Anarâš cuáŋuimáánu 2021 by anaraskielaservi

Cuáŋuimáánu 2021 34. Ihekerdi

Vyesi Kove: Terhi Tuovinen

Taan loostâst (3)

Uáivičaalâ: Nubástusâi ihe

(4-5)

Seervi uđđâseh

Kielâpiervâleh sirdojeh Aanaar kieldân 1.8.2021

AKS lii finnim 28 500 USD AIF:ist

Paijeel 2 700 artikkâlid anarâškielâlii Wikipediast

(6)

Anonyym anarâš: Kii lii “olmâ” eenikielâlâš?

(7)

Kikke Klaver: Ruossâhâš

(8-19) Anarâškielâ seervi ihečuákkim 2021

Ihečuákkim 2021 pevdikirje

Toimâčielgiittâs 2020

Toimâvuávám ihán 2021

Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2021

(20-22) Anna Askala: Kaisa já Kuobžâ-Piäká Aanti heejah (22)

Saammâl Rodgers: Maht hooteel Kollehovi lii piergiimin pandemia ääigi?

(23)

Henna Aikio: Muu säänih

Palsta, mast muštaluvvojeh hitruus, vaigâdis já mučis säänih

(24-25) Iida Virtanen: Káiduselimist (26)

Elsa Väisänen: Kulmâ mainâs

(27-31) Matti Valle: Ovdâskulij jotteeh (32-33) Henna Tervaniemi: Paavvâl Puoidâ piälušt (34-35) Piäju párnááh: Piäju párnááh mainâseh (36-37) Sampo-Oskar Sieppi já Hugo Lintunen: Jussi-riemnjis já Patu -mainâseh Minerva Piha / Henna Tervaniemi: Selgipoškâ

(39)

Ruossâháá čuávdus

R PÄ

Lostâ lii teddilum FSC®-sertifisistum pááppár oolâ

ISTÖMER KK

(38)

ILJ

ÖMÄRK

Nubástusâi ihe Taat ihe lii Anarâškielâ siärván nubástusâi ihe. Kielâpiervâlij sirdem seervist Aanaar kieldân lii álgám. Tot tiätá sehe kieldân et siärván juri disijd prosessijd, pargei sirdem nube pargo adeleijei já uđđâ pargoiähtusopâmuš vuálá, toimâsojij já kiddoduvâi täärhistmijd, láigusopâ mušâi nubástitmijd, nubástum viäruttâsaašijd. Ton lasseen seervi haldâttuv kalga mutteđ, já uápisin šoddâm reekkig- já kirjetuálu-uv monâš kyeteh nubenáál ko taan räi. Toimâviistij puát teevuođâ lii karttâm maŋgii smiettâđ. Seervi saavâjođetteijee váldá ubâ mánuppajan virge rijjâ jieijâs pargoost, vâi sun pasta tipšođ puoh aašijd. Sirdemist lii ennuv pargo. Kielâpiervâlij sirdem lii kuittâg velttidmet tum. Haldâttâh lii lasanâm majemui aigij, ige tom innig pyevti tipšođ rijjâtátulii pargoost tego servi lii taan räi porgâm. Kielâpiervâlijn luoppâm lii kuittâg uáli kuhás tobdoäšši. Tääl mij kuittâg tiettip, et piervâleh láá pyereeb haaldust kieldâ haldâttuv tyehin ko seervist. Sirdem lii kuittâg vädis äšši, nuuvt keevâtlávt ko tobdoi tääsist-uv. Muu personlávt lohđuttii ennud Kuobžâ-Saammâl Maati säneh paijeelmiärálii ihečuákkimist, kost sirdemist meridui: sun eeđâi, et jo aalgâalgâlâš juurdân lii lamaš motomin luoppâđ kielâpiervâlijn. Tääl tot peivi lii uáinusist. Seervist tábáhtuveh eres-uv ääših. Ovdâmerkkân kirjetoimâ lii vijđánmin. Moonnâm ive jurgâlum nuorâikiirjijn uási almostittojeh ive 2021 ääigi. Nuorâin ij lah lamaš taan räi jur maggaargin luhâmuš sämikielân, já tääl tot šadda. Nuorah finnejeh meiddei uđđâ scifi-roomaan taan ive peln, já tot lii čaallum sämikielân. Lostâtoimâ juátkoo seervist tego ovdil-uv. Toimâttâhkodde västid Anarâš-loostâst. Lostii tooimâtmist västid Fabrizio. Loostâi ruttâdem lii kuittâg jyehi ive epivises tiileest. Servi kalga porgâđ eenâb lostâtooimâ puátteevuođâ oovdân. Táálááh tooimah iä lah valagin tuárvi. Čohčuv seervi tooimâ váldutiäddu lii iänááš-uv kirjálii kulttuur huksiimist. Tot äigi lii puáttám, et kielâ kalga oinuuškyettiđ eenâb meid čaallum häämist, lostâtooimâ lasseen. Taan huksiimân lii äigi eskin talle ko kielâpiervâleh láá kieldâ haaldust. Nuorâi kesipargo piäsá meid olášuđ taan ive. Servi lii finnim Wikipedia-paargon ruttâdem, nuuvt et tot pasta pálkkááttiđ nuorâid kesipaargon čäälliđ Wikipedia-artikkâlijd. Pyeri ličij kuullâđ meid tast, maid nuorah hirmâd mielâstis luvâččii sämikielân, jis sij puávtáččii toppiistiđ maid peri jieijâs ildest. Maggaar liigin talle puátteš čohčâ? Tom lii jiäráskittee uáiniđ. Puoh smavvâ detaljijd mij ep vala gin uáini. Mut mij tiettip jo tääl, et čohčâ lii vissásávt nubelágán ko ovddiih čoovčah kielâpiervâlij ääigi.

Kielâpiervâleh sirdojeh Aanaar kieldân 1.8.2021 Čällee: Fabrizio Brecciaroli Taan ääigi kielâpiervâleh láá kulmâ: kyehti Aanaar markkânist já ohtâ Avelist. Vuossâmuš kielâpiervâl vuáđudui ive 1997, já iivij 2010–2011 šoddii nubbe já kuálmád kielâpiervâl. Masa 25 ive toimâääigi ennuv párnááh láá oppâm anarâškielâ piervâlijn. Toimâ juátkoo siämmáánáál ko ovdil-uv, mut ton ovdâsvástádâs sirdâšuvá Aanaar kieldân. Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ valmâštâlmeh láá jo joođoost, já keesi maŋa álgá uđđâ äigipaje kielâpiervâlij historjást.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

AKS lii finnim 28 500 USD AIF:ist Čällee: Fabrizio Brecciaroli Arctic Indigenous Fund lii mieđettâm Anarâškielâ siärván 28 500 USD: 16 500 USD kuástidemtooimâ várás já loppâ nuorâi kesipargo várás. Ruuđáin 1 000 sijđod -proojeekt almostit kiirjijd taan ive ääigi. Algâalgâlii vuávám mield vuossâmužžân kuástiduvvojeh Čuovâuáivi peivikirje 2 já 3 sehe Ella já skipáreh 1 já 2. Ruttâtile mield kuástiduvvojeh meiddei Thorgal-rááiđu vuossâmuš nummeer já Hiärrá Paavvâl äigikirjeh.

Paijeel 2 700 artikkâlid anarâškielâlii Wikipediast Čällee: Fabrizio Brecciaroli Anarâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org/) ovdán já vijđán jotelávt já siskeeld jo paijeel 2 600 artikkâlid. Majemui aaigij aktivliih čälleeh láá lamaš viiđâs, kiäin kyevtis čäälliv álššáht jyehi peeivi já kulmâ tyellittälli. Sii lasseen juovlâmáánust 2020 ohtâ nuorâ sárnoo lâi pargoost nelji oho Wikipedia-čällen. Sun čaalij maaŋgâid šiev artikkâlijd el. TV-rááiđuin já konsolspeelâin. Kuovâmáánust 2021 ohtâ INSAKU-uáppee finnij pargohárjuttâllâmsaje Wikipedia-čällen. Pargohárjuttâllâm piištij kyehti oho, mon ääigi šoddii fiijnâ artikkâleh om. kirječällein, stivrejeijein já Suomâ presidentijn. Njuhčâmáánu 23. peeivi artikkâleh lijjii jo 2 720, mon áánsust anarâškielâlâš Wikipedia lii tääl 225. stuárráámus Wikipedia ubâ maailmist. Tot lii uáli pyeri – eromâšávt ko váldojeh huámmášumán jieškoteuvlágán kielâi sárnoomereh. Maailmist láá suullân 300 kiellâd, main láá paijeel 1 miljovn sárnod, já suullân 4 500 kiellâd, main láá paijeel 1 000 sárnod. Anarâškielâst vuod sárnooh láá tuše 400–450. Kii peri puáhtá čäälliđ Wikipedian. Jis halijdah vyelgiđ fáárun, te hommáá olssâd kevtteetubdâlduv, čáládât siisâ já čäliškyeđe! Jis halijdah lasetiäđuid Wikipediast teikâ máhđulâšvuođâin finniđ kesipargosaje Wikipedia-čällen, te vääldi ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei šleđgâpoostâ peht: (fabrizio.brecciaroli@gmail.com).

Kii lii “olmâ” eenikielâlâš?

aječallust vissásávt jo huámmášvetteđ, mii taan

čalluu fáddá lii. Viehâ távjá ko savâstâl ulmuigijn

sárnup tain aašijn, tot meerhâš uáli jo ennuv. Halij

anarâškielâst, te mottoom kooskâst savâstâllâmfád

dep-uv mij, et toh párnááh, kiäh tääl kevttih anarâš

dán šaddeh eenikielâliih sárnooh já kiäh tohkis láá.

kielâ pääihist, škoovlâst já jyehi saajeest, finnejeh

Uáli távjá meid kulloo termâ “olmâ” eenikielâlâš ađai

taggaar kove, et sij iä lah “olmâ” eenikielâliih tondiet

siärvus jesâneh jieijah miäruštâleh, kii lii olmâ já kii

ko sii vaanhimeh láá oppâm kielâ eskân rävis

ij-olmâ ađai feikki. Must lii tijjân tuše ohtâ koččâmuš:

olmožin? Halijdep-uv mij jurdâččiđ tienuuvt, et tuše

kii lii “olmâ” eenikielâlâš vâi lii-uv nuuvt, et “olmâ”

oovtâ perrust pyehtih šoddâđ “olmâ” eenikielâliih?

eenikielâliih iä innig šoodâ? Lii-uv nuuvt, et viđâlov

Taat lii rašes äšši, mutâ mun tuáivum, et tij, kiäh

ive keččin mist láá maaŋgah párnááh kiäi päikkikielâ,

miäruštâlvetteđ kiäh láá já kiäh iä lah “olmâ” eeni

eeni já eeji kielâ já škovlâkielâ lii anarâškielâ, mutâ sij

kielâliih, smietâččijd tom, mondiet taat miäruštâllâm

iä kuittâggin lah “olmâ” eenikielâliih. Mon kuhháá

lii tijjân nuuvt tehálâš äšši já maid tij uáivildvetteđ

mana ovdil ko kielâpiervâl párnái párnááh láá “olmâ”

tain “olmâ” saanijn.

Tot maht mij miäruštâllâp taid aašijd, maht mij

eenikielâliih vâi puáhtá-uv “olmâ” eenikielâlâš leđegin anonyym anarâš

vyele 30-ihásâš?

Kove: Terhi Tuovinen

10 8 9

5 13

14 3

17 6

18 19

4 22

26 8

28 7

31 1

32 33

37 9

Láskud: 1. Tovben lii Ucjuuhâ; 8. toovláš kaavpug

Ciäggud: 1. tuotâääši tobdo; 2. om. steikkiistâmân;

Alda-Nuorttân; 9. syemmilâš čällee ruáptud; 11.

3. hyeneeht; 4. uces niesti; 5. segis jieŋâkerdi; 6. ...-

tuodâr teikâ luáhá njuáidus sijđo; 13. moiváskiđ; 15.

peeli (rummâšist); 7. njihhood orroo, om. ...-tekstâ;

pyeremus čođâldâs; 16. niijbe teikâ lasâpiällá

10. hyeni avdo; 12. veerbâ kiäjus; 14. vuosmuš

meetaaluási; 18. olgospyehtim; 19. staatâ Koskâ-

ovdánemmuddo; 16. lojes ellee, kođe olmooš tuálá

Evroopâst; 22. nieidâ nommâ; 23. peesi kierâst

jieijâs kulen; 17. ucceeblovo kielâ Kaukasusist; 18.

rahtum vispâl; 26. hilgođ; 28. pacâttiđ; 29. kejij; 30.

kievrâs suárvi; 19. čääsi teikâ šlokkâs jienâ; 20.

äšši oornigist; 31. myerji; 32. ...-Ant Uulá; 33. ij

lohđuttiđ; 21. toohâđ koččâmušâid; 24. kuárdá vala;

styeres; 35. maaŋgâlovo persovnpronomin; 36.

25. lijkkuđ leđe kostnii; 27. vyestikeeči ko ‘vyeligâš’;

luvveđ; 37. finniđ ittuumijd.

34. aalgât uálgicelkkuu; 35. ‘tun’ ránskákielâst.

IHEČUÁKKIM 2021 PEVDIKIRJE

ANARÂŠKIELÂ SERVI RY.

