Anarâš roovvâdmáánu 2020

Roovvâdmáánu 2020 33. Ihekerdi

Kuovskâseh Kove: Eljas Niskanen

Taan loostâst (3)

Uáivičaalâ: Ij jooskâ mut muttoo

(4-6) Seervi uđđâseh:

Anarâškielâ tihtâantologia

Paijeel tuhháát artikkâlid anarâškielâlii Wikipediast

Uđđâ kirjeh Saammâl-teemain

(7)

Ruossâhâš

(8-11) Henna Tervaniemi: Piäkká Poccuu puástuibárdâs (12-16) Marja-Liisa Olthuis: Masa jo Mánudáást – Tieđâlii fiktio čälimin (17-19) Uccpárnáá Vuoli Ilmar: Njuámmil syeligâs eellim (20-21) Henna Lehtola já Petter Morottaja: Mii lii Säämi Kielâkäldee já maid mij porgâp?

(22-24) Niina Siltala: Sun

Nooveelhástu juátkoo taan tove inspiraatiosaanijn “muotâ”

(25-27) Henna Aikio: Ivnáás mätkimuštoh ränis piäiván (28-30) Iida Virtanen: SMK anarâškielâ uáppeid spiekâstâhäigi aalgij jo moonnâm ive porgemáánust (31)

Henna Aikio: Muu säänih: Ailâ Seurujärvi

Palsta, mast muštâluvvojeh hitruus, vaigâdis já mučis säänih

(32-36) Taarna Valtonen: “Ij vala” já eres epičielgâ päikkinoomâi čielgiittâsah

Päikkinommâtotkee hundârušmeh

(37)

Ruossâháá čuávdus

(38-39) Uccpárnáá Vuoli Ilmar: Puáris filmâpittá (39)

KIELÂČUKKE: Ilolâš olmooš-uv lii motomin nievris mielâst

Palsta juátkoo. Čällen Petter Morottaja.

Ij jooskâ mut muttoo Anarâškielâ seervi paijeelmiärásâš ihečuákkim čohčâ­ máánust lii meridâm, et servi sirdá kielâpiervâl­tooimâ jieijâs haaldust Aanaar kieldân. Kohân peri lopâliih-uv detaljeh láá kieldáin čielgejum, te porgemáánust 2021 ovdâskulij kielâpiervâlpárnááh maneh lávguđ almolii haldâttuv navcâiguin jođettum kielâšaavân.

Taat lii stuorrâ miärádâs, mut ij puáđi olâttâssân. Tooi­ mâ sirdemist kieldâ haaldun lii lamaš saahâ jo maŋgâ ive. Veikkâ tooimâst lii šoddâm-uv seervi jiellâhpärni, te algâaalgâst tot riemâi faallâđ pärnikiäččupalvâlus tuše páágu oovdâst: almolâš haldâttâh ij lamaš toos talle, paijeel kyehtlov ihheed tassaaš, vala vaalmâš.

Servi lâi.

Ko lii saahâ párnáin já sii vuoigâdvuođâin, te puohháid pyeremus čuávdus lii, et tooimâ jođetteh ryevdist rah­ tum áámmátliih, kiäh tobdeh laavâid já asâttâsâid já mät­tih olášuttiđ taid pehtilávt. Meendu kuhháá jo kielâpiervâlij hovdim já paijeentoollâm lii lamaš muádi luáttámušulmuu ärddei alne – kiäh kale láá porgâm pargoos stuorrâ rähisvuođáin já ánsášeh tast räämi.

Pioneereh tietih, et kuás peri sáttá pávkkáđ. Tääl oro, et stiivrâ miinaháráveh láá luhostum laiđiđ mii miinakiedi čoođâ torvolub eennâm oolâ.

Liijká tooimâ sirdem sáttá tovâttiđ huolâ. Äddejeh-uv kieldâ virgeulmuuh kielâpiervâlij eromâš­ vuođâid – lii-uv sist mohtâ smiettâđ párnáitipšom lasseen meiddei kielâtipšom? Anarâškielâ seervi vijđes äššitubdâmuš kielâškovliimist, stivriimist já materialij vuáváámist ij kuittâg lappuu, tondiet ko tot äššitubdâmuš jotá kielâpiervâl pargei fáárust uđđâ pargosajan. Toimâ juátkoo siämmáá vyevi mield, siämmái metodijguin já materialijguin. Kieldâ virgeulmuuh láá ääigi tääsist: sii já seervi koskâsijn ráđádâlmijn kielâpiervâlij ponemuuh toimâmjurduuh láá ovttuu lamaš kuávdáš roolist.

Oovtâstpargo kieldáin ij jiešalnees taarbâš ubâ kiäppániđgin – tot puáhtá joba lasaniđ. Servi puáhtá juát­kiđ pargei kielâtááiđu tuárjum škovliimáin já falâmáin kielâtipšom. Servi puáhtá juátkiđ mate­ria­ lij pyevtittem kielâpiervâlij kiävtun. Lii máhđulâš, et seervi aktiivijn ličij sirdum maŋa pyerebeht asto vuáijuđ eidu kielâkoččâmuššáid haldâttuv jurâttem saajeest. Paijeelmiärásâš ihečuákkim ij vala riem­ mâm sihostiđ kielâpiervâltooimâ njuolgâdusâin. Seervi uáinust ton jieijâs toimâ tuše váhá muttoo.

Anarâškielâ tihtâantologia Čällee: Fabrizio Brecciaroli

A

narâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli lii čokkim já ornim anarâškielâlijd tiivtâid antologian.

Sun lii tärhistâm ortografia riävtuičäällimohjelmáin já lii tivvoom máhđulijd kielâ- já sujâttemoopâ

feeilâid.

Tääl antologiast láá ohtsis paijeel 500 tihtâd, moh láá juohhum kuulmâ uásán čällee mield: • Uási 1: Márjá-Liisá Olthuis Taat uási siskeeld suulân 130 tihtâd, main 42 láá viereskielâlij tiivtâi jurgâlusah. Márjá-Liisá lii čáállám ennuv tiivtâid rähisvuođâst já elimist. Sun lijkkoo meiddei tieđâláid tivttáid.

• Uási 2: Anja Kaarret Taat uási siskeeld paijeel 300 tihtâd, maid Anja čaalij ive 2008. Anja jiellâhfáddán láá rähisvuotâ, elleeh, luándu já iveääigih.

• Uási 3: Uáppeeh já eres ulmuuh Taan uásist láá suulân 75 tihtâd, maid anarâškielâ uáppeeh já eres ulmuuh láá čáállám ollâopâttuv čäällimkuursâin teikâ hitruuvuođâ tiet rähisvuođâst, luándust, iveaaigijn já eres fáádáin.

Antologia toimâttempargo lii vala koskân, já sehe oornig já tiivtâi meeri sättih vala muttuđ ovdil ko antologia almostuvá.

Paijeel tuhháát artikkâlid anarâškielâlii Wikipediast Čällee: Fabrizio Brecciaroli

A

narâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán jotelávt

0–160 artikkâlid já aktivlij čällei meeri-uv lii ucceeb

já siskeeld jo paijeel tuhháát artikkâlid. Tot lii

ko tavekielâst já anarâškielâst.

vala nuuvt kočodum “láláttâh”-muddoost, mut mun oskom, et mij finnip olmâ Wikipedia muádi mánup­

Majemui aaigij anarâškielâlii Wikipediast aktiv­liih

paje siste. Tot ličij nubbe sämikielâlâš Wikipedia paje­

čälleeh láá lamaš nelji, kiäin kyehti čäälliv álš­šáht

kielâlii Wikipedia maŋa. Láláttâh-muddoost láá nelji

jyehi peeivi já kyehti tyellittälli. Sii lasseen kesi­

eres-uv sämikielâ: nuorttâlâškielâ, maadâsämi­kielâ,

máánust ohtâ nuorâ sárnoo lâi kesipargoost Wiki­

juulevsämikielâ já kieldâsämikielâ. Tain kale láá tuše

pedia-čällen. Sun čaalij maaŋgâid šiev artikkâlijd

Säämi juuvâin, jaavrijn já ellein. Ovdâmerkkân: • Avveeljuuhâ, Juvduujuuhâ, Kiemâjuuhâ, Lemmeejuuhâ já Tiänujuuhâ • Aanaarjävri, Loka tulvâdemjävri, Muddusjävri

Wikipedia-eehid, moi ulmen lâi čäälliđ oovtâst já siämmást moonnâđ čoođâ teknisijd aašijd. Kiđđuv já keessiv ehideh iä uárnejum pandemia keežild, mut tuáivu mield taid puáhtá oppeet orniiškyettiđ

já Porttâpäävti tulvâdemjävri

čohčuv. Servi tieđeet Wikipedia-ehidijn aainâs-uv

• Kuávžur, luosâ, šapšâ já vuásku

Anarâškielâ orroomvisteest Facebookist. Tienuuvt lii

• Sorvâ

älkkee tiettiđ, kuás já kost toh láá.

• Kuávská, pyeidicissááš, ruopsisryeivil já sämicissááš

Jis halijdah lasetiäđuid taan projektist tâi čäälliđ artikkâlijd anarâškielâlii Wikipedian, te vääldi

Eres fáádáh, main kávnojeh ennuv artikkâleh, láá

ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei

Suomâ kieldah, Italia kieldah, Afrik staatah já

šleđgâpoostâ peht (fabrizio.brecciaroli@gmail.com).

kaavpugeh, planeteh, suomâ-ugrâliih kielah,

Anarâškielâlii Wikipedia láláttâh-versio kávnoo taan

kirječälleeh, čaittâleijeeh, elleekoveh já kielâtotkeeh.

liiŋkâst:

Taan ive aalgâst Anarâškielâ servi ornij kyehti

https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/smn

Uđđâ kirjeh Saammâl-teemain Čállee: Petter Morottaja

Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi lii almostum

K

uobžâ-Saammâl lâi pegâlmâs olmooš Aanaar kuávlust. Suu tubdii pyereest

persovnlii lattim já mainâsij keežild, já eromâšávt määđhi keežild, mon ulmen lâi teivâđ president Urho Kekkosáin Helsigist.

Määđhist lii rahtum dokument “Sammelin laki”, já meiddei eres fiilmâin já muštâlusâin suu arvâlusah já jurduuh tiättojeh.

Anarâškielâ seervi kuástidem KuobžâSaammâl muštâl Kuobžâ-Saammâl elimist, mii aalgij huudolâšpärnin já laiđij Samud­ jäävri pááikán. Sun kiergânij elimis ääigi leđe nuuvt maađijpargoost ko kolgo­ kävppijâssân-uv, luánduiäláttâsâidgin vájáldithánnáá. Eellimkerdi vuáju kuvviđ Kuobžâ-Saammâl persovn, suu ettâm­ vuovijd já äärbi, mon sun lii kuáđđám maajeeldpuátteid. Eellimkeerdi lii čokkim já čáállám suu alge Kuobžâ-Saammâl Matti, kiäs čäällimpargo lii lamaš maaŋgâi ivij kukkosâš urkko.

Lee Rodgers Saammâl-kirjerááiđu majemuuh uásih kieskâd valmâšeh

K

irječällee já kovvejeijee Lee Rodgers Saammâl-

iärásijd ij koolgâ árvuštâllâđ vuossâmuu vilpâstem

kirjerááiđu čiččâd uási, Saammâl já puoidâ, lii

vuáđuld.

almostum. Taan tovvááš feerim tábáhtuvá kiđđâtäälvi.

Nuorâ kaandâš Saammâl tiäivá puoiduin, kote läiđee

Kirjerááiđu káávcád já majemuš uási, Saammâl,

Saammâl uápis mainâsij čoođâ já suoi oppâv, et

Stáálu já njuhčâ, almostuvá maŋeláá čohčuv.

Seervi kuástidem kirjeh láá vyedbimnáál jieškote-uv kaavpijn Anarist já taid puáhtá meid tiiláđ seervi kirjevästideijest (saammal.morottaja@gmail.com).

Rähtee: Kikke Klaver 1

2

3

7

4

5

6

7

8

8

9

10

11

12

13 2

14

15

16

17

18

19

11 20 4 21

22 3

23

24

25 1

10 26

28

29

30

31

34

27

32

33

35 6

36

37

38

9 39

40 12

41

42 5

Láskud: 1. ain-uv; 4. muáddi nuotâ oovtâst; 9. juolgijd; 12. eivi; 13. suhâmân; 14. tun já tun; 16. bensinsajattâh; 17. toin iävttoin ete; 19. siävŋániđ; 20. ááimusunde; 22. čeesi teikâ ennuu kálgu; 23. meiddei; 25. puvdâ; 26. ovd. Liäiná; 28. vuovvijn; 32. tienuuvt; 34. čääci almeest; 35. munetiätu; 36. kyele uási; 37. juuvâ rasta; 39. ...jävri; 41. ...-leibi (monšlaajâg); 42. rippo.

Ciäggud: 2. uánádâs postâmeerhâst; 3. kieldimsääni; 4. muállulâš; 5. lijkkuustum huihádem; 6. nukkosiđ; 7. nomâttes suormâ; 8. mielâtile, ko ij taarbâš eenâb; 10. juálgáliih määrfih; 11. laaiđâs; 15. kaandâ nommâ; 18. meetaal; 21. ornâšuđ; 22. paijeelluándulâš huáđđoo; 24. Aanaar ruotâkielân; 27. suorgânâm huihádem; 28. uáinoo uáđimist; 29. vuoiŋâšlasattâs hormon; 30. pelikyeimittes olmooš; 31. verdid tolebân; 33. ááimust teikkâ uáivist; 38. pajemuš teikâ olgomuš kerdi; 40. “kyehti” kemiast, ovd. čiđđâ..oksid (CO2).

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Piäkká Poccuu puástuibárdâs Čällee: Henna Tervaniemi

1.

Piäkká Puásui kuáđui alda Ocomáá puásuijuávhu

Piäkká keejâi ko Polvâ Puásui kuáđui suu alda. Polvâ

fáárust. Piäkká lâi nievris mielâst. Sust lâi vuosmuš

lâi mučis já nánnáás vuonjâl, mut Piäkká ij lamaš

čohčâ sarvesin já ton tááhust sun koorvij stuárráábijd

tuostâm aldaniđ suu ubâ čoohčân. Ain lâi lamaš kii­

sarvaid. Piäkká lâi vuárdám taam čoovčâ. Sun lâi

nii eres sarvaid tobbeen meendu alda, ovdâ­merkkân

vuárdám ete tääl sun jo piäsá jotteeđ eres sarvaigijn,

Pierâ Puásui. Pierâ lâi taan čurruu muččâdumos

mut kihheen ij lamaš pivdám suu fáárun já Piäkká

sarves. Puoh ihástâllii ain suu. Piäkká halijdij leđe

tieđij ete sarvai vyelgim lâi jo alda.

eidu siämmáálágán. Kiiba ij halijdiččii raamijd?

Puásuijuávkku lâi vala čuurâ ko poccuuh lijjii enâ­

Piäkká aainâs-uv halijdij. Sun lâi ain halijdâm leđe

mustáá vala tavveen. Tälvi lâi puátimin, mut kuhes

sáŋgár. Já sun halijdij leđe pyeri ustev puohháid.

čoovčâ tiet ij lamaš vala muotâ. Tot lâi tiäđust-uv

Pierâ já Polvâ láin eidu tágáreh poccuuh, kiäid sun

poc­cuid pyeri. Lieggâsist kuobbâreh lijjii šoddâm

ličij halijdâm skipárin. Mut maid Piäkká puávtáččij

pye­reest já poccuin lâi ennuv purrâmâš. Roovvâd lâi

porgâđ? Sun lâi nuuvt uine-uv. Já ain sunjin lâi

nuu­hâm já poccuuh lijjii oppeet čorostâlškuáttám.

ettum maht sun lâi váhá liijkás jotelis já huolâttemes

Čuurâ lâi viehâ ucce, mut tobbeen lijjii sehe áálduh

puásui.

ete sarvah. Váhá maŋeláá täst sarvah vuálgáččii jiei­

– Tiervâ, sun kuulâi kostnii vyellin. Tot lâi Kárgu

jâs juávhoin eres sajan kuáttuđ. Nuorâ sarvah já niŋá­

Kozzsäplig kii visijdij Piäká juolgijn.

lâs poccuuh paccii čurrui. Nuuvt tábáhtui jyehi ive.

