Anarâš Lostâ Vyesimáánu 2020 33. Ihekerdi
Keesi kuávlun Kove: Petteri Kyrö
Taan loostâst (3)
Uáivičaalâ: Anarâškielâ servi lii firma
(4 – 7) Seervi uđđâseh:
Uđđâ pargee Aanaar kielâpiervâlist
Uccpárnáá Vuoli Ilmarist šaddâ kunneetuáhtár
Anarâškielâlâš wikipedia láláttuvâst
Anarâškielâ servi lii uásálistám yle säämi projektân
(8 – 17) Anarâškielâ seervi ihečuákkim 2020
Pevdikirje, toimâčielgiittâs, toimâvuávám, puátu- já manoreekkig
(18 – 19) Martta Alajärvi: Simultantulkkuumist kalga leđe jotteel já tärkki – motomin tulkkâkoopist šaddeh meid herviis kielâkukáh
Sämitige čuákkimeh streamejuvvojeh, vaaikut-uv tot tuulhâ paargon
(20 – 26) Marja-Liisa Olthuis: Kárgámpeeivi kyessi
Nooveelhástu juátkoo taan tove inspiraatiosaanijn “kyessi”
(27)
Henna Aikio: Muu säänih
Palsta, mast muštâluvvojeh hitruus, vaigâdis já mučis säänih
(28 – 31) Marke Laaksonen: Tiervâpuáttim kiđđâ!
Luudijboŋŋam lii mávsulâš astoäigiájánâs
(32 – 33) Aanaar škoovlâ ovdâškovlâliih: Saammâl ja čuoškah -kirje Aanaar škoovlâ ovdâškovlâlij jurduuh Lee D. Rodgers kirjeest Saammâl já čuoškah
(34)
Eljas Niskanen: Päikkieeji aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst
Palsta, mast Eljis muštâl mii suu párnái kielâtááiđun kulloo
(35)
Kielâčukke: Maid smietah ja maid arvâlah
Palsta juátkoo. Čällen Petter Morottaja.
R PÄ
I
M
Lostâ lii teddilum FSC®-sertifisistum pááppár oolâ
ISTÖMER KK
YM
ILJ
ÖMÄRK
T
Anarâškielâ servi lii firma
A
narâškielâ servi lii páihálâš pargoadeleijee, firma. Servi lii komálâš firma tastko hoovdah iä
lah tobbeen pargoost, pic stivrejeh viijđes tooimâ rijjâaigijnis. Must alnaan lii stuárráámus huolâ kielâpiervâlij haldâttuvvâst já meid lostâtooimâ jotkuumist. Seervist láá meiddei almostittemtoimâ já tutkâmprojekteh. Seervi haldâttâhääših láá muálkkááh já väätih jyehi syergist ennuv ääigi: persovnhaldâttâh, toimâsoojijn huolâttem, budjetistmeh, ruttâjotoluv tipšom, ruttâ ráđádâlmeh já ohtsâšpargo kieldáin, Sämitiggijn já Máttááttâs- já kulttuurministeriöin. Juridisiih ääših láá lamaš moddii ivveest. Láá meiddei raportistmeh já ruttâkevttimčielgiittâsah já projektij jođettem já ive ruttâtuálun kyeskee ääših. Seervi tooimâin lii jieijâs äigitavlu. Kielâpiervâltooimâ oovdedmân ij lah äigi rijjâtátulii pargoost, já ennuv páácá kielâpiervâlpargei ärdei oolâ. Pargoadeleijee kenigâsvuođâin lii korrâ ovdâsvástádâs. Pargeeh tuáivuh, et stivrâ kolgâččij oinuđ eenâb. Taan tuoivuu uáli harvii puáhtá olášuttiđ. Seervist lii luhhoost haldâttâhhovdâ, kote tuáimá pargoadeleijee ovdâsteijen piervâláid. Taankiärdásâš ihečuákkim tollui neetist koronapandemia keežild. Täst vala keevâi hämifeilâ, ko koolgâi jienâstiđ stivrâsoojijn. Iävtukkâsah lijjii eenâb ko sajeh. Tánávt ij kolgâm jienâstiđ, mij tieđijm tom kale, mut kihheen ij lam máttám rahttâttâđ káidusčuákkim hástoid, adai syeligâs jienâstmân. Puáttee čuákkimist, liävus tot te neetist teikâ kost peri, kalga jienâstiđ syeligávt. Seervi hovdim uáinust stiivrâ muttum ucánjáhháágin lii muálkkáá. Jis stivrâjeessân muttoo, sun ij mahten pyevti tiettiđ taid čuođijd aašijd, moh láá joođoost já moin naalijn toh ovdil láá tipšum. Tiäđust-uv sun-uv uáppá. Värijesânijn motomeh iä tieđe kielâpiervâlijn ennustkin, eereeb et kielâpiervâleh láá. Taan tove tagareh jesâneh, kiäin lii kuhesáigásâš stivrimhárjánem já kiäh tobdeh kielâpiervâlij já seervi čuolmâid, iä innig jienâstum stiivrân. Kii tastoo uápist uđđâ jesânijd seervi paargon? Taat vuárdámuš lii saavâjođetteijee kulij. Toos must ij lah máhđulâšvuotâ: mun jiem uážu kevttiđ pargoääigi seervi aššijd. Rijjâäigi ij lah eenâb siärván. Tággáár hovdim ij pyevti kyeddiđ kuhás. Taat ij suigen lah uđđâ stivrâjesânij suijâ, mut taan ubâ suámálii stivrimvyevi suijâ. Tuáivuttâm liijká uđđâ jesânáid tiervâpuáttim. Taan čallust lii čielgâ viestâ: kielâpiervâlij hovdim kalga šoddâđ virgepargon. Mij ep pyevti leggistiđ 30 já 10 ive hovdimhárjánem meddâl já älgiđ ain uđđâsist. Tom stivrâjesânij ärddeeh, seervi haldâšem já kielâpiervâleh iä kuhheeb ääigi kierdâ.
Uđđâ pargee Aanaar kielâpiervâlist Čällee: Fabrizio Brecciaroli
A
narâškielâ kielâpiervâl Piäju lii finnim uđđâ pargee: Laura Morottaja algâttij párnái tipšon Anarist kuovâmáánu aalgâst. Koččâmâ šâst lii ubâpeivipargo. Laura pargoskipáreh Piä just lává Outi Kallioinen já Tiina Lehmuslehti. Oovtâst sij tipšoh ohtsis käävci pärnid. Laura šoodâi Anarist já tobbeen áásá tääl-uv. Eellim ääigi sun lii kuittâg aassâm eres-uv kuávlust tegu Oulust já Brysselist, kost sun lâi pargoost au pairin ađai párnáitipšon sämmilii perruu kulen. Kielâpiervâl lii uápis saje Lauran. Sun lâi jieš kielâpiervâlpärni já oopâi anarâškielâ piervâlist. Sun lii ovdeláá-uv lamaš Piäjust pargoost – par gourkko käävci ihheed tassaaš piištij ton tove-uv
paijeel ive. Pargoost Laura parga párnáitipšompargoid, sierâd já puuđâld parnijguin já lohá sijjân párnáikiirjijd. Ko lii mälistemvuáru, te sun ráhtá purrâmuš, já motomin sun čorgee-uv. Tot, maid kalga porgâđ, muttoo ohtânmaanoost. Laura lijkkoo uđđâ paargon, tastko tot lii hitruu já pargopiirâs lii suotâs. Sun lijkkoo eromâšávt toos, et sun uážžu kevttiđ anarâškielâ já siämmást išediđ seervist. Ovdil ko sust šoodâi kielâpiervâl párnáitipšoo, Laura lâi pargoost toimâttuvâst já tobbeen sun sáárnui iänááš suomâkielâ. Anarâškielâ servi tuáivut Lauran ennuv luho já šiev joođhâ Piäjust.
Kove: Laura Morottaja
Uccpárnáá Vuoli Ilmarist šadda kunneetuáhtár Čällee: Fabrizio Brecciaroli
I
lmari Mattus lii toohâm merhâšittee pargo anarâškielâ iäláskitmân já oovdedmân, já taan pargo áánsust sust lii šoddâmin kunneetuáhtár. Árvunoomâ addel Oulu ollâopâttuv humanistlâš tieđâkodde. Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli lii sahhiittâllâm Ilmari Mattus taan ääšist.
kovvejeijee lâi váldám tom Äijihjäävri riddoost já ko lijjim sust vala maŋeláá lonnoom tiem kove tivrâssiähá hoddijn, te nobdim, et amahân must lii kevttimvuoigâdvuotâ toos. Na ij lamaš, mut tast ij tađe eenâb.
– Kuás tust šadda kunneetuáhtár? – Mii lii tábáhtum? Kuás já maht tun finne jih tiäđu, et tust šadda kunneetuáhtár? Moonnâm čoovčâ Anni-Siiri Länsman Oulu ollâopâttuvâst sooitij munjin já koijâdij, et vál dáččim-uv vuástá kunneetuáhtár árvunoomâ. Vistig piettâlim ääšist já keessim toos, et tááláá ääigi muu väzzim ij lah innig nuuvt njyebžil, ko lii lamaš nuorâbin já tiem promootiosthân kolgâččij väzziđ viehâ kuhes määđhi. Toos AnniSiiri västidij, et sun lâi-uv jurdâččâm tiem pro mootioääši nievt, et promootio tábáhtuuččij muu pehti “poissaolevana”. Talle mun miettim áášán. Sun vala muštottij, et taat äšši kolgâččij pääcciđ munnuu koskâsâš äššin. Nuuvt lopedim já tot paasij munnuu koskâsâš äššin masa ihe piälán. Kandâsân já uábbásân kale mainâšim tast, mut vuárnuttim sunnuu toollâđ ääši syeligâsâst. Taggaar detalji ääšist kuittâg lâi, et ko ollâopâttâh táátui must 300 piksel čuovâkove, te skannajim tom áinoo tohálii pävirkove, mii must lâi já vuolgâttim tom toho. Áámmát
Tääl ko tiet koronakikse lii joođoost pirrâ maailm, te promootioääših-uv sirdâšuveh čoohčân. Ijhân tom tieđe, mon viärrán tiet tavdâ vala šadda, mut tuáivuđ ferttee ton ložžim.
– Tuu kommenteh ääšist. Maid taat meerhâš tunjin? Liihân tiet kale váháš jiäráskittee já komálâš-uv äšši. Tien smiereetmân monnii kale maaŋgah peeivih, joba ohoh-uv, ige tot lah valagin aaibâs čielgâs munjin. Tot lii kuittâg vises, et saahâ lii stuorrâ kunnest, mii munjin lii mieđettum já tast ferttee leđe kijtolâš. Tiäđust-uv tot meerhâš meid tom, et anarâškielâ merhâšume lii ovdiistuv puáránâm já kielâst álgá leđe čuovâdub puátteevuotâ, ko maid tot lâi vala 30 ihheed tassaaš. Tääl kielâ ovdâskulij tuálvooh láá nuorâ iäljáris ulmuuh, kiäi mohtâ lii oornigist. Tuáivuttâm sijjân ennuv luho tehálâš ääši oovdedmist.
