Ajaleht "Õpetajaks" 2010 by Alo Lõoke

ÕPETAJAKS nr. 4

Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna väljaanne

Detsember 2010

KUNAGINE ÕPETAJA ISTUB TÄNA MINISTRITOOLIL

LK 2

TUTVU, KUI PALJU VÕIMALUSI ON SUL T ARTUS ÕPETAJAKS ÕPPIDES LK 6-8

TRIINU KEEM: “SISETUNNE LK 3 VIIS ÕPETAJAKS”

Persoon

õpetajast minister 1987. aastal Rõngusse ajaloo õpetajaks läinud Tõnis Lukase sõnul õpetaja töö talle sobis. Ajalugu ainena meeldis ja õpilastega suhtlemine oli avatud ja ladus. Liisi Mölder Kuidas te 1987. aastal Rõngusse õpetajaks sattusite? Tegemist oli suunamisega. Ma mõtlesin ikka mõnda kohta veel, aga üks valikuprintsiip nende koolide hulgast, kes ajaloo õpetajat otsisid, oli, et ta oleks suhteliselt Tartu mõjusfääris, sest ma ei tahtnud sidemeid Tartuga päris puruks rebida. See, et õpetajaks, oli selge ja ma heameelega läksin. Miks te tahtsite õpetajaks saada? Mulle sobib selline avatud suhtlemine õpilastega. Ma tundsin, et mulle see töö sobib ja ajalugu ise pakkus mulle ka pinget. Nii et ei tekkinud küsimust. Ma arvan, et ma sobin õpetajaks. Kuidas teid noore õpetajana kollektiivi vastu võeti? Hästi. Selline meesõpetaja oreool oli ka siis täiesti olemas. Kollektiivis peeti oluliseks, et oleks rohkem meesõpetajaid. Noort õpetajat tervitatakse minu hinnangul ikkagi vägagi ja mind võeti kollektiivi kiiresti omaks. Nii et probleeme ei tekkinud? Ei tekkinud. Võib-olla nüüd hinnanguliselt võin öelda, et kui ma pärast esimest aastat seitse õpilast suvetööle jätsin ja püüdsin neile ajalugu ikka selgeks teha, siis vaadati mind kui illusionisti, et küllap ta varsti ära väsib. See oli selline heatahtlik muie kolleegide näol. Millisena mäletate te oma esimest õpetajakogemust? Kõigepealt ma olin ju praktikal tollases Tartu I keskkoolis, praeguses Treﬀneri gümnaasiumis, seda mäletan vägagi hästi. Rõngus polnud ma aga enne käinud, kui ma õpetajaks läksin. Ma jõudsin sinna tõesti alles 1.septembri hommikul, bussi pealt otse aktusele. Kõik need emotsioonid tulid ühekorraga ja siis pärast vaatasin alles, kuhu ma siis elama lähen. See, kuidas mu uus klass, kelle klassijuhatajaks ma pidin

hakkama, mind kilgates ümbritses, jättis mulle väga sügava mulje. Miks peaks üks noor õpetajaks hakkama? Kõigepealt olemuslikult on igas ühes meis pedagoogi, sest me kõik oleme valmis saama lapsevanemateks. Pedagoogiline hoiak on meisse sisse kodeeritud. See tähendab, laste juhendamine, õpetamine, toetamine on loomupärane. Õpetajaks tahtmisel peab olema veel teatav niisugune lisa vedru: valmisolek elada küllaltki režiimilist elu, sest õpetaja päev on kaunis organiseeritud, valmidus jagada ennast ja selline õhin oodata õpilasi tagasi ja loota, et õpilased ükskord ikkagi tänavad. Ja see tänu on imeilus. Kui lastel on sinu suhtes poolehoid ja kui nad veel hiljem ka tunnetavad, et sa olid neile tähtis, tulevad nad veel ka täiskasvanuna tere ütlema. See on kindlasti selline tänu, mida igal ametikohal ei saa. Millised on õpetajaameti rõõmud? Eks nad ongi seotud tagasisidega ja ma arvan, et ka usaldusega: kui õpilased tunnevad ennast vaimselt vabana ja nad saavad aru, et sa oled neile midagi andnud, siis see ongi tähtis.

Maakooli minek on eriline samm. Ma arvan, et see sobib kõigile, kes tahavad elada sellises terviklikus ühiskonnamudelis, sest väiksem koht, väiksem linn on sellised, kus aktiivne inimene sulandub sisse nii, et miski ei lähe temast mööda, ei kultuurielu, ei kollektiivielu. Ta saab lähiajal tundma kõiki oma õpilasi, kõiki vanemaid. Selline terviklikkuse tunne, et minust sõltub midagi ning et kõik sõltub minust – seda tasub tunda. Suure linna suures koolis võib tundmus, et oled mutrike, lihtsalt kauem püsida, võib-olla talumatult isegi. Maale võiks minna tõesti need, kes soovivad ka keskkonnale midagi jäägitult anda ja tõesti tahavad, et kõik nähtavalt neist ka sõltuks. Seal sa kohe näed, kuidas keskkonda kujundad. Mida te soovitaksite noorele, kes tahab õpetajaks saada? Ma soovitan tunnid hästi ette valmistada, aga mitte olla krambis. Kui on vaja inspiratsiooni korras tunni rütmi muuta, siis julgeda seda teha. Suhtuda oma töösse loominguliselt.

