Tennis suvi 2018 by Ajakiri Tennis

EESTI

TENNISEAJAKIRI

Nr. 2 (45) 4.50 eur 2018 SUVI

100 aastat Evald Kree sünnist Naisõiguslane Billie Jean King Tulevikutegijad Andrea Roots ja Markus Mölder Daniil Glinka võitis koduse noorteturniiri Analüüs: ajakirjaniku ja treeneri vastuolu Kuulsad kohtunikud

Rafael Nadal maailma parim vasakukäeline 124 lk

Amanjeda by Katrin Kuldma Butiigis on soovi korral võimalus personaalseks tellimuse vormistamiseks broneerida kohtumisaeg telefonidel: 50 13797, 66 22044 või e-mailil: info@amanjeda.com

AMANJEDA.COM

SPORT COUTURE

AMANJEDA BY KATRIN KULDMA BOUTIQUE Kentmanni 6, Tallinn

SPORTLAND

Viru & Ülemiste Keskused, Tallinn

TALLINN DESIGN HOUSE Rotermanni 14, Tallinn

SILUETT

Rüütli 28, Pärnu

i a s k o os m a a i l m a e sis

aja

sse

ail

Tennise väljaandja D ona t

ihh

paan

e tk

His del

Kuku

š k i n i j a M i h h a il J u ž n

Nr. 2 (45) 2018 suvi Ajakiri ilmub neli korda aastas

õig a

bestpress oü sõjakooli 10, 11316 tallinn ajakiri@tennis.ee kontakt: 626 4780 www.ajakiritennis.ee

t oime t us

Head tennisehuvilised!

ennis ruulib igal tasandil! Nii võib praegu kindlasti öelda ja miks mitte siis seda olukorda igati nautida. Selge rõõm on teha ka tenniseajakirja, kui Eesti tennisel igal tasemel hästi läheb. On saavutusi tipptasemel, on andekaid noori, on palju harrastajaid, on neid, kes alles plaanivad tennisega alustada. Hiljuti lõppenud Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel mängisid põhitabelis kolm Eesti mängijat ning neist kaks jõudsid ka kolmandasse ringi. Milline saavutus väikese Eesti riigi kohta! Tennis pani sel ajal huvituma ka neid inimesi, kes igapäevaselt seda spordiala ei jälgi. Kuna Kaia Kanepi, Anett Kontaveiti ja Jürgen Zoppi mänge oli võimalik ka kõigil huviliste jälgida, siis kasutati seda ka ohtralt. Seda enam, et meil on ka väga head telekommentaatorid eesotsas Margus Uba ja Toomas Kuumaga. Ühel päeval, kui seoses oma igapäevaste toimetustega Anetti mängu jälgida ei saanud, oli mul lausa piinlik, kui naabrinaine Raplast pärast mängu küsis, kuidas mulle Aneti esitus tol päeval tundus. Naabritädi on juba ligi 80 aastat vana ja spordist muidu üsna kaugel olnud, aga näed, meie esireketi esitus oli isegi temale põnev jälgida. Mai ja juunikuu ilmad on olnud sellised, et elaksime nagu kuskil lõunamaal. Juuni keskel, kui praegune ajakiri teieni jõuab, on selline tunne, et suvi oleks kestnud juba igaviku, kuigi veel jaanipäev pole saabunudki. Samas on veel tervelt kolm kuud mõnusat mänguaega ees. Toimunud on palju harrastusturniire ja sealgi on tendents selline, et osalejate puudust ei saa kurta. Liviko Cupist on käesolevas numbris ka juttu, suve lõpul ilmuvas Tennises kajastame samalaadseid turniire suuremas mahus, kindlasti populaarset Euronics-Est-Trans Cupi, Saaremaal toimunud meeleolukat ja osavõturohket Kuressaare Cupi jm. mõnusaid tenniseüritusi. Rõõmu teeb ka Eesti tennise noorte tennise järelkasv, on saavutatud mitmeid väärt turniirivõite ja noorte tennisest tervikuna on meil ajakirjas palju juttu nagu tavaks on saanud. Aga mis siin ikka pikalt kirjutada, kõige parem on ise väljakule minna ja oma tenniseelamus kätte saada. Siis telerist meie tippude esitusi vaadata ning ka tenniseajakiri kaanest kaaneni läbi lugeda. Tennist armastaval inimesel ei tohiks elu üle Eestis midagi kurta olla. Samuti meie senise suve üle. Mõnusat jätku!

Donatas Narmont Tennise väljaandja

A j a k i r i t e n n i s tä n a b t o e t u s e e e s t

HR jaanus paasi

t o i m e ta j a Ants Põldoja ajakiri@tennis.ee t o i m e ta j a-s e k r e tä r Laura Rahe laura@tennis.ee kül jendus Evelin Linholm ajakiri@tennis.ee Turundus- ja le vijuht Cätlin Juursalu catlin@tennis.ee vä l j a a n d j a Donatas Narmont donatas@tennis.ee

RE k l a a m nordicom reklaam@nordicom.ee telefon: 56 66 7770

t e l l imine tellimine@tennis.ee telefon: 626 4780 tellimine.ee/ajakirjad Esikaanel: Rafael Nadal Foto: Scanpix

sisukord

Lühiuudiseid Eestist ja maailmast

SEB Tallink Team'i ja toetajate turniir

Eesti Tennise Liidu lastevanemate koolitus

Merko Estonian Open taas tulekul

Pärnu Workshopi treenerid jagavad muljeid

Daniil Glinka võitis ITF-i noorteturniiri

Väljaspool platsi

Kuulsad tennisekohtunikud

Spordipsühholoog räägib üleminekutest

Massaažikool kolis uude majja

Laste kindlustamisest

Tanel Luka ja Marbella klubi

Analüüs: ühe ammuse telefonikõne jälgedel

Vältige päikesepõletust!