Anarâškielâlâš Wikipedia láláttuvâst Čällee: Fabrizio Brecciaroli
A
narâškielâ seervi Čyeti čälled -proojeekt ooleest lii álgám uđđâ haahâ, mon ulmen lii vuáđudiđ
Wikipedia anarâškielân. Servi lii ornim Wikipediaehidijd, vâi čälleeh puávtáččii čäälliđ oovtâst já siäm mást moonnâđ čoođâ teknisijd aašijd, tegu maht rähtiđ uđđâ artikkâl, maht rähtiđ já kevttiđ uđđâ myenster já maht artikkâlij noomâ puáhtá mutteđ. Wikipedia-ehideh láá uárnejum jo kuohtii: vuossâ muš lâi kuovâmáánu 21. peeivi Anarist já nubbe lâi
feeilâid. Puoh pustaveh já säänih išedeh mii juksâđ
njuhčâmáánu 27. peeivi Skype peht. Njuhčâmáánu
ulmán: Wikipedia anarâškielân. Jis halijdah vyelgiđ
loopâst artikkâleh lijjii masa 200; fáddán lijjii iärásij
fáárun, te tot lii uáli älkkee. Hommáá kevttee
lasseen Suomâ kaavpugeh já kieldah, suomâ-ugriliih
tubdâlduv, čáládât siisâ já čäliškuát!
kielah, planeteh, ohopeeivih, mánuppajeh, čaittâlei
jeeh já elleekoveh.
máttáátteijeeh já uáppeeh tarbâšeh. Aanaar škoovlâ
Anarâškielâlâš Wikipedia lii nuuvt kočodum
máttáátteijeeh láá tuáivum, et wikipediast puávtáččij
“láláttâh”-muddoost. Vâi tast šodâččij olmâ Wiki
luuhâđ aainâs-uv Säämi ellein, Tave-Enâmijn,
pedia, kalga čäälliđ vala ennuv. Tääl čälleeh láá oht
luándualmonijn já komovuođâst.
sis suullân love, mut sist tuše kyehti čäälliv álššáht
jyehi peeivi. uđđâ čällei já kielâtärhisteijei várás lii
kielâ orroomvisteest Facebookist. Tienuuvt lii älkkee
ain stuorrâ tárbu.
tiettiđ, kuás já kost tot lii. Anarâškielâ servi haalijd
Kii peri puáhtá čäälliđ Wikipedian. Juáháš puáhtá
meiddei faallâđ nuorâ sárnoid máhđulâšvuođâ fin
čäälliđ nuuvt ennuv ko haalijd. Ij veltihánnáá taarbâš
niđ kesipargosaje Wikipedia-čällen. Jis tággáár pargo
čäälliđ ubâ artikkâl: puáhtá meiddei lasettiđ maidnii
kiäsut tuu, te vuolgât uánihis vuávám tast, maid tun
puáris artikkâlân teikâ luuhâđ eres ulmui artikkâlijd
halijdiččih čäälliđ, Anarâškielâ seervi mediapargei
já tivvoođ máhđulijd kielâoppâ-, sujâttem- já čäällim
šleđgâpoostâ peht (fabrizio.brecciaroli@gmail.com).
Wikipedian ličij pyeri čäälliđ tagarijd aašijd, maid
Servi tieđeet wikipedia-ehidijn aainâs-uv Anarâš
Wikipedia vuossâmuš láláttâh-versio kávnoo taan liiŋkâst: https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/smn
Anarâškielâ servi lii uásálistám YLE Säämi projektân Čällee: Fabrizio Brecciaroli
T
aan ääigi puáhtá uáli pyereest uáiniđ já čuávvuđ,
čuávuh sämikielâlijd mediaid já mon kuhháá sij láá
magarijd aašijd ulmuuh loheh nettisiijđoin en
neetist jyehi peeivi. Koččâmâšah labdasii meiddei
nuv já maid uccáá. Taat ij kuittâg luhostuu siämmáá
toos, mon kuhháá ulmuuh keččih TV peeivist,
pyereest, ko koččâmâšâst lii radio tâi TV.
magarijd uđđâsijd sij čuávuh, já magarijd ohjelmijd
Ulmuuh láá perustum uáli maaŋgâmudusijn
sij keččih tâi halijdiččii keččâđ – eromâšávt
aašijn. Ton lasseen ulmuuh mađhâšeh ennuv já
sämmilijn já eres maailm algâaalmugijn. Ton lasseen
uápásmeh eres kulttuuráid já kieláid. Taat meerhâš,
ulmuuh ferttejii čielgiđ tom, mii lii sii mielâst pyeri
et sij pyehtih valjiđ eresmuáđusijd uđđâsijd já
tâi hyenes TV-uđâsvuolgâttâs, já maid YLE Säämi
siskáldâsâid. Ulmuuh iä valjii aašijd tuše tondiet, et
puávtáččij porgâđ sii oovdân.
miinii lii čallum sämikielân.
YLE Säämi haalijd karttiđ tom, magarijd uđđâsijd
maaŋgâlágáneh uđđâseh. Puárásub ulmuuh halijdeh
já ohjelmijd anarâškielâliih ulmuuh halijdiččii uáiniđ
kuullâđ mainâsijd vajesaavâst já tast, maggaar lâi
já kuullâđ radiost já televisiost. Tađe várás YLE Sää
eellim škoovlâst, ko sämikielâliih párnááh iä uážžum
mi lii sahhiittâllâm motomijd ulmuid – sehe eeni
kevttiđ jieijâs kielâ. Táválâš tuoivâ lii tot, et YLE
kielâlijd já anarâškielâ viereskiellân lohheid. Sahhiit
Säämi pyevtittičij eenâb sämikielâlijd ohjelmijd –
tellei juávkun kulá Anarâškielâ seervi mediapargee
meiddei fiktiivlijd elleekuuvijd. Ton lasseen ulmuuh
Fabrizio Brecciaroli, kote lii sahhiittâllâm kulmâ
halijdiččii uáiniđ eenâb dokumentelleekuuvijd
ulmuu. Sun lii čáállám raportijd sahhiittâlmijn já lii
sämmilij elimist. Sämmilij muusik já taiđuuh
vuolgâttâm taid YLE Sáámán.
meiddei láá kiäsutteijee fáádáh. Pooliitliih ääših,
Jyehi sahhiittâllâm piištij suulân 25-30 minuttid.
tegu sämitiggevaaljah já kiäst šadda Sämitige uđđâ
Sahhiittâlmij aalgâst koččâmâšah labdasii pärni
saavâjođetteijee, oroh kiäsutmin eromâšávt Säämist
vuotân, perrui já uáppoid. Tast maŋa ulmuuh
ässee eenikielâlijd sämmilijd.
ferttejii kuvviđ jieijâs táválii argâ- já rijjâpeeivi já
jieijâs kiddiistuumijd. Sij ferttejii meiddei västidiđ
sämikielâ sárnoid ličij pieijâđ videoid YouTuben,
koččâmâššáid tast, moh láá tehálumoseh ääših,
tastko maaŋgah nuorah viettih ennuv ääigi tobbeen.
maid sij láá porgâm, tâi tehálumoseh tááiđuh, maid
YouTube peht eres-uv nuorah pirrâ maailm
sij láá haahâm jieijâs elimist – pargoelimist já/tâi
puávtáččii oppâđ sämmilijn já sii kulttuurist já
priivaatelimist. Taan vuossâmuu uási ulmen lâi
kielâst. Uáli tehálâš lii meiddei tot, et sämikielâliih
iberdiđ váhá pyerebeht, magareh ulmuuh láá,
uđđâseh láá finnimnáál videohäämist neetist –
maggaar tuáváš sist lii já maggaar lii sii eellim.
ovdâmerkkân YLE Säämi siijđoin – nuuvt et ulmuuh
Sahhiittâlmij tehálumos uási kieđâvušâi mediai
pyehtih keččâđ taid talle ko sij asteh. Sahhiittâlmij
kiävtu. Ulmuuh ferttejii ovdâmerkkân čielgiđ tom,
vuáđuld ulmuuh eelih-uv tyellittälli neetist keččâmin
magarijd mediaid sij kevttih piäiválávt, mon távjá sij
sämikielâlijd uđđâsijd.
Sahhiittâlmij puátusij vuáđuld ulmuid kiäsutteh
Nuorâi mielâst šiev vyehi juksâđ stuorrâ juávhu
IHEČUÁKKIM 2020 PEVDIKIRJE ANARŠKIEL SERVI RY. Skype 1.
Čuákkim lehâstem: Čuákkim aalgij tijme 17:00.
2.
Čuákkim saavâjođetteijee valjim: Marja-Liisa Olthuis
3.
Čuákkim čällee valjim: Saammal Morottaja
4.
Kyevti pevdikirjetärhisteijee valjim: Tiina Lehmuslehti já Anja Kaarret
29.03.2020
5. Kyevti jienârekinistee valjim: Tiina Lehmuslehti já Anja Kaarret 6. Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem: Tuhhiittui Almottâs lii lamaš Inarilainen-aavisist 18.3.2020. 7.
Äššilisto tuhhiittem pargoliston: Tuhhiittui
8
Ive 2019 toimâčielgiittâs tuhhiittem (lahtos 1): Tuhhiittui
9.
Tilitärhisteijei ciälkkámuš kuullâm.
10. Stiivrâ luovvim kenigâsvuođâst tili- ja ruttâaašijn: Tuhhiittui 11. Ive 2020 toimâvuávám nanodem (lahtos 2): Tuhhiittui 12. Puátu- ja manoreekkig nanodem ihán 2020 (lahtos 3): Tuhhiittui 13. Stiivrâ fastâ já värijesânij valjim (5 + 5)
Čuákkimist jienâstui stiivrâ jesânijn. Čuákkim valjii saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee ja čällee oovtâmielâlávt. Eres kyevti jesânist čuákkim jienâstij čuávuvávt: Iiris Mäenpää 12 jiennâd, Henna Tervaniemi 8 jiennâd, Pia Nikula 4 jienâ. Miärádâs: fastâ väri Marja-Liisa Olthuis Jukka Mettovaara saavâjođetteijee Miina Seurujärvi Anja Kaarret värisaavâjođetteijee Saammâl Morottaja Fabrizio Brecciaroli čällee Iiris Mäenpää Matti Morottaja jeessân Henna Tervaniemi Pia Nikula jeessân Seervi tilij ruttâkevtteeh láá haldâttâhhovdâ já Ritva Kangasniemi. Jeessânvästideijee lii Petter Morottaja. 14. Kyevti tilitärhisteijee já kyevti väritilitärhisteijee valjim:
Iävtuttâs: Iävtuttuvvoo, et fastâtärhisteijen väljejuuččáin ekonomi Risto Pauna já Kari Pauna Ruávinjaargâst já väritärhisteijen valjiiččuin Tuomas Enbuske já Panu Lauhala Ruávinjaargâst. Miärádâs: Tuhhiittui
15. Eres ääših: – 16. Čuákkim nuuvâi tme 18:55.
Toimâčielgiittâs 2020
ANARŠKIEL SERVI RY Aanaar / INARI
20.2.2020
Seervi ulme Anarâškielâ servi lii olášuttâm njuolgâdusâidis miäldásii tooimâ ive 2019: ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâja kirjetoimáin sehe tiäđujyehimáin. Seervi stivrâ Seervi stiivrâ jesâneh ive 2019 Saavâjođetteijee Värisaavâjođetteijee Čällee Jeessân Jeessân
Marja-Liisa Olthuis Miina Seurujärvi Saammâl Morottaja Pia Nikula Iiris Mäenpää
Neeta Jääskö Anja Kaarret Petra Kuuva Matti Morottaja Satu Gahmberg
Čuákánkiäsu stiivrâ miärádâsâin já servi tábáhtumijn ive 2019 Stivrâ čokkân táválávt táárbu mield. Ive 2019 ääigi stivrâ čokkânij 8 kerdid, já ohtâ ihečuákkim tollui. Toi lasseen stivrâ jesâneh lijjii ohtâvuođâst koskânis šleđgâpoostâ peht. Stivrâ kietâdâl jyehi čuákkimist kielâpiervâlaašijd sehe seervi joođeetmân já stivriimân labdaseijee aašijd. Stivrâ orniiškuođij kielâpiervâltooimâ sirdem Sämitiigán. Ive 2019 seervi tutkâmjuávhu projekteh pieijii naavcâid anarâškielân čälimân já čällei aktivistmân. Servi kuástidij meiddei anarâškielâlii kirjálâšvuođâ. Ihečuákkim Ihečuákkim tollui 25.3.2019 Anarist Sajosist. Kielâpiervâltooimâ olášuttem Kulmâ kielâpiervâl Anarâškielâservi lii olášuttâm kielâpiervâltooimâ kuulmâ kielâpiervâlist: Piervâlist já Piäjust Anarist já Kuáđist Avelist. Aanaar kieldâ lii uástám seervist sosiaalpalvâlusâid kielâlávgumpeivikiäju häämist. Sämitigge lii ruttâdâm tooimâ Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem kielâpiervâlruttâdmáin. Takkâ Aanaar kieldân, Sämitiigán já Máttááttâs- já kulttuurministeriön kielâpiervâltooimâ ruttâdmist. Kielâpiervâltooimâ olášutmist kijttoseh kuleh iäljáris kielâpiervâlpargeid, kiäh láá jurâttâm ohtsis kulmâ kielâpiervâl já tipšom ohtsis 34 párnážid: 24 párnážid Anarist já 10 párnážid Avelist. Kielâpiervâlpargen toimii ive 2019 loopâst čuávuvááh pargeeh: Piervâlist Ritva Kangasniemi, Satu Kangasniemi já Heidi Mattus; Piäjust Tiina Lehmuslehti, Henna Tervaniemi já Outi Kallioinen. Kuáđist Tarja Passi, Sanna Aikio já Airi Portti. Kielâpiervâlpargen láá toimâm ive 2019 ääigi meid Laura Korhonen, Onneli Sieppi, Sari Sarre, Virva Guttorm já Niina Siltala. Jenni Mattila lii porgâm haldâttâhhovdân. Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppein kielâpiervâlijn lijjii kielâhárjuttâlmist čuávvuvááh ulmuuh: Marko Tervaniemi, Leila Mattus, Outi Kallioinen, Anniina Veitonmäki já Sara Keränen. TET-hárjuttellein kielâpiervâlijn porgáin čuávvuvááh ulmuuh: Emma Saari Piäjust já Kaisla Suominen Piervâlist 30.9.-1.10.
