Vyesimáánu 2019 32. Ihekerdi
Ravgâ Kove: Pekka Sammallahti
Taan loostâst (3) Uáivičaalâ: ČUÁVU PÁÁLU! (4) Emilia Nieminen: TOVLÁÁH MUŠTOH – IVNÁÁS ÄIGIKOVE MOONNÂM ÄÄIGI ELIMIST
Seervi uđđâsumos kirje kirjeárvuštâllâm
(6) TUHHÁÁT SIJĐOD NUORÂIKIRJÁLŠVUOTÂ
Maggaar lii seervi uđđâ jurgålemproojeekt?
(8) Petter Morottaja: KIRJEH TABLETIST JÁ SPEELAH PUHELIMEST
Mii kulloo Petra Kuuvan já suu pargon digimaterialrähten?
(10) Petter Morottaja: JUKKA METTOVAARA – MANO- JÁ MACCÂMLIPPU TOTKEST MÁTTÁÁTTEIJEN
Säämi máttááttâskuávdáá kiiđâ anarâškielâ máttáátteijee sahhiittâllâm
(13) Marja-Liisa Olthuis: PARGOJASKO
Luuvâ Márjá-Liisá raappâl ađai uánihis nooveel, mast láá táásá 100 säännid.
(14) SEERVI IHEČUÁKKIM 2019
Ihečuákkim pevdikirje, ive 2018 toimâčielgiittâs já ive 2019 toimâvuávám já puátu- já manoreekkig
(24) Matti Valle: MUŠTOH LESK-ANT UULÁST
Matti Valle vyerkkee muštoidis Lesk-Ant Uulást
(26) Sáárá Seipiharju: TIÄTTUR – MUU VAJALŠ
Ollâopâttâhuáppee vaidâlusah taan ääigi ATK-elimist
(28) Taarna Valtonen: PÄIKKINOMMÂTOTKEE HUNDÂRUŠMEH: HIRMOS JOULUPUKKI
Taarna čielgee, moin naalijn Joulupukkjuuvâš lâš noomâs finnim
(30) Iiris Mäenpää: KOMME-MAAINÂS
Maggaar peenuv lii Komme já maggaar nääli lii weimarčuážžoo?
(36) Eljas Niskanen: PÄIKKIEEJI AICCÂMUŠAH KYEVTKIELÂGVUOĐÂST
Uđđâ palsta, mast Eljis muštâl mii suu párnái kielâtááiđun kulloo
(38) ANARŠ-LOOST NOOVEELHÁSTU! (38) KIELÂČUKKE: LAH-UV MOOVTÂ?
Palsta juátkoo. Taan tove Petter Morottaja čáálá moovtâst já moovtáskmist.
Čuávu páálu! Pálluspeelâin táválâš raavâ táttu leđe, et kannat čuávvuđ kuus pállu jotá. Jyelgipáálu spelâdijn tehálumos lii tot, et pállu loppâ loopâst kirdá vuástálistei moolân. Pesipáálu spellee vist časka páálu nuuvt kuhás ko peri vaja. Maila kalga leđe šiev oornigist já časkemvuáruh mulsâšuveh, mut čalmeh kalgeh leđe ain páálust, et kuus tot kirdá.
Anarâškielâ siärván pállu lii anarâškielâ iäláskittem. Mijjân tehálâš lii, et anarâškielâ puáhtá kevttiđ já tot
kiävttoo nuuvt maaŋgâ saajeest ko máhđulâš. Et ton kevttim ličij luándulâš uási ulmui eellim, et kielâ sirdoo já iälá, et toin puáhtá sierâdâllâđ.
Mist láá täi ulmij olášitmân maaŋgâlágáneh vyevih. Servi kuástid kiirjijd já loostâ já tuálá kielâpiervâlijd.
Mij ornip tábáhtusâid já tutkâp kielâ. Tooimah láá ennuv, mii meerhâš et pargoh meid láá ennuv. Love ive ääigi kielâpiervâltoimâ lii stuárrum nuuvt čuuvtij, et tot lii vaattâm melgâdávt puoh huámmášume seervist. Puáhtá ettâđ, et eres tooimah láá viättám ennuv ääigi värispellei riäŋku alne čuávumin, maht pállu jorá.
Kielâpiervâltoimâ lii kielâiäláskittem tááhust
čielgâsávt puoh merhâšitteemus toimâ maid servi lii olášittám. Nuuvtpa veikkâ tot lii lamaš lussâd, ij ton tooimâ joskâm lah kuássin lamaš tuođâlâš muulsâ iähtu tooid, kiäh pargeh ton oovdân. Eres muulsâ iävtuh kale láá liäbbám pargopeevdi alne. Ohtâ tain lii, et kielâpiervâlij jođettem sirduuččij lusis haldâttuv keežild tagarij tuáimei haaldun, kiäin lii hárjánem já olmâ pargeeh tađe várás. Párnáitipšom ornim lii tijpâlávt kieldâi pargo. Veikkâ Aanaar kieldâ ij lekken lamaš meendu lääđis väldiđ ovdâsvástádâs kielâ piervâltooimâst, te tääl oro máhđulâžžân, et spellâ kiedi oolâ lävkkee-uv Sämitigge. Jis kielâpiervâltoimâ sirdoo Sämitige vuálá, te tot viijmâg-uv finnee taggaar haldâttuv, mii ij jođe talkoopargoin ovdâs kulij.
Lii ain pyeri čuávvuđ páálu, mut meid čuávvuđ
ubânâskove ubâ kiedist. Servi lii tievâ kielâčeepijn, main lii noonâ visio kielâ tiileest já puátteevuođâst. Tondiet mij halijdep jotteeđ njunošist já leđe vuá váámin kielâ ovdedem čuávuváá läävhi. Pyeremustáá tot luhostuvá tienuuvt, et olmâ ulmuuh peesih kiddiđ huámmášume olmâ aššijd. Ep heevât páálu pááppárleje siisâ.
Ivnáás äigikove moonnâm ääigi elimist - kirjeárvuštâllâm Emilia Nieminen
Tovlááh muštoh uánehis tuotâ
Tovlááh muštoh
H
ans Morottaja lii čáállám tyejestis
mainâsijd sämmilij já váhá meid syemmilij
Tovlááh muštoh
elimist já oromist moonnâm ääigi Anarist. Tábáhtumeh sajaduveh 1900-lovo aalgâst suullân 1970-lohon. Kirje ij lah uámi eellimkerdi, veikkâ Morottaja muštâl tast meiddei jieijâs elimist Anarist. Sun lii čuággám teekstân meiddei tagarijd mainâ sijd, maid sun ij lah jieš tuođâštâm, mutâ lii kuullâm iärásijn. Ulmen lii lamaš vuork
Hans Morottaja
ee Kuobžâ-Saammâl Hanssâ amas lii šoddâm kiđ muštoid toh lappuđ historjá orâbin sun poorgâi puohlágán pargoid sevŋâdâsân. áttâsâin päihistis Aanaar Samudjäävrist. nâmustáá sun meccipiivdost já lâi kuulmâ uásán. lijkkui Tekstâ lii juohhum ođedijn taiđiš. Talle iä lam moottorfiävruh Vuossâmuš val puáttâm Sáámán.uási kieđâvuš Morottaja pärni
Anarâškielâ servi 2018
vuođâ jáennuv päikkikuávlu tábáhtusâid, nubbe gi ulmuuh mainâstillii jyehimuđušijn á suámálijn pivdomuuhijd persovnijn. Talle lâi asto maijá kuálmád epitáválijd per ulmuin ij laavim leđe huáppu, já ko eres sovnijd. uásiulmuin lii meiddei juohhum sah iä lamaš, nuuvt tegoJyehi taan ääigi mainâsijd Hanssâ lii halidâm vuorkkiđ täin uánehub pittáid, main sättih leđe meid n amas toh vájálduđ já lappuđ aaibâs. siämmáá fáádást teikkâ ulmuin eres
ásá tääl Helsigist, já lii aassâm tobbeen muštoh. Kiirján meiddei mâlov ihheed. Pälkkipargonis sunláá poorgâi avpug kerditálui huolâttâsalmajin.
lasettum ko
veh, moh lahtojeh mainâsij fáddáid. Kirje lii vuorâsulmuid čallum, mutâ tast láá
Hans Morottaja
meiddei párnáid hiäivuliih pitáh. Eromâ
Anarâškielâ servi 2018
šávt tovlááh pivdomuštoh sátáččii kiäsuttiđ meiddei párnáid.
Pärnivuotâ-uásist Morottaja čáálá alnestis já
vuođâst. Riämnjápivdomuštâlusah láá eromâš
perruujesânijnis, mutâ meiddei luándualmonijn,
kiäsuttetteeh, ko riämnjámiäcástem lii tááláá nuuvt
ellein, škovlâmuštoin já pygálysmainâsijn. Motomeh
eresmuáđusâš. Persovneh-uási lii juohhum jieškuđij-
fiäráneh láá tábáhtum joba päikkikuávlu ulgguupeln
uv mielâkiddiivái ulmui mield pittáid. Persovneh láá
Ylivieska evakkomääđhist já uáivikaavpugist. Lâi
muu mielâst puoh párásumos adaldâh kirjeest.
mielâkiddiivâš luuhâđ Morottaja valdâlem tast,
Persovnliih ulmuuh láá valjeest meiddei kirje eres
maht eellim lii muttum Anarist aaigij mield. Uási
oosijn. Kannat luuhâđ ubâ kirje, vâi oopah tovláid
puoh hävskisumoseh mainâseh láá škovlâlij tájumijn
ivnáás sämmilijd já aanaarlijd.
já uuđhijn. Pivdomainâseh-uásist puáhtá luuhâđ tov
láin pivdovuovijn, pivdoalmai luhhoost já luhottes
mus mainâseh šaddeh epitievâslâšvuođâst, tast ko
Morottaja lii eromâšávt iberdâm, et puoh pyere
miinii mana endurân. Suu humoristlâš persovn- já
teevstâ. Äigihaamij molsom preteritist preesensin já
tábáhtumkuvvim lii muu mielâst siämmáásullâsâš
oppeet preteritin addel teekstân riitmâ já vuáruluvâi
ko motomij čaabâčällei, ovdâmerkkân Rosa Liksom,
jođálmit teikkâ hittood mainâstem. Tast šadda meid
Italo Calvino, Daniil Harms já Gabriel García
taggaar mielâ, et jieš ličij kuldâlmin “ellee muštâlem”
Marquez. Lâš-uv nuuvt, ete tuođâliih ulmuuh láá
tuulâ piällást. Teevstah láá pyereest toimâttum, tuše
lamaš siämmáá epitáváliih ko maailm kirjâlâšvuođâ
muádi mainâs koskânâs oornig liččim val smiettâm.
figureh. Morottaja tekstâ ij kuittâg pilkked ige huánu
Siskáldâslisto já persovnusâttâh liččii meid pyereh,
figurijdis, pic lii ármulâš já pyeritátulâš.
amas tarbâšiđ ubâ kirje lađâstâllâđ, jis haalijd
monnii tiätu fáádá teikkâ mainâs uuccâđ maŋeláá.
Ko tekstâ lii juohhum uánehub pittáid, te ij
taarbâš veltihánnáá luuhâđ ubâ kirje oornigist ige
Tovlááh muštoh lii eromâš ääigikuvvim já
puoh ohtân, pic puáhtá valjiđ mainâsijd fáádá já
máhđulâsvuotâ mađhâsiđ ääigist maŋaskulij ton
jieijâs mielâ mield. Kirje mainâseh kuleh njálmálâš
pajan, mast puoh pyeremus mainâseh láá muštâlum
muštâlusärbivuáhán já tekstâ čuávu ton äärbi stiijlâ.
tuulâ piällást. Mainâsijn puáhtá kavnâđ kuvviimijd
Jyehi muštoost lii aalgâst uánehâs laiđiittâs já
tovlái ulmui oskomušâin, eellimuuđhijn já
loopâst uces čuákánkiäsuš. Motomijn laiđiittâsâin
eellimpirrâduvvâst. Tekstâ lii mainâsij lasseen
láá kerdum siämmáá ääših, moh láá jo ettum. Jis
siäiludâm
kirje lohá oornigist, sáttá tot kiärdum häittidiđ,
persovnkuvvim peeleest tast lii meiddei ollâ árvu
mutâ nube tááhust tot iššeed taid lohheid, kiäh
čaabâkirjâlâšvuottân. Tovlááh muštoh lii mávsulâš
loheh teevstâ sätioornigist.
kulttuurtaho. Mun tuáivum, ete Morottaja čáláččij
Mainâseh ovdáneh loogilávt, kielâ lii njyebžil já
vala jieijâs elimist eellimkerdikirje, vâi mij pesâččijm
riges, mutâ älkkee luuhâđ meiddei taggaar vieres
luuhâđ “jotkâuási” suu pärnivuođâ já päikkikuávlu
kielâlohhei ko mun lam. Morottaja lii kiävttám meid
tábáhtussáid.
tovláá
muštâlemäärbi,
já
ton
sárnumstiijlâ saanijd já eđâlduvâid, moh iäláskiteh
Tovlááh muštoh – kost uástiđ já maid vyerdiđ? “Tallaa ääigi ulmuuh mainâstillii ennuv
Toimistokeskus Kultapiiskust seervi haldâttâhhovdâ
jyehimuđusijn fiäránijn já suámálijn persovnijn.
Jenni Mattilast (haldattah@anaraskielaservi.fi) já
Talle lâi asto mainâstiđ, ko ulmuin ij laavim leđe
Anarist ovdâmerkkân Duodji shopist Sajosist. Kirje
huáppu, já ko eres ääigiájánâsah iä lamaš, nuuvt
hadde lii 10 €.
tego taan ääigi ulmuin láá. Taid mainâsijd Hanssâ
lii halidâm vuorkkiđ täin kirjijn amas toh vájálduđ
motomin hoksáá ovdil ko teddilum kirje lii kieđâst.
já lappuđ aaibâs.”
Taa muáddi feeilâ, moh kirjeest kávnojii.