Tervislikud toidumenüüd

Spordiürituste maksustamine

Inforegister

Harrastajate suurturniir Liviko Cup

102

Tallink Tennisekeskuse meresinistel väljakutel

112

Eesti tennise suurmees: Evald Kree 100

USTA ootab Viimsis uusi õpilasi

114

Sunluna – katuste renoveerimine

116

Red Mills toodab väljakute tellisepuru

118

Tenniseväljakud ja -keskused

122

Ankeedile vastab Urmas Ustav

Tulevikutegijad Andrea Roots ja Markus Mölder

64 10

체levaade Roland Garros: Rafael Nadali ja eestlaste edu

Tennisevanem Margus Uba

Meistriklass: Darja Kasatkina ja Andrei Rublev

92 106

Nais천iguslasest tennisestaar Billie Jean King

SEB Liigatennise suvehooaeg l채ks k채ima

Tere Tennisekeskus laienes Viimsisse

ab Kü t

Sinu aeg Sinu valikud Efektiivsed ja ökonoomsed pelletikütteseadmed

www.pelletikeskus.ee +372 6 775 222

P e rs o o n

Vaieldamatu liivakuningas Rafael Nadalist sai taas ajakirja Tennis esikaane persoon, sest tema saavutused Roland Garrosi liivaväljakutel muutuvad aina uskumatumaks. Poksis on termin undisputed ehk vaieldamatu mõeldud nende kohta, keda tunnustavad maailmameistrina kõik organisatsioonid. Tennises on ainult üks katusorganisatsioon, kuid liivaväljakuil on ka Nadal undisputed. tekst/Ants Põldoja foto/Scanpix

hel slämmiturniiril 11 tiitlivõitu on erakordne number. Esimene võit 19-aastaselt, viimane (esialgu!) 32-aastaselt. Kui enne võis veel rääkida karjääri liiga vara lõpetanud Björn Borgi paremast protsendist Pariisis (kaheksal turniiril 49 võitu, 2 kaotust), siis nüüd on Nadal (86-3) ka sellega ees. Seda enam, et üks kolmest kaotusest oli vigastuse tõttu mänguta loobumine, mida ametlikuks kaotuseks ei loetagi. Kui Nadal võidaks veel kaks French Openit või jõuaks kolm korda veerandfinaali, siis saaks tal siin täis uskumatud 100 võitu, ehkki see ei olegi nii haruldane number, sest näiteks Roger Federer on Australian Openil võitnud 94 ja Wimbledonis 91 mängu, kuid kaotusi on nende kõrval muidugi rohkem. Nadali üleolekut liivaväljakuil on püütud tõestada isegi biomehhaanika abil. Tehnikadoktor Tim Bennett uuris hispaanlase eeskäe löögiliigutust ja leidis põrke kõrguse ja pallile antavate keerete kaudu, et Nadali stiil on liivaväljakuil ületamatu, kuid samasugust lööki ta ei suuda toime panna teistel katetel. Tõsi, Nadal on ka mujal kuus slämmiturniiri ikkagi võitnud. Bennetti sõnul ei pruugi Nadali löök liival olla kõige tugevam, kuid see on efektiivne (eksib teistest harvemini) ja vastasele ebamugavaim. Federer, kes vanemas eas püüab turniiride arvu vähendada, ütles tänavu aprillis, et tal ei ole üldse mõtet liivahooaega kaasa teha, sest Nadali üleolek on liiga suur. „Teistel katetel mängime võrdselt, aga liival ma talle vastu ei saa. Olen püüdnud rakendada

Tiitlivõitude arv ühel slämmiturniiril Rafael Nadal Roger Federer Pete Sampras Björn Borg Novak Djokovic Roger Federer Jimmy Connors Björn Borg Pete Sampras Roger Federer

11 French Open 8 Wimbledon 7 Wimbledon 6 French Open 6 Australian Open 6 Australian Open 5 US Open 5 Wimbledon 5 US Open 5 US Open

erinevat taktikat, aga tal on kõigele vastus. Tema liikumine on perfektne ja mängustiil liivaväljaku jaoks ülimalt sobiv. Kuna aeglasel väljakul mängimine on ka füüsiliselt kõige nõudlikum, on

mul targem kõrvale tõmbuda,“ rääkis Federer tänavu aprillis. Tabelis on näidatud profiajastu meestennisistide tiitlivõitude arv erinevatel slämmiturniiridel. www.ajakiritennis.ee

SUVI 2018

Mis on SEB Tallink Team?

E e s ti te n nis e l i i t

SEB Tallink Team loodi 2011. aastal eesmärgiga toetada parimaid noortennisiste pürgimisel täiskasvanute klassi paremikku. Tiimi kuuluvad Eesti paremad noortennisistid vanuses 12 kuni 18 aastat ning praegu on tiim sisuliselt ka Eesti noortekoondis.

Janek Kalbin (Orkla AS) pallingul.

Allar Parik (SEB) tagantkäe lõige.

Tiit Robeni (Infortar) efektne tagakäsi.

Daniil Glinka Robin Erik Parts Alexander G. Mändma Mark Lajal Marten Murrand Andre-Remi Jakobi Alex-Andre Ojassalu Markus Kristofer Sinivee Andreas Sillaste Oliver Ojakäär Villem Adamsoo Markus Mölder Robert Raag Denis Maijorov

Maileen Nuudi Elena Malõgina Maria Lota Kaul Saara Orav Helena Narmont Lissi Kubre Katriin Saar Carol Plakk Sofia Tšeklistova Anet Angelika Koskel Gerda Reinaru Aurelia Riga Elisabeth Iila Liisa Varul Emma Namnieks Desiree Pärn Andrea Roots

Jaana Helm (Saku) eeskäega ründamas.

Üllar Ink (CoffeCup) tagakäe ründelöök.

Kairi Stalmeister (Tallink)

Silver Rits (Kafo) mänguhoos.

Raivo Hermlini (Rikets Lilled) eeskäe stiilinäide.

www.ajakiritennis.ee

KRUIISOLMI KH STOC

€ 25

/REISĲ

ÜKS PEREKRUIIS STOCKHOLMI – 40 TUNDI PUHAST RÕÕMU

SUVI 2018

aj alu gu

Evald Kree suutis alati organiseerida väljakutel vajalikke töid ning oli alati ka ise kohal. Fotol varakevadine töö luudadega.

Evald Kree mängu iseloomustas varajasest noorusest peale hea liikumine ja kehavalitsemine.

Pildid näituselt –

Evald Kree 100 1918. aasta oli kogu Euroopas pöördeline – I maailmasõda lõppemas, inimesed vaatasid lootusrikkalt tulevikku ja ilmale tulid uued lapsed – need, kes unistuste kohaselt pidid hakkama elama rahuajal, et vanemate asemel sõjas purustatud unistusi ellu viia. Oli igati hea aeg suurmeeste sünniks. tekst/Heino Raivet fotod/Spordimuuseum, Aita Põldma erakogu

1960ndate kuldajale rajas aluse edukas töö noortega. Fotol on Evald Kree koos Tallinna Dünamo noortetiimiga, kes tuli 1955. aastal spordiühingu üleliiduliseks meistriks.

