Anarâš 1/2018

ANARŠ LOSTÂ

Cuáŋuimáánu 2018 31. Ihekerdi

Oškâseh Kove: Pekka Sammallahti

Teddilum sääni lii mávsulâš, mut tiivrâs Taat lii vuossâmuš tohe ko Anarâš-lostâ lii almostum vistig internetist seervi uđđâ internetsiijđoin (https://anaraskiela­ servi.fi) já iäskán maŋgâ oho maŋeláá ted­dilum häämist.

Tast sättih leđe maaŋgâlágáneh uáivi­leh, et lii-uv taat šiev äšši vâi ij, mut mun jiem kale kek­sii oovtâgin šiev suujâ maŋediđ nettiversio almos­tit­tem nuuvt kuhháá, et postâ lii kiergânâm tuálvuđ pááppár­versio juáhážân pááikán.

Koččâmuš lii loopâi loo­pâst tuše tast, et kuábbáid ulmuuh läävejeh luu­hâđ, adai digitaallijd vâi teddilum materiaalijd.

Jieš kuu­­lâm tuon vuosmuu juávkun, jiemge ennustkin pááp­ párloostâid luuvâ, jis siäm­máá siskáldâs kávná nee­tist.

Mun lam motomijguin tääl savâstâllâm tast, ete tar­­bâšehuv sii persovnlávt pááppárloostâ, já taah moto­meh láá et­ tâm, ete sij luvâččii loostâ aaibâs mie­lâstis meid njuolgist nee­tist. Juáháš, kote arvâl, et piergee pááppár­lostâttáá, te puáhtá almottiđ tast veik­kâba šleđgâpostáin čujottâsân anaraslosta@ana­raskielaservi.fi. Puáhtá meid väldiđ ohtâ­ vuođâ Face­bookist, käävpist teikâ kost peri. Puávtám talle med­dâlistiđ tii noomâid ton listoost, mon vuáđuld pááp­ párlostâ vuolgâttuvvoo.

Digitaallijn materiaalijn ko lii tääl saahâ, te puáh­tá hundâruššâđ meid kirjeaašijd täst siämmást. Ij lah mihheen uđđâ aašijd, et taan ääigi ulmuuh läävejeh luuhâđ kiirjijd-uv uáli ennuv digitaallii häämist. Motomeh jieččân huolhijn já skipárijn, kiäh láá suullân siämmáá ahasiih ko mun, láá vuábdám teikâ skeŋkkim meddâl puoh kirjijdis, ko toh kulloo tuše tuálvuh tuušij tiet saje ton maŋa, ko toh láá ohtii luhhum. Áámmát­kir­jálâš­ vuotâ oro vala lemin sist-uv mottoom spiekâstâh toos, ađai puoh taid iä lah kuittâg pieijâm meddâl.

Anarâškielâ servihân viggá almostittiđ ain muáddi kirje ivveest, mut ton-uv paargon vaaigut tiäđust-uv kirjebudjet. Puáhtá ettâđ, ete jyehi kirje almostittem máksá suullân 3 500-5000 eurod, mast suullân 20002500 eurod láá teddilemkoloh. Moonnâm ive ep suittám kuástidiđ aldagin puoh kiirjijd, moh lijjii seervi listoost.

Ohtâ máhđulâšvuotâ lii tiädust-uv almostittiđ motomijd kiirjijd tuše e-kirjen. Tom kalga kuittâg smiettâđ sierâ jyehi kirje puotâ, et mii lii taggaar kirje, mon almostittem tuše digitaallii häämist lii tohálâš čuávdus.

Ohtâ äšši lii kuittâg vises: Ruttâ ij lah ennuv, ja seervi pargoviste Sajosist lii aaibâs tievâ kiirjijn, ege toh vuobduu meendugin ennuv. Puáhtá-uv koijâdiđ, et mon ennuv taid kannat teddiliđ, jis tain stuárráámus uási páácá ilddeid. Nubbe koččâmuš lii tot, et lep-uv servin porgâm tuárvi kiirjij vyebdim oovdân.

Ain ko median láá puáttám uđđâ vyevih toimâttiđ já jyehiđ siskáldâsâid, láá ulmuuh ennustâm puárásub vuovij, tego pááppárloostâi jäämmim. Ko lohá uđđâsijd taan fáádást, tain kale muštâluvvoo ennuv tain vädisvuođâin, moh lostâtááluin-uv láá lamaš.

Anarâš-loostâ iähtun tile lii toin naalijn aaibâs eres, et lostâ ij kištottâl nuuvtkin eres mediaiguin. Taan loostâ stuárráámus vädisvuottân puovtiš nomâttiđ tom, et ep paste taam almostittiđ ko moddii ivveest.

Anarâškielâ seervi ihečuákkimist 24.3. meridui, et uuccâp ruttâdem meid sierâ nettiloostâ almostitmân 25 000 eurod. Tot almostuuččij taan pááppárloostâ lasseen, mut ennuv tävjibeht, ovdâmerkkân kuohtii teikkâ neljii máánust. Vuosânummeer rähtip jo vyesimáánust. Tuáivu mield finnip loostân ruttâdem vala taan ive.

Návt loopân halijdâm vala kijtteđ oppeet puohâid, kiäh láá čáállám taan loostân já lopedâm čäälliđ meid puáttee loostân!

“Elleđ tátulávt taam čalluu tuššeed, mut tipteđ tom leđe muu eellimpaje mušton” Koveh: Saara Lahdenmäki päikkialbum

Njellim-Matti, Matti Mooses Saijets, laavij puáris almajin čäälliđ eellimmuštoidis pajas. Čalluuh kieđâvušeh njellimlij eellim ovdil já maŋa soođij.

“Mun lam Matti Mooses Juhháán alge Saijets, š.

4.9.1908. Mun halijdâm tain čalluin vuorkkiđ taga­ rijd aašijd, maid teeivâm mušteđ. Já Tij nuorâb suhâ­ puolvâ, elleđ tátulávt taam muu čalluu tuššeed, mut tipteđ tom leđe vuárhást muu eellimpaje mušton.“ Návt algâttij Njellim Matti jieijâs muušton­miärk­ kumijd cuáŋuimáánu 6. peeivi 1979. Sun čaalij čääl­ lim­mašináin iänááš suomâkielân, talle ko lâi jo puá­ ris almai já aasâi nieidâs kulen Njellimjäävri rid­ doost. Suu muuštâččmeh kietâdâllii Njellim siijdâ his­torjá, Njellim Saijetsij eellim já tábáhtusâid, moh kevvii ovdil já maŋa soođij. Taah anarâškielân jurgâ­ lum mainâseh láá heiviittum suu suomâkiel čallui vuáđuld.

Motomeh tiäđuh Njellim aassâmhistorjást Äijih, Piättárâs Piättár Saijets (Nyere Piättár Piättár), lâi šoddâm Mahladnyere njäälmist 17.4.1847. Sun poođij Aanaarjäävri paijeel Kolŋuuvuonâpootân já meridij asâdâttâđ eidu taan sajan. Ij saajeest lamaš mihheen vááduid.

Ko sun lâi kejâdâm pirrâsis, vuámášij sun Musto­ last ässee Irján Musta Kaarin-nieidâ olssis, já suu meridij väldiđ aassâmskipárinis. Ko lâi savâstâllâm nieidáin suoi soováin ääšist já vuolgijn Aanaar kirk­ kosiijdân kirkkohiärán almottiđ ääšist. Ko suoi láin iällám kirkkohiärá kulen, suoi kuođijn kulluut­tâs­ ucâmuš, já vihkuin 20.3.1870. Kaarin lâi talle 33ihásâš. Suoi eelijn meiddei vyevditipšoo kulen já kuo­ đijn aassâmtonttiucâmuš, Kolŋuuvuonâpootân já aassâmtile nommân soppui Nellim.

Kuáđih sunnust lijjii Njellimist, Njellimjäävrist já Sulgušjäävrist. Iäláttâssân lijjii kuálástem, puásui­ tuálu já meccipivdo. Sunnui šoddii kulmâ alge, Yrjö Frans Petter, Juhan Matti (muu eeči) já Saammâl Antti. Ko párnááh šoddii, kolgii sij mottoom pyereeb aassâmsaje rähtiđ. Äijih raahtij kyevti viste táálu, tot lâi 4x5m. Tot lâi härvinâš stuorrâ táálu ton ááigán.

Tast maŋa sij iä aassâm innig kuhebijd aaigijd kuáđist, mut motomin keessiv kuálástem tiet sij asâstâllii kuittâg Njellimjäävri kuáđist ain mottoom oho ubâ perruin. Nyere-Piäkká uusâi Suomâ Kei­ sarisii Senaatist saje jiečânâs saijeen, mon sun uážui-

uv ive 1877 já saje nomâttui Nellim RN:o 6. Ive 1897 sun piivdij, ete uážuččij uástiđ Nellim saje jiečânâs saijeen. Tom sun uážui-uv, hadde lâi vittlovkyehti märkkid, mäksimäigi lâi love ihheed.

Miiba tast lâi táálust asâdijn, lâi kyeli já piärgu, mutâ jáávuid uážui ton ääigi tuše tälviv Taažâst tâi Sovjetlittoost, kiäst lâi moin uástiđ. Äijih juuđij Taa­ žâst fiskuust (kuáláástmin), já tobbeen sun tiänái jáv­ vuruuđâid. Sun jođettij meiddei Taažâst jottee lädi­ almaid kárbáin Aanaarjäävri paijeel já tälviv ergijn jaavrij já vuovdij čoođâ. Sun juuđij tälviv ergij­guin meiddei Kuolâst, Sovjetryeššilijguin kaav­pâšmin.

Sun jođettij toho piärgu, čeevđijd já eres tarbâšijd.

Toh kiäin lijjii eenâb poccuuh, sij puohtii tiäđust-uv keesi várás jáávuid pyehtiđ tälviv Taažâst jis halijdii.

Tallaa ääigi iä mecciulmuuh halijdâmgin ige raskim puurrâđ keessiv ruvâšjáávuid, tast ko sij šeštii taid. Šeštim lâi nube tááhust tot-uv, ete ij puohâin lamaš vääri uástiđ puoh tom maid lijjii tarbâšiđ. Keessiv purrii iänááš kyele, muorjijd já peesi. Koškepiärguuv lâi sist, kiäin lijjii eenâb poccuuh. Kaahvijd, sukkâ­ rijd, teejâid, vuojâ, leeibi iä suittám haahâđ, iä ubâ riggáhkin, maht te kievhih.

Aanaarjäävrist kale kyeli lâi, kost sij kuldii kiđđuv kesimáánu aalgâst syeinimáánu loopâ räi, mutâ tast maŋa ij Anarist koddám kyele kolden já viermih lijjii assaaslääigist punnjum nuuvt et ij šapšâ toos čaaŋ­

Njellim.

ŋâm, tondiet kolgii sij vyelgiđ meccijaavrijd pivdeđ, kost kolden finnejii vuot iäláttâs. Ruvâšjáávui šešti­ mist maainâst taggaar-uv eđâldâh, ko ohtâ äijih, kiäst lâi viiđâ ulmuu peerâ, puovtij kiđđâtäälvi Taa­ žâst 20 kg ruvâšjáávuid, te naapur Aapo omâttâlâi, “Kale Juhháán áigu keessiv jáávuid puurrâđ, ko 20 kiillud puovtij”.

F. Fredlund -nommâsâš almai, kote raahtij aassâm­ viste já irâttâsviste já algâttij sááhá rähtim. Čuávuváá ive sááhást finnij jo sáhátäävvir, já tađe mield šoddii pirrâsân rakânâsah uáli jo ennuv.

Tääl puovtij jo kuávlu kočodiđ KYLÁN. Virgálâš nom­ mâ lâi kale ain PAČČVEI KYLÁ, mutâ tothân lâi liij­ kás vijđes kylá. Ko Nellim-nommâsâš táálu lâi puá­rá­ sumos, te tiäđust-uv luándulávt koččoodškuottii meid aassâmkuávlu Nellim kylán kylákode miärá­ dâst­táá. Návt ko lâi, te nommâ lii jotkum taan räi já juátkoo tiäđust-uv nuuvt kuhháá ko nubenáál meriduvvoo. Kokkolaliih lijjii kale muttám Nellimnoomâ Nellimön, lijjii lasettâm ”ö”, mutâ tääl lii ”ö” vájálduumin, tast ko mij njellimliih ep lijkkum uđđâ noomân.

Nyere-Piäká eellimtaavijn

Saijets táálu.

Ive 1900 iä lamaš vala Kolŋuuvuonâpoođâst eres äs­ seeh ko ovdil mainâšum paarâ olgijnis Juhan Matti Saijetsijn já suu perruin. Ive 1920 TVH raahtij luod­ dâ­rähtei várás kyevtviste hirsâtálo vuonâpootân. Ive 1922 uusâi Arvid Kokko aassâmtoonti Kolŋuu­vuonâ­ pootân já raahtij hiirsâin oovtâ viste rakânâs, toonti nommân šoodâi Kokkola. Taat lâi kuálmád aassâm­ viste Kolŋuuvuonâpoođâst.

Ive 1935 rahtui šalde piälán Basvig Timber Oy uittoalmai várás hiirsâin kuulmâ viste rakânâs, tast šoodâi niäljád aassâmviste Kolŋuuvuonâpootân. Ive 1935 Basvig Timber Oy raahtij meiddei stuorrâ kám­ pá savotta-almai várás. Tast šoodâi viiđâd aassâm­ viste Kolŋuuvuonâpootân. Ive 1935 poođij Kokkolast

Nyere-Piäká koskâmus alge Juhháán Matti per­ ruinis. Juhan Matti Saijets (čiž.), Saara Saijets, Aarvo Saijets, Matti Mooses Saijets (NjellimMatti), Elsa Saijets, Kaisa Saijets.

Muu äijih ij lam puásuiriges, ige mudoigin peessâm riggođ. Mahtpa ton ääigi peesâi ennuvgin tiänáđ tääbbin meeccist asâdijn. Kyeli ij vuobdum já ko toin koolgâi eelliđ ij tom ennuv pastam vyebdiđgin. Mii puurrâmkuolijn paasij, tot pieijui kuškâđ já purrui talle ko kyeli ij kuddum. Äijih juuđij kole-uv toidemin, kost lijjii kaandahuv lamaš mieldi. Tobbeengin ij lukko keevvâm ige riggom, ko kollečalmeh lijjii uceh. Motomin Kulta­ last finnij sáátu Avveeljuuvâ vuálus já Aanaarjäävri mield ain Suolisjäävri tavekiäčán, ko mäddin tavas puáttám kolletoideeh tulkkii kole uuccâđ já meridii vyelgiđ Taažân kuálástiđ (fiskun).

Ohtii lâi äijih finnim tággáár sáátu, skipárin sust lâi Uulâ, Uulâ alge Paadar. Suoi láin jođettâm sátulijd luholávt toho kuus kolgáin, já vuolgijn maassâd já mietipieggân ij lam eres ko luptiđ purjâs, mutâ kee­ vâiba hyeneeht. Pieggâ posoi já käärbis kománij.

Tääl láin almaikyevtis čääsist. Suoi kuohtuuh kuár­ ŋoin kárbá oolâ, mii lâi kommood, mutâ ko kárbá

Njellim-Maati vaanhimeh, Juhan Matti Saijets já Sáárá Saijets tubdâmettum läddlijguin.

siste lâi áimupuuljâr, tot puunjâi kárbá kommood ko almaah teddijn kárbá. Tääl láin vuot almaikyevtis čääsist. Suoi oppeet kuárŋoin kárbá oolâ mut ain tot kománij. Já suoi keččâláin uđđâsist. Ko suoi oppeet láin kuárŋumin kárbá oolâ, arvâlij Uula, et sun puuv­ koin časka kárbá poonán rääigi, amas tot innig komá­ niđ. Mutâ äijih toos eeđâi suin “jieh časke rääigi kárbá poonán, tot lii muu käärbis!” Uulâ tottâlij já käär­bis paasij räigittáá, mutâ tääl ko vuot pessáin kárbá oolâ tot vuot jurâlij já almaah kevvii čáácán.

Tääl ij Uula vaijaamgin innig pajediđ jieijâs čäs­ uáiván, pic vuájui čáácán. Äijih luhostui keessiđ jiei­ jâs kárbá oolâ já ko ohtuu lâi tiäddun ij käärbis innig jurâlâm já pieggâ tuálvui tom riidon. Já ko sattui lemin lieggâ kesišoŋŋâ, ij sun uškijdum já poostij ain lihâdiđ já ceevzij ton päärtist. Sun kuškâdij jieijâs kárbá, suuvâi Järvenpää táálu kuuvl já finnij tobbeen vuosâiše. Tađe eenâb mun jiem mušte.

Uccii-uv tállân rummâš, vâi paasij-uv tot? Oskoč­ čim, ete uccii tállân, ko tobbeen lâi kuhes mätki virgevääldi kuuvl. Ton ääigi ulmuuh iä turvâstâm tágárij ašijguin virgeomâháid, mutâ irâttii siiviil­ vievváin puoh máhđulijd aašijd toimâttiđ já nuuvt tiäđust-uv porgii ton-uv tábáhtuumeest. Tallaš virge­ kodde lâi Aanaar kirkkosiijdâst, länsman já poolis, tađe eenâb iä lam virgeomâhááh já lijjii-uv sijgin ain fattiimist. Maađij ij lamaš, ige puhelin. Mätki lâi kukke já jis sáttojii korrâ piegah, lâi varâlâš vyelgiđ virgekode viežžâđ. Iä talle tágárij uccâ aašij tiet väividâm virgeulmuid. Äijih lâi iäljáris Paččvei pivdee já ruokkâdis kuoškâ­ lyeštee. Mutâ ohtii lâi mottoom kuoškâst keevvâm nuuvt, ete käärbis tievâi, mutâ ko toolâi ááiruin, oroi sajestis já suhâlij riidon ko peesâi savonân, te ij käär­

Lesk-Anti Uula, Uula Morottaja lâi maŋgii lädlâš jottei uápisteijen Njellimist. Kooveest Lesk-Ant Uula viehâ: Avni Sarre (čiž.), Anni Sarre, AilâVáábu Sarre, Sulguš-Matti (Matti Sarre), oovdâst Avni Sarre (j.s. Paadar), askeest Ailâ-Káijá Sarre, Rivdul Ailâ, (Ailâ Morottaja, oovdiš Sarre, j.s.

Mattus), Lesk-Ant Uula, Aapo Paadar.

bis kománâm. Almai já tävireh kale njuoskii, mutâ lukko lâi luhottesvuođâst. Kävppimaađhijn äijih juuđij Taažâst já Sovjetlito Kuolânjaargâst. Sun tuál­ vui poccuupiärgu, tuoljijd já čeevđijd. Puovtij uccáá purrâmâškáálvuid já mottoom árvuttes tävi­rijd, maid vuobdij tastoo riggásub naaburáid tääb­bin.

Tub­­báák kale juuđij ton ääigi. Taažâst finnij Tie­de­ mann-, Langor- ja rullatubbáák. Kuolast finnij Maa­ hoork. Ton ääigi almaah lijjii puohah korrâseh puál­ diđ piijpo já käskiđ rule. Sattiiba motomeh áá­huh-uv pijpostâllâđ.

Nyere-Piäká oolgij eellimtábáhtusah – puásuialmajin já máttáátteijen Nyere-Piäká oolgijn puárásumos Yrjö Frans Petter Saijets naajâi Kuuva Maati nieidâ Aili, suoi raahtijn kuulmâ viste hirsâtáálu Kessnjaargân. Sunnui šoddii kuttâ alge já kyehti nieidâ. Yrjö Frans Petter uusâi suu pääihi “uudispäikkin”, já uážui uástiđ tom olssis.

Oolgijn nubbe, Juhan Matti Saijets (muu eeči) naajâi Mahladsuolluu nyerenjäälmist jieijâs uárbimpele Saara Saijets, kiäin sun asâttui Njellimân muu äijih kuuvl. Toho iäččám raahtij hiirsâin 5 m x 5 m aas­ sâmtáálu, mii poođij äijih rakânâs ohtâvuotân. Ma­ ŋeláá, taat tábáhtui jo ton ääigist mon mun muš­tám, iäččám raahtij hiirsâin nube táálu, mii lâi meiddei 5 m x 5 m. Tot rahtui ovddii táálu siäinán kid­dâ kul­ máin seinijn. Taam viste raahtij Juhani Musta Pakš­ vuonâst. Juhan Maatin já Sáárán šoddii love pärnid, main tääl (čalluu čälidijn) eleh ain Kaisa Helena Sarre, kote naajâi lävdialmai Aanti Heiháin (Heikki Sarre). Tastoo Matti Mooses, kote naajâi Rivdul Saam­mâl (Sammeli Mattus) nieidáin Aili Marga­ reetain. Kuálmádin Yrjö Arvo, kote naajâi Kävppi-

Kooveest Saammâl Antti Saijets leskâ Sáárá Már­ já Saijets (kaskoo kove), čižet roobdâst Saam­mâl Aanti nieidâ Eila Niskanen, tyehin suu käälis Kalle Niskanen, Njellim-Matti sämimááccuh pa­ ja­­list já uálgis roobdâst Saammâl Aanti nieidâ Aila Lassila.

Maati (Matti Sarre) nuorâmuin nieidáin Katri Helmi Sarrein.

Nyere-Piäká oolgijn kuálmád, Saammâl Antti Saijets, halijdij luuhâđ, já juuđij kansaškoovlâ Aanaar kirkko­ siijdâst nelji ive, mii lâi talle ubânâssân čođâldittum kansaškovlâ. Škoovlâst lâi vaigâd jotteeđ kuhes koos­ kâi tiet. Čohčuv koolgâi korrâ pieggân moonnâđ Njel­limist suuvân Aanaarjäävri paijeel suullân 50 kilo­meetterid. Juovlâluámust suu koolgâi viežžâđ er­ gijn já siämmáánáál tuálvuđ ergijn. Kiđđâ lâi puoh vaigâdumos kaaljâ tiet, jieŋah iä innig kuáddám já koolgâi vyerdiđ aainâs-uv kesimáánu 15. peeivi räi ovdil ko peesâi suuvân viežžâđ škovlâlii pááikán.

Luh­hoost Saammâl čeeci aasâi suullân 20 kilo­meet­ terid nuortâs kirkkosiijdâst, já suste lijjii párnááh škoovlâst. Sijguin saatij Saammâl-uv aassâđ aldeláá kirk­kosiijdâ, ige lamaš nuuvt ahheev ko uážui hyelk­ kipárnáiguin kaččâđ.