Millised võivad olla mured õpetajaameti juures? Õpetajaamet haarab sind täiesti endasse. Kodustele muredele ja muule elule jääb suhteliselt vähe aega. See võib teatud olukorras elu kibedaks teha. Õpetajaametis tuleb ette väga pingelisi hetki, kus on vaja kiiresti ja õigesti olukordi lahendada. On vastutus teha õigeid otsuseid. Iga päev on see pinge päris suur, kuna õpetamineõppimine on loominguline protsess ja sealt tuleb kogu aeg uusi olukordi, mis tuleb suuta õigesti lahendada ja see tekitab täiendavat pinget.

Kuidas te kooli valikuga rahule jäite? Väga jäin rahule. Mulle andsid need aastad Rõngus väga palju. Emotsionaalselt olid need ilusad aastad. Samas oli see aeg ka pöördeline: 87.89. aastatel toimusid suured murrangud ja alustasid oma tegevust ühiskondlikult võimsad organisatsioonid, iseseisvumisliikumine. Selle kujundamine kohapeal oli ikkagi emotsionaalselt väga oluline. Ma sain anda just ajalooõpetajana iseseisvumise eelsel perioodil nii õpilastele kui kolleegidele omalt poolt palju ja me olime ühiskondlikult väga aktiivsed, nii õpilased kui õpetajad.

Kuidas teie soovitaksite noorel õpetajaks minnes linna- ja maakooli vahel valida?

Kuidas teie esimesed tunnid Rõngus olid, pabistasite? Ma ei oskagi ütelda, eks praktika oli enne olnud ja

Tõnis Lukas olin inimestega suhtlemise peal olnud kogu aeg väga aktiivne. Küllap oli ka eesti esimese hari- pabinat, lisandusid selline klassijuhataja staatus, kõigis klassides ajalugu dusministri õpetamine ja oma klassis, neljandas peeter põllu klassis, matemaatika õpetamine, taustal pingeline on alustada õpetajaelu igal juhul. Lisaks sellele seadsin ma alles oma elu seal sisse: korter ei olnud remondist tulnud veel ja elasin kolleegi juures. Aga sellist meeletut pabinat või erutust ma ei mäleta. Küllap ta ikkagi oli ka, sest ega see ei saa ju külmaks jätta, aga ma tundsin ennast iseenesest väga kindlalt.

ajaloo süvendatult õpetamine oli väljakutse. Seda ei saanud teha niivõrd õppematerjalide järgi, kuivõrd ise tuli koostada materjalid. Sisuliselt kujundasin oma tunde ikkagi täitsa iseseisvalt. Teine väljakutse oli kindlasti matemaaikaõpetajaks olemine, kuna ma polnud selleks ise õppinud. Aga 4.klassis matemaatika õpetamine peaks ikka igale pedagoogile jõukohane olema. Ma võtsin seda tõsiselt ja minu klass saavutas läbi aegade Rõngu kooli parima tulemuse matemaatika tasemetöös.

Millised olid teie kõige suuremad väljakutsed õpetajaameti puhul? Väljakutseid oli mitmeid. Kahtlemata ajalooteadmise levitamine õpilaste hulgas, eriti seni suhteliselt väheräägitud Eesti ajaloo osade tutvustamine. Ametlikult olid õpikud veel nõukogude omad, aga just selline Eesti

Suutsite te end hästi kehtestada õpilaste ja kolleegide seas? Ma arvan küll. Mind peeti ikkagi üldiselt heaks õpetajaks. Heaks ka selles mõttes, et õpilased ei kartnud mind, aga samas olin ma kaunis range. Kaks poolt sai ühendada. Ma arvan, et see on ka oluline.

Persoon

Üks vahva õpetaja on kui hunt kriimsilm Triinu Keem on olnud õpetaja küll lühikest aega, aga oma otsust ta ei kahetse. Sander Sõõrumaa Alo Lõoke Millal sa otsustasid hakata õpetajaks? Ma ei teagi, millal otsustasin õpetajaks saada. Tegelikult ei ole ma siiamaani kindlalt otsustanud, et olen ja jäängi õpetajaks. See kõik on pigem olnud asjade loomulik jätk. Päris väiksena tahtsin saada lasteaiakasvatajaks, sest mulle on alati meeldinud lapsed ja nendega tegelemine. Aga miks ikkagi õpetajaks ja mitte lasteaiakasvatajaks? Võimalik, et otsustavaks sai tööpäevade pikkus ja suvepuhkus. Kuna õpetajad on palju ümbritsetud lastega siis öeldakse, et nad jäävad ka ise nooreks, kui palju see väide vastab tõele? Kindlasti on sellel väitel oma tõepõhi, kuna lapsed on äärmiselt vahetud ja näevad maailma täiskasvanutest palju eredamates värvides. Õpetajana on võimalik igapäevaselt osa saada laste siirusest ja elevusest. Kirjelda oma parimat päeva õpetajana? Tegelikult oli see päev alles hiljuti. Olime õppinud viimased võõrtähed ja esimest korda oli kogu tähestik läbi saanud. Sellele järgnesid töövihiku ülesanded, mis oli tähetordi põhimõttel tehtud. Kõigil oli üllatus ja rõõm väga suur, kui peale ülesannete lahendamist tõstsin kapist välja päris tordi. Me küll sõime seda enne söögivahetundi, aga kõik lubasid, et söövad ikka sooja toitu ka. Õpilased ise ütlesid, et see oli nende parim koolipäev ja loomulik tegi see ka mind rõõmsaks. Millised isikuomadused on õpetajale vajalikud? Kindlasti kannatlikkus, rahulik meel, tahe lastega töötada ja sellest ka rõõmu tunda. Noor, kes lõpetab keskkooli, miks ta peaks õppima õpetajaks? Peab kuulama sisetunnet. Kui see tunne on õige, siis tehakse igal juhul õiget asja.. Ja mis oleks üllam, kui anda oma panus uue põlvkonna kujunemisele. Kas sinul on eeskujusid õpetajatena oma kooliajast? Ma ei tooks välja kedagi