Kárgu lâi lamaš suu pyeri ustev ubâ suu eellim.

Kárgu lâi šoddâm oovdeb kiiđâ já lâi aassâm eidu

- Na lam! Sarvah láá tobbeen kuátumin já kihheen ij

siämmáá jeegist kost Piäká enni lâi vuossim. Kárgu

haalijd leđe muu skippáár. Polvâ-uv huámmáš tááláá

lâi vuosmuš eres ellee, kiäm Piäkká lâi teivâm.

ääigi tuš Pierâ. Keejâ, toh keččih motomin teehin

Sunnust šoddáin usteveh tállán.

kuuvl. Lam vises, ete toh pilkkedeh muu...

– Tiervâ Kárgu, tun vissâ lah muu áinoo skippáár.

- Heiii! jieh tun pyevti tiettiđ! Motomin... tun smie­

Mun lam ain ohtuu tääbbin poccui juávhust, Piäkká

tah liijkás ennuv ja jieh visásmit mon mielâst iär­rá­

eeđâi šlunden. – Kihheen ij haalijd leđe muu

seh tuođâi láá. Kolgâččij-uv selvâttiđ tom ovdil ko...?

skippáár.

- Jáá, tääl tun-uv jurdáh ete mun lam tuávkki! Piäk­

ká toskástui.

Piäkká muštâlij mon ennuv sun käibidij jieijâs

puásuiustev, mut maht iärráseh iä perustâm innig

- Jiemhân mun tienuuvt ettâm... Kárgu algâttij, mut

sust já sun ain poorgâi puoh puástud. Kárgu kuldâlij

Piäkká ij kuldâlâm. Sun puurâdškuođij já Kárgu, kii

Piäká huolâid já irâttij lohđuttiđ skipáris.

tuubdâi ustevis pyereest, meridij tipteđ suu leđe

- Lah-uv aaibâs vises ete puoh iärráseh láá ton

ráávhust.

mielâst? Kárgu koijâdij.

2.

Vuonnjâleh lijjii keččâm sarvaid álduijgijn. Forgâ

– Tiervâ Pierâ! Must ličij tehâlâš äšši tunjin jis tust lii

ličij sii vuáru meridiđ ko sarvah liččii meddâl čur­

váhá äigi kuldâliđ.

rust. Polvâ Puásui lâi ohtâ vuonnjâlijn. Sun meiddei

Pierâ lâi suu eeji pyeri ustev já Polvâ lâi ain annaam

vuordij vala ennijn, ete sarvah vyelgih. Talle čurrust

suu tego stuorrâ viljân.

ličij eellim ennuv rávhálub já purrâmuš ličij eenâb

– Na tiervâ uccâ Poolvâš! Pierâ ruovgâi já joođhij:

iärásijn.

– Must lii ain äigi tunjin, maid smietah?

– Smietâm ennuv Piäká, jiehhân kiivsed suu?

Polvâ keejâi Piäká kuávlun. Tuáivu mield Piäkká

ij vala vyelgi fáárun, Polvâ smietâi. Piäkká lâi lamaš

– Jiem tiäđustkin, maid immâšijd tun sáárnuh? Já jis

suu pyeremus skippáár vala moonnâm kiiđâ, mut

tun tárguttah tom, ete sun kuátu tobbeen ohtuu, te

tääl Piäkká koorvij suu ubâ paje. Maid immâšijd sun

mun lam ettâm sunjin maŋgii ete puáhtá puáttiđ tee­

lâi porgâm puástud? Enni lâi kal ettâm, ete ko sarvah

hin. Jiem tieđe mii vaaivijd sust lii. Amahân sust láá

šaddeh, toh halijdeh leđe eenâb já eenâb kandâ­

rávásmemvaigâdvuođah. Muu mielâst Piäkká lii

juávhoin. Polvâ ij halijdâm kuittâg oskođ. Já Piäkká­

hävskis puásui já aaibâs pyereest čááhá teehin čurrui.

hân lâi enâmustáá ohtuu.

– Na puávtáh-uv vala ohtii eelliđ? Sun lii nuuvt

sorolâš.

Polvâ smietâi vala Piäká. Piäkká lâi kal nánnáás­

luándusâš, mut sun suutâi älkkest jis miinii moonâi

suu mielâst váhágin puástud. Maŋgii Piäkká lâi tuš

Piäkást.

hardâšum já vuálgám meddâl čurrust. Ain sun lâi kal

puáttám maassâd. Kal rávásmem lâi motomin vai­

puáhtá eelliđ Piäká kulen. Jiešalnees Pierâ lâi lamaš

gâd, Polvâ hundârušâi. Ain ij tiättám mondiet moto­

mudoi-uv monâmin Piäká kuuvl. Sarvah lijjii lamaš

min lâi taam mielâst já motomin eres mielâst – Ama­

oovtâ­mielâliih tast, ete Piäkká lâi tuárvi puáris

hân tast ličij ävkki jis Piäkást ličij olmâ ustev. Piäkká

vyelgiđ fáárun sarvai reeisun. Pierâ lâi ain váhá syele

kulâttij ennuv ääigi Kárgoin.

ihástâllâm Piäká luándu. Piäkká lâi eidu tággáár

puásui, kii piergiiččij pyereest sarvai koskâsijn

Polvâ njolgestij Pierâ kuuvl.

Polvâ ruovgâi jienân, mast huámášij Poolvâ huolâ Já nuuvt Pierâ lopedij Poolvân, ete vala ohtii sun

10

kištoin. Piäkást lâi šoddâm mučis vaareeh. Eidu

uv vyelgimin. Motomijn poccuin lijjii čuárvih jo

taggaar moos puoh vuonnjâleh lijkkojeh já sarvah

vuálgám já Pierâ jo poolâi váhá jieijâs peeleest.

ihástâleh já paleh. Pierâst oppeet lijjii forgâ čuárvih-

Taam sun ij tiäđustkin puáhtám ettâđ Poolvân.

3.

Piäkká lâi sorolâš, suttâm já jierestum. Sun hundâ­

Nubbe puásui lâi Pierâ, kote lâi tääl suorgânâm já

rušâi, ete puáhtá-uv sun tuođâi leđe nuuvt tuávkki

hiämástum Piäká huškomist.

ete kihheen ij peerust sust. Mondiet puoh sarvah ain

- Addâgâs, tot lâi tuš vaahâg, jiem mun áigum puát­tiđ

keččii suu kuávlun, já talle ko sun keejâi toho kulij,

nuuvt alda, tun tuš lihâdistih nuuvt kivkked já muu

sij keččii meddâl. Tot lâi ilgâd já Piäkást oroi, ete sun

čuárvi kuoskâttij tuu... Pierâ algâttij já joođhij vala:

lii aaibâs ohtuu maailmist.

- Must lii tunjin ohtâ iävtuttâs já poottim tondiet...

– Na aainâs-uv mun puávtám tääl puurrâđ ráávhust,

Mut Piäkká ij kuullâm innig Pierâ, sun njolgestij

sun smietâi. Toollâđ peri muhijdâd já reisuidâd! Kal

korrâ liävttoin ovdâskulij já ruovgâi Pierân, ete sun

mun piergiim pyereest.. Suu jurduuh kuittâg koskâl­

halijdij leđe ráávhust ige halijdâm kuldâliđ ko nubbe

duvvii ko sun kuulâi, et kiinii kuoskâttij suu ertpiä­

kuittâg halijdij tuše filliđ. Puohah ain kivsedii suu.

lán.

Piäkká lâi oppeet ohtuu já aaibâs suttâm. Sun ááigui

– Heijjjj! Eleba tun puáđi nuuvt alda, mun lijjim täst

vyelgiđ meddâl já uuccâđ nube čurruu. Tääl aaibâs

vistig! Piäkká suorgânij já siämmást sun lâi jo

tuođâi. Kale sun piergiiččij meiddei ohtuu.

huškom puáttee nuuvt, ete kuohtuuh suorgânáin.

Hiämástum Pierâ paasij keččâđ Piäká maajeeld.

4.

Ko Piäkká lâi moonnâm, eres sarvah nurâdâttii ooh­

– Na eleba tääl äälgi! Polvâ rávhudij. – Taat lii kal ubâ

tân já smietâškuottii. Pierâ eeđâi maht lâi keevvâm

čurruu äšši. Mij tarbâšep Piäká já tun tiäđáh tom

ko sun lâi moonnâm pivdeđ Piäká fáárun jyehi-ihásii

Pierâ! Mondiet Piäkká lii taggaar? Polvâ šuáhkádij.

sarvai reeisun. Puohah lijjii siämmáá mielâst, ete

Kárgu lâi tuš kuldâlâm taan räi, mut irâttij talle

Piäkká lâi mučis já pyeri vaareeh, mut täävih lijjii

visidiđ uccâ jienân.

omâseh. Motomeh puárásub sarvah kal iberdii, ete

– Piäkást arvâl ete kihheen ij peerust sust. Sun jurdá

rávásmem še lâi nuuvt vaigâd motomáid vareháid já

ete tij puohah ain tuš pilkkedvetteđ tääbbin suu.

eidu tagaráid ko Piäkká lâi.

Polvâ Puásui njolgestij Pierâ kuuvl. Sun lâi

poolâi poccuin ennuv. Piäkká lâi áinoo, kiäst sun ij

uáinám tábáhtume, mut ij lamaš kuullâm maid

poollâm. Já Polvâ tiäđust-uv. Tääl puoh poccuuh

Piäkká lâi ettâm Pierân. Meiddei Kárgu ruotâstij

jorgettii já keččii sunjin. Toh iä lamaš kuássin

Poolvâ maajeeld, mut kihheen ij huámášâm suu.

kuullâm ete Kárgu ličij ettâm maiden. Toh lijjii kal

– Mii immâšijd tábáhtui? Polvâ halijdij tiettiđ. – Ij

uáinám kuásnii tom omâs ellee Piäká čoorvijn. Pierâ

vissâ luhostum tot savâstâllâm?

luáštádâđâi aaibâs siämmáá táásán ko Kárgu já

– Na ij luhostum ij. Piäkká erdâšui. Oppeet. Kal sun

Kárgu lavkkij oovtâ läävhi majaskulij.

lii ohtâ kuárgučuárvi! Pierâ huuihij.

– Kulâ tun uccâ tiiŋgâš, jieh tun taarbâs poollâđ

Tie. Tääl Kárgu lâi sárnum poccuid, veikkâ sun

11

must. Pierâ eeđâi rávhálâš jienáin já joođhij: -

Sun lâi ain tiättám, ete Piäkást šodâččij vala miinii

Mondiet tienuuvt?

stuárráid. Tääl sun iberdij puoh já lâi meiddei ilolâš

ko puovtij savâstâllâđ tánávt poccuigijn. Kal enni

Kárgu poolâi ennuv, mut irâttij pissoođ

rávhálâžžân já mainâstij tast, maid lâi savâstâllâm

ličij lamaš čiävláá jis ličij vala iällám.

Piäkkáin jo ovdil.

– Piäkká lii iberdâm puástud. Sun lii uáli nánnáás

– Na vuoi! Pierâ huuihij. Ijhân äšši lah ollágin

puásui, ij sun lah mihheen stuorrâooivijd! Kárgu

tienuuvt. Mij puohah kunnijâttep suu. Sust lii

viijmâg eeđâi já joođhij:

puátimin njunošsarves já mij lep tuš vuárdám tom.

– Kal mun oskom, ete sun tast muásu. Uážžuvetteđ

Puohah váhá meiddei paleh sust.

uáiniđ, sun kal puátá ehidist maassâd.

– Njunošarves? Kárgu eeđâi.

5.

Já keevâi eidu nuuvt tego Kárgu lâi arvâlâm, ete

mijjân puohháid. Mun poottim pvideđ tuu sarvai

Piäkká puáđáččij maassâd vala ehidist. Maŋeláá

reeisun talle ko tun jieh kuldâlâm muu...

ehidist Piäkká njolgestij ennuv pyereeb mieláin

- Ai must vâi? Ai must? Piäkká lâi hiämástum. – Já

maassâd čurruu kuuvl. Puohah huámášii tállán iäru

haalijdvetteđ muu fáárun?

já halijdii tiäđust-uv tiettiđ kost sun lâi lamaš.

Tággáár homá sun ij lamaš kuvâttâllâmgin. Ai sust

Piäkká ruovgâi jo kukken ete sunjin lâi tábáhtum

lâi šoddâmin puoh muččâdumos sarves. Tääl sun lâi

veikâ mii. Piäkká lâi ennuv sosiaallub ko kuhes

moovtâ. Tallehan ubâ hommá lâi tuš puástuibárdâs.

ááigán. Sun oroi lemin eenâb tego ko nuorâb Piäkká

Já mon hyeneeht sun lâi jieš lattim. Iimâš, ete

lâi lamaš. Sun njolgestij njuolgist iärrásij kuuvl.

iärráseh vala halijdii kuullâđgin sust.

Piäkká mainâstij maht sun lâi suttâm já njolgestâm

Tääl Piäkká iberdij iärrásij uáinu já sun piivdij

markkânân. Markkânist sun lâi tuš kuáttum já

addâgâs Pierâst. Sun lâi halijdâm uuccâđ uđđâ

puurrâm ráávhust ko miinii imâš almepittáid, tâi

čurruu, mut markkânist luudijd išedijnis sun lâi

nuuvt sun lâi jurdám, lâi koccám suu čorvijd. Pittá

iberdâm ete puoh suu olmâ skipáreh lijjii tääbbin,

lâi-uv lamaš Irján Ijjâlode kyeddim pakkeet, mii lâi

taan čurrust.

koččâm Irján njäälmist já tarvanâm Piäká čorvijd.

- Mun lijjim kal tuávkki. Lam nuuvt smiettâm tuš

Jieš pakkeet siskáldâs lâi lamaš lappum, mut Piäkká

muu jieččân uáinu, ete jiem lah ollágin hoksám

lâi išedâm ton ucâmist. Lodeh, toho lijjii puáttám

maht tot vaaigut tijjân. Addâgâs.

eres-uv lodeh, lijjii lamaš hirmâd tuđávááh já Piäkká

Pierâ já Polvâ láin iloliih ko puástuibárdâs lâi

lâi lamaš tego sáŋgár.

selvâttum já Pierâ eeđâi vala Piäkán mon pyeri ustev

Puohah lijjii iloliih Piäká peeleest, mut ettii ete sij

sust lâi Káárgust. Kárgu tot lâi finnim poccuid

lijjii lamaš váhá huolâstum sust.

Já meiddei

iberdiđ ete ij Piäkká tátulávt porgâm návt. Vissásávt,

toskástum suu taavijn, ete sun tááláá ääigi suttá jyehi

návt Pierâ lâi hundâruššâm, Piäkást já Pierâst-uv

ääšist. Mut sij lijjii iberdâm ete Piäkká lâi motomin

sátáččáin šoddâđ usteveh.

ohtuu já ton tááhust skuuiper.

Puohah lijjii iloliih, mut puoh ilolumos lâi kuittâg

- Mij kuittâg tarbâšep tuu, Pierâ eeđâi já iärráseh

Piäkká, kii tääl iberdij ete eres sarvah halijdii väldiđ

nuáiguttii paaldâst. – Tust lii šoddâmin čurruu

suu fáárun ige sun lamaškin innig ohtuu.

stuárráámus já muččâdumos sarves já tot lii tehálâš

12

Masa jo Mánudáást - Tieđâlii fiktio čälimin Čállee: Marja-Liisa Olthuis

Kove: Komovuotâkaamuv (NASA kove)

M

un lam jo muáddi ive tassaaš algâttâm tieđâlii

komovuođâst já ulmui tutkâmmaađhijn Mánudâžân.

fiktioroomaan čäällim, já lam ain tom čälimin.