Káidusin Teams peht

20.03.2021

1. Čuákkim lehâstem: Čuákkim aalgij tme 13:00. 2. Čuákkim saavâjođetteijee valjim: Marja-Liisa Olthuis 3. Čuákkim čällee valjim: Saammal Morottaja 4. Kyevti pevdikirjetärhisteijee valjim: Mervi Sistonen já Laura Ylinampa 5. Kyevti jienârekinistee valjim: Mervi Sistonen já Laura Ylinampa 6. Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem: Tuhhiittui Almottâs lii lamaš Inarilainen-aavisist. Ton lasseen lii almottum Facebookist Orroomviste-siijđost. 7. Äššilisto tuhhiittem pargoliston: Tuhhiittui 8. Ive 2020 toimâčielgiittâs tuhhiittem (lahtos 1): Tuhhiittui 9. Tilitärhisteijei ciälkkámuš kuullâm. 10. Stiivrâ luovvim kenigâsvuođâst tili- ja ruttâaašijn: Tuhhiittui 11. Ive 2021 toimâvuávám nanodem (lahtos 2): Tuhhiittui 12. Puátu- ja manoreekkig nanodem ihán 2021 (lahtos 3): Tuhhiittui 13. Stiivrâ fastâ já värijesânij valjim (5 + 5)

Saavâjođetteijee Värisaavâjođetteijee Čällee Jeessân Jeessân

Marja-Liisa Olthuis Miina Seurujärvi Saammal Morottaja Iiris Mäenpää Henna Tervaniemi

Jukka Mettovaara Anja Kaarret Fabrizio Brecciaroli Laura Ylinampa Tiina Lehmuslehti

14. Uđđâ jeessânvästideijee valjim:

Tááláš jeessânvästideijee Petter Morottaja lii almottâm, et sun luápá taan pargoost. Iävtuttâs: Fabrizio Brecciaroli / Miärádâs: Tuhhiittui

15. Ruttâtuállee valjim:

Iävtuttâs: Iiris Mäenpää / Miärádâs: Tuhhiittui

16. Ruttâkevtteeh:

Iävtuttâs: Seervi tilij ruttâkevtteeh láá ruttâtuállee Iiris Mäenpää, saavâjođetteijee Márjá-Liisá Olthuis já haldâttâhhovdâ Jenni Mattila. Lasseen kielâpiervâlij luovâttem räi ruttâkevtten lii Ritva Kangasniemi. Miärádâs: Tuhhiittui

17. Kyevti tilitärhisteijee já kyevti väritilitärhisteijee valjim:

Iävtuttâs: Iävtuttuvvoo, et fastâtärhisteijen väljejuuččáin ekonomi Risto Pauna já Kari Pauna Ruávinjaargâst já väritärhisteijen valjiiččuin Tuomas Enbuske já Panu Lauhava Ruávinjaargâst. Miärádâs: Tuhhiittui

18. Eres ääših: – 19. Čuákkim nuuvâi tme 14:57.

Toimâčielgiittâs 2020 hämmejum loostâ várás

ANARÂŠKIELÂ SERVI RY. Aanaar

20.3.2020

Seervi ulme Anarâškielâ servi lii olášuttâm njuolgâdusâidis miäldásii tooimâ ive 2019: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâja kirjetoimáin sehe tiäđujyehimáin.

Seervi stivrâ Saavâjođetteijee Värisaavâjođetteijee Čällee Jeessân Jeessân

Jeessân Marja-Liisa Olthuis Miina Seurujärvi Saammâl Morottaja Iiris Mäenpää Henna Tervaniemi

Värijeessân Jukka Mettovaara Anja Kaarret Fabrizio Brecciaroli Matti Morottaja Pia Nikula

Čuákánkiäsu stiivrâ miärádâsâin já seervi tábáhtuumijn ive 2020 Stivrâčuákkimeh já eres teivâdmeh Stivrâ čokkân táárbu mield. Ive 2020 tot čokkânij 12 kerdid. Stivrâ kieđâvuš jyehi čuákkimstis kielâpiervâlaašijd já seervi tooimân já stivriimân kyeskee aašijd. Ton lasseen stivrâ lii kieđâvuššâm seervi aašijd šleđgâpoostâ peht. Stivrâ lii algâttâm valmâštâlmijd kielâpiervâltooimâ sirdemân Aanaar kieldân. Sirdem tábáhtuvá 1.8.2021. Ive 2020 stivrâ lii tutkâmjuávhuu projektijgijn ovdedâm anarâškielâ čäällim já ton aktivistem. Servi lii kiddim huámášume nuorâi čäällimtááiđu oovdedmân 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -projektist. Servi lii meiddei kuástidâm anarâškielâlii kirjálâšvuođâ já meiddei Anarâš-loostâ já Loostâš-nettilostii. Ihečuákkim Eidusâš ihečuákkim tollui ohtii. Koronaviruspandemia tiet ihečuákkimalmottâsah lijjii kyehti - vistig Inarilainenloostâst 4.3.2020 já sosiaallii mediast seervi Facebook-seeinist. Vistig jurdâččum ihečuákkimäigi 22.3.2019 klo 17 Anarist Sajosist ij olášum, tastko paijeel 10 ulmuu teivâdmeh lijjii spiehâstâhääigi kieldum. Uđđâ almottâs lâi Inarilainen-loostâst 18.3., já čuákkim uárnejui pasepeeivi 29.3.2020 tme 17 neetist. Servi ornij paijeelmiärálii ihečuákkim 4.9.2020 tme 18 Anarist Sajosist. Suijân taas lâi kielâpiervâlij sirdem Aanaar kieldâ vuálá čohčuv 2021. Sirdem koolgâi tuhhiittiđ ihečuákkimist. Ihečuákkim ohtâvuođâst tme 17 uárnejui tieđettemtilálâšvuotâ kielâpiervâlij sirdem suujâin já smiettum sirdemtooimâi já äigitavlui keežild.

Tilitärhisteijeeh Ive 2020 tilitärhisteijen toimáin Risto Pauna já Kari Pauna. Väritilitärhisteijen toimáin Panu Lauhava já Tuomas Enbuske.

Kielâpiervâltooimâ olášuttem Kulmâ kielâpiervâl Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ jođhijn anarâškiel kielâpiervâlpalvâlusâi uástupalvâlemsopâmuš ihán 2020. Kielâpiervâleh láá toimâm ubâ ive 2020. Anarâškielâ servi lii ornim kielâpiervâltooimâ kuulmâ kielâpiervâlist: Piervâlist já Piäjust Anarist já Kuáđist Avelist. Sämitigge lii ruttâdâm tooimâ máttááttâs- já kulttuurministeriöst mieđettum kielâpiervâlruttâdmáin. Takkâ Aanaar kieldân, Sämitiigán já máttááttâs- já kulttuurministeriön kielâpiervâltooimâ ruttâdmist. Kielâpiervâltooimâ olášutmist kijttoseh aktivlâš pargeid, kiäh láá toollâm puoh kulmâ kielâpiervâl toimâmin. Kielâpiervâlist láá ive ääigi lamaš 26 pärnid Anarist já 10 pärnid Avelist. Kielâpiervâlpargen toimii ive 2020 loopâst čuávuvááh pargeeh: Piervâlist Ritva Kangasniemi, Onneli Sieppi já Heidi Mattus; Piäjust Tiina Lehmuslehti, Laura Morottaja já Outi Kallioinen; Kuádist Sanna Aikio, Sari Sarre já Airi Portti. Ton lasseen ive 2020 ääigi kielâpiervâlijn láá porgâm Satu Kangasniemi já Tarja Passi. Jenni Mattila lii toimâm kielâpiervâlij haldâttâhhovdân. Säämi máttááttâskuávdáá uáppein kielâpiervâlijn láá lamaš kielâhárjuttâlmist čuávuvááh uáppeeh: anarâškielâ já kulttuur linjáást Ylva Hakovirta já aldatipšoouáppee Sanna Safranova. Kielâpiervâltooimân vaigutteijee ääših 1. Uárnejum Aanaar kieldâ ovdâsteijei, seervi stiivrâ já kielâpiervâlpargei ohtsiih palavereh kielâpiervâlij sirdem keežild seervist kieldân. 2. Ritva Kangasniemi lii váldám uási káidusin sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu toimâkulttuur-vyelipargojuávhu čuákkimân 3. Kiđđuv álgám koronapandemia: Piervâlist iä lam párnááh 17.3.–14.4. Pargeeh lijjii kuittâg pargoost. Piäjust iä lam párnááh 17.3.–6.4. Pargeeh liijká pargoost. Kuáđist tipšopárnááh láin kyevtis 17.3.–14.4. Kielâpiervâlpargei škovlim já eres pargoteivâdmeh 1. Sari Ilo keessim pargostivrim uárnejui 17.1.2020. Pargostivriimân uásálistii kuttâ pargee. 2. AVI káidusluvâldâllâm 26.3., fáddán Hastâleijen oonnum lattim arâšoddâdmist já škoovlâst 3. AVI káidusluvâldâllâm 2.4., fáddán vuálá 3-ihásâš párnái pedagogiik. 4. Škovlim OPH nettisiijđoin 5. Kielâpiervâlij arâšoddâdempeeivih: Uásálistmân ávžojeijee já kielâ merhâšume tiädutteijee arâšoddâdem, AVI káidusluvâldâllâm 8.5. já Sämitige pargopáájápeivi 9.5. káidusin 6. Vuosâišeškovlim : 9.–10.9.

7. Kielâpiervâlij ovdedempeeivih káidusin 27.–28.11. 8. Puáttee toimâpaje vuávámpeeivih 11.–12.5. 9. Pargei TYHY-ehidispeivi Vasatokkaast 18.9. Kielâpiervâljuávhui tábáhtumeh Kielâpiervâleh láá ornim čuávuváid tábáhtusâid: - Riävskákielâigijn pivdem, čuoigâm- já pyerámoheh Akselláávu kuuvl, luistâlemmoheh, piäivášjuhle, ustevpeeivi teivâdem ovdâškovlâlijgijn, piervâlij jieijâs juovlâjuhleh, čierâstâllâm oovtâst tavesämikiel juávhoin, poccuupiärgui salttim já kuškâdem, potásij kalvem já pajedem, šadoi ištâdem já pajedem / poijui ollim já páárhu kuškâdem, njähinaahkij putestem, ostodem já hammim; elleekovepeivi kielâohhoost, ärbipurrâmušpeivi jieijâs juáhust, mecci-, myerji- já kuobârmoheh, meccipeeivih, čohčâmokke Rááhájáávrán. - Párnái vuoigâdvuođâi peeivi juhlom tulâstâlmáin 20.11. - Piäju párnáá livđuu Yle Svenska dokument rähtei Mikaela Weurlanderân kuovâmáánust. Kielâpiervâljuávhuh láá uásálistám čuávuvâš tábáhtuumijd: Skammâkoveh-párnáipeeivi mainâspuudah já elleikoveh, Sämikirjerááju anarâškielâliih mainâspuudah, säämi aalmugpeeivi ohjelm Sajosist já Sámi Soster ornim purâdem servikoddetáálust, servikode kerho já Pupu Nuppunapa-mainâspuddâ. Piäju ive 2014 šoddâm párnááh ellii Tiinain Aanaar kieldâ ornim Barents-peeivi párnái peeivi määđhist Kirkkonjaargâst kuovâmáánust. aAvelist párnááh láá uásálistám aalmugpeeivi juhlijd vyelitääsist já meiddei PelgiNijlâs määđhih -nukketeatterân kirjeráájust. Kielipiervâlij eehidpeivitoimâ Eehidpeivitoimâ ij uárnejum.

Tutkâmjuávhu projekteh Čyeti čälled anarâškielân Anarâškielâ servi lii olášittám Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâdem Čyeti čälled anarâškielân -hahhuu, mon mediapargen lii porgâm Fabrizio Brecciaroli 1.1.2020–31.12.2020. Proojeekt kessen parga Marja-Liisa Olthuis. Hahhuu ulmen lii vuáhádittiđ anarâškielâ čäällimkulttuur, aktivistiđ kielâsárnid čäälliđ anarâškielâ, tuárjuđ sii tevstâi čäällim, nonniđ čäällim teknisávt, almostittiđ čällei teevstâid já vuáđudiđ uđđâ čäällimareenaid anarâškielân. Hahhust láá jieš válduhaavâ já ton vyelni láá kyehti proojeekt. Taah láá Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ já Kielâteknologiaproojeekt. Tihtâvuodâ nonnim Fabrizio Brecciaroli lii čokkim já ornim anarâškielâlijd tiivtâid já toimâttâm taid antologian. Marja-Liisa Olthuis já Anja Kaarret lává čáállám stuárráámuu uási tain tiivtâin, já anarâškielâ uáppeeh láá čáállám loopâid tiivtâid. Pargo

valmâštui čohčuv 2020. Wikipedia uđđâ čäällimareenan Fabrizio lii västidâm anarâškielâlii Wikipedia oovdedmist. Ive aalgâst sun ornij Trond Trosterudáin kyehti Wikipedia-pargopääji, já ton rääjist sun lii čáállám aktiivlávt siskáldâs Wikipedian já aktivistám eres-uv čälleid. Čuosâttâhjuávkkun láá lamaš eromâšávt nuorah. Fabrizio lii porgâm oovtâst škovlâigijn já tärhistâm eres čällei teevstâi ortografia já kielâoopâ já lii toimâm nuorâ čällei stivrejeijen (Sammeli Suominen kesimáánust 2020 já Sammeli Rodgers juovlâmáánust 2020). Anarâškielâlâš Wikipedia almostui virgálávt 19. roovvâdmáánu 2020 tme 15:07. Ive loopâst artikkâleh lijjii suullân 2 000. Täst lii šoddâm uánihâš ääigist eromâšávt nuoráid mielâsâš čäällimareena, moos lii älkkee lasettiđ sehe jieijâs jiellâhteevstäid ete škoovlân anolijd já oppâmateriaalin hiäivulijd teevstâid. Kieliteknologisij pargoniävui rähtim 100 čälled -hahhuu vyelni lii toimâm kielâteknologiauási, mast láá västidâm Marja-Liisa Olthuis, Fabrizio Brecciaroli já ohjelmistee Ciprian-Virgil Gerstenberger Romssast. Pargoost láá lamaš kyehti uási: 1. Sänikirjeortografia tiätumaašinversio ovdedem ohtsâšpargoost Ciprian Gerstenbergeráin Ive 2020 puoh materiaaleh sirdojii GitHub-pirrâsân. Kyevtstaavvâlsâš substantiivij myensteristem lii masa vaalmâš. Kuulmâstaavvâlsâš substantiivij já kiäsásâm substantiivij myensteristem lii algâttum. Taah annojeh kielâmáttááttâsâst já myensteristmist. Kielâsárnooh pyehtih tärhistiđ tain ovtâskâs sanij sujâttemparadigmaid. 2. Morfologisii analysaattor tärhistem já tivvoom Fabrizio já Marja-Liisa lává tärhistâm analysaattorist leijee saanijd já tivvoom tobbeen kavnum feeilâid. Taat lii kuhesáigásâš pargo, já tot juátkoo meiddei aldemui ivij. Ton lasseen analysaattorân láá lasettum váiloo säänih, maid tiätumaašin ij lah ovddiist tubdâm. Eres pargoh - Proojeekt lii ornim kreatiivlâš čäällim pargopáájáid sehe pääihi alne Anarist et neetist káidusin. Ulmen lii lamaš pyevtidiđ sehe tiivtâid ete novellijd. Ulmen lii čokkiđ anarâškielân čaallum novellijd siämmái luhij siis. - Proojeekt lii västidâm mottoom muudon lostâartikkâlij almostitmist. - Proojeekt lii västidâm 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -vyeliproojeekt koordinistmist já taan vyeliprojektist meiddei ovtâskâs jurgâlemprojektijn. Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ (100 čälled -hahhuu vyelni) Anarâškielâ servi lii olášuttám Kone siättus ruttâdmáin 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt, mii lii toimâm Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt vyelni. Taan proojeekt ulmen lii pyevtittiđ nuoráid luhâmuš sämikielân já

finniđ nuorâid-uv pyevtittiđ kirjálâšvuođâ já olssis perustittee luhâmuš. Servi lii pálkkááttâm jurgâleijeid išeruuđáin. Hahhust lii pyevtittum valmâš jurgâlemkirjálâšvuotâ paijeel 10 persovnlii jurgâlemprojektist kalenderive 2020 ääigi. Ulmen lii finniđ taid jurgâlusâid almostitmân ive 2021 ääigi. Kiđđuv já keessiv 2020 nuorah láá uásálistám hahhui já finnim kesipargo hahhust. Proojeekt lává koordinistám Petter Morottaja já Marja-Liisa Olthuis. Nuorâi stivrejeijen lii keessiv 2020 toimâm Fabrizio Brecciaroli. Nuorâin projektist lává porgâm Sáárákáisá Seurujärvi já Sofia Olthuis kirjálâšvuođâ jurgâleijen sehe Sammeli Rodgers já Sammeli Suominen Wikipedia-čällen.

