Anarâš Lostâ
Skammâmáánu 2019 32. Ihekerdi
Vaazzâšmin
Kove: Eljas Niskanen
Taan loostâst (3) Uáivičaalâ: IJ LAH LUHÂMUŠ? (4) SEERVIST UÁNIHÁVT (6) Henna Aikio: TAAIĐÂ IÄLÁ JÁ IÄLÁSKIT
Henna Aikio muštâl Outi Pieski Čuolmmadit-čáitálduvâst
(8) Sáárá Seipiharju: Eeji kielâ
Sáárá muštâl ejistis já suu kielâst
(10) Marja-Liisa Olthuis: KIRKKOKONSERT
Márjá-Liisá kuoskâtteijee nooveel
(16) Petter Morottaja: SMAKKIMPITTÁÁŠ MUNDURUKU AALMUGIST
Petter muštâl, maggaar uđđâ jurgâlus lii šoddâm já maht
(18) Henna Aikio: UÁINIMETTUMIST
Nooveelháástu vuossâmuš nooveel!
(22) Čäällimjuávkku: Širottâs
Unto Uárree šoddâmpeivijuhle -mainâsráiđu álgá
(25) Eljas Niskanen: PÄIKKIEEJI AICCÂMUŠAH KYEVTKIELÂGVUOĐÂST
Palsta, mast Eljis muštâl mii suu párnái kielâtááiđun kulloo
(26) KIELÂČUKKE: KÄÄHVI LII VAALMŠ!
Palsta juátkoo. Čällen Petter Morottaja.
Ij lah luhâmuš?
T
ovle lâi tehálâš piergiittâllâđ jieijâs apijguin. Koolgâi mättiđ jieš tuoijuđ teikkâ huksiđ, jis tarbâšij maidnii.
Anarâškielâlii kirjálâšvuođâ kulâtteijest lii lamaš váhá siämmáálágán jurdâččemvyehi. Halijdah-uv luuhâđ fanta siamainâs anarâškielân – na čääli tom jieš! Ij tom tunjin kihheen tooimât njune oovdân.
Návt mij lep jurdâččâm jo kulmâlov ihheed. Anarâš
kielâlâš kirjálâšvuotâ lii lamaš nuuvt uccáá, et lii puáhtám ehidij illoon čalâččiđ tievâslijd listoid tast, mii anarâškielân lii almostittum. Lii puáhtám ettâđ, et luhhum láá puoh kirjeh, já loopâst aalgân meid.
Kulmâlov ivveest kiergân kuittâg maidnii. Iäljárumosij
miäštárij pennâ lii suovâstâm jo kuhháá, já tääl kielâ piervâlsuhâpuolvâ vist lii kavnâm puállupeevdi. Anarâš kielâ kuursâin puátih ohtânmaanoost lase kielâsárnooh, kiäh láá moovtâ porgâđ anarâškielâ pyerrin. Taan ääigi čällein šaddeh mainâseh, jurgâlusah já blogičalluuh, maid puáris koŋkareh iä lah veltihánnáá ubâ uáinámgin. Lah-uv luuhâm Tejâblogi? Nabai Taannâl já Paavvâl fiäránijn?
Arvâlâm meid, et viehâ häärvis tááláin kielâsárnoin láá
laađim puoh Anarâš-loostâid čoođâ. Kulmâlov ive ääigi láá almostum paijeel čyeđe lostâd. Puáris Anarâš-loostah iä lah aarniäitti tuše kielâ- teikkâ historjátotkeid; Ivij tyehin pyehtih kavnuđ nuuvt noveleh já herviis muštâ lusah ko mielâkiddiivááh äššiteevstah-uv.
Koččâmuš lii, et kävnih-uv cimccâheh lohheidis. Anarâš-loostâ numerist 3/2005 Vuoli Ilmar kočâttij
biologilii poomi ko almostitij peivikirje tast, maht njuámmil njoomât uđâgáidis. Mut kiiba tom tiäđáččij uuccâđ, peic aaibâs sattum mield? Seervist lii ovdeláá almostum jo ohtâ nooveelčuágáldâh, Kyelisieidi maccâm já eres novelleh, mon siskáldâsâst uási lâi “puáris material” mut váddáht kavnâmnáál. Tääl sátáččij leđe šiev muddo almostittij nube. Käldden liččii Anarâš-loostâst almostum mainâsij lasseen blogih já uđđâ sárnoi pevdiloováh. Epke koolgâ vájáldittiđ tiivtâid teikkâ njuámmilpeivikiirjijdgin – toi várás šodâččii tiäđust-uv jieijâs čuágálduvah.
Motomeh ääših iä lah kuittâg vala ennuvgin muttum. Halijdah-uv luuhâđ scifi-mainâs anarâškielân –
čääli jieš. Já tondiet Anarâš-loostâ toollâm uđđâ čallui almostittemuállin lii mijjân ain tergâd.
Tejâblogi lii Márjá-Liisá Olthuis toollâm blogi čujottâsâst http://tejablogi.blogspot.com. Taannâl já Paavvâl párnáikäärdist lii vist Sämitige olgosadelem jurgâlus suomâkielâlii kirjeest Tatu ja Patu päiväkodissa.
Seervist uánihávt Lostâtoimâ juátkoo ive 2020 Lostâtoimâ lii kuávdáš uási seervi tooimâid. Loostâi (Anarâš-loostâ já Lostii) toimâttem fáálá uđđâ čälleid máhđulâšvuođâ almostittiđ čalluidis. Tot lii meid uáli tieđettiđ seervi tooimâin já tast, mii kulloo anarâškielân.
Loostâi tooimâtmist lii jyehi ive eenâb tâi ucceeb siämmááh čuolmah čuávdimnáál: kost ruttâ.
Stuárráámus koloh lohtâšuveh printtejum loostâ tooimâtmân. Taah koloh láá táássáš ain viehâ pyereest lovdum išeruđâiguin, veikkâ vijđedemvääri kale ij táátu táválávt leđegin. Vijđánem čuolmân lii meid tot, et loostâ toimâttempargo várás ij lah siämmáá älkkee finniđ ruuđâ. Nuuvtpa servi ij lah pastam pálkkááttiđ Anarâš-loostâ toimâtteijee: tot lii jo-uv toimâttum nuuvtá teikkâ tooimâtmist lii maksum urkkosumme talle ko budjet lii toos voonnâm. Muáddi majemuu ive seervi Čyeti čälled proojeektpargee lii toimâm meid lostâtooimâ jođetteijen, mut proojeekt lii nuhâmin ive 2020 loopâst.
Stivrâ lii meridâm, et lostâtoimâ juátkoo siämmáálágánin ko táássáš-uv. Ihán 2020 occoo ruttâ kuulmâ
Anarâš-loostâ já oovtâ kalender várás. Uáivitoimâtteijee puáttee ihán ij lah vala tiäđust, mut stiivrâ vuáváámij mield toimâttemvastuu puávtáččij jyehiđ maaŋgâ ulmuu kooskâ. Toimâttempargojuávkku sátáččij leđe šiev juurdâ loostâ várás, mii almostuvá kuittâg tuše moddii ivveest.
Šip šap šaapšâst váldoo siemin tiädus Riitta Vesala čäällim já kuvvim kirjeest Šip šap šapšâ váldoo 80 pitá tiädus. Kirje lii lamaš jo luuhâmnáál seervi internet-siijđoin – printtim lii kuođđum nube tohán ko toos ij lah väridum ruttâ. Tääl kuittâg Suomâ sämmilâš eromâškirjerááju, mii tuáimá Ruávinjaargâ kaavpugkirjerááju vyelni, tuárju kirje printtim.
Siämmáá ohtâvuođâst kirje mainâsááh láá
jurgâlum suomâkielân já lohtum kirje loopân. Jurgâlusâi vievâst kirje lii älkkeb toppiđ veikkâ anarâškielâ ij mátáččiigin. Suomâ sämmilâš kirjerááju ulmen lii levâttiđ kirje kirjeráájoid pirrâ Suomâ, mii taha anarâškielâ já anarâškielân almostittum kirjálâšvuođâ tobdosubbon. Kirje kolgâččij almostuđ skammâmáánust 2019.
Rumbu-kirjeráiđu lii forgâ tievâslâš Lee Rodgers čäällim já kuvvim Rumbu-kirjeráiđu (teikkâ Saammâl-kirjeráiđu) vuossâmuš uási, Saam mâl já meeci kunâgâs, almostui ive 2013. Tot algâttij rááiđu, mast jyehi uási muštâl, maht uáivipersovn Saammâl feeree oovtâ Säämi iveääigist. Lopâlii ráái đust šaddeh leđe käävci uássid. Mij lep tääl viđâdist monâmin já kuuđâd almostuvá ive 2019 loopâst. Šiev uuđâs mijjân lâi, et meid čiččâd já káávcád uási láá finnim ruttâdem. Tondiet ko Rumbu-kirjeráiđu lii kyevtikielâlâš (anarâškielân já eŋgâlâskielân), kiirján lâi älkkee uuccâđ ruttâdem meiddei olgoenâmijn. Ruttâdem kirjerááiđu kuulmâ majemuu uási várás mieđettij Arctic Indigenous Fund (arktilâš algâaalmuglâš ruttârááju) ohtsis 21 000 dollarid. Ubâ käävciuásásâš kirjeráiđu kolgâččij leđe tievâslâš puáttee ive loopâst. Puátteš ihe šadda leđe Leen hoppuu – sun ferttee kiergâttiđ kyehti kirje!
Tondiet ko kiirjij mainâseh láá meid eŋgâlâskielân
já mainâseh kieđâvušeh Säämi luándu já anarâš kulttuur, ličij puohháid pyeri keččâliđ levâttiđ kiirjijd Maadâ-Suomân já meid olgoenâmáid. Kirjerááiđu valmâštum leehâst meid máhđulâšvuođâ vyebdiđ Rumbukiirjijd kirjeráiđupakettin. Amahân juáháš haalijd tievâslii čuágálduv?
Čäällimkulttuur iäláskittem – “Čyeti čälled” uđđâ proojeektpargen Fabrizio Brecciaroli Servi lii valjim Čyeti čälled -proojeekt uđđâ proojeektpargen Fabrizio Brecciaroli. Suu pargon lii ovdediđ anarâškielâ kirjálâšvuođâ já čäällimkulttuur ovdâmerkkân valmâštâlmáin teevstâid olgosadelem várás já uásálistmáin kielâteknologisij pargoniävui pyereedmân. Fabrizio lii oppâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuv Giellagas-institutist. Iäljáris uáppen sun vaaldij kielâ kiävtun jotelávt, já Anarâš-loostâst já Lostist lii-uv jo puáhtám luuhâđ suu čäällim teevstâid. Čyeti čälled Proojeektpargen sun väljejui roovvâdmáánu loopâst. Pargo juátkoo kidâ ive 2020 loopân, ton räi ko proojeekt pištá.