Taan roomaanttáá jiem ovdâmerkkân kuássin lijjii

Roomaan muštâl Codexist, 16-ihásii kaandâst, já suu

peessâđ teivâđ 1960-lovo loopâ já 70-lovo aalgâ

eejist, kiäh aassâv Mánudáá kraatterijn. Roomaan

Apollo-ohjelm astronautijgijn jiemge lijjii šoddâđ

tábáh­tumeh älgih tast, ko eeči lii uástám uđđâ rak­

vuáijuđ Apollo-mánudâšohjelmân nuuvt vuáđulávt

keet, já suoi Codexáin vyelgiv tom testađ. Codex

ko tääl.

puástu­ohjelmistem keežild suoi iävá paifakkist innig kiirdâškin komovuotâmaisemijd ihástâlmin pic kart­

Huáđđoi mätki komovuođâst Enâmân já maailmân

tâv vyerdihánnáá máátkán Enâmân. Taat mätki lii

kalga leđe nuuvt tuođânálásâš ko máhđulâš. Mainâs

varâlâš já vaigâd, mut meiddei Enâmist orroom lii

teknisâš peeli lii-uv tovâttâm must ennuv tutkâm­

vaigâd. Kuohtuuh halijdává maassâd pááikán. Já

pargo. Taat lii lamaš čuuvtij stuárráb urkko ko maid

moin naalijn päikkimätki máhđulávt luhostuvá, lii

mun ovdil čäällim algâttem lijjim vuárdám. Lam

vala stuárráb čuolmâ.

karttâm väldiđ čielgâs rakettijn já rakettij jiešvuođâin já mánudâšohjelmist. Lam uápásmum almugij­

Tieđâlii fiktiomainâs čäällim lii lamaš munjin

koskâsii komovuotâsajattuvâst (International Space

imâšlâš mätki. Tot lii tuálvum muu eromâš soojijd

Station, ISS) porgâmân. ISS lii 400 kilomeetter

eromâš ulmui kooskân, kiäin lam oppâm ennuv

aloduvâst komovuođâst kirdee satelliit.

13

Kove ISS-satelliitist (NASA kove)

Kirje algâuásán lii pággu kevttiđ eres rakkeet ko

mân kolá ain-uv oskomettum ennuv äigi. Tieđâlii

loppâuásán, nuuvt et teknisiih vátámâšah láá ton-uv

fiktio čäällim šiev peellin lii tot, et tábáhtumeh láá

peeleest eenâb. Algâuási rakettin lii Sojuz-sullâsâš

tábáhtum olmâ elimist-uv, nuuvt et tábáhtuumijd ij

rakkeet, ko vuod loppâuási váátá uápásmem Apollo-

taarbâš jieš keksiđ. Tuše huáđđooh já sunnuu mätki

ohjelm kirdemvuáváámáid, moh láá maaŋgâ­

láá keksejum, pieijum tuotâmaailmist tábáhtum

čyetsijđosiih puuntah. Oovtâ kirjesiijđost lii

tábáhtumij siisâ.

kovvejum ohtâ mätkitijme. Taat puoh teknisâš tiätu ij tiäđustkin puáđi detalijij mield romanân, mut tehelumosiih kirdempuudah kalgeh leđe juonâst fáá­rust. Mut veik taat toovât-uv ennuv pargo, lam

Mast puoh aalgij?

loh­đuttâm jieččân: ko olmooš čaalâš jieijâs äigi­

Muu čäällimproojeekt lii šoddâm kuuloold. Mun

kolloon, te ij taarbâš anneeđ huápu. Äigikolohân

lam ain lamaš perustum Mánudáást tondiet ko tot lii

kalga-uv pišteđ kuhháá já ovdániđ hitásávt… Tastko

lamaš nuuvt muččâd já imâšlâš. Ko tääl čälidijnân

mun lam meiddei ennuv pivdám ulmuin iše, kiäinu

keejâm Mánudâžân, te mun vistig jurdâččâm ubâ

paattârmân ij innig lah. Ličij masa jo sii pettim uigâđ

mánudâšohjelm já ton mielâttesvuođâ já korrâ hade.

kietâčalluu pevdiloován já joskâđ čälimist.

Jiem smietâ hade dollarij pic ulmui peht. Mun uái­ nám čolmijdân oovdâst belgialii taiđâr Paul Van

Taan čälidijn lam čáállám valmâš teevstâ suullân

Hoeydonck rähtim 8,5 -senttisii páccá The fallen

čyeti sijđod. Já maainâs tiäđust-uv juátkoo, veik

astronaut, ‘Viirrâm astronaut’.

juonâ lii-uv jo tiäđust. Detaljij seelvâtmân já tutkâ­

14

Fallen astronaut (NASA kove)

Taat pääcis rahtui puoh astronautij mušton, kiäh jammii pargostis mánudâšohjelm ääigi. Pääcis kirdettui syeinimáánust 1971 Apollo 15 fáárust Mánudâžân já kuođđui Hadley Rill-nommâsii mánudâšleevi aldasáid. Nubben mun jurdâččâm máánu muččâdvuođâ: fijnâ väzzimmääđhi meecist puolâššooŋâst, kuás Mánudâš lâi styeres, čuovvij ubâ meeci já juuđij fáárust.

Ivij 2018-19 mun lam peessâm kuldâliđ hollandlii astronaut André Kuipers luvâldâlmijd komovuođâst já suu kuhesáigásii pargoost ISS-komovuotâ­sajat­ tuvâst. Kuipers lii lamaš tobbeen kuohtii, vistig váái­ juv kyevtokkosii määđhist já ton maŋa ihepele määđ­ hist. Taah komovuotân kyeskee teivâdem­sessioh láá faallâm munjin idea čäliškyettiđ tieđâlii fiktio.

Kuipers luvâldâlmijn mun lam oppâm, mii ulmust lii ain nubenáál komovuođâst ko enâmist. Ovdâ­merk­ kân ISS-sajattuvâst piäiváš paijaan 16 kerd peeivist.

André Kuipers signeeraamin munjin kirjees Is er

Jis moonât oovtâ, te nubbe lii jo pelnub tiijme keččin

Wifi in de ruimte ’Lii-uv komovuođâst Wifi’?

vyerdimin. Ige komovuođâst lah vyellin ige paijeen

Kove: Marja-Liisa Olthuis

15

ige čižeppeln ige uálgispeln. Já puoh tiŋgiih pääcih

sajattuvâst. Sunnuu feeriimeh lijjii uáli siämmáá­

ááimun sodâstiđ, ko tiädduvyeimi ij vaaigut. Čääci

muđusiih.

páácá stuorrâ puljârin sodâstiđ, já puljârijd puáhtá tuš njomâstiđ njálmásis. Hiivsigist kalga eelliđ toin

Čuávuváá peeivi peessim fáárun ESA/ESTEC ávus

naalijn, et piäjá vistig njammee oolâ – Já tom ko

piäiván. Tobbeen puoh astronauteh tollii luvâdâl­

vájáldit pieijâđ oolâ tuše ohtii… Eidu komovuođâ já

mijd, mut tastko lijjim jo maŋgii kuldâlâm Kuipers,

Eennâm eresnálásâšvuotân kirje lovoi keldimeh

mun meridim kuldâlim vistig Alexander Gerst já ton

kyeskih-uv. Jyehi teivâdem maŋa mainâs juonân láá

maŋa kuohtuid Apollo-astronautijd; suoi kuohtuuh

puáttám lase ääših.

láin toimâm Mánudâšmooduul kirden (eng. Lunar Modul Pilot). Eromâš vaiguttâs munjin toovâi Walt

Pelnub ive siste tágáreh teivâdmeh láá lamaš taan räi

Cunningham sahâvuáru. Sun kiirdij Apollo 7 mield,

kuttâ. Majemuu teivâdmist mun lijjim moovtâ ko

mii lâi vuosmuš kirdem Apollo-ohjelmist. Jiešalnees

huámášim, et jiem innig oppâmgin uđđâ aašijd, peic puoh tot, mast Kuipers sáárnui, oroi uápisin. Maje­ muš teivâdem lâi uárnejum párnáid, mut mun lijjim tobbeen liijká fáárust. Tot lâi eromâš šiev feerim mun­jin jo ton-uv tiet, et lam čälimin roomaan nuoráid.

ESA/ESTEC oholoppâ roovvâd­ máánust Roovvâdmáánust mun peessim kirječällen fáárun ESA já ESTEC (European Space Research and Technology Centre) ornim komovuotâoholoopân Hollandist, mii ovdedij roomaan juonâ čuuvtij.

Kolgim tevdiđ muáddi luámáttuv já čielgiđ, mondiet mun tohon halijdim. Ohjelm lâi mudoi nuuvtá.

Mun lijjim vistig vástuppeiveehid astronautij semi­ naar kuldâlmin. Tobbeen lijjii fáárust nelji astronaut – muu kiirján uáli jo hiäivuliih persovneh: teknisávt orien­tistum astronaut, filosofi, tiimivuoiŋâ pajedei­ jee já tuáhtár. 1960-70 -lovo Mánudâšohjelm astro­

Cunningham tolâmin luvâldâllâm.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

nautijn fáárust láin Walter “Walt” Cunningham já Russel “Rusty” Scheweickart. Eehid ääigi suoi muštâ­

Cunningham já suu skippáárastronautkyevtis Walter

láin komovuotâohjelmist almolávt já jieijâs astro­

“Wally” Schirra já Donn Eisele kolgii leđe Apollo 7

nautškovliimist. Tááláá ääigi astronautpuolvâst

värijuávhust, mut Apollo 1 astronautij luhottesvuođâ

fáárust láin André Kuipers já saksalâš astronaut

maŋa sij šoddii-uv váldujuávkkun. Puoh ohjelmeh

Alexander Gerst, kote eidu lâi maccâm Enâmân ISS-

Apollo 2-6 murdettuvvojii, nuuvt et Apollo 7 šoodâi

16

tondiet vuossâmužžân Apollo-kirdemin. Taan se­mi­

Rusty Schweikart vuod muštâlij eromâš feerimstis ko

naar ääigi 53 ihheed lijjii kuullâm Apollo 7 -kirde­

sun kiirdij Apollo 9 mield. Talle ko suu skippáár lâi

mist, mut ain Cunningham muštâlij stuorrâ aaibâš­

viežžâmin kamera já sun lâi komovuotâväzzimis

máin Apollo 1-priimaarjuávhu. Komo­vuotâkuávdáást

ääigi olgon, te sun ooinij, mon muččâd Eennâm

tohhum teestâ ääigi mooduul lâi kiddejum ulguu­

lâigin. Sun muštâlij, et ovdil kirdemmääđhi sun

beln, ige tast peessâm olgos. Mooduul siste cokkânij

rähistij káálgus, mut kirdemmääđhi ääigi sun

tullâpuálu, já puoh kulmâ astronaut jammii tien

rähistui meiddei Enâmân eidu ton muččâdvuođâ

luhot­tesvuođâst. Cunningham jieš lâi värijuávhu fáá­

keežild já oonij tehelâžžân suojâliđ Eennâmpáálu.

rust porgâm eidu siämmáid teestâid ovdebáá eehid – tagaráin iäruttâssáin, et sist luŋkká lâi lamaš áávus.

Mut jäämmimpalo sunjin ij kuittâggin pááccám – teikâ toos ij kuássin lamaš asto. Suu stuárráámus

Roomaan ovdán

palo lâi tot, et jis miinii sattuuččij, et sun ij pesâččii­

Roomaan kalga čalluđ loopân, tot lii cielgâs.

gin komovuotâmáátkán, mon sun nuuvt čuuvtij

Čäällimurko várás mun lam luuhâm ennuv, keččâm

vuordij.

Apollo-teemasijd fiilmâid, iällám museoin, keččâm olmâ komovuotâkáálvuid já mánudâškeeđgijd, keččâm Apollo-astronautij sahhiittâlmijd já komovuotâpihtâsijd. Mun lam finnim teknisijd tiäđuid já käldeid ESA já NASA totkein. Mun lam f innim NASA Goddard komovuotâtotkein Marylandist satelliitkuuvijd, maid mun puávtám kevttiđ juonâst já kirjeest. Ohtâ stuorrâ oholoppâteivâdem lii ain puátimin vyesimáánu loopâst 2020: talle mun mađhâšâm komovuotâašij keežild Londonân kuldâliđ kyevti Apollo-ohjelm astronaut, Fred Haise já Charley Duke, saavâid.

Fáárust lii meiddei kirdemstivrejeijee Gerry Griffin, kote lii stivrim suullân pele Apollo-ohjelm kirdemijd. Meiddei Mike Armstrong tuálá Londonist konsert eejis Neil Armstrong mušton – suu kote vuossâmužžân lavkkij Mánudáá asan. Kirje loppâuásán mun tarbâšâm eidu sii tiäđuid já tááiđuid.

Puoh taat tutkâm lii kuullâm uássin roomaan čälimân. Tastko ij roomaangin lah vala vaalmâš, lii muu tutkâmmätki-uv ain joođoost. Roomaan

Rusty Scheweickart tolâmin luvâldâllâm.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

ovdánmist já ton kiäsutteijee tutkâmmääđhist mun čálám puáttee Anarâš-loostâi siijđoin-uv.

17

Njuámmil syeligâs eellim Čállee já koveh: Ilmari Mattus

J

is kiinii ličij ettâm, et njuámmilist-uv lii peesi, te ave peeivistkin jiem liččii tom oskom. Nuuvt kuit­

tâg lii – ij kale čivgâpeesi, mut siittâmpeesi, mast tot njuálu tälvisoksâmijdis meddâl. Tiego cuáŋuimáánu pelimuddoost aiccim njuámmil, mii orostâlâi peeivijd muu tyehišiljoost. Eromâšávt tot lijkkui kuárváđ ollâ muotâleje alne, mii lâi šoddâm tast, ko Ylä-Lapin Metsä­palvelu almai lâi kočâttâllâm muottuid peldi­ káátu alne, jeđe lieggâ kiđđâšooŋâi keežild loppâ­ muottuuh lijjii hurgettâm tobbeen vuálus. Muotâleje alodâh lâi 1,5 meetter.

Jiem kiddim toos tađe eenâb huámášume, peri aic­ cim maŋeláá, et njuámmil ij innig kuárvámgin jyehi peeivi siämmáá saajeest, pic sirdâšui olgoláhháá ollâ

Tälvi lâi muottii, ko njuámmil ferttij jursseđ pecikoorâ.

mievtâ oolâ, mii lii táálust suullân muádilov meetter keččin.

Ko kiđđâ poođij já muotâ suudâi mievtâ alne, te aiccim, et njuámmil orostâlâi vistig mievtâ alemuu saajeest já maŋeláá siämmáá mievtâ pecimaddust.

Jiem kuittâg vala čuávvum ääši aaibâs piäiválávt, mut ain ko vilšâstim olgos, te njuámmilhân tobbeen oinui kuárváámin siämmáá saajeest. Vyesimáánu 29.

Njuámmil, mii lijkkui orostâllâđ ollâ muotâleje

peeivi kuittâg čuávuškuottim njuámmil lattiimijd

alne.

piäiválávt já ko tot ij lamaš tobbeen mielâsâš sajestis,

18

já njuámmil tiälláádâđâi-uv piäsásis nuuvt, et tot uáináččij, mii tobbeen kiedist tábáhtuvá. Párnááh táválávt sierâdii já larmâdii tobbeen. Njuámmil vuolgij meddâl tiego kyevti suulâin já lâi oovtmano sajestis vittâ tiijme. Talle miärhuškuottim puáttimjá vyelgimaaigijd pajas.

– 30.5. tme 8:00 njuámmil poođij sajasis já njuáluškuođij tuurhâs. Koskâttuvâi tot njuolgist eeđân njaŋgai njuálgusjuolgij, jeđe ko lâi tuárvi vuoiŋâstâm te vuolgij meddâl

tme 17:00.

Puohnâssân tot lâi pesistis oovce tijmed.

– 31.5. njuámmil iiđij piäsásis iäskán kuulmâ ääigi Tälvi-ivne lii muttuuškuáttám kesi-ivnen.

ehidispeeivi, ige vaarâ ostâm leđe kuhheeb ääigi, ko vuolgij meddâl jo viiđâ ääigi. Puohnâssân tot lâi pesistis kulmâ tiijme.