10
Kielâpiervâltooimân vaigutteijee ääših Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ jotkii uđđâivemáánust 2019 uástupalvâlemsopâmuš sosiaalpalvâlusâi pyevtitmist kielâlávgumjuávkkuperâpeivitipšon. Kielâpiervâleh toimii ubâ ive 2019.. Kielâpiervâlpargei škovliittâs 2019 • • • • • • • • • • • • • • • • •
Jari Sinkkosii luvâldâh, Avelist 26.2. – Ritva, Sanna “Kunta R. Hillin työaikasuunnittelu” -škovliittâs, 14.2. já 4.4. – Ritva, Tarja, Niina, Sari já Jenni Pargopyereestvaijeem, cuáŋuimáánu 2019 – Onneli, Tarja Lene-škovliittâs, cuáŋuimáánu 6.-27.4. – Onneli, Tarja Ritva já Jenni Oslost sämmilij arâšoddâdemkkonferensist, 9.-10.5. Seminaar labdas joođoost leijee taažâlii “Sámemánát ođđa searvelanjain” -projektân, mon ulmen lii ovdediđ sämmilii arâšoddâdem pedagogiik. Kietâtyejipáájá, 15.5. – Ritva já Sari Pyere aalgân arâšoddâdmist: 25.5. já 8.6. – Ritva, Henna já Tiina Kielâpiervâlpargei ovdedempeeivih: • Pyhä: 15.-17.2. – Ritva, Satu, Laura, Henna, Sanna, Niina, Airi, Jenni • Levi: 17.-19.5. – Ritva, Satu, Laura, Henna, Niina, Jenni, Airi, Sanna, Tarja, Onneli • Ruávinjargâ: 1.-3.11. – Tiina, Outi, Henna, Heidi, Sanna, Tarja EA 1, 22.-23.8. – Ritva, Satu já Sanna Pargostivrim, Sari Ilo: • 26.8. Ritva, Satu, Heidi, Tiina, Outi, Henna, Laura, Tarja, Sanna ja Airi • 30.10. Ritva, Tarja, Tiina ja Jenni “Vasu perusteet ja kielitietoinen varhaiskasvatus” -škovliittâs, Sajosist 14.9. – Ritva, Satu, Tiina, Henna, Outi, Sanna, Tarja, Airi Párnáisuojâlemškovliittâs, váldustivrâsaali, 21.9. – Outi, Tiina, Ritva, Sanna Satu čođâlditij párnái já nuorâi aldatipšoo uápuid 29.5.2019 Tarja valmâštui arâšoddâdemmáttáátteijen 31.12.2019 Kielâpiervâltooimâ stivrimjuávkku: 28.2. – Ritva 18.9. – Sanna já Jenni
Kielâpiervâljuávhuh láá uásálistâm maaŋgâlágán tábáhtussáid Skammâkoveh-párnáipeeivih já -pargopáájáh, Sämikirjerááju anarâškielâliih mainâstemtijmeh, sämmilij aalmuglâšpeeivi livđepaje, SámiSoster purâdem servikoddetáálust, servikode kerho, Ijâhis Idja -párnáikonsert, livđepuudah -já kuvviimeh, juovlâruhâdâspuddâ, muččâdumoseh juovlâlavluuh kirhoost, Siida pargopáájá, Ketnäpää-peivi já puásuipeivi, Siida Anarâš pivtâstem -čáitálduv lekkâmjuhleh, Kuottarulla-nukketeatter, Charlie já suklaafabrik -teatter, elleekoveh Aslakist, Anarâš páárnáš -mokke Äijihkiäđgán, párnái materiaalproojeekt loppâjuhle. Kielâpiervâljuávhuh láá ornim maaŋgâlágán tábáhtusâid Kielâpiervâleh uárnejii tälviuággumuuhijd, juoŋâstem- já njähipivdomuuhijd, riävskápivdomuuhijd, čuoigâm- já luistelemmuuhijd, piäivášjuhle, kiđđâ- já juovlâjuuhlijd, poccuupiärgui salttim já kuškim, potásij já šadoi kalvem, kolliistâlmijd Paadar puásui- já kyelifarmist, čohčâmohe Rááhájáávrán, kulttuurmohe Čevetjáávrán kielâohhoost, vanhimijehidijd, elleekove-eehid, ärbipurrâmušpeeivijd, eejipeivi-iiđeedpitá, meccimuuhijd, myerjimuuhijd, kuobârmuuhijd, “Siidaan Revontulet” -čáitálduv, musiikpudâid, mainâspudâid, naamarjuuhlijd já jumppaid. Toi lasseen kielâpiervâleh uárnejii ohtâsijd tábáhtumijd já kolliistâlmijd nuorttâlâškielâ kielâpiervâláin já tavesämikielâlijn juávhoin. Kielâpiervâlij ehidispeivitoimâ Ehidispeivitoimâ ij uárnejum. Tutkâmjuávhu projekteh
11
Čyeti čälled anarâškielân Anarâškielâ servi lii olášuttâm Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâdem Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt, mon mediapargen lává porgâm Petter Morottaja 1.1.2019 - 30.7.2019 já Fabrizio Brecciaroli 1.9.2019 - 31.12.2019. Proojeekt jođetteijen tuáimá Marja-Liisa Olthuis. Proojeekt ulmen lii vuáháduttiđ anarâškielâ čäällimkulttuur, aktivistiđ kielâsárnoid čäälliđ anarâškielân, tuárjuđ čäällimproosees (meiddei teknisávt) já almostittiđ čällei pyevtittem teevstâid. Taan uáiviproojeekt vyelni láá toimâm kyehti vyeliproojeekt: Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân já Kielâteknologiaproojeekt. Pargei tärhibeh pargokoveh kávnojeh projektij oovdânpyehtim maŋa. Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân (100 čälled -proojeekt vyelni) Anarâškielâ servi lii olášuttâm Kone Siättus ruttâdem 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt, mii lii toimâm Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt vyelni. Taan proojeekt ulmen lii pyevtittiđ nuoráid luhâmuš anarâškielân já meiddei tot, et nuorah uásálisteh jiejah-uv kirjálâšvuođâ já olssis mielâkiddiiváá luhâmuš pyevtitmân. Išeruuđáin Anarâškielâ servi lii pálkkááttâm jurgâleijeid jurgâlempaargon. Keessiv 2019 nuorah uásálistii projektân já finnejii kesipargoid projektist. Proojeekt jođetteijen lii toimâm Petter Morottaja. Nuorâi stivrejeijen tooimâi keessiv 2019 Martta Alajärvi. Projektân láá uásálistám čuávvuvááh nuorah: Saammâl Rodgers, Saammâl Suominen, Sáárákáisá Seurujärvi já Sofia Olthuis. 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -projektist láá suulân 10 jurgâlemprojektid, moh valmâštuvvojeh ive 2020 ääigi. Kielâteknologiaproojeekt (100 čälled -proojeekt vyelni) Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt vyelni lii toimâm kielâteknologiauási, mast láá västidâm Márjá-Liisá Olthuis, Fabrizio Brecciaroli já ohjelmistee Ciprian-Virgil Gerstenberger Tromssast. Proojeektpargei pargokoveh já puátuseh ive 2019 Petter pargokove já puátuseh Anarâškielâ čallum kielâ ovdedemstrategia vuávám, Anarâš-loostâ já Lostii toimâttem, ruttâdem uuccâm, čäällimkulttur ovdedem, seervi nettisiijđoi já 100 čälled -blogi peividem, kirjetoimâ, eres čäällimprojektij ovdedem já koordinistem, “Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân” -proojeekt pargopáájái ornim. Fabrizio, Ciprian já Márjá-Liisá pargokove já puátuseh 1. Teevstâi tärhistem já čokkim Fabrizio lii čokkim já ornim anarâškielâlijd tiivtâid (suulân 500). Sun lii tärhistâm ortografia riävtuičäällimohjelmáin já lii tivvoom máhđulijd kielâ- já sujâttemoopâ feeilâid. Ulmen lii čokkiđ taid antologian kiđđuv 2020. 2. Uásálistem pargopáájái já eres čaalâlâš aktivistemvuovij orniimân Fabrizio lii ornim Márjá-Liisáin nelji “Kreatiivlâš čäällim” -pargopáájá já lii uásálistám “Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân” -proojeekt pargopáájáid. Sun lii jurgâlâm “Neropatin päiväkirja - Isoveli isottelee” -kirje suomâkielâst anarâškielân já lii tärhistâm Neropatti-rááiđu vuossâmuu kirje, mon lii jurgâlâm Mikkâl Morottaja. 3. Kielâteknologisij tyejipiergâsij ovdedem Taan pargoost láá kyehti uási: • Riävtuičäällimsänikirje ovdedem ovtâspargoost Ciprian Gerstenbergeráin
12
Ive 2019 ääigi láá rahtum kyevtstaavvâlsij nominij paradigmah, já toid láá lasettum kukkodâhmeerhah. Fabrizio lasettij sänilisto jyehi sujâttemjuávkun. Ciprian vaaldij paradigmaid Word-tiätuvuárhást já vuorkkij taid háámán, mon puáhtá luuhâđ tiäturáin. Tast maŋa Ciprian raahtij riävtuičäällimsänikirjemyenster kyevtstaavvâlsáid nomináid. Ive 2019 ääigi Fabrizio já Ciprian lává moonnâm čoođâ čiččâm sujâttemjuávkkud. Fabrizio tärhistij já tivoi puátusijd. Ciprian tivoi myensterijd Fabrizio tivomij mield. • Analysaattor tärhistem já tivvoom Fabrizio já Márjá-Liisá lává tärhistâm analysaattorist leijee saanijd já tivvoom feeilâid. Taat lii uáli kuhes pargo, mii juátkoo meiddei puáttee iivij ääigi. Ton lasseen analysaattorân láá lasettum váiloo säänih. Nuorâi toimâ Anarâškielâ servi lii pálkkááttâm nuorâid kesipargoid Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân -projektân (kj. ovdiibeln). Nuorah láá jurgâlâm anarâškielân sierâlágán novellijd. Lostâtoimâ Anarâš-lostâ almostui ive 2019 ääigi kuohtii, já kuálmádin numerin lâi Anarâš-kalender. Loostâ toimâttij Petter Morottaja já máácui Anssi Mattus. Nettilostâ Loostâš almostui ive 2019 ääigi kulmii. Lostii toimâttij Petter Morottaja já máácui Susanna Kaartinen. Anarâš-loostâ numerij vijđodâh: Vyesimáánu nummeer 40 sijđod Skammâmáánu nummeer 28 sijđod Kalender 2019 24 sijđod Puoh ohtsis 92 sijdođ
21 kovveed 21 kovveed 16 kovveed 58 kovveed
Lostii numerij vijđodâh: Loostâš 1/2019 (vyesimáánu) Loostâš 2/2019 (syeinimáánu) Loostâš 3/2019 (juovlâmáánu) Puoh ohtsis
37 kovveed 45 kovveed 34 kovveed 116 kovveed
26 sijđod 26 sijđod 22 sijđod 74 sijđod
Kirjetoimâ Servi almostitij oovtâstpargoost Brasilia-Suomâ -kulttuurkuávdáin anarâškielâlii jurgâlus “Kaandâš, kote ij máttám nievdâđ” Daniel Munduruku mainâsist “O menino que não sabia sonhar”. Anarâškielân jurgâlâm: Petter Morottaja. Jurgâlus lii almostum digitaallávt seervi nettisiijđoin. Lee Rodgersin Saammâl-rááiđust almostui kuuđâd uási: Saammâl já čuoškah - Saammâl and the Mosquitoes. Servi almostitij teddilum versio Riitta Vesala kirjeest “Šip šap šapšâ” oovtâstpargoost Ruávinjaargâ Sämmilijn Sierânâskirjeráájoin. Anarâš ehideh Anarâškielâ servi olášutij ive 2019 anarâš ehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Eehid ääigi puáhtá leđe miinii teemaid teikkâ tot puáhtá leđe tuše rijjâ savâstâllâm já káhvástâllâm. 26.8. Anarist: Kielâpäälgis stadionist 19.11. Anarist: Uđđâ anarâškielâ uáppeeh 12.11. Oulust: Savâstâllâmpuddâ Tieđettem já jeessânääših Tieđetteijen já jeessânvästideijen lii toimâm Petter Morottaja.