Čyeti čälled -proojeekt vyelni tuáimá meid proojeekt “1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân”.
Projektist láá tääl joođoost käävci jurgâlempargod, ohtân meid Fabrizio jieijâs jurgâlemproojeekt Čuovâuáivi peivikirje (suomâkielân Neropatin päiväkirja). Jurgâlempargoi meeri sáttá vala lasaniđ puáttee ive peln. Jurgâlmist láá lamaš fáárust nuuvt anarâš nuorah ko puárrásuboh-uv. Luuvâ lase Čyeti čälled -projektist ovdâmerkkân proojeekt blogist cyeticalled.blogspot.com.
Taaiđâ iälá já iäláskit Henna Aikio
S
ämmilâš kovetaaidâr Outi Pieski Čuolmmâditčáitáldâh lâi Oulu taaiđâmuseost uáinimnáál
kuovâmáánu aalgâst kidâ kesimáánu aalgâ räi. Čáitál duv stuárráámus tyeji lii mučis, ivnáás Čokánem (Čohkiideapmi). Čokánem-installaatiost láá riesâ meh silhettáá já tot kovvee tom, maht sämmiliih láá čokánâm mááccuheh pajalist veikâ juhlođ. Čáitálduv lekkâmjuuhlijn kuovâmáánu vuossâmuu peeivi taai đâmuseost oroi-uv, ete Pieski tyeji lii elimin ko Oulu sämmiliih lijjii čokánâm juhlođ uđđâ čáitálduv máác cuheh já silheh pajalist Čokánem pirrâ. Nube tove siämmáš tábáhtui jo kuovâmáánu kuuđâd peeivi ko juhluu sämmilii aalmugpeeivi Oulu taaiđâmuseo seminaarist já museo lâi oppeet tievâ mácuhijn. Outi Pieski jieš eeđâi lekkâmjuhle sahâvuárustis, ete siämmást ko Čokánem kovvee tom, mon lieggâ tobdo suu vááimust lii ko ennuv sämmiliih láá kost nii mááccuheh pajalist, tot čáittá meiddei ulguubel tom, ete sämmiliih láá vala tääbbin – vyeimist já elimin kolonisaatio já eres vaigâdvuođâin huolâ
hánnáá. Ton lasseen sun valdâl ubâ čáitálduvâs
Pieski suuhâ lii Ucjuuvâst meddâl. Taidâr lii laset
feministlâžžân: riesâmehhân láá eidu nisonij
tâm motomáid tavluidis Ucjuuvâ nissoon mááccuh
juhlepihtâs uási, moh uáinojeh Čokánem lasseen
uulbijd, mon puáhtá oppeet tulkkuđ feministlâš
suu eres tuojijn-uv. 12 sämmilâš nisonid láá čuol
uáinun. Nube tááhust tain taavluin uáiná, maht
mâdâm suu iššeen Čokánem-installaatio riesâmijd.
olmooš lii ohtâ luándoin ko uulbij paajabeln lii
Nubbe tehálâš já meiddei feministlâš uási Pieski
kovvejum miinii luándust. Luándulávt luánduteema
čáitálduvvâst lii lájukappeer.
lii-uv Pieski tyejeest nissoonteema paaldâst ain váhá eres uáinust.
Pieski tuuđhâi oovtâst arkeolog Eeva-Kristiina Harlináin lájukappeer historjá kuhháá já kukken, ain
Rájácumma já Moratorio kieđâvušeh iänááš uđđâ
Lontoost kost ohtâ siäilum lájukaperijn lii museost.
kuálástemlaavâ já tom, maht sämmiliih reagistii toos
Čáitálduvâst uáiná, maht sunnust lii luhostum iälás
Tiänujuuvâ kuávluin. Rájácumma-čuovâkuuvijn láá
kittiđ nisonij jo lappum kappeer. Iäláskittum kap
tihtâkoolbah Tiänukuávlust, já Outi Pieski lasseen
peer viälláá ráávhust laasâ tyehin, mut Pieski lii
tain rähtimist láá lamaš Niillas Holmberg já Jenni
meiddei máálám oovtâ taavlun lájukaperijd tuoddâ
Laiti. Muu mielâ mield kove tiivtâst lohá “Váldit
rân, mon puáhtá muu mielâst tulkkuđ muččâdávt
dušše maid tárbašša”.
nuuvt, ete lájukappeer ij taarbâš leđe tuše museo kálvu. Täälhân mij jo tiettip, ete sämmiliih nisoneh
Pieski čáitáldâh toovâi kaavpugsämmilâžžân pyerrin.
láá jo movtáskâm kuárruđ lájukaperijd olssis Pieski
L âi
já Harlin korrâ pargo áánsust. Ušom Pieski čáitálduv
kaavpugpirrâsist já uáiniđ, maht sämmilâš taaiđâ
stuárráámus merhâšume Säämi siärvádâhân já
iälá - já iäláskit kulttuur.
tyejikulttuurân lii eidu lájukaperist.
suotâs
uáiniđ
sämmilâš
kovetaiđuu
Eeji kielâ Sáárá Seipiharju
“Eeči, eeči, kost tun lah?” “Täällä minä olen.” Eeči iberdij. Sun lâi passiivlâš sárnoo, ađai sun ij jieš máttám ettâđ ennuvgin maiden. Eeji maainâs mana náávt:
E
Kielâ maasâd väldim
áhhoin, ennijn já eijijn. Kristiina-ákku já Rauna-enni
Talle peessâp-uv ihán 1997. Muu enni lâi varrim
sárnoin koskânis anarâškielâ já tot lâi sunnuu vuossâ
Anarân paargon. Sun čokkái kievarist já teeivâi
muš kielâ. Eeči já suu viiljah já uábbi šoddii 1950-
iäččán, kote sovskappeer uáivist lâi moonnâm iänán
1960- lovvoost. Rauna-enni lâi meridâm, ete párnáid
sárnuđ. Forgâ palij šoddim mun, juovlâi iimâš. Enni
ij koolgâ sárnuđ kielâ ollágin. Kristiina-ákku ij lamaš
já eeči smiettáin, ete maht tääl väljejeen sunjin kielâ.
oovtâ uáivilist Raunain. Kristiina halijdij sárnuđ ák
Kielâpiervâl toimâ lâi álgám, nuuvtpa mun moon
kuvijdis anarâškielâ. Nuuvtpa ain ko ákku lâi ákkuvij
nim tohon. Oppim kielâ já maŋeláá vuolgim anarâš
guin jäävri aln viermijd kuohâmin, sun syele sáárnui
kielâg ovdâškoovlân já vuáđuškoovlân.
kielâ. Talle párnááh mattii já iberdii. Sij kullii kielâ
jyehi peeivi, ko ákku já enni sárnoin, veikkâ Rauna ij
Sun aalgij čiärruđ, ko vuossâmuu tove kuulâi ko
kuássin sárnumgin njuolgist párnáid. Kielâ tile muu
sarnum anarâškielâ. Sun aalgij kevttiđ kielâ muin,
suuvâst lâi aaibâs pyeri vala talle.
sun láávlui munjin anarâškielân. Ákku kuittâg jaamij
ko lijjim 9-ihásâš. Muštám vala-uv maht sust lâi ain
eči lâi uccâ kaandâš. Sust lijjii kyehti viiljâ já ohtâ uábbi. Sun aasâi Muddusjävr’riddoost suu
Muštâlâm vala ton verd, ete kielâ potkânem
Eeji enni, Rauna-ákku maatij vala anarâškielâ.
tábáhtui muu eeji suhâpuolvâst.
sämikappeer uáivist, maht sun ij kuássin vuálgám
kuussân ton kappeerttáá.
Kristiina jaamij ko eeči lâi 11. Eeči kaartâi vyelgiđ
škoovlân. Škoovlâst máttááttâs lâi suomâkielân.
Muu ucc’viljâ šoodâi 2001 já sun vuolgij meid
Párnááh kale mattii sämikielâ, mutâ kihheen ij
kielâpiervâlân. Ton ääigi lâi tuše ohtâ anarâškielâg
halijdâm kevttiđ tom. Maaŋgâin kiäh láá vázzám
piervâl já muoi láim oovtâst tobbeen. Munnui kuoh
škoovlâ siämmáá ääigi ejijn, láá ennuv traumah
tuid adeluvvojii anarâškielâg noomah: Hendâ já
kiivsedmist, mutâ iärráseh iä kivsedâm eeji. Sun ij
Sáárá. Heendâst kielah siähánii aalgâst ennuv. Enni
muštâlâm ige irâttâm sárnuđ sämikielâ. Sun halijdij
ij ain iberdâm maid sun keččâlij muštâliđ ko jyehi
leđe šiev uáppee já nuuvtpa máttáátteijeeh lijkkojii
nubbe sääni lâi anarâškielân, jyehi nubbe suomâkie
sunjin uáli jo ennuv. Tiäđust-uv eeji uábbi vuolgij
lân. Mun talle išedim ain ko lijjim fáárust. Hävskis
meid škoovlân. Já uábist ij lamaškin nuuvt älkkee.
mušto mon enni lii muštâlâm lâi tot ko sun lâi Hen
Sun lâi uánihâš, sust lijjii ruškis čalmeh já čapis
dáin käävpist Anarist. Hendâ suullân huuihij maid
vuoptah. Sun ličij halijdâm sárnuđ já čäittiđ
nii anarâškielân maid sun halijdij já enni keččâlij
sämmilâšvuođâ. Suu algii máttáátteijeeh já eres
finniđ čielgâ mast lii saahâ. Forgâ Morottaja Matti
uáppeeh kivsediđ. Sunjin šoodâi kielâtrauma. Sun
puátá já muštâl iänán maid tot kaandâš haalijd já
mátáččij já lii luuhâm kuursâid sämikielân, mutâ
váháš povvâstij.
sun ij pyevti kevttiđ kielâ. Sun jieš iätá: “Jiem tuše
pyevti, must lii miinii taggaar luuhâid, ige tot tipte
muu luokkaast já tiäđám maid halijdâm puátteevuo
muu sárnuđ”.
đâst. Halijdâm luuhâđ anarâškielâ, halijdâm porgâđ
Talle peessâp-uv ihán 2014. Lam pajetääsi maje
taggaar pargo mii iššeed kielâ tile. Meridim, ete áái gum uuccâđ luvâttâhân já talle Oulun Giellagasân.