Põlvkondade vahetus. Kristjan Lasn (paremal), kes oli Evald Kreest kümme aastat vanem, valitses Eesti tennist aastatel 1928-1940.

www.ajakiritennis.ee

a jalugu

11.

juunil 1918.a. tuli Nõmmel ilmale tulevane Eesti tennise suurmees Evald Kree, seega möödus käesoleval kuul 100 aastat tema sünnist. Kree kohta on ilmunud rohkesti artikleid ja teatmeteostestki võime leida tema eluloo üksikasju. Tema eluteest ja tegudest Eesti tennise heaks võiks jutustada tunde. Minu tagasihoidlik kirjutis on ajendatud mõtetest, mis tekkisid Eesti Olümpia- ja Spordimuuseumi poolt kokkupandud näitust vaadates ja muidugi oma mälestustest. Püüan rääkida rohkem Kreest kui suurest inimesest ja vähem pühenduda üldtuntud faktidele.

Milline mees oli Evald Kree?

Nagu inimesed üldiselt, tuli ka Evald Kree oma lapsepõlvest: igas tema liigutuses oli tunda lapsepõlvekodu mõju. Oma osa andeka sportlase ja treeneri kujunemises andsid ka sportimine Hiiul Nõmme mändide all, hea haridus Jakob Westholmi gümnaasiumist ja Tallinna Polütehnilisest Instituudist, tegelemine paljude spordialadega (jääpall, jäähoki, tennis, võrkpall, korvpall, tennis, pesapall ja isegi peovõimlemine). See lisas mehele mitmekülgsust, sest õpitahe oli tal endal olemas. Gümnaasiumi kiitusega lõpetamine ja Eesti paremikku jõudmine paljudel spordialadel väljendas tema üldvõimekust ja talenti. Sõja-aastad lisasid tahet ja elujanu.

Evald Kree (teises reas vasakult kuues), koos Eesti sporditegelastega, kes sõja ajal saadeti Sverdlovskisse tagalassse, et hakata seal ette valmistama spordisüsteemi ülesehitamist sõjajärgsetel aastatel.

Võis kindel olla, et kui mingi küsimus puutus tennisesse, siis Kree teadis sellest ja oli selle kohta juba mingit tegevust organiseerimas. Üks Eesti tennise värvikas kuju meenutas aastaid pärast Kree surma, kui Eesti tennises oli parajasti mingi skandaal

Siin me oleme – sini-must-valge lipuga, oleme tulnud maailma kaardile, et jääda. Lipukandjaks nii otseses kui kaudses tähenduses oli tihti Kree. Kui rääkida tavaelust, siis Kree peale võis alati kindel olla. Kui kell viis, siis kell viis. Kui nädala pärast, siis nädala pärast. Kui ei, siis ei. Võis kindel olla, et Kree oli alati kohal, kui ta just mõnel võistlusreisil polnud. Võis kindel olla, et tenniseküsimusi ilma temata ei otsustatud. (Meenub: „ Sm. Raivet, kellena te töötate? „Olen Teaduste Akadeemia asepresidendi Ilmar Öpiku teaduslik sekretär“, „Hästi, tulge teisipäeval kell 18.00 tennisesektsiooni juhatuse koosolekule, hakkate büroo sekretäriks“. Kõik.) SUVI 2018

juhtunud, et papa Kree poleks sellist asja küll lubanud. Selles mõttes sarnaneb Kree kapten Nemoga Jules Verne'i romaanist „Saladuslik saar“, kes jälgib teispoolsusest ülevalt meie elu ja kellel on üleloomulik võime abistada tennist (merehädalisi) ka pärast oma surma. Eesti tennisistide hulgas püsib kaljukindel usk Kree üleloomulikesse võimetesse veel praegugi. Veel võis kindel olla, et vähemalt üks võti Kree võtmekimbust avas iga tennisega seotud ukse tema koduklubis. Võis kindel olla, et ainult parim oli Kree jaoks piisavalt hea.

Iga inimene on tennisele vajalik

Selle loo fotokollektsiooni ainus pilt, mis on kaua juba laiemale üldsusele tuntud - Evald Kree koos Toomas Leiusega pärast õpilase võitu Wimbledoni noorteturniiril.

Kuna Kree oli eelkõige tenniseinimene ja tegudeinimene, siis kavandatu viis ta ellu talle omase järjekindlusega. Selleks olid tal ka vajalikud hoovad – Kree kuulus Eesti Tenniseföderatsiooni juhtkonda ja hiljem Eesti Tennise Liidu juhatusse. Koduklubis oli ta alati juhatuse aseesimees. Seega tuli tal pidevalt vägesid (loe: tennisemängijaid) juhatada. Nagu ta ise armastas korrata, on kõik inimesed tennisele vajalikud – kellest ei saa tippmängijat, sellest võib saada hea harrastusmängija ja tenniseaktivist, teisest tennisekohtunik või organisaator, kolmandast aga hoopis väljapaistev treener või tennisisti lapsevanem. Kui aga kellestki ei saa ühtki eelnimetatut, võib temast saada tennisehuviline, sest publikut vajab tennis alati. Ka võib

T u le v iku te gija

12-a a s t a n e An d r ea Ro ot s o n maksimalist, kellel peab alati kõik viimase peal välja tulema. Oma trumbiks peab tüdruk eeskäelööki. Aga nõrkused? „Need on mul peas,“ vastab ta ausalt.

Andrea Rootsi

kodus keerleb kõik ümber tennise

tekst/Gunnar Leheste, Delfi/Eesti Päevaleht fotod/Igor Pissarev, erakogu

40 40

ui ajakirjanik Andrea trenni vaatama jõuab, harjutab tüdruk parasjagu esimesse kasti servimist. „Väga hea!“ hõikab treener Märt Kivirähk vaimustunult tugeva löögi peale, mis vaid mõned sentimeetrid kastist väljaspool maandub. „Mismoodi hea? Väljas oli ju!“ on Andrea rahutu. „Aga löök oli hea! Šarapoval läheb ka mõnikord serv pikaks!“ innustab treener. Hiljem Andrea ja ta isaga Kalevi tenniseklubi terrassil laua taha istudes selgub, et tegu on maksimalistiga. „Tal võib tuju väga kergesti ära minna, kui kõik ei lähe nii, nagu tema tahab. Kõik peab hindele „viis pluss“ välja tulema. Kui sooritus on vaid „kolme plussi“ vääriline, võib pool trenni raisku minna,“ ütleb isa. Andrea teab ka ise, et peab vaimse poolega tööd tegema. Mängulistest elementidest nimetab ta oma tugevusteks eeskätt ja servi. Kui aga küsida, kus peituvad nõrkused, on vastus kärme tulema. „Peas,“ teatab ta ausalt. „Kipun võistlustel kiiresti närvi minema. Teinekord võiksin ka rohkem võidelda.“ Kuigi Andrea emotsioonid võivad väljakul kiirelt muutuda, siis reketit ta loopinud ei ole. Oma sisemised võitlused peab ta väljakul iseendaga rääkides. Kui matš läbi, alles siis elab väljapoole. „Kaotuste puhul valab alati pisaraid, aga ma ei ütleks, et see ilmtingimata halb asi oleks. Võibolla ongi parem, kui ta emotsioonid välja laseb,“ arvab isa. www.ajakiritennis.ee www.ajakiritennis.ee