13
Seervi jyehim stipendeh já palhâšumeh Aanaar škovlâ: – 2. lk kirjepalhâšume (Saammâl já kozzsäplig) • Nils-Emil Kalla • Noosa Hautala – 4. lk • Mitja Saari (10€) – 6. lk • Emma Saari (20€) • Ainomaija Mäenpää (20€) – 7. lk • Ruut Tervaniemi (20€) – 9. lk • Pessi Koskinen (30€) • Sammeli Suominen (30€) Avveel škovlâ: – 9. lk • Meri-Tuulia Leivo (30€) • Maria Siivonen (30€) • Talvikki Pekkala (30€) Avveel luvâttuh: Pajeuáppeeh • Saana Aikio (50€) • Juho-Lauri Hakovirta (50€) SAKK • Anniina Veitonmäki (100€) Siärván mieđettum torjuuh Kielâpiervâltoimâ: Tutkâmjuávkku: 1. Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt - Suomâ Kulttuurruttârááju - 2018-2020 : 90 000 € 2. Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân -proojeekt - Kone Siäđus - 2019-2020: 60 000 € 3. Anarâš-lostâ já Loostâš: a. Sämitigge: uuccum 8 865 €, mieđettum 4 500 € b. Taike: uuccum 9 000 €, mieđettum 7 000 € 4. Kirjálâšvuođâ almostittem: a. Saammâl-kirjerááiđu loppâoosij almostittem várás servi uusâi 21 000 USD (18 621,21 €) The Arctic Indigenous Fund -ruttâráájust. Taat summe mieđettui puohrâkkân. b. Daniel Munduruku kirje “Histórias de índio” jurgâlem várás servi uusâi 6 000 USD Brasilia aalmuglii kirjeráájust. Ruttâdem ij mieđettum. c. Tuhháát sijđod -proojeekt ääigi šaddee jurgâlusâi almostittem várás servi uusâi 34 000 € Jenny ja Antti Wihuri -ruttâráájust. Ruttâdem ij mieđettum. 6. Seervi toimâtoorjâ - Sämitigge: uuccum 11 200 €, mieđettum 3500 € Skeŋkkiimeh Kielâpiervâláid: Lea já Heikki Laitinen: 20 €/mp Martti Laiti: 20 € Ingmar Rosengård: 100 € Seervi tooimân: Martti Lehti: 450 €
14
TOIMÂVUÁVÁM IHÁN 2020 ANARŠKIEL SERVI RY
Aanaar SEERVI ULME
Anarâškielâ seervi ulmen njuolgâdusâidis mield lii: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- ja kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Vâi taat ulme vuohâsumosávt ovdáničij, tuáivu servi jesânijdis väldiđ ruokkâdávt uási seervi toimáid já tađe mield ovdediđ mii puohâi ääši. Kijttoseh puohháid, kiäh láá táásážân lamaš fáárust vuáváámin já olášutmin seervi tooimâid. KIELÂPIERVÂL Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ juátkiv uástupalvâlemsopâmuš sosiaalpalvâlusâi pyevtitmist seervist kielâlávgumjuávkku-peerâpeivikiäju häämist ive 2020 loopâ räi. Puoh kulmâ kielâpiervâl – kyehti Anarist já ohtâ Avelist – tuáimih ovdebáá vyevi mield. Servi iská sirdeđ kielâpiervâltooimâ meddâl seervist ive 2020 ääigi. Kielâpiervâlpargeid adeluvvoo kielâlâš toorjâ kielâtipšom já materiaal häämist. Kielâpiervâleh pyehtih orniđ maađhijd tâi tábáhtuumijd, mast puoh kielâpiervâleh láá fáárust. Ulmen lii sirdeđ kielâpiervâltooimâ Sämitige vuálá. ANARŠ-LOST JÁ ERES ČALLUUH Anarâš-lostâ almostuvá ive 2020 ääigi kulmii, já niäljádin numerin lii Anarâš-kalender, fáddán tiivtah. Ruttâ tái numerij várás occoo Sämitiggeest já Taikest. Loostâ tooimât toimâttâhkodde já tom máccu Anssi Mattus. Nettilostâ Loostâš almostuvá ive 2020 ääigi neljii. Loostân occoo ruttâdem meid OKM:st kiđđuv. Taan lasseen almostittojeh teevstah Čyeti čälled -blogist já seervi jieijâs päikkisiijđoin. Ulmen lii meid kavnâđ lase aktivlijd čälleid, vâi lostâtoimáin puávtáččij ain eenâb ovdediđ anarâškielâ kirjálii kevttim. KIRJETOIM Lee Rodgers kyehti majemuu Saammâl-rááiđu kirje (ruttâdem ok) Matti Morottaja: Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi (ruttâdem ok) Tiivtah: Servi almostit tihtâkirje, máhđulávt kirjen teikâ blogihäämist. Vaastâolmooš: Fabrizio Brecciaroli; Iäráseh: Anja Kaarret, Marja-Liisa Olthuis Tuhhát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt almositmeh máhđulâšvuođâi já ruttâtile mield. Novelleh já motomeh romaneh.
15
Ruttâtile mield kuástiduvvojeh meiddei: Torkel Rasmussen: Áigin Lavra Tittamari Marttinen: Viivi Cumme já toffeeváimu (jurgâlum) Henna Tervaniemi: Ella já skipáreh 1-2 (Sämitigge) Fabrizio B: Neropatti 2 + 3 Isoveli isottelee; Viimeinen oljenkorsi TUTKÂMJUÁVKKU Fabrizio Brecciaroli parga tutkâmjuávhust 80 % pargoost 100 čälled -projektist ive 2020 loopân. Čyeti čälled -proojeekt pistá vala kalenderive 2020. Tuhhát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt juátkoo ive 2020 loopân. Kielâteknologiapargo (kielâoppâtärhisteijee) juátkoo, jis ruttâdem ornášuvá. ANARŠ EHIDEH Anarâškielâ servi olášut ive 2020 anarâš ehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Anarâš ehideh láá suullân ohtii teikâ kuohtii mánuppaajeest. Eehid ääigi puáhtá leđe miinii teemaid teikkâ tot puáhtá leđe tuše rijjâ savâstâllâm já káhvástâllâm. Vaastâolmooš: Anja Kaarret. STIPENDEH / PALHŠUMEH Servi juáhá kiđđuv 2020 stipendijd já / teikâ kirjepalhâšuumijd škoovlâi já oppâlágádâsâi anarâškielâ uáppeid. TIEĐETTEM JÁ JEESSÂNÄÄŠIH Seervist tuáimá tieđetteijee. Seervi jeessânaašijd tipšo jeessânvästideijee, Petter Morottaja. STIVR Stivrâ čokkân táárbu mield.
Koortâi rähtim veteraanijd Kove: Petra Kuuva
16
Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2020 1. Almoliih Puáđuh: Jeessânmáávsuh Pyevtittâsâi vyebdim Skeeŋkah Sämitige toimâtoorjâ Almoliih puáđuh ohtsis Manoh: Čuákkim- já mätkikoloh Saavâjođetteijee koloruttâ Čällee koloruttâ Jeessânvästideijee koloruttâ Stipendeh Anarâš ehidij ornimkoloh Eres koloh Almoliih manoh ohtsis Iäruttâs 2. Kielâpiervâl Puáđuh: Uástupalvâlussopâmuš kieldáin 1.1.-31.7.2020 Kielâpiervâlij puáđuh ohtsis Manoh: Päälhih + sijđokoloh Kielâpiervâlij ohtsiih koloh Kielâpiervâlij manoh ohtsis Iäruttâs 3. Lostâtoimâ Puáđuh: sirdum 2019 išeruttâ Taiteen edistämiskeskus (Taike) išeruttâ Anarâš-loostâ + Lostii várás Sämitige išeruttâ Anarâš-loostâ + Lostii várás Lostâtooimâ puáđuh ohtsis Manoh: päälhih (kuvvim já čäällim) teddilem já tuáijim eres koloh (postâdem) Lostâtooimâ manoh ohtsis Iäruttâs
3665,00 1800,00 300,00 3500,00 9265,00 4000,00 500,00 400,00 400,00 450,00 300,00 3215,00 9265,00 0,00
329465,99 329465,99 262500,00 66965,99 329465,99 0,00
1705,46 7000,00 8500,00 17205,46 3620,00 10375,00 3210,46 17205,46 0,00
17
4. Kirjetoimâ Puáđuh: Uuccum ruttâ, 18500 e Arctic Indigenous Fund; 5300 e National Library of Brazil Sämitigge: Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi Kirjetooimâ puáđuh ohtsis Manoh: Saammâl-kirjeráiđu (Lee Rodgers) Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi Kirjetooimâ manoh ohtsis Iäruttâs Tutkâmjuávkku 5. Čyeti čälled Puáđuh: SKR išeruttâ SKR išeruttâ 1/2020 Čyeti čälled puáđuh ohtsis Manoh: Päälhih + sijđokoloh Eres koloh Čyeti čälled manoh ohtsis Iäruttâs 6. 1000 sivua nuortenkirjallisuutta inarinsaameksi Puáđuh: Koneen Säätiö sirdum 2019 Puáđuh ohtsis Manoh: Manoh ohtsis SEERVI TOOIMÂ PUÁĐUH OHTSIS SEERVI TOOIMÂ MANOH OHTSIS IÄRUTTÂS
13778,74 3500,00 17278,74
13778,74 3500,00 17278,74 0,00
13698,25 22500,00 36198,25 30000,00 6198,25 36198,25 0,00
50072,50 50072,50 50072,50 50072,50 459485,94 459485,94 0,00
18
Simultantulkkuumist kalga leđe jotteel já tärkki – motomin tulkkâkoopist šaddeh meid herviis kielâkukáh Čällee: Martta Alajärvi “Tom kalga porgâđ nuuvt máhđulávt ko jotelâš” mun eeđâm tulkkummikrofonân. Tulkkumpaarâ ruáhás já mun še huámmášâm jieččân feeilâ. Tivom huápust: “Addâgâs, tom kalga porgâđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš”. Jyehi pargoost šaddeh motomin feeilah já tulkkâpargoost suottâsumos feeilah láá kielâkukáh. Táválávt taid luhhoost huámmáš já tivo siämmást, te toh iä peesâ hettiđ tulkkum tehálumos ulme: ääši muštâlem puátukielân siämmáánáál ko maht tot lâi vuolgâkielâst.