Veikkâ ličij mon tärkki, kirjepargoost feeilâid ij
Kuobžâ-Saammâl Haansâ (Hans Morottaja)
čäällim já viiljâs Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) toimâttem muštâluskirje Tovlááh muštoh almostui juovlâmáánust 2018. Kirje puáhtá uástiđ njuolgist seervi toimâttuvâst Avelist
Sijđo 24: Kooveest ij lah Tuáivunjaargâ škovlâ, mut Tuáivunjaargâ škoovlâ asuntola. Sijđo 157: Káájá Heikkâ ij tuálvum pivdeid ergijguin, mut moottorkiälháin.
Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ Petter Morottaja
M
on ennuv nuorâi várás lii kirjálâšvuotâ anarâš
luuhâđ. Loppâ loopâst jurgâleijeeh jiejah mattii
kielân? Na ijba ennust ollágin! Mist láá mot
iävtuttiđ suotâs kiirjijd já valjiđ toi juávhust olssis
toomverd párnáikirjeh já mainâseh, já talle lavkkip-
hiäivulijd jurgâlempargoid. Mij čuávvup moovtâ,
uv muádi ahejuávhu paijeel kidâ tovláid muštâlus
maht jurgâlusah ovdáneh.
sáid. Äšši lii lamaš tiäđust jo kuhháá. Jis kiirjijd lohhee anarâš nuorah halijdiččii valjiđ anarâš kiirjijd luuhâm náál, te mist ij lah mihheen maid faallâđ.
Mut ele huolâ, ääših muttojeh. Anarâškielâ servi
lii pieijâm joton proojeekt, mon puátusin šaddeh anarâškielâliih jurgâlusah nuoráid uáivildum kiirjijn. Proojeekt nommâ kovvee meid ulme: “tuhháát sijđod nuorâi kirjálâšvuotâ anarâškielân”. Muádi ive keččin mist kolgâččii leđe viiđâst lohán uánihis nuorâikirje anarâškielân.
Servi lii jo čokkim jurgâleijei juávhu, mast láá
taan teevstâ čälidijn vittâ jeessân. Sij láá jo kuuloold peessâm aalgân jieijâs pargoiguin. Servi haalijd meid dei, et nuorah jiejah uásálisteh jurgâlempargoid. Taan keesi servi pálkkát motomijd nuorâid kesipaargon, já sij peesih keččâliđ, maggaar pargo toh jurgâleijeeh pargeh.
Jurgâlem ij lah ain älkkee. Teevstâ ferttee smiet
tâđ maaŋgâ tááhust: jurgâlus kalga leđe oskolâš algâalgâlii kielâ teekstân, mut tondiet ko tot šadda äigiájánâsluhâmuššân, te tot kalga leđe meid mielâ kiddiivâš já hitruu luuhâđ. Jurgâlusah šaddeh-uv juávkkupargon, já jurgâleijeeh uážžuh torjuu nuuvt kyeimistis ko hárjánâm stivrejeijein-uv.
Kiirjij valjim jurgâlem náál lii vaattâm jieijâs
ääigi já kuorâttâllâm. Maailmist kale kirjeh kávnojeh, mut moh liččii puoh mielâkiddiivumo seh? Meendu assaas kiirjijd ij pyevti jurgâlittiđ – tagareh kirjeh ko Harry Pottereh väivi kale pääcih nube tohán. Totkin ij lah pyeri, jis kirje kielâ lii meendu muálkkáá, ko talle jurgâlusâst táttu šoddâđ vala muálkkáb já tom lii väädis
Tuhháát sijđod nuorâi kirjálâšvuotâ anarâškielân
– Proojeekt jođetteijen tuáimá Márjá-Liisá Olthuis
‑proojeekt:
já koordinaattorin seervi mediapargee Petter
– uási válduprojektist Čyeti čälled anarâškielân, mii
Morottaja
lii lamaš joođoost jo muáddi ive
– Proojeekt nohá ive 2020 loopâst
– Projektân lii mieđettum 60 000 € stuárusâš toor jâ, mii kiävttoo iänááš jurgâlem- já tärhistempaalhij mäksimân
Kirjeh tabletist já speelah puhelimest Petter Morottaja
T
iätumaašin šeermân itá pennuu kove. Ton
moh suápih eidu mijjân.
paaldâst lohá: “Taa lii Pice. Tuđâvâš já nánnáás
Peetran digikiirjij rähtim ij lah tuše hitruus ääigi
terrier, mast láá maaŋgah skipáreh.” Návt álgá
kolo. Sun parga vuávájeijen Sämitige haavâst, mon
uánihis digikirje, mii muštâl Pice-nommâsii terrier
nommâ lii “Sämikielâlâš párnái material vuálá
skipárijn. Kirje puáhtá älkkeht luuhâđ šleđgâhää
škovlâahasijd”. Haavâ ääigi sun vuáváá uđđâáigásijd
mist, lađâstâllâđ veikkâ tabletáin teikkâ puhelimáin
já maaŋgâpiälásijd materialijd ucceeb párnái
oovtâst párnáiguin.
kiävtun: speelâid já digikiirjijd.
Pice-pennâgáást muštâleijee kirje čällee lii Petra
Ive aalgâst álgám haavâ ulmeh láá maaŋgâsorttâ
Kuuva. Sun lii kiävttám kirje hammiimân Storybird-
siih. Ohtâ tain kuáská párnái kielâlijd tááiđuid. Haa
nommâsii nettipalvâlus. Tot lii jo nubbe kirje mon
vâ ääigi ráhtoo material ij tuše anarâškielâ mut meid
sun lii ráhtám tain vuovvijn. Sun rámmoo, mon
tave- já nuorttâlâškielâ várás, já šiev oppâmaterial
älkkee tot lii já taggaar kirje puáhtá rähtiđ kii peri.
kolgâččij tuárjuđ puoh sämipárnái kielâtááiđu. Stuár
Šlegđâhámásijd kiirjijd ij pyevti kuoskâttâllâđ ige
ráblovo kielah viggeh päiniđ sämikielâid já jieškote-
taid pyevti pieijâđ kuádá vuálá ko nohháád, mut tain
uv kielâst láá jieijâs uásih, moh láá rašes tiileest.
láá mudoi uáli maŋgâ šiev pele. Kirje lii tállân
Anarâškielâ peln Petra maainâš ovdâmerkkân sub
almosijn luuhâm náál, ige lah tarbâšâm vuorjâđ
jekt olmâ saje – ep eeđâ et “must lii ennuv njálgáid”,
kosten ruuđâid tivrâs teddilemkoloi luávdimân. Jis
mut “must láá ennuv njálgáh”, mut suomâkielâ
kirjeest láá feeilah, te taid lii älkkee tivostiđ já
vaiguttâs keežild jieškii-uv sáttá älkkeht siähániđ.
olgosadeliđ uđđâ versio. Anarâškielâlii material rähti
Petra muštâl, et meiddei kyevtilovo haamij kevttim
mist lii ain tiettum taggaar čuolmâ, et kuástidem
já moonnâm ääigi (ađai preteriti teikkâ imperfekt)
koloin stuorrâ uási mana fyysilii pyevtittâs printtii
haamij haldâšem váátá torjuu. Material já
mân já valmâštâlmân. Tondiet lii pyeri, jis mij lep-uv
hárjuttâsah iä kuittâg koolgâ leđe liijkás vaigâdeh já
njunošist tutkâmin meid eres almostittemvuovijd,
toiguin kalga leđe hitruu puđâldiđ, amas párnááh tušástuđ tooid.
Nubbe ulme, moos materialist
kiddejuv voo huámmášume, lii sämmilii kulttuur oovdânpyehtim. Haavâ materialijn kalga čäittiđ realistlii kove, maggaar eellim Säämist já sämmilij kooskâ lii. Ličij älkkee pieijâđ ennuv tiädu tagaráid jiešvuođáid, moh iärutteh sämmilijd syemmilijn, nuuvt ko ovdâmerkkân sämimááccuhân já ärbivuáválijd iäláttâssáid. Petra muštâl, et kult tuur jiešvuođâid puáhtá pyehtiđ oov dân smaavâ ašijguin: runneuággum, moottorkiälkká, njuárustem já
nuuvt ain. Stereotyyppisii kove adelem kannat
finnee mottoomlágán jurduid. Säämi moobilspeelâst
velttiđ. Kuuvijd kiddejuvvoo ennuv huámmášume,
puáhtá leđe meid “čunoiloová”, veikkâba tuodâr
et sämipárnááh finnejeh siämmáá tääsi materialijd
eennâm, moos uážžu lahteđ elleid, tiiŋgâid teikkâ
ko váldukielâliih-uv.
maid peri. Taid puávtáččij sirdâččiđ teikkâ sikkođ
Petraast lii jo kuhes hárjánem škovlâelimist já
meddâl. Speelâst läävejeh leđe ain ucebeh teikkâ
oppâmaterial rähtimist. Suu love ive kukkosâš
stuárráábeh háástuh, ovdâmerkkân riävská laiđim
anarâškielâ luokamáttáátteijee pargo lii adelâm šiev
puurrâđ toŋŋâsijd já karveđ riävskákielâid. Petra lii
kove tast, maggaar párnái kielâtáiđu já škoovlâi
jurdâččâm meid taggaar kiävtu speelân, et párnááh
materialtárbu eidu tääl lii. Nuuvt ko táválâš, meid
pyehtih jiejah rähtiđ mainâsijd speelâ tuáváin já
sun lii jieijâs máttáátteijee pargo lasseen lamaš
objektijn, já ovdâmerkkân paddiđ taid speelâ uássin.
fáárust rähtimin taid materalijd, maid jieš-uv lii
Tienuuvt ubâ tot čunoiloová já puoh toos kullee
lamaš vááijuv luoka oovdâst čokkáádijn. Sun lii
uásih iäláskeh párnáá jurduin.
lamaš vuáváámin já rähtimin anarâškielâlijd materia
lijd nuuvt viereskielâ ko eenikielâ máttááttâs várás.
Petra ij lah huolâst. Teknisii pele tipšoh áámmátlâš
Já tiäđust-uv love ive ääigi láá šoddâm leeji já nubbe
moobilspellârähteeh. Sist puáhtá uástiđ puoh
priintah, moh láá jyehi máttáátteijee etičuávdus já
palvâlusâid já speelâ puáhtá älkkeht jyehiđ ovdâ
eehidpuđâldâs. Ive 2017 skáppojum šoddâdemtiettuu
merkkân Apple store teikkâ Google Play-käävpi
maister pápáreh láá tuođâštâs tast, et hárjánem
peht. PC-versio sáttá meid šoddâđ luođim náál Sämi
tyehin lii meid teoretlâš pedagogisâš tiätu.
tige sijđoid. Stuárráámus hástu lii tuođâi siskáldâs
Petra lááđá digikirje. Sust láá ennuv jurduuh tast,
smiettâm. Siskáldâs ferttee leđe siämmást mielâ
maht taid vuáváđ. Digikiirján puáhtá teevstâ já kuvij
kiddiivâš mut meid oppâm uáinust pehtil. Tot lii-uv
lasseen ovtâstittiđ jienâ – sehe lohhee jienâ et
šiev koččâmuš: magarij vuovijguin sämipárnááh
tuávášjienâid – já interaktivlijd pargopittáid. Lohhee
tuođâi máttájeh jieijâs kielâ já kulttur pyeremustáá?
puáhtá spokkâliđ kirjekooveest veikkâba sovskam
Taan syergist iä lah tieđâliih tutkâmušah moos
muu kove já kuullâđ, mii tot lii sämikielân, já keessiđ
turvâstiđ material rähtidijn. Petra mieđeet, et kale
sovskammuu mottoom nube kován tego tarraid.
taat lii viehânáál pionerpargo. Uážžuh maŋeláá talle
Páárnáš puáhtá jiečânis pargeldiđ kirjijn, ige taarbâš
tutkâđ, et magareh vaiguttâsah materialijn láá tooid
rävisulmuu iše toos. Mihheen ij kale eesti, et vanhi
máttááttemhástoid, moh tääl jo láá tiäđust.
meh uásálistáččii: Petra lii arvâlâm čäälliđ kirje
lasematerialin rävisulmui várás motomijd išeniävuid,
kuhesáigásâš: jiešalnees tot pieijui joton paijeelpácu
maht kirje puáhtá párnáin kevttiđ, ovdâmerkkân
ruuđâin, moh kávnojii Sämitige kielâpiervâlpuursâst.
magarijd kiirján kyeskee koččâmušâid párnást
Haahâ juátkoo tuáistáážân porgemáánu 2019 loopân.
puávtáččij koijâdiđ.
Jis taan uánihis ääigi šodâččii kyehti digikirje,
Digikirje puđâldempitáh sulâstiteh tiätumaašin
moobilspellâ já lyevdispellâ, te Petra mielâst haahâ
speelâid, ko kuuvijd piäsá jieš vaiguttiđ já toimâđ toi
lii luhostum pyereest. Sun meid tuáivu, et haavâ
guin. Nabai olmâ moobilspellâgis? Taggaar lii meid
maŋa ličij máhđulâšvuotâ vijđediđ siämmáásullâsii
vuávám náál. Taan ääigi pivnohis nuuvt kočodum
oppâmaterial pyevtittem meid puárásub párnái já
čunoiloováspellâ (ađai Sandbox-spellâ) lii Minecraft,
nuorâi várás.
mast spellest lii ubâ mailm moin puđâldiđ: kuáivuđ
eennâm, čuollâđ muorâid, rähtiđ tuuvijd já karveđ
sijđoid Facebookist, mii lii noomáin Saamenkielistä
kuumijd. Veikkâ ton vijđosii speelâ ij moinnân naa
materiaalia alle kouluikäisille.
lijn pyevti taan haavâ ooleest olášittiđ, te tast kuittâg
Lii-uv tággáár speelâ rähtim teknisávt väädis?