Kielâ puátteevuotâ
Muu skipáreh imâštâleh, maht tun tääl jo puávtáh
Kielâ iälá tääl mii suuvâst. Muu hyelhih ilodeh tast,
tiettiđ? Mij uáppu-uápisteijee iätá ete ij kannat vyel
ete halijdâm luuhâđ já kevttiđ kielâ já tast ete
giđ luvâttâhân ige kuássin luuhâđ máttáátteijen. Sun
sämikulttuur iälá nuuvt kievrân must. Mun lam meri
vissâ jieš lâi tulkkum paargon maid poorgâi. Muu ee
dâm, ete mottoom peeivi ko munjin šaddeh párnááh,
nikielâ máttáátteijee kuittâg avžuuttij muu vyelgiđ
sii vuossâmuš kielâ lii anarâškielâ, já veikkâ muu irge
já eeđâi ete “Tun puáđáh talle muu sajan máttááttiđ
lii-uv syemmilâš, te mun kuittâg sáárnum párnáid
anarâškielân”. Tiettim ete mun lam taarbâšlâš. Tääl
anarâškielâ. Vissásávt muu irge-uv mottoom peeivi
innig tile ij lah taggaar ko lâi talle. Mutâ vistig luvât
álgá iberdiđ anarâškielâ já lam jo mottoom verd
tâh, talle eskân ollâopâttâh. Algim smiettâđ mon
keččâlâm sunjin máttááttiđ. Ain ko sáárnum
luvâttâhân halijdâm. Muusikluvâttâh kiäsuttij, mutâ
sämikielâ lam ilolâš tast, ete muu vanhimeh väljejii,
liččim kolgâm varriđ Oulun jo talle. Oulun, ohtuu.
ete muoi viljáin väldeen suuvâ kielâ maasâd.
Anarâš siärvádâh ličij pááccám Anarân. Jiem halij
Motomin poolâm, ete lii-uv muu kielâ ennuv
dâm tom. Halijdim leđe pääihist. Eelliđ vala sämmi
hyeneeb ko jiem keevti tom tääbbin Oulust innig
lij kooskâst. Jiem lamaš vala vaalmâš. Tääl maŋeláá
jyehi peeivi, tego Anarist kevttim. Kuittâg oskom,
lam luholâš, ete jiem vuálgám, veikkâ muusiksyergi
ete jis čálám já kiävtám kielâ, jiem pyevti vájáldittiđ
vala-uv kiäsuttičij. Muu kielâ puáránij hirmâdávt
tom, veikkâ muu pirrâsist kuulâm enâmustáá
luvâttuv ääigi. Ko verdid muu pajetääsi já luvâttuv
suomâkielâ.
čalluid, iäru lii mielâttes styeres! Jiem tieđe mondiet nuuvt keevâi, mutâ muu sänirááju vijđánij já algim tuođâi perustiđ kielâoopâst já halijdim oppâđ uđđâ saa nijd. Čaallim anarâškielâ eeni kiellân pajeuáppeeiskosijn. Iskos moonâi pyereest, lijjim tuđâvâš.
Muu viljâ varrij vuáđu
škoovlâ maŋa Ruávinjaargân jotteeđ škoovlâ. Algim pool lâđ maht suu kielân kiävá. Sun kuittâg lii jieš tääl iber dâm mon tergâd kielâ lii. Viljâm tääl jieš haalijd sár nuđ muin anarâškielâ, ko ovdil tot lijjim mun kii keččâ lim suin sárnuđ já sun ain västidij suomâkielân. Vissâ tast-uv lâi miinii aavhijd, ete kuittâg kevttim suin ain anarâškielâ.
10
Kirkkokonsert Kaabi-Eljis Márjá-Liisá
L
âi maailm muččâdumos syeinimáánu kesipeivi.
Tast luuvâi:
Mun halijdim leđe olgon, mut taa mun čokká-
– Moonnâm äigi lii ruotâs, mast puohah sivnedeijen
jim – kirhoost kuldâlmin káámmármuusik. Tuáris
(teikâ kopijisten) muttum ulmuuh šoddâdeh jämi
pele kirkkokonsertist! Cembalo čuojâi tego alme kad
mettum muorâ. Mij lep tuše ton loostah ovdilgo mij
lâs suáittes suormâin, já tot lâi jo čuoijâm aainâs-uv
muttup mušton. Tiptep kuittâg njunelijnijdân vala
muádi kuhes nuottâvihko verd. Já mun čierrum.
leđe... Moonnâm äigi kuoskât mii, puátá alda.
Jiem lam aaibâs vises, kuábáš jienâ kullui kirhoost pyerebeht: cembalo suáittu vâi muu njune nissoom.
Ijhân taan pahudistem čällee tiäđustkin uáinám
Mun iskim nissoođ nuuvt siijvost já joskâdávt ko
muu jävrimaisem, ige sun čälidijnis jurdâččâm taan
máhđulâš. Cembalo suáittee vuod korâdij suáittimis
kirho historjá ige tiättám muu nuorâvuođâ muštoin
jienâ. Luhhoost kihheen ij čokkám aaibâs muu paal
maiden. Tubdim jieččân jo puárisin, veik tábáh
dâst, pic siämmáá peeŋkâst kale oinui kiinii puárá
tumeh iä moonnâmgin vala kukkeláá ko love, vitnu
sub nisonijd. Tyellittälli sun keejâi munjin já čielgâ
báloh ihheed maassâdkulij. Mun lijjim eidu tiävdám
sávt jurdâččij, lijjim-uv mun oornigist. Já jis sun ličij
kyehtlovkäävci. Liijká tubdim jieččân moinnii
must tom koijâdâm, mun liččim rehelávt já njuolgist
naalijn puárisin. Tiettim kale, et taan konsertist
västidâm, et mun jiem lamaš maggaargin oornigist.
moonnâm äigi puáđáččij alda, mut jiem ervidâm, et
Mudoi kale lijjim oornigist mut jiem eidu tääbbin!
tot puáđáččij eidu näävt alda. Mut mun tiettim, et mun tarbâšim taan puudâ motomin eellimsân. Já tot
Must lâi lappum äigijuurdâ jo áigáá. Jiem tuođâigin
puddâ lâi eidu tääl já täst, mut liijká-uv tot oroi
tiättám, mon kuhháá mun ležžeem táágu jo čokkám.
lemin nuuvt kukken, tovláá ääigist.
Jiemge mun čiärrum cembalo jiemge fijnâ muusik tiet mut tondiet ko keččim kirho laasâst olgos. Kirho
Oovdâs-maŋas vuojâččeijee kárbá peht muu muštoh
alttartaavlust mun jiem nuuvtkin perustâm, mut tast
juttii jieččân čuoigâmmáátkán jieččân tovláá ääigist,
kale, et laasâst oinui jävri. Já jäävri alne vuojâččij
eidu taan siämmáá sajan. Lijjim talle skipárijnân
käärbis oovdâs-maŋas. Tääl tot lâi vuáijám oovdâs-
Ailáin savehij alne. Siämmáánáál ko taat käärbis tääl
maŋas jo vittii. Kárbást čokkáin ain kyevtis. Vyeijee
vuojij, nuuvt muoi-uv Ailáin čuoigâdáin ovdâs-
lâi ain siämmáš almai, mut suu sátulâš muttui. Mun
maŋas. Aailân táágubeht čuoigâmân ij lam mihheen
jiem tubdâm vyeijee persovnlávt mut tiettim kale,
eres suujâid ko tot et eidu tie juuđij tuárispelsiijdâ
kii sun lâi. Sun tuálvuttâlâi festivaalkuosijd jäävri
pyeremus čuoigâmlättee. Munjin vuod tien
alne. Mottoomlágán bisnes tot-uv lâi näävt
čuoigâmmookán lâi čuuvtij pyereeb suijâ: tot et mun
tuárispele kuávlust, lasetiänás. Konsert loppâbeln
lijjim rähistum, vuossâmuu kerd eellimstân! Teikâ jis
sun viijmâg riddonij kárbáinis kirho riidon ige innig
jiem aaibâs rähistum, te aainâs-uv hirmâd čuuvtij
ton tove vuálgám jäävri oolâ. Eidu taan kárbá tiet
ihástum! Tyemes, sun tot lâi! Maailm perttisumos
must lijjii kuullâm njuneliijneh jo oovtâ paakâ verd.
kandâ, kote aasâi eidu taan kirho paaldâst!
Luhhoost must lâi nubbe-uv pakkâ vala laavhâst. Toos mun ferttejim maŋeláá turvâstiđ.
Já jiešalnees muu čiärrum aalgij jo talle ko mun lävkkejim kiirkon siisâ ovdil konsert. Mun muštim
Mun kuovllistim ohjelmlostâžân, mii lâi muu
tállân Tuámmás. Já Tuámmás vaanhimkyevtis ain
kieđâst. Tot toovâi muu čierritile vala viärráábin.
assáin taan kirho paaldâst! Tyemes lâi sunnuu
11
párnáin nuorâmus, eehidtäsni. Mun jiem tom
liččim-uv lamaš čoođâ vaibâm, toh vaibâseh iä
tiättám, et suu vaanhimeh ain assáin täst, mut
tubdum kosten. Halijdim leđe eidu tie, mun halijdim
kuullim tom konsertliipui vyebdest ko koijâdim.
čuoigâđ, tuše čuoigâđ. Jiem mun tarbâšâm Tuámá
Bruutaal koččâmuš tot lâi, mun jurdâččim, mut te
sáin maiden sárnuđgin. Taađeest ko cembalo čiärui
tiettim maid jo halijdim-uv. Tuámmás enni voojij
nuotâidis, mun muštim tom, mon luholâš mun
pyereest mut suu eeči lâi hyennin: suu parkinson lâi
lijjimgin eidu tiein čuoigâmmuuhijn.
ovdánâm viehâ muudon, ige mihheen innig pissoom suu kieđâst. Suu koolgâi távjá piemmâđ. Tot lâi imâš
Mun jiem lam nuuvtkin vises tast, et mon šiev
juurdâ - nuuvt kievrâ já tiätumuudon korrâ almai ige
skippáár Ailâ munjin mudoi lâi, mut mun lijkkojim
vala mihheen aheloppâ ulmuidgin. Jis mun liččim
leđe suu kulen eidu tondiet ko sun aasâi Tuámmás
lamaš ruokkâdub, mun liččim moonnâm sunnuu
ránnjátáálust. Toin naalijn lâi älkkee leđe siämmást
tiervâttiđ. Mut äigi lâi jo porgâm munjin pargoos.