Nuorâitoimâ Nuorah láá pálkkááttum kesipaargon 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -projektân (kj. oovdeld). Nuorah láá jurgâlâm anarâškielân jo-uv jieš väljejum teikâ proojeekt valjim kiirjijd teikâ novellijd teikâ sij láá uásálistám Wikipediaartikkelij čälimân. Wikipedia čäällim anarâškielân algâttui kuovâmáánust 2020. Tooimâ jotonpieijei Fabrizio Brecciaroli, Trond Trosterud já nuorâi pargo puáđusin anarâškielâlâš Wikipedia tuhhiittui roovvâdmáánust 2020.

Lostâtoimâ Anarâš-lostâ almostui ive 2020 neljii, main ohtâ lâi kalender. Kalender reeman lijjii tiivtah. Ton lasseen ive 2020 almostui digilostâ Loostâš neljii. Lostâtooimâst lii västidâm toimâttâhkodde moos láá kuullâm Petter Morottaja, Miina Seurujärvi, Henna Aikio, Iida Virtanen, Fabrizio Brecciaroli já Johanna Alatorvinen. Anarâš-loostâ lii tuáijám Anssi Mattus já Loostâš-lostii Susanna Kaartinen. Anarâš-loostâ numerij vijđodâh: Cuáŋuimáánu nummeer 36 sijđod Vyesimáánu nummeer 36 sijđod Roovvâdmáánu nummeer 40 sijđod Kalender 2021 30 sijđod OHTSIS 142 sijđod Loostâš-nettilostii numerij vijđodâh: Loostâš 1/2020 (vyesimáánu) Loostâš 2/2020 (čohčâmáánu) Loostâš 3/2020 (skammâmáánu) Loostâš 4/2020 (juovlâmáánu) OHTSIS

16 kovveed 33 kovveed 36 kovveed 17 kovveed 102 kovveed

32 sijđod 32 sijđod 36 sijđod 28 sijđod 128 sijđod

49 kovveed 49 kovveed 44 kovveed 39 kovveed 181 kovveed

Seervi kirjealmostitmeh Kiđđuv servi almostitij digiversion Anja Kaarret kirje Kollepottâ já kutkâ & Máárjá-máátu. Čohčuv servi almostitij Matti Morottajan kirje Kuobžâ-Saammâl sehe Lee Rodgers Saammâl-kirjerááiđu kyehti majemuu uási Saammâl já puoidâ sehe Saammâl, Stáálu já njuhčâ.

Anarâš ehideh Servi lii ornim anarâš ehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Ehidijn lii lamaš jo-uv miinii teemaid teikâ toh láá lamaš rijjä savâstâllâmpuudah já káhvástâllâm. 21.2. Inari: Wikipedia-eehid, Stivrejeijee: Trond Trosterud 26.3. Netti: Maggaar lii leđe anarâškielâlâlâš teikâ anarâškielâlii párnáá vaanhim? Stivrejeijee: Niina Siltala 27.3. Netti: Wikipedia-eehid, Stivrejeijee: Fabrizio Brecciaroli 17.9. Netti: Museotiiŋgah, Stivrejeijee: Ulpu Mattus-Kumpunen

Tieđettem já jeessânääših Jeessânaašijn lii västidâm Petter Morottaja. Eidusâš jesânij meeri ive 2020 aalgâst 285 já ive loopâst 278, main párnááh 20 Toorjâjesâneh 61, main seervih 7 Kunneejesâneh 3 Ohtsis 342 Jeessânmáksu eidusâš jesânáid lâi 10 € / ihe já toorjâjesânáid 30 € / ihe. Pärnijesânij jeessânmáksu lâi 5 € / ihe. Kerdiluándusâš servâmmáksu lâi 5 €. 3.6.2014 rääjist pärnijesâneh iä lah máksám servâmmáávsu.

Seervi jyehim stipendeh já palhâšumeh Čuákkim 19.5. miärádâs (Máttáátteijei iävtuttâs mield): Aanaar škovlâ: - 0 lk kirjepalhâšume: Tinja Aikio, Mikael Kangasniemi, Hugo Lintunen, Elna-Biggá Paananen, Sampo-Oskari Sieppi, Maire Tervaniemi, Mervi Tervaniemi - 1–2 lk kirjepalhâšume: Ailu Lehmuslehti, Noosa Hautala, Jose Hautala, Nils-Emil Kalla - 4 lk: Ronnjá Nikula (10€) - 5 lk: Jussá Koskinen (20€) - 6 lk: Pihla Kuuva (20€) - 7 lk: Kaisla Suominen (20€), Pekka Tervaniemi (20€) - 8 lk: Nillá Mansikka-aho (20€), Johanna Kumpuniemi (20€) Avveel škovlâ: - - - - - -

0 lk kirjepalhâšume: Ánná-Sáárá 1 lk kirjepalhâšume: Eemil Aikio 2 lk kirjepalhâšume: Torsti Kärnä 4 lk: Menni Hilli (10€) 6 lk: Pinja Krupula (20€) 9 lk: Tinja Hakovirta (30€)

Avveel luvâttâh: - Pajeuáppeeh: Sáárakáisá Seurujärvi (50€) Säämi máttááttâskuávdáá uáppeeh: - Marke Laaksonen (100€) já Iida Virtanen (100€)

Siärván mieđettum ruuđah Tutkâmjuávkku: 1) 100 čälled anarâškielân, Suomâ kulttuurruttârááju ivij 2018-2020 várás: 90 000 € 2) 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt Koneen säätiö ivij 2019-2020 várás: 60 000 € 3) 100 čälled anarâškielân, Suomâ kulttuurruttârááju ivij 2021-2022 várás: 90 000 € 4) Arctic Indigenous Fund (1.6.2020): 28 500 USD (Nuorâitooimân: kirjij teddilmân já kuástidmân, nuorâi kesipargosojij falâmân já pargopáájái orniimân). 5) Arctic Indigenous Fund (mieđettum ive 2019): Lee Rodgers Saammâl-kirjij kuástidmân 18 620,20 € Lostâtoimâ: Anarâš já Loostâš: - Sämitigge 1 500 € – Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem juovlâlähjiruuđâin - Taike 7 000 € - Sämitigge 8 500 € Almos išeruttâ: - Sämitigge 1 000 € – Toimâtoorjâ (mieđettum vyesimáánust 2020): Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem juovlâlähjiruuđâin - Sämitigge 3 500 € – Toimâtoorjâ (mieđettum ive 2020 aalgâst) Kirjekuástidemtoimâ: - Sämitigge 3 500 € – Kuobžâ Saammâl eellimkerdi-kirje kuástidmân

Siärván skeŋkkejum ruuđah Kielâpiervâláid: - Lea já Heikki Laitinen: 20 €/mp - Margi já Doug Roberts: 120 €

Toimâvuávám ihán 2020

ANARÂŠKIELÂ SERVI RY. Aanaar 20.3.2021 SEERVI ULME Anarâškielâ seervi ulmen njuolgâdusâidis mield lii: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- ja kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Vâi taat ulme vuohâsumosávt ovdáničij, tuáivu servi jesânijdis väldiđ ruokkâdávt uási seervi toimáid já tađe mield ovdediđ mii puohâi ääši. Kijttoseh puohháid, kiäh láá táásážân lamaš fáárust vuáváámin já olášutmin seervi tooimâid. KIELÂPIERVÂL Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ juátkiv uástupalvâlemsopâmuš sosiaalpalvâlusâi pyevtitmist seervist kielâlávgumjuávkku-peerâpeivikiäju häämist syeinimáánu 2021 loopâ räi. Puoh kulmâ kielâpiervâl – kyehti Anarist já ohtâ Avelist – tuáimih ovdebáá vyevi mield. Kielâpiervâltooimâ sirdâšuvá Aanaar kieldân porgemáánu 1. peevi 2021. Ton maŋa servi oovded kielâpiervâltooimâ kielâtorjuu falâmáin. Kielâpiervâlpargeid adeluvvoo kielâlâš toorjâ kielâtipšom já materiaal häämist. Kielâpiervâleh pyehtih orniđ maađhijd tâi tábáhtuumijd, mast puoh kielâpiervâleh láá fáárust. ANARÂŠ-LOSTÂ, LOOSTÂŠ JÁ ERES ČALLUUH Anarâš-lostâ almostuvá ive 2021 ääigi kulmii, já niäljádin numerin lii Anarâš-kalender, fáddán livđeh. Ruttâ tái numerij várás lii uuccum Sämitiggeest, Taikest já Aanaar kieldâst. Anarâš-loostâ tooimât toimâttâhkodde já tom máccu Anssi Mattus. Nettilostâ Loostâš almostuvá ive 2021 ääigi neljii. Tuáijon Susanna Kaartinen. Taan lasseen almostittojeh teevstah Čyeti čälled -blogist já seervi jieijâs päikkisiijđoin. Servi almostit čalluid meid Wikipediast (eromâšávt kesipargeeh já nuorâitoimâ). Ulmen lii meid kavnâđ lase aktivlijd čälleid, vâi lostâtoimáin puávtáččij ain eenâb ovdediđ anarâškielâ kirjálii kevttim. KIRJETOIMÂ 1) Tiivtah (Vaastâolmooš: Fabrizio Brecciaroli – Iäráseh: Anja Kaarret, Marja-Liisa Olthuis) / Valmâšin Servi almostit tihtâčuágálduv, máhđulávt kirjen teikâ šleđgâhäämist. Antologia lii vaalmâš. Tääl antologiast láá ohtsis paijeel 400 tihtâd, moh láá juohhum kuulmâ uásán čällee mield:

Uási 1: Márjá-Liisá Olthuis Taat uási siskeeld suulân 130 tihtâd, main 42 láá viereskielâlij tiivtâi jurgâlusah. Uási 2: Anja Kaarret Taat uási siskeeld suulân 205 tihtâd, maid Anja čaalij ive 2008. Uási 3: Uáppeeh já eres ulmuuh Taan uásist láá suulân 75 tihtâd, maid anarâškielâ uáppeeh já eres ulmuuh láá čáállám. Servi almostit Marja-Liisa Olthuis scifi-roomaan Masa jo Mánudáást. Kietâčaalâ lii vaalmâš. 2) Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ (Vaastâulmuuh: Márjá-Liisá Olthuis já Fabrizio Brecciaroli) Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt almostitmeh máhđulâšvuođâi já ruttâtile mield. Novelleh já motomeh romaneh. Servi lii finnim Arctic Indigenous Fundist: ohtsis 28 500 USD, mast 16 500 USD kuástidemtooimâ várás já loppâ nuorâi kesipargo várás. Juávkku 1: Taah kirjeh láá kielâlávt oornigist já kuástiduvvojeh 2021: 1) Jeff Kinney: Neropatin päiväkirja: Isoveli isottelee 2) Jeff Kinney: Neropatin päiväkirja: Viimeinen oljenkorsi 3) Timo Parvela: Ella ja kaverit 1 4) Timo Parvela: Ella ja kaverit 2 5) Jean Van Hamme (tekstâ) já Grzegorz Rosiński (koveh): Thorgal – Lumoojattaren kosto Juávkku 2: Ruttâtile mield kuástiduvvojeh meiddei (2022 almostittem realistlub): 6) Márjá-Liisá Olthuis: Masa jo Mánudást by Márjá-Liisá Olthuis 7) Mehis Heinsaar: Herra Paulin aikakirjat 8) Torkel Rasmussen: Áigin Lávra 9) Tittamari Marttinen: Viivi Pusu ja toffeesydän 10) Saia Steung: Hamburgerprinseassa 11) Ann-Helén Laestadius: Dusse bijadit 12) Katarina von Bredow: Liian iso rakkaus Juávkku 3: Čuávvuváid kiirjijd kalga tärhistiđ kielâlávt já toh almostittojeh kielâtärhistem maŋa, máhđulávt 2022–2023: 13) TUSINA-novelleh 14) Stephen King: Laurie 15) Ann-Helén Laestadius: Hei söpö 16) Marry Áilonieida Somby: Raiddostallat