Vaidâlitteht taatkin haahâ ij lah meendu
Kii peri puáhtá eelliđ uáppásmin projektist láá
10
Jukka Mettovaara – mano- já maccâmlippu totkest máttáátteijen Petter Morottaja
A
narist jođedijn lii lamaš taan ive aalgâst
tusah, ađai tot ko saanijd suujâtdijn vokaleh já
máhđulâšvuotâ teivâđ čuálččáás siämuäijihân,
konsonanteh sättih muttuđ uáli ennuv. Muu čoođâ
kote västid anarâškielân ko sust koijâd. Sun lii Jukka
čoolmâg ovdâmerkkâ lii lamaš sääni poovij, mii sojá
Mettovaara, Oulu ollâopâttuv jotkâuáppee já kielâ
genetiivist puáhháá: ohtâgin siskáldâs jienâdâh ij
totkee. Anarâškielâ sun lii máttááttâllâm jieijâs ollâ
piso siämmán.
opâttuv uápui uássin. Jukka lii porgâm taan kiiđâ Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ linjâš máttáát
Tun lah porgâm Säämi máttááttâskuávdáá ana
teijen. Mut maht sun rievdâi taan paargon kidâ
râškielâ linjâš máttáátteijen taan ive aalgâst, ko
Aanaar räi? Jukka västidij motomáid koččâmuššáid,
oovdeb máttáátteijee Petra Kuuva sirdui rähtiđ
moh Anarâš-loostâ toimâtteijest lijjii suu várás.
oppâmaterial Sämitiigán. Muštâl váhá tast, mondiet valdih pargo vuástá já maht pargo lii
Kost tun lah máttám anarâškielâ?
moonnâm.
Mun moonnim vuosmuu anarâškielâ kuursân čoh
Munjin fallui taat pesti juovlâmáánu aalgâst, ko mun
čuv 2015 Oulu Rävisulmui luvâttâhân, kost Aikio
lijjim vala Oulu ollâopâttuvâst Giellagas-instituutist
Henna lii máttááttâm anarâškielâ. Juovlâi maŋa
pargoost. Jiem lamaš tállán vises et tuostâm-uv vyel
sirdâšuvvim Oulu ollâopâttuv kurssáid, já tääl mun
giđ, mut váhá maŋeláá ko poođij tiätu, et mii pargo
lam luuhâm amnâsuápuid masa loopâ räi.
juávkku ij finnim oovtâ išeruuđâ, te mun meridim, et vááldám taam pargo vuástá. Ij tot lamaš tiäđustkin
Mondiet algih luuhâđ anarâškielâ? Mii
áinoo suijâ: munhân lijjim jo vuávááškuáttám jieččân
anarâškielâst lii puoh mielâkiddiivumos?
náguskirje anarâškielâst, já lijjim puáttiđ jyehi tábáhtusâst mottoom kooskâst Anarân nuurrâđ
Syemmilâš-ugrilâš kielah láá kiäsuttâm muu jo
amnâstuv ton várás. Tiäđust-uv jurdâččim tom-uv, et
nuorâvuođâ rääjist. Tondiet mun aigum-uv luvâttuv
liihân vissásávt šiev feerim tággáár kaavpugulmui
maŋa vistig vyelgiđ Helsigân kozzâđ syemmilâš-ugri
orodiđ muáddi mánuppaje tavveen.
lâš kielâtiettuu uápuid, mut meridim liijká-uv pääc ciđ Oulun, mii lii muu päikkikaavpug, já luvâškyettiđ
Pargo lii moonnâm pyereest. Máttááttâskuávdáá par
válduamnâsin suomâkielâ. Já lâihân Oulust máhđu
geeh já uáppeeh láá lamaš ustevliih já uápistâm muu
lâš luuhâđ kuittâg eestikielâ, uŋgarkielâ já sämikielâ.
mielâstis puohlágán aašijn. Mun lijjim ovdil porgâm
Mun algâttim orjâlâškielâ uápuid kuálmád luuhâm
mottoomverd ollâopâttuvâst já aalmugopâttuvâst,
ive, já muáddi ive tast maŋa šoodâi mielâ uápásmiđ
mut talle mun máttááttim tuše oovtâ kuursâ moddii
váhá anarâškielân še. Tom luodâ alne mun lam ain-
ohhoost, nuuvt et taat lii kale lamaš viehâ eresmuá
uv.
đusâš pargo. Láá ennuv tergâdis mut uáinimettum homáh maid ij lamaš smiettâmgin, tego luámáttuvâi
Anarâškielâst láá ennuv mielâkiddiivâš ääših, mut
tevdim, oppâmmaađhij orniistâllâm já puáttee
ohtâ hävskimusâin láá muu mielâst jienâdâhnubás
luuhâmive vuávám.
11
Mii lii pargoost vaigâdumos, mii vist lii mielâ
oppâđ ennuv anarâškielâ jyehi peeivi. Nuuvthân
kiddiivumos?
eteh et pyeremus utke máttáđ mottoom ääši lii jieš máttááttiđ tom iärásáid, tom kale puávtám jo non
Vaigâdumos lii vaarâ tot, et mun máttááttâm kielâ
niđ. Motomij pargoskipárijguin uážžu huálištiđ tave
maid mun jieškin jiem määti siämmáá pyereest ko
kielân-uv, veik must oro anarâškielâ kale päinimin
maaŋgâid eres kielâid maid lam luuhâm. Maŋgii
tom jo viehâ ennuv.
mun lam karttâm västidiđ uáppee koččâmâšân et mun jiem tieđe, mut keččâp veikkâ sänikirjeest tâi
Tun ferttejih varriđ Anarân viehâ kivkked.
kielâoopâst. Tom-uv mun lam moddii uáppeiguin
Šoddii-uv vaigâdvuođah?
ettâm, jis jiem jieš lah tiättám mottoom ääši, et koijâ diđ talle kielâmiäštárist ko monâvetteđ suu kuuvl,
Varriimist iä kale šoddâm makken eromâš vaigâd
ko sii kielâmiäštárteivâmeh láá kiđđuv. Já luhhoost
vuođâid. Mun jurdám et jis mun lijjim ferttiđ kavnâđ
lii ain Orroomviste Facebookist, tobbeen še kávnoo
láiguviste návt huápust, te talle lâi sättiđ leđe váddá
távjá iše.
sub. Luhhoost peessim škoovlâ asâttâhân aassâđ. Váhá vaigâdin lii orroom tot et mun lam siämmáá
Muu pargo vaigâdumos äšši sáttá leđe meid tot
ääigi kolgâm jieš máttááttâllâđ taam pargo já jo
mielâkiddiivumos: ko piäsá jieš-uv kevttiđ, tutkâđ já
máttááttiđ kuursâid. Ađai juná lâi lamaš joođoost jo
12
maŋgâ mánuppaje já mun njuškejim sáátun kaskoo
ulmuuh tast láá. Tuáivu mield taam tiäđu puáhtá
määđhi, já aalgâst pištá ain uániháá ko vuáháduvá.
talle anneeđ ävkkin om. anarâškielâ normimpargoost
Mut amahân uáppeeh láá iberdâm tom.
já máttááttâsâst.
Maid tun laaviih porgâđ ko jieh lah pargoost já
Giellagas-instituut Säämi kulttuurarkkâduvâst lii
lii-uv Anarist máhđulâš porgâđ tom?
50–70-lovvoost ennuv puáris anarâškiel materiaal, maid mun ááigum kevttim viärdádâllâmamnâstâh
Äigiájánâssân mun aainâs-uv luuvâm já keejâm
hân. Ton lasseen mun tiäđust-uv nuurâm jieš tááláá
elleekuuvijd já tv-rááiđuid, taid puáhtá pyereest
kielâ amnâstuv om. sahhiittâlmáin.
porgâđ Anarist-uv ko lii asketiättur já nettiohtâvuotâ. Ton lasseen mun lijkkuum vuojâččiđ tuolmâm
Maht tun uáináh jieijâd anarâškielâ siärváduv
pyeráin, já tot-uv lii luhostum tääbbin pyerebeht ko
uássin?
vist arvâlim. Tuše moddii ko lii lamaš 30 cekkid puolâš te jiem lah ruokkânâm čokániđ saatuul oolâ,
Taat lii vaigâdis koččâmâš. Kuhháá mun oonnim
jiem lah kuittâg nuuvt palliš. Anarist mun lam meid
jieččân tuše uáppen kote lii kiäsuttum kielâin já
vázzám já mudoi-uv lihâdâm eenâb ko Oulust, vaarâ
eromâšávt sämikielâin. Amahân mun taggaar še vala
tondiet ko enâduvah láá tääbbin muččâduboh, te lii
lam, mut ollâopâttuvâst valmâštum maŋa mun lam
suotâs ain vyelgiđ olgos.
karttâm jurdâččiđ váhá eenâb tom, et maid puáttee vuođâst, ko ij lah innig táválâš uáppee. Jotkâuáppee
Tun lah finnim išeruuđâ jieijâd náguskirje räh
tile lii kuittâg viehâ ereslágán.
tim várás, mon fáddá kuáská anarâškielân. Muš tâl ucánjáhháá, et maht. Maht ááiguh tutkâđ
Muu mielâst oro tääl, et ličij suotâs porgâđ kuittâg
fáádá?
moinnii naalijn sämikielâiguin já anarâškieláin. Vissâ tot meerhâš tom še, et mun lam talle anarâš
Mun riemmim jotkâuáppen eskin moonnâm čoovčâ,
kielâ siärváduv uásáš. Mun lam tutâvâš jis muu
já taan ive aalgâst tuođâi-uv finnejim išeruuđâ Suo
pargo iššeed já oovded anarâškielâ tile, liävus muu
mâ Kulttuurruttâráájust. Tast mun lam uáli kijtte
rooli maggaar peri: máttáátteijee já totkee tego tääl
vâš.
teikkâ kielâpargee, jurgâleijee, oppâmateriaal rähtee... Pargo kal ušom pijssáá jyehi syergist.
Mun ááigum náguskirjeest tutkâđ anarâškielâ iälás kittem ja tom, et maht tot lii vaiguttâm kielân. Tom
Láá-uv eres puátteevuođâ vuáváámeh, maid
hân mij tiettip jo, et anarâškielâ tile lii muádilov ive
halijdah täst muštâliđ?
ääigi puáránâm čuuvtij. Tot ij lah kuittâg vala ennuv gin tutkum, et maht ulmuuh taan ääigi sárnuh ko
Iäba must taan iätán tääiđi tađe immâšub vuáváá
verdid toos, et maggaar veikkâ 50-lovo kielâ vala lâi.
meh leđe ko et keessiv halijdâm váhá toollâđ luámu,
Puoh kielah tiäđust-uv nubástuveh ääigi mield já tot
ovdil ko olmâ náguskirjepargo álgá ollâopâttuvâst.
lii aaibâs táválâš, mut muu mielâst ličij mielâkiddii
Mielâ ličij eelliđ kostnii olgoenâmist, jiem kale tieđe
vâš váhá tarkkuđ tom nubástus kuittâg muádi
vala et eidu kost.
uáinimčievâst já meid koijâdâllâđ, et mon uáivilist
13
Pargojasko Marja-Liisa Olthuis Muu nieidâ čuážui uksâkozzâšist já moijái muččâdávt. Mun koijâdim, mondiet sun lâi nuuvt ilolâš. – Mun oskom et must lii rijjâpeivi puáttee vástuppeeivi. Muu mielâst tot lâi iimâš. Ij tot kolgâm mihheen rijjâpeeivijd leđe. Mut toos lâi jiärmálâš čielgiittâs: – Máttáátteijein lii talle pargojasko. – Jáá, na mondiet? mun koijâdim. – Tondiet ko sij halijdeh pyereeb päälhi. Ton maŋa sun luvâttâlâi aainâs-uv vittâ máttáátteijee, kiäh iä ton peeivi liččii pargoost. Muu nieidâ pahudij: – Kale máttáátteijeid kulâččij pyereeb pälkki. Mun miäđuštim suu, tiäđust-uv. – Mut tuáivu mield sij iä finniiččii tom lasepäälhi aaibâs tállân, sun joođhij. Mun jiem iberdâm. – Na talle sij maneh jaaskon vel nube-uv tove. Mun finniim talle kyehti rijjâpeeivi.
14
IHEČUÁKKIM 2019 PEVDIKIRJE Sajos, Aanaar
25.03.2019
1. Čuákkim lehâstem: Čuákkim aalgij tijme 17:05. 2. Čuákkim saavâjođetteijee valjim: Marja-Liisa Olthuis 3. Čuákkim čällee valjim: Saammal Morottaja 4. Kyevti pevdikirjetärhisteijee valjim: Tiina Lehmuslehti já Pia Nikula 5. Kyevti jienârekinistee valjim: Tiina Lehmuslehti já Pia Nikula 6. Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem: Tuhhiittui Almottâs lii lamaš Inarilainen-aavisist 13.3.2019. 7. Äššilisto tuhhiittem pargoliston: Tuhhiittui 8. Ive 2018 toimâčielgiittâs tuhhiittem (lahtos 1): Tuhhiittui 9. Tilitärhisteijei ciälkkámuš kuullâm. 10. Stiivrâ luovvim kenigâsvuođâst tili- ja ruttâaašijn: Tuhhiittui 11. Seervi njuolgâdusâi muttem. – Káidusohtâvuođâ tuhhiittem virgálâš čuákkimohtâvuottân: Tuhhiittui – Kielâpiervâltooimâ sirdem Sämitiigán. Servi savâstâlâi ääšist. Seervi uáinu lii, ete prinsiiplávt lii šiev juurdâ, ete kielâpiervâltoimâ sirdoo Sämitiigán. Servi ij muttám njuolgâdusâid taan ääšist. 12. Ive 2019 toimâvuávám nanodem (lahtos 2): Tuhhiittui 13. Puátu- ja manoreekkig nanodem ihán 2019 (lahtos 3): Tuhhiittui 14. Stiivrâ fastâ já värijesânij valjim (5 + 5)
Miärádâs:
Fastâ Väri – saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis Neeta Jääskö – värisaavâjođetteijee Miina Seurujärvi Anja Kaarret – čällee Saammal Morottaja Petra Kuuva – jeessân Pia Nikula Matti Morottaja – jeessân Iiris Mäenpää Satu Gahmberg Seervi tilij ruttâkevtteeh láá haldâttâhhovdâ já Ritva Kangasniemi. Jeessânvästideijee lii Petter Morottaja. 15. Kyevti tilitärhisteijee já kyevti väritilitärhisteijee valjim: Iävtuttâs: Iävtuttuvvoo, et fastâtärhisteijen väljejuuččáin ekonomi Risto Pauna já Kari Pauna Ruávinjaargâst já väritärhisteijen valjiiččuin Tuomas Enbuske já Panu Lauhala Ruávinjaargâst Miärádâs: Tuhhiittui 16. Eres ääših: Eres ääših iä lam. 17. Čuákkim nuuvâi tme 18.40.