Tuámmás alda. Ij Ailâ kale mihheen hyenes skipárijd
Mondietpa mun omâs ulmuigijn liččim teivâm.
gin lamaš munjin, ij ton peeleest. Motomin must lâi tobdo, et mun kevttim suu mahtnii pyerrin jieččân
Já ain ko mun oinim kárbá vyejimin kirho lappâd,
tiileest. Rähistum olmooš ain čalmettuvá. Mut ij Ailâ
mun jurdâččim munnuu Ailáin čuoigâmin Tuámmás
tast muu räähistmist tiättám kuássin maiden, já tot
pääihi lappâd. Já muštám tom-uv ko Tyemes poođij
lâi vissâ pyeri. Já Aailâ kuuvl ko mun moonnim, mun
olgos uđđâ savehijdiskijn. Sun čaittâlij taid já
kolgim ain ijâstâllâđ. Taan siijdân lâi tommittáá
nahettij juálgásis. Vuoi ko suu lâi pyeri keččâđ! Muu
mätki, aainâs-uv kulmâ penâkkulâm muu pääihist.
čuoigâm lâi hitásub ko suu, mut sun ain vuordij.
Njuškejim ain škovlâbuusi sáátun já juuttim toin
Tyemes še laavij čuoigâđ eidu ton siämmáá lättee
naalijn Aailâ kuuvl, tiäđust-uv oovtâst suin. Já
mield. Mun tiettim, et ko muoi Ailáin čuoigâdáim
Tyemes še juuđij siämmáá škovlâauto sáátust!
jäävri alne tuárvi kuhháá, mottoom muddoost
Mudoihân Tuámásáin ij puáhtám teivâđ ko tuše
Tyemes-uv poođij olgos já čuoigâi mottoom mohe
škoovlâst, ige škoovlâst kuássin puáhtám sárnuđ
munnuin. Nuuvt sun ain laavij porgâđ. Já veik mun
maiden. Ij sun kuássin nieidâi juávhust jottáám. Já
12
jis jiem aaibâs siämmáá táálust puáhtám leđe Tuámá
sáin, te ij tot maiden häittidâm. Tot-uv lâi tuárvi
uáppee. Puohah rähistii sárnudiđ suin veikâ maga
pyeri et lijjim suullân kilomeetter siste sust. Talle
rijn aašijn, já ain sun kuldâlij já ravvij. Já muu mielâst
suu pááikán lâi älkkee moonnâđ jo-uv čuoigân teikâ
sun tuođâi-uv lâi ubâ škoovlâ perttisumos kandâ! Já
kaačân. Já mun lijjim Aailâ kulen uáli távjá tien
muu lukko lâi, et eidu talle iäráseh iä lam nuuvtkin
täälvi. Kale tiäđust-uv puohah imâštellii, mondiet
čuuvtij sunjin ihástum ko mun.
Tyemes lâi ubâ luokan puoh rákkásumos cagge
Ailâ ij kuássin puáttám muu kuuvl mut mun ain moonnim suu kuuvl. Mut toos tiäđust-uv lâi muu
Já ain ko mun jurdâččim Tuámmás, muu stuárráá
uáinust uáli jo jiärmálâš čielgiittâs.
mui superlatiivij listo tuš kuhoi. Sun lâi tot, kote finnij muu luuhâđ saksakielâ paješkoovlâst já
Já ko mun jurdâččim Tuámmás, muu uáivist kirdâč
sáárnui munjin, mon ávhálâš já pyeri lâi mättiđ
čii tuše alemus, jotelumos já kievrâmus superla
kielâid. Jiem mun jieš nuuvtkin čuuvtij tien kielân
tiiveh, aaibâs tego Olympialij jurdust Citius, altius,
lijkkum, mut halijdim leđe Tuámásáin siämmáá
fortius. Sun lâi siijdâ parohumos käččee já čyeigee.
luokkaast já juávhust. Já vala tääl-uv maŋeláá mun
Puoh maid sun valastâlmist poorgâi, luhostui ain.
lam kijttám taam vuosârähisvuottân: munhân kus
Sun vuoitij nuuvt maŋgii puohmuđusijd kištoid.
too lam tarbâšâm uáli ennuv saksakielâ eellimstân!
Tom sun lâi ejistis arbim: suu eeči-uv lâi lamaš siäm
Tiet táiđu ij kuássin liččii puáttám Tuámmásttáá.
máá pegâlmâs čyeigee já käččee nuorâvuođâstis. Sii
Mälistemtiijmeh lijjii meiddei suottâseh, ko Tuám
pääihist uáinojii veikâ mon ennuv Tuámmás eeji
más juávkku poorgâi muu juávhu ránnjápeevdist.
vyeittim palhâšumeliteh já mitaleh. Iänááš toh lijjii
Taan kyevti juávhust lâi ain kišto tast, kuábáš juávk
kollemitaleh, tuš muáddi siilbâ. Tuámmás eeči
ku ráhtá njálgásub purrâmuš. Máttáátteijee tom ain
hirmástâlâi-uv, et sust ij lamaš ohtâgin pronssimii
meridij, já sun eelij ain pastemáin kuáivustmin jyehi
taal. Sun jo-uv vuoitij, lâi moddii nubbe teikâ tastoo
pääđeest já smakkiistij mii vuošâmijd. Hävskimus lâi
tyellittälli harvii niäljád.
kuittâg ain purâdiđ oovtâst.
Tyemes lâi luoka já škoovlâ čepimus uáppee. Suu
Já Tyemes lâi tot, kiäin mun vuossâmuu tove
árvusäännin lovvááh-uv lijjii meendu kuokšâdeh já
čokánim tiätumaašin tuáhá spellâđ. Sun máttááttij
vyeligááh. Pyerebân-uv sun ličij olláám, jis tagareh
munjin tiätumaašinspeelâid, maid mun jiem kuássin
árvusäneh liččii lamaš já jis sun lâi viiššâđ váhá
lam ovdil spellâm. Tot lâi uáli jiereskittee. Mun jiem
eenâb porgâđ. Mut oovce já peeli iskosijn lâi sunjin
uáinám tomgin, mon oornigist puoh puáluh lijjii. Já
hirmâd táválâš, já tot vala hirmâd uccáá pargoin.
tot tobdo, ko Tyemes sihostij muu suormâid meddâl
Mun karttim jieš rooččâđ čuuvtij korrâsubbooht
tiätumaašin puálui alne já kuoskâttij muu... Ij sun
jieččân árvusanij oovdân. Mut toos-uv lâi čielgiittâs:
tom toin naalijn uáivildâm porgâđ mut nuuvt tuš
tiijmij ääigi mun vuoijum Tuámásân, já pargoid mun
keevâi. Mun lijjim tego almeest!
iänááš-uv porgim pääihist eehidtiijmij ääigi. Já jis mun jiem maka maidnii iberdâm, mun koijâdim
Tyemes lâi meiddei maailm pyeremus tánssájeijee
vuosmustáá Tuámásist. Enni já eeči iävá mudoigin
škoovlâst! Škoovlâ tánssáámeh lijjii uáli jo puáris
kuássin perustâm muu ravviđ. Suoi láin ton mielâst,
áigásiih. Toh lijjii lihâdemtijmij ääigi. Táválávt uáp
et máttáátteijeeh lijjii tađe várás škoovlâst.
peeh ain páguttuvvojii jyehi áinoo sajan, vuojâ
13
dâttâđ-uv, já táválávt eidu talle ko lijjii mánutaavdah.
Máttáátteijee ain eeđâi, et puáhtá pyereest kevttiđ
já keesi lâi puátimin, tot lâi muu mielâst maailm
tamponijd ige tot kiämmán häittidiččii, ige vorrâ
ahevumos puddâ. Ubâ keesi monâččij Tuámmásttáá!
kulgâččii áldás. Mun jieš jiem ton tamponjurdui
Ijhân tast mihheen puáđáččii! Ailâ-uv lâi talle
nuuvtkin čuuvtij lijkkum. Mut tánssáámij ornim lâi
vyelgimin kuusnii máádás suullân ubâ luámun,
kale aaibâs hirmos hommá. Máttáátteijee ain vaađâi
nuuvt et tasthân kevâččij hyeneeht. Mun ruokâsmit
vaanhimijn vuáláčaallum reeivâ tast, et uážui-uv
tim mielâ já ettim Tuámásân, et halijdim suin sár
pärni (hirmâd mánálâš sääni mudoi-uv nuorâ
nuđ. Mut sun ij halijdâmgin muin sárnuđ! Sun halij
ulmust!) uásálistiđ tánssámtijmijd škoovlâst vâi ij. Jis
dij et mun čáláččim. Tot tot eskin lâi-uv jiereskittee!
Já ko vuossâmuš tälvi paješkoovlâst lâi moonnâm
ij uážžum, talle koolgâi moonnâđ čuoigâđ. Já jis uážui, talle lâi ain lihâdemsalist tánssámtijme. Mun
Reeivâ čälimân koolgâi-uv pyereest rahttâttâđ. Mun
jiem kuássin tuálvum reeivâ vaanhimáid pic čaallim
ferttejim vistig eelliđ kirjekäävpist já uástiđ mučis
tom jieš vuálá. Máttáátteijee illá oskoi, maht te
pááppár. Tiegárijd saavâid ij puáhtám skoovlâ ahevis
Tyemes puovtij tánssáđ. Ij máttáátteijee kuássin tast
ruvdupápárân čalâččiđ. Já nuuvt mun aštus väridim
jiänusân ettâm mut váhá meendu stuorrâ jienân
oovtâ kuhes eehid reeivâ čälimân. Ovdilgo mun algât
omâttâlâi, uážui-uv Tyemes tuođâi-uv tánssáđ. Jiem
tim, mun cirgáttellim hajâčääsi reeivâ oolâ. Jiem
tieđe, lâš-uv Tuámmás lope mieđettum siämmáánáál
meendu ennuv kale mut eidu mudágávt. Tuáivu
ko muu-uv lope. Mun jiem kuássin tuostâm sust
mield tot haajâ vala váhá lâi reeivâst fáárust ko sun
koijâdiđ.
tom finnij. Tot lâi-uv jiereskittee reivâ. Mun čaallim sunjin, et mun lijkkojim sunjin! Já mun čaallim, et
Já nuuvt te keevâi, et vuossâmuu tánssáámist niei
mun vissâ halijdiččim servuustâllâđ suin. (Jiem mun
dah já kaandah piäijojii kyevti rááiđun, vuástáluvâi.
tastkin lamaš mahten vises.) Já mun halijdim tiettiđ,
Já Tyemes sattui eidu muu puotâ já muu tánssám
maid sun must arvâlij. Mun illá tuostim taid saanijd
paarrân! Maggaar stuorrâ lukko tot lâigin munjin!