– 1.6. njuámmil poođij oovce ääigi iđedispeeivi já vissâ ovdebáá peeivi kuulmâ tiijme nahareh lijjii lamaš toos liijkás uccáá, ko njuámmil vuolgij meddâl iäskán ehidist oovce ääigi. Puohnâssân tot lâi pesistis kyehtnubáloh tijmed.

– 2.6. tme 9:00 njuámmil oppeet puáđistij sajasis, mut oroi lemin mášuttem. Tot ij maaššâm rávhuduđ riehtâ já pallai mastnii tiego ohtnubálov suulâin já canccolij meddâl. Siämmáá eehid pel viiđâ suulâin tot kuittâg almostui piäsásis, mut ij täälgin maaššâm

Njuámmil peesi, mast tot lijkkui orostâllâđ oovtmano joba 12 tijmed.

leđe tast ko tijmepele. Puohnâssân tot lâi pesistis pelkuálmád tiijme.

– 3.6. tme 9:00 njuámmil aldanškuođij kuuloold

te eellim keččâmin, eidu maggaar lii tot saje mast tot

peesis já viijmâg korŋij toho. Posâdâttâm maŋa tot

lijkkoo leđe. Olâttâs lâi styeres – peesi lâi uáli čur­

njuolgij čevžijdis já vissâ-uv nohádij. Puohnâssân tot

gâd, täässiv, suullân meetterpele kukkosâš já kuul­

lâi pesistis pellovváád tijmed.

mâlov seenti kobdosâš. Jis liččim kuáhtám tággáár

– 5.6. tme 9:00 njuámmil puáđistij sajasis, mut

uáináttâs tieđehánnáá, et tot lii eidu njuámmil peesi,

párnááh sierâdemkiedist lijjii nuuvt jienniih, et tot

te jiem liččii tom kale puáhtám ubâ iärvádâllâđgin.

ferttij canccoliđ meddâl.

– 6.6. tme 9:00 njuámmil oppeet puáđistij sajasis,

Vástuppeeivi 29. peeivi vyesimáánu tijme 9:00

mut oroi tääl-uv lemin mášuttem. Tot ij maaššâm

njuámmil puáđistij sajasis já posâdâtškuođij, tegu

rávhuduđ ollágin já canccolij tiego ohtnubálov

kissá. Putesin toollâm lasseen tot vissâ-uv njuálui

suulâin meddâl.

tuurhâs tondiet vâi vielgis tälvisoksâmeh luovâniččii.

– 7.6. njuámmil aldanij kuuloold peesis já korŋij

Suullân 50 meetter keččin lii párnái sierâdemkieddi

toos tme 10:00. Tääl tot oroi lemin rávhálâš – ijjâ lâi

19

Pajalist masa jo tievâslâš kesi-ivne.

– 9.6. Ovdláhháá love njuámmil elâččij peesis ađai vuoiŋâstemsaajees alda, mut pallai mastnii ja cancostij sierâdemkiedi nubebel. Tot ij innig siäm­ máá peeivi ittáám sajan.

– 19.6. Moonâi love peivid, te njuámmil viijmâg almostui sajasis tme 13:30. Tot ij lamaškin hilgom peesis tegu lijjim jurdâččâm já tääl tot lâi aaibâs kesi-iivnest. Sáttába leđe joba nuuvt-uv, et tot lii viät­ Väripeesi, mii lii täin aldebâš.

tám taid eres-uv peeivijd väripesistis, mut jiem tom aiccâm, ko tot lii tobbeen ollâ mievtâ tyehin. Tme

vissâ moonnâm pyereest. Pyereest oođđum iijâ

17:30 njuámmil vuolgij “paargon” ađai ijjâtuáluidis.

(luuvâ peeivi) maŋa tot koccáástâlâi tiego kuulmâ

– 20.6. jonsahpeeivi tme 08:45 puáđistij njuámmil

suulâin, jeđe sirdâšui sierâdemkiedi kulij motomijd

vuoiŋâstemsajasis já posâdâtškuođij. Olgon lii +15°

meetterijd, jeđe canccolij meddâl tme 15:30.

liegâs já čuoškâ lii kirdelâm. Tot kiivsed siämmáánáál

– 8.6. njuámmil aldanij várugávt peesis sierâdem­

ulmuid ko meccielleid-uv – njuámmil uáináh pálgá

kiedi kuávlust já korŋij toos tme 10:00. Tast maŋa

siämmáánáál tegu puásui-uv. Toovláš ettâmvyehi

jiem šoddâm tarkkuđ tom nuuvt tärkkilávt, mut tie­

“čuoškâ puátá jonsahpiäiván veikkâ kuovttijn

go pel kyehtnubálov suulâin aiccim, et tot lâi lap­

sobbijn” tuálá ain tiäivás. Tme 17:15 njuámmil lappui

pum. Nobdim, et tot lâi vuálgám toollâđ “ijjâ­miä­

já moonâi kiäinusis.

nuidis” já vuolgim kove väldim várás vala keččâđ tom

– 24.6. ovdláhháá tme 10:00 njuámmil elâččij sajes­

peesi pel viiđâ suulâin. Njuámmilfoostâghân lâi-uv

tis, mut lappui forgâ tobbeen, ige innig almos­tum

lamaš väripesistis, mii lâi mievtâ tuáváábeln, jeđe

toho. Nabdemist tot lii kuáđđám saajees lopâ­lávt

canccolij patârâsân. Peesi lâi masa siämmáá čurgâd

aainâs taan kiäsán. Čuákánkiässun puáv­táččij mainâ­

ko peesi, mii lâi mievtâ alne. Talle poođij mielân, et

šiđ, et jis kiđđuv lii njuámmilist fastâ­peesi (siittâm­

toh keerdih, ko mun nobdim njuámmil lemin

peesi), te amahân taggaar ferttee leđe čoh­čuv-uv, ko

uánihis aaigijd pesistis, ij tolâččiigin tiäivás.

tot molsoškuát tälvituurhâ paijaalsis.

Ilmari Mattus

20

Mii lii Säämi Kielâkäldee já maid mij porgâp? Čälleeh: Henna Lehtola já Petter Morottaja

S

äämi Kielâkäldee lii tave-eennâmlâš sämikielâi

mušâid ovdâmerkkân šleđgâpostáin, puhelimáin

áámmát- já reesuurskuávdáš. Ton pargon lii kielâ­

teikkâ some peht. Täärhib ohtâvuotâtiäđuh láá

tipšom já kielâ ovdedem, terminologiapargo sehe sä­

teevstâ loopâst.

mi­kielâ normâdem. Ulmen lii siäiludiđ já ovdediđ sä­

mi­kielân kullee kulttuuräärbi. Tot keččâl meiddei

kielân lohtâseijee aašijd kielâjuáhusij čuákkimáid.

non­niđ já ovdediđ tave-eennâmlii kielâoovtâstpargo,

Kielâjuáhuseh adeleh avžuuttâsâid sämikielâi kiäv­

rig­godittiđ sämikielâ já visásmittiđ ton puáttee­

tun lohtâseijee aašijn tego normâdmist já uđđâ termi­

vuođâ.

nologiast. Čuákkimijn táválávt kieđâvuššojeh meid

Sämikielâi kielâtipšom já terminologisâš pargo

koččâmušah, maid ulmuuh láá koijâdâllâm kielâ­

ero­mâšvuotân kulá tot, ete sárnoomereh láá uceh já

pargest. Kielâjuáhuseh čokkâneh tijpâlávt kuoh­tii-

ma­sa puoh Säämi Kielâkäldee kielâin kielâ­siär­vá­­

neljii ivveest. Anarâškielâ kielâjuáhusist láá kul­mâ

duvah láá juáhásâm kyevti teikkâ jobá kuulmâ riijkâ

jeessân já máhđulâšvuođâi mield čuákkimist láá sii

kuáv­lun. Uhken lii, ete ovdâmerkkân Taažâst tavesä­

lasseen 1-2 äššitobdee mieldi. Kielâjuáhusij jesânijd

mikielâsárnooh já čälleeh älgih kevttiđ saanijd, maid

lii paargon nomâttâm Säämi Parlamentaarlâš Rääđi

iä Suomâ tavesämikielâliih ibbeerd. Tađe várás Kielâ­

Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij iävtuttâsâi vuáđuld.

käldee viggá normâdiđ kielâ. Ton pargoost tehá­lâš

Kielâkäldee avžuuttâsâin puáhtá luuhâđ siijđost

lii, ete kielâi sárnooh jieškote-uv riijkâin iberdeh

www.giella.org.

Ton lasseen kielâpargeeh valmâšteleh jieškote-uv

uđđâ teermâid já teermâi miäruštâlmijd já aneh taid vuohâsin.

Jieškote-uv sämikielâst lii jieijâslágán tile já nuuvt­

Mii lii äigikyevdil eidu tääl?

pa Säämi Kielâkäldee oovded tooimâ jyehi sämikielâ

Terminologiapargo váátá tärkkivuođâ. Tiätu teermâ

tile já táárbui mield. Säämi kielâkäldei lii tehálâš, et

várás sättih kavnuđ maŋgâ-uv anarâškielâ vastuu, jis

jieškote-uv kielâjuávhu sierâ táárbuh, hástuseh já

jurgâleijeeh láá kiävttám juáháš jieijâs termâduv já

resurseh váldojeh huámmášumán.

käldeeh iä lah jotelávt kavnâmist. Kielâkäldee lii

Suomâst nuorttâlâš- já anarâškielâst kuohtuin lii

váldám kiävtun termâpaaŋki, mon nommâ lii Term­

ohtâ pargee. Tavesämikielâ várás láá ohtsis kulmâ

wiki. Termiwikin teermâid puáhtá orniistâllâđ syergi

kielâpargee: Suomâst, Ruotâst já Taažâst. Juulevsämi­

já kevttimohtâvuođâ mield. Tobbeen láá meid uáini­

kielâ pargeeh láá kyehti, ohtâ Taažâst já ohtâ

mist teermâi miäruštâlmeh já vastuuh eres kieláid,

Ruotâst. Maadâsämikielâst lii ohtâ kielâpargee. Tai

nuuvtko eŋgâlâskielân, suomâkielân já tave­kielân.

lasseen mii koskâpuddâsâš hovdâ parga Suomâst já

Termwikin puáhtá meiddei merkkiđ kom­men­tijd já

haldâttâhpargee Taažâst. Anarâškielâ kielâpargen lii

ovdâmeerhâid teermâ kevttimist, já majemužžân

tääl muáddi ive toimâm Henna Lehtola.

vala, et lii-uv kielâjuávus kieđâvuššâm teermâ. Jis kie­

Kielâpargeeh fäälih kielâravvimpalvâlus puoh

lâ­juávus ávžoo teermâ vuosâsajasâžžân termân almo­

kielâkevttei várás. Sijjân puáhtá vuolgâttiđ koččâ­

lii kiävtun, te tot lii Termwikin merkke­jum koodijn

21

“true”. Tot tiäđustkin ij uáivild, et säänih merkkejum

Väestöliitto seksualvuođâ sänikirje. Sänikirje lii

“false” liččii hyeneh – taid hoppuus kielâ­äššitobdeeh

uáivildum eromâšávt nuorâi várás, vâi sij hárjániččii

iä tuše lah vala ostâm kuorâttâllâđ.

kevttiđ seksualvuotân kyeskee sánáduv. Sänikirje

Säänih, moh láá tuhhiittum kielâjuáhus čuákki­

jurgâlem sämikieláid addel sánáduv meiddei

mist, láá kavnâmist Kielâkäldee vuáđudem uđđâ

sämikielâlijd nuoráid – taat pargo lii kuittâg vaattâm

sänikirjeest čujottâsâst www.sátni.org. Sátni.org

mii siärváduvâst terminologisii pargo, tondiet ko

čuákkee saanijd meid eres käldein, ovdâmerkkân

seksualvuođâ sánádâh ij lah sämikielâin siämmáá­

Tromsa Giellatekno pivnohis Nettidigisänikirjeest

náál vuáhádum ko suomâkielâst. Sänikirje piäsá

(NDS). Siämmáin suomâkielâlijn uuccâmsaanijn

luuhâđ Väestöliitto internet-siijđoin.

puáhtá kavnâđ vastuid meid eres kieláid. Tot uáivild,

et Sátni.org lii eromâš ávhálâš jurgâleijeid já eres

pargo kuorâttâlmáin iärrás lasseen COVID-19-

kielâpargeid, kiäh ferttejeh leđe ääigi tääsist uđđâ­

sánáduv. Taan ääigihân mij ferttip fiettiđ ovdâ­merk­

sumosijn teermâin já avžuuttâsâin.

kân, mii lii jiešráđálâš karanten, mađhâšemkiäldu já

šiev kietâ- já kuorsâmhygienia.

Ohtâ stuorrâ pargo, mast Kielâkäldee anarâškielâ

Taan ive kielâkäldee lii juátkám terminologia­

kielâjuávus lii kieskâd adelâm avžuuttâsâid, lii

Maht väldiđ ohtâvuođâ Säämi Kielâ­käldei?

Kielâravvimpalvâlus já mii pargo tuáimá aainâs-uv ive 2020 loopân. Munjin puáhtá väldiđ ohtâvuođâ anarâškielân kyeskee aašijn: • suáiti teikkâ vuolgât Whatsapp-viestâ numerân: 040 575 2979 • vuolgât šleđgâpoostâ čujottâsân henna.lehtola@samediggi.fi teikkâ info@giellagaldu.com • Facebook peht jo-uv proofil Henna Lehtola Pargo Työ peht teikkâ siijđo Sámi Giellagáldu peht.

• Ohtâvuotâtiäđuh jieškote-uv sämikielâ kielâpargein kávnojeh mii internet-siijđost www.giella.org . Taan siijđost kávnojeh meid kielâjuáhus čuákkimij avžuuttâsah, sänilistoh ja eres tiäđuh Säämi Kielâkäldest.

Säämi Kielâkäldee • Tave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš • Säämi Parlamentaarlii Rääđi vuálásâš orgaan • Sämiaalmug ohtâsâš já siämmást alemus meridemorgaan sämikieláid kyeskee aašijn • Tuáimá viiđâ sämikielân: maadâ-, juulev-, tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielân • Haldâttâs já kielâpargeeh láá miätá Säämi; Suomâ pele kielâpargeeh pargeh Aanaar kieldâst • parga oovtâst Sämitigijguin já eres sämikielâ syergi instituutioiguin • Säämi Kielâkäldee tooimah juátkojeh Sämitiigij koskâsâš oovtâstpargon ive 2020 loopân. Oovtâstpargo joođeet Suomâ Sämitigge.

• Anarâškielâ kielâpargee: Henna Lehtola • Anarâškielâ kielâjuávus: Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis já Petra Kuuva

22

Sun Čällee: Niina Siltala

V

uoijim, ohtuu. Siijvost. Iärráseh lijjii puátimin

Táválávt tot uáivildij suu kävppireeisuid markkânist

nubbijn avdoin maŋeláá, tego lijjim pivdám.

kyevti tâi kuulmâ oho kooskâi. Motomin sun saatij

Návt lâi pyeri, pyerebeht sij pessii joton muuttáá.

suáittiđ já koijâdiđ, et lâim-uv mij puátimin já jis

Mun jiem vaijaam leđe pelikyeimi jiemge vaanhim.

lâim, te piivdij pyehtiđ muáddi vuolâ tâi vuástá­

Illá vooijim leđe mottoomlágán olmooš.

pakkeet. Ko sunjin tuálvui uástusijd te sun vuošâi käähvi já mainâstij jis lâi mainâstemmieláin. Návt

Avdo jorgettij masa automaatlávt ratkuuttuvâst.

äšši lâi lamaš nuuvt kuhháá ko kihheen muuštij.