15
TOIMÂČIELGIITTÂS 2018 ANARŠKIEL SERVI RY. Aanaar 25.2.2019
SEERVI ULME Anarâškielâ servi lii olášittám njuolgâdusâidis miäldásii tooimâ ive 2018: ovdedâm anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâjá almostittemtoimáin sehe tiäđui jyehimáin. Kielâpiervâltooimâ olášutmist lieggâ kijttoseh aktiivlâš pargeid, kiäh láá toollâm kulmâ kielâpiervâl toimâmin já tipšom tobbeen 36 párnáá. Kielâpiervâlpargen toimii ive 2018 loopâst čuávuvááh pargeeh: Piervâlist Ritva Kangasniemi, Satu Kangasniemi já Henna Tervaniemi; Piäjust Sanna Aikio, Mariann Aikio já Anna Askala; Kuáđist Niina Siltala já Airi Portti. Sii lasseen ive 2018 kielâpiervâlijn láá porgâm: Tarja Passi, Tiina Lehmuslehti, Minna Lampinen, Aimo Aikio, Outi Portti, Kerttu Paltto, Henna Lehtola, Sari Sarre, Heli Aikio, Outi Kallioinen, Varpu Falck, Neeta Jääskö, Laura Korhonen já kesipargen Máiju Siggá Seurujärvi. Jenni Mattila lii toimâm haldâttâhhovdân já Eljas Niskanen mediapargen 31.12. räi. Kijttoseh Aanaar kieldân, kote lii uástám seervist kielâpiervâlpeivitipšo sehe Sämitiigán, kote lii mieđettâm ruttâdem sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi pyevtitmân. Kijttoseh máttááttâs- já kulttuurministeriön kielâpiervâltooimâ ruttâdmist. SEERVI STIVRÂJESÂNEH IVE 2018 Saavâjođetteijee Värisaavâjođetteijee Čällee Jeessân Jeessân
Jeessân Marja-Liisa Olthuis Miina Seurujärvi Saammâl Morottaja Pia Nikula Iiris Mäenpää
Värijeessân Tiina Jäppinen Henna Tervaniemi Petra Kuuva Matti Morottaja Satu Gahmberg
Čuákánkiäsu stiivrâ miärádâsâin já seervi tábáhtusâin ive 2018 Stivrâ čokkânij ive ääigi uhcii já ihečuákkim tollui ohtii. Ton lasseen stivrâ lii kieđâvuššâm seervi aašijd šleđgâpostáin. Stivrâ kieđâvuš jyehi čuákkimistis kielâpiervâlaašijd já seervi tooimân já joođeetmân lohtâšuvvee aašijd. Stivrâ lii algâttâm valmâštâllâđ kielâpiervâltooimâ sirdem Sämitige vuálá. Ive 2018 servi lii eromâšávt tiäduttâm anarâškielân čäällim já čäällim aktivistem. KIELÂPIERVÂLTOOIMÂN VAIGUTTEIJEE ÄÄŠIH Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ jođhijn uástupalvâlemsopâmuš sosiaalpalvâlusâi kielâlávgumjuávkkuperâpeiviti pšo orniimist ive 2018 loopân. Kielâpiervâlpargei škovliimeh 2018 - Anarâškielâ kielâtipšomehideh 5.11.; 23.11.; 3.12.; 10.12. Ritva, Henna, Satu, Tiina - Jotolâhtorvolâšvuotâškovliittâs 30.1. Sanna, Ritva já Minna - Hástulii párnáá já nuorâ kuáhtám já stivrim -škovliittâs 15.2. Sanna, Tiina, Minna já Tarja
16
- 25.-29.6. ihevuávám já kielâtipšom okko, fáárust kielâpiervâlpargeeh já stivrâ - Párnáá kielâlâš vädisvuođâi tubdâm já vuotânväldim argâpeeivist -škovliittâs 8.9. Satu, Henna, Ritva já Airi - Hovdâpargo oppâmpeeivih 30.-31.10. Jenni - Uásálâšvuotâ, positiivlâšvuotâ já kievrâvuođah oppâm toorjân - positiivlâš pedagogiik aargâst 30.11. Ritva, Henna, Satu, Sanna, Laura, Anna, Airi, Tiina, Niina já Jenni. - Niina, Minna já Tarja lijjii mieldi párnáikärdimáttáátteijee škovliittâsâst. Niina valmâštui juovlâmáánust. -Pargoost pyereestvaijeemmätki Vasatokkaast 4.-5.5. Niina, Ritva, Airi, Sanna, Tiina, Minna, Tarja já Jenni -Virkosmittemmätki Levin 26.-28.10. Ritva, Satu, Henna, Sari, Airi, Sanna já Jenni Kielâpiervâleh láá uásálistám maaŋgâmuđusâš tábáhtussáid: Skammâkoveh-párnáipeeivih já pargopáájáh, Sämikirjerááju anarâškielâlâš mainâspuudah, säämi aalmugpeeivi konsert, servikode kerho, Pessi já Illusia -teatter, Ijahis Idja párnáikonsert, Tarinallisia taidekäsitöitä -čáitálmâs, livđepuudah, Eräänä talviyönä -nukketeatter, juovlârukkoospuddâ, Siida Movshâš-tuve (Tirro-tupa) mainâspuddâ, Museo-peeivih, Muumij Tijdâtälvi -elleikove elleikoveteatterist Kielâpiervâljuávhuh láá ornim maaŋgâmuđusijd tábáhtusâid: Kielâpiervâleh láá ornim uággumreeisuid, juoŋâstem- já njähipivdoreeisuid, kárdumijd, čuoigâm- já luistâlemreeisuid, piäivášjuhle, uccjuovlâpurâdem, poccuupiärgui salttim já kuškim, potásij kalvem, naavitmääđhi, čohčâreeisu Hoikkalan, vaanhimijehidijd, ärbipurrâmušpeeivijd, kammâsij neskim, mecci-, myerji- já kuobârmuuhijd, mainâspuudâid, naamijáid já jumppáid sehe ornim ohtsijd tábáhtumijd já kolliistâlmijd nuorttâlâškielâ kielâpiervâlân já tavesämikielâlii juávkun. EEHIDPEIVITOIM Anarist láá kiđđuv 2 párnáá ehidispeivitipšoost. Avelist sehe kiđđuv et čohčuv 1 pärni ehidispeivitipšoost. NUORÂITOIM Anarâškielâ servi lii pieijâm joton nuorâitooimâid já finnim loppâivveest 2018 ruttâdem 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân -haahân. Haahâ lii 100 čälled anarâškielân -haavâ vyeliproojeekt. 1000 sijđod proojeekt vuálgá joton uđđivemáánust 2019, já ton ulmen lii finniđ nuoráid anarâškielâlii luhâmuš sehe aktivistiđ meiddei nuorâid fáárun projektân jurgâleijen. ANARŠ-LOST Loostâ lii toimâttâm Eljas Niskanen já loostâid lii tuáijám Anssi Mattus. Ive 2019 aalgâst toimâttemovdâsvástádâs sirdui Petter Morottajan. Ive 2018 jeessânlostâ Anarâš almostui vittii, main ohtâ lâi kalendernummeer (Anarâškielâliih šaddonomâttâsah já šadoi kiävttu). Anarâš-lostâ vuolgâttuvvoo puoh anarâššáid, veik sij iä liččiigin jesâneh, mut kalender vuolgâttuvvoo nuuvtá tuše jesânáid. Čälleeh já muštâleijeeh: Marja-Liisa Olthuis, Jari Linjama, Taarna Valtonen, Petter Morottaja, Eljas Niskanen, Linda Tammela, Neeta Jääskö, Sammeli Rodgers, Sáárákáisá Seurujärvi, Kaisa Feodoroff, Johanna Alatorvinen, Sáárá Seipiharju, Jukka Mettovaara, Fabrizio Brecciaroli Martta Alajärvi, Henna Aikio, Sara Veskoniemi, Hans Morottaja, Kati Eriksen, Mari Valjakka, nimimerkki Čáhálig, Sinikka Saraspää, Sirkku Matero, Taimi Pylväs, Henna Tervaniemi, Kirsi Ukkonen, Sämi máttááttâskuávdáá uáppeeh: Emilia Nieminen, Outi Kallioinen, Leila Mattus, Sara Keränen, Kikke Klaver, Jenni Peltonen, Eija Ojanlatva, Iida Airasmaa, Marko Tervaniemi, vuáđuškoovlâ uáppeeh: Ruut Tervaniemi, Aili Pyykkö já Johanna Kumpuniemi. Merituulia Leivo, Talvikki Pekkala, Maria Siivonen, Pihla, Pietu, Jussa, Justus, Jalmari, Nillá, Matti Kovvejeijeeh, sárgooh, kovealbumeh já arkkâdâhkoveh: Pekka Sammallahti, Eljas Niskanen, Ville-Riiko Fofonoff, Linda Tammela, Heli Huovinen, Markus Juutinen, Saara
17
Lahdenmäen kuva-albumi, Martta Alajärvi, Johanna Alatorvinen, Susanna Kaartinen (Lostâ-loostâ tuáijim) Riitta Aikio, Henna Aikio, Anssi Venäläinen, Sáárákáisá Seurujärvi, Sáárá Seipiharju, Sämi máttááttâskuávdáá uáppeeh: Emilia Nieminen, Outi Kallioinen, Leila Mattus, Sara Keränen, Kikke Klaver, Jenni Peltonen, Vuáđuškoovlâ uáppeeh: Ruut Tervaniemi, Aili Pyykkö já Johanna Kumpuniemi, Maria Siivonen Anarâš-numerijgijn: Cuáŋuimáánu nummeer 40 sijđod Syeinimáánu nummeer 40 sijđod Skammâmáánu nummeer 32 sijđod Juovlâmáánu nummeer 32 sijđod Kalender 2018 28 sijđod Ohtsis 172 sijđod
29 kovveed 58 kovveed 28 kovveed 28 kovveed 16 kovveed 159 kovveed
MEDIAPARGO Ive 2018 Anarâškielâ seervist lii porgâm mediapargee Eljas Niskanen, kote lii toimâttâm Anarâš-loostâ já Lostâloostâ sehe västidâm seervi almostittemtooimâst sehe 100 čälled -projektist. Pargokován lii kuullâm uđđâ kirjálâš kielâkevttimareenai vuáđudem já paijeentoollâm sehe anarâškielâ sárnoi aktivistem čällen. Čyeti čälled anarâškielân -projektist poorgâi Eljas Niskanen ive 2018 loopân, ja Petter Morottaja algâttij projektist uđđivemáánust 2019. NIskanen lii uuccâm loostân uđđâ čälleid já aktivistám jo eenâb hárjánem čälleid čäälliđ eenâb loostân ko taan räi, já sun lii vuávám nuuvt loostân ko čällei jieijâs projektáid já paargon lohtâseijee čallui siskáldâs oovtâst siigijn, já sun lii meiddei tärhistâm já edististám taid. Ton lasseen sun lii paijeentoollâm Čyeti čälled -blogi já seervi päikkisiijđoid. Sun lii meiddei toimâttâm anarâškielâlii kirjálâšvuođâ. Proojeekt ääigi almostittui meiddei piilootversio viermiloostâst, mii lii taan räi jottáám pargonoomáin Lostâ. Tot meiddei teddilui spiehâstuvlávt uássin syeinimáánu Anarâš-loostâ. ALMOSTITTEMTOIM Servi almostitij Hans Morottaja kirje Tovlááh muštoh. Kirje tuájimist västidij Anssi Mattus. Čäällim- já toimâttemkoloid servi uážui išeruuđâ Sämitiggeest. Servi almostitij digitaallii versio Riitta Vesala kirjeest Šip šap šapsâ, mon toojij Hannu Tikkanen. Tuájimân poođij išeruttâ Sämitiggeest. ANARŠ EHIDEH Anarâškielâ servi lii olášittám anarâškielâ savâstâllâmehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Ive 2018 tuállojii 12 Anarâš ehidid. Tábáhtusâi fáddán lijjii: 7.2. 21.2. 7.3. 22. já 24.3. 11.4. 3.5. 3.9.
Uággumreepu ornim Viermij muárdim já čihtâm Bingoeehid Nissoon sämikappeer kuárrum Tubettem Nettiloostâ vuávám Kuobârmokke
27.9. 16.10. 6.11. 28.11. 19.12.
Tulâstâllâm Supekuoškâst Čäällimeehid Koortâi puđâldem veteraanáid Lávustâllâm já sárnudem Uccjuovliih
Meiddei Oulust, Helsigist já Ruávinjaargâst šoddii anarâš ehideh.