celkkiđ, mut taan tove mun jiem luhhoost tarbâšâm
Suu kieđah ucánjáhháá pivâstuvvii, mut tot lâi tuš
gin taid celkkiđ ko mun taid luhostuvvim čäälliđ. Ij
suotâs. Já talle eskin mun huámmášim, et suu čujo
eres ko päävir kooveert siisâ já laavkân fáárun škoov
histhân lâi čivle! Ij tot mihheen stuorrâ čiivlijd lamaš
lân! Mut muu čuávuvâš čuolmâ lâi tot, et muu ruok
mut čivle kuittâg. Mun huolâstuvvim. Finniiččim-uv
kâdvuotâ nuuvâi. Moin áármu naalijn mun tom
mun-uv tääl čivle, veik njunásân? Tánsáádijn Tyemes
reeivâ sunjin kolgim keigiđ já kost nuuvt et puohah
jođettij, mun iskim lavkkiistâllâđ suu maajeeld.
iä tom uáináččii? Tyemes jo moddii koijâdij must, et
Hävski tot talle lâi. Mun tuš ucánjáhháá polâstellim,
lijjim-uv mun jo čáállám. Mun kielestim ko jiem
et kiinii mainâstičij muu tánssáámijn pääihist. Mut
tuostâm ettâđ tuotâvuođâ.
kii te totkis talle ličij lamaš? Ij kihheen! Mun tuš jurdim já tuušijd poollim. Ige onnáá peeivigin tast
Já nuuvt te keevâi mottoom peeivi, et tiet reivâ lâi
kihheen maiden tieđe, já muu tallaah škovlâskipáreh
koččâm muu laavhâst lättei. Ailâ tom reeivâ ooinij
láá vissásávt-uv taid peeivijd áigáá jo vájáldittám.
lättest já tiäđust-uv tom-uv, et kiäs tot lâi čujottum.
Nuuvt et onnáá peeivigin KIHHEEN taan maailmist
Ij sun luhhoost tiättám et tot lâi must. Já nuuvt te
ij tieđe et mun tánssájim já et mun tánssájim
must koijâdhánnáá sun toppij tom já keigij tom
Tuámásáin.
Tuámásân. Sun noobdij, et Tyemes lâi tom kočâttâm.
14
Mun hirmástuvvim já polâškuottim. Taa te ličij muu
Pivdim kale sust addâgâs tom tuávhis reeivâ, já suu
tuámu! Lopâlávt! Tyemes nahettij reeivâ lummosis
mielâst tot äšši lâi aaibâs oornigist.
já kejâstij munjin. Mun njielâstim já culijdim, et muu äšši lâi tieđee. Tyemes kiijtij já lopedij tom
Mut tääl ko mun čokkájim kirkkokonsertist, Tyemes
luuhâđ.
vuod poođij muu mielân – taan tove taan kirho peht. Tot lâi meiddei taggaar maainâs, mii čiäruttij muu
Já čuávuváá peeivi Tyemes lâi kuokšâd. Sun culijdij
čuuvtij eenâb ko muu vuosâihástus. Já ko mun tom
munjin – kiijtij vala-uv reeivâst já eeđâi, et sun ij lam
jurdâččim, mun lijjim nuuvt luholâš tast, et sun
toos vaalmâš. Sun ij halijdâm muin eenâb.
paasij tuše oovtâ ive vavettes ihástussân. Já lijjim nuuvt luholâš, et lijjim čiärrum taid konnjâlijdân
Tot lâi muu viärráámus puddâ jieččân tallaa elimist!
uáli jotelávt jieččân nuorâvuođâst. Ääši jurdâččem-
Maht sun saatij toin naalijn jurdâččiđ? Mun čierrum
uv povčâgitij ain muu.
jyehi eehid ko moonnim seeŋgân. Oođđim hyeneeht vissâ mánuppaje. Lijjim nuuvt murâšlâš, hepânâššim
Nomâlâssân mottoom ihe munnuu čuoigâdem já
jieččân jaamâs! Mun jollâ jiem lam máttám rahttât
mälistem maŋa miinii hirmosijd tábáhtui. Tyemes
tâđ toos, et sun muu nuuvt ohtâkiärdánávt, ovttáin
mielâttui! Tot ij lamaškin mii peri smavvâ šlun
celkkuin, tuástuččij. Mun jiem tiäđustkin tuostâm
domijd mut miinii čuuvtij viärráábijd. Kuuloold sun
jiemge puáhtám tien murrâšist kiässán muštâliđ.
puáccái paješkoovlâ loppâkeččin já viärráábeht
Tom váimusoro koolgâi aaibâs ohtuu puoccâđ.
luvâttuvâst. Luvâttuvâst sun ij innig lamaš muu luok kaastkin, mut ainhân mun suu vázáttuvâi alne
Ton maŋa mun jiem innig tuostâm sárnuđ Tuámá
oinim, kuás te maggaar oornigist. Sun lâi talle varrim
sângin ennustkin maiden. Muu lijkkuustum sunjin
siijdân aassâđ. Suu eeči lâi laiguuttâm sunjin smavvâ
lâi puátimin munjin kiksen: ovdil nuuvt hävskis
viste. Tobbeen sun aasâi já orodij ohoid, já oholoopâi
saksa- já mälistemtiijmeh šoddii stuorrâ kiärdá
ääigi sun ain moonâi pááikán, jis tallegin. Suijân suu
muššân. Mut luhhoost, luhhoost kuhes keesi lâi eidu
varriimân lâi tot, et jotteem šoodâi sunjin máhđut
puátimin! Já tot poođij-uv, já muu keesi puovtij uđđâ
teemmin tondiet ko škovlâ aalgij tolebiššáá ko
ulmuid já ustevijd. Tyemes mahtnii vájáldui. Keessiv
škovlâauto juuđij. Kihheen ij lamaš suu kocemin, já
mun algâkeesist ahevuššim suu ennuv, mut mun
sust lâi rijjâvuotâ porgâđ maid sun halijdij. Kován
huámášim loppâkeesist, et jiem innig smiettâm suu
lävkkejii maaŋgah nieidah já puárásub nisoneh.
nuuvt távjá. Čohčuv ko škovlâ aalgij, sun lâi tego kii
Kován poođij meiddei alkohol já ton keežild korrâ
peri škovlâskipárijd. Tot mii ovdil luámu oroi máh
šlarvâdem. Siijdâst jođedijn ij kuássin tiättám, kii
đutteemmin, adai táválâš škovlâeellim Tuámásáin,
nisonijd te tongis tove hiäŋgái suu čiäpáttist já
šoodâi-uv vuod máhđulâžžân. Já mun huámmášim,
maggaar tiileest. Puárásub nisoneh lijjii toin naalijn
et suu lasseen lijjii eres-uv kaandah. Ovdâmerkkân
viärráábeh, et sist lâi ruttâ mäksiđ suu juhâmijd, já
mottoom Pentti, kiäst ij lamaš čivle čujohist mut
seksijn Tyemes meiddei ruttâdij juhâmijdis.
njunepiällást. Sun-uv lâi aaibâs hävski mut jiem lam sust mahten vises. Mut taan tove mun kale lopedim
Tot nánnáás kaandâš, kiäm mun tubdim, šoodâi
olssân et liččim čuuvtij vijsásub: sunjin mun jiem
viehâváldálâžžân, uhkedškuođij lappâdjotteid. Sun
muštâliččii kuássin maiden, et liččim ucánjihhiigin
vuojij taksijn pirrâ siijdâ, ige sust kuássin lam ruttâ
sunjin lijkkuustum. Já nuuvt te Tyemes paasij suul
mäksiđ jotemijdis. Nuuvt te Tuámásist šoodâi siijdâ
lân oovtâ ive ihástussân. Liijká muoi luhhoost čav
viärráámus šlarvâ. Sun tuápánjušâi já kielestij nuuvt
váin siämmáá luokkaviistán stuorrâ murrâšijttáá.
čuuvtij ko kiergânij. Suu oovceh já peleh árvusäneh
15
koččii illá tuhhiittetten. Mahtnii sun kuittâg finnij
hoost tuáškuđ kieđâid. Já smiettim, lijjim-uv mun
pajeuáppeekaperis uáiván já totkosis čoođâ. Ige
ollágin kuullâm cembalosuáittee konsert.
kihheen tom addim et maht. Joskâdávt mun vazzim olgos, iärásij maajeeld. Ko Mut puoh, puoh viärráámus lâi eidu taat kirkko, kost
olgon keččim kukkeláá, oinim puárásub almaa čokut
mun täälgis čokkájim konsertist. Muáddi ive paje
tâlmin olgon, suábbi vala kieđâst. Häämi lâi uápis
uáppeejuhlij maŋa kirkko paifakkist cokkânij já puo
mut čokkájeijee lâi puárrásub ko tot ovdil lâi lamaš.
lij kunnân, moinnii naalijn omâs tiileest! Puálukod
Tot lâi Tuámmás eeči. Mun orostim keččâđ. Kiinii
de já páiháliih ulmuuh lijjii časkâdmin tom mut mih
almaid, kote lâi kocemin konsert almolii oornig,
heen ij išedâm. Rakânâs liijká puolij puohrâkkân!
orostij muu kuuvl já pahudij:
Sujâlii uccii veikâ kost. Lâi hirmos kuullâđ, et sujâlâš
– Ij sungin lah innig oovdiš.
taan mielâttes pyromaantahon lâi Tyemes! Tuámmás
Mun nuáiguttim já čielgejim, et tubdim suu kaandâ,
perrui taat lâi korrâ muurâš já tragedia, eromâšávt
Tuámmás, kote lâi muu luokkaskippáár. Já ettim, et
suu iäčán. Já ubâ sijdâ tast sáárnui veikâ mon kalle
tiettim taam kirho historjá.
ive. Taah muštoh pieijii muu oppeet joskâdin, puoh
Sun keejâi váhá sorolâžžân já pahudij:
tii konnjâlijd čolmijd. Talle aalgij huksimpargogis:
– Naa. Tyemes lii lamaš ubâ taam ääigi mielâpyeccei
sijdâliih išedii ennuv já huksejii uđđâ kirho jotelávt
viäsust. Tääl te iskeh sirdeđ suu palvâlemtáálun.
– eidu taan kirho, kost tääl cembalosuáittee lâi fin nim konsertis loopân jeđe paifakkist njuškij pajas já
Auton väzidijnân mun tiettim tääl vala pyerebeht ko
komerdij kuldâleijeidis. Mun-uv koccájim jieččân
ovdil, mondiet munjin lâi stuorrâ lukko, et taan
naharijn já peinijáin.
lijkkuustuumeest ij kuássin šoddâm mihheen. Mut liijká mun šalligâššim Tuámmás. Mun lijjim tuođâi
Puohah toškuu kieđâidis já kijttii suáittee. Mun váhá ruvvejim kieđâidân. Mun jiem kuássin máttám kir
tuáivuđ sunjin siev já luholii eellim.
