soovitult välja.
Mis on spordis (tennises) Sinu moto või muu motivatsiooni allikas? Mulle meeldib sport! Mulle meeldib mitmekülgsus, ekstreemsus, tore seltskond, pingutus, väljakutsed! Ja pärast seda tunda rahulolu tehtu üle!
Soovitus või nipp teistele harrastajatele (söök, jook, koht, trenninipp, soov)? Nipi teistele harrastajatele annan oma erialalt: tennisega käib kokku üldfüüsiline treening. Kui tahad mängida tennist kaua, tervelt ja mitmekülgselt, peab oma treeningplaani kirjutama ka kindlasti paar head üldfüüsilise treeningut, mis tasakaalustaksid ja teeksid vastupidavamaks.
Millises klubis treenid ja kuidas oma klubi iseloomustaksid? Kuulun Tartu Akadeemilisse Tenniseklubisse. Väga tore seltskond ja palju huvitavaid koosviibimisi, turniire nii klubisiseselt kui ka väljaspool.
Mis marki on Su reket? Varustus laiemalt: kas on oluline, mis tossusid eelistad, milliseid brände, materjale? Varem olen mänginud erinevate reketitega, palju ka lapsest järelejäänutega, praegu on mu reket Wilson. Tossud ja riiete osas olen täielikult Nike usku: see on lihtsalt superhea ja sobib kõige paremini! Mugavad, vastupidavad ja ilusad!
Kellele sarnaned kõige enam maailma/Eesti tippudest oma mängijaprofiililt, põhjenda mille poolest? Seda küll ei tea. Võib-olla keegi teine oskab paremini öelda. Aga mulle meeldib tennises riskida, lüüa hästi servi, eeskäsi on ka oma tasemel päris hea ja kiire. Tahan mängida ilusat tennist!
Mille üle tennisemänguga seoses uhkust tunned (saavutus)? 100
www.ajakiritennis.ee
Kingi
treeningelamusi!
20€
KINKE KA
Gift Ca
rd
ART 00321
guga
guga! n i p e l u t ja ud tähta g n i n e e r T
ess.ee
RT A A K E K KIN 123
TALV 2016
Treenin gud tä htajat u lepin
myfitn
50€ Gift Card
myfitness.ee
i
s.ee myfitnes
00
101
V äl j ak u d
väljakud TALLINN Tere Tennisekeskus Sõjakooli 10 telefon 687 8292 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 7 kõvakattega, 4 vaipkattega siseväljakut, 7 saviliivakattega väljakut info@teretennis.ee www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus Tondiraba tn 11 telefon 600 2915, 56 220 314 E-P 8.00-23.00 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut, 4 sulgpalliväljakut, lauatenniselaud www.tennisekool.ee Kadrioru Tennisekeskus Koidula 38 telefon 602 5111 E-P 8.00-23.00 2 vaipkattega siseväljakut, 14 saviliivakattega väljakut info@tenniskadriorus.ee www.tenniskadriorus.ee facebook: tenniskadriorus Rocca al Mare Tennisekeskus Haabersti 5, Tallinn Tel 66 00 540 E-R 7-22:00, L-P 9-21:30 12 kõvakattega siseväljakut, 6 kunstmuru välisväljakut rocca@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Viimsi Tennisekeskus Sõpruse tee 5, Viimsi E-R 7:45-22:00, L-P 9-21:00 4 vaipkattega väljakut viimsi@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee Audentese Tennisehall Tondi 84 telefon 655 3558 E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 5 kõvakattega väljakut kilehallis info@teretennis.ee www.teretennis.ee
102
keskused
Pirita TOP Tennisekeskus Regati pst 1 telefon 639 8814, 555 199 40 E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, 4 liiva välisväljakut www.toptennis.ee RTeam tennisehall Regati pst 1 telefon 555 383 08 E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 3 kõvakattega väljakut kilehallis roland@rteam.eu www.rteam.eu Merivälja tenniseväljak Soovõha 6 kunstmuru väljakukate telefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 eestisporditulevik@gmail.com Nõmme Tennisekeskus Rahu 3 telefon 657 2488 3 muru ja 6 liiva välisväljakut Tallinna Kalevi Tenniseklubi Herne 28 telefon 645 9229 E-P 7.00-23.00 10 liiva välisväljakut Idakeskuse Tenniseklubi Punane 16 telefon 699 0220, 50 14 221 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut sport.idakeskus.ee Spordiklubi Muuga VTK Tudra tee 9 Maardu, Harjumaa telefon 623 2081 Saku tenniseklubi Silla 2a Saku, Saku vald, Harju maakond telefon 50 40 309 2 liivaväljakut www.sakutennis.ee