ČYETI ČÄLLED Taan projektist lii ruttâdem ive 2022 loopâ räi. 1) Wikipedia (Vaastâolmooš: Fabrizio Brecciaroli) Wikipedia-pargo juátkoo ive 2021. Anarâškielâlâš Wikipedia šadda 2020 loppâive. Ive 2021 servi áigu vijđediđ Wikipedia já hokâttâllâđ fáárun lase čälleid - eromâšávt škoovlâ uáppeid. Ulmen lii tot, ete škovlâliih puávtáččii kevttiđ Wikipedia jieijâs kielân škovlâpargoi várás - aaibâs tegu eres uáppeeh ubâ maailmist. Ton lasseen uáppeeh pyehtih meiddei ovdediđ jieijâs čäällimtááiđuid já anarâšâi čäällimkulttuur. Fabrizio tuálá Aanaar škoovlâst Wikipedia-oppâtiimijd 2–3 tove ive 2021 ääigi. Servi uárnee Wikipedia-ehidijd ive 2021 ääigi. Servi fáálá kesipargo Wikipedia-čällen viiđâ nuorân (4 oho – 27 tijmed/ohhoost – 1 400 eurod). Stivrejeijee: Fabrizio Brecciaroli. 2) Nuorâi čäällimpáájáh (Vaastâulmuuh: Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis) Ive 2021 servi áigu orniđ čäällimpáájáid já faallâđ nuoráid máhđulâšvuođâ jurgâliđ tâi čäälliđ uánihis teevstâid (om. ráiđukuuvijd tâi novellijd). Ulmen lii ovdediđ čäällimkulttuur já nuorâi čäällimtááiđuid. Servi lii uuccâm ruuđâ Arctic Indigenous Fundist: ohtsis 28 500 USD, mast 4 000 USD čäällimpáájái várás. 3) Kreatiivlâš čäällim -pargopáájáh (Vaastâulmuuh: Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis) Čäällimpáájái ääigi rävisulmuuh hárjutteleh kreatiivlii čäällim. Ulmen lii oppeet ovdediđ čäällimkulttuur já ulmui čäällimtááiđuid. 4) Nooveelantologia čokkim (Vaastâulmuuh: Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis) Fabrizio čuákkee já uárnee anarâškielâlijd novellijd antologian. Servi almostit taam jo-uv 2021 teikâ 2022. KIELÂTEKNOLOGIA Riävtuičäällimsänikirje ovdedem ovtâspargoost Ciprian Gerstenbergeráin Fabrizio Brecciaroli já Ciprian Gerstenberg juátkiv taam pargo. Ulmen lii ovdediđ digisänikirje, mast láá fáárust kukkodâhmeerhah. Vaastâulmuuh: Fabrizio Brecciaroli já Ciprian Gerstenberg. Iäráseh: Márjá-Liisá Olthuis.

ANARÂŠ EHIDEH Anarâškielâ servi olášut ive 2021 anarâš ehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Anarâš ehideh láá suullân ohtii teikâ kuohtii mánuppaajeest. Eehid ääigi puáhtá leđe miinii teemaid teikkâ tot puáhtá leđe tuše rijjâ savâstâllâm já káhvástâllâm. Vaastâolmooš: Anja Kaarret. STIPENDEH / PALHÂŠUMEH Servi juáhá kiđđuv 2021 stipendijd já / teikâ kirjepalhâšuumijd škoovlâi já oppâlágádâsâi anarâškielâ uáppeid. TIEĐETTEM JÁ JEESSÂNÄÄŠIH Seervist tuáimá tieđetteijee. Seervi jeessânaašijd tipšo jeessânvästideijee, Fabrizio Brecciaroli. RUTTÂTUÁLLEE Iiris Mäenpää tuáimá seervi ruttâtuállen. STIVRÂ Stivrâ čokkân táárbu mield.

ANARÂŠKIELÂ SERVI RY. Aanaar Almoliih manoh ohtsis Kielâpiervâlij manoh ohtsis Lostâtooimâ manoh ohtsis Kirjetooimâ manoh ohtsis Wikipediapargo já čäällimpáájái manoh ohtsis Čyeti čälled manoh ohtsis 1 000 sijđod nuorâi kirjálâšvuotâ anarâškielân manoh ohtsis SEERVI TOOIMÂ PUÁĐUH OHTSIS SEERVI TOOIMÂ MANOH OHTSIS

Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2021 hämmejum loostâ várás

20.3.2021

12 806,00 € 329 466,00 € 16 190,00 € 15 259,65 € 9 666,00 € 46 658,12 € 7 529,21 € 437 574,98 € 437 574,98 €

Kaisa já Kuobžâ-Piäká Aanti heejah Čällee: Anna Askala

aisa Tikka-Morottaja já Antti Morottaja naajáin

lijjim lihâttum. Vissâ lijjim jurdám ovdil, ete tot

15.1.2021 Ruávinjaargâst. Fáárust lâi sunnuu alge,

tábáhtus ličij kostnii tuoddâr alne teikkâ luándust

paijeel 1-ihásâš Uulá-Ande já Aanti nieidâ, masa 9-

mutâ tagareh jurduuh láppojii kale tom tievâslâš

ihásâš Aini Morottaja. Tuođâšteijen lijjii Uulá-Ande

puudâst.

ristenni já risteeni käälis. Kaisa já Antti aassâv per ruinis já jiellâhijnis Vuáskujäävri riddoost, Anarist.

Magareh heejah tunnust lijjii návt koronaääigi?

Maht já kuás tuoi leppee Anttijn teivâm?

Munnuu uceslágán heejah tuállojii perruu kooskâst Ruávinjaargâ maistraatist. Muoi láim laiguuttâm

Muoi láán tubdâm suullân 10 ihheed, mutâ rähis

kaavpugtuve, kost vuošáim piärgumáállás juhle

vuotâ cokkânij 2016 keessiv Piälbáávuonâ riddoost,

purrâmuššân. Málásijn tiäđust-uv šloogâim käähvi

ko Antti lâi nuuvt čeppi suhâmist ko mun suoppum.

sehe suptâviini, já puurâim kááhu já niisu. Sáttá leđe

Tobbeen lijjii váhá tego munnuu vuosmuuh treefih,

et muoi tuálleen stuárráb juhle keessiv, jis peri lii

ko Antti falâdâđâi munjin kuálástemskipárin.

máhđulâš koronatile tiet.

Lâi-uv tot olmâ rähisvuotâ tállân?

Tunnust lii meid alge, Uulá-Ande. Sun lii váhá paijeel 1-ihásâš já sun jotá Kielâpiervâlist tipšoost.

Na kal tot lâi! Ton keesi maŋa mun kolgim vyelgiđ

Lii-uv sun lijkkum Piervâlân?

maassâd Helsigân, juátkiđ uápuid ollâopâttuvvâst.

Talle tot mađhâšem aalgij tavveen máádás já nubij

Aalgâst sun juuđij tipšoost nelji peeivi ohhoost mutâ

kulij. Antti kiirdij kuulmâ oho keččin jo Helsigân ko

talle ko mun luvâškuottim anarâškielâ sun lii tääl

sust lâi nuuvt korrâ ahheev jieijâs nieidâskippáár,

vittâ peeivi ohhoost Piervâlist. Tot lii viehâ ennuv.

Tobdo lii kale ete sun lijkkoo piervâlist ennuv.

muu. Vissâ tot Antti lijkkui munjin tuođâi, ko sun poođij ollâopâttuv luvâldâhân fáárun. Kalehân tot

Maht sämikielâ uáinoo tii elimist?

kuhes mätki Anarist Helsigân lâi munnui vaigâd, mutâ jyehi eehid muoi soitijm já teeiváim jyehi

Alge huolhijguin kale mij kuullâp sämikielâ, veikkâ

mánuppaje Anarist teikkâ Vantaa Koivukylást.

váldukielâ lii suomâkielâ. Argâelimist pääihist mij

Kaavpugist muoi elâččáim Sipoo aalmuglâšmeecist,

kevttip oovtkiärdánávt saanijd: vááldáh-uv mielhi,

jutâláim kárbáin meerâst, vazzijm pennuiguin olgon,

jna. Mij sámástep ubâ ääigi eenâb já eenâb. Whats

pyerástâlláim já teiváim skipárijd. Taggaar meeinig

App peht mun savâstâlâm ennuv ustevijguin kielâ

lâi hitruus molsom meid Aanti aargân, ko Anarist

oopâst, jyehi ohhoost. Autost mij kuldâlep anarâš

sust lâi ennuv pargo já huáppu.

kielâlâš párnái muusik távjá já muoi lávloon oovtâst. Ličijba eenâb muusik rahtum anarâškielân! Saksa

Maht Antti kuášui tuu?

kiellân puáhtá kuldâliđ já keččâđ maŋa jieškoteuvlágán pottolávlumvideoid, mutâ nabai anarâš

Antti kuášui muu pääihist, Rivdul Vuáskujäävrist,

kielân? Mij keččâp já kuldâlep oovtâst tyellittälli

talle ko uđđâ ihe mulsâšui. Mun lijjim huámmášâm

Muumileevi sehe eres materiaalijd moh kávnojeh

ete sun keejâi muu mahtnii jieŋâlubbooht já

viermist (el. Latteanarâšah-podcast, ellee-arkkâdâh,

kuhheeb ko tavalávt. Tot lâi kuittâg olâttâs munjin já

Yle Ođđasat yet.). Motomin ehidist Antti koijâdâl

must maht toh veerbah sojeh teikkâ muoi savâs tâlleen säävnist magareh iäruh láá kuhes já uánihis diftongist. Tun lah meiddei anarâškielâ uáppee – maggaar lii tuu škovliittâs lamaš? Lah-uv tun lijkkum oppâđ kielâ? Lii lamaš mielâkiddiivâš oppâđ uđđâ kielâ já tot lii virkosmittám muu mielâ, mutâ lii meiddei lamaš lussâd. Mun lam Saksakielâ máttáátteijee, ađai must lii vuáđutiätu om. kielâoppâm vuovijn já teermâin. Ko lijjim ollâopâttuvvâst te luvâškuottim meid

Kaisa já Aanti perruu päikki

espanjakielâ aaibâs uđđâ kielân, tondiet mun tiäđám

Vuáskujäävri riddoost

uáli pyereest mon stuorrâ hástu lii opâttâllâđ kielâ já

(Kove: Antti Morottaja)

mon ennuv tot váldá meid, ete tot kielâtáiđu piso. Ton maŋa ko luvâškuođijm anarâškielâ, must lii tag gaar vajo ete aaibâs algâ algast must lii korrâ hástu kielâin, ko iä lah ennuv materiaaleh (siämmáánáál ko om. saksakielâst teikkâ eres váldukielâst). Oppâmpäälgis ovdán váhá eres vuovijguin,veikkâ tágáreh vuáđuääših láá siämmááh: taarbâš kiärduđ, kiärduđ, irâttiđ já nuuvt feeilah sehe luhostumeh.

Jielâheh: Kuobžâ já Hippu

Hejâkove: Aini, Antti, Uulá-Ande já Kaisa

(Kove: Antti Morottaja)

Maht hooteel Kollehovi lii piergiimin pandemia ääigi? Čällee: Saammâl Rodgers Koveh: Kaisu Nikula

oronaäigi lii tuálvum ennuv nubástusâid Kolle

Kollehovi uuvsah lijjii vuod áávus. Veikkâ olgo

hovin aaibâs siämmáánáál ko ubâ mađhâšem

eennâmlâš kyesih iä peessâmgin mađhâšiđ, syemmi

suárgán-uv. Moonnâm ive njuhčâmáánust fakkist

lâš turisteh liihâdškuottii kuuloold. Aanaar já Suomâ

kyesih suáitiškuottii já čäliškuottii šleđgâpoostâid já

Lappi kiäsutteh mudoi-uv keessiv syemmilijd, mut

almottii, ete sij iä peesâgin Anarân. Kollehovi hooteel

ko keesi ovdánij, te syemmilij meeri olâttij ennuv.

hovdâ Kaisu Nikula maainâst: “Tile lâi aaibâs kaavhâd.

Eromâšávt syeinimáánust já čohčâmáánust kyesih

Mist lijjii kyesih pirrâ maailm ko uđđâseh algii puát

lijjii eenâs eenâb ko táválávt. Loppâloopâst vuosmuš

tiđ. Kuossijn lijjii puohlágáneh huolah: kolgâččii-uv

koronaihe ij moonâmgin nuuvt hyeneeht ko ličij

luámu koskâlduttiđ, maht piäsá pááikán, maht peerâ

puáhtám vyerdiđ.

já hyelhih vajeh, láá-uv sij tiervâseh. Mist lâi ohtâ mađhâšeijeejuávkku, mast lâi meid irâttâsomâsteijee

Tääl lii kuullâm jo ive tast ko koronavirus tovâttij

fáárust. Sun ferttij ubâ paje västidiđ pargei suáittoid

oovtâ puoh vaigâdumos háástuin Laapi mađhâšem

já siämmáá äigi smiettâđ maht finniiččij sii buusi

suárgán. Syemmiliih iä lah hárjánâm mađhâšiđ

maassâd päikkienâmân, koenâmij rääjih kiddejuvvojii.

Aanaar-kuávlun tälviääigi já olgoeennâmliih iä vala

Lâi jiešalnees älkkeb talle ko poođij miärádâs, ete

peesâ rääji rasta. Tälvimánuppajeh láá lamaš meid

raavvâdviäsu koolgâi toppâđ. Ahheev lâi kale ko

Kollehovist vaigâdeh. Kaisu Nikula muštâl:

pargeeh paccii pargottáá.”

“Raavâdviäsust lii keevvâm aaibâs vuohâsávt viehâ, mut mij lep kuittâg kukken normaalist. Mun oskom

Ko raavvâdviäsu lâi kiddâ, iä hotellistkin lamaš

kuittâg puátteevuotân. Aanaar lii nuuvt fiijnâ saje,

kyesih. Kyevti mánuppaje keččin keesi lâi puáttám já

ete tot hokâttâl meid turistijd ko taat puoh lii lappâd. Tuáivu mield koronapuákuttâs iššeed nuuvt rotoi ko máhđulâš, já ete teehin puáhtá oppeet mađhâšiđ torvolávt. Ličij hävski vuod uáiniđ váhá liivkâs markkânist.”

Kaisu kiergânij tuoijuđ talle ko hooteel lâi kiddâ.