16
Smakkimpittááš munduruku aalmugist Petter Morottaja
M
undurukuh láá Maadâ-Ameri kist ässee algâaalmug. Tego tává
lâš, sij láá ferttim piergiittâllâđ haldâ šeijeeaalmugáin, kiäh pottii Portugalist já arvâlii, et ijhân tot eennâm lah tuše ko väldiđ olssis. Nubenáál ko motomeh aalmugeh, mundurukuh láá jo kuhháá lamaš ohtâvuođáin vielgis ulmuiguin. Sij láá halijdâm leđe nánnááh já lattiđ ustevlávt, mut mottoom uáinimčievâst tot ij lah ain lamaš hiäđulâš sijjân ols sis. Uđđâ kulttuur, uđđâ täävih já uđđâ vyevih kevttiđ enâmijd láá tovâttâm är bivuáválii iälustem vaigâdin – uápis maainâs.
Ihe 2019 lii mottoomlágán juhleihe
mijjân puohháid. Ovtâstum aalmugeh láá asâttâm taam ive aalmugijkoskâ sâžžân algâaalmugkielâi juhleihheen. Mijhân kale
pyevtittâs: sun ana jieijâs eenâb-uv máttáátteijen já
juhlop anarâškielâ jyehi peeivi, mut taan ive uážžu
škuávlejeijen já mainâsijguin sun leevvât tiäđu
smietâdiđ maailm puoh 6000 kiellâd, main
munduruku aalmugist stuárráblohokulttuur siste.
stuárráámus uási láá vaarâst jäämmiđ. Juhleihe lii-uv
Sun lii aktivlávt fáárust organisaatioin, moh ovdedeh
laiđim meid Anarâškielâ seervi uásálistiđ ucánjáhháá
Maadâ-Amerik algâaalmugij aašijd.
olâttittee vuovvijn. Mij lep jurgâlâm anarâškielân
mainâs, mii muštâl munduruku aalmugân kullee
stuorrâvuolgâttuv ooleest tuáimee Brasilia-Suomâ-
kandist kote uáppá jieijâs kulttuur taavijd. Mainâs
kulttuurkuávdáá jurdust. Sij halijdii proojeekt, mii
nommâ lii Kaandâš kote ij máttám nievdâđ. Mainâs
kunnijâtáččii OA asâttâm juhleive; siämmást sij
čällee Daniel Munduruku, kote jieš lii munduruku
tiäđust-uv halijdii, et brasilialii kirjálâšvuotâ šadda
aalmug jeessân, Helsigist kuásástâldijnis imâštâlâi
tobdosubbon. Sij meridii jurgâlittiđ maidnii
meid, maggaar tot anarâškielâlâš jurgâlus šoodâi.
sämikielân. Sattui nuuvt, et kultturkuávdást lâi
Daniel Munduruku lii iäljáris čällee. Sun lii čáál
pargoost kiinii kote lâi eidu uápásmâm pyereest
lám portugalkielân luvij mield párnáikiirjijd. Kiirjij
anarâškielân já anarâššáid. Bianca, muu myerssee,
čäällim lii sunjin liijká lamaš masa tego uálgi
iävtuttij et čuosâttâhkielâ ličij-uv anarâškielâ.
Ubâ jurgâlemproojeekt vuolgij joton Brasilia
17
Nuuvtpa masa vahâgist Centro Cultural BrasilFinlândia ađai CCBF kaav nâi Anarâškielâ seervi já mij algâttijm ohtsâšpargo.
Ko servi ij finnim ruttâ
dem Daniel Munduruku oles kirje jurgâlmân, te CCBF meridij jurgâlittiđ kirje vuossâmuu uási, uáni his párnáimainâs. Servi huolâttij mainâs olgos addelmist já ornij meid uccâ almostittemtilálâš vuođii Helsigist. Tilálâš vuođâ ääigi Daniel toolâi siemin pargopáájá, mast sun mainâstij jieijâs tuá váážist já maht sust alnees šoodâi mainâsteijee. Uáni his kuáhtám suin lâi mielâ kiddiivâš, já sun lâi meid jieš moovtâ kuullâđ ana râšâin. Anarâšâi já mundu ruku kooskâ láá stuorrâ iä ruh, mut ohtâ äšši lii siäm máš: maht piergiittâllâđ stuárráábij käŋŋir vyelni.
Nabai tot maainâs kote
jurgâlui? Tot lii tuše ohtâ siemin laasâš munduruku kulttuurân. Ennuv páácá
Daniel Munduruku finnij seervist skeŋkkân kirje “Revitalizing indigenous languages”.
maainâsthánnáá, mut tot liijká mááláá mottoom
bin mainâsist oinuusteleh iä vala västid kielâkuursâ,
lágán kove eellimtiileest, mii mijjân lii sehe uápis já
mut mainâsteh jieijâs mainâs tast, mii munduruku
oomâs. Mundurukukielâ säänih moh tiebbin tääb
kulttuurist lii sääni árvusâš.
Daniel Munduruku mainâs “Kaandâš kote ij máttám nievdâđ” lii luuhâmnáál Anarâškielâ seervi nettisiijđoin čujottâsâst https://anaraskielaservi.fi/kaandas-kote-ij-mattam-nievdad/.
18
Nooveelhástu:
Uáinimettumist Henna Aikio
I
ähân sij puáhtám tiettiđ, et mun poolâm meerâst. Maht toh liččii tom tiättám? Veikâ liččim tom motomin ettâm, kiiba tom ličij innig muštám. Máátám-uv mun maka jieš tääl tállán ettâđ, mast ohtâgin sist pala, veikâ lijjim viättám vittâ ive elimistân siiguin masa jyehi peeivi? Ephân mij poollâm talle kuássin masten ko ubâ maailm lâi eskin vyerdimin mii. Muu jurduuh lijjii siämmáá čappâdeh ko skammâeehid muu pirrâ ko vazzim pááikán. Mondiet sij lijjii kolgâm eidu onne keksiđ vuolgâttiđ saavâid kesiteivâmist, eidu onne ko lii áinoo eehid ohhoost ko čäittih elleekuuvijd tääbbin já mun čokkájim kyehti tijme sevŋis teatterist puhelin kejâhánnáá. Mii peri ehidijd ovdil onne teikâ onnáá maŋa mun kal liččim čokkáám skammâeehid päihistân puhelin kieđâst, mutâ jiem onne. Jis liččim lamaš tállán fáárust savâstâlmist, liččim kiergânâm iävtuttiđ veikâ meccimohe teikâ hooteelluámu teikâ mottoom tuve mottoom uccjávráá riddoost. Mottoom šiev já rávhálâš saje, kost ličij asto leđe maiden porgâhánnáá já savâstâllâđ, puurrâđ já vuoiŋâstiđ. Maidnii muide ko merâmätki. Merâmääđhist mun jiem purâččii, vuoiŋâstiččii jiemge savâstâlâččii peic vuávsáččim já polâččim. Mut iähân sij puáhtám tiettiđ. Iä lamaš sälttipuolâšeh, mutâ mun tiettim, ete ličij aaibâs tušes hommá viggâđ luuhâđ saavâid olgon puolâšist. Puhelin ij killááččii teikâ muu suormah iä killááččii. Lijjim tuše kiergânâm uáiniđ elleekove maŋa, ete mii
Whatsapp-juávhust lijjii 24 uđđâ saahâd já tom maid majemuid saavâid kuovlâlim, tiettim, ete tääl toh lijjii jo nuuvt moovtâ šiev jurdustis, ete jiem mun innig puávtáččii iävtuttiđ eres muulsâiävtuid. Jis kuulmâs vyerdih jo moovtâ skiijpâmääđhi Helsigist Tukholman, iä toh vaarâ peerust, jis ohtâ halijdičij mielâstubbooht pisottâllâđ koške eennâm alne? Pääihist mun vuoššim teejâ, rottejim ullosuhháid juálgán ovdil ko čokánim vuálus luuhâđ ráávhust puoh saavâid. Tuođâi sij halijdii luoihâttiđ Sáárá eeji uđđâ káálgu skiijpâ já purjâstiđ toin Tukholman. Siiri rammui, ete lâi moonnâm keesi purjâstâm pargoskipárijguin Turku suáluikuávlust kyehti oho já tot lâi lamaš ”puoh pyeremus kesiluámu kuássin”, Reetta vuod lâi jo kiergânâm uuccâđ purjâstemkuursâid Oulust. Siämmást Sáárá jo vuolgâttij kove eejis uđđâ káálgu skiijpâst. Skiijpâ. Maid mungis maka tiettim skiijpâin? Muumieejist toovâi ain mielâ purjâstiđ kuusnii ko aibâšij fiäránijd, já te muumipeerâ pakkai skiijpâs tievâ evvisijn. Nipso paasij riidon ko ij tuostâm fáárun. Mun lijjim Nipso. Munjin meerâ ij lam fiäráán peic peinijâš. Nuorâvuođâ mielâmield tv-rááiđust Rachel viigâi máttááttiđ Joey purjâstiđ ko Joey lâi vahâgist uástám skiijpâ pyeretovâlâšvuotâjuuhlij äksionist. Joey mielâst ij lamaš mihheen jiermijd koččođ kárbást ”uálgis” já ”čižet” eres noomâin ko košknjušâst ige sun oppâm purjâstiđ, mut juuvâi vuolâ skiijpâ teehâ alne hamânist. Mun halijdim leđe
19
20
tego Joey. Mielân ij puáttám ohtâgin kirje teikâ elleekove, mast ličij keevvâm pyereest, jis kiinii vuálgá skijpáin meerâ oolâ. Ainhân toh vyejih kárgoid, pártáskeh teikâ kärttih stoormân. Mun jiem tiättám, maid čáláččim sijjân, muu ollâopâttâhskipáráid, muu puoh pyeremus usteváid love ihheed tuáhá. Páásám-uv pááikán jiemge uáini sii ubâ keesi? Kirdám-uv Tukholman uáiniđ sii – tuše huámmášiđ, ete sij sárnuh sii oskomettum merâmääđhist ige must lah mihheen ettâđ toos? Vuálgám-uv fáárun já vuávsám oho skiijpâst, tármuttuum já viällám hyytist ohtuu? Vâi tuostâm-uv tubdâstiđ, et poolâm meerâst nuuvt mielâttes ennuv, et tot palo lii ennuv stuárráb ko mihheen eres tobdoid? Nahareh iä ruttim muu. Ain ko moskodim čolmijdân, seŋgâ oroi juárbumin tego tamppâ páárui alne jiemge mun puáhtám tiettiđ, mii jieŋâlist vuárdá. Jiem puáhtám mušteđ, mon puáris lijjim, ko mottoom šiev kesipeeivi paaniik lâi kavnâm muu Aanaarjäävri alne kárbást. Lijjim kuittâg tuárvi puáris addiđ, et jiem uáini poonán. Paaniik väldidij juolgijdân, kieđâidân, čuávján. Oroi, ete siämmáá ääigi jiem pyevti lihâdiđ mut vuájum jotelávt ko miinii kiäsá muu jieŋâlâsân tevkisčuovjis páárui vuálá. Čapis čääsi vyelni uáinimettumist čääsiraavgâi njivláás pivdojyelgih viggii kiškođ muu fárusis. Loppâmääđhi mun vuoksim jiemge lamaš halijdâm jäävri oolâ kuássin ton maŋa. Jis Aanaarjävri lii julme, kal meerâ lii julmeeb. Jiem puávtáččii vyelgiđ merâmáátkán. Loppâ loopâst mun uuccim internetist kove Nipsoost ruugâ alne sevimin muumiperrui puurjâstmin skijpáin uđđâ fiäránáid. Vuolgâttim ustevijdân tom já čaallim Nipso uáivi oolâ “mun”. Váimum časka ko smiettim, maid sij västidiččii. Ij kihheen västidâm innig nuuvt