Kove: Petra Kuuva
M
un lam tulkkum ive 2014 rääjist, iänááš
mut piäsá meid vuoiŋâstiđ váhá. Tulkkâpaarâ puáhtá
sämitige čuákkimijn, já munjin lii šoddâm jo
meiddei išediđ, jis nubbe ij eidu sattuu hoksáđ
jieččân ruutin já vyehi porgâđ. Tuulhâ pargo álgá jo
mottoom sääni, já culáidittiđ tom skipárân.
ovdil čuákkim. Mun laaviim luuhâđ äššilisto muu neeld čoođâ já keččâđ, lii-uv tobbeen mihheen
Majemustáá mun lam tulkkum sämitige taan
eromâš aašijd main ličij eromâš sánádâh mon kalga
vaaljâpaje ornijdemčuákkimist. Tot lâi toinnaalijn
tärhistiđ tâi kiärduđ sämikielân. Sämitige čuák
omâs čuákkim tuulkân-uv, ete ráđâdâllâmpuudah
kimijn kieđâvušeh maŋgii siämmáásullâsijd aašijd
lijjii ennuv. Motomin jesâneh iä haalijd et tuulhah
moi sánádâh lii jo uápis. Motomin kuittâg kárttá
pääcih ráđádâllâmpuudân kuldâliđ já tulkkuđ, pic
tärhistiđ jo muuneeld motomijd čoovdâsaanijd,
vyejetteh puohâid meddâl čuákkimvisteest. Ko
ovdâmerkkân talle ko lii saahâ almugijkoskâsijn
puudah láá ennuv te nube tááhust ij kiergân vaibâđ,
aašijn. Sämitige čuákkimijn äššilistoh jurgâluvvojeh
mut nube tááhust meiddei tulkkumritmâ sáttá váhá
muuneeld meid sämikieláid, já tot lii stuorrâ ävkkin
killáđ.
meiddei tuulkân. Čuákkim ääigi tuulhâ iššeen láá čuákkimpápáreh, digisänikirje já tulkkumpaarâ.
Tuulhâ uáinust sämitige olesčuákkim sáttá leđe uáli ereslágán ko táválii keččee tâi veikâ toimâtteijee uái
Jyehi kielân láá kyehti tuulhâ. Kiinii sáttá omâttâllâđ,
nust. Toimâtteijee kuldâl, ete mii ličij mielâkiddii
ete mondiet ohtâ tulkkâ oovtâ kielân ij pijsáá.
vumos äšši čuákkimist uđđâsij tááhust. Táválâš keč
Simultantulkkuumist kalga kuittâg čuávvuđ ääši ubâ
čee kenski čuávu jieijâs ovdâsteijee sahâvuáruid teikâ
paje hirmâd tárkká já siämmást sárnuđ nube kielân
tom, maid sunjin tehálijn aašijn merideh. Tuulhâ
puoh tom, mii čuákkimist iättoo. Taggaar pargoost
uáinust siskáldâsâst ij jiešalnees lah nuuvtkin ennuv
väibih sehe vuoiŋâšeh ete jienâ. Tondiet lii pyeri
merhâšume, pic tast maht ääših iättojeh. Tuulhâ mie
molsođ tulkkumvuáru ain muáddilov miinut koos
lâst vuohâsumos sárnoo lii taggaar, kote iätá jieijâs
kâi. Talle kuábáš-uv piso pyereest tulkkumriitmâst
ääši tuárvi hitásávt, čielgâsávt já oles celkkuiguin.
19
Talle lii älkkee tulkkuđ. Talle ko olmooš lohá pápá
keččeeh vissásávt iberdiččii. Tot lâi tuulkân uáli jo
rist, sun sárnu masa ain oles celkkui mield já äšši lii
unohâs, ko sämikielâlâš jeessân eeđâi “mun sáárnum
jo ovdil smiettum já jotá njyebžilávt. Tot lii tiäđust-
suomâkielâ, vâi puohah iberdeh”. Mijhân lep tob
uv tuulkân pyeri. Hyeni lii tot, ete eromâšávt jis
been tondiet, vâi juáháš puávtáččij sárnuđ jieijâs
olmoos lii váhá jierestum, sun lohá pápárist aašijd
sämikielâ. Luhhoost taan ääigi meiddei streamist
hirmos liävttoin. Juáhhást lii tiäđust-uv jieijâs
puáhtá valjiđ kielâ já kuldâliđ tulkkum. Keččee puáh
sárnumvyehi, já tulkkâ-uv hárján huápust politijk
tá jieš valjiđ, mon kielâlii kanava kuldâl.
kárij sárnumvuáhán já -liähtun. Táválávt anarâškielâlâš tulkkâ kárttá tulkkuđ iänááš Mun laaviim tulkkuđ suomâkielâ-anarâškielâ koos
eres kielâin anarâškielân, tast ko sämitige čuákkimijn
kâ. Mun máátám meiddei tavesämikielâ, já tulk
láá táválávt tuše ohtâ teikâ muáddi jeessân, kiäh kevt
kuum tavekielâlijd sárnoid njuolgist tavekielâst ana
tih sämikielâ. Motomin puátá meid mielân, ete kul
râškielân. Tot lii čuuvtij älkkeb já jotelub ko et kuldâ
dâl-uv kihheen anarâškielâlii tulkkum. Motomin to
liččim vistig maht tavekielâ tulkkâ tulkkoo ääši suo
vâččij mielâ koijâdiđ koskân, ete “jis kiinii tist kuldâl
mâkielân jeđe jurgâliččim suomâkielâst anarâškie
anarâškielâlii tulkkum, luptiđ kieđâ!” Tääl ko meid
lân. Sämikielâst nuubán ko tulkkoo, te puáhtá jurgâ
tulkkum streamejuvvoo, mij ep tiäđustkin pyevti
liđ masa jo säänist sáánán. Suomâkielâst ko jurgâl,
kuássin tiettiđ kiäh kuldâleh anarâškielâ tulkkum
lii mätki jo “kuhheeb” kielâst nuubán, já celkkuid
pirrâ eennâm.
kalga smiettâđ uđđâsist ige säänist sáánán jurgâlem táválávt tooimâ. Nuorttâlâškielâlijd jesânijd jiem
Tuulhâ pargoost kalga leđe jotteel já tärkki. Ko
tuostâ tulkkuđ njuolgist nuorttâlâškielâst anarâškie
čuákkimpeeivih láá kuheh, te tulkkâ-uv sáttá kuittâg
lân, tast ko motomeh säänih láá tagareh maid jiem
váhá vaibâđ já vájálduđ jurduidis siisâ. Moonnâm
tuubdâ, ige tulkkuumist pyevti sárnuđ seti toho.
tove sämitige čuákkimist munjin keevâi herviht.
Mun laaviim kuldâliđ talle nuorttâlâškielâ tuulhâ
Sämitiigán lâi väljejum ohtâ olmooš, kote lii meiddei
tulkkum suomâkielân já jurgâliđ tast mii sämikielân.
uáli pegâlmâs lávloo já jyeigee. Ko sun sárnuškuođij, muu uáivist čuojâškuođij tállân ohtâ suu laavlâ,
Sämitige čuákkimijd puáhtá taan ääigi čuávvuđ
moos mun lijkkuum čuuvtij. Mun te tulkkojim suu
meiddei pääihist streamvuolgâttâs peht. Aalgâst
saavâid aaibâs táválávt anarâškielân, mut ko sun
streamist kullui tuše tot kielâ mon jesâneh sarnuu
jooskâi sárnum, mun vahagist hurijdim jiänusân suu
ige tulkkum kullum monnân kielân. Talle motomin
lavluu nuotâ já tothân moonâi tiäđust-uv njuolgist
jesâneh väljejii sárnuđ suomâkielâ, vâi stream-
streamin. Tuáivui mield tot ij hettim kiämmân!
Koveh: Ville-Riiko Fofonoff
20
Kárgámpeeivi kyessi Čällee: Marja-Liisa Olthuis
1. Iggá lâi eidu raččom tävirijdis láigutupán, mon suoi
kilomeetterid rääji tuáhá, já tastoo siämmáš mätki
Einaráin láin laiguuttâm kuhes oholoopân. Iggá lâi
maassâd. Talle sunnust ličij kuhes oholoppâ oovtâst,
pardam purrâmušâid jieŋâskáápán, já tääl sun keejâi
kuhes ááigán!
pirrâsis. Tupe ij lam styeres, mut tast lâi pyeri aassâđ mottoom peeivi. Eehidpurrâmuš-uv sust lâi jo
Já viijmâg puhelin čuojâi!
valmâšin, ko Einar forgâ puáđáččij. Sun lâi meiddei puáhtám muáddi kinttâl peevdi oolâ. Taid sun lâi
Tot lâi Einar!
finnim šoddâmpeivlähjin Einarist kulmâ oho tassaaš, ko sun lâi tiävdám kulmâlov. Purrâmuššân Iggá lâi
Iggá ilosmij.
mälistâm poccuu steeihâ já potásnjuvdos já váldám taid fáárun. Tot lâi Einar mielâpurrâmuš.
Einar lâi siäivum! Einar sooitij tego lâi sooppum-uv! Sun puáđáččij!
Iggá lâi jo kuhháá jurdâččâm koijâdiđ Einarist suu kieđâ, já onne lâi mudágávt kárgámpeivi. Já jis
Iigán šoodâi huáppu. Sun háputtâlâi västidiđ puhe
vástádâs ij liččiigen mieđetteijee, te sun tiäđust-uv
limân já iiskâi nubbijn kieđáin kárvuttiđ olgopusseer
ferttij tuuttâđ mááccuhamnâsáid já jurdâččiđ
paijaalsis. Sun tuáivui, et Einar linjášauto ij lam
jotelávt ovdâskulij. Párnái rähtimist aalgij leđe jo suu
maŋanum. Amahân te Einar lâi eidu tääl njuškiimin
uáinust huáppu. Kale suoi Einaráin láin sárnum
Leevnjâst linjášauton já puátimin Kárášjuuhân...
perrust já párnáin, mut kuábáškin sunnust ij lam
Teikâ vaarâ Einar jo čokkái linjášautost já sooitij
vala váldám tom kuhemuu läävhi. Kuábbááh-uv láin
tobbeen sunjin... Linjášautomätki Kárášjuuhân
ton uáinust váhá nakkanmettumeh. Já ahe aalgij leđe
piištij tiijme, já Iggá kiergâničij tohon tijmepeeleest.
Iggáást-uv tommit, et tääl lâi “tot” äigi. Jis ij Einar sust huolâččii, te kii te talle? Tieggáár tile sun ij
– Einar, Einar, Igá váimu láávlui.
haljdâm jurdâččiđgin, mut kiitiätá tot-uv lâi realist lâš uáinu. Onne Iggá tastoo koijâdičij tom Einarist,
Iggá västidij puhelimân. Sust lâi masa jo teiniahasii
ko sun vistig viežâččij taam linjášautost Kárášjuuvâst.
jienâ:
Mut vistig Einar koolgâi puáttiđ! Já vuoi ete ko vyerdee äigi lâi kukke – eromâšávt tággáár peeivi!
– Tiervâ! sun huikkái ilolávt. – Tiervâ tunjin-uv! Einar västidij, mut ij orroom siäm
Olgon lâi paijaanmin purgâ. Iggá lâi váhá vaibâm,
máá ilolâžžân ko Iggá.
mut juurdâ tast, et sun uáináččij Einar, sihostij suu vaibâsijd tyebbiláá. Sun jeđđij jieijâs toin naalijn, et
– Iggá, tääbbin ij moonâ pyereest! Mij lep iällám kir
vyeijimmätki Kárášjuuhân ij liččii kukke. Muádlov
demin Leevnjâ paajaabeln, mut mij ep puáhtám
21
siäivuđ. Šoŋŋâ Leevnjâst lâi meendu surgâd. Mij lep
lam eres valmâš purrâmuš fáárust ko steikkâ, já
maccâm!
kävppi-uv lâi eidu moonnâm kiddâ. Sorolâžžân sun vaaldij steikkârasijáá jieŋâskääpist já kuáivustij tast
Iggá josijdui. Ijhân tot puáhtám leđe tuotâ! Sunnuu
purrâmuš taldik oolâ. Taat koolgâi leđe sunnuu
äigi, mii ij mudoigin lamaš ennuv, ij kolgâm tánávt
ohtsâš purâdempuddâ, romantlâš taggaar... Sun lâi
moonnâđ tušás! Nuuvt čuuvtij sun lâi almaiskip
jurdâččâm suáŋustiđ purâdempeevdist, mut tääl tot
páárkyesis vuárdám! Iggá halijdij leđe suin jyehi
ij luhostumgin. Taldrik sun lieggiistij mikrost.
máhđulii miinut!