konkreetset, aga kindlasti on olnud erinevaid õpetajaid, kelles olen häid omadusi hinnanud ning ilmselt alateadlikult endale eeskujuks seadnud. Kes oli sinu suurim mõjutaja ülikoolis õppejõu näol? Ülikoolis ei teki nii tihedaid suhteid õpilaste ja õppejõudude vahel kui varasemates kooliastmetes ning seetõttu on raskem isiksuse tasandilt õpilasi mõjutada. Küll aga on mõned õppejõud erilisemalt meelde jäänud oma vaba, sõbraliku ja mõistva suhtumise poolest. (Marianne Olbrei, Airi Niilo ja veel mõned toim.) Milline oli sinu lemmikõpetaja kooliajal, kirjelda teda? Üks lemmikutest on keskkooliaegne eesti keele õpetaja, siis muidugi põhikooli klassijuhataja. Tegelikult meeldivad kõik õpetajad, kellel on huumorisoon väga õigesti paigas ja kes suudavad oma energiaga ka raskema klassi tööle panna ning huvi aine vastu üleval hoida. Mõni lugu, kuidas sinu õpetaja koolis mõne tunni lausa fantastiliselt läbi viis? Hea tund on selline, kus õpilased saavad aktiivselt osaleda ja tund saab liiga ruttu läbi. Minu jaoks on olnud selliseks tunniks väitlus mingi valitud teema üle erinevate rühmade vahel. Mulle väga meeldib vaielda! Kas tänapäeva lapsed on muutunud, kui võrdled neid enda kooliajaga? Raske vastata, kuna õpetajana olen töötanud suhteliselt vähe aega. Samuti ei saa seda võrrelda ka ajaga, mil ma ise koolilaps olin, sest laps näeb asju teisest vaatevinklist kui täiskasvanud. Lapsed ei vaatle teisi lapsi ning ei analüüsi nende käitumist ja selle tagamaid nagu nüüd õpetajana seda tihti teen. Öeldakse, et laps on kodu peegel, kas see vastab tõele? Kindlasti. Esimesed eeskujud

on lapsele tema vanemad (ka õed, vennad). Laps võtab omaks vanemate käitumismustrid ning sellest kujunevad tema esmased väärtushinnangud. Samuti mõjutavad last kodused traditsioonid ja reeglid. Millise ametiga võiks võrrelda õpetajaametit? Ma arvan, et üks vahva õpetaja on nagu Hunt Kriimsilm. Õpetaja on koolis lapsele mingil määral ema, isa, psühholoog, abistaja, nõustaja, toetaja, sõber, abiline, lohutaja, julgustaja, kunstnik, meisterdaja ja kui vaja siis isegi autojuht! On olnud hetki, kui välja koolimaja uksest ja lapsed lihtsalt ei saanud aru? Eelmine aasta, kui oli teemaks kella õppimine. Koos joonistasime tahvlile suure kella, panime paika minutid, tunnid, osutid…. Näitlikustamiseks kasutasin ka tavalist klassi kella, mida sai käes hoida ja osuteid liigutada. Samuti olin varunud parkimiskellasid, et lapsed ise saaksid käes hoida ja õiget aega määrata. Kui teise tunni lõpuks ainult mõned olid aru saanud või meelde jätnud, missugune osuti näitab minuteid ja missugune tunde või mitu minutid on veerand, siis hoidsin küll peale tunde kahe käega pead ja mõtlesin “appi”. Kas sa võtad koju tööd koju töölt kaasa? Enam ei võta. Istun peale tunde klassis ja valmistan järgmise päeva ette, parandan töid või tegelen muude kooli asjadega. On tulnud ette neid päevi, kui koju jõuan alles kuus või isegi seitse. Aga kui olen kodus, siis see aeg on mul enda jaoks. Kui on olnud raske tööpäev, kuidas sa ennast lõdvaks lased? Lõõgastumiseks kasutan väga tavalisi võtteid, näiteks käin trennis, lobisen sõpradega, loen mõnda huvitavat raamatut. Viimasel ajal olen avastanud enda jaoks käsitöö. Suurepärane stressi maandav tegevus! Kuidas vanemad kolleegid

sind aitavad? Aidatakse nii palju, kui ise küsin ja neid küsimusi on ikka omajagu tekkinud. Meie koolis on kõik algklasside õpetajad väga toetavad ning jagavad meeleldi oma kogemusi. Millised tunnid lastele kõige rohkem meeldivad? Lastele meeldivad mängulised ja tegevusterohked tunnid. Samuti on oluline, et laps tajuks uue õppimisel eduela-

must. Väga oluline on lapsele, et ta saaks teistega jagada oma isiklikke kogemusi või tekiks kellegagi samastumine, et oh, mul on ka nii juhtunud! Kas juba esimeses klassis võib näha, et voh, temast saab küll professor? Raske öelda. Mina kaldun arvama, et esimeses klassis sellist asja väita on liiga vara. Pigem võib arvata, et mõnel on suuremad eeldused saada professoriks, aga kõik võib

muutuda! Kui palju on algklassides kõrgelt motiveeritud õpilasi? Minu esimese klassi lapsed on küll kõik väga motiveeritud, kooli tulevad hea meelega, õppida neile meeldib ja ka raskemate ülesannete puhul pusivad nad selle valmis. Kas sa arvad, et jääd elu lõpuni õpetajaks? Raske öelda. Eks elu näitab!