Saammâl Antti juuđij kansaškoovlâ loopâ räi já pier­ gij pyereest já finnij taggaar tuođâštâs, ete ko šoodâi rävisalmajin peesâi juátkiđ luuhâm. Sun ij perustâm puásuituálust ige piivdost. Kirkkosiijdâst šoodâi savâstâllâm tast, ete Anarân kolgâččij finniđ sämi­ kielâlii kansaškovlâmáttáátteijee já tallaš kansa­škov­ lâmáttáátteijee lâi iävtuttâm Saammâl Antti Saijets toos. Ääšist almottui Samâlân já ko sun lâi perustum škovliđ jieijâs, te vuolgij sun Sortavalan seminaarân, mii lâi kukken tääbbin já aalgâst lâi vaigâd jotteeđ.

Njellimist ko vuolgij, te moonâi vistig suuvân kirk­ kosiijdân, tast vääzin Kittâlân tâi Suáđikylán, osko­ mist Kittâlân. Jiem tieđe moin sáttoin leš tobbeen juátkám määđhi, mutâ lii sun kuittâg juovdâm Sorta­ valan. Sortavala seminaarist sun valmâštui staatâ stipendijn kansaškoovlâ máttáátteijen.

Ulmen lâi, ete Saammâl Antti ocá Anarân sämi­ kielâlâš máttáátteijen ko valmâštuvá. Mutâ maht keevâigin, Sortavala seminaar rehtorist lâi mučis piämmunieidâ Saara Maria, kote valmâštui siämmáá ääigi kansaškoovlâ máttáátteijen. Suoi rähistuin já vihkuin. Suoi ussáin Jaatila kansaškoovlâ máttáát­ teijen, tast ko Säämist iä talle lamaš eidu virgeh moid suoi kuohtuuh liččijn puáhtám uuccâđ. Návt koskâlduvvii jurduuh Aanaar kansaškoovlâ máttáát­ teijen pesâmist. Sunnui šoddii vittâ párnáá, kulmâ nieidâ já kyehti alge. Eila Mirjam, Aimo Jouni, Keijo Sulo Samuli, Aila Raakel já Inga Diina Maire.

Suáti tuálvui poccuid Iäččám, Juhan Matti Saijets, finnij Nellim-tile uássin ärbin, uássin uástimáin olssis. Mii talle stuorrâ­ juávust juohhui ive 1935, tilán pottii puohrakkân 199 hehtaar enâmeh, návt ucoi tot stuorrâ eennâm­ kuávlu. Tääl taat tile kulá Matti M. Saijetsân já Yrjö

Arvo Saijetsân.

Mii eeji, Juhan Matti Saijets eellimtiileest, vuovijn já pyereestpiergiimist, maid lam sust kuullâm já maid mun muštám et lii tábáhtum. Sun lâi uáli jo tärkki jieijâs omâduvâst. Sun lâi ristâlâš já šiev almai puoh suu eellimvuovijn. Sun lâi uáli šiev já rähisteijee eeči párnáidis. Sun ij tiptám párnáid tuušij tiet njuškođ, pic ain ornij sijjân maidnii maid puđâldiđ, mast lâi ävkki já olssis ilo. Sun láávlui mijjân távjá ”Tee työtäs ahkerasti, joutilaisuus syntiin vie. Kenpä kestää iltaa ansi, kunniaan sen kulkee tie”.

Iäččám lâi iäljáris pargee, sun poorgâi iđedist eehid räi, tagarijd 12 tiijme peeivijd. Sun kaavnâi par­ go nuuvt olssis ko iärásáid. Sun poorgâi piäldust, kuá­lástâlâi, puásustâlâi já toolâi purrâmâškäävpi.

Sun jođettij tälviv Taažâ Reisvuonâst puurrâm­káál­ vuid maid tälviv vuobdij toid kiäh tarbâšii.

Sust lijjii poccuuh paijeel kyehtčyeđe ovdil Suomâ jiečâ­nâsvuođâ, mutâ 1918 maŋa poccuuh lap­puu­ škuottii korrâsávt nuuvt, ete ive 1922 lohopoccuuh lijjii innig 60. Sovjetlito já Suomâ rááján rahtii kale räjiääiđi, mutâ tast huolâhánnáá poccuuh láppojii.

Iäččám oostij ive 1923 Juhháán Morottajast 20 loho­ áldud, moiguin peesâi aalgân puásuilovo paajeed­ mist, já tast poccuuh šohânii nuuvt, ete ivveest 1939 lohhojii 515 lohopuásujid já 350 vyessid.

Tast finnejii tyeje nuuvt vuáláčáállám ko naa­ bureh še, ko taid kuáđuttijm já čokkijm. Mutâ maht keevâigin ko aalgij tälvisuáti. Talle koolgâi poccuid vyeijiđ evakon Taažâ rääjjid vuástá. Staatân koolgâi luovâttiđ uáli háálbán 20 prosenttid poccuin suáti­ vievâ purrâmâššân. Taas monnii eeji čaggeest 103 puásujid. Siämmááverd lijjii jo njuovvâm jieijâs koloi várás. Čovgâ kuáđuttem já jođettem tiet mottoom verd meid jammii, tast ij lah tärhis loho. Tastoo jotkâsuáđi ääigi vuot puásuiloho kiäppánij. Ko suáti lâi nuuhâm, ive 1944 iäčán lohhojii tuše 24 loho­ puásujid já 15 vyessid. Tast koolgâi oppeet juátkiđ, mutâ tot lâi vaigâd. Oppeet jammii poccuuh já puásuiloho kiäppánij. Ko eeči jaamij, poccuuh lijjii tuše suullân 40.

Paččvei škovlâpiiri škovlâkoččâmâš Ive 1938 Aanaar kieldâhaldâttâs meridij iävtuttiđ kieldâstiivrân, ete Paččvei kylán vuáđuduuččij uc­ ceeb aalmugškovlâ, mon saijeen šodâččij Njellim sij­ dâ. Stivrâ tuhhiittij iävtuttâs maŋeláá, já siämmást meridui, ete Meccihaldâttâsâst koijâduvvoo tuárvi stuorrâ tontti kaskoo siijdâ. Tontti tastoo mittedui ton sajan, kost škovlârakânâsah tääl láá. Škoovlâ iä kuittâg kiergânâm rähtiškyettiđ ovdil ko Aanaar sáháirâttâs almottij, ete tot áigu rähtiđ nube sááhá Pakšvuonâ riidon. Talle huámmášii, ete ulmuuh asâiduveh toho kulij eenâb, já škovlâ kolgâččij leđe

kaskoo siijdâ.

Kieldâ almaah koijâdâlškuottii muu eejist Juhan Matti Saijetsist eennâm škoovlâ várás, já tom iäččám lopedij-uv Petäjäkuorimajäävri máddáákeejist maa­ đij viestârpeln. Eennâm ij kale uáli áhtánâs lamaš, mutâ toho kuittâg meridui rahtuđ já ko tälvi lâi puá­ timin, lâi huáppu jo kuáivuđ vuáđu. Kieldâ vaal­dij kuáivualmaid tuáján já tyeji aalgij. Mutâ ko tälvisuáti aalgij, te pargoid joskii tállân. Tälvisuáti nuuvâi, mutâ monnii suujâst iä škoovlâ rähtimpargoh álgám.

Tastoo aalgij jotkâsuáti, já tondiet škoovlâ rähtim iä puáhtám algâttiđ.

Ko jotkâsuáti nuuvâi, lijjii puoh táloh poldum.

Sáháirâttâs raahtij sááhá Avelân. Tääl tuhhij kieldâ tolebáá Meccihaldâttâsâst laiguuttâm tontti já návt lâi-uv pyereeb.

Jurgâleijee komment: Nyere-Piäká alge Saammâl Antti Saijets elimist káv­ nojeh tiäđuh meiddei eres käldein, ko tuše NjellimMaati čalluin. Suu eellimmaainâs lii mielâkiddiivâš ton tááhust, ko sun lâi škuávlejum sämmilâš, kote koolgâi riemmâđ Anarân máttáátteijen. Saammâl Antti Saijets peesâi Sortavala seminaarin ivveest 1902. Ovdil tom sun lâi lamaš Säämist oovtâ täälvi kansa­škovlâmáttáátteijee Josef Guttorm uáppen. Ive

1908 Saijets ij uuccâm Kyrö škoovlâ máttáátteijen, vâik motomeh avžuuttii suu uuccâđ. Suijân Veli-Pek­ ka Lehtola Saamelaiset suomalaiset-kirje mield saatij leđe tot, ete Kyrö škovlâ lâi uáli hyenes oornigist. Ive 1910 Saammâl Antti Saijets poorgâi Ruávinjaargâ Jaatilast máttáátteijen. (Lehtola, 2012, 128.) Ruá­vi­ njaar­gâ Jaatilast Saammâl Antti varrij perruinis Kär­ jilân Heinäjokin 1913, tobbeen Antti Saammâl jaamij 4.3. 1917, nabdemist kepistaavdân (Pesonen, 2016).

Taah mainâseh láá jurgâlum suomâkielâst anarâš­ kielân nuuvt, ete ulmen lii lamaš siäiluttiđ čällee stiijlâ toin naalijn, ete čällee mainâstemvyevi puáhtá tain čalluin ain tubdâđ. Motomeh uásih aalgâalgâlijn čalluin láá kuittâg kuođđum meddâl teikâ ovtâstittum eres osijguin, tast ko Njellim-Matti saatij čäälliđ maŋgii siämmáin-uv aašijn. Čalluid lii aanaarkielân jurgâlâm já heiviittâm Njellim-Maati Sáárá Máárjá Sirkka-Liisa Martta.

Eres käldeeh, moh kietâdeleh Saammâl Antti Saijets škovlâjotteem já pargoeellim: Lehtola, Veli-Pekka, 2012: Saamelaiset suomalaiset: kohtaamisia 1896-1953, Suomalaisen kirjallisuuden seura, Helsinki Pesonen, Anita, 2016: Šleđgâpostâsavâstâllâm Martta Alajärvi

Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Aanaar koddepivdei päikkinoomah

A

anaar lii lamaš uáli kuhháá pivdoaalmug orroomkuávlu. Iänáš uásán anarâšâin šiiveet- já puásuituálu merhâšume lii šoddâm styeresin eskin 1800-lovo nube lahheest. Vala 1700-lovvoost já 1800-lovo aalgâst lâi koddepiivdost kuávdášlâš merhâšume kuálástem lasseen. Taat ärbi puátá čielgâsávt oovdân meiddei Aanaar päikkinoomâin.

Jieškote-uvlágán huáđđoi pivdem lii lamaš tergâdis uási anarâšâi elimist tai peeivij räi, mut kodde­piiv­ dost lii lamaš jieijâs eromâš saje. 1800-lovo peli­mud­ doost láá majemuuh dokumenteh tast, et maht piv­ dii kuudijd Anarist. Vala 1840-lovvoost kodde­piv­de­ mist sárnum lâi-uv Åbo Tidningar -loostâ (1841, Nr. 46, s. 3) mield anarâšâi puoh mielâsumos äigiájánâs: “Den fångst, hvarvid Lappen med hela sin själ hvilar,

är vildrensjagt; man behöfver ej mer än väcka fråga derom, för att sätta honom i sitt element – –” [‘Tot pivdo, moos sämmilâš ubâ siäluinis vuáju, lii koddepivdo; ij taarbâš ko ucánjihhii koijâdâllâđ toho kulij, te suu saavah uážžuh liävtu’] Ko kiäččá, et kost Anarist láá päikkinoomah, main lii sääni kodde, goddi teikâ peura, te uáiná-uv viehâ mielâkiddiiváá káártá. Noomah láá ennuv

Avelist nuortâs kiddâ Njellim kuávlun já tyebbin tääbbin kieldâ tuodârkuávluin, mut iä ollágin kieldâ tavenuorttâ oosijn. Tobbeen láá kuittâg ovdâmerk­ kân taggaar päikkinoomah, main láá säänih kaareeh já karekki~kirakka (< nuortâlâškielâ kââʹreǩ), moh láá koddesarva nomâttâsah.

Uási kodde-noomâin puáhtá čujottiđ tiäđust-uv meid­dei merhâttes poccuid ađai koddepeeljijd. Ave­ list nuortân oskoom kuittâg, et saahâ lii olmâ vildáás kuudijn tondet ko eidu Aanaar maadânuorttâoosijn, Suáđigil rääji vuástá lijjii historjálij tiäđui mield kieldâ majemuuh kodeh já koddepivdemkuávluh.

Ordostâllâm, myeiđi já vuávnum Majemui aaigij 1800-lovo pelimuddoost, ko Anarist lijjii vala kodeh, taid pivdii kuohtii teikâ kulmii ivveest. Čohčuv ovdil roovvâd teikâ ton aalgâst aalgij mecciräjikuávluin ordostâllâm, mon ohtâvuođâst uccii meid poccuid. Kiđđâtäälvi, kuovâ–njuhčâ­máá­ nust lâi myeiđi. Motomin pivdii vala kiđđuv-uv, vál­ bur maŋa já pievlâääigi. Ton kočodii vuávnumin. Piv­ dedijn juttii teikâ čuoigii muádi almaa juávhuin enâ­ mijn, main tiettii, et láá kodeh já uccii tassaaš ko kav­ nii. Peenuv lâi távjá iššeen kuudij kuorâmist. Ko kav­ nii kuudijd, te aldanii taid vyestipiegân, vâi kodeh iä apsaččii ulmuid. Ko pessii tuárvi alda te paččii taid.

Ordostâllâm, myeiđi já vuávnum lasseen lijjii ain-

uv vala 1700-lovvoost, motomijn vala 1800-lovo pelni, aanoost eres-uv koddepivdemvyevih. Tává­lu­ mo­seh lijjii jieškote-uvlágán pivdemääiđih já -käär­ dih, maid onnii táválávt čohčuv já tälviv. Tagareh lijjii äägis, piärtušm já čivttâkärdi. Äägis já piärtušm lijjii kuhes ääiđih, maid lijjii ráhtám monnii kuol­bâ­ nân teikâ poskis pááikán, mast kodeh luándulávt juttii. Toin lijjii uuvsah, moi čoođâ kodeh vazzii já tarvanii kielân. Ággáid já piärtušmijd rahtii táválávt vyevdikuávluin, moin lâi muorâ ääiđi várás. Ááiđán njeidii šaddee muorâid já aaihâid, mut kevttii iššeen meid ellee muo­râid já kuodduid. Lam jieš-uv uáinám ággá teikâ piärtušm pasâttâsâid Nuorttâ-Anarist Kondosiijäävri kuávlust. Ko noomâ Kondosâš maadâsäännin lii nuortâlâškielâ sääni kåʹdd ‘kodde’ puárásub häämi *kond, te tobbeen jurduuh tuođâid-uv kirdáččii historjálii tábáhtussáid.

Puárásub aaigijn ággái já piärtušmij uuvsâin puoh­ tii leđe rogeh, moi ponneest lijjii sečâlâs säägih. Tag­ gaar vyevist láá viehâ lyetittettee muštotiäđuh 1800lovo aalgâst, mut toi kevttim lâi vissâ nuuhâm jo vie­ hâ kuhháá ovdâl ton ääigi. Anarist láá valjeest kodde­ rogeh, mut tuš uccâ uásáš tain lii lamaš aa­noost historjálii ääigist. Kodeh láá nomâlâssân lijk­kum jot­ teeđ siämmáásullâsijn kuávluin tuháttijd iivijd. Ov­ dâ­­merkkân Finnmarkist láá arkeologâlijn tutkâ­mu­

Härvinâš kove ággást teikâ piärtušmist, mii lâi huksejum suulân ivveest 1875 Suáđigilist. Kaskoo ääiđi lii kielâuksâ. Tagareh lijjii 40–60 meetterij kooskâin. Ággá lii kavnâm já kuvvim meccitipšoo A. W. Granit ive 1900 suulâi.

Kove: Åbo Akademi Cultura-arkkâdâh

šâin huámmášâm, et maaŋgah kodderogeh láá lamaš aanoost jo ovdil sämmilij ääigi teikâ toi aaigij ko sämikielâ sárnooh eskin leevvânškuottii Sáámán.

Náávt lii uáli vissásávt meid Anarist, mut kihheen ij lah tutkâm tom tärhibeht.

Koddepivdem päikkinoomâin

stuárráámuu uásild Suáluičielgist teikâ ton alda. Tot lii vyerdittettee tondet ko majemuuh tiäđuh kod­de­ piivdost láá eidu ton kuávlust. Eres tuodâr­enâmijn puásuituálu lâi jo väldidâm enâmijd já kodeh lap­ pum. Majemuid kuudijd-uv oinii Anarist eidu Suálui­ čielgist, Suáđigil räjikuávlust 1900-lovo algâivij. Äägis-, piärtušm- ~ bearttoš- (meid suomâkielân luáv­nejum häämist om. perttus), čivt(tâ)- ~ čivtta(suomâk. siutta-) já hangas-noomah kávnojeh Ana­ rist puoh eres kuávluin eereeb tavenuorttâ uásist.

Tot lii siämmáš kuávlu, kost iä lah kodde-noomah, já mii lii lamaš tovláá Njiävđám-siijdâ kuávlu talle ko pivdii vala kuudijd. Tot oro váhá oomâs, tondet ko nuorttâliih láá kale pivdám kuudijd ággáigijn. Suijâ puáhtá leđe, et tobbeen láá lamaš nuorttâlâškielâg noomah, moh láá lappum teikâ nubástum eres háá­ mán nuuvt ko karekki~kirakka-nomâigijn lii tábáh­ tum.

Aanaar päikkinoomah main lii sääni ordâ~ordo, suo­ mâ­kielân uurto teikâ myeiđi, suomâkielân moita láá

Ohtâ kuddijd lahtâseijee Aanaar päikkinommâ lii váhá eromâš, nomâlâs Karibujärvi, nuortâlâškielân

Ággái já piärtušmij lasseen Anarist láá pivdám kuu­ dijd meid čivttâkaardijn. Toh láá uccâ versioh tuodâr­ kuávlui orjâlijn vuopman teikâ vuomen-nommâšijn pivdemrustigijn. Čivttâkäärdist lii lamaš uccâ kärdi, mast láá lamaš kyehti kuhes sivlá, moi iššijn láá stivrim kuudijd káárdán. Käärdist láá koddám taid saitijgijn já njuolâigijn. Motomijn uccâ keđgikaardijn láá jurdâččâm, et toh láá lamaš čivttâkäärdih, mut tast ij lah vises tiätu. Tagarijd uccâ kaardijd láá nomâ­ lâs annaam meid poccui pačemân.

Keđgipuornâ Ucjuv Paištuoddârist. Tye­ hin uáinoo uccâ pooráš, mii lii nubbe puornâ. Njuolâ novdâ lii meetter kuk­ ko­sâš.

Kove: Mikael A. Manninen, Báišduottar– Pais­tunturi-proojeekt

10

Stuorrâ keđgipuornâ Ucjuv Paištuoddârist. Puornâ lii suulân meetter kieŋŋâl já ton čođâmitto lii aldasij 1,5 meetter. Juovâ keeđgijd láá ruggâm meddâl eennâmvuáđu räi, já roggeest koivum keeđgijd láá pardam seinin. Keđgittes enâmist puornâ kuáivojii eennâm siisâ.

Kove: Taarna Valtonen, Báišduottar–Paistunturi-proojeekt

Stuorrâ kodderogge Aanaar Ijjäävrist. Tom láá kuáivum čunoienâmân. Roge avveest ij lah tiätu, mut tot lii ain tan mađe kieŋŋâl, et puáhtá kulluđ nuorâbij pivdoruugij juávkun.

Kove: Mikael A. Manninen

11

Karibujäuʹrr 15 kilomeetterid Čevetjäävrist maadâ­ nuorttâs. Karibuh láá kale vildáás kodeh, mut tan nomâttâs kevttih tuš Amerik kuudijn, ko Euroopast já Aasiast láá kodeh já poccuuh.

Kihheen ij oro tietimin noomâ tuáváá, mii piäjá päikkinommâtotkee tállán epidiđ, et lii saahâ puáris lovnânoomâst. Eidu tien kuávlust puáhtá jurdâččiđ, et saahâ ličij puáris Njiävđám-siijdâ nuorttâlii noo­ mâst. Talle karibu-sääni puávtáččij leđe heiviit­tum säänist kâriball, mii lii ärbivuáválii nuorttâlii spab­bâ­ speelâ nommâ. Nubbe máhđulâšvuotâ lii, et noomâ lii adelâm kiinii páihálijd humoristijd.

Kuudij pivdempiergâseh já päikkinoomah 1800-lovvoost kuudijd já eres huáđđoid pivdii pis­ soin. Toh pottii anon kuuloold 1600-lovo mield. Ov­ dâ­merkkân Uáđđivei tovláá tälvisiijdâst láá kavnâm jurbâ lajoluođâid ton áigáduvvâst. Ovdil ton kevttii taavgijd já njuolâid sehe saaitijd. Täävgih paccii aa­ noost 1700-lovo mield, mut motomijn harvii taid on­ nii vala 1800-lovo aalgâst. Täävgih lijjii kyevtlágáneh: táváliih täävgih sehe jyelgitäävgih. Njuolah še lijjii kyevtlágáneh: sečâlâs njuolah, moi nommâ lâi pelbi, já nurssáás njuolah, maid kočodii puzzânjuollân.

Peelbij njuolânjuunijd rahtii aalgâst täävtist teikâ čuárvist já ain-uv mainâsijn valaba tuhtuu njuu­ neest-uv. Maajeeb aaigijn taid rahtii veeškist já ryev­ dist. Peelbijd kevttii stuárráb ellei tegu kuudij päči­ mân. Puzzânjuolâid rahtii muorâst já toigijn paččii uccâ čevđielleid. Ulmen lâi, et nurssáás njuolâ skolk­ kâlij ellee ige čevđi ráigánâm.

Jieškote-uvlágán pivdempiergâsij noomah láá päik­kinoomâin tyebbin tääbbin miätá Aanaar, mut iä Maadâ-Anarist. Tobbeen peelestis láá enâmus uási stuorrâ pivdemrustigij, tegu ággái noomâin. Ton puáh­tá tulkkuđ nuuvt, et stuárráámus uási taggaar noomâin kovvee tile mii lâi suulân 1700-lovo loopâst já 1800-lovo aalgâst. Talle kodeh lijjii vala kieldâ maa­ dâ­oosijn, mut taveoosijn lijjii tuš poccuuh já pivdii eres elleid. Mielâkiddiivâš lii, et puoh Aanaar pissosääni sistees tuállee päikkinoomah láá NuorttâAnarist Njellim taavaabeln.

Eromâš mielâkiddiivâš lii tot, et Aanaar vuosmuš kirkko valmâštui 1648 Stuorrâ Piälbáájäävri riidon.