Tul e vi kut egija

Andrea Roots

Naudib välisvõistlusi 5-aastaselt tennisetrennis käima hakanud Roots asub kuni 14-aastaste tüdrukute Eesti edetabelis viiendal kohal, kuid on esikuuikust ainus, kes sündinud 2005. aastal. Vanemate tüdrukutega mängides tuleb küll varasemast tihedamini tagasilööke alla neelata, kuid tänavu veebruaris sai ta ka raske töö vilju maitsta, jõudes noorte GP-turniiril kuni 18-aastaste tüdrukute seas üksikmängu finaali, kaotades seal endast kaks aastat vanemale Kadri Kalamäele 5:7, 3:6. Paari mängib Andrea tavaliselt Brit Martini ja Mariela Pluutusega, erinevates vanustes on ta võitnud kaheksa paarismängu turniiri. Eesti turniiridest rohkem meeldib Andreale aga mängida piiri taga. „Eestis on kogu aeg samad vastased, välismaal alati erinevad. Tase on ka tugevam ning ühe mänguga võib palju rohkem õppida,“ ütleb Roots, kes võistlemas käinud juba Soomes, Lätis, Leedus, Prantsusmaal, Hollandis, Tšehhis, Iisraelis ja Aserbaidžaanis. Kodumaal on Andreal kõige tasavägisemad lahingud olnud eakaaslase Desire Pärnaga. „Me mängme samasugust tennist. Oleme agressiivsed mängijad. Kord võidab tema, teinekord mina,“ ütleb Andrea. Paludes nimetada mängija, keda ta veel kunagi võitnud pole, aga väga tahaks, ei pea tüdruk pikalt mõtlema. „Elisabeth Iila. Olen temaga palju mänginud ja iga kord kaotanud. Ammu pole kohtunud. Tahaks juba proovida!“ viskab ta T14 edetabeli teisele numbrile kinda.

Arvamus

Märt Kivirähk, treener:

Andreal on tehniliselt kõik paigas – korralikud volled, väga head tagajoonelöögid ja serv, samuti päris korralik füüsis. Kuid ta on liiga tulemusele orienteeritud. Kui ta saab aru, et alati pole trennis oluline võita punkte, vaid töötada oma puudujääkide kallal, võib hakata häid asju juhtuma. Ta kannatab hästi koormusi ning on valmis ka võistlustel väljakul pikalt aega veetma, et mäng võita. Paarismäng tuleb tal üldiselt paremini välja, üksikmängus kipub teinekord pinge üle pea kasvama ja entusiasm üle minema, kui pole hea päev. Aga ta ei erine selle poolest teistest omavanusest – see on noorte tennises levinud ealine iseärasus. Näha on, et tahtmist tal on ning tennis talle väga meeldib! SUVI 2018

Sündinud: 14. juuni 2005 Kool: Tallinna Audentese erakooli 6. klass Paremad tulemused: Eesti Noorte GP T18 finalist üksikmängus ja võitja paarismängus, Tennis Europe U14 turniiri paarismängu poolfinalist (Iisrael), võitnud mitmeid noorte Eesti GP-sarja paarismängu turniire. Treenerid: Märt Kivirähk, Ülle Milk Reket: Wilson

Vanemad on pidanud tribüünilt lahkuma

Andrea koos õe Adriana ja Serena Williamsi treeneri Patrick Mouratoglouga.

Selles, et varem iluvõimlemisega tegelenud Andrea tennist mängima hakkas, võtab isa süü enda peale. Kumbki vanematest ise pole tennist mänginud, kuid nüüd Rootside peres praktiliselt enam muust ei räägitagi, sest tennisetrennis käib ka Andrea kaks aastat noorem õde Adriana. „Mulle lihtsalt meeldib tennist vaadata. Selliseid emotsioone ei saa ühetlki teiselt alalt. Ma imestan, et umbes pooled vanemad ei käigi laste mänge vaatamas,“ räägib Andres Roots, kes enda sõnul enam tütart tribüünilt õpetama ei kipu. „Olen õppinud end tagasi hoidma. Tean, et minu karjumine midagi head ei too.“ Andrea on vanematele väga selged reeglid teinud: kui nood end vaos hoida ei oska ja õpetama kipuvad, tuleb lihtsalt tribüünilt lahkuda. Isa sõnul on seda ka päriselt juhtunud. Küll aga räägitakse tennisest väga palju kodus ja harutatakse õdede mängud üksipulgi lahti. „Meil keerleb kõik ümber tennise,“ ütleb isa. „Telekas on kogu aeg tennisekanali peal. Uudiseid või filme meil ei vaadatagi. Kui tennist parasjagu ei tule, vaatame muud sporti.“ Lisaks tennisele meeldib Andreale vaadata võrkpalli ja vettehüppeid. Maailma tennisest hoiab ta kõige rohkem pöialt Maria Šarapovale. Anettile ja Kaiale muidugi ka, kuid venelanna on tal eeskuju number üks. „Mulle meeldib, et ta mängib agressiivselt ja võitleb kogu aeg iga palli pärast,“ põhjendab ta. Noorest east hoolimata on Andreal selge siht silme ees – ta tahab jõuda ühel päeval maailma tippu. „Sinna, kus Anett ja Kaia on,“ täpsustab ta.