maŋŋeed. Lijjim pettâšum olssân. Mondiet kolgim vuolgâttiđ mottoom tuávhis Nipso-kove, mon illá kihheen äddee. Nube tááhust jiem puáhtám addiđ, mondiet tiptim merâpalo vaiguttiđ nuuvt ennuv elimâsân. Anarâš, kote pala stuorrâ čäcikuávluin nuuvt ennuv, et ij peesâ keessiv kuohâđ viermijd jäävri oolâ? Tothân lii tego pivdopeenuv, mii ij njunniistâl. Uágguđ mun kale tuostim. Aainâs-uv talle jo jieŋah lijjii kossuuh já piissum tuárvi alda rido. Mut tääl ij lam saahâ kuáláástmist. Lâi saahâ muu ustevijn, kiäid jiem tuostâm tubdâstiđ muu palo. Ušom hepânuššim nuuvt ennuv hiäjuvuottân, et ton tááhust jiem halijdâm ettâđ kiässán, mast já mon ennuv poollim. Vuossâmuu tove kuittâg-uv smietâškuottim, lam-uv hiäjub talle ko viigâm čiehâđ palo ko jis mieđettâm tom? Nahareh iä valagin kullum. Nuuvtpa must lâi asto smiettâđ, mondiet merâpalo lii ennuv viärráb ko veikâ kirdempalo. Kirdemmätki ij liččii mihheen eres ko sirdum pääihist nuubán, kost puávtáččij talle viettiđ luámu. Ij muide ko leggistiđ mottoom piller njáálmán kirdem määđhist ige tarbâšiččii poollâđ. Mun ijhân siämmáš tooimâ skiijpâmääđhist, mii pištá oho. Tijme lâi jo ohtâ jiemge uáđđám peic atâštuvvim ain eenâb já eenâb. Mun halijdim uáiniđ muu ustevijd kesiluámust! Ko puohah assii pirrâ Suomâ, kesiluámu lâi áinoo äigi, kuás lâi máhđulâšvuotâ finniđ puohâid siämmáá ääigi siämmáá sajan. Moonnâm keesi oholoppâ mii kesituuveest lâi lam uáli suotâs. Oholoppâ ustevijguin addel vuoimijd suullân kyevti lusis pargo-oho várás. Tuoivum, et mun lijjim vala siämmáá tehálâš ustevijdân ko sij lijjii munjin. Maid jis sij meridiččii vyelgiđ muuttáá? Ličij-uv mii ustevvuotâ innig kuássin siämmáš tast maŋa jis iärásijn ličij ohtâsâš fiäráán?
21
Nipso-kuuvij uuccâm lâi kustoo vaiguttâm muu mielâvuálážân ko paifakkist mielâvuáláást toovgâi čolmijdân oovdân Jansson Uáinimettum pärni -mainâs Ninni-nieidâ, kote čokkái merâriddoost já čiärui meerâ julmevuođâ. Maid immâšijd Ninni poorgâi tääl muu tiäđulâš vuođâst? Ko tuárvi kuhháá hundâruššim, äddejim, ete jiem mun halijdâm muttuđ uáini mettummin! Nuuvthân munjin kiävá, jis tiptám palo estiđ muu eelliđ jieččân eellim. Monâttâm ain kuuloold mottoom uási must – tego Ninni lâi monâttâm ärgivuođâs tiet – jis koolgâm karveđ jyehi meerâ já jäävri loppâelimân. Veikâ meridim, et ááigum porgâđ maidnii palon, tiettim, et jiem vala oovtâ keesist puurjâst polâhánnáá Tukholman. Kolgâččim hárjuttâllâđ ennuv eenâb ovdil stuorrâ merâmääđhi já vaarâ uuccâđ mottoomnáál iše toos, maht merâpalo puáhtá vyeittiđ. Jiem puáhtám pääcciđ seeŋgân jurduidân guin. Ko šloottim kievkkânân sattum huám mášiđ orroomviste laasâst, maht kuovsâkkâsah tuossii alme. Rottejim ullopusseer pajalân já
lävkkejim olgos. Meridim, et jis ruánáá čuovâi lasseen uáinám ruopsis kuovsâkkâsâid, tuostâm vuolgâttiđ vala uđđâ saavâ, mast eeđâm čielgâ sávt, mon ennuv poolâm meerâst. Kuovsâkkâsâi taansâ kejâdijnân mun rávhudim. Lijjim jiešalnees ilolâš, et kuuccim já oinim taid. Alme ij muttum ruopsâdin nuuvt kuhháá ko mun voojijm čuážžuđ olgon, mut mielâ lâi jo ennuv rávhálub já čalmeh-uv lijjii viijmâg lussâdeh. Ko moonnim siisâ já keččim tijme, huám mášim, ete must lâi uđđâ saahâ. Kieđah masa tuigestii ko lijjim nuuvt jierestum. Kii lâi västidâm já maid? Tot lâi Sáárá. “Elle, jis tun jieh haalijd meerâ oolâ, tiäđust-uv mij keksip maidnii muide! Addâgâs ko jiem muštám, et tun jieh killáá mee râst.” Mun masa čierrum ko lijjim nuuvt hiäl páskâm. Ilo tánssái muu nierâin, ko västidim: “Pyeri! Vuálgáččijm-uv puáttee keesi mie lâstubbooht vandârdiđ vâi finniim laseääigi lojodiđ merâpaloinân? Vâi pala-uv kiinii kuobžâst? :)”
Nooveelhástu lii nooveelráiđu, mii hástá ulmuid čäälliđ uánihis novelijd tiätu fáádást. Taam nooveel čällee Henna Aikio addel čuávuváá nooveel fáádá já Anarâš-loostâ toimâttâskis vuárbád, kotemuš ruokkâdis čällein čáálá čuávuváá nooveel. Čuávuvâš nooveelháástu nooveel almostuvá puáttee ive vuossâmuu Anarâšloostâst. Häästi jieijâd já almottât nooveelháástun! Nooveelháástu njuolgâdusah láá seervi nettisiijđoin čujottâsâst: https://anaraskielaservi.fi/anaras-losta/.
22
Unto Uárree šoddâmpeivi, uási 1
Širottâs
Mariann Aikio, Jemina Haahtikari, Anja Kaarret, Kirsti Länsman, Eljas Niskanen, Marja-Liisa Olthuis, Henna Tervaniemi
1. Lah-uv tun kuássin siijdâst jođedijnâd teivâm Sulo-säpligáin? Lah-uv? Vâi jieh-uv lah? Na, liävus maht lii, mut tääl tun kuittâg suin teeivah. Sulo-säplig áásá kaskoo markkân. Sun lii markkânsäplig. Tääl Sulo-säpligist lii hirmâd huáppu. Sun lii tomâmin Unto-uárree šoddâmpeivjuhlijd. Sun lii jieš ráhtám Unton skeeŋkâ. Tast sun lii nuuvt čiävláá. Sun lii kiessâm skeeŋkâ fiijnâ, kildee pááppár siisâ. Sun lii nahettâm tom lummosis. Kihheen ij uážu tom uáiniđ ovdilgo Unto tom liäkká. Sulo-säpligist lii tääl huáppu. Suu torvopiergâseh láá lappâsist! Torvoliivi lii lappum! Ige pyerá lamppugin oinuu kosten. Torvokappeer liijká hiäŋgáá spiijkárist. Tom sun tuáppee fárusis já piäjá uáivásis. Sulo usâstâl váháš ääigi liivi já laampu, mut toh iä liijkágin kavnuu. Na, liävus talle, sun smiättá já vuálgá olgos. Sunhân lii čepis säplig. Ijhân sunjin kuássin mahten hyeneeht keevâ. Ij pyevti keevvâđ! Ijhân sunjin kuássin ovdilgin lah mahten hyeneeht keevvâm! Suu tuolmâmpyerá lii ovdâšiljoost. Tot lii kale váhá huolâmáttumávt leggistum enâmân, mut sun pajedist tom já vyelgiškuát. Ige sun tomgin huámmáš, et pyerá širottâs lii koččâm čunnui. Veik lii algâeehid, liijkágin ij innig uáini maiden. Čohčuv siävŋán ain tolebiššáá já tolebiššáá.
23
Ko lamppu ij kavnuu, te Sulo ferttee vyejiliđ sevŋis pyeráin. Ij lah älkkee vyeijiđ sevŋâdin, mut sust lii tuođâi-uv huáppu. Sun hurgoot hirmos sáttoin. Forgâ sun lii-uv luoddâpellâst já eidu ton saajeest, kogo kátučuovah noheh. Tobbeen lii aaibâs pikkâsevŋâd, ige sun uáini maiden. Sulo-säplig masa jo pala.
2. Nijlâs-njuámmil lii meiddei monâmin Unto-uárree šod dâmpeivjuuhlán. Sust-uv lii huáppu. Sun ij kuássin mušte keččâđ tiijmásis, veik sust liiuv stuorrâ tijme kepilist. Nijlâs-njuámmil tiätá, et luodâ rasta kalga moonnâđ syejiluodâ peht. Mut kogobeht tot lâigin? Ij lah tääbbin, ige tyebbin. Ij tot oinuu kosten. Jispa mun taan tove tastoo cancom táágu? Nijlâs smiättá. Sunhân lii čepis njuámmil. Ijhân sunjin kuássin mahten hyeneeht keevâ. Ij pyevti keevvâđ! Ijhân sunjin kuássin ovdilgin lah mahten hyeneeht keevvâm! Siämmást sun kulá suámálii jienâ mut ij uáini maiden. Ij ubâ autoi čuovâidgin luodâ alne. Ijhân tobbeen mihheen autoid puáđi. Já nuuvt sun canccol luodâ rasta.