Ton jäävri noomâst lii mušto ton áigásij anarâšâi elimist: pelbi-sääni diminutiivhäämist. Sääni pelbi lii šoddâm omâsin jo uáli kuhes äigi tassaaš já vissâ tondet taan päikkinommâperrust láá-uv kyevt­lágá­ neh häämih: piälbáá- já piälppáá-. Nubbe máhđulâš­ vuotâ lii, et säänist láá lamaš jo algâaalgâst čyeijilis já čuojâttes kuávdáškonsonantliih häämih tegu moto­ mijn eres-uv saanijn: pelbi já pelppi.

Salâsij vuorkkim Ko lijjii uážžum saallâs, te tom ferttejii uážžuđ páái­ kán teikâ vuorkkiđ miäcán. Kesieennâm ääigi uccâ mere piärguid puohtii kyedittiđ poccuigijn, mut stuárráb meerijd vyerkkejii puornân teikâ lanâdii.

Puornâ lâi kesieennâm ääigi juovân ruggum rogge, moos pieijii piärguid. Oolâ asâttii peesijd, oovsijd sehe stuorrâ keeđgijd amas keeđhih já eres elleeh peessâđ taid jursseđ. Tälviv puornâ ceggejii hiirsâin muottuu oolâ já lovdii risijgijn sehe keđgijgijn.

Lanâdijn piärguid vuos kiessii pessij siisâ já te vyerkkejii kolmâkäldee poonán teikâ kieŋâlis kuoš­ kân. Toh pissuu sajestis lusis keđgijguin. Lanâpiärgu távjá lanâstui ađai kuástui, kuocijdškuođij já toos ittii mááđuh, mut kuástis smakkâ lâi tovlái anarâšâi mielâst aaibâs njäälgis já mááđuid puohtii ain puáldiđ meddâl tuulâst ovdâl ko vuoššii.

Motomin huksejii uccâ áittáá sulâstittee viäsu, mii čuážui ollâ jyelgi alne. Ton kočodeh njollân.

Njoolâ oovtâkiärdánub versio lâi láávtáš, mast iä lam seeinih, tuš lyevi, mon oolâ piärguid vyerkkejii oovsij já pesij vuálá. Tuoljijd še kuoddii miäcán já spijlejii muoráid. Ko šoodâi šiev tälvisijvo, te kesijâššii piärguid pááikán kerrisijgijn.

Siäilutmân lahtâseijee nomâttâsah láá päikki­noo­ mâin miätá Aanaar, mut Nuorttâ-Anarist toh láá ennuv, ko vuod uárjin tuš tyebbin tääbbin. Uárji- já Tave-Anarist, tuodârkuávluin, láá päikkinoomah, main lii sääni puornâ, buordna teikâ purnu. Maadâjá Nuorttâ-Anarist láá toi lasseen säänih lávttáš (lauttas-; lávttáš), njollâ (nili; njalla) já laanâ (laana~laani-). Taat muštâl, et muorâttes tuoddârân lii vaigâd huksiđ lávttáá teikâ njoolâ. Merhâšittee iäru eres koddepivdemsaanij ohtâvuođâst lii tot, et siäiluttemrustigij nomâttâsah láá ennuv meid puáris Njiävđám-siijdâ kuávlust Tavenuorttâ-Anarist.

Tääbbin puáhtá iskâđ, et kost Anarist láá kodde­ pivdemân lahtâseijee päikkinoomah: https://asiointi.maanmittauslaitos.fi/karttapaikka/ Keevti täsnimeerhâ * jos halijdah uuccâđ tuš noomâ oosijn já lasseet “, Inari” uuccâmsääni maŋa, jos halijdah uuccâđ tuš Aanaar noomâid. Čääli ovdâ­ merkkân: *puornâ*, Inari Luuvâ eenâb koddepiivdost: om. T. I. Itkonen 1948: Suomen lappalaiset II, s. 5–68 sehe A. V. Koskimies já T. I. Itkonen 1978: Inarinlappalaista kansan­ tietoutta, s. 348–353,366–367,376–383.

Taarna Valtonen

12

Ive Gradu – masa kyevti ive-uv

M

un kustoo laaviim jyehi ive roovvâdmáánust čokkáđ čovgâdávt tiätumaašin oovdâst já čäälliđ porgettiđ teevstâid, moh lohtâseh muu Pro Gradu paargon. Tijmá mun lijjim čälimin anarâškielâ voka­ lijn já kielâteknologiast nuuvt et anarâš puállu­pevdi suovâstij. Taan ive vist lii äigi čäälliđ siämmáá ääšist váhá uánihubbooht. Ko toimâtteijee piivdij must taam čalluu, te koijâdim, mon ennuv uánidâm jieččân čyetisijđosii tuuđhâlm. Hiäivulâš meeri lâi kulloo 97 sijđod.

Muu gradu mučis paječaalâ lii Anarâškielâ vokalij kvalitetnubástusâi myensteristem Kielâtekno morfo­ logisii analysaattorist. Nubij sanijguin tot kieđâvuš tom, maht tiätumaašinohjelmân puávtáččij máttáát­ tiđ, maht anarâškielâ vokaleh lättejeh suujâtmist.

Ana­râškielâ lii kielâteknologisávt mielâkiddiivâš kie­ lâ, tondiet ko tast lii mottoom jiešvuotâ mii maaŋgâ stuorrâ kielâst ij lah: sääni siskiibiälááh vokaleh läävejeh muttuđ talle ko säänih sojeh. Ij taarbâš mui­ de ko smiettâđ taggaar táválii veerbâ ko vyelgiđ – mun vuálgám tääl, mun vuolgim jieht, muoi vyel­geen itten. Sehe vuossâmuš diftoŋ (ye) já nubbe voo­kaal (i) muttuusteleh uáli maaŋgânáál. Ulmen ana­râš­ kielâ morfologisii analysaattor rähtimist lii, et tot sehe mátáččij jieš sujâttiđ saanijd olmânáál já meid­ dei tubdâččij sujâttum sänihaamijd já ton lasseen ij tuubdâ tagarijd haamijd, moh iä kielâst tiettuu.

Anarâškielâ vookaalvuáhádâhân kyeskee amnâstuv čokkim já analysistem aalgij huámmášhánnáá jieš­ alnees jo talle ko mun máttátškuottim anarâškielâ viereskielâlijd. Toi aaigij lâi suijâ jurdâččiđ, et jis jo uáppeeh maidnii uáppih, te iä aainâskin vookaal­nu­ bás­tusâid. Ton lasseen et jo vyelgiđ häämih láá aai­ bâs máhđuttemeh, te ferttiiččij vala čielgiđ tagarijduv aašijd, et mondiet moonnâđ sojá sun mana mut toommâđ sojá sun tuámá. Uáppei muáđuh láá tego keilapááluh jurbâ njalmijnis já čolmijdiskuin, ko máttát et acceeđ sojá preteritist oosij. Eenikielâlâžân tágáreh nubástusah oroh luándulâžžân, mut vieres­ kielâlâš ferttee ruohâstiđ uáivis moddii-uv. Máttáát­ teijen šadda smiettâđ ovdâmerkkân tagarijd aašijd, et mon kollii kehtid ettâđ “taat äšši tuše lii návt”, ovdil ko uáppee eeppidškuát valjiimijdis já mana luuhâđ espanjakielâ. Rävisolmoošmáttááttâs lasa­ nem keežild lii šoddâm tárbu čielgiđ njuolgâduslávt, maht vokaleh lättejeh suujâtmist.

Anarâškielâ riges vookaalnubástussáid láá maŋgâ suu­jâ. Stuárráámus já čielgâsumos lii vookaal­har­ monia, mii meerrid tom maht sääni vokaleh láá čonnâšum nubijdis. Ohtâ ko nubástuvá, te nubbe vuáháduvá fyysilávt siämmáásullâsâžžân, vâi sárnost ličij älkkeb jienâdiđ saanijd. Ääši taha vaigâdin tot, et koččâmuš ij lah tuše vookaalharmoniast, mut nubás­­tusâi tyehin vaikutteh meiddei historjáliih jieš­ vuođah. Ton lasseen vokalijd ij stivrii tuše njäälmi fysiologia mut meiddei sujâttemopâlâš tääsi, mii uáivild tom et vokaleh iä nubástuu tuše vokalij jieijâs olgohäämi mut ubâ sänihäämi keežild. Nuuvtpa sehe uážžum et ožžum láá aaibâs lováliih häämih, mut nubbeest vuossâmuu staavvâl vookaalnubástus muš­tâl mijjân, et koččâmušâst lii kielâopâlávt aaibâs eres häämi.

Vookaalnubástusâi karttim máttááttem kiävtun vuol­ gij pođoi aiccâmijn tast, maht vuossâmuu staav­vâl vookaal motomin muttoo já motomin ij, veikkâ ličij koččâmuš siämmáá sujâttemhäämist: kietâ > kietân mut kiemni > kiämnán. Ton lasseen motomijn saa­ nijn vokaleh muttojeh tiätu häämist já motomeh iä: uáksi > uáksán, peivi > piäiván, já vist ko väljee mot­ toom eres häämi, te nubástus tábáhtuvá-uv nube säänist, mut ij nubbeest: uáksi > oovsij, peivi > peei­ vij. Loppâpuáđus lii lamaš jyehiđ puoh máhđulijd vuossâmuu staavvâl vokalijd nuuvt kočodum tijppâ­ tavlustâhân. Ko tavlustuv čuávu, te ij lah tárbu čuáv­ vuđ ovtâskâs haamijd – tárbu lii čuávvuđ tuše vuossâ­ muu staavvâl já nube staavvâl vokalijd. Tavlustuvâst nube staavvâl vokaleh láá paijeen já vuossâmuu staavvâl vokaleh láá toi vyelni oovce raddalâsâst.

E (e, i) a i o u ä e ie ye uá

O (o,u), Á (á, a) a i o u á iä iä uá uá

 (â, á, a) , I, U o i u u a e ie uo o

Uánihávt muu myenster anarâškielâ vookaal­nubás­ tussáid lii tággáár: 1) nube staavvâl vookaal nubástus lii sujâttemopâlâš já stivree vuossâmuu staavvâl voo­

13

kaal šlaajâ jienâdâhopâlávt, já 2) vuossâmuu staavvâl vookaal šlaajâ räijee jienâdâhopâlávt nube staavvâl voo­kaal olgohäämi.

Ovdâmerkkâ tast, maht 2. staavvâl vookaal stivree 1. staavvâl vookaal: enni > iänán • nube staavvâl i > á nubástuvá, tondiet ko illa­ tiv­saje váátá tom i-maadâ nominijn • nube staavvâl nubástus keežild vuossâmuu staavvâl e > iä Ovdâmerkkâ tast, maht 1. staavvâl vookaal räijee 2. staavvâl vookaal: moonnâđ > maneh toommâđ > tuámih • nube staavvâl â > e/i sujâttemopâlij njuol­gâ­ dusâi keežild • nube staavvâl nubástus keežild vuossâmuu staav­vâl o > a tâi o > uá • jis vuossâmuu stavâlist lii ovtâskâs a, i, o tâi u, te nube stavâlân väljejuvvoo e. Mudoi i.

Taat myenster sáttá orroođ kronologisávt epiloogi­ lâžžân. Ličij älkkee jurdâččiđ tienuuvt, et tot mii vuossâmužžân tábáhtuvá, te tot ferttee meridiđ tom mii tábáhtuvá čuávuvâžžân. Tain myensteráin mun jiem kuittâg ubâ keččâlgin kejâdiđ ulmui ooivij siste.

Myenster lii tuše tiätulágán konstruktio, mii keččâl čielgiđ systematlávt, maht vookaalnubástusah tuái­ mih. Sattui nuuvt, et tággáár konstruktio lii eromâš vuovâs väldiđ maašinsujâtteijee kiävtun. Já tast mij peessâp-uv muu pargo nube uásán, mii kieđâvuš vookaalvuáháduv myensteristem kielâteknologisávt.

Anarâškielâ morfologisii analysaattor lii čokkim Kie­ lâ­tekno-nommâsâš juávkku Tromsa arktisii ollâ­opât­ tuvâst. Tuotâvuođâst tot piergiittâlâi jo vookaal­ nubástusâiguin-uv aaibâs pyereest jo talle ko mun algâttim gradu rähtim. Ko smiättá, mon muálkkáá lii muu jieččân-uv myenster vookaalnubástusâi várás, te tutkim moovtâ, maht Kielâteknoost lijjii voo­kaal­ nubástusâid olášuttám. Analysaattor tuáimá tánávt: jyehi sääni várás lii čallum ton maadâ. Ko maašin haalijd čokkiđ monnii sujâttemhäämi, tot váldá mad­ duu já läiđee tom nuuvt kočodum jotkâleksikonij čoo­đâ kiđâ toos räi et häämi lii vaalmâš. Jyehi jot­kâ­ leksikon lasseet sáánán sehe kielâamnâs já tiäđu tast, mii haamijd tast lii šoddâmin. Madduu siskii­

biä­láid jienâdâhnubástusâid analysaattor tipšo jienâ­ dâh­opâlij njuolgâdusâidiskuin, moh pyehtih mutteđ ovdâmerkkân sääni uáksi puustav k v:n (te šadda uávsi) teikkâ sihostiđ nube n säänist moonnâđ (te lii máhđulâš rähtiđ häämi moonâm).

Vookaalnubástusâi tááhust sii vyehi oroi toimâmin mut tot siämmást oroi mahtnii liijkás muálkkáán.

Kuávdáš iäru Kielâtekno já muu jieččân myenster kooskâst šoodâi leđe, maht nube staavvâl vokaleh kieđâvuššojeh. Kielâtekno olášutij kale vuossâmuu staavvâl vookaalnubástusâid pyereest jieijâs jienâdâh­ opâlijn njuolgâdusâin, mut ij čoonnâm taid nube sta­ vâlân systematlávt, iäge nube staavvâl vokaleh tiä­ đustkin čonnâšum vuossâmuu staavvâl vokalân.

Kannat huámášuttiđ, et mašinân lii aaibâs siämmáá maggaar vuáđujurduu mield tot suujât, kohân hää­ mih láá olmânáál. Ton peeleest Kielâtekno jieijâs čuávdus ij tagarin lah hyeneeb ko muu. Analy­saat­ torist kuittâg láá mottoomverd feeilah, moh muu uái­nu mield láá tobbeen uásild muálkkáás já epi­sys­ tematlii myensteristem tiet já tondiet tom lii vaigâd peividiđ já ovdediđ. Nuuvtpa muu gradufáddán šoo­ dâi vuáváđ vookaalvuáháduv myensteristem ij velti­ hánnáá tärkkilubbooht, mut nuuvt optimallávt ko máhđulâš.

Vookaalnubástusâi myensteristmist pyehtih leđe ruávvásávt kyehti jurdâččemvyevi: láá-uv nubástusah sujâttemopâliih vâi jienâdâhopâliih. Nuuvt ko ovde­ láá mun mainâšim, et toh tiäđust-uv láá uásild kuáb­ báá-uv juávhust. Oro kuittâg lemin, et Kielâtekno lii ferttim tiäduttiđ sujâttemopâlii pele eenâb ko jieš­ alnees halijdijgin lasseetmáin analysaattorân jotkâ­ leksikonijd ain ko miinii saanijd ij orroom sujâmin siämmáánáál ko nubbe. Ärbivuáválii kielâoopâ ter­ mâi­guin puávtáččij ettâđ, et ko toommâđ ij suui­jâm­ gin siämmáánáál ko moonnâđ, te tađe várás ferttij rähtiđ aaibâs uđđâ sujâttemluoka (jotkâleksikon). Ij liččii kuittâg máhđuttem čuávdiđ taan kyevti sääni sujâttemiäruid ollásávt jienâdâhopâlávt, kohân peri váldá jo maadâtääsist vuotân tom, et tain saanijn iä lah siämmáálágán vokaleh puoh haamijn. Muu iäv­ tuttem myensterist maašin uáiná saanijd tánávt: moonnâđ : ma^RVnnÂ2đ toommâđ : tu^RDÁmmÂ2đ Paajaabiäláin omâs meerhâin ^RV uáivild máhđulii kuhes vookaal (moonnâđ-säänisthân lii kuhes vookaal mut säänist mana ij lah), ^RDÁ uáivild máhđulii uá-diftoŋ já Â2 uáivild nube staavvâl

14

arkkâvookaal Â, mon árvu puáhtá leđe â, á tâi a (moonnâđ, moonáim, mana). Vuossâmuu staavvâl a já u tuođâlâš olgohäämi vist meriduvvoo eskin talle, ko maašin vuájá tom puustavkuállus jienâdâhopâlij njuolgâdusâi čoođâ. Tot njuolgâdus puáhtá leđe tággáár (liävus tot kuittâg tađe eenâb čielgiihánnáá taan ohtâvuođâst): Vx:Vy <=> \Vow _ (^RV) Vz Cns:* [Â2:|I2:|U2|(Vow .*)(Cns.*)^VT3] %> where Vx in ( o a ä y u O A Ä Y U )

Vy in ( u o a u o U O A U O )

Vz in ( ? ? ? ? ^RDÁ ? ? ? ? ^RDÁ ) Mii te lâi taan pargo loppâpuáđus? Na, aainâs-uv Oulu ollâopâttuv humanistlâš tieđâkodde vuolgâttij munjin stiipeend ive Pro Gradu -tuuđhâlm čälimist.

Kielâtekno analysaattorân tast ij aainâskin vala lah lamaš tađe immâšub ävkki. Tuuđhâlm fáddá lâi vie­ hâ viijđes, mut tagaringin tot ij luávdám maŋgâ eres

ääši, maid ferttee väldiđ vuotân anarâškielâ sa­nij suu­ jât­mist. Mun ferttejim raijiđ vokalij kukko­dâh­nubás­ tusâid ollásávt meddâl, já tain lii jieijâs vaikuttâs meid­dei vokalij šlaajân. Meiddei konsonantij täsi­ molsom já eres kukkodâhnubástusah iä lah fáárust muu pargoost. Analysaattor čokkiimist tehálâš lii oles­vuotâ: jieškote-uvlágán njuolgâdusah ferttejeh toi­mâđ oohtân iäge uážu leđe ruossâriijdost kos­kâ­ nis. Liijká mun uáinám, et vookaalvuáháduv jurdâč­ čem maašin vuoiŋâšijguin addel uđđâ uáinu meiddei toos, maht vookaalnubástusâid puáhtá máttááttiđ ulmuid-uv. Mun laaviim-uv lávluđ uáppeidân tag­ gaar ilosaavâ, et anarâškielâ vokaleh láá nánnááh já lättejeh muččâdávt, kohân peri kiäččá asseest čieŋâ­ lubbon. Já nuuvthân luokkavisteest sii mojopäänih šliäđguh-uv powerpoint-cuozâ taavtâ mield!

Ubâ Pro Gradu -tuđhâlmân puáhtá uápásmuđ Oulu ollâopâttuv Jultika-tiäturáájust.

Petter Morottaja

Kielâ já identiteet

K

ielâ lii ohtâ tain elementijn, mon oolâ olmooš huksee jieijâs identiteet. Mottoom iiđeed muu čolmijd sattui liŋkkâ, mon colkkâlim já kuldâlim ulmui ohtâvuođâ kielân: http://sanosesaameksi.yle.fi/dokumentit/ Ko kuldâlim puoh taid uáinuid, jyehi ulmuu maainâs kuoskâttij muu persovnlávt. Mun še monâškuottim čoođâ jieččân kielâ- já identiteetpálgá. Halijdim smiet­tâđ tom, kii mungis lam. Já tääl mun uáinám pyerebeht, kii mun lam - já eromâšávt tom, kogobeht muu jieččân identiteet lii raše. Mun halijdâm čäälliđ tain rašes soojijn, eidu tondiet et čäällim tálhudičij muu já meiddei tondiet et iäráseh-uv uáináččii, et identiteetist pyehtih já uážžuh leđe rašes sajeh. Já tom, et rašes aašijn uážžu sárnuđ. Já almolávt-uv puáhtá smiettâđ tom, maht já maid olmooš puáhtá porgâđ. Halijdiččim kuullâđ iärásij-uv mainâsijd.

Vuosmuu dokumentist sárnu Jouni Aikio, “Haiko­ nen”, kote muštâl kielâs hilgomist - tast, moin naa­ lijn škovlâ já asâttâhäigi kuddii sämikielâ ulmui sis­ te. Suu maainâs addel muáđoid párnáá já nuorâ ul­ muu hirmos kielâtrauman, taggaar tragedian, mast

ulmust váldoo meddâl tivrâs äšši, suu kielâ, já ton mield sajan puátá tuolmum identiteet. Taat trauma ištá maŋgâsist nuuvt nanosist, et olmooš ij innig haa­ lijdgin sárnuđ sämikielâ. Lii nuuvt sorolâš uái­niđ, et Joovnâ uássin šadda leđe sämmilâš aktiivlávt vájál­dit­ tum kieláin. Já lii sorolâš kuullâđ, moin naalijn sun­ jin uápisolmooš lii karttâm hävdidiđ kielâs.

Must alnaan-uv lii kielâtrauma mut ij tien hámá­sâž­ žân ko Joovnâst. Mun tuubdâm jieččân kielâtrauma pyeremusávt Erja Morottaja mainâs peht. Erja lii pááccám kielâttáá já iälá kaavpugsämmilâžžân Hel­ sigist. Suu párnááh uáppih pajekielâ kielâpiervâlist.

Tego Erja muštâl-uv, 1960-lovo eenih já eejih iä halijdâm innig sirdeđ jieijâs kielâtrauma párnáidis.

Sij tohhii jieijâs mielâst šiev palvâlus párnáidis ko sarnuu sijjân tuše suomâkielâ. Taan kielâlii myenster mield mun-uv lam rávásmâm. Muu vaanhimkyevtis sárnoin munjin suomâkielâ, tego talle “koolgâi-uv”.

Taat lâi talle “pyereeb” kiäinu, moin naalijn olmooš piergij elimist já finnij šiev čuovviittâs. Mut muu lukko lâi liijká kyevtkielâgvuotâ pääihist.

Muu jieččân sämikielâlii identiteet vuáđu huksejui muu čiččâm vuosmuu eellimive ääigi Pärttihist. Vei­

15

kâ muu vaanhimeh iävá munjin sárnumgin sämi­kie­ lâ, tot lâi liijká-uv mii nubben päikkikiellân já mun kuullim tom ubâ ääigi. Tasthân siämmást maidnii oo­ pâi. Enni ain tyellittälli maainâš tast, et mun lijjim mot­toom peeivi uccâ nieidâžin koijâdâm sämikielân: “Kii lii liäškum čääsi lättei?” Ákku já äijih aasáin mii­ gijn siämmáá šiljoost muu vuossâmui neelji ive ääi­gi.