Laulasmaa Tenniseklubi Laulasmaa Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633 Airok tennisekeskus Staadioni 7, Tabasalu Harku vald, Harjumaa telefon 5024959 3 kõvakattega siseväljakut, 4 liivaväljakut www.tennisekeskus.eu LAAGRI TENNISEKESKUS Tervise tn4, Laagri telefon 5559 3117 4 kõvakattega ja 2 vaipkattega siseväljakut, 2 kõvakattega välisväljakut info@laagritennis.ee; laagritennis.ee
TARTU Tartu Akadeemiline Tenniseklubi Baeri 6 telefon 50 45874 E-P 8.00-22.00 4 liiva välisväljakut, 1 liiva minivälisväljak arvopattak@gmail.com Tähtvere Tennisekeskus Laulupeo pst 19 telefon 50 90705 4 vaipkattega, 2 kõvakattega siseväljakut info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee Biomedicum Ravila 19 telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00 2 kunstmuru välisväljakut Tamme sisetennisehall Tamme pst 1 telefon 742 8194
PÄRNU Pärnu Tennisekeskus Tammsaare 18a telefon 446 4648 3 saviliiva väljakut, 1 kõvakattega väljak
www.ajakiritennis.ee
Väljakud
Andmetes võivad esineda ebatäpsused. Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil laura@tennis.ee Pärnu Tennisehall ja Merehall Tammsaare pst 39, telefon 442 7246 E-R 8.00-22.00 L 9.00-21.00, P 10.00-21.00 6 siseväljakut ja 6 välisväljakut info@tennisehall.ee www.tennisehall.ee Pärnu Kesklinna TK Ringi 14 a, telefon 52 15524 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak talvel: 1 vaipkattega väljak Saviaugu Tenniseklubi Jannseni 39, Pärnu, telefon 50 84498
MUJAL EESTIS Sindi tenniseväljakud Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 858 486 2 liivaväljakut sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com Põlva Tenniseklubi Metsa 7, Põlva telefon 56 357 310 2 liivaväljakut Viljandi Spordikeskus Ranna pst 3, Viljandi telefon 50 11823 E-P 8.00-20.00 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak www.viljandimaa.ee/spordikeskus Rapla Tenniseklubi Jõe 49, Rapla telefon 504 5203 2 liivaväljakut donatas@tennis.ee; www.raplatennis.ee Samblamäe hostel Mõedaku, Rägavere vald Lääne-Viru maakond telefon 325 1777 www.hot.ee/sambla
TALV 2016
Männimäe Külalistemaja Riia mnt 52d, Viljandi telefon 435 4845 www.mannimaja.ee Kohila Spordikompleks Kooli 1, Kohila vald, Rapla maakond telefon 489 0971 www.kohilasport.ee Elva Tenniseklubi Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 2 liiva välisväljakut teele@elvatennis.eu www.facebook.com/Elva-Tenniseklubi Hiiumaa Tenniseklubi Turu 7, Kärdla telefon 53 303 832 või 463 3010 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak (mai – oktoober) E-P 10.00-22.00 Põltsamaa tenniseväljak Kaare 19, Põltsamaa telefon 776 0035 Jõgeva linna tenniseväljakud Aia 34c, Jõgeva telefon 772 1922 2 kunstmuruväljakut www.jogevasport.ee/tennisev-ljakud Kullamaa Puhkekeskus Saare talu, Kullametsa Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 477 5515 Kääriku Spordikeskus Kääriku küla, Otepää vald telefon 766 5600 4 liiva välisväljakut kaariku@tehvandi.ee Lainela Puhkeküla Neeme tee 70, Käsmu, Vihula Vald Lääne-Viru maakond telefon 323 8133
Kuressaare Tennisekeskus Staadioni 1, Kuressaare telefon 58 66 6266 E-R 09.00-21.00, L ja P 10.00-19.00 5 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut Urumarja Spordibaas Urumarja Tori vald, Pärnu maakond telefon 447 4038 Kuressaare Spordikeskus Vallimaa 16a, Kuressaare telefon 45 20375 2 siseväljakut E-R 8.00-22.00; L-P 12.00-19.00 Türi Tenniseklubi Pikk 9, Türi telefon 50 89187 jaan@hong.ee 3 liivaväljakut Promenaad Tenniseklubi Vee 10, Haapsalu telefon 50 23047 4 liivaväljakut www.promenaad.ee Rakvere Spordikeskus Näituse 2a, Rakvere telefon 325 5805, 53 028 600 3 liivaväljakut info@rakverespordikeskus.ee www.rakverespordikeskus.ee Valtu Spordimaja Saare 11, Kaerepere, Kehtna vald telefon 514 8261 1 kunstmuru välisväljak www.valtuspordimaja.kehtna.ee Võru tenniseväljak Vee tn 4a, Võru telefon 782 8770 www.voruspordikeskus.ee Võsu tenniseväljak Lääne 13, Võsu Lääne-Viru maakond telefon 323 8320, 50 35354 www.mannisalu.ee 103
p õ ne v te ada
Pelletid – parim valik! Pelletid kui parim alternatiiv õliküttele on teinud Euroopas võidukäiku juba üle 20 aasta ja tuhanded, arvatavasti sajad tuhanded kodud saavad sooja pelletitest.