MEISTRIKLASS

www.ajakiritennis.ee

MEISTRIKLASS

Kunstnik, kellele ei meeldi naiste tennist vaadata Aasta esimene turniir, esimese ringi mäng, vastas tiitlikaitsja, seitsmekordne slämmivõitja Venus Williams, mäng peetakse peaväljakul… ja sa võidad 6:7, 6:3, 6:3. Just niimoodi alustas 18-aastane venelanna Darja Kasatkina 2016. aastal enda esimest täispikka hooaega WTA karussellil. tekst/Maarja Värv, ERR fotod/Scanpix, WTA

asatkina oli siis edetabelis 75. kohal ja see oli tema esimene võit esikümnemängija üle. „Venuse vastu oli suur au mängida, sest ta on legend. Nooremana unistasin temaga mängimisest ja nüüd võitsin teda!“ õhkas Kasatkina Aucklandi turniiri avaringi järel. Kuigi teises ringis kaotas Kasatkina jaapanlanna Nao Hibinole, oli see venelanna jaoks alles algus. Veidi enam kui kahe aastaga on ta kirja saanud 11 võitu esikümnemängijate üle, neist kuus tänavu – Prantsusmaa lahtiste eelse seisuga – ja tõusnud ise edetabelis esikümne piirimaile.

Vend suunas tennise juurde Samaara oblastis Togliattis sündinud Kasatkina on küll läbi ja lõhki spordiperest, kuid erinevalt paljudest teistest andekatest tennisistidest pole tema vanemad kuidagi selle spordialaga seotud. Kasatkina isa Sergei töötab VAZ-i autotehases ja ema Tatjana on kodune, kuid mõlemal on korralik sporditaust – ema oli kergejõustiklane ja isa mängis jäähokit meistrikandidaadi tasemel. Tenniseni jõudis Kasatkina hoopis tänu vanemale vennale Aleksandrile. SUVI 2018

"Ta mängis nooremana lõbu pärast ja kui olin viiene, mõtlesid vanemad, millisesse trenni mind viia. Vend ütles, et paneme tennisesse – see on hea sport, kus tuleb kõiki lihaseid kasutada,“ meenutas Kasatkina. „Sellest ajast alates on ta tegelenud ka minu üldfüüsilise ettevalmistusega, aidanud mind tennisemänguga. Me reisime alati koos ja loodan, et see jääb niimoodi lõpuni.“ Kuueaastaselt treeningutega alustanud Kasatkina võitis esimese ITF-i noorteturniiri 14-aastasena koduoblasti pealinnas Samaaras. 2012. aastal debüteeris ta juba noorte suure slämmi turniiridel ja 2013. aastal kuulus juunioride Fed Cupi võitnud Venemaa naiskonda. 2014. aastal võitis Kasatkina Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri, alistades finaalis serblanna Ivana Jorovici, lisaks võitis ta samal aastal noorte olümpial paarismängus hõbemedali ja mängis WTA turniiril esimest korda põhitabelis – ta sai vabapääsme Moskva turniirile, aga kaotas avaringis. 2014. aastal võitis Kasatkina kaks naiste ITF-i turniiri ja tõmbas siis noortekarjäärile joone alla.

Kasatkina teenis juba 19-aastasena hüüdnime giant killer ehk hiiglaste tapja, mis viitas tema suurepärastele võitudele tippmängijate üle. Range treeneri abik äsi Tõeline läbimurre saabus 2015. aastal, kui Kasatkina võitis viis ITF-i turniiri, jõudis US Openil õnneliku kaotajana 3. ringi, hooaja lõpus läbis kodusel Moskva turniiril edukalt kvalifikatsiooni ja jõudis lõpuks poolfinaali. „Pärast neid mänge hakkasin endasse tõeliselt uskuma,“ tunnistas Kasatkina. 2015. aasta lõpetas ta edetabeli esisajas – 72. kohal. Suurele tõusule aitas kaasa slovakist treener Vladimir Platenik. „Daša läbimurre üllatas isegi mind, ta tõusis aastaga 300 kohta – see on tõeliselt ebatavaline tulemus! Aga ta on seda igati väärt,“ kiitis Platenik. Ka Kasatkina kiitis treenerit – kui tema lasi emotsioonidel endast võitu saada, siis treener rahustas. „Daša, ole rahulik!“ oli üks peamisi asju, mida treener talle väljakul ütles. Aga ka: „Sa suudad, sa oled tugev!“ Või siis: „Sa oled venelane, võitle!“ „Vlado on minuga üsna karm, aga sellega ta toob mu taevast maa peale,“ selgitas Kasatkina. „Mõnikord lendad pilvedesse ja unustad, kuidas väljakul olla ja otsuseid vastu võtta. Siis on oluline, et sul on keegi, kes sulle sõnaga lajatab.“ 2016. aasta eel seadis Kasatkina endale peamise eesmärgi naiste seas kanda kinnitada ja sai sellega suurepäraselt

aj alu gu

Tä h t s a d t e n n i s e f i g u u r i d l ä b i a e g a d e tekst/Tanel Rungi fotod/Scanpix

Šovinistliku sea kukutaja, naiste tennise teerajaja ja lihtsalt tenniselegend.

Billie Jean Kingi lugu Tennise suurkuju Billie Jean Kingi salves on koguni 39 suure slämmi turniirivõitu. Mingis mõttes on isegi patt väita, et ameeriklanna saavutused tennises on siinkohal teisejärgulised. Ometi on King aastate jooksul maailma endast rohkem rääkima pannud teistel, ja mis siin salata, olulisematel teemadel. 64

www.ajakiritennis.ee

ajalugu

ga mis siis ikkagi on need olulisemad teemad? Mõistagi on valik subjektiivne, aga pakun mõne näite: tennise vaatevinklist tühine, kuid tegelikult meeletu kaaluga näidismatš endise meeste esireketi Bobby Riggsiga, WTA loomine, soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemine ning esimene naissoost avalikult homoseksuaalne spordikuulsus. Suurkujule vääriliselt suured teemad, kas pole?