Suhâpuolvâi kooskâst sárnumkiellân lâi sämi­kielâ, ee­reeb muin suomâstui. Mut tego lohhee jo tiätá-uv, muu stuárráámus pärnivuođâ tragedia lâi tot, ko eeči já äijih hevvânáin čohčuv 1971, talle ko mun lijjim neel­ji-ihásâš. Ton maŋa tállân ákku varrij muu já ee­ ni kuuvl siämmáá tupán. Taat kale siäiluttij mii per­ rust siämmáá kielâtile, mii piištij vala suullân vittâ ive - tassaažân ko enni ferttij jurdâččiđ muu elet­tem já čuovviittem já vuolgij paargon, já nuuvt muoi en­ nijn varrijm Pärttihist meddâl. Veik muoi ennijn var­ rijm vistig Ucjuuhân já ton maŋa Njuár­gá­mân, moh meiddei láá sämikuávlust, tot lâi liijká-uv váhá te­go kaavpugân varrim. Mun šoddim jieččân sä­mi­kie­ lâttáá. Mun karttim pajekiel eenikiel tiijmán, mii lâi munjin viereskielâ. Tággáár persovnlii aldaas huol­hij monâttemtragedian, mon tiäđustkin talle jiem uái­ námgin maggaargin tragedian, potkânij muu kielâlâš ohtâvuotâ sämikielân love ihán. Varrim ma­­ŋa jiem máttám innig, jiemge halijdâmgin mät­tiđ, já ákkuuv kuuloold suomâstškuođij muin ain – juurdij vis­ sâ, et jiem innig máttám sämikielâ.

šiev nuottáin.

Muu kielâlâš trauma, mii ij tiäđustkin tagarin tub­ dum, jotkui. Enni naajâi uđđâsist 1970-lovo loopâst, já nuuvt te muoi varrijm Kuuhmon. Tobbeen suo­mâ­ kielâ-uv lâi aaibâs eresmuđusâš ko Säämist. Mun jiem tomgin kuássin oppâm. Tien tiileest mun irât­ tim sárnuđ suomâkielâ tego tv:st-uv kuullim. Jieččân sämituáváást mun uurrum joskâ. Ležžeem-uv jieškin tom olmânáál iberdâm. Sarnum almolii suomâkielâ, nuuvt et muu jieččân sárnumist munjin uápis vokali­j­ koskâsiih maajeeb staavvâl -h:h iä kullum. Ige mun­ jin kihheen kuássin puáhtám ettâđ, et liččim maht­ niigin “jänkhältä tullut”. Já tego táválávt, munjin ij innig kihheen sárnum sämikielâ. Tot tuše paasij, ige sämmilâšvuođâst kihheen sárnum maiden. Tyellit­ tälli puhelimest ákku sáárnui munjin sämikielâ, já mun taiđim västidiđ sunjin suomâkielân. Munjin šoodâi uccâviiljâš juovlâmáánust 1979, ige sun kuul­ lâm sämikielâ ige vistig tiättámgin sämi­ruot­tâ­sijnis.

Suu kontakt sämikielân poođij uáli mannjeed – ton maŋa ko ákku puáccái, varrij Kuuhmon eeni kuuvl 1990-lovo aalgâst já toin naalijn puovtij toho meiddei kielâ. Ton ääigi kielâtile-uv lâi jo váhá eresmuđusâš.

Mun luuhim Oulust pajekielâ já oonnim ton peht sämi­kielâ áárvust. Já vuod ákku já enni koskânis sár­ noin sämikielâ - tego ovdil-uv. Tien peht muu viljâuv ucánjáhháá oopâi sämikielâ, veik sun ij tom aktiivlávt sáárnugin. Tom maid sun máttá, sun sárnu

Mut muu jieččân kielâtrauma jotkui ain. Mun naai­ jim hollandláin, já munnuu päikkikiellân lijjii kuh­ háá suomâkielâ já hollandkielâ, aalgâst eŋgâlâs­kielâ.

Taas vala labdas muu persovnlâš kielâtrauma sämi­ kielâ lohhen-uv. Jiemhân mun talle peessâm Oulust luuhâđ anarâškielâ. Pajekielâ mun jiem valagin tub­ dâm jieččân kiellân, já nuuvt te mun mulsum oppâ­ amnâ­sân-uv. Ennihân muu avžui vyelgiđ tien pálgá oolâ et luvâččim sämikielâ. Mun valmâštuvvim ollâ­ opâttuvâst suomâkielâ maisterin – uássin jieččân identiteetkriisi tiet ko jiem halijdâm pajekielâ mais­ terin. Já eidu talle jyehi suomâkielâ lohhee naaveer lâi peessâđ olgoeennâmlehtorin. Jieččân pelikyeimi peht taat naaveer oroi olášuumin, mut jiem tiä­đust­ kin tiättám tom, et suomâkieláin ij Koskâ-Euroop­ past táátu finniđ pargo – mut tot lii-uv talle nubbe maainâs.

Pargostân valmâš maisterin mun kolgim lekkâđ pálgáid sämikielân. Kii te mun toos liččim lamaš, jiešoppâm čyerbi. Huksejim kuittâg oppâohjelmijd ehidijdân äigiájánâssân já nievdim tast, et mottoom peeivi kiinii taid koijâdičij já tarbâšičij. Talle äigi ij lam vala aldagin toos laddâm.

Muu kielâtrauma puáhtá kárvuttiđ tagarij pihtâsij siisâ, et vistig-uv mun paaccim mastnii vááijuv ko muu vaanhimeh já ákku já äijih suomâstii munjin. Já ton maŋa ko eellimtile čuuvtij muttui, kielâ ij puát­ támgin muu elimist fáárun. Enni já eeči já ákku já äijih kale tárguttii munjin pyere, kale mun tom iber­ dâm. Mut liijká-uv. Jiem mun lah oppâm siäm­máá riges sämikielâ mii sist lii teikâ lâi. Taan juávhust tuše muu enni lii ain elimin, já suin mun kale tääl ain sáárnum sämikielâ. Muu uápui já škovlim maŋa kielâ molsom sämikielân lâi maailm luándulumos äšši. Tääl sun-uv kiävttá sämikielâ puoh ulmuigijn, kiäigijn sun puáhtá. Meiddei tot kuhes koskâ, et jiem sárnum sämikielâ, lii vaiguttâm munjin. Veikâ mun mattim sämikielâ, ton sárnum lâi kaggâd já hiđes. Kolgim smiettâđ nuuvt ennuv, nuuvt et vuoi­ ŋâšeh váivášuvvii. Lâi väädis sárnuđ ko iälustim tag­ gaar pirrâsist, kost säniráájugin ij pijssám. Ko mun juuttim “jotoluvvâst”, tietkin sääni ij talle lamaš. Iäge lamaš “jotolâhčuovahkin”. Jieš mun karttim rähtiđ saa­nijd tego “jotolâhmerkkâ”. Muštám ain, maht mun nuorâ uáppen kolgim jurgâliđ mottoom teevstâ sämikielân, mast sierânâsvuájáán vuojij meendu kub­ dâ jotteemniävu oovdâst, já mon hirmos tekstâ tot talle lâigin. Ko kielâ ij peesâ kevttiđ puoh ohtâ­vuo­ đâin, tot páácá, ige tot talle vieres pirrâsist tooimâ.

Talle ko munnuu nieidâ šoodâi, mun sarnum sunjin aalgâst suomâkielâ. Mut mahtnii muu škovliittâs já nággárvuotâ iä adelâm piärán. Talle lâi kielâpiervâl

16

eidu lekkâm uvsâidis (1997), já nuuvt te mun-uv mul­ sum kielâ. Toos sujâlâš sáttá kale leđe Vuoli Ilmar, kote munjin sooitij, tuáivuttij luho já koijâdij, mon kielâ mun jieččân umogâžân sarnum. Suu jienâst kuulâi et sun lâi pettum ko muštâlim et sarnum suo­ mâ­kielâ. Veik sämikielâ sárnum lâi munjin aalgâst väädis, porgim tom kuittâg systemaatlávt, já nuuvt te muu nieidâš kulâškuođij tom must viiđâ mánup­ paje puárisin. Mun lijjim talle jieččân-uv mielâst maailm jolâmus olmooš ko nievt uccâ kielâ sarnum.

Mut nuuvt muu nieidâ oopâi sämikielâ já meiddei suomâkielâ mottoom verd, já tiäđust-uv hollandkielâ lii sunjin váldukielâ. Tast siämmást sehe päikkitile et pargotile peht muu sämikiel táiđu puárránškuođij.

Muu kuohtuuh párnááh lává šoddâm toin naalijn, et lam valjim kolliimijdân Säämist vâi suoi kuullâv sämikielâ. Sunnui kielâpiervâleh láá “ain” lamaš já tot lii maailm luándulumos äšši já luándulâš kielâ­ oppâmsaje. Eskin uáli mannjeed suoi lává kuullâm tast, mon härvinâš kielâ suoi sárnuv.

Muu kielâtrauma juátkoo ain, tääl-uv ennin. Mun aa­ sâm sämikuávlu ulguubeln, kost ohtâvuotâ eres sämi­ kielâ sárnoid ij lah ollágin, eereeb talle ko maađhâš Sáámán perruin. Jiešalnees mun jiem tuubdâ taggaar tile, et liččim puáhtám jieččân párnáid šoddâdiđ sä­ mi­kulttuur siste. Mun lam kale pastam máttááttiđ njál­málii kielâtááiđu mut huámmášâm kale, et sämi­ kielâ lii sunnui tuše päikkikielâ. Já juáháš puáhtá kuvâttâllâđ, mii pääihist tábáhtuvá – táváliih piäi­vá­ liih ruutiinääših. Mun jiem määti kuárruđ teikâ jiem lah kiddâ ärbivuáválii sämikulttuurist. Uccâ pár­nái­ gijn enni tiäđust-uv lii eenâb mut teiniavveest puátih skipáreh, já sämikielâlii vaanhim rooli šadda ucebin já ucebin. Já muu kielâtrauma šadda ain viärráábin ton keežild, et jiem lah puáhtám meddâlorodijnân pieijâđ jieččân párnáid kielâpiervâlân tiipšon, kielâlii toorvon. Hollandlâš peivitipšoo lii annaam sunnust huolâ talle ko jieš lam jottáám Säämist já iskâm anneeđ huolâ sämikielâ puátteevuođâst. Taat lii la­ maš tego lovdust pitá čuoppâm já siämmáá pitá kuár­ rum siämmáá lovduu nube kiäčán. Mun jiem lah finnim jieččân párnáid sämikielâlii škovlâmát­táát­ tâsân. Lam kale ain kuullâm tast et “mane jieh jieš oopât sunnuu luuhâđ já čäälliđ”. Škovlâ váátá pár­ náin-uv ennuv, jiemge mun lah ostâm jiemge vai­ jaam­gin pijnediđ sunnuu lase pargopitáigijn škoovlâ maŋa. Muu puárásumos nieidâ kale mottoom ääigi finnij Aanaar kieldâst sämikiel máttááttâs. Mut tot lâi viehâ uánihávt. Tast kuittâg lieggâ kijttoseh suu máttáátteijei. Já lam mun väniääigi čalâččâm sunnui párnáikiirjijd anarâškielân. Tiet lii lamaš muu rooli.

Já tääl ko puárásub nieidâ lii jo nuorâ vuorâsolmooš já nubbe lii teiniavveest, mun uáinám, et ovdilgo mun lam olmânáál kiergânâm huksiđ jieččân kielâlii identiteet tuárvi nanosin vaanhimin, tot äigi lii-uv jo

monâmin lappâd. Lam-uv mun talle luhostum? Mun jiem tieđe, mut lam porgâm puoh tom, maid mun lam ohtuunân áppádâm. Tiäđust-uv tääl maŋeláá lii pyeri jurdâččiđ et magarin te eellim lâi šoddâđ, jis liččim-uv jottáám eenâb Säämi kuávlu kulij nuorâ olmožin? Talle ko tot äigi lâi, anarâškielân ij lamaš vala maggaargin noonâ saje Säämist. Pargo lijjim fin­ niđ pajekielân, jis tomgin. Já lijjim-uv tom ubâ halij­ diđgin, mun jurdám et jiem. Nuuvt et puoh taam mun lam ferttim iberdiđ tien tiätuääigi pers­pek­ tiivist, veik jiem lah kuássin tom tuhhiittâmgin. Tot lii lamaš muu jieččân kielâtraumai äigi, äigi šoddâđ totken jieččân pargo peht tohokulij, et sämikielâ tile puárrán.

Dokumentist Heli Huovinen sárnu eidu toin naalijn tego mun jieš halijdâm uáiniđ sämikielâ tile: lii suo­ tâs já älkkee rähtiđ telkkar, teatter já veikâ maid ton­ diet ko máttá nuuvt eromâš kielâ. Puoh nahareh šad­ deh tuottân sämikielân. Sun muštâl tast, mon rašes tiileest kielâ lâi vala lovmat ihheed tassaaš, ko radion­ gin ij táttum finniđ sajasii. Ige puáhtám jurdâččiđ nuuvt et kielâtáiđu ij riäkkáá, pic lii lam pággu tuše väldiđ háástu vuástá já porgâškyettiđ. Taat lii lamaš meiddei muu jieččân uáinu. Ij muugin kielâtáiđu lah riäkkám ollâopâttâhkielâ huksiimân, mut iärásij iš­ šijn tot lii liijká luhostum. Heli sárnu tast, et taan ääi­ gi láá ennuv nuorâ kielâsárnooh ja meiddei pargo­ ahasiih kielâsárnooh. Taat lii toohâm pyere: kielâ ij tubduu innig lusis nuáđđin. Puoh puáhtá porgâđ, ige innig taarbâš jurdâččiđ tien uáinust et ličij “korrâ ovdâsvástádâs” porgâđ maidnii.

Heli uáiná tom, mon mun-uv anam tehelâžžân anarâškielâ vijđánmist: kyevtsundásii kyevtkielâg­ vuođâ. Sämmiliih máttááttâleh enâmis váldukielâ tondiet ko tot lii págulâš ohtsâškoddeest piergim táá­ hust. Ij-sämmiliih máttááttâleh sämikielâ tondiet et tot iššeed páihálâš ulmuigijn piergiimist já mudoi-uv tast, et sij váldojeh fáárun iäge šoodâ kolonialistin, kii nistá ulmuin kielâ já kulttuur. Heli iätá: “Lii pyeri juurdâ tot, et syemmiliih-uv uáppih sämikielâ; já puoh iäráseh-uv uážuččii oppâđ sämikielâ.” Já jis haa­ lijd aassâđ sämikuávlust, lii älkkeeb, et ibbeerd pái­ hálii kielâ já siämmást meiddei identiteet já puoh­ lágán Säämi kulttuur. Taat uáinu puáhtá kielân ee­ nâb kevttimohtâvuođâid ko láá eenâb sárnooh. Heli iätá: “Anarâškielâ kielâsiärvusist láá ennuv ulmuuh, kiäh láá puáttám ulguubeln já kiäh iä lah sämmiliih mut sij láá valdum fáárun tondiet ko jyehi sárnoo lii nuuvt tehelâš. Ij pyevti valjiiskyettiđ, kii uážžu já puáhtá sárnuđ kielâ. Ij kihheen oomâst kielâ.”

Dokumentijn Inkeri Lokki uáinu lii siämmáá­muđu­ sâš. Sun pelikyeimi lii sämmilâš. Kielâtáiđuttáá Inke­ ri tuubdâi jieijâs ulguupiälásâžžân. Ige sun čielgâ­ sávtkin haalijd leđe tot olmooš, kote nistá ulmuin

17

kielâ já páággut sii kevttiđ váldukielâ.

Tauno Ljetoff lii váldám nuorttâkielâ eskin vuorâs­ olmožin maassâd. Kielâ meerhâš ennuv sunjin. Sun tobdá kale jieijâs kielâlijd raajijd mut váldá ruok­kâ­ dávt háástuid vuástá. Já tánávt sämikielâ ovdán-uv.

Mun lam ton uáivilist, et tovláá kielâtrauma ij kool­gâ innig sirdeđ ovdâskulij kielâpirrâsân. Jis näävt kiävá, talle siämmást tappa ton uuvsâ, et ij ad­ de­gin sämikielân vyeimi levâniđ uđđâ kevttim­ohtâ­ vuođáid. Sämikielâ sárnumsiärvus lii aaibâs meendu kärži toos, et tuše etnisii juávhu siste puávtáččij vyer­ diđ puoh suorgij äššitobdeid sämikuávlun. Já vala stuárráb hástu lii tot, et moin naalijn sämikielâid finniiččij kulluđ Suomâ rajij siste sämikuávlu ulguu­ beln. Tobbeenhân toh sämmiliih eidu tääl ääsih!

Mun tuáivum olssân ennuv sárnum- já pargo­ski­pá­ rijd, kiäh puohah jieijâs äššitubdâmuššáin já máttoin kevttih kielâ já tuálvuh tom ovdâskulij. Toos ij onnuu maggaargin identiteetpassâ – adai tot, lii-uv sun säm­ milâš oovtâ vâi kyevti vâi maaŋgâ puolvâ tyehin vâi máhđulávt kiinii eres. Munjin rijttáá tot, et sun tuál­ vu kielâ já kulttuur ovdâskulij tego sun jieš pyerrin tobdá já maht sun máttá. Kielâ iälá täst já eidu tääl, tego mun lam jieččân eellim ääigi huámmášâm. Tot lii täst onne mut ittáš tile sáttá-uv leđe aaibâs nubbe.

Olmooš taarbâš kielâtiäđulâšvuođâ (su. kieli­tie­toi­ suus), adai tiäđu tast, moin naalijn eidu sun pasta sirdeđ kielâ já kulttuur jieijâs elimist. Taam kalga algâttiđ jo párnáiravviittuvvâst, juátkiđ tom škovlâ­ párnái rávásmitmist já mudoi-uv faallâđ ulmuid kielâlii torjuu já identiteettorjuu. Tondiet ko sämmi­ lâš identiteet lii hirmâd raše. Oovtmottoom tom tääl puácá.

Kielâtraumai tipšom ij puáđi kuássin luhostuđ uuv­ sâi kiddâ terppâmáin, ulmuid olgooštmáin. Muu säm­milâš identiteet kielâ já kulttuur tááhust lává rašeh, nuuvt et jis tast haalijd finniđ trauma, tast tag­ gaar vissásávt finnee. Tast, et mun jiem lah pääihist peessâm uážžuđ nuuvt noonâ kielâtááiđu. Tast, et mun lam rávásmâm sämikuávlu já sämikulttuur ul­ guu­peln, ige munjin lah pááccám mihheen páihálijd eellimkiäinuid, eereeb mottoommuđusâš kielâ­mát­ tu. Jiemge mun määti mááccuhijdgin kuárruđ. Anarâ­ šah láá kuálástâm ennuv. Uccen mun karttim kale čokkáđ kárbást kuálástemmuuhijn mut muštám ain, mon čuuvtij mun tast poollim. Tot trauma, ko moo­ nât eejis já äijihis kuálástemmohheest, ij kuássin oro vyelgimin, veik tot ij eellim mahten innig haal­dâš­ kin. Tast mun jiem luhhoost mušte innig maiden. Já mudoi-uv mušto eejist já äijihist olmožin lii ollásávt lappum. Lii tuše tiätu tast, et suoi motomin lává lamaš. Enni lii meiddei muštâlâm aaigijn, kuás sun ečiruhijnis kaartâi suuvân jotteeđ kuhás kuálástiđ já

kuás piegâškuođij nuuvt et pááikán ij peessâm; suol­ lust čokkáádijn evviseh nuhhii. Talle lâi kievhivuotâ: kyeličääsih iä lam aaibâs aldasijn. Taat vuod toovât sunjin taggaar uđhe, et sun vyerkkee purrâmuš “paas peeivij várás” eenâb-uv ko ličij tárbu.

Vitlov ihheed tassaaš tallaš kriisi-iše pargoi tááhust teikâ ulmui jäämmim ohtâvuođâst lâi tot, et ulmuuh povvustii nube kievhivuotân teikâ mottoom hyelkki poođij kolliistâllâđ já sivnádâllâđ čuuvtij nubástum tile, mii suu čoolmijn oroi surgâdin. Taah láá ääših, moin ij lah uážžum sárnuđ pic toollâđ njäälmis kiddâ, amas tile šoddâđ ulmui čoolmijn vala viär­ ráábin já eenâb povvâstitten. Tááláš kriisi-iše vuod lii tot, et monâdijn já puáđidijn kiinii puátá skurbâđ kiddâ pone räi ulmui etnisii tuáváá já sii kielâlii identi­teet – teerpâst visesvuođâ tiet stemppâl káálun “tuhhii­ttum” teikâ “hilgum”. Muu rašes identiteet ij valagin killáá meendu kieŋâlis skurbâm. Lii pyereeb, et jiem tipte oovtâgin tom mahten árvuštâllâđ. Muu eellimtile lii šoddâm tagarin ko lii, já toos láá vai­ guttâm nuuvt hirmâd maaŋgah ääših, ulguubeln puát­tee ääših já ovtâskâs ulmuu uáinust stuorrâ eellimnubástusah.

Toh ulmuuh, kiäh mättih kielâ mut iä tom sáárnu, pas­taččii ain kyeddiđ kielâ. Kolgâččij-uv taan suár­ gán kiinii vyelgiđ škovliđ jieijâs já finniđ táid-uv kie­ lâlijd tobdoluuhâid áávus já meddâl? Kii taat olmooš talle ličij – taggaar, kote sämmilij historjá puotâ tiä­ đáččij tile já váldáččij tom tuođâst? Joovnâ kielâlii trauma tobdeh nuuvt maaŋgâs Säämist: taat suu maai­nâs puávtáččij leđe maainâs sii jieijâs elimist. Já jyehi suhâpuolvân oro šoddâmin jieijâslágán kielâ­ trauma. Must lii čielgâsávt 1960- já 1970-lovvoost šoddâm ulmui kielâtrauma. Já lii-uv muu jieččân párnái kielâtrauma talle tot, et suoi lává šoddâm sämikuávlu ulguubeln iäváge lah finnim sämikielâlii čuovviittâs? Et suoi iävá määti čäälliđ teikâ luuhâđ sämikielân iäváge lah oppâm škovlâmaailmân huk­ sejum uđđâ terminologia? Tuálvuv-uv suoi talle tágá­ ráin táiđoin jieijâs sämikielâ ovdâskulij? Nabai sun­ nuu párnááh tastoo motomin? Pääcih-uv sij vuod kie­lâttáá?

Já tagarijn-uv ulmuin láá kielâtraumah, kiäh lijjii halijdiđ peessâđ siisâ mut iä lah peessâm - mottoom suujâ tiet.