18
TUTKÂMJUÁVKKU Tutkâmjuávhust lii toimâm ive 2018 anarâškielâ kielâteknoproojeekt, mii lii ohtsâšpargo Romsa já Laapi ollâopâttuvâigijn. Anarâškielâ servi lii haldâšâm proojeekt mätkikoloid. Proojeekt ruttâdem lii kevttum loopân ive 2018. Vuossâmuu proojeektive (2015) anarâškielâ várás rahtui morfologisâš analysaattor. Tääl tot tobdá 96 %:d anarâškielâ saanijn. Analysaattor lii pyeredum ive 2018 já toos láá lasettum säneh. Ive 2018 haavâst lii almostittum ohtâ tieđâlâš artikkâl: Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis, Trond Trosterud & Lene Antonsen 2018: Anaraškielâ tivvoomohjelm. Kielâjá ortografiafeeilâi kuorrâm tivvoomohjelmáin. Dutkansearvvi dieđalaš áigečála 2/2018, s. 62-83. Helsinki: Sámegiela ja -kultuvrra dutkansearvi. Nubbe tieđâlâš artikkâl lii čallum, já tot almostittoo Multilingual Matters -rááiđust ive 2019: Marja-Liisa Olthuis, Oulu University / Anarâškielâ servi ry, Trond Trosterud, The Arctic University of Norway (UiT), Erika Katjaana Sarivaara, University of Lapland, Petter Morottaja, Oulu University / Anarâškielâ servi ry & Eljas Niskanen, Anarâškielâ servi ry: Čyeti čälled anarâškielân ‘One hundred writers for Aanaar Saami. Projectbased writing strategies and methodologies. Bristol: Multilingual Matters. STIPENDEH 2018 Kiđđuv servi mieđettij stipendijd já juovij kirjelaahijd kuávlu škoovlâi anarâškielâ uáppeid sehe kielâpiervâlpárnáid. Aanaar škoovlah: - 2lk kirjeläähjih Elli-Dåmnn Aikio, Penjami Mattus, Ronnjá Nikula já Siiri Angeli - 3lk kirjelähji Nuppu Niemimuukko - 6lk Matthew Rogers 20 € já Nillá Mansikka-Aho 20 € - 9lk Máiju-Sigga Seurujärvi 30 € já Anna Pyykkö 30 € -Säämi máttááttâskuávdáš, anarâškielâ já kulttuur linjá Henna Tervaniemi 100 € Avveel škoovlah: - 4lk kirjelähji Ronja Sokero, Pinja Krupula já Hermanni Järvenpää - 9lk Taina Hakovirta 30 € - Avveel luvâttâh Iina Kyrö 50 € TIEĐETTEM- JÁ JEESSÂNÄÄŠIH Servi nomâttij 2018 ihečuákkimist tieđetteijen já jeessânvästideijen Petter Morottaja. IHEJESÂNIJ MEERI lâi 2018 aalgâst 277 já loopâst 285. Ihejesâneh - kiäin párnááh Toorjâjesâneh - kiäin servijesâneh kunneejesâneh ohtsis
285 24 71 7 3 359
Ihejeessânmáksu lii 10 € já toorjâjeessânmáksu 30 €. Pärnijesânij máksu lii 5 €. Servâmmáksu lii 5 €. Pärnijesâneh iä määvsi servâmmáávsu 3.6.2014 rääjist.
19
Ihejesânin pyehtih servâđ puohah, kiäh mättih anarâškielâ. Tagareh, kiäh iä määti anarâškielâ, pyehtih tuárjuđ seervi tooimâ servâmáin toorjâjesânin. Puoh jesânáid vuolgâttuvvoo Anarâš-lostâ já kalender. Jesâneh, kiäh iä lah máksám jeessânmáávsu viidâ ihán, iäruttuvvojeh. Anarâš-lostâ vuolgâttuvvoo puoh anarâššáid, kalender tuš jesânáid. SEERVI RUTTÂDEM 2018 Taiđuu ovdedemkuávdáš: Anarâš-lostâ 6000 € Sämitigge: - Anarâš-lostâ: 9000 € - Toimâišeruttâ: 3500 € - Hahâtoimâiše: Erkki Itkosii Njellim kuávlust 1950-lovvoost päddejum sahhiittâlmij vuoigâdvuođâi čielgiimân já hahâmân 1500 € - Riitta Vesala Šip šap šapsâ-kirje digitaalli versio almostitmân 800 € - Tovlááh muštoh -kirje almostitmân 5000 € Suomâ kulttuurruttârááju (tutkâmjuávkku): 100 čälled -proojeekt 90 000 € Kone siäđus Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ 60 000 € SIÄRVÁN SKEŊKKEJUM RUUĐAH IVE 2018 Lea já Heikki Laitinen: 20 €/mp Petter Morottaja 288 € Martti Lehti 300 € Martti já Malla Laiti 20 € Ingmar Rosengård 100 €
TOIMÂVUÁVÁM IHÁN 2019 ANARŠKIEL SERVI RY Aanaar SEERVI ULME
Anarâškielâ seervi ulmen njuolgâdusâidis mield lii: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- ja kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Vâi taat ulme vuohâsumosávt ovdáničij, tuáivu servi jesânijdis väldiđ ruokkâdávt uási seervi toimáid já tađe mield ovdediđ mii puohâi ääši. Kijttoseh puohháid, kiäh láá táásážân lamaš fáárust vuáváámin já olášutmin seervi tooimâid. KIELÂPIERVÂL Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ juátkiv uástupalvâlemsopâmuš sosiaalpalvâlusâi pyevtitmist seervist kielâlávgumjuávkku-peerâpeivikiäju häämist ive 2019 loopâ räi. Puoh kulmâ kielâpiervâl – kyehti Anarist já ohtâ
20
Avelist – tuáimih ovdebáá vyevi mield. Kielâpiervâlpargeid adeluvvoo kielâlâš toorjâ kielâtipšom já materiaal häämist. Kielâpiervâleh pyehtih orniđ maađhijd tâi tábáhtuumijd, mast puoh kielâpiervâleh láá fáárust. Ulmen lii sirdeđ kielâpiervâltooimâ Sämitigá vuálá. EEHIDPEIVITOIM Anarâškielâ servi uárnee 0.-2. lk. uáppeid eehidpeivitooimâ, jis kielâpiervâlijn lii saje. ANARŠ-LOST JÁ ERES TEEVSTAH Anarâš-lostâ almostuvá ive 2019 ääigi kulmii, já niäljádin numerin lii Anarâš-kalender. Ruttâ tái numerij várás occoo Sämitiggeest já Taikest. Loostâ tooimât Petter Morottaja já máccu Anssi Mattus. Moonnâm ive vuáđudum nettilostâ Lostâ almostuvá ive 2019 ääigi neljii. Loostân occoo ruttâdem meid OKM:st kiđđuv. Taan lasseen almostittojeh teevstah Čyeti čälled -blogist já seervi jieijâs päikkisiijđoin. Ulmen lii meid kavnâđ lase aktivlijd čälleid, vâi lostâtoimáin puávtáččij ain eenâb ovdediđ anarâškielâ kirjálii kevttim. KIRJETOIM Jis ruttâdem mieđettuvvoo, servi almostit čuáváid kiirjijd; Lee Rodgers Saammâl-kirjeh (6. uási) Saammâl já čuoškâ já 7. uási. Saammâl-kiirjij várás lii uccum 21 000 USD, moh luávdáččii kulmâ kirje. Ive 2019 ääigi puávtáččii almostuđ kyehti kirje, tondiet ko Čuoškâ-kirje lii jo rahtum mut teddilhánnáá. Lee puáhtá čäälliđ čiččâd kirje taan ive peln. Tales of the Amazon: How the Munduruku Indians Live (anarâškielân). Servi lii uuccâm kirje jurgâlem já teddilem várás 6000 USD Brasilia aalmuglii kirjeráájust. Nettikirjen (AKS nettisiijđoin) - máhđulávt jo loppâivveest 2019: Anja Kaarret mainâseh Kollepottâ já kutkâ & Máárjá-máátu šaddeh nettialmostitmin (mainâsijn ohtâ lii stuárráábij párnái maainâs, eres mainâseh heivejeh ucebáid). Fáárun labdojeh čapisvielgis koveh. Ruttâtile mield kuástiduvvojeh meiddei: Torkel Rasmussen: Áigin Lavra Tittamari Marttinen: Viivi Cumme já toffeeváimu (jurgâlum) Matti Morottaja čáállâm Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi Blogist / loostâst: Servi almostit runoantologia - vistig blogihäämist (Anja Kaarret, Marja-Liisa Olthuis) TUTKÂMJUÁVKKU Mediapargee Petter Morottaja parga tutkâmjuávhust 1.1.-31.7.2019. Suu pargokove:
21
Anarâškielâ čallum kielâ ovdedemstrategia vuávám (ton ooleest tieđâlii artikkel čäällim), Anarâš-loostâ já Loostâ toimâttem, ruttâdem uuccâm, čäällimkulttur ovdedem, seervi nettisiijđoi já 100 čälled -blogi peividem, kirjetoimâ, eres čäällimprojektij ovdedem já koordinistem já eres pargoh maid pargoadeleijee meerrid. ANARŠ EHIDEH Anarâškielâ servi olášut ive 2019 anarâš ehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Anarâš ehideh liččii suullân ohtii teikâ kuohtii mánuppaajeest. Eehid ääigi puáhtá leđe miinii teemaid teikkâ tot puáhtá leđe tuše rijjâ savâstâllâm já káhvástâllâm. Vaastâolmooš: Petra Kuuva. STIPENDEH / PALHŠUMEH Servi juáhá kiđđuv 2019 stipendijd já / teikâ kirjepalhâšuumijd škoovlâi já oppâlágádâsâi anarâškielâ uáppeid. TIEĐETTEM JÁ JEESSÂNÄÄŠIH Seervist tuáimá tieđetteijee. Seervi jeessânaašijd tipšo jeessânvästideijee, Petter Morottaja. STIVR Stivrâ čokkân táárbu mield.
Taan kiiđâ kuovâmáánust uárnejui Kaamâs kievarist livđe-eehid, mon stivrejeijen lâi Kuobžâ-Piäká Ánná.
22
Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2019
Almoliih Puáđuh: Jeessânmáávsuh Pyevtittâsâi vyebdim Skeeŋkah Sämitige toimâtoorjâ Almoliih puáđuh ohtsis Manoh: Čuákkim- já mätkikoloh Saavâjođetteijee koloruttâ Čällee koloruttâ Jeessânvästideijee koloruttâ Stipendeh Anarâš ehidij ornimkoloh Eres koloh (máhđulávt meid kiirjij kuástidem) Almoliih manoh ohtsis Iäruttâs Kielâpiervâl Puáđuh: Uástupalvâlussopâmuš kieldáin 1.1.-31.12.2019 Kielâpiervâlij puáđuh ohtsis Manoh: Päälhih + sijđokoloh Kielâpiervâlij ohtsiih koloh Kielâpiervâlij manoh ohtsis Iäruttâs Lostâtoimâ Puáđuh: sirdum 2018 išeruttâ Taiteen edistämiskeskus (Taike) išeruttâ Anarâš-loostâ várás Sämitige išeruttâ Anarâš-loostâ várás Lostâtooimâ puáđuh ohtsis Manoh: päälhih teddilem eres koloh Lostâtooimâ manoh ohtsis Iäruttâs
3900,00 2200,00 300,00 3500,00 9900,00 3000,00 500,00 400,00 400,00 0,00 500,00 5100,00 9900,00 0,00
456554,00 456554,00 355000,00 101554,00 456554,00 0,00
2739,47 7000,00 4500,00 14239,47 1500,00 10000,00 2739,47 14239,47 0,00
23
Kirjetoimâ Puáđuh: Uuccum ruttâ, 18500 e Arctic Indigenous Fund; 5300 e National Library of Brazil Sirdum 2018 išeruttâ Kirjetooimâ puáđuh ohtsis Manoh: Saammâl-kirjeh 6 já 7 Tales of the Amazon: How the Munduruku Indians Live Kollepottâ já kutkâ & Máárjá-máátu Viivi Cumme já toffeeváimu Áigin Lavra Kirjetooimâ manoh ohtsis Iäruttâs Tutkâmjuávkku Puáđuh: Tutkâmjuávhu tooimâ puáđuh ohtsis Manoh: Tutkâmjuávhu tooimâ manoh ohtsis Iäruttâs Čyeti čälled Puáđuh: SKR + Kordelin sirdum 2018 išeruttâ SKR išeruttâ 6/2019 Čyeti čälled puáđuh ohtsis Manoh: Päälhih + sijđokoloh Eres koloh Čyeti čälled manoh ohtsis Iäruttâs 1000 sivua nuortenkirjallisuutta inarinsaameksi Puáđuh: Koneen Säätiö (2019 ihán 30 000 € já 2020 ihán 30 000 €) puáđuh ohtsis Manoh: manoh ohtsis SEERVI TOOIMÂ PUÁĐUH OHTSIS SEERVI TOOIMÂ MANOH OHTSIS IÄRUTTÂS
23500 533,93 24033,93
11000 5300 500 16800 7233,93
0,00
0,00 0,00
40826,12 30000,00 70826,12 50000,00 20826,12 70826,12 0,00
60000,00 60000,00 60000,00 635553,52 628319,59 7233,93
24
Muštoh Lesk-Ant Uulást Matti Valle
U
ula Morottajast, anarâšah suu tubdii Lesk
nijtteđ ko syeinikieddi lâi ucce. Távjá mun eellim
Andrâs Uulán, láá čáállám ennuv mut mun
kolliimen já maidnii iššeedmen. Mattii Hendâ lâi
čálám jieččân muštoid. Suu olmâ nommâ lâi Oskar
suu huáššireŋgâ, Jovnii Juhán Piättár já Stuorrâ Piät
Olli, sun lâi šoddâm vyesimáánu 1. peeivi ive 1892 já
tár láin meid suu reeŋgah. Sij lijjii tagareh pođos
jaamij 31. njuhčâmáánu 1963. Jieijâs eellimkeerdist
almaah ete lâi asto.
mooh láá almostum Sabmelaš-loostâin n:o 68, 69-
70, 71-72, 73 sun kiävttá noomâ Juko-Aanti Vuolli,
skipáren. Kiđđuv ko jie
sun mana eelimes čoođâ já maht sun poodij
ŋah vuolggii te moonáim
Sulgušjáávrán leeskân reŋgân já maŋa išeden.
ain Šulgušjáávrán jotot
Uulá muštám ko sun juuđij Keđgijäävrist
tâššâđ. Já huáši luáv
kolliimen. Mainâseh iä nuuhâm. Lâi ušom -49 keesi
vádmest juuttim iššeed
ko mun eeni mield eellim vuosmustáá ááhu
men ko stuorrâhuáši
keččâmen Sulgušjäävrist. Nuorah lijjii vuálgám
huášeh lijjii ennuv já
meddâl, Uulá kálguines Ailáin já eeni nuorâb uábbi
lyevi lâi kukke.