Muu säänih: Kerttu Paltto Čällee: Henna Aikio

ilâ Seurujärvi muštâlij moonnâm numerist suu

guttâs uáinoo anarâškielâst ennuv. Sun om. iätá

saanijd já halijdij kuullâđ čuávuvâžžân Kerttu

Avelâst, ij Avelist. Ige Kerttu ”huksii” teikkâ “addii

Paltto saanijd. Kerttu lii Pärttihist meddâl, Njižžjäävri

maidnii”, peic ”ráhtá” já ”ibbeerd”.

riddoost. Suu eenikielâ lii anarâškielâ já sun sáárnui tom párnáidiskuin sunnuu pärnivuođâst, mut ko

Keertu nieidâ Sari lii tääl kevtiškuáttám anarâškielâ

peerâ varrij Ruávinjaargân já Avelân, kielâ muttui

já ákkuveh-uv mättih tom. Keertu mielâst lii suotâs,

suomâkielân. Säänih lappuustâllii, mut kielâ ij kuás

ko tääl anarâškielâ lii oppeet päikkikielâ.

sin vájáldittum. Ko puátá saahâ anarâškielâ saanijn, te suu mielâst Ive 1997 Kerttu algâttij Avveel kielâpiervâlist par

juŋkká lii kandâpuicce ige sun kiävtáččii tom niei

goost, kuus vala maacâi iäláttuvâst maŋeláá.

dâin. Motomin sun hoksáá saanijd, maid ulmuuh iä

innig taan ääigi laavii kevttiđ. Ohtii ko sun lâi vier

Pargoelimist sun huámmášij, ete tavekielâ vai

mijd kuohâmin, te sun hoksái, ete ”viermi lii vovdân” ij innig kulluu. Maaŋgah eteh, ete viermi lii tarvânâm keđgiluámán, mut vovdâđ lii šiev sääni toos. Kerttu lii porgâm kuhháá párnáiguin já kolgâm keksiđ, maht puáhtá karveđ, jis taha mielâ karodiđ.

Talle sun puáhtá ettâđ veikâ návt:

”Vuoi pannâpittá ko munjin návt keevâi!” teikâ ”Vuoi hemelâš ko tun komettih tom toos!” Mučis säännin vuod Kerttu nabda ”räähis”. Uáiniđ leš, kiän saanijd Kerttu haalijd čuávuváá numerân?

Kove: Jari Sarre

Kova: Johanna Alatorvinen

Káiduselimist Čällee: Iida Virtanen

uurkust kiđđâ lii taggaar muddoost, ete jyehi

saje lii tievâ čääsi já pennuupooškâ. Mutâ mun

mon sosiaalliih tilálâšvuođah toh elleekoveteatter

jiem lekken Tuurkust. Mun lam Oulust anarâškielâ

oopperaehideh láá. Tobbeen láá masa jyehi tove

tijmeest, Ránská Polynesiast keejâdmin ko delfiineh

siämmáá ulmuuh, já sij čokkájeh jyehi tove siämmáá

pääŋih turkoos čääsist teikâ Ovtâstum staatâin kul

soojijn, aaibâs tego toh, kiäin lii “kausilippu” olmâ

dâlmin ko čällee Ann Patchett lohá esseidis jiä

oopperan. Ovdil čaaitâlm sij ervideh oovtâst, mii

nusân.

oopperast tábáhtuvá, já jyehi aaria maŋa sij adeleh

aplodijd, veikâ tietih, ete artisteh iä kuulâ tom.

Mun puávtám juáhádâttâđ nuuvt maaŋgâ uásán

Huámmášâm, ete Patchett muštâl ennuv tast,

ko halijdâm, teikâ puávtáččim, jis vuáijumnahcâ

Čaittâleijeeh láá kukken, mutâ ulmuuh, kiäh

pijssááččij. Lii máhđuttem kuvâttâllâđ, maggaar

rähisteh ooppera, láá alda nubijdis. Sist lii siärvus,

pandemia-argâ ličij, jis jiem puávtáččii leđe viermi

mut mun lam ohtuunân Netf lix, jienâkirjij já

peht kost peri halijdâm.

striimejum konferensij lunne. Ličij-uvks tot tot čuolmâ?

Mottoomlágán perspektiv addel eidu tot Ann Patchett, kiän esseid mun kuldâlâm siämmást ko

Kulttuur ovtâstit ulmuid, mut moonnâm ive ääigi

karvelâm suávli já pennuupooškâ. Esseest The Best

lam maŋgii smiettâm, lii-uvks tot máhđulâš meid

Seat In The House (The Wall Street Journal, 2008)

káidusin.

sun muštâl, maht rähistui oopperan 90-lovvoost.

Sun kuittâg aasâi Našvillest, kost ij lamaš ooppera, já

staatâin já laavijm keččâđ elleekuuvijd nuuvt, ete

sun koolgâi mađhâšiđ stuárráb kaavpugáid suu

teddijm siämmáá ääigi “play”, mun Tukholmast já

ääigiájánâs tááhust.

sun Tuurkust. Čaalijm nubijdân, jis miinii lâi hitruu,

Sun huámášij forgâ, ete ličij lamaš häälbib leđe

já orostitijm, jis nubbe eelij kievkkânist. Feerijm

narkomaan ko uástiđ puoh taid ooppera- já kirdem

maidnii oovtâst, veikâ iän lamaš oovtâst – váhá

liipuid já mäksiđ hooteel-iijâin já raavâdviäsu

ereslágán meeinig ko talle, ko ferttij vuolgâttiđ

purrâmâšâin. Tondiet lâi mielâttes, ko New York

reeivâid, veikâ toin aaigijn mun jiem jieš tieđegin

Metropolitan-ooppera aalgij paddiđ čaitâlmijd já

maiden!

Mun já Noskemudágâš aasáim čohčuv eres

čäittiđ taid elleekoveteatterijn pirrâ staatâ. Paifakkist Patchett peesâi oopperan maŋgii ihepeeleest, ige

Internethánnáá jiem puávtáččii leđe uási anarâškielâ

sun tarbâšâm ko čokánistiđ elleekoveteatter timmâ

kielâsiärvusist: káidusluvâlduvah Oulu ollâopâttuv

peeŋkâ oolâ já navdâšiđ HD-kvaliteetist.

vâst láá hirmâd tehálijd toos, ete muu aargâst lii

Káidusmáhđulâšvuođah muttii Patchett ubâ

anarâškielâ, já videosavâstâlmeh išedeh ennuv, ko ij

kulttuureellim. Siämmáánáál mun puávtám feeriđ

pyevti teivâđ ulmuid aldaelimist. Luhhoost anarâš

viermi peht veikâ maid, já tot taha muu ilolâžžân.

kielâ uáinoo já kulloo eenâb já eenâb viermist, ko

Fakkist lam-uv sorolâš: jis must lii máhđulâšvuotâ

Wikipedian tulvá tiäđu já ko ain eenâb ulmuuh

navdâšiđ maailmluoka kulttuurfeeriimijd kuás peri,

čäälih teevstâid teikâ rähtih veikâ Youtube-videoid

mondiet jiem lah siämmáá ilolâš ko Patchett?

anarâškielân.

Moonnâm ive ääigi lam oppâm, ete masa ubâ eellim

Kihheen ij cojâdât virtuaallâš museokolliistâlmist

puáhtá sirdeđ neetin. Ollâškoovlah já maaŋgah

teikâ tiškâl vuolâ muu vuálpu oolâ muu mielâbändi

pargosajeh láá huámmášâm, ete aašijd puáhtá orniđ

livestriimist. Mut jispa tot siämmáá ääši tááhust

káidusin-uv, já lam vises, et tot piso aainâs-uv uásild

oohtân nurâdâttâm juávkku lii-uv eidu tot, mon

meid pandemia maŋa. Jieš lam valmâštum Säämi

tááhust tábáhtusâin kannat eelliđ?

máttááttâskuávdáást, porgâm pargoid, uásálistám konferensijn, joogam, keččâm teatterčaitâlmijd já tei

Mun oskom, ete koronaääigi maŋa láá eenâb

vâm muu skipárijd pirrâ Euroop – jiemge lah tarbâ

máhđulâšvuođah valjiđ, haalijd-uvks maidnii porgâđ

šâm ko lehâstiđ tiättur. Jis puoh aašijd puáhtá por

káidusin teikâ aldasijn. Mottoomlágán hybridi

gâđ siämmást ko láálá sohvá, mondiet kihheen innig

myenster halijdâm meid olssân rähtiđ: Koronaelimist

vuálgáččii meddâl pääihist?

siäiluttâm kuhes suáituh skipárân, kote áásá Uŋgarist. Kenski meid káiduspargoid, já puávtáč

Veikâ Ann Patchett peesâi uáiniđ ooppera ellee

čimhân mun meid mottoom konferensân uásálistiđ

koveteatterist Nashvillest, sun joođhij ooppera

viermist.

mađhâšem New Yorkân, ete peesâi uáiniđ čaitâlmijd

pääihi alne. Vielgislovdust ooinij ain pyerebeht ko

muu stereoid manoliipun Papana konsertehidân,

teatterist, mut tot ij váldám meddâl olmâ ooppera

veikâ muusik kulloo-uv pyerebeht skiärrun.

Ohtâ äšši lii kuittâg vises: lonottâm kuás peri

eehid tiijdâ.

Kove: Johanna Alatorvinen

Kulmâ mainâs Čällee: Elsa Väisänen

Mottoom kyelimätki

ie 1950-lovo loopâst muái ečiruhhijn juuđijn

fáárust neelji litter aluminkiemni, moin vuošáim

suuvân joddeid kuohâmin Áhučuálmi kuávlust.

olgotuulâst ain kuolijd. Mun adelim iäčán tom kiem

Tohon lii Pärttihist mätki nubáloh kilomeetterid.

ni, já sun piejâi tom uáivásis torvon. Talle ko peesáim

Kuovtij áiruigijn ko suvváim, te moonâi tie muáddi

suuvân tabbeláá, te čerrih-uv ooinij, et iän suu piervâl

tiijme äigi. Ovdil Áhučuálmi lii cuávis luohtâ. Luoh

lamaš vaajeedmin, já nuuvt kuođij munnuu ráávhun.

tânjäälmist lii stuorrâ keđgi. Ton keeđgi oolâ ain

Motomin suvváim peivimaacâi. Motomin moonáim

čerrih laavij rähtiđ piervâl, já tast lijjii ain maneh ton

ijjân Áhunjaargân Postâ-Maati pááikán, jis piegâš

piervâlist. Čerrih lâi hirmâd vaijaa ton piervâlis alne.

kuođij čuuvtij. Talle ko lâi luážus, suvváim tiäđust-uv

Togo ko lappâd suuvâi, te kiirdij paajaabeln vyeligâsâst

pááikán. Tom lam maŋgii smiettâm maŋa, et kieđah

já viigâi volliittiđ. Mun ferttejim joskâđ suhâmist já

kuittâg finnejeh nanosvuođâ ko suvváim maŋgâ

faškâstim ain áiroin ko tot kiirdij puotâ. Munnust lâi

tiijme peeivist.

Saavah keessiv suollust

alle ko jieŋâ suudâi Aanaarjäävrist já lostâ čiäk

gijn toho suollui uuccâđ tom lábbá. Ij tot lääbis ohtuu

kárij já sino iiđij, te talle ain tolvuu saavzâid suol

lamaš. Tot lâi kavnâm skipárijd: njuámmil já riävská.

lui ubâ kiäsán. Sávŋár (puárásub nommâ Sevnjârâs)

Njaargân vuájálitijn tom lábbá já ečirokke vyejettij ja

lii tommit kukken já stuorrâ suálui et ain iä saavzah

Heikkâ moonâi vahtiđ miestuu tuáhá. Vistig ruotâi

teivâm oinuđ ko tobbeen motomin elâččii jođedijn.

njuámmil. Heikkâ toppij, mut tot peesâi patârâsân.

Ton tiet tain šoddii irrâseh. Čohčuv lâi ain korrâ pargo

Heeikân paccii tuše uloh kuámmirân. Talle maajeeld

taid fattiđ kiddâ. Toos nuuvâi kale peivi. Motomin

ruotâi lääbis. Luhhoost Heikkâ fattij tom kiddâ ulloin

ohtâ lääbis paasij tohon suollui, ko iä finnim tom kid

et ij patârâddâm. Nuuvt tot savzâpivdemreissu kale

dâ. Te ton tiet tiptii tassaaš ko ucánjii muotij, nuuvt

moonâi luholávt. Njuámmil já riävská kale passijn

talle luodah vuáttojii. Eeči já Kokkárii Heikkâ vuol

toho Sávŋár suollui talle.