ÕPeTaJa

“vali õpetajaamet ja sa ei kahetse”

Õpetajate Liidu juhatuse esimehe Lehte Jõemaa sõnul on haridus tänapäeval tähtsustatud hällist hauani ja seega on õpetajaid veelgi rohkem vaja.

Lehte jõemaa Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Mis oleks teie sõnum noortele seoses õpetajaametiga? Õpetaja elukutse on loovale, leiutavale, mõtlevale ja areneda tahtvale inimesele. Noored terased inimesed ei lase iial õpetajal olla mõttelaisk. Õpetajaamet on sobiv inimesele, kellel on sügav enesetunnetus ja sisemine väärikus. Selles ametis on palju mõõtmatut, tunnetuslikku ja empaatilist.Õpetaja karjääriteel on tegelikult palju arenguvõimalusi, kõik oleneb isiksusest, motivatsioonist ja pühendumisest eesmärgini jõudmisel. See, kel palju aktiivsust, energiat ja organisatoorseid võimed, saab liikuda edasi juhtimise teel ja juhi rollis: õpetaja, kooli juhtkonna liige, direktor, haridusametnik, kui ühiskonnaelu huvi pakub saab jõuda presidendini välja; see, kel uurimuslik ja otsiv vaim võib saada teadlaseks, kel tavakoolis õpetajatöö ammendub saab läbi õpingute ülikooli õppejõuks, professoriks , akadeemikuks - tuleb vaid tahta! Aga päris õpetaja olla on ikkagi kõige vahvam! Olete märganud, õpetajad justkui ei vanaenegi - noorte keskel püsimine annab energist ja nooruslikkust. Ühte peab teadma veel - õpetajatööle antakse hinnag alles aastate pärast, siis kui õpilased ammu koolist on läinud, mõtlevad nad tänutundega oma õpetajatele. Need kooliajal veidi kardetud ja "kiuslikud" õpetajad muutuvad korraga eriti tänuväärseteks.

on kooli õpetajaid alati vaja. Tänapäeval on tähtsustatud õppimist hällist hauani ja seega on õpetajaid vaja veelgi rohkem. Seega on õpetajaameti valiku puhul kindlustunne, et tööd ja leiba jätkub. Miks peaks noor hakkama õpetajaks? See on vaimne ja hariv töö, see on väljakutse, mis nõuab pidevat enesearendust, kogu aeg õppimist. Suhtlemise keerukas keskkond pakub samuti analüüsioskust ja vaimutööd.

Olete märganud, õpetajad justkui ei vanaenegi - noorte keskel püsimine annab energiat ja nooruslikkust.

Kas õpetajaks olemine eestis on perspektiivikas maailmavaade? Usun küll, lapsed on iga ühiskonna jätkusuutlikkuse näitaja ja riigi tulevik ning seega

Kui sinu jaoks on õppimine vahva, siis vali see väljakutse ja sa ei kahetse. Kas noorel õpetajal on praegu töökohta? Jah on. Eriti palju on puudu õpetajakutsega õpetajaid maakoolides. Maakool on igati hea algus noorele õpetajale, õpilasi klassis vähe ja õpetajate koostöö hästi toimiv. Väikses kohas toetab kogukond kooli ja õpetajatööd. Milliste ainete õpetajad on eriti oodatud? Puudu on reaalainete õpetajaid. Meie koolide valikusuunad on olnud pikka aega humanitaarsed nüüd on tähtis reaal- ja loodusainete pool järele aidata.

LIIDU EESMÄRGID ON • Õpetaja rolli tähtsustamine ühiskonnas • Rahvusliku hariduse ja kultuuri mõtestamine ja edendamine • Õpetajate kutsehuvide esindamine ja kaitsmine • Õpetajate ettevalmistamise ja enesetäiendamise võimaluste laiendamine ning koostöö õpetajaid ettevalmistavate kõrg- ja muude koolidega • Osalemine kodanikualgatuse korras Eesti hariduspoliitika ja strateegia kujundamisel ning sellealaste seaduste täiustamisel • Koostöö pedagoogikateadlastega ning teiste sama valdkonna või sellele lähedaste isikute ja ühendustega Eestis ning väljaspool Eestit • Osalemine rahvusvahelistes projektides

õpetamine

Sirje tõdeb, et alles 20 aastat pärast ü tusesse. “Vaatamata sellele olen kogu leiab ta.