Avni tobbeen assáin. Avni lâi suáđe äigin Sulguš
jäävrist tälviv jámálgâm já Uulá lâi kiergânâm
já Uulá iätá 1962 keessiv
kaivâsteđ ete ij skuálkkám lättei. Iä tiättám mii suŋin
Keđgijäävrist motomen,
šoodâi. Uulá lâi tuálvum suu Avelân já nuuvt sun
ete suste lii kiäppáin
tast čielgâi mut tagareh jámálgâmeh iä nuuhâm.
porreetavdâ: “Tondet
Ohtii ko pottii Njellimân kárbbáin juuvâ vuálus ja ko
mun kuusâ hevâttim
laddejii Reedlund sáátkun te oppeet Avni kolppá
mannee čoovčâ já maje
restij eennâmân. Muu ennirokke Ailâ Váábu lâi
muid vyeijimeergijd uáž
hoksám ko Koistisen táloost lâi saksalâš suátituáhtár
žuvetteđ tij.”
te kaačâi tohon já horgâ suoi poođijn já Avni-uv
– Jiemhân mun skeŋkkân
morráánškeđij. Tuáhtár suu tuuđhâi, maacij maassâd
taid vääldi, munhân
já poođij lekitteseigijn já lâi ettâm ete kulmii sun
uástám taid tuste. Taar
vala jámáálg eige eenâb. Já nuuvt lâi lamaš. Kale
bâšvetteđ tij še ruuđâ,
tom lijjii omâttâllâm mast tuáhtár tom tieđij. Aavnist
eeči eeđâi. Ton kiiđâ
ij šoddâm innig kuássin táváliš olmooš. Sun eelij
Uulá lâi tiävdám 70
avvees Uuláin já enijnâs, kale Avni Sulgušjäävrist
ihheed.
tálutuojijd poorgâi ja kuusâ hoittái.
50-lovo aalgâst Sulgušjäävrist aasâi keesijd
huánánij já usâškettii
professor Erkki Itkonen já máttááttâlâi anarâškielâ.
pääihi Tuáivunjaargân.
Poccuuh já motomeh vuájáneergeh lijjii já kuusâ tiet
Ko saje šoodâi te Uulá
koolgâi ennuu hoošijd rokkâđ já čäsisyeini niijtoid
U đ đ â i v e m á n n u d â s t
Must ko šoodâi vievsâb te lijjim kuálástem
Ahe sijjân-uv lasanij
Tiervâsvuotâ Uulást
25
suáittá ete:
muŋin hevvâl jä iätá:
– Puáđáččih-uv tun sijjân vala säävni liegâdâđ ko
– Táám adelâm tuŋin. Mij ko vyelgip te puáteh
ittáápeiv tyehin Vuolipiättár Antti puátá hiäppušáin
mahte káránâsah tast maŋa teehen paihijd kuáivuđ.
sii viežžâđ.
Lâi jo sevŋâd ko čuoigâláim ennijn maasâd
Keđgijáávrán.
Nuuvt muái ennijn nube iiđeed čuoigâláim
Keđgiluobbâl kiäinu Sulgušjáávrán. Huáši paijeel ko
Tuáivuŋaargân tolvuu Aailâ já Aavni já mut Uulán ij
čuoigáim te jurdâččim et ij taarbâš inneg leđe Uulást
lamaš saje. Tondet suu tolvuu Ucjuv puárrásij táálun
reŋgân. Säävni liegâdáim, nuuvt kuhháá tobbeen
já tohon sun jaamij.
láim ko puohah lijjii iällám säävnist. Te Uulá puáhtá
26
Tiättur - muu vajalâš Sáárá Seipiharju
T
aat tekstâ ij muštâl tast, ete jiem lijkkuuččii
mast ličij kirjemateriaal. Must láá ennuv
tiättur kevttimân teikkâ vuástálistáččim
hárjuttâsah já čäällimpargoh já puoh taid ferttee
uđđâ teknologia. Taat tekstâ muštâl tast maht
tiäturáin čäälliđ. Mun čokkáám jyehi peeivi
ollâopâttuv uápui ääigi tiätturist lii šoddâm
aainâs-uv tiijme, táválávt vala ennuv kuhheeb
muu vajalâš.
ääigi, tiättur muu soolâst. Puoh materiaaleh láá
Ollâopâttuvâst puoh ferttee porgâđ tiäturáin.
viermist. Mun lijkkuum luuhâđ kiirjijd já mun
Tiäturáin čälimist láá ennuv pyereh peleh. Lii
jin lii älkkeb čäälliđ čuákánkiäsuid jis mate
älkkeb tivvoođ čäällimfeeilâid ko ij taarbâš
riaaleh láá kirjehäämist. Tääl lam kolgâm por
sihostiđ sikkompiergâsáin – tuše teddilist oovtâ
gâđ nuuvt ete čálám tiättur čááitust oohtân
puálu já feeilah láá lappum. Lii meid älkkeb hammiđ teevstâ já oovtâ tekstâpitá puáhtá sirdeđ uáli jo jotelávt eres sajan. Tekstâ meid valmâštuvá jotelubbooht, ko hárján čäälliđ tiäturáin. Talle ko mun lijjim vala vuáđuškoovlâst já luvâttuvâst, te puoh oppâmateriaaleh lijjii kirjeh. Ko vuolgim luvâttuv vuossâmuu luokâst Kanarian, te valdim psykologia kuursâ kirje fáárun. Siämmást ko viällájim merâriddoost, te luuhim iskosáid. Jis toh materiaaleh liččii lamaš tiätturist, ij kale liččii luhostum taggaar viäluttâldijn oppâm. Pajetääsist esseeteevstâid koolgâi älgiđ čäälliđ internetân já koolgâi máttááttâllâđ rähtiđ Power Point -oovdân pyehtimijd. Puoh muttui ko algâttim ollâopâttâhuápuid! Taan luuhâmpaajeest must ij lah ohtâgin kurssâ,
27
kiäsuid pápárán.
đám škovlâpargoid teikkâ moonâm ollâopâttuv
Muu tiervâsvuotâ ij killáá tiättur kevttim. Ko
nettisiijđoid keččâđ, láá-uv puáttám hárjuttâsah
čokkáám tiättur askeest, jiem čokkáá ergo
teikkâ čäällimpargoh maid porgâđ. Ain ko
nomisávt. Tiäđám, tot lii mu suijâ: kolgâččij tuš
lehâstâm tiättur já algâttâm škovlâhomái
čokkáđ tego suáldát. Selgi njuolgist já uáivi
porgâm, mun lam vaibâm jo valmâšin. Jiem pyev
pajaskulij. Mutâ ko lii vaibâm ige kiddii huámá
ti moonnâđ tiäturáin tuše neetin keččâđ
šume toos maht čokkáá, te tot mana älkkeht
videoid, ko ain koolgâm tärhistiđ lii-uv máttáát
toos, ete nolláá tego Notredam kiälučuojâtteijee.
teijee pieijâm maidnii lasepargoid teikkâ tiäđuid
Muu čalmeh ruápsájeh, ko lam kavkkâdâm
kuursâst. Tiättur ij lah innig hitruus piergâs,
tiättur vittâ tiijme peeivist.
moin puáhtá keččâđ videoid. Tast lii šoddâm
Ko puáđám pááikán, vuosmuš äšši maid
muu vajalâš.
poorgâm lii tiättur lehâstem já talle rähtiškuá
28
Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Hirmos joulupukki Taarna Valtonen Nommâtotkee kuáhtáá ain tyellitälli päikkinoomâid, moh láá rahtum aaibâs čielgâ sämikielâ saanijn, mut moi vuáđuld lii uáli vaigâd iberdiđ, maid noomâ adeleijee lâš jurdâččâm, ko raahtij tom. Mon tet eidu ton pääihist lii taggaar nommâ? Motomijn ko ääši selvâttâlškuát eenâb, te piäsá viehâ kiäsutteijee mookán mii tuálvu ubâ kuhás toovláš maailmân.
O
htâ päikkinommâ, mii tuálvui muu taggaar
lappum poccui tet. Sun raađhij jieijâs elleid ohtâsii
mookán, lii Joulupukkjuuvâš teikâ pajekielân
iälust, já veedij taid oovtâ aijuu aldasijn. Sun juurdij,
Juovlabuhkeája. Noomâ šoddâmân lohtâs muštâlus,
et skammân lii pyereeb vuoiŋâstiđ iijâ paijeel, te
mon lii munjin muštâlâm Uccâ Páđáráá Ovllá Outi,
piäsá puorijn vuoimijn máátkán iiđeed ráánnud
Outi Paadar. Sun lii tom kuullâm ejistis já sun vuod
máin. Iđedist suu vuordij kuittâg surgâdis uáinus:
jieijâs äijihist Jovnnii Issáást, Iisak Paadarist (1879–
ohtâ vuonjâl lâi horccâsâm jieijâs láábžán já jáám
1962), kii lâi Ákšujäävrist teikâ nuuvt ko meid eteh
mám. Vesko Petter muáráttui tast nuuvt ennuv, et
Evšjäävrist meddâl.
noobdij aldasii aijuu Joulupukkjuvâžin.
Evšjävri lii Kaamâs taveuárji pelni, Mudusjäävri
– Maid!? smiättá syemmilâš eidu tääl, ij-uvks joulu
siijdâst já eidu taan kuávlust taan muštâlus tábáh
pukki lah tot ustevlâš äijih, kii puáhtá laahjijd ive
tusah-uv heevejii. Evšjäävri kuávlu lii lamaš juo
sevŋâdumos ääigi illoon? Ton sajan motomeh sämmi
kuhháá Pááđáár-suuvâ aanoost: jäävri nuorttâ
liih, eromâšávt Tave-Anarist, muštâččeh pärnivuođâ
riddoost lii lamaš sii kesipäikki já tälvipäikki lii
mainâsijd polâttettee juovlâstáálust. Tothân laavij
lamaš ton nuorttiibeln vaarijn Lyevdikuátjávráá
juovlâi ääigi pivdeđ čierâstellee párnáid evvis
aldasijn. Kesipääihi merkkân láá ain päikkinommâ
amnâsin teikâ vyeijiđ juovlâááptu meccielleeráiđoin
Kesipäikki sehe suomâkielâg noomah Tupavaara já
šiiljon. Jos šiljo lâi luánáá, te suu kerris saatij tarva
Tupamaa. Tälvipääihist lii ervidmist lamaš algâaal
niđ toid já stáálu mätki pisánij. Talle sun poođij siisâ
gâst lyevdikuáti, nomâttâs mon kevttii lavŋekuáđist,
čääsi uuccâđ. Jos čääci lâi viežâhánnáá, te stáálu
mon siskelumos seeinih lijjii rahtum sáhhájum
njomâstij koškosis ässei voorâid. Toovláš ulmuin lâi
muorâst ađai luovdijn.
váhá ereslágán motivistemvyeimi juovlâčurgim já ‑ráávhu háárán, ko tuš läähjih.
Vesko Petter epilukko Juovlâstáálu madâräijiheh Kuásnii 1930-lovvoost Jovnnii Issá lâi puáhtám Paištuodâr pygálysâst kuávlu ulmuin lappum
Hirmos juovlâstáálu lii kuittâg tuš nánnáás pasâttâs
poccuid Kuobžâjäävri kuávlun. Tobbeen ulmuuh
tast, magareh lijjii toovláš aaigij juovlâeleveh. Paje
puohtii eelliđ viežžâmin jieijâs poccuid Isá tipšoost.
láhháá kyehtičyeđe ihheed tassaaš Taažâ riddoost
Aailânjaargâ Vesko Petter-uv lâi vuálgám toho jieijâs
palvâlâm pappâ Knut Leem čaalij sämmilij ovdâristâ
29
lii ooskon kullum juovlâvievâst (juovlo gadze). Juov lâviehân, mon tubdii meiddei noomáin juovlâhiäráh teikâ -jotteeh, kočodii varâlijd paas jiegâid, moh lijjii jäämmim maŋa tyemmejum alme vyelemui keerdij faŋgân. Toh lijjii nuuvt paah, et toh iä peessâm jaamij ááimun ađai jämmei enâmân. Juovlâi ääigi, ko ihe lii puoh sevŋâdumos, toh pessii kuittâg eennâm oolâ, já keččâlii vahaduttiđ ulmuid. Toid koolgâi uhrediđ purrâmâš já juhâmâš sehe čiähádâttâđ toi oovdâst ovdâmerkkân jieškote-uvlágán tiijdâi iššijn. Juovlâvievâst muštâlij vala ivveest 1925 Ucjuuvâ Lukkárpääihi Luhkkár Jovn’ Piera, Pietari Guttorm. Lam jieš hundâruššâm, et päikkinommâ Joulupukk juuvâš ~ Juovlabuhkkeája kovvee tom, maht Vesko Petter juurdâmaailmist lijjii siähánâm ovdâristâlii oskoost pááccám jurduuh paas jiegâin já syemmilii joulupukki, máhđulávt juovlâstáálu pehti. Suu jurduin joulupukki ij lam mihheen pyeritátulâš siämuäijihijd, mut maaŋgâkulttuurlijn amnâsijn šoddâm paatátulâš eeleev. Ko ibbeerd ubâ tuáváá, te lii aaibâs loogilâš, et Vesko Petter nomâttij tivrâs ellee epiluholii jäämmimpääihi joulupuuki mield. Luhkkár Jovn’ Piera mield juovlâvievváin teivâdmist lijjii ain tuotâ hiäjus čuávumušah, já tagareh jiešvuođah lijjii vissásávt ton aijust še.
Viehâ vissásávt Ucjuuvâ já Vaarjâg kooskâ jottáám puásuisämmilii Poala Áánde (virgálâš nommâ Anders Paulsen teik Anders Poulsson s. 1600–1692) ruumbust láá juovlâvievâ koveh: koskâmuu raddalâsâst, kulmâ uálgispel fiiguur sobijgijn.