Liččii-uv taan maailmist tagareh tuáhtáreh, kiäh má­ táč­čii ulmui kielâ- já kulttuurtraumaid tálhudiđ – teikâ etnostreesi? Adeliđ ulmui vuod tobdo, et jiei­ jâs kielâ já kulttuur lává ohtâ árvugumos aašijn, moh sust láá já mii meiddei addel ulmui kove tast, kii jieškote-uv lii? Puávtáččij-uv terapia adeliđ áárvu eidu tien tááiđun, mon tääsist kielâtáiđu lii - eidu

18

toin naalijn tego Tauno Ljetoff sárnu dokumentist nuorttâkielâ rašes tiileest. Kielâ lii ohtâ tain ele­ meentijn, mon oolâ olmooš uážžu huksiđ meiddei jieijâs identiteet já eellim. Siämmáánáál ko skeema­ terapiain liäkkojeh puohmuđusiih tobdoluuhah, ijuv tágáráin terapiain tálhudiččii kielâlijd já kult­ tuurlijd tobdoluuhâid-uv? Vâi liččii-uv eres-uv máh­ đulâšvuođah? Tobdolukkâhân lii pärnivuođâst teikâ nuorâvuođâst oppum tääpi reagistiđ, tubdâđ, jur­ dâččiđ, lattiđ tiätunáál. Já tággáár tobdolukkâ ko ak­ ti­vistoo, tot piäjá ulmuu toimâđ eidu toin naalijn, maht pärnivuođâst sunjin lii máttááttum. Tob­do­ luuhah piejih ulmuu automaatlávt velttiđ tábáh­ tusâid, adeliđ piärán já volliittiđ tagarijn soojijn, kuás puátih unohis tobdoh. Ohtâ taggaar tobdo lii sämi­kielâ sárnum tondiet ko tot lii “kieldum”. Taah luuhah hettejeh vuorâsolmožin nuuvt čuuvtij et toh pieijih ulmuu toimâđ jieijâs prinsiipij vuástá. Mun lam finnim jieččân kielâlii já identiteetân kyeskee tobdoluuhâ áávus nuuvt et čálám tast já nube tááhust jiem tipte oovtâgin tom árvuštâllâđ. Munjin pyeremus lii pissoođ identiteetregisterij ulguubeln já porgâđ mudoi sämikielâi pyerrin nuuvt ennuv ko jieččân táiđuigijn áppádâm. Täst stuárráámus kriisi lii tot, et mun lam oonnum “sämmilâšvuođâ hilgon” já “Sämitige vuástásâžžân”.

Munjin kielâ já kulttuur lává eidu täst, tääl já onne.

Tiäđám taid aašijd, moigijn mun jiem lah luhostum já tiäđám meiddei tom, mondiet jiem. Olmooš fert­ tee pasteđ adeliđ olssis áármu tagarijn soojijn já iberdiđ, et tiätu rááján ääših luhostuveh já tiätu rää­ jist toh láá muálkkáábeh. Maailm ij pyevti meendu jotelávt valmâšin huksiđ - ij sämikielâi tááhustkin.

Jieččân peeleest tuáivum, et taat čaalâ lehâččij eresuv ulmui kielâlijd já kulttuurlijd tobdoluuhâid aai­ nâs-uv mottoom verd já piejâččij sii aktiivlávt smiet­ tâđ, maid eidu sij, kieláin teikâ kielâttáá, pastaččii sämikielâ já kulttuur oovdân porgâđ. Já moin naalijn sii tobdoluuhâ finniiččij áávus. Taat lii totken já ennin já almolávt-uv olmožin muu kieŋâlumos tuoivâ. Ep-uv mij puávtáččii čäälliđ jieččân noonâ já rašes soojijn sämmilâš identiteetist teikâ sämikielâlii teikâ sämikulttuurlii identiteetist? Ko tom jieš jiänusân iätá, talle iäráseh iä taarbâš tom tađe eenâb ulguubeln muiviđ. Jieškote-uv kale tiätá, kii sun lii já kost sun puátá.

Muu persovnlávt sárnuttâl uáli ennuv Tommy Taber­ mann-rohe tihtâ, mii heivee uáli pyereest taan tilán: Hiäjumuu sajestâd räähti vala hiäjub, vala eenâb áávus já páljásub, nuuvt áávus já pääljis tego tuše vievsâmuuh tyestih leđe Hiäjumuu saajaad räähti nuuvt kieŋŋâlin já raššeen, nuuvt olluvin já nanosin, nuuvt háváduvven et tom ij innig pyevti vyeittiđ Hiäjumuu sajestâd toovâ čiävláávuođâd fáádá tipte ruokkâdvuođâd kulgâđ ton čoođâ puoh hiäjun mii pala čäittiđ jieijâs já šoddâđ vievsâs vyeimin.

Marja-Liisa Olthuis

Maht anarâškielâ máttááttij muu lávluđ suomâkielâ

M

un lam pargoost kirho virgeest kanttorin. Ton­ diet laaviim lávluđ ennuv suomâkielâlijd saal­ mâid. Já kuulâm meiddei ennuv taid radiost, teikkâ mudoi iärrásij lavlum. Mun lam kiddim huámášume eidu toos, ete saalmah lávlojeh uáli jo sierâ logiikáin ko sárnudijn. Ko suomâkielân iättoo “lapsi”, tot ciälk­ koo /lappsi/. Mutâ suomâkielâlij saalmâin tot lávloo táválávt /laapsi/.

Luuhim anarâškielâ iivijn 2014 – 2015. Suomâkielâ

lam tiäđust-uv luuhâm já sárnum ubâ elimân. Kuit­ tâg eskin sämikielâ luuhâm ääigi oppim kuldâliđ kie­ lâ detaljijd. Tain mun tárguttâm eromâšávt oovtâ ana­râškielâ almoon, tom, mon tergâdis rooli sääni koos­kâst lii sääni merhâšume tiet. Oppim uđđâ tiät­ tun jo algâohoin, ete ko eeđâm “kandâ”, tot puáv­táč­ čij čaalluđ celkkim peht /kanntâ/. Sääni kuávdáš­ konso­nantijn n lii nuuvt kievrâ, ete tot iättoo kukken /nn/. Já jis mun mutám kandâ-sääni nube saje­

19

háámán, taan tááhust genetiivân teikâ akkusatiivân, te tot iättoo /kaantâ/. Talle n lii uánih. Taah säänih láá tuođâlâšvuođâst siämmáá kuheh, veikkâ uáni­ hubboost láá-uv ucceeb pustaveh.

Anarâškielâ saanij merhâšumeh meriduvvojeh kyevt­ staavvâlsijn saanijn koskâkonsonantijn. Suomâ­kie­ lâst tággáár almoon ij iđe meendugin távjá: lii ovdâ­ merkkân “ranta”, /rannta/ já Raanta, /raanta/ (suhâ­ nommâ), moi merhâšume lättejeh siämmáánáál ko ov­dâmerkkân anarâškielâ kandâ-säänist. Tai saanij mer­hâšumeh iä lah kuittâg siämmááh ko västideijee tábáhtusâst kandâ-säänist, mast kievrâs konsonant lii nominatiiv já hiäjus konsonant lii genetiiv-akku­ satiiv. Suomâkielâst ij sääni jieijâs sajehäämi muttuu, veikkâ kuávdáškonsonant ličij-uv muttum, pic sääni ubâ merhâšume aaibâs sierâ säännin sáttá muttuđ.

Nuuvtpa suomâkielâlijn lavluin puáhtá lávluđ saanij kuávdáškonsonantijd maht peri, ige tot hettii sääni iberdem. Amahân te eidu ton tiet suomâ­ kielâlijd lavluid läävejeh lávluđ merhâšittee kuhes vokalijgijn já uánihis kuávdáškonsonantijgijn.

Muštám ain, ko paijeel love ihheed tassaaš koijâdim muu viiljâ nieidâst, kote lâi lávlumin párnái juovlâ­ juhleest párnái lávlumjuávhust, ete maid sij áiguh lávluh tobbeen. Te sun västidij /nyt käykääm­mee­ mee­laapsooset Jeesuuksen seeimeen luo/. Ađai sun ceel­hij tom eidu nuuvt, ko lâi hárjánâm tom lávluđ.

Ohtii mottoom radiotoimâtteijee eeđâi radiost, ete / seu­raavaksi kuulemme virren ystävääsäälaapsien/.

Tast almostuvá taggaar informaatio, ete taid lavluid lääve­jeh lávluđ eidu nuuvt, kuhes vokalijgijn já uá­ni­ his konsonantijgijn. Tot lii nuuvt táválâš láv­lum­vye­ hi, ete mij ep huámmáš tom, pic pyehtip tom sár­nu­ mân-uv.

Ko mun lavlum suomâkielâg salmâkirje čoođâ, mun smiettim, maht saanijd ferttiiččij lávluđ, ete tot sár­numvyehi pisoččij já kuávdáškonsonanteh liččii nano­seh. Te mun opâttâllim lávluđ saalmâid nuuvt, ete mun nuuvtko juáđhám sárnum: /nyt käykääm­ me, mellappsoset/. Talle lapsi-säänist lii uánihis a já kuhes p, eidu tego anarâškielâ kandâ-säänist. “Ystä­ vä, sä lapsien” lávloo /ysstävä’ sällappsiieen/. Lapsisäänist kalgeh leđe kuhes vokaleh loopâst, ko nuo­ tâst láá kuhes jienah togopeht. Návt čälimáin kuul­ lâmkove ij tiäđustkin šoodâ nuuvt čielgâsin, ko jis tom kulâččij, mutâ taat lii-uv muu vuossâmuš tove, ko mun iiskâm čäälliđ taam loogiik pajas.

Anarâškielâ oppâm já sárnum lii puáhtám munjin mudoi-uv tiäđu jienâduvâi kukkoduvâin. Eromâšávt diftongij kukkodâh lii äšši, moos mun lam kiddim huámášume. Ko suomâkielâst lii nuuvt luándulâš vye­hi sárnuđ nuuvt ete sääni kooskân šadda kievrâs jienâdâh, tom meiddei lávluh älkkeht diftongin. Ov­

dâ­merkkân sääni “seurakunta”, mii kiärdu viehâ táv­ já salmâkirjeest, iättoo /seuurakunnta/. U já n pyeh­ tih leđe pelikuheh-uv. Lávlumist lii taggaar “áávus jie­nâ prinsiip”, ete diftongist lávloo ávusub vookaal ku­he­mussân. Eu-diftongist tot ávusub lii e, ađai tot seu­ra-säni lavluuččij /seeura/, ij /seuura/. Taat lii tává­­lâš lávloo pargo, ete sun ana huolâ diftongij mučis lávlumist.

Täst diftongij lávlumist šadda kuittâg taggaar juurdâ, ete maidpa, jis suomâkielâst-uv lii kuásnii lamaš siämmáálágán täsimolsom ko anarâškielâst, ete saa­ nij merhâšumeh muttojeh eidu saanij kuávdáš­ konsonantij kukkoduv mield? Ete ko eeđâm “leipä”, ađai /leiipä/, teikkâ joba /lejjpä/, tast lii nuuvt kiev­ râs kuávdáš i, ete tot kevâttât eidu siämmáánáál ko anarâškielâ pelivokaleh. Ovdâmerkkân saibâ /saii­ pâ/, teikkâ joba /sajjpâ/. Anarâškielâ lávlumist lii ter­ gâd iäruttiđ ääši, kuás taarbâš diftong vuossâmuu jie­ nâ­duv kukken, já kuás tot kalga leđe uánihâš. Ko tast­hân sáttá leđe kiddâ ubâ sääni merhâšume, tego noo­mâst “Liäiná”, mii iättoo vuáđuhäämist /liäiinä/ já genetiiv-akkusatiivist /liääinä/. Suomâkielâst tot sääni kooskâst orroo äi ličij diftong, mutâ anarâš­ kielâst ij. Tot kuittâg kevâttât siämmáánáál ko suo­ mâ­kielâ diftongeh; jis iätá “äiti” tot iättoo /äiiti/. Jis jienâdui kukkoduv molso, nuuvtko lávlumist ličij ideaal, tot ettuuččij /ääiti/. Lávloo kalga tiettiđ dif­ ton­gij kukkoduvâid.

Mutâ tot “seurakunta”. Jis tom lávlu /seeura/, tot ij vala pijssáá. Lávlumist lii kuittâg nuuvt ennuv merhâ­ šume tast, ete maggaar nuottâ lii já magareh ryyt­ mah ton sääni ääigi láá. Saalmâst 397, ađai “Kun on turva jumalassa”, lávloo nube veerstâst “Herra seura­ kunnassansa”. Tom lii älkkee kale ettâđ pyereest já muč­čâ­dávt, mutâ sääni pehti láá nuotâst kuhes jie­ nah. Vistig láá kyehti káávcádâsnuotâ, jeđe láá kyeh­ ti niäljádâsnuotâ. Nuotâ mield, já aainâs-uv, jis ij smietâ ollágin, tot ceelhâ lávloo /herraaseuraa­kun­ nas­sansa/. “Herraa seuraa kunnassansa” já Herra seu­ ra­kunnassansa” celkkuin lii čielgâ iäru. Jis tom celk­ kuu lávlu täsivis intonaatioin, tast šadda älkkeht / her­raaseuraa/. Nuuvtpa tot kolgâččij lávluđ /Herra’ seeu­rakkunnassansa/. Jis diftong kukkoduvvâst ana huolâ já tiätá maht tot tuáimá, toin puáhtá vaiguttiđ meid­dei čuávuváá sáánán, nuuvtko täst: Jis ana dif­ tongij iberdemvuođâ ideaalin, kalga eu-diftong e vo­ nâttiđ já čuávuváá sääni algâpuustav nanosmittiđ.

Tot lii siämmáá ääigi kielâ celkkim koččâmuš, mutâ tot lii meiddei nuotâ iberdem koččâmuš. Kalga mät­tiđ molsođ čuojâlmâs ryytmâid ton mield, tego sääni iberdem váátá. Tast láá salmâkirjeest ennuv ovdâmeerhah.

Jari Linjama

20

Onni Saammâl Aikio mušton 28.3.1932 – 3.2.2018

I

äččám Postâ-Onni lii vajâldâm meddâl. Suu paccii ahevuššâđ mii Ánná-eeni lasseen kulmâ párnáá, 11 párnáipárnážid, kyehti párnáipárnáipárnáá, uábih, viiljah já vijđes juávkku huolhijd já ustevijd.

Eeči poorgâi eellimpargos postâalmajin. Pargo­ maađhijd Anarist Čevetjáávrán sun juuđij jieškoteuv­lágán niävuigijn: ergijn, hiäppušáin, traktoráin, jeep­pijn, kárbáin, čuoigân, vääzin, muotâhurgein já loo­pâst linjášautoin. Toin naalijn sun čuávui eejis Post-Maati (1896-1974) pálgá. Tain mađhijnis sun teivâ­dij Njižžjäävrist mii eeni Ááná, j.s. Fofanoff.

Suoi rähistuin já najáin, já iäččám raahtij perrusis táá­lu Pärttihân, mii te šoodâi mijjân puohháid rähis päikkin.

Iäččám šoodâi ive 1932 anarâš perrui. Post-Matti kálguinis Ailáin (j.s. Saijets) assáin oovtâst kuuđáin párnáin Áhunjaargâst Aanaarjäävri riddoost. Pirrâs luándu lâi tehálâš sii elimist. Pärnivuođâ pääihi ärbin eeji rákkásumos äigiájánâsah lijjii jäävri alne jotteem, kyelipivdo já luommim. Lyemejeegist sun juuđij kaačân pyeremus peivijdis.

Luándust jotteem lasseen eeji mielâmield puđâl­ dâssáid kuulâi meid valastâllâm. Sun vuáđudij Parta­ kon Haka -nommâsii valastâllâmseervi ive 1964 já poorgâi maaŋgâlov ihheed ton saavâjođetteijen. Sun

movtijditij párnáid já nuorâid valastâllâđ, eromâšávt čuoigâđ, fievridij sii kištoid já huolâttij tävirijn.

Iäččám uážui eelliđ kuhes já pyere eellim, mast mij lep kijttevááh. Sun kiergânij leđe iäláttuvâst 30 ih­ heed. Majemuid eellimivijdis sun kierdâi kale maaŋ­ gâ­muđusâš puácuvuođâid, já motomeh tain lijjii niäv­rááh. Mij puohah kijttep lieggâsávt Koivikko juávk­kupääihi já loppâmuddoost Avveel tiervâs­vuo­ tâ­kuávdáá pargeid pyere tipšoost.

Ko mij jurdâččep iäččán pirrâ, mij muštep vuos­sâ­ mužžân suu positiivlâšvuođâ já kiärgusvuođâ išediđ nuubijd. Mijjân sun čaaitij rähisvuođâs tuárjumáin mii, perruidân já párnáidân puoh eellimmudoi čoođâ.

Positiivlâšvuotâ lâi ohtâ eeji tobdosumos peelijn.

Sun maatij ain kavnâđ puorijd peelijd meiddei vädis aašijn. Murrâšistân mij lep finnim lohđuttâs savâs­tâl­ máin eeji ustevijgijn já uáppásijgijn. Sij láá muš­tâlâm maaŋgâin puorijn muštoin, eeji positiivlâš eellim­ vyevi já leikkiivuođâ fiätu pirrâ. Toh láá nanodâm mii osko tast, ete iäččám kuođij maŋŋaalsis maail­ mân čuovâdis já positiivlii luodâ. Suu mušto iälá ain mii vááimuin.

Kove: Jaakko Peltomaa

Eila Rimpiläinen, j.s. Aikio Arvo já Aimo Aikio Sämikielân Neeta Jääskö

21

“Ko kielâ čuolmâduvá”

K

o ulmuu eenikielâ lii čovgâdávt čonnâsâm suu tobdoelimân já toos maht sun juurdâš jieijâs já iärásij pirrâ, te ij lah vaarâ eissigin oomâs ete suomâk­ ielâlij kooskâst joba virgenomâttâsâi muttem almast olmožin paajeed uáli korrâ tobdoid. Täälhân tast lii vuod puállám savâstâllâm, ete lii-uv monnii virge hoittájeijee olmooš vâi almai.

Ovdii aaigijhân lâi nuuvt, et viirgijd já tooimâid hoit­ tájii tuše almaah. Nisonijn ij lam Suomâstkin kuhes ááigán mihheen aašijd almolijd virgijd tâi toimáid, ko jo iä uážžum ubâ jieijâs oolâ, já rävis-uv nissoon on­nii eejis tâi kállás aitârditten. Laavâ tááhust nis­ soon­olmooš ij lam tievâs olmooš. Iähân puohah tiä­ đust-uv toos vuálánâm pic ellii jieijâs eellim, mutâ sij lijjii spiekâstuvah, já taggaar lâi syemmilâš siärvádâh maaŋgâčyet ihheed.

Liävus tot te vieres vääldi vaikuttâs tâi syemmilij

jieijâs kulttuur, tot historjá uáinoo ain tain äššial­ mai-, virgealmai-, ovdâalmai-nomâttâsâin. Ja syem­ miliihhân rähisteh toid. Toh pajedeh mielân mučis postâkorttâkuuvijd ovdii aaigij elimist, ko puoh lâi pyerebeht. Almaah ráhtojii ryevdist já taampah muo­ râst, Ruošâst lâi ain caari jiešväldi, ege lam posâlâh­ čâm­mašineh pilledmin pääihi ráávhu tâi talhâstieđâ pilledmin puorijd vaaivijd maid lâi tuše kierdâđ tegu Immeeleeči táátui.

Ličij mielâ nabdeđ, ete kalehân mii sämmiliih lep ain annaam nisonijd áárvust, ko aainâs mij ep lah jyehi jurgâlusnomâttâsân ton almaa tuvkkâlâm, mut ij tot tääiđi nuuvtkin oovtkiärdán leđe. Ton saajeest kal omâšâm korrâsávt, ete maggaar áárvuid já mag­ gaar maailm te tâi puárisáigásij kielâvaljimijd kinâ­ máin halijdeh viestâdiđ. Liihân tot puátteeäigi pal­ dee já epivises, mut aainâs-uv toos mij pyehtip jiejah mahtnii vaiguttiđ. Ákkun

Kielâmiinut: Hyelkkinomâttâsah Vuosâalmostittem: 7.3.1991, 14.3.1991 já 21.3.1991, Kuobžâ-Saammâl Matti, Yle Säämi Čáállám: Eljas Niskanen

S

ämmiliihhân láá ain lamaš tagareh huálhástiäkkáh, ete aneh suuvâ áárvust já suhânomâttâsah láá veikkâ mon ennuv, ege tääiđi leđe must tiäđustkin puoh, mut maid kiirjijn já eres saajeest lam tutkâm.

Mun vuálgám kuittâg tast, et tagareh táválumoseh noomah láá ulmuid uáppááh ko enni já eeči já ákku já äijih já kandâ ađai alge já nieidâ, já vala uábbi já viljâ.

Toh láá tiäđust-uv puohháid uáppásumoseh. Mutâ te tagareh, moh ucceeb kiävttojeh já nuorâbkerdi ij tääiđi tiettiđgin ain te láá tagareh nuuvt tegu vivvâ já manje. Na vivvâ lii nieidâ käälis já manje lii kaandâ, ađai alge kálgu. Já jis ij leh vala ollásávt riemmâm kálgun teikâ kälisin, te lii saasâ, vivvâsaasâ já manjesaasâ.

Mainâšim tom kálgu- já käälissääni. Taan ääigi lii ulmui kielâst ittáám tot eemeed káálgu sajan, veikkâ kálgu lii puáris sämikiel nomâttâs nissoonpiälásâš pelikuáimán. Läävejeh ettâđ, ete peic pennust lii eemeed, jis mottoom nissoonolmooš oomâst pen­ nuu, te tot peenuv iätá, et tie lii suu eemeed. Na taat lii váhá , ko kal eemeed lii ton tet aanoost siäm­máá­ náál ko iššeed-uv já almai kállá uáivildmin.

Na tot saasâ puáhtá leđe meid vyenesaasâ já vuop­ pâ­saasâ, jis ij leh oles vyene já oles vuoppâ. Vuoppâ lii tiäđust-uv almaiolmooš já vuoppâ lii káálgu eeči já vyene oppeet káálgu enni. Na te puávtáččij moon­ nâđ vala must puárásub suhâpuolvân jis jurdâččâm, et mun lam tot kuávdášolmooš, te muu eeji viljâ, tothân lii čeeci tiäđust-uv, tot lii uápis sääni. Mut

22

muštoost já aanoost lii päcimin vissâ taggaar sääni ko eehi, mii lii eejist puárásub viljâ. Já eeji uábbi ličij talle siäsá, mut eeni uábbi ij lekken siäsá, mut muáđá. Eereeb talle, jis lii eenist puárásub uábbi.

Toh láá kuáskih. Já kuáski lii tuođâi eeni puárásub uábbi.

Eeni viljâ lii iänui, mii mudoi sojá nuuvt, et ennuu.