irje Raud lõpetas Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1977. aastal. Viljandist pärit neiuna lõpetas ta neli aastat varem C.R. Jakobsoni nimelise Keskkooli, matemaatika ja füüsika eriklassis. Paljud tema klassikaaslased läksid just teadust tegema, kas siis Tartusse või TIPi. “See oli mulle vastunäidustatud ja kes enam teab, mis aje sunnil sai keska lõpus järsku selgeks, et minu rännuigatsust aitab leevendada pidev liikumine, ehk elagu kehakultuur!” Juba ülikooliajal 1974. aastal hakkas Sirje tööle spordikoolis kergejõustiku treenerina. Pärast laste sündi 1980. aastal, läks ta koos nendega lasteaeda, liikumisõpetajaks. Sirjel täpselt ei ole meeles, mis ametinimetus tal oli: “Läksin kehalise- ehk võimlemistundide andjaks, ei mäletagi, mis aunimetus mul oli”. Juba kaks aastat hiljem asus ta tööle Lasnamäel lasteaias ujumistreenerina. “Super tore oli, ise ilu tegija. Igal öösel lasin puhta vee basseini, kui tunnid läbi, rookisin ise basseini puhtaks. Maadlesin san-epid. jaamaga, kes kogu aeg käis veeproove võtmas ja kunagi polnud basseinivesi talle sobivalt puhas. Kui siis ükskord talle lihtsalt kraanist joogivett purki lasin, olid bakterioloogilised tulemused veel kõige hullemad! Ole siis lahke!....Juua kõlbab, aga ujuda mitte!,” teeb Sirje kõrvalepõike tolle aja oludesse. Aastatel 1989 või 1990 (täpselt ei mäleta toim.) läks Sirje Pedasse üldainete kehalise kasvatuse õpetajaks kedagi asendama. Tegelikkuses jäi ta sinna aastateks. “Mulle

meeldis töö Pedas väga. Võtsime õpetajaks õppivate noorte neidudega ette meeletult palju põnevat. Kehalise tunnid said paljudele lemmikuteks. Lihtsalt kaotasin normatiivid, tegin kõike nendega kaasa, jooksin ja ujusin; uisutasin Kadrioru tiigil.” Kui haridusministeeriumis võeti vastu otsus, et enam ei ole vaja õpetajaks pürgivatel üldainete tudengitel kehalise kasvatuse tunnis käia, jätkas Sirje tööd ainult lasteaias. “Edendasime laste spordikasvatust päris jõudsalt oma

piirkonna kehalistega. Põnev aeg, toredad lapsed.” 20 aastat hiljemõpetaja Sirje Seoses elukoha vahetusega jõudis Sirje 1997. aastal Audentese Erakooli. Sirje tõdeb, et alles 20 aastat pärast ülikooli lõpetamist jõudis ta tegelikult kooliõpetaja staatusesse. “Vaatamata sellele olen kogu oma teadliku elu lastele spordiarmastust õpetanud,” leiab ta. Sirje sõnul ei ole hea õpetaja

ÕPeTaJa

- see on elustiil

ülikooli lõpetamist jõudis ta tegelikult kooliõpetaja staau oma teadliku elu lastele spordiarmastust õpetanud,”

Kairi Sirje tütar

Sirje laagrimatkade ajal lõkkel tehtud suppi söömas ja padise kloostris laagrilastega.

defineerimine niisama lihtne. “Ühtedele meeldib range, teistele leebe, kuid tegelikult on nii, et hea õpetaja on see, kelle õpilased on tulevikus edukad: edasipüüdlikud, targad, õpihimulised, huumorimeelega, iseendaga ja oma tegevustega rahul, ühesõnaga head inimesed.” Sirje peab heas õpetajas ka oluliseks head aine tundmist ning teadmiste huvitavalt edasi andmist. “Veel on paljudes koolides õpetajaid, kes on küll oma alal väga targad, aga kontakti õpilastega ei saa ja nii kaotavad “oma auditooriumi”. Õpilased lihtsalt ei kuula neid. On kaks võimalust, kas lastakse endale pähe istuda või ollakse liiga ranged ja võimukad. No

näed, liigagi lihtne on öelda, milline õpetaja ei tohiks olla.” Sirje näeb enda tööd sellise nurga alt, kust kõik tundub positiivne. Tema sõnul on mõnusad kõik lapsed, nii koerustükke täis poisid, kui ka malbed tüdrukud, “Minu ala arvestades aga võrdselt nii rekordite püstitajad kui ka need lapsed, keda tahan tervisele tagasi võita.” Ta leiab ka, et kui sportimisvõimalused on läinud ajapikku paremaks, siis laste füüsilised näitajad on palju viletsamaks muutunud. Sellega seoses on ka lapsed muutunud. Sirje sõnul on palju “vabandajaid”. “Ütlen alati, ära vabanda, tee jõudumööda kaasa, naudi

mist. Praegusel hetkel kannab laager nime Sirtsucamp (Sirtsu on Sirje hüüdnimi toim.) Laagri traditsioonidest ja mõnusast annab aimu järjekindlus kuna esimesed laagrilapsed on juba ise kasvatajad. Sirje tõdeb, et laagreid tehes tuleb ka ise lapseks jääda. “Tean paljusid Lastelaagrid sündisid õpetajaid, kes imestavad, et juhuse läbi kuidas ma veel suvel tahan Sirje abikaasa oli karate lastega tegeleda, kui terve treener ja nagu spordialale talve nagunii kogu aeg lastega kombeks käidi suvel laag- koos olen. Ju see siis lihtsalt on rites. “Väikesed sellid vaja- minu tee. Olla kogu aeg koos sid treeningute vahepeal ka lastega, anda neile edasi kõik mänge ja muid tegevusi. omad teadmised ja oskused, Poistele lisandusid plikad ja teha neile suurekskasvamise vanker oli veerema läinud tee oma radade juurde põneja sealt maha hüpata polegi vaks ja seiklusrikkaks. Elu ja enam võimalik,” selgitab noortega tegelmine ongi seikSirje laagrite juurde jõud- lus, laagrid selle parim osa.”

tegevust. Cooperi test ei ole mitte vastik, kurnav 12 minuti jooks, vaid pigem selline mõnus 2-2,5km “soojendusjooks”, treening oma tervise ja ilu nimel. Modellid jooksevad iga päev 5-10km, te ei saa nüüd 2-2,5km hakkama!”