Käärbis

alle ko ulmuuh juttii vääzin, te käärbis lâi čuuvtij

beht. Tondiet ain ettii, et ij taarbâš nuáđiseelgist kurp

tehálâš jotteemfiävru. Tot lâi tehálâš kuálástem

pođ. Luhtee já huáši meiddei juttii rokkâmin kárbáin

pargoost. Niijton jođedijn tot uánidij ennuv väzzim

sehe puškoid vihheelmin. Saavzâid meiddei suvdii

määđhi. Tast monnii siämmást kyeliliteh, säältih já

kárbáin suollui. 1900-lovo aalgâst juttii ulmuuh pur

puoh, maid niävvoid tarbâšij ton reeisust. Já niijton

jâskárbáin Aanaar markkânist. Kárbás šiettii maaŋgâ

jođedijn tiäđust-uv liššá já hááráv. Še mälistemtarbâšeh

ulmuu nuáđih. Kárbást láá suvdám suoinijd, muorâid,

já raagâs já uáđáduvah. Viermi ferttij leđe já uuštâ

kuolijd, muorjijd. Kárbást lii šoddâm meiddei uđđâ

mieldi meiddei, et finnij vuoššâmkyele. Myerjih ain

olmooš taan maailmân. Kárbá ko tipšoi pyereest, te

lijjii, et sopá puovtij vuoššâđ. Mielkki ij seilâm kuhháá

tot palvâlij kuhes ääigi omâsteijes.

jiesâghánnáá. Kárbást juttii káálvuh čuuvtij älkkee

Ovdâskulij jotteeh Čällee: Matti Valle

Äigi jotá ovdâskulij. Motomin tobdoo, et äigi ij

Avni já eeni ečipeeli Lesk-Aanti Uulá. Eeni olmâ eeči

mahten jođe já motomin liijkás huápust. Tothân lii

Saammâl lâi jáámmám espanjataavdân já Uulá lâi

nuuvt et maggaar ääši lah porgâmin, jis tun lah

tast maŋa puáttám vistig reŋgân já maŋeláá išedin.

vyerdimin veikâ sáátu kuusnii luoddâpiällást te kale

Tom še Saammâl tieđij ete suáti lâi mottoom ive

láá minutteh kuheh, mutâ jis tunjin lii sáttu

maŋaskulij nuuhâm já puoh táloh melgâdávt lijjii

puátimin monnii ááigán te kaačân jođám ete

poldum säämist, mutâ ááhu päikki lâi seilâm ko lâi

kiergânâm. Samâlist tubdui pärnin ennijn já eijijn

nuuvt kukken tuárispeln. Eeči lâi meid lamaš suáđist

tovle et ko äigi ij mahten jođe, jis sun uvástâlâi eijijn

paijeel neelji ivveest ijge lamaš mahten keevvâm.

ete ij lah onne maid porgâđ te sun talle eeđâi:

Uccáá sun maiden suátiääigist muštâlij, tom tuše

– Elehân huolâ, ko syeinih šaddeh nijttem náálá te

motomin šalligâšâi maht páráseh iveh elimist

talle lii hárávuššâm já haasijd luávádem, kale tun

monnii suáđist. Nubbe naabur kullui lemin

kuulmâ vyelemuu uulgâ oolâ juuvsah luávádiđ.

ucánjáhháá eres suundán já tobbeen aasâi stuorrâ

Saammâl väzzilij meddâl ige halijdâm eenâb

peerâ. Mut maggaarges táát tupe lâi mon šiljoost

kuldâliđ. Nuuvthân tot tuođâi lâi et pärnin jo

Saammâl lâi? Sierâdemskippáár lâi peenuv, ko lijjim

koolgâi apijdismield leđe pargoost já veikâ mon

vissâ-uv ohtuunis pärni teikâ iä lamaš eenâb šoddâm

liččim lamaš vaibâm te koolgâi leđe nuuvt kuhháá

ko sun, vuoi lâš-uv ubâ eenâb párnáid halijdâmgin.

fáárust ko enni já eeči-uv. Tast maŋa lâi kolgâđ vala

Naa mutâ siisâ tupán ko lavkkij te čižetkieđâbeln

vyerdiđ eeni mälistem mut mun oođđim tom ääigi já

nurheest lâi Rabid-hellá. Tast lâi kyevti leeibi

ko purrâmâš lâi vaalmâš te purâdijm já tastmaŋa

passeemsaje, enni liäibui jieš leeibijd já niisuid,

moonâim uáđđiđ. Kesi- já syeinimáánu lijjii tagareh

nuuvt juáháš eemeed ton ääigi poorgâi. Lijjii-uvsun

mánuppajeh ete lâi äigi sierâdiđ-uv. Mutâ kost

kosten valmâš leeibih vyebdimnáálgin. Čižetpele

Saammâl lâi já mii oinui, lâi tupe mon pirrâ lâi

teikâ jäävripele seeinist lâi kuuđâčalmasâš laasâ

kieddi ij styereskin muorâäiđi lâi pirrâ ruopsis kussâ

máddáápele seeinist lâi meid siämmáámuđusâš

oinui jiegist puurâdmin. Naavit já syeiniláátu sehe

laasâ. Meecibeln seeini lâi hiirsâin valmâštuumen

juámákuáti láin, sävni já sävniveeskir, vala

uđđâ ucánjáhháá stuárráb já aaleeb viste já vistij

čižetkietân lâi koskân rähtimnáál äitti saatij tast

kooskân uksâ. Uđđâ viistán lâi rahtum uđđâ

šoddâđ motomin. Pecivyevdi poreh vala lijjii, oinui

olgouksâ taavaabele siäinán, stuárráb visteest lijjii

piegâpoorâ taggaar kuheldâlâš pállu. Pecikeejist mii

kyehti lasârääigi máádás ja viestârseeinijn.

lâi aleláá eres peesij tondet tot oinui nuuvt kuhás.

Uálgispele nurheest lâi keejistkeessim seŋgâ já

Vala lâi jävri já luovtâš mon poođâst taat päikki lâi.

Samâlist lâi vala seeŋgâš, et ij tarbâšâm lättest

Peenuv lâi meid, taggaar ciägupelji ruopsis

uáđđiđ, uccehân tot tupe lâi; nelji meetter jyehi seini

peenuv, loddepeenuv tot lâi, veikâ eeči nanosávt

lâi kukke. Čääsi koolgâi kyeddiđ keldest tupán já

kieldij pennuu monâmist miäcán lode umástiđ te

tuolvâčääsi meid olgos kieddisalgân. Ridobeln lâi

kuittâg motomin moonâi umástiđ ulguubel äiđid

naavit já syeiniláátu já juámákuáti kost enni ain

kuáppil ko ij maaššâm. Tot lâi tiäđuust ete naabureh

liegâdij kuusân čääsi aainâs-uv čohčuv já kolmâäigin.

iä lamaš alda, toh lijjii kukken, aldemuu naaburin lâi

Lieggâčáácán enni piejâi kyeliliemâ jis taggaar lâi já

alda vittá kilomeetter, táán keesi ennijn lâi arvâlus

távjá kale lâi, ko kesiäigin kyeli lâi jyehipiäiválâš

eelliđ vääzin kolliimin. Tobbeen assii ákku já siäsá

evvis. Juámákuáđeest lâi čyetilittersâš pääti mon

vyelni enni ain liegâdij čääsi já tälviv mottoom

– Kale ličij lamaš pyereeb ete lijjim viirrâđ suáđeest,

kuáivu tievâ muottuu vala páátán, amahmis tohon

ij táát ráávhu eellimgin lah älkkee ja kalehân suáti

suddá valmâšin ehidâsjuámáčääci. Kuusâ nommâ lâi

vala oppeet álgá, uáinivettee vala.

“Nilla” tot lâi puohtum Ylivieskast nuuvtko tobbeen

lâi puohtum Rippe-peenuv-uv, tot máttái šiev

jođedijn já kuođđii Samâlân koškeleeibi já teejáin

loddeumásteijen. Vuosmuš tupe mii lâi pááččám

tot lâi njäälgis ko vuojâ vala piejâi oolâ. Tággáár

vyeligubbon, te Saammâl eeči račoi káátu já salvijn

Saammâl vala muuštij maht iđedist vuolgijn

lasehiirsâid iänui Heiháin. Tastmaŋa rahtijn

Sulgušjáávrán huáši rokkâđ, enni lâi toleláá koccám,

čäcikáátu já muvráin poccee já lättee šoodâi. Heikkâ

paččaam kuusâ, luáštám kuusâ ulguubel äiđid. Te

piejâi sajasis jieijâs rähtim uksâpokaid uđđâ viistán

suládijm jäävri nubekiäčán kirkkosajan, tast

ko tallaa ääigist uuvsâid uážui uástiđ pokaittáá.

pelikilomeetter myetki Keđgiluobbâl kiäčán já

Heikkâ piejâi vala uuvsâ kyevti tuve kooskân sajasis.

tastmaŋa juhâmyetki já nuuvt maŋgâ kilomeetter

Heeihâ išettáá táálu ij lijjii valmâštuđ siämmáá keesi.

kárguhuáši kuuvl. Eeči lâi uulgâid pieijâm valmâšin

Te nuuvt tiegâs Saammâl muuštij maht suu enni já

já rokkâmlišáh-uv lijjii valmâšist, Saammâl kuođijn

eeči poođijn pááikán uccâ kaandâš fáárust mut sun

Pihâštullâlássáážân punnjuustâllâđ. Huápust suoi

tuše kivsedij já ilbâdušâi eeji-uv já nuuvt nube peeivi

rohháin huáši já kessijn riidon, tast maŋa valdijn

kaandâš lâi kaivâstâm kietân eeji veeččir já lain

muu kárbás já tiegâs Káárgu huáši rokkâđ, vistig sii

kaččâlâm miäldáluvâi, eeči kooroot ja kaandâš

káhvástellii já huáši suuhâđ. Lâi ehidispeivi ennuv

oovdâst patârâsân já ko juvsâškuođij te sihottij

ko poođijn riidon valdijn Saammâl mieldi já suládáin

veeččir tuárispel. Na ko eeči juuvsâi majemustáá

maassâd jieijâs pááikán, huášši paasij ulgâi siisâ.

kaandâ te keesij niekkimaddust tuve kuvl já ruáŋgái

Stuorrâhuáši lappâd ko Saammâl eeči suuvâi te

Saammâl ennijn et tállán vuálgáh táám ilbâdâššee

tobbeen Uulá já Mattii Hendá oinuin luávádâm

tuálvuđ maassâd ennis kuvl. Ja nuuvt Piäká Aila kii

jieijâs hoošijd.

lâi lamaš muu keččen vaaldij tom kaandâ mieldis já

– Tääl ij lah äigi ratkuustâllâđ kalga kiergâniđ

vuolgij tuálvuđ suu maassâd, kiän kaandâš sun leš

pááikán kuusâ paččeeđ. Saammâl enni iätá.

lamaš. Samâlist lijjii maaŋgah viljâpeleh, saatij lamaš

Keđgijáávrán ko poođijn te kussâ lâi verejâšnjäälmist

tain mottoom, oovtâgin iijâ sun ij kiergânâm leđe.

vyerdimin ete pesâččij navittân, kalehân kiäh

Tast maŋa Saammâl ucánjáhháá aalgij váruttâttâđ

hallaaäigin meecist assii te tyejivänivuotâ ij lamaš.

maid eijijn tuástá sárnuđ. Enni lâi kale mainâstâm

Maŋgâ peeivi Saammâl eeči vala hošijdiskuin rosâdij

Samâlân maht eeči, ko lâi puáttám suáđeest te sun ij

ovdil ko puoh lijjii luávádum já äiđi vala pirrá rahtum

ennuu killám ko aalgij korottiđ ete:

ete poččuuh iä taid purâččii. Tot lâi čohčâ mottoom

Räjisuáldátteh motomin sniljáástâllii lappâd

Sulgušjäävri tuveh

muddoost ko eeči já enni sárnuv Samâlân maht suoi

mainâstâm maht räjialmaah lijjii pákkum uđâsmittiđ

lává piättám ete täst maŋa tuu nommâ lii Matti,

jieggâkoortijd. Honka lâi ettâm:

tondiet ko tuu nommâ kerhokiirjijn lii Matti

– Jos vielä sitä vaativat, käske käydä täällä, ei niitä

Sammeli, mutâ ko enni halijdij koččođ tuu eejis

ruukata uusia.

käimialgen te kočodáin nuuvt, mutâ tääl tun lah

iäččád käimialge Matti. Maidba “Matti” toos voojij,

máttám kerjidiđ mottoom huáššičalme já tasthân

sunjin lâi siämmáá mii koččomnommâ lâi. Enni

toh lijjii valmâšist jis kuusniigin lâi vyelgim. Huáših

eeđâi vala Mattijn:

lijjii viežžum pááikán tállán ko jeergah lijjii, mudoi-

– Luuhâđ Aabis Suomâkielân muái älgeen, ete

uv huáših hyeneest seilii meeccist. Tobbeen lijjii

maidniigin máátáh ko puáttee čoovčâ škovlâ tuste

njuámmileh, säpligeh, já lâi oovtâ lyeve kulân lamaš

Njellimist álgá.

sorva-uv purâmin koške hoošijd mut ton soorvâst

poođij peeli mijjân já nubbe peeli Lesk Aanti Uulán.

Ton čoovčâ Maati mielân paasij, ko poođijn kyehti

Tälviv šiljoost lijjii távjá eergih, tohhân lijjii

suáldát, iävá ubâ tiervâttâmgin, nubbe páhudij:

Tondet hoošijd ij kolgâm kyeđđiđ táálván

– Henkilöllisyystodistukset!

viežâhánnáá. Ton čoovčâ lijjii kostniigin puáhtám

Ailâ viežâi kámárist já adelij taid suáldáttáid, nuuvt

kaasiuđâgáá já huápust tot máttái syeinilááđu kulen

suoi stiärgáin uksâpiällást já keejáin vuáruttuvâi

koddeđ muldesäpligijd. Paččeem maŋa Aila adelij

vissâ-uv vittâ miinut, loopâst eeči koijâdij:

lieggâ mielhi já lááđust kaasi taaiđij aassâm-uv.

– Ossaatteko te lukiakaan?