Lusis loovdâ tubdui ain ärddeidân alne, vâik taan kooskâst lâi táválávt jo älkkeeb vuoiŋâđ. Jiem

Tuve šiljoost ij lamaš innig muotâ. Lâi jo masa

perustâm. Tiettim et majemustáá säävnist tot

koskâpeivi já piäiváš lâi jo vaijaam suddâdiđ

hiälputtičij. Tâi jiem mun kal tiättám, jiemge mun

muottuid tuve ovddiipeln. Orostim, valdim reepu já

tiättám, perustim-uv innig tastkin.

luoštim pennuu monnjâluŋkkáást. Taat lâi ton-uv mielâsaje. Tot ij kuássin vuálgám kuhás tuuveest,

Lâi vaigâd ettâđ, kuás ääših lijjii muttum tagarin.

amahan aaicâi, et talle uážui ruottâđ riijâht. Tâi

Kal mun muštim, et motomin lâi lamaš äigi ko mun

maid mun huávrum, ij tiäđustgin aiccâm, tothân lâi

lijjim eenâb ilolâš ko sorolâš. Tâi jiem mun kal lamaš

peenuv ige tast lamaš kale nuuvt stuorrâ uáivi, et

sorolâš täälgin. Jiem mun lamaš mihheen. Jiem

ličij tommittáá máttám smiettâđ. Läškis tot lâi ige

tubdâm maiden. Lijjim tuše, jiemge lamaš kale ain

viiššâm vyejettiđ maiden cuobbuu stuárráb ko ij

vises, et lijjim-uv ubâ.

fattim kiddâ.

Iho lâi muáttám. Čohčâ lâi kuuloold jorgeetmin

Lehâstim uuvsâ, opsim uápis haajâ, moonnim

čohčâtáálván. Vuossmuuh ooraans loostah lijjii jo

lehâstiđ lasâlijnijd, smiettim et ferttiim pieijâđ saavâ

koččâm já eennâm lâi iđedist jiäŋŋum. Jis mun

et viežžih puáđidijn käävpist vala teejâ. Já talle

liččim lijkkum moosnii, te liččim lijkkum iveaigijd.

orostim.

Toh lijjii, vâik mihheen eres ij liččii lamaš. Vâik moossân ij puáhtám tievâslávt lyettiđ, te iveaigijd

Miinii lâi puástud. Tupe lâi liegâs. Liegâs. Mij ep

ain puovtij. Vâik ličij lamaš mon sevŋâd, kolmâ já

lamaš iällám tobbeen maaŋgâ ookon. Kiinii eres kale

lusis tälvi, ton maŋa poođij ain kiđđâtälvi. Vâik puoh

lâi, ige lamaš kal kuhes äigi tassaaš. Peevdi alne lâi

eres čuovâ elimist ličij lappum, te ijâttes iijâ piäiváš

leibipakkeet já kähvikoppâ, uuvsâ paaldâst

paaštij siämmáá vissásávt ko skammâ aalgij.

spijkkárist hiäŋgájii omâs vaacah. Täähist lâi lamaš tullâ aaibâs esken, áášuh lijjii val ruopsâdeh.

Já taat, taat lâi vises. Tábáhtui mii peri, te päikki

Kammuuh iä oinum ige tuuveest lamaš kihheen.

pisoi. Ain ko must lijjii vaigâdvuođah, te mun vuoijim teehin, mecciluodâ kiäčán, jävrriidon. Toho,

Smiettim, maid mun kolgâččim. Uási must halijdiđ

kost aldemus olmooš lâi Káránášnjaargâ Saammâl,

kaččâđ njuolgist aavdon, suáittiđ kállásán já vyeijiđ

kote aasâi ohtuu ige perustâm kuosijn. Ustevlâš sun

liävttoin meddâl. Miinii, jiem tieđe mii, eeđâi kuittâg

kale lâi jis uážui jieš meridiđ kuás teeivâi ulmuid.

et ij lamaš eeti. Et sun kote tääbbin lâi lamaš lâi

23

aaibâs ustevlâš, ige sust tarbâšâm poollâđ. Meridim

lohtâsâm taan áášán, mun tiettim tom kale. Nube

pääcciđ.

väričovduu lâi čiehâm enni, ige kihheen tiättám kuus. Ep lamaš kavnâm tom kuássin, vâik uuccâm

Lehâstim lasâliijnijd, piäivááčuovâ poođij siisâ. Tääl

kale lâim. Mun lijjim vises et sun lâi tuálvum tom

ooinij jo čielgâsávt et kiinii asâstâlâi tuuveest. Täähi

fárustis. Já siämmást juurdâ huškoi muu. Enni.

oovdâst lättest lijjii muorâpitáh, seeŋgâ alne lijjii ullosuháh, kaasuhelá lokke lâi ávusin, kuárus

Ij, ijhân sun puáhtám leđe tääbbin. Tot lâi

suohâdkiemni vuordij tiskám. Vâik muu čalmeh

máhđuttem, oovtkiärdánávt máhđuttem. Juurdâ lâi

mainâstii et lijjim ohtuu, must lâi ubâ paje vajo et

siämmáá jollâ ko mun eidu tääl, ko tagarijd ubâ

kiinii keejâi. Valdim reepust puhelin, mut jiem lamaš

smiettim. Mon áármu tiet sun ličij puáttám teehin,

ollágin vises, et halijdim-uv kevttiđ tom. Mahtnii

puoh tai iivij maŋa, ij tiäđustgin lamaš. Sun lâi

mun tääl halijdim leđe ohtuu, tâi kuávttáá, uáiniđ

lappum, já pyeri nuuvt. Mun jiem suu aibâšâm já

kii sun lâi já mondet sun lâi tääbbin. Já maht sun lâi

tääl joskâččim tagarijd smiettâmist.

peessâm teehin. Saammâlist lâi kale čoovdâ mii-uv tupán, mut ij sun liččii tääbbin aassâm, ige sun tääl

Vâi aibâšim-uv? Jiem-uv mun eidu muáddi peeivi

24

tolebiššáá lamaš-uv mieđettâm terapeuttin, et puoh

riidon, oinim tállán, et mii kyessi lâi sávnum-uv.

ongelmah ain maccii toos, et enni lâi vuálgám? Toos,

Sävnituve viäskárist lâi siholdâs já kuárus vuolâ­

maht mun poollim et puoh iärráseh-uv vuálgáččii

tölkki. Smiettim, et lâi-uv sun tuostâm vuojâdiđ.

siämmáánáál? Eđâhánnáá, čielgiihánnáá, váárut­

Mun já eeči vuojáim kuohtuuh ain toos räi et jävri

hánnáá. Vuálgáččii, kiäldáččii ucâmist, iä innig

jiäŋui, já muoi meid algâttáim vuojâdem tállán ko

kuássin suáitáččii. Maht mun halijdim ain leđe

jieŋâi kooskân oppeet peesâi.

nánnáá, tevdiđ puoh vuárdámušâid vâi puohah lijkkuuččii munjin jiemge innig kuássin tarbâšiččii

Čokánim säävni terassin já keččim jäävri. Smiettim

koccáđ nuuvt et kiinii vááilui.

kiergâničij-uv kyessi puáttiđ maasâd ovdil perruu.

Käälis pesâččij neelji maŋa pargoost, viežâččij pár­

Tot lâi lamaš ohtâ roovvâdmáánu iiđeed, lávurdâh.

náid peivipääihist já sij puáđáččii talle. Peivi koolgâi

Eeči lâi váldám muu já uccuábi aaskan já mainâstâm,

leđe muu vâi vajaččim leđe siiguin ubâ oholoopâ.

et tääl enni vuolgij. Muoi iän iberdâm já koijâdáin, et luámun vâi? Ij, ij luámun. Ollásávt. Munnuu ákku

Tiäđust-uv mun lijjim smiettâm eeni, maŋgii-uv,

lâi jáámmám mottoom äigi tassaaš já koijâdim, et

halijdim mun tuođâi mieđettiđ tom tâi jiem. Kost

jaamij-uv enni-uv. Ij. Sun vuolgij vain meddâl.

sun lâi, maid sun poorgâi. Lâi-uv sun tääl luholâš,

Moonâi peivi, okko, mánuppaje, ihepeeli, já kuu­

lâi-uv sust pyereeb miittáá. Lâi-uv sust uđđâ peerâ,

loold mij puohah iberdijm et enni ij puáđáččii innig

taggaar, mon sun rähistij eenâb ko mii, mon ij

pááikán. Sun lâi kuáđđám reeivâ mast mainâstij, et

tarbâšâm hilgođ. Já mondiet. Mondiet sun lâi

ááigui vyelgiđ kuhás, mutteđ noomâs ige sun

vuálgám nuuvt paifakkist já lopâlávt. Kihheen ij

halijdâm et mij usâččijm suu. Eeči tuhhiittij ääši

tiättám, já jis tieđij, ij mainâstâm.

muu mielâst liijkás älkkeht, mut mađe puárrásubbon mun šoddim, tađe ucceeb mun smiettim eeni. Mist

Talle mun kuullim. Kiinii vaazij šiljoost. Mun jiem

lâi pyeri pääihist. Eeči rähistij munnuu já poorgâi

lamaš ollágin vises halijdim-uv keččâđ, mutâ čyež­

tuođâi puoh já váhá eenâb-uv munnuu oovdân.

žilim já moonnim keččâđ. Jiem uáinám vistig mai­

Uábbi ij muštám eeni ollágin. Sunjin peerâ lâi mun,

den muide ko pennuu kote ruotâi šiljo rasta, mutâ

sun já eeči.

talle mun oinim, kiän luus tot moonâi.

Talle munjin šoodâi pärni já mahtnii tot hilgom

Tast sun čuážui. Muu uáivist láppojii majemuuh-uv

oinuuškuođij. Mun lijjim kale ain lamaš nánnáá,

jurduuh. Mun keččim suu, sun keejâi muu. Suu

mutâ mahtnii mun hevvânim ennivuotân nuuvt ete

kieđâst lâi juŋŋâeebir, masa tievâ. Jiem tieđe, mon

mihheen eres ij innig lamaš. Mun halijdim leđe

kuhháá muoi čuážžoim tast, jiemge tieđe maid mun

tievâslâš, adeliđ sunjin puoh maid mun jiem lamaš

liččim kolgâm ettâđ. Suu nierâ oolâ koočâi koonjâl.

enistân finnim. Mun vaibim, šlundum. Já te šoodâi

Mun keččim. Vazzim pálgá mield aldeláá, sun keejâi,

nubbe pärni já mun vaibim vala eenâb. Tast mun

mun keččim. Sust lijjii kuhes, masa vielgis vuoptah,

keččâlim ubâ paje selvâniđ mahtnii, kavnâđ oppeet

tego must-uv. Sun lâi kukke, sust lâi ruopsis

muu tobbeen kostnii ennivuođâ vyelni.

ullopusseer já mun tubdim tällán, et tot lâi ááhu kođđeem. Tot oroi puástud, já olmânáál. Maht sun

Meridim elâččiđ säävni peln. Vazzim uápis pálgá

kehtidij?

“Tiervâ.”

25

Ivnáás mätkimuštoh ränis piäiván Čállee: Henna Aikio

Č

apis-viegis mätkimuštokoortah Euroopast já vá­

ahasâžân, ete mij sirdep tuu juuhlijd? Sunjin, kote

há eres kuávluin-uv láá lamaš paijeel love ih­heed

rekinistij iijâid jieijâs šoddâmpiäiván vuossâmuu

čuovjistorvijn seeinist muštootmin reeisuin – jo-uv

tove jo kesimáánust, ko iijah lijjii paijeel 60? Veikâ

muu reeisuin teikâ skipárijn já huolhijn, kiäh tiettii,

ephân mij liččii áinooh: tot lii kal tábáhtum jo

ete uástám ain čapis-vielgis koortâ reeisust jis peri

maŋgii já maŋgáid taan kiiđâ já keesi ääigi, já lii

kaavnâm. Mattim-uv mun ubâ talle anneeđ áárvu

koronaääigi huolâin viehâ ucce, veikâ pärnin tot lii

toos, ete lijjim ohtâ tain, suullân kyehti prooseent

maailm tehálumos äšši.

maailm ulmuin, kiäh pyehtiđ kirdeđ veikâ kuhes

oholoo­pâ viettiđ nube enâmân, tuše heervâ tiet? Jiem

dám čapisvielgis koortâid seeinist meddâl ko hiän­

vaa­râ. Tääl mun hepânušâm. Huolâ šoŋŋâduvâst lii

gájeh jo maht sáttoo. Toh láá ohtsis 28. Motomeh láá

liij­kás styeres. Tääl lii joba älkkee ko ij peesâ mađhâ­

munjin vuolgâttum, mut stuorrâ uási lam jieš

šiđ korona tááhust. Ij taarbâš smiettâđ, ete “kirdem­

uástám. Budapest, Berlin, Barcelona, Lontoo, Paris,

maa­šin kirdá jyehi tááhust, lijjim mun fáárust teikâ

New York, Amsterdam... kaavpugijn lii älkkee kav­

jiem.”

nâđ čapisvielgis koortâid, mutâ luándusoojijn ij.

Mottoom korttâ lii vaarijn teikâ suolluin, mut iänááš

Korona tááhust mun taid koortâid keejâm. Mun

Vâi tuáivumettum jurduuh iä juuvsâ muu, váál­

koolgâm pisottâllâđ siste kidâ toos räi, ete finniim

toh láá kaavpugijn.

koronaiskos puáttus, mii lii tuáivu mield negatiivlâš.

Syeiniallergiam ušom, mut tääl ij pyevti leđe tuárvi

Koortâst Berlin lii vala juohhum. Nuorttâ-Berlinist

várugâs. Nieidâ šoddâmpeivijuhleh kolgâččii leđe

toh láá iällám raajij siste. Ij lamaš älkkee finniđ love

pasepeeivi, kuulmâ iijâ keččin, jiemge pyevti taid

vyelgiđ Nuorttâ-Berlinist kuussân. Pissuu pääihist,

puorijn mieláin vuáváđ, jis jiem lah vises. Veikâ

tego mij tääl, veikâ mudoi ij kal koolgâ verdidiđ sii

aaibâs viseshân ij pyevti kuássin leđe. Eteh tääl, ete

eellim tááláá elimân. Mun jieš lijjim vuossâmuu tove

iskosij visesvuotâ ličij suullân 70%. Jiem haalijd

Berlinist roovvâdmáánust 2002 ko lijjim viehâ nuorâ.

lyeštiđ jurduid uáivistân: maid jis koolgâm ettâđ 4-

Mun mađhâšim Suomâst junáin Salzburgin kost

Ustev lii vuolgâttâm koortâ Berlinist ive 2006.

26

ulmuuh. Käälis ooinij merâkolbâcuobbuu ko lâi vuojâdâtmin. Mun ostim mottoom mätkimušto, mast adelii ruuđâ kolbâcuobbuusuojâlempaargon.

Tienuuvt ulmuuh halijdeh uástiđ pyereeb uámi­ tobdo, mun-uv.

Korttâ Sveeitsi Aalpijn, Jungfrau-kuávlust. Taaiđij

leđe ihe 2011, ko muoi eelijm uástimin aauto Saksaast jeđe mađhâšijm muáddi oho Koskâ-Euroopast.