«Ja eriti noormehed! Tulge tehke kool paremaks.... Juba meeste kohalolek koolimajas mõjub võimsalt. Poisse peaks suures osas õpetama mehed!»

eil kõigil tekib silme ette mingi pilt, kui meile öeldakse sõna “õpetaja”. Enamasti, eriti minuvanustel, on see pilt ühest natuke saamatust vanemast daamist, kes klassi ees püüdlikult midagi seletab, samal ajal kui klass omi tegemisi teeb ja paberlennukeid lennutab; või siis pilt mõnest röökivast Amazoni naisest, kes on võtnud endale elu eesmärgiks kõik need marakratid ennast kuulama panna. Minu ema, Sirje Rauda, ei kirjelda kumbki neist piltidest. Ta on olnud kasvataja ja õpetaja juba üle 30ne aasta. Ta on õpetanud nii lasteaedades, alg-, põhi-, kesk- ja ka ülikoolis. Tema ei ole see kekuõpetaja, kes lapsed ümber maja jooksma paneb ja ise samal ajal teiste õpetajatega juttu ajab või ajalehte loeb. Tema jookseb ise lastega kaasa. Ta ei ole ka õpetaja, kes lapsi vaid tunnis näeb ning nende muu aja muredest ja rõõmudest ei hooli. Tihti juhtub, et sellist semu-õpetajat nähakse rohkem sõbrana kui endast vanema autoriteedina ning siis tekib hulk arusaamatusi, nii õpetamisel kui hindamisel. Kuigi mu ema tuntakse rohkem Sirtsuna, kui proua Sirje Rauana, siis on tal kuidagi õnnestunud säilitada see autoriteedi ja sõbranna vahe. Ta saab vahetunnis või klassireisil nalja üle naerda küll, aga samas ei ole talle probleem klass kuulama panna ja õpetada. Kui on aeg õppida, siis on aeg õppida. Kui on aeg naerda ja naljatada, siis on aeg naerda ja naljatada. Mäletan seda omadust tal juba enda lapsepõlvestki, kui me Elbrusel mägimatkadel või Montshegorskis suusatamas käisime. Kui oli aeg lõõgastuda, sai emaga nalja visatud ja maailma asjadest vadratud, telgis või rongi kupees jutustatud ning lõkke ääres putru keedetud. Kui aga oli käsil midagi tõsist, nagu mäekuru ületamine, rongide vahetus või kellegi suusamäelt alla aitamine, siis toimus kõik kiirelt ja tõsiselt, iseenesest mõistetavalt ja organiseeritult. See, et Sirje suudab hea õpetaja ameti kõrvalt ka hea ema olla, on samuti imetlusväärne. Inimesele, kes tahab olla õpetaja peavad meeldima lapsed ning nende õpetamisest peab oskama rõõmu tunda. Tihtilugu kuuled lastelt, kelle vanemad on pedagoogid, et emad-isad on päeva lõpuks nii tühjaks pigistatud, et neis ei ole mitte grammigi energiat, et oma lastega tegeleda. Meie peres nii ei olnud. Ema oli meiega kõikjal. Kui käisime trennis, oli ta seal. Muusikakooli kontsert? Kohal! Kui laulsime koorides, oli ta ka seal. Kui hakkasime käima noorte esinemistrupis Ten Sing, tegi ta meiega isegi üle Eestilisi kontsertreise kaasa. Kui ma lõpetasin kooli Norras ja USAs, oli ema iseenesest mõistetavalt seal mind õnnitlemas ja mulle lilli üle andmas. Kuidas ta seda kõike teha jõudis, ei tea. Öeldakse et kollektiiv on sama tegus kui tema juhid. Ma ütleks, et klass on sama vahva kui on tema õpetaja. Minu ema on õpetaja suure Õ-ga. Selliseid õpetajaid võiks kõik Eesti koolid täis olla!

erialad

HARIdUSTEAdUS (HUMAnITAARAInEd)

HARIdUSTEAdUS

(LOOdUSTEAdUSLIKUd AInEd)

Loodusteaduslike ainete õppekaval antakse üliõpilastele head alusteadmised üldhariduslikes ja pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes ning põhjalik ettevalmistus kahes põhikoolis õpetatavas loodusteaduslikus aines vastavalt oma valikule.

Humanitaarainete õppekaval antakse üliõpilastele head alusteadmised üldhariduslikes ja pedagoogilispsühholoogilistes ainetes ning põhjalik ettevalmistus kahes põhikoolis õpetatavas aines vastavalt oma valikule. Mida õpetatakse? Õppimist alustades tuleb tudengil valida, millise aine õpetajaks spetsialiseerutakse. Näiteks on võimalik õppida ajalugu ja sotsiaalpedagoogikat või inglise ja vene keelt jne. Soovitame lähtuda isiklikest eeldustest, andelaadidest ja huvidest. Kuna tegemist on mitme teaduskonna ühise õppekavaga, siis toimub õppeainete õpetamine ülikooli erinevate teaduskondade õppejõudude käe all. Õppekava on omanäoline ka seetõttu, et valides sotsiaalpedagoogika ploki, saab omandada sotsiaalpedagoogi tööks vajalikud teadmised ja oskused, mis on õpetajana töötades õpilaste mõistmiseks ja abistamiseks olulised. Juba bakalaureusetasemel on võimalik alustada koolipraktikaga.