Veikkâ iätá, et jis lii ennuu táálu, te tot meerhâš, et tot lii-uv eeni viiljâ táálu, ige tom, et eenist láá ennuv tááluh, mut ennuu táálu lii eeni viiljâ táálu.

Taat suhâsääniviermi juátkoo vala toin lain, ete láá tagareh jo viljâpeeli já uárbinpeeli. Já viljâpeeli lii tiäđust-uv almaiolmooš, nuuvt tegu viljâ jo čáittá-uv já uárbinpeeli nissoonolmooš. Uárbinpeeli lii muu vanhimij viiljâ teikâ uábi páárnáš, nieidâ. Tot puáhtá leđe kuáski nieidâ, ennuu nieidâ, čeesi teikâ eevi nieidâ, teikâ siäsá nieidâ. Já jis sust lii vala viljâ, te tot lii muu viljâpeeli talle.

Mutâ viljâpeeleest nubbe merhâšume meiddei já tot lii taggaar, et jis viljâpeeleest lii tuše nubbe van­ him siämmâš ko must, te tot lii munjin talle viljâ­ peeli. Puáhtá leđe siämmâš eeči já eres enni, teikâ nubij kejij. Já te mana ain omâsub kuávlun taat hyelk­ kinomâttâsah, ko ákku já äijih kal lii uápis, mutâ jis ááhust lii párnáá nieidâ, te tot lii ákkuv. Já tot ákkuv lii taggaar, et tot lii nieidâ tiäđust-uv. Já puáhtá leđe meiddei kandâ. Ákku puáhtá ettâđ, ete tuot páárnáš lii muu ákkuv. Já ákkuveh láá tiäđust-uv puáris ma­ dâr­ááhuin veikâ mon ennuv, kuittâg tovle lamaš.

Mut äijih peeleest jiem tieđe taggaar, et mii ličij äijih päärni pärni, mudoi ko nuuvt ferttee ettâđ, et láá párnái párnááh, mut mun jiem tieđe taggaar noomâ mii västidičij orjâlâškielâ ádjut-sääni. Jis kiinii tom tieđiš, te kal kolgâččij almottiđ vâi talle mun-uv tiäđáččim tom.

Na te lii taggaar sääni, taggaar hyelkki ko káluenni.

Já tot ij leh uáli čielgâs, mutâ ohtâ čielgiittâs lii tot, et káálgu uábbi ličij káluenni. Nubbe čielgiittâs lii tag­gaar, ete ličij maka viiljâ kálgu tot káluenni. Kuit­ tâg Erkki Itkos sänikirje maainâš tom nuuvt, et tot ličij káálgu uábbi tot káluenni. Jis káluenni lii sattum naaijâđ, te ton käälis lii spääjeeh. Já tot spääjeeh ij tiäđustkin leh mudoi, mahten mudoi hyelkki, ko tot lii ton kálueeni käälis, ađai káálgu uábi käälis.

Hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu. Já hyelkki lii tääbbin viestârpele aanaar kielâst já hiäi­ mu lii tovben nuorttâpele aanaar kielâst, mii meer­ hâš siämmáá ääši.

Láá tagareh säänih vala ko maahâ, mii lii obbijn

naaijâm. Jis must ličij uábbi, já tot val naaijâm, te tot suu käälis ličij maahâ. Maahâ lii nuuvt tegu uábi käälis. Jis uábist ličij kandâ, te tot ličij neepi. Já neepi ličij nuuvt tegu muu kaandâ teikâ nieidâ viljâpeeli.

Neveh liččii muu párnái viljâpeleh.

Lággu lii taggaar olmooš, puáhtá leđe nissoonteikâ almaiolmooš meiddei, et jis must ličij kandâ já tot ličij veikkâ monnii nieidáin irguustâlmin, teikâ naaijâm ličij maka njuolgist, te talle ton manje vanhi­ meh liččijn munjin lááguh. Mut jis iävá leh val toh nuorah olmânáál naaijâm, mut eskin irguustâlmin talle liččii lággusaasah. Já tot nieidâ ličij tiäđust-uv munjin manjesaasâ.

Viljâpeleh láá tagareh, ete puáhtá leđe vuosmuš já nubbe viljâpeeli já vala kuálmád-uv tađe mield, kallaad puolvâst láá viljâpeleh. Tovláš sääni kálžá lii merhâšâm taggaar paarâ, já tot lii vissâ taggaar naai­ jâm paarâ, mutâ sáttá kal leđe mudoi-uv nuuvt, et táválâš paarâ lii, et ij taarbâš leđe aainâs naaijâm.

Mut sääni ij leh munjin nuuvt čielgâs já uápis. Já meid tot lii munjin siämmáá oomâs ko tot nuuvt et­ tum tuppâmaahâ. Mun jiem kale riemâ ubâ čiel­ giđgin, et mii tot tuppâmaahâ lii.

Leskâ lii tiäđust-uv taggaar, mon pelikyeimi lii jáám­ mâm. Puáhtá leđe nissoonolmooš, kiäst lii käälis jáámmâm, teikâ nubij kejij käälis, kiän kálgu lii jáám­ mâm. Tot lii tiäđust-uv uápis sääni. Meiddei siäm­ máá uápis lii käimi. Käimi lii tot, et lii siämmâš nom­ mâ. Já oleskäimi lii tot, et sehe ovdâ- já suhânommâ lává eidu siämmááh.

Sämmilijn lii lamaš tääppin, ete páárnán adeluv­ voo äijih teikâ ááhu nommâ, vâi äijih teikkâ ákku finniv kääimi. Sämikielâst lii meiddei taggaar nomât­ tâs, ko oolgiš, ákkuvâš, viljâpeeliš. Talle ko lii kyevti ulmust saahâ, já kuohtuuh lává maidnii porgâmin, puáhtá ettâđ veikkâ nuuvt, et Juhánâs-oolgiš vyelgiv itten markkânân. Te talle kuohtuuh lává vyelgimin, sehe Juhánâs, et suu alge. Já tot viljâpeeliš, jis iätá et viljâpeeliš iävá tääiđi maasâd, te tot meerhâš, tom et kyevtis, toh kiäh lává kuáimásis viljâpeleh, te toh iävá tääiđi. Já tom puáhtá tiäđust-uv veikkâ mon hyelhi nomâttâs maŋŋaal pieijâđ tom -âš-loopâ.

Sämikielâst läävejeh lappuđ toh hyelkkinomâttâsah ađai hiäimunomâttâsah, já tot ličij kuittâg kielân riggo­dâh, já ličij vuovâs, et ulmuuh taid eenâb kiäv­ táččii. Taat hyelkkinomâttâsráiđu nohá tääl taas, mu­ tâ täin muu arvâlâsâin ko sättih leđe feeilah-uv, te mun mielâstân kal kulâččim tivomijd, jis kiinii mon­ nii feeilâ huámášâm, teikâ jis liččii lasattâsah, te talle ferttiiččij kiinii tom-uv mainâstiđ, te talle puáhtâ vala tuovŋâđ täid hiäimunomâttâs-Kielâminuttijd.

23

Hurečuávduseh

M

ust lii hiđes luándu. Mun lijkkuum toos, ete must lii asto porgâđ kuhes ääigi, maid mun jo lam porgâmin. Ete mun uážum porgâđ nuuvt tárkká já huolâlávt jieččân pargo ko lii tárbu. Motomin äigi hurgá jotelubbooht ko mun kiergânâm maajeeld, já talle mun koolgâm tuš tuuttâđ toos, ete tast ij šoodâ nuuvt pyeri ko halijdiččim, mutâ ko äigi ij lah, te jiem vaje maiden.

Suullân käävci ihheed tassaaš mun ostim vuossâ­ muu jiermipuhelin. Mun čuovvum skipárijdân, kiäh hommájii jiermipuhelimijd já čaittii tain, maid imâš­ lijd aašijd sij mattii taiguin porgâđ. Tiäđust-uv munuv movtáskim, ete mun hommáám siämmáálágán piergâs. Na, taggaar Iphonehân tot šoodâi hahhuđ tállân, ko ruttâ lâi tommittáá, uáppeekaandâst.

Te poođij mii perrui uđđâ puhelin. Mun imâštâllim tom já iskim suáittiđ-uv toin. Jiemba máttám. Na, vuossâmuš peivi moonâi puhelimáin kale eehid räi. Čuávuváá iđedân lijjim mälistâm uvnâriisisuohâd.

Rahtim tom valmâšin ehidist, ete jiem tarbâšâm ko koc­cáđ já pieijâđ tom uuvnân iho. Lijjim pieijâm puhe­lin larmâdiđ tijme 4.30, ete koccáám suohâd várás. Koccájim, tiäđust-uv, ko puhelin larmâd. Piei­ jim uvnâriisisuohâd uuvnân, nuuvtko olmâ luu­teer­ lâš eeči, mutâ ko maccim maassâd seeŋgân, tär­his­

tim jotelávt puhelin já huámášim, ete munjin lii puát­tám šleđgâpostâ. Ton puhelimist ko uáinoo ain almottâs, jis šleđgâpostâ puátá. Jiem tiäđustgin puáhtám leđe luuhâlhánnáá tom viestâ, já veikkâ viestâ siskáldâs ij lamašgin mihheen komálubboid, virkosmittim tom luhâmist nuuvt ennuv, ete mun jiem innig nohádâmgin uđđâsist.

Täälhân must lâi asto já äigi smiettâđ seeŋgâst viäl­ láá­dijn, maid mun eellimstân halijdâm. Ko iđedist kuu­đâ ääigi vala kuuccim, meridim, ete pajanâm seeŋ­gâst já vyeijilâm škoovlân. Mutâ maid iärrás kier­ gânim smiettâđ seeŋgâst? Mun meridim, ete mun jiem kale taan junan vyelgi. Oroi, ete jis mun uážum uáiniđ ovdâmerkkân ain muu šleđgâpoostâ tállân ko tot puátá, mun lam tego ääigi roobdâst ubâ paje kid­ dâ, já vissâ mun jo koolgâm tärhistiđ puhelin, tego tot ropâguáđáččij patârâsân.

Nuuvt mun te vuobdim tom puhelin siämmáá ee­ hid. Mun jurdâččim, ete mun jiem koseškyeđe puhe­ lin tiet, jiemge lah juksâmnáál koskâiijâ. Jeđe mun ostim taggaar puhelin, moin mun jiem puáhtám porgâđ maiden muide ko suáittiđ já čäälliđ teks­tâ­ saavâid. Saatij tast kale leđe kalender. Toin mun áp­ pá­dim čuávuváá ive ääigi eelliđ. Já pyereest luhostui.

Tággáár puhelin tiet sättih maaŋgah kocceeđ ijâidis.

Kove: Vesa Toppari

24

Ton iijâ, ko kuuccim puhelin tiet, hundâruššim eel­ lim mudoi-uv. Maid mun halijdâm, já halijdâm-uv mun leđe puoh jotelumos junast, vâi adelâm-uv tom pääihi nubbijd? Mun hoksájim ton iijâ tom, ete must lii hiđes luándu. Já munjin lii päris, ete jiem ubâ iirât puoh jotelumos junan. Mun uástám ilosgriilâ, jiemge kaasugriilâ. Mun uástám aaibâs oovtkiärdánis puhe­ lin, mii ij cuuvnâ muu koskâiijâ. Mun čálám pävir­ reeivâ, já ete tot ličij nuuvt hiđes ko máhđulâš, mun rááhtám tom pááppár-uv jieš.

Mun lijjim jo áigáá smiettâm, ete mun halijdiččim

čäälliđ reeivâ muu oovtâ ustevân. Meridim, ete tag­ gaar reeivâsthân lii ennuv eenâb árvu, maid mun lam kieđáin čáállám, ko tot lii nuuvt härvinâš tááláá ääi­gi. Ličij ennuv älkkeb veikkâ čäälliđ šleđgâpoostâ já muštâliđ, mii kulloo, já magareh láá taan reeivâ tier­vuođah. Mutâ tot ličij liiges älkkees konstâ. Ton­ diet mun jurdâččim, ete mun tiäđust-uv rááhtám tom pááppár-uv jieš, ete tot lii vissásávt áijáá.

Já lâihân tot: must moonâi suullân vittâ ive, ete mun viijmâg rahtim tom pááppár jieš já vala čaallim reeivâ. Muu ij pyevti lasniđ huureest.

Jari Linjama

Suhâpelneutraalvuotâ

S

uhâpelneutraal meerhâš, ete puoh ulmuuh uážžuh hárjuttiđ sii suhâpele maht halijdeh já tot ij lah čonnum siärváduv ideologian. Idean lii, ete áámmát­ nomâttâsâin iä liččii innig nissoon já almai, ko toh ovdedeh jurdâččem tast, moos suhâpeeli ličij čonnum.

Tagareh nomâttâsah láá om. puálualmai, kirdem­ eemeed já suomâkielâst lahâalmai, mii lii jo sämi­ kielâst juuriist. Taat meiddei addel ulmuid máh­đu­lâs­ vuođâ lattiđ, jurdâččiđ já toimâđ maht jieijâs mielâst lii pyeremus, já ton mield, magareh tááiđuh sist láá.

Mondiet ulmuuh iä lijkkuu toos Ulmuin sättih leđe puástu tiäđuh taan ääšist “klikki­ paječallui” tiet, ko sij iä jiejah vaje luuhâđ uđđâs iäge uuccâđ olmâ tiäđu. Ko uđâssiijđoh čallii om. ovdâs­ kode lahâuđâsmitmist, mast jotolâhmeerhah finne­ jeh uđđâ čielgâsub olgohäämi, te paječalluin luuvâi ovdâmerkkân “Jotolâhmeerhah finnejeh uđđâ suhâ­ peelneutraal olgohäämi”, veikkâ taat ij lamaš uđâs­ mit­tem tehálumos suijâ.

Meiddei máttááttâsháldáttâs lii ráhtám raavâkirje, moos lii čallum, ete vuáđuškoovlâst täsiárvusii šoddâ­ dem kalga lasettiđ. Oovtâ juávhu ij innig uážuččii koččođ tuše saanijn “nieidah” já “kaandah”, ete suhâ­ peeli ij liččii áinoo äšši mii miäruštâl párnáá. Maaŋ­ gah ulmuuh kuittâg iberdii taam puástud. Sij jurdii, ete innig iä lah nieidah já kaandah.

Mondiet taat lii pyeri äšši?

Ulmuuh pyehtih tääl riijâbeht uuccâđ jieijâs suhâ­ pele já seksuaallii sundešume, mii lii pyerrin mielâ­ tiervâsvuotân, ko ulmuuh uážžuh leđe kiäh sij halij­ deh. Pargosoojijn täsiárvu iššeed om. paalhijn, moh láá eromâšávt valastâllein juáhásâm epivuoigâd­vuo­ đâlávt suhâpeelij kooskâst. Párnái pihtâseh iä liččii innig nuuvt radikaallávt ivnejum, ovdâmerkkân niei­ dâi pihtâseh láá tuše piiŋkih já ruopsâdeh já kaandâi puoh eres ivnásiih. Iäge ereskin tävireh liččii nuuvt tárkká räijejum suhâpele mield.

Maht puáhtá ovdediđ taan ääši • Ele keevti saanijd moh tiädutteh suhâpele hirmâdávt • ��������������������������������������������������������������������������������������������� Vaađâ, ete škoovlâin juávhuh iä juohhuuččii suhâpele tiet, om. moinnii škoovlâin lii juohhum purâdemráiđu suhâpele mield • ��������������������������������������������� Lasettiđ hiivsigijd, main puohah uážuh eelliđ • ���������������������������������������������������������������� Luvâttuvâst puárásij taansâin liččii tuše viežžee já viežžâmnáál • ���������������������������������������������������������������������������������������� Tiervâsvuotâ máttááttuuččij eenâb eressuhâpiälálâšvuođâst já seksuaallij sundešuumij uc­ ceeb­lovoin. Taat adeličij párnáid olmâ tiäđu já sij tiäđáččii mast sárnuđ • �������������������������������������������������������������������������������������������� Ovdediđ uđđâ translaavâ, mij talle meddâlist pággusterilistem, jis haalijd lonottiđ jieijâs virgálii suhâpele Sáárákáisá Seurujärvi

25

Algâaalmugenni

M

un lam kyevti párnáá enni. Mun lam meiddei sämmilâš, ađai algâaalmugolmooš. Já tothân talle uáivild tom et mun lam algâaalmugenni.

– Mun lam forgâ algâaalmugenni, mun jurdâččim ko kuullim et lijjim vuosmuu keerdi äpitteemmin. Mij­ hân puohah tiettip et algâaalmugeenih já nisoneh láá oonnum uáli ollâ áárvust jieijâs siärváduvvâst, uáináh mij lep kulttuurkyeddeeh já kulttuurmáátu fievrideijeeh. Jis mist iä liččii algâaalmugeenih te mist ij liččii algâaalmugkulttuurgin, tomhân puohah tietih. - Já forgâ mun lam ohtâ täin, mun jurdâččim.

Ko mun tääl te lijjim šoddâmin algâaalmugennin te kal mun tiäđust-uv ferttejim čässihijd/sovskammuid/ kam­muid kuárruđ jieččân vuosmuu páárnážân.

– Kal tot ličij heeppâd jis muu párnáást iä liččii eeni kuárrum kammuuh, ko sun te vuosmuu keerdi kaččâl, mun jurdâččim.

Nuuvt mun te puáissejim jieččân ááhu kuuvl ka­ muv­kuárrumuápun, amas párnážân jyelgih kolmuđ.

Mut kamuvkuárrum ij lamaškin nuuvt älkkees pargo – must lijjii suormah já ärdee povčâgâm jo vuosmui kyevti säävŋi maŋa. Ferttejim toollâđ puudâ. Ááhu mie­lâst kuuđâ ive puddâ lâi tuárvi, nuuvt et sun kuárui kammuid valmâšin, já tääl muu nuorâb páár­ náš fijnottâl kammuigijn main aaibâs jo kyehti sääv­ ŋi láá eeni kuárrum. Já muu mielâst kale ij lah nuuvt stuorrâ iäru tast, láá-uv toh eeni kuárrum kammuuh vâi ááhu kuárrum. Já ton lasseen, kii te tuojijdgis

uástáččij jis mij virgenisoneh ep!

Algâaalmugeenih iä uuigâ umogáid váávnuin. Mag­ gaar barbaarlâš uárjimaailm vyehi tot liigin. Tom mun kal tiettim! Algâaalmugpárnááh ferttejeh leđe eeni rade vuástá ubâ ääigi já peessâđ njoommâđ nja­ ma ain ko halijdeh, kuittâg vuosmuid kulmâ ive. Já ton várás tarbâšuvvoo lijne, tieggáár lijne moin pár­ náá puáhtá čoonnâđ jieijâs vuástá. Kale mun-uv lij­ jim uáinám algâaalmugčuákkimijn, maht algâ­aal­ mug­­eenih párnáidis jođetteh. Tieggáár liijne siste páárnáš lii ain torvoost.

Nuuvt te mun talle tiilájim liijne. Tieggáár eromâš pyere já tivrâs maali, mon “Aasia algâaalmugnisoneh kevttih”, luuvâi máinusist. Já eromâš kuhes maali, mun huámášim, ko lijjim čoonnâm liijne eidu nuuvt maht ravvust luuvâi, já masa te jo lijjim tego prinses Diana jieijâs vihkuumist, maaŋgâ meetter lijne maa­ jeeld hiäŋgáámin. Já viärráámus lâi tot ko jieččân páárnáš ij orroom ibbeerdmin et sunhân lii algâ­aal­ mug­páárnáš, susthân lii torvolâš tile ton liijne siste.

Sun páárgui jaamâs ubâ tom tijmepele, maid mun keččâlim kiessâđ suu liijne siisâ. Čuávuváá peeivi mun vuolgâttim iššeed uástiđ vááv­ nuid. Já haloo, liihân tot čuuvtij fijnásub väzziđ váv­ nuigijn markkânist nuuvt et puohah uáinih já tietih, et tiehân vázzá algâaalmugenni.

Kati Eriksen Jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis

Sämmiliih staatâ nuáđđin – vâi kieldâ ruttâdeijen?

T

aan ääigi láá kulluuškuáttám maaŋgâ saajeest saavah, et sämmiliih finnejeh hirmâdávt staatâ já sämikieldâi ruuđâid. Joba Sämitige ovdâsteijei njääl­ mist lii kullum, ete Sämitige tooimah láá staatâ ruuđâi puástukevttim, já ete vááijuv neelji miljoon euro bud­ jet lii uáli jo stuorrâ summe taggaar tuáimei, ko Sämi­

tigge. Nube tááhust oro, ete puoh sämmilij kielâi já kulttuur ovdánem lii staatâ ánsu, já jyehi euro maid kieldah pieijih sämitoimáid lii stuorrâ adaldâh sämmilâš-riävoid.

Muštâliđ munjin, ete mii ruuvduid must lii páác­ cám merkkiihánnáá Sämitige vaaljâluvâttâlmân usâ­

26

dijn, ko kaartâm ain mäksiđ kieldâviäru Aanaar kiel­ dân, já mudoi-uv staatâ oro ain čuoppâmin siäm­ mááláván pitá muu puáđuin, ko läddlijn-uv? Kost lii puáttám tággáár kove, ete sämmiliih liččii tuše staatâ já tavekieldâi nuáđđin?

Jis smiettâp ovdâmerkkân anarâšâi päikkikieldâ Aa­ naar, te kieldâhân kolgâččij ávudiđ tom, mon ennuv sämmiliih tääbbin láá. Puoh sämituáimeeh, (moi ruttâdem puátá enâmustáá staatâst tâi eres käldein, ij kieldâ lummoost) pyehtih pargei viäruruuđâi peht puáđuid kieldân. Säämi máttááttâskuávdáš, Kulttuur­ kuávdáš Sajos, Yle Säämi, Sämimuseo Siida já Mecci­ haldâttâs luándukuávdáš iä lah aaibâs uccâ tuáimeeh tääbbin tavveen.

Ton lasseen Anarist uárnejuvvoo vuáđumáttááttâs kuulmâ sämikielân. Sämikielâlaavâ kenigit staatâ mäksiđ 100 % sämikiel máttáátteijei pälkkikoloin, já Sämitige oppâmateriaaltoimâttâh pyevtit stuárráá­ muu uási oppâmaterialijn. Aanaar kieldâhân kolgâč­ čij viggâđ toos, et puoh párnááh liččii sämi­máttáát­ tâsâst, talle puoh pälkkikoloh monâččii staatâ ruu­ đâin, iä mii aanaarlij!