Mikro-uv povvâstij suu suáŋustemjurduid: luŋkkáást koolgâi teddiđ ucánjáhháá, vâi mikro keevâi já
– Vuoihân panjig! Iggá sivnádâlâi ko finnij sanijdis
lieggij purrâmuš. Já tállân ko luŋká jooskâi teddi
maassâd.
mist, te mikro orostij.
– Na maht te? sun joođhij já smietâi, et tääl te sun viätáččij ohtuunis oholoopâ taan nánnáás uccâ
Iggá smietâškuođij vuovijd, maht sun ij tarbâšiččii
tuuváást. Já suáŋustem vuod pásáččij.
vyeijiđ puurgâ čoođâ. Koolgâi-uv Einar puáttiđ
– Must lii uđđâ lippu eehidmašinân, Einar joođhij.
taksijn Suomâ pel? Iggá tieđij, mon šiäštávâš olmooš
– Mut tothân tiätá tom, et tun puáđáh talle mielâttes
Einar lâi, masa jo häänis. Taksimääđhi Einar ij kuás
mannjeed? Iggá hirmástâlâi.
sin tuhhiittiččii. Mut nubbe juurdâ kiäsutškuođij
– Na eidu nuuvt! Vaidâlittee kale, tot mana tääl
suu eenâb já eenâb: kavnâđ ijjâsaje Leevnjâst! Talle
näävt.
kale vuosmuu iijâst šoddii tublekoloh. Sun liijká
– Na mut tallehân tobbeen iä innig jođe linjáš
meridij tom iskâđ. Ige sun tien ruuđâst tarbâšâm
autohkin tehikulij...
toohâđ čielgiittâs Einarân, mon sun jieijâs puursâst
– Iä jođegin. Nuuvt et tun ferttiih tääl vyeijiđ
maavsij. Kale Einar tom iberdičij.
Leevnjân. – Hmm... Mun puáđám. Mut kale ääigi tun lah
Puurâddijnis Iggá kejâstâlâi neetist hooteelsiijđoid.
Leevnjâst?
Toh lijjii soroliih uáiniđ: tien siijdâ hotelleh lijjii
– Na, tot lii kale tääl váhá epivises. Iho motomin.
onne pakkâtievâ. Sun meridij vala suáittiđ kyevti
Mun suáitám vala ko tiäđám pyerebeht. Tääl mun
sajan, mut ij totkin adelâm tađe pyerebijd uđđâsijd.
moonâm purâdiđ, uáineen. Tastoo Iggá keejâi nube siijđost. Tobbeen sun kaav Einar lâi jo lappum puhelimest. Iggá kuldâlij
nâi maidnii. Tot oroi lemin tupe. Paaldâst lâi puhelin
surgâdin joskâdvuođâ já uuigâi puhelin lummosis.
nummeer. Nissoon, kote västidij, ij sárnum tárukielâ.
Sun nuolâi olgopuseris.
Sun lâi Irlandist varrim Taažân. Iggá sáárnui eŋgâlâskielâ nisonáin já koijâdij, ličij-uv sust vala
Iggá kejâškuođij šoŋŋâtiäđáttâs. Purgâ jotkuuččij
viste kyevti ulmui.
vala maŋgâ tiijme. Já ton puurgâ čoođâ sun koolgâi tääl vyeijiđ Leevnjân. Tohonhân lâi tággáár šoŋŋân
Viste ornášui, já nuuvt te Iggá meridij, et sun vuá
mielâttes mätki tuoddârij čoođâ, já vala kaskoo iijâ.
jáččij Leevnjân já et suoi Einaráin ijâstâlâččáin
Já maassâd ličij siämmáš mätki. Toos tot ijjâ talle
tobbeen vuosmuu iijâ já vuájáččáin eskin iđedist
nuvâččij-uv.
Suomâ pel láiguviistán.
Äigi kuulâi, já Iggáást šoodâi puurrâmmielâ. Sust ij
Iggá tiskái taldikkees já škuljiistij viemárist vuálus
22
suáŋustemjurdus, já kiitiätá pärnijurdidis-uv, oovtâst
sun lâi eskin váldám laavhâst olgos. Siämmáá ääigi
saibâpasâttâsâigijn. Ige sust lamaš maggaargin
sun finnij puhelimân vyeijimravvuid láiguemedist
nubbegin vuávám lumostis. Tot lâi surgâd. Sun
Leevnjâst. Sun piejâi Einarân tekstâsaavâ já čielgij,
čokkiistâlâi evvisijd jieŋâskääpist já pihtâsijdis, maid
maht sun lâi ornim ääši, já et suullân vaartâ keččin sun čokkááččij autost.
23
2. Purgâ lâi tuođâi koorâs. Pááihui tuš nubbe peeli
vuájui vaskâmân. Láiguadeleijee kiškoi suu tobbeen
luodâst lâi muottuin rijjâ. Koolgâi váruttiđ, amas
pajas. Iggá smietâi ain eenâb Einar já suu puáttim.
auto tarvaniđ vaskâmân. Motomij sojij muotâ
Mahtsun totkis luhostuuččij? Sust lâi meid huolâ
porgestij nuuvt čuuvtij, et Iggá ij uáinám kuussân.
kárgámpeeivi suáŋustmist.
Talle lâi pággu vyeijiđ kuuloold, moddii aaibâs orostittiđ auto. Vááijuv pelnub tiijme máátkán
Luhhoost käällimmätki ij lam kukke. Já nuuvt te
moonâi kyevtkiärdásâš äigi. Leevnjân puáđedijnis
nissoon uápistij Igá tupán.
Iggá lâi hirmâd tutâvâš, et lâi meridâm näävt. Sun vuolgâttij tekstâsaavâ Einarân, et sun lâi peessâm Leevnjân. Puhelin sun mudoi-uv tarbâšij, tastko toos
Iggá hirmástui jo viäskárist. Ijhân taat lamaškin
sun lâi vuorkkim vyeijimravvuid. Einar västidij, et
mihheen uccâ tuuváážijd, pic stuorrâ, fiijnâ lanne!
sun puáđáččij eskin koskiijâ maŋa. Viäskárist peesâi stuorrâ orroomviistán, kost lâi Luoddâ jorgettij čižeppel kirho puotâ. Vyeijim
seeinist siäinán ulâtteijee kuhes pevdi. Toos šiettii
ravvuin luuvâi, et koolgâi jorgettiđ vala čižeppel, ij
čokkáđ vaarâ kyehtloves. Riäŋkuh pevdipellâst lijjii
čuávvuđ luodâ, mii jorgettij uálgispel. Já nuuvt te
siämmáá kuheh. “Tuuváást” lâi mielâttes stuorrâ
Iggá vuojij sunjin vieres luodâ mield. Käävci
kievkkân já mielâttes stuorrâ orroomviste.
kilomeetter keččin sun ooinij luoddâpellâst
Orroomviste lättee lâi hervâttum tuoljijgijn. Táálust
muottum koolbâ, já togobeht sun jorgettij oppeet
lijjii
čižeppel. Ravvuin luuvâi, et sun koolgâi táágu vyeijiđ
posâluhčâmmaašin, mut tuše ohtâ áinoo sävni.
njuolgist. Mut njuolgist mannee luoddâ lâi ubbâs
Uáđđimvisteh lijjii ohtsis oovce, jis Iggá olmânáál
tyehin. Iggá smietâi, maid porgâđ. Ij sun tuostâm
rekinistij. Táálu lâi puoh stuárráámus, maid Iggá lâi
vyeijiđ ovdâskulij. Sun vala tarvaničij autoinis kiddâ
eellimavestis uáinám. Suu já Einar uáđđimviste lâi
já pásáččij toos vyerdiđ keesi.
pajekeerdist. Iggá čájádij jo toho monâdijnis. Sun
kulmâ
hiivsig,
kyehti
rišo,
kyehti
koolgâi rekinistiđ uuvsâid porthái kulen já teddiđ Iggá meridij suáittiđ tuve omâsteijei. Nissoon
tom lovo pyereest mielâsis. Kuálmád uksâ uálgispeln
västidij-uv já eeđâi, et auto puovtij kyeđđiđ
portháin...
luoddâpellâs, já et sun puáđáččij vääzin viežžâđ Igá. Oovtâ ääši láiguadeleijee kuittâg pááhui: sun eeđâi, Mottoom miinut keččin nissoon poođij-uv. Sust lâi
et pajekeerdi hiivsig ij lam kiävtust. Tobbeen lâi
kállulamppu čonâstum uáivi pirrâ, vâi luodâ ooinij
reemoont, nuuvt et koolgâi kevttiđ tuše vyelikeerdi
pyerebeht. Tast lijjii maaŋgah čuovah. Iggá toppij
hiivsigijd. Toh-uv lijjii kyehti, nuuvt et toh pijsájii
reepus já evvisijdis já kurpoi taid. Nissoon vaaldij
kale.
nube sehhii já kuodij tom. Já tastoo láigueemeed vuolgij. Iggá paasij ohtuu já Šoŋŋâ lâi tuođâi hyeni. Pieggâ kirdettij muottuid
vuošâi lieggâ kaakao. Ton maŋa lâi-uv äigi käälliđ
muáđoi njeigâ, et nuuvt et motomin ij puáhtám
maassâd auto kuuvl já vyejiliđ kirdemkiädán,
vuoiŋâđ. Iggá keesij čuupâ pyerebeht uáivásis. Sun
moonnâđ vuordâččiđ Einar.
poorgâi tom huolâmettumávt, já siämmást sun
24
3. Einar kirdemmaašin siäivui viijmâg, love miinut
muottui tyehin já et loppâmääđhi ferttij käälliđ
paijeel koskiijâ. Tot juurâi vistig kuohtii kirdemkiedi
ubbâs čoođâ. Mut liegâs já pyeri tobbeen kale lâi.
paajaabeln ovdilgo tot luoštij. Einar poođij aaibâs majemužžân mašinist olgos.
Loppâmätki “tuvážân” lâi šoddâm vala viärráábin ko eskin. Tääl tohon ferttij käälliđ vala viärráb ubbâs
Iggá keejâi sorolâžžân tijmásis. Tääl suu suáŋustem
čoođâ. Einar ij kuittâg váidám.
máhđulâšvuotâ lâi monâttum čuávuváá neelji ihán! Tääl lâi jo njuhčâmáánu!
Käällimmätki viijmâg nuuvâi, já Einar lavkkij siisâ tupán. Sun keejâi pirrâsis.
Einar lâi vaibâm. Sust lâi lamaš korrâ peivi jieijâs
– Tun fillejih muu, sun pahudij. – Taat ij lah mihheen
pargoost autotivottuvvâst.
tuuvááid, pic paalaac! Mon ennuv tun täst maksih?
Šiljoost Iggá uápistij Einar auto kuuvl. Taat koijâdij
Hade Iggá ij muštâlâm pic eeđâi, et sun maavsij
tállân, maggaar tuuváá Iggá lâi kavnâm. Iggá moijái
suullân táválii hooteelviste verd. Já tuotâhân tot lâi-
suámálávt mut muštâlij, et tot lâi uccâ siemin
uv. Tääl sun ij murâštâm ruuđâ. Já siämmást sun
tuuvááš, ij kale aaibâs kaskoo siijdâ. Já nuuvt suoi
muštâlij Einarân pajekeerdi hiivsigist, et tom ij
vuolgijn “tuuváá” kuuvl. Iggá váruttij, et tuuvááš lâi
kolgâm kevttiđ.