Käälis halijdij “James Bond” -vääri oolâ. liččim čuávuváá luuhâmpaje ollâopâttuvâst, mut

Mii Bond-elleekuuvijd leš lam? Fijnâ vääri tot

määđhi ääigi kuállejim oovtâ uápis puolalii nieidâ

kuittâg lâi, Schilthorn. Muoi iän lah iiđeedulmuuh,

Berlinist. Sun lâi ollâopâttuvâst peeivi ääigi te adelij

mutâ muštám, ete ton tove muoi láim jo čiččâm

munjin čovduu, káártá já pyerá, vâi uážum jieš uápás­

maŋa joođoost, vâi kiergâniččijm uáiniđ vääri

muđ kavpugân. Jiem mušte, ete kuássin ovdil liččim

iiđeedpiäiváduvâst ige tarbâšiččii kuhháá vyerdiđ

tubdâm olssân nuuvt rijjân ko tobbeen: pyeráin

“hissi”-sáátu pajas. Tot lâi mučis kesi-iiđeed, áimu

ohtuu omâs miljoonkaavpugist, ij maggaar­gin

lâi putes väriáimu já mun lijjim luholâš. Kállá mohtâ

äigitavlu teikâ vuávám.

uáiniđ James Bond -kuvvimsaje lâi mahtnii jiellâ­

Kiđđuv ulmuuh piejii ennuv puáris mätkikuuvijd

histee. Vääri alne lijjii poolvah, mut ko hissi pajanij

Facebookin ko iä peessâm mađhâšiđ. Mun jiem.

poolvâi paajaabel, juávkku Aasiast puáttám turisteh

Must ij lamaš talle asto smiettâđ puáris maađhijd ko

šuáhkádii korrâ jienáin ko lijjii nuuvt lijkkuustum

viggim tuše piergiittâllâđ korona-aargâst. Tääl must

uáinust. Muu čalmeroobdâst taaiđij kulgâđ ohtâ

lii asto moonnâđ čoođâ puáris mađhijdân. Mut

ohtuunis koonjâl ko uáinu lâi nuuvt mielâttes

halijdâm-uv mun, vâi šadda-uv liijkás hyenes uámi­

muččâd.

tobdo? Maid muu kirdemmääđhih láá porgâm

luándun? Zakynthos, jieš lam uástám taam koortâ.

lamaš tooláá iđedist joođoost. Talle äigi-iäru áánsust,

Leš-uv lamaš ihe 2014? Ohtâ mučis luánduriddo

iän mudoi. Muoi láin tooláá iđedist rááiđust

paasij mielân: suojâlii tom merâkolbâcuobbui tiet

vyerdimin Empire State Building oovdâst vâi pesseen

vâi toh pessii toho monniđ. Ulmuuh mattii leđe ton

pajas, ige tuođâigin tarbâšâm kuhháá vyerdiđ, ko

riddoost viehâ nánnáht. Iä lamaš roskeh, iä ennuv

tijme lâi esken käävci. New York lii kaavpug, mii oro

New York, ive 2013: nubbe tohe, ko muoi leen

27

uápisin tanen ko tot uáinoo nuuvt ennuv ellee­

poolis lâi viggâm maŋgii kavnâđ munnuu mainâsist

kuuvijn já televisiorááiđuin. Mun joba keččim jyehi

mottoom epiloogilâšvuotâ taggaar kuittâg

oho ovdil määđhi oovtâ New York -elleekove: oovce

kavnâhánnáá, te sust šoodâi paifakkist viehâ nánnáá.

okkod muu mušto mield. Muštám-uvsun tääl oovtâ­

Talle ko sun vala kuulâi, ete munnust lii ehidist

gin tain? Vaarâ lâi aainâs-uv ohtâ kállá mielâ mield

kirdem pááikán, sunjin šoodâi huáppu, veikâ aalgâst

elleekuuvijn, Die Hard 2 ušom. Mudoi taiđii leđe

oroi, ete tátulávt ájáttâl. Loopâst sun vala adelij

viehâ ennuv romantlâš komediah teikâ draamah.

ravvuid, maht pesseen huápust Heathrow-kirdem­

Mun maksim oovtâ raavâdviäsust luottokorttáin tuše

kiädán amas maŋanuđ. Muáddi oho maŋeláá muoi

tanen ko halijdim peessâđ čäälliđ noomâ pennáin –

finnijm koortâ Lontoo poolisist: sij lijjii joskâm

vâi puávtám väldiđ tom mätkimušton. Tot ko lâi

tutkâmist. (Lontoost lijjii ton keesi ennuv liävutte­

raavâdviäsu, mii lâi oovtâ muu mielâ mield tv-rááiđu

mes­­vuođah: poldii kaavpijd já nuuvt ain.) Tom

raavâdviäsu oovtâkove. Mun kale lijkkojim New

koortâ iän lah šiäštám mottoom suujâst. Talle jo

Yorkin já aigum forgâ uđđâsist, mut čiččâm ihheed

povvâstáim áášán, veikâ lâi hirmos šaali, ete puoh

láá moonnâm já tääl jiem kal osko, ete tot luhostuvá

festivaalkoveh já -videoh paccii kameran.

aldapuátteevuođâst – luhostuš-uv innig kuássin?

London lii kaavpug, kost lam iällám Berlin las­

kuhes vyerdim čoođâ. 14 tijmed koronaiskos maŋa

seen puoh enâmustáá. Ohtân suijân lii tot, ete ohtâ

finniim ennuv vuordum puáttus šleđgâpoostân:

ustev áásá tobbeen. Puoh pyeremustáá lii pááccám

nega­tiivlâš. Tääl mun máátám oppeet leđe posi­tiiv­

mielân ihe 2011 ko ustev kandâskippáár čuojâttij

lâš. Mun lam peessâm jotteeđ nuuvt ennuv, ete tääl

Latitude-festivaalijn já mij peesâim suu kyessin

lam kijttevâš, ko must lii päikki, peerâ, pargo já

toho. Lontoost festivaalreeisu maŋa kiinii suáládij

tiervâsvuotâ. Jiem käibid olgoeennâmmaađhijd

munnuu kamera (teikâ talle tot paasij Primrose Hill

puáttee täälvi ääigi já kohân koronast peessâp, te

alne peeŋkâ oolâ). Muoi tarbâšáim mätkitáhádâs

kalga smiettâđ mađhâšemvuovijd mudoi-uv

várás kamerasuáláádmist pápárijd, te iän kiergânâm

uđđâsist. Čuávuvâš mätki lii kuittâg-uv ivnáá. Mij

moonnâđ museoid majemuu reissupeeivi pic

moonnâp pasepeeivi olgos já arvetävgienâmân, ko

čokkáim ubâ peeivi poolissajattuvâst. Poliseh vistig

nieidâ haalijd arvetäävgi ivnásijd juuhlijd niäljád

sahhiittellii munnuu tego muoi liččijn suolluuh. Tast

šoddâmpeeivi kunnen.

maŋa ko viijmâg pessáim almottiđ suáládem já

Puáris määđhih išedii muu ränis arvepeeivi já

28

SMK anarâškielâ uáppeid spiekâstâhäigi aalgij jo moonnâm ive porgemáánust Čállee: Iida Virtanen

S

äämi máttááttâskuávdást lii jo mottoom ääigi

Tääl Laura lii algâttâm anarâškielâ maisteruápuid

lamaš máhđulâšvuotâ máttááttâllâđ anarâškielâ.

Oulu ollâopâttuvâst. Koronaääigi tiet sun ij lah

Máttááttâs peht kielâsiärvádâh lii finnim maŋgâ uđđâ

peessâm sárnuđ anarâškielâ kuhes ááigán mudoi ko

jeessân, já ubâ maailm lii uážžum tiettiđ, mon pye­

uápui peeleest, mut sun tuáivu, ete uážuččij uápui

reest kielâ lii máhđulâš máttááttâllâđ oovtâ ivveest,

maŋa kevttiđ kielâ meiddei pargoelimist. Rijjâääigi

ko tom lohá intensiivlávt já šiev metodáin.

sun lohá uđđâsijd já kuldâl radio teikâ podcastijd anarâškielân.

Laura Ylinampa já Marjo Penttinen luvâškuođijn anarâškielâ čohčuv 2019. Laura varrij uápui tááhust

Marjo Penttisist lijjiii eres suujah luvâškyettiđ ana­

Ruávinjaargâst Anarân, mut sust lijjii vädisvuođah

râškielâ. Suu ákku Laura Arttijeff (js. Paadar) lâi

kavnâđ viste.

Njellimist meddâl já sáárnui anarâškielâ. Marjo

– Ive aalgâst must lâi viste Avelist, mut jiem uážžum

halijdij máttááttâllâđ suuvâs kielâ.

väldiđ muu pennuu toho. Talle mun lijjim meid par­

– Mun lam luuhâm anarâškielâ talle párnážin vyeli­

goost Ruávinjaargâst. Motomin oroi, ete mun tuše

tääsist. Must oro, ete tot, ete máttááttâlâm kielâ, lii

vuoijim Ruávinjaargâ já Aanaar kooskâ ubâ ääigi.

tehálâš uási muu. Moonnâm ihe lâi šiev tavanem­

Skammâmáánu rääjist mun lam aassâm Kaamâsist,

puddâ – irtiotto – pargoost, já kale tot ihe šoddâdij

já toho varrim maŋa lii lamaš älkkeeb, Laura muštâl.

jieijâs sämmilâšvuođâ. Ete tot suuhâ já toh madduuh láá tääl taggaar stuárráb uási jieččân identiteetist,

Ovdil anarâškielâ uápuid Laura lâi luuhâm

Marjo muštâl.

tavesämikielâ SMK virtuaalškoovlâst. Lâi kuittâg älkkee meridiđ, ete lâi anarâškielâ vuáru: Laura

Maarjon moonnâm ihe lâi meiddei viehâ lussâd. Sun

tieđij, ete sun haalijd leđe máttáátteijen eidu Anarist,

ij lamaš luuhâm oovtâgin kielâ pajetääsi maŋa, já

ige sun oskom, ete ličij máttám tuárvi pyereest

kielâoppâ oroi uáli vaigâdin.

tavesämikielâ, mon uápuin šiev kielâtáiđu lâi

– Ko taid kielâoppâaašijd ij määti suomâkielângin,

vátámâš.

te tot lâi hirmâd vaigâd sämikielân. Tot kielâoppâ lâi

– Munjin tot lâi keevâtlâšvuođâ koččâmuš. Algâttim

vaarâ tot puoh lussâdumos, já lijjim távjá pettum, ko

luuhâđ anarâškielâ, ko halijdâm leđe máttáátteijee

oroi ete jiem oppâm jiemge máttám nuuvt pyereest

já aassâđ Anarist teikâ tavemus Suomâst. Lii

ko liččim halijdâm. Čoovčâ ääigi poođij kuittâg

mielâkiddiivâš, ete ko anarâškielâ lii suomâ-ugrilâš

meiddei tobdo, ete munhân máátám já iberdâm jo

kielâ, te tot lii mottoomnáál viehâ siämmáálágán ko

maidnii. Tast šoodâi uáli šiev fiilis, Marjo illood.

suomâkielâ, mut siämmáá ääigi aaibâs ereslágán, sun muštâl.

Marjo parga Avveel S-Marketist já kiävttá tääl anarâš­

29

kielâ pargoost ain ko uáiná kiännii, kote Marjo tiätá

lii anarâškielân, te sust láá vala epivisesvuođah jieijâs

et máttá anarâškielâ. Sun kiävttá anarâškielâ meid­

kielâtááiđust.

dei pääihist já keččâl ettâđ puoh máhđulijd aašijd

– Mun váhá poolâm kevttiđ kielâ. Keesi ääigi jiem

párnáidis anarâškielân.

lah čáállám maiden anarâškielân já smietâm, ete

– Lii suotâs, ko ulmuuh, kiäh tietih ete máátám tääl

maht tot luhostuvá talle uápuin. Eidu ton tááhust lii

anarâškielâ, sárnuh tom munjin. Návt mun-uv vaarâ

kuittâg uáli pyeri, ete mun peessim maisteruáppoid

šoodâm tyestilubbon, Marjo tuáivu.

já peesâm luuhâđ já kevttiđ kielâ ennuv. Čäällim­ hárjuttâsâid-uv tarbâšâm vala ennuv, Laura iätá.

Moonnâm luuhâmive ääigi oovtâ ive pištee anarâškielâ uápuin šoodâi aaibâs uđđâ versio, ko

Marjo ij tiättám spiekâstâhlii ivveest teikâ kiiđâ

Säämi máttááttâskuávdáš já Oulu ollâopâttâh

ollâopâttâhkuursâin. Sunjin luuhâmihe 2019-2020

algâttáin Ketterä ollâškovlâ -proojeekt. Proojeekt

lâi tuše keevâtlávt šiev äigi luvâškyettiđ, ko lâi máh­

ulmen lii finniđ jotelávt tohálijd anarâškielâlijd

đulâš leđe pargoost meddâl oovtâ ive. Sunjin puoh

máttáátteijeid. Vuáđujuurdân lâi, ete čoovčâ ääigi

tehálumos lâi máttááttâllâđ keevâtlâš anarâškielâ

uáppeeh máttááttâllii puoh anarâškielâ kuursâid,

nuuvt pyereest ko máhđulâš.

maid táválâvt máttáátteh ubâ luuhâmive ääigi Säämi máttááttâskuávdást (25 čyegisid). Tast maŋa Ketterä

Tot väivid Marjo, ete moonnâm ivveest iä lamaš

uáppein aalgij ollâopâttuv máttááttâs, mii piištij ubâ

ollágin tuoijumkuursah. Suu mielâst tuoijum lii

kiiđâ. Nubenáál ko máttááttâskuávdáá kuursah, te

kuittâg tehálâš uási sämikulttuurist já lii šaali, ete

ollâopâttuv kuursah láá viehâ teoreetliih, ko ulmen

toh iä čaahâm fáárun Ketterä ihán. Sun meiddei

ij lah tuše keevâtlâš kielâtáiđu, pic meiddei tot, ete

vuor­dij, ete ličij oppâm kielâ pyerebeht oovtâ ive

ibbeerd, maht kielâ tuáimá já mondiet. Kiiđâ ääigi

ääigi.

uáp­peeh luhhii ohtsis 35 čyegisid ollâopâttuv uá­

– Lii vaigâd ettâđ, et mii ličij puáhtám leđe eresnáál

puid. Nuuvtpa Ketterä anarâškielâ uáppeeh luhhii

moonnâm ivveest. Vaarâ mun liččim tuáivum, ete

oovtâ ive ääigi ohtsis 60 čyegisid anarâškielâ uápuid.

liččijm kiävttám eenâb ääigi savâstâllâmhárjuttâsâin.

Mun oopâm vaarâ pyerebeht ko peesâm kuldâliđ

Stuárráb čyegismeeri ij veltihánnáá meerhâš, ete ive

kielâ. Jyehi tááhust lam kuittâg uáli tuđâvâš, ete

maŋa kurssâliih sárnuh anarâškielâ pyerebeht ko

máátám tääl aainâs-uv mottoom verd anarâškielâ.

ovdeláá. Tot kuittâg meerhâš, ete sist lii älkkeb

Tast lii lamaš jo ennuv hiätu, Marjo smiättá.

juátkiđ uápuid ollâopâttuvâst, jis sij ovdâmerkkân halijdeh máttáátteijen. Ollâopâttuv kursâittáá ij

Ketterä-proojeekt ij lamaš áinoo suijâ, mon tááhust

pyevti šoddâđ tohálâš máttáátteijen, já tot, ete taid

moonnâm luuhâmive šoodâi viehâ spiekâstâhlâž­žân.

puovtij luvâškyettiđ siämmáá luuhâmive ääigi ko

Njuhčâmáánu 13. peeivi poođij tiätu, ete korona tiet

keevâtlijd anarâškielâ uápuid, jođálmittii ennuv

loppâkiiđâ uápuh láá káidusmáttááttâssân. Tot

puáttee máttáátteijei uápuid.

merhâšij, ete kiiđâ kielâmiäštárteivâdmeh já -juhleh kiässojii já pargohárjuttâllâm, mon uáppeeh lijjii

Laura uápuid Ketterä proojeekt iššeed ennuv, ko toi

vuárdám kuhháá, lâi tot-uv káidusin. Uápui peeleest

vievâst sun peesâi huápust maisteruáppen. Veikâ

puoh moonâi loppâloopâst pyereest, mut uáppeeh iä

uápuh maneh-uv pyereest ovdâskulij já sahhiittâllâm

peessâm siämmáá ennuv uápásmuđ eres anarâškielâ sárnoid ko jis loppâkiđđâ ličij lamaš Anarist.

30

Sehe Laura ete Marjo jurdev, ete koronaäigi lii vai­

jiemge ton tááhust tuostâ uuccâđ pargo piervâlist,

guttâm toos, mon ennuv suoi tubdâv jieijâs kielâ­

Marjo vaidâl.

siärváduv uássin.