Reket kaheksa dollari eest Billie Jean kasvas üles tüüpilises 1950ndate keskklassi perekonnas. Aga väga sportlikus, sest ema Betty oli suurepärane ujuja ning isa Bill mängis kolledžis kõrgel tasemel korvpalli. Kirsiks tordil oli noorem vend Randy, kes oli andekas pesapallur ning hiljem mängis profiliigas MLB tervelt 12 hooaega. Peretütar harrastas noorena softballi, kuid kõik muutus viiendas klassis, kui sõber soovitas tal lihtsalt lõbu pärast tennist proovida. Billie olevat küsinud: „Mis on tennis?“ Sõber aga vastanud: „Tennises saad sa joosta, hüpata ja lüüa palli.“ King: „Tore, kolm minu lemmiktegevust.“ Billie perekonnal ei olnud piisavalt raha, et võimaldada tütrele eratreeninguid, kuid ta avastas võimaluse harjutada tennist kodukandi avalikel väljakutel. Kui Billiel oli kokku kogutud 8 dollarit, sai ta endale osta esimese reketi. Ühel kodusel õhtusöögil ütles ta prohvetlikud sõnad: „Vend, ema ja isa, minust saab maailma parim mängija!“

Ma otsustasin, et pühendan terve oma ülejäänud elu võitlusele soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste eest. / Bi l l i e J ea n K i ng Vend ja isa ei kahelnud temas, emal aga oli kõhklusi. Nimelt arvas ta, et tütar peaks ikka varakult abielluma ning elama idüllilist pereelu kahe-kolme lapsega. Selle peale olevat Billie isa oma naisele vastanud: „Tal on unistus, sa pead tal minna laskma.“

Õigluse eest võitlemise algus Ei võtnud kaua, kui Kingi unistus hakkas ilmet võtma. 15-aastaselt tegi ta oma suure slämmi turniiri debüüdi ning sammhaaval hakkasid ka resultaadid tulema. 1961. aastal võitis Billie Jean Wimbledoni paarismänguturniiri ja 1963. aastal pääses ta Londonis finaali, kus kaotas legendaarsele austraallannale ja oma suurimale konkurendile Margaret Courtile. Kolm aastat hiljem tuli sealsamas juba esimene suure slämmi turniirivõit. Mänguliselt oli King tuntud oma kiirete jalgade ning väga hea võrgumängu ja tagakäe poolest. Nõrkus oli kohatine kannatamatus. King ei sallinud kaotamist absoluutselt. Aeg-ajalt pühkis ta reketiga väljakut ning vaidles kohtunikega. Kui ta aga võitis, oli seis risti vastupidine – King näitas palju emotsioone, voolavat rõõmu. „Billie puhul tuli väljakul võidelda nii tema tempera-

Billie Jean King tänavusel Australian Openil autasustamas võitja Caroline Wozniackit.

SUVI 2018

mendi kui oskuste vastu,“ on Court öelnud. „Jah, mul on keevaline temperament,“ nõustus King. „Ma ei olnud ilmselt nii naiselik ja graatsiline, kui enamik inimesi oleks tahtnud.“ Rahvas näis lootvat, et aja möödudes muutub Billie rahulikumaks ja naiselikumaks. 1960ndad olid oma olemuselt selline aeg, et üldsus muretses, kas Kingi tennisekarjäär rikub tema abielu (Billie Jean oli abielus advokaat Larry Kingiga). „See ajas mind vihale, sest midagi sarnast ei küsitud meestelt kunagi. Minult küsiti, kas Larry on tennisekarjääriga rahul ja et mis oleks tema suhtes õiglane? Arvati, et pean muutuma paikseks ning lapsed saama,“ on loo peakangelane meenutanud. 1960ndate keskel hakkas King mõistma, et naistel pole siin maailmas mingit võimu. „Ma otsustasin, et pühendan terve oma ülejäänud elu võitlusele soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste eest. Teadsin, et kui saan tennises esinumbriks, siis on mul selles võitluses head võimalused,“ sõnas ta. Tennise profiajastu alguses ehk 1968. aastal sai Wimbledoni nasiste üksikmängu võitnud King 750 naela, meeste võitja Rod Laver lendas aga koju 2000 naelaga. Teisisõnu: Laver sai ligi kolm korda rohkem auhinnaraha kui Billie Jean. „Mul polnud õrna aimugi, et saame erinevalt auhinnaraha. Tollal oli see minu jaoks tohutult ebaõiglane,“ meenutas King. Kingi seisukohtade vastaste põhiargumendid olid, et mehed mängivad parem viiest ning naised parem kolmest setist ning mehed lihtsalt meelitavad rohkem publikut (siinkirjutaja vahemärkus: sarnast juttu kuuleb ka tänapäeval neilt, kes arvavad, et meeste auhinnaraha peaks olema suurem). Samal ajal aga meeste ja naiste turniiride tasustatavuse lõhe aina kasvas, olles osadel turniiridel koguni 12-kordne. Oli vaja astuda kindlaid samme, teha radikaalseid otsuseid. Grupp paremaid naismängijaid seda ka tegid. Üheskoos World Tennis ajakirja asutaja Gladys Heldmani ja sponsorite abiga lõid nad ainult naistest koosneva profituuri. Mõistagi ei meeldinud see USA

TERVE D MÕTTE D

Suurest kalast väikses tiigis saab väike kala suures tiigis Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud ja PeaTreener OÜ psüühikatreener Aave Hannus räägib seekordses numbris sportlaskarjäärist ja üleminekutest nii karjääris kui elus.

Jaak Põldma valis ka tennise kõrval hariduse omandamise ja lõpuks oli sellest väga suur kasu, sest tennisekarjääriga ta enam ei jätkanud.

tekst/Maarja Värv, ERR foto/Viktor Burkivski

„S

portlaskarjääri mudeleid on aastakümneid välja töötatud, seda kirjeldatakse nagu miniatuurset elukaarti – spordiga alustamine, spordialale spetsialiseerumine, siis intensiivsemad treeningud, kus spetsialiseerumine suureneb, muud huvid ja tegevused jäävad pigem tahaplaanile. Seejärel minnakse amatöörist professionaaliks. Ning kulminatsioon on lõppstaadium ja siis pensionile siirdumine. Neid üleminekuid on karjääri jooksul palju,“ selgitas Hannus. „Varasemalt arvati, et sportlaskarjääri lõpp on kurb sündmus. Nüüd selgus uuringutest, et umbes 80 protsenti sportlastest kogeb seda kui normaalset mingi perioodi lõppu oma elus ja vaid 20 protsendil on selle sündmuse tagajärjed negatiivsed. Praegu vaadatakse sportlaskarjääri kui üht osa inimese elust, millest on võimalik võtta kaasa väga palju positiivseid oskusi, teadmisi ja suhteid, millega elus edasi minna.“