4. Ijjâ lâi liegâs, maaŋgâ-uvnáál. Einar paaldâst lâi
Iggá njaavâi portháid vuálus, amas sun cuvnâđ Einar.
nuuvt pyeri. Toos Iggá halijdij pääcciđ. Mut iä sust
Visesvuođâ tiet sun keejâi, kogobeht uáđđimviste
lam valagin säneh suáŋustmân. Tot lâi suu mielâst
lâigin, vâi sun kavnâččij toho maassâd. Tastoo sun
ahevis äšši.
lavkkij orroomviste pel. Mut tot ij lamaškin taggaar vuálusmoonnâm, maid sun vuordij. Sun masa jo
Já liegâs tubdui nube-uv náál. Iggá koccái pakkâsân
kiljádij.
iho. Sun meridij, et sun iäláččij vyellin hiivsigist. Amahân te mottoom patterist teikâ puálust puovtij kepidiđ liegâsvuođâ.
Suu jyelgih njuoskii! Já ubâ lättee lâi njuoskâm!
25
Porthái vuoluukeččin Iggá tuubdâi, maht miinii
arvâlij.
kuáškui suu uáiván. Aaibâs tego riššoost ličij lamaš!
– Amahmis, Einar-uv hoksái. Sun tääl eskin koc cáástâlâi. Suu vielgis päiđi lâi muttum čuovjâdin, já
Káátust lirijdij vuálos čuovjis čääci! Orroomviste já
hiivsig vielgis matoh lijjii njuoskâm já čuovjâdeh.
viäskár kooskâst lättest lâi hirmâd stuorrâ láddu. – Vuoi hemelii, Iggá paalijdškuođij.
Iggá já Einar kuoddijn iäbbáráin čääsi vistig vuálos hiivsigân, mut tulve aalgij paijeen uđđâsist.
Sun jorgettij já kaačâi keččâđ pajekeerdi hiivsig. Tobbeen sun suorgânij jaamâs. Hiivsigvuovdâst
– Vuoi ciŋkkâháá! Tot čääci paijaan teehi vyellin!
kuuvdâi pajas čuovjis čääci, kuulgâi lättei já kustoo
Einar karodij.
lättee já káátu čoođâ vuálus orroomviste já viäskár lättei!
Nuuvtpa čääsi koolgâi uđđâsist kuáivuškyettiđ já sihoškyettiđ.
Iggá tuámittij cuvnâđ Einar. Sun čielgij, et vyellin lâi
– Muoi kyeddeen čääsi tääl nube pel táálu, tien nube
hirmâd korrâ tulve.
hiivsigân!
Einar koccái. Sun ij naveroivijnis aaibâs tállân
Já nuuvt te Iggá já Einar kuáivoin iäbbárijd tievâ já
iberdâm, mast lâi saahâ. Iggá kaačâi maassâd
kuoddijn čääsi olgoláá vyelikiärdán. Viijmâg
vyelikiärdán já liähui puoh skaapijd. Mottoom
hiivsigvuovdâ lâi tuárvi kuárus. Iggá sihoskuođij
kievkkânskääpist sun kaavnâi stuorrâsiähá kattil.
hiivsig lättee. Sappe lâi toos viehâ äpittemes
Tom sun toppij fáárun. Mottoom eres skääpist lijjii
pargoniävvu. Korrâ pargo maŋa čääci liijká kiäppánij
kyehti čurgimiäbbár. Nubbe lâi táválâš já nubbe
já nuuvâi lättest. Siämmáámuđusii lätteesikkom
ucceeb. Toh-uv vuolgii pajekiärdán. Tastoo sun
koolgâi porgâđ vala vyellin.
kaavnâi vala muáddi sape já kumikistuid. Viijmâg táálu lâi koškes! Ton maŋa Iggá já Einar Einar lâi ton ääigi puunnjâm čäcihana kiddâ, já
kolgáin vala putestiđ pihtâsijdis.
nuuvt te čääci jooskâi kuvdâmist. Já sun vuárnuttij Iigán, et ij sungin lam iällám pajekeerdi hiivsigist
– Maggaar mieláidpäccee ijjâ! Iggá šuáhkádij.
ohtiigin. Váddu ferttij leđe vyellin hiivsigist! Naa, Einar-uv mieđettij. Muide sun ij ettâm, molsoi Iggá já Einar tuámittáin pajekeerdi hiivsigân. Iggá
tuše putes pääiđi paijaalsis.
kuáivui čääsi hiivsigvuovdâst kepibân ucebáin iäbbáráin. Einar kuáivui kattiláin já leškiistij čääsi
Iggá joođhij:
kattilist stuárráb iäbbárân já tast pajekeerdi hiivsig
Tiäđáh-uv tun.. Mun jiem liččii tääbbin taam
kieđâipoossâmáldás.
palaccist čaasijd sikkomin, jis mun liččim naaijâm
– Ton áldás ij lah kale vuovâs leškiđ čääsi, Iggá
tuin, áigáá jo! Munnust ličij hävskis päikki kostnii, já
26
párnááh. Ige aldagin näävt stuorrâ táálu tego taat.
– Kuás munnust liččii heejah? Já maggaar munnuu
Teehinhân láppoo olmooš.
puátteevuotâ ličij? Einar koijâdij. – Na jis muoi vistig iskeen vájáldittiđ táid čurgiimijd
Párnái puotâ suu jienâ tuárgistij.
já uáđđeen muáddi tiijme? Savâstâlleen heejâin eenâb iđedist, veik iđediskäähvi ääigi. Já meiddei
– Tot lii tuotâ, Einar mieđettij já koijâdistij: - Lâi-uv
munnuu párnáin. Suápá-uv?
tot tuu suáŋustem? Einarân tiet Igá iävtuttâs heivij pyereest. Kale sun-uv Igá váimu njuškij. Aaibâs tego Einar ličij luuhâm suu
párnáid halijdij, oovtâst Iggáin. Já Iggá askadistij
jurduid!
lieggâsávt Einar, jieijâs puátteevuođâ kállá. Puáttee
– Kale tot lâi, Iggá mieđettij já kuodij vala čur
vuođâ vuáváámáid sunnust lâi tääl puátimin kuhes
gimiäbbárijd maassâd vyelikeerdi skáápán já kosostij
oholoppâ.
sape kuškâđ.
27
Palsta: Muu säänih Čällee: Henna Aikio
M
un lam ain rähistâm sanijguin sierâdem.
Tääl mun lam suomâ já sämikielâ máttáátteijee.
Pärnin muu mielâ mield tihtâkirje lâi Kirsi
Jurgâlâm já čálám meiddei oppâmateriaalijd
Kunnas Tiitiäisen satupuu já Jaakko Vaakko tihtâ
freelancerin: Mun uážum jyehi peeivi sierâdiđ
Vanha vesirotta. Nuuvt kočodum nonsense-kielâ lii
sanijguin!
muu mielâst hitruu já muččâd.
Muu säänih Hitruus sääni: tyellitälli já äimisäplig Jiem määti meridiđ, kuábáš lii hitrub! Jiešalnees tain lii muu mielâst eidu Kirsi Kunnas -stijlâsâš sierâdem. Saanijn tyellitälli já äimisäplig šodâččij hirmâd somá nonsense-tihtâ. Vaigâdis sääni: viäđŋásâš Kii lii keksim návt vaigâdis sääni? Muu njäälmist iä puáđi návt vaigâdis jienâduvah maŋaluvâi olgos! Jis
Kove: Alexas photos Pixabay
uáinám viäđŋásáá, koolgâm ettâđ mielâstubbooht ”säplig”. Mučis sääni: ijjâ Anarâškielâ lii tievâ mučis saanijn. Lâi vaigâd valjiđ tuše oovtâ sääni. Sääni ijjâ halijdim valjiđ ton tááhust, et tot lii maailm muččâdumos saje noomâ tyehin: muu suuvâ päikki lii Ijjävri, mon nommâ lii aalgâst lamaš Ijjâjävri.
Kove: Ralph Häusler Pixabay
28
Tiervâpuáttim kiđđâ! Tekstâ já koveh: Marke Laaksonen
čii čii čii -- čii čii čii Kost láá toh tuu heerskuh? Sämicissáá uccâ jyelgisuormah tarvaneh kietâváimusâsân, puállučoolmij kejâstâh. Kuávská uđâgâš puzzâlovduuttáá jievjâmseeŋgâst, poovtâš pisottâl korâstis.
Uđđâ puolvâ lii Sämienâmist. Koijâd kuorgâ, västid tuhtuu: Mii lii? Kiđđâ lii! Lebbejeh, mortotteh, suájáigijn tiervâtteh: Tiervâ arktâlâš luándu! Tiervâ arktâlâš kuávlu! Tiervâ kiđđâ! Tiervâ tun, kiän kieđâst mun lam! Juuvâi suudijn njuuvčah usâsteleh eellimkuoimijdis, Kii västidičij čuárvumân: Rähistâm tuu ain
29
Uáppá-uv luudijd vakšuustâlmáin maiden mii imâšlâš maailmist?
V
aldim moonnâm ohhoost mottoom taggaar
káđ kiettân – tâi uáiván – oolâ. Ležeh-uv suijân toh
loddeboŋŋamkirje kietân kirjeráájust. Mun luu
pähkineh, moh láá tääl masa ain muu lummoost ton
him váhá já poottim taggaar puátusân, et mun jiem
várás? Aalgâst iä aainâskin lamaš. Ovdil ko tot kirdá
kale lah mihheen olmâ boŋŋajeijeid. Mun jiem ubâ
muu luus, tot lávlu hirmâd muččâdávt – vaarâ
tiättámgin, ete ovdâmerkkân deeku, dyykata já kat
almoot et ličij pyereeb luptiđ kieđâ, vâi puáhtá
kaisupäivä láá táváliih loddeboŋŋamsäänih. Luh
siäivuđ. Tot lii imâšlâš tobdo, ko nuuvt uccâ loddááš
hoost boŋŋađ puáhtá maaŋgâ náál, já jis ij haalijd, ij
tarvan suormâstân kiddâ já viisârd. Eres lodeh iä
veltihánnáá taarbâš leđe ohtâvuođâst eres boŋŋa
poorgâ siämmáánáál, jiemge mun iärutkin taid
jeijeigijn. Taat astoäigiájánâs ij määvsi maiden já
nubijnis. Mut Skippáár mun tuubdâm olgohäämi
vissásávt luudijd aiccâmáin piäsá fiäránistiđ imâšlâš
vuáđuld. Skipárist mun lam oppâm, et motomin
aašijd.
puoh ucemuuh já njuorâsumoseh láá ruokkâdeh já fiätuliih. Já ete loddeohtâgâsâin láá ereslágáneh
Tääbbin Rivdulist muu šiljoost lii luudij uáinusist
luánduh.
pyeri saje: piemmâmsaje. Motomeh lodeh láá tääb bin ubâ täälvi, jyehi peeivi. Ohtâ tain lättee váhá
Luánduh láá ereslágáneh, já nuuvt láá ivneh.
eresnáál ko toh iärráseh; ko lam puuđâldmin maid
Motomin siämmáá šlaajâ ohtâgâsâi-uv koskâsiih
nii šiljoost, te ohtâ tiätu sämicissááš puátá ain čok
iäruh láá čielgâseh. Ivne lii ohtâ taggaar äšši mon mij
Ubâ suálui sparkka já sulâstit kommunistlii ääigi kerditáálu. Naaburijdis ij ain pyevti jieš valjiđ. (uásild njuolgist teevstâst valdum kovetekstâ, viiđâd pittá)
30
ulmuuh ep aaicâ tegu lodeh. Tagarijn šlaajâin, main mii mielâst ores já niŋálâs láá siämmááivnásiih, tot ij lahkin nuuvt. Toh iäruh láá tuše tagareh, et mij ep pyevti uáiniđ taid. Ulmuin lii kulmâivneuáinu, luudijn nelji-ivneuáinu; lodeh pyehtih uáiniđ ultravioletiivnijd. Vâik mii mielâst čuovjiscissáá uáivi lii čuovjâd, lodeh iä lah siämmáá uáivilist miigijn. Suulân lovmat ihheed mun lam iällám Taažâst kuvviimin luudijd jyehi kiiđâ já keesi. Talle ko tuod
Mii mielâst čuovjiscissáá uáivi lii čuovjâd, mutâ lodeh iä lah siämmáá uáivilist miigijn. Piemmâm
Kárguskaarfah láá hirmâd fotogeneetliih, iäge
saajeest lii pyereeb, jis tággáár lastik ij lah.
taarbâškin maiden Brylcreemijd.