Matti muuštij kale maht korrâ puolâšin kaasi poođij

Talle nubbe uigâdij tuođâštusâid maassâd já eeđâi:

tupán. Suste lâi uáđđimsaje helá vyelni já Maati

– Ei nämä ainakaan kolttia, mutta henkilötodistukset

ennijn kaasi ain vuolgij olgos ko Aila piejâi

pitää uusia kun ne on annettu Ylivieskassa.

juámákuátán tuulâ. Amahân kuusân lieggân čääsi ja

Nuuvt suoi vuolgijn. Motomin eeči lâi iällám

kaasi moonâi láátun vyerdiđ, kuás Aila puátá

Avelist komserjâs kulen já lâi Honka Kallen

paččeeđ. Matti muuštij maht räjialmaah ohtii

Eergih šiljoost

ratkuustâllii já nubbe almai aalgij kaasi vuorâttiđ

aainâs-uv kulmâlov kilomeetterid. Muoi ennijn láin

paddijn, te Rippe harâguođij já rohhááttij suu oolâ,

kuávttáá tom ääigi ko eeči lâi muáddi oho ettoost,

nuuvt toos nuuvâi kaasi vuorâttem. Motomin eeči

pääihist lijjii vala anopoccuuh maid Matti juuđij

lâi iällám áálduid sirdemin, áálduh lijjii tondiet, et

kulmii peeivist sirdemin. Ton äigin lijjii ohtuunis

eergih maneh ehidist tohon já kuáđusteh jáhháál

ulmuuh, almaah enâmus. Sulgušjäävrist lâi Mattii

siäŋŋásist. Lâi maŋŋeed já eeči-uv lâi juo seeŋgâst,

Hendá syeininijttem já huášširokkám reŋgân, tälviv

ko Matti moránij toos, ko eergih ruottii šiiljon já

sun lâi, kii kuus tarbâšij reeŋgâ, ovdâmerkkân

kiällu vala skalijdij. Talle eeči pajanij pajas

puásuikeččen. Lai Jovnâ Piättâr, sun lâi čeppi rähtiđ

kárvudâđâi vaaldij havlâpiso seeinist já čuoigâlij

šaavâid, liššáveerdijd, hárávijd, maid táálust ain

keččâđ maid eergih pallajii; kiddâáálduh kuittâg láin

tarbâšui. Muštám, maht sun ráivái eijijn kiedi

elimin mutâ polâstâláin kale, skivŋá kale lâi kyevti

kuávčáiguin tuve pirrâ. Joovnâ Juhán Piättâr lâi meid

ááldu kooskâst maht koolgâi leđe-uv. Maidba Juhan-

kii kolliistâlâi motomin, talle suoi eijijn muštâláin

Matti tobbeen muide poorgâi, poođij maašât adelij

suáđeest já mun tiäđust-uv kuldâlim mielâkiddiivávt

ergijd hoošijd amahân poreh. Ittáš peivi ko čuovânij,

suátimainâsijd. Tulluujäävri Piättâr poođij eelliđ

Matti-uv vuolgij eeji mieldi áldui luus já te vuottui

jyehi keesi, suste lijjii páánu tonnimniävuh mieldi,

maht kumppi lâi puáttám já njaahâm kiddâááldu

páánuh tallaa äigin lijjii veškipáánuh já koolgâi leđe

luus, áldu suorgânij já njuškij nubebel läbžikiäčán,

tärkki et pánnu lii tuoldiittâm äigin tievâ ijge

te talle kumppi huámmášij skiivŋá te nuuvt maacâi

veškipáánu tuulâpaštust kolgâm tipteđ ete ij tane

maŋaspoođâi maassâd mottoom meetter já kapom

suudâ.

vuolgij meddâl, moonâi Keđgijävri rasta Kondosiičiälgán ja sunde lâi nuortâs. Olgoláá Juhan Matti ij kuorâm, maacâi maassâd. Mottoom keerdi

Škovlâäigi

Maati eeči lâi vyejen puátimin Njellimist pááikán te

Nuuvthân tot keesi nuvâškuođij já porgemáánu 31

Kuátimyeđhist vyeijimergi rooččâl tuárispel te

peeivi 1950 muoi ennijn väzziláin Kaččâlâmjäävri

omâttâl, mii tääl iärgán šoodâi. Te huámmáš ko

kiäinu Njellimân. Muštám ko poođijn škovlâšiiljon

kumppi stiärgáá luodâ alne já keejâi mottoom ääigi

mon olluuh táloh lijjii. Kihheen ij oinum, moonáin

já moonâi lappâd kiäinusis, mutâ ij Njellim

asâttâstálo kuuvl, enni leehâi oovtâ uuvsâ, lijjii

mohheest kuássin pisso lamaš mieldi. Juovlâi juovla-

kuhesporthááh nube kiärdán, pajanáin taid te talle

äijih eelij áptueehid, talle Matti finnij motomijd

puátá stuorrâ kossâ nissoon:

skeeŋkâid. Uđđâive maŋa puásuialmaah vuolgii

– Teehi kulij puáttee, vuošâm tunnui käähvi já

puásuimiäcán; Njellim Matti vuolgij almaidiskuin

rááhtám vuojâleeibijd. Kukke-uvks tunnuu mätki

Njellimvääreest. Vuoli Piättâr Antti, Piäká Piättâr já

lâi?

Maati eeči algâttii Čáháligväre lojes čurrust,

– Nyevt 12 kilomeetterid lii Keđgijáávrán, enni

ráiđualmajin poođij Onni Kokkonen Njellimist,

västiditij.

juáhháást lâi ráiđukerris já vyeijimkerris. Ráiđualmai

Siäsá lâi Aino Raitio ja sun iätá:

moonâi ohtsávt sooppum sajan kuusniigin ovdiibel,

– Matti pááčá muu viistán mottoom piäiván ko puoh

kuáivui lávusaje, raahtij já cegâttij jurbá láávu,

visteh iä lah vaalmâš. Káhvástâllâm maŋa enni iätá:

virâttij puáldimsoorvijd, piejâi piärgupäđe tuoldâđ

– Mun kale ferttiim vyelgiđ maasâd pááikán ovdil ko

jna. Iä lamaš kámpáh ton äigin, láávuin koolgâi

skávuškuát já siävŋán. Tastmaŋa munjin šoodâi

aassâđ lâi puolâš teikâ pivvâl. Pygálys lâi almottum

ahheev. Já nuuvt enni vuolgij, tom ahheev mere ij

kyevti oho ovdâskulij Ruáhukuolbânân Räji-Joovsep

kihheen osko. Nuuvt toh peeivih kuittâg

luoddâpiällás já tohonhân lâi Čaarmâtuoddâr paijeel

monâškuottii, purâmuš kale lâi šieu, tast oonij huolâ

Taimi Karila kievkkânist. Suste lâi muu ahasâš kandâ

liävsui koijâdâllâm aalgij. Jis liävsu jiem čoođâ

Jorma já suin mun lijjim ennuu. Máttáátteijen lâi

máttám, kale kuullim, maggaar mun lam. Tot pyeri

Sylvi Ahlgvist, sun rammui mon pyereest mun

peeli lâi ete jiem lamaš áinoo, kote ij máttám

luuvâm já čálám. Párnááh škoovlâst lijjii ennuu, lijjii

liävsuid. Niäljád já viiđâd luokast máttááttijjee lâi

čiččâm škovlâluokkad, čohčâiđedeh ko siävŋánii te

Erkki Tuomikoski, ige ollágin pyerebeht moonnâm

káátust hiäŋgájii kaasulaampuh, mottoom ive keččin

suingin, ko numereh lijjii čoođâ vittá teikâ kuttâ já

puohtii aggregaat já talle kale čuovânij. Muu muštoh

koskâárvu lâi 6.0. Kuuđâd luokast ovdil juovlâluámu

škovlâääigist laa vääni, jiem tieđe mii toos leš suijân,

Toivo Rantanen iätá muin ete mane tuste lii lamaš

esken kuuđâd luokast ko máttááttijjen lâi Toivo

viiđâd luokast nuuvt hyeni tuođâštus, mun pajedâm

Rantanen já čiččâd luokast Kaarlo Räty, sunnust lâi

tom čiččâmân, te talle muste-uv mielâ puáránij.

taggaar táiđu ete uáppeeh kuldâlii. Muštám, ko Sylvi

Jotkâškovlâ lâi vala ive Avelist. Ton kiiđâ lâi

lâi máttáátteijen nube luoka Juovlâi räi, tast maŋa lâi

polioepidemia já juáhháá puákuttii, taaiđij toos

Ilta-Sirkka Lehmuslehti, suu ovdânommâ lâi nuuvt

mottoom jáámmám-uv. Avveel škoovlâ asâttâs lâi

oomâs ete paasij mielân. Kuálmád luoka

larmâtáálu ko tobbeen lijjii puoh Aanaar kieldâ

máttááttijjee lâi Impi Nykänen. Sun lâi korrâ

uáppeeh já iälänestii stuledii veikâ maht, kuáhtás

máttááttijjee já mij pooláim suu aainâs-uv talle ko

uáppee pieijii meddâl škoovlâst.

Kove lii valdum ovdil soođij Kondosiijävri taavaakeččin kuus lâi rahtum tupe. Tobbeen assii Juho Matti Maatikandâ Valle š.26.10.1910 j.11.10.1992. suu kálgu Aili Valpuri Saammâlnieidâ Valle. js. Sarre š.28.01.1910 j.16.04.2000. Juho Maati enni Ánná Isánieidâ. Valle js. Mattus š.26.09.1879 j.5.11.1953. Ááná nubbe käälis Heikki Heendâkandâ Valle “Juuni Heikkâ” š.21.07.1885 j.29.02.1961. Juho Maati viljâpeeli Heikki Tuomas Valle š.21.12.1921 j.29.2.2002.

Paavvâl Puoidâ piälušt Čällee: Henna Tervaniemi

1. Paavvâl Puoidâ ruotâi jeegi mield markkân kuávlun.

almottiđ. Mut maht? Ko ij sun puáhtám vyelgiđ

Sun njuškiistâlâi tuohuteehi tego puoiduuh läävejeh

olgos. Sun hepânâšâi já sust lâi tuođâi korrâ

njuškođ. Sun lâi ilolâš ko lijjii juhleh puátimin. Unto

čuávjipoovčâs.

Uárree šoddâmpeivijuhleh lijjii vissásávt ubâ meeci

enâmustáá vuordum tábáhtume. Uárree peerâ maa tij ain nuuvt puorijd juuhlijd orniistâllâđ.

Vuolli kuulâi ko kiinii skuálkuttij uuvsâ tyehin. Tot

lâi Paavvâl Puoidâ, suu pyeri skippáár. Paavvâl lâi

Taan čoovčâ Pavalist lâi vala jieijâs rooli-uv

juhleest. Paavvâl lâi lopedâm toimâttiđ Vuolli

puáttám vuáváđ suin Unto šoddâmpeivi faalâdmijd.

Vuorâččâsân, kote lâi kokkâ, puoh amnâsijd

– Mii eeđijd tust lii? Paavvâl koijâdij tállán ko ooinij

šoddâmpeiviherskui várás. Suái láin oovtâst keččâm

skipáris.

maid herskui várás taarbâš já Paavvâl lâi jo tuálvum

– Vuoi surgâd, mun lam nuuvt puocâmin. Vuolli vai

amnâsijd Uárree perruu kuuvl. Tääl innig vailuu tuše

dâlij já joođhij.

motomeh detaljih.

– Mun pessiuáivi puurrim puškopasâttâsâid tobbeen

vyeppeenjaargâ riddoost já tääl lam hirmâd illâvaje.

Iiđeed ij lamaš vala kukkengin ko sun poođij

Vuoli päikkimuorâ kuuvl. Veikkâ lâi roovvâdmáánu,

Vuolli pahudij Pavâlân:

šoŋŋâ lâi liegâs já oroi puátimin pyeri čohčâpeivi.

– Tuáhtár eelij jieht. Must láá stuorrâ máđoh.

– Naa, tun puurrih taid? Mun-uv huámášim pasâttâ

Vuolli viällái seeŋgâst já murâštij. Sun lâi lopedâm

maŋgii ettâm ete puoh mii lii enâmist ij lah purât

leđe kokkân Unto Uárree šoddâmpeivijuhlijn. Sun

tettee. Paavvâl čuovviittij Vuoli.

lâi kuittâg puosâškuáttám. Moonnâm ohhoost sun

– Nuuvthân tun lah ettâm, tääl mun kal jo oskom

lâi puurrâm maka herskueehidpitá. Nuuvt sun lâi

tuu. Mun lam tuš sorolâš ko jiem taan tove tääiđi

smiettâm, veikkâ kalhân sun lâi tiättám, ete tienávt

peessâđ Unto juhlijd kokkân. Kalga vissásávt tääl

ij kannattiččii porgâđ.

tieđettiđ Liäinán. Liäiná Lädikuávská lii Unto perruu

pyeri skippáár já sun puáhtá išediđ taam ääšist.

sâid, mut jiem tuostâm puurrâđ. Munhân lam tunjin

Tääl sun smietâi mon tuávkki sun lâi lamaš. Mon

immâš tiet sun lâi puurrâm taid puškopasâttâsâid

riddoost? Kalhân tom ooinij jo tállán, ete tot puško

ná. Vuolli paasij murâšmieláin tuáivuđ, ete kihheen

lâi lamaš tobbeen jo viehâ kuhháá. Puško tuš lâi suu

ij liččii sunjin hirmâd suttâm.

mielâpurrâmuš já sun lâi jurdám, ete tuš ucánjáhháá

smakkist. Mut ijhân Vuolli máttám tuš ucánjáhháá

Paavvâl lopedij išediđ Vuoli já vuolgij uuccâđ Liäi

smakkiistiđ. Äänhis ko lâi, sun lâi puurrâm ubâ leje.

Paavvâl lâi jotelis huáđđoo, tego puoiduuh táválávt

Já nuuvt tast lâi keevvâm, ete tääl sun lâi puosâškuát

láá. Oppeet sun ruotâi jotelávt já njuškij tuohuteehi.

tám já sunjin lijjii puáttám máđoh. Iäge makken tává

Motomin sun orostij já čyežžilij kuldâliđ, kullui-uv

liih mááđuh. Iä, toh lijjii stuárráh já toh lijjii ennuv.

kosten Liäiná reeškitmin. Pieggâ posoi lieggâsávt,

Vuoi surgâd! Tuáhtár lâi ettâm, ete määlistmist

kostnii kullui poccui ruovgâm. Paavvâl ruotâi oppeet

koolgâi leđe hygieniasuujâi tiet meddâl. Tääl sun ij

ovdâskulij. Sun ruotâi čurruu lappâd, kost lâi monâ

puáhtám moonnâđ Unto juhlijd já kiäsnii koolgâi

min oppeet monniilágán tile. Ij sun kuittâg puáhtám

tääl pääcciđ kuldâliđ tärhibeht, sun lâi lopedâm

lâstum tuše Vuoli vaajoost já lâi vuolgâttâm Paavvâl

Vuolin, ete sun ličij nuuvt jotteel ko máhđulâš.

fáárust suu pääihistrahtum talkkâs jeđe ennuv lieggâ

Pavalist iä lamaš vaigâdvuođah kavnâđ Liäiná.

puárránmijd. Paavvâl sun kiijtij nuuvt čuuvtij ko

Liäinást lâi stuorrâ njälmi já suu reškim kullui jo

Paavvâl lâi toimâm tállán já tienávt piäluštâm ubâ

kuhás. Liäiná čokkái puáris aaihâ uávsi alne alda

juuhlijd. Tääl ličij vala máhđulâsvuotâ kavnâđ uđđâ

juhârido. Já sun reeškij lädikuávská skipárân maid

kookâ.

sun ááigui tuálvuđ ehidist Unton skeŋkkân.