– Kale mun halijdiččim leđe eenâb olmâ uási siär­

Marjo halijdij sárnuđ sahhiittâlmist suomâkielâ.

váduvâst, mut tiäđust-uv ko korona poođij jiemge

Sust lii kuittâg ennuv mohtâ máttááttâllâđ eenâb

lah uáinám kiämmán, te tot vaaigut toos. Mun

anarâškielâ. Sun tuáivu, ete koronaääigi maŋa

jurdám, ete mun tuubdâm tuše nuorâ anarâškielâlijd,

Njellimist ličij oppeet máhđulâšvuotâ káhvástâllâđ

mii vaaigut meiddei, Laura muštâl.

ulmuiguin, kiäh halideh sárnuđ anarâškielâ.

Koronaäigi väivid Marjo viehâ ennuv. Sun ličij

Sehe Laura ete Marjo tuáivuv, ete anarâškielâ ličij

halijdâm kielâpiervâlân pargohárjuttâlmân, mut tot

puátteevuođâst stuárráb uási sunnuu elimist.

ij tiäđustkin káidusin lamaš máhđulâš.

Spiekâstâhääigi ij lah älkkee finniđ uđđâ skipárijd

– Kielâpiervâlist liččim vissâsávt oppâm kielâ uáli

ige peessâđ kevttiđ kielâ, mut tego tiettip, siämmáá

pyereest, ja liččim finnim eenâb kontaktijd eres

ääigi lii máhđuttem ettâđ, kuás lii oppeet máhđulâš

sárnoid. Tot lâi hirmâd stuorrâ äšši, ete tot ij luhos­

orniđ tábáhtumijd já teivâđ iärrásijd. Ličij-uvks tääl

tumgin. Liččim halijdâm tiettiđ, maggaar lii kielâ­

äigi keččâliđ, maht anarâš ehideh luhostuveh

piervâlpargo. Tääl jiem lah vises jieččân kielâ­tááiđust

káidusin?

Marjo Penttinen

Laura Ylinampa

Kove: Outi Paadar

Kove: Laura Ylinampa

31

Muu säänih: Ailâ Seurujärvi Čállee: Henna Aikio

M

oonnâm numerist muu mučis sääni lâi ijjâ Ijjäävri áánsust. Tääl ohtâ, kote lii Ijjäävrist meddâl, uážžu mainâstiđ suu saanij pirrâ. Ailâ Seu­rujärvi (js. Aikio) lii sárnum pärnivuođâst eeni­kiellân anarâškielâ, mut škoovlâid sun lii jottáám suomâ­kielân. Tááláá ääigi Aailâ mielâst lii tego juhlepeivi, ko piäsá sámástiđ. Sun lii huámmášâm, ete mađe puárrásubbon puátá, tađe eenâb eenikielâ meerhâš já jurduuh maneh távjá šoddâmpááikán. Aailâst láá motomeh skipáreh já hyelhih, kiäiguin sun puáhtá kevttiđ

ovdâmerkkân Kuus toh juuŋkáh monnii?

Maaŋgah iä tieđe mii tot lii, talle tuš jis juátká mainâs já äšši selvân ohtâvuođâst. Juŋkká puáhtá leđe kii peri paarnijn. Tot lii viehâ hitruus sääni. Nubbe sääni, maid enni keevtij paar­nijn lâi čivgâ. Tom sun keevtij ko kočoi ucebijd pár­náid siisâ.” Ko mun keejâm juŋkkásääni nettidigi­sänikirjeest, te kaavnâm korpusteevstâin tom tuše uhcii. Ennuv tot ij lah aainâskin čallum kielâst kiävtust.

sämikielâ.

Ko koijâdâm, mii puoh muččâdumos sämikielâ sääni lii, te Aailâ vástádâs lii enni. Peic Ijjäävrist kevttih jiešalnees muččâd saajeest čaabâ.

Säänih-uv láá Ij­jäävri kuávlukielâst säneh. Ailâ uážžu iävtuttiđ čuá­vuváá ulmuu, kiän saanij pirrâ koijâdâlâm. Puáttee loostâst tot selvân!

Anarâš-lostâ lii sunjin tergâd: sun lii oppâm ton áánsust luuhâđ sämikielâ já sun lohá-uv jyehi nummeer čoođâ. Návt sun muštâl Anarâšloostân saanijn, moh láá suu mielâst mahtnii merhâšitteeh: ”Muu enni keevtij sääni juŋkká,

Koveh: Ilmari Mattus

Muu säänih lii palsta, mast ulmuuh mainâsteh jieijâs jiellâhsaanijn.

32

Päikkinommâtotkee hundârušmeh: “Ij vala” já eres epičielgâ päikki­noomâi čielgiittâsah Čállee: Taarna Valtonen Ohtii lâi läddlâš eennâmmittedemhiärrá jotemin

Säämist-uv láá tovle orroom taggaar aalmug teik

Kyrön. Sust lâi ohtâ sämmilâš äijih sáttulâžžân.

almugeh, moh iä lah sárnum sämikielâ. Meiddei

Hiärrá lâi jo tulkkâm maađhâšmân já koijâdâlâi

talle ko láá lovnim sämikielâi päikkinoomâid suomâ­

uđđâsist et uđđâsist jo-uv muái leen Kyröst, jo-uv

kielân, láá távjá iberdâm noomâ puástud.

muái horgâ leen Kyröst. Kilelis äijih ain västidij hiärrán sijvuht, et ij vala. Mut ko hiärrá ij joskâm koijâdmist, äijih iädudij loopâst já pahudij korrâ

Epičielgâsin uánánâm noomah

jienáin, et IJ VALA! Talle hiärrá jurdelij, et sun lii

Anarâškielâst, nuuvt ko eres-uv nuorttâsämikielâin

kustoo iberdâm pääihi noomâ puástud: tot ij lahkin

já Ucjuuvâ tavekielâst, kuálussäänih uánáneh älk­

Kyrö, mut Ivala. Ko sun maŋeláá sáárgui kuávlu

keht. Eteh kespäikki iäge keesipäikki teik piäldááiđáš

káártá já merkkij toho päikkinoomâid, meridij sun

iäge piälduááiđáš. Talle kuálussääni algâuási puáhtá

kuittâg lonottiđ noomâst loppâ-a o:áin, amas siä­

uánániđ loopâst, mut meiddei vuosmuu staavvâl

hániđ Nivala-noomáin. Nuuvt šoodâi Ivalo nommâ.

voka­leh távjá uánáneh. Siämmáš kuáská päikki­ noomâid še: eteh Čovčjävri iäge Čoovčâjävri. Kuhe­

Taat maainâs lii pyeri ovdâmerkkâ tast, maht ul­

bijn, ain-uv kuulmâsáánág päikkinoomâin, koskâ­

muuh láá irâttâm čielgiđ epičielgâ päikkinoomâi

uási uánnán távjá viehâ ennuv, tegu noomâst

merhâšume. Motomin čielgiittâsâin láá šoddâm hit­

Skäiđikešvääri < Skääiđi + keeči + vääri. Motomin

ruus mainâseh, tegu taat maainâs Ivalo-noomâ šod­

kuhebeh säänih pyehtih uánániđ meiddei kosk­

dâ­mist, mast láá ennuv jieškote-uvlágán versioh.

uásistis. Motomeh ulmuuh eteh adliđ, motomeh

Távjá čielgiittâsah láá kuittâg tuš uánehis arvâlâd­

oppeet adeliđ.

meh, et poođiš-uv ton teik taan säänist.

Ain-uv puoh tave-eurooppalij kielâi päikki­nom­

ovdâmerkkân álttoo-álgusijn päikkinoomâin, moh

mâ­äärbist lii uáli stuorrâ juávkku noomah, moi mer­

láá Tave-Anarist Kaamâs aldasijn. Tain láá motomin

hâšume lii epičielgâs. Toh láá távjá stuorrâ, kuáv­dáš

suotâstâllâm, et noomah čujotteh kuávlu pegâlmâs

paaihij, tegu juuvâi, jaavrij teik vaarij noomah.

lávloid, ko taid láá vala heiviittâm suomâkielân altto-

Tagareh noomah láá vissásávt uáli puáráseh. Puáris

häämist. Toi syelimâsvuotân lii kuittâg pyeri

noomah láá puáhtám nubástuđ aaigij mield nuuvt,

máhđulâš čielgiittâs. Noomâin lii arkkâduvvâst tiätu

et toi merhâšume ij lah innig iberdettee tááláid

taggaar variantist, mast noomâi aalgâst lii lamaš

kielâsárnoid. Toh láá puáhtám ovdâmerkkân uáná­

häämi áldoo-. Toos lasseen lii tiätu kuávlu puáris

niđ ennuv teik tain pyehtih meid leđe tagareh sää­

ässest, et noomâ algâuási lii uánánâm säänist

nih, moi merhâšume iä innig tuubdâ. Ohtâ muulsâ­

áldudoh, mii meerhâš ááldu tyelji. Tot lii oskottettee

iähtu lii, et noomâ láá-uv lovnim monnii eres kielâst.

čielgiittâs tondiet ko nuorttâlâškielâst áldudoh lii

Jieškote-uvlágán uánnánmeh oroh tábáhtum

33

älddõk, mii lii jo uáli alda áldoo-häämi. Noomâi

merkkiimijd. Anders Johan Sjögren (1794–1855) lâi

algâuásih láá kustoo uánánâm vistig áldudoh-säänist

syemmilâš totkee, kote juuđij Anarist, meiddei

áldoo-háámán já ko ulmuuh iä lah innig iberdâm

Piälbáájäävrist, ivveest 1825. Suu peivikiirjijn lii

noomâi merhâšume, te toh láá vala nubástum

tiätu, et “Pelpä – pil på lappska” (Pelpä – njuolâ

háámán álttoo-.

sämikielân). T. I. Itkosist láá tast vala tärhibeh

Tagarijd noomâid, moi uássin lii epiloogilávt

tiäđuh: suu mield tot lii nomâlâs täävtist rahtum

uánánâm sääni, lii vaigâd tubdâđ, jos ij lah tiätu

njuolânjune. Saanijn piälbáá- ~ piälppáá ferttee

noomâ ovdebijn haamijn já eromâšávt jos noomâ

huámmášiđ vala tom-uv, et toh iä lah vuáđuhäämist,

jienâduvah-uv láá nubástuuškuáttám. Vala vaigâdub

mut diminutiiv oovtâlovo genetiivist. Vuáđuhäämi

tot lii, jos siämmáá noomâst láá maaŋgah jieškote-

lii Itkosii mield pelbi.

uvlágán uánnánmeh. Ovdâmerkkân Tave-Aanaar

Juullâmjäävrist lii njargâ, mon nommâ lii Vaabžâh­

kalvam miäcán maidnii nuuvt tegu suomâkielâg

njargâ. Tot oro lemin kyevtiuáság nommâ Vaabžâh +

Pelto-varianteh oroh čuujootmin? Na ij aaibâs, mut

njargâ, mut miisun tot vaabžâh lii? Lii iävtuttum, et

mottoomlágán piäldu mecci-uv lii lamaš. Kemijärvi-

tot puátá suomâkielâ kuávlukielâ sää­nist vaap­

kuávlu pappâ Nils Fellman čaalij ivveest 1747, et:

siainen, mii meerhâš veepsis. Puáhtá leđe, mut nub­

“Bäfrar, hvars kött Lappen håller för den delikataste

be máhđulâšvuotâ lii arkkâduvvâst kavnum kuávlu

spis: men sjelfva diuret kallar han Päldo raha

puáris ässee tiätu 1940-lovvoost, et noomâ algâuási

(åkerpenning) emedan han med dess skinn köper

ličij uánánâm saanijn Váábuš-áhu + njargâ. Taggaar

mjöl af Ryssarna.” (Maaijuv, mon piärgu lii sämmilii

merhâšume rekonstruistem ličij lam máhđuttem

mielâst njálgásumos purrâmâš: mut jieš ellee

taan tiäđuttáá.

koččood sun Päldo raha (piälduruttâ) tondiet ko ton

Naba Piäldoo-noomah? Láá-uv tovlááh anarâšah

čeevđijn sun uástá jáávuid ruošâin.)

Epičielgâ säänih päikkinoomâin

Taan vuáđuld puáhtá arvâliđ, et meiddei Aanaar

Mottoom puáris päikkinoomâin láá tagareh säänih,

Meiddei syemmilâš meccitipšo A. W. Granit mield

maid táálááh kielâsárnooh iä innig tuubdâ iäge

“Palttoo merkitsee vaeltavaa majavaa” (Palttoo meer­

keevti. Talle taid ij lah máhđulâš iberdiđ, veik toh

hâš jottee maaijuv). Sun siävut sääni piäldoo suhâ­

liččii eidu ton häämist, ko toh láá lamaš jo talle ko

noomáin Paltto. Suhânommâ táiđá kuittâg leđe veer­

taid láá kiävttám. Tagareh säänih láá mottoom uáli

bâst pálttuđ rahtum lijgenommâ Pálttoo (olmooš

tobdos paaihij noomâin, tegu ovdâmerkkân noo­

kote pálttu älkkeht teik lii ärgi). Mielân paijaan

mâin Stuorrâ Piälbáájävri já Ucceeb Piälppáájävri

meid, et piäldoo-sääni loopâ kuhes oo ličij siämmáá­

sehe Piäldoouáivi já Piäldoojävri.

lágán uánánem ko áldoo-noomâin: aalgâaalgâst

Piälbáájäävrih láá maaŋgâ ulmui uáppáseh Aa­

sääni ličij-uv lamaš suulân piäldudoh já ton

naar puáris talvâskođij (tälvisiijdâ) já kirkkopääihi

merhâšume maijuučevđi. Kuávlu ekologia peeleest

tet. Noomâin lii siämmáá sullâsâš variaatio ko áldoo-

lii aaibâs máhđulâš, et Piäldoojäävrist já ton aldasijn

~ álttoo-noomâin: piälbáá- ~ piälppáá-. Taggaar

láá ton tovle iällám maijuuh.

Piäldoo-noomâin lii miinii ohtâvuođâid maijuigijn.

variaatio lii táválâš eidu taggaar saanijn, moi mer­hâ­ šume lii vájáldum tai tom iä innig ibbeerd monnii eres suujâst. Piälbáá ~ piälppáá sääni merhâšume lâi

Puástuibárdâsah teik iä

vájáldum mottoom ááigán, mut lii čielgâm uđđâsist,

Taan čalluu algâmainâs váldupersovnin ij lah aaibâs

ko láá peessâm luuhâđ puáris mađhâšeijei muušton­

tušij tiet eennâmmittedeijee: sist lii lamaš uáli stuor­

34

râ rooli tast, et kárttáid láá šoddâm oomâs noo­mah,

táid. Távjá lii vala nuuvt, et sämikielâg nommâ lii

moi čielgiimân lii kuullâm ennuv jiermi­kapasiteet.

lappum já tuš suomâkielâg variant lii pááccám. Talle

Muštám pyereest vala taid aaigijd ko Aanaar káártáin

sämikielâg noomâ puáhtá ervidiđ tuš suomâkielâg

lâi máhđulâš kavnâđ tuotâ eromâš noomâid. Moto­

noomâ peht. Ovdâmerkkân Pokkivaara lii vissâ

min lâi saahâ tast, et kárttárähtee lâi jieš hutkâm

lädijdum häämi noomâst Pokkevääri ja Posovuopaja

suomakielâg variantijd sämikielâg päikki­noomáid,

noomâst Puásuivyeppee.

motomin vuod lâi saahâ puástu­ibárdâsâin: káártá­ rähtee lâi vissâ kuullâm teik aainâs-uv tulkkum puástud. Maainâs tast, et maht Čáháligväärist poođij

Tovlááh luávnejum noomah

Apinavaara lii vaarâ uápis puohháid (jos ij lah, te

Uáli stuorrâ uási Aanaar epičielgâ noomâin oroh le­

keejâba Veli-Pekka Lehtola kirjeest Saamelaiset

min tagareh, maid láá tovle lovnim sämikielân kie­

suomalaiset siijđost 66.)

lâst teik kielâin, maid láá sárnum kuávlust sämikielâi

Ovdâmerkkân Samudjäävri madâuárjibeln lâi

ovdâl. Taggaar kielâi sárnooh láá lamaš Säämist

päikki, mon nommâ lâi oovtâ puáris káártást

aainâs-uv vala 500-lovvoost ađai koskâryevdiääigist.