Kes saab minust pärast lõpetamist? Bakalaureusekraadi (haridusteaduste bakalaureus) omandanud üliõpilane omab piisavaid alusteadmisi nii pedagoogikas kui ka aineõpingutes, kuid selleks, et saada põhikooli õpetajaks, tuleb lõpetada ka magistriõpingud. Magistritasemel võib õpetajaks õppimist jätkata nii sotsiaal- ja haridusteaduskonna põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval kui ka teiste erialateaduskondade magistritaseme (õpetajakoolituse või muudel vastava erialaga seotud) õppekavadel. Tööturul on põhikooli mitme aine õpetajad väga nõutud ja hinnatud, kuna nad on loovad, avatud ja mitmekülgsed. Meie tudengid töötavad sageli juba bakalaureusetasemel koolides või muudes lasteasutustes.

Mida õpetatakse? Olenevalt valikust saab õppida kahte loodusteaduslikku suunda, kas füüsikat ja bioloogiat või keemiat ja geograafiat, olenevalt sellest, mis kõige rohkem huvi pakub. Haridusteaduse (loodusteaduslikud ained) õppekava pakub erinevates ainevaldkondades suurt varieeruvust. Õppekavasse kuuluvad ka pedagoogilised ained. Kes saab minust pärast lõpetamist? Saamaks põhikooli õpetajaks,

tuleb lõpetada ka magistriõpingud. Magistritasemel võib õpetajaks õppimise õpinguid jätkata nii sotsiaal- ja haridusteaduskonnas põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval kui ka teiste teaduskondade magistritaseme (õpetajakoolituse või eriala-) õppekavadel. Tööturul on põhikooli mitme aine õpetajad väga nõutud ja hinnatud, kuna nad on loovad, avatud ja mitmekülgsed. Meie tudengid töötavad sageli juba bakalaureusetasemel koolides või lasteasutustes.

Magnus 3. aasta

ERIPEdAGOOGIKA Eripedagoogika lõpetaja teab lapse arengujärke ja võimalikke kõrvalekaldeid, ning seda, kuidas toime tulla erinevate probleemidega laste ja täiskasvanutega. Mida õpetatakse? Õppekavas on aineid meditsiinist, psühholoogiast, lingvistikast, pedagoogikast, mis tervikuna annavad laia silmaringi lapse arengut ja kõrvalekaldeid puudutavates küsimustes. Kaasaegsed teoreetilised õpingud leiavad praktilise väljundi: oskused tööks erinevas vanuses ja erinevate probleemidega inimestega kujunevad kogemustega juhendajate käe all praktikal ning praktikumides.

Rita 1. aasta

Kes saab minust pärast lõpetamist? Eripedagoogil ning logopeedil pole tööpuudust karta: enamasti kindel riigipalk, kuid üha laienevad võimalused töötada ka eraettevõtjana. Lõpetajad on oodatud igas lasteaias ja koolis, töötada saab meditsiini- , sotsiaal- ja haridussfääris, tegeldes inimestega sünnist surmani.

Ats 2. aasta

erialad

HARIdUSTEAdUS

Eliisabeth 1. aasta

(REAALAInEd)

Haridusteaduse reaalainete õppekaval antakse üliõpilastele head alusteadmised üldhariduslikes ja pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes ning põhjalik ettevalmistus kahes põhikoolis õpetatavas reaalaines vastavalt oma valikule. Pedagoogiliste ja erialaste teadmiste omandamisel ning kooli tutvumisvaatluspraktikal kogetu analüüsimisel kujunevad üliõpilasel esmased hoiakud õpetaja elukutseks. Mida õpetatakse? Haridusteaduse reaalaine tudengile on kohustuslik matemaatika aineplokk. Lisaks valitakse füüsika või informaatika ainete vahel. Valikut tehes soovitame lähtuda isiklikest eeldustest, annetest ja huvidest. Kuna tegemist on mitme teaduskonna ühise õppekavaga, siis õpitakse erinevate teaduskondade aineid. Juba bakalaureusetasemel saab alustada ka koolipraktikaga. Kes saab minust pärast lõpetamist? Haridusteaduse bakalaureuseõppe lõpetanul on alusteadmised nii pedagoogikas

kui ka ainetes, kuid selleks, et saada põhikooli õpetajaks, tuleb lõpetada ka magistriõpingud. Magistritaseme õpinguid võib jätkata nii sotsiaal- ja haridusteaduskonna põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval kui ka teiste teaduskondade magistritaseme (õpetajakoolituse või muudel vastava erialaga seotud) õppekavadel. Tööturul on põhikooli mitme aine õpetajad väga nõutud ja hinnatud, kuna nad on loovad, avatud ja mitmekülgsed. Meie tudengid töötavad sageli juba bakalaureusetasemel koolides või muudes lasteasutustes.