Raske üleminek täiskasvanute klassi

Sportlaskarjääri üleminekutest võib ehk kõige valulikumaks osutuda juunioride seast täiskasvanute klassi minek. „Ta võib olla keeruline nendele, kes on juunioride klassis harjunud võitma – sa oled harjunud olema suur kala väikeses tiigis, aga täiskasvanute klassis avastad, et oled väga väike kala suures tiigis,“ rääkis Hannus. „Ja siis võib tekkida tunne, et minu koht ei ole üldse siin, ma enam ei võida ja pole mõtet edasi teha.“ „Sportlastega, kes on varakult väga edukad, võib juhtuda nii, et identiteet seotakse väga tugevalt sportlase rolliga ja

www.ajakiritennis.ee

TÄHTVERE

MAITSVAD TOIDUD

PÕNEV TENNIS

VINGED AUHINNAD

UHKED PEOD

MAITSEELAMUSED SUMMER CUP 2018 27 - 28 JUULI 2018 TÄHTVERE TENNISEKESKUSES Paarismänguturniir kahes tugevusgrupis SUVI 2018

! u s i Head

Mida süüa võistluspäeval? Kiiret taastumist toetavad toidud. Menüüd koostas toitumisspetsialist Heikki Mägi fotod/Fitlap

uvi on tennisistidele üks kibekiire aeg. Võistlusi ja mõõduvõtmisi korraldatakse lausa iganädalaselt. Pimedatest tennisehallidest õue pääsemine on kui vabanemine – nüüd saab realiseerida kõik oma talvised pingutused. Suvekuude võistlused on kui lõpueksamid eelneva 9 kuu õppeperioodi lõpetuseks. Liiga tihti on aga nigel toitumine see, mis kõige tähtsamal hetkel saab määravaks. Võidab see, kes on oma keha paremini

HOMMIKUSÖÖK enne võistlust Keedumuna ja puder mustikamoosiga Naisele: Vaja läheb: • 40 g kaerahelbeid, täistera (4 spl) • 200 g piima (rasva 2,5%), 1 klaas • 2 muna (M suurus) • 60 g mustikaid, 0,5 klaasi • 1 väiksem peet • Maitseks kaneeli ja värvilist soola

Mehele: Vaja läheb: • 60 g kaerahelbeid, täistera (6 spl) • 300 g piima (rasva 2,5%), 1,5 klaasi • 2 muna (M suurus) • 100 g mustikaid, 1 klaas • 1 keskmine peet • Maitseks kaneeli ja värvilist soola

Valmistamine Keeda muna vastavalt sinu maitsele ja riivi peet. Purdu jaoks kuumuta piim keemiseni. Lisa kaerahelbed ja maitsesta soolaga. Keeda kaanega kaetult tasasel tulel umbes 10 minutit. Maitsesta kaneeliga. Mustikamoosiks purusta mustikad (võid kasutada ka külmutatud varianti) ja tõsta pudru peale.

ja targemini toitnud. Võistluseelne toidukord peab andma kehale aeglaselt vabanevat energiat ning võistlusjärgne kõik toitained võimalikult kiireks taastumiseks. Tänases võistluspäevaks mõeldud menüüs on mehe päevane kogukaloraaž ~2500 kcal. Naise päevane kaloraaž on ~1700 kcal.

Pärast võistlust LÕUNASÖÖK Banaani-datlipannkoogid Naisele: Vaja läheb: • 2 muna (M suurus) • 1 keskmine kooreta banaan • 20 g vaniljemaitselt valgupulbrit, 1 mõõtelusikatäis • 1 tl kookosõli • 20 g datleid, 4 tk • 4 g jahvatatud linaseemneid (0,4 spl) • Maitseks kaneeli ja värvilist soola

Mehele: Vaja läheb: • 3 muna (M suurus) • 1,5 keskmist kooreta banaani • 20 g vaniljemaitselt valgupulbrit, 1 mõõtelusikatäis • 7 g kookosrasva/õli (1,4 tl) • 6 datlit • 7 g jahvatatud linaseemneid (0,7 spl) • Maitseks kaneeli ja värvilist soola

Valmistamine Purusta kõik koostisosad (v.a õli) kannmikseris. Prae pannkoogid pannil tilgas õlis kuldpruuniks.

www.ajakiritennis.ee 88

Toit umin Toit umin e e

HILINE ÕHTUSÖÖK Tervislik mustikakissell Naisele: Vaja läheb: • 4 spl chia seemneid • 300 g mustikad, 2,5 klaasi • 300 g India pähkli piima (1,5 klaasi) • 1,5 tl mett

ÕHTUSÖÖK Tatrapasta lõhe ja spinatiga Naisele: Vaja läheb: • 85 g toorest lõhet/ 65 g valmis • 40 g tooreid tatramakarone/100 g valmis • 35 g kohvikoort (5 spl) • 1 spl parmesani juustu • 1 tl oliiviõli • 1 tl pestokastet • 1 küüslauguküüs (valikuline) • 1 peotäis spinatit • Maitseks värvilist soola ja pipart

Valmistamine Pane chia seemned India pähkli piima sisse 10 minutiks likku. Blenderda mustikad (parim jääb kissell külmutatud mustikatega), mesi ja India pähkli piimas leotatud chia seemned mõnusaks kisselliks. Jäta mõned mustikad ja Chia seemned hilisemaks kaunistamiseks. Chia seemned on need, mis annavad sellele kissellile mõnusa veniva kontsistentsi. Kaunista chia seemnete ja mustikatega.

Mehele: Vaja läheb: • 125 g toorest lõhet/ 95 g valmis • 60 g tooreid tatramakarone/140 g valmis • 50 g kohvikoort (7 spl) • 10 g parmesani juustu (1 spl) • 2 tl oliiviõli • 1 tl pestokastet • 2 küüslauguküünt (valikuline) • 1 peotäis spinatit • Maitseks värvilist soola ja pipart

Valmistamine Keeda tatramakaronid soolaga maitsestatud vees vastavalt paki juhendile. Lõika lõhe kuubikuteks ja prae kergelt oliiviõlis läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa purustatud küüslauk ning prae veel mõni hetk. Seejärel lisa kohvikoor, parmesani juust ning pesto kaste. Kuumuta kergelt läbi. Vajadusel maitsesta veel soolaga. Sega kastme hulka keedetud makaronid ja spinat ning tõsta tulelt. SUVI 2018

Mehele: Vaja läheb: • 6 spl chia seemneid • 450 g mustikad (4,5 klaasi ) • 430 India pähkli piima, India pähkli piima (2,2 klaasi) • 2 tl mett

Heikki Mägi on Fitlap.ee portaali üks eestvedajatest. Fitlap pakub lihtsat lahendust muidu keerukale tervisliku toitumise puslele. Fitlap.ee keskkonnast saab iga soovija endale personaalse toitumiskava vastavalt oma eesmärkidele - olgu selleks siis kehakaalu langetamine või lihtsalt tervislik ja toitainerikas toitumine.