Tappopetäjämorosto. Sevžjäävri uárjiibeln lâi oppeet

Toh tovlááh kielah láá kenski lamaš tagareh, main ij

Kapsantijärvi. Tyegáreh noomah kale pajedii veik

lah mihheen tohâmušâid sämikielâin. Lii kuittâg

magarijd jurduid! Taan ääigi päikkinoomâi jurgâ­

meid máhđulâš, et toh láá lamaš mohnii tovlááh

lusah láá tivodum já vuosmuu pääihi nommâ lii suo­

syemmilâš-ugriliih kielah, nubij sanijgijn sämikielâi

mâkielân Tupsupetäjänmorosto, sämikielân ain

hyelkkikielah. Hyelkkikieláid oroččij čuujootmin

Toppo­pecmoorâst, nube vuod Kaapin Antin järvi,

jäävri nommâ Aanaar, mon etymologia puáhtá

sämikielân Kaabiš Anttii jävri. Toppopeeci lâi ohtâ

maaŋgâi totkei mielâst čielgiđ tovlážin uárji-syem­

peeci, mon keejist lâi toppo ađai uávsih lijjii šoddâm

milâš-ugrilâžžân (kj. Anarâš juovlâmáánu 2017).

tegu spaabâ háámán. Ton peesi lâi älkkee huám­

mášiđ kuhheeb-uv määđhi keejist. Suomâkielâ sääni

láá tááláá totkei jurdui mield ovdâmerkkân Lemmee

tappo sulâstit tom tiäđust viehâ ennuv, mut lâš-uv

já Vääččir. Kuohtuuh láá stuorrâ kuávdáš paaihij

káártá rähtest lamaš váhá huumormielâ še. Kapsanti­

noomah iäge toid lah kavnum oskottettee čiel­

järvi-noomâ vuod puáhtá iberdiđ toin naalijn, et

giittâsah. Eromâš Lemmee-noomâ álgápuáttim láá

noomâ eteh jotelávt Kabš Anti jävri, váhá siämmáá­

maaŋgah hundâruššâm jo kuhháá. Mottoom teoriaid

náál, ko Vaabžâhnjargâ.

lii movtijdittám noomâ suomâkielâg variant

Avveel kuávlust láá ennuv tagareh noomah, maid

Lemmenjoki (Rähisvuođâjuuhâ). Meiddei syemmilij

aalgâst iäpádâl puástuibárdâssân. Tagareh láá ovdâ­

mytologisâš huáđđoo Lempo, monniilágán piru teik

merkkân Pajakoski (Páájákuoškâ), sämikielân Paje­

ovdâristâlâš immeel lii lamaš teoriain mield. Moto­

kuoškâ já Iso Kuomujärvi (Stuorrâ Kuáhijävri), sämi­

min láá čielgim, et nommâ puátá säänist lämmin

kielân Stuárráb Kuámuijáávráš. Toh iä kuittâg lah

(liegâs), ko Lemmee kuávlu lii maka lieggâsub ko

puástud iberdum säminoomah, mut noomah moh

eres kuávluh. Ohtâsâš teoriaid oro lemin, et toh

láá tegu keđgilum sämikielâ háámán, talle ko kuávlu

lohtâseh mahtnii suomâkielâ saanijd, mii ij kale oro

ässei kielâ lii lonottum muádi suhâpuolvâst suomâ­

sopâmin Sáámán.

kielân. Suomâkielâg ulmuuh, kiäi ááhuh já äijiheh

láá lamaš sämikielâgeh, láá máttám pärnin sämi­

kân saanijn veeččir, mut ij tot oro sopâmin ton čiel­

kielâg noomâid puárásub ulmuin já láá kiävttám taid

giit­tâssân. Mielâkiddiivâš lii, et substraat­lovnâ­­noo­

suomâkielâ sárnudijn suomâkielâ jienâdâhsysteem

mâi juávhust láá viehâ ennuv noomah, moi loo­pâst

iävtui mield. Tagareh noomah láá te peessâm kárt­

lii miinii vokalijd já puustav -r, távjá -ir teik -ar/-ár.

Taggaar nuuvt kočodum substraatlovnânoomah

Vääččir-noomâ láá irâttâm ovtâstittiđ ovdâ­merk­

35

Avveel lii uáli stuorrâ virde. Vala nommâ muštâl tom.

Kove: Matti Poutvaara, Museovirasto, Kansatieteen kuvakokoelma (CC BY 4.0).

Lii-uv Lemmee lempeä, lämmin vâi Leempo juuhâ? Kii tiätá!

Kove: Matti Poutvaara, Museovirasto, Kansatieteen kuvakokoelma (CC BY 4.0).

36

Eres sämikielâi já eres syemmilâš-ugrilij kielâi vuá­

puátá säänist vuo (virde, rävŋi), mon häämi lii lamaš

đuld láá suogârdâm, et ličij-uv toi noomâi eromâš

vuáđukielâst *uva. Ton siämmáá vuáđukielâ säänist

lop­pâ sääni vääri teik jävri uánánâm häämist. Taga­

lii sämikielân šoddâm ovdâmerkkân verbâ ave-diđ já

reh noomah láá vala távjá stuorrâ vaarij teik jaavrij

nommâ Avvee-l. Ivveest 1780 almostum Ruotâ pele

noomah, tegu Páádáár, Aanaar já Ryettir. Jaavrij já

sämikielâi sänikirjeest (Lindahl já Öhrling säni­kirje)

vaa­rij noomah uánáneh taggaar vyevi mield ovdâ­

lii sääni uwe, uvwe, mon merhâšume lii virde, rävŋi.

merk­kân maadâ-, ume-, pittáám- já juulevsämi­

Avveel-noomâ loppâ-l lii syergis, mii lii aanoost

kielâin.

eres-uv sämikielâi päikkinoomâin. Tot lii puáris noomâin, tegu pajekielâ Áŋŋel já nuorttâlâškielâ

Tuotâvuotâ Avelist?

Suõ´nn´jel, sehe uđđâ táálui noomâin, tegu Heikkil

Naba tot Avveel, kote juávkun tot kulá? Ivij mield láá

suomâkielâst, mut puárásub noomâi ohtâvuotâ

iävtuttâm maaŋgâid teoriaid “ij vala -teoria” lasseen.

suomâkielâ -la/-lä-suárgásijn lii epičielgâs.

Ohtâ lii, et noomâ tyehin ličij sääni, mii lii eres

sämikielâin já uáivild puáhháá, ovdâmerkkân

mon merhâšume lii vájáldum. Tom puávtáččij tááláá

tavekielâst avvi. Juurdâ lii, et Avveel lii tegu stuorrâ

peeivi kielân jurgâliđ Virden, mii ličij uáli oskottettee

poovij, mii kolgá enâmij čoođâ. Aaibâs pyeri juurdâ,

stuorrâ juuvâ nommâ. Tom puáhtá verdidiđ veik

mut epitáválâš kale.

nomâigijn Kemi, Kymi já Eno, puoh suomâkielâ

stuorrâ juuvâi noomah, moi merhâšume lii suulân

Na, Sevtil-Piäkká, professor Pekka Sammallahti

lii kuittâg huámmášâm, et Avveel-nommâ kulá ooh­

já Ranttil. Maajeeb noomah láá nuorâ loovnah

Avveel-nommâ oro-uv lemin ohtâ tain noomâin,

stuorrâ virde.

tân suomâkielâ verbáin vuotaa (kulgâđ, avediđ), mii

Láá-uvsun taah ulmuuh vala tiättám, et maid Piälbáájävri meerhâš? Kove lii valdum Stuorrâ Piälbáájäävri riddoost kirkkopoosij ääigi keessiv 1951.

Kove: Matti Poutvaara, Museovirasto, Kansatieteen kuvakokoelma (CC BY 4.0).

37

1

2

3

V A L

8

9

T

6

7

10

11

12

L

14

A I

15

17

Â

J

20

V I

I

Á

S E O

18

19

S

V I

A Ä 24

Ä

29

30

N A A L

I

34 36

V E P S

I

M

E J N

32

E

R U V Â Š E

27

N

I

O N N Â

K

41

I M E

N O M M Â

31

I

37

U 39

Š 22

35

A R V E

B

F

26

R U

I G U Đ

21

I

L

I

Đ

K Ä V P P

N

Á

S

25

Š E

I

N

E S T Â R

Â

28

13

16

T U O I

K

5

Č U Á J U S

K A M M U U H

U

23

4

A

33

E V T E

E

38

Š A L D E

40

M U D U S 42

H I

T Â R

D

Đ E S

A A

P

P

  D

Eđâldâh meerhâš ‘kietâvyeimistis kievrâs’, ađai taggaar olmooš, kiäst lii vyeimi kieđâinis. Ovd. “Tot lâi nuuvt kietâraappâd, et luptij ovttáin kieđáin stuorrâ seehâ”.

Sääni raappâd meerhâš vuáđumerhâšuumeest ‘rapea’. Sääni kiävttoo eellimšlaajâst, mii meerhâš pyere, mieđes eellim.

Kevttumeh kirjeh: Idström, Anna & Morottaja, Hans (2015): Inarinsaamen idiomisanakirja. Sämitigge Olthuis, Marja-Liisa (2014): Inarinsaame - Aanaarkielâ. Sämi-suomâ sänikirje. Sämitigge Olthuis, Marja-Liisa & Valtonen, Taarna (2018): Suomâ-säämi sänikirje. Sämitigge Sammallahti, Pekka (2007): Inarinsaamen käänteissanakirja. Giellagas-instituut

38

Puáris filmâpittá Čällee: Ilmari Mattus

S

yeinimáánu 11. peeivi poođij TV-uđđâsijn puáris

taah čovčjávráliih já špokkâlim kove digikamerain.

filmâpittá, mii lâi uási Piäccám tuurism älgimist

muštâleijee uđđâsist. Filmâpittá lâi nuuvt uánih, et

Čuuvtij koolgâi smiettâđ tiem čižetpele roobdâst

tast ij happiittâm tubdâđ oovtâgin ulmuu, tuše tom,

čuážžoo almaa noomâ, ko nuuvt uápis sun oroi

et uápis ulmuuh ferttejeh leđe. Nuuvtpa mun vyerk­

lemin. Ailâ-uábbám Ucjuuvâst kuittâg tuubdâi suu

kejim uđđâsijd digibooksin, jeđe keččim taid maŋeláá.

Kaab Irjánâžžân já ko vala muštájim Veli-Pekka

Aalgâst jurdelim, et saahâ ličij ovtâskâs kooveest, mut

Lehtola munjin vuolgâttem kove Irjánáást, te viärdá­

tot lâi-uv kovvejum aaibâs rievtis elleekove­ka­merain.

dâllim taid kuuvijd. Nuuvthân tain čielgâi, et Irjá­

Čovčjäävrist kovvejum filmâuási kukkodâh lâi tuše

nâšhân tot lii, ko lâi vala tot siämmáš mááccuh-uv

kulmâ seekunt já orostittim kove eidu toos, mast lijjii

pajalist, mii lii tobbeen Cieskulist

Kove Čovčjäävrist Pavlus Nuuvdi (Knut Valle) tuve porthái alne, mii lii kovvejum máhđulávt 1937, tâi 1938, ko kove nuorâmus Nuuvdi Ailâ, kote lii šoddâm ive 1930, lii jieijâs mielâst tiego čiččâm tâi käävci ihásâš. Čiž: Kaab Irjánâš (Yrjö Morottaja), Vuol Uulá (Uula Mujo), Nuuvdi Vuolli (Olli Valle), tubdâmettum nissoon, kote sátáččij leđe Kati Jovnii Váábu (Valpu Högman), nubbe tubdâmettum nissoon, Haanu Sáárá (Saara Saijets), Sammlii Máárjá ađai Nuuvdi ákku (Maria Valle js. Mujo), Nuuvdi Ailâ (Aili Koskinen-Aikio, js. Valle), Nuuvdi Áábrâm (Aabram Valle) já Polfi-peenuv. Jis kiinii tobdá täid omâs nisonijd, te ij-uv almottiččii tast vuáláčällei.

39

Kaab Irjánâš Cieskulist ive 1930 já viiljâžeh Ovllá Heaika (Uula Heikki Aikio) já Jovsset Ásllat (Josef Aslak Aikio).

Kove: E. N. Manninen / Eila Lahti kovečuágáldâh

Ilolâš olmooš-uv lii motomin nievris mielâst Čállee: Petter Morottaja

T

ot äigi lii moonnâm, et kalga jávuttáá turppáđ.

Taan äigi eteh, et lii pyeri ettâđ tobdoid jiänusân.

Taan palstaast mun tyelli tälli maacâm kuorâttâllâđ,

Jis kiinii lii sorolâš, te sun lii nievris mielâst. Siäm­

et maht tobdoid puáhtá kuvviđ sanijguin sämi­

máá náál ko eđâldâh pyeri mielâst, meiddei nievris

kielân.

mie­lâst kovvee tuše tobdotile, mii soro lasseen puáh­ tá leđe meiddei murâsvuotâ, šlundevuotâ teikkâ

Táválâš adjektiv ilo almootmân lii ilolâš. Lii meiddei

mane­gâs ij motomin meid sutto. Nievrihân uáivild

nubbe vyehi kočodiđ tom, ko kiinii lii ilolâš: Sun lii

siämmáá ko hyeni, mut tot kiävttoo tuše šooŋâ já

pyeri mielâst. Pyeri mielâst puáhtá uáivildiđ meid

tobdoi ohtâvuođâst: Kale mun lam nuuvt nievris

nubelágán almolii mietimielâlii tobdo-uv, ovdâ­merk­

mielâst ko lii tággáár tuotâ nievris šoŋŋâ.

kân talle ko lii tutâvâš teikkâ joba rávhálâš tâi movtij­ dum. Eđâldâh pyeri mielâst iärrán täin adjek­tivijn

Tobdotilán tijpâlâš lii tot, et tot táttu mulsâšuđ peei­

nuuvt, et tot kovvee ain tuše tobdotile, ij ovdâ­merk­

vi feeriimij mield. Nuuvtpa ko olmooš kulá, et anarâš

kân ulmuu persovnlâšvuođâ. Nuuvtpa táválávt ilolâš

ehidijn fálloo kákku, te sun šadda pyeri mielân. Talle

olmooš lii távjá meiddei pyeri mielâst, mut ij talle ko

sun kuittâg muštáá, et ferttee uásálistiđ káidusin, já

lii časkam uáivis ilddee roobdân.

šadda nievris mielân – ađai niävru.

Anarâš

Siskáldâs Kuovskâseh Uáivičaalâ: Ij jooskâ mut muttoo Anarâškielâ tihtâantologia Paijeel tuhháát artikkâlid anarâškielâlii Wikipediast Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi lii almostum Lee Rodgers Saammâl-kirjerááiđu majemuuh uásih kieskâd valmâšeh Ruossâhâš Piäkká Poccuu puástuibárdâs Masa jo Mánudáást – Tieđâlii fiktio čälimin Njuámmil syeligâs eellim Säämi Kielâkäldee Sun Ivnáás mätkimuštoh ränis piäiván SMK anarâškielâ uáppeid spiekâstâhäigi aalgij jo moonnâm ive porgemáánust Muu säänih: Ailâ Seurujärvi Päikkinommâtotkee hundârušmeh: “Ij vala” já eres epičielgâ päikkinoomâi čielgiittâsah Ruossâháá čuávdus Puáris filmâpittá Kielâčukke Mierâšjävri

1 3 4 4 6 6 7 8 12 17 20 22 25 28 31 32 37 38 39 40

Toimâtteijeh: Petter Morottaja, Miina Seurujärvi Puhelinnummeer: 045 23 55 395 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Petter Morottaja Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd.

Teddilem: Waasa Graphics Oy

Mierâšjävri Kove: Eljas Niskanen

ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván!

ISSN 0788-0561