Luuvâ eenâb juovlâvievâst: Aikio, Samuli 2017: Davvisámi báikenamat. ČálliidLágádus, Kárášjohka. (s. 111) Fellman, Jacob 1906: Antecningar under min vistelse i Lappmarken 3. Lappmarkerna, Land och Folk företrädesvis de finska. Finska litteratursällskapet, Helsingfors. (s. 150) Itkonen, T. I. 1948: Suomen lappalaiset II. WSOY, Helsinki. (s. 322–323, 339–342) Leem, Knut 1768: Lexicon Lapponicum Bipartitum. Pars Prima Lapponico–Danico–Latina. Seminarii Lapponici Fridericiani, Nidrosiæ. (s. 631) Mark, Julius 1932: Einige mythische Gestalten bei den Utsjoki-Lappen. Õpetatud Eesti seltsi toimetused 26, s. 203–231. Tartu. (s. 219–220)
30
Komme-maainâs Iiris Mäenpää
M
ii perrust lii tääl peenuv. Tot lii vuossmuš
Hirmâd jiereskittee lâi, ko ep lamaš teivâm viälppá
peenuv mii perrust. Must já muu kállást lii
muuneeld. Lâim tuš uáinâm kuuvijd já mun lijjim
paaihijn lamaš pennuuh, mut oovtâst munnust ij lah
lamaš šleđgâpostáin ohtâvuođâst Liettua
lamaš. Vielpis lii šoddâm Liettuast, já mađhâšij mii
penuvšoddâdeijein. Kale tot oroi aalgâst omâsin
kuuvl kuulmâ mánuppaje ahasâžžân. Vielpis lâi jo
uástiđ pennuu olgoenâmijn, ko ij jieš peesâ keččâđ
viehâ styeres ko poođij, mut vávvá kuittâg. Mun já
tom, ijge uápásmuđ sajan, kost tot lâi puátimin.
muu nieidâ viežžáim viälppá Raahe alda, Piehinkist. Mij ep lamaš muuneeld meridâm noomâ pennui.
Kiđđâluámu vuossaargâ vuojijm Oulun, já tast
Halijdijm vistig teivâđ tom, ovdil ko uáiná já puáhtá
ehidist vuod Piehinkin, ko tieđijm, mon ääigi vielpis
tiettiđ hiäivulii noomâ toos. Pennust lii kal kennel
já suu sáttu láá tobbeen. Vuossmuš teivâdem
nommâ, mut tom ep halijdâm kevttiđ koččom
viälppáin lâi hitruu. Tot oroi lemin viehâ áávus já
nommân. Mii uđđâ vielpis lii orespeenuv.
ruokkâd, já poođij masa tállân teivâdiđ munnuu. Tot lâi tiäđust-uv viehâ styeres jo, já meendu taajâg, ko
Viälppá viežžâm lâi škoovlâ kiđđâluámu ääigi.
ton jyelgih jo lijjii kukkom, já peeljih hiäŋgájii masa
Vielpis peesâi mottoom siämmáá penuvnääli
lättest, ko tot njunnij maidnii. Tot ij innig lamaš
syemmilâš šoddâdeijee sáátust Liettuast Piehinkin.
puáidáás, uccâ penuvvávvá, mut eenâb nuuvtko
Sun lâi jieijâs pennuigijn penuvčáitálduvâst Vilnast,
soorvâvyesi, kuhes juolgijdiskijn.
já lopedij siämmást pyehtiđ mii viälppá Suomân.
Komme, suu enni já puoh suu uábih já viiljah. Kommeest lii ruánáá čevepäddi.
31
Vuolgijm talle Piehinkist já valdim viälppá sierâid,
kiännii paaldâst teikkâ vala mielâstubboht kiännii
purrâmušâid já tergâdis pápárijd fáárun, já
soolâst. Tehálumos äšši, ko peesâim pááikán, lâi
vuossmuu iijâ ijâstâlâim Oulust hotellist. Hooteel
meridiđ noomâ viälppás. Halijdim adeliđ sunjin
faalâi mijjân aaibâs sierâ viste, kost uážui pennuin
anarâškielâlii noomâ, kote lii kuittâg älkkee ettâđ já
ijâstâllâđ. Já toos kuulâi meiddei uccâ herskusekkâ
suápá meiddei suomâkielâlii njáálmán. Viälppást
pennui. Vuolgijm vyeijiđ pääihi kulij majebaargâ
šoodâi Komme. Tot lohtâs suu iivnán, já penuvnääli
iđedist já orostijm moddii määđhi ääigi puurrâđ já
luándun, mut muštâlâm täst vala tärkkilubbooht
káhvástâllâđ, já tiäđust-uv cisâttiđ viälppá. Vielpis
forgâ.
mađhâšij auto tyehipeeŋgâst heekist nuuvt, et muu nieidâ čokkái heeki uuvsâ oovdâst. Heeki uksâ lâi
Vuossmuš okko moonâi, já kale Komme lâi cissâm jo
stuárráámus uási määđhist ávusin. Peesâim pááikán
maŋgii lättei, já puurrâm maidnii, mon ij liččii
majebaargâ ehidispeeivi, já peesâim tuođâst
kolgâm. Tot ij tiäđustkin halijdâm orroođ ohtuu
uápásmuđ nubijdân.
pääihist, mut ain iä lamaš eres muulsâiävtuh. Vuossmuu keerdi, ko Komme lâi váhá ääigi ohtuu
Vielpis vaaldij tállân muu nieidâ suu pyeremus
pääihist, sun masa puurâi jieijâs paasâ já
skipárin, já munjin sun luáttá meiddei pyereest. Tot
rekisteristempápárijd. Luhhoost toh lijjii lastik siste
oro lemin sosiaallâš já haalijd ubâ ääigi orroođ
nuuvt, et toh seiluu.
32
Komme. Weimarčuážžoo čalmeh láá kuovgâdeh.
Ohtii, ko sun lâi oppeet ohtuu pääihist, sun
Komme lii luhhoost oppâm meid orroođ táálust
puurâi d-vitaminijd, main lâi meid xylitol. Xylitol lii
siste ohtuu. Masa kyehti ive toos moonâi-uv. Talle
pennui varâlâš. Tast kiävá nuuvt, et pennuu
ohtii vahâgist muu skippáár, kii lâi kolliimin mii
insuliintääsi paijaan jeđe voorâsukkârtääsi vuállán.
kulen, kuođij Kome siisâ táálun ko vuolgij eelliđ
Jis tot vuállán liijkás ennuv, sáttá peenuv veikkâ
kostnii. Já pyereest tot lâi moonnâm, Komme ij
jäämmiđ. Luhhoost Komme tuš vuovsij moddii, já
lamaš puurrâm maiden lováttemijd já lâi tuš uáđđám
finnejim elleetuáhtárist ravvuid piemmâđ sunjin
tobbeen. Tast maŋa aalgijm ucánjihhii hárjuttâllâđ
njaalgâ purrâmâš, vâi voorâsukkâr ij vuálániččii
ohtuu orroom, já tääl ko adelâm pennui purrâmuš
liijkás. Mun vuoššim-uv sunjin suohâd, moos pieijim
iđedist, piejâm radio palijdiđ, časkâdâm čuovâid já
ennuv sukkârijd já vala pennuumäärfi smakkân.
vuálgám, te Komme páácá toho puurrâđ já uáđđiđ ráávhust.
Maŋeláá mij huksijm Koomán heeki olgos já meid ucctuuváá, vâi sun ij taarbâš táálust siste orroođ, ko
Maggaar peenuv mist talle lii?
sun ij kerdi ibbeerd kyeđđiđ mii tävirijd já purrâ mâšâid ráávhun. Sun ruáttá-uv toos šievnáál jyehi
Mii peenuv lii weimarčuážžoo. Weimarčuážžooh láá
iiđeed, ko lehâstâm uuvsâ já eeđâm suin, et tääl
maaŋgâpiäláliih miäcástempennuuh. Táválumos
hiäkán. Kome ucctuuváást lii meid lieggim, vâi sun
kiävttu lii känilodemiäcástem. Jis peenuv lii olmâ
piergee tobbeen puolâššooŋâst-uv. Muu käälis lâi
náál škuávlejum, te tot ocá lode omâsteijei, čuážžu
čohčuv meid sorvâpivdoost, te mist láá täävtih, maid
ton merkkân já ko koččo, te vyejeet lode kirdeliđ.
puáhtá adeliđ Koomán, ko sun ohtuu páácá hiäkán.
Talle jis miäcásteijee pááčá, te peenuv vala viäžžá-uv
33
lode omâsteijei. Känilodemiäcástem lasseen weimar
paje ahasâžžân muttojeh kuovgisruškâdin, suullân
čuážžoid puáhtá kevttiđ čääsist viežžâmist já kuorâ
merâkääsi ivnásâžžân. Eidu ivne tááhust já meiddei
mist, mut meiddei uccâ já stuorrâ pivdoellei miäc
jotteem tááhust weimarčuážžooh láá kočodum ränis
cástmist.
kommen. Tast meiddei mii vielpis finnij noomâs, ko tot tuođâi lii viehâ komemuđusâš.
Weimarčuážžooh láá kyehti tiijpâ: uánihissoksiis já kuhessoksiis weimarčuážžoo. Aalgâ rääjist kuhes
Weimarčuážžoo lii aktiivlâš já viijses peenuv, já taar
soksiis viälppáh láá motomin šoddâm uánihissoksiis
bâš ennuv toimâm. Jis omâsteijee ij ornii toos tuárvi
pennuid, mut tááláá ääigi kuhessoksiis weimar
tooimâ, tot kal jieš tom keksee, ijge tot lah ain pyeri.
čuážžoo lii jieijâs nääli, já ovdâmerkkân penuv
Weimarčuážžoo lii sosiaallâš, já haalijd ain orroođ
čáitálduvâst toh árvuštâleh taid sierâ näällin.
omâsteijee fáárust. Tom kalga pyereest škovliđ, já toos kalga faallâđ tuárvi lihâdem. Weimarčuážžoo
Weimarčuážžoo ivne lii mučis ränisruškâd, masa jo
uáppá pyereest já jotelávt veikkâ maid, jis peri omâs
siilbâivnásâš tiätulágán čuovâst. Čalmeh láá čuov
teijee máttá čielgâsâvt taid vaattâđ já máttááttiđ.
jâdeh ko vielpis šadda, mut maŋeláá muádi mánup
Luándus peeleest weimarčuážžost lii váhá eenâb
Komme já suu vuossmuš riävská.
34
vahtâmielâ ko eres čuážžoin, já tot taarbâš-uv jo
Maŋeláá áámmátmiäcásteijeeh já pivdoelleikeččeeh
tooláá sosiaallâš ohtâvuođâ, vâi vahtâmielâ ij oinuu
jotkii weimarčuážžoi nälistittem. Weimarčuážžoo
liijkás ennuv. Vaijaa weimarčuážžoo ij kuittâg lah, já
sáttá-uv leđe puárásumos säksilijn čuážžoopenuv
jis tot finnee nääli mield škovlim ja toimâm, te tast
naalijn, já tot lii-uv nälistittum paijeel čyeti ihheed
šadda-uv oskolâš ustev omâsteijei já suu perrui.
jo putesin nuuvt, ete eres näälih iä lah ruossâlistum toos. Vuossmuš weimarčuážžoo servi šoodâi Sääksist
Nääli historjást
ive 1897. Vuossmuuh weimarčuážžooh pottii Suomân eskin ive 1969, já vala tääl-uv Suomâst
Nääli historjást ij lah aaibâs tärhis tiätu, mut vises
viälppáh šaddeh tuš 1-4 niŋálâsân ivveest.
lii, ete weimarčuážžooh láá lamaš Sääksist Weimar hovist jo 1800-lovo aalgâst. Stuorrâfurstâ Karl August
Komme teeivâi soorvâ
lijkkui hirmâdâvt ränis pennuid, já sun vissâ puovtij taid miäcástemmääđhist Bohemiast já aalgij
Suullân ihe tassaaš mii šiljoost juuđij sorvâ. Tot lâi
nälistittiđ já šoddâdiđ weimarčuážžoid väljejum
loje ige poollâm ulmuin ige pennuin. Mii naaburist
juávhu miäcástempenuvin. Sun jieš meiddei meridij,
láá kulmâ husky-pennuu, iäge tohkin luhostum pal
kiäst lii vuoigâdvuotâ anneeđ weimarčuážžoid. Nääli
dattâllâđ soorvâ maassâd miäcán. Olmooš ko moo
nommâ-uv puátá čielgâsávt Weimar kaavpugist.
nâi olgos, te tot saatij muáddi meetter sirduđ olgoláá, mut ij vuálgám kuittâg.
35
Komme talle oovtâ peeivi teeivâi tom uáđimin muu
njäälmist. Komme haalijd čäittiđ, mon ennuv sun
eeni táálu šiljoost. Fiijnáht Komme čuážui, nuuvt ko
räähist suu ulmuid. Tast lii tot pyeri peeli, ete sunjin
čuážžoo kalga-uv. Aaibâs siijvoost já orostis keejâi
puáhtá älkkeht máttááttiđ aašijd, ko sun tuođâi
soorvâ. Muu käälis talle váhá huccâlij Kome soorvâ
haalijd mielâstuttiđ mii. Mut hyeneeb peeli lii tot, et
kulij, vâi tot vuálgáččij meddâl. Mut sorvâ ij lihâdâm
sun masa jo ij piergii ohtuu, já áinoo máhđulâšvuotâ
gin. Komme talle moonâi aldeláá já loopâst aaibâs
kuhháá lâi kyeđđiđ suu hiäkán, ko mij ep lah
soorvâ soolân. Sorvâ eskin talle pulttâsij, ko Komme
pääihist. Tääl luhhoost jo puáhtá meid siste orroođ,
lâi aaibâs sust kiddâ. Kuohtii sorvâ ruotâi Kome oolâ
jis ij lah liijkás kuhes peivi oovdâst.
já loopâst vala čievčâstij. Komme peesâi fáárun loddepiivdon jo suu vuossmuu Luhhoost lâi nuuvt ennuv muotâ já timmâ skälvi, ete
čoovčâ. Pyereest sun jo iberdij, maid tobbeen kalga,
sorvâ ij peessâm ruottâđ pyereest ige meiddei
veikkâ lâi-uv vala vielpis. Kuohtii sun jo masa
puáhtám čievčâstiđ vievâst. Te stuárráámus eeti
olmânáál čuážui riävská já ohtii syeiniviettuu-uv.