– Na, mutâ Paavvâl ká-ká-ká-ká, kost tun njuškejih

Sun lâi kustoo jo alda Vuoli muorâ ko kuulâi oppeet

nuuvt korrâ liävttoin? Liäiná huámášij tállán puát

Liäiná reškimin. – Ká-ká-káá Paavvâl, mun lam

tee.

kavnâm uđđâ kookâ!! Eeđâ Vuolin, ete uážžu tääl

– Liäiná, lâiba šiev lukko, ete kavnim tuu tállán.

hoittáđ jieijâs ráávhust oornigân. Liäiná mainâstij,

Vuolli lii puosâškuáttám já Unto juhleh láá tääl uhke

ete Kaabi Káránâs lâi tiättám oovtâ kookâ, kii

dum. Paavvâl huuihij.

puávtáččij puáttiđ sajasâžžân. Kihheen ij kal tubdâm

– Kolgâččij kavnâđ jotelávt uđđâ kookâ, amnâseh láá

suu, mutâ sun oroi lemin pyeri mälisteijee.

kale jo uárree perruu kulen. Puohlágáneh heerskuh

Vuolli lâi vala-uv seeŋgâst ko Paavvâl poođij

láá lopedum.

maassâd já eeđâi, ete Vuolli uážžu leđe tääl aaibâs

– Vuoi ká-ká-ká-káá, juhleh! Mii Vuolin lii šoddâm?!

ráávhust. Liäiná lâi kavnâm nube kookâ, veikkâ

Ele jo eeđâ, kal mun tiäđám.. Tot äänhis vuorâččâs

kihheen ij suu tubdâmgin. Juhleh lijjii kuittâg

lii vissásávt puurrâm maidnii enâmist, vâi maht?

piäluštum já Paavvâl eeđâi Vuolin maht Unto enni

– Na eidu nuuvt tast lii keevvâm, Paavvâl mieđettij

lâi ettâm, ete Vuolli kal ličij tiervâpuáttám oppeet sii

já mainâstij mii lâi tábáhtum Vuolin:

juhlijd. Kihheen ij lamaš sunjin vaijaa. Vuolli lâi

– Sust láá máđoh, ige sun pyevti hygienia tiet mä

meiddei oppâm maidnii. Enâmist ij uážu puurrâđ

listiđ.. – Mut išedah-uv? Tääl ličij váhá jo huáppu..

maid sáttoo, vâi iä puáđi máđoh.

Na kalhân Liäiná lopedij išediđ, nuuvt maht sun jo maatij. Lädikuávská vyevih lijjii tiäđust-uv váhá ereslágáneh ko motomijn eres huáđđoin. Liäiná kullui reškimin váhá puoh huáđđoid ete Vuolli-riäpu lâi puo sâškuáttám já juhleh lijjii uhkedum.

moonnâm kuhháágin ko ubâ mecci tieđij ääšist.

5. Paavvâl lâi iällám uár ree perruu kulen ton maŋa ko lâi kavnâm Liäiná. Unto enni, kii tuođâi lâi ennihuáđ đoo, lâi lamaš huo

Paavvâl vuolgij ilolâžžân oppeet Vuoli pááikán.

Piäju párnááh mainâseh Čälleeh: Piäju párnááh

– Mij lep čierâstâllâm tobbeen, kost láá nelji njuškiittuv, Pappâlriddoost. Mij lep porgâm taggaar komovuotâhomá. (lávluuškuát) Merkurius, Venus, Eennâm sehe Mars. Jupiter já Saturnus, Uranus já Neptunus, planettáin stuárráámuuh, jietânâsah láá. – Mattis – Sierâdâm Piäjust skipárijguin hippasierâid. Kyelihippa, táválâš hippa, puásuihippa… Lijjim ennijn luistelmin. Pyereest moonâi, ko mun lijjim tego aldâkkâs! Mij čierâstâlâim Pappâlriddoost já

– Mun sierâdâm puohlágánijd sierâid. Poorgâm

mun skeittajim tobbeen. Na, mun čuožžum já tot lâi

muotâpargoid. Pyeremus lii tieggáár, ko poorgâm

vaigâd. Lâi pyeri liähtu, návt! Mun sierâdâm ennuv

muotâkeeksijd já muotâkááhu. Pyeremus sierâ lii

skipárijguin. – Lars-Antti

päikkisierâ. Mun lam olmooš teikkâ kissá. Mattis lii ain eeči. Mun halijdâm leđe stuorrâuábbi. Mij lep iällám molokkijn. Pieijâp tohon ruuškijd: kartoŋkijd, pápárijd, paahvijd, laasâid já meetaal. Avelân puáhtá tuálvuđ patterijd. Mij lep iällám Sale-käävpi alda sierâdemsaajeest, luistâlmin já Piervâl šiljoost. Mij motomin sierâdep taggaar, ete motomeh láá pooliseh já motomeh láá suolluuh. Suolâ mana patârâsân já pooliseh vääldih kiddâ já faŋgâlân. Ep mij ain piejâ faŋgâlân. Mij ep lah kuássin piejâm, ko toh ain nuuvt, jis mij uážžup taid kietâruovdijd, nuuvt sij ain eteh ”mun cuovkkiim tom”. Olmânáál ij pyevti. – Elle

– Mun lam čierâstâlâm Piäju šiljoost. Lii kal aaibâs pyeri čierâstâllâđ. Must lii kale pääihist tággáár luákká, mii lii aaibâs vildáá. Tast šadda ain korrâ liähtu. Enni kale pala! Sierâdep Piäjust puohlágánijd hippasierâid. Pyeremus lii puásuihippa. Tast lii puásuialmai kote váldá kiddâ já peenuv iššeed. Talle iärráseh láá poccuuh. Jis finnee kiddâ, te talle tuš kontturân. Jis kiinii leehâst konttur, te talle moonnâp tuše meddâl tobbeen. Tot lâi hävski! – Valbur – Lam sierâdâm elleiguin já päikkisierâid. Tie lii ohtâ enni já ohtâ pärni já ohtâ eeči já ohtâ stuorrâuábbi já ohtâ kissá. Naa, já peenuv. Lep váldám tobbeen meecist elleid tieggáár puurki siisâ já keččâm. Kiärpáš, tiälkkutivre já toid kuuđhâid. Ohtâ moonâi muu haalarân mut mun tuše valdim tom meddâl. Piervâl šiljoost sierâdijm poolishippa. Mattis já Elle láin pooliseh, mut kihheen ij fattim Valbur já muu kiddâ. Ige LarsAanti. Mij kaačâim patârâsân. – Aava – Mun lam čierâstâllâm já sierâdâm meeccist ja Piäju šiljoost. Lam sierâdâm päikkisierâid. Mun lam eeči. Puoh pyeremus lii sierâdiđ autoiguin. – Juhháán

Jussi-riemnjis já Patu -mainâseh

Čohčâfeerim – Tiervâ Patu, mii kulloo? iätá Jussi.

– Kavnim puohâid! sun huihádij.

– Pyeri kulloo, iätá Patu. – Sierâdeen–uv čiähusierâ?

Talle Patu:

– Joo, Jussi iätá. – Tun rekinistáh love räi.

– 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10! Puáđám!

– Okei! 1, 2, 3... sun rekinistij. – 4, 5, 6... Forgâ

Sun kaavnâi puohâid aaibâs älkkeht.

puáđám! 7, 8, 9, 10! Puáđám!

Talle Panda-rooboot:

Sun uusâi já uusâi já talle kaavnâi Panda-rooboot.

– 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10! Kavnim puohâid!

Talle sun uusâi já uusâi já talle kaavnâi Patu.

– Höh, tun lijjih liijkás jotteel mutâ ij tot häittid. Sampo-Oskar Sieppi 7-i. já Hugo Lintunen 8-i.

Tälvifeerim – Hmm… Hävski! – Sierâdeen-uv muotâsuáđi?

– Nuuvt lii–uv. Rähteen-uvks muotâlane?

– Joo, Jussi eeđâi.

– Joo, iätá Jussi. – Rähteen tääl!

Talle suoi sierâdáin já sierâdáin já talle suoi láin aaibâs vaibâseh.

––

Suoi oođijn aainâs-uv kyehti tijme. Talle suoi puuráin já moonáin oppeet olgos.

– Tot lii fiijnes!

Talle suoi keejáin, magareh luodah šoddii.

– Nuuvt lii! iätá Patu. – Taat lii muu suottâsumos muotâlanne mon mun lam uáinám! Sampo-Oskar Sieppi 7-i. já Hugo Lintunen 8-i.

Selgipoškâ Čällee: Minerva Piha Anarâškielân jurgâlâm: Henna Tervaniemi

njagottemuuvsah lekkâsii hitásávt. Aada páárgui peelji paaldâst mielât

tes korrâsávt já parkkisaajeest vazâččei jee ulmui uáivih jorgettii keččâđ mun nuu suundán tego toh liččii huánášâm.

“Ain tain uuvsâin lii miinii” mun

mulijdim já keččâlim tiälláđ vává pyerebeht askasân. Aada ij halijdâm. Sun leggistâđâi tuáhá já čiärui vala eenâb. “Ij vissâ čielgi lah kuittâg kumi päädist rahtum!”, mun ettim.

Livkettim viijmâg uuvsâin siisâ. Ruá

dâs lâi lohđuttemes čiärrum.

mustim njuolgist hiivsigij suundán kuhes vázáttuv

kiäčán. ABC -sajattâh lâi munjin uápis jo ovddiist,

Pajedim vává já tolvum suu áldá oolâ. Lieggâ čääsi

Imelân takkâ tiest. Toos muu lukko talle nuuvâi-uv.

kuulgâi vává seelgi mield já suu čiärrum josijduuš

Pärnáitipšomviste lâi kiävtust já uuvsâ tyehin lâi

kuođij. Kuovgis vuoptah muttojii tevkkâdin ko toh

vyerdimin mottoom eeči kiäst lâi muádi ihásâš pärni

njuoskii já liške timánij kuovgisruopsâdin čassijn

fáárust. Eeji kieđâst hiäŋgái putes lippâr. Suái

posâdijn. Aada keččâlij ulâttiđ hanan jyelgisuormâi

jorgettáin keččâđ muu ko tiällájim jieččân já párgoo

diskuin.

Aada sunnuu tuáhá. Muu nierah ruápsájii.

lijjim kárvuttâm Aada koške lippârân já putes

Talle mun tubdim Aada niskeest maidnii turdáid

Nuollim vává. Poškâ lâi Aada vuoptâin-uv.

“Návt. Lii-uv tääl pyereeb?” mun koijâdim ko

já lieggâsijd. Tot tapčasij suormâi kooskâst já

pihtâsáid.

háisuškuođij. Selgipoškâ.

uccâ vyelipäne uáinojii.

Pärnáitipšomviste uksâ lehâstui já rávhálâš enni

“Dá-dá-dá”, eeđâi Aada já moijái nuuvt, ete kyehti

poođij tobbeen olgos vávváin, kote moijái. Munnuu

oovdâst čuážžoo eeči keejâi munnui mietimielâlávt.

toolâi párnáidis kieđâst. Pärni čáárvui käŋŋiristis

“Mun jurdám, ete tunnuu äšši lii ucánjáhháá hoppub

njuámmil, mon peeljih lijjii čielgâsávt hivgânâm já

ko munnuu”, sun eeđâi já nuáigádij tipšomviste

njommum. Mun moijájim páárnán já pajedim

suundán. Mun jiem tállân iberdâm, ete almai lâi

kejâstuv suu iäčán.

hoksám munnuu pačarâs. Talle mun ruámustim

“Takkâ.”

siisâ já lukkâdim uuvsâ huolâlávt.

Eeči nuáigádij. “Been there, done that.”

Eeči laiđij párnáidis tipšomviistán já toopâi

Luoštim Aada tipšompeevdi oolâ já leggistim

Uuvsâ tyehin vázáttuvâst čuážui vala-uv eeči já

tipšomseehâ lättei.

uuvsâ.

“Aaibâs jolâs hommá viešidiđ tuu fáárust návt

“Manos talle”, mun ettim. “Ij lah innig ko

kuhes määđhist!” mun ettim. Mätki lâi pištám jo

tijmepeeli pááikán.” Snjagottemuuvsah-uv toimii

vittâ tijme. “Ij lah iimâš, ete tot väivid.” Aada vástá

vuod pyereest.

T A V E P I

Ä 13

O H A

V I

T Á J Á S K I

A 20

J K K Â

E V E

E E R H I M O

P E L

S E Đ Ŋ I

L A P P E Đ

O K

L E S K

S A V Ŋ E Đ S

K O

Đ 34

I M Â Š

U C C E

E T

M O

O I

N U O R T T Â R

E L T T

Š O L D E

U L Â T T Â S

U R

E G Â P E L N

D 35

T T U Đ O Ŋ Ŋ Â

Eđâldâh meerhâš ‘polviis šoŋŋâ’ já kiävttoo talle, ko alme lii ollásávt kossâ polvâiguin čiehhum.

Kevttumeh kirjeh: Idström, Anna & Morottaja, Hans (2015): Inarinsaamen idiomisanakirja. Sämitigge Olthuis, Marja-Liisa (2014): Inarinsaame - Aanaarkielâ. Sämi-suomâ sänikirje. Sämitigge Olthuis, Marja-Liisa & Valtonen, Taarna (2018): Suomâ-säämi sänikirje. Sämitigge Sammallahti, Pekka (2007): Inarinsaamen käänteissanakirja. Giellagas-instituut

Anarâš

Siskáldâs Vyesi Uáivičaalâ: Nubástusâi ihe Kielâpiervâleh sirdojeh Aanaar kieldân 1.8.2021 AKS lii finnim 28 500 USD AIF:ist Paijeel 2 700 artikkâlid anarâškielâlii Wikipediast Kii lii “olmâ” eenikielâlâš? Ruossâhâš Anarâškielâ seervi ihečuákkim 2021 Kaisa já Kuobžâ-Piäká Aanti heejah Maht hooteel Kollehovi lii piergiimin pandemia ääigi? Muu säänih Káiduselimist Kulmâ mainâs Ovdâskulij jotteeh Paavvâl Puoidâ piälušt Piäju párnááh mainâseh Jussi-riemnjis já Patu -mainâseh Selgipoškâ Ruossâháá čuávdus ANARÂŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561

1 3 4 4 5 6 7 8 20 22 23 24 26 27 32 34 36 38 39

Toimâtteijeeh: Fabrizio Brecciaroli, Miina Seurujärvi Puhelinnummeer: 041 713 2612 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Anarâškielâ servi ry Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy

Vyesimiärkkum Kove: Terhi Tuovinen