KLASSIÕPETAJA Klassiõpetaja ehk klassijuhataja on inimene, kes jääb meelde igale tema klassis käinud väikesele põnnile. Selle eriala lõpetanud noor on avara maailmapildiga ja võimekas inimene, kellest eeldatavasti saab lapse jaoks hea eeskuju ja maailmapildi kujundaja. Klassiõpetaja Klassiõpetaja õppekava on integreeritud bakalaureuseja magistriõppekava, s.t 5-aastane õppekava, mille läbimisel antakse magistrikraad. Õppekava eesmärk on professionaalsete kutsealaste oskustega ja mitmekülgsete üldhariduslike teadmistega klassiõpetajate ettevalmistamine.

Kerstin 4. aasta

Mida õpetatakse? Klassiõpetaja erialal õppimise atraktiivsus seisneb selle mitmekesisuses, pakkudes nii erialaseid teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Õpingutega paralleelselt kulgev praktika annab võimaluse õpitut kohe järgi proovida ja ellu rakendada. Lisaerialad annavad süvendatud teadmisi õpetamaks inglise keelt või käsitööd, kodundust või kunsti.

Kes minust pärast lõpetamist saab? Lõpetanud võivad töötada ka alg- või põhikooli õpetajana omandatud lisaerialal. Klassiõpetaja on võimeline õpetama emakeelt, matemaatikat, loodusõpetust ja teisi aineid integreeritult ja kujundama õpilasel vajalikud õpioskused. Õppides klassiõpetajaks, kindlustad endale vaheldusrikka, huvitava ja tänuväärse töö, mille järele ei kao kunagi nõudlus. “Usun, et minu eriala süstib noorde eneseusku ning tahet muuta maailm paremaks ning tolerantsemaks paigaks.” (Mariin Veskimäe, klassiõpetaja eriala üliõpilane)

erialad

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJA

Kutseõpetaja

(ainult avatud ülikoolis)

Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala lõpetanu on professionaalsete oskuste Kutseõpetaja erialal õpitakse kutseja mitmekülgsete üldhariduslike teadmistega alushariduse pedagoog, kes võib töötada lasteaiaõpetajana ning on võimeline õpetama ka esimeses kooli- kooli või ka üldharidus- või huvikooli kutseõpetajaks. Sel õppekaval astmes. saab õppida vaid avatud ülikooli Mida õpetatakse? Õppekava annab ülevaate õppevormis, kus õpe toimub sesinimeseõpetusest, loodusõpetusest, ajaloost, sioonidena, kord kuus. Kutseõpetakultuuriloost, kirjandu- jana on võimalik tööle asuda juba sest, reaalainetest. Samuti bakalareusekraadi saamise järel. läbitakse psühholoogia- ja Kutseõpetaja eriala vastuvõtukatpedagoogikakursused. Kes saab minust pärast seks on sisseastumisvestlus.

Kätlin 3. aasta

Marian 3. aasta

lõpetamist? Nõudlus erialase ettevalmistusega lasteaiaõpetajate järele on suur nii linnades kui ka maakohtades, seega pole tööta jäämist karta. Õppekavas on tähtis koht lasteaiapraktikal, lisaks võimaldab Tartu Ülikoolis õppimine oma haridust huvidele vastavalt mitmekesistada. Valikmoodulid võimaldavad õppida süvendatult näiteks muusikat ja võõrkeelt. Nagu kõigil Tartu Ülikooli õppekavadel õppides, saab kuulata ka teiste teaduskondade loenguid.

Noore õpetaja huviklubi tulevaste tippõpetajate kasvulava Monika 3. aasta Mida õpitakse? Õppekava on paindlik, pakkudes lisaks loengutele palju praktikume ja seminare. Läbitakse sissejuhatavad alusained (eelteadmised pedagoogikast, suhtlemisest, õppimisest, ülevaade haridustusteaduste baasdistsipliinidest) ning haridusteaduse ja kutseõppe ainemoodulid. Mitmed loengud on videokoolitustena, näiteks õpetajale vajalikke suhtlemis- ja läbirääkimisoskusi lihvitakse videotreeningutega.

oore õpetaja huviklubi (NÕHK) loodi 2007. aastal. NÕHK on mõeldud tulevastele õpetajatele, et õpetajaks õppimne ja õpetajana tööle minemine oleks nauditav, pakkudes hulganisti võimalusi enda arendamiseks. NÕHKi tegevustesse mahuvad aruteluõhtud, debatid, suvekool, talvekool, trennid, erinevad projektid, „Hea õpetaja kuu“, välisprojektid ja palju muud. Kõik selle nimel, et luua Sulle arendav keskkond ja anda samas ka panus erialavaldkonna arendamisse. Ole üks meie seast! Tahad muuta maailma – õpi õpetajaks!

Kes saab minust pärast lõpetamist? Õppekava lõpetanud võivad töötada õpetajatena lisaks kutsekoolidele nii üldhariduskoolides (autoõpetajana, kodunduse, tööõpetuse õpetajana jms) kui ka huvikoolides. Edasiõppimise võimalused Kuigi kutseõpetaja õppekava bakalaureuseastme lõpetaja saab juba õpetajakutse, on kõik lõpetanud siiski oodatud jätkama õpinguid koolikorralduse magistriõppes.

Tule tudengivarjuks! Tudengivari on Sinu võimalus tulla ja näha , kuidas meil õpitakse, et teha parem erialavalik. tudengivari@ut.ee www.tudengivari.ee

Tahad muuta maailma - õpi õpetajaks!