Siärváduv parâoskoliih maadâkiislah čokkáásteleh aldaluvâi, já aneh huolâ nubijnis já uđâgáin. (ij lah teevstâst)
31
dârij tyehin puátá Varjâvuonâ (Varangerfjord) uái
mielâttes ennuv já stuorrâ perruin lii uccáá saje.
nusân, mun ain majettuum. Ohtii aaibâs tobbeen
Jyehi ive suálui (vala) tiävá luudijn. Mutâ motomeh
kost tot merâriddo álgá, čuážui stuorrâ čiävláás me
stuorrâ loddepessimsuolluuh já merâridoh láá
râkuáskim keeđgi alne. Meerâ lâi šeristurkoosivnásâš.
kuárusmâm moonnâm iivij ääigi. Suijân toos láá
Mun orostim já muádi seekuntist must lâi kamera
ovdâmerkkân nubástusah meerâst.
300 millimeetter kukkosijn objektiiváin kieđâst.
soojijn, kost láá ovdil aassâm loveh tuhátteh lodeh, ij
Pieijim puoh pyereest já oinim usânistân, et forgâ
lah innig ohtâgin. Ovdâmerkkân Taažâst Runde
vááldám puoh pyeremus kuáskimkove mon lam
loddesiärváduvâst - mii lâi näpikiärdu máddáábeln
kuássin váldám. Kuáskim lebbij hirmâdsâš suájáidis,
stuárráámus – lijjii 1960-lovvoost suulân 200 000
já mun lijjim ton paajaabeln. Oinim maht kuáskim
lodded. Tääl Rundest lii joskâd.
Motomijn
aldauási já uáivi spejâlistij tárkká kuálhis turkoos čäsiuáivist. Kove lâi tievâslâš já mun jiem kuássin
Já joskâd lii eres-uv soojijn. Uđđâsij mield mii
tom vájáldit. Mutâ vaidâlitteht eidu talle muu
päikkielleeh láá huámmášâm, et miinii lii tääl
kamera jooskâi toimâmist, ige tot kove lahkin kosten
maailmist eresnáál. Nabai muu “päikkielleeh”
konkreetlávt. Mut ij tot häittid – ij aainâskin innig.
tääbbin Konišjävrriddoost? Iiđeedpitá purâdijnân onne iđedist keččim laasâst, ko kuácceelodeh já
Mun laaviim motomin eelliđ Taažâst taggaar luudij
urbijááh kirdâččii uávsist nuubán já smiettim, lii-uv
stuorrâ pessimsuollust, kost láá suulân 80 000
luudij elimist puoh siämmáánáál ko muáddi oho
lodded keessiv. Povttiih, tave- já maadâkiislah,
tassaaš. Láá-uv lodeh huámmášâm, mon kuárusin
ruokah, kárguskaarfah já maaŋgah eres šlaajah láá
luodah já eres sajeh láá? Amahân jis mun tuárvi
pessim suollust tuháttijd iivijd. Ubâ suálui sparkka
kuhháá vakšuustâlâm, uážum vástádâsâid
já sulâstit kommunistlii ääigi kerditáálu; keerdih láá
koččâmâšâsân.
Piäivádâh
32
Saammâl já čuoškah Pyeri maainâs. Saammâl koijâdij mondiet loostah molsoh ivne, mutâ sun ij uážžum vástádâs toos. Tom mun-uv liččim halijdâm tiettiđ mondiet toh molsoh ivne? Mungin jiem aibâs iberdâm maht loostah molsoh ivne. Mainâsist čuoškâ eeđâi ete evni máálái loostâid. Tot lâi hitruu ko Saammâl já čuoškâ povvâstáin nuuvt ennuv! Joo. Mun smiettim ete ko Saammâl muttui uccen já smiettim, ete ličij hitruu muttuđ kirjen. Tot lâi meiddei hitruu, jis poccuuh tuođâi uážuččii kištoin pokalijd. Naa já smietâba, jis poccuin liččii tuođâi suájáh te puávtáččij vyeittiđ puoh kištoid. Ko Saammâl piejâi haatâ uáivásis já nohádij, te imâštâllim lâi-uv tot tijdâ vâi nahareh. Jiem lah vises kuábáš tot lâi. Já tot lâi suámálâš ko Saammâl teeivâi suu äijih veikkâ sun lâi jáámmám áigáá tassaaš. Mun oppim meiddei uđđâ sääni, tuánttá. Saammâl mielâst puoh ääših lijjii tuántáh. Muu mielâst lâi pyeri maainâs tondiet, ko Saammâl oopâi uđđâ aašijd ige innig perustâm tast, ete čuoškah poreh ulmuid. Mun oppim ete čuoškah tarbâseh voorâ čiivgâi várás. Puoh čuoškah iä njoomâ voorâ. Naa. Tuše nisoneh njameh voorâ, almaah njameh mieđâ.
33
Aanaar škoovlâ ovdâškovlâliih: Tinja Aikio, Mikael Kangasniemi, Hugo Lintunen, Elna-Biggá Paananen, Sampo-Oskari Sieppi, Maire ja Mervi Tervaniemi
34
Palsta:
Aiccâmušah Kyevtkielâgvuođâst Tekstâ: Eljas Niskanen
T
ommittáá lii äigi kuullâm oppeet, et algam Eino teevdij kulmâ ive kuovâmáánu aalgâbeln. Suu
Hilda-uábbigis juhlo jo kuuđâd šoddâmpeeivi puát
tee kesimáánust. Motomijd aašijd sunnuu kyevt kielâgvuođâst lam tiäđust-uv täst oppeet kiergânâm aiccâđ.
Ohtâ váhá suámálâš äšši lii tot, ko suomâstem lii
čielgâsávt tääl lasanâm. Tast ij oro lemin mihheen čielgâ myensterijd, et kuás suoi suomâstává puoh
sämikiel säänih. Taggaar lii pááccám mielân ko
enâmustáá. Kenski kuittâg lam huámmášâm tom
“äggi”. Jis tot lii olmâ sääni, te sun kale ij tom lah
váhá eenâb talle, ko sunnust teikâ mist puohâin lii
kuullâm kosten, jiemge mungin.
mottoom taggaar sierâ, mast lii korrâ liähtu. Eino
suomâst čielgâsávt ucceeb ko uábis. Nube tááhust
tuše olmânáál, te sun läävee luuhâđ oovtâ kirjeest
Hildagis maŋgii sárnu tuše sämikielân, ko láán kuávt
sämikiel saanijd nube kulij, ađai majemuu pustavist
táá. Kuohtuuh sättiv ettâđ mottoom kooskâst veikkâ
vuosmužân. Tot oro luhostuumin jo viehâ pyereest.
jyehi nube celkkuu nube kielân, jis lává uáli moovtâ.
Lam jieš-uv peessâm uásálistiđ taan tehálii hár
Ohtâ äšši oro kuittâg lemin aaibâs čielgâs. Mun jiem
juttâlmân.
Hildagis lii čielgâsávt keksim, et lii ahheev luuhâđ
uážu sunnuu mielâst suomâstiđ. Jiem mun kale haalijdgin, mut págguhân tom lii koijâdiđ tyellittälli.
Jis kuittâg miinii lii vala häävskib ko kieláin sierâ dem, te tot lii eeji feilim sárnudijnis. Ohtân ovdâ
Einost láá suomâkielâst ain siämmááh sämikielâ
merkkân puáhtá mainâšiđ oovtâ purâdempuudâ
interferenseh, main lam jo ovdil čáállám taan
savâstâllâm. Mun koijâdim Hildast, et “halijdah-uv
loostâst. Taid lii hirmâd hitruu kale kuullâđ. Täst
tun täid puoiduid?”, ko lijjim tiäđust-uv kolgâđ ettâđ
mottoom peeivi njuhčâmáánu loopâbeln oppeet
et “Halijdah-uv tun täid puoidijd”. Na sun tiäđust-uv
kullui, et “ota sinä tämän tästä”. Tyegáreh tiäđust-uv
ruáhásij, ige masa pastam joskâđ povvâstmist. Talle
kullojeh nuuvt ennuv, et ij toid innig kiddii huámá
sun kaččâlij jieijâs viistán já poođij tobbeen Oopâ
šumegin.
saanijd -nommâsâš kirje kieđâstis. Kirjeest sun lehâs tij oovtâ siijđo, čujottij puoiduu kove, já koijâdij, et
Kieláin sierâdem oro lemin meid kuohtui mielâst
“täid-uvks mun kolgâččim tääl puurrâđ?” já joođhij
uáli hävski. Jieijâs saanij keksim ovdâmerkkân Vuos
povvâstem. Taat lâi jo maŋgâ oho tassaaš, mut sun ij
muš tuhháát säännid -kirje luvâdijnân lii taggaar,
tipte muu vájáldittiđ tom. Jyehi peeivi savâstâllâp
moos iävá oro tulkkâmin. Eino keksee maŋgii šiev
tast, maht eeči ij määti saanijd pyeidi já puoidâ
kyevtstaavvâlsijd saanijd, moh sátáččii veikkâ leđe
olmânáál.
35
Kielâčukke: Maid smietah já maid arvâlah? Petter Morottaja
K
o juurdâ jorá ulmuu uáivist, te ton tábáhtusân
láá maŋgâ sääni. Sääni juurdâ lii šoddâm
tom ohtâvuođâ puáhtá ain epidiđ teikkâ iäpádâllâđ,
säänist jurdeđ já siämmáá säänist lii šoddâm meid
teikkâ talle tuše nánnáht oskođ. Motomin vist
jurdâččiđ. Häämis peeleest jurdâččem oro meer
koččâmuš ij lah tast, lii-uv juurdâ tuotâ vâi ij mut
hâšmin taggaar kuhheeb ääigi pištee smietâdem,
ulmuu jieijâs uáinimčievâst. Mottoom mielâst
mut taan ääigi tot lii melgâdávt táválumos sääni
pyeremus myerji lii lyeme, nubbe vist arvâl et sare lii
jurdui juurâtmân. Sääni jurdeđ vist läävee taan ääigi
njálgásumos. Maid jurdáh, lii-uvsun šiev lyemeihe
uáivildiđ taggaar ääši jurdâččem, mii ij lah tuotâ –
puátimin? Nabai maid arvâlah tast et olgoeennâmliih
olmooš lii tuše erehtum.
puátih Sáámán muorjijd čuággiđ?
Jurdâččem saajeest puáhtá meid smiettâđ teikkâ
Jurdui já tuotâvuođâ kooskâst lii ohtâvuotâ, mut
Juáhhást lii jieijâs uáivil. Mut, mielâkiddiivâš
tumediđ, já tuođâlij heureka-tábáhtusâi várás ferttee
kale: ko mun uáivildâm, mun jiem lah jieččân uáivil
ušom vistig kuorâttâllâđ teikkâ suogârdâllâđ.
etâmin, pic tárguttâm teikkâ lam merhâšume
Hundâruštijnis Hamlet ferttij viekkiistâllâđ: orroođ
addelmin. Maid totkis uáivild ko kiinii njáálgáš
vâi leđe orohánnáá?
mansikijd?
Siskáldâs
Anarâš
Keesi kuávlun 1 Uáivičaalâ: Anarâškielâ servi lii firma 3 Uđđâ pargee aanaar kielâpiervâlist 4 Uccpárnáá vuoli ilmarist šadda kunneetuáhtár 5 Anarâškielâlâš wikipedia láláttuvâst 6 Anarâškielâ servi lii uásálistám yle säämi projektân 7 Anarâškielâ seervi ihečuákkim 2020 8 Simultantulkkuumist kalga leđe jotteel Já tärkki – motomin tulkkâkoopist šaddeh meid herviis kielâkukáh 18 Kárgámpeeivi kyessi 20 Muu säänih 27 Tiervâpuáttim kiđđâ! 28 Saammâl já čuoškah -kirje 32 Päikkieeji aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst 34 Kielâčukke: Maid smietah já maid arvâlah? 35
Toimâtteijee, toimâttâsčällee: Petter Morottaja Puhelinnummeer: 045 23 55 395 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Petter Morottaja Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy
ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561
Kove: Petteri Kyrö