šoodâi kal munjin, ko poollim nuuvt ennuv Kome
Lodeh láá lamaš viehâ uccáá tääl, mut suotâs lii
peeleest. Luhhoost sunjin ij keevvâm mihheen já ko
uáiniđ, maht peenuv tuáimá pivdoost, já lodeh iä lah
finnijm suu siisâ, te Komme ličij halijdâm vyelgiđ
puáttám miäcásteijei olâttâssân, ko Komme lii
uuccâđ tom soorvâ uđđâsist.
fáárust. Kal sun taid kávná já suu lattiimist tom huámmáš.
Maht tääl mana? Komme räähist meid ruottâđ čääsist já vuoijâđ-uv, já Mij lep uápásmâm Koomán jo suullân kyehti ive
suin puáhtá-uv sierâdiđ riddoost nuuvt, et sunjin
tääl. Komme kuittâg oro lemin pyeri já tiervâs
leggist muorâpitá čáácán já Komme talle viäžžá tom.
peenuv. Tot uáppá uđđâ aašijd älkkeht, mut taarbâš
Pivdomohheest Komme meid viäžžá saallâs riidon,
kiärdum, nuuvtko kii peri, kii máttááttâl uđđâ
jis lii tárbu, nuuvt ko talle vuossmuu pivdočoovčâ
tááiđuid. Tuáivu mield mij faallâp Koomán tuárvi
tom syeiniviettuu viežâi láádust, veikkâ mudoi ij
aktiivlâš eellim, vâi iä šoodâ vädisvuođah suu
talle vala lamaš álgám vuoijâđ olmânáál tuš
aktiivlijn luándoin. Aainâs Komme lii nánnáá já
muorâpitá maajeeld.
ihana já veikkâ maid, mut máttá tot tiäđust-uv leđe meiddei iärdudeijee já vaibâdeijee ovdâmerkkân, ko
Tääl Komme ain huámmáš, jis lii meccimokke
porá kieldum purrâmâšâid já motomin meid
o ovd â s t ,
ruuskijd, jis kávná.
miäcástemtävirijd čuákán. Talle Komme álgá meid
ko
muu
käälis
álgá
n u u r râ đ
juurrâđ tuuveest já viälláá miäcástemtävirij alne, vâi Pääihist Komme räähist ulmui kieresvuođâ. Párnááh
ij pääsi fáárust. Talle, jis ij peesâgin fáárun, te soro
viällájeh lättest pennuin já tom lii nuuvt suotâs
tast šadda já liävuttemesvuotâ. Luhhoost miäcástem
uáiniđ. Jis kihheen ij huámmáš suu, sun kal puátá
lii suu pargo, te masa ain sun kal piäsá!
pivdeđ huámmášume veikkâ mottoom sierâ
36
Palsta: Päikkieeji aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst Eljas Niskanen
L
am lamaš tääl váhá paijeel kyehti
riges jieijâs ahasâžžân, mut sämikielân-uv suu
mánuppaje meddâl pargoelimist, mut
celkkuuh láá maŋgii aaibâs siämmáá kuheh já
kieđah láá kale tievâ pargoin. Argâpeeivij ij
muálkkááh. Suu kielâ ij lah tarbâšâm meendu
taarbâš smiettâđ, et maid porgâččim: peli
ennuv riemmâđ tivodiđ, mut majemui mánu
kuáimám Outi lii lamaš ive aalgâ rääjist pargo
poojij lam tivoškuáttám suu váhá eenâb, jis
elimist, já jieš lam pääihist párnáidânguin. Hilda
huámášâm, et sun ij veikkâba lah oppâm mot
tiävdá kesimáánust vittâ já Einogis teevdij
toom tiätu sujâttemääši aaibâs olmânáál.
kuovâmáánust kyehti. Moonnâm kiiđâ čaallim Anarâš-loostâst tast,
Eino lii meid kyevtkielâgvuođâ iähtun mielâ
maht Hilda sárnuškuođij masa jo paifakkist
kiddiivâš kaandâš. Ton avveest, ko sun tääl lii,
sämikielân muin muádi ive vyerdim maŋa, já
Hilda sáárnui suomâkielâ jo “tego Runeberg”.
Eino-uv oroi addiimin viehâ pyereest jo oovtâ
Eino äddee čielgâsávt aaibâs puoh sehe suomâ-
ihásâžžân. Kuábáš-uv lává oppâm sämikielâ
já sämikielân, mut sun ij vala oles celkkuid
táássáš iänááš must já mottoom verd meid
nuuvtkin eeđâ, peic juáhá veikkâba kuulmâ
Outist, kote mudoi savâstâl sunnuin táválávt
sääni kukkosâš celkkuid kuulmâ uásán. Ive
suomâkielân.
aalgâ rääjist Eino lii kevtiškuáttám celkkuinis ain eenâb já eenâb sämikiel saanijd. Maŋgii sun
Oovtâ ivveest tile lii ovdánâm uáli ennuv, já lii
meid koččo eenis sämikielân, já haalijd čielgâ
lamaš mielâkiddiivâš huámášiđ maaŋgâlágánijd
sávt, et Outi molso-uv sämikielân, mon sun
aašijd, moh lohtâseh kyevtkielâgvuotân. Hilda
maŋgii talle taha-uv mottoom ááigán.
kielâtáiđu lii ovdánâm hirmos liävttoin. Sun ij sáárnu muin innig ollágin suomâkielân, eereeb
Maŋgii oro lemin meid nuuvt, et párnááh valjiv
talle, jis viärdádelleen suomâ- já sämikielâ
koskânis sierâdijnis tom kielâ, mon tot rävis
koskâsijd iäruid. Lam huámášâm, et kielâi
olmooš, kote sunnuin lii majemužžân roossâm,
kooskâst láá luándulávt mottoomlágáneh iäruh
kiävttá. Ain argâpeeivij ko mun lam sunnuin, te
sänivuárhái vijđoduvâin. Suu suomâkielâ lii
puáhtá ettâđ, et 99% sunnuu savâstâlmist
muu já maaŋgâ eres-uv ulmuu mielâst hirmâd
tábáhtuvá sämikielân. Puáhtá tuše hundâruššâđ,
37
et maht tot vaiguttiš Eino kielâtááiđu ovdánmân,
suomâkielâlii celkkui šadda sämikielâ inter
ko verdid toos, et Hiildast mun lijjim suullân
ferens. Täst mottoom peeivi Outi piivdij Hilda
áinoo savâstâllâmskippáár ovdil Eino šoddâm.
keččâđ mottoom tv-ohjelm, te sun koijâdij, et “minkä kielellä se on?”, mon jurgâlus sänitárkká
Kielâulmuuh ollâopâttuvâin sárnuh maŋgii
lii tiäđust-uv “mon kielân tot lii?” Tiäđám, et
interferensist, mii uáivild tom, maht mottoom
motomeh sárnuh suomâkielân-uv nyevt, tego
kielâ sáttá vaiguttiđ negatiivlávt mottoom nube
Hilda koijâdij, mut sun ij lah mii kielâpirrâsist
kielâ kevttimân. Uápis ovdâmerkkâhân lii tot,
kesten puáhtám kale tom myenster oppâđ, te
maht suomâkielâst mottoom myenster sirdâšuvá
tuostâm anneeđ tom sämikielâ vaikuttâssân.
meid sämikielân sárnumân já čälimân, tego “lii
Meid “pelätä karhusta (poollâđ kuobžâšt)” lii
poccuid, lâi ennuv ulmuid, poolâm kuobžâ” já
kullum tyellittälli, mii oro lemin čielgâ sämikielâ
nuuvt ain. Táváliih feeilah, moh mijjân vieres
vaikuttâs tot-uv. Taah láá tagareh interferensih,
kielâg ulmuid sättih šoddâđ. Jis tyeid jurgâl
maid lii tuše hitruu kuullâđ.
säänist sáánán suomâkielân, et šaddeh aaibâs olmâ suomâkielâliih celkkuuh.
Lam pääihist vala ucemustáá muáddi mánup
Tääl pääihist lam kuittâg hoksám, et taat äšši
paje. Nabdam, et lase aiccâmušah taan fáádást
sáttá motomin moonnâđ váhá nubij kulij-uv, ko
láá vyerdimist maŋeláá.
38
Anarâš-loostâ nooveelhástu! Nooveel lii čaabâkirjálâšvuotân kullee tekstâšlaajâ. Tot lii táválávt fiktivlâš, uánihis maainâs, mii suo gârdâl mottoomlágán nubástus: mainâs aalgâ tile ij lah innig siämmáš ko mii mainâs loopâst lii.
Tääl Anarâš-loostâ toimâttâs piäjá joton nooveel
háástu. Tuostah-uv hästiđ jieijâd čäälliđ novelijd? Šadda-uv tust nooveel jis toimâttâs kivkked taggaar
Nooveelháástu njuolgâdusah láá čuávuvááh: – Toimâttâs vuárbád nooveel čällee toi ulmui juávhust, kiäh láá almottâttâm nooveelháástun – Nooveel kalga čäälliđ ton fáádást, mon oovdeb čällee lii valjim – Nooveel šiev kukkodâh lii 2-4 siijđo – Nooveel čälimân lii äigi suullân mánuppaje
táttu?
– Nooveel čälimist máksoo 100 € stuárusâš palhâ
Vuossâmuš nooveelháástu nooveel kolgâččij
– Jis tun väljejuuh čäälliđ nooveel, te čälimân finnee
šume iše loostâ toimâtteijest
almostuđ čoovčâ Anarâš-loostâst, já ton fáádá väljee loostâ toimâttâs. Jis halijdah fáárun nooveelháástun, te čääli Anarâš-loostâ toimâtteijei anaraslosta@ anaraskielaservi.fi!
Kielâčukke: Lah-uv moovtâ? Petter Morottaja
T
ääl loostâ toimâttuvâst lii kustoo oppeet kav
ivne. Puáhtá ettâđ veikkâba, et “Mottoom peeivi
num mohtâ almostitškyettiđ Kielâčuhe. Mohtâ
Rávnár movtáskij tivodiđ Heendâ káátu”. Ravva-uv
lii taggaar sääni, mii kovvee ulmuu tobdotile. Tag
Rávnár puncce jo čuávuváá peeivi vâi ij – aainâs-uv
gaar olmooš lii moovtâ, kote peerust ton pargoost
muu mielâst oro, et tom taat ceelhâ ij muštâl. Jis vist
maid parga. Ko peri mohtâ kávnoo čuhe tevdimân
iätá, et “Rávnár lii movtijdum tivodiđ Heendâ káátu”,
kielâaarnijguin, te tomhân talle parga tagaráin movt
te tot oro kuvviimin kuhheebáigásii moovtâ.
táin, et ij čälimist moonâ kuhháágin.
Puávtáččij ettâđ meid, et káátu tivvoom kiäsut
Te, taan loostâ kielâaarnin, mun movtijduvvim
Rávnár, ađai Rávnár lii kiäsuttum káátu tivomist. Tal
čäälliđ säänist mohtâ já ton pirrâ jottee saanijn. Veer
le kale sáttá leđe, et ij sun toos tuođâi äälgi, mut mie
bâst movtijduđ (teikkâ movtijdiđ) lii ucánjáhháá tag
lâstis veikkâba luvâččij áášán kyeskee lostâmainâs.
gaar smakkâ, et mohtâ lii kale mahtnii kavnum muu jieččân uáivist, mut liijká lii lamaš miinii, mii lii muu
Já nuuvt: jis smietah maid “punce rovvâm” meerhâš,
movtijdittám. Puáhtá tiäđust-uv keevvâđ nuuvt-uv,
te ele viilpâstmin Anarâškielâ idiomsänikirje.
et veikkâba máttáátteijee viggá movtijdittiđ uáppee, mut sun ij liijká movtijduu.
Palsta lii almostum ovdeláhháá Anarâš-loostâst já
Jeđe talle puáhtá movtáskiđ: tot oro meerhâšmin
tääl juátkoo oppeet. Lohheeh pyehtih iävtuttiđ
suullân siämmáá ko movtijduđ, mut tast lii meid
fáádáid Kielâčuhe várás väldimáin ohtâvuođâ loostâ
tieggáár kivkked teikkâ vyerdihánnáá álgám tooimâ
toimâttâsân.
39
Koveh Ovdâ- já tyehilokke: Pekka Sammallahti s. 3
Hannu Hurme
s. 7
Kove: Patrick Tomasso (Unsplash)
s. 8
Petra Kuuva
s. 11
Petter Morottaja
s. 13
Niek Verlaan (Pixabay)
s. 21
Anna Morottaja
s. 25
Petter Morottaja
s. 27
Gerd Altmann (Pixabay)
s. 29
Wikimedia Commons / E. Manker (1938/1950), T. Gjerde & C. Forster. Kevttim: CC BY-SA 3.0 lisensijn. <commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=15392837>
s. 30–35 Iiris Mäenpää s. 37
OpenClipart-Vectors (Pixabay)
s. 38
Clker-Free-Vector-Images (Pixabay)
Anarâš
Siskáldâs Ravgâ Uáivičaalâ: Čuávu páálu! Tovlááh muštoh – ivnáás äigikove moonnâm ääigi elimist Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ Kirjeh tabletist já speelah puhelimest Jukka Mettovaara – Mano- já maccâmlippu totkest máttáátteijen Pargojasko Seervi ihečuákkim 2019 Muštoh Lesk-Ant Uulást Tiättur – muu vajalâš Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Hirmos Joulupukki Komme-maainâs Päikkieeji aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst Anarâš-loostâ nooveelhástu! Kielâčukke: Lah-uv moovtâ? Kiđđâšiljo
1 2 3–4 5–6 7–8 9–12 13 14–23 24–25 26–27 28–29 30–35 36–37 38 38 40
Toimâtteijee, toimâttâsčällee: Petter Morottaja Puhelinnummeer: 045 23 55 395 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Petter Morottaja Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnumeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy
ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561
Kiđđâšiljo Kove: Pekka Sammallahti