T e n nis e ke s ku s

Meresinistel väljakutel Tänaseks pole Eestis ilmselt enam ühtki tenniseharrastajat, kes ei oleks teadlik Tallink Tennisekeskusest. Küll aga ei ole veel kaugeltki kõik huvilised sinna mängima jõudnud. Samuti on paljudele uudiseks, et keskuse võimalused ei piirdu üksnes tennisemänguga. tekst/ajakiri Tennis fotod/Tallink Tennisekeskus

oolteist aastat pärast avamist vastavad ajakirja Tennis küsimustele Tallink Tennisekeskuse tegevjuht Märten Tamla ja Tallink Fitnessi peatreener Anu Ruutu. Uute keskuste kõige suurem mure on alati, kas kliendid leiavad tee üles ja võtavad väljakud omaks? Märten Tamla (MT): Sel aastal algas välishooaeg erakordselt vara, mis on olnud heaks proovikiviks meie välisväljakutele. Heitlikus kliimas on Plexipave-kate end igati õigustanud, pärast kevadisi vihmasabinaid olid platsid juba poole tunni pärast mängukõlbulikud. Paljudele mängijatele seostub suvi eelkõige liivaväljakutega, aga kuna võistlusi peetakse nii ühel kui teisel kattel, siis treenima peab kindlasti mõlemal. Asja teeb veelgi põnevamaks, et täpselt samasugusel kattel mängitakse Austraalia lahtisi, nii et soovitan katsetama tulla kõigil, kes tahavad kogeda tunnet eksklusiivsetel Grand Slami väljakutel! Kõige parem indikaator keskuse edukusest on väljakute hõivatus kogu päeva lõikes – selles osas oleme klientidele väga tänulikud. Siseväljakutel on saanud palju kiitust vaipkatted, valgustus ja akustika, tänu millele on võimalik kuulda treeneri nõuandeid või oma mängupartneriga mõtteid

100

Anu Ruutu

Märten Tamla

vahetada. On olnud ka negatiivset tagasisidet, millest oleme teinud omad järeldused. Nii tundusid algul väljakute foonid mängijate jaoks liiga heledad ning teist hooaega alustasime juba tumedamate foonidega. Siis oli ühel väljakul üks kindel punkt, kus päevavalgus paistis läbi teise korruse klaasuste silma, nüüdseks on need klaasuksed kinni kaetud. Sulgpalliväljakute sein sai samuti üle värvitud, et sulgpall paremini foonist eristuks.

mata. Et vaatame, milliste soovidega inimesed meie majas treenimas käima hakkavad. Ideid ja võimalusi oli mitmeid: n.ö. matisaal võitluskunstide ja maadluse jaoks, poksiring või lauatennis. Kui aegade möödudes hakkasid üha rohkem populaarsust koguma ringtreeningud, otsustasime sinna rajada neljanda stuudio nimega BlackBox, kuhu oleme koondanud kõik jõusaalisugemetega rühmatunnid koos uudse Octagon-seadmega.

Anu Ruutu (AR): Ka fitnessi poolel peame

käia. Heaks näiteks on neljandale väljakule paigaldatud elektrooniline seade Zennis, mis fikseerib, kas pall maandus

klientide tagasisidet väga oluliseks. Ühe saali jätsime alguses teadlikult välja ehita-

MT: Tehnoloogia arenguga tuleb kaasas

www.ajakiritennis.ee

! E L U G n Ä M a LaSN Välisväljakute hinnad: E-N kl 17-21.30 15 € /h, kõik ülejäänud ajad 12 Püsiaja soodustus 15%. Üksikbroneeringuid saab teha kuni 7 päeva ette.

€ /h

eri ja e n o r B he: o k a maks inkcity.ee ta l l . w w w

10 %

ma a s d o so

www.tallinkcity.ee

lt!

tallinktennisekeskus

tennisekeskus@tallink.ee, 611 8383, Osmussaare 7 Avatud E-N 7–23 | R 7–21 | L-P 9–21 SUVI 2018

101

te nn is e ke s ku s

Viljandisse on valmimas uued Clay-Tech kunstliivaväljakud Viljandi tenniseväljakud on läbimas tõsist uuenduskuuri ning suveks on valmimas moodsad Clay-Tech kunstliivaväljakud. tekst/Liina Suurvarik fotod/Airok Tennisekeskus

lay-Tech väljakutel saab Eestis seni ainsana mängida Tabasalus Airok Tennisekeskuses. Just Tabasalu positiivsele kogemusele toetudes on samasugused väljakud planeeritud ka Viljandisse ja Elvasse. Kui keskmiselt saab Eestis liival mängida alles mai esimeses pooles, siis Airok Tennisekeskuses tehti sel kevadel avalöögid juba 13. aprillil. ClayTech tehnoloogiaga väljakute puhul puuduvad tavapärased liivkatte kevadised ettevalmistustööd. Sellekevadised hooldustööd seisnesid selles, et panime foonid üles ja võrgud peale ning väljakud olidki mänguvalmis. Mängima saab hakata isegi siis, kui maapind on veel jääs. Kui lumi on sulanud ja õhutemperatuur võimaldab, võib kohe mängima hakata. Aprillis paljud harrastajad veel harjumuspäraselt eelistavad mängida sisetingimustes, isegi, kui temperatuur juba lubaks. Noored aga, kellel on kevadel liivaväljakutel Euroopas turniirid tulemas, saavad juba varakult enne võistlusi liival harju-

104

tada. Soojadel päevadel jätkub harrastajaid ka välisväljakutele. Kunstliiva teiseks suureks plussiks on väga kiire kuivamine, mis meie vihmastel suvedel on vägagi oluline. Claytech väljakute põhi on valmistatud poorsest asfaldist, millest vesi läheb läbi ning praktiliselt kohe peale vihma saab hakata mängima. Tänu liivakihi all olevale

vaipkattele on väljaku pind sile ja valepõrkeid tekib harva. Klientide tagasiside Tabasalus on olnud väga positiivne, kes on proovinud, on kiitnud, kes veel ei ole – ootame proovima! Viljandis on ehitus juba täies hoos ja kuus uut kunstliivaväljakut peaks valmima juuni keskpaigaks. Elvasse on Clay-Tech väljakuid tulemas kaks. Olge valmis!

www.ajakiritennis.ee

SUVI 2018

105

124

SAADAVAL SPORTLANDI KAUPLUSTES