3. Ruošk, pešk já puŋk! Mii täälgis tábáhtui? Nijlâs-njuámmil ooinij taasnijd tánssáámin, já Sulo-säplig kuulâi ruumbuid čuojâmin. Lâi sattum hirmos pärtti. Nijlâs-nuámmil aalgij pappaattiđ. Tääl sun lâi lammâšum.
24
Já säplig visijdij. Suu váimu njuškoi korrâsávt. Sun lâi masa jaamâs suorgânâm. Nijlâs-njuámmil tuubdâi maht suu jyelgist kuulgâi vorrâ. Išediđ! Išediđ! sun huuihij. Tääl lii eeti! Mii munjin tábáhtui? Mii immâšijd tábáhtui? Huhuu! Uhuhuu! Tääbbin lii iše puátimin! Iše lii puátimin! kiärdui jienâ sevŋâd čoođâ almeest. Tobbeen kiirdij Irján-ijjâlodde. Sun ooinij Nijlâs-njuámmil jyelgi vardemin já kuulâi Sulo-säplig vááimu njuškomin. Kullui tuše puŋkâ-puŋkâ-puŋkâ-puŋk. Ijjâlodde huáputtij: Tääl lii huáppu tuáhtár kuuvl! Tääl lii tuođâi huáppu tuáhtár kuuvl! Nuuvt sun toppij kuohtuid fárusis. Nube sunnust sun faškâštij siälgásis, já nuubán sun tarvanij kozâidiskijn. Já nuuvt sij sodâstii tuáhtár kuuvl. Tuáhtár tuovŋâi njuámmil jyelgi, säplig lâi tuše suorgânâm. Irján ijjâlodde lâi uáinám ijjâčolmijdiskijn puoh, mii lâi tábáhtum, já sun muštâlij puoh tuáhtárân. Sulo-säplig lâi tuolmâm sevŋis pyeráin sevŋâdâsâst, já Nijlâs-njuámmil lâi canccom luodâ rasta puástu saajeest. Já nuuvt te keevâi surgâdávt et Sulo-säplig já Nijlâs-njuámmil iävá taan ive peessâm Unto-uárree šoddâmpeivijuhlijd. Tuáhtár ij tuostâm lyeštiđ sunnuu pááikán vala onne. Sulo liijká koijâdâlâi tuáhtárist, et ij-uvks sun puávtáččii vyelgiđ juhlijd, ko sust lii Unto-uárrei skeŋkkâ-uv. Tuáhtár ij kuittâg puáhtám adeliđ sunjin vyelgimlove. Já tuáhtár tipšoi kaandâkuáhtá já vala ohtii muštottij: Muštee pyereest taam. Puáttee tove kalgeh leđe torvoliivi, torvokappeer, širottâs já čuovah oornigist. Irján-ijjâlodde lopedij Sulo-säpligân tuálvuđ šoddâmpeiviskeeŋkâ Unto-uárrei. Sulo-säplig lâi murâšlâš, ko ij peessâm juhlijd já čiärustâlâi. Nijlâs-njuámmil jeđđij suu já koijâdij et mii skeeŋkâid tot lâi. Sulo-Säplig šuáhkádij: širottâs!
Širottâs lii almostum ovdeláá Márjá-Liisá Olthuis toollâm Tejâblogist.
25
Palsta:
Aiccâmušah Kyevtkielâgvuođâst Tekstâ: Eljas Niskanen
M
oonnâm Anarâš-loostâst čaallim moto
eromâšávt Hildaast sämikielâ ceelhâopâliih
mijn aiccâmušâin kyevtkielâgvuođâst.
ráhtuseh vaigutteh motomin suu suomâkielân.
Must kale lâi-uv šiev máhđulâšvuotâ toos, ko
Einoin lii tääl aaibâs siämmáš tile. Puoh
viettim párnáidânguin ađai Hildain já Einoin
ovdâmeerhâid lii máhđuttem mušteđ. Kolgâččij
käävci mánuppaijeed pääihist ko eenis vuolgij
vissâ peljiloostâ tyehin leđe pennâ ain valmâšin,
maassâd pargoelimân.
et puávtáččij čäälliđ muuštonmiärkkumijd. Jis
Äigihân kale huurgij já eromâšávt Eino šoodâi
tyest maidnii kuittâg maainâš, te Eino sáttá
viehâ ennuv tuon ääigist. Sunhân lâi tuon äigi
ettâđ ovdâmerkkân “Avaa tämän oven!”, “se on
paje aalgâst tuše ive já 10 mánuppaijeed já masa
tämän laatikossa”, “minä pelkään möröstä” jna.
kyehti já peeli ton loopâst. Aalgâst sun laavij
Motomingis ovtâskâs sämikiel sääni sáttá
jyehiđ jieijâs sämikiel celkkuid nuuvt, et toh iä
sirdâšuđ suomâkiel celkkui. Ohtâ ovdâmerkkâ
lamaš aaibâs njyebžilis celkkuuh, peic sun eeđâi
tast lii “onko tässä kalassa tauteja?”, ađai “láá-uv
vistig oovtâ sääni, hundârušâi, eeđâi nube já
taan kyeleest täävtih”. Šušmegis lii meid suomâ
nuuvt ain.
kielâg celkkuin šušme.
Tääl tile lii tot, et Eino-uv sárnu jieijâs ahasâžžân
Veikkâ párnáid kárttá ennuv kieldiđ porgâmist
tego Runeberg. Muin sun ij keevti ollágin suomâ
oovtâ jis nube-uv ääši, te čielgâsávt kieldim
kielâ. Sun sárnu viehâ njyebžilávt sämikielân,
haamij oppâm váátá vala maidnii muide-uv.
veikkâ ij vala tiäđustkin aaibâs puoh haamijd jye
Lam huámmášâm, et kuohtuuh mättiv kale kevt
hi säänist pyevtigin mättiđ. Puoh argâpiäiválijd
tiđ oovtâlovo kieldimhaamijd, tego “ele kiivsed,
aašijd sun čielgee munjin sämikielân. Motomin
ele huško, ele vääldi muu kieđâst” jna, mut
tiäđust-uv kiävá nuuvt, et sun ij tuubdâ mottoom
kyevtilovo já maaŋgâlovo kieldimhaamij kevttim
sämikiel sääni, te sáttá vistig hundâruššâđ tom já
oro lemin váhá vaigâdub. Harviiba tuon avveest
iätá loopâst tom oovtâ sääni suomâkielân. Ko
párnáin lii tiäđustkin alnestis tárbu ettâđ
mun muštâlâm talle tom sääni sämikielân, te sun
maiden tagarijd, et “eppee koolgâ, “eppeđ uážu”
masa jyehi tove vala kiärdu tom jiänusân. Čielgâ
jna. Lâš aaibâs addiittettee, et toh iä vala puáđi
sávt sun haalijd aktiivlávt oppâđ mušteđ taid.
luándulávt. Ličij-uvsun täst ohtâ fáddá čuávuváá párnáikirje čällei, jis áigu maidnii máttááttâsâid
Moonnâm loostâst čaallim meid tast, maht
čiehâđ tekstâsis?
26
Kielâčukke: Käähvi lii vaalmâš! Petter Morottaja
M
otomeh säänih sättih soottâđ mii vuárdá mušâi vuástá. Ohtâ taggaar lii käähvi. Tieba sääni, mii kulá uáli maŋgâs aargân jyehi peeivi! Jo-uv lep ustevliih: Ááiguh-uv käähvi? Teikkâ lep pargoid karv emin: Mun juuvâm vistig käähvi, jeđe čäliškuáđám Kielâčuhe. Säänist käähvi lii vuáđuhäämist-uv kuhes vookaal. Käähvi lii vaalmâš, puáđi juuhâđ! Tomhân mij ep táválávt vyerdi taan sorttâsijn saanijn. Láába tagareh säänih kuittâg mottoom (viermi, čielgi, kievhi, aarni). Älkkee lii siähániđ-uv. Suomâkielâ kahvi maa li mield ličij älkkee tuhhiittiđ uánihis vookaal anarâškielân-uv. Nubben septin kuhes vookaal kale uánnán-uv motomin, nomâlâsân kuálus
saanijn: kähvikoppâ, kähvipánnu, kähviviäsu. Kuálussaanijn kannat kuittâg mušteđ: veikkâ vookaal lii uánánâm, te h ij lah kukkom. Tondiet täid saanijd kalga ettâđ [käähviikoppâ], [käähviipánnu], [käähviiviäsu]. Nubenáál merkkejum: kä’hvipánnu, kä’hvikoppâ, kä’hviviäsu. Siämmáá ääši uáiná čielgâsubbooht eres kuálussanijguin, nuuvt ko sänikirje, parâtáálu já táluviehâ.
Te tääl mun toolâm kä’hvipuudâ! Lohheeh pyehtih iävtuttiđ fáádáid Kielâčuhe várás väldimáin ohtâvuođâ loostâ toimâttâsân.
Koveh Ovdâ- jå tyehilokke: Eljas Niskanen s. 3
Hannu Hurme
s. 4
Petter Morottaja
s. 5
Petter Morttaja
s. 6
Mika Friman
s. 7
Outi Pieski
s. 8
Petter Morottaja
s. 11
Gerd Altmann (Pixabay)
s. 15
Himsan (Pixabay)
s. 16
Petter Morottaja
s. 17
Petter Morottaja
s. 18
Anna Askala
s. 22
mcmurryjulie (Pixabay)
s. 25
OpenClipart-Vectors (Pixabay)
s. 26
Clker-Free-Vector-Images (Pixabay)
s. 26
Petter Morottaja
Anarâš
Siskáldâs Vaazzâšmin
1
Uáivičaalâ: Ij lah luhâmuš?
3
Seervist uánihávt
4
Taaiđâ iälá já iäláskit
6
Eeji kielâ
8
Kirkkokonsert
10
Smakkimpittááš munduruku aalmugist
16
Nooveelhástu: Uáinimettumist
18
Širottâs
22
Päikkieeji aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst
25
Kielâčukke: Käähvi lii vaalmâš!
26
Algâtälvi
28 ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561
Toimâtteijee, toimâttâsčällee: Puhelinnummeer: 045 23 55 395 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Petter Morottaja Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnumereh: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy
Algâtälvi
Kove: Eljas Niskanen