Aanaar-Suáluičielgi mađhâšemkuávlu ávhástâl iloin

sämikulttuuráin já ašijguin, maid sämikulttuur puáhtá mieldis. Poccuuh kale tohhejeh mađhâšem­ syergi máinuskovveen, mut iä toh kolgâččii meeccist oinuđ, tâi aainâs-uv toh kolgâččii karveđ Avveel. Jyei­ gee sämmilâš kale lii suotâs markkânkálvu čierâs­tâl­ lâm­kuávdáást, mut jis tot riämá käibidiđ palvâ­lusâid sämikielân, lii tot jo eres äšši. Ko puohah mij mättip kuittâg suomâkielâ!

Aanaar kieldâ kuávlu ässein suullân 20 % láá säm­ miliih. Sij mäksih viäruid kieldân já láá siämmálágán kieldâ jesâneh ko iäráseh-uv. Tondiet kolgâččij leđe luándulâš, ete ovdâmerkkân tiervâsvuotâpalvâlusah láá sämikielân já sämi-iäláttâsah váldojeh eromâš huámášumán kieldâ miärádâsâin. Ko mun máávsám viäruid Aanaar kieldân, mun vuárdám, et toiguin pyevtittuvvojeh toh vuáđupalvâlusah, maid mij kiel­ dâ­liih tarbâšep. Tot uáivild meid tom, et muu äijih kalga finniđ tipšo anarâškielân majemustáá talle, ko sun ij innig eres kielâid mušte. Šiev suomâkielâliih palvâlusah iä lah sämikieldâst normi moos viggâđ, ulmui jieijâskielâliih palvâlusah pic kolgâččii leđe.

Jis mii sämikulttuur vuábdoo maailmân Aanaar jotelávt šaddee mađhâšembisnes noomâst, kolgâp mij še finniđ kieldâst maidnii maassâd. Čáhálig

Anarâškielâ máttááttâllâm Ravijokist

M

un lam Sara Veskoniemi. Mun aasâm Virolahti kieldâst, Ravijokist. Mun máttááttâlâm Viro­ lahti luvâttuvâst. Mun lam vuossâmuu ive uáppee já tondiet máttááttâlâm iänááš págulâš amnâsijd. Mun valdim anarâškielâ ko ožžum máhđulâšvuođâ. Laa­ viim raccastiđ, luuhâđ já sárguđ.

Muu anarâškielâ máttááttâllâm aalgij jo kielâ­pier­ vâlist. Vyeliškoovlâ vuossâmuin luokain-uv, maid mun juuttim Anarist, mun lijjim anarâškielâlii mát­ tááttâsâst. Muu anarâškielâ máttááttâllâm potkânij ko mun värrejim meddâl Anarist. Kuuđâd luokkaast mun ožžum uđđâ máhđulâšvuođâ, mut jiem lamaš talle meendugin moovtâ tast. Tääl ko mun ožžum oppeet máhđulâšvuođâ máttááttâllâđ anarâškielâ mun lam uáli jo ilolâš. Vâik mun máttááttâlâm-uv káidusmáttááttâsâst, mast láá jieijâs háástuh, te mun

lam ton uáivilist et taat orniistâllâm lii pyereeb ko tot, et mun jiem uážuččii máttááttâllâđ ollágin.

Anarâškielâ lii munjin tehálâš tondiet, ko mun fee­ riim, ete tot lii uási must. Já anarâškielâ lii muu mie­ lâst tuođâi mučis kielâ. Muu eeči máttá uccáá anarâš­ kielâ já muu motomeh usteveh Anarist máttááttâleh tom.

Muu puátteevuođâ vuáváámeh láá aaibâs aalgâst.

Ton tááhust maaŋgah máhđulâšvuođah láá áávus.

Maid mun kuássin máttááttâlâm-uv luvâttuv maŋa, te tot lohtâs matematiikân, mut keččâlâm anneeđ tááláid puđâldâsâid já anarâškielâ fáárust. Mun ááigum toollâđ anarâškielâ ain uássin eellimstân.

Mun jiem kal vala tieđe ete maht.

Sara Veskoniemi

27

Kii peri puáhtá máttááttâllâđ kielâ, mut tuše motomeh toos riemih

V

iehâ kuhháá lii jo jieškote-uvlágánijn ohtâvuo­ đâin lamaš saahâ identiteetist já tast, kii lii säm­ milâš. Mun jiem täst äälgi kuorâttâllâđ sämi­tig­ge­ laavâ, mast lii jieijâs miäruštâllâm ton ääšist. Puo­hah­ hân mij jo vaarâ muštep suullân tááláá laavâ siskáldâs.

Tommit­táá tast láá sárnum já čáállám sehe sämi- já lädimediast, já liiba fáddá kiäsuttâm meid A-studio pargovievâ tommittáá, et meridii tobbeen-uv muiviđ taam savâs­tâllâm.

Tain savâstâlmijn pajaneh maŋgii kyehti uáinu.

Ohtâ uáinu lii taggaar, et ulmust, kote lii sämmilâš, kolgâččij leđe čielgâ ohtâvuotâ sämikielân já kulttuu­ rân jieijâs jieijâs maddârij peht. Taan uáinu mield taggaar olmooš, kote tu­še jieš tobdá jieijâs sämmi­ lâžžân, já et sust láá ovdâ­merkkân puáris äššikirjijd merkkejum sämmi­liih teikkâ “lappaliih” hyelhih veikkâ 1600-lovvoost, ij lah sämmilâš.

Nubbe uáinugis lii taggaar, et tuše ulmuu nálá­ šum já tot, et sun jieš tobdá jieijâs sämmilâžžân lii tuár­vi toos, et sun tuođâi lii sämmilâš, já kolgâččij tá­ návt peessâđ meid Sämitige vaaljâluvâttâlmân. Mo­to­ mij puotâ meid alemus haldâttâhriehti lii lamaš taan uáivilist. Taah siämmááh ulmuuh láá meid almolávt imâštâllâm tom, et maht veikkâba aasialâš teikâ afrik­ lâš Sáámán umogâžžân adoptistum olmooš, kote lii

oppâm jieijâs eenikiellân sämikielâ já šoddâm vuorâs­ olmožin sämisiärváduvâst, puáhtá maka leđe säm­ milâš.

Motomeh täin “äššikirjesämmilijn” láá almolávt ciälk­ kám, et nálášum lii áinoo äšši, mii čuávu ulmuu ubâ eellim čoođâ, ige tom pyevti ulmust väldiđ meddâl.

Eres äšši lii kuittâg tot, lii-uv tast meendugin stuorrâ merhâšume, jis jieijâs nálášum kárttá smiettâđ nuuvt-uv kuhás ko muádi čyeđe ive tuáhá/kiäčán.

Nub­­be äšši lii vala tot, et jis tot sämmilâš teikâ “lap­ pa­lâžžân” merkkejum maadâr 1600-lovvoost lii tot ái­ noo “ohtâvuotâ” sämisiärvádâhân, te maggaar merhâ­ šumegis lii tain läddlijn maddârijn ton siämmáá 400 ive áigáduvâst ton ulmuu nálášum tááhust?

Motomeh tain siämmáin ulmuin, kiäh tiädutteh nálášum merhâšume, láá meid maŋgii ettâm, et kie­ lâ­hân kale puáhtá máttááttâllâđ kii peri. Nuuvt puáh­ tá-uv, já tot lii šiev äšši. Jyehi sárnoo, kote višá iäljá­ ruššâđ já máttááttâllâđ mon peri sämikielâ nuuvt pyereest, et piergee toin argâelimist, lii sämi­siär­vá­dâ­ hân mávsulâš. Tot lii kale šaali, et eidu toh ulmuuh, kiäh paimâtteh nálášum peeleest täin savâstâlmijn, oroh lemin kielâkuursâin viehâlágán ucceeb­lov­ voost.

Hundâruššee

Tääl riemmâđ puohah Anarâškielâ seervi tubetteijen!

T

ubettem, adai videoi rähtim, almostittem já keččâm Youtube-nettipalvâlusâst, lii taan ääigi nuorâi já eres “trendlij” ulmui äigiájánâs. Tubettei­ jeeh adai ulmuuh, kiäh videoid rähtih, almostiteh tává­lávt videoblogijd adai vlogijd. Tohkis láá oov­t­â­ lágán videopeivikirjeh, main ulmuuh jyehih jieijâs argâ­peeivi teikkâ herviis fiäránijd iärásáid.

Anarâškielâ servi haalijd iskâđ, maggaar ličij anarâš­ kielâlij ulmui ohtâsâš Youtube-kanava. Servi addel

28

taid seervi Youtube-kanavan, juáháš ain oovtâ oho häävild. Tubetteijein ij vattuu maggaargin oovdeb feerim videoi almostitmist, tast ko mij toollâp algâ­ keesi ääigi Anarâš ehidijd, main máttááttuvvojeh vuá­đu­tááiđuh videoi kuvviimist, siskáldâs pyevtit­ mist já almostitmist. Keččâp oovtâst, maggaar ohjel­ mijd puhelimân teikâ tiäturân kalga luođiđ, vâi videoi editistem luhostuvá. Táválâš fiättupuhelin mast lii kamera heivee kale kuvviimân já siskáldâs ij lah tárkká räijejum, kohân tot lii anarâškielân.

Tubettem, videoblogi, vlogi; taah láá säneh, moh iä veltihánnáá muštâl maiden, jis Youtube-videoi maailm lii aaibâs uđđâ äšši. Ovdâmeerhâ puáhtá elâč­ čiđ keččâmin om. Yle Säämi nuorâ rävisulmui radioohjelm Sohkaršohkka Youtube-kanavast. Toho lii almostum ohtâ video meiddei anarâškielân, ko toi­ mâtteijee Heli Huovinen kuvvij jieijâs argâpeeivist nuuvt kočodum My day adai Muu peivi -video. Toin piäsá jo aalgân!

Huovis-Heli Muu peivi -videost.

Kove: Heli Huovinen keesi 2018 ääigi jieijâs jesânáid já eres ääšist movtás­ kâm ulmuid máhdulâšvuođâ almostittiđ vlogijd, adai tubettiđ Anarâškielâ seervi Youtube-kanavast.

Ulmeh lii kavnâđ puohlágánijd ulmuid, kiäh liččii kiärguseh rähtiđ videoid anarâškielân já almostittiđ

Ulmen lii, ete puáttee keesi ääigi Anarâškielâ seervi Youtube-kanavast almostuuččii videoh jyehi oho.

Taid puáhtá talle keččâđ já jyehiđ, já mastpa tom tieđiš, vâik kiinii movtáskičij algâttiđ jieijâs pisovâš Youtube-kanava aanaarkielân. Jis tun lah perustum jyehiđ jieččâd anarâškielâlii argâpeeivi teikâ kuvviđ herviis fiäránijd skipárijguin oovtâ oho ääigi, vääldi ohtâvuođâ Anarâškielâ siärván, teikkâ ohtâ­vuotâ­ol­ mooš Martta Alajärvin, martta.alajarvi@gmail.com.

Muu kávná meid Facebookist tâi Instagramist uáli älkkeht.

Martta Alajärvi

Maid táálááh nuorah hommájeh?

T

ego mij puohah vuorâs ulmuuh tiettip, te mottoom kooskâst elimist sáttá keevvâđ nuuvt, et ep innig tieđe, maid táálááh párnááh já nuorah raseh.

Puohháid uápis ärbivuáváliih puđâldâsah-uv tiäđustuv kuleh maaŋgâ párnáá já nuorâ elimân, mut taan ääigi láá meid uđđâ puđâldâsah, tego “tubettem” (su. “tubettaa”) já “tubetteijei” (su. tubettajien) čuávvum oroh kulâmin maaŋgâ párnáá elimân. Tego Martta Alajärvi čáálá nube teevstâst taan loostâst, te “tubettem, adai videoi rähtim, almostittem já keččâm

Youtube-nettipalvâlusâst, lii taan ääigi nuorâi já eres “trendlij” ulmui äigiájánâs.“ Tubettem lii ruávislovnâsääni, mon vaarâ puáhtá jurgâliđ maaŋgânáál, já tom lii meid Kielâjuávus smiettâm roovvâdmáánust. Kielâjuávus ana-uv máhđulâžžân meid haamijd “tubbađ” já tubbiđ”.

Uáiniđ lâš, ete mii haamijd tast talle vuáháduvá ulmui kielân.

Maŋgii pegâlmâs tubetteijeeh kovvejeh jieijâs eellim já puđâldâsâid, já taid videoid ulmuuh talle

29

keččih tobbeen Youtubest. Párnááh muštâleh mijjân já nubijdis jiejah tast, maid sij puđâldeh já kiäid tubetteijeid čuávuh. Puoh tubetteijein pivdui meid kove taan teevstâ lahtosin, mut Mili&Abe láin áinooh, kiäh västidáin. Tahheevuoigâdvuođâi tiet ep puáhtám kevttiđ maid peri kuuvijd, moh neetist láá täin fáádáin.

Jieŋâskiärru Jieŋâskiärru lii hävskis spellâ. Ohtâ spellâ pištá 60 minuttid. Ohtâ uási pištá 20 minuttid. Speelâst láá 3 uási. Jis njuolgâdus rikkoo, puátá kyevti miinut čuás­ ku­tâllâmráŋgástus já talle nubbe juávkku piäsá paje­ vuámán.

Talle lii pyereeb máhđulâsvuotâ finniđ moolâ. Tal­ le ko pajevyemi nohá já talle ko puátá moolâ, te algât­ tem lii koskâriggest. Jieškote-uv uási algât­tuvvoo kos­ kâ­riggest. Talle ohtâ kuábbáá-uv juávhu spellein puát­tiv algâttiđ. Speelâst puáhtá puáttiđ pait­sio. Tal­ le algâttuvvoo čuovjis sárgást siäm­máá­náál ko uási aal­gâst. Lii vala ohtâ algâ, jis molâvahtâ finnee jieŋâ­ skiäru kiddâ. Talle algâ lii moolâ paaldâst siämmáá­ náál riggest. Mun čuávum jieŋâskiäru, tondiet ete tot lii mielâkiddiivâš. Mun jieš jiem speelâ meendu ennuv jieŋâskiäru.

Pietu 4.lk

Lakko Lakko lii 24-ihásâš tubetteijee, kiän olmâ nommâ lii Eric Savolainen. Lakko tiilájeijeeh láá paijeel 456 509.

Videoi meeri lii 669. Lakko tuubeet jieškoteuvlágánijd speelâid, om. Skate 3. Vlogijd sun lii kuvvim liven. Sun ráhtá vlogijd Tubeconist. Tubecon lii tábáhtus Helsigist Hartwall-areenast. Mij čuávvup Lako tondiet, et sun lii pyeri!

Jussa, Justus já Jalmari

Milli&Abe Milli&Abe lává syemmiliih tubetteijeeh kiäh aassâv Amerikast. Sunnuu kanavast láá paijeel 79 000 tiilájeijee já tast láá paijeel 12 000 000 čäittimkerdid.

Suoi lává almostittám 141 videod YouTubest. Suoi tubettává sunnuu peerâelimist já maid jo kuássin keksiv.

Mun čuávum Milli&Abe ton tááhust, et lii hävski keččâđ maggaar eellim Amerikast lii. Sunnust láá kyehti päärni Ephraim já Eden. Sist puátá jyehi koskoho uđđâ video.

Milli&Abe rähtiv uđđâ video jyehi koskoho.

Kove: Milli&Abe Pihla 4.lk

Minecraft Minecraft lii šiev tiätturspellâ, ko tast láá elleeh já monstereh. Já tast puáhtá uáđđiđ já tast lii hitruu huksiđ. Mun lam huksim ennuv maailmijd já lam spellâm muu skipárijguin. Mun speelâm Minecraft tondiet, et t0t lii hitruu.

Jalmari 4.lk Mun lijkkuum spellâđ Minecraft. Vistig ko mun algâttâm spellâđ, te mun rááhtám táálu. Ain ko mun kavnâm kuáivuttuv já halijdiččim moonnâđ kuáivutt­ âhân, te mun jiem tuostâ. Táálu saje kavnâm lii vai­ gâd, ko mun jiem haalijd tassiđ ämmir, et uážum toos táálu. Mun piejâm ain táálun vistig seeinijd já káá­tu. Uksâ lii hirmâd tehálâš ton tááhust, et zom­ bieh iä peesâ olâttiđ!

Pihla 4.lk

Mmiisas Miisa Rotola-Pukkila/mmiisas lii 22-ihásâš tubet­tei­ jee, kii áásá Tamperest. Sun lii šoddâm 17.1.1995 Keu­ ruust. Sun seervâi YouTuben 22.8.2011. Suu kanavast láá 342 666 tiilájeijed. Sun ráhtá ennuv My Day – videoid, moh muštâleh suu peeivist, já “brekkieid”, main sun sárnu puohlágánijn aašijn. Sun lii vuáittám Tubeconist 2014 Ive nissoon tubetteijee -palhâšume.

30

RomanAtwoodVlogs

Uino Aino

Roman Atwood áásá Amerikast Ohiost. Sun lii 34ihásâš já sun lii 175 seenti kukkosâš.

Sust láá kyehti kisá, ohtâ peenuv já ohtâ aasi. Suu olmâ nommâ lii Roman Bernard Atwood já sust lii jieijâs pivtâsmerkkâ, mon nommâ lii Smile more.

Mun čuávum suu, ko suu videoh láá nuuvt pyereh já sust lii tyehišiljoost uccâ láddu. Roman tuubeet suu elimist, maid sun parga já kuus sun mana. Sust láá suullân 13 670 800 čuávvod já suu videoin láá 4 151 233 454 čäittimkerdid. Sun sárnu eŋgâlâskielâ.

Uino áásá Helsigist. Sun lii 26-ihásâš. Sun lii 167 cm kukke. Uinost láá kyehti pennuu. Suu áámmát lii vuoptâčeppi. Suu olmâ nommâ lii Aino Rossi já sun lii meddâl Vantaast. Uino parga pakkam videoid já my day -videoid já ennuv mätkivideoid. Mun čuá­ vum suu tondiet, ete sust láá pyereh videoh, pyeri huu­morfiättu já sun lii hävski. Uinost lii kandâ­skip­ páár, kiän nommâ lii Samppa. Sun lii pargoost torvo­ lâš­vuotâsyergist.

Ainost lii meiddei luuhâmhemâdâs. Suu pyere­ mus skippáár lii Sini. Sinist-uv lii Youtube-kanava.

Mun masa ain, ko keejâm Youtube, te keejâm Uino videoid. Munjin puátá ain almottâs, ko sust puátá video. Sun kiävttá vuoptâi kuhedeijeid já meiddei ráhtus­koozâid, já raamâskuhedeijeid. Uinost láá meiddei hirmâd ennuv meikkim- já vuoptâi­pieijâm­ videoh. Sun kiävttá ennuv Adidas-pihtsijd. Sust láá meiddei peeljih tievâ saggiimijn já sust lii suámsur­ tori. Uino lii meiddei vuáittám Blogigaala- já Tube­ con-palhâšume já somevaikutteijee jienâstem. Sust láá 11600 čuávvod já 311 video. Suu stuárráámus čäit­ tim­kerdimeeri oovtâ videost lii 24 miljovn.

Nillá 6.lk

Tanner Fox Tanner Fox áásá Amerikast San Diegost. Sun lii 17ihásâš. Sun lii 173 seenti kukkosâš.

Suu tiäddu lii 55 kg. Sust lii ohtâ peenuv. Sun puuđâld vlogijd, trampoliinvideoid já háástuid.

Suu olmâ nommâ lii Tanner Fox. Mun čuávum suu ko sun lii hävski. Sun lii lamaš autopäärtist já suu jyelgi morrui. Suu videoh láá häävskih já pyereh.

Sust láá suullân 6 000 000 čuávvod já suu videoin 1 000 000 000 čäittimkerdid. Tanner Fox tuubeet eŋgâlâskielân.

Matti 6.lk

Aanaar škoovlâ uáppeeh Petra Kuuva Eljas Niskanen (čielgiittâs aalgâst)

Hooteel Kollehovi

H

ooteel Kollehovi lii Anarist já ton omâstává Kaisu Nikula já suu viljâ Heikki Nikula. Kollehovi oovdeb omâsteijee lii lamaš Maija Nikula, já tot lii huksejum ive 1937. Kollehovi lii meid tuššâdum suáđi ääigi já tot lii huksejum maŋeláá uđđâsist.

Ko mun lam lamaš Kollehovist pargoost keesi ääigi, te mun lam tiskám hirmâd ennuv já valmâštâllâm peevdijd já išedâm äššigâsâid. Mun lam makkum pyereest tobbeen pargoost, ko puohah láá lamaš ustevliih munjin. Pargoh iä lah lamaš hirmâd vaigâ­ deh, já mun lam meid finnim tobbeen šiev purrâmuš já ennuv limonaad. Mun lam finnim meid ennuv ruuđâ tobbeen. Lam finnim suullân tuhháát eurod, ko lam lamaš tobbeen váhá vááijuv kulmâ oho. Lam meid finnim ennuv tiipijd kuosijn.

Hyenes peeli pargoost lii lamaš tot, ete lii lamaš motomin viehâ lussâd já ärdeeh láá meid motomin vaibâm, jiemge lah peessâm ain skipárijguin olgos ko lam kolgâm leđe pargoost.

Pyeri peeli lii meid ete tast kiävru, ko kalga luptiđ lusis taldrikijd já laasâid, te tot lii lamaš ko ličij iällám sávrumsalist. Tasthân maaŋgah ulmuuh kärt­ tih mäksiđ, mut mungis lam tiänám. Nubbe pyeri peeli meid lii, ete lam uážžum uápásmiđ kievkkân pargeid, ko jiem lah lamaš ovdil siiguin nuuvt ennuv.

Ovdâmerkkân ko puáđám Kollehovin purâdiđ, te jiem ubâ uáinigin sii já pargoost lam meid lamaš muu čessijn. Lii lamaš meid hävski tiskáđ já kuldâliđ muusik peljipiiltoin.

31

Njaalgâ purrâmâš, ustevliih ulmuuh Kollehovist lii njaalgâ purrâmuš, mon määlist kokkâ Heikki Nikula já meid eres kookah, ovdâmerkkân Mat­ti, kote lii Ranskaast varrim teehin Anarân. Pur­ râ­­muššân puáhtá ovdâmerkkân valjiđ kyele, mii lii kuálástum Aanaar jäävrist, poccuupiärgu, teikkâ veik­kâ poccuu steeihâ. Pajalâžžân puáhtá valjiđ pan­ na­koota, suklaafondant teikkâ sarepiirak já vanilja­ lahcâjieŋâ. Vanilja lahcâjieŋâ sajan puáhtá valjiđ hajâsyeini lahcâjieŋâ.

Kollehovi pargeeh já omâsteijeeh láá hirmâd us­ tev­liih já aktiivliih já sij irâtteh ain išediđ sii äšši­ gâsâid nuuvt pyereest ko máhđulâš.