V
iimastel aastatel on pelletikatlad ja põletid muutunud üha targemaks ja töökindlamaks – on jõutud sinnamaani, et just pelletikatel on teie „targa kodu“ süda ning aju. Ta suhtleb teiega üle interneti, juhib kodukliimat, lülitab sisse sauna, kohvikeetja või auto eelsoojenduse. Piirid seab vaid fantaasia.
S o b i b k a t ö ö s t u s ta r b i j a l e Pelletid ja kodusoojus käivad inimeste mõtetes juba kenasti kokku ja see, et naaber kütab pelletitega, ei pane enam kedagi imestama – omal ju kah keldris sarnane riistapuu. Pelletid kui kütus tööstustarbija jaoks on aga ikka veel uudis. Millegipärast ei tule inimestel, kes planeerivad tööstusettevõtteid, pelletid ühe alternatiivina meelde. Ikka arvestatakse, kas on võimalik gaasitoruga liituda või mis juhtub toote/ teenuse omahinnaga õlikütte puhul. Puiduhake keskmiste ja suuremate tööstustarbijate kütusena on samuti levinud. Miks siis mitte pelletid?! Levinud on arvamus, et pelletid, need on nagu hakkepuit, ainult kallim. Ei ole nii! Pelletid erinevad hakkepuidust nagu kaasaegne diiselmootor erineb auru-
masinast – pelletid sarnanevad oma homogeense koostise, hea voolavuse, paindliku reguleeritavuse ja puhta põlemise poolest pigem kütteõli kui hakkepuiduga. Kaasaegsed pelletipõletid on efektiivselt moduleerivad võimsusvahemikus 20-100%, nad on kaugloetavad ning kaugjuhitavad, suudavad oma väljundvõimsust muuta loetud minutite jooksul ja niimoodi kiiresti reageerida tarbija vajadustele. Vastavalt soojuskoormuse iseloomule suudavad nad valida erinevaid töörežiime, ON-OFF režiimist kuni täielikult moduleeriva põlemiseni. Tööstuslikud põletid on tavaliselt varustatud erinevate lisaseadmetega, mis tagavad puhta põlemise ning suure kasuteguri. Pelltechi suure võimsusega pelletipõletid on kõik varustatud liikuvate põlemisrestidega, mis hoiavad põleti puhta ning võimaldavad kasutada ka suurema tuhasisaldusega nn. tööstuspelletit, keraamilise põlemiskambriga, mis tagab vingugaasi peaegu täieliku põlemise, sagedusmuunduriga primaar- ja sekundaarõhu ventilaatorite, alarõhuanduri poolt juhitava suitsuimeja, erinevate temperatuuriandurite ning hapnikuanduriga (lambda-sond) – kõik
tekst/Aavo Isak foto/Pelletikeskus
selleks, et reageerida tarbija vajadustele nii paindlikult ja kiiresti kui vaja.
Tere tulemast pelle tite k l u b i ss e ! Tänu sellele on Pelltech OÜ pelletipõletitega varustatud mitte ainult keskküttekatlaid, vaid ka katlaid, mis peavad tagama tehnoloogia tõrgeteta toimimise erinevates tööstustes. Pelletitega töötavad nii pagariahjud, teraviljakuivatid, suured pesumajad, piimatööstused, koolid, spordisaalid, veekeskused kui ka tehnoloogilist auru vajavad tööstusettevõtted. Pelltech on välja töötanud spetsiaalse juhtimisalgoritmi tarbijate jaoks, kellele temperatuuri või aururõhu täpne hoidmine on äärmiselt oluline ning etteantud piiridest väljaminek võiks kaasa tuua suure majandusliku kahju. Pelletid on parim kütus kodusesse katlaruumi, aga pelletid on muutunud ka täiesti tõsiseks alternatiiviks erinevatele tööstustarbijatele. Ning väga oluline on, et pelletid on kohalik, taastuv ja puhas kütus, mis on lisaks sellele ka soodne, mugav ning turvaline kasutada. Tere tulemast klubisse!
Pelletikeskus tutvustamas messil oma tooteid.
104
www.ajakiritennis.ee
Kas saastad või säästad loodust? www.pelletikeskus.ee
TALV 2016
105
RIS TS Õ NA
LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahenduse korral mummudesse) ees-ja perekonnanimi
kontakttelefon
Täidetud kupong saada ajakirja Tennis toimetusse aadressil: Ajakiri Tennis, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või e-posti teel laura@tennis.ee enne enne 9. JAANUARI 2017. a. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja SPORDIARST KAIDU MEITERNI ELULOORAAMAT. Eelmise ristsõna võitja on ANNE PISUKOV. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: LUCIE HRADECKA, RADEK STEPANEK.
106
www.ajakiritennis.ee
TALV 2016
107
NIKE PRO HYPERWARM HALF-ZIP NIKEPRO HYPERWARM
NIKE PRO HYPERWARM AEROLOFT
108
www.ajakiritennis.ee
Saadaval Nike Esinduskauplustes Ãœlemiste Keskuses ja Viru Keskuses