Kollehovin puáttee kyesih láá távjá hirmâd ustev­ liih já sij mákkojeh Kollehovist pyereest já láá iloliih ko puáhtá motomin meid keččâđ kuovsâkkâsâid.

Kyesih puátih Suomâst, Koskâ-Euroopast, TaveAasiast já masa jyehi kuávlust pirrâ maailm.

Visteh, pirrâdâh já äigiájánâsah Visteh já pirrâdâh: Hooteel Kollehovi lii hirmâd putes já fiijnes já tobbeen lii tiäđust-uv meid putes áimu já visteh láá makkuuh. Kuoškâhotellist lii jyehi

visteest jiejâs sävni já luptâstâh. Puáris hotellist láá syemmilâš desing-vistekáálvuh já seeinijn láá muštâ­ lusah hooteel historjást. Pirrâdâh lii Juvduu riddoost já laasâin lii šiev uáinus. Keessiv lii kamera juuvâ ponneest, ete puáhtá uáiniđ kuávžurijd loppâkeesi ääigi já čohčuv.

Kollehovist puáhtá čokkáđ baarist já keččâđ tv, elâččiđ säävnist tâi tuše čokkáđ ravintolast naavdâš­ min njaalgâ purrâmušâst já kuldâliđ sämimuusik, mii puátá radiost. Hooteel ij ornii jieš safarijd mutâ sij vyebdih safarijd ovtâspargoost Aanaar markkân eres irâttâsâiguin.

Árvuštâlmeh Jouni Ohtamaa lii čáállám Booking.com árvuštâl­ mijn, ete tállán ko sun poođij Kollehovin, te sun ooinij raavâdviäsu laasâst meteoriit já talle čuávuváá eehid kuovsâkkâsâid. Sun lii adelâm Kollehovin árvusäännin 5/5.

Laura Ylilampa čaalij ete fijnâ visteh, hirmâd pye­ ri palvâlem já raavâdviäsu lâi eromâš. Kara Sedegin čaalij ete fijnâ hooteel, ustevlâš pargeeh já putes visteh. Tv:st lâi tuše ohtâ eŋlandilâš kanava, mutâ tađe várás sun ij lamaš puáttám toho.

Sammeli Rodgers

Pieggâ

P

iegâst lii ennuv pargo, jis peri višá porgâđ. Šooŋâi hiärást láá ennuv pargeeh. Piäiváš, máánu, pool­ vah, pieggâ, puolâš já tääsnih. Mottoom tälvipeeivi šooŋâi hiärrá hoksái, et kost pieggâ? Maaŋgâ piäiván ij lamaš pieggâ oinum, veikkâ pargovuárulistoost čielgâsávt luuvâi, et tääl-uv kolgâččij leđe tavepurgâ já meid jieht. Puollâš pargo lâi jo moonnâm ohhoost nuuhâm já poolvah lijjii adelâm muottuu, nuuvt ko lâi vuávájum. Mut kost tot pieggâ nááđui, ko ij oinum ijge kullum? Šooŋâi hiärrá aalgij leđe jo huolâst.

Purgâ koolgâi puáttiđ ovdil puáttee puolâšpuudâ, mii ličij itten. Jis pieggâ ij forgâ puáđáččii paargon, te täst ij puáđáččii mihheen. Ubâ luándu killááččij tast.

Muorâ oovsij oolâ lâi jo muáttám hirmâd ennuv, já piegâ paargon lâi taid pušteđ putesin. Mudoi toh toijuuččii, ko oppeet puáđáččij puolâš. Meid jaavrij jieŋâi alne kolgâččij uážžuđ muottuu meddâl, vâi

jieŋâ kasoččij. Tie liččii jo toh piegâ tehálumoseh pargoh. Šooŋâi hiärrá koijâdij juáhháást kiäm ooinij, ete lâiuv kihheen uáinám piegâ. Kihheen ij lamaš uáinám.

Uárree lâi ovdil juovlâid já ovdil puolâšijd uáinám piegâ, mii posoi hiäjuht, já lâi lamaš vaibâm já tulk­ kum jieijâs paargon. Tađe eenâb ij uárreegin tiättám.

Pieggâ koolgâi ubâ kuhes kolmâ täälvi leđe pargoost. Tuše motomin lâi vuoiŋâstempuddâ, mut talle-uv lâi nuuvt hirmâd koolmâs. Puolâš lâi tallegis pargoost. Sevŋâd-uv lâi. Keessiv äšši lâi nubenáál.

Talle voojij peeivij pirrâ leđe pargoost. Lâi liegâs já čuovvâd, já talle lijjii elleeh ja šadoh skipárin. Tälviv pieggâ lâi nuuvt ohtuu.

Pieggâ lâi nuuvt tulkkum jieijâs hoomán, et lâi vuálgám patârâsân máádás. Sun juuđij nuuvt kuhás,

32

et áimu aalgij lieggâniđ já piäiváš paaštij, šadoh ruonijdii, já loddááh já elleeh vuáttojii. Čääsih lijjii suddáseh já muottust ij lamaš tiätugin. Piegâst lâi hitruu possoođ sudes merâčáácán stuorrâ ollâ páá­ ruid. Tot lâi ennuv suottâsub ko muottuu pos­soom.

Ko sun ij nuuvt korrâsávt possoom, te uccâ loddááh já piäivááloddááh sodâstâllii áimuviirdij mield ááimust. Kale sust lâi meid hävski motomin pajediđ äijihšooŋâid-uv.

Piegâ mielâst lâi nuuvt suotâs porgâđ lieggâsist, et sun vájálditij ääigi kuullâm. Sun kal tieđij, et sust lâi pággu maccâđ maasâd Sáámán. Tieđij sun tomuv, ete šooŋâi hiärrá ličij tääl suttâm, já sun kartâččij porgâđ lase. Mut tot ličij ton ääigi huolâ, tääl sun navdâšičij tast mii tääl lâi.

Pieggâ ooinij enâmist koččâm kuká siemmân, mii huuihij iše. Siemâ lâi vahâgist koččâm aaibâs alda merârido čunnui. Siemâ tieđij, ete jis sun ij forgâ pe­ sâč­čii čáácán, sun jámáččij. Nuuvtpa pieggâ laset­tij liävtu já posádij nuuvt hirmâd korrâsávt, et čunnuuh kirdelii, pááruh pajanii já uávsih muorâi tuáijojii.

Mut meid siemmân pajanij enâmist já kiirdij čáácán.

Tääl tot puovtij rievdâđ čääsist mottoom eennâm teikkâ suolluu riidon já algâttiđ uđđâ eellim. Siemâ kiijtij piegâ.

Talle Pieggâ kuulâi jienâ kostnii. Aaibâs tegu mottoom ličij lam tarvanâm kuusnii kiddâ. Jienâ poo­đij miestuu siste. “Iššeed, iššeed”, kullui jienâ.

Pieg­gâ huámášij maht kiärpáš lâi tarvanâm evni­jod­ dei já halijdij luovâs tast. Pieggâ oppeet posoškuođij já posádij nuuvt korrâsávt, et evnijoddee kiirdij kuhás ááimun, já kiärpáš peesâi luovâs.

Piegâst lâi ennuv iše tääbbin mäddin. Kal sun tääl koolgâi vyelgiđ jo sáámán maassâd. Mut sun kal vala puáđáččij tállân maassâd, ko suu rijjâpeeivih álgáč­ čii. Pieggâ kiirdij nuuvt jotelávt Sáámán ko peri puov­ tij. Sun posoi jo puáđidijn nuuvt korrâsávt, et moto­ meh čunoičalmeh kirdii suu mieldi Säämi tuoddâ­ ráid. Pieggâ posoi kyehti oho ohtânmaanoost. Sun ij adelâm puolâšân ollâgin saje. Vistig posoi mäddin, talle uárjin já loopâst vala tavveen. Kyehti oho pieggâ poorgâi ohtânmaanoost iho já peiviv. Tast ko lâi kiergânâm, te sun lâi nuuvt vaibâm, ete oođij oho.

Talle lâi puollâš vuáru puáttiđ paargon. Táválávt puolâš já pieggâ lává vuáruluvâi pargoost, vistig nubbe muádi peeivi já talle nubbegis. Motomingis sáttá keevvâđ nuuvt, ete pieggâ vuálgá máádás, já talle pargovuáruh maneh siäháluvvâi. Kalga uáiniđ kuábbáá pargovuáru lii itten.

Anja Kaarret

Maht Veiko juovlâskeŋkkâsaveháid keevâigis?

M

oonnâm loostâst čaallim, maht iäččám Vilho já suu viljâ Veikko uážžoin savehijd juovlâskeŋkkân ucckandân. Veikko lâi jo škovlâlâš já lâi tiäđust-uv váldám savehijd Kaamasân škoovlân fáárun lihâdem­ tiijmij várás. Mottoomnáál váhá hyeneeht keevâi juovlâskeŋkkâsaveháid. Veikko jieš muštâl: ”Lâi mottoom škovlâpeivi, ete mij čuoigâim Piäldu­ tuod­dâr oolâ. Maasâd ko vuolgijm te tiäđust-uv čie­ râs­tijm hirmâd korrâ sáttoin. Kyeddee muotâ ij vuá­ jut­tâm ollágin mut ko vuálus poođij te tothân lâi ti­ mes. Timmâ muotâ ko poođij te tothân talle čuo­ gâstij já toijui tot nubbe saaveeh. Mun talle karttim saaveehpeelijn čuoigâđ maasâd škoovlân.

Oholoopâ ääigi muoi Kaabi Ááná Heiháin algijn

asun­tola šiljoost puunnjâđ tom saaveeh ko muoi láim kavnâm mottoom saksalij áigásâš piärgupuurki, tág­gáár peltipuurki. Muoi čuoppáim tuovŋâs puur­ kist, timmâ peltipittáá ko tot heivij toho pyereest.

Táálualmast vala finnijm aaibâs uccâ spijkkárijd já uccveeččir luoikkâsân. Muoi algijm tast tuovŋâđ já Heik­kâ vistig toolâi taid spijkkárijd já mun čoskim, mut tot Heikkâ iätá ete lonotteenba, ete sun-uv haa­ lijd večiráin. Mun talle tuállejim uccspijkkár já vuos­ tâs keerdi ko Heikkâ čooskij te muu suormân teeivâi.

Tallehân tast tiäđust-uv poođij saahâ tast, ete kuábáš­ sun tuállee tom spijkkár. Talle tot vissâ moonâi ušom nuuvt, ete kiäin kieđâst lâi veeččir te ton kieđâst lâi tot uccâ spijkkár-uv. Tommittáá pyeri tast poođij, ete mun loppâtäälvi val selvim já čuoigim saveháin mot­ toomnáál, mut ij tot kal tiäđustkin áhtánâs lamaš.”

Henna Aikio

33

Skopjest Helsigân kuuđâ peeivist

M

aht oro vyeijiđ Euroop čoođâ masa 4000 kilo­ meetterid kuuđâ peeivist já maid tast kiergân uáiniđ? Na aainâs-uv ennuv mađijijd, vaarijd, stuorrâ kaavpugijd, makedonialii byrokratia já kyehti čokkim­ leeirâ Puolast.

Kuttâ ive tassaaš muoi meridáim ovttáin skipáráin, Tomijn, vyelgiđ Maadâ-Euroopân kirden já puáttiđ maasâd Suomân vyejen. Tääl ko tiäđám, ete maggaar hommá tast lâi, te jiem innig vuálgáččii uđđâsist siämmáálágán mohe mađhâšiđ, aainâskin siämmáá­ lágán äigitavluin ko moonnâm tove.

Ubâ hommá aalgij tast, ko muu helsiglii skippáár kuáski, Ritva, lâi päcimin iäláttâhân. Sun lâi porgâm olgoenâmijn 1960-lovo rääjist. Jiem mušte meendu tárkká ete kost, mut kuittâg váhá jyehi saajeest pirrâ maailm. Tom muštám, ete nubben majemužžân sun poorgâi Syyriast. Majemuš päikkigis suu kuhes listoost lâi Makedonia uáivikaavpug, Skopje, kuus muoi talle skipáráin mađhâšáim suu kolliđ. Mut mii kiäsuttij kyehti autoinsiner vyelgiđ Skopjen?

Toos lijjii muáddi suujâ. Ritva lâi uástám eidu uđđâ auto. Tanen sun faalâi nuuvtá Tomin jieijâs puáris auto. Tot lâi Volkswagen Golf mkII GTI. Auto lâi talle suullân 20 ihheed puáris, mut aaibâs tego

uuđâs. Uáli uccáá vuoijum-uv, tuše 99 000 km.

Muoi tieđijm, ete auto lâi lamaš Ritvast aalgâ rääjist, já siämmáálágánijd autoid lâi jo talle vaigâd teikkâ máhđuttem kavnâđ Suomâ peln siämmáá šiev oornigist. Tanen muoi valdijm váhá paijeel oho luámu tallaa pargoost kejâttâsalmajin, já vuolgijm viežžâđ auto teehin Suomân.

Skopje oroi suotâs kaavpugin Skopjen muoi kirdijm Helsigist muádi mohe peht.

Skopje kirdemkiedist tulliolmooš koijâdâlâi viehâ tárkká, ete manen muoi láán toho puáttám. Sun meid imâštâlâi munnuu EU-passijd. Loopâi loopâst sun kuittâg tuše jurâttij uáivis já seevij kieđâinis ton merkkân, ete munnust lâi lope juátkiđ ovdâskulij.

Ritva viežâi munnuu Skopje kirdemkiedist jieijâs autoin. Mätki kirdemkiedist suu pááikán lâi mielâ­ kiddiivâš, ko pessáim feeriđ meid páihálii vyei­jim­ kulttuur. Ohtâ pärtti-uv šoodâi, ko mottoom almai jieijâs čapis Mercedesáin karestij Ritva auto. Uđđâ autost pillâšui-uv maalâase oovtâ saajeest, mut tom huámášim iäskán suu päikkišiljoost.

Ritvast lâi pargoos peeleest šiev táálu alda Skopje kuávdáá. Iđedist käähvi juvâdijn lâi suotâs keččâđ

Enâduvah Ritva luptâstuvâst.

34

enâduvâid, moh uáinojii táálu luptâstuvâst uáli pyereest.

Muoi láim meridâm jo määđhi aalgâst, ete viet­ teen muáddi peeivi meid Skopjest Ritva kyessin.

Mun­nust lâi ohtâ oles peivi väzziđ pirrâ kaavpug já váhá uápásmuđ paihijd.

Vuáimálâš eennâmtuárgistem tuššâdij suullân 75-80 prosenttid Skopje tááluin 26.7.1963. Tanen láá kart­ tâm rähtiđ stuorrâ uási kaavpugist uđđâsist. Ohtsis eennâmtuárgistmist jammii suullân 1000-1100 olmo­ žid. Maŋgâ tuhháát olmožid meid lammâšuvvii já 200 000 olmožid paccii päihitteemmin.

Oovdiš Ryevdimaađijsajattâh ceevzij uásild eennâmtuárgistem, mut tijme orostij.

Skopjest jyehi táálust láá ennuv čuáskudempiergâseh.

35

Ohtân muštomerkkân eennâmtuárgistmist lii pááccám oovdiš ryevdimaađijsajattâh, mon tijme-uv orostij eennâmtuárgistem tiet čäittiđ ääigi 5.17. Taan ääigi táálust lii kaavpugmuseo.

Jiem pyevti ettâđ ete táválij ulmui kerditááluh liččii

meendugin muččâdeh Skopjest. Must ij lah ääšist ta­ đe eenâb tiätu, mut nabdam ete eennâmtuárgistem ma­ŋa lii šoddâm uáli huáppu rähtiđ ennuv uđđâ táá­ luid. Tuot kove kerditáálu sáttá tiäđust-uv leđe rah­ tum čuuvtij maŋeláá-uv, mut ennuv tágáreh ahe­vis tááluh tobbeen lijjii.

Taat kove kale čáittá, ete motomeh puárásub tááluh-uv láá luhhoost ciävzám.

Skopje kuávdáást lâi uáli rávhálâš. Oroi ete muoi láim áinooh turisteh.

36

Kesten ij lamaš siämmáálágán huáppu ko Helsigist.

Registerkoolbâi skappumist annojii diplo­ maat­­ohtâ­vuođah Ko muoi vuávááškuođijm eenâb Makedoniast vyel­ gim, te čielgâi ete Ritvast ostum auton koolgâi skap­ puđ nuuvtkočodum exportregisterkoolbâid, ađai enâmisttuálvumregisterkoolbâid ovdil ko tom uážui tuálvuđ enâmist.

Proosees lâi nuuvt muálkkáá, ete jiem tuođâi čiel­ giiškyeđe tom meendu tärkkilávt, mut mottoom­ lágán kove puoh háástuin adeliš tot, ete toos moonâi oles peivi, já muoi láin aaibâs čoođâ vaibâm ton maŋa.

Muoi porgâttáim taan várás ovdâmerkkân noo­ taar lunne pááppárpargoid, eelijm tuulist vissâ kul­ mii, kejât­tâssajattuvvâst kuohtii já poolissajattuvvâst

Osman já Tomi poolissajattuv šiljoost

37

Kuhes peeivi loopâst pessáim kiddiđ koolbâid. E-pustav meerhâš “export”.

Kejâttâssajattâh Skopjest. Mahtpa mudoigin kejâttâsalmaah viätáččáin luámu ko kejâttâsajattuvâst.

38

kuohtii teikkâ kulmii. Jyehi saajeest koolgâi ain adeliđ epimiärálii ruttâsume kiäsnii.

Luhhoost munnuu iššeen lâi ohtâ EU-delegaatio diplomaatvyeijee, Osman. Sun lâi meddâl Albaniast já maatij meid páihálii kielâ. Sun tuubdâi luhhoost meid Skopje poolishoovdâ, mii išedij aainâs-uv talle, ko ohtâ poolis oroi lemin uáli vaigâdis olmooš pááppárpargoiguin. Uáli ennuv lâi iše meid tast, ete

sun vuojij munnuin delegaatio diplomaatautoin pir­ râ Skopje tipšomin pááppáraašijd. Liähtu lâi tyel­li tälli viehâ koorâs, já ušom táválij register­kolbâiguin liččijm lamaš pivdemin sááhuid.

Ko viijmâg pááppárääših lijjii oornigist, te peesâim viežžâđ registerkoolbâid kolbâfabrikist. Tobbeen lijjii jo čaaskâtmin čuovâid, mut adelii vala luhhoost koolbâid vâi pessáim čuávuváá peeivi vyeijiliđ tavas.

Eljas Niskanen Juátkoo...

Pyerásuolâ

O

ovtâ peeivi mij lâim skipárijguin Nesteest puu­ râdmin já káhvástâlmin. Ton ääigi, ko mij lâim siste, muu pyerást lei ovdâriegis valdum. Na mun soittim iäčán, ete muu pyerást lii valdum ovdâriegis.

Na eečihân suutâi hirmâdávt já sooitij poolisân. Čuávuváá peeivi muu skippáár pyerást valdui meid­ dei ovdâriegis škoovlâ ääigi, ige kihheen lamaš ubâ uái­nám. Siämmáá peeivi muu riegis lei oinum Njuám­­milcoskâs láávust. Na muoi vuolgijm keččâđ muu skipáráin, ete lijjii-uv muu já máhđulávt muu skip­páár riggeeh tobbeen. Vistig muoi iän kavnâm rig­geid. Mut talle muoi oinijm almaa, mon pyerást lei muu skippáár riegis. Muoi valdijm suu kiddâ já

koi­jâdáim, ete kost sun lei finnim taam riggee. Sun eeđâi, ete sun lei kavnâm tom rieggee luodâ paal­ dâst. Tallehân mun oinim muu olgokumi hiäŋ­gáá­ min suu pyerást. Sun oppeet eeđâi, et tot-uv lei kav­ num taan luodâ paaldâst. Na kuittâg mun valdim muu olgokumi já muu skippáár vaaldij jieijâs riggee fáá­run.

Mun vuolgim vala ehidist uuccâđ muu rieggee Njuám­milcoskâs láávust, ko tot lâi kuittâg oinum tob­been. Mun kavnim tom uánihâš uuccâm maŋa muo­râliider vyelni. Taat siämmáš suolâ lâi vissâ suáládâm eres-uv pyeráid Anarist, já sun lei jo vuál­ gám čuávuváá peeivi ääigi Taažân.

Pessi Koskinen

Tággáár oornigist pyeráh kávnojii.

39

Maid jis?

Maid jis must ličij eenikielâ, eejikielâ Maid jis must ličij ubâ suuhâ tievâ sárnumskipárijn Maid jis nieidâžâm ij haalijdgin sámástiđ Maid jis mun jiem tarbâšiččii smiettâđ tagarijd aašijd Maggaar olmooš mun liččim?

Maid jis tääl vuájoččim puoh tehálumosân ij jis, mut ko.

Ko must lii kielâ, nieidâ, eeči já uábbi ko must láá hyelhih ko ij lamaš vala liijkás maŋŋeed ko lii vala tuáivu ko lii vala kielâ.

Henna Aikio

Tuođâlâš rähisvuotâ junást Tuođâlâš rähisvuotâ junást mittomerettáá peeŋkâin herviis kovoseh čalmeh povčâsteh já meecih celkkih tiervuođâid huápust eellim jotá lappâd, ko viggá peessâđ ravintolaváávnun Jukka Mettovaara

Anarâš

Siskáldâs Oškâseh Teddilum sääni lii mávsulâš, mut tiivrâs Njellim-Maati muuštáččmeh Aanaar koddepivdei päikkinoomah Ive Gradu – masa kyevti ive-uv Kielâ já identiteet Maht anarâškielâ máttááttij lávluđ suomâkielâ Onni Saammâl Aikio mušton “Ko kielâ čuolmâduvá” Kielâmiinut: Hyelkkinomâttâsah Hurečuávduseh Suhâpelneutraalvuotâ Algâaalmugenni Sämmiliih staatâ nuáđđin Anarâškielâ máttááttâllâm Ravijokist Kii peri puáhtá máttááttâllâđ kielâ Anarâškielâ seervi tubetteijen Maid táálááh nuorah hommájeh?

Hooteel Kollehovi Pieggâ Veiko saveheh Skopjest Helsigân kuuđâ peeivist Pyerásuolâ Tiivtah Peivilyeštim

1 2 3–7 7–11 12–14 14–18 18–19 20 21 21–22 23–24 24 25 25–26 26 27 27–28 28–30 30–31 31–32 32 33–38 38 39 40

Toimâtteijee, toimâttâsčällee: Eljas Niskanen Männiköntie 36, 99800 IVALO – AVVEEL Puhelinnummeer: 040 718 5337 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Eljas Niskanen Pargo Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnumereh: 08 237 11406, 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd.

Teddilem: Waasa Graphics Oy

Peivilyeštim Kove: Pekka Sammallahti

ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván!

ISSN 0788-0561